EhitusEST september 2016 by Meediapilt OÜ

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 11 septemb er 2016

SISUJUHT Portree: Tiit Roben kutsub arvestama turuosaliste ettepanekutega lk 6–9 Probleem: ehituslubade menetlemine Tallinnas kipub venima lk 10–11 Põnev objekt: kunstiakadeemia uus kodu kunagises sukavabriku majas lk 12–16 Seadus: lisaks EL-i määrustele on olulised liikmesriikide siseriiklikud sätted lk 17 Betoonteede konverentsil jagasid kogemusi Poola maanteeameti töötajad lk 18–21 Magistritöö: Ülar Palmiste tutvustab vabajahutuse potentsiaali Eestis lk 22–23 Katuseuudised: Eesti ja Euroopa katuseliidud teevad koostööd lk 26 EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

MEEDIAP LT ISSN 2382-8382

UUDIS Konkurss “Aasta Ehitaja 2016” otsib parimat ehitusjuhti

esti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) kuulutab välja konkursi “Aasta Ehitaja 2016”, et leida parim ehitusjuht, kelle töö on pälvinud tunnustuse nii töö tellija, arhitekti, projekteerija kui ka omanikujärelvalve teostaja poolt. “Aasta Ehitaja 2016” konkursi nominente on võimalik esitada kahes hinnakategoorias: ehitusobjektid maksumusega kuni 1 miljon eurot ja ehitusobjektid maksumusega üle 1 miljoni euro. Nominente võivad esitada nii EEEL-i kuuluvad kui ka liitu mitte kuuluvad ettevõtted ja ehitusobjektide tellijad. Avalikule konkursile on oodatud osalema kõik ehitusjuhid, kellel on erialane kõrgharidus ja

eelnev projektijuhtimiskogemus. Konkursi “Aasta Ehitaja 2016” tiitlile võib esitada nii peatöövõtu kui ka alltöövõtu projektijuhte, kelle juhitud ehitusobjekt on valminud ajavahemikus 02. oktoober 2015 – 01. oktoober 2016. Nominente saab esitada kuni 15. oktoobrini 2016. Konkursi korraldaja EEEL kehtestab konkursi reeglistiku, nimetab žürii koosseisu, korraldab žürii tööd, kuulutab välja konkursi tulemused ja autasustab võitjat EEEL-i aastalõpuseminaril. Žürii koguneb eelvaliku tegemiseks käesoleva aasta oktoobri teises pooles. Täidetud ankeedid tuleb saata kas kirjalikult aadressil Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn või eposti aadressil eeel@eeel.ee.

Tiitli on võitnud:

Tarmo Pohlak (2009) poolt juhitud Tallinki büroohoone ehitus Tiit Joosti (2010) poolt juhitud Ämari lennubaasi ehitus Arvo Kirotus (2011) poolt juhitud Reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd Keit Paal (2012) poolt juhitud Tallinna Ülikooli loomemaja NOVA õppehoone ehitus Aivo Pedak (2013) poolt juhitud Viljandi Riigigümnaasiumi ehitustööd Ahto Aruväli (2014) poolt juhitud Tondiraba jäähalli ehitustööd Peeter Voovere (2015) poolt juhitud Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööd

PROJEKTANDMED VEEBIS IGAL AJAL, IGALPOOL!

KOOLITUSED TEGIJALT TEGIJALE

AruCAD Süsteemid on Autodeski Sertifitseeritud Koolituskeskus. Individuaal- ja meeskonnakoolitused. BIM tarkvaralahenduste konsultatsioonid.

- 2D ja 3D failide jagamine ja vaatamine - Toetatud formaate üle 100 - Kommentaaride ja märkuste lisamine faili - Kasutatav mobiilirakenduses Lisainfo - www.arucad.ee/A360

LÄHIMAD KOOLITUSED: Revit baaskoolitus

14.-16.09, 12.-14.10.

AutoCAD baaskoolitus

20.-21.09, 25.-26.10.

Revit Family koolitus

29.-30.09, 19.-20.10.

AutoCAD edasijõudnutele

19.09, 24.10, 28.11

Inventor baaskoolitus

06.-07.10, 10.-11.11

Fusion360 koolitus

13.09, 11.10, 15.11

AruCAD Süsteemid OÜ | Suur-Sõjamäe 10 | www.arucad.ee | +372 6306551

Vee- ja tuulekindel “ilmastikusein” ... on vastupidav tuultele ... jääb kaetud objektil trumminahana pingule ... kilepaanide vahede ühendamise võimalus ... minimeerib objekti temperatuurikadusid ... jpm

VAHESEINAD

TELLINGUKATTED

ERILAHENDUSED

MOODULMAJADE TRANSPORDIKAITSE

Laia valiku kasutusvõimalusi leiate kodulehelt

heat3.eu

PORTREE TIIT ROBEN:

ehitajat kuulatakse liiga vähe

Tiit Roben Maakri tänava ärikvartali nurgakivi panekul. Foto: Scanpix

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul kuulatakse ehitusvaldkonda puudutavate otsuste tegemisel ehitajat liialt vähe – turuosaliste ettepanekutega võiks rohkem arvestada.

TEKST: URVE VILK

Suvel Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esimeheks valitud Tiit Roben, kelle igapäevatööks on AS-i Merko Ehitus Eesti juhatuse esimeheks olemine, näeb liitu ehitajaid koondava jõuna, mis saab kaasa rääkida ehitusseaduste ja määruste loomisel. „Oleme ehitusettevõtete kogumina partneriks, kellega riigil ja muudel organisatsioonidel on võimalik arutada nii turul toimuvat kui ka koos tulevikuplaane teha,” osutab ta. Tema sõnul on maksu- ja tolliamet, Riigi Kinnisvara AS ja rahandusministeerium liitu ehitusseadustiku, hangete korraldamise ja maksuküsimustes küll kaasanud, aga turuosaliste ettepanekuid võiks siiski rohkem arvesse võtta. Näiline kaasamine Üks viimaseid probleemkohti puudutas riigihangete seaduse muutmist, mille projekti oli sisse kirjutatud, et enam pakkumisi ei avata ja hanketulemusi pakkujatele teatavaks ei tehta. „See tähendab, et kui näiteks igal nädal saadab ehitaja välja paar pakkumist, siis enam keegi tulemuste kohta kohe teada ei anna ja ehitaja muudkui pakub edasi,” kirjeldab ta. „Kui oled lõpuks kümme pakkumist ära teinud, võid saada paari kuu pärast teada, et oled need kõik võitnud, mis tähendab, et pead kusagilt tööks mehed leidma ja kohe pihta hakkama. Selliselt pole lihtsalt võimalik ressursse juhtida.” Robeni sõnul hakkasid ehitusettevõtjad nii üksinda kui liidu kaudu probleemile tähelepanu juhtima, ent hetkel ei ole veel teada, kuidas asi laheneb. Robeni kinnitusel ongi vaja parandada sisulist koostööd. „Juhtub tihti, et näiteks ministeeriumis on muudatus välja mõeldud ja seejärel saadetakse see erialaliitudele ülevaatamiseks ja kommenteerimi-

On olnud objekte, kus prinditud dokumentatsiooni oli terve euroalus. seks, öeldes, et andke oma tagasiside nädala jooksul. Isegi kui kellelgi on võimekust nädalaga materjal läbi töötada ja kommentaare anda, siis mulje jääb küll, et arvesse ei võeta, pigem küsitakse selleks, et on vaja linnukest lahtrisse, et liidud on kaasatud,” räägib Roben rõhutades, et liiga vähe arvestatakse sellega, mida arvavad asjast need, kes seaduste raames igapäevaselt valdkonnas tegutsevad. Ehitusettevõtjad on siiski üritanud võimaluste piires seaduste ja regulatsioonide koostamisel kaasa rääkida. „Liiduna me ühtegi seadust algatanud pole, need algatused tulevad ministeeriumitest,” tunnistab Roben. „Küsimusi tekitab ka see, et kui mingi muudatus või regulatsioon on kokku kirjutatud ja viidatakse, et seda tehakse EL-i seaduste harmoniseerimiseks, aga sisuline vajadus jääb nii mõnigi kord ehitajatele arusaamatuks.” Prinditud internet Roben toob esile ka probleemi, et sertifikaatide, juhendite ja deklaratsioonide esitamine ja väljatrükkimine on muutunud ehitussektoris arutult suureks. „Meil on olnud objekte, millele oleme andnud euroaluste jagu täitedokumentatsiooni,” märgib ta. „Võib olla kindel, et tellija esindaja ei hakka seda kunagi läbi lugema ja kui tal on häda käes, helistab ta nõu saamiseks ikkagi otse projektijuhile,” märgib Roben, kelle sõnul on õige selle kohta kasutusse läinud väljend „interneti väljatrükkimine”. „Mõnele inimesele meeldib nii väga võimalus pabereid küsida, et

ta küsib neid aina rohkem. Sellega on selgelt ülepingutatud,” märgib ta. Hea töö vajab kiitust Eesti Ehitusettevõtjate Liit räägib palju kaasa ka haridusvaldkonda puudutavates küsimustes. „Kõiki ehitusettevõtteid puudutab see, et koolidest tuleks spetsialiste, keda saaksime palgata,” märgib Roben. Seetõttu on panustatud õppekavade väljatöötamisse ja üritatakse jõudumööda tegeleda ka ehitusvaldkonna maineküsimustega. „Selleks, et uudistesse saada, peab ehitajal juhtuma äpardus, näiteks toru tilkuma, midagi purunema või alla kukkuma,” selgitab Roben. Samas olukorras, kus ehitis on hästi valmis saanud, graafikus ja kui tellija on rahul, ehitajat uudistes isegi ei mainita: „Ehitajat nimetatakse tavaliselt siis, kui on mingi probleem, aga kui kõik on hästi, siis mitte. Üritame seda muuta, et pildile pääseks ka ehitaja, kes on ära teinud suure töö ja ehitajate üldine maine saaks tõstetud.” Kindlasti on seda vaja ka ehitaja ameti populariseerimiseks. „Ehitaja ei saa ennast ise kiitma hakata,” ütleb Roben. „Hinnangu ehitaja tööle peab andma keegi teine, kas tellija, projekteerija või järelevalve esindaja. Aga eks see on igas valdkonnas nii, et kui on hästi, siis ei ütle keegi midagi ja kui on halvasti, siis räägitakse,” lisab ta. Positiivse näitena tõstab ta esile näiteks Hiltoni hotelli avamisürituse, kus Armin Karu korduvalt ehitajat esile tõstis ja teda kiitis. „Ka Hiltoni esindajad teadsid ehitaja nime ja kiitsid ehituskiirust -ning kvaliteeti,” räägib Roben. Samas tunnistab ta, et ettevõtluses on väga olulised ka majandustulemused ja ehitaja teenib mõne lihtsa hoone ehitusega teinekord keerulisest rohkemgi, kuid kindlasti on oluline ka korralik referents.

PORTREE Roben meenutab, et kui ta 1980. aastatel koolipoisina ametit valis, oli ehitaja elukutse väga au sees ja lugupeetud. „Aga kui täna noor inimene mõtleb ameti valimisele, pole ma kindel, et ta ehitajaks tahab minna. See pole piisavalt popp, on palju populaarsemaid ameteid,” räägib Roben osutades, et rambivalguses on hoopis teised erialad. „Ehitaja amet on küll pingeline, aga on siiski toredaid hetki ja saab mõistlikult tasustatud ka,” lisab ta. „Julgen soovitada.” Mahud kõiguvad Robeni hinnangul on praegu ehituses töörohke aeg ja linn on kraanasid täis, samas nendib ta siiski näiteks teede-ehitajate võimsusi vaadates – kui palju on asfalditehaseid ja millised on masinpargid – et paljugi sellest on kasutamata. Rajatiste ehitajaid, kellel täna tööd vähem, peaks aitama tema sõnul ka Rail Balticu ehituse algus. Riigitellimusi ongi praegu vähe rajatiste sektoris (teed, torud, puhastusseadmed), mida rahastatakse Euroopa Liidu abiga. „Mis aga puudutab hooneid, siis meil on hoonete ehituse osa pigem tõusnud,” lausub Roben. II kvartali tulemuste põhjal on Eestis rajatiste ehitus 2015. aasta II kvartaliga võrreldes vähenenud 13% ning hoonete ehitamine suurenenud 16%. „Enam-vähem näeme sama trendi oma tulemustest,” märgib Roben Merko kohta. „Aeg, millal riik tellib, on alles ees. Millal täpselt riigil kiire hakkab, veel ei tea. Aga arvan, et aastatel 2017–2018.” Kuna eurorahade periood kestab aastani 2020, siis ühel hetkel on oodata riigitellimuste hüppelist kasvu. Eesti turu väiksuse tõttu tähendab see sisendhindade kiiret kasvu. Roben nendib, et ehitusturul tegutsejad on aastatel 2010–2012 sarnase õppetunni juba kätte saa-

16%

kasvas mullusega võrreldes teises kvartalis hoonete ehitus. nud. „Eelmine kord oli turg põhjas 2009. aasta sügis-talvel, seejärel hakkasid hinnad taas kerkima – kui eelnevalt olid sisendhinnad langenud aastaga 30%, siis pärast seda tõusule keerates kerkisid need aastaga 30%,” meenutab ta. Hinnatõusu vedas osaliselt see, et riik hakkas enne eurorahade eelmise perioodi lõppu kõvasti tellimusi esitama. Need ehitajad, kellel olid pika kestvusega, fikseeritud hinnaga lepingud, said sel perioodil tublisti kõrvetada. Suur mahtude kõikumine tähendab sektorile ka tööjõuprobleeme. „Meie turu mure on, et turg on tegijate mõttes nii väike, et nii kui tellimuste maht peaks järsult suurenema, on käed tööd täis ja hinnad lähevad üles. Töökäsi pole kuskilt kiiresti juurde võtta. Kui portfellis on pikad lepingud ja lepinguhinnad lukus, mõjutab sisendhindade kasv tulemustele väga kehvasti,” räägib ta. Kuidas kõikumisteks valmistuda? Roben ütleb, et selleks valmistuda ei saagi, tuleb suuta turuga kohaneda. „Ei saa inimesi pingil hoida ja koolitada selle mõttega, et paari aasta pärast võib tööd tulla,” märgib Roben. „Suurtel turgudel on mahud stabiilsemad ja need võivad kõikuda kümmekond

protsenti, meil kõiguvad mõnedes ehitusvaldkondades mahud kordades.“ Ta toob näitena Merkos torutrasse ehitava välisvõrkude osakonna, kus parematel aastatel ulatusid käibed 20 miljoni euroni, sel aastal aga umbes 4–5 miljonini, mis tähendab neljakordset kukkumist: „Kui mahud uuesti kasvavad, on vaja mehed, kelle oled minema lasknud, uuesti üles otsida. Aga kes teab, mis nad selle aja peale tegema on asunud.” Olukorda aitaks tema sõnul parandada, kui oleks võimalik veidi lihtsamalt tööjõudu ka EL-ist väljastpoolt sisse tuua. „Palju räägitakse tööjõu toomisest väljastpoolt EL-i. Kui on kiiresti vaja betoonimehi, tood lühiajaliselt 100 armeerijat. Või siis keevitajaid, kui neid on lühiajaliselt vaja,” toob Roben näiteks. „Aga neid võimalusi meil napib.” Meil gastrollivad tema sõnul küll poolakad ja bulgaarlased, ent kui Skandinaavia turul on samuti ehitajaid vaja, siis lähevad nad pigem Rootsi või Norrasse, kus palgatase on kõrgem.” Eksport ja nõuded Roben märgib, et paljud ehitusmaterjalide, fassaadi- ja metallkonstruktsioonide ehitajad on ka tublid eksportijad, see õnnestub eelkõige juhul, kui odavama tööjõuga toodetud toode suudetakse müüa piiri taha, kus hinnatase on kallim. Peatöövõttu on raskem eksportida, kuna see on seotud kohaliku turu ja selle olude tundmisega: teadma peab regulatsioone, oskama pabereid täita, mõistma kohalikku keelt. Arvestama peab, et ka eksporditurud käivad üles-alla. „Kui oled investeerinud näiteks Rootsi elamuehituse turule tootmiseks ja siis see ära kukub, on olukord keeruline,” märgib Roben. Eelisseisus on firmad, kes suudavad toota mitmele eri välisturule, kuna siis on stabiilsust rohkem.

Ehituses mitmeid uudseid lahendusi

hitusvaldkonda peetakse konservatiivseks, ent on ka palju uusi põnevaid lahendusi. „Ühelt poolt on nõuded hoone konstruktsioonidele ja näiteks tuletõrje- ja sisekliima regulatsioonidest tulenevad nõuded paigas, nii et midagi uut on keeruline välja mõelda, sest ehitus peab vastama seadustele ning norme ja seadusi tuleb aina juurde,” osutab Roben. „Samas on ka palju uusi tehnoloogiaid, mida ehitusprotsessidesse sisse tuuakse, näiteks kasvõi energiasäästuga kaasnevalt. Oleme paaril objektil kasutanud energiavaiasid (Hilton ja Telia peamaja). See tähendab, et talvel saad nende abil maja kütta ja suvel jahutada.” Ka fassaadiehituses on palju muutusi. „Kui kunagi pandi fassaadid detailidest ehitusplatsil kokku,

siis täna tehakse tehases moodulid valmis ja seejärel tõstetakse ette: kvaliteet ja kiirus on tänu sellele hoopis teine.” Viimasel ajal räägitakse Robini sõnul palju ka BIM-ist. „Kõik uued hooned, mida Merko ehitab, lähevad mudelisse,” nendib Roben. Tema sõnul pole see imerelv, millega saab parema maja – valmiv maja on ikka samasugune, küll aga on mudeliga ehitamist lihtsam juhtida. „Kui varem võisid elektrik ja torumees oma torudega kusagil madalas kohas kokku joosta, nentides, et lagi ei mahu enam ära, siis nüüd lahendatakse vead juba varakult mudelis,” räägib ta. Roben nendib, et seal, kus turud on suuremad, julgevad suured firmad rohkem tehnoloogiasse ja seadmetesse investeerida. Eestis

Tehases valmistatud palkseinad professionaalsele ehitajale

Vipson Projekt OÜ • Jeedasküla, Vastseliina, Võrumaa Tel 520 8041 • faks 785 1400 • info@vipson.ee

www.vipson.ee

on ettevõtted väikesed ja võimekust raha kulutada vähem: ostad kalli seadme ja siis selgub, et mahud vähenevad. Palju on räägitud ka väärtuspõhistest hangetest. „Arvamused, kuidas hanke tulemusi hinnata nii, et tellija saaks parima tulemuse, lähevad ka ehitusvaldkonna sees lahku,” räägib Roben. „Olen pigem seda usku, et tellija võiks kirjeldada võimalikult täpselt, mida ta soovib saada – kui suurt, mis viimistlusega, millise kvaliteediklassiga, mis ajaks ja millise kogemusega projektijuhilt. Kui on olemas täpne kirjeldus, pakuvad kõik ühte toodet ja määrab madalam hind. Kui reeglid on segased, juhtub nii, et üks hüppab kõrgemale ja teine kaugemale, aga kumb siis võitjaks tunnistada?“ küsib ta.

PROBLEEM

Tallinn venitab ehituslubade menetlemisega TEKS: MERIKE LEES

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) tegevjuhi Kalle Karroni sõnul on ehituslubade menetlemise tähtaegadest kinnipidamine Tallinnas tõsine probleem. „Menetlemisprotsess ja ametkondade vaheline suhtlemine on väga aeglane,” rääkis ta. Ehitusloa andmise menetluse tähtajaks on ehitusseadustiku kohaselt 30 päeva, mis on 10 päeva pikem, kui varemkehtinud seadus ette nägi. Sarnaselt varasemaga võib tegelik menetlusaeg kujuneda veel pikemaks, kui taotluses ilmnevad puudused. Sellisel juhul annab taotluse menetleja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja menetlustähtaja arvestus algab otsast peale. Vaatamata sellele, et EKEL-i eestvedamisel on kohtutud linna esindajatega ja oma muret kurdetud, ei ole midagi muutunud. Kevadisel kohtumisel jõuti seisukohale, et mõlemad pooled, nii projekteerijad kui ka ametnikud, peaksid tegema paremat tööd, kuid protsess pole ikka kiirenenud. „On mitu ametkonda, kes peavad vaatama dokumendid üle,” selgitas Karron. „Põhjuseid, miks ehitusloa andmisest keelduda on erinevaid ja kui taotlusele tuleb äraütlev vastus, siis peaks seal olema 10

viide konkreetsele seadusepügalale, mille vastu eksiti, kuid selliseid põhjendusi ei ole.” EKEL-i juhatuse liikme ja omanimelise arhitektuuribüroo omaniku Tõnis Tarbe sõnul ei maksa Tallinnas alla kolme kuud ehitusloa saamisest unistadagi. „Nad ei täida seadust,” on Tarbe konkreetne. „Nad lükkavad mitmeid kordi taotlust edasi, kuid sellist varianti seadus ette ei näe. Seadus näeb ette 30 päeva otsustada, kas anda või mitte anda.” Karroni sõnul ei ole ehituslubade menetlemise tähtaegadega mujal Eestis probleeme ja teistest piirkondadest neile signaale ei tule. Samuti ollakse rahul muudes piirkondades taotlusele antava tagasisidega, mis on konkreetne ja konstruktiivne. Uus seadus tõi lisatööd Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Halliku sõnul on suurema ajakulu põhjus selles, et varem esitati ametile ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga, millel reeglina olid juba olemas vajalikud kooskõlastused ja seisukohad, kuid pärast uue ehitusseadustiku jõustumist on nad ise kohustatud edastama ehitusprojektid seisukohtade saamiseks kõigile asjakohastele asutustele ja isikute-

Tallinna linn ei pea kinni ehitusseadustikus ettenähtud ehituslubade menetlemise tähtajast ja paneb sellega arhitektid ja projekteerijad keerulisse seisu.

le. Nende alla kuuluvad linnaasutused, erinevad riigiasutused, aga ka võrguvaldajad, kaasomanikud, naabrid jpt. „See, et selline regulatsioon toob ametile kaasa suurema töökoormuse, oli prognoositav, kuid tegelikkuses on nende lisakohustuse täitmine nõudnud prognoositust oluliselt rohkem ressurssi,” ütles Hallik. Peale selle lisandusid tänavu aprillis ameti suuremale rollile ning sellest tulenevale töökoormusele riikliku ehitisregistri rakenduse käivitamisega seotud probleemid, mis aeglustasid tööprotsesse ning nõudsid täiendavat tööd, rääkis Hallik. Tema sõnul on ehitusprojektide läbivaatamise muutnud keerulisemaks ka asjaolu, et erinevalt varasemast ei ole ehitusprojekti koostamise aluseks valdavalt enam detailplaneeringut või projekteerimistingimusi, mille olemasolul oleks saanud ehitusprojekti koostamisel paljude tingimustega juba arvestada, st teatud tingimused oleksid olnud varem selged. „Detailplaneeringut ning projekteerimistingimusi mittenõudev seadusandlus tähendab, et varasemalt lähtetingimuste koostamise etapis tehtud töö tuleb ametnikel samuti teha ehitusloa menetluses,” märkis Hallik ega olnud nõus projekteerijate väitega,

Ehituslubade menetlemise tähtaegadega mujal Eestis probleeme ei ole ning teistest piirkondadest niisuguseid signaale ei tule.

Nad lükkavad kordi taotlust edasi, kuid sellist varianti seadus ette ei näe. Seadus näeb ette 30 päeva otsustada, kas anda või mitte.

Ühes projektis saadud märkustega oleks hea arvestada ka järgmistes projektides, et hoida kokku nii enda kui ametnike aega.

et nad ei tea, mida peab parandama. „Ehitusprojektidele esitatakse märkused vastava ala spetsialistidele üldiselt arusaadaval viisil,” kinnitas ta. Ladusamaks menetluseks soovitas Hallik projekteerijatel esitada ehitusprojektid nii, et need vastaksid kõigile kehtestatud nõuetele. Paljude projekteerijate vead korduvad projektist projekti. „Ühes projektis saadud märkustega oleks hea arvestada ka järgmistes projektides,” lausus Hallik.

siis pikeneb menetlus 10+30 päeva, kuid üle 40 päeva see ei lähe,” kinnitas Oja. Tema sõnul käsitlevad mõned omavalitsused seadust nii, et ka kõik muudatused ja parandused peavad saama 30 päeva jooksul menetletud, kuid nii see ei ole. „Mõni projekt on nii puudulik, et käib meil seitse korda edasi-tagasi ja ei ole mõeldav, et menetlus mahuks 30 päeva sisse,” selgitas Oja. Oja kinnitusel tuli Tartus varem ette menetlustähtaegade ületamist, kuid see probleem lahenes sisemise töökorralduse muudatusega. „Tartus on üheksa inimest, kes võivad projekte läbi vaadata. See on korralduslik küsimus,” oli Oja veendunud. Oja sõnul võimaldab haldusmenetluse seadus menetlust pikendada, kuid nemad seda võimalust ei kasuta. Paide linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusnõuniku Reino Lõhmuse sõnul saavad nemad üldiselt tähtaegadega hakkama, kuid

keerukamate projektide menetlemiseks on taotletud ka tähtaja pikendust. „Pikendust on vaja eelkõige siis, kui ehitusloale on vaja mitme ametkonna kooskõlastust,” selgitas Lõhmus, kelle sõnul ei saa öelda, et 30-päevane menetlustähtaeg oleks lühike. Lihtsamad menetlused lõpevad enne tähtaega. Pigem on probleeme ehitusteatistega, mille menetlustähtaeg on 10 päeva: eraisikud ehitavad ja taotluste maht on suurem, kuid kontrollida tuleb kõiki. „Pigem oleks teatise menetlemiseks vaja rohkem aega või tuleks täpsemalt reglementeerida erijuhud,” märkis Lõhmus, kelle sõnul on projekteerijatel täna veel palju probleeme ehitusloa taotluste registrisse üles panemisega, mida uus ehitusseadus ette näeb. „Taotluste esitamine käib läbi registri ja üleslaadimised ning tagasisaatmised on küll selline asi, mis aeg-ajalt kulutab tööpäevi,” tõdes Lõhmus.

Tartus ei ole probleeme Samal ajal pole Tartus ehitusloa taotluste tähtajalise menetlemisega raskusi. Kõik loataotlused suudetakse menetleda 30 päevaga ja ehitusteatised 10 päevaga nii nagu seadus ette näeb, kinnitas Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna lubade ja registriteenistuse juhataja Merlin Oja. „Kui ehitusteatise menetlusse on vaja kaasata ka päästeamet,

PÕNEV OBJEK T

Ajastute labürindist EKA majaks 12

Ei julge lootagi – kas EKA maja saagad leiavad viimaks lahenduse? Igatahes võtsid vanasse sukavabrikusse rajatava kunstiakadeemia uue hoone arhitektid sihiks projekteerida keskkond, mis aitab taasluua ühtse kooli tunnet. Peagi kuulutatakse välja ehitushange. TEKST: VIVIKA VESKI ILLUSTRATSIOONID: KUU Arhitektid

Keeruline ja huvitav – nii iseloomustavad KUU arhitektid ülesannet, mis neil Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uut hoonet projekteerides täita tuli. Põhiprojekt on valmis, kuid Koit Ojaliiv, Joel Kopli ja Juhan Rohtla eeldavad, et ehituse käigus tuleb seda veel korrigeerida. „Kui kopp maasse lüüakse, tuleb kindlasti üllatusi. Vanade hoonetega on tavaline, et tuleb,” kinnitab Joel. Samuti ootab neid ehituse ajal ees autorijärelevalvaja roll. Keeruliseks muutis projekteerimise see, et Kalamajas Põhja puiestee, Kotzebue tänava ja KeskKalamaja tänava kolmnurgas asuv endine Suva sokivabriku kompleks

on rajatud kümnes-üheteistkümnes eri ehitusetapis, eri ajastutel. Muinsusväärtusega on otsatiivas asuv 1932. aastal Eugen Habermanni arhitektuurikavandite järgi ehitatud hoone. Selle nägid projekteerimistingimused ette säilitada. Kohe Habermanni maja taga asusid kompleksi kaks kõige vanemat osa, millest aga palju järel pole. Sellele on nõukogudeaegsed tehaseplokid ehitatud juppide kaupa peale ja sisse. Eri tiibades asuvad korrused eri kõrgustel. „Täna on siin keskel paras sasipundar. Keeruliseks teeb asja ka see, et iga osa on omal ajal eri ma-

terjalist ehitatud ja eri osad ei ole omavahel loogiliselt seotud,” lisab Koit. Kuna tiibade ühendus oli läbi kõige vanema hooneosa väga ebaselgelt lahendatud, võtsid nad lähtepunktiks seda „labürinti” mitte säilitada, vaid rajada keskele uus südamik, et tiivad ära ühendada. EKA uue hoone arhitektuurikonkursi žürii pidas KUU töö suurimaks väärtuseks loogilist ja hästitoimivat plaanilahendust. Ülikool kui lõuend Lisaks kolmele arhitektile kuulus arhitektuurikonkursi meeskonda ka filosoof Eik Hermann, kel-

PÕNEV OBJEK T

lega KUU on ka varem koostööd teinud. Kuna KUU arhitektid on ise EKA vilistlased, lähtusid nad projekteerides ka oma kogemusest ja soovidest. Arhitektid räägivad, et nende üks põhiline idee oli, et kunstiülikool on spetsiifiline ülikool. „Ruum, mis tekib, ja keskkond, mida me loome, on tudengitele, kes ka ise loovad. Nad tegelevad ise samuti ruumi ja kõige visuaalsega, mistõttu meie soov on luua foon tegevustele, mis seal toimuma hakkavad,” räägib Koit. „Oleme mõtestanud seda nii, et see maja ei ole ise teos, vaid on kui taustsüsteem, raamistik – seal sees hakkavad tekkima tulevased teosed,” lisab Joel. Nad kasutavad selle maja puhul veel määratlusi „toorik, mida saab üle kirjutada” ja „lõuend, kuhu maalida”. Juhan lisab, et lisaks tooriklikkusele ja lõuendlikkusele pakub see maja ka tugistruktuuri nende asjade mugavalt toime14

tamiseks, mida seal tegema hakatakse. „Hästi oluline on, et tekkiks sünergia erinevate teaduskondade vahel. Et kool oleks avatud ja läbikäidav, läbinähtav ruum oma tegevuste mõttes, et seal saaks ringi käia ja inspireeruda paralleelteaduskondade tegevustest,” räägib Juhan. „Praegu on EKA linna peal laiali, ei ole ühtse kooli tunnet. Erialade vaheline sünergia oli tähtis osa projekti tegemisel.” Koit kirjeldab, kuidas nad sünergiat kavandasid. Hoone asub tugeva karakteriga linnakeskkonnas ja pärineb eri ajastutest. Nad soovisid lisaks kõige väärtuslikumale Habermanni majale säilitada ka nõukogudeaegsete hoonete arhitektuurset omapära. Hoonekompleksil on suhteliselt selged tiivad, millel igal ühel on üsna selge identiteet. „Keskel oli eri ajastutel segaselt sisse ehitatud ruum. Selle puhastasime lihtsa liigutusega nii, et tegime siia uue

kuud on ette nähtud EKA uue õppehoone ehituseks. ploki. Saime siia südamiku, suure trepistikuga aatriumi, mis kõik kolm tiiba, mille korrused on natuke eri kõrgustel, omavahel ära seob,” kirjeldab Koit ideekavandi loomist. Samuti on südamikus sissepääsud nii Põhja puiesteelt kui ka Kotzebue tänavalt ära lahendatud. „Keskele jääb ühisala, kus on ühised auditooriumid, kaldauditoorium, söökla, fuajee, keskmine ruum on otse seotud raamatukogu ja galeriiga, lisaks kõigi osakondade ja administratsiooniga. Selline kohtumispaik,” täiendab Juhan.

Uues majas palju avatud ruumi

KA uue kodu tiibades asuvate peamiste liikumisteede äärde tulevad funktsionaalsed seinad, kuhu paigutatakse suuremad tehnoloogilised magistraalid ja tugistruktuurid – printeritepesad, WC-d, koristajaruumid, ventilatsioonišahtid jne. Projekt ei välista võimalust maja vajaduse korral tulevikus ümber ehitada, sest ülikool muutub, meediumid muutuvad ja kunst käib sellega kaasas. Hoone kõik osad on ehitatud postpaneelide süsteemis, seega vaheseinad ei tule kandvad – neid saab maha võtta ja mujale uued püstitada. Arhitektid kirjeldavad oma kavandit märksõnadega süda, vereringe ja skelett. Süda on uus südamik, vereringe moodustavad ühen-

Kotzebue tänavale tuleb väligalerii kunsti eksponeerimiseks. dused ja liikumisteed ning skeletina toimib toorik, mida saab täiendada. Hoonesse on kavandatud palju avatud ruumi. Näiteks leiavad nad, et majja tulnud külaline võiks saada südamiku osas vabalt jalutada kuni viienda korruseni välja. Samas on tudengitel võimalik seal kujundada privaatseid „pesasid” ja eraldada teatud osi. Näiteks siinide peal liikuvate kardinatega saab moodustada ajutisi ruu-

me, kus saab korraldada üliõpilaste tööde hindamisi. EKA tulevase hoone siseõu on praegu üsna kitsuke. Arhitektid lisasid avarust lahendusega, mida nad nimetavad vertikaalseks hooviks. Nad võtsid ühes plokis „skeleti” paljaks, sinna vahele tulevad terrassid ja klaaskuubikud. Südamikus asuvast fuajeest ühele poole jääb sisehoov, teisele poole avalik galerii. Kotzebue tänava äärde tuleb väligalerii, kus on õues võimalik kunsti eksponeerida. Nii tekib sinna linnaplatsi moodi ala, kuhu ühtlasi pikeneb Kotzebue tänava puiestee, mis omakorda suubub võimalikule Kalamaja keskväljakule VanaKalamaja ja Kotzebue tänava ristmikul.

Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

PEIKKO EESTI OÜ

Kriidi 12 Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED KIIRE PAIGALDUS LIHTNE HOOLDUS LOOMULIK VALGUS MADAL PROJEKTI MAKSUMUS LIHTSALT TEISALDATAV VUNDAMENDI VALIKUD

Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakond info@karfehall.eu

karfehall.eu

PÕNEV OBJEK T

Häid mõtteid ammutati Norrast

rhitektid projekteerisid hoone 3D-mudelis, mis on viimasel ajal üsna levinud tava. Kuid lisaks projekteerimistarkvara nõudvale BIM-mudelile lõid nad Unity programmi kasutades 3D-mudeli, mille saab igaüks oma arvutibrauseris avada ja niimoodi uues hoones virtuaalselt juba praegu ringi jalutada (http:// www.kuu.ee/unity/). Ise on nad seda kasutanud EKA maja projekteerimisega seotud osaliste omavahelisel suhtlemisel, näiteks on sisearhitektid saanud seal oma mõtteid testida. Kogemused piiri tagant Pärast arhitektuurikonkursi võitmist, projekteerima asudes, külastasid KUU arhitektid kunsti-

ülikoole teistes maades. Üks inspireerivamaid oli nende jaoks AHO Oslos – arhitektuuri- ja disainikool. Sarnaselt tulevase EKA-ga on sealgi endine tehasehoone kooliks ümber ehitatud. Nad märkasid kohe, et AHO-s on stuudiote osa hästi avatud. „Läksime sisse, me polnud ette teatanud, et tuleme, saime 90 protsenti majast läbi käia. Keegi ei küsinud, mida te siin teete. Rääkisime tudengitega,” meenutab Koit. Neile meeldis AHO-s seegi, et hoone polnud vägisi „ilusaks” tehtud, et ära varjata näiteks konstruktsioone. „Kui on vana betoonsein, siis võibki jääda näha, isegi robustsena,” märgib Koit. „Ei pea kipsiga katma,” lisab

Joel. „Samas nägi kõik välja viimistletud.” Sarnaseid põhimõtteid järgib ka EKA uue hoone projekt. Uuel aastal ehitama Augusti alguses lõppes edukalt EKA uue hoone esimene hange. EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar selgitas, et nad sõlmisid ettevõttega AS Telora-E sõlmiti ehitusjuhtimise ning omanikujärelevalve teenuse lepingu. Käesoleval kuul ehk septembris on ühtlasi plaanis välja kuulutada ka ehitushange. „Kui hange sujub ilma suuremate tõrgeteta, siis loodetavasti saame ehituslepingu sõlmida aasta lõpus,” lisab Tammsaar. Ehituseks on ette nähtud 15 kuud.

SEADUS

Ainult Euroopa nõuetest ei piisa

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

isaks Euroopa ehitustoodete määrustest tulenevale on paljudel juhtudel tarvis ka liikmesriikide poolseid siseriiklikke sätteid, et kaetud oleksid kõik ehitustooted ja nende omadused. Suuremad erisused on seotud harmoneeritud tehniliste kirjelduste olemasoluga – need tooted, mille kohta on olemas harmoneeritud tehniline kirjeldus (tootestandard või ETA), peavad vastama Euroopa ehitustoodete määrusele ning tooted, mille kohta puudub harmoneeritud tehniline kirjeldus, peavad vastama siseriiklikele sätetele. Harmoneeritud dokumentide, eelkõige harmoneeritud tootestandardite puhul peab silmas pidama toote omadustesse puutuvat. Nimelt on standardis tavaliselt nimekiri omadustest, milliseid toote puhul deklareeritakse ja milliste deklareerimist nõuda võib. Kuna need omadused on kokku kogutud üle Euroopa, ei pruugi nende deklareerimine vajalik olla igas riigis ja iga kasutusala puhul. Teatavad omadused võivad olla vajalikud kõikide kasutusalade puhul,

kuid teatud kasutusalade puhul ei pruugi neid kõiki vaja olla – tootja võib valida oma tootele kasutusala ja seega võib ta teatud ulatuses valida ka omadusi, mida deklareerida. Teisalt sõltub liikmesriigist, millised omadused on selles konkreetses riigis vajalik deklareerida igal juhul. Et tootja teaks, millised omadused tuleb deklareerida, kehtestati uue määrusega liikmesriikidele kontaktpunktide määramise kohustus – need on infopunktid, kust tootja peaks saama infot toote ja selle suhtes kehtivate nõuete kohta (Eesti punkt on majandusja kommunikatsiooniministeeriumis). Eestis on ehitustoodetega seonduvalt kaks MKM-i määrust. Määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ käsitleb eelkõige üldehitusmaterjale. Määratletakse, millise hindamissüsteemi järgi käituda (sh määratletakse, kas on vajalik sertifitseerimine) – näiteks läbiviigud, betoonisegu jms. Teatud toodete puhul kehtestatakse omaduste loetelu, millised tuleb deklareerida. Omaduste väärtusi ei ole määratud, kuid oluline on, et tootja on määranud (näiteks katsetanud) omaduse ja väärtuse või klassi deklareerinud. Näiteks akende ja välisuste puhul tuleb deklareerida veepidavus, vastupanu tuulekoormusele, õhuläbilaskvus, soojusläbivus. Koormus projekteerijal Projekteerija määrab projektis, milliste väärtustega peavad need tooted olema. See tähendab, et tootja deklareerib omaduse väärtuse ja projekteerija määrab nõutava väärtuse ning nende võrdlemise teel jõutakse lahenduseni – kas

antud toode sobib konkreetsesse ehitisse või mitte. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on koostöös RKAS-iga juhendmaterjali kirja pannud ka miinimumväärtused, millistest Eestis lähtuda võiks. Nende harmoneerimata valdkonna toodete puhul, millised pole määrusesse jõudnud, lasub koormus projekteerijal – tuleb määratleda nii toodete omadused kui omaduste väärtused. Selliseid tooteid on palju, näiteks sarrusteras, torud, kinnitusvahendid. Määrused võiks ühendada Määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ käsitleb teeehitusmaterjale, näiteks täitematerjalid, bituumensideained, geotekstiilid, betoonisegu jne. Sarnaselt määrusega nr 49 määratletakse ehitustoodete hindamissüsteemid ja omadused, millised tuleb määrata ja deklareerida. Siiski on tee-ehitusmaterjalide määrus mahukam, sisaldades veel harmoneerimata valdkonna toodete deklaratsioonile kehtivaid nõudeid (vastavusdeklaratsioon; meenutame siinkohal, et harmoneeritud valdkonna ehitustoodete puhul koostatakse toimivusdeklaratsioon) ning toodete omaduste määramise metoodikat (viited katsestandarditele). Kahjuks on tekkinud olukord, kus ehitustoodetele on kehtestatud veidi erinevad nõuded, objektiivsed põhjused kahe erineva määruse koostamiseks puuduvad. Loodan, et siiski leitakse võimalus määruste ühendamiseks või vähemalt erinevate nõuete ühtlustamiseks. Seniks tuleb üritada tootjal ja kasutajal aru saada, millise kasutusalaga on tegu.

Ü L E VA A D E

A4 Zgorzelec - Krzyzowa Poolas

Poola betoonteed Eestile eeskujuks Suvel riigikogus toimunud betoonteede konverentsi peaesinejad Poola maanteeametist tutvustasid Poolas viimase paarikümne aasta jooksul saavutatut. TEKST: KALJU OJA

Konverentsi korraldasid riigikogu majanduskomisjon, Eesti Asfaldiliit, Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. „Betoonteede ehitamises on meil palju õppida, sealhulgas headelt naabritelt poolakatelt,” ütles oma avakõnes Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esimees Meelis Einstein. Maailmas on arvestuslikult 3–6% teedevõrgust betoonteed, USA-s on see 15%. Eelkõige on tegemist kiirteedega (motorways ja expressways). Saksamaal oli uute kiirteede ehitamise puhul 1970. aastatel kaalukauss 70:30 asfaltkatendite kasuks. 1980. aastatel oli see 60:40, 1990. aastatel juba 50:50. 21. sajandil on kaalukauss langenud 62:38 betoonkatendite kasuks. Sarnane on olukord Tšehhis, kus 65% uutest kiirteedest on täna betoonkatendiga. Poolas on aastaid täheldatud maanteede kasutamise dünaamilist kasvu, millest suure osa moodustab rahvusvaheline kaubandus, seega siis ka raskeveokid, ja nenditakse, et senine teedevõrk ei suuda neid koormuste kasve teenindada. Viimase kahekümne aastaga on Poolas ehitatud betoonkaten-

S8 Rzgow - Walichnowy

A4 Zgorzelec - Krzyzowa

65%

uutest kiirteedest on Tšehhis betoonkatendiga. diga riigimaanteid 700 km. Need on kiirteed ja kaherealised maanteed. Samal ajal on Poolas ehitatud ka 800 km kohalikke betoonkatendiga teid – kommunaalteid. Poola esimene RCC-tehnoloogiaga tee ehitati 2009. RCC-teede (Roller Compacted Concrete) populaarsus Poolas järjest kasvab. Riigimaanteede elukaareks 30 aastat „Meil on viis kriteeriumi, mille alusel otsustame, kas ehitada kõva, betoon- või elastne ehk asfaltkatend,” ütles Poola maanteeameti tehnoloogiaosakonna direktor Waclaw Michalski. „Need on liiklustihedus, müra analüüs, eeliste ja miinuste analüüs, eluea analüüs ning materjalide kuluanalüüs.” „Poolas arvestame me riigimaanteede elukaart 30 aastale,”

Varssavi

2015.–2023. aastatel on Poolas plaanis ehitada 1670 km riiklikke teid, nendest 800 km betoonteid.

Planeeritud pinnakatted aastaks 2020 bituumen betoon Pinnakatted aastal 2016 bituumen betoon

Ü L E VA A D E sõnas Poola maanteeameti tehnoloogia osakonna betooni ja betoonteede sektori peaspetsialist Witold Zapasnik. „Betoontee ehituskulu on küll kõrgem, aga 30-aastase tee elutsükli puhul on betoonist tee kulud kogu tee elukaare puhul madalamad.” Tulevase tee kandevõime arvestus käib seejuures tema sõnutsi teljekoormuste järgi, sõiduautod ei lähe üldse arvesse. Teljekoormuste kandevõime järgi on teed jaotatud 7 gruppi: KR1–KR7. Ehituskulud võrdluses Käesoleval aastal Wroclawi Tehnikaülikooli tehtud uuringu kohaselt on betoonteede ehitamine odavam kui asfaltkatendiga teede ehitamine alates KR3-kategooria teedest ja sealt ülespoole (kuni KR7) ja seda ca 17–20%, väidavad poolakad. „Igas kvartalis teeme sellise analüüsi,” ütles Waclaw Michalski. „KR1 ja KR2 teedel on betoon kallim, KR3-KR7 teedel on asfalt kallim.” „Meie naabrite, tšehhide, kogemus kinnitab samuti, et kuni 11. aastani on betoontee kulud kõrgemad,” selgitab Poola maanteeameti Lodzi osakonna tehnikadirektor Ireneusz Mikulicki. „Alates 13. eluaastast muutus betoontee odavamaks.” Waclaw Michalski kinnitusel on Euroopa Betoonteede Assotsiatsiooni arvutuste põhjal asfalttee terve tee elukaare puhul odavam kuni 8 aastani ja 8.– 9. eluaastal, kui on vaja hakata tegema esimesi tõsiseid parandustöid, muutub asfaltkatend betoonkatendist kallimaks. „Kui aga ehituse jooksul tehakse vigu, lähevad betoontee hilisemad parandused väga kalliks,” märkis Michalski. „Betoonteed on väga tundlikud madalama kvaliteediga materjalide suhtes.”

Ehitamise tehnoloogiad on aastatega kõvasti arenenud. MEELIS EINSTEIN, EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU ESIMEES

Betoonteed on tundlikud madala kvaliteediga materjalide suhtes. WACLAW MICHALSKI, POOLA MAANTEEAMETI TEHNOLOOGIAOSAKONNA DIREKTOR

Betoontee ehitus on kallim, aga kulu tee elukaare puhul madalam. WITOLD ZAPASNIK, POOLA MAANTEEAMETI (GDDKIA) TEHNOLOOGIA OSAKONNA BETOONI JA BETOONTEEDE SEKTORI PEASPETSIALIST

Hea teada Poola Maanteeamet (Poola Riigimaanteede ja Kiirteede Peadirektoraat, GDDKiA) 16 regionaalset osakonda 16 tehnoloogilist üksust, teedelaborit jne; peakorter Varssavis. Poola teedevõrk: kõik kokku – 371865 km riiklik teedevõrk – 19293 km kohalikud teed (munitsipaal) – 143.239 km maateed – 209333 km Poolas ehitatud betoonist riigimaanteede (u 700 km) näiteid: A1: 40 km (Strykow-Tuszyn) A1: 140 km (Tuszyn-Pyrzowice) A2: 106 km (Nowy Tomysl-Swiecko) A4: 153 km (Wroclaw-Jedrzychowice) A18: 71 km (Golnice-Olszyna) S8: 96 km (Polichno-Rawa Mazowiecka) S8: 78 km (Wroclaw-Walichnowy). Betoonteede plussid: suur kandevõime kõrge koormustaluvus kõrge püsipingete taluvus vastupidavus kõrgetele ja madalatele temperatuuridele võimalus teostada kogu ehitusprotsess ühes osas betoonivalu on külm valu – ei mingeid heitgaase hea nähtavus öösel madalad hoolduskulud pikk opereerimisaeg Poolas kavandamisel olevaid betoonkatendiga riigimaanteid (2015–2023): Motorway A1: 40 km (Strykow-Tuszyn) Motorway A1: 140 km (Piotrków Tryb-Pyrzowice) Motorway A4: 4,5 km (Korczowa, Ukraina piiril) Motorway A18: 70 km (Golnice-Olszyna) Expressway S10: 67 km (Torun-Bydgoszcz) Suwalki ümbersõit: 10 km (Via Baltica osa) Varssavi ümbersõit. Betoonteede plussid poolakate hinnangul: Betoonteed prevaleerivad paljudes arenenud teedevõrguga riikides: USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Holland, Belgia, Austria, Tšehhi. Betoonkatendite reaalne kasutusaeg on kaks korda pikem kui asfaltkatenditel. Sakslaste uuringute põhjal on liiklusõnnetuste sagedus betoonteedel 1/3 väiksem kui sarnastel asfaltteedel. Väiksem kütusekulu. Lääne-Euroopa (Belgia, Taani, Saksa) allikad viitavad veoautode 2–5% väiksemale kütuse kulule betoonteel. Ameerika uurimused näitavad isegi 8-10% väiksemaid kütusekulusid.

vel, u s a raut Rege it talvel … vankr

SPIRAALLAMELL TORUREGISTRID Retrostiilis küttekehad rekonstrueeritavasse hoonesse või uusehitisse annab lisaks funktsionaalsusele ka palju sisekujunduslikke võimalusi. Tööstushoonetesse, kontoritesse, koridoridesse aga ka eramutesse. Tänu ”vintage”-stiilile sobivad need töökindlad küttekehad hästi renoveerimisobjektidele, tagades samas kõrge kütteefekti. Tänu madalale paigalduskõrgusele ja efektiivsele soojusülekandele sobivad iseäranis suurte klaaspindade alla. Hõlpsasti puhastatavad, värvitoonid vastavalt kliendi soovile.

Ekocoil Oy tooteid esindab Eestis Chiller Oy Piirkonna juht Ain Kuus • ain.kuus@chiller.fi GSM 50 62 986

M AG I ST R I TÖ Ö

Vabajahutuse potentsiaal Eestis Tallinna Tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetoolis kaitsti 2015. aastal Ülar Palmiste poolt magistritöö „Vabajahutuse potentsiaal Eesti kliimatingimustes“. TEKST: ÜLAR PALMISTE

Toomas Rähmoneni ja Hendrik Volli juhendatud magistritööst ilmnes, et vabajahutuse potentsiaali tõstmiseks tuleks eelistada kõrgemaid sissepuhkeõhu temperatuure ventilatsiooniga jahutuse korral ning kõrgemaid vedelik-külmakandja pealevoolu temperatuure vedelikjahuti ja jahutustorniga vabajahutuse korral. Praktiline abivahend Energiatarve hoonetes on pidevalt tõusnud ja ületab tänapäeval juba traditsiooniliselt energiamahukate valdkondade, tööstuse ja transpordi, energiatarvet. Eriti märkimisväärne osa, kuni 50% hoones tarbitavast energiast, kulub tehnosüsteemide – kütte, ventilatsiooni ja jahutuse – töös hoidmiseks. Uuringute kohaselt kasvab energiakasutus jahutuseks ühiskondlikes hoonetes kogu maailmas ja hoonete parem soojustamine toob kaasa suurenenud jahutusvajaduse ka põhjamaistes piirkondades. Eesti kliimatingimustes pole elamutes tavaliselt spetsiaalseid jahutussüsteeme vaja. Siiski teatud tüüpi hoonetes, kus sisemised soojuseraldised on domineerivad, võib esineda jahutusvajadus aastaringselt. Sellisteks on näiteks serverikeskused, tootmishooned ja ühiskondlikud hooned. Erialakirjanduses on vabajahutus üheselt defineerimata mõiste ning võib kohata erinevaid lähenemisi ja tõlgendusi. Magistritöös defineeriti vabajahutus, inglise keeles free cooling, kui madalate vä-

50% võib olla tehnosüsteemide osa hoones tarbitavast energiast.

liskeskkonna temperatuuride kasutamine mehaaniliste jahutussüsteemide elektrienergiatarbe vähendamiseks. Väliskeskkonnaks võivad olla nii välisõhk, maapind kui ka veekogu. Käesolevas uurimistöös olid tähelepanu all vabajahutuse lahendused, mis kasutavad ära välisõhu madalaid temperatuure. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida vabajahutuse potentsiaali päeva, kuu ja aasta lõikes Eesti erinevates piirkondades. Töö tulemusi saab kasutada praktilise abivahendina olukorras, kus soovitakse kiiret hinnangut mõne vabajahutuse lahenduse efektiivsusele Eesti kliimatingimustes. Kuus mõõtejaama Uurimistöö koosnes kahest põhietapist: esiteks meteoroloogiliste andmete analüüsist ning teiseks ilmaandmete ja töös defineeritud ökonomaiseri töörežiimide alusel arvutatud vabajahutuse potentsiaali väärtuste leidmisest. Vabajahutuse efektiivsus on otse-

selt sõltuv geograafilise punkti välisõhu tingimustest, seega energiaarvutustes tuleb arvestada plaanitava süsteemi asukohaga. Töös kasutati perioodil 2004– 2014 kuues mõõtejaamas tunniajase intervalliga mõõdetud välisõhu kuivtermomeetri temperatuure ja suhtelist õhuniiskust. Analüüsiks valiti mõõtejaamad võtmepiirkondades, mida on kasutatud ka Eesti kraadpäevade arvutamiseks: Jõhvi, Tartu-Tõravere, Tallinn-Harku, Valga, Pärnu-Sauga ja Ristna. Temperatuuride esinemissagedused arvutati vahemikus -30°C kuni +36°C 3°C-se sammuga kuue neljatunnise ajaperioodi kohta (1:00-4:00, 5:00-8:00, 9:0012:00, 13:00-16:00, 17:00-20:00, 21:0024:00). Vabajahutust rakendavaid seadmeid nimetatakse üldistatuna ökonomaiseriteks ja nendes realiseeritavat protsessi ökonomaiseri tsükliks. Ökonomaiser kujutab endast soojusvahetit või mehaanilist süsteemi, mis võimaldab saavutada külmamasinas energiasäästu ja suurendada selle efektiivsust. Analüüsis kasutati kolme ökonomaiseri tsüklit: vabajahutus vedelikjahutiga, vabajahutus plaatsoojusvahetiga jahutustorniga ning otsene õhk-külmakandjaga vabajahutus. Vabajahutuse potentsiaal leiti kolme välisõhu temperatuurist sõltuva töörežiimi kohta: vabajahutus, osaline vabajahutus koos mehaanilise jahutusega ning ainult mehaaniline jahutus. Vabajahutuse efektiivsus sõltub erinevatest teguritest nagu piirkonna meteoroloogilised tingimused, hoone sisemiste soojuseral-

Vedelikjahuti pealevoolu temperatuuri mõju jahutusvõimele

diste osakaal vabasoojuses, hoone orientatsioon, hoone tarindite soojus-tehnilised omadused ja ventilatsiooni õhuvooluhulgad ja kõige rohkem välisõhu temperatuurist. Vabajahutuse potentsiaal on suutlikkus tagada nõutud siseõhu temperatuur ilma mehaanilist jahutust kasutamata. Selle mõõtmiseks osutus kõige sobivamaks kriteeriumiks jahutusvõime, mis esitab vabajahutuse osakaalu kogu jahutusvajaduse katmises. Jahutusvõime abil saab anda hinnangu, kui suure osa jahutusvajadusest mingil ajahetkel on võimalik ideaalsetes tingimustes katta vabajahutusega. Vabajahutuseks sobiva perioodi pikkus sõltub väliskliima tingimustest ning ökonomaiseri tasakaalutemperatuurist. Ökonomaiseri tasakaalutemperatuur sõltub omakorda jahutussüsteemi temperatuurigraafikust ja soojusvahetite tehnilistest näitajatest. Vedelik-külmakandjaga ökonomaiseri korral on oluline jahutussüsteemi pealevoolu temperatuur, õhk-külmakandjaga ökonomaiseri puhul aga ventilatsiooni sissepuhkeõhu temperatuur. Joonistel 1 ja 2 on esitatud Tallinna kohta leitud vabajahutuse potentsiaal aasta lõikes kahe erineva vabajahutuse lahendu-

Ventilatsiooni sissepuhkeõhu temperatuuri mõju jahutusvõimele

se korral. Joonisel 1 on näidatud külmakandja temperatuuri mõju jahutusvõimele vedelikjahutiga vabajahutuse korral. Jooniselt 2 võib näha, milline on jahutusvõime erinevate ventilatsiooni sissepuhkeõhu temperatuuride korral. Projekteerimisprotsessis on võimalik vabajahutuse potentsiaali suurendada eelistades kõrgemaid temperatuurigraafikuid. Analüüs kui abivahend Uurimistöö tulemusena koostatud temperatuurisageduse andmestikud ja vabajahutuse potentsiaali analüüs on võimalik abivahend vabajahutuse otstarbekuse hindamisel. Jahutusvõime tulemused iseloomustavad geograafilise punkti maksimaalset vabajahutuse potentsiaali. Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et praktikas sõltub jahutusvõime ökonomaiseri seadistustest ning automaatika täpsusest. Ökonomaiseriga külma tootmine teeb jahutussüsteemi keerukamaks ja mõjutab ka alginvesteeringu suurust, seega vabajahutuse kavandamisel tuleb tasusvusarvutuse tegemisel arvestada objekti jahutusperioodi pikkusega, jahutuse vajadusega päeva lõikes, vabajahutuse potentsiaaliga jahutusperioodil, tarviliku külmakandja temperatuurigraafikuga,

võimaliku reguleerimise täpsusega ning vajadusega abiseadmete järele. Olemasolevatele jahutussüsteemidele ökonomaiseri lisamine pole praktikas tihti võimalik ruumiliste kitsenduste tõttu, näiteks olemasolevad ventilatsioonikanalid ei võimalda suuremate õhuhulkade transportimist või pole ruumi vedelikjahuti või jahutustorni jaoks. Tehnilise piirangu näiteks on olukord, kus vabajahutus oleks võimalik kõrgema temperatuurigraafiku korral, kuid olemasolevate jahutuse lõppelementide võimsus ei kata vajadust, kui temperatuurigraafikut tõsta. Eestis esinevad vabajahutuseks sobilikud tingimused suurel osal aastast, selle potentsiaali tõstmiseks tuleks eelistada kõrgemaid sissepuhkeõhu temperatuure ventilatsiooniga jahutuse korral ja kõrgemaid vedelik-külmakandja pealevoolu temperatuure vedelikjahuti ja jahutustorniga vabajahutuse korral. Kavandamise faasis läbi mõeldud vabajahutuse lahendus aitab vähendada külmamasina tööaega. Mida pikemalt esineb jahutusvajadus väljaspool suvekuid, siis seda suurem on vabajahutuse meetodite põhjendatus. Lõppotsuse tegemisel vabajahutuse lisamise kohta jahutussüsteemi tuleb kindlasti läbi viia tasuvusaja analüüs. 23

UUDISED Tulekul EKVÜ seminarid

REHVA üliõpilasvõistlus

Septembris toimub palju vastukaja saanud määruse „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded” eelnõu tutvustav seminar ja arutelu ning Buildest II projekti ülevaade. Toimumise aeg: 21.09.2016 kell 13:00-16:30 Koht: Tallinna Teletorni 2. Korruse kinosaal Lektorid: MARGUS TALI majandusja kommunikatsiooniministeerium JAREK KURNITSKI Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus TEET TARK Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Hind: tasu EKVÜ liikmetele ja üliõpilastele 5 eurot, mitteliikmetele 10 eurot Koolituse läbinud saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu täienduskoolituse punkte 2,7TP ning ehitiste energiatõhususe kutsealal 3,4 TP. Lisainfo ja registreerumine: www.ekvy.ee

EKVÜ üliõpilasvõistlusele laekunud töödest pääses tänavu edasi REHVA üliõpilasvõistlusele Timo Oleski magistritöö „Liginullenergiahoone võimalikkusest tiheasustusega aladel”. Magistritöö kokkuvõte on toodud 2016. aasta märtsi EhitusEST ajakirja numbris. „Sellisel erialasel konverentsil osalemine oli minu jaoks esmakordne,” kirjeldas Timo Olesk muljeid. „Sain aimu, millised on teistes riikides päevakorras olevad uurimusteemad ja mis suundades teised riigid liiguvad. Sellega seonduvalt tekkis nii mõnegi teise kaasvõistlejaga huvitavaid teemaarendusi. Võistluse võitja töö osales esmakordselt peetud maailma üliõpilasvõistlustel ja see töö võitis ka seal, nii et kokkuvõttes arvan, et üleüldine tase oli väga kõrge.” Võistlusel osales kokku 16 REHVA liikmesriiki ja välja kuulutati esikolmik, kelle hulka Olesk siiski ei pääsenud.

SOOJUSTA OMA MAJA ISE! Puistevilla paigaldamine on imelihtne! www.isover.ee/soojustaise

SBE16 konverents Tallinnas & Helsingis Aeg: 5–7 Oktoober 2016, Tallinn ja Helsingis Lisainfo: www.sbe2016.org SBE16 konverents kannab tänavu pealkirja “Build Green and Renovate Deep”. Keskkonnasäästlik ehitus on tänavu konverentsi märksõnaks nii arhitektuuri, ehitusprotsessi kui halduse suunal, samuti räägitakse keskkonnasäästust investeeringute ning uute võimaluste võtmes. Konverentsil tutvustatakse olulisi uuringuid selles valdkonnas, kuulajad saavad teadmisi ka tehnilist laadi presentatsioonidest ja kindlasti tasub võtta osa ka töötubadest ja ekskursioonidest. Üritusel on esindatud üle 100 ettekande 27 erinevast riigist.

Betooniühingu üliõpilaspreemiad Selgunud on Eesti Betooniühingu 2016. aasta üliõpilaspreemiate võitjad. Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks ja nende saajad valitakse välja Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast. Eesti Betooniühingu 2016. a üliõpilaspreemiad: Peeter Karja ja Kaarel Kümnik – Eesti Maaülikooli maaehituse eriala magistritöö „Betoonilisandite uurimine happelises keskkonnas sõltuvalt betooni tugevus- ja keskkonnaklassist”. Juhendaja Eesti Maaülikooli professor Jaan Miljan. Sten Hoolma – Tallinna Tehnikaülikooli tööstusja tsiviilehituse eriala magistritöö „Betooni kapillaarset veeimavust vähendavate lisandite mõju erinevatele normaalbetoonidele”. Juhendaja Tallinna Tehnikaülikooli assistent Eneli Liisma. Silver Rebane – Tallinna Tehnikaülikooli tööstusja tsiviilehituse eriala magistritöö „Monteeritavast raudbetoonist hoonete vigastuskindlus”. Juhendaja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Johannes Pello. „Kõik esiletõstmist leidnud tööd olid aktuaalsetel teemadel,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Hea meel on tõdeda, et ehituskõrgkoolidest on tulemas väärilist järelkasvu Eesti ehitusinseneridele.”

SISEKLIIMA UUDSELT, MOODSALT JA LIHTSALT VARI PRO-JUHTPULT JA CHILLER-MUGAVUSKLIIMA SEADMED Chiller Vari PRO™ -juhtpuldi ja mugavuskliima puhurseadmete disainimisel on lähtutud eri tarbijarühmade ootustest ja vajadustest. Hõlpsasti käsitletav ja moderne Vari PRO™ -juhib Chilleri Vari™ tootepere mitmekesiseid puhurseadmeid sisaldades laialdaselt uudseid tehnilisi omadusi. Rakendused nii hotellidele, kontoritele, kortermajadele kui ka eramutele – kõikjale kus prioriteediks on energiaefektiivsus ning müravaba sisekeskkond. Uudne EC-ventilaatortehnoloogia tagab olulise elektritarbimise säästu. Meeldiv sisekliima ilma ruumisisese tõmbuseta. Ventilaatori pöörlemiskiirus minimaalseim vastavalt oludele. Modbus ühildatavus, ohtralt lokaalset seadmete tehnoteavet. Filtri puhastusvajaduse pikk intervall. Lisainfo: Chiller Oy Eesti Piirkonna juht Ain Kuus GSM 50 62 986 • ain.kuus@chiller.fi

K AT U S E U U D I S E D

Eesti ja Euroopa katuseliitusid seob tihe koostöö KÜSIS: LIIVI TAMM VASTAS: ENNO RAHUOJA

on kaalumas, et üks eestlane võiks IFD juhatusse kandideerida. Eesti võiks e-riigina panustada ja suunata ka IFD-d suuremale ekeskkonna kasutamisele, näiteks e-seminaride näol, sest alati ei pea aruteluks füüsiliselt kokku saama. Siin näeme küll positiivset väljundit ja saaksime niisugust loodavat e-platformi ka Eesti siseselt kasutada. Niisugused arengud oleksid head nii IFD-le kui Eestile.

allinnas toimunud Euroopa katuseliitude aastakoosolekul arutati muude teemade hulgas EKFmL-i kaasatust ja panust Euroopa katuseliitude tegevusse ning oktoobri lõpus Varrsavis toimuva IFD aastakongressi ja katuse MM planeerimist. Millistesse töögruppidesse on Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit täna kaasatud? Euroopa katuseliitude juhtimisel toimuvad erinevad töögrupid, näiteks turustuse ja majanduse teemadel, samuti on fookuses treeningud ja koolitus. Tegeletakse nii viilkatuste, fassaadide kui lamekatustega. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit on aktiivselt kaasa löönud viilkatuste osas ja meil on õnnestunud Eestisse luua uusi õppesuundi, seda nii plekkkui lamekatuste osas, kus on peagi oodata juba lõpetajaid. Lisaks on tehtud töö põhjal loodud standardeid. Kuidas osalemine mõjutab standardite loomist? Pean töögruppide teemat ka Euroopa mõistes oluliseks, sest olukorras, kus meil puuduvad korralikud regulatsioonid, oleme saanud näiteks lamekatuse ja viilkatuse standardi, kus käsitletud on erinevaid materjale (nt plekk, eterniit ja kivi). Need standardid on valmis tehtud ja eks ühel hetkel tuleb neid juba uuendama asuda. Lisaks on plaan pühenduda fassaadi ja aluskatete standar-

Enno Rahuoja, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse esimees

di loomisele, samuti vajab tähelepanu turvasüsteemide standard. Järgmise kolme aasta eesmärkide hulgas on ka treening- ja koolitussüsteemide väljatöötamine. Loodame, et leiame Euroopa töögruppidesse ka Eestist väärilise esindaja, esimeseks prioriteediks on siinkohal fassaadide osa, samuti hariduse teemad. Osalemine annab otsese ligipääsu infole, samuti tekib võimalus kaasa rääkida Euroopast tulevate ettekirjutuste osas. Tulekul on ka uued IFD juhatuse valimised? Jah, oleme saanud info, et olemasolev president plaanib tagasi astuda ja seoses uue valimissüsteemiga on IFD plaaninud ka IdaEuroopa suunalt suuremat kaasatust. Täna me veel ei tea, kas IFD juhatusse leiab koha ka inimene Poolast, Tšehhist, Ungarist, Venemaalt või mujalt, ent Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit

Oluline teema on ka Poola MM? Jah, MM-i kuupäevad on selgunud, see toimub 26–29.10.2016 Varssavis. Eesti on täna esitanud kaks võistkonda ja registreerunud kahele alale, milleks on metallkatused ja lamekatused. Võistkonnad on välja koorunud Baltroofi võistlustelt, nende komplekteerimisel peame arvestama paljude teguritega, sealhulgas vanusega – võistlejad peavad reeglite kohaselt olema alla 27 aasta vanad. Võistlejaid on MM-ile oodata kõigist liikmesriikidest, milleks on Belgia, Saksamaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Horvaatia, Läti, Luxemburg, Holland, Poola, Austria, Rumeenia, Venemaa, Šveits, Slovakkia ja Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja uue liikmena Hiina. Sündmuse suur gaala toimub Varssavi EM-ks rajatud jalgpalli staadionil, kus omal ajal toimusid ka jalgpalli EM-i finaalmängud. Kuna samaaegselt toimub Poolas nii IFD kongress kui üle aasta aset leidev MM, on gaalaüritusel koos kõik IFD riikide esindajad-juhid, samuti leiab seal aset autasustamine.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

pakkumised suvi 2016 Vaata kõiki pakkumisi makita.ee!

AKUTRELL DF331DSMJ

179 € 10,8 V

LÖÖGIGA AKUTRELL HP331DSAJ 149 € 10,8 V

LÖÖGIGA AKUTRELL DHP482RMJ 339 € 18 V

• Keskmine laadimisaeg 60 min • Li-ion aku 10,8 V 2 x 4,0 Ah (43,2 Wh) • Käepideme optimaalne kuju • Aku kaitsesüsteem pikendab aku kasutamisaega, katkestades automaatselt tööriista elektrivarustuse, kui aku laadimistase on väike • Vastupidav käigukast ja mootor

• Keskmine laadimisaeg 30 min • Li-ion aku 10,8 V 2 x 2,0 Ah (21,6 Wh) • Kolm funktsiooni – kruvimine, puurimine ja löökpuurimine • Vastupidav käigukast ja mootor • Intensiivseks kasutamiseks • Ideaalne töötamiseks kitsastes oludes

NURKLIHVIJA 125 mm 9565CR 109 € 1400 W

NURKLIHVIJA GA9040SF01 219 € 2600 W

• Võimsus 1400 W • Pöörete arv (min-1) 12000 • Spindlikeere M14 • Taaskäivitus kaitsesüsteemiga, võimas 1400 W mootoriga ergonoomiline nurklihvkäi! • Makita patenteeritud Super Joint System (SJS) kaitseb reduktorit ketta kinni kiilumisel • Masina konstruktsiooni labürintsüsteem takistab lõikeosakeste sattumist mootorisse • Vibratsioonisummutusega külgkäepide

Makita põlvekaitsmed • 230 mm (geel) • Võimsus 2600 W • Pöörete arv (min-1) 6600 • Spindlikeere M14 • Avasuurus (võlli läbimõõt) 22,23 mm • Superflants = võtmeta kettavahetus • Tolmu tõkestav korpus tagab pika eluea • Sujuv käivitus • Reduktori korpust võimalik pöörata 90 kraadi • Vibratsiooni vähendavad käepidemed

Akuadapter mobiiltelefoni või nutiseadme laadimiseks. • Li-ion aku 18 V 2 x 4,0 Ah (72 Wh) • Keskmine laadimisaeg 36 min • Aku kaitsesüsteem • Nelja magnetiga ”Four-pole”-mootor: suurem võimsus, väiksem suurus, väiksem kaal

COMBOKIT DLX2119MJ

559 € 18 V

ROHULÕIKUR (4-takti) EBH253U 360 € 0,7 kW

AKUMURUNIIDUK DLM380Z 299 € 18 V Ilma akude ja laadijata!

• Töömaht 24,5 cc • Mootori võimsus 0,7 kW • Õli kogus karteris 0,08 l

• Aku kaitsesüsteem • Kaal koos standardse akuga (EPTA-Protseduur 01/2003) 14,5 kg • Aku nominaalpinge 2 x 18 V • Keskkonnasõbralik akumuruniiduk, mille jõuallikaks kaks 18 V akut • Eriti kõrge ja mugav kasutada • Niidukõrguse reguleerimine ühe hoovaga

• 2 x 4,0 Ah Li-ion • Komplektis akutrell ja akulöökmutrikeeraja, mõlemad tööriistad kompaktse ja tõhusa harjadeta mootoriga • Komplekt MAKPAC kohvris

MURUNIIDUK PLM4818 360 € • Mootor B&S 575 EX, 140 cm3 • 5 lõikekõrguse asendit • Töölaius 48 cm • Lõikeruum on eelkõige toodetud multšimiseks, kuid õnnestub ka pikema rohu lõikamine külgväljaviske teel • Tugev teraskarkass ja niidukõrguse reguleerimine ühest hoovast • ReadyStart-mootor: piisab rahulikust ühtlasest tõmbest (ei ole vaja eelnevalt pumbata)

• Ökonoomse 4-taktilise mootoriga, mis tarbib õliga segamata bensiini • Vastab kõikidele keskkonnanormidele • Väga hea vibratsioonisummutus • Kerge käivitus EDASIMÜÜJAD Tallinn: B&B Tools Estonia AS, Kadaka tee 131 • Boxes OÜ, Kadaka tee 44 • Decora AS, Laki 36 • Makserv OÜ, Laki 32 • Mass AS, Kalda 7d • Tallmac Tehnika OÜ, Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools Estonia AS, Tähe 127 • Decora AS, Riia 128 • Cedo Kaubandus OÜ, Vasara 52D • Makserv OÜ, Ringtee 26 • Tallmac Tehnika OÜ, Riia mnt. 130 Jõhvi: Tallmac Tehnika OÜ, Linda 15D Pärnu: Cedo Kaubandus OÜ, Tallinna mnt. 84 • Decora AS, Lai 18 Viljandi: B&B Tools Estonia AS, Leola 58 • Decora AS, Leola 53 • Siimals, Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla AS, Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora AS, Puiestee tn. 38 • E-Ehituskeskus, Aia 33 Kuressaare: Ehitusmees OÜ, Pikk 59 Kärdla: Faasion OÜ, Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei, Kangelaste 3A Kohtla-Järve: Maionor Grupp OÜ, Kauba 3D Põltsamaa: 76406 Saku vald EestiDecora AS, Viljandi mnt. 2 Viimsi: Decora AS OÜ, Randvere tee 9 Võru: Decora AS, Lepa 2

www.makita.ee

Hinnad kehtivad kuni 30.09.2016. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega.