Põllumehe Teataja 2015 aprill by Meediapilt OÜ

nr 3 2015

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

PÕLLUMEHE TEATAJA

Sisu: Kalev Kreegipuu piima omahinnast lk 4 Portree: parim veisekasvataja OÜ Talu ja Tulu lk 6 – 10 MAKi-i keskkonnatoetused lk 12 – 14 Mahepõllumajanduse toetused lk 16 – 17

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 511530 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 56688515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

ISSN 2382-8374

Piimakvoodid ja trahvid lk 22 – 24 Piimatootjad välisturgudel lk 26 – 28 Fookuses: robotlüps lk 30 – 33 Investeeringutoetused lk 34 – 36 Hinnakataloogi popid valikud lk 38 – 39 Mis mõjutab silo kvaliteeti? lk 40 – 43 Köögiviljatootjad: ühistegevusega tugevamaks lk 44 – 46 Kogutootlikkus kasvab lk 48 – 50 Maaülikooli uus magistriõppekava lk 52 Kaul Nurm: säästvast arengust lk 54 – 56 Veeseaduse muudatused lk 58 – 60 Uudised ja sündmused lk 62 – 66

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaare e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub juunis 2015.

Kehtestama peaks ühtse omahinna arvestuse metoodika KALEV KREEGIPUU EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU

JUHATUSE ESIMEES

alju on räägitud sellest, et põllumehed on juba pikemat aega olnud sunnitud müüma oma toodangut alla omahinna ning kaua niimoodi vastu ei pea. Piimasektoris tervikuna see nii ka on. Samas tuuakse näiteid väga erinevatest omahindadest tootjate lõikes. Kõige madalamad neist jäävad isegi allapoole praeguseid väga madalaid toorpiima kokkuostuhindu ning loomulikult tekib küsimus, kuidas ühed suudavad ja teised ei suuda toota madala omahinnaga. Erinevad omahinnad Kahtlemata ongi tootjate omahinnad erinevad, sõltudes tootmises kasutatavast tehnoloogiast, juhtimisotsustest, töökorraldusest, töötajate suhtumisest, tootmistingimustest, geograafilisest asukohast jm. Siiski tekib aeg-ajalt kahtlusi algandmete ja arvutusmeetodite õigsuses. Olles sel teemal paljude tootjatega vestelnud, selgubki, et andmete kogumises, kulude jagamises ja arvutustes on olulisi erinevusi. Alguse saab kõik raamatupidamisarvestusest ja algandmetest. Kuidas jagatakse kulusid põllukultuuride vahel? Kui vahel üks masin ja töötaja tegeleb päeva jooksul mitme kultuuriga, on kulude jaotamine keeruline. Samas tuleks õige ülevaate saamiseks seda siiski teha ja jagamisel mitte unustada ühtegi olulist kululiiki. Kui täpselt võetakse arvele omatoodetud söödad ja tervikuna söödakulu? Ilmselt on see näiteks si-

Eesti Maaülikooli majandusja sotsiaalinstituut võiks töötada välja ühtse metoodika, mida kõik tootjad peaksid kasutama. lo tootmisel üks kõige keerulisemaid küsimusi. Ei ole võimalik kõiki koormaid kaaluda. Tavaliselt tehakse proovikaalumisi ning loetud koormad korrutatakse selle kaaluga. Samas võib massi kuivainesisaldus ning seega ka koorma kaal sõltuvalt ilmastikust ja rohumassi liigilisest koostisest oluliselt kõikuda. Edasi sõltub juba palju arvelevõtmise optimistlikkusest või konservatiivsusest. Lõpuks aga kantakse arvelevõetud kogus ikkagi tihti maha kui ärasöödetu ning ega seda kulu ju mujale panna polegi. See nullib rahalises mõttes ära söötade väga täpse arvestuse laudas, kus mikserikaaludest jooksevad andmed otse arvutisse ning täidetakse täpselt ratsioone.

Piima omahinna arvestamisel on väga oluline ka noorkarja üleskasvatamiseks tehtud kulude arvestus. Kuidas ja kui palju neist kuludest kantakse piimale? Millise hinnaga viiakse loom põhikarja? Üldkulude jagamine omahinda toimub toodanguliikide vahel erinevate põhimõtete järgi: proportsionaalselt teiste kulude summaga või proportsionaalselt müügituluga või kombineeritakse vastavalt tekkinud olukorrale jms. Mõned unustavad need kulud üldse ära. Lõpuks tuleb igale kulule leida koht mingi toote omahinnas, sest ükski sent ei saa jääda õhku. Väiksemate tootjate puhul võib kohata ka töötasu ehk iseenda töökulu „väljaunustamist“. Saame küll ilusama omahinna, kuid tegelikult tegeleme enese petmisega. Üks kululiik, mis võib osade tootjate omahinda alla viia, on amortisatsioon. Kui hooned ja seadmed on nii vanad, et amortisatsiooni enam ei arvestata või see on väga madal, tulebki omahind madalam. Kuid kui kaua on võimalik nii tootmist jätkata? Ühtne metoodika kohustuslikuks Eestis peaks kõik põllumajandustootjad kasutama täpselt ühesugust kulude arvelevõtmise ja omahinna arvestamise metoodikat. Eesti Maaülikooli majandusja sotsiaalinstituut võiks töötada välja ühtse metoodika, mida kõik tootjad peaksid kasutama. Professor Rando Värniku sõnul on esimesed sammud selles suunas juba tehtud. Kuid kuidas garanteerida ühtse metoodika rakendamine kõikide tootjate poolt? Selle kasutamine võiks olla tehtud kohustuslikuks ka seadusandlikult.

E N I M A T U L U U K A T U TAS

PÕLLUMAJANDUSPORTAAL

WWW.AGROTURG.EE

TEG IJA

OÜ Talu ja Tulu peremees Targo Pikkmets.

Külas parimas lihaveisetalus Kui loomade eest hoolitseda, oskavad nad tänulikud olla ja vastu anda, ütleb aasta parima lihaveisekasvatuse talu OÜ Talu ja Tulu peremees Targo Pikkmets. TEKST ja PILDID: VIVIKA VESKI

Krõbekülmal märtsihommikul ootavad 35 OÜ Talu ja Tulu lihaveist oma söögikorda ja jalutuskäiku karjamaal. Ere päike lubab päeva peale sooja tuua, aga esialgu valitsevad jää ja pakane. Loomadel pole sellest midagi. Otstest lahti kerge varikatus kaitseb pii6

savalt vihma ja tuule eest. Külm ei tee loomadele midagi, ka 30-kraadine pakane mitte, kinnitab talu peremees Targo Pikkmets. Kõva pakasega võtavad nad küll aeglasemalt kaalus juurde, kuid mingit muud häda külm kaasa ei too. Targo ja Reet Pikkmetsa talu asub Pärnumaal Koonga vallas, Läänemaa piiril. Karjas on praegu 35 looma, suurem osa neist šarolee tõugu, lisaks ristandid. Kevade jooksul on oodata veel üheksa vasika sündi. Targo ja Reet tunnevad kõiki oma loomi nägu- ja nimepidi. Jah, lisaks kollastel kõrvalipikutel kirjas olevatele numbritele on kõigil loomadel ka nimed. „Kui vasikas sünnib, tuleb nimekonkurss, mis kulgeb vahel väga emotsionaalselt,” muheleb Targo. Eriti põnevil on siis Targo ja Reeda tütred – 11-aastane

Eesti Erametsaliit koostöös Luua Metsanduskooliga korraldab

kolm praktilist õppepäeva erametsaomanikele 24. aprill Metsa uuendamine, noorendike hooldamine. 11. juuni Hooldusraied, harvendusraied 12. juuni ABC looduskaitseliste piirangutega metsaomanikule Koolitused toimuvad Luua Metsanduskoolis Jõgevamaa, Palamuse vald, Luua küla Õppepäevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine! Õppepäevade lisainfo ja registreerimine: Evelin Saarva tel: 566 28 224 e-post: koolitus@luua.ee Õppepäevade korraldamist toetab „SA Keskkonnainvesteeringute Keskus“ www.erametsaliit.ee

Kogu pere on ametis

PETKUS TERAVILJASORTEERID

Valisime Pikkmetsade OÜ Talu ja Tulu parimaks lihaveisekasvatustaluks sellepärast, et nad on lihaveisekasvatust arendanud, teinud seda kogu perega. Lisaks mõtlevad nad ka turustuse peale. Targo Pikkmets osaleb ka Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevuses. Oleme aunimetuse saajaid valinud erinevalt – mõnel aastal on kõigil kandidaatidel olnud suured karjad. Tänavu olid väiksemad karjad, aga Pikkmetsad on suhteliselt lühikese ajaga oma karja välja arendanud.

Raul Rosenberg, Eesti Maaelu Edendamise Sihtasutus

Triinu ja 9-aastane Tuuli. Nimed on loomadel põnevad: Satelliit, Pelargoon, Lumene jne. Reegel on, et vasikale pannakse nimi ema nime esitähe järgi. Targo räägib end olevat kuulnud juttu, et nimedega loomad annavad 5% rohkem toodangut kui ilma nimedeta. „Ei tea, kas see on tõsi või mitte,” muigab ta. Igatahes jäävad nimed paremini meelde kui numbrid ja nii on karja juurde minnes kohe selge, kes on kes. Talvel saavad loomad heina ja silo ette iga kahe ja poole kuni kolme päeva tagant. Targo viib neile traktoriga ette neli rulli heina ja kaks rulli silo. Hein läheb küll rohkem allapanuks, kuid mõnele loomale meeldib silole vahelduseks ka midagi krõbedamat ampsata. Nagu inimestel, on ka loomadel erinev maitse, tõdeb Targo.

* * * *

MÜÜK REMONT VARUOSAD NÕUSTAMINE

www.plantres.ee info@plantres.ee, tel 5303 4211

TEG IJA Suvel käivad loomad ka kaugematel karjamaadel, Targo viib nad siis traktori taga järelkärus kohale. Tõupullid Legaato ja Ankur Teisel pool teed asuvas laudas on kaks tõupulli oma aedikutes ninad jõusöödakaussidesse kaevanud. „Said maiust,” ütleb Targo. Vanem pull Legaato kaalub veel veidi alla ühe tonni. Tema saab varsti kaheaastaseks ja on Targo sõnul juba karjas mehetegusid teinud. Muusikatermini nime sai loom sellepärast, et abikaasa Reet oli just last solfedžotundi viimas, kui vasikas sündis. Pisut enam kui 600-kilone Ankur saab varsti aastaseks. Mõlemad loomad on võimsad ja jässakad, kuid Targo sõnul üsna rahulikud, sõbralikud ja ohutud. Nende juures tuleb lihtsalt osata käituda. Ühest Ameerika loomade käitumise õpikust luges ta, et loomade juures tuleb liigutada end rahulikult ja pikkamisi nagu vana naine, vältida kõike äkilist. Ettevaatus pole Targo sõnul siiski kunagi ülearune, sest kui loomad lähevad ärevile, võivad nad käituda ettearvamatult, teha äkilisi liigutusi, vehkida peaga, surudes näiteks kogemata neid sügama tikkunud käe aia ja oma keha vahele. Legaato on oma maiuse ära söönud ja pistab nüüd nina väiksema kaaslase kaussi. „Kuhu sa trügid!” ronib Targo aiale ja annab pullile turjale laksu. „Mine oma poolele!” Võimas loom heidab peremehe juures tuleb liigutapoole kõõrdpilgu ja taganeb taltuda end rahulikult ja nult oma latrisse.

„Jah, ma tean, et siin on paha käia,” sõnab Targo vasikatele. Siledamale maale jõudes proovivad nood aga juba natuke kepsugi lüüa. Vahepeal viskab Ubinale, Lumenele või mõnele teisele vasikale kontrolliva pilgu peale tema ema. Rootpikkamisi nagu vana sist toodud lehm Monte Lady hoiab ja valvab oma vasikat eriti hoolega, Kaitsevad vasikaid ja peremeest naine, vältida kõike räägib Targo. Lehm kontrollib, kas Lehmad, vasikad ja mullikad on tema uudishimuliku järeltulijaga on kogunenud oma katusealuse vära- äkilist. ikka kõik korras. Selles veendunud, va juurde. Nad teavad, et pääsevad julgeb ta jätta oma lapse jälle mõneks karjamaale jalutama ja leiavad päajaks omapäi maailma avastama. rast lauta naastes eest värske sööda. Targo räägib, et kui karja juurde sattub mõni võõTargo avab varjualuse värava. Veised rüselevad välja ja tõttavad üle konarliku jäätunud maa päikeselise, ras, muutuvad loomad ettevaatlikuks. Ta meenutab, kuid veel värske rohuta karjamaa poole. kuidas ta võttis kord koera karja kaasa, et vaadata, kas Mõni proovib jooksusammu, karjalaskepäev ikka- tast karjaajamisel abi võiks olla. Veised, nähes kargi, olgugi et see jõuab kätte iga paari päeva tagant. jamaale saabumas olendit, keda nad ilmselgelt ohtliKaks lehma panevad pead kokku ja pusklevad ise- kuks pidasid, võtsid Targo ümber kaitsvasse poolrinkeskis. Paistab, et siiski mitte ülearu tõsiselt, rohkem gi ja hakkasid koera minema peletama. Koer, nähes lihtsalt nagu proovides ja mängulustist. „Väike või- lähenemas suurte loomade ähvardavat müüri, tõmbas muvõitlus käib kogu aeg,” tõdeb Targo. Teiste seas as- saba jalge vahele ja pani kodu poole punuma. Poegimisega lihaveistel enamasti muret ei ole ja tuvad veidi ebakindlal sammul karjamaa poole kaks lumivalget vasikat – nädala eest sündinud Ubin ja Lu- 99% loomi võtab vasika omaks. Vahel võib küll probmene. Mõlemad on esimest korda õues, sest eelmisel leeme tulla mullikatega, kes esimest korda poegivad. söötmispäeval ei tahtnud nad veel minna. Targo jul- Mullikad asuvad karja hierarhias tavaliselt madalal gustusel ukerdavad nad üle konarliku jäätunud platsi. positsioonil ja kui pärast poegimist tuleb mõni va-

Loomade

Võsa- ja metsafreesid tuntud Euroopa tootjalt

Lisainfo: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 56 222 442 | melker@melkerbaltik.eu nem ja võimukam lehm ning nõuab vasikat endale, siis mullikas võib sellega vaikselt leppida. OÜ Talu ja Tulu karjas on seda juhtunud üks kord. Siis aga võttis teine amm vasika omaks ja kasvatas ilusti üles. Järgmiste vasikatega sai aga esimesest loobunud lehm juba kenasti hakkama, kindlust andis kindlasti ka vahepeal tõusnud positsioon karjas. Aga sellest ka õppetund kasvatajale – hea, kui poegiv loom, eriti mullikas, saab poegimise ajal olla teistest eraldi koos vasikaga paar päeva, et tekiks kindel ema-lapse side. Hetked koos loomadega Mõnel keskmist mõõtu loomal on ninas ogadega rõngas. Targo selgitab, et see on eelmise aasta vasikate imemisest võõrutamiseks. Muidu osad jääksidki seda tegema, olgugi et ise emaga juba peaaegu sama kasvu. Kui aga suur vasikas udara tühjaks imeb, ei pruugi uuele vasikale jätkuda. Piima annavad OÜ Talu ja Tulu loomad siiski hästi. Kuigi sööta tuleb loomadele ette anda üle kolme päeva, käib Targo ikkagi iga päev nende juures. Vaatab, kas kõik on korras, loomad terved ja rahul. Toob loomadele suupisteks leiba, sügisel õuna. Palju pole vaja, peaasi, et igaüks midagi saaks, keegi tähelepanuta ei jääks, selgitab ta. Sageli ronib ta siis loomade juurde varjualusesse heinapallide otsa, istub seal, vaatab loomi, mõtleb ja tunneb end hästi.

GO Well OÜ Kiisa tn 8, 11313, Tallinn Tel. +372 6400 313 GSM +372 5690 3993 e-mail: info@blyss.ee www.blyss.ee Kvaliteetsed haagised Saksamaalt BLYSS-Transporttechnik GmbH ametlik esindaja Eesti Vabariigis

TEG IJA

Miks valiti Reet ja Targo Pikkmets parimateks lihaveisekasvatajateks? TANEL BULITKO, EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU JUHATUSE ESIMEES

Pikkmetsad

panevad piisavalt rõhku tõuaretusele ja peavad oma karja hästi läbikaalutletult.

egemist on pereettevõttega. Lihaveisekasvatuse mastaabis ei ole see väga suur ettevõte. Aga nad on kuus aastat tegutsenud lihaveisekasvatusega ning küllaltki edukalt oma asja ajanud. Talus on puhtatõuline šarolee kari ja nad väga teadlikult suunavad oma karja ning arendavad ettevõtet. Pikkmetsad käivad loomadega ka näitustel. Lihaveised on küllaltki temperamentsed ning seega on neid selle jaoks välja koolitada oluline.

Reet ja Targo Pikkmets tänavu veebruaris Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktusel, kus minister Ivari Padar tunnustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse tunnustus

Alustati noore taluniku toetusega Reet ja Targo Pikkmets alustasid talupidamisega 2008. aastal, mil sellal alla 40-aastane Reet sai PRIA-lt noore taluniku toetust. Selle eest ostsid nad traktori ja esimesed loomad. 2010. aastal sündisid juba oma karjas esimesed vasikad. Reet on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatuse eriala. Suurema

Pikkmetsade edumeelsust näitab seegi, et nad kasutavad lihaveistel ka kunstlikku seemendust. Üldjuhul kasutatakse lihaveistel hoopis vaba paaritust. Nad panevad päris piisavalt rõhku tõuaretusele ja peavad oma karja hästi läbikaalutletult. Targo Pikkmets on ka nõustaja ning nõnda on kogu lihaveisesektorile temast kasu. Väga hea on see, et nõuandja- ja praktiline kogemus on temas ühes isikus koos. Kokkuvõttes: tore ettevõte ja head inimesed.

osa tema ajast võtab talumajapidamine, aga hobi korras teeb ta koolilastele maleringi, sõidutab tütreid muusikakooli ja ratsatrenni ning aitab toimetada Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi kodulehte lihaveis.ee. Targo töötab talu kõrvalt põllumajanduskonsulendina.

Reet ja Targo Pikkmets said Maaelu Edendamise Sihtasutuselt aunimetuse „2014. aasta parim lihaveisekarjakasvataja“. Pikkmetsade peres kasvatatakse šarolee tõugu lihaveiseid. Aunimetuse väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust inimestele, kelle panus lihaveisekarjade kasvatamisel on olnud arvestatav vabariigi ulatuses. Parima lihaveisekarjakasvataja juures hinnatakse ka karja suurust, puhtatõulisust, söötmis- ja pidamistingimuste nõuetele vastavust ning näitustel osalemist. Jälgitakse tootmisüksuse heakorda, ettevõtte jätkusuutlikkust ning majandustulemusi. Maaelu Edendamise Sihtasutus valib parimaid karjakasvatajaid koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi, Põllumajandusministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Parimat lihaveisekarjakasvatajat valitakse üheksandat aastat järjest.

HÜDROSÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT KLIIMASEADMETE TÄITMINE KASUTATUD METSAMASINATE MÜÜK METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD

ketid

töötuled

koonustapid

niidukid

Harvesterid

TS-HYDRAULIC OÜ Tel. 5303 1642 info@ts-hydraulic.ee www.ts-hydraulic.ee

FOOKUSES

Uued toetused maaelu arengukavas Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 leiab mitmeid uusi keskkonnatoetusi. Rohkem või vähem muutuvad ka kõik senised toetusskeemid. KATRIN RANNIK PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUSKESKKONNA BÜROO JUHATAJA

Põllumajanduslik keskkonnatoetus, millel Eestis on nüüd seitse alameedet, on üks kahest kohustuslikust meetmest kõikide riikide MAK-ides. Keskkonnameede on kindlasti ka mahepõllumajandus, samuti aitavad keskkonnaeesmärke saavutada ka Natura 2000 ja loomade heaolu toetused. Suurim keskkonnatoetus – KSM Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõuded, mis on üldjoontes sarnased seniste põhi- ja lisatoetuse nõuetega, on liidetud ühte põhitoetuse paketti. Toetuse saamiseks tuleb järgida viljavaheldust, kasvatama peab 15% lib-

likõielisi, teraviljade kasvatamisel tuleb 15% nende külvipinnast külvata sertifitseeritud seemnega, talvist taimkatet peab olema 30% põllumaast, glüfosaadi kasutamine on piiratud, olemas peavad olema mullaanalüüside tulemused ja väetusplaan, üle 20 ha suuruse maa ja avaliku tee vahele tuleb jätta 2–5 meetri laiune rohumaariba või maastikuelement ning osalema peab alg- ja täiendkoolitusel. Mitmed nõuded on täpsustunud, näiteks viljavahelduse või sertifitseeritud seemne kasutamise nõue. Enam ei nõuta sõnnikuanalüüse ja toetusega ei reguleerita taimekasvuregulaatorite kasutamist. KSM-is ei ole enam mustkesa keeldu, samas ei saa mustkesa eest vastaval aastal toetust. Toetusskeemiga liitumiseks tu-

leb kasvatada igal kohustuseaastal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri. KSM-i põhitoetusele saab lisaks valida ühe või mitu kolmest lisatoetuse tegevusest: täiendav veekaitse lisategevus on 50% talvise taimkatte kasvatamine, põllulindude soodustamise lisategevus võimaldab osad püsirohumaad üle aasta niitmata jätta, mesilaste korjealade rajamise lisategevus on erinevat liiki meetaimede kasvatamine. Aiandusele oma toetus Uue toetusena on kavas keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasika kasvatamisel on aianduse toetus seotud KSM-ga. Sel aastal, kui KSM ko-

veise eest taotleda täiendavat lisatoetust. Seda juhul, kui pull on kantud tõuraamatusse, lehm on jõudluskontrollis või annab puhtatõulise järglase. Jätkuvalt toetatakse ka eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse kasvatamist. Uue ohustatud tõuna toetatakse eesti vutti, seega on võimalik edaspidi toetust saada kõigi ohustatud tõugude eest. Kohalikku sorti taimede loetelu on samuti täienenud. Lisaks Sangaste rukkile on toetatavateks sortideks põlduba “Jõgeva”, põldhernes “Mehis”, kartul “Ando”, valge ristik “Jõgeva 4” ning mitmed puuviljaja marjasordid. Kõik eelnimetatud toetused alates KSM-ist on endiselt viieaastase kohustuseperioodiga.

Munakanade puhul makstakse toetust vaid õrrekanade või vabakanade pidamise eest.

Lammaste

ja kitsede eest toetuse saamiseks tuleb vahetada karjamaid ja rajada loomadele ravimtaimepõllud. hustusega maal kasvatatakse köögivilja, ravim- ja maitsetaimi ja/või maasikat, saab nende kasvatamise eest taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust. Puuvilja- ja marjaaedade kohta saab keskkonnasõbraliku aianduse toetust taotleda eraldi. Erinevatel kultuurigruppidel on erinevad toetuse saamise nõuded. KSM-iga on seotud ka piir-

kondlik mullakaitse toetus. Toetust makstakse turvas- ja erodeeritud muldadele, vastavad kaardikihid on PRIAs olemas. Toetuse peamine nõue on põllu viimine rohumaaks või hoidmine rohumaana. Piirangud on seatud ka mullaharimisele. Poolloodusliku koosluse toetuse nõuded ja toetussummad hakkavad rohkem sõltuma elupaiga tüübist ja hooldamisest: kas alal karjatatakse või seda niidetakse. Olulise muudatusena saab teatud kooslusetüüpide kohta lisaks taotleda ka ühtset pindalatoetust, kuid vaid sellistele aladele, mis vastavad PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri tingimustele. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuses saab eesti maakarja

Palju muudatusi loomade heaolu toetuses Loomade heaolu toetust makstakse edaspidi lisaks veistele, lammastele, kitsedele ja hobustele ka sigade ning munakanade kohta. Sigade puhul saab toetust peamiselt selliste heaolunõuete täitmise eest, mis eeldab põhuallapanul pidamist. Munakanade puhul makstakse toetust vaid õrrekanade või vabakanade pidamise eest. Veiste ja hobuste puhul on peamine nõue väljas karjatamine. Toetust saab taotleda ka piimatõugu vasikate heaolunõuete eest. Sigade ja munakanade puhul makstakse eelkõige heaolunõuete täitmise eest ruumis sees. Lammaste ja kitsede eest toetuse saamiseks tuleb vahetada karjamaid ning rajada loomadele ravimtaimepõllud. Erinevalt senisest on loomade heaolu toetus edaspidi üheaastane toetus, sellega liitumisel ei pea enam võtma viieaastast kohustust. Üheaastast kohustust võib aastakaupa pikendada, sel juhul loetakse kohustus juba mitmeaastaseks. Natura 2000 toetused jätkuvad samuti nii põllumajandusmaale kui erametsamaale.

FOOKUSES

Soovitame e-taotlemist

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 keskkonnatoetused

õikide keskkonnatoetuste taotlusperiood algab 2. mail. Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlus tuleb esitada Erametsakeskusele, kõik muud taotlused PRIAle. KSM toetuse kohustusega on võimalik liituda vaid 2015. ja 2016. aastal, viimast juhul, kui eelarve võimaldab. KSM, keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitsetoetuse taotlusi saab esitada vaid e-PRIA kaudu, kuid soovitame e-taotlemist ka teiste toetuste puhul. Neil, kellel MAK 2007–2013 toetuste kohustused pooleli, saavad kohustused olemasolevate tingimuste ja toetusmääradega lõpuni täita, kuid soovi korral on võimalik nende asendamine uue perioodi toetuse kohustusega. Sel juhul loetakse olemasolev kohustus täidetuks, ehkki viis aastat ei ole veel täis, ja algab uute tingimustega uus viieaastane kohustuseperiood. Lisateavet keskkonnatoetuste kohta saab Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014–2020 veebiaadressil www.agri.ee. Täpsemad nõuded kehtestatakse iga toetuseliigi kohta põllumajandusministri vastavates määrustes, mis sel aastal valmivad üsna napilt enne taotlusperioodi algust.

1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, 2015. aastal 26 760 000 eurot piirkondlik mullakaitse toetus, 2015. aastal 1 mln eurot keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatuse ja maasikakasvatuse toetus ja keskkonnasõbraliku aianduse puuviljaja marjakasvatuse toetus, kokku 2015. aastal 650 000 eurot kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, 2015. aastal 93 000 eurot ohustatud tõugu looma pidamise toetus, 2015. aastal 1 150 000 eurot poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, 2015. aastal 5 mln eurot 2. Mahepõllumajandus: mahepõllumajandusele üleminek, 2015. aastal 1 mln eurot mahepõllumajandusega jätkamise toetus, 2015. aastal 6 mln eurot 3. Loomade heaolu: loomade heaolu toetus, 2015. aastal 6 mln eurot 4. Natura 2000: Natura 2000 toetus põllumajandusmaale, 2015. aastal 646 000 eurot Natura 2000 toetus erametsamaale, 2015. aastal 4 012 000 eurot

Kemppi Minarc Evo keevitisseadmed kuhu iganes töö sind ka ei viiks

Minarc EVO 180 elektroodkeevitus • sobib keevitamiseks kuni 4mm elektroodiga • toide 1- faas 220v • voolutugevuse näidikuga • distantsregulaatori valmidus • kaasa kõik vajalikud kaablid ja üks pakk elektroode Eripakkumisena anname kaasa automaatselt tumeneva keevitusmaski, sobiva värvitooni saate valida 4 maski vahel.

Komplekti hind: 590€ (ei sisalda käibemaksu 20%)

MinarcMig Evo 200 traadikeevitus • kaal 13kg • toide 1-faas 220v • Komplekti kuuluvad ka keevituspüstol, maanduskaabel ja gaasivoolik • Vali materjal (Fe, SS,) materjali paksus ja keevita! • Sobib ideaalselt ka generaatortoitega • Tugev löögikindel plastikkorpus Eripakkumisena anname kaasa automaatselt tumeneva keevitusmaski, sobiva värvitooni saate valida 4 maski vahel.

Komplekti hind: 1050€ (ei sisalda käibemaksu 20%)

vaata ka www.rkrseadmed.ee

FOOKUSES

Mahetootjaid toetatakse 92,2 miljoni euroga Eesti maaelu arengukavas 2014−2020 on mahepõllumajanduse toetuse maksmiseks ette nähtud 92,2 miljonit eurot. Lisaks on mahetootjatel võimalik toetust saada mitmetest teistest arengukava meetmetest. MARGOT POMERANTS PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI MAHEPÕLLUMAJANDUSE BÜROO PEASPETSIALIST

Mahepõllumajanduse toetuse maksmise põhimõtetes on uuel perioodil mitmeid muudatusi. Nüüd saab taotleda lisaks tavapärasele mahetoetusele ka mahepõllumajandusele üleminekutoetust. Seda saavad taotleda päris uued ettevõtted, kes eelneval perioodil ega ka 2014. aastal mahetoetust ei taotlenud. Üleminekutoetuse määr on tavapärasest toetusest 10% kõrgem ja seda makstakse tootjatele üleminekuaja esimesel kahel aastal, kusjuures toetuse kohustus võetakse siiski viieks aastaks. Mahele eraldi meede Kui varem oli mahetoetus keskkonnameetme üks osa, siis uuel perioodil on MAK-is mahepõllumajandusele eraldi meede. Seetõttu pole mahetoetuse taotlejatel enam võimalik taotleda samal ajal kesk-

konnasõbraliku majandamise toetust (KSM) ja vastupidi. Valdava enamuse mahetootmise pinnast moodustab Eestis rohumaa, millel peetakse enamasti lambaid või lihaveiseid. Nn püsirohumaale makstakse toetust 25 eurot hektari kohta aastas, tingimusel, et seal peetakse hektari kohta 0,2 loomühikut veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi. Kuni 3-aastasele rohumaale ehk lühiajalisele rohumaale saab taotleda 80 eurot hektari kohta. Lühiajalise rohumaa puhul loetakse allakülvi aasta 0-aastaks ehk neljandal aastal ei tohi seal enam olla rohumaa. Kui rohumaad uuendatakse vahekultuurita, siis rohumaa vanus ei katke. Teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamiseks antakse toetust 125 eurot hektari kohta. Sertifitseeritud maheseeme Tõhusamaks maheviljelemiseks, suurema ja kvaliteetsema

saagi saamiseks on oluline kasutada sertifitseeritud seemet. Kulukuse ja keerukuse tõttu on seda mahepõllumajanduses seni tehtud veel vähe. Seetõttu toetatakse uuel perioodil sertifitseeritud seemnega külvatud teravilja ja sertifitseeritud seemnekartuli kasutamist. Sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise eest makstakse 20% suuremat toetust, s.o 150 eurot hektari kohta aastas. Rühvelkultuuri kasvatamisel on toetuse määr 210 eurot hektari kohta ja mahepõllumajandusliku sertifitseeritud seemnekartuli kasutamisel lisandub 20%, mis teeb kokku 252 eurot hektari kohta. Kõrgeimad toetusmäärad Puuvilja- ja marjakultuuri (välja arvatud maasika) kasvatamise eest on toetus 300 eurot hektari kohta. Puuvilja- ja marjaaias ei tohi rohi olla kõrgem kui 30 cm, reavahed tuleb hoida 2/3 ulatuses rohukamaras ning need peavad olema kas niidetud või karjatatud. ‘Köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatus on võrreldes teiste kultuuridega kulukaim. Seepärast on need mahedana enim toetatavad kultuurid, mille kasvatamisel makstakse toetust 600 eurot hektari kohta aastas.

Valdava enamuse mahetootmise alla jäävast pinnast moodustab Eestis rohumaa, millel peetakse enamasti lambaid või lihaveiseid.

Tänavune taotlusvoor algab mais Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärk on mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamine ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamine. Mahepõllumajanduslik tootmine aitab säilitada ja suurendada bioloogilist ning maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning aeglustada kasvuhoonegaaside emissiooni. Mahepõllumajanduse toetust saab taotleda PRIA vahendusel esialgse ajakava kohaselt 2.−21. maini 2015. Esimeseks taotlusvooruks 2015. aastal on kavandatud 13 miljonit eurot. 2016. aastast saab mahepõllumajanduse toetust taotleda vaid e-PRIA kaudu elektrooniliselt. 2015. aastal on võimalik taotleda veel paberkandjal.

Maa hoidmist musta kesana enam ei toetata. Seega, kui maa jäetakse aastaks mustkesasse, siis sel aastal toetust ei saa. Uued nõuded ja tingimused Uus tingimus toetuse saamiseks on mullaproovide võtmine. Taotleja peab korraldama mullaproovide võtmise toetusõiguslikul põllumaal vähemalt ühel korral kohustuse perioodi jooksul. Mullast tuleb määrata happesust, taimedele

omastatava fosfori- ja kaaliumisisaldust ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldust. Samuti peab mahetoetuse saaja hoidma vähemalt 20% oma põllumaast 1. novembrist 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all. Vähemalt 20%-l toetusõiguslikul põllumaal peab kasvatama liblikõieliste puhaskultuuri või liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja kõrreliste heintaimede segu, kaasa arvatud allakülvid. Jätkuvalt peavad mahepõllumajanduse toetuse taotlejad jälgima viljavahelduse nõudeid. Ei tohi kasvatada teravilja samal põllul kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki põllukultuuri või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Maisi või tatra kasvatamisel katkestatakse teraviljade järgnevus külvikorras. Ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei tohi kasvatada samal põllul uuesti enne kolme aasta möödumist. Mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta põllu- ja köögiviljakultuuride järgnevust külvikorras. Maa toetab maheloomi Loomadele eraldi toetust ei maksta, loomi toetatakse n-ö maa

kaudu. Loomadele makstav toetus arvestatakse rohumaa (nii püsikui lühiajaline), teravilja-, kaunvilja, õli- ja kiukultuuri, muude tehniliste kultuuride ja rühvelkultuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta. Arvestus käib looma ühiku kaudu. Ühe looma ühiku eest makstakse 85 eurot aastas. Aluseks võetakse aasta keskmine loomade arv. Näiteks kui tootjal on 1 hektar teravilja ja üks ühik loomi, siis liidetakse teravilja hektari toetusmäärale looma ühiku eest makstav toetus, antud näite puhul liidetakse 125 eurole 85 eurot. Ühe mesilaspere eest saab toetust 40 eurot, tingimusel, et eelmisel aastal oli ettevõttes vähemalt 5 mesilasperet. Kui eelmisel perioodil oli võimalik nii kohustuse vähenemine kui suurenemine, siis nüüd enam mitte. Kohustus võib väheneda peamiselt vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, mille üle otsustab PRIA. Kohustusealuse maa pinda võib suurendada kuni 15% algsest kohustusest. Nt kui kohustuse võtmise esimesel aastal on pind 100 ha, siis kokku võib viie aasta jooksul maad juurde võtta 15 ha ilma, et algaks uus kohustus. 17

N Õ UAN N E

Taimekaitsealane nõuanne internetist EVELIN HILLEP PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI TAIMEKAITSEBÜROO JUHATAJA

VEIKO KASTANJE

EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUDI TEADUR

esti Maaviljeluse Instituudi eestvedamisel loodud I-Taimekaitse nõustamiskeskkonna soovitusi järgides on võimalik vähendada taimekaitsevahendite kulunorme 20-80% võrreldes taimekaitsevahendi tootja soovitatud kulunormidega. I-Taimekaitse on taimekaitsealane tarkvaralahendus taimehaiguste-, kahjuriteja umbrohtude tõrje optimaalseks planeerimiseks. Selle veebipõhise nõuandesüsteemi aluseks olevad taimekaitsemudelid lähtuvad otsuste tegemisel neisse sisestatud taimehaiguste, kahjurite ning umbrohtude liigilisest koosseisust ja arvukusest, kultuurtaimede arengufaasist ning olulisematest ilmaandmetest. See võimaldab optimeerida taimekaitsetöid kitsalt konkreetse olukorra ja probleemi lahendamiseks igal konkreetsel põllul eraldi ning ajastada pritsimised täpselt vajalikuks momendiks. Suurem tulu väiksema kuluga Taimekaitsevahendite tootjad on oma soovituslike kulunormide puhul sunnitud alati arvestama halvima võimaliku olukorraga. I-Taimekaitse abil saavad põllumehed lahendada taimekaitseprobleeme tegelikust põllul valitsevast olukorrast lähtudes, tõstes sellega pritsimise efektiivsust ja vähendades oluliselt taimekaitsevahendite kulu. Andmeid tuleb igal aastal juurde I-Taimekaitses on andmed kõigi Sordilehes avaldatud 68 nisu, 7 kaera ja 54 suviodra sordi ning nende olulisematele taimehaigustele vastuvõtlikkuse kohta. Praegu on süsteemis koos nende orienteeruvate hindadega 24 fungitsiidi, 18 herbitsiidi ja 7 insektitsiidi, mille jaoks saab arvutada optimaalseid kulunorme ja pritsimissoovitusi. Tõrjesoovitusi saab 8 olulisema teraviljahaiguse ja 3 levinuma taimekahjuri vastu.

I-Taimekaitse I-Taimekaitse on veebipõhine nõustamiskeskus ehk taimekaitsealane tarkvaralahendus taimehaiguste-, kahjuriteja umbrohtude tõrje optimaalseks planeerimiseks. I-Taimekaitse leiab aadressilt http://itk.etki.ee, kasutamine on tasuta.

REKLAAMTEKST

analüüs:

mükotoksiinide riskihindamine piimakarja söödas Pedro Caramona, Pilleriin Puskar

Sileeritud söödad on enamiku piimafarmide jaoks oluliseim sööt, kattes täna juba enam kui 50% piimalehmade päevasest ratsioonist. Kuigi tavapäraselt hinnatakse silo kvaliteeti keemilis-fermentatiivsete parameetrite kaudu, tuleks arvesse võtta ka bakterite, hallitusseente ja mükotoksiinide esinemist ja nende võimalikku negatiivset mõju mitte ainult päevatoodangule ja ratsiooni toiteväärtusele, vaid ka loomade tervisele. Silo saastumine hallitusseentega toob kaasa söömuse languse, toitainete ja energia kao, jõudluse ja sigivuse languse ning suurenenud vastuvõtlikkuse nakkushaigustele.

KUIGI TEAVE MÜKOTOKSIINIDE esinemisest veiste söödas on keskendunud teraviljadele ja jõusöödale, viitavad uuringud, et silo võib olla isegi suurem riskiallikas. Erinevad hallitusseente liigid mõjutavad silo kvaliteeti erinevates tootmisstaadiumites – Fusarium spp. saastumine toimub koristuseelselt põllul, Penicillium ja Aspergillus spp. mõju avaldub pigem koristusjärgselt, sööda säilitamisel. Mükotoksiinid kahjustavad piimakarja tootlikust, kahjustades elutähtsaid organeid, sh maksa, neerusid, suguorganeid ja organsüsteeme. Lisaks esineb negatiivne mõju ainevahetusele ja immuunsusele, muutes loomad vastuvõtlikumaks nakkustele ja haigusprotsessidele. Söötade saastumisel on tavaline söömuse langus, piimatoodangu vähenemine. Samuti on mureks mükotoksiinide ülekandumine söödast piima, mis langetab piima kvaliteeti ja tõstatab toiduohutusalaseid küsimusi, kui tegemist on kantserogeensete mükotoksiinidega. Peamiste piimatootmist mõjutavate mükotoksiiinide hulka kuuluvad aflatoksiinid ja erinevad Fusarium mükotoksiinid. Aflatoksiinid. Aflatoksiini toodab hallitusseen Aspergillus flavus, mis vohab kõrgetel temperatuuridel nii kõrge niiskuse kui ka põua tingimustes. Söödast

pärinev aflatoksiin B1 metaboliseeritakse maksas ja ilmub piima ainevahetusprodukti aflatoksiin M1 kujul. Aflatoksiin on potentsiaalselt kantserogeenne, soodustades maksavähi teket. Piimakarja söötade aflatoksiini sisalduse piirmäärad on seadusandlusega kindlaks määratud ja maksimaalset aflatoksiin M1 jääkide sisalduse määra ületav piim tuleb utiliseerida. Baltimaades 2013.–2014. aasta saagist võetud proovide analüüsimisel leidus aflatoksiini vaid 3 proovis ja selle tase jäi alla EL-i Komisjoni soovitusliku taseme, seega võib seda pidada madalaks riski allikaks. Siiski peaks olema tähelepanelik seoses potentsiaalse aflatoksiini saastega imporditud toormes nagu mais, soja, soja kestad, klii.

noolhape ja rokfortiin C, mis tekivad potensiaalselt anareoobsetes ja mikroaeroobsetes tingimustes, mis saavad alguse silo ebapiisavast tallamisest, aeglasest pH langusest ja silo pikaajalisest ettevedamisest söötmisel.

Riskihindamine ja abinõud. Oluline on omada ülevaadet silos leiduda võivate mükotoksiinide tüüpide ja jaotuste kohta. Kontrollprogrammid võimaldavad anda täpseid hinnaguid loomadele söödetava silo kvaliteedi kohta, olenevalt selle tootmise, säilitamise ja ettesöötmise iseloomust. Tõeliseks väljakutseks on mitmiksaaste, kuna kumulatiivsed ja sünergistilikud toimed võivad väga negatiivselt mõjutada piimakarja tervist, Fusarium mükotoksiinid. sigivust ja tootlikust. MÜKOTOKSIINIDEGA 2013.–2014. aasta silodest teostatud Alltech’i Myco 37+ programm on SAASTUNUD SILO 37+ analüüside põhjal olid enamleinnovatiivne analüütiline võimalus vinud A ja B tüüpi trihhotetseenid, kredideeritud mükotoksiinide määfumonisiinid, fusaarhape ja Penicillium (peamiselt ramiseks söötadest ja riskihinnangu andmiseks hoiustamisel tekkivad mükotoksiinid) mükotoksii(enam kui 37 mükotoksiini määratlemise LC-MS/ nid. DON ja teised trihhotetseenid mõjutavad piiMS meetodil). 37+ programm võimaldab peamiste malehmi kolmel viisil. Esiteks langeb söömus, mille mükotoksiinigruppide kindlakstegemist,taseme tagajärjeks on piimatoodangu vähenemine. Teiseks määratlemist lisaks Aspergillus ja Fusarium perevõib esineda veritsust ja haavandeid seedetraktis. konna mükotoksiinidele ka veistele söödetavates Trihhotetseenide kolmas mõju on immuunosupreskoresöötades ja silodes väga laialdaselt esinevate Pesioon, mis toob kaasa suurenenud vastuvõtlikkuse nicillium ja tungaltera-mükotoksiinide tuvastamist. haigustele – mastiit ja somaatiliste rakkude arvu Ülaltoodu teeb võimalikuks põhjaliku riskihindamitõus. Söödakomponentide saaste Fusarium ssp. müse, probleemi allika kindlaks tegemise ja nõuande kotoksiinidega mõjutab ka piimalehmade immuunkoostamise. sust ja vähendab proteiinide omastatavust. FumoniMükotoksiinide kontrolliprogramm MKP ja Myco siinid on teine Fusarium mükotoksiinide perekond, 37+ on võimaldanud välja töötada ka laia toimesemis võib piimalehmadel põhjustada maksakahjustusi pektriga mükotoksiinide siduja Mycosorb A+. ja pärsib sarnaselt aflatoksiin ning trihhotetseenidele immuunsüsteemi. Kolmas oluline Fusarium mükotoksiin on zearalenoon, mida leiti 30% Baltikumist Lisainformatsiooni Myco 37+ analüüside pärinevatest proovidest. See ühend on östrogeense teostamise ja riskihindamise osas toimega ja võib piimalehmadel esile kutsuda aborte loomakasvatuses: ja sigivuse langust. Pilleriin Puskar, tel 5052846

Mükotoksiinid silos. Silod sisaldavad peamiselt Fusarium spp., Penicillium spp. ja Mucor spp. hallitusseeni ja väiksemates kogustes Aspergillus spp. hallitusseeni. Silodes suurimaid probleeme tekitavate Penicillium spp. mükotoksiinide hulka kuuluvad PR toksiin, patuliin, tsitriniin, ohratoksiin, mükofe-

ppuskar@alltech.com

www.global.alltech.com/eesti

TOOTM I N E

Piimatrahv ja madal kokkuostuhind

nörritavad

tootjaid

Piimakvoodi ületamistest saadavad trahvid tulevad esialgsetest prognoosidest väiksemad, kuid seda suuresti farmerite raskete valikute tõttu – näiteks on loomade arvu tunduvalt vähendatud. TEKST: KAROLIINA VASLI

31. märtsil lõppes Euroopa Liidus piimatootmise piiramine kvootide alusel, ent talunikud peavad ikkagi tagasiulatuvalt muretsema. Nimelt on enam kui tõenäoline, et Eestis ületati viimasel kvoodiaastal (1. aprill 2014 – 31. märts 2015) piimakvooti. Selle eest ootab talunikke trahv. 11 kuu andmetel oli tarnekvoodi täituvus juba üle 96 protsendi, veidi tasandas seda otseturustuskvoodi väiksem täitumine. „Arvatavasti jääb kvoodiületus umbes 2 protsendi juurde, mis tähendab kuni 3–4 miljoni euro suurust trahvi,“ sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus märtsi lõpus. Veel 2014. aasta sügisel spekuleeriti, et ületamine võib küündida 22

isegi 6-7 protsendini. „Piimakvooditrahvi hirmus ja tootmiskuludest madalama piima kokkuostuhinna tõttu on paljud tootjad piimatootmist pidurdanud, näiteks söötmise arvelt,“ selgitas Sõrmus. Koos karjaga kaovad ka töökohad Sõrmus tõi välja, et karjade arv on vähenenud. Kui veel mullu juuni lõpus oli Eestis 99 500 piimalehma, siis aasta lõpuks oli see number 95 100 looma (-4,4%). „Lõpetamisest on teada andnud veerandsada loomapidajat, mis tähendab lehmade ja töökohtade arvu jätkuvat vähenemist,“ rääkis Sõrmus negatiivsest stsenaariumist. Raplamaal asuva Lepiku farmi peremees Kaupo Kauri ütles, et Vene sanktsioonid ning madal kok-

Ligi 2% ületatakse piimakvooti. See tähendab umbes 3–4 mln euro suurust trahvi. kuostuhind pani kõigile tootjatele paraja põntsu, kuid käega vähemasti tema lööma ei hakka. „Väikest piimahinna tõusu ikka lubatakse. Märtsis juba tõusis, aga vaid sent kilo kohta, see on praktiliselt olematu. Aga trend ilmselt on, et hakkab tõusma ja turud lähevad aktiivsemaks.“ Tema enda farm oli märtsi teises pooles neile

HINNALANGUS PEATUNUD 39,5 34,6

35,4

40,1 40,3

Piima keskmine kokkuostuhind senti/kg

39,6

37,5

36,7 32,8 32,3 29,8

10.13

11.13

12.13

01.14

02.14 03.14

määratud piimakvoodi juba ületanud. „Päris täpselt kogust ei teagi, nii paari nädala jagu ehk 30 tonni. Aga elame üle,“ arutles ta. Ületustasu määr on 27,83 eurot 100 kilogrammi kohta. Tarbija jaoks pole piima hind odavnenud Saaremaal asuva Kõljala Põllumajandusliku OÜ ja Valjala Põllumajandusliku OÜ juhi Tõnu Posti sõnutsi on nemadki tootmisega lõhki, ent suurt muret ta selles ei näe. „Päris mitmendat nädalat toodan juba üle, aga mis oleks alternatiivid? Kokkuostuhinnad on niigi alla läinud ja kuidagi tuleb hakkama saada,“ arutles ta. Temagi näeb kõrvalt, kuidas paljud tootjad näiteks sööda pealt kokku hoiavad või osad lehmad ot-

04.14

05.14

06.14

07.14

08.14

sesõnu lihaks teevad, sest pole mõtet neid enam ülal pidada: „Pea võimatu on ennustada, mis saab edasi, aga tuleb peeglisse vaadata ja ise pingutada.“ Kaupo Kauri tõi välja, et kuigi neil on raske, pole see kuidagi vastu kajamas tarbija jaoks – kuigi neilt ostetakse piima odavalt, on kilepiima hind poes võrreldav varasemaga ajaga. „Vahel tehakse kampaaniamüüki ja näiteks juustu müüakse poes odavamalt, aga piima hind kõikumisi ei näita.“ Kas piima hind hakkab taas langema? Sõrmus tõdes, et käesoleva aasta jaanuaris piimatoodete hinnalangus peatus ja pöördus mõningasele tõusule, ent piima kokkuos-

25,1

25,5

25,3

09.14

10.14

11.14

12.14

tuhinna puhul pikemaid ennustusi teha ei saa. „Eksperdid on ettevaatlikud, mis puudutab lähiajal võimalikku piima kokkuostuhinna tõusu. Märtsi keskel toimuski piimatoodete hindades mõningane vähenemine. Piimakvoodisüsteemi lõppemine annab piimaturule signaali, et piimatootmine saab suureneda, mis paratamatult avaldab negatiivset mõju piimahinnale,“ rääkis ta. Põhimõtteliselt võib edaspidi igaüks toota nii palju kui suudab, iseasi, kas turul seda tegelikult vaja on. Tõnu Post rääkis, et nad vabaturgu ei pelga, ent suuremat pilti vaadates on kaheldav, kas tootmine väga palju suureneb. „Võib ju toota, aga kas maailmaturul ostujõulisi kliente nii palju jätkub, on küsitav.“ 23

TOOTM I N E

Mida riik on teinud piimatootjate aitamiseks?

720 Eesti

piimatootjat said kokku 6,9 miljonit eurot erakorralist abi Euroopa Komisjonilt.

eebruaris maksti Eesti piimatootjatele välja Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks Euroopa Komisjoni poolt Baltimaadele eraldatud erakorraline abi. Kokku maksti 720 Eesti piimatootjale ligi 6,9 miljonit eurot. Kaupo Kauri toonitas, et see oli puhtalt Euroopa Komisjoni abi. „Siseriiklikke toetusi meie alal kahjuks napib.“ Roomet Sõrmus märkis, et valit-

Ivari Padar: kvoodisüsteem ei tulnud tootjatele üllatusena

õllumajandusminister Ivari Padar ütles, et 11 kuu kvoodiandmete põhjal prognoosib ministeerium, et Eestil tuleb umbes kaheprotsendiline kvoodiületus. „Keskmiselt on 11 esimese kuuga tarnitud kokkuostjatele piima 3,35 protsenti rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga, kuid novembrist alates on tarnitavad kogused eelmise kvoodiaastaga võrreldes kuust kuusse pidevalt vähenenud,“ märkis ta. „Märtsis, mis on viimane piimakvoodi rakendamise kuu, on ka kindlasti oodata kahanemist. Lõplikku seisu teame muidugi siis, kui kõik kvoodiaasta andmed on kokku kogutud ja analüüsitud.“ Padar toonitas, et piimakvootide kaotamine alates 1. aprillist 2015 otsustati juba 2008. aastal, nii et kogu piimakvoodi süsteem ning kvoodiületustasu rakendamine on tootjatele olnud teada juba palju aastaid. „Kahjuks ei osanud keegi ilm24

Piimakvoodi täituvus 2014/2015 on Eestile määratud piimakvoodi suuruseks 692 926 049 kilogrammi. Viimased avalikud andmed 11 kuu põhjal: Otseturustuskvoodi täituvus 2 687 293 kg (54,28%) Tarnekvoodi täituvus 663 097 954 kg (96,38%) Korrigeeritud täituvus 638 449 880 kg (92,80%)

selt ennustada erakordselt keerulist olukorda, mis tabas põllumajandussektorit ning eriti teravalt just piimasektorit mullu sügisel,“ lisas Padar. Ta mainis, et omalt poolt on riik tootjatele andnud operatiivselt kvooditäitmise andmeid, mille põhjal oma tootmist planeerida. „Siit edasi tulevad iga piimatootja oma tootmisotsused ning vastutus,“ ütles Ivari Padar.

sus jättis kasutama võimaluse lisada riigieelarvest (näiteks valitsuse reservist) toetusele teine pool juurde. „See oleks olnud oluline, kui arvestada, et piimahinna langusest saavad Eesti piimatootjad juba alates möödunud aasta septembrist igas kuus umbes 3,5 miljonit eurot kahju, see tähendab, et tänaseks on tootjad ainuüksi seetõttu saanud piima müügist ligi 25 miljonit eurot vähem raha.“

Piimatrahvi saab maksta kolme aasta jooksul

õllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas 27. märtsil määruse, mille kohaselt saavad piimatootjad maksta Euroopa Liidu piimatootmiskvoodi ületamise tasu kolme aasta jooksul. Põllumajandusministeeriumi peetavas maablogis kirjutatakse, et lõplik seis, kui palju Eestis piimakvooti ületati, selgub andmete laekumise ning analüüsi järel pärast 15. maid. Kui Eesti ületab riigile eraldatud piima tarnekvooti, siis oma individuaalset kvooti ületanud piimatootjatele rakendub kvoodiületamise tasu, mida pärast PRIA-lt tasu kinnipidamise kohustuse kohta info saamist hakkavad kinni pidama piima kokkuostjad. Esimene osamakse (vähemalt 1/3 kogu makstavast tasust) tuleb kokkuostjatel kvooti ületanud tootjate piimarahadest kinni pidada ja PRIA-le üle kanda 30. septembriks 2015, teine osamakse 30. septembriks 2016 ja kolmas osamakse 30. septembriks 2017.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

E KS PO RT

Hommikumaaduus turg Eesti piimale 5000

tonni laabijuustu ning teist sama palju lõssi- ja vadakupulbrit aastas on kavas Jaapanisse eksportida.

Lisaks Jaapani turule on Eesti piimatootjatel terendamas lootus pääseda oma toodetega ka Hiina turule. TEKST: MERIKE LEES

Uute turgude avanemine on pikk protsess, seda ka juhul, kui kokkulepped on olemas ja proovipartiigi teele saadetud – ainuüksi toote teekond sihtturule võtab 60 päeva. Sellega peavad arvestama tootjad, kes on lähetanud oma toodangut Jaapanisse väliskaubandusminister Anne Sullingu väljavõideldud lepingute raames Jaapani korporatsiooniga Marubeni Corporation. Kui proovipartiid on Jaapani turule kohale jõudmas või jõudnud, siis Hiina turuga asi nii kiiresti ei käi. Põhjused on ka poliitilised, need on muuhulgas seotud dalai-laama kunagise visiidi ja kohtumistega meie poliitikutega. Eesti piimatoodete jõudmiseks Hiinasse saadi märtsi keskel ühele poole mahuka etapiga: Hiina vastava asutuse poolt saadetud ja meie veterinaar- ja toiduametis (VTA) täidetud küsimustiku läbivaatamisega. „Järgmise sammuna võime oodata Eesti piimakäitlemisettevõtete inspekteerimist Hiina spetsialistide poolt,“ ütles põllumajandus26

minister Ivari Padar. „Loodetavasti toimub see tänavu.“ Seega võiks Eesti ettevõtetele Hiina turg avaneda järgmisel aastal eeldusel, et Hiina spetsialistid annavad Eesti piimakäitlemisettevõtetele positiivse hinnangu ja meie ettevõtted läbivad inspekteerimise edukalt.

 Marubeni Corporationi esindajad tutvusid oma esimesel külaskäigul 2014. aasta novembris Eesti piimatööstustega. Külastati nii AS E-Piim Tootmine Järva-Jaani kui Põltsamaa tootmishooneid, samuti Tere AS Põlva tehast ja Valio Eesti AS Võru tehast. Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Hiinasse saab ehk tuleval aastal

iina turule pääsemiseks on eeltööd teinud AS E-Piim Tootmine, mille mõlemad meiereid nii Põltsamaal kui ka Järva-Jaanis on ekspordile suunatud ja ootavad Hiina inspekteerijaid. „Praegu võib ainult rääkida ja kirjutada uutele turgudele pääsemisest ja rõõmustada protsessi üle, kuid seni, kuni reaalset müüki ei ole toimunud, ei ole sellest ka mingit kasu,“ ütles ettevõtte juht Jaanus Murakas. Murakase sõnul on Eestil vaja uusi turge, et saavutada paindlikkust oma kaubavoogude suunamisel, sest maailm on ebastabiilne ja kunagi ei tea, millal mõni turg võib sulguda. Väga paljud tõusvad turud on olnud Eestile kinni ja neile sisenemise teeb keeruliseks see,

et teiste riikide vanadel eksportijatel on seal pikalt hoitud ja kindlustatud positsioonid, mida on uutel turule sisenejatel raske kõigutada. Oluline on ekspordihuvi Ivari Padari sõnul ei saa Hiina ja Jaapani puhul rääkida päris üheselt turgude avanemisest. „Jaapani puhul polnud põhiküsimuseks mitte turulepääsemise võimaluse loomine, vaid tuli leida Eesti toodetest huvitatud partner ning tehing sõlmida,“ selgitas Padar. „Hiina puhul on toimunud pikk läbirääkimiste protsess toiduohutusalastes küsimustes, millele nüüd on järgnemas oodatav inspekteerimine. Kui inspekteerimine edukalt läbitakse, saame edasi rääkida turu avanemisest.“ Tehingute ja lepingute-

ni jõudmiseks on Eesti ettevõtjatel vaja leida toodetest huvitatud importöör. „Iga turu avanemisel või uuele turule sisenemisel on kandev jõud ettevõtjate huvil eksportida ning sihtriigis partneri leidmine,“ kinnitas Padar. Jaanus Muraka sõnul on neil Hiinas partnerettevõte ja spetsiaalselt selle turu jaoks väljatöötatud toode: demineraliseeritud vadakupulber ehk Demi 90. Seda kasutatakse kõrgema väärtusega toiduainete tootmiseks ja lastetoidusegudes. „See on Hiina kvaliteedinõuete ja spetsifikatsioonide järgi arendatud toode ja selle eksport Hiina on olnud meie üks põhilisi huve,“ kinnitas Murakas, kelle sõnul on selle tootega tegeletud juba kolm aastat.

Põllumajandustehnika hüdraulika erinevate sõlmede, hüdraulikapumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müük Oleme abiks sinu masina või seadme tehnilise probleemi lahendamisel HÜDRAKS OÜ, Pärnumaa GSM: +372 555 36366 GSM: +372 55 36003 E-mail: agroparts@hydraks.ee

www.hydraulikapumbad.eu

E KS PO RT

Jaapanisse reisib juust, Hiinasse vadaku- ja lõssipulber

ui vaadata eri piimatooteid, siis on Jaapani turg hea juustutoodete ekspordiks ning Hiina vadaku- ja lõssipulbri jaoks. „Lihtne põhjus peitub toitumisharjumustes – hiinlased on väga väikesed juustutarbijad,“ ütles AS-i E-Piim Tootmine juht Jaanus Murakas. Vadakupulber on juustu tootmise rasvavaba kõrvaltoode, mis sisaldab piimalaktoosi ehk piimasuhkrut. Seda kasutatakse laialdaselt kondiitri- ja muus toiduainetetööstuses näiteks küpsiste ja šokolaadi valmistamiseks. Muraka sõnul on Jaapani turg perspektiivne just stabiilsuse poolest ja seda nii koguste kui ka kauba hinna suhtes. Regulaarsetest tarnetest on veel vara rääkida, nendeni jõudmine võtab aega. „Täna on hea meel, et oleme lühikese aja jooksul nii kaugele jõudnud. Oleme üksteisele visiite teinud, külastanud ja jõudnud juba ka proovikonteineriteni. Aga ette kiita ja ära sõnuda ei tohi,“ ütles Murakas, viidates jaapanlaste diskreetsusele, alalhoidlikkusele, kaalutlusele ja põhjalikule läbimõtlemisele. AS Saaremaa Piimatööstus on samuti sõlminud jaapanlastega eellepingu ja edastanud toodete näidised juba sügisel. Nende toodetest eksporditakse esimeses etapis Jaapanisse juustu. Siiani on käinud ettevalmistusprotsess ja ettevõtte juht Ülo Kivine loodab, et esimesed täiskoormad lähevad sellel suunal liikuma aprilli algul. „Saadetud tootenäidised on sobinud ja siit edasi on jõutud proovipartiideni,“ rääkis Kivine. „Tooted on valmistatud tavaretseptide alusel ja mingeid muutusi ei ole ette võe28

Eesti piimatoodang Eestis toodeti 2014. aastal 90 300 tonni joogipiima, 40 000 tonni juustu (sh määrde-, sulatatud ja kodujuustu), 26 200 tonni koort, 37 400 tonni hapendatud piima, 18 300 tonni kohupiima, 5 500 tonni lõssipulbrit ning 4 800 tonni võid. 750,2 tuhandest tonnist toorpiimast läks ekspordiks, peamiselt Leetu, 202,3 tuhat tonni. Lisaks toorpiimale eksportis Eesti joogipiima, juustu ja pulbreid, peamised sihtriigid olid Leedu, Läti, Soome ja Itaalia.

Kahe kuuga Jaapanisse

 Väliskaubandusminister Anne Sulling ja AS-i E-Piim Tootmine juht Jaanus Murakas Jaapanis Marubeni Corporationis. Foto: MKM

tud.“ Kuivõrd tegemist on küllaltki pika vahemaaga, võtab ka kaupade kohaletoimetamine aega ja esimest tagasisidet toodete kohta loodab Kivine saada maikuu jooksul. Väliskaubandusminister Anne Sulling on avaldanud lootust, et Jaapani turule saab suunata kogu seni Venemaale läinud piimatoodete mahu. „Eesmärk on tarnida Jaapanisse 5000 tonni laabijuustu, mis on 25% toodangust, ja 5000 tonni lõssi- ja vadakupulbrit aastas,” märkis Sulling pressiteate vahendusel. Tema sõnul on Marubeni Corporation Eesti piimatoodete kvaliteediga väga rahul ning huvitatud püsivast koostööst Eestiga.

Artikli kirjutamise ajal märtsi lõpus ei olnud AS-i Tere lõssipulber veel Jaapanisse teele asunud: see hakkab tõusva päikese maa poole liikuma aprilli teises pooles ning arvestuslikult võtab teekond aega 60 päeva. Saatekulud jäävad Eesti tootja kanda, kuid arvestades meretranspordi hinda, ei ole see tootehinna seisukohalt oluline kulu: kauba saatmine merekonteineris Jaapanisse maksab sama palju kui autoga mööda maismaad Itaaliasse. AS-i E-Piim Tootmine juustutarned Jaapanisse peaks teele minema enne suve. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling alustas läbirääkimisi Marubeni Corporationiga 2014. aasta septembris. Marubeni Corporation delegatsioon käis esimest korda Eestis eelmise aasta novembris ning kohtus siin kõigi Eesti Piimaliidu liikmetega. Esimesed proovikogused saadeti Jaapanisse oktoobris. Marubeni Corporationi esindajatega toimusid kohtumised ka Anne Sullingu Jaapani-visiidi raames tänavu jaanuaris.

Mõisaküla Masinatehase

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tel. 5628 6151 info@mtm.ee www.mtm.ee

KEVADPAKKUMINE Kotitõstuk ühe konksuga

365.00*

Kivikopp L-1500

540.00* Kivikopp L-1900

690.00* si stu tellimu Võtame va kevadeks. 2015. aasta

Kotitõstuk kahe konksuga

490.00*

*Hindadele lisandub käibemaks 20%

TEHNIKA

Kui robot hakkab piimakarja lüpsma... Robotlüpsi puhul oodatakse tavaliselt piima kvaliteedi paranemist ja piimatoodangu suurenemist. Samas näitavad mitmed Hollandis ja Taanis tehtud uuringud, et olulist erinevust robotlüpsi ja kolm korda päevas toimuva tavalüpsiga farmide toodangus ega kvaliteedis pole. PIRET KALMUS EESTI MAAÜLIKOOLI VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT

Robotlüpsi tasuvust on väga keeruline hinnata ja kõiki farme puudutavaid üheseid ja üldiseid seisukohti leitud ei ole. Näiteks nelja riigi – Taani, Belgia, Saksamaa ja Hollandi – andmete põhjal koostatud tasuvusanalüüsi mudelid näitasid suurt erinevust nende riikide nö „tüüpiliste farmide“ hindamisel. Belgias, Hollandis ja Taanis tasus investeering robotlüpsi ära perefarmides, kus tööjõuks olid pereliikmed. Saksamaa farmides osutus robotlüpsisüsteemi inves30

teerimine mittetasuvaks. Uuringu läbiviijate üks peamisi kokkuvõtteid oli, et iga farm peab tegema iseseisvalt põhjaliku tasuvusnalüüsi, sest nii riikide kui farmide lõikes on väga suured erinevused. Piima kvaliteedi paranemine ja piimatoodangu suurenemine on üks ootustest, mida loodetakse robotlüpsisüsteemi valides saavutada. Hollandi ja Taani teadlaste läbiviidud uuringud ei ole leidnud olulist erinevust robotlüpsi ja kolm korda päevas toimuva tavalüpsiga farmide piimatoodangus ega piimakvaliteedis. Soome Piimahügieeniliidu 2012. aastal läbi viidud uuringus leiti, et robotlüp-

si kasutavate farmide jahutipiima somaatiliste rakkude arv (SRA) oli aastas keskmiselt 163 000– 201 000 rakk/ml, üle 45 lehmaga tavalüpsikarjades kõikus SRA aastas 131 000–150 000 rakk/ml vahel. Samuti näitasid uuringud, et robotlüpsikarjade keskmine bakterite üldarv jahutipiimas oli võrreldes tavalüpsifarmidega mõnevõrra kõrgem, kuid jäi siiski kõrgemasse kvaliteediklassi. Kolme kuuga olukord normaliseerub Üldlevinud on võrreldes eelneva perioodiga piima SRA ja bakterite üldarvu suurenemine pärast üleminekut robotlüpsisüsteemile. Kõige rohkem uusi udarapõletikke ja suurenenud SRA-ga lehmi tekib esimesel kolmel kuul, hiljem olukord normaliseerub. Uuringud näitavad, et karjades, kus enne üleminekut on vähemalt aasta tegeletud aktiivselt mastiidikontrolliga ja udara tervise tase

bimise aeg ei tohiks ületada seitse minutit. Kui lehma lüpsikiirus on aeglane (alla 1,5 l/min), pikeneb lehma lüpsirobotis oldud aeg ja roboti jõudlus väheneb. Lisaks peab sujuva lüpsmise kindlustamiseks ebaõnnestunud ja osaliselt toimunud lüpside osakaal jääma alla 3%. Roboti jõudlust iseloomustab ka lehmade „soov“ minna lüpsile. Kui karjas tuleb ajada lüpsile enam kui 5% lehmadest, on karjas lehmade liikumise ja lüpsiga probleeme. Lüpsmise ja lehmade liikumise probleemidest annab märku ka selliste lehmade osakaalu suurenemine (üle 10%), kelle nisadest tilgub lüpsi vaheaegadel piima. Kõik eelpooltoodud parameetrid on farmis kättesaadavad ning vajavad regulaarset hindamist, et kindlustada maksimaalne kasu, mis robotlüpsist loodetakse saada. Lüpsirobot. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja/Scanpix.

3 korda

päevas peaks olema kõrgetoodanguliste lehmade lüpsikordade arv. on hea, ei halvene piima kvaliteet. Kui see juhtub, on peamiseks põhjuseks oskamatus kasutada automaatseid mastiidituvastussüsteeme, uute loomade juurdeostmine või haigestunud ja tervete loomade samaaegne lüpsmine. Eestis ei ole läbi viidud võrdlusuuringuid lüpsitehnoloogia muutuste mõjust piima kvaliteedile. Olemasolevaid andmeid hinnates võib väita, et piima kvaliteet ei sõltu ainuüksi kasutatavast lüpsitehnoloogiast, vaid riskitegureid on väga palju. Seetõttu peab iga robot-

lüpsisüsteemi kasutav farm analüüsima oma karja andmeid ning vastavalt eneseanalüüsi tulemustele koostama tegevusplaani. Üks robot suudab lüpsta 55−60 piimaandjat Robotlüpsi jõudlus iseloomustab, kui efektiivselt robotlüpsmine toimib. Lehmade arv ühe roboti juures on tavaliselt 50−65, efektiivselt töötavates karjades lüpsab üks lüpsirobot 55−60 lehma. Keskmine lüpsikordade arv ööpäevas peaks robotlüpsil olema 2,7, kuid kõrgetoodanguliste loomade grupis mitte vähem kui 3 korda ööpäevas. Ööpäevane lüpsiintervall kirjeldab samuti roboti jõudlust, kuid selle järsk muutus võib viidata ka looma haigestumisele. Lehma lüpsiintervall ei tohi kõikuda enam kui 30%. Nii liiga pikad kui ka lühikesed (alla 6 tunni) lüpsiintervallid suurendavad karjas mastiidiriski ning alandavad piimatoodangut. Lehma keskmine robotis vii-

Udarapõletiku avastamine tavalüpsil ja robotlüpsil erineb Piimatoodangut ja piima kvaliteeti üheks enim mõjutavaks haiguseks on udarapõletik. Udarapõletiku vallandajaks on nisajuha kaudu udarasse sisenenud haigustekitajad ja seda juhtub paraku nii tavalüpsi kui ka robotlüpsiga karjades. Udarapõletiku avastamine ja sellele järgnevad tegevused on aga neis kahes süsteemis erinevad. Tavalüpsisüsteemiga farmides avastab udarapõletiku inimene tavaliselt eellüpsi käigus. Robotlüpsifarmides „ennustab“ seade mitme eri parameetri hindamisel võimaliku põletiku olemasolu. Robotlüpsiga farmides peab seadme tehtud „ennustus“ olema võimalikult sarnane inimese poolt avastatuga. Kui haigete lehmade tuvastamine roboti poolt on ebatäpne või farmitöötajad ei oska andmeid analüüsida, halveneb karja piimakvaliteet kiiresti. Seega võib tõhusa mastiidituvastussüsteemi loomine ja töö korraldamine vajada kogenud nõustajate abi.

TEHNIKA

Robot räpaseid nisasid ei märka

üpsirobotitesse on seadistatud täpne automaatne lüpsirutiin, mille üks osa on lehma udara ette valmistamine lüpsitoiminguks. Lüpsirobotis toimub nisade puhastamine kindlaks määratud sekundite jooksul. Lüpsirobot ei suuda eristada rohkem või vähem määrdunud nisasid, nagu seda teeb inimene, kes puhastab nisasid seni, kuni need puhtaks saavad. 2014. aastal artikli autori juhendamisel läbi viidud uurimistöös hinnati 644 nisa puhastamise tõhusust robotlüpsiga karjades. Selgus, et mida määrdunumad olid nisad enne puhastamise algust, seda väiksem oli tõenäosus selliste nisade puhtaks saamisel. Reegel on, et 95% nisadest peab enne lüpsiriista kinnitumist puh-

Farmi

üldine hügieen mõjutab tugevalt nisade hügieeni ning nii lehma kui ka udara puhtusest sõltub suurel määral nii mastiitide esinemissagedus karjas kui üldbakterite arv jahutipiimas.

taks saama. Meie uuringus oli puhtaks saanud nisade osakaal pärast puhastamist olenevalt farmist 78,3−92,5%. Seega mõjutab farmi üldine hügieen väga tugevalt nisade hügieeni ja nii lehma kui ka udara puhtusest sõltub suurel määral nii mastiitide esinemissagedus karjas kui üldbakterite arv jahutipiimas. Igapäevane piimafiltri puhtuse hindamine, nisade puhtuse jälgimine, kolibakterite üldarvu määramine ja mitmed teised võtted annavad ülevaate laudahügieenist ning nisade puhastamise tõhususest. Robotlüpsi kasutavate farmide töökorraldus ja töö iseloom küll erineb tavalüpsiga karjadest, kuid siiski on kõikide farmide vahel individuaalsed erinevused.

23 aastat robotlüpsi Esimene robotlüpsitehnoloogiaga farm rajati Hollandis 1992. aastal. Alates 2000-ndate aastate algusest hakkas robotlüpsitehnoloogia kiiresti levima ning 2011. aastal kasutati seda juba enam kui 25 riigis ja 8000 farmis. Näiteks Põhjamaades lüpsti 2011. aastal iga neljas lehm robotlüpsil ja robotlüpsiga karjade arv on suurenenud ka viimasel kahel aastal. Siiski on Taanis hakanud robotlüpsisüsteeme kasutavate farmide arv vähenema. Aastal 2006 toodi Eestisse esimene lüpsirobot, mille muretses endale AS Pakar Harjumaalt. 2013. aasta jaanuari seisuga oli Eestis paigaldatud 184 robotlüpsiseadet 46 farmi. Nii robotlüpsi- kui tavalüpsisüsteeme kasutavates karjades on oma plussid ja miinused, mistõttu otsus, millist lüpsisüsteemi kasutada, peab olema tehtud väga põhjalikult. Allikad: Piret Kalmus; Jõudluskontrolli Keskus; Tanel Kaart, Alo Tänavots ja Heli Kiiman.

Jaan Metsamaa: oleme rahul, et valisime robotlüpsi

etsaküla Piim AS-is vahetati torusselüps robotlüpsi vastu 2009. aasta kevadel, kui hakkasid tööle neli esimest robotit. Järgmine etapp võeti ette aasta hiljem, mil lisandus veel neli lüpsirobotit. „Oleme rahul, et valisime robotlüpsi,“ ütles ettevõtte juht Jaan Metsamaa. Otsus robotlüpsile üle minna sündis pragmaatiliselt. „Nägime, et tekivad tööjõuprobleemid. Platsil (platsilüps – toim) töötamine on suhteliselt raske ning meelsamini tullakse tööle farmi, kus on robotlaut. Samuti saime vähendada töötajate arvu ning sellega vähenesid tööjõumaksud ja palgakulu. Ega robotki päris ilma rahata pole, sest robotlüpsi seadmed vajavad hool-

dust, kuid vähemalt haiguspäevi robotitel pole,“ muigas Metsamaa. „Kui robot hästi toimib, peaks loomade ravikulud vähenema. Samuti on loomad stressivabad ning püsivad kauem karjas,“ avaldas Metsamaa arvamust. Ta mainis siiski, et robotlüpsi kasutegur on väga ettevõttepõhine ja see, et neile robotlüps sobib, ei tähenda, et see sobiks kõigile. Küll aga saab Metsamaa välja tuua nii mõndagi positiivset, mis robotlüpsile üleminek kaasa tõi. „Kuigi alguses oli meil väikeseid tagasilööke, on meie piima kvaliteet stabiilne ja hea. Kui 2008. aastal oli piimatoodang 7000 liitrit, siis nüüd juba 9683 liitrit. Piima omahind on pigem odavamaks läinud.“

RTK parandusandmed GNSS püsijaamade võrgust

Hades Invest OÜ Valdeku 132 11216 Tallinn Tel: +372 53037313 tonu@topcon.ee www.topcon.ee

ÜKS KORD MÕÕDA

TOETUS

Kuum teema: investeeringutoetused Veebruaris ja märtsis toimus PRIA vahendusel uue maaelu arengukava 2014–2020 kaks investeeringutoetuste taotlusvooru. Taotlusi laekus rohkelt ja põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise meetme puhul ka eelarvest mitu korda suuremas summas. MARIS SARV-KAASIK PRIA PRESSIESINDAJA

91 mln €

summas laekus taotlusi „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse“ meetmesse, eelarve on vaid 27 mln €.

Meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ 9.−23. veebruarini toimunud esimeses taotlusvoorus soovisid 743 väikeettevõtjat kokku 10,9 mln eurot. Kinnitatud eelarve on 12 mln eurot, mis tähendab, et raha jätkub kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks. Paljudele väikeettevõtetele on see esmakordne võimalus saada toetust investeeringute rahastamiseks. Taotlejate hulgas oli üksjagu neid, kel tuli end kõigepealt PRIA kliendiks registreerida. Kõige rohkem esitati taotlusi Tartumaal (93) ja Pärnumaal (78) ning ka taotletud summa oli suurim neis kahes maakonnas, ulatudes mõlemas üle miljoni euro. Kõige vähem taotlusi laekus Ida-Virumaalt – 15. Ligi 2/3 taotlejatest tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena, ülejäänud enamasti osaühinguna. Kõige arvukamalt ja suurimas summas soovivad toetust väikeettevõtjad, kes tegutsevad nii tai-

me- kui loomakasvatuse valdkonnas (117 taotlust summas 1,7 mln eurot), samaväärne on taimekasvatajate osalus (118 taotlust, 1,7 mln). Köögiviljakasvatajad esitasid 100 taotlust, puuviljaja marjakasvatajad 80, mesinikud 76. Esindatud on ka paljud teised tegevusvaldkonnad. Väiketootjale kuni 15 000 eurot Alanud programmperioodil võib üks väiketootja saada kõnealust toetust kuni 15 000 eurot. Kulutuste tegemisel ei nõuta temalt kohustuslikku omaosalust. Kokku taotlevad 743 väikeettevõtjat 10 900 859 eurot, seejuures esitati 691 taotlust maksimumsummale. PRIA kontrollib taotluste nõuetekohasust ning teeb taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta otsused hiljemalt 6. juuliks. „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse“ taotlusi võeti vastu 27. veebruarist 12. märtsini. Neid laekus kokku 736 ning nende maht

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust küsisid kõige enam väikeettevõtjad, kes tegutsevad nii taime- kui loomakasvatuse valdkonnas. Mesinikud esitasid 76 taotlust.

on kokku 91 miljonit eurot, eelarve aga vaid 27 miljonit eurot. Toetuse määr sõltub kavandatud kulutuste sisust ja üks taotleja võib programmiperioodil saada maksimaalselt 500 000 eurot. „Taotlusvooru tulemus on PRIA jaoks üllatav, sest varem on tootjad ja nende organisatsioonid kahelnud, kas keeruliste majandustingimuste tõttu üldse investeeringuid ette võetakse ja toetust taotlema tullakse,“ tõdes PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal. „Suur huvi investeeringutoetuse vastu näitab, et ettevõtjad mõtlevad ka rasketel aegadel tootmise intensiivistamisele ja kaasajastamisele.“ Toetust saab kasutada põllumajandusliku otstarbega ehitiste ja rajatiste jaoks, sinna paiksete seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks; investeeringuteks bioenergia tootmisse; marja- ja puuviljaistandike rajamiseks, mesinduse ja seenekasvatuse inventari soetamiseks. Määruses sätestatud

tingimustel saab toetust ka liikuva põllumajandustehnika soetamiseks ning mahepõllumajandustootja puhul on toetatav kasutatud tehnika soetamine. Tahetakse masinaid ja seadmeid Kõige rohkem küsitakse toetust mobiilse masina või seadme ostuks (675 juhul summas 25,4 mln eurot, millest 5,4 mln eurot 168 traktori jaoks). Statsionaarsete seadmete jaoks sooviti 175 juhul toetust kokku 15,8 mln eurot. 55 taotlejat soovivad loomakasvatushooneid ehitada, 47 neid rekonstrueerida. 67 taotlejat kavandavad ehitada sõnnikuhoidla, 33 muu tootmishoone, 29 ettevõtjat tahavad ehitada silo- või söödahoidla, 27 osta istikuid marja- ja puuviljaaedadesse. Taotlusi laekus kõikidest maakondadest, kõige arvukamalt Tartumaal asuvate objektide jaoks (90 taotlust summas 13 mln eurot). Kõige vähem taotlusi esitati Hiiumaal (8, summas 0,2 mln eurot).

PRIA 4 hindamisgruppi “Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse“ taotluste menetlemisel tuleb PRIA-l taotlusi määruses sätestatud kriteeriumide järgi hinnata ja koostada paremusjärjestus. Kuna tootjate tegevusvaldkonnad on erinevad, toimub hindamine eraldi neljas grupis ja iga valdkonna toetustele on määratud oma eelarve: piimatootmine – 114 taotlust summas 25,7 mln eurot, eelarve on 8,1 mln eurot loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) −127 taotlust summas 17,1 mln, eelarve 6,75 mln teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 394 taotlust summas 41 mln, eelarve 6,75 mln eurot muude põllumajandussaaduste tootmine, sh mesindus – 101 taotlust summas 7 mln, eelarve 5,4 mln eurot Toetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise kohta valmivad otsused 3. septembriks.

TOETUS

Mille vastu taotlustes eksitakse?

ii „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse“ kui ka „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse“ puhul oli taotluste vastuvõtmisel näha probleeme. „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse“ saamiseks esitatud taotlustest sugugi kõik pole korrektselt täidetud. Osa vajalikke välju on vormidel täitmata, segadust on nõutava põllumajandusliku müügitulu olemasolu ning selle kohta andmete esitamisega. Kasutada tuleb kindlasti PRIA kodulehel olevaid vorme, sest osade lahtrite puhul on eelsisestatud valemid, mille abil toimub väljade väärtuste arvutamine. Taotleja valemeid muuta ning arvutusi eirata ei saa, aga üritati. Järelepärimised tehti 216 taotlejale andmete täpsustamiseks „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse“ meetme taotluste vastuvõtul oli ka näha probleeme ning 216 taotlejale on tehtud või tegemisel järelepärimised. Avaldustel on täitmata välju, ehitusdokumentatsioonist andmeid või dokumendid puudu, hinnapakkumused ei ole korrektsed, vahel on tõendamata kasutusõiguse puudumine maale, kuhu objekt rajada tahetakse. Äriühingute andmeid kontrollib PRIA äriregistrile esitatud majandusaruannetest. Seega taotlejad, kel on kohustus majandusaruanded äriregistrile esitada, peavad tagama seal nende olemasolu.

Digitaalselt

esitatavad taotlused tuleb alati saata e-posti aadressil:

info@pria.ee Selle meetme puhul tuli liikuva põllumajandustehnika jaoks toetuse taotlemisel varasemate hinnapakkumuste asemel esmakordselt kasutusele nn hinnakataloogi süsteem. Erandlikult sai huvipakkuvate objektide kohta kataloogi andmeid sisestada ka taotlusvooru ajal, kui neid varem kataloogis polnud. Iga kirje andmete kontroll ja kinnitamine Taimekasvatuse Instituudis (ETKI) võtab aga aega. Järgmistes taotlusvoorudes ETKI taotlusperioodi ajal enam kirjeid ei valideeri. Seega peaksid tulevased taotlejad jälgima, et neile huvipakkuvate objektide andmed oleksid juba varakult hinnakataloogi sisestatud ja kinnituse saanud. Dokumendid tuleb esitada õigele asutusele Alatasa on segadust sellega, kuhu taotlejad erinevaid dokumente ja andmeid edastavad. Sageli saadetakse dokumente dubleerivalt mitmesse kohta. Digitaalselt esitatavad taotlused tuleb alati saata e-posti aadressil info@pria.ee. Kogu taotlus tuleks saata ühe e-kirjaga, aga kui siiski

tekib vajadus midagi hiljem järele saata, siis pole vaja esitada kogu taotlust uuesti, vaid piisab lisatavast dokumendist koos selgitava kaaskirjaga. Enamiku investeeringumeetmete puhul kehtib nõue, et kui taotlus esitati paberil, siis on vaja saata meetme määruses nimetatud mõned dokumendid täiendavalt ka elektrooniliselt aadressil andmed@pria.ee. Aadress on kasutusel vaid selleks otstarbeks ja taotlusvoorude ajal. Lisadokumendid on vaja saata töödeldavas Exceli vormingus, PDF ei sobi. Vastake korraga kõigile järelepärimistes esitatud küsimustele Kui PRIA töötaja saadab taotlejale tema dokumentidega seoses järelepärimisi, siis tuleb neile kindlasti tähtajaks vastata ning anda vastused korraga kõigile küsimustele. Järelepärimise vastus tuleb saata kirja koostaja näidatud kontaktil. Kui vastus tähtajaks ei laeku või kõik järelepärimises kirjeldatud probleemid lahendust ei saa, siis võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata.

Hea teada Taotluste menetlemine läheb alati seda kiiremini ja ladusamalt, mida korrektsemalt need on koostatud. Abi pakuvad: PRIA koduleht, investeeringutoetuste infotelefon 737 7678, nõuandeteenistuse konsulendid.

Navigatsioon lihtsal viisil

Tõsta põllutööde täpsust targa ja lihtsa 3D navigatsiooniseadme abil Täpisjuhtimisega alustamine ja kulutuste kokkuhoidmine pole eales lihtsam olnud. Saate vähendada ülekatet kõikide põllutöömasinatega, mistõttu on investeeringud tehnikasse madalamad ja sõidutäpsus parem. Leica revolutsiooniline joone järgi juhtimise (steer-to-the-line) tehnoloogia aitab juhil alati hoida sirgemat ja ühtlasemat joont.

Vähendage kulutusi põllu väetamisel ja pritsimisel piiride salvestamise Boundary Recording funktsiooniga. Saate lihtsalt ja kiiresti arvutada põllu pindala, et kindlaks määrata vajalikud ressursid. Vähendage ülekatet ja raiskamist katvuse kaardistamise Coverage Mapping funktsiooniga. Juhil on selge ülevaade, kus põlluosas ta on olnud ja kus mitte. Andmeid on võimalik eksportida ja vaadata Google Earth™ kaardil. Säästke aega põllu jätkamise Continue Field funktsiooni abil. Kui peatute ilmastikutingimuste või tankimise tõttu, võite olla kindel, et Teie töö on salvestatud. Peale pausi saate jätkata tööd sealt, kus see enne pooleli jäi.

Hea viis kulude kokkuhoiuks on tõsta töö täpsust

Leica Geosystems põllumajandusseadmete maaletooja: THEK Automaatika OÜ | Pärnu mnt 101A | 78304 Märjamaa Tel 50 69 388 | www.thek.ee

www.AgGuidance.com

Tänu Leica mojoMINI2 neljale standardmustrile saab toodet kasutada väga erineva kujuga põldudel. AB Parallel

A+ Heading

Fixed Contour

Pivots

TEHNIKA

Hinnakataloogis valideeritud ja taotletud masinad ja seadmed Alamgrupp

Valideeritud

Taotletud

Populaarseimad margid

Kogus

Traktorid

299

182

New Holland

Grupp kokku

299

182

Adrad

148

Kverneland

Kobestid

119

Vogel&Noot, Amazone, Horsch

Randaalid

261

Lemken

Lauskultivaatorid

Same

Freesid

Akpil; Jagoda

Libistid

KIRE

Rullid

Väderstad

Lausäkked

Einböck

Vaostid

Akpil; Struik

Mullaharimise põimmasinad

Lemken

Amazone

Grupp kokku

820

264

Reaskülvikud

Punktiirkülvikud

Hajuskülvikud (seemnelaoturid)

APV, Einböck, Väderstad

Rohumaade täienduskülvikud

APV

Põimkülvikud

166

Väderstad

Checchi

Kartulipanurid

Taimeistutid

Grupp kokku

296

116

Lubiväetiste laoturid

Bredal

Tahkemineraalväeturid

121

Amazone

Vedelmineraalväeturid

Vedela orgaanika paakhaagised

302

Kotte

Vedela orgaanika laotusseadised

113

Kotte

Taheda orgaanika laoturid

166

AZENE

Orgaanika universaallaoturid

Grupp kokku

707

101

Vihmutusmasinad

Niisutusseadmed

Grupp kokku

Vaheltharimiskultivaatorid

EKO-PIELNIK

Vaheltharimisfreesid

RINIERI

Poompritsid

320

Amazone

Ventilaatorpritsid

Bury

Graanulipuisturid

Puhistid

Ziegler

Leegitid

Rodenator

Alamgrupp

Valideeritud

Taotletud

Populaarseimad margid

Kogus

Umbrohulõikurid

127

Jagoda

Grupp kokku

502

Niidukid

671

112

Pöttinger

Kaarutid ja vaalutid

329

Pöttinger

Kogurhekseldid

CLAAS

Kogurhaagised

189

Pöttinger

Presskogurid

219

McHale

Teraviljakombainid

109

New Holland

Heedrid

Fendt, Macdon, Shelbourne

Kartulikoristusmasinad

Akpil, KRUKAWIEK, Unia

Pealseeraldid

Juurviljakoristusmasinad

Asa-Lift

Linakoristusmasinad

Puuvilja- ja marjakoristuse masinad ja seadmed

Joanna-4

Grupp kokku

1588

326 MEPU

Tropper Mega Mix Duo

Teravilja rändkuivatid

137

Teisaldatavad õlipressid

Teraviljamuljurid

Konteinerkatlamaja teraviljakuivatile

Grupp kokku

148

Traktorilaadurid

Trima

Liikurlaadurid

267

AVANT

Laadimisseadised

AVANT

Põllumajanduslikud haagised

697

120

Palmse Trailer

Veoautod

0 POM AUGUSTOW

Mobiilsed teisaldusmasinad

Tagakopplaadurid

Grupp kokku

1141

279

Loomaaretus- ja üleskasvatusseadmed

TRU-TEST

Loomade tõkestus- ja ohjamisseadmed. Teisaldatavad aedikud

Starmast

Söödavalmistusmasinad

SEKO

Söötmis- ja jootmisseadmed

548

Lely

Allapanulaoturid

Kverneland Taarup, Teagle

CMC

McHale

Sõnnikupumbad

Sõnnikusegurid

Sõnniku vahemahutid

Grupp kokku

696

Rullimähkur

Pakirühmiti

Kivikoristid

Kivi-Pekka

Muud masinad ja seadmed

AVANT

Grupp kokku

131

KOKKU

6330

1563

SI LOTEGU

Millele pöörata tähelepanu silo tegemisel? Silo valmistamisest on igal aastal mitu seminari korraldatud. On kuulatud esinejaid-nõuandjaid välis- ja kodumaalt ning tundub, et kõik on ära räägitud ja selge, kuid sügisel silo keemilisi analüüse tehes tõdeme jälle, et midagi on viltu läinud. HELGI KALDMÄE EESTI MAAÜLIKOOLI VANEMTEADUR

Praegu on õige aeg, et silotegijad analüüsiksid eelmise aasta silo kvaliteeti. Miks ühes hoidlas oli hea silo, aga teises silo riknes ning mida tänavu saaks paremini teha? Eesti Maaülikooli söötmise osakonna laboratooriumis on silo toiteväärtust ja kvaliteeti hinnatud juba mitukümmend aastat. Võrreldes möödunud sajandi lõpuga on rohusilo kvaliteet paranenud. Märgatav kvaliteedi tõus toimus 2002. aastal, kus keskmiseks silo kuivai40

neks saadi 36,4%, toorproteiiniks 14,0% ja toorkiuks 27,1%. Ka silode fermentatsioon oli suhteliselt hea, sest ainult 2,9% uuritud silodest sisaldasid soovitust rohkem võihapet. Järelikult soosis ilmastik silotegemist ja materjal sileeriti õigeaegselt. Siloproovide aasta keskmise kuivainesisalduse järgi võib järeldada, kas ilmastik oli koristusperioodil vihmane või kuiv. Kuna maisisilo valmistatakse üha rohkem ning tema keemiline koostis erineb suuresti rohusilost, siis järgnevalt vaatleme ainult rohusilosid. Rohusilo valmistati ena-

muses esimese, teise või kolmanda aasta põldheinast, vähem kõrrelistest nagu raihein, aas-rebasesaba, timut jt ning lutsernist ja väga harva idakitsehernest. Tehakse kolm niidet. Mullu oli liiga palju märga silo Märg silo (kuivainesisaldusega vähem kui 25%) on hea keskkond suurema ammoniaagi tekkeks, aga ka klostriidide jt ebasoovitavate bakterite arenguks. Klostriidide põhjustatud fermentatsioonil peale võihappe produtseerimist toimub ka ulatuslik aminohapete lõhustamine amiinideks, amiidideks ja ammoniaagiks. Biogeensed amiinid on loomadele väga ohtlikud. Probleemid algavad juba siis, kui silo kuivaine sisaldab neid rohkem kui 5 g/kg. Biogeenseid amiine sisaldava silo ammoniaaklämmastik on tõusnud

Riknenud silo kõige rohkem 2011. ja 2014. aastal

Rohusilode keskmine keemiline koostis ja toiteväärtus aastatel 2012–2014. Näitajad

Rohusilo 2010

2011

2012

2013

2014

Uuritud proovide arv

975

Kuivainesisaldus, %

32,2

1405

1917

1655

1543

31,6

29,5

33,6

30,7

13,8

14,2

13,0

13,6

14,2

Kuivaines: toorproteiini, % toortuhka, %

8,7

8,8

8,4

8,6

8,9

toorkiudu, %

28,0

27,7

28,5

28,8

NDF,%

53,8

55,8

54,9

54,3

56,1

N-ta ekstraktiivained, %

46,7

46,1

46,9

46,7

45,5

9,0

8,9

9,0

8,9

metaboliseeruvat energiat, MJ/kg metaboliseeruvat proteiini, g/kg Riknenud silo, %

Silotegemise ABC Silo kõrge toiteväärtuse tagab heintaimede koristamine optimaalsel ajal ja õiges arengufaasis, kindlustuslisandi kasutamine vastavalt haljasmassi kuivainesisaldusele ja kogusele ning kogu tehnoloogilise protsessi ladus

organiseerimine alates niitmisest, kaarutamisest, hoidla puhastamisest, materjali ladustamisest, tihendamisest (minimaalselt 240 kg KA/m3) ning hermeetiliselt sulgemisest.

Madala toorproteiinisisaldusega (<12%) silosid oli möödunud aastal 24%, mis viitab niitmise hilinemisele. Heintaimede esimese niite optimaalne aeg meie tingimustes on suhteliselt lühike, kõrrelistel üks nädal ja ristikurohkel põldheinal kümme päeva. Uuringud on näidanud, et optimaalne koristusaeg sõltub kõige enam piirkonna efektiivsete temperatuuride summast. Kõrreliste heintaimede proteiinisisaldus vähenes kevadel keskmiselt 0,5% ja liblikõielistel 0,3–0,4% võrra päevas. Kuigi Eesti on pindalalt väike, erineb optimaalne niitmise aeg nii piirkonniti kui aastati. Samuti sõltub see kasvatatavate heintaimede liigist ja sordist, aga ka väetamisest. Seega tuleb kohapeal otsustada, millal niitmist alustada. Kõrrelisi on soovitatav siloks koristada võrsumise lõpu, loomise alguse faasis, liblikõielisi aga õie-

pungade moodustumise lõpu, õitsemise alguse faasis. Optimaalseks niitekõrguseks kõrrelistel loetakse ca 7 cm, punasel ristikul 7–10 cm ja lutsernil 10–13 cm.

Silo tegemine. Foto: Scanpix

30–40%

on optimaalne kuivainesisaldus silos. üle 10%. Silo haiseb, kuid ei sisalda toksiine, vaid hoopis laibamürke (amiine). Seda hinnatakse roiskumistunnustega siloks. Selliseid silosid oli 2014. aasta saagis suhteliselt palju (7% kogu uuritud silodest). Loomadele seda sööta ei või anda, sest see rikub nii looma tervist kui ka piima kvaliteeti. Optimaalseks silo kuivainesisalduseks loetakse 30–40%. Kui silo materjali kuivainesisaldus on rohkem kui 55%, on fermentatsioon pärsitud või ei toimu üldse. Sellist sööta esineb igal aastal 2–3%.

Silo energiasisaldus oluline Üldiselt võib täheldada, et mida hilisemas kasvufaasis silomaterjal koristatakse, seda kiurikkam see on ja vähem energiat sisaldab. Tuleb arvestada ka sellega, et teise ja kolmanda niite silos on energiat vähem kui esimese niite silos. Kui silo toortuhasisaldus on üle 10%, viitab see saastatusele mulla või liivaga ja tema energiasisaldus on väike. Optimaalsel ajal valmistatud hea fermentatsiooniga rohusilo sisaldab 9,5–10 MJ/kg metaboliseeruvat energiat. Rohkem energiat sisaldavad vilisesilod, eriti maisisilo, keskmiselt 10,4 MJ/kg kuivaines.

SI LOTEGU

Stabiilse silo aluseks piimhappe käärimine K

una sileerimine on suunatud piimhappebakterite tegevuse soodustamisele ja silole kahjulike bakterite ja seente kasvu pidurdamisele, luuakse selleks võimalikult soodsad tingimused. Kvaliteetsest silomaterjalist on õhk eemaldatud ja materjal pakitud, et ära hoida kahjulike aeroobsete bakterite kasvu. Kui õhk on materjalist eemaldatud, algab happe produktsioon ning madal pH surub alla teatud bakterite kasvu. Mõningane kuumenemine sileerimise esimestel päevadel on märk käärimisprotsessi algamisest. Samas näitab pikemaajalise kuumuse püsimine, et silomass sisaldab liiga palju õhku. Liigse kuumenemise tagajärg on valkude lagunemine või denatureerumine, madal energiaväärtus ja suur kuivaine kadu. Arvestada tuleb nii pärm- kui hallitusseentega Silo fermentatsioonil suureneb esimestel päevadel väga kiiresti enterobakterite arv, kuid hiljem, kui silomaterjalis on hapnikku vähe ning on loodud soodsad tingimused piimhappebakterite kasvuks, hakkab piimhappe mõjul enterobakterite arv kiiresti vähenema. Kui silomaterjali on tallamise järel jäänud õhku või kui piimhappebakteritel ei ole piisavalt kättesaadavat energiat ning pH ei lange või langeb väga aeglaselt, hakkavad enterobakterid piimhappebakteritega konkureerima toitainete pärast, produtseerides hulgaliselt endotoksiine ja ammoniaaki.

Veeslahustuvate süsivesikute sisaldus suureneb kasvuperioodi jooksul ning sõltub taimede vanusest. Enterobakterite arvu mõjutab kõige enam mulla ja sõnniku sattumine silomaterjali selle kaarutamisel ja niitmisel. Sõnnikuga võib sattuda silosse isegi väga patogeenseid Escherichia Coli tüvesid. Silo valmistamisel tuleb arvestada nii pärm- kui hallitusseentega. Kiire anaeroobsuse saavutamine sileerimisel vähendab pärmseete mõju. Sealjuures on täiesti soovimatud põhjapärmseened, mille toimel kääritatakse taimedes leiduvad suhkrud juba sileerumise algfaasis. Põhjapärmseente arvukuse piiramise efektiivseks võtteks on rohu närvutamine ja lisandite kasutamine. Hallitusseente olemasolu silos on ohtlik eelkõige loomade ja inimeste tervisele, kuna paljud neist produtseerivad mükotoksiine. Hästi valminud silos ei ole hallitusseente hulk suur. Nii pärmseente kui ka hallituseente esinemine silos on üks peamisi teisese fermentatsiooni põhjuseid, mis tekib siis, kui silohoidla avatakse ning sööt puutub kokku õhuga. Olenevalt silomaterjali käsitsemisest võib silos esineda veel

teisigi bakterite liike nagu äädikhappe- ja propioonhappebakterid, võihappebatsille jt. Ebasoovitavad võihappebakterid ja mürgised ühendid Mikroorganismid, mis osalevad silo fermentatsioonil, vajavad kasvuks niisket keskkonda. Haljasmassi kuivainesisalduseks, mil ta hästi sileerub, peaks olema 30–40%. Suurema niiskusesisalduse juures võivad areneda anaeroobsetes tingimustes ka võihappebakterid, millega kaasneb valkude lagundamine ja mürgiste ühendite tekkimine. Väga halvasti mõjuvad võihappebakterid juustu kvaliteedile, aga ka looma tervisele. Võihappebatsillide kasvu pidurdamiseks tuleb materjali kuivainesisaldus viia vastava tasemeni ja pH kiiresti 4,0‒4,2-ni. Silo fermentatsiooni protsessi fundamentaalseks osaks loetakse sileerimismaterjali veeslahustuvate süsivesikute sisaldust. Liblikõielistel heintaimedel on väiksem veeslahustuvate süsivesikute sisaldus kui kõrrelistel. Kõrrelised sisaldavad veeslahustuvaid süsivesikuid 70‒150 g/kg, liblikõielistest ristikud 50‒80 g/kg ja lutsernid 30‒50 g/kg. Veeslahustuvate süsivesikute sisaldus suureneb kasvuperioodi jooksul ning sõltub taimede vanusest. Kõige rohkem on neid vahetult enne õitsemist või hetkel, kui õied nähtavale ilmuvad. Ka vartelehtede suhe mõjutab veeslahustuvate süsivesikute sisaldust.

Fookuses suhkrusisaldus

iblikõielistes ja kõrrelistes heintaimedes suureneb veeslahustuvate süsivesikute sisaldus alates hommikust, saavutades maksimumi pärastlõunal ja väheneb öösel, kuni päevavalguseni järgmisel hommikul. Veeslahustuvate süsivesikute tase on kõrgem, kui taimed kasvavad kõrge valguintensiivsuse ja madala temperatuuri juures. Temperatuurid vahetult enne koristusperioodi mõjutavad süsivesikute sisaldust rohkem kui varasema kasvuperioodi jooksul. Ka lämmastikväetiste lisamine vähendas heintaimedes süsivesikute sisaldust. Väetamisel aga tõusis heintaimedes proteiini ja puhverdavate ainete sisaldus, mis aga raskendab rohu sileeruvust. Silo fermentatsiooniprotsesside

normaalseks toimumiseks peaks heintaimede suhkrusisaldus kuivaines olema 3–4%. Põhjamaades on see vaid 2% piires. Mõnedel andmetel ei tohiks sileeritava massi suhkrusisaldus olla alla 1,0–1,5%. Tähtsaks faktoriks sileerimisprotsessis on ka taimede puhverdusvõime või suutlikkus panna vastu pH muutustele. Silomassis vajaliku happesuse saavutamine (pH 4,0‒4,2) ei olene ainult taimede suhkrusisaldusest, vaid ka puhverdusainete sisaldusest. Puhverdusainete all mõistetakse mitmesuguseid anorgaanilisi soolasid (nt fosforhappesoolasid). Puhverdusained vähendavad taimemahla happesust. Taimemahla pH alla viimiseks kõrge puhverdusainetega taimede puhul on tarvis kulu-

tada rohkem piimhapet. Liblikõielised heintaimed on raskesti sileeruvad oma madalama veeslahustuvate süsivesikute sisalduse ja kõrge puhverdusvõime tõttu. Nende sileerimisel tuleks kasutada kindlustuslisandeid. Liblikõieliste närvutamine vähendab puhverdusvõimet ja parandab sileeruvust. Tuleb aga meeles pidada, et pikemaajalisel (üle 24 tunni) närvutamisel saastub materjal rohkem hallitusseente ja toksiinidega. Kui materjal on märg (<25%), on soovitav kasutada keemilist lisandit. Silokindlustuslisandeid tuleks kasutada fermentatsiooni kvaliteedi ja säilivuse parandamiseks, kuid madala toiteväärtusega materjalist ei saa lisandi toel kõrge väärtusega silo.

AIANDUS

Ühistuga kaupmeeste ülemvõimu vastu Ajal, mil Läti tootjaorganisatsioonid on kasvanud nii tugevaks, et saavad poekettidele oma tingimusi dikteerida, ei saa köögiviljatootjate ühistegevus Eestis kuidagi jalgu alla. TEKST: MERIKE LEES

Eesti põllumajandustootjad kurdavad poekettidesse pääsemise raskuste ja sealt dikteeritavate tingimuste üle, kuid jõude ei ühendata, et ühiselt kaubanduskettidega läbirääkimisi pidada. Raskusi on soovitud koguste ja kaubavoogude tagamisega. „Läti tootjaorganisatsioonid on jõudnud nii kaugele, et kui läbirääkimistel ei saavutata tootjat rahuldavat kokkulepet, jääb tarbija selles kaupluseketis kodumaisest toodangust lihtsalt ilma,“ rääkis Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja aiandustoimkonna esimees Raivo Külasepp. „Eestis on nii, et kui üks ei ole kaubandusketi pakutavate tingimustega nõus, teine ei ole nõus, siis kolmas ikka on ja midagi ei juhtu.“ Läti tootjate ühistegevuse tulemuslikkuse ilmekas näide on ka see, et Läti toodangut on Eestis palju rohkem näha kui Eesti oma Lätis. Eriti puudutab see just avamaaköögivilju. „Eestis tegeleb iga tootja kõigega seemnest raama44

tupidamiseni. Spetsialiseerumine võimaldaks keskenduda sellele, mida igaüks kõige paremini oskab ja teha seda tipptasemel,“ tõi ta välja ühistegevuse eelise. Ehkki ühistulise tegevuse areng ei ole Külasepa sõnul ei Lätis ega Soomes valutult kulgenud, võib selle täielikku puudumist Eestis pidada kohalikuks eripäraks. „Ilmselt ei ole king veel nii kõvasti pigistama hakanud, et ühistegevust kaaluda,“ leidis ta. Kriis sundis lätlasi koonduma Läti köögiviljakasvatajate assotsiatsiooni “Latvijas dārznieks” eksperdi Marite Gailite sõnul oli Läti köögiviljakasvatajate koondumise taga kaks peamist põhjust ‒ soov hallata ületootmisest tingitud kriisi ja vajadus rahalise toetuse järele, et paremini konkureerida importtoodetega. Esimesed ühistud tekkisid Lätis 2006. aastal, pärast väga halba 2004‒2005 hooaega, mil toodete hinnad olid ebanormaalselt madalad ja tootjate sissetulek väga väike. Ühiselt oma toodangut tarnides said tootjad

paremat hinda kui igaüks eraldi oma toodet turundades. „See oli köögiviljakasvatajate vaba otsus ja head suhted inimeste vahel. 5‒6 kasvatajat jõuavad alati omavahel kokkuleppele. Mõne kasvataja jaoks on raamatupidamine suur probleem: mõte sellest, et konkurent saab teada, mida ja kui palju keegi toodab ja turustab, tundus paljude inimeste jaoks ohtlik. Ühistus on palju usaldust vaja,“ rääkis Gailite. „Kuid kõige suurem probleem oli, kuidas edukalt oma tooteid müüa. Suurim kasu ühinemisest on kasvatajatele see, et nüüd saavad nad teha asju, mida nad kõige paremini oskavad ‒ kasvatada põllukultuure ja hoida oma talu ja maid korras, samal ajal kui toodangu turustamisega tegeleb müügispetsialist.“ 22 miljonit eurot toetusi Iga ühistu liige on vaba investeerimisotsustes, mida ta soovib ja saab teha. Kui investeering kuulub tootjaorganisatsiooni rakenduskava meetmete alla ja on saanud maaelu toetamise büroo heaks-

Marite Gailite julgustab ühistegevusele, sest ametnikud ministeeriumis ei tea, mis on parem kasvatajatele, seda teavad ainult kasvatajad ise. Foto: Aivars Presnikovs

Lätis

on viimase seitsme aasta jooksul sel moel saanud kolm tootjaorganisatsiooni kokku 22 miljonit eurot ja kogu raha on läinud talude tuleviku arengu heaks.

kiidu, siis see kasvataja saab 50% oma raha või pangalaenuga tehtud investeeringust tootjaorganisatsiooni kaudu tagasi. Väiketalul, kellel on vaid 20–30 ha köögiviljamaad, võib olla võimatu ehitada 1,5–3 miljoni eurone hoidla ainult oma raha eest. Kuid viimase kolme aasta jooksul on Gailite sõnul uusi rajatisi ehitanud kõik liikmestalud. Isegi ülemaailmse majanduslanguse aastatel, kui rahaline olukord oli väga raske, os-

tis neli kasvatajat porgandikorjaja, 5‒6 uut taimekaitsevahendipritsi ja kaks talu soetasid muud tehnikat köögivilja töötlemiseks. Kahe tootjaorganisatsiooni peale on kokku vaid 25 talu, mis tähendab, et investeeringuid tegi väga suur osa ühistute liikmetest. Lätis on viimase seitsme aasta jooksul sel moel saanud kolm tootjaorganisatsiooni (u 30 talu) kokku 22 miljonit eurot ja kogu raha on läinud talude arengu heaks. Igal tootjaorganisatsioonil on oma põhikiri, kus on määratud liikmetasud ja ühistu reeglid. Tasud on erinevad. Ühes ühistus näiteks maksavad liikmed fikseeritud logistika- ja turustamiskulusid, kõik muud teenused (taimekaitsevahendite ost jne) on vabatahtlikud. Teise ühistu iga liige maksab liikmemaksu vastavalt tootmisvaldkonnale või turustatud toodangu mahule. Raivo Külasepa sõnul ei olnud eelmise perioodi Eesti MAK-is aiandustootjatele ette nähtud investeeringutoetusi, samas kui teiste riikide tootjad said neid kasutada.

AIANDUS

Aiandustootjad saavad uue MAKi raames kõiki toetusi taotleda MARKO GORBAN PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI MAAELU ARENGU OSAKONNA JUHATAJA

aaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames on aiandustootjatel võimalik taotleda kõiki põllumajandustootjatele suunatud investeeringutoetusi. Samuti on aiandussektoril juurdepääs erinevatele teadmussiirde meetmetele (mh on kavas aianduse pikaajaline programm) ja mitmetele keskkonnatoetustele (nt lisandub uus meede, keskkonnasõbraliku aianduse toetus). Kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse raames lisandub mitmeid toetatavaid põllukultuure, puuviljaja marjasorte. Lisaks on erinevates investeeringumeetmetes ka aiandustootjad eelistatud. Seda näiteks üldise lähenemise, nagu väiksema müügituluga ettevõtjate eelistamine, kui ka otseste eelistuste kaudu, nagu investeeringute soodustamine valdkondades, kus Eesti isevarustatuse tase ei ole täidetud (üks neid valdkondi on ka aiandus) – seda nii põllumajanduse investeeringutoetuse kui väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse raames. Peamise põllumajanduse valdkonna investeeringumeetme „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamine“ on meetme eelarve jagatud valdkonnapõhiselt neljaks: piimatootmine; loomakasvatus; teraviljakasvatus; muud põllumajandussaadused. Viimati nimetatud valdkond hõlmabki peamiselt aianduse vald46

konna ettevõtjaid. Aiandussektorile on väiketootjate ja ühistute kõrval tehtud erisus ka liikuva tehnika soetamiseks sama meetme raames. Eelmise MAK-i meetmed MAK-i 2007–2013 raames oli samuti aiandussektoril juurdepääs enamusele meetmetest. Aianduse valdkonna ettevõtjad (sh köögiviljakasvatus) said kõige enam toetust järgmisest kolmest meetmest: meede 1.2 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ (vähemalt 4,7 min eurot) meede 1.4.1 „Mikropõllumajandusettevõtete arendamine“ (vähemalt 9,2 mln eurot) meede 1.6 „Põllumajandussaaduste töötlemine ja turustamine“ (vähemalt 9,1 mln eurot) Ülejäänud investeeringumeetmetes jäid aiandussektorile määratud summad alla miljoni euro. Uued meetmed MAK-i meede 9 „Tootjarühmade loomine“ on eelmise perioodi meetme 1.9 jätkumeede. Selle eesmärk on soodustada ühistegevust põllu- ja metsamajanduse valdkonnas. Arvestades, et aianduse valdkonnas on tekkinud väga vähe tootjarühmi, kes tegeleksid ühistegevusega, samuti on enamik valdkonna ettevõtjaid väiksema müügituluga, on ühistegevuse arendamine sellele sektorile väga oluline. Tootjarühmade loomise meetmest on ettevõtjatel võimalik toetust saada tootjarühma loomiseks ja arendamiseks. Toetust saab kasutada tootjarühma tegevusega seotud kulude katmiseks. Toetust saab viieaastase perioodi jooksul

UURING Tootjad kurdavad kaubakettide ahistavate võtete üle Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi puutus 2014. aastal 59% uuringule vastanud toidutootjatest kokku ebaausate kauplemistavadega. Kõige rohkem puututi kokku lepingutingimuste pealesurumisega kaubanduspartneri poolt. Vähemalt ühe korra oli sellises olukorras 96% ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud ettevõtetest. 82% ettevõtetest sai mullu ka ähvardusi tooteid nimekirjast välja arvata. 37% ettevõtetest on pidanud maksma teenuste eest, millel polnud seost müüdava kaubaga, 34% ettevõtteist on puutunud kokku sellega, et kaubanduspartner on teinud mahaarvamisi arvetelt ilma majandusliku põhjenduseta. 30% puutus kokku sellega, et kaubanduspartner kasutas ettevõtte tundlikku infot, et tuua konkureerima jaeketi omamärgitoode.

Allikas: Põllumajandusministeerium

kokku kuni 470 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus sõltub ka tootjarühma iga-aastasest müügitulust. Meetme eelarve aastateks 2014–2020 on 6 miljonit eurot. Lisaks võivad samad tootjarühmad taotleda ka investeeringutoetust oma liikmetelt kokku ostetud aiandussaaduste töötlemiseks ja turustamiseks, st selleks vajalike hoonete ehituseks, seadmete ostmiseks jne. Toetust saab kokku kuni 2 mln eurot tootjarühma kohta toetusmääraga 40%.

MIS EI SÄRA, TOO ÄRA! Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi! KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.

KAS UTATUD LAM BID

Osale taastootmise ahelas! EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!

Otsi tootelt lahuskogumise märgist

Luminofoortorud

Erikujulised päevavalguslambid

Kompaktsed päevavalguslambid

Säästulambid

Madalrõhulahenduslambid

Kõrgrõhulahenduslambid

LED lambid

TEADUS

Kogutootlikkuse kasvu veavad suured ettevõtted Ligi 300 põllumajandusettevõtte kogutootlikkuse analüüs näitab, et aastatel 2004–2012 kasvas nende kogutootlikkus 9%. Suurema kogutootlikkusega paistsid silma just suured ettevõtted. RANDO VÄRNIK ja RAUL OMEL EESTI MAAÜLIKOOL,

Kogutootlikkuse kasvus järske hüppeid pole

MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT

Kogutootlikkuse muutus põllumajandustootmises 2004–2012 (293 ettevõtet)

2,0

Analüüsi lähteandmed on FADN andmebaasi andmed 2004–2012. Arvutustes on vaid need ettevõtted, kes kõigil üheksal aastal on andmebaasis esindatud. Valimis on 293 ettevõtet. Kogutootlikkuse hindamiseks on tootmise sisendid jagatud viide gruppi: maa, töö, kapital, materjalid ja teenused. Väljundid on jagatud neljaks: taimekasvatustoodang, piim, liha ja muud sissetulekud. Analüüsis on kasutatud vastavate hinnaindeksitega korrigeeritud andmeid, et eraldada üldise hinnatõusu mõju. Maa sisendiks on nii omandis olev kui ka renditud põllumajandusmaa. Töö sisend on tasustatud ja tasustamata tööjõud tootmisprotsessis. Kapital hõlmab amortisatsiooni, intressimakseid ja loomade ostu. Materjalide sisendi hulka kuuluvad näiteks söödad, seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütused ja vesi. Teenuste kulu eraldi sisendina on esile toodud seetõttu, et üks osa tööjõu kasutamise vähenemisest on tingitud selle asendamisest sisse ostetud teenustega. Lisaks alltöövõtule ja masinate rendile sisaldavad teenused ka veterinaaria teenust, sõidukite ja ehitiste korrashoidu, elektrienergiat, tasutud rendimakseid, kindlustust ning muid teenuseid. Kogutulu käsitlemine on võima48

Väljundid Sisendid Kogutootlikkuse muutus põllumajanduses

1,5

1,0

2004

2005

2006

2007

lik toodangu väärtusest või müügitulust lähtuvalt. Artiklis käsitletakse müügitulu, sest põllumajandustootja on ettevõtja, kes peab olema konkurentsivõimeline ja suutma toodetu realiseerida. Olulist muutust polnud Perioodil 2004‒2012 ei toimunud põllumajandustootjate kogutootlikkuses olulist muutust (vt joonist). Võrreldes varasema perioodiga tõusis kogutootlikkus aastani 2007 ja uuesti aastal 2009. Kogu perioodi lõikes on kogutootlikkus suurenenud 9%. Tervikuna on suurematel ettevõtetel ka kõrgem kogutootlikkuse tase. Seega, kui tootlikkus kasvab, siis ei pruugi ettevõtted enam senisel määral sissetulekutoetust vajada, kui ka turul on toodete müügi-

2008

2009

2010

2011

2012

hinnad kõrgemad. Kui eeldada, et eesmärk ei ole suunatud väikese arvu väga suurte ja kõrge tootlikkusega ettevõtete jäämisele turule, vaid mitmekesise ja paindliku sektori tagamisele, siis sellised erinevused tootlikkuse tasemes võimaldavad muude tingimuste samaks jäädes progresseeruvalt vähendada toetuste taset.

Suurimad

muutused kogutootlikkuses on toimunud taimekasvatuses.

Kogutootlikkus taimekasvatuses

Taimekasvatuses kasvas kogutootlikkus ligi 10%

õrreldes põllumajandustootjate keskmise tulemusega on kogutootlikkuse muutused olnud taimekasvatuses oluliselt suuremad (vt joonist). Kogutootlikkuse kasv kuni aastani 2007 pidurdub tootmise väljundi järsul vähenemisel järgneval aastal ning sellele järgnenud kasvule aastal 2009 järgneb uuesti kogutootlikkuse langus. Vaatlusalusel perioodil kasvas kogutootlikkus keskmiselt 9,7%. Kogutootlikkuse kasvu taimekasvatuses on toetanud töö tootlikkuse kasv ja kapitali sisendi kasv, mis omakorda on osaliselt asendanud tööjõudu kui sisendit. Kapitali ja teenuste sisendi kasv oli kiirem kui tootmismahu kasv, muutes vastavad osatootlikkused negatiivseks.

Kogutootlikkuse muutus taimekasvatuses, 2004–2012

Väljundid Sisendid Kogutootlikkuse muutus taimekasvatuses

2,0

1,5

1,0

0,5

2004

2005

2006

2007

Kogutootlikkuse tase on kõrgem suurematel tootjatel, kes 2004‒2012 suurendasid maa kui sisendi hulka 10%. Taimekasvatuse tootmis-

2008

2009

2010

2011

2012

tüübis ilmneb üheselt suuruse eelis kogutootlikkuse taset arvestades, kus suuremate tootjate tootlikkuse tase on ka kõrgem.

Kogutootlikkus piimatootmises

iimatootmise kogutootlikkuses ei ole toimunud olulist muutust (vt joonist). Võrreldes varasema perioodiga on kogutootlikkus tõusnud aastatel 2008–2009. Kogu perioodi lõikes kogutootlikkus suurenenud ei ole. Tootmise väljundite indeks on kasvanud 38% ja sisendite indeks 34%. Ka piimatootmise puhul näeme tootja suurusest sõltuvaid kogutootlikkuse taseme erinevusi. Kui keskmise suurusega tootjad (vastavalt 40-100 ja 100-400 ha) on tootlikkuse tasemelt võrreldavad, siis kõige suuremate tootjate grupis on tootlikkuse tase võrreldes tootmistüübi keskmisega oluliselt kõrgem ja kõige väiksemate tootjate kogutootlikkuse tase on arvestatavalt madalam ning langevas trendis. Tulemused näitavad suuremate tootjate arvestatavalt kõrgemat kogutootlikkuse taset võrreldes kõige väiksemate tootjatega. Seega kogutootlikkuse tase kasvab ka ettevõtte kasvades. Osatootlikkuse hinnangud viitavad töö osatootlikkuse kasvule kõigis gruppides,

Tööjõud on A ja O Hinnates sisendite mõju kogutootlikkuse tasemele, ilmneb, et ettevõtte kogutootlikkuse tase tõuseb siis, kui tootmisfunktsioonis suhteliselt suureneb kapitali, materjalide ja teenuste panus maa ja tööjõu suhtes. Kui hinnata erinevate tootmise sisendite osatootlikkuse mõju kogutootlikkuse tasemele, siis ilmneb, et kogutootlikkuse tase sõltub kõige enam just töö tootlikkuse kasvust. Materjalide ja teenuste osatootlikkuse mõju kogutootlikkuse tasemele on sarnane ning kapitali ja maa sisendi osatootlikkuse kasv avaldab väiksemat mõju kogutootlikkuse tasemele. Seega on kogutootlikkuse kõrge taseme taga eelkõige tootjate sellised valikud, mis suurendavad tööjõu tootlikkust.

Piimatootmises kogutootlikkus ei kasvanud Kogutootlikkuse muutus piimatootmises, 2004–2012

Väljundid Sisendid Kogutootlikkuse muutus piimatootmises

2,0

1,5

1,0

0,5

2004

2005

2006

2007

ent töö osatootlikkus kasvab ka ettevõtete kasvades. Samas on kapitali osatootlikkus langenud kõige rohkem suurusgrupis 100-400 ha, kus on ka kapital sisendina kasvanud kõige rohkem. Sisendina on töö kasvanud vaid kõige suurematel tootjatel, teistes suurusgruppides on töö sisend kahanenud. Oluline erinevus suurusgruppide lõikes ilmneb materjalide ja teenuste

2008

2009

2010

2011

2012

sisendi kasutamises. Kahel suuremal suurusgrupil on nii materjalide kui teenuste kasutamine kasvanud, samal ajal kui väiksematel tootjatel on vastavad näitajad vähenenud. See viitab erinevate suurustega tootmisüksuste tootmisfunktsioonide olulisele erinevusele, kus suurte tootjate kasutatavad tootmisfunktsioonid osutuvad tootlikumateks.

Kogutootlikkus annab tervikpildi Kuigi tootlikkust hinnates on lihtsam interpreteerida osatootlikkust, on tervikpildi mõttes parem vaadata kogutootlikkust. Tootlikkusest kõneldes piirdutakse enamasti nt tööjõu, kapitali või maa osatootlikkusega. Osatootlikkuse hindamine annab otsustajatele olulist infot, ent tootmisprotsessis osalevad kõik sisendid koos. Kasutades analüüsiks vaid üksikuid sisendeid, võib kergesti jõuda moonutatud järeldusteni, kuna ettevõtete tootmised on erinevad.

Kogutootlikkus iseloomustab tootmise sisendite arenguga kaasnevat üldist tootlikkuse kasvu. Sellise näitaja arvutamiseks on kasutusel mitmeid erinevaid lähenemisi. Antud ülevaates kasutatakse kogutootlikkuse indeksit, mis võimaldab kogutootlikkust analüüsida, eeldamata ettevõtjapoolset kasumi maksimeerimist või kulude minimeerimist. Nii saab hinnata kogutootlikkust ka siis, kui puudub täpne informatsioon sisendite ja väljundite hindade kohta.

Artikkel on osauurimus riikliku programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014” teemast „Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimelisus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimustes.“

TEADUS

Eesti Maaülikool avab uue magistriõppekava

JÜRI LEHTSAAR EMÜ MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DOTSENT, MAAETTEVÕTETE STRATEEGILISE ARENDAMISE ÕPPEKAVA JUHT

esti Maaülikoolis avatakse sügisel uus maaettevõtete arendamise magistriõppekava, et arendada maapiirkondades strateegilise juhtimise oskust. Maaettevõtjad esitavad üha sagedamini endale küsimuse, kuidas toime tulla ettevõtluskeskkonnas toimuvate muutustega, kui piirkonnas elanike arv väheneb, uute töötajate leidmine on muutunud probleemiks ja järjest uuemad tehnoloogiad nõuavad uusi oskusi ja teadmisi. Just sel põhjusel otsustasime luua uue, praktilisema kallakuga magistriõppekava, mis aitab arendada strateegilise juhtimise oskust maapiirkonnas. Juht pigem peremees kui sulane Juht on pigem ettevõtja kui spetsialist, pigem peremees kui sulane. Ta peab nägema laiemat pilti ja suutma ka teisi oma visiooni nimel tegutsema panna. Avatav magistriõppekava „Maaettevõtete strateegiline arendamine“ on meie panus probleemi lahendamisse. Õppeka-

va eesmärk on suurendada maaettevõtete ja ettevõtluskeskkonnaga seotud juhtide ja spetsialistide kohanemisvõimet ja toimetulekut muutuva majanduskeskkonna tingimustega. Õppekava läbinu tunnetab maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid ning oskab juhtida ja arendada ettevõtet või organisatsiooni strateegiliselt, kaasates selleks nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid ressursse. Kaugõpe ja osakoormus Õppetöö toimub kaugõppes ja ainult osakoormusega, sest heal spetsialistil või juba juhina töötaval inimesel ei ole võimalik töö kõrvalt pidevalt koolis käia. Õpe toimub lühikeste intensiivsete sessioonidena üks kord kuus reedest pühapäevani. Vahepeal jääb muidugi mõndagi ka iseseisvalt omandada ja kaks korda aastas edukalt eksamisessioon läbida. Palju on rühmatööd, õppetöösse kaasatakse tunnustatud praktikuid, teoreetiline õpe seostatakse praktiliste probleemide lahendamisega, ettevõtete külastustega jne. Õppeaeg on kolm aastat, semestritasu on 900 eurot. Õpetavad EMÜ ja TÜ Õppekava käivitatakse kahe ülikooli koostöös. Vastutavaks pooleks on EMÜ majandusja sotsiaalinstituut, aga tubli viiendiku õppekava mahust täidab Tartu Ülikooli majandusteaduskond. Õppekava detailidega ja õpetatavate ainetega saab tutvuda EMÜ kodulehel, aga olulisemateks märksõnadeks on maaettevõtlus, strateegiline mõtlemine, konkurentsivõime,

Õppetöö toimub kaugõppes ja ainult osakoormusega, sest heal spetsialistil või juba juhina töötaval inimesel ei ole võimalik töö kõrvalt pidevalt koolis käia. Strateegilise juhtimise magistriõpe Eesti Maaülikoolis avatakse magistriõppekava „Maaettevõtete strateegiline arendamine“. Õppeaeg on kolm aastat, semestri tasu 900 eurot. Õppetöö toimub kaugõppes ja osakoormusega. Sihtrühm on kõrgharidusega (ei pea olema majandusalane) ja vähemalt kaheaastase maaettevõtluse juhtimise või arendamise kogemusega ettevõtjad, ettevõtete, omavalitsuste ja mittetulundusühistute juhid ning spetsialistid. Avalduste vastuvõtt toimub 25. juunist kuni 7. juulini. Koos avaldusega on vaja esitada motivatsioonikiri ja töökogemust kinnitav dokument.

muutuste juhtimine, riskide hindamine, kommunikatsioon, ühistegevus ja koostöö, erinevate ressursside ökonoomika, rohemajandus, ärimudelid, innovatsioon jm. Õppekava edukas läbimine kroonitakse magistrikraadiga.

Põllumajanduse kutseeksamid mais ja juunis

ärgmised põllumajandusvaldkonna kutseeksamid toimuvad mais ja juunis Järvamaa kutsehariduskeskuses Säreveres ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Dokumentide esitamine kestab 26. aprillini. Kutse taotlemise tasu on 200 eurot ning kutse taotlemiseks on kaks võimalust: Taotleja võib esitada täidetud töömapi, eelnevalt koostatud erialase äriplaani, avalduse, europassi CV, isikuttõendava dokumendi ja kutse tasu maksmist tõendava dokumendi koopia; Kutsekool esitab vastavalt taotletavale kutsetasemele sellekohase kutsestandardi järgi koostatud õppekava läbinute kohta

tõendi. Tõendiga kinnitatakse, et taotleja õpiväljundid on saavutatud. Lisaks tuleb dokumentidele lisada eelnevalt koostatud erialase äriplaani, avalduse, europassi CV ning isikuttõendava dokumendi koopia. Dokumendid tuleb kutse taotlejatel saata Eesti Põllumeeste Keskliitu aadressil J. Vilmsi 53g, Tallinn, 10147 või e-posti aadressile info@eptk.ee digitaalselt allkirjastatuna. Dokumente märkega „kutse taotlemine“ oodatakse hiljemalt 26. aprilliks 2015. Täpsemat infot saab Eesti Põllumeeste Keskliidu kodulehelt aadressil www.eptk.ee

Kutseeksamid Põllumajandustöötaja, tase 4 (taimekasvataja). Järvamaa KHK Särevere õpiosakonnas 15.06. Põllumajandustöötaja, tase 4 (veisekasvataja). Särevere õpiosakonnas 15.06. Hobuhooldaja, tase 4. Särevere õpiosakonnas 15. 06 ja 16.06. Põllumajandustootja, tase 5 (taimekasvatusspetsialist). Olustvere TMK-s 18.06 ja 19.06. Põllumajandustootja, tase 5 (veisekasvatusspetsialist). Olustvere TMK-s 18.06 ja 19.06. Põllumajandustootja, tase 5 (lamba- ja kitsekasvatusspetsialist). a) Särevere õpiosakond 11.05 äriplaani kaitsmine, 12.05 erialane kutseeksam, b) Olustvere TMK-s 18.06 ja 19.06. Põllumajandustootja, tase 5 (hobukasvatusspetsialist). Särevere õpiosakonnas 16.06.2015.

Põllumees ja aiapidaja AS BACULA ootab 2015.aastal

mahedalt kasvatatud marju ja puuvilju Kõik suud moosiseks! AS BACULA moos@moos.ee tel: 767 9660 www.moos.ee

POLIITIKA

Kas Eesti põllumajanduspoliitika tagab jätkusuutliku arengu? Eestis rakendatav põllumajanduspoliitika ei toeta säästvat arengut. Me võime saada küll konkurentsivõimelise põllumajanduse, kuid struktuuriga, kus puudub kohalik inimene koos oma vajadustega. See poliitika viib maapiirkondade tühjenemisele ja talude kadumiseni.

KAUL NURM EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU PEADIREKTOR EUROOPA MAJANDUS JA SOTSIAALKOMITEE PÕLLUMAJANDUSE, MAAELU JA KESKKONNASEKTSIOONI ASEPRESIDENT

Eestis on sõna „jätkusuutlik“ aktiivses kasutuses juba üle 15 aasta. Presidendi 2010. aasta sõnaus andis sellele mõistele uue eestindatud väljenduse –kestlik. Vähesed aga teavad, et sellel sõnal on veel teinegi tähendus – säästev. Igaühel meist on selle sõna tõlgendamiseks oma arusaamine. Kõige sagedamini arvatakse ekslikult, et jätkusuutlikkus tähendab olla konkurentsivõimeline pikema aja jooksul, harvemal juhul seostatakse seda ka keskkonnakaitsega. Jätkusuutlik areng Euroopa Liidus populaarne Euroopa Liidust on saanud säästva arengu eestkõneleja ja

propageerija kogu maailmas. Esimest korda viidi see käsitlus fundamentaalse aluspõhimõttena sisse 1997. aasta Amsterdami lepingusse. 2001. aasta juunis kiideti Euroopa Liidu Nõukogu Göteborgi tippkohtumisel heaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Strateegia seadis eesmärgid 30 aasta perspektiivis selliselt: säästva arengu majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik mõõde peavad liikuma käsikäes ning vastastikku teineteist täiendama. Hilisemal ajal on säästva arengu eesmärke mitmel korral täpsustatud ja need on viidud sisse ka kehtivasse Lissaboni lepingusse. Küsimuse all on vajadus kaitsta elu jät-

kumist Maal kogu selle mitmekesisuses. See rajaneb demokraatia ja õigusriigi ning põhiõiguste austamise põhimõttel, sealhulgas vabaduse ja kõigile võrdsete võimaluste põhimõttel. Selle eesmärgiks on parandada nii praeguse kui ka tulevaste põlvkondade elukvaliteeti maailmas, mis põhineb dünaamilisel majandusel ja tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, täielikul tööhõivel, tervisekaitse, hariduse ja sotsiaalse progressi kõrgel tasemel, kultuurilisel mitmekesisusel ning keskkonna kvaliteedi parandamisel. EL on aga ka aru saanud, et see eesmärk on täna vastuolus rahvusvahelise majanduse konkurentsisurvega, mistõttu on asutud neid printsiipe sisse viima ka erinevatesse rahvusvahelistesse vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepetesse. EL-il on näiteks keskkonnakaitses jõustatud Kyoto protokollid kasvuhoonegaaside jõudsaks vähendamiseks ja taastuva ener-

Kui räägitakse mingi eluvaldkonna jätkusuutliku arengu poliitikast, peaks poliitika meetmetes olema kajastatud kõik kolm komponenti – majanduslik, sotsiaalne ja keskkond. gia osakaalu tõstmiseks aastaks 2020 vähemalt 25%-ni energiatootmise mahust. Keskkonna - ja maksupoliitikasse on sisse viidud printsiip, et saastaja maksab, tagamaks, et saastajad maksaksid kahju eest, mida nad põhjustavad inimeste tervisele ja keskkonnale. Seega haarab jätkusuutlik areng enda alla pea kõik eluvaldkonnad, sh põllumajanduse, metsanduse, energeetika, ehitu-

se, transpordi, tarbimise jne. Jätkusuutlik areng ei toimi iseenesest turujõudude jõul nn nähtamatu käe läbi, kuna turujõud keskenduvad efektiivsusele ja kasumi maksimeerimisele. Jätkusuutliku arengu saavutamiseks on vaja vastavat poliitikat – nii regulatsioone kui meetmeid, mis motiveerivad ettevõtteid ja inimesi säästliku majandamise ja tarbimise poole. Seega, kui räägitakse mingi eluvaldkonna jätkusuutliku arengu poliitikast, peaks poliitika meetmetes olema kajastatud kõik kolm komponenti – majanduslik, sotsiaalne ja keskkond. Kui üks neist komponentidest puudub või mõni neist on väga väikese osakaaluga, ei saa rääkida säästvast arengust. Oleks ideaalne, kui jätkusuutliku arengu meetmed sisaldaksid vastavaid komponente võrdelistes osades. Säästev areng ja Eesti põllumajanduspoliitika Kas Eestis rakendatav põllumajanduspoliitika vastab jätkusuutliku arengu kriteeriumitele? Lühike vastus on – ei.

POLIITIKA Eestis samastatakse jätkusuutlikku põllumajandust üksnes ettevõtete konkurentsivõimega pikema perioodi jooksul ja üsna vähesed saavad aru jätkusuutlikust arengust sellisena, kus on arvestatud ka selle sotsiaalset komponenti. Eelkõige tuleb siin silmas pidada, kas antud tegevus loob või vähendab töökohti, kas need töökohad on inimsõbralikud ja hoolivad töötajate tervisest, kas tegevus arendab edasi inimeste vaimset potentsiaali või pärsib seda, kas tagab hajaasustuse säilimise ja laiapõhjalise omandipõhise ettevõtlikkuse jms. Kitsamas tähenduses käsitletakse säästva põllumajandusena ka selle keskkonnakaitselist komponenti, ehk siis keskkonnasõbralikke tootmisviise, mis järgivad tänaseks väljakujundatud head põllumajandustava, alates viljavaheldusplaanist ja rohestamisnõuetest, lõpetades vedelsõnniku laotamise piirangutega. Kui vaadelda kaht põhilist põllumajanduspoliitika vahendit, milleks on ÜPP otsetoetused (ehk I sammas) ja maaelu arengukava (II sammas), siis mõlemad on orienteeritud Eestis valdavalt vaid sektori konkurentsivõimelisema osa tootjate toetamisele, EL-i nõutud kohustuslikule keskkonna kaitsmisele ja üksnes vähesel määral sotsiaalsele tasakaalule. Otsetoetused konkurentsivõime arendamiseks Nii näiteks on Eestis otsetoetuste puhul umbes 65−66% rahast suunatud konkurentsivõimele, 30% keskkonnale ja üksnes 4−5% sotsiaalsele komponendile, milleks on suurema määraga otsetoetused noortele talupidajatele kuni 0,3% ja tootmisega seotud toetused ohustatud sektoritele kuni 4% otsetoetuste eelarvest. Ettepanek jagada otsetoetuste konkurentsi teljelt raha ümber esimestele hektaritele 10% (100 miljoni) ulatuses,

mis oleks olnud sotsiaalse iseloomuga, lükati tagasi paradoksaalsel kombel just sotsiaaldemokraatide poolt. Nii Lätis−Leedus, kui ka Soomes−Rootsis on nn sotsiaalse komponendi osakaal otsetoetuste eelarves aga koguni 20−30%. Eestis sellise taseme saavutamiseks tuleks otsetoetusi ümber tõsta väiksemate tootjate ja ohustatud sektorite ning piirkondade kasuks vähemalt 200−300 miljoni ulatuses. Naeruväärselt on reageeritud ka kohustusele rakendada ühte kahest võimalikust meetmest – kas jagada rohkem raha ümber esimestele hektaritele või lõigata suurtootjatelt ära üle 150 000 eurosed toetused? Valiti variant, mille kohaselt on formaalselt tingimused küll täidetud, kuid tegelikkuses ei lõigata maha üheltki ettevõttelt ühtegi senti, sest maksimaalsest toetuse määrast lubatakse maha arvata nii rohestamise osa kui ka välja makstud palgakulud. Riik otsib sellega ise võimalusi, kuidas mööda hiilida Euroopa Nõukogu ja Parlamendi tahtest seadustada modulatsioon. MAK-is sotsiaalne komponent väike Kui analüüsida MAK-i meetmeid, siis näeme, et ka siin on sotsiaalne komponent väga tagasihoidlik. Kõige enam vastab sotsiaalsele komponendile väiketootjate kava rakendamine 2000-le väiketalule, mis maksab vaid 30 miljonit eurot ja mis moodustab üksnes 3% kogu MAK-i eelarvest. Samas toetatakse aga 500−900 suurtootja konkurentsivõimet 146 miljoni euroga. Moodustatud on seega kaks eraldi kastisüsteemi, kus väiketootjad on sotsiaalsest mobiilsusest ja dünaamilisest arengust ära lõigatud. Lisaks eelnevale on MAK-is üksikuid sotsiaalse iseloomuga elemente, nagu noortele talunikele toetuste taotlemisel eelispunktide

Mis on jätkusuutlik areng? Läänemaailmas hakati mõistet jätkusuutlik areng (ingl k sustainable growth) kasutama 1972. aastal, kui avaldati Rooma Klubi raport „Kasvu piiridest“ (ingl k Limits to Growth). See avaldus kutsus üles otsima ülemaailmset majandamise mudelit (kokkulepet), mis oleks jätkusuutlik ilma järskude ja kontollimatute kokkukukkumisteta ning tagaks samal ajal kõikide maailma kodanike elementaarsed materiaalsed vajadused. See oli aeg, kus maailma rahvaarv võrreldes tänasega oli umbes kolm korda väiksem. Kakskümmend aastat hiljem võeti ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros vastu deklaratsioon, millega kõik liikmesriigid kohustusid vastu võtma ja jõustama säästva arengu strateegiaid. 2012. aastal korraldati Rio de Janeiros ÜRO säästva arengu jätkukonverents. Ametlikult on defineeritud jätkusuutlikku arengut selliselt: jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majandusja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.

andmine, kuid me ei näe meetmetes selgelt eelistuste andmist väiksema mahuga tootjate kasuks ega ka mõjusaid piiranguid toetuste lagede osas, sh mitmekordsete toetuste väljapetmise vältimist. Meetmete iseloom on suunatud üksnes väikese sihtrühma konkurentsi arendamiseks ehk maakeeli öelduna rahastatakse uue mõisasüsteemi teket. Ka MAK-i eelarve jaguneb selliselt, et majanduslik komponent moodustab umbes 55%, keskkond umbes 40% ja sotsiaalsed eesmärgid vaid 5% kogueelarvest.

SEADUS

Milliseid muudatusi toob uus veeseadus põllumehele? Veeseaduse eelnõuga muudetakse nii vee erikasutuseks lubade väljastamise reegleid kui ka luuakse seadusesse täiesti uus jagu põllumajandustegevuse keskkonnanõuete ja saastamise piiramise kohta. MIRJAM VILI, VANDEADVOKAAT, ADVOKAADIBÜROO GLIMSTEDT

Uue veeseaduse eelnõu kohaselt muudetakse juba olemasolevate mõistete definitsiooni ja tuuakse sisse uusi mõisteid. Näiteks defineeritakse, kes on põllumajandustootja ja mis on põllumajandustegevus. Muutuvad vee erikasutuseks lubade väljastamise reeglid Olulisi muudatusi sisaldab veeseaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) vee-erikasutusloa (eelnõus veeluba) menetlusega seonduvalt. See on oluline info nendele põllumajandustootjatele, kelle tegevus ei nõua keskkonnakompleksloa olemasolu. Eelnõu vastuvõtmisel saab see olema üks keskkonnaseadustiku eriosa seadustest, mida tuleb rakendada koos keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (edaspidi KeÜS). KeÜS näeb ette ühtsed reeg-

Laudahooned Keila jõe ääres. Foto: Ants Uus

40 000

eurot võib juriidiline isik maksimaalselt trahvi saada veeloata tegutsemise eest või veeloa nõuete rikkumise eest.

lid keskkonnalubade menetlemiseks. Tulevikus väljastatakse ka vee-erikasutusluba KeÜS reeglite kohaselt. Eelnõu sisaldab täpsustusi nendele reeglitele. Ühtsed reeglid keskkonnalubade väljastamiseks võimaldavad tulevikus väljastada ühe keskkonnaloa ühes integreeritud keskkonnaloa menetluses. See tähendab, et käitaja ei pea eraldi taotlema luba näiteks vee erikasutuseks, saasteainete viimiseks välisõhku või jäätmete käitlemiseks, vaid võimalik on esitada üks loa taotlus, mis hõlmab kõiki neid tegevusi. Põllumajandustegevusele kohalduvate keskkonnanõuete osas sisaldab eelnõu siiski valdavalt juba praegu kehtivat regulatsiooni. Mitmel juhul seisneb muudatus selles, et praegu erinevates määrustes sisalduv regulatsioon tuuakse üle eelnõusse. Näiteks mineraalväetiste laotamise keeld lennukilt, mis praegu on kehtestatud määrusega, saab olema tulevikus eelnõus reguleeritud. Seaduse tasandile tuuakse ka vedelsõnniku laotusplaani koostamise nõuded, mis praegu on reguleeritud määrusega. Samuti saavad olema seaduse tasandil reguleeritud reoveesette kasutamise olulisemad nõuded, mis praegu on põhimõtteliselt samasugusel kujul reguleeritud keskkonnaministri määruses, mis kehtestab nõuded reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. Eraldi jagu põllumajandustegevuse reguleerimiseks Olulisena võib välja tuua seda, et eelnõu pühendab, erinevalt kehtivast veeseadusest, põllumajandustegevusele eraldi jao – põllumajandustegevuse keskkonnanõuded ja saastamise piiramine põllumajanduses. Jagu võtab kokku kehtiva veeseaduse valgala kaitse sätted põl-

lumajandustootmisest pärineva reostuse eest (sh nitraaditundlikult alal) ning sõnniku ja virtsa hoidmise reeglid. Lisandus täpsustavaid ja täiendavaid muudatusi Eelnõuga täiendatakse põlluraamatusse kantavate andmete loetelu − põlluraamatusse tuleb kanda lisaks kasutatud väetiste kogustele ka andmed sõnniku lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta. Nii nagu kehtivas veeseaduses, on ka eelnõus piirangud väetiste kalletega alade laotamisele. Erinevalt kehtivast seadusest täpsustab eelnõu, millest maapinna kalde määramisel tuleb lähtuda. Eelnõuga täpsustatakse veel, et põllumajandusettevõtte haritava maa suurus peab võimaldama ettevõttes tekkiva sõnniku laotamist vastavalt kehtestatud normidele, välja arvatud juhul, kui ettevõttes tekkiv sõnnik antakse ära teisele käitlejale lepingu alusel. Olulisema muudatusena võib lisaks välja tuua, et eelnõuga soovitakse luua reeglit, mille kohaselt peab olema igal loomapidamishoonel lekkekindel sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Kehtiva veeseaduse kohaselt on sõnniku ja virtsahoidla kohustus loomapidamishoonetele, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi. Karistusmäärasid tõstetakse oluliselt Eelnõuga muudetakse samuti väärteokoosseise ja tõstetakse karistusmäärasid. Nii on põllumajandustegevuse keskkonnanõuete või põllumajandusest tuleneva saastamise piiramiseks kehtestatud nõuete rikkumise eest võimalik juriidilist isikut karistada kuni 32 000 eurose rahatrahviga. Tegutsemisel veeloata või loa nõudeid rikkudes on juriidilist isikut võimalik karistada kuni 40 000 eurose rahatrahviga.

SEADUS Täpsustatakse mõisteid Veeseaduse eelnõuga muudetakse juba olemasolevate mõistete definitsiooni ja tuuakse sisse uusi mõisteid. Kehtiv veeseadus kehtestab piirangud põllumajandusega tegelevale isikule, seejuures täpsemalt defineerimata, kes sinna alla kuuluvad. Seega on nüüd eraldi defineeritud mõisted põllumajandustegevus ja põllumajandustootja. Samas jätab eelnõu miskipärast defineerimata põllumajandustootmise. Lisaks sellele sisaldab eelnõu definitsioone ka mõistetele sõnnik, sööt, looduslik rohumaa. Täpsemalt kirjutatakse lahti mõiste haritav maa. Eraldi paragrahvis avatakse põhjalikumalt mõiste hea põllumajandustava sisu. Eelnõu kohaselt annab hea põllumajandustava tootmisvõtete ja –viiside kogumiku välja põllumajandusministeerium. Samuti rõhutatakse eelnõus, et tegemist on vabatahtlikult järgitava kavaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Praegu saab veel eelnõu sisus kaasa rääkida

eeseaduse eelnõud on välja töötatud juba mitu aastat. See on üks osa keskkonnaõiguse kodifitseerimisel loodavast uuest keskkonnaõigusalasest regulatsioonist. Keskkonnaõiguse kodifitseerimisega tegeleb riik alates 2007. aastast. Selle käigus on vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadus, mis jõustus 2014. aasta augustis. Septembris 2014 esitas keskkonnaministeerium eelnõu esimest korda avalikult kooskõlastamiseks. See pidi jõustuma juba 1. jaanuaril 2015. Sellegipoolest eelnõu eelmise parlamendi koosseisu ajal riigikogusse ei jõudnud. Kuivõrd tegemist on alles väljatöötamise staadiumis oleva eelnõuga, siis võib selle sisu veel muutuda ning seda ka põhimõttelises ulatu-

ses. Huvigruppidele tähendab see omakorda seda, et just praegu on neil võimalus eelnõu sisu osas kaasa rääkida ja seista hea selle eest, et eelnõusse viiakse sisse nende poolt eelistatud lahendused. Kodifitseerimisest rääkides tuuakse esile ennekõike õiguse korrastamise eesmärki – regulatsiooni soovitakse ühtlustada, süstematiseerida ja selgemaks muuta. Sellest eesmärgist kantuna on välja töötatud ka eelnõu. Kuigi kodifitseerimise eesmärk ei ole teha sisulisi muudatusi, tasub sellegipoolest olla tähelepanelik. Tehtavad muudatused võivad siiski omada suuremat või väiksemat mõju nii põllumajandussektorile kui ka teistele huvigruppidele, kelle tegevust seadus puudutab. Seda tuleks meeles pidada ka eelnõu lugemisel.

WERNECO OÜ | +372 58013334 | www.werneco.ee Teraviljakäitlusseadmed

Hakkeahjud

Konteinerkatlamajad

Murutraktorid

Projekteerimine Projektijuhtimine

Kalorifeerid

ÜRITUSED

Kevadised üritused Konverents Agroforum Mare Balticum 2015 „Toidu ja energia jätkusuutlikkus“ 14.–16. aprillini Tartus Eesti Maaülikoolis Osalemine on tasuta, eelregistreerimisega Konverentsi saab jälgida ka otseülekandena DelfiTV-s ja EMÜ videoserveris – video.emu.ee. Sinna läheb hiljem üles ka videosalvestus. Lisainfo http://agroforum.emu.ee/et/ Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen mainis, et Agroforumi tänavune teema – toidu ja energia jätkusuutlikkus – tuleb asjaolust, et põllumajandus ja toidutootmine kasutavad suure osa looduslikest ressurssidest: 70% veest ja 40% energiast. „Selleks, et pakkuda piisavalt toitu maailma üha kasvavale rahvastikule, tuleb meil 2050. aastaks toidutootmist kahekordistada, tagades samal ajal jätkusuutliku tootmise ja hea keskkonnaseisundi. Need probleemid on aktuaalsed ka Läänemeremaades ning idapartnerluse riikides. Selleks oleme kokku kutsunud poliitikud, ettevõtjad ja teadlased, et leida parimad lahendused kõikide osapoolte jaoks,“ ütles Klaassen. Elis Vollmer Eesti Maaülikoolist tutvustas, et konverentsil on palju väga huvitavaid teemasid, kuid kui teha pingerida, siis tõenäoliselt on huvitavaimad: Prof Dr. Dr. Harald von Witzke Humboldti ülikoolist, kes tuleb rääkima kaasaegse ühiskonna rollist põllumajanduses ja põllumajanduse rollist kaasaegses ühiskonnas. Olukorras, kus enamik inimesi elab/töötab linnas ning migratsioon on kõikjal Euroopas linnade suunas, on põllumajanduse tegelik mõju ühiskonnale ja arengutele vähemärgatav. Otsustajad jätavad neid asjaolusid tihti arvesse võtmata ning põhjustavad seeläbi ennetatavaid probleeme ühiskonnas. Prof Allan Buckwell Euroopa keskkonnapoliitika instituudist, kes tegeles omal ajal Euroopa parlamendis ühtse põllumajanduspoliitika väljatöötamisega, tuleb rääkima hoopis vastupidisel teemal. Nimelt, kuidas praegune EL-i põllumajanduspoliitika töötab jätkusuutlikkusele vastu, mitte ei soodusta seda ning tasakaalu saavutamine Euroopas keskkonnahoiu ja intensiivse põllumajandustootmise vahel praeguste „mängureeglite“ järgi ei ole võimalik, kuigi EL oma õigusaktidega seda nõuab.

Konverentsi teise päeva algus – Mr Andriy Rozstalnyy (FAO), Prof David R. Arney (EMÜ) ja Dr Gaby-Fleur Böl (Saksamaa riiklik riskianalüüsi instituut) – tõotab tulla väga huvitav. Käsitletakse loomakasvatuse arenguid ja tulevikuväljavaateid erinevatest külgedest olukorras, kus nõudlus liha järele üha kasvab. Samal ajal on lihatootmine väga energiamahukas ning suurte keskkonnamõjudega ja intensiivse tootmise käigus halvenenud loomade heaolu mõjutab otseselt liha kvaliteeti, mis omakorda mõjutab lihatoodete tarbimise mõju inimese tervisele.

Maamess 2015 16.–18. aprillini Tartus, Tartu Näituste messikeskuse kolmes sisehallis ning keskust ümbritsevatel platsidel. Tartu Näituste aadress on Fr. R. Kreutzwaldi 60. Maamess on kohtumispaik kõigi maaeluga seotute jaoks. Kogemusi, teavet ning kontakte saavad vahetada kohalikud ning välisettevõtjad, töövahendite tootjad ja müüjad, põllu- ja metsamehed, toiduainetöösturid, aga ka aiandusning mesindushuvilised. Pilet maksab 5–8 eurot, perepilet 15 eurot. Lisainfo www.maamess.ee Tänavu toimub Maamess juba 23. korda. Osalemas näeb 402 ettevõtet üheksast riigist ning messile oodatakse 37 800 külastajat. Maamess on liitnud aja jooksul kokku rahvusvahelise põllumajandusnäituse, aiandusnäituse, rahvusvahelise metsandus- ja puidutöötlemise näituse ja toidumessi. Loomulikult ootavad külastajad Maamessilt igal aastal uudistooteid ja masinaid, milliseid pole varem nähtud. Eelmisel aastal pärjati esmakordselt põnevamad eksponaadid ja tooted erimärgistusega, milleks oli KUKK. Tänavugi on plaan huvipakkuvamatele eksponaatidele ja toodetele suuremat tähelepanu pöörata, märgistades need spetsiaalse JÄÄRA märgiga. Põnevamatest eksponaatidest on Maamessi kodulehel välja toodud näiteks 4200 liitrise mahuga iseliikuv taimekaitse prits Berthoud Raptor 4240 FC, mille puhul on tegemist esimese omataolise masinaga Baltikumis. Samuti saab näha suurimat Eestis müüdud Strautmann haagis-kogurit Tera-Vitesse 5201 CFS.

Lõuna Ehitus OÜ

2015 Uudistamiseks on väljas ka SIMA 2015 rahvusvahelisel põllumajandusnäitusel Pariisis aasta traktori tiitliga pärjatud masin Case IH Magnum 380 CVX. Sama traktor valiti 2014. aasta sügisel EIMA näitusel ka Aasta Traktoriks. Üliharva võidab üks ja sama masin mõlemad ihaldatud tiitlid.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverents 2015 „Arukas juhtimine, tark spetsialiseerumine ehk kombinaadist leiutajatekülaks“ 29. aprillil Tallinnas Radisson BLU Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Osavõtutasu 100 eurot, Toiduliidu liikmetele 50 eurot, Toiduliidu erialaliitude liikmetele 64 eurot (hindadele lisandub käibemaks). Lisainfo www.toiduliit.ee

on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: • Loomakasvatushoonete ehitus • Tööstushoonete ehitus • Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine • Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine • Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus • Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid • Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa

Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee

LAADURID

Aastakonverentsil räägitakse toiduainesektori olukorrast, toidupoliitika tulevikusuundadest ning nutikast spetsialiseerumisest. Samuti kuulutatakse välja konkursi „Eesti Parim Toiduaine 2015“ võitjad ning tunnustatakse Toiduliidu parimaid eksportivaid ettevõtteid. Konverentsil esinevad Peeter Koppel, SEB privaatpanganduse strateeg, Kristjan Lepik, Arengufondi majandusekspert, Igor Rõtov, Äripäeva peadirektor, Edgar Kolts, Taarapõllu omanik ja mitmed teised.

Noortaluniku kompleksvõistlus 2015 15. mail Türi lillelaadal Noortaluniku kompleksvõistlus on mõeldud põllumajandusvaldkonna kutseõppeasutuste õpilastele, üliõpilastele ja noortalunikele. Registreeruda tuleb hiljemalt 1. maiks, osavõtt on tasuta. Lisainfo http://jkhk.ee/

UUS AVANT 760i

Esmaesitlus Eestis “Eesti Ehitab 2015” Võimsaim laadur oma klassis! SAMI MASINAKESKUS Põhja-Eestis: Tule 20, Saue 76505, Harjumaa Tel 670 9040, mob 528 2732 Lõuna-Eestis: Petseri 40, Valga 68204, Valgamaa Mob 524 1759

www.sami.ee

INIMESED

Uued juhid põllumajanduses Viimase poole aasta jooksul on põllumajandusektoris toimunud mitu juhivahetust. Põllumehe Teataja uuris novembrist 2014 Farm In´i juhiks saanud Indrek Pungari ning märtsis 2015 KEVILI etteotsa asunud Meelis Annuse plaane.

Kommenteerib Indrek Pungar, tulundusühistu Farm In juht

Olete Farm In´i juhina ametis olnud pool aastat. Millised olid Teie ees seisnud olulisemad tegevused? Tulundusühistu Farm In on noor, kuid edukalt käivitunud üheteistkümne liikmesühistuga kollektiivne ettevõte. Seega võib nimetada Farm In’i ühistute keskühistuks. Keskühistu peamine ülesanne on ühistu liikmete majandushuvide toetamine ja realiseerimine. Seda saavutatakse ühise majandustegevusega, mis seisneb ühistu liikmete poolt tootmiseks vajalike sisendite ühises hankimises ning liikmetevaheliste tehingute organiseerimines. Ühistu tegevus

on suunatud eelkõige strateegiliste sisendite suuremahuliste hangete läbiviimiseks. Vajalik on muuta koostöö keskühistu ja liikmesühistute vahel hoogsamaks. Tegevused selle eesmärgi saavutamiseks on järgnevad: Keskühistu Farm In avaliku kuvandi loomine. See tähendab, et nii sisendite tarnijateni kui ka Farm In põllumeesteni tuleb viia info Farm In´i tegevustest, eesmärkidest ja strateegiast, kuidas selleni jõuda. Info tarnijatele: müües põllumeestele sisendeid, kaupleb müüja ühe ostjaga, kes kaupleb põllumeeste nimel. Info Farm In tootjatele/põllumeestele: tellides tarvikuid keskühistu kaudu, kontrollib tootja oma toodangu omahinda, makstes sisendite eest õiglast tasu. Mida aktiivsem on osavõtt ühistulisest koostööst, seda suurem on põllumeeste oma keskühistu majanduslik mõjuvõim soodsamate sisendhindade kauplemisel. Liikmesühistute vahelise koostöö ja majandusliku ühisosa suurendamine.

Meil on ühistud, kes toodavad seda, mida teised ühistud tarbivad. Seega on vajalik organiseerida ilma vahendajateta majanduslik koostöö. Kasum, mis enne läks vahendajale, jääb nüüd põllumehele. Olulisi plaane tänavuseks aastaks on mitu: esiteks enimkasutatavate mineraalväetiste tootjaga kokkuleppe saavutamine. See tähendab eelkõige kõigi meie 1300 liikme väetiste vajaduse kaardistamist ning ühise tellimuse esitamist väetiste tootjale. Teiseks Farm In´i kodulehe loomine. Eelkõige valmib informatiivne osa ning seejärel samm sammult liigume iseteeninduskeskkonna poole, kus oleks info ja tellimisvõimalus kõigile keskühistu poolt pakutavatele toodetele ja teenustele. Kolmandaks finantseerimisvõimaluse pakkumine liikmetele. See tähendab põllumeestele võimalust tasuda sisendite/kaupade eest soovitud pikaajalise maksetähtaja jooksul. Neljandaks olemasolevate ja toimivate kaubagruppide ühistuliste käivete suurendamine. Väga suur potentsiaal on veel kasutamata.

Peamiseks põhjuseks, miks mitmetel tegevusaladel ei ole ühistuline tegevus käima läinud, pean ikkagi ühistulisest majandusmudelist teadlikkuse puudumist. Samuti mängib rolli usaldamatus. Seetõttu püütakse ikka üksi ja oma tarkusest pusida, kuid paraku ei anna selline tegevus soovitud tulemust. Ühistud töötavad „bottom up“ printsiibil, see tähendab hulga ühiste huvidega inimeste koostööd, mille tulemusel tekkinud informatsioon, oskused, otsused ja initsiatiiv koondub alt, tootja poolt, üles ühistusse. Koos leitakse turud ja toodangu mahtude suurendamisel keskühistus tekib juba arvestav kauba maht, mida on võimalik turustada nii sise- kui ka välisturgudel. Sama on sisendite hindade kujunemisega. Kui iga põllumajandustootja ostab üksikuna, ei saavutata kunagi sellist hinnataset, mis saadakse siis, kui küsida hinda kõigi tootjate vajadusi kokku arvestades. Lahendus on koondumine ühistusse. See ei ole kallis, tuleb ainult panustada ühistu tegevusesse – ostes sisendid ja müües toodangu oma ühistu kaudu. Kui mõelda, mis võiks toimuda ühishangete mahtude ning arvudega, siis raskel ajal tunnetavad põllumehed kõige paremini, et just ühistuline koostöö on see, mis aitab keerulise aja üle elada. Mida rohkem loetakse raha, seda olulisem on kokkuhoid. Käesoleva aasta alguse tulemuste põhjal on enamiku Farm In hangetega liitunute arv jõudsalt kasvanud. Stabiilne ühistegevus on eelkõige söötade osas, kus keskühistu Farm In kaudu jõuab kvaliteetne loomasööt igapäevaselt ligi 40 000 lehma ninaesiseks. Farm In otsene käibe kasv 2014. aastal oli ca 10%. Hästi kasvas elektrienergia hankega liitujate arv ning ka uus kütusehange, mille sel aastal võitis Alexela Oil, kogub jõudsalt liitujaid.

Vastab Meelis Annus, Põllumeeste Ühistu KEVILI juht

Kui ühistuid

poleks, siis Eesti põllumees kasumit ei näeks. Meelis Annus, KEVILI juht

Olete KEVILI juhina ametis olnud kuu aega. Millised on Teie olulisemad plaanid lähitulevikuks? KEVILI on nii heas seisus, et õnneks ei pea ma midagi muutma. Töötasin varem Swedbankis, mis on olnud aastaid parimate tööandjate konkursil silmapaistvamate seas ja tahan KEVILI-sse tuua parima tööandja kultuuri ning pakkuda motiveerivat töökeskkonda. Põllumajanduses on mitmeid tegevusalasid, kus ühistuline tegevus pole käima läinud, nt aiandus. Mis võiks olla põhjus, et Eestis ühistegevus üle kivide ja kändude kipub liikuma? Puudub kriitiline mass ettevõtteid, kes mõistaks ühistegevusest saadavat pikaajalist kasu. Ikka ki-

putakse mõtlema, et saan ju praegu veel üksi hakkama... Ja nii need aastad lähevad. Kui ühistuid poleks, siis Eesti põllumees kasumit ei näeks. Kui ehk mõned suurettevõtted välja arvata. Meie investeerimisplaanid on igal juhul ambitsioonikad. Näiteks arutasime 1. aprillil toimunud Maaelu foorumil Kehtnas, kuidas võiks parandada viljakogumist ja kuivatamist. Roodevälja töötab hästi, kuid ka Lõuna-Eestis võiks midagi analoogset olla. Foorumilt koorus välja väga ühene sõnum: Euroopas on 80% põllumajandusest ühistegevuse põhine. See on turujõud, mis suudab kontrollida tervet väärtusahelat, tootmisest müügini. Teisisõnu on ühe mütsi alla kogunenud arvestatav jõud. Arvestades Eesti, Läti ja Leedu väiksust, võiksid ühistegevuseks koonduda kogu Baltikumi põllumehed – see oleks juba arvestatav maht. Möödunud aastal said Eesti teraviljakasvatajad rekordsaake, samas hinnad ei olnud just üleliia kõrged. Mida võib teraviljakasvatuses Teie hinnangul tänavu oodata? Suuremat hinnatõusu pole ette näha ka tänavu. Eelmisel aastal viis Venemaa-Ukraina sõda vilja hinda korraks ülespoole. Ning loomulikult on ilm väga suur mõjutaja. Loodame, et tänavu tuleb keskmiselt hea aasta. Globaalses mõistes on hind ja nõudlus tasakaalupunkti saavutanud. Mina soovitan põllumeestel kevadel 40 protsendil toodangust hinna ära fikseerida. Aprillis-mais on hinnad veel kõrgemad ning suvel hakkab hind allapoole minema.

SÕNUMID KONKURSS

Kandideeri meresõbraliku taluniku tiitlile

Koolimäe laht, Lahemaa. Foto: Ants Uus

Rahvusvaheline konkurss „Läänemere-sõbralik põllumajandustootja 2015“ loodusega arvestavatele põllumajandustootjatele Lisainfot ja taotlusvormi leiab aadressilt www.elfond.ee/meresobraliktalunik Taotluse võib saata aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu, Eestimaa Looduse Fond Taotluste esitamise tähtaeg on 17. aprill 2015.

Allikas: Eestimaa Looduse Fond

Konkurss on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemere-sõbralik põllumajandustootja 2015“ ning preemiaks 10 000 eurot.

oodusega arvestavad põllumajandustootjad on oodatud kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemere-sõbralik põllumajandustootja 2015“. Kandideerida võivad nii suured kui ka väikesed, mahedad või tavatootmisega põllumajandustootjad, taime- ja loomakasvatajad. Samuti võivad oma kandidaate esitada põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid.

Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondiga korraldab rahvusvahelist Läänemere-sõbralike põllumajandustootjate konkurssi juba kuuendat korda. Selle konkursi eesmärk on tuua esile häid ning uuenduslikke põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna kõige suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega Läänemerre.

Jõudluskontrolli Keskus tõstis hindu

Koostamisel hea kaubandustava

1. aprillist muutusid mõnede Jõudluskontrolli Keskuse teenuste ja kaupade hinnad. Näiteks 2004. aastast samana püsinud piimaproovi hind tõusis 3 senti. Jõudluskontrolli piimaproov hakkab maksma 0,5 eurot (sisaldab käibemaksu). Soodushind tähtaegsele arve tasujale jääb alles (proovi hind sõltuvalt karja suurusest kas 0,46; 0,47 või 0,48 eurot). Piimaveiste jõudluskontrolli andmete töötlemise ja säilitamise tasu ning Vissukese kasutamise ja Mastiit 16 hind ei muutu. Lihaveiste jõudluskontrolli teenus hakkab maksma 0,44 eurot kvartalis ammlehma kohta ja sigade jõudluskontrolli teenus hakkab maksma 0,28 eurot emise kohta. Muutuvad ka kõrvamärkide ja teiste kaupade hinnad.

sti Toiduainetööstuste Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda asuvad koostama toidukaupade tarneahela head kaubandustava, mis aitaks kaasa Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus esile tõstetud probleemide vähendamisele tootjate ja kaubanduskettide suhetes. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on tarbija ootustele vastamine ja kvaliteedi tagamine suur vastutus nii kaupmeeste kui ka tööstuste jaoks ning seetõttu on mõistetav, et osapoolte vahel peavad olema kokku lepitud väga ranged tingimused, et neid eesmärke täita. „Meil on õnneks ka mitmeid häid näiteid koostööst kaubandusega, kuid uuringus välja toodud

Allikas: Jõudluskontrolli Keskus

probleemid, näiteks ahistavad lepingutingimused, ähvardused tingimustega mitte nõustumise korral toodete müük peatada, ebamõistlike allahindluste nõudmine, on siiski väga levinud,“ kommenteeris Potisepp. Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Marika Merilai hinnangul on jaekettide ja tootjate erinev nägemus tarneahela kui terviku toimimisest ja koostöö tähtsusest iseloomulik kogu Euroopale. Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et 59% Eesti toiduainete tootjatest on kokku puutunud kaubanduskettide poolt seatud ebaausate kauplemistavadega. Seejuures enim tunnetavad probleemi lihatööstused. Allikas: Eesti Toiduainetööstuse Liit

15 aastat kogemusi

Rahvusvahelised ülegabariidilised treilerveod Liikurtehnika – kombainid, traktorid, ekskavaatorid, heedrid, järelhaakeseadmed jpm – treilervedu koos peale- ja mahalaadimisega. Eesti sisestel treilervedudel 24/7 valmisolek – reageerime 2h jooksul • Rahvusvahelised ülegabariidilised treilerveod ja ekspedeerimine • Integreeritud logistikalahendused • Import/eksportdokumendid • Eriload, kooskõlastused, saateautod • Ladustamine, hoiustamine, kindlustus • Tööstusseadmete – kuivatid, autoklaavid, jpm – teisaldamine. 20 000 m2 avatud valvega lao- ja demoplats Jüris

Kaarlaid OÜ

Aruküla tee 51, 75301 Jüri Harjumaa, Estonia

T: +372 600 0200 F: +372 600 0203

kaarlaid@kaarlaid.ee www.kaarlaid.ee