Pollumehe Teataja, aprill 2016 by Meediapilt OÜ

nr 9 aprill 2016

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

Citadele liising

mugav viis soetada põllumajandusmasinaid ja -seadmeid! Liisingu vormistamine on lihtne ja kiire ning tingimused paindlikud: • vara vanus perioodi lõpus kuni 15 aastat • sissemakse alates 20% • liisinguperiood kuni 72 kuud

+372 77 00 000 liising@citadele.ee www.citadele.ee

• vajadusel sesoonne graafik • võimalik põhiosa jääk 20% • personaalne kliendihaldur

TÄIUSLIK NELIKVEDU SUZUKI VITARA

Tule proovisõidule!

Hind alates

13 999 *Hind on 2WD Suzuki Vitarale

* €

Nüüd ka turbomootoriga! Suzuki Vitara kuulub väga hea varustuse ja maastikusõiduomaduste poolest oma klassi favoriitide hulka. Vitara ALLGRIP-nelikveosüsteem laseb valida nelja erineva sõidurežiimi vahel vastavalt erinevatele ilma- ja teeoludele. Saadaval nii manuaal- kui ka automaatkäigukastiga mudelid. Nüüd on kohal ka uus nelikveoline Vitara S Boosterjet, millel on võimas ja ökonoomne turbomootor (103 kW/140 hj). Vitara keskmine kütusekulu 4,0-5,7 l/100 km ja CO2-heitmed 106-131 g/km. Pilt on illustreeriv.

GARANTII 3 AASTAT VÕI 100 000 KM

www.suzuki.ee

Sisu:

PÕLLUMEHE TEATAJA

Leho Verk: põllumehed, avaldage õigel ajal arvamust lk 4

Piimauuring: eestimaalased armastavad piima lk 34–35

Fookuses on muudatused hekseldamise korras lk 6–9

Jaeketid teevad piimatootjate toetuseks tarbimiskampaaniaid lk 38–40

Persoon: Matsimoka pereäri kogub naturaalsete lihatoodete valmistamisega populaarsust lk 10–14

Jõgevamaal toodetakse väärt tehnikat lk 42–45

Euroopa Liit annab uutele turgudele minemiseks toetust lk 16–17 Green Agri: Eesti ja Läti otsivad sõnnikumajanduses õiget teed lk 18–20

Eesti Maaülikool annab ülevaate silo analüüside tulemustest lk 46–48

MEEDIAP LT

Kevadiste ürituste kalender lk 50

ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Vilja hind tänavu ei tõuse lk 24–25 Põllumajandus-Kaubanduskoda muutis struktuuri lk 26 Avatud Talude Päev toimub ka tänavu lk 27

PIIMAF

OORUM

Piimatur u kriis ja

Pildigalerii: Helsingis avaldasid põllumehed meelt lk 28–29 Kohalikest aiasaadustest tehakse põnevat suupoolist lk 30–33

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 511 5530 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

lahendus ed

Põllumehe Teataja vahel ilmub 32-leheküljeline artiklite kogumik, mis annab ülevaate 2015. aasta novembris Eesti PõllumajandusKaubanduskoja korraldatud piimafoorumil kõneldust.

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub juunis 2016.

PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

TARTU Turu 45D tel. 733 9811

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Põllumees, mõtle kaasa ja avalda arvamust! akti avamist ei peeta Brüsseli koridorides enam sugugi võimatuks ja see võib toimuda peale 2017. aastaks plaanitud ÜPP vahehindamist ning langeda suuresti perioodile, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistuja. See võib tuua meie ametnikele lisatööd, kuid anda meile väikese lisavõimaluse tulevasi otsuseid mõjutada.

LEHO VERK EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JUHATUSE ASEESIMEES

rvates, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus periood on suure hilinemisega lõpuks edukalt käivitunud ja märkimisväärseid muudatusi ilmselt ei tule kuni aastani 2020, oleme tõenäoliselt eksinud. Väiksemad muudatused juba toimuvad ja jälgides, millises suunas protsessid liiguvad, võib ennustada, et tulemata ei jää ka suuremad muudatused. Vihjeid sellest aina koguneb. Viimati kuulsime üht sellist aprilli alguses Eestit väisanud Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogani suust, kes kohtumisel riigikogu maaelukomisjonis, kuhu olid lahkelt kutsutud ka põllumehi esindavate organisatsioonide juhid, ütles midagi umbes sellist: vaatame aastal 2018. See märkus oli osa vastusest küsimusele, kas püsirohumaa säilitamise kohustusest ei saaks praegust kriisiolukorda arvestades loobuda, et piimatootmisest väljuvad põllumajandusettevõtted võiksid oma tootmise ümber korraldada. Hetkeseis on selge: püsirohumaa tuleb säilitada, kuna Eesti on oma maksimaalsed 5% lubatud vähenemist ammendanud. Küllap on lugejate hulgas neidki, kes löövad sellele käega ja loodavad, et teised nii ei tee, aga usun, et käegalööjatel tuleb sel aastal ülesharitav püsirohumaa siiski järgmisel aastal tagasi rajada. Lisatöö või hoopis lisavõimalus? Hogani vastus oli aga tähelepanuväärne, kuna see püsirohumaa

Hetkeseis

on selge: püsirohumaa tuleb säilitada, kuna Eesti on oma maksimaalsed 5% lubatud vähenemist ammendanud.

säilitamise kohustus on raiutud Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määrusesse, ehk alusakti, mida Euroopa Komisjon muuta ei saa ja mille muudatusteks avamine toob endaga kaasa vähemalt samaväärse erinevate arvamuste ja ettepanekute laviini, mis saatis praegu kehtiva määruse menetlemist. Mis omakorda oli, teadagi, peamiseks põhjuseks, et periood 2014– 2020 käivitus põllumeeste jaoks alles kevadel 2015. Kui nüüd voliniku suust lipsanud lausekatke sellesse konteksti paigutada, saame aru, et alus-

Kaasarääkimine on hädavajalik Oma igapäevaste tõsiste murede keskel ei mõtle me tavaliselt sellele, kui tugevasti meid mõjutavad need otsused, mida tehakse meie jaoks kaugetes institutsioonides. Rahulikumal hetkel tasub sellele kindlasti mõelda, hoida end toimuvaga kursis ning osaleda aktiivselt kõigis neis aruteludes ja küsitlustes, mis läbi põllumeeste esindusorganisatsioonide meieni jõuavad. Tahame või mitte, aga selle töö tulemused mõjutavad tänapäeval meie ettevõtete majandustulemusi ja maaelu püsimajäämist märksa enam kui ilmastikuolud – aga erinevalt ilmast saab igaüks nende otsuste tegemisel kaasa rääkida. Käesolevas Põllumehe Teatajas on muuhulgas lugu paljuräägitud hekseldamise uutest reeglitest. Arvamusi oli seinast seina ja erinevad osapooled kaitsesid oma seisukohti kohati päris tuliselt. Põllumehe Teataja trükki mineku ajaks polnud vastav määrus küll veel allkirja saanud, kuid eelnõus olev kompromiss tundub olevat heaks näiteks sellest, kuidas läbi aktiivse arutelu jõuda tulemuseni. Soovin kõigile jõudu alanud hooajaks ja loodan, et iga Eesti põllumees räägib edaspidigi häälekalt kaasa kõigis küsimustes, mis meie elu puudutavad.

Uued mullaparendustooted ENEFIX ja Hefe HumiExtract QA Tiiu Annuk, Scandagra Eesti AS agronoom-nõustaja

SCANDAGRA pakub sel hooajal põllumeestele mulla parendamiseks kiiretoimelist melioranti ENEFIX. ENEFIX on kiiresti mõjuv meliorant-lubiväetis ning sellega saab hea tulemuse juba kulunormil 2-3 t/ha (majanduslikult optimaalne standard 3 t/ha). Eeliseks on tema kiire neutraliseerimisvõime 97,9 %, mis annab efekti juba samal saagiaastal. Tänases, keskmisest keerulisemas majandussituatsioonis, on väga oluline, et iga põllule tehtud kulutus tooks tehtud kulutuse tagasi juba samal saagiaastal. Selleks pakub meliorant ENEFIX, tänu oma osakeste väikesele suurusele, kiiret ja efektiivset tulemust. Mulla reaktsioon on üks tähtsamaid mulla viljelusväärtuse näitajaid. Mullareaktsiooni klassifitseeritakse vastavalt pH väärtusele. Tugevalt happelised mullad on pH väärtusega kuni 4,5, mõõdukalt happelised on pH 4,6-5,5. Nõrgalt happelisteks loetakse muldi kui selle pH väärtus on 5.6-6,5, sellised mineraalmullad vajavad samuti lupjamist, eriti kui mulla kaltsiumisisaldus on alla 1500 mg 1 kg mulla kohta. Enamus põllukultuure eelistavad kasvada põllumullal pH väärtusega 6-6,5 (7). Selle info, kas mullad vajaksid parendamist ja missugune on nende kaltsiumisisaldus, saate vaadata enda mullaproovide tulemuste analüüsilehelt. Lisaks neutraliseerimisvõimele saab 1 tonni ENEFIX-i laotamisel lisaboonust toiteelementide näol. Toode sisaldab 1 tonnis 0,4 kg fosforit, 7,6 kg kaaliumi, 14,4 kg magneesiumi, 7 kg väävlit, 42,3 mg/kg tsinki ja 2,5 mg/kg vaske, seega saate väetisele tehtavaid kulutusi vähendada ja ühtlasi paraneb olemasolevate taimetoiteelementide omastatavus mullast. Kaltsiumi ja magneesiumipuudus on eelkõige happelistel muldadel kasvanud taimedel. Mikroelemendid, välja arvatud molübdeen, on happelistes muldades paremini taimede poolt kättesaadavad. Seetõttu võib peale lupjamist tekkida mõne mikroelemendi puudus. Eriti hoolikas tuleb olla rapsi kasvatades, kuna raps on booritundlik kultuur ja leeliselisest mullast on boori omastamine raskendatud. Soovitame sellises olukorras kasutada lehe kaudu mikroelemente. Lisaks orgaanilise aine juurde viimisele mulda kui ka liblikõieliste kasvatamisele, on muldade lupjamine üheks oluliseks võtteks, millega tagatakse huumuse tekkeks optimaalsed tingimused.

Siinkohal on hea tutvustada meie uusimat toodet Hefe HumiExtract QA, mis sobib kasutamiseks nii teravilja- ja rapsikasvatuses, köögiviljadel kui ka aianduses. Toode on unikaalne oma kõrge orgaanilise aine sisalduse tõttu, ta on pikaajalise toimega. Hefe HumiExtract QA kasutamine parandab mulla struktuuri ja veeimavust ning ergutab mikroorganismide tegevust. Suurema osa orgaanilisest ainest moodustavad tootes huumushapped, milleks on humiinhapped ja fulvohapped. Huumushapped mängivad suurt rolli kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. Nii parandab orgaaniline aine mulla füüsikalisi kui füüsikalis- keemilisi omadusi. Huumusained on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks ja mõjuvad kultuurile kasvu-stimulaatorina. Samuti on orgaaniline aine energiaallikaks mullaelustikule. Lisaks suurendab mulla enesepuhastusvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. Toiteelementidest sisaldab toode lämmastikku, kaaliumit, fosforit, rauda, boori, tsinki, mangaani ja vaske.

Foto. Kaska-Luiga Talu teenust tegemas.

Hefe HumiExtract QA võib kasutada: • Aianduskultuuridel vegetatsiooniperioodi alguses, kastes mulda 10-15 päeva tagant, samuti sobib katmikalal nt kurgil, tomatil, toalilledel, et kasta mulda peale taimede ümberistutamist või külvamist. Kulunorm 2-4 l/ha või 20 ml/ 10 l vee kohta. • Põllukultuuridel nagu teraviljad, raps, suhkrupeet, kartul, hernes, uba on mugavam kasutada toodet lehe kaudu. Pritsida 1-2 korda alates vegetatsiooniperioodi algusest. Taliviljadel võib kasutada nt sügisel enne külvi või külvi ajal. Kulunorm 2-4 l/ha, vee kulu 200-300 l.

www.scandagra.ee +372 736 7087

FOOKUS

Kas euroheinateo piiramine toob kasu? Ministri määruse muudatusega kaasnev uus nõue, millega lubatakse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15 protsendil nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast, peaks küll aitama toetusi senisest enam suunata tegelikele põllumajandustootjatele, kuid ähvardab samas kahandada ka püsirohumaade hulka. RAIDO KAHM SAARTE HÄÄLE AJAKIRJANIK

Riik hakkas nn euroheinategu piirama 2015. aastast, kui maaomanik võis hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suurusel põllumajandusmaal ning seda ületavast maast 10% puhul. Euroopa Komisjoni hinnangul polnud aga selline kord rahuldav. Nimelt peavad nõuded olema ühetaolisena kehtestatud kõigile toetuse taotlejatele, maakasutuse suurusest ja tootmise viisist sõltumata. „Seetõttu olime kohustatud nõuet muutma,” tõdes maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.

Piiramise vajaduse juured ulatuvad aga 2000. aastate algusesse. Talvik selgitas, et rohkem kui kümme aastat tagasi seoti otsetoetused reeglina lahti tootmise kohustusest ja eesmärgiks seati, et põllumajandustootja teeks oma otsused turukonjunktuurist lähtuvalt. „See aga tähendas ka seda, et teatud aastatel võis osa maast ajutiselt tootmisest kõrvale jääda, kuid sissetuleku tagamiseks ja tootmise jätkamise eeldusena muutus ka selline hooldatud põllumajandusmaa toetusõiguslikuks,” mainis Talvik. Niidad heina, kasseerid toetust 2010. aastate alguseks oli olukord selline, et nii mõnedki maaomanikud ei jätnud mitte osa maad ajutiselt tootmisest välja, vaid sisuliselt kogu „tootmine” seisneski heina hekseldamises ja maha jätmises ning toetuste vastu võtmi-

ses. See tõi aga kaasa mitmeid murekohti, millele põllumehed hakkasid tähelepanu juhtima. Esiteks on nn euroheina tegemiseks kasutatav maa reaalsest tootmisest väljas ja teiseks hakkasid põllumaad spekulatiivsetel eesmärkidel kokku ostma kinnisvarafirmad. See omakorda tõstis nii maa enda kui ka selle eest küsitava rendi hinda. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk tõi näite Lääne-Eestist, kus üks ettevõtja kasutas nn euroheina tegemiseks umbes 700 hektarit maad. „ Kogu tegevus ainult selles seisneski. Üks mees tegi paar kuud tööd traktori ja hooldusniidukiga ning selle eest saadi toetus kätte,” märkis ta. Iga hektari eest saadakse toetust suurusjärgus 115 eurot. Purustamise peale võis Vergi hinnangul kuluda maksimaalselt pool sellest, tõenäoliselt vähem. Seega võis puhaskasum ulatuda umbes 50 000 euroni aastas ilma, et mida-

gi oleks reaalselt toodetud. Niisiis tuleneski rendihindade tõus osaliselt ka sellest, et passiivne maaomanik ei pidanud kasumi teenimiseks oma maad põllumehele välja rentima. „Ministri määruse muudatusega kaob selline alternatiivne tuluallikas ehk nn euroheina tegemise võimalus maaomanikel sisuliselt ära,” selgitas Verk. Vähemalt teoreetiliselt peaksid ka rendihinnad langema. „Selles peitubki loogika, miks suurte pindade purustamine ei ole vastuvõetav,” võttis Verk teema kokku. Põllumehed eriarvamusel Piirangu ulatus ehk teisisõnu kui suurel osal kasutuses olevast maast võib niidet maha jätta, mõjutab aga erinevaid tootjaid erineval viisil. Leho Vergi sõnul on näiteks lihaveisekasvatajad seda meelt, et niite maha jätmine tuleks täiesti ära keelata. Piimakarja kasvatajad

FOOKUS pooldavad aga pigem kompromissi, mis lubab teatud väiksemal määral hekseldatud niidet ka maha jätta. „Neil on lihtsalt tihti maatükke, kust ei saa kvaliteetset sööta,” selgitas Verk. Vaatamata kõrgetele ootustele ei pruugi aga teraviljakasvatajad Vergi hinnangul uuest nõudest eriti midagi võita. Põhjus seisneb selles, et igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kohustus jälgida, et pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. „Teraviljakasvatajate puhul see lootus, et nad saavad nüüd senisest enam maad enda kasutusse, ei pruugi midagi tähendada, sest maa võib küll turule tulla, aga neil pole sellega midagi peale hakata, sest üles künda nad seda ei saa,” märkis Verk. Kui nad seda siiski teevad, on reaalne võimalus, et järgmisel aastal peavad nad sinna taas rohumaa rajama. Seevastu näiteks lihaveisekasvatajatele sobib püsirohumaa ülevõtmine hästi. Euroheinategijatel kaob ajend Püsirohumaa hoidmise nõue on ka üks põhjustest, miks Raplamaal tegutseva mahepõllumehe Rait Verrevi hinnangul on nn euroheina tegemise piiramine absurdne mõte. „Püsirohumaa kohustust on seni pigem täitnud euroheinategijad, mitte põllumehed,” märkis ta. „Uue nõudega hakkab püsirohumaa hulk oluliselt kahanema ja nii peavad põllumehed hakkama oma viljapõldude arvelt püsirohumaad tagasi rajama,” selgitas Verrev. Nimelt kaob euroheinategijatel motivatsioon üleüldse toetuse taotlemiseks, eriti neil, kelle maatüki suurus on küllaltki väike. Kui vaadata PRIA kodulehelt tabelit, kus on ära toodud säilitamisele kuuluv püsirohumaa taotlejate lõikes 2015. aasta lõpu seisuga, tuleb tunnistada, et 14 818 taotleja seas on väga palju või lausa valdav

säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas. Sisuliselt samadele probleemidele on viidanud ka Eesti Era-metsaliit ministeeriumile saadetud seisukohas.

Ivo Eenpalu. Foto: Scanpix

osa neid, kelle maa suurus jääb alla 10 hektari. Mõistagi ei ole kõik püsirohumaade pealt toetuse taotlejad euroheinategijad, kuid midagi näitab see siiski. Näiteks 2010. aastal oli selliste püsirohumaade ja looduslike rohumaade, mille majandajatel või omanikel puudusid põllumajandusloomad, pind kokku 80 177 hektarit. Võrdluseks saab tuua, et umbkaudu peaks Eestis säilitatama kokku üle 220 000 hektari püsirohumaad. Püsirohumaade pind väheneb Rait Verrevi viidatud probleem on käega katsuda, sest juba 2015. aastal oli püsirohumaade suhtarv vähenenud üle lubatud määra. „Seega toob püsirohumaade edasine ülesharimine 2016. aastal ilma vähemalt samas mahus uue püsirohumaa lisandumiseta väga suure tõenäosusega kaasa tagasirajamise kohustuse 2017. aastaks,” seisab PRIA kodulehel. Rait Verrev leiab, et uues olukorras peaks kuskil Eestis olema seltskond mohikaanlasi, kes neid püsirohumaid rajavad, kuid tegelikult pole neid kuskilt võtta. Väärib märkimist, et püsirohumaade

Väikemaade omanikel kehvem Erametsaliit leiab, et väikemaaomanikel ei tasu rohumaade pealt sööta toota, sest selle turustamiseks puuduvad võimalused. Seetõttu hakatakse seda aga ladustama rohumaade äärde või jäetakse lihtsalt kogumata, mis pikemas perspektiivis tooks kaasa metsasuse kasvu püsirohumaa arvelt. „Määrus toetab ainult suurtootjaid, kes siis saavad selle ala osta või võtta olematu hinnaga rendile ja sellest tulenevalt jääb väikemaa omanikule vaid üks ja väga kehv valik,” tõi MTÜ Eesti Erametsaliit juhatuse esimees Ants Erik veel ühe seisukoha välja. Siiski on ka teistsuguseid seisukohti. MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Ivo Eenpalu märkis kindlalt, et euroheina tegemine on oma aja ära elanud. „Kui võtta, kui palju käivet tekitab euroheina tootmine, siis see on maksimaalselt 150 eurot hektari pealt.” Teravilja, rapsi ja herne hinna juures on Ivo Eenpalu sõnul sama näitaja aga umbes 1000 eurot ja parematel aegadel ligi 1500 eurot. Seega põllumajandusettevõtte seisukohast on tegemist ebaratsionaalse maakasutusega. Eenpalu lisas, et püsirohumaade hoidmise küsimus on pigem poliitiline. „Arvan, et Eesti ettevõtjate huvides oleks võimalusel seda püsirohumaade protsenti läbi rääkida,” selgitas ta, et Eestis on see ajaloolistel põhjustel suhtarvudelt suurem kui näiteks LääneEuroopas. „Olen veendunud, et maaharimist ja keskkonnast hoolivust saab omavahel kasumlikult ühendada,“ lisas Eenpalu.

80 177

hektarit oli 2010. aastal selliste püsirohumaade ja looduslike rohumaade pind kokku, mille majandajatel või omanikel puudusid põllumajandusloomad.

Pidev niite maha jätmine pole keskkonnale hea

n euroheina tegemise lubamise kahjuks räägib asjaolu, et see võib pikas perspektiivis mõjuda keskkonnale kahjulikult. Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik märkis, et teadlased ja konsulendid, kelle seisukohti on küsitud, on osutanud, et pidev niite maha jätmine mõjub keskkonnale ja elurikkusele negatiivselt. „Niisugusest tegevusest võib maha tekkida viltkiht, mis takistab valguse jõudmist maapinnale,

väiksemad taimed ei suuda sellest läbi kasvada, samuti võib orgaanika kogunemine heina mahapurustamisel ja lagunemisel tekkiv nitraat kahjustada pinna- ja põhjavett,” selgitas ta. Mai Talvik lisas, et erinevates piirkondades, erineva mullastiku ja taimestikuga rohumaadel on tingimused erinevad. Kuid samamal ajal leitakse maaeluministeeriumis, et lubades jätta 15 protsendil maast niide koristamata, antakse põllumajandustootjale siiski piisav paindlikkus oma maadel toimetada.

EESTI ERAMETSALIIT KOOSTÖÖS LUUA METSANDUSKOOLIGA KORRALDAB

ÕPPEPÄEVAD METSAOMANIKELE HOOLDUS- JA HARVENDUSRAIETE ÕPPEPÄEV 20. aprillil 2016 toimub Luua Metsanduskoolis erametsaomanikele suunatud õppepäev Luua MK õpetaja Sulev Toomingu juhendamisel. Õppepäev algab kell 9.00. METSA UUENDAMISE ÕPPEPÄEV 22. aprillil 2016 toimub Luua Metsanduskoolis erametsaomanikele suunatud õppepäev Luua MK õpetaja Ülle Kääriku juhendamisel. Õppepäev algab kell 9.00.

Koolitused on tasuta, vajalik on eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine: +372 52 54 004 koolitus@luua.ee

AS BACULA ostab kokku mahedalt kasvatatud:

• • • •

maasikaid vaarikaid musti sõstraid punaseid sõstraid

Kokkuost toimub Valgamaal, Puka vallas, Aakre külas

Kõik suud moosiseks! AS BACULA:

moos@moos.ee tel: 767 9660 www.moos.ee

TEG IJA

Butchery müüja ettevalmistuse juurde kuulub ka kaks nädalat tööd lihatööstuses: nii teab ta täpselt, kuidas mingi toode on valmistatud ja mida sisaldab.

Matsimoka: Aitäh, et mõtled, mida sööd!

Küllap on igaüks, kes Matsimoka Butchery lihalettidelt midagi ostnud, märganud makstes raha-alust kirjaga: Aitäh, et mõtled, mida sööd! TEKST: VILLY PAIMETS PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Matsimoka neli musketäri: Sten, Maiken, Aivar ja Jan Inno.

„Mõtleme seda tõsiselt, millegipärast inimene tihti ei vaata, mida ta sööb,“ kommenteerib Matsimoka juht ja hing Aivar Inno (61). „No te vaadake kauplustes pakendeid, ainuüksi suitsusinkides on säilitusained – ja mitte üks, vaid lausa mitut sorti. Miks neid sinna nii palju vaja on?“ Teine asi, millest Aivar (kuna Matsimoka on Innode pereäri, kasutame selguse huvides artiklis edaspidi vaid eesnimesid) lõpuni aru ei saa, on tarbijale kehva too-

te pakkumine. „Milleks sinkidesse vett ja vorstidesse jahu lisada? Ja milleks kamarat vorsti sisse panna, see ei anna ju inimesele mitte midagi?“ imestab Aivar. „Eks ma saa tegelikult aru küll, et see on tootjale kasumlik, aga inimlikus plaanis ei suuda ma seda mõista.“ Just see ongi üks peamisi põhjuseid, miks Innode pere, isa Aivar koos poegade Steni ja Jani ning minia Maikeniga, Hulja külla oma lihatööstuse püsti panid. Aivar kinnitab, et Matsimoka eesmärk on toota sinki ja vorsti parimast toorainest. „Kui üldiselt tehakse suitsuvorste lõikamise ülejääkidest ja kehvema kvaliteediga lihast, siis meie kasutame ainult parimat lihaveise- ja sealiha,” rõhutab Aivar. „Ka ei sisalda meie tooted maitsetugevdajaid, gluteeni, fosfaate ega muud keemiat, mis on suurtes lihatööstustes tavapärane.“

Matsimoka Butchery 1982 Pereettevõte, mis toodab traditsioonilisel meetodil valmistatud suitsulihatooteid. Ettevõtte eesmärk on edendada Eesti lihakultuuri ning pakkuda ainult Eesti toorainest valmistatud lihatooteid, mis ei sisalda lisaaineid. Pereettevõtte alusepanijad on pereisa Aivar, pojad Jan ja Sten ning Steni abikaasa Maiken Inno. Eesti esimene kvaliteetlihapood. Praegu kolm kauplust: Rakveres Põhjakeskuse aatriumis, Tartu Kaubamajas, Tallinnas Mustika keskuses. OÜ Matsimoka on Kadrina valla aasta tegija 2015 (auhinnaks saadud 1000 eurot annetati Kadrina valla tublile emale Ene Mummile, kes on asendusemana oma kodu pakkunud juba 19 lapsele ilma, et ta saaks selle eest palka või lisatoetust).

TEG IJA

Viin jutu uuesti kasumlikkusele, küsin, kas Matsimoka-meestel pole tulnud mõtet, et teeks odavama tooteseeria ka, nn vee ja jahuga. „Ei-ei-ei. Meie ettevõte on algusest peale ehitatud nn kuuele jalale: 1) kasutame ainult Eesti liha; 2) ei kasuta jahu, veesidujaid, kanamassi jne; 3) valmistame kõik oma vorstid parimast lihast; 4) kasutame oma toodetes alati ja ainult naturaalset laagerdust, st liha ja lihamass sooldub 5–9 päeva madala temperatuuri juures; 5) kasutame parimaid maitseained, mille jahvatame kohapeal vahetult enne kasutamist; 6) me pakendame oma tooted ainult paberisse, sest nii säilivad parimal kujul naturaalsete toodete maitseomadused ja lõhn,“ loetleb Aivar. „Nendest põhimõtetest kinnipidamist oleme hoolikalt jälginud ja see muudab võimatuks odavama tooteseeria tegemise.“ Tegelikult ei ole Aivari sõnul odavama tooteseeria tegemine ka majanduslikult mõttekas, sest selles kategoorias on väga palju konkurente. „Kõik 12

Praegu

läheb meil väga hästi, kuid sama oluline kui kasum, on positiivsus, mida me saame, kui inimesed helistavad ja ütlevad, et teeme õiget asja. Aivar Inno

tooted, mis me valmistame, peavad olema erakordselt head, sest meie eesmärk on pakkuda klientidele maitseelamusi, mitte lihtsalt kõhutäit,“ rõhutab Aivar. Odavat teed ei lähe Kohe purustab Aivar veel ühe ajakirjaniku pettekujutelma – et odavad lihahinnad on lihatoodete valmistajatele kasulikud. „Ega meid ei tee ausalt öeldes rõõmsaks, et tooraine, liha, praegu nii odav

on – see ju tähendab, et loomakasvatajad saavad vajalikust oluliselt vähem (kui üldse) tulevikku investeerida, ei saa piisavalt loomi toita – odrajahuga kvaliteetset liha ei kasvata, valku on ka vaja – ja lõppude lõpuks tuleb see löök ju meie pihta, meie saame pekisemat toorainet,“ räägib Aivar. Ta nendib, et seepärast maksabki Matsimoka liha eest veidi rohkem kui teised. „Hea meelega maksame. Muidugi me saame sellevõrra paremat teenindust ka, meile tuuakse liha kohale ning selline kokkulepe on ka, et kui rümbad on liiga pekised, viiakse need kohe ja tingimusteta tagasi.“ Nagu kohalikule ettevõttele kohane, tulevad nii sea- kui veiseliha Hulja külast või selle lähinaabrusest, vaid paari kilomeetri raadiusest. Oma poeketini jõudmine kasvas Aivari sõnutsi välja kuidagi iseenesest, aeg oli ilmselt küps. „Ligi kümme aastat tuuritasime Steni ja Janiga mööda Eestimaa laatasid, nägime, et nõudlust on ja nii ta tuligi... Eks PRIA-toetus an-

dis meile stardipaugu, enne tegutsesime vaikselt. Oluline osa suurema ettevõtmise peale mõtlemisel oli ka Maikenil, kes paaril viimasel laadahooajal lõi ettevõttele kujunduskontseptsiooni. Kuna see oli nii omanäoline, kasvas ka meie soov suurendada toodete valikut ja tootmismahtu,“ mõtiskleb Aivar. Ta räägib, et pärast tootmishoone rajamist pöörduti Põhjakeskuse poole, et oma tooteid kohalikele elanikele pakkuda. Seal võeti pakkumine rõõmuga vastu, sest ka nende huvi oli pakkuda LääneVirumaa inimestele kohalikke tooteid. „Kuna meil läks Põhjakeskuses hästi esimesest päevast peale, juurdus ka idee müüa oma tooteid klientidele ise, sest teame oma tooteid kõige paremini.“ Edasimüüjate abil turgu hõivata aga ei tahetud. „Ainult ise müües saame tagada klientidele parima

kvaliteedi ja esmaklassilise teeninduse!“ muigab Aivar. „Me võrdleme ennast Eesti käsitööõlletootjatega. Meie tootmismahud ei saa kunagi olema väga suured, pigem soovime, et Eestis tekiks juurde ka teisi väiketootjaid, kes samuti toodaks huvitavaid ja teistsuguseid lihatooteid. Praegu on võimalik piisavalt toota veel ühe müügikoha jaoks, mis tuleb Tallinnasse või Pärnusse sõltuvalt läbirääkimistest kaubanduskeskustega.“ Laps eelistab vorsti kommile Pärin, kas tänaseks on Tartu ja Rakvere Butchery kenasti kasumis? „Praegu läheb meil väga hästi, kuid sama oluline kui kasum, on meile positiivsus, mida me saame, kui inimesed helistavad ja ütlevad, et teeme õiget asja. Või et helistajate lapsed on kommi asemel hakanud vorsti sööma,“ nae-

rab Aivar. „Algus oli muidugi raske, eriti vaimselt. Isegi külmlettide ja muude seadmete müüjad rääkisid, et ärge, mehed, jamage, see ei tasu teil kunagi ära – Eesti inimesed on viimase 20 aasta jooksul lisaainetega nii ära harjutatud, et naturaalsete maitsetega turul läbi ei löö! Aga näed, vale jutt! Meil on kindel plaan kõik levinud eelarvamused ümber lükata ning näidata, et Eestis on endiselt koht ka naturaalsetel ja kvaliteetsetel lihatoodetel.“ Muide, Aivari pojad müüsid oma korterid, üks Tallinnas, teine Tartus, maha ja tulid rõõmuga kampa. Pidi ikka usku olema... „Jah, usku pidi tõesti olema! Seni on nende usk end õigustanud!“ kiidab Aivar. „Mul on kolm poega, kõik läksid ravimifirmadesse tööle. Kaks on tagasi tulnud, kolmas, Kim, ilmselt ei tule, sest on oma elu Tallinnaga tugevalt sidunud.“

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA TÖÖSTUSMASINATE, VEOAUTODE

REHVID sõiduautoNüüd UUS nika ja rasketeh jandis, töökoda Vil 105 Tallinna tn

Kvaliteetsed

haagised www.tireman.ee

Saksamaalt

OSTA HAAGIS, MITTE K ÄRU! Member of Nokian T Tyres

www.blyss.ee

TEG IJA

Mitmetuhandeaastane salaamitraditsioon – vein, sool, liha

äägime Aivariga juttu Ra kvere Põhja keskuse Butchery’s neljapäeva hommikul kell 11. Ütleme nii, et rahvamasse pidevalt leti taga tunglemas ei olnud, kuid ei saa ka öelda, et müüjatar niisama käed rüpes istuda oleks saanud, inimesed ikka käivad ja ostavad. Aivari sõnul ei saagi sel ajal keskuses palju rahvast olla – inimesed on ju tööl. „Tööpäevadel kella nelja ja kuue vahel ning laupäeval terve päev on pidev järjekord,“ kinnitab Aivar. „Nädalas ostetakse Põhjakeskuse müügikohas ca 1000–1300 kg lihatooteid, mis teeb umbes 25– 30 siga. Sarnane läbimüük on ka Tartu Kaubamaja butcherys.“ Müüjate üle on Aivar aga tõsiselt uhke. „Oma müügikohtadesse valime vaid parimad müügiinimesed, näiteks Rakveres soovis ühele kohale tulla 120 inimest, kellest valisime välja ühe, kes pakatas energiast ja töötahtest,“ kiidab Aivar. „Müüjate ettevalmistusprotsessi osa on ka kaks nädalat tootmises töötamist. See tähendab, et nad on üksipulgi selgeks saanud, mis asi see on, mida nad müüvad

Salaami retsept: vein, liha, sool ning piisavas koguses temperatuuri, õhuniiskust ja aega. Just seda niiskust, temperatuuri ja aega täisautomaatne Itaalia salaamikapp Põhjakeskuses ka pakub.

ja kuidas seda tehakse. Nii oskavad nad klientide küsimustele vastata ja soovitusi jagada.“ Ühtäkki sekkub meie jutuajamisse mees mustas. „Küpsevad alles,“ küsib ta ühe klaasuksega kapi poole viibates. „Jah,“ vastab Aivar. „Millal valmis saavad?“ küsib mees mustas edasi. „Kahe nädala pärast!“ vastab Aivar. „Ehh,“ rehmab mees käega ja teeb minekut. Mis imelik kapp see siis on – klaasukse taga ripub kümneid ja kümneid vorstijuppe? „See on ehtsa salaami valmistamise masin, kui nii võib öelda,“ vastab Aivar. „Neid on meil praegu kaks tükki, üks siin Rakveres, teine Tartus.“ Edasi selgub Aivari jutust, et salaami, selle ehtsa salaami tegemise retsept on õite lihtne – pritsid liha, veini ja soola segu soolde, sõlmid otsad linase nööriga kinni ja paned kappi rippuma. Ning ootad, kaks kuud! Tartus on esimene partii salaami-kapis tiksunud hüva suupoolist juba valmis, praegu oodatakse laborianalüüse, et tagada toiduohutus. Rakveres saavad salaamid samuti peatselt valmis.

Kadrina kandi rahvas on Matsimoka üle uhke! ERICH PETROVITS

KADRINA VALLAVANEM

atsimoka tooted on hoolimata oma keskmisest kõrgemast hinnast vallarahva seas hinnatud kasvõi oma nina kergitamiseks, et ikkagi meie, Kadrina kandi vorst, mille tooraine ostetud Kadrina kandi inimestelt. Kadrina avalikus saunas tegutsevas Kadrina Saunaklubis möödub harva mõni saunaõhtu nii, et 14

suurel – 4 kuni 5 kilo mahutaval ja kerisel kuumutataval pannil ei säriseks Matsimoka vorstid. On teada Tartus ja Tallinnas elavaid kadrinlasi, kes nii hea maitse hindajatena kui ka kodukoha patriootidena mitte üksnes ei tarbi Matsimoka vorste, vaid soovitavad neid hoolega teistelegi. Ju on põhjust. Matsimoka pereisa Aivar Inno on aga innukas Hulja asula ettevõt-

ja, kes koos oma poegadega saavutanud mitte üksnes edu ja üle-eestilise tuntuse, vaid ka vallarahva tunnustuse. Nimelt valiti just Matsimoka avalikul rahvahääletusel Kadrina valla aasta tegijaks ettevõtluse vallas. Kogukonda hindava ettevõttena annetas Matsimoka auhinnaraha, 1000 eurot, aga Kadrina kandi kõige tuntumale asendusemale toetuseks.

OSTAME

METSAKINNISTUID ja KASVAVAT METSA ning PÕLLUMAAD. Info tel 434 2330, 505 7355 | e-post apmets@apmets.ee

Parim lahendus ettevõtjale, kellel oma mets või võsa: kütus peaaegu tasuta käes!

Hakkpuidul töötavad hooldusvabad väikekatlamajad alates 50 kW Eesti, Leedu ja Austria inseneride poolt arendatud unikaalsed lahendused Keskkonnasõbralik soojusenergia

Eestis juba

Tehnika 1, Paikuse, 86602 Pärnumaa | Tel: +372 5664 0892| E-post: info@swenergia.ee

töötavat lahendust!

TURG

Euroopa Liidu põllumehed saavad 111 miljonit uutele turgudele minemiseks KERLI NÕGES MAAELUMINISTEERIUMI KAUBANDUSE JA PÕLLUMAJANDUSSAADUSI TÖÖTLEVA TÖÖSTUSE OSAKONNA PEASPETSIALIST

uroopa Liidu põllumehe jaoks on praegu kõige põletavam probleem oma toodangule turu leidmine. Euroopa Komisjon avas teavitus- ja müügiedendusmeetme, millega toetab 111 miljoni euroga põllumajandustoodetele uute turgude leidmist. Kuna ühisturul on paljudes sektorites ületootmine, soosivad meetme tingimused eelkõige väljaspool Euroopa Liitu asuvatele turgudele suunatud teavitus- ja müügiedendusprogramme. Eesti toodab mitmeid põllumajandussaadusi üle oma isevarustatuse taseme ning eriti alates Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonidest on tugevalt päevakorral uute turgude leidmine. Seepärast kutsume ka Eesti põllumajandus- ja toidusektori organisatsioone sellest meetmest toetust taotlema. Eesti huvi seni tagasihoidlik Euroopa Liidu kaasrahastatava teavitus- ja müügiedendusmeetme ehk nn promotsioonimeetme eesmärk on suurendada põllumajandussektori konkurentsivõimet, ELi põllumajandustoodete ja teatud toiduainete nähtavust ja turuosa. Eriline tähelepanu on suunatud suurima kasvupotentsiaaliga kolmandate riikide turgudele. Eesti põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on 2010–2014 ker-

70–80% kuludest saab kaetud Euroopa Liidu siseturule suuna-

tud lihtprogrammi puhul rahastab Euroopa Liit 70% abikõlblikest kuludest ja 30% jääb taotleja kanda. Mitme liikmesriigi koostöös esitatud multiprogrammi puhul on Euroopa Liidu panus 80% ning taotlejate kanda 20% kuludest. Kolmandatesse riikidesse ehk Euroopa Liidust välja suunatud projektide puhul katab Euroopa Liit 80% kuludest ning 20% jääb taotleja kanda. Erakorralisteks olukordadeks on kavandatud ka eraldi meede, mida rakendatakse sektori kriisiolukordades ning sellistel puhkudel on kaasrahastatav määr 85% abikõlblikest kuludest.

kinud 0,83 miljardilt 1,22 miljardi euroni, moodustades ligi 10% Eesti koguekspordist. EL-i teavitamisja müügiedendusmeetme võimalusi on Eestis aga seni kasutatud üsna tagasihoidlikult. Euroopa Liitu kuulumise jooksul on Eesti ettevõtjad ja põllumajandusorganisatsioonid teinud Euroopa Liidu promotsioonimeetme raames viis programmi kogumaksumusega 1,9 miljonit eurot, millest Eestist väljapoole on olnud suunatud üks programm. Mida selle rahaga teha saab? Meetme raames on põllumajandussektorit esindavatel organisatsioonidel võimalik esitada Euroopa Komisjonile kaasrahastami-

seks kuni 3-aastase kestvusega turundusprogramme. Programmide sisu saab olla suhtekorralduse, müügiedenduse ja reklaami alane tegevus, mis rõhutavad eelkõige EL-is toodetud toodete olulisi omadusi ja eeliseid, eriti toidu kvaliteeti, ohutust, erilisi tootmismeetodeid, toiteväärtust ja tervislikkust, märgistust, loomade heaolu ja keskkonnasäästlikkust. Programm võib põhineda ka ELi ja siseriiklike kvaliteedikavade tutvustamisel. Programmide raames tehtavad tegevused võivad olla näiteks messidel osalemine, ürituste ja degusteerimiste korraldamine, teavituskampaaniad, trükiste väljaandmine ja veebilehtede loomine või mõni muu teavitust ja müügiedendamist toetav tegevus. Abikõlblikeks toodeteks on kõik põllumajandustooted (ELi asutamislepingu lisas 1 nimetatud tooted, v.a tubakas) ning lisaks õlu, šokolaad, pagari- ja pastatooted, taimeekstraktist valmistatud joogid, sinepipasta, suhkrumais ja puuvill. Märksõna on koostöö Programm peab olema ühtne kogum meetmetest, mis on piisavalt ulatuslikud, et aidata kaasa toodete turundamisele. Samas tuleb silmas pidada, et kõik esitatavad programmid peavad olema üldist laadi, rõhutades eelkõige Euroopa Liidu mõõdet. Alles teise sõnumina võib välja tuua toodete päritolu liikmesriigi või rõhutada riikideülest päritolu (näiteks

oleks võimalik öelda: Baltic, Nordic, Scandinavian). Kolmandatesse riikidesse suunatud programmides võib päritolu nimetada samaväärsena Euroopa Liidu peamise kampaaniasõnumiga. Programm olgu üldist laadi Seega ei ole see toetusskeem mõeldud üksikutele tootjatele või ettevõtetele oma toodete reklaamimiseks, vaid esitatav programm peab olema üldist laadi – sektoriülene ning looma kaudset kasu kõigile konkreetse sektori ettevõtetele. Alates 2016. aastast on kaubamärkide kasutamine programmides küll lubatud, kuid seda vaid kindlatel tingimustel (korraga peab olema esitatud vähemalt 5 kaubamärki) ning konkreetsete tegevuste puhul (näiteks degusteerimiste korraldamisel ning messidel). Kaubamärkide esitlemisele on seatud ka mahuline piirang, mis

Meetme taotlusvoor toimub üks kord aastas ning taotlusi võtab vastu Luksemburgis asuv Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (CHAFEA). 2016. aastal on taotlusvoor avatud 28. aprillini. Järgmine taotlusvoor tuleb 2017. aastal.

2016. aastal on Euroopa Liidu kaasrahastamise eelarve selles meetmes 111,3 miljonit eurot ning selle summa sees on eraldi 30 miljonit eurot kavandatud vaid sealiha ja piimasektori projektidele. Euroopa Komisjon võtab igal aastal vastu tööprogrammi, millega kinnitatakse prioriteetsed valdkonnad ja sihtturud ning eelarve jaotus teemade kaupa.

tähendab, et kaubamärke tutvustav pind ei tohi ületada 5% kogu esitletavast pinnast. Programmi, mille taotleja(d) on pärit ühest liikmesriigist, nimetatakse lihtprogrammiks. Sellisel juhul võib esitada taotluse üks või mitu Eesti organisatsiooni. Kui aga programm esitatakse mitme liikmesriigi koostöös ehk mõnda Eesti sektorit esindav organisatsioon koostaks programmi koostöös mõne naaberriigi esindusorganisatsiooniga, oleks tegemist multiprogrammiga.

Rõhk kolmandatel riikidel Euroopa Komisjon on rõhutanud, et lähiaastate fookus on suunatud kolmandate riikide turgudele. Seda kinnitab eelarvejaotus, milles üle poole planeeritavast eelarvest on kavandatud just kolmandatesse riikidesse suunatud programmide kaasrahastamiseks. Ka piima ja sealihasektori programmide eelarvest on 21 miljonit kavandatud kolmandate riikide turgude tarbeks ning 9 miljonit planeeritud Euroopa siseturule suunatud projektide kaasrahastamiseks.

Taotlusvoor veel avatud

Toetusskeem pole mõeldud üksikutele tootjatele või ettevõtetele oma toodete reklaamimiseks, vaid esitatav programm peab olema üldist laadi – sektoriülene ning looma kaudset kasu kõigile konkreetse sektori ettevõtetele.

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist! Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee

www.lemeksmets.ee

K E S K KO N D

Jõgevamaal Puusta talus on 250 aastat veiseid peetud ja talu maadele ei ole maaparandus kunagi jõudnud. Foto: Ann Riisenberg

Eesti otsib rohelist teed sõnnikuma janduses 11 Eesti põllumajandusettevõtet osalevad projektis Green Agri, mille eesmärk on keskkonnasõbraliku sõnnikumajandusega vähendada pinnavee, ja seega ka Läänemere reostust. TEKST: MERIKE LEES

Väljavalitud ettevõtted jagunevad kolme gruppi: piimakarjakasvatajad, lihaveisekasvatajad ja üks seakasvataja. „Lihaveisekasvatajate seas on palju mahetootjaid ja ehkki nad on väiketootjad, on neil sõnniku aunastamise ja komposteerimisega tõsine mure, sest uus veeseadus karmistas aunastamise tingimusi,“ rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg. Mahetootmises on probleemiks sõnnikuga levivad umbrohud, mille levikut oleks võimalik piirata sõnniku õige komposteerimisega. 18

„Põllumehed on väga huvitatud kolleegide kogemustest sõnniku käitlemisel, et leida lahendusi oma ettevõtte probleemidele,“ nentis Ann Riisenberg. Aprillis külastavad Eestit Läti põllumehed, kavas on külaskäigud Polli aiandusuuringute keskusesse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Väätsa Agrosse ning Andre talu juustutööstusesse. Projektis osalevaid ettevõtteid ootab sel kevadel ees õppereis Taani ja järgmisel aastal Soome. Mais toimub Väätsa Agros sõnnikulaotamise demopäev, kus demonstreeritakse sõnniku laotamist rohumaale pärast esimest niidet.

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on valmimas uuring sõnnikulaotustehnoloogiate ja nende majandusliku tasuvuse kohta nii lämmastiku kasutamise kui ka laotamisel tekkivate kulude osas. Uuringu põhjal koostatakse ka infoteatmik. „Teatmikust peaks põllumees saama praktilisi soovitusi koos põhjendustega valiku langetamiseks, millist sõnnikulaotustehnoloogiat kasutada oma ettevõttes,“ selgitas Riisenberg. Praeguseks on Eesti eksperdid kõik osalejad läbi käinud ja juulis valmib neile konkreetse ettevõtte seisukohast uuendusliku lähenemisega tegevuskava. Projektis osalejad peavad tegevuskava ellu rakendama hiljemalt järgmise aasta kevadel. Enne tegevuskava rakendamist, selle ajal ja projekti lõppedes võetakse mulla-, vee- ja sõnnikuproove, et näha muudatuste tulemusi.

„Projekti ekspertide hinnangul on Eestis põllumaade väetamisel pigem sõnnikupuudus ja haritavat maad on rohkem, kui sõnnikut tekib,“ ütles Riisenberg. „Mida päev edasi, seda rohkem veendun, et põllumehi peaks julgustama sõnnikut kasutama, sest seda jääb järjest vähemaks, loomade arv väheneb. Praegu on Eestis keskmiselt 0,72 karjatatavat looma rohumaa hektari kohta, see on Euroopa Liidus üks madalamaid. Soomes on vastav näitaja 1,16,” tõi ta näite. „Sõnnik ei ole kuri ja paha, vaid aitab tekitada mullas huumust, mis meile saaki kasvatab. Kui kurname mulla ära, siis varsti hakkame kirjutama projekte, kuidas huumusevaru parandada. Praegune veeseadus näeb asju ainult veekvaliteedi seisukohast, jättes mulje sõnnikust kui ainult keskkonnaohtlikust ainest. Neid asju peaks komp-

leksselt vaatama ja tegutsema tasakaalustatult.“ Jõgevamaal Puutsa talus lihaveiseid kasvatava Airi Külveti huvi projektis osalemiseks oli saada parimat infot ning kogemusi tahesõnniku käitlemiseks ja komposteerimiseks. Tema talu maid piirab ühest küljest Pedja jõgi ja teisest küljest looduslik oja. Talus on 250 aastat veiseid peetud ning kõigil luhtadel ja jõeäärsetel maadel loomi karjatatud. „Karjatamise positiivne mõju on selgelt näha,“ kinnitas Airi Külvet. „Negatiivse mõju hindamiseks peame tegema proove, mina ei ole siin kalda erosiooni ega vetikate vohamist täheldanud.“ Külvet üritab läbi Green Agri projekti tuua välja tahesõnniku positiivseid külgi. „Korralikult käideldud tahe- ja sügavallapanusõnnik on mullaparandaja, must kuld,

mitte keskkonnaohtlik reostus,“ märkis Külvet. Külveti sõnul vajab selgitamist, mida tähendab sõnniku korralik käitlemine, sest tavaarusaama järgi on sõnniku käitlemiseks vaja valada hulk betooni ja ehitada lägahoidla. Suur mure sõnniku komposteerimisega Külveti talus on keskmiselt 70-pealine lihaveisekari, kelle varjualustesse tekib sügavallapanusõnnik ja söötmisplatsile ning jalutusalale heina ja põhuga segatud sõnnik. See kõik tuleb kevadel, kui loomad on põldudele läinud, lükata sõnnikuauna. Aunas hakkab sõnnik komposteeruma, kuid see protsess on pikem kui üks aasta. Sellega läheb sõnniku aunas ladustamine aga vastuollu praegu kehtiva veeseadusega.

K E S K KO N D „Minu eesmärk on, et tehtaks vahet, mis on sõnniku hoidmine põllul ja mis on sõnnikuauna komposteerimine põllul,“ rääkis Külvet. Auna puhul on olulised tema mõõdud, pikkus, laius ja asukoht, et sõnnik selles ikka komposteeruks, mitte põldu ei reostaks. Veisekasvatajatel, kes ei tegele põllupidamisega, ei ole oma sõnnikut kuhugi künda. Nemad väetavad sõnnikuga sügiseti loomade rohumaid, kuid selleks peab puistatav sõnnik olema korralikult läbikomposteerunud. Külveti sõnul on neid kuid ja päevi, mis sõnnikumajandust puudutavad, kirjutatud seadusesse kabinetivaikuses. Keskkonnaministeeriumis ei teatud midagi sõnniku komposteerimiseks vajalikust ajast ja maaeluministeeriumis tekkis tõlkeprobleemide tõttu hirm Euroopa Komisjoni (EK) rikkumismenetluse ees. „Ministeerium arvas, et EK käsib keelustada sõnnikuaunad põldudel,“ selgitas Külvet. „Sellest saadi ikka valesti aru, sest sõnnikuaunad on igas riigis edasi ja seda peetakse üheks kvaliteetsemaks sõnniku komposteerimise viisiks.“ Green Agri projekti raames saab Külvet oma talule tegevusplaani, kuidas on just tema majapidamisele kõige kasulikum ja keskkonda säästvam sõnnikut käidelda. Selleks saab teha nii mulla-, vee- kui ka sõnnikuproove. „Praegu tehakse ainult visuaalseid vaatlusi ja selle põhjal öeldakse, et näe aun, see on paha,“ märkis Külvet. Teooria ja praktika on eri asjad Lääne-Virumaal Patika külas Sepa talus 3500-pealist seafarmi pidava Ermo Sepa sõnul on teoreetilised teadmised üks asi, hoopis teine aga nende teadmiste praktikasse rakendamine. Tema seakasvatus asub endisel Jäneda sovhoosi territooriumil, pinnavormide poolest keerulisel karstialal, jõgede ja

Green Agri pilootprojekt Tänavu jaanuaris said põllumajandustootjad esitada avaldusi veekaitsele suunatud Eesti ja Läti koostööprojekti Green Agri pilootprogrammis osalemiseks. Taotluse esitas 21 ettevõtet, neist valiti välja 11. Green Agris osalevad ettevõtted saavad keskkonna- ja põllumajandusekspertidelt nõuandeid ettevõtte keskkonnaküsimuste lahendamiseks ja veeseaduse karmistuvate nõuete täitmiseks. Neile tutvustatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja praktikaid orgaaniliste väetiste kasutamisel. Koostöös ekspertidega koostatakse iga osaleva ettevõtte jaoks individuaalne tegevuskava. Green Agri pilootprogrammi valitud ettevõtete seas on neid, kes toodavad põllumajandussaadusi nitraaditundlikul alal, samuti on esindatud mahetootjad. Näiteks lihaveisekasvatajad on mures loomade karjatamise piirangute pärast veekogude ääres, taotlejate sõnul on need piirangud pannud küsimärgi alla sektori jätkusuutlikkuse. Piimatootmise ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted tõid probleemina välja märgatavalt lühenenud sõnniku laotamise aja. Uute reeglite täitmiseks tuleb ettevõtetes sõnnikumajandus ümber korraldada. Green Agri projekti viivad aastatel 2015–2019 läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos Läti Põllumeeste Parlamendiga. Elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg KeskLäänemere Programmi 2014–2020 raames. Green Agri projektis osalevad: Kassariotsa OÜ Adoranna OÜ Ranna talu Kritanto OÜ FIE Airi Külvet Puutsa talu Väätsa Agro AS Adavere Agro AS Kehtna Mõisa OÜ FIE Kaupo Kutsar Eestimaa Lihaveis OÜ Vao Agro OÜ Arkna Karjatalu OÜ FIE Ermo Sepp Sepa talu

soode läheduses. Sepa huvi on teada, kuidas seal kõige vähem kahju tekitades majandada. Sepa sõnul on sõnnikukäitlemiseks tehtavad investeeringud väga suured, kuid alati ei anna need sellist tulemust, nagu loodeti – kas ei ole investeering kõige õigemini tehtud, puudub komplekssus või ei ole kasutatud õigeid seadmeid. „Iga tehnoloogia muutmine vajab investeeringuid, kuid kas meie põllumees on praegu üldse suuteline investeerima,“ küsis Sepp. „Projektist ma saan teadmised ja tean, millesse investeerida.“ Täna kasutab Sepp sigade sõnnikut viljakasvatuses, väetades sellega oma 650 hektarit põllumaad. Ta usub, et mingisuguse koormuse sõnniku laotamine loodusele annab. Esimesel kohtumisel projekti ekspertidega valiti välja põld, sõnnikulaotustehnoloogia ja tulevikuvisioon. Sepal on plaanis investeerida sõnnikulaotussüsteemi ja siin on vaja valida õige tehnoloogia: kas randaalides mullaga segada või viia mulda kobestiga. Kamarasse viimise vajadust Sepa talus ei ole. Oht loodusele vähetõenäoline Järvamaal piimakarja pidamisega tegeleva Väätsa Agro AS-i juhatuse liikme Margus Mulla sõnul on nende projektis osalemise eesmärk saada infot, milline oleks nende jaoks kõige parem tehnikakasutus ja vaadata üle, kas lägalaotust saaks kuidagi paremaks muuta. Kokku 4200-pealise piimalehma- ja noorloomakarja toodetud 130 000 kanti läga kasutab Väätsa Agro oma enam kui 1600 hektari põllumaa väetamiseks ja loomadele allapanuks. „Lüpsilehma sõnniku separeerime ja komposteerime. Tahke osa läheb läbi kompostri ja seda kasutame uuesti lehmadele allapanuna. Separeerimise vedelosa kasutame põldudel väetisena,“ rääkis Muld.

Rahvusvahelised ülegabariidilised treilerveod Liikurtehnika – kombainid, traktorid, ekskavaatorid, heedrid, järelhaakeseadmed jpm – treilervedu koos peale- ja mahalaadimisega. Eesti sisestel treilervedudel 24/7 valmisolek – reageerime 2h jooksul • Rahvusvahelised ülegabariidilised treilerveod ja ekspedeerimine • Integreeritud logistikalahendused • Import/eksportdokumendid • Eriload, kooskõlastused, saateautod • Ladustamine, hoiustamine, kindlustus • Tööstusseadmete – kuivatid, autoklaavid, jpm – teisaldamine. 20 000 m2 avatud valvega lao- ja demoplats Jüris

Kaarlaid OÜ

Aruküla tee 51, 75301 Jüri Harjumaa, Estonia

T: +372 600 0200 F: +372 600 0203

kaarlaid@kaarlaid.ee www.kaarlaid.ee

Lüpsmise loomulik viis

Lely I-flow’ kontseptsioon suurendab piimatoodangut

Lely Astronaut A4 peamine omadus on läbikäidav lehma latter, mida nimetatakse I-flow’ kontseptsiooniks. Nii elu, kui ka teaduslikud uurimistööd on näidanud, et lehmad ei ole väga suutelised kitsastes kohtades pöördeid tegema. Lubades lehmal sirgelt latrisse sisse ja sealt välja kõndida kõrvaldatakse igasugune tarbetu ebamugavus. Lehmasõbralik konstruktsioon võimaldab lehmal ülejäänud karjaga katkematult läbi käia ega tekita talle tarbetut stressi. Talunikud, kes on kasutanud lüpsirobotit Lely Astronaut A4 koos I-flow’ kontseptsiooniga kauem kui aasta, teatavad piimatoodangu ootusiületavast kasvust.

Lely Astronauti robotkäsi - musklid ja ajud

Lely on oma tugeva robotkäe ideed järele proovinud juba 1992.aastast; käsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotsessi. Tänu robotkäe tugevale ehitusele ei purune miski isegi siis, kui lehm peaks selle peal seisma. Juhul kui lehm peaks nisakannud eemale tõukama, kinnitatakse need ilma saastumata ja loetud sekundite jooksul uuesti. Kindlustame kiireima võimaliku nisakinnituse ning täieliku kontrolli terve lüpsiprotsessi üle, kõik funktsionaalsed komponendid on paigutatud nisakannudele nii lähedale kui võimalik.

Lely Astronauti robotkäsi End hästi tõestanud põhimõte - robotkäsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotseduuri.

I-Flow’ kiire sisenemine ja väljumine Tänu I-flow’ kontseptsioonile kõnnib lehm sirgelt seadmesse sisse ja sealt välja tegemata pöördeid. See teeb robotis käimise lehmale lihtsamaks, lühendab õppimiskõverat ja suurendab tootlikkust.

Lely sügamisharjad - mõeldud enamaks, kui vaid puhastamiseks

Sügamisharjad eemaldavad nisalt pori ja sõnniku. See on ainus puhastussüsteem, mis puhastab nisaümbruse nisakannu kokkupuutekohas, samuti nisa lähedal oleva udarapõhja. Harjad võimaldavad ka kiiret ja väga tõhusat stimulatsiooni, mis on oluline selleks, et lehm vabastaks oksütotsiini hormooni. Parem stimulatsioon võimaldab paremat ühendusaega ja piima kiirust, kasvatades sellega roboti suutlikkust.

Lely sissetõmmatav söödaküna - ajend latrist lahkumiseks

Eemaldades pärast lüpsi lehma nina eest söödaküna, julgustatakse teda kiiremini latrist lahkuma, kuna miski ei takista tema teed ning ta ei saa sööta enam kätte. Kiirem väljumine võimaldab järgmisel lehmal kiiremini siseneda. Olgugi et see näib väikese eelisena, aga viis sekundit ajavõitu iga lüpsi kohta võib kergesti tähendada 15 minutit päevas ehk ühte lisalehma.

Lely 4Effect - veerandiku täpsusega

On ju täiesti selge, et kõik lehmad on pisut erinevad. Igal lehmal on soodsaimate lüpsitingimuste osas omad eelistused. Lely 4Effect pulsaator on esimene revolutsiooniline läbimurre lüpsitehnoloogias enam kui 30 aasta jooksul, kuna vaakumi ja pulseerimise sätteid on võimalik reguleerida veerandiku täpsusega. See tähendab, et lehma koheldakse tõeliselt individuaalselt, mis tagab ka täpse lüpsmise. Pulsaatori paigutus suurendab süsteemi mõju, see on peidetud turvaliselt käe sisse ja paigutatud udarale nii lähedale, kui võimalik. Tulemuseks on optimaalne lüpsikiirus veerandiku kohta, lühemad lüpsiajad, lühemad tühilüpsi ajad nisa kohta ja roboti võimekuse kasv.

Lely MQC ja Lely MQC-C - piimas voolav teave

Lehmade heaolu ja suurepärane piimakvaliteet on eduka robotlüpsi võtmeteks. Mida rohkem teavet piima kvaliteedi muutuste kohta kätte suudame saada, seda lihtsam on piimatalunikel üles leida võimalike probleemidega lehmasid. See on põhjus, miks Lely asus kohe algusest peale piima kvaliteedi mõõtmise kallal töötama ja firma on säilitanud oma positsiooni juhtiva tootjana, tehes selle uudseima tehnoloogia kättesaadavaks talunikele üle maailma. Piimakvaliteedi kontrollsüsteem Lely MQC mõõdab olulisi parameetreid: rasva- ja valgusisaldust, juhtivust, piima värvust, lüpsiaega veerandiku kohta ja tühilüpsi aega. Lely MQC-C mõõdab iga lüpsi ajal somaatiliste rakkude arvu. Iga lüpsikorra lõpus on teave saadaval teie T4C haldussüsteemis. Lely pakub esimesena standardset seadmesisest süsteemi, mis näitab rasva ja valgu taset. Lüpsi ajal analüüsitakse rasva, valgu ja laktoosisisalduse taset, võimaldades jälgida piimakarja suutlikkust. Selle tulemusel on lehmade tervis parem ning tänu maksimaalsele tootlikkusele ja madalamatele veterinaarkuludele vähenevad ka üldkulud.

Optimaalne harjadega puhastamine Ainus saadaolev lüpsieelne puhastussüsteem, mida puhastatakse ristsaastumise vältimiseks iga lüpsi järel kloorivaba vahendiga.

Piimas voolav teave Lely MQC mõõdab iga veerandiku kohta nt järgmisi parameetreid. Piima värv. Juhtivus Lüpsiaeg. Tühilüpsi aeg. Piima kiirus iga udaraveerandiku kohta. Temperatuur. Rasva ja valgu sisaldus.

www.linery.ee

VILI

Tänavu vilja hinna tõusu Kolm eelmist rekordilist saagiaastat on kasvatanud teravilja laovarud maailmas nii suureks, et tänavu suurt viljahinna tõusu börsil oodata ei ole. TEKST: MERIKE LEES

Riskide hajutamiseks on viljakasvatajal mõttekas fikseerida vilja hind hooaja jooksul jao kaupa igas kuus või vähemalt kvartalis, sest mida vähem on fikseerimise kordi, seda suurem oht on tabada kõige madalamaid hindasid. Põllumeeste ühistu KEVILI juhi Meelis Annuse sõnul tuleb fikseerida siis, kui pakutav hind katab kulud ja tagab oodatava kasumi. „Soovitame fikseerida jooksvalt, jagada oma potentsiaalne saagi kogus hooaja peale ja fikseerida hinda igakuiselt või vähemalt korra kvartalis, hajutades sellega hinnariske tervele hooajale,“ selgitas Annus. Annuse sõnul ei tasu eesmärgiks seada maailmaturu hinnatippude püüdmist, vaid languse põhjade vältimist. See peaks tagama hooaja keskmisest parema hinna. Baltic Agro vilja tootejuhi Timo Sildvee sõnul on hinnad pidevas muutumises ja prognoose on keeruline teha. „Seda, kas õige hetk hinda fikseerida on täna või hoopis sügisel, ma öelda ei saa, sest börsid on ettearvamatud. Kuhu nad sügiseks jõuavad, seda me ette ei tea,“ märkis Sildvee. Oodatud hinnatõusu ei tulnud Aasta alguses oodati, et vilja hind hakkab tõusma: nii nagu juhtus eelmisel aastal. Aga tõusu ei tulnud, tuli hoopis pikk langus, kuna erinevate riikide vilja laovarud on suured. Mõned positiivsed uudised on küll olnud, aga trendimurdvat hinnatõusu veel ei ole. „Hetkel on tunne, et laovarud on hästi suured ja seda uudist, mis peaks tõstma vilja hinda, ma ei näe. Pigem peaks arvestama pikemaajaliste madalate hindadega,“ tõdes Meelis Annus. Sildvee sõnul oli üks hinnapõhi veebruari lõpus ja pärast seda on hinnad natuke tõusnud. Kindlasti ei ole hinnad neil tasemetel, kus nad olid 2012. aastal. „Oleme märkimisväärselt allpool, kuid mitte päris põhjas. Samas vilja hinnatõusuks piisab suurest ilmasti-

kumõjust, mis võib ootamatult tulla ja panna hinnakõvera ülespoole liikuma,“ selgitas Sildvee, et ilmastik on peamine viljahinna kujundaja. Talivili talvitus hästi Talivilja talvitumine on Eestis läinud hästi, siinseal on rapsiga väikeseid probleeme, kuid nisuga tundub kõik hästi olevat. „Aprilli keskpaigaks saab aimu, mida sel aastal oodata on: kas tuleb jälle rekordsaak või mitte,” märkis Sildvee. Hinna fikseerimise võimalust tänavusele saagile hakkas Baltic Agro pakkuma juba 1. juulil 2015, kui 2015. aasta saak polnudki veel valmis. Seda võimalust on Sildvee sõnul päris palju kasutatud. „Põllumeestele on riskijuhtimise seisukohast oluline, et mis tahes hetkel sisendeid soetatakse, oleks võimalus toote hind lukku panna,“ selgitas Sildvee. Teine oluline hinnakujundaja on saagikus. Sildvee mainis, et kuna me läheme suurte varudega uuele saagile vastu, siis selleks, et hind saaks 2012. aasta tasemele üles minna, peaks tulema suur põud või muu loodusõnnetus. Nii nisul kui ka maisil, mis on omavahel asendatavad, ja sojaoal, mis on rapsiga asendatav, on suured laovarud. Eelmisel aastal toodeti Eestis teravilja 25% ja rapsi 18% rohkem, mis tähendab, et tegu oli kolmanda rekordaastaga järjest. „Seekord keegi enam rekordit ei oota, pigem võib saaki tulla 20% vähem,” rääkis Annus. Aga see ei mõjuta hinda, sest Eesti toodang on maailmaturu mõistes niivõrd väike ega kõiguta pakkumiste ja hinna suhet. Küll aga avaldab väiksem saak maailma suuremates tootjariikides hinnale positiivset mõju. Hernes on hinnas Selle aasta n-ö tõusja on aga hernes, mida tasub rohkem külvata, sest hernest on turul vähe. „Tänavu on kõige populaarsem toode kollane hernes,“ ütles Sildvee. „Mina pole nii suurt kollase herne hinnapree-

oodata pole miat näinudki.“ Hernes on nišikultuur ja kui teda on puudu, siis on väga palju puudu ja kui üle, siis on väga palju üle. Indias, mis on maailma suurim hernetarbija, on väga halb ilm ja hernest jääb väga palju puudu. Prantsusmaal, mis on teine suur hernekasvataja, on aga probleeme kahjuritega, mistõttu jääb turul hernest vajaka. „Eks Eestis herne pindala kahe- ja võib-olla isegi kolmekordistub,“ prognoosis Aigro. Ka herne hinda saab fikseerida. Praegu on herne hind väga kõrgel tasemel ja Aigro sõnul on raske öelda, kas on veel kasvuruumi. Hernes on praegu kaks korda kallim kui rukis ja kindlasti kõige kasumlikum kultuur, mida kevadel külvata. Nõudlust on ka kvaliteetse õiget sorti toidukaera, mitte söödakaera järele. Samuti on ubadele hea nõudlus. „Uba kasvatati väga palju eelmisel hooajal, aga ma kahtlustan, et hernes võtab tänavu oalt pinda ära. Herne kasvatamine suureneb oa ja suvirapsi arvelt,“ ütles Aigro.

Starterid, generaatorid MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad Originaal- ja B-varuosad lääne traktoritele ja põllutehnikale Case, New Holland, John Deere, Massey Ferguson jt Kardaanid Akud, laagrid, kiilrihmad, õlid, määrdeained Heinapressinöör ja silorullivõrk Hüdrosilindrid, pikitõmmitsad Mullaharimistehnika varuosad Niidukite ja kombainide varuosad Rehvid Elektrikarjused ja -tarvikud Laudatarvikud AGROPARTS OÜ info@agroparts.ee, www.agroparts.ee TALLINN, Pärnu mnt 388A tel +372 670 1060 gsm +372 514 4065

RAKVERE, Rägavere tee 38

tel +372 325 8970 gsm +372 526 0545

Maaletooja ja müüja:

Hind on langustrendis INDREK AIGRO

COPENHAGEN MERCHANTS, VILJAMAAKLER

ilja hinnad on juba aasta aega langenud ja selliseid tõuse, nagu oli mullu, pole olnud. Samas on viljakasvatus ja -koristusperiood alles ees ja sel ajal võib palju juhtuda. Üldiselt maailmas tarbimine väheneb ja toodanguprognoos paistab hetkel igal pool väga hea, nii Venemaal, LõunaAmeerikas kui ka Austraalias. Seega oleks Eesti põllumehele kasulik, kui meist hästi kaugel tuleks ikaldus. Kohalikud teraviljakasvatajad ei ole oma viljasaagi hinda fikseerinud, võib-olla 1% nisu ja odra saagist on fikseeritud hindadega. Hinna fikseerimiseks on nüüd juba hilja ning need, kes ei ole seda tänaseks teinud, on maha maganud sügisesed kõrgemad hinnad. Kui aga tuleb paaripäevane hinnatõus, siis mingile osale viljale hinda fikseerida ei ole paha mõte, sest trend on odavnemise suunas.

Harjumaa, SAUE 76505, Tule 20. Tel 670 9621. Mob 528 2732, 521 8462 Valgamaa, VALGA 68204, Petseri 40. Mob 524 1759

www.sami.ee

Üks masin, sada töövahendit ja palju töövaldkondi. Vaata lisa: www.avanttecno.com/www/ee/ Avanti laadur saab hakkama kõikide füüsiliselt raskete farmitöödega. Ka keerulistel aegadel oli Avant paljudes farmides viimane masin, millest loobuda. Avantil on oma suurusklassis parim ümberminekukoormuse ja tõstevõime suhe. Mitmekülgsed omadused koos madalate käitus- ja hoolduskuludega teevad Avantist kõige universaalsema ja olulisema masina farmis.

KO O S T Ö Ö

Põlluma jandus-Kaubanduskoja 20 aastat toidutootjate hüvanguks ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

esti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab tänavu oma 20. tegevusaastat. Selle ajaga on Eesti põllumajandus- ja toidusektor jõudsalt arenenud ja oma osa selles on kindlasti olnud ka kojal. Samuti on selle aja jooksul arenenud ja muutunud koda. On muudetud põhikirja, on muutunud liikmeskond, kuid põhimõte töötada põllumajandus- ja toidusektori arengu heaks, on jäänud. Juba mõned aastad tagasi leidsime, et on aeg koja arengus astuda taas samm edasi. Selle aja jooksul on põllumajandus- ja toidusektori esindajatega korraldatud mitmeid arutelusid, et leida võimalusi tootjate koondumiseks ühisesse ja tugevasse esindusorganisatsiooni, mis suudaks hästi kaitsta liikmete huvisid. Möödunud aasta alguses valmis ka põllumajandus- ja toidutootjate uuring, mille käigus hinnati esindusorganisatsioonide senist tegevust ja vaadati tulevikku. Liikmeskond jaguneb neljaks Arutelude ja uuringu põhjal valmisid ettepanekud, mis on viinud põllumajandus-kaubanduskoja põhikirja muutmiseni. Uues põhikirjas on muudetud mitmeid koja toimimise põhimõtteid ja täpsustatud ka koja põhikirjalisi eesmärke. 9. veebruaril 2016 toimunud koja erakorralisel üldkoosolekul kinnitati põhikirja muudatused, mis korrastavad koja juhtimis- ja toimimisstruktuuri ning pakuvad paremaid võimalusi põllumajandusja toidusektori huvide kaitsmiseks ning liikmetele teenuse pakkumi-

Kui varem

moodustati toimkonnad koja nõukogu initsiatiivil, siis nüüd saab toimkondi moodustada ka liikmete enda initsiatiivil.

seks. Uue põhikirja järgi jagatakse koja liikmeskond nelja gruppi, kes hakkavad oma tööd ise korraldama ja valivad oma esindajad koja nõukogusse. Põllumajandustootjad ja nende ühendused moodustavad põllumajanduse grupi, toidutööstused ja nende ühendused moodustavad töötleva tööstuse grupi, teised maamajandusettevõtjad ja nende ühendused moodustavad maamajanduse grupi ning metsaomanike ühendused moodustavad metsanduse grupi. Grupi koosolekutel saavad grupid arutada ja kujundada koja seisukohti nendes küsimustes, mis on olulised just selle grupi liikmetele. Muudeti ka koja toimkondade moodustamise põhimõtteid, et toimkondade loomine oleks paindlikum ja võimaldaks paremini erialaste teemade arutamist. Kui varem moodustati toimkonnad koja nõukogu initsiatiivil, siis nüüd saab toimkondi moodustada ka liikmete enda initsiatiivil, mis loodetavasti muudab toimkondade töö aktiivsemaks ja tulemuslikumaks. Toimkonna liikmeteks

võivad olla koja liikmed kas ühest või mitmest koja grupist. See tähendab, et moodustada saab nii horisontaalseid toimkondi, kus on esindatud kõik osapooled esmatootjatest ja tööstustest kuni teenusepakkujateni kui ka kitsamaid erialaseid toimkondi. 12-liikmeline nõukogu Muudeti ka koja nõukogu valimise korda. Edaspidi valitakse kojale 12-liikmeline nõukogu, kus on esindatud kõikide gruppide esindajad (põllumehed, toidutööstused ning metsaja maamajandusettevõtjad). Nõukogusse nimetavad kuus liiget põllumajandustootjad, kolm liiget põllumajandussaaduste töötlejad ning kolm liiget nimetavad metsaja maamajandusettevõtjad ühiselt. Nõukogu töö peaks olema suunatud konsensuse otsimisele, mida on arvestatud ka nõukogu liikmete tasakaalu määramisel. Koja nõukogu peaks leidma kompromisse ja ühisseisukohti nendes küsimustes, kus gruppide arvamused lahknevad. Nõukogu esimeheks saab inimene, kelle poolt hääletas vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest, mis peaks tagama nõukogu esimehele laiapõhjalise ja gruppide ülese toetuse. Koja uued struktuurid peaksid hakkama tööle lähikuudel, kuid tootjate koondumine ühtsesse organisatsiooni on kindlasti natuke pikem protsess. Organisatsiooni hea toimimine eeldab kindlasti liikmete panust nii aktiivse osalemise kui ka sellisel tasemel liikmemaksude näol, mis suudaks tagada organisatsiooni sõltumatuse, heal tasemel professionaalse huvikaitse ning vajalikud teenused.

PI I MAFOORUM Piimaturu kriis ja lahendused

Sisu: Kriisis kindlusta tulevikku Ühistegevus on ülitähtis Lehmade arv väheneb Piimatoodete eksport Intervjuu Sascha A. Weberiga Piimatootjate käekäik Pääsetee: lisandväärtuse kasv Kriis ja lahendus Ebaausad kauplemistavad MES-i teenused Loomataudide ennetamine

3 4 5 7 8 12 18 20 24 27 30

Kriisiolukorras tuleb tulevikku kindlustada JAANUS MURAKAS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA PIIMATOIMKONNA ESIMEES

Viimasel piimafoorumil võeti kokku Eesti piimandussektori probleemide peamised põhjused – Venemaa impordikeeld, piimakvootide kadumine, Hiina impordihuvi kahanemine. Piimandussektori globaalseid probleeme Eestis võimendab ka viimastel aastatel muutunud poliitiline olukord, mis on viinud lisaks turuhinna drastilisele langusele ka meie piimatootjate toetuste vähenemiseni. Valitsus leidis võimalused raskustesse sattunud põlevkivisektori toetuseks, kuid muutuma peab ka riigi suhtumine farmeritesse, kes peavad veel raskemas kriisis kahjumiga tootma, riigilt olulist abi saamata. Põllumajanduskriisidesse ei saa suhtuda samamoodi nagu kriisidesse teistes sektorites. Lehmad pole suusad või jalgrattad, mille tootmise saad kahjumi tekkides lõpetada kasvõi päevapealt. Põllumees ei saa öelda lehmale, et aitab, lõpeta piima andmine. Kasvõi kahjumiga, aga ta peab edasi tootma. Riik peab toetama See on erinevus, millest tuleb ükskord hakata aru saama, ja see on ka põhjus, miks peab põllumeeste kriis olema riiklikult reguleeritud ja toetatud võrreldavalt teiste liikmesriikidega. Põllumehed peavad jätkama tootmist ka siis, kui seda toodet pole vaja. Ta peab käima tööl ka siis, kui talle palka ei maksta. Normaalne ini-

Valitsus leidis võimalused raskustesse sattunud põlevkivisektori toetuseks, kuid muutuma peab ka riigi suhtumine farmeritesse, kes peavad veel raskemas kriisis kahjumiga tootma, riigilt olulist abi saamata. mene siis enam tööl ei käiks, kuid talumees on sunnitud käima ja maksab juba poolteist aastat töölkäimisele peale. Ühistu juhina näen iga päev, kui keeruline on põllumajandustootjate olukord. Käibel on moodne lause, et piimaturu olukord läheb kindlasti millalgi paremaks, aga enne läheb ta veel halvemaks. Viimase pooleteise aastaga on kadunud kümnendik Eesti piimakarjast, sest paljud põllumajandusette-

võtted pole kriisile vastu pidanud. On neidki, kes on lõpetanud selleks, et ettevõtet pankrotist päästa. Paljud on sunnitud lõpetamisele mõtlema, sest tunnevad end üksijäetuna. Eesti riik ei maksa siiani piimatootjatele riigieelarvest üleminekutoetusi, mis on põllumeeste põhinõue. Teised riigid maksavad ja tootjad on õigustatult frustratsioonis. Põlevkivisektori toetamine näitab, et valitsus hakkab aru saama, kuidas riigis majanduskasv tekib. Kuid valitsus on näidanud ka selgelt suhtumist põllumeestesse. Mõistetavad on põllumeeste küsimused, miks meie olukorda ei mõisteta ja miks ei ole peaminister tulnud rääkima põllumeestega, et mõista sektori raskusi. Lisaks sellele, et on raske turuolukord, tunnevad põllumehed, et nad ei lähe ülejäänud ühiskonnale korda – ja see on kõige suurem probleem. Vaadates tulevikku Kõrge demokraatia ja turumajandusega riikides nagu näiteks Uus-Meremaa, Põhjamaad, Lõunaja Põhja-Ameerika riigid, Kanada, paljud EL-i liikmesriigid, on piimatööstused ühistute kontrolli all. Paremad näited on peaaegu 100% ühistute kontrolli all olevad Soome Valio, Norra Tine ja Taani Arla. Kahju, et pärast Eesti taasiseseisvumist polnud piisavalt tarkust, et ehitada üles ühistegevusele põhinev jätkusuutlik piimandussektor. Viimane aeg on teha vigade parandus ja ehitada Eestis üles selline piimandus, mis on elujõudu näidanud kogu arenenud maailmas.

Vaid toodangu müük ja ühistegevus toob kriisist välja URMAS KRUUSE MAAELUMINISTER

2016. aasta kõige suuremaks küsimuseks toidutootjatele kujuneb see, kuidas end kohandada uue ja karmi turuolukorraga. Piimatootjaid võiks aidata vaid senisest tugevam koondumine, töötlemisvõimsuse rajamine ja tootega lõpptarbijani jõudmine. 1. aprillil kohtusin Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hoganiga. Jutt oli väga tõsine ja kandis mõtet, et põllumajandustootjatel pole muud väljapääsu kui muutunud turuoludega kohaneda. Kes kõige paremini ja kiiremini kohaneb, see võidab tulevikus. Euroopa Liit on viimaste aastate jooksul eraldanud põllumajandussektori abistamiseks erakorraliselt üle miljardi euro. Kriisiabi on kriisiabi, lahendus peab tulema turult. Kõige jõulisem lahendus on piimatootjate senisest suurem ühistegevus, mis annab põllumehele tugevamad hoovad toodangu hinnastamisel. Oleme näinud, kui edukalt käivitus ühistuline tegevus kalandussektoris – kalurid hakkasid toodangut läbi ühistute müüma ning said turult seetõttu parema hinna. Ka piimatootjad on viimastel kuudel teinud ära suure töö ja on selgasid kokku panemas. Vajame ühistulist piimatööstust Lahenduse teine aste peaks olema ühistulise piimatööstuse rajamine, see aitaks põllumehel saada juba õiglasema osa oma toodangu väärtusest. Põllumajandusliku ühistulise suurtööstuse loomiseks

Urmas Kruuse

Piimasektor ei muutu konkurentsivõimeliseks tänu korrapärastele, ebakorrapärastele ja kriisitoetustele. Piimasektor saab taas jalad alla, kui suudame hakata oma toodangut välisturgudel müüma. on Eesti maaelu arengukavas 2014– 2020 ette nähtud kuni 18 miljoni suurune toetus. Töötlemisvõimsuse rajamine ja oma toodetega lõpptarbija lauale jõudmine kaotaks praeguse ülisuure majandusliku sõltuvuse üksikutest tööstustest. Eesti toodab ligi kaks korda rohkem toorpiima, kui elanikud jõuavad tarbida. Seega jääb meile alati küsimus, millistele turgudele pii-

ma ja piimatooteid viia. Vaid sellest ei piisa, et Eesti sobib olemasolevate viljakate rohumaade ja piimatootmiseks sobiva kliima tõttu piimatootmiseks. See toodang on vaja ka maha müüa. Eksporditurgude valikust meie tänase päeva nukker seis alguse saigi. Unistusele Venemaa turust ei tasuks vähemalt tänastes poliitilistes oludes panustada. Riigi ülesanne on olnud olla uutele turgudele minemisel ettevõtjatele partneriks ja uste avajaks. Kaugematest turgudest on praeguseks loodud võimalused kaubelda Jaapanis, Hiinaga jõuavad kõnelused eeldatavasti peagi lõpusirgele. Mitmetele kaugetele turgudele minemise puhul on juttu olnud ka põhjanaabritega selgade kokkupanemisest. Suurel plaanil on üks konks See konks on meie võimekus toodangut teistel turgudel müüa. Piimasektor ei muutu konkurentsivõimeliseks tänu korrapärastele, ebakorrapärastele ja kriisitoetustele. Piimasektor saab taas jalad alla, kui suudame hakata oma toodangut välisturgudel müüma. Müügile ja uutele turgudele keskendumine on ka Euroopa Liidu üleselt keskne lähenemine. Näiteks tänavu on Euroopa Liidu toidusektoril võimalus taotleda selleks üle 110 miljoni euro toetust, kusjuures piima- ja sealihasektori projektidele on ette nähtud 30 miljonit eurot. Loodan, et Eesti toidutootjad esitavad sellele rahale rohkem taotlusi kui eelmisel perioodil. See on reaalne võimalus uutele turgudele minemise rahastamiseks.

Lehmade ja lehmaomanike arv mullu vähenes Piima kokkuostuhind on Eestis püsinud väga madalal tasemel 2014. aasta teisest poolest. See on kaasa toonud lehmade arvu ja piimatootmise vähenemise. Tootmise vähenemisele aitas mullu kaasa ka viimase kvoodiaasta lõppemise eelne kartus ületada Eestile eraldatud tarnekvooti. KALEV KARISALU, AHTO TILK

Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2011-2015

MAAELUMINISTEERIUM

JOONIS 1

Statistikaameti esialgsetel andmetel ulatus Eestis 2015. aastal toodetud piimakogus 773 800 tonnini, mida on 31 300 tonni võrra ehk 3,9% vähem kui eelnenud aastal. Kaalukam osa piimakoguse vähenemisest jäi aasta esimesse poolde, II poolaastal negatiivne vahe eelmise aastaga võrreldes kuust kuusse kahanes ning viimases kvartalis toodeti juba peaaegu sama palju piima kui samas kvartalis aasta eest. Piimatoodangu vähenemise n-ö tehniliseks põhjuseks oli piimalehmade arvu 5,3%-line langus eelmise aasta lõpu seisuga, sest kriisi tingimustes osad tootjad vähendasid täiendavalt karja või loobusid sellest üldse. Keskmine piimatoodang lehma kohta aga tõusis ka sektori raskele olukorrale vaatamata 104 kg võrra uut rekordit tähistava 8337 kilogrammini.

1000

Lehmade tootlikkus kasvas Viimase viie aasta andmete võrdlusest on näha, et piima kogutoodang on kasvanud 80 800 tonni võrra ehk 11,7%. Lehmade arvu 5,9%-lise languse juures samal pe-

800 600

7168

7526

8233 805,2

771,6

721,2

693

7990

8337

8000

773,8

6000 4000

400 200 0

10000

96,2 2011

97,9

96,8 2012

2013

Piima kokku, tuh tonni Piima lehma kohta, kg

rioodil on lehmade keskmine produktiivsus tõusnud tervelt 1 169 kg ehk 16,3% võrra (joonis 1). Kokkuostjatele realiseeriti 2015. aastal 719 800 tonni 3,9%-lise rasva- ja 3,4%-lise valgusisaldusega piima, mida on aastatagusega võrreldes 1,4% vähem. Piima kokkuostjatele realiseerimise osakaal ulatus 93%-ni. Kokkuostetud piimast 99,5% kuulus eliit- ja kõrgemasse sorti. Piima kokkuostuhind on viimase viie aasta võrdluses, turukonjunktuuri mõjutustest tingituna, olnud pidevas muutuses (joonis 2). Aastatel 2011–2013 püsis Eesti piima kokkuostuhind suhteli-

95,6 2014

90,5 2015

2000 0

Lehmad, 31. dets., tuh tükki Allikas: Statistikaamet

selt stabiilne ning ületas aastate keskmisena 30 €/100 kg kohta. Vahe EL-i keskmise piima kokkuostuhinnaga püsis aastate keskmisena küllaltki väike, olles samal perioodil Eesti keskmisest näitajast 5–8% kõrgem. Suuremad muutused piima kokkuostuhinnas toimusid 2014. aastal, kui märtsis saavutas Eesti piima kokkuostuhind kõigi aegade rekordtaseme (40,33€/100kg) ja püsis esimesel poolaastal kõrgel tasemel. Piimaturu olukord halvenes üldise piima pakkumise suurenemise (2014) ja Venemaa kaubanduspiirangute mõjutustel alates 2014. aasta teisest poolest märgatavalt ning Ees5

tis kiirelt kukkunud piima kokkuostuhind on sealtmaalt tänaseni püsinud väga madalal tasemel. 2015. aastal oli Eesti keskmine piima kokkuostuhind vaid 23,70 €/100 kg kohta. Viimati langes Eestis piima kokkuostuhind veel madalamale 2009. aasta piimakriisi ajal, mil aasta keskmisena oli piima kokkuostuhind 21,05 €/100 kg. Võrreldes 2015. aasta Eesti ja EL-i piima kokkuostuhinna erinevust, siis 2015. aasta keskmisena oli Eesti keskmine piima kokkuostuhind EL-i keskmisest näitajast ca 22% väiksem. Kõige rohkem on paari lehma pidajaid PRIA põllumajandusloomade registri 2015. aasta lõpu seisu andmed piimatootmise struktuuri kohta karjade suuruse alusel näitavad, et tootjate arvult ülekaalukalt suurima grupi moodustavad jätkuvalt 1–2 lehma omanikud. Selle valdavalt vaid oma majapidamise tarbeks piima tootva grupi osakaal on küll pidevalt kahanemas, kuid moodustab endiselt kõikidest tootjatest üle poole (54,7%). Samas kõige suuremate, üle 300 lehmaga, tootjate osatähtsus kõikide lehmaomanike hulgas oli 2015. aastal vaid 4,3%, kuid see on viimase viie aastaga 1,6 protsendipunkti võrra suurenenud. Piimalehmaomanike arvu vähenemine Eestis 2015. aastal eelmise aastaga võrreldes kiirenes – tootmise lõpetas 12% lehmaomanikest – kuid jäi siiski väiksemaks kui 2011. ja 2013. aastal. Kokku on viimase viie aastaga piimalehmaomanike arv vähenenud 45%. Jätkuvalt on selge tendentsina näha, et väiksema loomade arvuga ehk kuni 50 lehmaga tootjate suurusgruppides on tootmise lõpetajate arv proportsionaalselt tunduvalt suurem kui suurema lehmade arvuga tootjate gruppides. Kõige vähem, 2%, on viimase

Eesti keskmine piima kokkuostuhind 2011-2015 JOONIS 2

Allikad: Statistikaamet, Euroopa Komisjon

50 EL 2015. a keskmine hind:

30,68 €/100kg EL keskmine piima kokkuostuhind

Eesti keskmine piima kokkuostuhind

jaanuar 2011

november 2015

16,3%

nenud. 2015. aastal vähenes viimatimainitud grupis peetavate lehmade osakaal kõikide teiste gruppidega võrreldes enim ehk 2 protsendipunkti võrra. Arvuliselt kõige suurema tootjate arvuga grupis (1–2 lehmaga tootjad) peetavate lehmade osakaal on pidevalt ja selgelt vähenenud ning 2015. aastal küündis see näitaja vaid 1,6%-ni.

viie aastaga kahanenud piimalehmaomanike arv kõige suuremas, üle 300 lehmaga tootjate suurusgrupis. Hoopis teistsuguse pildi piimatootmise jaotumisest annab piimalehmade arvu jagunemine suurusgrupiti. 2015. aastal peeti Eestis tervelt 81,3% kõikidest lehmadest üle 100 lehmaga karjades, sealjuures 300 ja enama lehmaga karjades peetavate lehmade osakaal küündis ligi 63%-ni. Kui lehmade arvult suurima grupi osakaal on viimasel viiel aastal kiiresti suurenenud, siis 100–299 lehmaga tootjate grupis on peetavate lehmade osakaal vähe-

Lehmade arv vähenenud üle viie protsendi Perioodil 2011-2015 vähenes piimalehmade arv kõikide suurusgruppide peale kokku 5,4% võrra, mis protsentuaalselt kattub täpselt 2015. aastal turukriisi tingimustes karjades lehmade arvu vähendamisega. Protsentuaalselt oli viie aasta jooksul kokku suurem vähenemine kõige väiksema lehmade arvuga tootjate karjades: 1–2 lehmaga tootjate grupis 51%, 3–9 lehmaga tootjate grupis 41% ning 10– 49 lehmaga tootjate grupis 35%. Ainsana kasvas lehmade arv sel perioodil üle 300 lehmaga tootjate grupis, täpsemalt 10% võrra.

on viimase viie aastaga kasvanud lehmade keskmine produktiivsus.

Piimatoodete ekspordikäive möödunud aastal vähenes JOOSEP LUKK MAAELUMINISTEERIUM

Eesti piimatöötlemissektoris tegutseb ligi 25 töötlemisettevõtet ja talu, millest viis ettevõtet on suuremad tööstusettevõtted (tööga hõivatud 100 või rohkem inimest). Heitlikus turuolukorras on jätkunud piimatoodete toodangu rahalise väärtuse kiire vähenemine. Piimatööstus tootis 2015. aastal 289,8 miljoni euro väärtuses piimatooteid, mida oli 14,6% vähem kui 2014. aasta samal ajal. Viimane sarnane suurem langus toimus 2009. aasta kriisi ajal. Piimatoodang vähenes aastaga 3,9%, lehmade arv on sanktsioonide ja madala kokkuostuhinna mõjul samuti hoogsalt vähenenud. 2015. aastal oli piimatoodang 773 700 tonni, millest realiseeriti 719 800 tonni (93% kogutoodangust). Piima ja piimatoodete ekspordikäive langes 2015. aastal 30,5% ja ekspordi rahaline väärtus oli 133,5 mln eurot. Sektori eksporti ei soodusta EL-is valitsev suur ületootmine, mille tulemusena on kokkuostuhinnad tugevasti langenud ning liiguvad 2009. aasta kriisi algusperioodi kursil, samas pole veel jõutud nimetatud aasta maikuise madalseisuni, kui EL-i keskmine kokkuostuhind oli 243,9 eurot/t. Samuti on maailma suurtes piimatootmisriikides kokkuostuhind liikunud langevas trendis, mis suurendab ebakindlust veelgi. Üllatavalt pole kohalikul tasandil töötlemis- ja kokkuostumahud vähenenud, kuigi ekspordimahud on märgatavalt väiksemaks jäänud. Eesti töötlev tööstus tootis 2015. aastal 208 600 tonni piimatooteid, mida oli võrreldes eelnenud aastaga 2% enam. Toodan-

Tööviljakus tõusnud, käive langenud

Piimasektori olulisemate näitajate 2014. ja 2015. aasta võrdlus

2014 2015

Muutus (%)

Positsioon majanduses 204,6

208,6

+2,0

Toodangu väärtuse osatähtsus töötlevas tööstuses, %

Toodang, tuh t

3,6

3,2

-0,4 pp

Toodangu väärtuse osatähtsus toiduainetööstuses, %

22,8

20,5

-2,3 pp

Majandusnäitajad Keskmine tööga hõivatute arv

2046

2084

+1,9

Müügitulu, mln €

393,7

335,8

-14,7

Kulud kokku, mln €

374,9

317,6

-15,3

18,8

18,2

-3,2

Kogukasum (-kahjum), mln € Puhas lisandväärtus, mln €

36,6

52,8

+44,3

Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel, tuh €

24,3

25,3

+4,1

Keskmine bruto töötasu tunnis, €

6,3

7,1

+12,2

11,1

15,5

+39,6

2,5%line piim kiles, €/l

0,45*

0,35*

-22,2

Või väikepakendis, €/kg

4,48*

3,99*

-10,9

Piimatoodang, tuh t

805,2

773,7

-3,9

Realiseeritud piim naturaalkaalus, tuh t

730,0

719,8

-1,4

Keskmine piimatoodang lehma kohta, kg

8233

8337

+1,3

371,5

306,9

-17,4

Investeeringud materiaalsesse põhivarasse kokku, mln € Keskmine väljamüügihind tööstusest

Toorpiima tootmine

Toorpiima keskmine kokkuostuhind Euroopa Liidus, €/t Eestis, €/t

327,0

236,6

-27,6

Lätis, €/t

292,5

216,8

-25,9

Leedus, €/t

286,8

216,7

-24,4

Soomes, €/t

442,7

380,6

-14,0

Allikad: Statistikaamet, maaeluministeeriumi arvutused, *9 kuu andmed, andmed 21.03.2016 seisuga

gumahus tegi suurima kasvu või +13,3%, juust +9,2% ja joogipiim +5,4%. Hapendatud piimatoodete toodang kasvas 9,2%, kohupiima toodang 0,5%; kooretoodang aga vähenes 10,9%. Statistikaameti andmetel vähenes kohaliku piimatööstuse müügitulu 14,7%, olles 2015. aastal kokku-

võttes 335,8 miljonit eurot. Sektori kogukulud vähenesid 15,3%, seda peamiselt tooraine madala hinna ja sektori kärbete tulemusena ning olid 317,6 miljonit eurot. Piimatööstuse kogukasum langes 2015. aastal 3,2%, mis hoogustus eriti 2015. aasta viimases kvartalis, mil toodeti 724 tuhat eurot kahjumit. 7

Sascha A. Weber: Piimahindade tsüklid Euroopa turul kestavad kolm aastat Saksamaa Thüneni Instituudi teadur Sascha A. Weber kinnitab, et tänased EL-i piimaturu probleemid pole niivõrd seotud piimakvootide kaotamisega, vaid kriisi põhjused peituvad rahvusvahelistel turgudel, kus toimub pidev piimahindade kõikumine. Hinnatsüklite pikkuseks on umbes kolm aastat, kusjuures piimaturg pole seejuures volatiilsem kui teised põllumajandussaaduste turud. ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

SASCHA A. WEBER

JUHATAJA

Mida tähendab piima tootmiskvootide kadumine erineva suurusega ettevõtetele ja erinevatele piimatootmise piirkondadele? Toorpiima tarnete areng piimatööstustele näitas, et piimakvootide pakkumist piirav mõju kadus paljudes EL-i liikmesriikides juba enne piimakvootide ametlikku kaotamist 31. märtsil 2015. Kvoodiaastal 2013/2014 täideti EL-28 liikmesriikides piimakvooti 95,4% ulatuses. Kuna piimakvootide kadumist oli korduvalt kinnitatud ja nn pehme maandumise tagamiseks rakendati kvootide järkjärgulist suurendamist, olid Euroopa piimatootjad sunnitud olukorraga kohanema ja selleks vajalikud investeeringud tegema. Investeeringud tootmisesse olid ja on vajalikud ka karmistuvate nõuete täitmiseks, et tootmine vastaks aina kasvavatele ühiskonna ootustele loomakasvatuses.

Saksamaa Thüneni Instituudi teadur Sascha A. Weber selgitab piimaturu volatiilsuse põhjuseid ja piimakvootide kaotamise mõju Euroopa Liidu piimaturule. Weber on tunnustatud Saksa teadlane, kes on uurinud põllumajandus- ja piimaturu volatiilsuse küsimusi. Kogenud piimaturu eksperdina on Sascha A. Weber nõustanud ka Saksamaa Liidupäeva piimakvootide kaotamise küsimustes.

Piimatootmine koondub tootmiseks eriti sobivates piirkondades. Neis piirkondades on reeglina maakasutuses suur rohumaade osakaal. Saksamaal on sellisteks piirkondadeks Nordrhein-Westfaleni, Niedersachseni, SchleswigHolsteini, Mecklenburg-Vorpommerni ja Baieri liidumaad. Selline areng pole siiski ainult kvootide kaotamisega seotud, tegemist on pigem pikemaajalise struktuurimuutuste protsessiga. Piimakvootide kadumise mõju üksikutele ettevõtetele ei saa hinnata üldisel tasemel, sest ettevõtete areng ja omanike investeerimisotsused ei sõltu niivõrd ettevõtte suurusest kui pigem iga ettevõtte eeldustest, näiteks kindlustatus tootmisvahenditega. Siiski võib üldistada, et investeerivad nii väiksemad kui suuremad ettevõtted, kes näevad ennast ka tulevikus piimatootmises. Piimatootmise kasv on siiski piiratud. Piiravateks teguriteks võivad olla maaressursi puudus, sõnniku laotamisele seatud piirangud, ehituspiirangud ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Ka piimatöötlemisettevõtted prognoosivad poliitilisi ja turumajanduslikke muutusi. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures toorpiima kättesaadavusele. Piimatööstusesse investeeringuid kavandavad ettevõtted jälgivad väga teraselt tööstusega seotud piimatootmisettevõtete tuleviku tarnevõimekust. Selleks kasutatakse näiteks tootjate küsitlusi, milles palutakse prognoosida tootmise arendamise plaane tulevikus. Nende küsitluste tulemusi kasutatakse ka töötlemisvõimsuste kohandamiseks. Loomulikult hinnatakse ka võimalikke turustusvõimalusi, sh uutel turgudel nagu näiteks Hiina. Euroopa piimatootmise konkurentsivõime on EL-i piimaturu korralduse reformide ning piima esmatootmise ja töötlemise tasemel toimunud kohanduste tulemusel kasvanud. Käesoleval ajal on Euroopa piimatootmise konkurentsivõime võrreldaval tasemel teiste maailma olulisemate piimatootmisregioonidega (nt USA, Uus-Meremaa, Austraalia, Tšiili, Argentiina jne). Milliste meetmetega on võimalik piimatootjatele saavutada suuremat hinnastabiilsust? Juba praegu on olemas hinnastabiliseerimise instrumendid, mille kasutamine on ennast teistel põllumajandusturgudel õigustanud. Piimaturu jaoks on eelkõige sobiv futuuride turu kasutamine. Tulevikutehingute kaudu on piimatööstustel ja -tootjatel võimalik börsil hinnad fikseerida. Frankfurdis asuval börsil Eurex kaubeldakse või, lõssipulbri ja vadakupulbri futuuridega. Tulenevalt asjaolust, et futuurilepinguid sõlmitakse 5-tonniste partiide kaupa, on see instrument eelkõige sobiv piimatööstustele. Siiski on ka piimatootjatel võimalik vastavalt ettevõtte ümberarvestatud piimakogu-

sele osta sobivas mahus futuure ja selle kaudu piima hind teatud ajavahemikuks kindlustada. Hinna stabiliseerimise võimalusi on võimalik rakendada ka tootjate ja töötlejate vahelistes suhetes. Piimatööstustel on võimalik toorpiima tarnijatele pakkuda erinevaid hinnastamise mudeleid. Nt on tööstustel võimalik rakendada nn garanteeritud hinnastamise mudelit, mille kohaselt oleks tootjatele makstav hind soodsa turuolukorra puhul turuhinna tipptasemetest natuke madalam ja turu madalseisu puhul tegelikust turuhinnast natuke kõrgem. Selline hinnastamine võiks pakkuda tootjatele suuremat stabiilsust, mis aitaks näiteks rahavoogusid paremini planeerida. Maailma suurim ühistuline piimanduskontsern Fonterra katsetas sellist hinnastamise mudelit 2015. aasta alguses. Sellise lahenduse eeliseks on asjaolu, et see ei mõjutaks ühistuliste piimatööstuste puhul põhikirjas ettenähtud tootjate tarnekohustust või tööstuse poolt vaadatuna piima vastuvõtmise garantiid. Ühtlasi oleks tootjatel võimalik valida hinnastamise mudel, mis leevendaks turuhinna kõikumisi. Tulevikus peaksid tootjad riskide juhtimisel veelgi aktiivsemalt kasutama turuinfot. Riskijuhtimise võimalike meetmetena on võimalik kasutada börsil futuuridega kauplemist, tootmissuundade mitmekesistamist, tootmisprotsesside optimeerimist ja selle läbi tootmiskulude alandamist, samuti tuleb mõelda teatud reservide kogumise peale, et tagada likviidsus keerulisematel aegadel. Konkreetne meetmete valik sõltub siiski iga ettevõtte olukorrast. Kuidas hindate olemasolevaid võimalusi piimatootjate ühistegevuseks? 2013. aastast loodi Euroopa Liidus avarad võimalused põlluma-

jandustootjate ühistegevuseks ja tootjaorganisatsioonide loomiseks, nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt. Tootjatel on lubatud tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide ühendusse koondada 3,5% EL-i piimatootmise kogumahust või 33% kõnealuse liikmesriigi tootmismahust. Saksamaal on 143 piimanduse tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja kaks tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu. 2013. aasta andmetel oli ühistutesse koondatud kokku umbes 11,2 miljonit tonni toorpiima. Tootjaorganisatsioonid on väga erineva suurusega, kuid EL-i tasemel lubatud piirideni Saksamaa piimaühistud ei küüni. Saksamaal töödeldakse 70% tarnitud toorpiimast ühistulistes tööstustes. Ühistud peavad hindama jätkuva ühinemise vajalikkust. Kas Teie arvates on praegused piimaturu kriisileevenduse meetmed Euroopa Liidu tasemel piisavad? Turukriiside põhiliseks avaldumisvormiks on madalad turuhinnad. Hinnakõikumistel on turule oluline tähendus, sest need annavad turusignaale turu varustatuse taseme kohta. Hinnakasv annab märku, et turule ei suudeta pakkuda piisavas koguses kaupa, samas kui turu küllastumine toob esile hinnalanguse. Neid turusignaale peaksid eelkõige arvesse võtma pakkujad ning kohandama turusignaalidele tuginedes oma käitumist ehk tootmist. Põllumajandussaaduste tootmisel on selline kohanemine tootmise iseärasustest tulenevalt reeglina võimalik teatud ajalise nihkega. Hinnakõikumised on piimatootjate jaoks majandamise igapäevane osa, mis mõjutavad lisaks teistele faktoritele ettevõtte tasemel tehtavaid otsuseid. Hinnakõikumised käivad seega majandusliku ettevõtluse juurde ja on eelkõige era-

majanduslik probleem. Sellise lähenemise kohaselt pole riigi ülesandeks ettevõtlusriski ülevõtmine. Riik saab eelkõige toetada tootjaid riskide teadvustamisel ja hindamisel. Selleks saab riik pakkuda informatsiooni, aidata kaasa turu läbipaistvusele ja panustades asjakohasesse taristusse. Nende ülesannete lahendamiseks on head eeldused loonud EL-i turuvaatluskeskuse ja piimaturu futuuride süsteemi juurutamine. Poliitiliste meetmetega turule sekkumisel on oht, et see kutsub esile turuosaliste soovimatu käitumise ja võib halvendada arenguid turul. Nende probleemide tõttu tuli näiteks 1984. aastal kehtestada Euroopa Liidus piima tootmiskvootide süsteem. Piimaturg on väga mitmekesine, seda nii Euroopa Liidu ulatuses kui ka liikmesriikide siseselt. Piima toodetakse väikestes, keskmistes ja suurtes ettevõtetes, samuti soodsates, „normaalsetes“ ja ebasoodsates piirkondades. Sama kehtib ka piima töötlemise kohta. Toorpiimast valmivad nii väikestes ettevõtetes kui ka suurtööstustes tooted, mida turustatakse regionaalselt, üleriigiliselt või rahvusvahelistel turgudel. Nii peavad ka poliitikameetmed katma ja toimima laias spektris üldreeglina nn kastekannu põhimõttel. Seetõttu on ka meetmete kõrvalmõjud väga tõenäolised – teadlaste vaatest kannatab seejuures meetmete efektiivsus. Selle taustal pean piiratud eelarvevahendeid arvestades piisavaks olemasolevaid EL-i taseme kriisimeetmeid, mis hõlmavad või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu, või ja juustu eraladustamise toetust ja teisi meetmeid (nt piimapakett, otsetoetused jne). Kuidas hindate piimaturu arenguid pärast kvootide kaotamist? Piimatootmine kasvab nii Saksamaal kui ka rahvusvahelistel

Tööstustel oleks võimalik rakendada nn garanteeritud hinnastamise mudelit, mille kohaselt oleks tootjatele makstav hind soodsa turuolukorra puhul turuhinna tipptasemetest natuke madalam ja turu madalseisu puhul tegelikust turuhinnast natuke kõrgem.

aastas kasvab rahvusvaheline piimanõudlus. turgudel. Tootmise kasv Euroopa Liidus on kokkuvõttes mõõdukas. Kasv toimub eelkõige piimatootmiseks soodsates piirkondades, millel on struktuurseid eeliseid tootmise arendamiseks (nt Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Taanis, Suurbritannias ja Iirimaal). Tootmise kasv pärast kvootide kaotamist on suhteliselt mõõdukas seetõttu, et paljudes piirkondades tehti investeeringuid juba enne kvootide kadumist, samuti pii-

ravad tootmise laiendamist maapuudus, sõnnikumajanduse eeskirjad, ehituspiirangud ja personali kättesaadavus. Piimatootmine kasvab ka teistes maailma piimanduspiirkondades. Tootmine rohumaapõhistes tootmispiirkondades (nt Austraalia, Uus-Meremaa, Argentiina jne) sõltub eelkõige ilmast ja vee kättesaadavusest. Piimatootmise kasv teistes tootmissüsteemides, nagu nt Euroopa Liidus, sõltub paljuski turuarengutest ja poliitilistest raamtingimustest. Rahvusvaheline piimatootmine kasvab aeglasemalt kui rahvusvaheline nõudlus. OECD ja FAO on prognoosinud rahvusvahelise piimanõudluse kasvu 2% aastas. Nõudluse kasv on aga tihedalt seotud üldmajanduslike arengutega ülemineku- ja arenguriikides. Majanduskasv võib soodustada edasipüüdliku keskklassi arengut, kes võtab üle lääneriikidele omased toitumisharjumused. Eriti kasvab nõudlus loomsete valkude järele, kus piimal ja piimatoodetel võib olla oluline roll. Ka tulevikus ei suudeta kogu nõudluse kasvu katta piirkonna tootmisest. Olulist rolli mängivad siin struktuursed ja asukohategurid. Ka tulevikus on nendes piirkondades jätkuv nõudlus imporditud piimatoodete järele. Ülemaailmse tööjaotuse, spetsialiseerumise ja tootmiseelduste olemasolu taustal on Euroopa piimatootjatel ka tulevikus head võimalused. Importivad piirkonnad pakuvad Euroopa piimatootmise ja -töötlemise kõrget kvaliteeti arvestades meie tootjatele täiendava lisandväärtuse loomise võimalusi. Selline riikide piimaturgude omavaheline põimumine rahvusvahelise kaubanduse kaudu tähendab, et ka tulevikus tekib meie siseturul hinnakõikumisi. Selleks, et mõista, miks esmapilgul marginaalne muutus rahvusvahelis-

tel piimaturgudel võib märkimisväärselt mõjutada siseturuhinda, tuleb hinnata kaubeldavate toodete kogumahtu. Kaubeldava piimakoguse osatähtsus on võrreldes üle maailma toodetava lehmapiima kogusega pigem väike. Rahvusvahelistel turgudel kaubeldakse vaid umbes 7% maailma piima kogutoodangust. Sellega seoses räägitakse nn „õhukesest turust“. Nii on juba väikestel koguselistel muutustel tootmise vähese paindlikkuse tõttu suur mõju. Euroopa Liidus on täheldatav tootjahindade kolme aasta pikkune tsükkel. Sarnane tsükkel on nähtav ka Ameerika Ühendriikide piimaturul. Tsüklilised arengud toimuvad ka teistel põllumajandussaaduste turgudel, nagu näiteks sealihaturg. Sellised hinnaarengud on muidugi väljakutseks turuosalistele, mistõttu on vajalik tasakaalustatud riskijuhtimine nii põllumajandusettevõtte kui piimatööstuse tasemel. Milline roll on piimatoodete ekspordil? Saksamaa turg on suhteliselt küllastunud – piima ja piimatoodete tarbimine inimese kohta on väga kõrge, rahavastiku arv samas väheneb. Sama kehtib ka Euroopa piimaturu kohta, kuigi EL-28 rahvastik kasvab. See tähendab, et Euroopa turul on võimalik täiendavat piimakogust müüa vaid toodete hinnalanguse kaudu. Kuna see pole turuosaliste huvides, tuleb leida toodetele teisi eksportturge, mis omakorda mõjutab otsustavalt piima tootjahindu. Arvestades üldist nõudluse kasvu rahvusvahelistel turgudel, on ekspordivõimalused vaatamata praegustele raskustele soodsad. Piimatööstuste esmane ülesanne on seista hea olemasolevate eksporditurgude eest ja siseneda uutele turgudele. Nõudlust saab aga

parimal viisil rahuldada sihtturgudele kohandatud toodete kaudu. Edukas eksport eeldab mõistagi suhete ja kontaktide arendamist ostjatega ning kohalike tavade tundmist. Riigid saavad seejuures pakkuda oma tuge raamtingimuste loomisel ja kaubandustakistuste eemaldamisel. Kuidas hindate võimalikke meetmeid, mille eesmärk on piima pakkumise piiramine turul? Usume, et piimatootmise piiramisel pole märkimisväärset mõju piimahindadele. Euroopa Liit on juba aastaid piima ja piimatoodete netoeksportija. Ühenduse isevarustatuse tase piimaga ulatub rohkem kui 110%-ni. Euroopa siseturgu küll kaitstakse, kuid kõikide piimatoodete kaalutud keskmisena ulatub turukaitse määr vaid 27%ni. Pärast kvootide kadumist EL28 piimatarned hüppeliselt ei kasvanud. Tänase turuolukorra probleemid pole niivõrd seotud piimakvootide kaotamisega, turukriisi põhjused peituvad rahvusvahelistel turgudel. Rahvusvahelistel turgudel toimub pidev piimahindade kõikumine. Pärast suhteliselt kõrgeid hinnatasemeid viimastel aastatel oli tänane hinnalangus ennustatav. Hinnatsüklite pikkuseks on umbes kolm aastat, kusjuures piimaturg pole seejuures volatiilsem kui teised põllumajandussaaduste turud. Praegust olukorda teravdab aja jooksul mööduv impordinõudluse vähenemine mõnedes riikides – eelkõige Hiinas – ja kaubavoogude ümber suunamine Venemaa embargo tõttu. Selle taustal tekib küsimus, kas pakkumise reguleerimine suudaks parandada piimatootjate olukorda? Euroopa piimandussektori rahvusvaheline konkurentsivõime

on kujunenud pikaajaliselt aastate jooksul. Euroopa Liidu turupositsiooni tõttu ei teenita „viimased eurod“ mitte siseturul, vaid hoopis rahvusvahelistel piimatoodete turgudel. Ühepoolne piimatootmise vähendamine näiteks Saksamaal, selleks, et siseturul hinnataset tõsta, ei tooks soovitud tulemusi. Avatud turgude tingimustes tähendaks pakkumise vähendamine kõigepealt ekspordi vähenemist, jõulisemate piirangute puhul aga juba impordi suurenemist teistest liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest. Teisisõnu tähendaks see pakkumise suurenemist teistes piirkondades. Isegi kui suudetaks kokku leppida üle-euroopalises piimatootmise vähendamises, oleks selle mõju hinnatasemele tagasihoidlik. Katsed tõsta Euroopa piimahinda kõrgemale maailmaturu hinnatasemest on hukule määratud. Kodumaised piimatootjad suunaksid oma toodangu ümber siseturule, mis viiks keskmises perspektiivis taas hinnalanguseni, samuti oleks olemasolevat madalat turukaitset arvestades keeruline takistada piimatoodete importi kolmandatest riikidest. Niisiis on vähe tõenäoline, et piimahinna tõstmiseks võiks piimatootmise piiramine edu tuua. Mis oleksid lahendused? Pikaajaliselt madal hinnatase sunnib osasid ettevõtteid lõpetama, mistõttu on tervitatav arutelu piimatootjate toetamise üle. Toetamisel oleks aga väike mõju, kui selleks kasutatakse varasemalt läbikukkunud lahendusi (aktiivne hinnapoliitika, piimakvootide taaskehtestamine jms). Sobivamad toetamise viisid on tagatised, laenuprogrammid ja otsetoetuste varasem väljamaksmine, mis aitaksid leevendada tootjate likviidsusprobleeme.

Piimatootjate majandustulemused FADN andmetel Statistikaameti andmetel (2013) on Eestis üle 1200 piimatootmisele spetsialiseerunud tootja. Põllumajandustootjate raamatupidamise andmebaasi (FADN) esitas neist 2014. aasta kohta andmeid 149. Spetsialiseerunud piimatootjate grupi iseloomustamiseks võib öelda, et kasvatatavatest loomadest moodustavad piimalehmad üle 60% (arvestatuna loomühikutes) ning piim ja piimatooted moodustavad üle 65% kogutoodangu väärtusest. MARJU AAMISEPP MAAMAJANDUSE INFOKESKUSE PÕLLUMAJANDUSSEKTORI MAJANDUSANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

Alljärgnevalt toon välja mõned piimatootmisettevõtete 2014. aasta majandustulemuste analüüsi tulemused. Selleks, et suur- ja väiketootjate erinevustest paremini aru saada, on tabelis 1 piimatootjad grupeeritud karja suuruse järgi ning lisaks on välja toodud ka nn keskmise piimatootja näitajad. Väiksemad piimatootjad on enamasti FIE-d, kuid kui karja suurus on rohkem kui 100 piimalehma, siis on valdav ettevõtlusvorm äriühing. Mahetootjad jäävad peamiselt väiksemate tootjate gruppidesse. Põllumajandusmaad oli piimatootjate grupis keskmiselt 195 hektarit, varieerudes 28 hektarist kõige väiksemate tootjate suurusgrupis 1562 hektarini suurtootjate grupis. Keskmiselt oli 61% põllumajandusmaast renditud, sh väiketootjatel alla 40% ning suuremate tootjate gruppides oli rendimaa osa12

tähtsus 65% ringis. Söödakultuuride all oli keskmiselt 64% kasutatavast põllumajandusmaast, ülejäänul kasvatati teravilja ja muid põllukultuure. Eesti piimatootjal oli 2014. aastal keskmiselt 67 piimalehma ja loomühikutesse ümberarvutatuna 41 muud veist. Kõige väiksemate piimatootjate grupis oli keskmiselt 5 piimalehma ja kõige suuremate grupis 592. Piimatoodang lehma kohta oli väiketootjate grupis väga madal – keskmiselt 5230 kg aastas, suurtootjate grupis 8971 kg. Arvestades tööjõu aastaühikuks 2200 töötundi aastas, kasutati Eesti piimatootmisettevõttes 2014. aastal keskmiselt 4,2 tööjõu aastaühikut, sellest 3,2 oli tasustatud. Kui väiketootjad kasutasid peamiselt tasustamata tööjõudu, siis suurtootjate grupis oli ainult tasustatud tööjõud. Maakasutuse efektiivsus madal Maakasutuse efektiivsus oli väiketootjatel väga madal – keskmiselt 0,4 karjatatavat looma (loom-

piimalehma oli keskmiselt Eesti piimatootjal 2014. aastal ühikutes) söödakultuuride ühe hektari kohta. Suurtootjatel oli vastav näitaja 1,1. EL-28 spetsialiseerunud piimatootjate võrdluses1 olid maakasutuse poolest kõige suuremad Slovakkia (1086 ha) ja Tšehhi (285 ha) tootjad. Kõige rohkem piimalehmi oli Slovakkias (227) ja Taanis (148). Kõige kõrgem piimatoodang lehma kohta oli Taanis (8879 kg) ja Rootsis (8547 kg). Maakasutus on tunduvalt intensiivsem, EL-28 piimatootjatel oli karjatamise tihedus keskmiselt 1,7 lü/ha ning paljudes riikides oli see näitaja üle kahe (näiteks Hollandis 2,5 lü/ha).

Spetsialiseerunud piimatootjad grupeerituna karja suuruse järgi, FADN 2014 TABEL 1

Grupid, karja suurus

Piimatootjate arv valimis Mahetootjate arv valimis

<21

21-<51

Keskmine piimatootja, 2014

51-<101 101-<301 20

301-... 32

149

Põllumajandusmaa, ha

100

255

510

1562

195

sh söödakultuurid, ha

165

333

904

126

40%

59%

65%

66%

62%

61%

Loomühikute arv kokku, lü

123

305

956

109

Piimalehmade keskmine arv

184

592

0,4

0,5

0,7

0,9

1,1

0,9

5 230

7 149

7 235

7 928

8 971

8 286

Tööjõud, aastaühikutes

1,2

2,1

3,8

9,7

31,4

4,2

sh tasustatud tööjõud

0,1

0,9

2,8

9,4

31,4

3,2

Rendimaa osakaal

Karjatamise tihedus, lü/ha Piimatoodang lehma kohta aastas, kg

Piimalehmi tööjõu aastaühiku kohta Piimatoodang, kg töötunni kohta

556

147

116

117

138

Põllumajanduslik müügitulu tööjõu aastaühiku kohta, €

6 088

34 435

48 644

56 628

67 509

50 631

Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, €

5 428

12 277

25 056

14 387

22 157

16 859

Toetuste (v.a investeeringute) osakaal sissetulekutes

44%

22%

14%

10%

14%

16%

25%

48%

46%

41%

Töötunnid piimalehma kohta

Üldine võlakordaja

Spetsialiseerunud piimatootjate grupis saadi 2014. aastal piima realiseerimisel keskmiselt 329 €/t. Kui väikseimate piimatootjate grupis maksti piima realiseerimisel keskmiselt 278 €/t, siis suurtootjate grupis 335 €/t. Kuigi 2015. aasta kohta veel lõplikke andmeid ei ole, siis arvestuste kohaselt peaks piima kokkuostuhind jääma 237 €/t juurde, mis tähendab ligi 30%list hinnalangust. Omahinna arvutamine keeruline Kuna piimatootmise omahinna langust sellises ulatuses kindlasti ette näha ei ole, siis nii suure hinnalanguse juures on eriti tähtis analüüsida, kui palju tegelikult piima tootmine maksab ja kas on või-

malik kulusid kokku hoida. Piimatootmise omahinna arvutamine on keeruline, kui ettevõttes on piimatootmise kõrval ka muid tegevusi ja täpseid kulutusi ei ole võimalik registreerida. Kõik FADN-i andmeid esitavad piimatootjad saavad tagasisidena muuhulgas ka piimatootmise omahinna arvutuse2 ja võrdluse sarnase tootjate grupi näitajatega. Piimatootmise omahinna arvestamisel võetakse arvesse, milline on karja struktuur ja milline on piimatoodangu osatähtsus kogutoodangu väärtuses. 2014. aastal kujunes spetsialiseerunud piimatootjatel keskmiseks piimatootmise omahinnaks 302 €/t (vt joonis 1). Kui väiksema-

tel tootjatel jäi piima omahind alla 260 €/t, siis suurtootjatel oli see 301 €/t. Väiketootjate odavam piima tootmise omahind tuleneb eelkõige sellest, et nii väikese tootmismahu juures ei ole vaja palgatööjõudu kasutada ja tavaliselt endale töötasu ei maksta. Omahind ületas tootmiskulusid Arvestades juurde ka tasu tasustamata tööjõule, kujuneb arvestuslikuks piimatootmise omahinnaks keskmiselt 321 €/t ja kõige väiksemate tootjate grupis 515 €/t. Jättes kõrvale arvestusliku tasu tasustamata tööjõu eest, oli 2014. aastal piima realiseerimise hind kõrgem kui piima omahind kõigis suurusgruppides.

Piima realiseerimise hind ja omahind erineva karja suurusega piimatootjatel, 2014 JOONIS 1

500

400

300

278

312

307 286

0-<21

335

316

301

274

259 200

327

21-<51

51-<101 101-<301

329 302

237

301-... Kõik-2014

2015 esialgne

Piima realiseerimise hind ja omahind spetsialiseerunud piimatootjate grupis, 2009-2014 JOONIS 2

350 300 250 200

336

322 275 208

228

259

289

300 290

307

329

302

150 100 50 0

2009 2010 2011 Piima realiseerimise hind, €/t

2012 2013 2014 Piima tootmise omahind, €/t

Piimatootmise omahinna struktuur erineva karja suurusega piimatootjatel, 2014 JOONIS 3 Söödakulu Muud erikulud Üldkulud Kulum

500 400

Tööjõukulu Intressid Tasustamata tööjõu kulu

300 200 100 0

0-<21

21-<51

51-<101

101-<301

301-...

Kõik-2014

Võrreldes 2013. aastaga vähenes piimatootmise omahind viie euro võrra, piima realiseerimise hind aga seitsme euro võrra tonni piima kohta (vt joonis 2). Viimase kuue aasta võrdluses oli piima realiseerimishind kõige kõrgem 2013. aastal (336 €/t) ja kõige madalam 2009. aastal (208 €/t). 2009. aasta oli tootjate jaoks väga raske, sest iga toodetud piima tonni pealt tuli keskmiselt 20 eurot peale maksta. Kõige kasumlikum oli aga aasta 2011, kus iga toodetud piima tonni kohta saadi keskmiselt 33 eurot kasumit. Söödakulu omahinnast ligi 1/3 Piimatootmise omahinna struktuuris moodustasid kulutused söötadele ligi kolmandiku kõigist kuludest, keskmiselt 91 eurot toodetud piima tonni kohta (joonis 3). Eelpoolnimetatud piimatootmise omahinna arvutamise metoodika kohaselt võetakse omatoodetud söötade puhul arvesse söödateravilja maksumus ning rohusöötade, teraviljasilo, karjamaarohu jne kulu arvestatakse söödatootmise erikulude (ostuseeme, väetised, taimekaitsevahendid) baasil vastavalt söödakultuuride osatähtsusele kogu maakasutuses. Üldkulud olid väiketootjatel tunduvalt kõrgemad (126 €/t) kui suurtootjatel (72 €/t). Tööjõukulu muutub arvestatavaks artikliks piima omahinnas alates piimatootjate grupist, kus karja suurus on rohkem kui 101 lehma, sest sellise suuruse juures enam oma pere tööjõuga hakkama ei saa. Arvestades juurde ka tasu tasustamata peretööjõule samal tasemel, kui kulutati tasustatud tööjõule maksmiseks, suureneb väiketootjate grupis piimatootmise omahind poole võrra ja ulatub tasemeni, mille juures on piima tootmine mõttetu. Väiketootjail toetuste osakaal suur Põllumajanduslik müügitulu oli väiketootjate grupis 6000 euro rin-

gis tööjõu aastaühiku kohta, suurtootjatel oli vastav näitaja 11 korda suurem, ulatudes 67 000 euroni. Toetused (v.a investeeringutoetused) moodustasid väiketootjatel keskmiselt 44% ja suurtootjatel 10% sissetulekutest. Netolisandväärtus3 (NLV) tööjõu aastaühiku kohta moodustas 2014. aastal 16 900 eurot keskmiselt piimatootja kohta, kusjuures kõige väiksemate tootjate grupis oli see näitaja ainult 5 400 eurot. Parim tulemus oli tootjate grupis karja suurusega 51 kuni 100 lehma, kus NLV ulatus 25 000 euroni tööjõu aastaühiku kohta. Kõige väiksemate piimatootjate grupis koosnes NLV 91% ulatuses saadud toetustest, suurtootjatel moodustasid toetused 35%. Ülejäänud tootjate gruppides moodustavad toetused 55–80% NLV-st tööjõu aastaühiku kohta. Üle poole piimatootjate toetuste (v.a investeeringutoetused) kogusummast moodustas 2014. aastal ühtne pindalatoetus (joonis 4). Mitmesugused maaelu arengukava toetused moodustasid 33%, neist kõige olulisem oli keskkonnasõbraliku tootmise toetus. Piimasektori eritoetus moodustas 3% toetuste kogusummast. Omahinnast viiendiku kattis toetus Võib öelda, et arvestuslikult katsid 2014. aastal saadud toetused (v.a investeeringutoetused) viiendiku (20%) piimatootmise omahinnast. 2013. aastal oli see näitaja 27%. Võttes arvesse ka tasustamata tööjõukulu, katsid väiketootjate grupis toetused keskmiselt 46% ja grupis karja suurusega rohkem kui 301 lehma 15% piimatootmise omahinnast. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said piimatootjad 2014. aastal keskmiselt 175 eurot toetusi, sh väiketootjad 204 €/ ha ja suurtootjad 158 €/ha. Võrreldes 2013. aastaga, mil toetusi saa-

Piimatootjate toetuste struktuur, 2014 JOONIS 4 Piimasektori eritoetus 3% keskkonnasõbraliku majandamise toetus 15%

Ühtne pindlatoetus 64%

Мaaelu arengukava toetused 33%

loomade karjatamise toetus 7% ebasoodsamate piirkondade toetus 5% mahe 3% muud 3%

Toetused (v.a investeeringutoetused) toodetud piima tonni kohta, EL-28 piimatootjad 2013 JOONIS 5

Soome Slovakkia Tšehhi Ungari Austria Horvaatia Sloveenia Luksemburg Läti Leedu Bulgaaria Rootsi Prantsusmaa Poola Eesti Rumeenia Saksamaa Portuga Iirimaa Malta Belgia Itaalia Taani Hispaania Holland Suurbritannia

258

EL-28 keskmine 73 €/t

100

150

200

250

300

Toodetud piima töötunni kohta, EL-28 piimatootjad 2013 JOONIS 6

Taani Holland Suurbritannia Prantsusmaa Rootsi Luksemburg Saksamaa Iirimaa Hispaania Belgia Itaalia Malta Portugal Soome Eesti Ungari Tšehhi Austria Sloveenia Slovakkia Läti Poola Leedu Bulgaaria Horvaatia Rumeenia

di keskmiselt 206 €/ha, on see näitaja 15% võrra vähenenud. Toodetud piimakoguse kohta arvestatuna said piimatootjad 2014. aastal toetusi keskmiselt 62 €/t. 2013. aastal saadi toetusi keskmiselt 83 € toodetud piima tonni kohta, seega oli see näitaja 2014. aastal 26% võrra väiksem. Toodetud piimakoguse kohta arvestatuna said EL-i piimatootjad 2013. aastal4 toetusi keskmiselt 73 €/t (vt joonis 5). Eesti jäi selle näitaja poolest keskmisele tasemele. Kõige rohkem said toetusi toodetud piima tonni kohta Soome ja Slovakkia piimatootjad (vastavalt 258 ja 242 €/t) ja kõige vähem Hollandi ja Suurbritannia piimatootjad (35 €/t).

261

EL-28 keskmine 53 kg/tunnis

100

150

200

250

300

Investeeringud ja investeeringutoetused erineva karja suurusega piimatootjatel, 2012-2014 JOONIS 7

1500

Brutoinvesteering, €/ha

Investeeringutoetus, €/ha

1200

79 308

900 158

600

893

1127 189

115 853

716

617

300 0

2 86 0-<21

21-<51

51-<101

101-<301

301-...

kõik, 2012-2014

Töö efektiivsus suurtel parem Piimatootjate tööjõu kasutamise efektiivsus on aasta-aastalt paranenud – kui 2010. aastal toodeti keskmiselt 44 kg piima töötunni kohta, siis 2014. aastal 60 kg. Erineva suurusega ettevõtetes oli see näitaja väga erinev – väiketootjate grupis toodeti keskmiselt 9 kg ja suurtootjate grupis 77 kg piima töötunni kohta. Ühe piimalehma kohta kulus piimatootjal keskmiselt 138 töötundi (2010. aastal 164 töötundi), sealhulgas piimatootjate gruppides, kus peeti rohkem kui 51 lehma, oli see näitaja 116 töötunni ringis. EL-28 2013. aasta andmetel oli piimatootmine kõige efektiivsem Taanis, kus toodeti keskmiselt 261 kg piima töötunni kohta ja ühe piimalehma kohta kulutati keskmiselt 34 töötundi (joonis 6). Tööjõu kasutamise efektiivsuse näitajatelt on Eesti piimatootjad suhteliselt samal tasemel Soome, Portugali, Malta ja Itaalia piimatootjatega, kus toodeti keskmiselt 55– 60 kg piima töötunni kohta ja ühe piimalehma kohta kulutati keskmiselt 100–150 töötundi. Nagu joonisel 6 näha, jäid 2013.

aastal kõik nn uued liikmesriigid (v.a Malta) alla EL-28 keskmist taset, mis näitab eelkõige mahajäämust investeeringute ja tootmise kaasajastamise osas. Eriti madal tase oli Rumeenias, Horvaatias, Bulgaarias ja Leedus, aga ka Poolas ja Lätis. Suurtootjad investeerivad Hektari kohta arvestatuna on viimase kolme aasta keskmisena kõige rohkem investeeringuid teinud suurtootjad (1206 €/ha), investeeringutoetusi saadi selles grupis 7% investeeringu maksumusest. Keskmise suurusega piimatootjad (51 kuni 100 lehma) investeerisid peaaegu samas summas (1201 €/ha), kuid investeeringtoetusi saadi seal keskmiselt 26% investeeringu maksumusest (joonis 7). Väiketootjad on viimase kolme aasta jooksul investeerinud keskmiselt 88 €/ha ja investeeringutoetusi laekus selles grupis keskmiselt 2% investeeringu maksumusest. Investeeringutega on otseselt seotud laenuvahendite kasutamine. Kui keskmiselt oli 31.12.2014 seisuga piimatootjate võlakoormus 41%, siis suurtootjate grupis ulatus see 46%-ni. Kõige madalam oli võlakordaja väiketootjate grupis (4%). Tegevuse lõpetavad ka suured Piimalehmade arv on Eestis viimased 20 aastat pidevalt vähenenud. Kui mõni aasta tagasi tundus, et piimalehmade arv on jäänud pidama 95 000 juures, siis 2016. aasta veebruarikuu seisuga on jõudluskontrollis registreeritud 86 000 piimalehma ja seega on kokkuostuhindade langus ja turu puudumine vähenemisele uut hoogu andnud. Tuleb tõdeda, et kui varem lõpetasid peamiselt väiksemad tootjad, siis nüüd on järg ka suuremate tootjateni jõudnud. 2014. aasta majandustulemused näitavad, et piima toodeti küll odavamalt kui 2013. aastal, kuid samas

langes ka realiseerimishind. Toetused katsid keskmiselt 20% piima tootmise omahinnast ning ka see näitaja on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalam. Kõige väiksemate piimatootjate grupis ei ole viimastel aastatel praktiliselt üldse investeeringuid tehtud, maa ja tööjõu kasutamise efektiivsuse näitajad on väga madalad ning ka piimatoodang lehma kohta on äärmiselt madal. Kõigi nende madalate näitajate taustal jääb ka netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta nii madalale tasemele, et ei jätku vahendeid palga maksmiseks ega ka investeerimiseks. Piimatootmise omahind on küll madalam kui suurematel tootjatel, kuid seda ainult enda ja oma pereliikmete tööjõukulu mitte väärtustades. Piimatootmise omahind oli kõige kõrgem nendel piimatootjatel, kellel on 101–300 lehma, mis on tingitud mõnevõrra kõrgematest sööda- ja üldkuludest toodetud piima koguse kohta. Kui keskmiselt said piimatootjad 2014. aastal iga toodetud piima tonni kohta 27 eurot kasumit, siis grupis karja suurusega 101–300 lehma oli see näitaja ainult 11 €/t ja grupis 51–100 lehma 39 €/t. Kõige enam on viimastel aastatel investeerinud tootjad karja suurusega 51–100 ja rohkem kui 301 lehma. Nendes gruppides oli ka netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta kõige kõrgem. 2014. aasta majandusnäitajad olid mõnevõrra kehvemad kui 2013. aastal, kuid praeguseks on teada, et 2015. aasta pani paljud piimatootjad valiku ette, kas lõpetada tootmine või jätkata kahjumiga tootmist. Need otsused ei ole tootja jaoks lihtsad – lisaks sellele, et maapiirkonnas jääb suur osa inimesi töötuks, on ettevõtetel läbi aastate tekkinud palju kohustusi - nii laenukohustused kui ka kohustused PRIA ees, mis tuleb lõpetamise korral tagasi maksta.

101

kuni 300 lehmaga tootjatel oli piimatootmise omahind kõige kõrgem. VIITED EL-28 kohta on avaldatud 2013. aasta andmed (http://ec.europa.eu/agriculture/rica/database/database_en.cfm) 2 Piima tootmise omahinna arvutuses on aluseks võetud EL FADNis kasutusel olev piima tootmiskulude arvestamise metoodika (EU dairy farms report, 2013 http:// ec.europa.eu/agriculture/rica/pdf/Dairy_ Farms_report_2013_WEB.pdf) 3 Netolisandväärtuse leidmiseks lisatakse kogutoodangu väärtusele kõik toetused (v.a investeeringutoetused) ning lahutatakse eri- ja üldkulud ning kulum. 4 2013. aasta andmed (http://ec.europa. eu/agriculture/rica/database/database_ en.cfm) 1

CHRISTOPHE LAFOUGERE:

Kriisist viib välja lisandväärtuse kasv Mullu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimafoorumil esinenud tunnustatud Prantsuse turuanalüütiku Christophe Lafougere sõnul on piimakriisi peamisi põhjuseid neli – Hiina, Venemaa, piimakvoodid ja USA dollari kurss. ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

Üheks neljast suurest piimaturu madalseisu põhjuseks on turuanalüüsi ettevõtet GIRA juhtiva Christophe Lafougere sõnul Hiina importööride huvi drastiline vähenemine piimatoodete vastu, eelkõige piimapulbri vastu. 2015. aasta seitsme kuuga vähenes piimapulbri impordimaht Hiinasse võrreldes aasta varasemaga 55%. Alates suvest nõudlus küll natuke paranes, kuid 11 kuu võrdluses oli piimapulbri impordi vähenemine kokku 49%, või sissevedu langes 22% ja lõssipulbrit imporditi 22% vähem kui 2014. aasta samal perioodil. Lafougere hinnangul oli just Hiina viimase viie aasta jooksul piimaturu nõudluse mootor. 2009. aastal importis Hiina piimapulbrit veidi vähem kui 200 000 tonni, kuid 2014. aastaks ulatus piimapulbri aastane sissevedu juba peaaegu 700 000 tonnini. 2015. aasta piimapulbri sisseveomaht jäi aga 2014. aasta tipptasemest juba ca 250 000 tonni võrra väiksemaks. Juust jäi Vene piiri taha pidama Teise suure piimaturu madalseisu põhjusena tõi Lafougere väl-

Prantsuse turuanalüütik Christophe Lafougere.

55%

vähenes 2015. aasta seitsme kuuga piimapulbri impordimaht Hiinasse võrreldes aasta varasemaga.

ja Venemaa impordikeelu mõjul vähenenud juustuekspordi Venemaale. Impordikeelu tõttu pidi ca 250 000 tonni peamiselt Euroopa Liidu päritolu juustu ehk ümberarvutatuna üle 2 miljoni tonni piima leidma uue turu. Lafougere sõnul moodustas EL liikmesriikide juustueksport Venemaale 12 kuu jooksul enne keelu kehtestamist 5% juustu koguekspordist, samas oli Venemaa osa-

tähtsus väljapoole Euroopa Liitu asuvatesse kolmandatesse riikidesse minevas juustu ekspordis 30%. Impordikeelu tulemusel kasvas natukene Euroopa Liidu sisene kaubandus, kuid märkimisväärselt suurendati juustu eksporti kolmandatesse riikidesse. Lafougere sõnul suureneb mõnevõrra ka juustu tarbimine Euroopa Liidu siseturul. Prantsuse turuanalüütiku sõnul suudab suurenenud Euroopa Liidu juustueksport ning sisetarbimise kasv kompenseerida kokku üle 70% kaotatud Venemaa ekspordikogusest. Mõningane ülejääk on suunatud või ja lõssipulbri tootmisesse. Lafougere rõhutas, et kuigi Venemaa asemel on leitud suhteliselt kiiresti uued sihtturud, siis eksporditakse oluliselt madalamatel hinnatasemetel. Juustu eksport on kasvanud Lõuna-Koreasse, SaudiAraabiasse, USA-sse, Jaapanisse, Egiptusesse, Alžeeriasse ja teistesse riikidesse. Venemaa impordikeeld tuli Lafougere`i hinnangul Euroopa Liidu jaoks halval ajal, sest turg oli kasvava tootmise tõttu juba piimaga üleujutatud. Nagu märgitud, viis ka täispiimapulbri sisseveo dramaatiline vähenemine Hiinasse kõigi piimatoodete (mahukaupade) hindade languseni, sh juust, mis pani Euroopa Liidu ekspordi surve alla. Euroopa Liidu eksportöörid on siiski näidanud üles märkimisväärset võimet müüa rohkem juustu kolmandate riikide turgudele – seda toetas märkimisväärselt langenud maailmaturu hinnatase, mis oli pulbrihindade vedamisel juba enne Venemaa impordikeelu kehtestamist toimumas. Samas märkis Lafougere, et EL-i sisene juustutarbimise kasv on jätkunud tavapäraselt ja juustu tootmise kasv on ilmselt 2015. aastal vähenenud vaid pisut. Analüütik tõi oma ettekandes esile, et Vene

tarbijad ei tundu olevat eriti õnnetud selle üle, et nad söövad vähem juustu ja maksavad selle eest rohkem. See näitab tema sõnul Vene inimeste kannatlikkust ja tundub olevat suhteliselt unikaalne venelaste iseloomujoon. Kuigi juustu ja tõenäoliselt eelkõige juustulaadsete toodete tootmine Venemaal on kasvanud, siis toorpiima nappuse tõttu pole siiski võimalik täies mahus asendada impordipiirangute tõttu kaotatud EL-i ja Ukraina juustu. Kvootide kadu kasvatab tootmist Kahtlemata tuleb piimaturu probleemide põhjuseid otsida ka tootmiskvootide kadumisest Euroopa Liidus. 2014. aastal toodeti Euroopa Liidus 6,3 miljonit tonni (+ 4,4%) rohkem piima kui 2013. aastal. Piimatootmise kasv jätkus ka 2015. aastal – võrreldes 2014. aastaga toodeti mullu 3,7 miljonit tonni piima rohkem (+ 2,5%). Tulevikku vaadates prognoosib GIRA kõige rohkem turgu mõjutavat piimatootmise kasvu Iirimaal, Suurbritannias, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Taanis ja Itaalias. Need kaheksa riiki kokku toodavad 2019. aastal 2014. aastaga võrreldes 7,5 miljoni tonni rohkem piima. EL-28 piimatootmise aastaseks kasvuks prognoositakse 1,4% ja 2019. aastal peaks ühenduse aastane piimatoodang olema 10,4 miljonit tonni suurem võrreldes 2014. aastaga. Neljanda piimaturu kriisi põhjusena tõi Christophe Lafougere välja USA dollari kursi järsu tõusu, mille tulemusena muutus piimatoodete import kõikide riikide jaoks kallimaks. Analüütikute sõnul tuleb silmas pidada sedagi, et naftaturu madalseisu tõttu on naftat eksportivate riikide tulubaas kokku kuivanud, aga just paljud naftariigid on olulised piimatoodete importijad.

KASULIK TEADA Tuleviku märksõna on lisandväärtus Christophe Lafougere rõhutas, et Euroopa Liidul on kasvavalt tähtis roll maailmakaubanduses, sest EL on kõige paljulubavam eksportiv piimanduspiirkond, arvestades ühenduse kasvupotentsiaali ja kvaliteedigarantiisid. EL-i ettevõtted peavad lähiajal käitlema suurema koguse piima. Osad nendest peavad kiiresti kohandama oma strateegiaid, et luua lisanduva piimaga rohkem väärtust ja lisada väärtust kasvavale juustutootmisele. Lafougere rõhutas ühtlasi, et ka EL-i siseturg vajab samuti hädasti ergutamist ja väärtustamist. Lafougere andmetel on EL-i piimatööstuste investeeringutes peamine fookus erinevate pulbrite tootmisel. Aastatel 2012–2014 läks 50% EL piimatööstuse investeeringutest pulbrite ja kuivatatud komponentide tootmise arendamisse, 18% juustu tootmisesse, 9% piima ja joogipiimatoodete tootmisesse, 6% jogurtite ja piimadessertide tootmisesse ja 2% või tootmisesse. Teiste toodete tootmise arendamisse läks kokku 15% tehtud ja kavandatud investeeringute kogumahust. Piimaturu analüütik pani piimatöösturitele südamele, et piimatööstustel pole muud valikut, kui lisada väärtust seal, kus saab. Seejuures tuleb kindlustada positsioonid maksevõimelistel eksporditurgudel ja müüa otse lõpptarbijale. Mõelda tuleb ka töötlemisettevõtete omandamisele välismaal, tagades seejuures kohaliku toorpiima tarne. Tooteid tuleb kohandada spetsiifiliste turgude ja klientide vajadustele ning kasvab nn tehniliste mahukaupade (piimakomponentide) turg. Tartus kõnelenud Lafougere’i hinnangul ootavad kliendid ka uute toodete arendamist, mille käigus pööratakse tähelepanu toodete koostisele, pakendile ning töötlemise juhtimise lahendustele.

KRIIS JA LAHENDUS: Eesti piimandussektori olukorda mõjutavad tegurid ANTS-HANNES VIIRA EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DIREKTOR

Võrreldes 2008.–2009. aasta kriisiga Eesti piimatootmises, on praegune kestnud kauem – poolteist aastat – ning selle mõju piimatootjatele kujuneb tõsisemaks. Enne eelmist kriisi, 2008. aasta I kvartali lõpus, oli Eestis 104,4 tuhat piimalehma. 2010. aasta I kvartali lõpuks vähenes piimalehmade arv 8,2 tuhande (7,9%) võrra 96,2 tuhandeni. Pärast eelmist kriisi olid olud piimatootjate jaoks suhteliselt soodsad ning 2014. aasta II kvartali lõpuks (st nelja aastaga) suurenes piimalehmade arv 3,3 tuhande (3,4%) võrra 99,5 tuhandeni. 2016. aasta veebruari lõpus oli PRIA loomade registris 90,1 tuhat piimalehma. Seega on praeguse kriisi ajal Eesti piimakari vähenenud 9,4 tuhande lehma (9,4%) võrra (Statistikaamet, 2016; PRIA, 2016). Viimasel kahel aastal on piimalehmade arv kõige kiiremini vähenenud III ja IV kvartalis. Siis likvideeritakse need karjad, kellele järgmiseks talveks sööta ei varuta. Kuna piimaturul olukorra märkimisväärset paranemist ei julgeta praegu prognoosida, siis võib eel20

90,1

tuhat piimalehma oli 2016. aasta veebruari lõpus PRIA loomade registris. dada, et 2016. aasta kevadel ja suvel lisandub neid ettevõtjaid, kes otsustavad uueks talveks piimalehmadele sööta enam mitte varuda, ning 2016. aasta III ja IV kvartalis näeme järgmist piimalehmade arvu märkimisväärset vähenemist. Pool maailma kriisis Kriisis pole mitte ainult Eesti piimatootjad. Piimaturu kriisist leiab uudiseid Uus-Meremaalt, Iirimaalt ja Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja Soomest, rääkimata Balti riikidest. Teadmine, et ka teistel on raske, ei tee Eesti piimatootjate olukorda kergemaks. Pigem viitab see olukorra keerulisusele väga erinevatel tasanditel. Kuna Eesti on piimatooteid ja piima eksportiv riik, siis paratamatult oleme mõjutatud maailmaturul, Euroopa Liidus ja naaberriikides toimuvast.

Seega tuleks olukorda analüüsides ja lahendusi otsides arvesse võtta nii globaalset, Euroopa Liidu, Balti riikide kui ka Eesti tasandit. Globaalne tasand Globaalsel tasandil on suurimaks piimaturu probleemiks nõudluse ja pakkumise tasakaalust väljasolek (nn ületootmine). Selle üheks põhjuseks on pikemat aega kestnud optimism kasvava piimatoodete nõudluse osas Aasia riikides, eriti Hiinas, millest kõik piimatooteid eksportivad riigid ja nende piimatootjad ning -tööstused mõistagi osa tahavad saada. Faostati (2016) andmetel suurenes aastatel 2005–2013 maailmas lehmapiima tootmine 16,4%. Samal ajal kasvas maailma rahvastik 10,2%. Seega, võrreldes rahvaarvu kasvuga on piimatootmine edenenud ennaktempos, mis tähendab, et keskmine piimatoodete tarbimine maakera ühe elaniku kohta peab olema suurenenud. Nii ka on: aastatel 2005–2011 suurenes piimatoodete (välja arvatud või) tarbimine elaniku kohta (kg elaniku kohta aastas) maailmas keskmiselt 8,7%. Tarbimise kasv oli suurim Aasias (22,2%), kus samal ajal kasvas piima tootmine 28,1% ja import 42,0%. Viimastel aastatel on aga Hiina

Piima hinna odavnemine pole tootmist vähendanud Joonis 1. Muutus kokkuostetud piima koguses 2015. aasta IV kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga, protsentides.

Iirimaa

Luksemburg

15,5

Holland

13,9

Belgia

12,9

Küpros

10,8

Taani

7,8

Sloveenia

7,8

Austria

6,4

Kreeka

5,8

Hispaania

5,4

Poola

5,3

EL28

4,8

Saksamaa

4,2

Inglismaa

3,4

Eesti

3,2

Tšehhi

3,1

Läti

2,9

Prantsusmaa

2,1

Soome

1,5

Slovakkia

1,1

Portugal

0,7

Leedu

-0,1

Horvaatia

-0,1

Rootsi

-0,6

Ungari

-1,7

Bulgaaria

-3,2

Itaalia

-3,5

Malta

-4,0

Rumeenia

-4,4 -5 0

5 10 15 20 25 30 35

Allikas: Eurostat, 2016

impordinõudlus vähenenud ning varud suurenenud, mistõttu maailma suurenenud piimatoodangule on üha keerulisem turge leida. Lisaks mõjutavad maailmaturgu ka Venemaa jätkuvad impordipiirangud ja USA dollari kallinemine teiste valuutade suhtes (Lafougere, 2015). Oma osa on ka tooraineturgude üldisel madalseisul – 2014. aasta augustist 2016. aasta veebruarini on toorainete hinnaindeks vähenenud 51,6% ning põllumajanduslike toorainete hinnaindeks 20,5% võrra (IndexMundi, 2016). Sellega seoses kahaneb ka tarbijate ostujõud nendes riikides, kus sissetulekud sõltuvad palju toorainete ekspordist. Euroopa Liidu tasand Ka EL-i tasandil on piimaturu peamiseks probleemiks nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus. Lisaks maailmaturul toimuvale on EL-i piimaturgu väga oluliselt mõjutanud piima turustuskvootide kaotamine 2015. aasta aprillis. Selleks, et tagada 1984. aastast kehtinud piimakvootide kaotamise järgselt tootjatele senisest vabamas turusituatsioonis nn pehme maandumine, otsustati ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli“ järel, et 2008. aastal suurendatakse piima turustuskvoote 2% ja alates 2009. aastast igal aastal 1% võrra. See oli signaal EL-i piimatootjatele, et nähtavas tulevikus on neil võimalik tootmismahtu suurendada. Vastavalt sellele konkurentsivõimelisemad piimatootjad ka tegutsesid, st investeerisid tootmismahu suurendamisse. Aastatel 2008–2014 kasvas EL-i riikides piimatoodang 10,5 mln tonni (7,8%) võrra ning seda mitte ainult keskmise väljalüpsi suurenemise tõttu. Piimalehmade arv kasvas sellistes suurtes piimatootmisriikides nagu Itaalia (13,0%), Iirimaa (10,1%), Saksamaa (1,8%) ja Holland (1,4%) (Viira et al., 2015). On paradoksaalne,

et hoolimata piima kokkuostuhindade suurest vähenemisest enamikus EL riikides, on kokku ostetud piima kogused kasvanud. Elementaarne majandusteooria väidab, et hinna alanedes vähendab ratsionaalne ettevõtja tootmismahtu. Tõsi, selle väite üheks eelduseks on, et ettevõtja toodab kaupa sellises mahus, mille juures tootmise piirkulu (järgmise ühiku tootmise kulu) on võrdne kauba hinnaga. Seega, kui piimatootmise piirkulu oli enne piimakvootide kaotamist võrdne piima turuhinnaga, siis oleks pidanud hinnalangusele järgnema tootmise kokku tõmbamine. Nagu nähtub jooniselt 1, siis seda seni toimunud ei ole. Enamikus EL-i riikides (sh ka Eestis ja Lätis) oli 2015. aasta IV kvartalis piima kokkuost suurem kui 2014. aasta IV kvartalis. Piima kokkuost vähenes vaid kaheksas riigis (sh Leedus). Enamik neist riikidest on EL-i tasandil suhteliselt väikesed piimatootjad. Nendes kaheksas riigis kokkuostetud piima kogus moodustas 11,9% EL-is kokkuostetud piimast, sh ainuüksi Itaalia piima kokkuost moodustas Euroopa Liidu piima kokkuostust 6,9%. Tulles tagasi majandusteooria juurde: kui nõudlus ei kasva, siis pakkumise kasv toob kaasa hinna alanemise. Seega, kokku ostetava piima koguse jätkuv suurenemine surub omakorda EL-i turgudel piima kokkuostuhindu allapoole. Sellisel olukorral võib olla mitmeid selgitusi, kuid siin tooks ära kaks: 1) Enne kvootide kaotamist ei tootnud EL-i piimatootjad piima normaalses turuolukorras, st tootmismaht oli moonutatud (väiksem, kui oleks olnud turu tasakaalutoodang) ja tootmise piirkulu oli madalam piima turuhinnast. 2) Tootjad suurendavad tootmist, et vähendada püsikulude osa ühe piima kilogrammi tootmiskuludes (omahinnas). Selge on, et EL-i piimaturul ei 21

saa olukord (kokkuostuhinnad) enne oluliselt paraneda, kui piima kokkuostumahud hakkavad vähenema. See omakorda tähendab aga, et paraku on olukorra paranemise üheks eelduseks strukturaalsete muutuste jätkumine, st piimatootjate ja piimalehmade arvu vähenemine. Seega, käimas on justkui pikamaajooks, kus jäävad ellu need, kes suudavad toota odavamalt, kellel on suuremad rahapuhvrid ja kellel on piimaga mitteseotud sissetulekute (sh toetuste) osakaal suurem. Mõningat leevendust võib oodata ka Euroopa Komisjoni pakutud meetmetest, sh suurendatud sekkumiskokkuostu mahust, toetusest uute turgude otsimiseks ning piimatootjate tootjaorganisatsioonide ja ühistute vabatahtlike tootmispiirangute soodustamisest (Maaeluministeerium, 2016). Balti riikide tasand Alates 2008.–2009. aasta kriisist on Balti riikide toorpiima turgudel integratsioon süvenenud. 2013. ja 2014. aastal töödeldi Eestis 75% kokkuostetud toorpiimast ja 25% eksporditi Leetu ja Lätti. Lätis töödeldi sel perioodil 71–72% kokkuostetud piimast ning 28–29% eksporditi. Samal ajal töödeldi piimatoodeteks Leedus 19–22% enam piima, kui sealsed piimatootjad tööstustele tarnisid (Viira et al., 2015). 2015. aastal küll toorpiima eksport Eestist ja Lätist pisut vähenes, moodustades vastavalt 18% ja 21% kokkuostetud piima kogusest; toorpiima import Leetu vähenes samuti, moodustades 17% kokkuostetud piima kogusest (Eurostat, 2016). Seda võib selgitada Leedu tööstuste vähenenud nõudlusega toorpiima järele, aga ka (toor)piima eksportimisega modifitseeritud (tihendatud) kujul. Kui võrrelda aastatel 2008–2014 Balti riikides piima tootmise ja töötlemise mahtudes toimunud muutusi, siis

Selge on, et EL-i piimaturul ei saa kokkuostuhinnad enne oluliselt paraneda, kui piima kokkuostumahud hakkavad vähenema. Eestis kasvas sel perioodil piimatoodang 16% võrra ning töödeldud piima kogus vähenes 1%. Lätis kasvas piimatoodang samuti 16% ning töödeldud piima kogus kasvas 2%. Leedus vähenes piimatoodang 5%, kuid töödeldava piima kogus kasvas 8% (Viira et al., 2015). Seega võib nende muutuste põhjal järeldada, et piimatootjad on konkurentsivõimelisemad Eestis ja Lätis, piimatööstused aga Leedus. Ka piimafarmide struktuuri põhjal võib eeldada, et Eestis on toorpiima kokkuostuga seotud logistikakulud ühe kilogrammi piima kohta madalamad kui Lätis ja Leedus, samas on piima kvaliteet ühtlasem ja kõrgem. Paljud Leedu väiketootjad ei ole pikemas perspektiivis tõenäoliselt jätkusuutlikud, mistõttu pole väga tõenäoline, et Leedus piimatoodang kiiresti suurenema hakkaks ning nõudlus teiste riikide toorpiima suhtes väheneks. Vaatamata Leedu piimatööstuste konkurentsivõimelisusele ja imporditud toorpiima nõudlusele on Balti riikide piimatootjatel ELi madalaimate piima kokkuostuhindade näol ühine probleem. 2016. aasta jaanuaris moodustas Eesti piima kokkuostuhind 78% EL-i 15 riigi keskmisest, Läti ja Leedu vastavad näitajad olid veel mada-

lamad, vastavalt 73 ja 75% (AHDB Dairy, 2016). Ühest küljest võib selle põhjuseks pidada suurt hulka väikseid piimatootjaid Leedus, kellel puudub piimatööstustega võrreldes turujõud ning kelle piima kokkuostuhinnast arvatakse maha suhteliselt kõrged transpordikulud. Kuna Eesti ja Läti toorpiimaturul on ülejääk, siis ei ole konkurents toorpiima pärast Balti riikide tööstuste vahel ka väga tihe, seda eriti praeguses turuolukorras. Madal tootlikkus Teine tegurite kompleks puudutab Balti riikide piimatööstuste tootlikkust ja toodangule antavat lisandväärtust. 2013. aastal töödeldi Eesti piimatööstustes ühe töötaja kohta vaid 25% sellest kogusest, mis töödeldi ühe töötaja kohta Saksamaa piimatööstustes. Lätis ja Leedus oli vastav näitaja 17 ja 21%. Saksa piimatööstuste müügitulu ühe kg töödeldud piima kohta oli 2013. aastal 0,92 eurot, Eestis 0,72, Lätis 0,70 ja Leedus 0,65 eurot, seega vastavalt 22, 24 ja 29% madalam (Viira et al., 2015). Statistikaameti lühiajastatistika küll näitab, et hoolimata Saksamaa piimatööstustega võrreldes madalamatest tootlikkuse näitajatest on Eesti piimatööstused suutnud (statistilise) kasumlikkuse säilitada, kuid see on olnud võimalik pigem madala piima kokkuostuhinna tõttu. Selleks, et Balti riikide piima kokkuostuhind teeks olulise hüppe EL-i keskmise suunas, peaks siinsete piimatööstuste tootlikkus ja loodav lisandväärtus oluliselt kasvama ning piimatootjate (ja -tööstuste) positsioon väärtusahelas paranema. Eesti tasand Kriis on Eesti piimatootmist räsinud ning lehmade arv (st ka Eesti piimatootmise potentsiaal) on vähenenud 9,4%. Madalate piima

kokkuostuhindade tingimustes on suurem tõenäosus kauem vastu pidada nende riikide tootjatel, kus toetused on kõrgemad. Kuna Eesti on viimastel aastatel otsustanud nn top-up’i mitte maksta, siis tuleb piimatootjatel otsida teistsuguseid lahendusi. Kulude kokkuhoid paratamatu Neist kõige ilmsem on kulude kokkuhoid ning kui võimalik, siis täiendava tulu teenimine muust põllumajandustootmisest ja mittepõllumajanduslikust ettevõtlusest. Kui Kimura ja Sauer (2015) leidsid, et aastatel 2003–2012 ei ole Eesti piimatootjate kogutootlikkus oluliselt paranenud, st toodangu kasvuga sama kiiresti on kasvanud sisendite kasutus, siis 2015. aastal (kuigi andmed veel puuduvad), on piimatootjate sisendikasutus toodangu suhtes kindlasti märkimisväärselt vähenenud ning kogutootlikkus kasvanud. Võib eeldada, et võimalusel on piimatootjad suurendanud ka teraviljade ja õlikultuuride pinda ning elusloomade müüki. Seega, kulude kokkuhoid pigem parandab Eesti piimatootjate konkurentsivõimet. Paraku on ka kulude kokkuhoiul piirid ning võib eeldada, et 230-eurone piimatonni kokkuostuhind tootmiskulusid ei kata. Seega on hädavajalik otsida võimalusi piima kokkuostuhinna suurendamiseks. Kuna piimatoodete maailma ja EL-i turuhindu Eesti ettevõtjad mõjutada ei suuda, siis tuleb piima kokkuostuhinna suurendamise võimalusi otsida piimatoodete tarneahelast, st tööstustest, logistikast ja kaubandusest. Nagu näitavad Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Rimi ning EPIKO ja Coop’i kampaaniad, on tarbijad valmis piimatootjaid raskes olukorras toetama. Kampaaniate piiratud mahu tõttu on nende majanduslik mõju ilmselt väiksem mainekujunduslikust mõjust, kuid

pikemas perspektiivis võib viimane isegi olulisemaks osutuda. Samuti näitavad need kampaaniad, et lahendus peitub tarneahela osapoolte koostöös. Ühistuline piimatööstus Seega võiks täiuslik lahendus seisneda piimatootjate ühistu omanduses oleva eduka piimatööstuse käivitamises. See ei ole lihtne, sest eeldab suuremate piimatootjate tahet ja pikaajalist kokkulepet ühistu tööstusele piima tarnida, investeeringuid, toodete arendust, toodangu eksporti välisturgudele. Kõik see võtab aega ning ka tulundusühistu kui äriühingu vorm ei ole automaatne edu garantii. Arvestama peab ka sellega, et täiendava töötlemisvõimsuse loomine suurendab Balti riikide toorpiimaturul konkurentsi ning uus tööstus peab kasvanud konkurentsis toime tulema. Seetõttu peaks Eesti turule lisanduv töötlemisvõimsus olema kõrge tootlikkusega ja/või andma kõrge lisandväärtusega toodangut. Arvestades aga Balti riikide piimasektorite väiksust, ei saa välistada, et eksportturgudel edukas olemiseks on vaja teha koostööd ka Läti ja Leedu piimatööstustega. See ei ole lihtne, aga koostöös on see võimalik.

Eestis võiks täiuslik lahendus seisneda piimatootjate ühistu omanduses oleva eduka piimatööstuse käivitamises.

KASULIK TEADA Mis on juhtunud piima hinnaga? Piima kokkuostuhinna alanemine algas kaks aastat tagasi. 2014. aasta märtsis oli piima kokkuostuhind Eestis ajaloo kõrgeimal tasemel, 403,3 eurot/tonn. Kriis on Eesti piimatootmises kestnud poolteist aastat, alates 2014. aasta septembrist (ehk pärast Venemaa impordipiirangute kehtestamist), mil piima kokkuostuhind alanes 251,5 euroni ühe tonni eest (võrreldes 2014. aasta märtsiga oli hinnalangus 37,6%). 2015. aasta keskmine piima kokkuostuhind oli 236,9 eurot/tonn ning 2016. aasta esimese kahe kuu keskmine oli 233,7 eurot/tonn. (Statistikaamet, 2016).

Kasutatud kirjandus ja andmeallikad AHDB Dairy (2016) EL-i piima kokkuostuhinnad. http://dairy.ahdb.org.uk/ resources-library/market-information/ milk-prices-contracts/eu-milk-prices-dgagri/#.VvlnlfmLShc Faostat (2016) Faostati andmebaas. http://faostat3.fao.org/home/E IndexMundi (2016) IndexMundi andmebaas. http://www.indexmundi.com/ Kimura, S., Sauer, J. (2016) Dynamics of dairy farm productivity growth: Cross-country comparison. – OECD Food, Agriculture and Fisheries Papers, No. 87, OECD Publishing, Paris. http://www. oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/ dynamics-of-dairy-farm-productivitygrowth_5jrw8ffbzf7l-en?crawler=true Lafougere, C. (2016). Euroopa Liidu ja maailma piimaturu väljavaated. Piimafoorum 2015. Tartu, 3.11.2015. http:// epkk.ee/wp-content/uploads/2015/10/ Gira-handout-eesti-keeles.pdf Maaeluministeerium (2016). Kruuse: Euroopa Komisjoni pakutavad meetmed lisavad paindlikkust. http://agri.ee/et/ uudised/kruuse-euroopa-komisjoni-pakutavad-meetmed-lisavad-paindlikkust PRIA (2016) Loomade registri statistilised andmed. http://www.pria.ee/et/ Registrid/Loomade_register Statistikaamet (2016) Statistikaameti andmebaas. www.stat.ee Viira, A.-H., Omel, R., Värnik, R., Luik, H., Maasing, B., Põldaru, R. (2015) Competitiveness of the Estonian Dairy Sector, 1994–2014. Agraarteadus, XXVI (2). http://agrt.emu.ee/pdf/2015_2_viira.pdf

Ebaausaid kauplemistavasid saab ohjata seaduste ja vabatahtlike kokkulepete abil Viimastel aastatel on teravalt päevakorda tõusnud ebaausate kaubandustavade temaatika. Toidukaupade tarneahelas on toimunud märkimisväärsed muutused. Eriti märgatav on jaekaubanduse kasvav domineerimine, konsolideerimine ja toiduahela vertikaalne integratsioon, mis on viinud toiduainete tarneahela osapoolte ebavõrdse läbirääkimiste positsioonini. ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

Ebaausate kaubandustavade esinemist toiduainete tarneahela ettevõtetevahelistes suhetes on tunnistatud nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Konjunktuuriinstituudi möödunud aasta alguses avaldatud uuringus „Muutuv konkurentsiolukord toidukaupade tarneahelas ja ebaausad kauplemistavad“ tõdeti, et küsitlusele vastanud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest 59% on 2014. aasta jooksul kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Ebaausate kauplemistavadega on üle 5 miljoni euro suuruse käibega ettevõtetest kokku puutunud koguni 79% ja alla 5 miljoni eurose käibega ettevõtetest 50%. Euroopa Komisjoni selle aasta jaanuaris avaldatud aruandes märgitakse, et paljudes EL-i liikmesriikides on viimasel ajal kehtestatud seadusandlikke ja teisi meetmeid, mille eesmärk on vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Kokku on rohkem kui 20 liikmesriiki kehtestanud õigusaktid või kavatsevad teha seda lähiajal. EL-i tasandil puuduvad õigusaktid, mis oleksid suunatud ettevõtjatevaheliste ebaausate kauplemistavade vastu toiduainete tarneahelas. EL-i konkurentsiõiguses käsit24

59%

Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest on 2014. aasta jooksul kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. letakse valitseva positsiooni kuritarvitamist ja konkurentsivastaseid tavasid, kuid enamik teadaolevatest ebaausatest kauplemistavadest ei kuulu konkurentsiõiguse valdkonda, sest enamik osalisi on tugeval, kuid mitte valitseval positsioonil (Eestis ei ole nt ühegi jaeettevõtja turuosa üle 21%). Mõni liikmesriik on laiendanud ELi tarbijakaitsealaste õigusaktide kohaldamist ettevõtjatevahelistele olukordadele. Eesti on vaeslapse osas Liikmesriikide tasemel on enamus riike rakendanud ebaausate kauplemistavade suhtes meetmeid, millest enamik on regulatiivsed ja mõni põhineb turuosaliste vahelistel isereguleeruvatel algatustel.

Eesti on üks vähestest, kus ebaausate kaubandustavade temaatika pole seadusandlikul tasemel reguleeritud, samuti pole tänaseni toimivat vabatahtlikku kokkulepet tarneahela osaliste vahel. Enamik liikmesriike on määranud selged kriteeriumid ebaausaid kauplemistavasid soodustavate olude kindlakstegemiseks. Enamiku liikmesriikide õigusakte kohaldatakse ettevõtjatevahelistele suhetele tarneahela kõikides etappides. Mõni liikmesriik kohaldab õigusakte üksnes suhetele, kus üks partner on jaemüüja. Euroopa Komisjoni aruandes leitakse, et liikmesriigid, kes ei ole veel kehtestanud õigusakte, mis hõlmavad kogu ettevõtjatevahelist toiduainete tarneahelat, peaksid nende kehtestamist tulevikku silmas pidades kaaluma. See on oluline, et tagada kõikide väiksemate turuosaliste piisav kaitstus ebaausate kauplemistavade eest, sest suur hulk väikseid turuosalisi ei suhtle jaemüüjatega otse. Tulemusliku süsteemi raames tuleb arvesse võtta nõrgema poole hirmu seada ohtu ärisuhted, kui ta esitab avalikult ametiasutustele kaebuse ebaausate kauplemistavade kohta. Hirmufaktori probleemi lahendamiseks võimaldavad peaaegu kõikide liikmesriikide süsteemid esitada selleks volitatud

ametiasutusele konfidentsiaalseid kaebusi ja alustada omaalgatuslikke uurimisi. Komisjoni aruandest nähtub, et peaaegu kõik liikmesriikides kehtestatud seadusandlikud süsteemid kujutavad midagi enamat kui tavalised kohtulikud õiguskaitsemeetmed ja tegelevad seega ebaausate kauplemistavade võimalike ohvrite nn hirmufaktori probleemiga. Komisjon märgib ühtlasi, et meetmed ebaausate kauplemistavadega võitlemiseks peavad toimima tõsiseltvõetava hoiatusena. See omakorda sõltub sellest, kui suure tõenäosususega hakkab ametkond ebaausaid kauplemistavasid uurima, samuti võimalike karistuste ja trahvide määrast. Tõhusaks hoiatamiseks peaksid karistused olema piisavalt suured, et kaaluda üles ebaausate kauplemistavade järgimisest saadav kasu ja mõjutada käitumist ettevõtte tasandil. Lisaks peaksid need olema proportsionaalsed käitumise raskusastme ja selle võimaliku kahjuga ohvrile. Vabatahtlikud kokkulepped Seadusandlike lahenduste kõrval on kasutusel ka vabatahtlikud tarneahela algatused. Kuigi Eestis vabatahtlikku tarneahela algatust veel pole, on põllumajandus-kaubanduskoda, toiduliit ja kaupmeeste liit otsimas kaubandus-tööstuskoja vahendamisel võimalusi heade kaubandustavade kokkuleppimiseks. Oleme seisukohal, et vabatahtlikud algatused ei välista seadusandlikke samme ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks. Pigem täiendavad need kaks lähenemist üksteist ja viivad tõhusamate lahendusteni. Euroopa Komisjoni analüüsis tõdetakse, et peamised probleemid vabatahtlike tarneahela algatuste puhul on seotud sellega, et tarneahelaalgatus ei avalda ebaausate kauplemistavade suhtes tõhusat

Valitsus peaks otsustama, mil määral Eesti turul tegutsevate ettevõtjate tegevust reguleerida. Selleks tuleb hinnata, millist eesmärki teenib Eesti konkurentsiseadus. Foto: Julia-Maria Linna

hoiatavat mõju. Samuti ei võimalda tarneahelaalgatus ebaausate kauplemistavade võimalikel ohvritel esitada individuaalseid konfidentsiaalseid kaebusi ega omaalgatuslikku uurimist sõltumatu asutuse poolt. Olemasolevate vaidluste lahendamise võimaluste kasutamine on olnud tarneahelaalgatuse esimesel kahel aastal piiratud. Tootjate ettepanekud riigile Tellisime koostöös piimaliiduga möödunud aasta septembris uuringu, milles on analüüsitud ebaausate kauplemistavadega seotud olukorda Eestis ja toodud ka näiteid meie lähiriikides kasutatavatest praktikatest. Pöördusime märtsi alguses maaelu- ja ettevõtlusministrite ning riigikogu poole, et koostöös riigiga leida probleemidele lahendusi ja tegime ettepanekud valdkonna reguleerimiseks Eestis. Valitsus peaks otsustama, mil määral Eesti turul tegutsevate ettevõtjate tegevust reguleerida. Selleks tuleb hinnata, millist eesmärki teenib Eesti konkurentsiseadus. Kui kasvõi üheks eesmärgiks on majanduslik efektiivsus ja heaolu (sh tarbija heaolu), siis tuleb arvestada sellega, et pikas pers-

pektiivis võib ebaõiglaste kauplemistavade potentsiaalne konkurentsi kahjustav mõju hakata mõjutama konkurentsi pakkumuses või tarbija heaolu, sest vähenevad investeeringud ja innovatsioon. See omakorda piirab tarbija valikut. Samuti tuleks hinnata, kas riigi jaoks on oluline nii lühemas kui pikemas perspektiivis konkurentsi toimimise tagamine ja võimalike konkurentsi kahjustavate tegevuste ärahoidmine, sh jaekaubanduse turul. Ühtlasi on vajalik hinnang, kas riik peab vajalikuks kaitsta väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat, kuigi konkurentsipoliitika ülimaks eesmärgiks ei ole kaitsta konkurente. Eeldusel, et Eesti konkurentsipoliitika eesmärk on lisaks tarbija heaolule tagada konkurentsi kui protsessi toimimine, tuleb hinnata, milline regulatsioon oleks Eesti turgu ja olusid arvestades parim. Valitsusele saadetud kirjas märkisime, et konkurentsiamet või 25

tarbijakaitseamet peaksid regulaarselt jälgima ja analüüsima jaeturu (nii ostu- kui ka müügituru) olukorda. Analüüsi osaks peaks olema ka suurimate turuosaliste poolt tootjatega sõlmitud lepingute reeglitele vastavuse kontroll. Konkurentsiametile tuleb anda kohustus ja pädevus ebaausate kauplemistavadega tegelemiseks. Kaaluda tuleks ka ebaausaid kauplemistavasid ettevõtjate vahelistes suhetes reguleerivate sätete kehtestamist seaduse tasemel. Analüüsima peaks konkurentsiseaduse muutmise võimalusi selliselt, et sarnaselt Austria, Läti, Leedu ja Soomega sätestatakse jaeettevõtja turgu valitseva seisundi mõiste, kusjuures turuosa künnist alandataks vastavalt. Kas turuosa peaks olema sarnaselt nimetatud liikmesriikidele 30% või vähem, eeldaks Eesti jaekaubandusturu eripäradest ja kohaldatavast konkurentsipoliitikast lähtuvat analüüsi. Alternatiivselt võiks kaaluda konkurentsiseaduse täiendamist olulise turujõuga ettevõtja mõistega, kehtestades tema suhtes kuritarvituste keelu ja vastavate kuritarvituste näidisloetelu. Ühtlustama peaks ka konkurentsiameti praktika Euroopa Komisjoni praktikaga, mille kohaselt jaekaubandust puudutavates kaasustes kohaldatakse kaubaturu kitsamat määratlemist, mis tähendab esmalt jaekaubanduse ostu- ja müügituru eristamist ning seejärel ostuturu segmenteerimist peamiste kaubagruppide järgi. Võib-olla oleks otstarbekas kehtestada erand edasimüügihinna keelu osas, mis võimaldaks tootjal rääkida efektiivselt kaasa lõpptarbija hinna osas, kui jaeettevõtja konkureerib temaga omatootega. Kindlasti oleks aga vajalik tootjate ja nende liitude nõustamine konkurentsiameti poolt küsimuses, kuidas tootjad saavad omavahel koostööd teha selleks, et läbi26

KASULIK TEADA Euroopa Komisjoni hinnangul tuleks tõhusas õigusraamistikus keskenduda järgmistele aspektidele: üks pool ei tohiks alusetult ja ebaõiglaselt kanda oma kulusid või äririske üle teisele poolele; üks pool ei tohiks küsida teiselt poolelt eeliseid ega hüvesid küsitud eelise või hüvega seotud teenust osutamata; üks pool ei tohiks muuta lepingut ühepoolselt ja/või tagantjärele, v.a juhul, kui see on lepingus õiglastel tingimustel konkreetselt lubatud; lepingulist suhet ei tohiks ebaõiglaselt lõpetada ja lepingulise suhte lõpetamisega ei tohiks põhjendamatult ähvardada.

rääkimised jaeettevõtjatega oleksid efektiivsemad, tulemuslikumad ja tasakaalustatumad. Hetkel kardavad tootjad igasugust omavahelist koostööd teha, sest see võib kaasa tuua kartellisüüdistuse, samas ei ole igasugune koostöö kohe kartellikokkulepe. Maaeluministeerium mõistab Maaeluministeerium nõustus märtsi lõpus saadetud vastuses, et ebaausad kauplemistavad on Eestis suhteliselt laialt levinud. Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringust selgus, et jaekaubanduse tugevamat survet tundsid suuremad piima- ja lihatöötlejad, kelle toodangu säilivusaeg on suhteliselt lühike, ning need ettevõtjad, kelle valdkonnas on tihe konkurents ehk kus (kodumaine) toodang on lihtsamalt asendatav konkurendi omaga. Ministeeriumi hinnangul on see murettekitav järeldus, mistõttu leitakse, et ebaausate kauplemistavade ohjeldamisega tuleb Eestis kindlasti tegeleda. Vastuskirjas viidatakse ühtlasi, et ministeerium ei saa täielikult nõustuda väitega, nagu ebaausate kaubandustavade temaatika ei ole Eestis seadusandlikul ta-

sandil reguleeritud. Juhitakse tähelepanu võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsioonile: ühepoolne ja läbirääkimatu leping põhimõtteliselt ongi tüüptingimuse definitsioon. Ministeeriumi hinnangul on vähemalt osa ebaausatest kauplemistavadest tingimused, mille suhtes kehtib võlaõigusseaduse koosmõjust tulenev eeldus, et need on ebamõistlikult kahjustavad tingimused ka majandus- ja kutsetegevuses. Teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus on aga võlaõigusseaduse kohaselt tühine tingimus. Ministeeriumi hinnangul on Eesti ettevõtjatel ka täna eraõiguslikke vahendeid, mida on võimalik kasutada vähemalt osade ebaausate kauplemistavade tõrjumiseks. Eraõiguslike võimaluste kasutamine eeldab ettevõtja valmidust ise oma õigusi kaitsta. Ilmselt jääb see sageli nn hirmufaktori taha. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et võlaõigusseaduse kohaselt võib ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist nõuda ka mittetulundusühing, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on ettevõtjate või kutsetegevusega tegelevate isikute õiguste kaitse ja kes oma tegevuse korralduse ja finantseerituse tõttu on võimeline neid huve ka tegelikult kaitsma. Kui ebaausaid kauplemistavasid rakendab ettevõtja, kellel pole turgu valitsevat seisundit, ei võimalda avaliku õiguse normid korrakaitseorganitel üldjuhul sekkuda kahe ettevõtja vahel olevatesse eraõiguslikesse suhetesse, kaitsmaks nõrgemal positsioonil olevat ettevõtjat ebaausate kauplemistavade eest. Ministeerium märgib, et nad on asunud analüüsima, kas ebaausate kauplemistavade kasutamise senisest jõulisem ohjeldamine avaliku õiguse vahenditega tagaks õiglase konkurentsi ja selle, et ettevõtjad oleksid edaspidi omavahelistes suhetes võrdsel positsioonil.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse

teenused piimatootjale Alates 1993. aastast on Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) toetanud ja elavdanud Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi ligipääsuks kapitalile ning aidanud tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.

RAUL ROSENBERG MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUSE JUHATUSE ESIMEES

Maaelu Edendamise Sihtasutus loodi selleks, et tärkavat Eesti maaettevõtlust saaks nii omandireformi kui põllumajandusreformi käigus tekkinud vajadustest lähtuvalt finantseerida. Kuna pankadel ei olnud piisavalt hoiustajaid ega omakapitali, et põllumajandusettevõtetele laenu anda, oli pankade jaoks oluline MES-i tugi. Tänaseks on Eesti finantssüsteem tugev, kuid sellele vaatamata on sihtasutus pangalaenude käendajana ettevõtetele ja pankadele vajalik. MES-i eesmärk on pakkuda maaettevõtjatele teenuseid kriisiolukordade lahendamiseks nii täna kui tulevikus. Eesti ettevõtja on karastunud mitmes kriisis. Üle on elatud nii 1991.–1992. aasta rubla hüperinflatsioon ja rahareform, mis oli suur muutus, samuti omandi- ja põllumajandusreformiga seonduv. Seejärel 1997.–1998. aasta vene rubla inflatsiooni ja Kaug-Ida börsikriis, mil ei saanud sarnaselt praeguse ajaga piimatooteid Vene turule müüa. 2003. a elati üle Rapla Dairy pankrot, mida võib võrrelda tänase AS Tere saneerimisega, ning 2007.– 2008. aasta võlakriisi, mis tähendas, et rahaturud olid kinni ja raha laenamine pankadelt ettevõtjatele oli raskendatud.

Alates 2005. aastast on MES-i tagatisega laenude toel tehtud piimafarmidesse investeeringuid kokku 40 miljoni euro ulatuses. Oma kauba müümiseks peab olema visa ja nutikas. Piimakvoodi kadumine tingis niigi küllastunud turule veelgi suurema müügisurve, millele aitas kaasa 2014. a augustis Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeeld. Piima hind on madal, kuid toodang kasvab. Sealiha ületootmine Euroopas on toimunud päris pikalt, elussigade sisseveokeeld 2012. aastal lõi seakasvatajaid väga valusalt, kuid Venemaa impordikeeld pani lihatootmise eriti raskesse seisu. Teravilja hinnalangus on tingitud viimaste aastate heast saagist, mis on suurendanud viljatagavara maailmas. MES-i tegevus piimandusettevõtjate finantseerimisel Alates 2005. aastast on MES-i tagatisega laenude toel tehtud piima-

farmidesse investeeringuid kokku 40 miljoni euro ulatuses, mille raames on piimafarme rekonstrueeritud või noorloomalautu ehitatud kokku 47. Lautades on kokku 17 000 loomakohta ning loomakoha maksumus oli keskmiselt 2750 eurot (odavaim 430 eurot, kalleim 4870 eurot). Investeeringutel on arvestatud keskmiselt piima hinnaga 0,285 eurot/kg (vahemikus 0,25– 0,33 eurot/kg). Veebruaris 2016 oli keskmine piimahind Eestis 0,233 eurot/kg. Kui vaadelda MES-i tagatisega laene (alates summast 130 000 eurot), mis on piimandussektori ettevõtetele aastatel 2001–2015 antud, siis selgub, et põhivarasse investeerinud piimandusettevõtteid nimetatud aja jooksul on olnud 68. Investeerimislaenude maht kokku on 59 miljonit eurot ning laenulepinguid nendeks laenudeks on sõlmitud 98. Maakondade lõikes on enim lepinguid sõlminud Lääne-Virumaa piimandusettevõtjad ning ühtki lepingut pole sõlminud Ida-Virumaa piimandusettevõtjad. Erinevad lahendused erinevatel kriisi hetkedel Rasketel aegadel kuuleb valjemalt nurinat võrdse kohtlemise teemal ja seda just makstavate toetuste osas erinevates riikides. Võrdne kohtlemine peaks toimuma, kuid kriisimeetmed on lisaks

võrdsele kohtlemisele samuti hädavajalikud. Kriisi puhul tuleb vahet teha meetmetel, mis on suunatud hetkeolukorra parandamiseks ning meetmetel, mis on suunatud tuleviku kindlustamiseks. Tavapärane on, et ettevõtjad juhivad oma rahavoogu headel aegadel nii, et tekiks reserv, mida saab keerulistel aegadel kasutada. Kui aga ettevõttel tekib likviidsusprobleem, siis oleks hea vaadata, kas on mittevajalikku vara, mida lisaraha saamiseks müüa, nii et ei peaks kohe laenu võtma. Oluline on tootmiskulusid vähendada, mille kaudu omakorda langeb toote omahind ning suureneb konkurentsivõime. Headel aegadel ei ole mõistlik teha investeeringuid, mis viivad omahinna üles, ka siis peaks hoidma omahinda all. Üks lahendus on ka tootmismahu vähendamine. Olenevalt valdkonnast on see võimalik, seda just kiirema käibega ettevõtmise puhul, näiteks sea- või linnukasvatuses. Tootmise vähendamisega on võimalik olemasolevaid reserve säilitada ning ei tule kohe laenu minna küsima. Kriisiolukorras on ka võimalik küsida likviidsuslaenu, mis tähendab, et pangalaenu puhul on võimalik kasutada näiteks maksepuhkust ning seda võib MES tagada. Samuti on võimalik saada likviidsuslaenu otse MES-ist. Mujalt maailmast võib hea näitena tuua riigi antava likviidsuslaenu tootjatele – see tähendab, et kui näiteks piimahind läheb alla toote omahinna (omahind on arvutuslikult kokku lepitud), siis antakse ettevõtjale minimaalse intressiga laen, et vältida ettevõtete tegutsemise lõppemist. Kui ajad muutuvad paremaks ehk kui piimahind ületab piima omahinna, siis hakkab ettevõtja laenu tagasi maksma. Kriisiaja lahenduseks võiks olla ka stabiilsusfondi loomine, kuhu headel aegadel kogutakse raha, mi28

Kõige rohkem lepinguid Lääne-Viru tootjatel Piimandussektori investeeringute aktiivsus maakonniti, MES-i tagatisega laenud mln eurodes, alates 2001. aastast

Ida-Virumaa Hiiumaa Viljandimaa Saaremaa Läänemaa Valgamaa Põlvamaa Harjumaa Järvamaa Jõgevamaa Võrumaa Raplamaa Tartumaa Pärnumaa Lääne-Virumaa

ettevõtted laen, €

da halvematel aegadel kasutatakse, sealjuures on oluline, et fondis osalemine oleks vabatahtlik. Stabiilsusfond on oluline tootjatele, kellel oma tootmise iseloomust tulenevalt ei ole võimalik teha kiireid muutusi, näiteks piimakarjakasvatajad. Parem on muidugi tekitada stabiilsusfond oma ettevõttes, varudes selleks headel aegadel raha. Samuti on oluline toetus riigilt. Seda rakendatakse näiteks epideemiate puhul, nagu seakatk, hullu lehma tõbi, põud jms. Kui rääkida saneerimisprotsessist, siis oleks mõnel juhul, kuid mitte alati, loomulik, et saneerimisprotsessis vahetub kas osaliselt või täielikult omanik. See tähendab, et omaniku asemele astuvad võlausaldajad, mitte niivõrd pangad (või need, kellel on hüpoteegid), vaid need, kellele on ettevõte kauba eest võlgu jäänud. Ettevõtte omanikul on enne saneerimist palju võimalusi, kuidas oma ettevõtte finantsseisu parandada. Kui aga olemasolev omanik pole seda suutnud teha, siis üks la-

hendus võiks olla, et omand jaotatakse finantseerijate või nõuete omanike vahel ümber, kes proovivad ettevõtte keerulisest olukorrast välja tuua. Kui see ei õnnestu ja ettevõtte äriplaan on selles majandussituatsioonis vale, siis ettevõte likvideeritakse läbi likvideerimisprotsessi või pankroti. Kriisidest ja tulevikust rääkides ütlevad ettevõtjad tihti, et just kriiside ajal on kõige parem tulevikku kavandada. Kriisi ajal on võimalik planeerida tootmismahu kasvu, sest siis on tegevusest väljujaid rohkem ja vara on võimalik odavamalt osta ning selle baasilt kavandada tootmismahu kasvu. Samuti on tähtis investeerida tööviljakuse kasvatamiseks, mis peab viima omahinna vähenemisele. Parim oleks, kui need investeeringud saaks tehtud toetuste (näiteks PRIA) või odavate laenude abil, näiteks MES-i väljastatavad MAK-i rahastamisvahendi laenud. Oluline on ühistegevus, mis aitab ümbertöötlemise, transpordi ja turunduse kulusid all hoida.

MES-i teenused 2016. aasta märtsis pakkus MES teenuseid nii piimatootjatele kui teistele maaettevõtjatele: laenude tagamine, laenamine krediidiasutuse vahendusel, otselaenamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, laenamine MAK-i rahastamisvahendist, kapitalisüst, nõustamisteenus. Maapiirkonna ettevõtete laenude tagamisega (pangalaen, liising vms), püüame võimaldada ettevõtjale parema juurdepääsu laenuvahenditele. Ettevõtja võlakohustust tagatakse kuni 80% ulatuses põhivõlast. Maksimaalne tagatissumma on kuni 2 500 000 eurot. Kriisiolukorras on pangad eriti varmad laene tagama, seda nii laenude pikendamistel, maksepuhkuste andmisel kui ka uute laenude andmisel. See on ka loomulik, sest madala turuhinna ja sellest kõrgema omahinna korral ei ole selge, kuidas ettevõtted suudavad turgudega kohaneda või kas turud taastuvad ja turuhind tootele tõuseb üle omahinna. Ettevõtjale oleks siiski odavam, kui tal oleks endal pakkuda pangale sobivaid tagatisi, sest MES-i käendus on tasuline ja seega suurendab laenu kulukust. Laenamine krediidiasutuse vahendusel on mõeldud äri- ja mittetulundussektorile nii pika- kui ka lühiajalisteks laenudeks. Sihtgrupp on laenajad, kes soovivad täpselt planeerida laenuga kaasnevate kulutuste suurust või hoida kokku laenulepingu vormistamise või muutmistega seotud kulutusi. Samuti laenuvõtjad, kelle soovitav laenu pikkus või maksevabastus on pikem kui panga pakutavates tavatingimustes. Otselaen ehk laen väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele on toode, mille eesmärk on parandada ettevõtjate ligipääsu kapitalile. Laenu suurus on kuni 1,5 miljonit eurot. Laenu kestus on kuni 10 aastat kuni 1-aastase maksepuhkusega. Intress fikseeritakse laenu välja andmise hetkel (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav intressimäär + minimaalselt 4%). Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast. Laenu võib kasutada investeeringuks ja käibevahenditeks ning mittetulundussektori puhul üksnes toetuste sildfinantseerimiseks. Laenamisel MES pankadega võistelda ei suuda, meie laenuressurss on väike. Tänaseks on Eestis tegutsevad pangad

väga hästi kapitaliseeritud ja ka hoiuste maht kasvab. Laen maaelu arengukava 2014–2020 rahastamisvahendist on laen, mille taotlusi hakkas MES vastu võtma tänavu veebruarist, laenude maht kokku on 36 miljonit eurot ning laenu väljastatakse kuni vahendite ammendumiseni. Rahastamisvahendi raames pakume praegu kaht toodet: mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning pikaajaline investeerimislaen. Mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud kasvulaenu suurus on 5000–100 000 eurot ning laenuperioodi pikkus on kuni 8 aastat, sh kuni 3 aastat maksepuhkust. Laenu sihtotstarve on investeering ning tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast. Pikaajaline investeerimislaen on mõeldud suuremate investeeringute tegemiseks (minimaalselt 500 000 eurot) ning see toimub kooslaenamise põhimõttel koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega. Sihtasustuse pakutav laen algab 250 000 eurost ning ulatub 1 000 000 euroni, tootjaorganisatsioonide puhul kuni 3 000 000 euroni. Laenuperioodi pikkus on kuni 20 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 80% laenusummast. Kapitalisüsti eesmärk on parandada Maaelu Edendamise Sihtasutusega seotud ettevõtja finantsolukorda, et tagada tema jätkusuutlik tegutsemine ja kohustuste täitmine võlausaldaja ja/või sihtasutuse ees. Kapitalisüst on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruste tähenduses, kapitalisüst tuleb tagastada. Nõustamise poole pealt on ettevõtjatele abiks MES-i konsulendid. Nõuandeteenuse kohta leiab täpsemat infot veebilehelt www.nouandeteenistus.ee. MESi finantstoodete kohta annavad täpsemat infot MES-i analüütikud. Nõustamisteenus on paljudele ettevõtjatele möödapääsmatult vajalik, kuid tihti selle tähtsust alahinnatakse. Nii mõnedki ettevõtted on oma igapäevases rahmeldamises jõudnud sinnamaale, et laenuandjatele ei suudeta piisavalt selgelt näidata varade ja kohustuste suhet erinevates seotud ettevõtetes. Tavapärane on olukord, kus FIE on võtnud laenu, piima müüb osaühing ja vilja kasvatab poeg teises osaühingus, kuid varad, mille baasil toimetatakse, on jällegi FIE poolt soetatud.

KASULIK TEADA Kas võtame kätte ja loome ühiselt äriühingu? Äriühingu asutajateks oleksid maaeluministeerium, MES ja erainvestorid. Oluline on, et nii põllumajandustootjad kui ka teised maal asuvad ettevõtted ja ettevõtete finantseerimisest huvitatud isikud lööksid äriühingu omakapitali moodustamisel kaasa, sel juhul saaks ka erainvestori printsiip rakendatud. Äriühingu eesmärk on teha projektipõhiseid finantseerimistehinguid, võimalusel kaasates mitmeid finantseerijaid. Tehingud oleks tavapärasemast keerukamad finantstehingud, mida pangad ei tee, näiteks: (piimandus)ettevõtete ühistule laenamine; eelpool nimetatud stabiilsusfondi valitsemine; maaga seotud tagasiostu ehk sale and lease-back tehingud, näiteks kui põllumehel on maa, mida ta ei soovi erainvestorile müüa, siis ta võiks selle müüa riigi äriühingule võimalusega see maa hiljem tagasi osta; ajutiselt ettevõtete osaluse ostmine, riskikapitaliga tegelemine; maakorralduslik tegevus, mis puudutab maade ostu-müügitehinguid üksteisele lähedal asuvate kinnistute osas. Näiteks, kui maa-ameti poolt oleks võimalik äriühingu kasutusse saada välja renditud põllumaa, siis on võimalik maad kokku kruntida näiteks nii, et ühe põllumehe maal ei oleks võõraid siilusid vahel. Äriühingu rahastamiseks tuleks 5 miljonit eurot MES-ilt, 3000 hektarit maad tuleks mitterahalise sissemaksena riigilt ning lisaks erakapital. Kaalumisel on võimalus, et valitsus panustab lisaks riigieelarvest 15 miljonit eurot või siis mitterahalise sissemaksena keskkonnaministeeriumi halduses olevad 15 000 ha põllumajandusmaad, mis on põllumajandustootjatele välja renditud.

Ennetamine on alati odavam kui tõrjumine Mullu farmidesse jõudnud sigade Aafrika katk pani keerulisse olukorda kogu Eesti seakasvatussektori. Vaatamata aasta aega kestnud aktiivsele teavitusele, korduvatele hoiatustele ja pidevale järelevalvele ei suutnud me selle eriti ohtliku loomataudi farmidesse jõudmist vältida. Kuid mida on möödunud suvest ennetavalt õppida veisekasvatajatel? DIIVI PÕDERSOO VTA LOOMATERVISHOIU BÜROO PEASPETSIALIST

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning Eesti Maaülikooli teadlaste koostöös 2015. aasta sügisel seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendavast epidemioloogilisest uuringust selgus, et kõige tõenäolisemad nakkuse farmi sattumise põhjused olid loomapidajate eksimused bioohutuse nõuete täitmisel ja loomade nakatumine viirusega saastunud sööda kaudu. See tähendab, et bio-ohutuse nõuete range järgimisega on võimalik loomade haigestumist vältida. Bioohutus farmis – miks oluline? Bioohutus – kogum meetmeid, millega välditakse patogeenide (viiruste, bakterite, prioonide) sissetoomist karja, on ennekõike vajalik loomade tervise ja heaolu seisukohalt. Kuid sellest sõltub otseselt ka toodangu kvaliteet ja loomapidamise tulukus. Tervet rida bioohutuse nõudeid kohustab loomapidajat täitma loomatauditõrje seadus. Bioohutuse järgimisel suureneb karja väärtus. Järjest enam loomapidajaid pöörab tähelepanu mitmete endeemiliste haiguste (veiste nakkava rinotrahheiidi, veiste viirusdiarröa jm) tõrjele. Seepärast ei

Nakkushaigused võivad karja sattuda mitmel moel, kuid kõige suurem nakkusohu allikas loomale on alati teine loom. soovitata halvema tervisestaatusega karjadest enam loomi osta ja nende väärtus langeb. Mõne haiguse puhul kehtestatakse nakatunud karjale kitsendused nii loomade eksportimisel kui ka liha ja piima turustamisel. Eriti ohtliku loomataudi puhkemisel farmis võib aga piirangutega tsooni sattuda kogu ümberkaudne piirkond ja kõik seal asuvad loomapidajad. Teisalt võib haiguste (nt nakkusliku mastiidi) esinemine veisekarjas mõjutada otseselt piima kvaliteeti ja seeläbi ka hinda. Veelgi enam – mõne haiguse (nt salmonelloosi) puhul on bioohutus otseselt seotud ka toiduohutuse ning inimeste tervisega. Loomataudide ennetamiseks ja

tõrjeks on VTA koostanud riiklikud loomatauditõrje programmid ning kehtestab nende täitmiseks igal aastal meetmeid. Peamise ennetava meetmena uuritakse karju diagnostiliselt, et tuvastada haiguste võimalikku esinemist. Seiret tehakse näiteks selliste taudide suhtes nagu linnugripp, sigade katkud, lammaste katarraalne palavik, veiste leukoos, brutselloos ja tuberkuloos. Seire all on haigused, millesse võivad haigestuda inimesed (nt salmonelloos ja trihhinelloos), kuid ka sellised taudid, mis võivad põhjustada loomakasvatusele olulist kahju toodangu ja sigivuse languse, abortide ja surnult sündide arvu tõusu tõttu (nt Schmallenbergi viirushaigus). Riiklikud loomatauditõrje programmid hõlmavad siiski vaid kõige ohtlikumate teatamiskohustuslike haiguste uuringuid, seetõttu jääb põhivastutus oma karja kaitsmise eest ikkagi loomapidajale. Võimalikest meid ohustavatest loomataudidest on järjest aktuaalsemaks muutumas mäletsejaliste katarraalne palavik ehk sinikeel (Bluetongue), mis levib laialdaselt Lääne-Euroopas, kuid mille siirutajaid (perekonna Culicoides habesääski) leidub ka Eestis. Haigus avaldub ägedamalt lammastel, veistel põhjustab see aborte, loote väärarenguid ja limaskesta kahjus-

tusi. Habesääskede peletamiseks saab kasutada putukatõrjevahendeid, loomade kaitsmiseks on olemas vaktsiinid. Suurim nakkusoht on teine loom Nakkushaigused võivad karja sattuda mitmel moel, kuid kõige suurem nakkusohu allikas loomale on alati teine loom. Seepärast tuleb hoida uued karja juurde toodud loomad teistest loomadest eraldi. Uute loomade isoleerimine, eraldi pidamine ja söötmine on tähtis loomataudi ennetamise meede, sest loomad võivad nakkuseid levitada ka varjatult, ilma kliiniliste haigustunnusteta. Loomaarst jälgib karantiini ajal uute loomade tervislikku seisundit ja teeb laboratoorsed uuringud, et veenduda uute loomade nakkusvabaduses. Loomade importimisel teistest riikidest (sh EL-i liikmesriikidest) tuleb enne ostu välja selgitada, milline on konkreetses riigis olukord haigustega ning silmas pidada, et kehtestatud kauplemisreeglid ei välista kõikide ohtlike nakkuste maaletoomist. Seetõttu peaks ostja alati ise müüjalt loomade tervise kohta täiendavate uuringute või vaktsineerimiste kaudu lisagarantiisid nõudma. Kindlasti ei ole veistele ohutud ka teist liiki põllumajandusloomad. Näiteks on täheldatud lammastega koospidamisel sagedamini veiste pahaloomulise peataudi juhtusid. Nii metsloomad ja -linnud, närilised kui ka farmi lemmikloomad võivad olla veistele nakkuse otseseks allikaks. Näitena võib tuua salmonelloosi, mida levitavad linnud ja närilised. Loomade haigestumisest tuleb viivitamatult teavitada oma loomaarsti ning loomataudi leviku vältimiseks eraldada haiged loomad tervetest. Bioohutuse seisukohalt peaks loomi pidama oludes, kus kogu loomade, inimeste ja transpordivahendite liikumine

on range kontrolli all. Tegelikkuses võib sellise kontrolli rakendamine osutuda raskeks, eriti väikemajapidamistes. Siiski peaksid farmi iga sissepääsu juures kindlasti olema desinfektsiooni vannid või matid ning farmis ja selle territooriumil viibima vaid tööülesannetega seotud isikud. Transpordi ja tehnika liikumine farmi territooriumil tuleb korraldada selliselt, et söödasegistid ja muu loomade söötmiseks kasutatav tehnika liiguks farmi n-ö puhtal poolel ja nende sõidutrajektoorid ei ristuks teedega, kus liigub sõnniku ja läga käitlemise tehnika. Erilist tähelepanu tuleb pöörata veokitele, mis liiguvad mitme farmi või loomakasvatusüksuse vahel. Näriliste ja kärbestega levivate loomadele ja inimestele ohtlike nakkushaiguste (leptospiroos, salmonelloos jt) vältimiseks on loomapidaja kohustatud tegema regulaarselt näriliste ja putukate tõrjet. Kvaliteetne ja kontrollitud sööt Toidujäätmete söötmine põllumajandusloomadele on keelatud, kuna mitmed loomataudid levivad just toidujäätmete kaudu. Loomasööda säilitamine peab toimuma optimaalse temperatuuri ja niiskusesisaldusega ruumides, kuhu ei pääse kõrvalised isikud, metsloomad, -linnud ja närilised. Loomataudide ennetamise üks osa on ka loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohane käitlemine. Ennekõike tähendab see tekkinud loomsete kõrvalsaaduste (sealhulgas hukkunud või tapetud veise terve keha või selle osad) hoidmist farmis võimalikult lekkekindlalt ja kaetuna, ning suunamist tunnustatud ettevõttesse hävitamisele asjatu viivituseta. Ühtlasi peab loomapidaja korraldama kõigi võimalike nakkust edasi kandvate materjalide (sõnnik, saastunud sööt jne) käitlemise,

KASULIK TEADA Oht loomadele ja inimestele Sigade Aafrika katku puhul ei ole otseselt tegemist toiduohutuse küsimusega, kuna see haigus ohustab vaid kodu- ja metssigu ning inimestele ohtu ei kujuta. Kuid on ka hulk selliseid haigusi, mis võivad inimestele edasi kanduda (zoonoosid). Karja toodud nakkushaigusel võivad olla väga tõsised tagajärjed nii üksikule loomapidajale kui ka kõigile teistele, kes samas sektoris tegutsevad. See mõjutab negatiivselt loomade tervist, tootmisvõimet ja toodangu kvaliteeti, millega kaasneb alati ka majanduslik kahju nii saamata jäänud toodangu, suurenenud haigestumise, suremuse ja veterinaarsete kulude kui ka haiguse tõrjega seotud kulutuste tõttu. Nakkushaiguste tõrjumine karjas on väga kulukas, kuna seda tuleb teha valdavalt karja, mitte üksiku looma tasandil. Seetõttu on haigusi alati odavam ennetada, kui tõrjuda.

loomakasvatushoonete puhastamise ning desinfitseerimise selliselt, et see oleks ohutu nii loomadele, inimestele kui keskkonnale. Oluline on, et farmitöötajad loomi ei nakataks. Loomatauditõrje seadus näeb ette, et kõik farmi töötajad, kes loomade ja loomsete saadustega vahetult kokku puutuvad, peavad käima korrapäraselt tervisekontrollis ning neil peavad olema kehtivad tervisetõendid. Riskide vähendamiseks tuleb jälgida, et iga farmi töötaja peaks kinni isikliku hügieeni reeglitest, vahetaks farmi sisenedes oma riided ja jalatsid ainult farmis kasutamiseks mõeldud riiete ja jalanõude vastu. Väga tähtis on välisriigist saabunud inimese farmi pääsemise piiramine vähemalt 48 h jooksul alates tema Eestisse saabumisest. Artikli kirjutamisel kasutati 2009. a veebruaris Jõudluskontrolli infolehes avaldatud Arvo Viltropi ja Kerli Mõtuse artiklit „Bioturvalisuse programm piimaveisekarjas, I osa“.

Eesti P천llumajandus-Kaubanduskoda Vilmsi 53g, 10147 Tallinn. Tel 600 9349, faks 600 9350, e-post: info@epkk.ee, www.epkk.ee ISSN 1736-1095

TA L U D E PÄ E V

Avatud talude päev toob kunded õuele

uba 123 talu ja põllumajandustootmist on registreerunud 24. juulil toimuvale avatud talude päevale. Registreerumiseks on aega veel vaid 1. maini. Mullu toimunud esimesel üleeestilisel avatud talude päeval osales 147 talu ning päeva peale kogunes 45 000 külastust. Külastuste arv varieerus 60-st 1500-ni, keskmiselt külastas ühte ettevõtet 300 inimest. Külalistele uste avamine aitab ettevõtet tutvustada „Esimene avatud talude päev kujunes külastajate arvu poolest väga menukaks ja põllumeestele edukaks, sest paljud pakkusid müügiks ka oma toodangut ja kujundasid nii päevast väikese lisateenistuse,“ ütles maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kristo Mäe. „Muidugi on päeva kandev idee tutvustada huvilistele maaelu ja põllumajandust, et ka põllumeeste mured oleksid lihtsamini mõistetavad. Samas tasub kindlasti kasutada võimalust toodangu tarbijatega otsekontaktide loomiseks.“ Mäe lisas, et peame julgemalt oma toidutootmist tutvustama, siis on tarbijatel poes ka lihtsam kodumaise toidukauba kasuks otsustada. „Kui omatoodangut pole pakkuda, siis tasuks naabritega seljad kokku panna,“ lisas Mäe. Osalejad suurfarmidest mesinikeni 6. aprilli seisuga on tänavusele avatud talude päevale registreerunud 126 talu ja põllumajandusettevõtet ning kaetud on kõik maakonnad. Aktiivsemad on Pärnumaa (21), Harjumaa (20) ja Lääne-Virumaa (19). Vähem aktiivsust on seni üles näidanud Ida-Virumaa (2), Võrumaa (1) ning Valga- ja Hiiu-

Hea teada Andmebaasi praeguseks registreerunud ettevõtetega leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee/avatudtalud-andmebaas ning talud on leitavad ka Google kaardilt www.google.com/ maps/d/edit?mid=zTzFqY6uNoOY. kgIdHAkbWNDE&usp=sharing Igale talule on ette nähtud avatud talude päeva logoga viidad, õhupallid, rinnamärgid ja piirdelindid, mida saab 24. juulil kasutada. Teavitusvahendid saab kätte Jänedalt läbi tulles või juuni jooksul koordinaatorite kaudu. Kogu info avatud talude kohta on Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/avatudtalud ning laiemale avalikkusele on mõeldud veebileht www.avatudtalud.ee. Lisaks on info Facebookis. Oma talu/põllumajandusettevõtet saab registreerida kuni 1. maini. Selleks tuleb täita veebis registreerimisvorm, mis on leitav Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www. maainfo.ee/avatudtalud-registreerimine. Seejärel lisatakse talu andmebaasi ja kaardile ning Teiega võetakse e-posti teel ühendust. 24. juuli täpsema programmi väljamõtlemise ja edastamisega on aega kuni mai lõpuni. Küsimuste korral pöörduda Reve Lamburi poole: tel 529 8009, e-post reve@maainfo.ee

maa (2) talud ja põllumajandusettevõtted. „Registreerunud ettevõtete seast leiab nii hobitalusid, suuri piimafarme, muuseume, väiketööstuseid, siidri- ja veinitootjaid, mesinikke, kitse- ja lambakasvatajaid, käsitöölisi kui ka kalandusega tegelejad,“ ütles Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku juhtivspetsialist Reve Lambur. Avatud talude päeval tutvu tarbijaga Märtsi lõpus toimus Jänedal infopäev, kus maaeluminister Urmas Kruuse rõhutas, et avatud talude päeval osalemise puhul on kõige olulisem tahe ja õige tunne. „Sellel päeval osalemiseks on kõige olulisem tunne, et ma tahan seda teha!“ Aastatel 2012–2014 Järvamaa avatud talude päeva korraldanud MTÜ Järva Arengu Partnerid tegevjuht Silva Anspal rõõmustas, et Järvamaa algatus on kasvanud suureks. „Ei osanud arvata, et meie üritusest tuleb selline suur üle-eestiline asi. Aga lohutasime ennast, et ju siis laps kasvas suureks!“ Infopäeva ettekanded ja lingid videoülekannetele leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee.

FOTO

Traktorimarss Helsingis Põhjamaiselt vaoshoituks peetud soomlaste mõõt sai täis. 11. märtsil kogunes Helsingi südalinna Senati väljakule üle 5000 põllumehe ja 700 traktori, et avaldada nördimust põllumeeste raske majandusliku olukorra suhtes ja juhtida tähelepanu bürokraatia vohamisele. PILDID: Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK)

Soome põllumajandus- ja keskkonnaminister Kimmo Tiilikainen (vasakul fotol mikrofoni rääkimas) lubas, et põllumeeste pahameele põhjustanud liigsed bürokraatianõuded vaadatakse läbi. Põllumeeste esindusorganisatsioonid andsid ministrile üle pöördumise, kus mh nõuti kodumaise tootmise suuremat toetamist ja EL-ilt Soomele kompensatsiooni Vene impordikeelust tingitud kahjude hüvitamiseks. Põllumehed kandsid loosungeid: „Tahan edaspidigi toota kodumaist toitu” ja „Pole põllumeest – pole süüa.”

AIANDUS

City Cider’i asutajad Martin Kaljuste, Lauri Sild, Erki Niitlaan. Foto: Julia-Maria Linna

Viib keele alla: kodumaine siider ja kaalikakrõps Eestis kasvatatud köögiviljadest, puuviljadest ja marjadest tehakse põnevaid ja tervislikke tooteid, mis meie söögilauda rikastavad. Kollase peedi krõpsud, mustikakrõpsud, õunasiider – loetelu võiks jätkata pikalt. Põllumehe Teataja rääkis juttu kolme väikeettevõtjaga, kes kodumaistest aia- ja põllusaadustest suurepärast suupoolist toodavad. TEKST: MERIKE LEES

Kodumaine õunasiider Raasikult

ity Cider OÜ alustas Raasikul kodumaistest õuntest siidritootmist 2014. aasta lõpus, esimene partii nende käsitöösiidrit on kohe-kohe turule jõudmas. Ehkki poolteist aastat on möödas, loevad omanikud firmat alustavaks ettevõtteks – siidritootmise käivitamine võtab lihtsalt aega. „See on nagu veinitegu, tooraine valmib üks kord aastas, sellele järgneb mahla pressimine, kääritamine ja muu,“ tõi näite ettevõtte üks asutajaid Erki Niitlaan. „Siidritegu sobib üksnes kannatlikele inimestele.“ Praeguseks on City Cider esimese hooaja esimeste partiidega lõpusirgel. Käib veel viimaste etikettide kleepimine ja pakendamine ning müüki peaksid need jõudma mais. Valmimas on ka teinegi partii, aga see jõuab turule alles suve teises pooles.

Õlletehasele rentnikuks City Cider’i tootmine asub Raasiku õlletehase juures, kus renditakse õlletehase ruume ja sisseseadet. Sisuliselt kasutatakse sama mudelit nagu paljud väiksed käsitööõlletootjad ehk kägu- või mustlaspruulimist: tooraine ja retseptid on enda omad, seadmeid renditakse. Siidripruulimine sai alguse kodusest õunaaiast. Kõik kolm osanikku on Tallinnast Nõmmelt pärit ning õunu on oma aiast kogu aeg võtta olnud. Õunamahlagi on aastaid tehtud. Kuus-seitse aastat tagasi panid Erki Niitlaan ja Martin Kaljuste mõned pudelid keldrisse mulksuma, et koduveini tegemist proovida. Kuna veini tegemine on tänapäeval suhteliselt lihtne, nii vajalikud seadmed kui ka pärmid jms on kättesaadavad, siis champagne-meetodil siidri tegemine tundus piisavalt huvitava väljakutsena, et sellega katsetada. Julguse tootmise peale mõelda andis sõprade tagasiside. Otsustava tõuke tootmise alustamiseks andis esimese käsitöösiidri turuletulek 2014. aasta suvel. Veidi hiljem kutsuti kampa ka kolmas partner, müügikogemusega Lauri Sild ja nii ettevõte 2014. aasta lõpus sündiski. Kolmest-neljast õunaaiast piisab Siidritooraine pärineb kolmest-neljast õunaaiast üle Eesti. Õunad pressitakse kohapeal mahlaks, mis tähendab, et õunu ei transpordita ega klopita üleliigselt. Esimese aasta toodang on üsna väike: ligi 10 000 liitrit. Eestis toodetakse siidrit ligi 14 mln liitrit aastas, kuid kohalikust toorainest valmistatud käsitöösiidri osakaal on veel kaduvväike ehk alla 1%. „Kindlasti me jätkame, sest esimene tagasiside degusteerimistele on olnud väga-väga hea!“ kinnitas Niitlaan.

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A LT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Kergaiad, -väravad ja - moodulid Farmiseadmete kinnitusvahendid Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner! Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

AIANDUS

Aiast saab nii krõpsu kui ka süüteõli

ulgimaal toodetakse Eestis kasvatatud köögiviljast nii krõpse kui ka kuivsuppe, tootmisjääkidest tehakse süüteõli. OÜ Mulgi Krõpsud on Eestis varasemalt vaid kartulikrõpsudega piirdunud krõpsuvalikut laiendanud punapeedi-, kollase peedi-, porgandi-, kaalika- ja hapukapsakrõpsudega. Idee selliste krõpsude

tootmiseks sai OÜ Mulgi Krõpsud juht Indrek Palu 2003. aastal Inglismaalt, kus selliseid köögiviljakrõpse pakuti. 2012. aastal hakkas ta krõpsude tootmist ise katsetama ja 2014. aastal läks lahti päris tootmine. Alustati kohalike põllumeeste kasvatatud köögiviljade ümbertöötlemisest, kuid siis kasvas tootmine nii suureks, et kohalike kasvatatust enam ei piisanud. Nüüd võetakse kogu tooraine Jaagumäe talust Võrumaalt, kes toob neile kolm korda nädalas kartulit, kaalikat, kollast peeti, porgandit ja hapukapsast. Tulevikus on plaanis laiendada tootevalikut huvitavate juurviljadega nagu suhkrupeet, pastinaak, mustrõigas. Ühes päevas kulub tootmiseks 500 kg köögivilja, nädalas 2,5 tonni. Ühel päeval või nädalal tehakse ühte sorti tooteid, millele parajasti tellimus on.

„Meie lipulaev on punapeet, mis on saanud ka Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärgi,“ rääkis Palu. „Peedile hakkab järgi jõudma porgand ja huvitaval kombel müüme isegi kartulit, mille hind tuleb päris krõbe.“ Palu sõnul oskab eestlane hinnata eestimaist kartulit ja köögivilja. Kuna Mulgi Krõpsud kasutab ainult ja eranditult eestimaist köögivilja, siis tekkis neil eelmisel aastal väike tõrge porgandiga varustamisel. Kuidas sel aastal suurenenud tootmismahtude juures läheb, ei osanud Palu veel hinnata. Krõpsutootmise jäägid Tänaseks on ettevõttel plaan krõpsude kõrval tuua turule ka supid ja süüteõli. Mõlema tootmiseks saab kasutada krõpsutootmise kõrvalsaadusi, mis tähendab, et midagi ei lähe raisku. Köögivilja-

krõpsude tootmisel jääb alles puru, mis tehakse supi jaoks peenemaks ja lisatakse näpuotsaga maitseaineid. Maitseid on aidanud timmida Mulgimaalt pärit kokk Erlis Schönberg. Supipulbrit saab kasutada maitseainena liha marineerimiseks ja dipikastmetes. „Popsisupid,“ nentis Indrek Palu. „Ametliku nimega „Mulgikaabusupp“, millel on paralleel mustkunstniku kübaraga, kuhu paned kodumaist juurvilja ja ongi supp valmis.“ Esimesed supid tulevad tootmisest aprilli keskel, kohe, kui pakendid saabuvad. Alguses müüakse neid taluturgudel ja kui ostjatele meeldib, siis saadetakse jaekettidesse testimiseks. Mulgi Krõpsude käivitatava süüteõliäri eesmärk on kasutada ära krõpsude tegemisest üle jäänud õli ja müüa seda „Mulgi süüte“ nime alla süüteõlina.

Pool Taarapõllu toodangust on marjakrõpsud

mal ajal novaatorlik ja tundmatu toode – marjakrõpsud – moodustavad täna poole Taarapõllu talu toodangust. Mahemarjade väärindamisele spetsialiseerunud Taarapõllu talu Võrumaal alustas 2004. aastal traditsiooniliste marjasaaduste – mahlade ja mooside – tegemisega. Nende ametlikult sertifitseeritud mahetootmises kasvatatakse musta ja punast sõstart, vaarikaid, ebaküdooniaid ja maasikaid, lisaks ka õunu, pirne, ploome, arooniaid ja astelpajusid. Lisaks sellele kasutatakse mahedalt kasvanud metsamarju. Tooted kannavad ökomärki. Taarapõllu Talu OÜ tegevjuhi Silvi Languse sõnul võib juhtuda, et sel aastal oma marju ei jätku. Põhjuseks on nii suurenenud

tootmismahud kui ka mitu aastat järjest ikaldunud saak. Siiski laiendatakse igal aastal oma aiandites kasvatuspinda. Kui omakasvatatud marju ikkagi ei jätku, ostetakse neid sisse teistelt Eesti sertifitseeritud mahetootjatelt. Kokkuleppeid toodangu ostuks tuleb teha aga varakult, sest kui mari on juba valmis, on hilja. Praegu moodustavad marjakrõpsud 50% Taarapõllu talu toodangust, ülejäänu on mahlad, moosid, jahud. Taaramäe talu tooted on müügil Eesti suurtes poekettides ning vajalike kogustega varustamine ei ole ettevõtte jaoks enam probleem. Krõpse müüakse ka Eestist välja Belgiasse ja Prantsusmaale private label toodeteks. Väikestes kogustes müüakse Taarapõllu krõpse ka Soomes ja Lätis.

RTK parandusandmed GNSS püsijaamade võrgust

Hades Invest OÜ Valdeku 132 11216 Tallinn Tel: +372 53037313 tonu@topcon.ee www.topcon.ee

ÜKS KORD MÕÕDA

PIIMAPROGRAMM

Noorte piimatarbimine kasvab Piim ja piimatooted on meie toidulaual jätkuvalt olulisel kohal ja inimesed armastavad Eesti piimatooteid. 2015. aasta lõpus toimunud uuringus osalenud tarbijatest 19% väidab, et nende piima ja piimatoodete tarbimine on viimase paari aasta jooksul suurenenud, 66% vastajate hinnangul on tarbimine jäänud varasemaga samale tasemele ja 15% on piimatoodete tarbimist vähendanud. Seejuures on koguni 34% vastajatest vanuses 15–24 eluaastat piimatoodete tarbimist suurendanud.

15% tarbimine vähenenud

19%

66% tarbimine varasemaga samal tasemel

tarbimine suurenenud

Piimaprogrammiga tahame suurendada piima tarbimist Eestis on piimatoodete tarbimine ühe elaniku kohta viimase kümne aastaga vähenenud. Kui kümme aastat tagasi tarbiti Eestis konjunktuuriinstituudi andmetel elaniku kohta 329 kg piimatooteid aastas, siis 2013. aastal oli vastav näitaja TNS EMORi andmetel 309 kg inimese kohta. Piimatoodete tarbimine on vähenenud umbes 6,1% võrra. MALLE LIND EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA AVALIKE SUHETE JUHT

Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas 2015. aastal kolmeaastase, eelkõige lastele ja noortele suunatud piimaprogrammi elluviimisega, mille eesmärk on parandada värske piima ja piimatoodete mainet ja suurendada taas piimatoodete tarbimist. Selleks korraldame rohkesti eri34

nevaid avalikkusele suunatud üritusi, näiteks iga programmiaasta maikuus on 1.–6. klassi lastel üle Eesti võimalus külastada piimafarme, et saada suuremat aimu sellest, kuidas piima toodetakse. Kavas on palju muudki, näiteks tänavu suvel korraldame Tallinnas piimafestivali, kus toimub ka piimakokteilide võistlus. Et need tegevused kõik kenasti n-ö „ühe mütsi alla“ kokku viia, korraldasime eelmise aasta alguses

programmile tunnuslause leidmiseks konkursi. Konkursile laekus õpilastelt 31 tunnuslause ettepanekut. Konkursi žürii ja rahvahääletuse tulemusel osutus võitjaks Valga Põhikooli 2. b klassi õpilaste tunnuslause „Piim – päeva pärl!“. Eriauhinnaga otsustas žürii tunnustada ka Jüri Gümnaasiumi 2. c klassi õpilasi, kes pakkusid välja lause „Piim lööb silmad särama!“ ja stiilipreemia sai sama kooli 5. c klassi õpilaste väljapakutud origi-

Mida arvavad piimast lapsed? Põllumajandus- Kaubanduskoja 2015. aasta lõpus tellitud ning TNS Emori läbiviidud uuringust tuli välja, et 95% Eesti lastest peab piima tervisele kasulikuks toiduaineks. Lapsed vastasid ülekaalukalt, et piim maitseb. Ligi kolmveerandile uuringus osalenud lastest maitseb piim väga ja ligi veerandile maitseb piim natuke, piim ei maitse üldse vaid üksikutele vastanud lastest. Kuigi väga suuri erinevusi vastustes polnud, siis tüdrukud usuvad kindlamalt kui poisid, muust rahvusest lapsed kindlamalt kui eestlased ning maalapsed kindlamalt kui linnalapsed, et piim on tervisele väga kasulik. Samas piim maitseb poistele rohkem kui tüdrukutele, eestlas-

tele rohkem kui muust rahvusest lastele ning linnalastele rohkem kui maalastele. Iga päev joob piima 54% ja vähemalt korra nädalas 90% lastest. Üldse ei joo piima vaid 4% Eesti lastest. Juustu sööb iga päev 29% ja vähemalt korra nädalas 81% lastest. Kohupiima, kohukesi või kohupiimakreeme sööb iga päev 18% ja vähemalt korra nädalas 83% lastest. Jogurtit sööb iga päev 9% ja vähemalt korra nädalas 80% lastest. Samas keefiri joob vähemalt korra nädalas vaid 23% lastest. Uuringus osalenud lastest 61% joob piima rohkem kodus kui koolis/lasteaias, 28% joob piima rohkem koolis kui kodus ning kümnendiku arvates joovad nad piima võrdselt nii kodus kui koolis.

naalne ning noortepärane tunnuslause „Oppa-piima-style!“.

taasia). Laktoosi imendumise kerge häire puhul saab inimene tarbida väheses koguses laktoosi, näiteks umbes pool klaasi piima päevas. Hapendatud piimatoodetes on laktoosi vähem kui rõõsas piimas ning pika valmimisajaga kõvad juustud laktoosi ei sisalda.

Kolmveerandi vajalikust kaltsiumist saab piimatoodetest Piimas sisaldub palju organismile vajalikke ühendeid, sealhulgas kaltsiumi ning asendamatuid rasv- ja aminohappeid. Oluline on teatud osa valkudest saada just loomset päritolu allikast, kuna taimset päritolu valkudest on asendamatute aminohapete saamine raskendatud. Segatoiduline piimatooteid tarbiv inimene saab umbes ¾ kogu vajalikust kaltsiumist piimatoodetest. Lisaks kaltsiumile on piimas ka arvestatavas koguses kaaliumi, fosforit ja palju teisi mineraalaineid. Piima koostises võib leiduda ka aineid, mida mõned inimesed erinevatel põhjustel ei talu (nt võib tekkida allergiline reaktsioon teatud piimavalkude suhtes või esineda laktoositalumatus ehk hüpolak-

Iga päev joob piima 40% eestimaalastest Piimaprogrammi esimese aasta lõpul tellis Põllumajandus-Kaubanduskoda uuringufirmalt TNS EMOR uuringu, mille käigus küsiti tarbijailt piimatoodete tarbimissagedust ja hoiakuid piimatoodete tarbimise suhtes. Küsitleti 500 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Uuringu tulemused näitavad, et enamus eestimaalastest peab piima tervisele kasulikuks. Üle poole eestimaalaste hinnangul on piim oluline kaltsiumiallikas. Iga päev joob piima 40% eestimaalastest, lisaks joob vähemalt korra nädalas

Hea teada Täiskasvanud inimese päevane piimavajadus on umbes kolm arvestuslikku ühikut (a 200 g), millest kaks osa võiks moodustada vedelad piimatooted ning ühe osa kohupiim, kodujuust ja/või juust. Kes piima mingil põhjusel juua ei saa, võib selle asemel tarbida keefiri, petti või maitsestamata jogurtit. Näiteks 30 grammist juustust ja kahest klaasist piimast-keefirist saab 10–18aastane noor umbes 80% päevasest kaltsiumikogusest.

piima 36%. Selgub, et eestlased joovad piima sagedamini kui teistest rahvustest inimesed ning võrreldes vanemaealiste inimestega tarbivad joogipiima sagedamini vastajad vanuses 15–24 eluaastat. Piima ei joo üldse 13%. Koguni 88% eestimaalastest sööb igal nädalal juustu ja 76% tarbib võid. 61% vastanutest sööb vähemalt korra nädalas kodujuustu või maitsestamata kohupiima. Hapendatud piimatooteid, nagu näiteks keefir ja pett, tarbib vähemalt korra nädalas 59% vastanutest. Jogurtit tarbib vähemalt korra nädalas 57% Eesti elanikest. Ühtlasi arvab näiteks 78% vastajatest, et võid tarbida on tervislikum kui margariini. 29% vastanute hinnangul on piimatoodete üldine maine viimase paari aasta jooksul paranenud, 59% tarbijate meelest pole see muutunud ning vaid 12% hinnangul on maine muutunud halvemaks. 35

REKL A AMTEKST

„Võimalusi ei anta – N eed sõnad kuuluvad inimesele, kes on 36 aasta jooksul oma garaažis alustades loonud väikesest ettevõttest rahvusvahelise korporatsiooni. Dr. Pearse Lyons (71), Alltechi asutaja ja president on laialt tuntud ärimees, müügimees, teadlane ja turundusspetsialist ühes isikus. Inimene, kes usub, et „kriis on hea võimalus teha asju teisiti“. Loodame, et tema lugu inspireerib lugejaid mõtlema laiemalt ja julgustab tegutsema, et saavutada oma eesmärke.

Alltech: enne ja nüüd Sündinud Iirimaal, omandanud doktorikraadi biokeemia alal Birminghami ülikoolis, töötanud Iirimaa piirituse tootmisettevõttes, saabus dr Pearse Lyons USA-sse 1976. aastal. Alustades ettevõtlust enda kodugaraažis aastal 1980, oli algkapitaliks vaid 10 000 dollarit. Sellesse projekti sai investeeritud kogu pere aasta eelarve. Dr Lyons on abielus ja tol ajal oli tal juba kaks last. Esialgne äriidee oli kasutada oma teadmisi pärmi fermentatsioonis, et aidata kohalikke õllepruulikodasid. Hiljem aga alustas ta loomasöödalisandite tootmist, uskudes, et eluspärm, selle fermendid ja spetsiifilised bakterid soodustavad sööda seedimist looma organismis – see idee ei olnud küll midagi uut, kuid sellele ei olnud leitud veel teaduslikku tuge. Täna on Alltech rahvusvaheline ettevõte – üks kümnest maailma suurimast korporatsioonist, mis tegutseb loomatervishoiu valdkonnas ja ainus, mis on siiani pereettevõte. Alltech tegutseb Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aafrikas, Lähis-Idas, Aasias ja Okeaanias. Ettevõttel on filiaalid 128 riigis ja rohkem kui 4700 töötajat. Ettevõtte iga-aastane kasv on olnud 20-30%. See on saavutatud il-

Alltechi asutaja ja president Dr Pearse Lyons

ma suurte krediitkohustusteta ja investoriteta. Investorite koha pealt on dr Lyons skeptiline: „otsime pidevalt võimalusi arenemiseks, kuid ei soovi end koormata investorite keeruliste nõudmistega. Meie endi ootused on juba piisavalt kaalukad. Äris on kõige tähtsam kiirus, muutes võimalusi kapitaliks kohe, kui need ilmuvad. Kui ettevõttel oleks investorid, ei jõuaks me keskenduda tõeliselt olulistele asjadele.“ Alltechi eesmärgiks 2016. aasta lõpuks on saavutada kolme miljardi USA dollari suurune käive. Usaldus teadusele Igal aastal investeeritakse 2,5% ettevõtte käibest projektidesse, mis on seotud teadusliku uurimis- ja arendustöödega. Seda tööd teostavad Alltechi teadurid koostöös ülikoolide ja teaduse tippkeskustega üle maailma. Alates Alltechi algusaegadest on toetatud enam kui 260 bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö väljatöötamist, mis on seotud bioloogia ja söödalisandite teaduslike uuringutega. Osa lõpetajatest leiavad rakendust ka Alltechis, kus nad oma teadusuu-

ringuid jätkavad. Igal aastal korraldab Alltech Noorte teadlaste konkurssi, andes kõrgkoolides õppijatele võimaluse võita stipendium ning millest võtab iga-aastaselt osa tuhandeid üliõpilasi üle maailma. Hetkel on Alltechil kolm bioteaduse keskust – üks Iirimaal ja kaks USA-s, mis tegelevad teadusuuringutega ja aitavad teadlastel välja töötada innovatiivseid lahendusi. Siin on ainult mõned näited uuenduslikest võimalustest, mis juba lähitulevikus muutuvad inimeste igapäevasteks kaaslasteks: nutrigenoomika – teadus, mis uurib, kuidas toitained, mida igapäevaselt tarbime, mõjutavad meie geene ja haigestumisi erinevatesse haigustesse ning toitainete mõju loomade tervisele ja tootlikkusele; Omega-3 küllastumata rasvhapete sisaldus inimtoidus – hetkel on peamine allikas kalaõli. Alltechi uusimate tehnoloogiate abil on võimalik toota kasulikke rasvhappeid vetikatest, rikastades nendega põllumajandusloomade sööta, parandades nende tervist ning sellega edendades ka lõpptarbijate tervist, kes on oma toidulauale valinud põllumajandusloomade toodangu; terved loomad, antibiootikume kasutamata – maailmas vähendatakse üha enam antibiootikumide kasutamist loomade tervise edendamiseks. Mure antimikroobse resistentsuse pärast tõstab tarbijate nõudmisi. Lahendused, mis soodustavad loomade immuunsust ja seedesüsteemi, on juba varsti igapäevane praktika paljudes põllumajandusettevõtetes. Ettevõte ja areng „Kuna oleme pereettevõte, saame teha investeeringuid enda nägemuse järgi. Mina eelistan alati investeerida arengusse,“ räägib dr Lyons oma äripõhimõtete teemal.

me loome need ise“

Alltechi vetikate tehas – üks kahest suurimatest kommertstehastest, kus toodetakse vetikaid, ning ainus, mis on ette nähtud loomasööda tootmiseks.

Investeerimisvabadus ja kiirus võimaldab Alltechil tegeleda mitmes valdkonnas – alates õlu- ja viskitootmisest kuni taimede kasvusoodustajate ja loomalihani, mis on kasvatatud Lyonsite perekonna farmis. Järgmine suurem eesmärk on välja töötada ravim Alzheimeri tõve vastu (hetkel toimuvad USA-s juba kliinilised katsed). Kuid 95% ettevõtte tuludest moodustavad lahendused loomade söötmises, sh vesiviljeluses. Loomasöödalisandeid toodetakse 77 tehases üle maailma. Hetkel on Alltech suurim eluspärmi tootja ja töötleja, ning ainus orgaanilise, pärmist tuletatud seleeni tootja, mida on tunnustanud FDA (USA toidu- ja ravimiamet). Alltechi seleniseeritud pärm SEL-PLEX® oli esimene lubatud orgaanilise seleeni allikas Euroopa Liidus. Ettevõte on ka suurim orgaaniliste mineraalide ja loomasöödaks kasutavate vetikate tootja maailmas. Alates 2011. aastast on Alltech laiendanud oma tegevust, soetades 13 rahvusvahelist loomasööda ja eelsegude tootmisettevõtet: Ridley Inc. (USA), Lienert (Austraalia), Master-

feeds (Kanada), Emrovit (Šveits), E-C02 (Suurbritannia) jt. Alltechi tooted on lisatud nende ettevõtete toodetud sööda koostisesse. Alltechi jätkusuutliku äri võti on alati olnud toodete kõrgeim kvaliteet. Kuna Alltech arendab, toodab ja müüb oma tooteid ise, on klientide usaldus väga tähtis. Just sellepärast on loodud ettevõttesisene kvaliteedisüsteem - AQS (Alltech Quality System), mis tagab ohutusja kvaliteedinõuded toodete tootmises ja levitamises kõigis 128 riigis, kus Alltech tegutseb. Tehastele tarnitud toorained testitakse ja iga toode on jälgitav alates tootmisest kuni tarnehetkeni. Lisaks on orgaaniliste mineraalide tehastes juurutatud ka Q+ kvaliteedi tagamise standard. SEL-PLEX® ja BIOPLEX® orgaanilised mineraalid toodetakse hoolikalt, kontrollides toorainete kvaliteeti ja vältides saastumist PCB-ga, dioksiinidega ja raskemetallidega.

Edu võti Alltechi president leiab, et ettevõtte eeliseks on uudishimu ja huvi kõige uue vastu. Seetõttu areneb ja muutub Alltech pidevalt. „Oleme oma tegevusaastate jooksul õppinud, et kõigest ebavajalikust saab ja tuleb loobuda. Kui mingisugune äriüksus ei tooda enam oodatut kasumit, müüme selle. Nii moodustub kapital, mida investeerime uutesse projektidesse.“ Alltechi president usub, et ettevõtte juht peab olema töötajatele eeskujuks. „Kui te oleksite minu konkurent, siis ilmselt tunneksite end ebamugavalt, kui saaksite teada, et töötan 19 tundi ööpäevas. Ärkan igal hommikul suure entusiasmiga ning pidev uudishimu paneb mind edasi Nutrigenoomika – üks Alltechi innovatsioonidest teaduses. Võimaldab uurida, kuidas toitained nii eraldi kui ka kombineerituna teiste toitainetega mõjutavad geenide aktiivsust, milline on loomade eeldatav tootlikus, tervis ja iga.

liikuma,“ rõhutab Alltechi president. „Võimalusi ei jagata ühelegi inimesele – sa kas leiad võid lood need ise. Alltech on loodud tänu võimalusele olla teistsugune ja pakkuda meie koostööpartneritele teaduspõhiseid lahendusi vastavalt nende nõudmistele ja ootustele,“ räägib dr Pearse Lyons. „Meie vastutame oma tuleviku eest ja võimaluste eest seda muuta. Kas soovite meiega liituda?“

Pilleriin Puskar Alltech Eesti OÜ, Aretuse 2, Märja, Tähtvere vald, Tartumaa 61406 Mob: +372.50 52 846 www.alltech.com/estonia

HIND

Tarbija toetab kampaaniate kaudu lehmapidajat Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Rimi kampaania, mis kutsub kliente poes piima ostes annetama piimapakilt 2 senti väiketalunikele, on detsembrist alates kogunud 27 202 eurot. TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Eestimaa Talupidajate Keskliidu direktor Kaul Nurm märkis, et algatus kampaaniaks tuli Rimilt. Läbirääkimisi hakati pidama mullu oktoobris ja kampaania käivitus detsembri keskel. Asja mõte on lihtne: toetada vähem kui 40 lehma pidavate väikekarjade omanikke, kes kannatavad piimahinna languse tõttu kõige enam. Selleks kutsutakse tarbijaid üles annetama iga Eestis toodetud Rimi piimalt ja Säästumarketi Alpenrose piimalt 2 senti. Alguses taheti 10 senti Nurm möönis, et läbirääkimistel oli taluliidu ettepanek 10 senti igalt müüdud piimapakilt, mitte ainult kaupluseketi omamärgi piimadelt. „Eks meil oli laual mitmeid erinevaid variante, kuid lõpuks leppisime 2 sendi ja omamärgitoodete peale kokku,“ mainis Nurm.

Plakatid teavitavad võimalusest väiketalunikku toetada. Foto: Scanpix/Sven Arbet

Taluliidu ja Rimi piimakampaania Laekunud kogusumma, eurodes

Tootjatelt laekunud taotluste arv

Ühe taotleja kohta väljamakstud summa, eurodes

Detsember 2015

5648

120

Jaanuar 2016

7271

110

Veebruar 2016

6863

102

Märts 2016

7420

*Aprilli alguses oli väljamakse veel tegemata.

Rimi Eesti Food AS-i pressiesindaja Katrin Bats põhjendas, et piim on selline toiduaine, mis määrab väga sageli kliendi ostukohaeelistuse. „Seepärast võivad tänases tugevas konkurentsis väga drastilised hinnatõusud jaeketile saatuslikuks saada. 2-sendine hinnatõus ei pruugi väga paljusid ostjaid veel ostukohta muutma panna. Samas meie kampaania näitab, et annetuse loobumise võimalust siiski kasutatakse ehk siis paljudele on ka 2 senti oluline,“ nentis Bats. Ta lisas, et on saadud siiski vaid positiivset tagasisidet. „Inimestele läheb korda meie kampaania idee – soov ka aastate pärast tarbida kodumaiseid piimatooteid,“ ütles Bats. Ka numbrid näitavad, et kampaania kogub populaarsust: kui detsembris koguti klientide annetustest veidi üle 5600 euro, siis märtsis juba 7420 eurot. Ka toetust taotlevate talunike arv on kasvanud ning jõudnud aprilli alguseks 68-ni. Kuigi esialgu oli plaanis kolmekuine kampaania, siis nüüd pikendati kestust juuni lõpuni. Kas 100 eurot on palju või vähe? Ühelt poolt peab Nurm poeklientide abil kogutavat rahalist toetust pigem sümboolseks ja moraalseks, sest sellega meie väiketalunikke surutisest välja ei too. Teisalt nendib ta, et ei olnud valmis selleks, et ka väike raha võib nii palju head teha. „Kuigi summa on talu kohta väike, 100–120 eurot kuus, on ta-

Allikas: Eestimaa Talupidajate Keskliit

Ma ei uskunudki, et inimesed sellega nii hästi kaasa tulevad. See näitab, et eestimaalane saab aru, et asi läheb katastroofi suunas. Aivar Sloog, väiketalunik

68 talunikku on saanud toetust Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Rimi algatasid 2015. aasta detsembris kampaania, kutsudes tarbijaid üles annetama iga Eestis toodetud Rimi piimalt ja Säästumarketi Alpenrose piimalt 2 senti Eesti piimatootjatele. Eesmärk on toetada vähem kui 40 lehma pidavaid talunikke, kes kannatavad piimahinna languse tõttu kõige enam. Kogunenud summa kantakse taluliidu kontole kord kuus, liit jagab selle toetuse saamiseks avalduse esitanud väiketalunike vahel võrdselt ära. Taluliidule oli aprilli alguseks avalduse esitanud 68 väiketalunikku. Avaldusi võetakse vastu iga kuu 14. kuupäevani. Kuna kampaania plaanitakse lõpetada juuni lõpus, võetakse viimased avaldused vastu 14. juunil. Ankeedi toetuse taotlemiseks leiab Eestimaa Talupidajate Keskliidu kodulehelt etkl.ee/etkli-ja-rimikampaania-toetuse-avaldus/

gasiside olnud ääretult positiivne ja liigutav. Talunikud tunnevad, et neid toetatakse – esiteks moraalselt ja teiseks on sellest ka reaalset rahalist abi,“ selgitas Kaul Nurm. Tema sõnu kinnitab Võrumaal Tsooru kandis 22 lüpsilehma pidav Aivar Sloog, kes esitas avalduse toetuse saamiseks 14. jaanuaril. Sloog arutles, et ühelt poolt 100 eurot kuus tema talu väga ei aita, kuid samas saab ta sellega elektriarvest peaaegu poole ära makstud. „Meie talu pole väga väike, peame 22 lehma. Ma arvan, et kel väga vähe loomi, ehk neid aitab toetus rohkem,“ arvas Sloog. Küsimusele, miks ta üldse toetuse saamiseks avalduse esitas, vastas Sloog: „Küsimus on väga lihtne. Olukord on katastroofiline. Mulle makstakse piima eest praegu 19 senti liitrilt. Parasjagu on hing sees, aga ega me ei ela ega sure,“ nentis ta ja lisas, et kui talu piimatootmise peaks lõpetama, jääb lisaks temale tööta veel kaks inimest. „Ega siis pole muud, kui käsi pikal valda minna.“ Selle üle, et inimesed poes piima ostes tahavad ka põllumehele mõelda ja soostuvad 2 senti annetama, on Sloog rõõmus. „Ma ei uskunudki, et inimesed sellega nii hästi kaasa tulevad. Eks see näitab, et eestimaalane saab aru, et asi läheb katastroofi suunas,“ rõhutas ta. Sloog pelgab, et kuna piima ületootmine on nii suur, võib kokkuostuhind veelgi langeda. 39

HIND

Ausus on hinnas

änavu märtsis alustas Coop Eesti Keskühistu koostöös tulundusühistuga Epiko ja Farmi Piimatööstuse AS-iga kauplustes Ausa Piima müümist. Ausat Piima kavatsetakse toota ja müüa seni, kuni ostjaid leidub. Coop’i kommunikatsioonijuht Martin Miido rõhutas, et tegemist ei ole kampaaniaga. „Coop algatas koostöö, tehes ettepaneku mitmetele tootjatele ja töötlejatele, kelle hulgast leidsime kõige paremad koostööpartnerid Epiko piimafarmide ja Farmi Piimatööstuse näol,“ selgitas Miido. Tema sõnul on Ausa Piima näol tegemist Eesti esimese ausal kaubandusel põhineva tootega, kus nii kaupmees kui ka töötleja on oma kasumlikkusest loobunud. Nii maksabki tetrapakendis

Aus Piim poes 79 senti ja tavaline tetrapakendis piim umbes 69 senti. Epiko nõukogu esimees Märt Riisenberg nentis, et nad on arvestanud, et kuus müüakse Ausat Piima umbes 50 000 liitrit. „Loodan, et see kasvab järgmistel kuudel,“ lisas Riisenberg. Tema sõnul on ettevõtmise eesmärk esiteks teavitada üldsust piimatootmise probleemidest ning teiseks informeerida tarbijat, kui suure osa tarbija poolt poes makstavast rahast tootja, töötleja, kauplus ja riik endale saavad. Riisenbergi sõnul saab Epiko iga Ausa Piima paki müügist 10 senti. Seda, kuidas kogunenud raha ühistu liikmete ehk 75 piimafarmi vahel jagama hakatakse, pole Epiko nõukogu veel otsustanud.

Bobcat Liisingu Olisoodsad finantseerimistingimused: lntress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10% Kaibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks.

Ole 50 aasta on minilaadurite teerajaja Bobcat Skid-Steer Loader (SSL) olnud tuntud kui vastupidavaim masin oma klassis.

2014. aastal valmis Bobcat速 laadur jarjekorranumbriga 1 miljon E-mail: bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee

-bobcat balti \.....J

, 2012\ Edukas Eesti Ettevote 2012 Krediidireiting AA

TEHNIKA

Tarmo Tein (vasakul) ja Vahur Jurs saadavad tellija poole teele valmistoodangut. Kauba korralik kokkupakkimine on oluline, sest nõnda mahub neid koormasse maksimaalselt palju. Vedu on tänapäeval üha kallim.

Ettevõte, kus julgetakse masinat ehitada Jõgevamaal Tabivere vallas tegutseva masinatööstusettevõtte OÜ Same toodanguvalik on vähemalt Eesti mõistes muljetavaldavalt lai. Endale vajaliku leiab nii põllu- kui ka metsamees. TEKST: MART PARTS PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Same kontorihoonesse ei pääse esimese jutiga sissegi. Kohas, kus peaks justkui olema peauks, ja tegelikult ongi, laiub paarimeetrine vedela betooni tiigike. Katusel kobistavad mingid mehed, pole küsida ka kelleltki. Helistan. Paari minuti pärast tuleb nurga tagant OÜ Same juhataja ja osanik Tarmo Tein. Ta korraldab üle betoonitiigi plangust sillakese ja olemegi kontoris. „Ehitame töötajatele uut olmeruumi,” põhjendab Tein betoonitiigi olemasolu. „Töötajaid tuleb hoida. Tuleb vanu tööl hoida ja ka noori tööle kutsuda. Ja siis ikka ja jälle – kes juba kord tulnud, neid pead hoidma. Kui muidugi tahad olla edukas ettevõte.” Sames veedetud tunni-pooleteise vältel kogen mitmel puhul, et need pole firmaomaniku tühjad sõnad ajakirjanikule, vaid selles majas käivadki asjad nõnda. Sest kes siis tänapäeval matab raha töötajate pesemisruumi ehitamisele, kus koguni sadakond ruutmeetrit pin-

Sames hinnatakse töötajaid, kellest mõned on olnud ettevõttes algusaegadest peale.

da? Pigem võiks ju selle raha mujale matta. Ilmselt enamik matabki. Tarmo Tein on teisest puust ja teistmoodi meelestatud. Eks kõige selle eest ta ka mõned aastad tagasi presidendilt auraha pälvis. Tuleva aasta veebruaris lubab Tarmo Tein oma töötajatele ettevõtte 25. sünnipäeva puhul korraliku peo teha. „Selliste kaastöötajatega on ikka lust koos tööd teha,” räägib ta. „Ja eks me ole aastate jooksul ikka näidanud ka, milleks oleme võimelised.” Põllutööriistadelt fookus ära Tööstuse arengusuunad ja tootevaliku määrab olukord turul ning nii on aja jooksul muutunud ka Same – kunagi tooteportfelli põhisisuks olnud põllutööriistad on praeguseks asendunud metsaja kommunaaltehnikaga. Mitte et põllumehele Tabiveres enam midagi ei toodetaks, lihtsalt rõhuasetused on kaldunud linnamajanduse ja hooldustöödeks vajalike seadmete kasuks.

Kilepakendisse läheb kolm vastset metsatõstukit. Nende teekond viib Austriasse.

85%

Same toodangust läheb piiri taha ning sellega ollakse firmas rahul. Ühest küljest sellepärast, et põlluharimine koondub järjest rohkem suurte agrofirmade kätte ja nende vajaduste tarbeks on juba olemas ka üleilmsed põllutehnika- tootjad. Nendega meie ettevõtted aga võistelda ei suuda. Väiketalunikule mõeldud põllutehnikale pole suuremat turgu, kuigi neid, kes valmis midagi just neile sobivat tegema, on piisavalt. Teisalt selle tõttu, et Euroopas tundub just metsaja kommunaaltehnikale praegu rohkem turgu olevat. Läheb ju Same toodangust piiri taha 85 protsenti ja sel-

lega ollakse firmas rahul. Sest sajaprotsendiline ekspordimaht oleks juba naljakas. Aga 1992. aastal asutatud ettevõtte põhiprofiiliks on tänini jäänud ikkagi masinatööstus, milles tuntakse ennast kindlalt ja kus julgetakse sõna sekka öelda. Või, nagu ütleb Tarmo Tein, et „meil on julgus masinat ehitada”. Kui toona alustati, moodustasid toodangust 90% põllumasinad, nüüd on 50% metsatehnika, 40% kommunaalmasinate ja vaid 10% põlluharimisriistade päralt. Kohe hakatuseks kummutab Tein viimasel ajal Eesti tööstusmaastikul kulutulena levima hakanud arusaama, justkui oleks allhanketöödega siinmail lõpp ja tulevik kuuluks vaid kõrgtehnoloogiliste nn oskusteabetoodete väljatöötamisele ning valmistamisele. „Meie ei ole allhankest loobunud. Pigem võiks öelda, et oleme seda teadlikult alles hoidnud ja praegu on allhanke osakaal kusagil viie ja kümne protsendi va43

TEHNIKA hemikus,” räägib Tein. „Tegelikult on selles vallas võimalusi rohkem, kui me kasutada jõuame. Mõningane riskide hajutamise efekt on sellel ka.” Riskide hajutamise vajadus on ka peamine põhjus, miks Same on aastaid oma toodanguvalikut niivõrd laiana hoidnud. Eks kõige lihtsam olnuks muidugi toota ühte ja sama asja, aga kas ka pingevabam... Eestis kümneid tootjaid Same tootmisdirektor Vahur Jurs märgib, et Eestisse on kontsentreerunud ühte tüüpi metsaja põllutehnika tootmine ning kui juba kord masinaehitusvaldkonnas tegutseda, ei saa ka Same kõrvale jääda. Arvestatavaid tööstusettevõtteid, mis seda tüüpi tehnikat valmistavad, on Eestis oma paarkümmend. „Kui viis-kuus aas-

tat tagasi tootsime meie ja ka teised Eesti tööstused lumekoristustehnikat, siis viimased lumevaesed aastad nii meil kui Põhjamaades on seda valdkonda oluliselt kahandanud. Asemele on tulnud metsatehnika, meil on erinevaid seadmeid tootmises 11–12 mudelit,” kirjeldab Jurs. Huvitav toode, mida viimastel aastatel Tabivere tehases tehtud, on traktori esilaaduriga haagitav palgihaarats, mida ollakse kolm aastat USA-sse müünud, kus ka vastava suurusega puud metsas kasvavad. Praegu on tootmises tellimuse täitmine ligi 500 haaratsile. „See pole teab mis leiutis, täiesti turul olemasolev asi,” nendib Vahur Jurs. „Tegime natuke puhtamast materjalist kui teised teevad, panime pronkspuksid sisse. Nüüd oleme kolm aastat neid tootnud.”

OÜ Same Asutatud: 1992 Asukoht: Tabivere, Jõgevamaa Töötajaid: 60 Osanikud: Trejon AB, Tarmo Tein, väikeosanikud Müügitulu 2014 / 2013: 4,09 mln eurot / 4,32 mln eurot Kasum 2014 / 2013: 349 000 eurot/436 000 eurot www.same.ee Allikad: OÜ Same, äriregister, Põllumehe Teataja

Tarmo Tein iseloomustab seda ärisuunda kui Same väikeinvasiooni Ameerikasse. „Piisas sellest, et euro polnud enam nii kallis dollari suhtes ja saime kohe topelttellimuse,” ütleb Tein. „Vahepeal käis küll juba viie euro peale ka kauplemine.”

Piiri taga edukas tänu sealsele partnerile

ame näide tõestab, et Eestis õnnestub toota küll, ka tiheda konkurentsi tingimustes. Eriti, kui läheb korda usaldusväärne ja tegus piiritagune edasimüüja leida, kes toodangule ostjad leiab. Same on sellise välispartneri leidnud Rootsi ettevõtte Trejon AB näol, kellele loovutati 2000. aastal ligi 30% ettevõttest. Toonase investeeringu toel soetati esimesed CNC-juhtimisega tööpingid. Tänaseks on neid juba kümmekond. „Rootsi partner näitab üles huvi, aga ei survesta meid kuidagi,” kinnitab Tarmo Tein. „Meil on pikaajaline koostöö, see algas juba 1994. aastal. Võime sellise koostöö üle ainult heameelt tunda.” Tõe huvides olgu öeldud, et teatud lõivu on osaluse müügi

eest ikka makstud. Nimelt kogu tehnika, mis müüakse Euroopas, ei kanna mitte Same, vaid edasimüüja kaubamärki. Küll on Same enda logoga varustatud toodang, mis turustatakse Balti riikides. Aga selle eest korraldab edasimüüja ka müügi, garantii, järelhoolduse ning võtab kogu vastutuse. Säärane koostöö saab põhineda vaid suurel usaldusel. Näib, et see on aja märk, sest n-ö originaaltootja info puudub enamasti ka teistel Eestimaal valmis tehtud ja ekspordiks läinud seadmetel. Hea näide on Paide Masinatehases toodetud, aga Meireni kaubamärgi all müüdavad lumesahad. Tuntuim erand, kes on suutnud oma kaubamärgi ja identiteedi säilitada, on Palmse Mehaanikako-

jas toodetud Palms-brändi kandvad tõstukitega varustatud metsaveohaagised, mille müügist ei ütle ilmselt ükski diiler ära. Kõike, mida Same toodab, võib julgelt nimetada valmis- ehk lõpptoodanguks. See tähendab, et olgu tegemist liivapuisturi, palgitõstuki, mullakobesti või rootorniidukiga – kõik on tehase väravast väljudes kohe valmis traktori külge haakimiseks ja töölerakendamiseks. „Ühest küljest oleme justkui allhankijad – teeme oma Rootsi partnerile masinaid ja seadmeid,” möönab Tarmo Tein. „Aga teisest küljest – meil pole tootmises ühtegi n-ö pooltoodet, kõik on masinad, millega ostja võib kohe tööle hakata.

Mõisaküla masinatehase

KEVADPAKKUMINE KIVIKOPAD:

L-1500

L-1900

540 € + km

690 € + km

Mõisaküla Masinatehas OÜ info@mtm.ee 5628 6151

ROHUSILO

Võihape silos, kust see tuli? Igal kevadel hakatakse laborisse tooma haisvaid siloproove, mis ei kõlba loomadele söödaks. Arvatakse, et kui silos ei ole mükotoksiine, siis võib sööta küll. Need on aga võihappelise käärimisega roiskunud silod, kus ei ela hallitused ja ei ole ka toksiine, kuid sööta neid siiski ei kõlba.

leeritava materjali pH küllalt madalale ja see hoiab ära klostriidide arengu. pH sõltub heintaimede liigist ja kuivainest. 30%-se kuivainesisaldusega lutsern vajab, et pH oleks vähemalt 4,7 ja sama kuivainesisaldusega kõrreliste pH väärtus peaks olema vähemalt 4,4.

anaeroobsed, st kasvavad ainult siis, kui ei ole hapnikku. Klostriidide spoorid ehk eosed ei ole aktiivsed rakud. Neid leidub mullas, taimedel, sõnnikus, lägas. Nad aktiveeruvad ainult neile sobivates tingimustes. Tavapärasel silo fermentatsioonil arenevad piimhappebakterid kiiremini kui klostriidid. Piimhappebakterid toodavad piisavalt piimhapet, mis viib si-

Võihappesisaldusega silo süües ketoosi oht Kui silo fermentatsioonil ei ole pH piisavalt langenud, hakkavad võihappebakterid tegutsema ja võihapet tootma, kasutades selleks suhkruid ja piimhapet. Sel juhul on sileerimisel suured kuivaine- ja energiakaod. Klostriidide tegutsemisel pH väärtus tõuseb, kuni piimhape on ära kasuta-

HELGI KALDMÄE EESTI MAAÜLIKOOL

Kahjuks leidub igal aastal silosid, milles on tekkinud võihappeline käärimine ning seetõttu on silo halvaks läinud. Neid silosid on kõigist uuritud proovidest 1,2%, mis tonnides ei ole sugugi vähe. Võihapet toodavad klostriidid ehk võihappebakterid. Need on 46

Hea teada Kuna silo on põhisööt, siis on teda vaja palju varuda. Heintaimedest tehakse kolm niidet, harva neli. Silo varumine toimub mai lõpust kuni oktoobri lõpuni. Suurt mõju avaldavad silo kvaliteedile ilmastikutingimused, millest sõltub optimaalne niiteaeg, aga ka närvutamise aeg ning paljud teised tegurid.

Kergemini roiskub madala kuivainesisaldusega silo Roiskunud silo näitajad 2015. aastal Näitajad

Roiskunud silo N = 37

Hea silo

20,4

Kuivainesisaldus, % Kuivaines: proteiini, %

13,4

14–17

tuhka, %

10,2

< 10

kiudu, %

34,6

< 26

7,9

< 10

45,6

< 20

propioonhapet, g/kg

8,9

iso- ja palderjanhapet, g/kg

10,8

võihapet, g/kg

36,9

piimhapet, g/kg

19,2

35–70

pH, proovis

5,2

< 4,3

Ammoniaaklämmastikku üldlämmastikust, % proovis

23,4

etanooli, g/kg äädikhapet, g/kg

Allikas: Eesti Maaülikool

tud. Roiskunud silode näitajad on toodud tabelis. Kui silo sisaldab võihapet, siis vähendab see söömust ja loomal on potentsiaalne oht haigestuda ketoosi. Kui analüüsiandmed näitavad, et silos on võihapet, siis sellist silo ei tohi mingil juhul sööta lehmadele enne ja pärast poegimist. Ülejäänud veistele tuleks kasutada sellist silo lahjendatult, arvestades, et loom ei tohiks saada päevas rohkem võihapet kui 50 grammi. Näiteks kui võihappesisaldus on väga kõrge (20g/kg kuivaines), siis võib seda silo anda maksimaalselt 2,5 kg päevas. Wisconsini teadlased soovitavad kasutada roiskunud silo teravilja väetamiseks sõnniku asemel.

Kui analüüsimisel selgub, et silo sisaldab natukene võihapet, siis tuleb see kiiresti ära sööta, sest võihappesisaldus suureneb aja jooksul veelgi. Mürgised valkude laguproduktid on ohtlikud Klostriidide aktiivse tegevusega kaasneb ka ulatuslik proteiini ning aminohapete lagundamine amiinideks, amiidideks ja ammoniaagiks, aga ka äädik-, propioon- jt hapeteks ning süsihappegaasiks. Valkude laguproduktid on aga teadupärast mürgised. Suur ammoniaaklämmastiku kontsentratsioon silos on intensiivse proteolüüsi ehk valkude lagunemise tulemus. Kui hea rohusilo sisaldab vähem kui 5% ja rahuldav 5–10% ammo-

niaaklämmastikku üldlämmastikust, siis riknenud silodes on see arv olenevalt roiskumise tasemest suurem. 2015. aastal Eesti Maaülikoolis uuritud 37 roiskunud silo andmed kinnitavad, et mida suurem on ammoniaaklämmastiku sisaldus, seda väiksem on piimhappe ja suurem võihappe ning kõikide teiste lenduvate rasvhapete sisaldus. Roiskunud silo kuivainesisaldus on väike (20%), kuid tõusnud on tuha- (10,2%) ja kiusisaldus (34,4%). Tasub teada, et roiskunud silod ei sisalda üldjuhul kuigi palju mükotoksiine. Põhjus on lihtne: hallitused vajavad kasvamiseks hapnikku. Kuid roiskunud silo sisaldab teisi mürgiseid laguprodukte ja seetõttu ei tohi roiskunud silo loomadele sööta. 47

ROHUSILO

Kvaliteet hea, aga võiks veel parem olla

estis kasvatatakse palju liblikõielisi taimi ja nende segusid, mida on raskem sileerida, kuna nad sisaldavad vähe fermentatsiooniks vajalikke suhkruid ja on kõrge puhverdusvõimega. Vaatamata sellele toodetakse enamjaolt kvaliteetset rohusilo, mille toiteväärtusega võib rahul olla (vt tabel lk 48). Kuid suurt silo kvaliteedi paranemist ei ole aastate jooksul märgata olnud. 2015. aastal saadi väga erineva kuivainesisaldusega, aga ka proteiini- ja kiusisaldusega silo. 28% uuritud proovidest sisaldasid proteiini vähem kui 12% ja 18% silodest sisaldasid rohkem kui 30% toorkiudu, mis näitab, et optimaalne niitmise aeg oli möödunud. Silo optimaalne kuivainesisaldus peaks olema 25–40%, kuid 2015. aastal sisaldas kogu varutud silost üks viiendik vähem kui 25% kuivainet. Madal kuivainesisaldus on aga üheks eelduseks, mis soodustab klostriidide ehk võihappebakterite arengut.

25–40% peaks olema silo optimaalne kuivainesisaldus.

Farmerid lasevad laborites igal aastal valminud silo analüüsida, et välja selgitada silo kvaliteet ja osata seda söödaratsioonis kasutada. Hinnatakse silo keemilist koostist ja toiteväärtust ning materjalis toimunud fermentatsiooniprotsessi tulemust. Kuna söödaratsiooni koostamisel arvestatakse toitained kuivaines, siis antakse silo keemilise koostise näitaja ka kuivaines. Silo fermentatsiooninäitajad määratakse otse naturaalsest siloproovist ja et nad oleksid omavahel võrreldavad, arvestatakse ka äädikhappe-, propioonhappe-, iso- ja palderjanhappe-, võihappe-, piimhappe- ning etanoolisisaldust kuivaines. Silo pH-väärtus ja ammoniaaklämmastiku sisaldus üldlämmastikust avaldatakse alg-

proovis. Söödale annab toiteväärtuse toitainete seeduvus ja omastamine looma poolt. Toiteväärtust hinnatakse kuivaines sisalduva metaboliseeruva energia ja proteiini järgi. Rohusilo seeduvus ja toitainete omastamine sõltub materjalist, heintaimede liigist, sordist, arengufaasist, niitest, aga ka väetamisest ja silo kindlustuslisanditest ning loomast. Fermentatsiooniprotsessi saab hinnata käärimisel tekkivate hapete koostise ja osakaalu määramisega silos. Andmed näitavad, kas protsess on olnud piimhappeline või on hakanud arenema ka võihappebakterid. Samuti saab hinnata käärimise intensiivsust ja kvaliteeti. Nagu teada, sõltub fermentatsioon materjali kuivainesisaldusest, puhverdusvõimest ja suhkrute sisaldusest. Kuid seda mõjutavad paljud tegurid, näiteks silo materjali närvutamise ja kogumise kiirus, heksli pikkus, ladustamine, tihendamine, kindlustuslisandi kasutamine ja selle tüüp.

Kõrgeim kuivainesisaldus 2013. aastal Rohusilode keskmine keemiline koostis ja toiteväärtus aastatel 2011–2015. Näitajad Uuritud proovide arv Kuivainesisaldus, %

Rohusilo 2011

2012

2013

2014

2015

1405

1917

1655

1763

1324

31,6

29,5

33,6

30,7

32,1

Kuivaines: toorproteiini, %

14,2

13,6

14,2

13,6

toortuhka, %

8,8

8,4

8,6

8,9

8,3

toorkiudu, %

27,7

28,5

28,8

26,5

NDF, %

55,8

54,9

54,3

55,2

52,9

naatriumita ekstraktiivaineid, %

46,1

46,9

46,7

45,3

48,7

kaltsiumi, g/kg

11,6

10,6

11,2

10,7

fosforit, g/kg

2,7

2,9

8,9

metaboliseeruvat energiat, MJ/kg metaboliseeruvat proteiini, g/kg

Allikas: Eesti Maaülikool

Ühistu liikmete varustamine tootmissisenditega Seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütused Ühistu liikmete teravilja ja rapsi ost-müük Kaasaegsed võimalused vilja kogumiseks ja hoidmiseks Soodsad tingimused rahastamiseks Infovahetus ja konsultatsioonid Koolitused ja õppereisid

KEVILI – usaldus, koostöö ja tulemuslikkus Teguri 37B

50107 Tartu

tel + 372 5595 5755

www.kevili.ee

ÜRITUSED

Põllumehe suurüritused aprillis Maamess 2016 21.–23. aprillini Tartu Messikeskuses. Pilet maksab 6–9 eurot, perepilet 20 eurot, eelkooliealised lapsed koos vanematega tasuta. Tänavu 24. korda toimuva Maamessi fookuses on piim ja piimatooted. Maamess on tuntud kohtumispaik kõigi maaeluga seotute jaoks. Maamess toob Tartusse kokku põllumajandus-, metsandus-, aiandus- ja toiduvaldkonna uudised. Maamessil osaleb 450 suuremat ja väiksemat ettevõtet kümnest riigist. Kogemusi, teavet ja kontakte saavad

vahetada kohalikud ja välisettevõtjad, töövahendite tootjad ja müüjad, põlluja metsamehed, toiduainetöösturid, aiandus- ja mesindushuvilised. Maamessi Show Arena programm on traditsiooniliselt sisutihe. Messi esimesel päeval toimub aianduseriala õpilaste mõõduvõtmine Noor Aednik 2016 ning traditsiooniliselt avab Kevadkarikas 2016 raievõistluse hooaja. Uudisena on Kevadkarikas 2016 seekord 3-päevane ning toob pealtvaatajate ette mitu uut võistlusala. Täpsem info: www.maamess.ee.

Konverents „AgroForum Mare Balticum 2016 – Environmentally Smart Agriculture“ 20.–21. aprillini Eesti Maaülikoolis. Osalemine on eelregistreerimisega. Konverentsi töökeeled on inglise ja vene keel. Konverentsi esimesel päeval räägitakse keskkonnasäästlikust ja nutikast põllumajandusest, samuti põllumajanduse haavatavusest keskkonnamuutuste suhtes. Päeva lõpus saab kuulda ettekannet „Kes kontrollib maailma põllumajandust? Rahvusvaheliste suurkorporatsioonide roll riikide põllumajanduse arengus.“ Konverentsi teisel päeval on teemade seas nii geneetiliselt muundatud organismid kui ka tervisliku toidu tootmisega seonduv. Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, maaeluministeerium jt organisatsioonid. Info: www.agroforum.emu.ee.

Kanepikonverents „Kallim kullast. Kas päästab või laastab…“

MEIE TOOTEVALIKUS:

palgitõstukid

pikkusega 5,2–8,6 meetrit

haagised

kandevõimega 7–14 tonni

Pargi 16, Märjamaa tel 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu www.oniar.eu

20. aprillil Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel. Osalemine on eelregistreerimisega, registreerida saab kuni 17. aprillini. Konverentsil tutvustatakse kanepit ja selle erinevaid kasutusviise. Samuti mõtestatakse eri vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore. Debatt kanepi kasulikkuse ja kahjulikkuse üle kogub nii maailmas kui ka Eestis aina enam tuure. Seega peaks avalik foorum ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma. Info: www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Kemppi Minarc Evo keevitisseadmed kuhu iganes töö sind ka ei viiks

Minarc 150 elektroodkeevitus Minarc seeria väikseim liige on 150A-ne. Seade keevitab kuni 3.25 mm elektroodidega. Minarc 150-l puudub distantsreguleerimise võimalus.

Hind 380€ +käibemaks 20%

Minarc MIG 170 EVO traadikeevitusseade MinarcMig Evo - suure kasutusvõimalusega seade mobiilsele keevitajale Uus MinarcMig Evo pakub tänu "power factor correction (PFC)" tehnoloogiale eriti kõrget kasutegurit ja võimaldab 1f-230V toitepingega võrgust saada kuni 200A keevitusvoolu.

Hind 750€ +käibemaks20%

Minarc TIG 200 EVO argoon- ehk TIG keevitus MinarcTig Evo seeriasse kuulub kaks 200A alalisvoolu (DC) seadet. Valida saab nii tavalise kui ka impulss-keevituse võimalusega masinate hulgast. 1-faasilisest toitevõrgust võetakse tervelt 200A keevitusvoolu, mis on tehnika viimane sõna!

Hind alates 1270€ +käibemaks20%

vaata ka www.rkrseadmed.ee