Pollumehe Teataja, august 2016

nr 11 august 2016

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

ROHUMAALT PIIMAKLAASI...

SÄRAV TOODE KANNAB * KVALITEEDIMÄRKI

*Pääsukesemärk on Eesti tuntuim toidumärgis (TNS Emor 2014)

Märgi taotlemiseks võta ühendust: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda * info@epkk.ee ) 6009349 www.epkk.ee

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Vahur Tõnissoo: oluline on koostöö, mitte lõputu konkureerimine Põllumehed nõuavad riigieelarvest kriisiabi

4 6–11

Persoon: parimad noortalunikud Andri-Peedo talust

12–16

Seakatk võib farmi jõuda ka sööda kaudu

18–21

Pildigalerii: rekordarv avatud talusid ja rõõmsaid külastajaid

22–23

Taluliidu uus juht Kalle Liebert muretseb järelkasvu pärast

26–29

PRIA-s avaneb augusti lõpus mitu toetuste taotlusvooru

30–31

Tehnika: Eesti ja Soome ettevõtted teevad koos traktoreid

32–35

Innovatsioon aitab edukas olla ja konkurentsis püsida

36–39

Viljakasvataja nutikas abimees N-tester

40–41

Glüfosaati võib kasutada 2017. aasta lõpuni 42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub oktoobris 2016.

PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

TARTU Turu 45D tel. 733 9811

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Edu võti on koostöö VAHUR TÕNISSOO

on tohutu. Alati on lihtsam kaasa minna kui iseendaks jääda.

See on igaühe enda valik, kas jääda manipuleerimise objektiks või saada iseseisvalt otsustavaks subjektiks, kes on võimeline tegema head koostööd teiste partneritega, sest see annab kõigile parema tulemuse. See ongi tegelik edu.

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU JUHATUSE ESIMEES

K

äesoleval aastal on palju räägitud sellest, et Eesti põllumehed vajavad ühte tugevat esindusorganisatsiooni.

Reaalses elus tähendab see seda, et Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võiksid koos moodustada ühise põllumeeste keskorganisatsiooni. Keskliitude paljudele liikmetele aga ei mahu selline mõte üldse pähe. Püüan selgitada, miks koostöö on parem kui konkurents.

Konkureerimisel kaitstakse oma huvisid teistele kahjude tekitamise hinnaga. Koostööd tehes aga püütakse leida tegutsemisviis, mis võimaldab täielikult arvestada kõigi osapoolte huvidega. Tulemuseks on sünergia, mis üksikult tegutsedes ei saa kunagi tekkida. Sünergia on summaarse efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel.

Sünergia kui samasuunalise koostoime tõttu on lõppefekt alati suurem kui üksikmõjutuste summa.

Konkurents või koostöö?

Millisel juhul luuakse sektorisse rohkem lisaväärtust, kas üksteisega konkureerides või koostööd tehes? Kuna sünergia tekib ainult koostööd tehes, siis iga arukalt mõtlev inimene mõistab, et inimühiskonnale antud suurim kingitus on võimalus koostööd teha.

Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid on öelnud, et konkurents ei ole koostöö, vaid see, et sa oled teistest parem teiste arvelt. Eeltoodu hõlmab kogu konkurentsi valdkonna sõnavara: konkureerimine, konkurentsivõime, konkurentsieeldused ja konkurentsieelised jne. Inimesed saavutavad edu mitte kon-

4

Edukas koostöö

on võimalik ainult siis, kui vastandamise lahendamist alustatakse eneseanalüüsist, ehk kuidas minu mõtted on soodustanud vastandamise tekkimist.

kurentsi, vaid koostöö abil. Tähtis on aidata inimesi koostööle, üksteist toetama, üksteist abistama, üksteisele edu saavutamiseks eeldusi looma. Kasvatussüsteemi tuleks sättida selliselt, et kõrkust ei oleks, et inimesed oleks heatahtlikud ja sõbralikud.

Kui koostöö on edu võti, siis miks seda nii raske on teha? Psühholoog Tõnu Lehtsaar on kirjutanud, et äkki on kusagil meie rahvuslikus hinges alluja geen, orjameele vari, mis ei lasegi iseseisvuda. Tunneme ennast siis hästi, kui saame alistuda ja sõltuda. Alati on neid, kelle lojaalsus võtab pugemise vorme. Surve seadusandlusele, moraalile ja enesehinnangule

Suurim vaenlane: vastandamine Koostöö suurim vaenlane on vastandamine. Vastandamist on vaja luua selleks, et ise silma paista ja ennast upitada. Kui muidu pildile ei pääse, siis vastandamisega on see igal juhul tagatud. Levinum vastandamise väide on, et meie oleme õiged ja head ning nemad on valed ja halvad. Kordan, konkureerimine on oma huvide kaitsmine teiste kahjustamisega.

Miks vastandatakse ja tekitatakse konflikte? Põhjus on selles, et kõik inimesed on erinevad. Inimestel on alateadlik hinnang, et kõik tema suhtes tavapärasest erinev on väär. Edukas koostöö on võimalik ainult siis, kui vastandamise lahendamist alustatakse eneseanalüüsist, ehk kuidas minu mõtted on soodustanud vastandamise tekkimist. Ainuke viis maailma muuta on muuta maailma, muutes iseennast. Elu on eelkõige koostöö, mitte aga lõputu konkurents.

Kirjanik August Gailit on kirjutanud, et inimene on loomisest saadik jäänud samaks ja kogu ta pikk areng on olnud vaid pisike samm metsast kotta. Ta vaid petab end kinnitades, et on geniaalsete leiutiste ja avastustega jõudnud täiuslikkusele lähedale – on küll arenenud ta aju, kuid süda on jäänud samaks, mis oli esimesel inimesel.

Soovin kõigile huvitavat eneseavastamist ja head koostööd!

SCANDAGRA ON VILJAHOOAJAKS VALMIS Marge Pähkel, Scandagra Eesti AS tootejuht (vili, õlikultuurid)

Sellel aastal on viljakoristus alanud vaevaliselt, ent ilma kiuste on koristusega algust tehtud ja hoovihmade vahel püütakse olla kombainiga põllul.

Kuivatamine Scandagra on hooajaks valmis: meie kuivatid Elvas, Keilas ja uued kuivatid Viljandis ja Näpil on valmis märga vilja vastu võtma. Uudisena kuivatame ka mahevilja Viljandis, Näpil ja Elvas.

Vilja kuivatamise teenuse hind eelpool mainitud kuivatites on 4 eur/t 1% niiskuse kohta. Teistes vastuvõtupunktides kehtib kuivatamise koha hinnakiri.

Vastuvõtupunktide lahtiolekuajad

Kollase herne kvaliteet Kõrge hinna tõttu külvati kollast hernest sel hooajal palju ja samuti on põllumehed fikseerinud müügihinnad suurele mahule, mistõttu oleme omakorda sõlminud ekspordilepingud, mille raames peame kvaliteedi tagama. Kollase herne puhul on kvaliteedi saavutamisel määrava tähtsusega koristusaeg ja kuivatamine.

Pööran tähelepanu kahele kõige olulisemale kvaliteedinäitajatele: värvipuhtus peab olema vähemalt 95%, katkiste herneste hulk ei tohi olla rohkem kui 8%. Kõikide kultuuride kvaliteeditingimused on antud meie kodulehel.

Meie vastuvõtupunktid on koristushooajal avatud tööpäeviti tavapärasest palju Viljamüügi võimalus ka pikemalt ja vajadusel ka nädalavahetusel. kaupluses Vastuvõtu aegadest teavitame kodulehel ja sõnumiga. Kui põllumees soovib ise vilja Vilja kuivatamise või müügisoovi korral, lattu tarnida, palume kindlasti ühendust palume võtta ühendust juba tuttava võtta meie logistikuga, kes suunab tarne piirkonna müügispetsialistiga või astuda läbi õigesse lattu. lähemal asuvast Scandagra kauplusest. Meie kauplused asuvad Jüris, Rakveres, Pärnus, Tartus, Võrus, Viljandis. Ka kauplustes on Vilja kvaliteet võimalus teha viljamüügileping ja maksta Olles suurim söödatootja, pöörame kauba eest viljaga. söödaohutusele suurt tähelepanu. Viljandi Meie ostuhinnad on antud kodulehel. söödatehases kasutame aastas 70 000 tonni vilja ja on oluline, et söödavili kuivatakse 80°C kraadi juures, et seakatku viirus hävineks 100%-lise kindlusega.

Suurem osa ostetavast viljast ekspordime www.scandgra.ee peamiselt suurte 25 000 - 65 000 tonniste +372 736 7087 laevadega. Esimesed laevad plaanime laadida juba septembris Paldiski sadamast.

FOOKUS

Ootame võrdsemaid konkurentsitingimusi 6

Üleminekutoetused ja kriisiabi – seda küsis Eesti põllumees riigilt mullusügisesel Toompea meeleavaldusel ja ootab küsitut jätkuvalt, et tegutseda Euroopa turul sarnastel tingimustel naabritega.

TEKST: VIVIKA VESKI

OÜ Nigula Piim loomakasvatusjuht Tiina Roosalu pelgab, et kui loomakasvatuses aasta lõpuks asjad ei parane, võib järgneda katastroof. Foto: Sven Arbet, Scanpix

toetada oma kehvemat haru tugevama arvelt. Nigula Piim tegeleb aga ainult piimatootmisega ja seega oleks lehmatoetus suureks abiks. „Aga seekord jääme sellest rahast ilma,” nendib Roosalu.

Võrdse kohtlemise all peab Roosalu silmas ka Euroopa turgu. Ta leiab, et kui on toetused, peaksid need olema kõigil ühesugused. Nagu mitmed teisedki Eesti põllumajandustootjad ei pea ta põllumajandustoetusi sugugi vältimatuks.

Need võiksid tema hinnangul ka olemata olla – aga siis jällegi kõigil Euroopas ühtemoodi. „Aga see on pika aja jooksul nii kujunenud, et osades riikides on toetused päris suured. Meil on väga raske oma hindadega konkurentsis püsida,” tunnistab Roosalu.

Tänavu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud OÜ Nigula Piim loomakasvatusjuht Tiina Roosalu ütleb, et ootab riigilt üleüldist mõistvat suhtumist ja võrdset kohtlemist. Tema hoole all on 500 piimalehma. Nigula Piima, nagu ka teised enam kui 400 piimalehmaga farmid, otsustas maaeluministeerium jätta järgmisel aastal otsetoetusena makstava lehmatoetuseta.

Roosalu näeb, et farmid, kus tegeletakse mitme valdkonnaga, saavad praeguses kriisiolukorras ise

Laiem mõju maaelule Tiina Roosalu näeb kriisiabimeetmetes ka hoopis laiemat mõju maaelule. Kui raskusesse sattunud firmad lõpetavad töö, nagu sageli juhtub, jäävad inimesed tööta, mis toob riigile kaasa teise kulu, sest inimestele on vaja hakata maksma abiraha. Osa inimesi hakkab kaugemal tööl käima, kulutades nõnda rohkem transpordile. „Maainimesel on niigi töökohti vähe valida,” tõdeb ta.

Roosalu tunnistab, et loomakasvatajatel on rahaline olukord praegu päris ränk. Ta usub, et aasta lõpuni veel kuidagi vireletakse ära, aga kui siis olukord paremaks ei lähe, järgneb katastroof. Ühest taskust teise „Jätkuvalt soovime, et riigieelarvesse kavandatakse vahendid üleminekutoetuste maksmiseks, mis on vajalikud, et tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused võrreldes naaberriikide tootjatega,” ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ju-

hataja Roomet Sõrmus. Ta lisab, et teatavasti on Eesti piimatootjate toetused viimastel aastatel kahanenud ja meie otsetoetuste tase on niigi tunduvalt madalam Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest.

Otsetoetust makstakse põllumeestele eeskätt ühtse pindalatoetusena (ÜPT) ehk hektarite järgi.

Raha tuleb EL-ilt, aga sellest kuni kaheksa protsenti võib riik jagada ringi nendele, kellel on parasjagu probleemid. Nii toetati varem kuni 100-pealisi piimakarju 100 euroga lehma kohta. Juulis tehtud otsuse kohaselt saavad aga järgmisel aastal kuni 100 lehmaga karjad 100 euro asemel 200 eurot lehma kohta, 101–400-pealised piimakarjad 100 eurot ja veelgi suuremad peavad ise toime tulema.

Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) juht Vahur Tõnissoo avab selle toetuse tagamaid. Nimelt tuleb raha, mis piimalehmadele juurde makstakse, ÜPT arvelt, mis on aga Eestis olnud niigi väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Lähiaastatel Euroopa Liit küll tõstab ÜPT määra, kuid see kasvab siis vähem. „Me ei ole kunagi toetanud seda, et tulevikus ÜPT määra kasvu vähendatakse,” ütleb Tõnissoo. „Meie liikmete seisukoht on, et ei ole õige lehmatoetust tõsta hektaritoetuse arvelt. Toetuse ühest taskust teise tõstmine ei aita mitte kedagi olukorras, kus kriisis sektorisse on tegelikult vaja raha juurde panna. Ministri tehtud otsus puudutab nüüd kõiki tootjaid, sest otsetoetuste ümberjagamisega vähendati kõigil hektaritoetuse kasvu.”

Tõnissoo räägib, et alguses tegi minister ettepaneku kõikidele lehmadele otsetoetust maksta, aga siis oleks kõigi põllumajandustootjate hektaritoetuse tõus vähenenud 5,5 eurot hektari kohta aastas. Ministri viimane otsus oli, et tulevikus suuremad karjad ehk 60 protsen7

FOOKUS ti lehmadest lehmatoetust siiski ei saa ja kõikide põllumajandustootjate hektaritoetuse tõus väheneb kahe euro võrra aastas. Kuna EPK ja EPKK jäid oma liikmete enamuse soovile kindlaks, siis tulemuseks on see, et keskorganisatsioonid hoidsid ära kõigi põllumajandustootjate hektaritoetuse tõusu vähenemise 3,5 euro võrra hektari kohta aastas perioodil 2017–2020.

Tõnissoo lisab, et praegu tundub paljudele, et lehmatoetuse muutmisega leevendas minister piimakriisi. Probleem on aga selles, et toetus, mida äsja otsustati osale lehmadele juurde anda, makstakse välja alles 2017. aasta detsembris. „Selleks ajaks võib kriis juba läbi olla,” tõdeb Tõnissoo. Tema hinnangul ei tohiks otsetoetustega ümber käia nagu kriisiabiga, mis on täiesti teine meede.

Tagasihoidlik kriisiabi Erinevalt lehmadele ümberjagatavast pindalatoetusest tuleb kriisiabiraha tõepoolest täiendavalt juurde. Euroopa Liit annab kriisiabiks teatud summa ja riik võib ise sama palju juurde panna.

Tänavu on EL teinud otsuse, et Euroopast saavad Eesti loomakasvatajad 8,1 miljonit eurot kriisiabi, millele Eesti riik võib riigieelarvest lisada juurde 8,1 miljonit eurot. „Kaasrahastamisega on viimased valitsused pehmelt öeldes olnud tagasihoidlikud,” viitab Tõnissoo Eesti riigi antud kriisiabi tagasihoidlikkusele. „Eelmisel sügisel pärast traktoritega meeleavaldust Toompeal pani riik oma osa küll juurde ja selle üle olid põllumehed ka väga tänulikud.”

Samas eelmise aasta algul ei lisanud Eesti riik Euroopa kriisiabile mitte sentigi juurde ning tänavu põllumehed alles ootavad riigi otsust. Tõnissoo viitab riigi eelarvestrateegia dokumendile, mis kevadel koostati ja kus on kirjas 4,6 miljonit eurot riigieelarvelisi va-

8

Meie liikmete seisukoht on, et ei ole õige lehmatoetust tõsta hektaritoetuse arvelt. Toetuse ühest taskust teise tõstmine ei aita mitte kedagi olukorras, kus kriisis sektorisse on tegelikult vaja raha juurde panna.

Vahur Tõnissoo, EPK juht hendeid põllumeestele 2017. aastal. Seega, et riik oma 8,1 miljonit eurot kokku saaks, tuleb veel lisada 3,5 miljonit eurot. „See on summa, mis põllumeeste arvates tuleb poliitikutel kindlasti riigieelarvesse leida,” ütleb Tõnissoo.

Roomet Sõrmus kinnitab, et tõepoolest on põllumajandustootjate teine soov lisaks täiendavatele otsetoetustele praegu see, et riik leiaks vahendid, et maksta riigieelarvest 8,1 miljonit eurot Euroopa Liidu viimase kriisiabipaketi kaasrahastamiseks. „Sel juhul saaks Eesti piimatootjatele ja teistele loomakasvatussektoritele – eelkõige võiks silmas pidada seakasvatajaid – kokku maksta 16,2 miljonit eurot erakorralist kriisiabi,” põhjendab Sõrmus kaasrahastamise vajalikkust. „Euroopa Komisjon rõhutab kriisiabi määruse eelnõus, et liikmesriikidele antav erakorralise abi summa kompenseerib vaid piiratud ulatuses piimatootjate ja teiste loomakasvatussektorite tegelikke kahjusid, mistõttu antakse liikmesriikidele võimalus lisada oma eelarvest täiendav osa abimeetmete rahastamiseks,” selgitab Sõrmus. Ta lisab, et nad loodavad,

et seda meedet on võimalik rakendada veel sellel aastal, sest piimasektor seisab silmitsi suurte probleemidega.

Sõrmus toob välja, et Euroopa Komisjon märgib kriisiabi määruse eelnõus, et abi tuleb põllumajandustootjatele maksta objektiivsetel alustel, vältides diskrimineerimist ja konkurentsimoonutusi.

Võimalused toetada „Siiralt loodame, et selle meetme raames saab erakorralist toetust maksta kõikidele piimatootjatele, sõltumata ettevõtte suurusest. Ühe võimalusena näeme, et erakorralist toetust makstakse näiteks kõikidele piimatootjatele, kes on maaelu arengukava raames liitunud keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajanduse meetmega, see peaks ära katma suurema osa piimatootjatest ja vastama komisjoni määruse eelnõu sõnastusele,” pakub Sõrmus välja.

Eelnõu järgi on abi andmise eesmärk soodustada tegevusi põllumajandusettevõtete jätkusuutlikuks arenguks ja turutasakaalu saavutamiseks. Abi võib anda piimatootjatele, kes on valmis vähendama tootmist (lisaks meetmetele, mida rakendatakse EL-i tasemel), rakendama ekstensiivseid või keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid. Samuti võib toetada väiketootjaid, ühistegevuse projekte, kvaliteedikavasid, mille eesmärk on parandada toodete kvaliteeti ja suurendada lisandväärtust, ning finantsinstrumentide rakendamisele suunatud koolitusi. „Oleme maaeluministeeriumile teinud ettepaneku, et Euroopa Komisjoni kriisiabi määrust, mis kinnitatakse augusti lõpus, täiendataks võimalusega, et liikmesriigid võivad abi maksmisel rakendada ka teisi meetmeid, mis leevendavad Venemaa impordipiirangute mõju põllumajandustootjatele,” lisab Sõrmus.

Maaülikool uurib konkurentsivõimet

E

esti Maaülikooli töörühm uurib riigikogu maaelukomisjoni tellimusel Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsivõimet lähiturgudega võrreldes, sealhulgas toetusi meil ja naabritel.

Tulemus peaks selguma oktoobris. „Siit ja sealt kostsid hääled, kuidas Eesti riik ei taha toetada oma põllumeest raskes olukorras ega maksta täiendavat otsetoetust, samal ajal kui teised riigid maksavad,” viitab uuringut läbi viiva töörühma juht, Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik. Lisaks Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi töötajaile on uuringusse kaasatud Maamajanduse Infokeskus. Värnik räägib, et on vaja selgelt eristada erinevaid termineid ja neid ei tohi segamini ajada. Lisaks täiendavale otsetoetusele ehk top-up’ile ehk üleminekutoetusele

räägitakse veel eraldi lubatavatest kriisi-abimeetmetest. 2013. aastast saame rääkida üleminekutoetustest, mis võimaldasid sujuvat üleminekut uuele otsetoetuste süsteemile 2014. aastast. Seega on võrdlemisel oluline vahet teha, kas räägitakse otsetoetustest deklareeritud pinnale – Euroopa Liidu lubatud seotud ja lahtiseotud toetustest –või üleminekutoetustest. „Soovime, et me saaksime võrrelda Eesti piima- ja sealihatootjaid Läti, Leedu ja ka Poolaga, kindlasti ka Euroopa Liidu keskmisega,” nimetab Värnik. Ta selgitab, et nende uuritava konkurentsikeskkonna loovad tingimused, mida ettevõtja ise otse mõjutada ei saa, vaid see sõltub riigi poliitikast ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Nad võrdlevad näiteks, milliseid toetusi ja kui palju riigiti on makstud,

millised on olnud täiendavate otsetoetuste tasemed ja milline on Eesti piimatootja ja seakasvataja positsioon konkurentsikeskkonnas.

Värnik selgitab, et konkurentsikeskkond on väga lai mõiste. „Tööjõumaksud, elatustase, sisendite hinnad jne on riigiti erinevad, seega keskendume eelkõige toetuste teemale kui praegu kõige olulisemale konkurentsikeskkonna tegurile. Püüame selgust saada, millised on toetuse summad ühikute – loomühikute, piimalehmade, toodetud piima koguse – kohta ümberarvestatult. Riikides on kokkulepitud ka üleminekutoetuste mahud: sellest tuleneb, kui palju on riikidel võimalik tootjaid toetada,” räägib Värnik. Ta toob näite, et Lätis ja Leedus on riiklikult paika pandud, kui palju maksab riik üleminekutoetust.

VAJATE UUT KATUST VÕI ANGAARI?

Pakume otse tootjalt kõrge kvaliteedi ja hea hinnaga: Valikus paljud erinevad profiilid ja erinevad katted. Lai värvivalik.

Üheskoos leiame Teie jaoks parima lahenduse.

Küsi kindlasti võrdlev pakkumine meilt. Lubame, et teeme Teile parema!

KONTAKT:

+372 5696 5499, +372 5750 3802 info@lemon71.eu, www.vilrufas.lt/ee

TERASPLEKIST KATUSEMATERJALE, TERASPLEKIST SEINAKATTEID ANGAARIDELE NING TÖÖSTUSHOONETELE, SILEPLEKKI, KÕIKI METALLIST LISATARVIKUID, VIHMAVEESÜSTEEME.

FOOKUS

Lahendust näen parema hinnaga müügis Erakorralisi toetuspakette on põllumajandustootjatele tehtud viimase paari aasta jooksul mitu korda. Veel veebruaris maksime riigieelarvest piimatootjatele neli miljonit eurot erakorralist toetust, tuleva aasta eelarvesse on põllumajandussektorile arvestatud juba 4,6 miljonit eurot, täiendavaid vahendeid otsitakse ka selle aasta eelarvest. Euroopa Komisjon lisab tänavu erakorraliseks toetuseks Eesti põllumajandussektorile 8,08 miljonit eurot.

Kuna piima toodetakse kaks korda üle siseturu vajaduse, siis uute eksportturgude otsimine ongi kõige asjakohasem lahendus.

URMAS KRUUSE MAAELUMINISTER

E

estis toodetakse piima ligi kaks korda enam kui siseturul tarbitakse. See tähendab, et sõltume eelkõige toidusektori võimest toodangut eksportida.

Kuna ka Euroopa Liidu turul on ületootmine ja piimahind all, tuleb vaadata kaugematele turgudele. Hinnamuutust ei suuda maksumaksja kompenseerida, raha peab tulema põllumehe taskusse ikka tarbijalt.

10

Toetus aitab kohaneda, ent pole lahendus Kriisitoetustega saab anda põllumajandussektorile aega olukorraga kohanemiseks, kuid toetus pole kindlasti lahendus.

Piimakarjakasvatajate probleemide pikaajaline lahendus on oma toodangu müük parema hinnaga.

Selleks tuleb piimatootjatel panna seljad kokku ja hakata ise ühistulises vormis oma toodangut töötlema. Juba järgmise aasta alguses avame Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme, millega põllumehed saavad taotleda ühistulise piimatööstuse rajamiseks 15 miljonit eurot. Tööstuse rajamine aitab väärtusahelas edasi liikuda ja saada toodangu lõpphinnast praegusest suuremat osa. Ma tõsiselt ootan, et sellest võimalusest haaratakse kinni. Kui ei haarata, siis sellega valitakse järgmise kriisi ajaks endale lihtsalt taas kehvem positsioon.

Kolmas tõsisem suunavalik on alates 2017. aastast väikeste ja keskmise suurusega karjade toe-

tuse suurendamine. Kuni 100 piimalehmaga karjadel kasvab toetus kahekordseks (praegu 100 eurot aastas piimalehma kohta, alates tulevast aastast 200 eurot), eraldi toetusskeemi saavad ka 101–400 piimalehmaga tootmised (praegu toetust pole, alates tulevast aastast 100 eurot piimalehma kohta).

See toetusmeede puudutab üle 90 protsendi Eesti piimakarjadest ja aitab hoida maapiirkondades väikeettevõtlust. See on riigi strateegiline valik.

Iga majandustegevuse eesmärk on reeglina tulu teenimine. See kehtib ka põllumajanduse kohta. Ükski toetus ei asenda tõhusat müügitegevust. Toota on mõtet, kui seda on kuhugi müüa. Kuna piima toodetakse kaks korda üle siseturu vajaduse, siis uute eksportturgude otsimine ongi kõige asjakohasem lahendus. Riik on omalt poolt kõrvaldanud mitmetel suurtel turgudel ametkondlikud tõkked, näiteks Hiinas, ja ettevõtjad saavad tegutseda.

Ekspordi arendamisel vaja rohkem ühistegevust Küll ootan ma toidutootjatelt rohkem ühistegevust ka ekspordi arendamisel. Suurema rolli eksporditeemadega tegelemisel peaksid võtma esindusorganisatsioonid, näiteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Selge ju on, et põllumehed ühekaupa kaugetele turgudele ei lähe, selleks tuleb ikka seljad kokku panna. Minu arusaamise järgi esindusorganisatsioonid selleks ellu kutsutud ongi.

Kriisiabi on äärmiselt oluline

R

askustes olevate sektorite kriisiabi on oluline teema. „Kriisiabi on piimatootjatele ja sealihakasvatussektorile äärmiselt oluline teema ja mitte selles mõttes, et lihtsalt on vaja toetada, vaid pigem tuleneb see konkurentsikeskkonnast, et me saaksime rääkida võrdsest kohtlemisest EL-i sees. Konkurentsikeskkond peaks ettevõtjatel olema sarnane,” ütleb Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik. „Kui täna on EL lubanud maksta 8,1 miljonit eurot, siis Eesti riik võib samuti omapoolselt tootjaid sarnase summaga toetada. See ongi konkurentsikeskkonnas võrdne kohtlemine juhul, kui seda teevad ka teised riigid,” toob ta näite.

Maaülikooli töörühm vaatab ka muid konkurentsiga seotud teemasid, näiteks toiduainete käibemaksu, kütuseaktsiisi ja sotsiaalmak-

su taset. Praegu on Värniku sõnul kogutud mitmeid infokilde, kuid järeldusi veel teha ei saa. Ta toob näite ühe infokillu kohta, et Läti on alates 2015. aastast viinud piimatootjatele mõeldud toetuse üle nii-öelda teisele reale, seda makstakse aretustoetusena lehma kohta. „Oleks vaja selgust, milline on tegelik konkurentsipositsioon, kui võrrelda Eestit ja lähemaid naabreid ja kaubanduspartnereid, kellest paljud ostavad Eesti karja üles.

Näiteks kuidas on poolakatel jõudu osta meie farmidest piimalehmi?” toob Värnik näite. Ta lisab, et arvesse peab võtma sedagi, et Poolas on piima kokkuostuhind olnud kriisiperioodil kaks-kolm senti kõrgem.

Ta on ka kogenud, et kõnealust infot on naaberriikidest päris keeruline kätte saada, sest seda ei ta-

heta välja anda. Värnik tunnistab, et silma on torganud poliitiline mäng, mis toetuste teemaga kaasas käib ja häirib. Näiteks ütlevad poliitikud, et nad annavad põllumajandussektorile palju toetusi, aga põllumehed pole ikka rahul. Räägitakse Euroopa kriisiabist, millele riik oma osa juurde paneb. Aga seda ei tohiks Värniku selgitusel segi ajada teise mõiste, üleminekutoetustega. Ta leiab, et loomulikult on vaja vaadelda toetusi ka summaarselt, kuid erinevad toetused tuleks selgelt lahus hoida. „Kriisiabimeetmed ei ole asenduseks üleminekutoetustele. Sellised asjad vajavad selgitamist ja läbimõtestatud arutelu,” märgib Värnik. Ta lisab, et nende töörühm tahab koostada riigikogu maaelukomisjonile soovituste paketi, mida toetustega üldse ette võtta.

I N E J A KUL UM DUM R A

INDLU

REPÄRANE

ISK

HA

NOKIAN VEOAUTO TALVEREHVID!

www.tireman.ee

Info telefonil 605 6084

JA M

A IS E TA LV E T

IM

UST

SUU

ES

S

P

ÕH

ING

Member of Nokian Tyres

PERSOON

Parimad noortalunikud panustavad uuendamisele 12

Linda Pajol ja Kermo Rannamäel on kitsekasvatusega suured plaanid: 50 kitse asemel peaks hoolealuseid varsti olema kümme korda rohkem.

Juba Joosep Toots teadis, et paremate tulemuste saavutamiseks on vaja rakendada uutmoodi „sisteemi“. Samast põhimõttest juhinduvad ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt tänavusteks parimateks noortalunikeks valitud Linda Pajo ja Kermo Rannamäe AndriPeedo kitsekasvatustalu üles ehitades.

TEKST JA FOTOD: KRISTINA TRAKS

„Kui sa teed asju vanaviisi, nagu kogu aeg on tehtud, siis ei saa loota, et tulemus tuleks tavapärasest erinev. Samas on vanasse kinni jääda nii kerge,“ ütleb Kermo. „Me oleme hästi seda meelt, et tuleb vaadata avatud silmadega ringi ja kogu aeg mõelda, mida saaks teha teisiti. Uuendada on vaja pidevalt.“ Lindal ja Kermol on oma AndriPeedo taluga suured plaanid – talu kitsekari peab lähiajal kasvama kümnekordseks ning lisaks kitsepiimale hakkab poelettidele jõudma ka talus valminud kitsejuust.

Andri-Peedo talu asub Võrumaal Misso külje all Kimalasõ külas. Venemaale jääb siit linnulen-

nul viis ja Lätti neli kilomeetrit, Tallinna aga üle 300. Linda ja Kermo on siin koos talu pidanud seitse aastat ning praegu kosub nende käe all 50 Tüüringi tõugu lüpsikitse, paarkümmend noorlooma ja kolm uhket puhtatõulist sikku.

Just praegu korraldab Kermo sõitu Saksamaale, et sealt teist samapalju tallesid juurde tuua. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saaks peatselt alustada ka uue 500-kohalise kitselauda ehitusega.

Enne kitsekasvatusega alustamist olid Linda ja Kermo üliõpilased – Linda lõpetas Tartu Ülikoolis majandusteaduskonna, Kermo õppis logistikat. Hiljem tudeeris Linda maaülikoolis veel põllumajandusettevõtte majandamist juurde.

Andri-Peedo talu ostsid Linda vanemad endale suvekoduks. Vaadati paljusid talusid, aga vaid see majapidamine vastas kõigile nõuetele – lähedal on veekogu, jagub metsa ja maad ning maastik on Lõuna-Eestile kohaselt künklik. „Hein oli siin muidugi rinnuni, hooned vanad ja lagunenud. Koht oli mitu aastat tühjalt seisnud ning enne seda elasid siin kaks vanaprouat, kellel jõud lagunemisest üle ei käinud,“ räägib Kermo. Algusaegadest jäi alles maja, laut ja Võrumaa traditsiooniline suitsusaun ehk kohalikus kõnepruugis savvusann. Esimeste kitsede koduks saigi vana laut, kuid varsti ehitasid noored uue ja suurema hoone. Tänaseks on seegi juba kitsaks jäänud.

Kitsed tundusid sobivad Aga miks just kitsed ja mitte mõni muu tegevus? Linda selgitab, et sellel on vägagi pragmaatilised põhjused: kitsepiima polnud kuskil müügil ja ega selle alaga kuus-seit-

13

se aastat tagasi Eestis väga ei tegeletudki. Samuti on talu maad just sobilikud kitsede karjatamiseks. „Me olime kitsepidajatena täielikud algajad ja näiteks lehm tundus aukartustäratavalt suur loom.

Kits aga just paras,“ muigab Kermo. Linda lisab, et tõelise algajana sattus tema esimest korda lauta just siin, Andri-Peedol.

Algus oli keeruline, sest noored tulid maale kahe tühja käega. Lisaks lagunenud laudale oli majapidamises vaid üks ajast ja arust traktor. „Korraga oli vaja kõike – loomi, tehnikat ja sissetulekut.

Aga kui sul pole üht, pole sul ka teist. Õnneks Linda vanemad aitasid meid alguses ja saime ka pangast laenu võtta. Tänaseks on need laenud juba tagasi makstud,“ sõnab Kermo. Samas tunnistab ta, et tunnet, nagu elu oleks muutunud rahulikumaks, pole veel tulnud – ikka on väga-väga palju kogu aeg teha.

Alguses katsetasid noored talunikud eestimaist päritolu kitsedega, aga nendega oli suguluspaaritusest tulenevaid probleeme – mõnel loomal olid mõlema soo tunnused, mõnel kitsel lausa neli nisa, piimaand kehvavõitu ja piima maitse imelik. „Siis saime aru, et tuleb tuua värsket verd. Avastasime, et Tüüringi tõugu kitsed võiksid olla just meie oludesse sobilikud – nad ei ole ülearetatud, nad on hea tervise ja suure piimaanniga. Suvel annavad piima nelja liitri ringis päevas ja piim on väga maheda maitsega,“ räägib Kermo. „Tõime Saksamaalt seitse kitsetalle ja ühe sikupoisi ning hiljem veel 28 talle ja kaks sikku. Nii saigi alguse meie Tüüringi tõugu kitsekari.“ Koostöö Nopri taluga Piim jahutatakse ja pakendatakse pudelitesse ning viiakse seitsme kilomeetri kaugusele Nopri tallu, kust ta Nopri logistikavõrgu kaudu poodidesse jõuab. Andri-Pee-

14

do kitsepiima leiab näiteks Selveritest, Prismadest, Comarketitest.

Suvel tuleb piima rohkem (150–200 liitrit päevas) ja kui seda üle jääb, siis valmistatakse sellest Nopri talus kitsepiimajuustu. Ka juustul on poodides päris kõvasti minekut.

Töö Andri-Peedol on korraldatud nii, et viis päeva nädalas on tööl üks töötaja, kes loomad lüpsab ja söödab, nädalavahetustel aga toimetavad Kermo ja Linda ise. Majapidamise, laste hoidmise ja muidugi hea nõuga aitavad palju ka Linda vanemad. Ka uue farmi planeerimisel vanematelt saadud abi nimetab Linda hindamatuks.

Talus jääb silma, et kõik on piinlikult puhas ja korras. „Ei ole me teie tulekuks asju korda seadnud, meil ongi nii,“ muigab Kermo. „Ma olen selle koha pealt pedant – mul peab kõik olema oma käe järgi tehtud ja ma ei kannata, kui asjad on

Me oleme

hästi seda meelt, et tuleb vaadata avatud silmadega ringi ja kogu aeg mõelda, mida saaks teha teisiti.

KERMO RANNAMÄE,

Andri-Peedo talu peremees

ligadi-logadi. Puhtuse hoidmine on lihtne, sest kits on juba oma olemuselt puhas loom. Lüpsihügieen peab olema laitmatu ning piim tuleb pärast lüpsi kiiresti maha jahutada – nii saabki ilma kõrvalmaitseta puhta piima.“ Linda sõnab, et veterinaarametiga pole talul kunagi mingeid prob-

Andri-Peedo talus peetavad Tüüringi tõugu kitsed on hea tervise ja suure piimaanniga.

leeme olnud. „Me ei arva, et vetameti nõuded liiga ranged oleksid. Võtame neid pigem kui juhtnööre, kuidas asju tuleb teha. Kui asjad on korras ja iga päev teed vajalikud toimetused ära, siis püsibki kõik kogu aeg korras. Puhtus on meie jaoks A ja O,“ ütleb ta.

Kümme korda suuremaks Kermo näitab planeeritava uue tootmiskompleksi plaani. Selle väljatöötamisega on talupidajad tegelenud paar viimast aastat ning nüüd ootab projekt veel vaid Maaelu Edendamise Sihtasutuse jah- sõna taga. Kui see „jah“ tuleb, saaks kevadeks 500-kohalise farmi püsti panna. „Praegune tootmine on meil olnud nagu õppefarm, aga nüüd on vaja teha arenguhüpe,“ ütleb Kermo. Uue farmi projekteerimiseks on ideid ja mõtteid kogutud ka välismaalt. Näiteks on sin-

na kavandatud küün-kuivati. Kitsede toit laudas on peamiselt kuivatatud hein, kuid praegu on selle tegemine keskmise suurusega peavalu, sest sõltub ju täielikult ilmast. Sel suvel ongi ehk olnud vaid kolm-neli järjestikust kuiva ilmaga päeva ja katsu siis selle ajaga kogu hein talveks ära teha. Võimatu!

Uudne heinakuivati aga kuivataks ühe päeva väljas tahenenud heina sisetingimustes. „See tundus alguses väga kallis ja keeruline lahendus, kuid Saksamaal asja lähemalt uurides saime aru, et asjal on vägagi jumet – ei ole see mingi kosmosetehnoloogia ning tegelikult on võimalik oluliselt raha kokku hoida,“ ütleb Kermo. Linda lisab, et kõige suurem pluss kuivatis heina kuivatamisel on tulemuseks saadav väga kvaliteetne sööt.

Seetõttu kulub ka jõusööta vähem. Jälle kokkuhoid. Samuti jääb

ära ilma pärast muretsemine. Küsin Lindalt ja Kermolt, kas kauges maanurgas toimetades on ka midagi keerulist, mis meele mõruks teeb? Üsna üksmeelne vastus on, et mitte midagi ületamatut pole. „Me teame, et elektrit pole mõnikord, ja oleme sellega arvestanud. Selleks on meil generaator. Samuti oleme harjunud, et paar korda nädalas tuleb käia Võrus asju ajamas või midagi toomas. Sõit Tallinna ühest servast teise võtab sama kaua aega kui meil teekond Missost Võrru. Ainult selle vahega, et siin ma sõidan, aga Tallinnas ma tipptunni ajal venin ummikus,“ räägib Linda.

Kermo lisab, et elu (ääre)maal on täiesti normaalne ja kui olla ise ettevõtlik, saab igast probleemist üle. „Muidugi on mugav, kui kõik on käe-jala juures, aga ma arvan, et väike sõitmine ei võta ka tükki küljest ära,“ leiab ta.

15

Hea teada 30. juunil kuulutati Eesti talupäevadel Jänedal välja konkursi „Eesti parim talu 2016“ võitja. Tänavu esitati konkursile 10 talu ja neid hinnati kolmes erinevas kategoorias: parim tootmistalu, parim noortalunik ja parim alternatiivset tegevust edendav talu.

Noortalunike kategooria võitsid Linda Pajo ja Kermo Rannamäe Võrumaalt, Andri-Peedo talust.

500-

kohalist kitselauta plaanib Andri-Peedo talu rahvas ehitada.

Andri-Peedo talu noored talunikud on hea eeskuju LEHO VERK, EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JUHATUSE ASEESIMEES, TALUKONKURSI

A

ŽÜRII LIIGE

ndri-Peedo noortalunikel on väga suur potentsiaal. Nad on arukad ning tublid noored, kes on endale hea tootmisniši leidnud.

Neil on suured laienemisplaanid ning hoiame pöialt, et need realiseeruksid.

Mina arvan, et neil on eeldusi küll see plaan edukalt ellu viia.

Haridust, haritust ja heas mõttes jonni neil juba jätkub!

Kitsekasvatus sealsel ääremaal on väga nutikas nišš. Seal leidub piisavalt rohumaid ning kon-

kurents põllumaadele pole väga suur, sest puuduvad suured põllumajandusettevõtted.

Parima talu konkursil üllatas meid seekord laialdane geograafia – esindatud olid talud üle kogu Eesti Vormsist Missoni. Väga hea on näha, et igal pool midagi toimub ning on ka noori põllumehi tegutsemas ja lahendusi otsimas.

Paistab silma ka nutikus, millega kesisemates oludes leitakse traditsiooniliseks põllumajanduseks alternatiivseid tegevusalasid. See on väga mõistlik, eriti olukorras, kus piima hind on nii madal, et iga liitriga teenid kahjumit.

S E A K AT K

Seakatk varitseb Juuli keskelt septembri lõpuni kestab teraviljade koristusperiood. Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurite ekspertarvamuse põhjal esineb just viljakoristamise käigus suur tõenäosus, et sigadele söödaks mõeldud vili võib saastuda sigade Aafrika katku (SAKV) viirusega.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

18

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ekspert Arvo Viltrop selgitas, et kuna nakatunud metssead käivad viljapõldudel söömas ja teateid vilja seest leitud surnud metssigadest on ka üsna palju, on risk viiruse sattumisest teravilja sisse täiesti olemas. Metssigade eritistega saastunud taimeosad võivad läbida kombaini või sõidab kombain metsseakorjusele otsa ja korjus satub heedrisse.

Siiski rõhutas Arvo Viltrop, et kui räägitakse sigade võimalikust nakatumisest teraviljasööda kaudu, siis ei peeta silmas niivõrd põl-

Hea teada Millised on olnud 2015. ja 2016. aastal nakatunud farmide puhul peamised põhjused, miks katk farmi jõudis ning kas nende põhjuste seas on tõenäoliselt ka sööda (teravili, haljassööt jne) kaudu toimunud nakatumisi?

Vastab: Olev Kalda, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Seakatk on farmidesse tõenäoliselt jõudnud peamiselt inimfaktori tõttu, seda kas siis otsese tegevuse kaudu või bioohutusnõuete täitmata jätmise tõttu. Ühel korral on põhjuseks olnud tõenäoliselt haljassööda kasutamine, teistel kordadel on olnud tegemist võimaliku sööda sekundaarse saastumisega. Enamikel juhtudel on võimalikke põhjuseid olnud rohkem kui üks, seega ei saa täie kindlusega öelda, kas taud liikus farmi ühel või teisel viisil.

viljapõllul lul toimunud saastumist, vaid pigem saastumist, mis leiab aset teravilja säilitamisel ja söödaks valmistamisel.

Riskid sööda valmistamisel „Jah, koristamisel võib saastumine aset leida, kuid suure tõenäosusega viirus elimineeritakse vilja kuivatamisel, kui kasutatakse maksimaalset lubatud temperatuuri. Kui aga hakatakse viljast sööta tegema, seda traktoriga autode peale või veskisse tõstma, ning kui traktoriga on ka muid põllutöid tehtud, võib saastumine toimuda,“ kirjeldas Arvo Viltrop. Ta lisas, et

oluline on ka see, kuidas teravilja hoitakse: kas põrandal või punkris – viimasel juhul on viirusega saastumise oht väiksem.

Teise ohukohana toob Arvo Viltropi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurite koostatud ekspert- hinnang „Sigade Aafrika katku viiruse (SAKV) leviku riskid seoses Eestis kasvatatud söödateraviljaga“ välja asjaolu, et loomasöödaks võidakse kasutada seemne- või toiduviljaks koristatud ja kuivatatud teravilja.

Algselt muuks otstarbeks kuivatatud vili võib minna söödaviljaks mitmel põhjusel:

söödavili saab otsa ja söötmiseks ollakse sunnitud kasutama muud vilja; muuks otstarbeks toodetud viljale ei leita ostjat ja ainuke võimalus on seda realiseerida või kasutada söödaviljana; muuks otstarbeks toodetud vilja kvaliteet on säilitamise käigus langenud (näiteks on tuvastatud liiga suures kontsentratsioonis lestaliste esinemist viljapartiis); algselt muuks otstarbeks kuivatatud vilja kvaliteet vastab tagantjärgi tehtud analüüside kohaselt kõigest söödavilja kvaliteedile.

Ka seemnevilja sorteerimise 19

S E A K AT K jäägid kasutatakse ära söödaviljana. Et seemne ja toiduvilja kuivatamise temperatuurid on madalamad (ehkki kuivatusajad on pikemad), siis on sigade Aafrika katku viiruse säilimise tõenäosus neis mõnevõrra suurem.

Sajaprotsendilist kindlust ei ole 2015. aastal nakatunud farmides tehtud epidemioloogiliste uuringute tulemused näitavad, et kõige sagedamini esinenud tõenäoline katku farmi sattumise põhjus olid vead bioturvalisuses. Järgnesid tõenäoline nakatumine söödajahu, haljassööda ja allapanu kaudu.

Olev Kalda, Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja selgitas, et epidemioloogiline uuring annab meile infot katku farmi jõudmise võimalike levikuteede kohta, mitte sajaprotsendilist tõenäosust. „Bioohutusmeetmete täitmist sentimeetritega mõõta ei saa, tegemist on meetmete kompleksi ja nende rakendamisega. Toon näite teisest valdkonnast: enamik meist sõidab tehniliselt korras autoga, aga tehniliselt korras autost on vähe, et ära hoida liiklusõnnetusi või purjus juhi rooliistumist,“ selgitas Kalda.

Ka Arvo Viltrop nentis, et kuigi tänavused VTA kontrollkäigud seafarmidesse on näidanud, et enamik farme vastab bioturvalisuse nõutele, ei ole siiski 100%-list garantiid katku farmist eemale hoidmiseks. „Üks asi on täita nõuded vormiliselt, aga teine asi jälgida, kas meetmete rakendamine on õige. Näiteks väravad võivad ju olemas olla, aga kui neid hoitakse lahti? Või kui desomatt on olemas, aga ainult ühe värava ees? Nii et bioturvalisuse meetmete puhul on ainus soovitus: kasutada neid lolli järjekindlusega,“ lisas Viltrop.

Kuidas siiski viia teravilja ja sööda kaudu viiruse farmidesse jõudmise tõenäosus miinimumi-

20

Maksimaalsed kuivatusõhu temperatuurid sõltuvalt teravilja liigist ja kasutusotstarbest (Ag-Info Centre, 2013) Liik Nisu Kaer Oder Hernes

Seemneks Toiduks 60 °C 65 °C 50 °C 60 °C 45 °C 55 °C 40 °C -

Söödaks 80–100 °C 80–100 °C 80–100 °C 45 °C

Allikas: Ekspertarvamus „Sigade Aafrika katku viiruse (SAKV) leviku riskid seoses Eestis kasvatatud söödateraviljaga“

ni? Arvo Viltropi esimene soovitus seakasvatajatele oli kuumtöödeldud sööda kasutamine.

Eelistage kuumtöödeldud sööta „Granuleeritud sööda puhul on granuleerimisprotsessis sööta täiendavalt kuumutatud ja see on piisav viiruse surmamiseks. Kui granuleeritud sööda kasutamine pole võimalik ja sigadele antakse jahvatatud jahu, siis tuleb jälgida bioturvalisuse nõudeid nii jahu tootmisel kui ka veokitega vedamisel, samuti sööda segamisel ja loomadele etteandmisel,“ jagas Arvo Viltrop nõuandeid.

Samuti soovitas ta valmissööta enne loomadele andmist vähemalt 30 päeva hoida, kuid nentis samas, et see on ka veidi ebapraktiline, sest ladustamisvõimalusi ei pruugi sigalates olla. „Nii et granuleeritud sööt oleks parem valik, kuigi ta on kallim.

Meie hinnangul kasutatakse 35– 40% ettevõtetes granuleeritud sööta, enamus paistab olema sellised, kes kasutavad jahu või oma teraviljast toodetud sööta,“ lisas Arvo Viltrop.

Artiklis mainitud ekspertarvamuse „Sigade Aafrika katku viiruse (SAKV) leviku riskid seoses Eestis kasvatatud söödateraviljaga“ koostasid Arvo Viltrop, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ekspert ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi eksperdid Mati Koppel, Uno Tamm, Kalvi Tamm, Taavi Võsa. Ekspertarvamuse tellis maaeluministeerium.

Hea teada Kodusigade nakatumise tõenäolised põhjused 2015. aastal Kõik puhangud – kaudne ülekanne 1. Bioturvalisuse vead.

A. ebatõhus desobarjäär inimese jalanõud, rõivad või laudainventar on saastunud; lauda territooriumile ja/või lauta sisenesid saastunud veokid; B. teised loomad – väikemajapidamistes muud põllumajandusloomad, lemmikloomad 2. Otseselt saastunud haljassööt ja allapanu.

3. Sekundaarselt saastunud sööt – teravilja saastumine ladustamisel, jahvatamisel või segamisel täiendsöötadega.

77% puhangukarjadest (sh suured ja keskmised 71%) valmistasid sööta ise.

Allikas: Arvo Viltropi ettekanne tänavu kevadel toimunud sigade Aafrika katku infopäevadel „Sigade Aafrika katku leviku põhjused ja suuremad riskid epidemioloogilise uuringu põhjal“

SOOVITUS:

30 päeva

võiks valmissööta enne loomadele andmist hoida.

5 farmi

on tänavu langenud seakatku ohvriks.

Neist üks oli suurfarm üle 4000 seaga, ülejäänud väikesed, 3–7 seaga.

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A LT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud

Pane tähele Sigade söötmise ohtlikud praktikad

Kuivatamata uudsevilja kasutamine söödaks.

Sileeritud teravili (seda siiski sigade söötmiseks üldiselt ei kasutata).

Kuivatamata teravili hermeetilises hoidlas CO2 keskkonnas.

Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Kergaiad, -väravad ja - moodulid Farmiseadmete kinnitusvahendid Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Soovitused sööda ohutuse tagamiseks sigalas, kus sööta valmistatakse ise

Söödavilja ladustamise ja sööda valmistamise kohas peab tagama bioturvalisuse.

Selleks tuleb: Piirata metssigade juurdepääsu.

Piirata kõrvalise transpordi juurdepääsu teraviljaladude alale pesta ja desinfitseerida veokeid ja laadureid (kui neid on kasutatud muudeks töödeks).

Rakendada ooteaega enne jahu söötmist (minimaalselt üks kuu pärast valmistamist).

Kuumtöödelda valmissööta.

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

Soovitused teravilja sigade Aafrika katku viirusega saastumise riski vähendamiseks

Teravilja käitlemisel kasutatavate veokite ja laadurite puhastus ja desinfitseerimine, kui neid on kasutatud sigade, sea korjuste või potentsiaalselt nakkust sisaldavate materjalide transpordiks või laadimiseks.

Metssigade juurdepääs kuivati alale taudistunud alal peaks olema tõkestatud (vilja eelladustamisplatsid kuivatites võivad saastuda ka veokitelt pudeneva saastega).

Eksporti saadetavat vilja tuleb transportida vaid transpordivahenditega, mis ei ole kokku puutunud sigade jm potentsiaalselt nakkusohtlike veostega.

Teravilja kuivatamine maksimaalsetel lubatud temperatuuridel minimaalse kuivatusajaga üks tund.

Rakendada ooteaega enne vilja eksportimist (ladustamine minimaalselt üheks kuuks pärast kuivatamist).

Allikad: Arvo Viltropi ettekanne tänavu kevadel toimunud sigade Aafrika katku infopäevadel „Sigade Aafrika katku leviku põhjused ja suuremad riskid epidemioloogilise uuringu põhjal“, Ekspertarvamus „Sigade Aafrika katku viiruse (SAKV) leviku riskid seoses Eestis kasvatatud söödateraviljaga“

Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.

KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED KIIRE PAIGALDUS LIHTNE HOOLDUS LOOMULIK VALGUS MADAL PROJEKTI MAKSUMUS LIHTSALT TEISALDATAV VUNDAMENDI VALIKUD

Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakond info@karfehall.eu

karfehall.eu

FOTO

234 avatud ust See toimus taas – 24. juulil avas 234 talu üle Eesti külastajatele uksed. Võrreldes eelmise aastaga, mil avatud talude päev esimest korda toimus, oli tunduvalt rohkem nii avatud talusid kui ka neid väisanud külastajaid. Avaüritusel Palamuse vallas Tarto talus uudistati lehmi, Hiiumaal Lepaniidi talus avanes võimalus kitsi toita.

PILDID: KALEV LILLEORG, HELI LEHTSAAR-KARMA

22

23

TEE SÄÄSTVA PIIMAKARJAKASVATUSENI Inimeste arvu kasvades maailmas on järjest tõsisemaks küsimuseks toiduainete tootmine ja selle jätkusuutlikkus. See on teema, mida käsitletakse nii poliitikas kui ka põllumajanduses.

Põllumajanduslik tootmine moodustab maailmas inimese poolt tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogusest 14,5%, mistõttu on põllumajandusel ka suur vastutus, et saastet vähendada.

Piimatootmine on kasvuhoonegaaside tootjana aga eriti suure tähelepanu all, kuna see moodustab 20% kasvuhoonegaaside heitkogusest põllumajandussektoris (FAO).

Ligikaudu 40% maailma elanikkonnast seisab silmitsi veepuudusega, vee kvaliteet jõgedes ja põhjaveekihtides aga jätkuvalt halveneb. Prognoosi kohaselt tõuseb globaalne magevee vajadus 2030 aastaks enam kui 30% (LEAF). Samal ajal põllumajanduse veetarve aga kasvab.

Väljakutse jätkusuutlikuseks 1. Keskkonda säästev toidu tootmine kasvavale inimkonnale 2. Põllumajandusliku tootmise kiire kooskõlastamine majanduslike, poliitiliste ja keskkondlike muutustega 3. Tootmise negatiivse mõju vähendamine keskkonnale

Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine 80-95 % aastaks 2050

Mis on süsiniku jalajälg?

Süsiniku jalajälg on kvantitatiivne kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mille tekitajaks on nii kaudselt kui otseselt iga tootmisüksus- farm. Piimafarmis väljendub süsiniku jalajälg süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2e) iga toodetud liitri piima kohta. Põllumajanduslikus tootmises tekkivad kasvuhoonegaasid ja nende mõju globaalsele atmosfäärile on vägagi erinev.

Süsinikdioksiidi ekvivalent võimaldab aga tuua välja tekkivate gaaside koguhulga potentsiaalse mõju ülemaailmsele kliimasoojenemisele.

Süsiniku jalajälg arvutatakse Alltech E-CO2 Dairy Swift EATM mudeli alusel, mis järgib PAS 2050 metoodikat ja on saanud Carbon Trust sertifikaadi.

KASVUHOONEGAASIDE TEKE FARMIS

Süsinikdioksiid (CO2) Metaan (CH4) Dilämmastikoksiid (N2O)

Piimafarmi keskmine kasvuhoonegaaside emissioon, %

Metaan (CH4)

Süsinikdioksiid (CO2)

Dilämmastikoksiid (N2O)

• Looma seedeprotsess • Loomasõnnik • Võrreldes CO2-ga on kasvuhoonegaasina 25 korda tugevam

• Kütus • Sööt • Väetiste tootmine

• Väetiste kasutamine • Loomasõnniku säilitamine ja kasutamine • Võrreledes CO2-ga on, kasvuhoonegaasina 298 korda tugevam

MILLEST KUJUNEB PIIMAFARMI SÜSINIKU JALAJÄLG?

41 % seedeprotsessil eralduv metaan

24% söödakasutus

15% dilämmastikoksiidi karjatamisel ja sõnnikust

6% kütus

5% sõnnikust eralduv metaan

4% elekter

KESKKONNATEADLIK TOOTMINE TAGAB PIIMAFARMI JÄTKUSUUTLIKKUSE Euroopa Liidu liikmena, on ka Eesti seotud mitme rahvusvahelise keskkonnaalase kokkuleppega, mis on sõlmitud keskkonna parandamiseks ja kaitseks. Euroopa Liidu tasandil on eesmärgiks seatud kuni 95%-line KHG-de heitekoguste vähenemine 2050. aastaks. Kuigi Eesti on kasvuhoonegaaside emissiooni heitkoguselt üks Euroopa Liidu eeskujulikemaid riike, on põllumajanduse üha suurenev surve keskkonnale ka meie farmeritele suureks väljakutseks.

Piimafarmis tekkivad kasvuhoonegaasid ja veetarve on otseselt seotud farmi juhtimise ja tootlikkusega. Põllumajandustoodangu suurenemisega kaasnevad ka negatiivsete keskkonnamõjude, sealhulgas ka kasvuhoonegaaside emissiooni suurenemise tõenäosus. Muutes piimafarmi igapäevatööd efektiivsemaks, vähendame loodusressursside raiskamist, saame kasu nii tõusnud tööviljakusest kui ka suuremast keskkonnasõbralikkusest.

ALLTECH E-CO2 Alltech E-CO2 on põllumajandusvaldkonnas juhtiv keskkonnamõjude konsultatsiooni ettevõtte, mis on spetsialiseerunud põllumajanduses teostatavatele keskkonnasaaste ja veekasutuse hindamiste läbiviimisele. Tänaseks on hindamine ja analüüs läbi viidud rohkem kui 6000 ettevõttes. Alltech E-CO2 missiooniks on: • Vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on seotud looma- ja taimekasvatusega • Arendada koostöös tootjate, töötlejate ja turustajatega programme jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks põllumajandustootmiseks.

• Muuta Eesti põllumajanduslikku tootmist tõhusamaks ja tasuvamaks, keskkonda säästval viisil E-CO2 on innovatiivne programm loomakasvatusele, mis võimaldab saada teavet kuidas ja mil määral farmis tehtavad muudatused avaldavad mõju keskkonnale ja farmi kasumlikkusele. Farmis tekitatud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel on võtmeks just neid põhjustavate tegurite välja selgitamine.

Sisestades programmi farmi tootmismahud, kütuse, elektritarbimise ja muud näitajad, annab programm prognoosi konkreetse farmi keskkonnamõjude kohta.

Programmiga on võimalik tutvuda veebilehel https://alltech.eco2project.com/Dairy/ Heaks näiteks on Alltech E-CO2 ja Arla Foods`i välja töötatud mobiilne rakendus loomakasvatajatele.

Rakendus söödatootmise arvestuseks, mis võimaldab varutud koresööda koguse ja loomade arvu sisestamisel arvutada välja vajaduse ostusöötadele.

Rakendus on saadaval nii iOS kui ka Android nutiseadmetele ning on allalaetav App Store`is ja Google Play`s nimega Arla Forage Budgeting App. Proovi rakendust juba täna.

Alltech Eesti OÜ | +372 508 0846 | kteder@alltech.com

UUS JUHT

KALLE LIEBERT:

Järelkasv teeb muret „Eesti põllumajanduse keskne küsimus on selles, kuidas motiveerida noori põllumajandusega tegelema,“ leiab Kalle Liebert, Eestimaa Talupidajate Keskliidu uus juhataja, kes võtab taluliidu tüürimise üle 24 aastat seda tööd teinud Kaul Nurmelt. Põllumehe Teataja usutles Kalle Liebertit tema uues rollis.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Kalle Liebert tahab taluliidu juhina hea seista selle eest, et liikmesorganisatsioonid liidust reaalset kasu saaksid.

Foto: Julia-Maria Linna

26

Mis on Eesti põllumajanduses praeguseks muutunud võrreldes 2010. aastaga, kui asusite toonase põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi nõunikuks ja valdkonnaga aktiivselt tegelema hakkasite?

Praegu on põllumajandus sügavas kriisis. Viis-kuus aastat tagasi olid väga head ajad, näiteks piima hind oli kõrge, ulatudes isegi üle 40 eurosendi. See näitab, et põllumajandus on väga sõltuv maailmaturul toimuvast – kui maailmaturu hinnad kukuvad, siis ei saa Eesti riik sinna midagi teha.

Miks otsustasite riigikogu kantseleis riigikogu aseesimehe nõuniku töö jätta ning talupidajate keskliidu juhatajaks kandideerida?

Põllumajandusministri nõunikuna töötatud aeg (Liebert oli 2010–2014 Helir-Valdor Seederi nõunik – toim) oli üks parimaid ja huvitavamaid minu elus. Kui 2014. aastal ministri nõuniku kohalt lahkusin, oli mul kindel plaan sektoris edasi tegutseda. Mul on koos partneriga ka maaettevõtluse nõustamise äri. Seetõttu olen ka vahepealse aja olnud kursis põllumajanduses toimuvaga ja mul on otsekontaktid talunikega.

Kui tuli võimalus kandideerida, siis ma ei kahelnud hetkekski. See oli mu kindel ja siiras soov. Tunnen end põllumajanduse valdkonnas koduselt ja hästi, tahan end seal teostada ja Eesti talude jaoks midagi olulist ära teha.

Millised on suuremad plaanid, mida tahate taluliidu juhina ellu viia?

Mõtteid on palju. Üks neist on organisatsiooni arendamine ja seda saab teha siis, kui organisatsiooni liikmetele (taluliit on katusorganisatsioon, millel on 19 liikmes- organisatsiooni – toim) reaalselt midagi pakkuda suuda-

Talumajapidamisi tuleb toetada, et noored ei läheks maalt ära, vaid võtaksid talusid üle ja asuksid tegutsema.

me. Meil on näiteks toimiv ja vajalik asendusteenistuse süsteem, kuid me saame ka põllumajanduspoliitika kujundamisel talumajapidamiste jaoks olulisi asju ära teha.

Näiteks mitmed PRIA toetusmeetmed on sellised, mis minu hinnangul mitte kõige paremini ei toeta talumajapidamisi. Väga oluline on põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise meede, mis ilmselgelt diskrimineerib väiksema käibega ettevõtteid, kuna nad saavad hindamisel vähem punkte. Järelikult nad selle meetme toetusrahadele peaaegu ligi ei saa. See on põhjendamatu ja peame kriitilise pilguga tingimused üle vaatama ning tegema ettepanekud toetussüsteemi paremaks korraldamiseks.

Kaasaegne põllumajandus põhinebki ju investeeringutel – tehnoloogia ja tehnilised lahendused maksavad kordades enam kui betoon. Kui me pole võimelised investeerima, ei püsi me konkurentsis. Põllumajanduspoliitika on ka väga toetustekeskne – kiidame me selle heaks või mitte, aga see on fakt – ja me peame vaatama, et toetussüsteem toimiks võimalikult efektiivselt ning talumajapidamiste arengut soodustavalt.

Mis on praegu talupidajate põletavaim probleem?

Talumajapidamistel on Eestis kindlasti tulevikku, nii et praegu tuleb tegutseda selle nimel, et sü-

gav kriis saaks üle elatud. Talumajapidamisi tuleb toetada, et noored ei läheks maalt ära, vaid võtaksid talusid üle ja asuksid tegutsema.

Noorte roll on äärmiselt oluline!

Mõned kliendid, keda olen nõustanud, on väljendanud suurimat muret just selle üle, kuidas noori motiveerida maal elama ning talumajapidamisi üle võtma. See on meie ees seisev kõige suurem väljakutse.

Kuidas noori motiveerida maale tulema ja maale jääma?

See on palju laiem küsimus kui üksnes põllumajandus. Esimene asi – maal peavad olema konkurentsivõimelise palgaga töökohad.

Kui põllumees on mees, siis peab ta abikaasal olema võimalik hea töökoht saada. Või vastupidi. Lastel peab olema võimalus saada head haridust ja nad peavad nägema perspektiivi, et maal on võimalik töötada ja normaalselt ära elada.

Nii et see on terve kompleks tegureid ning meie jätkusuutlikkuse kõige tähtsam küsimus. Kuid seda ühekordsete meetmetega ei lahenda.

Kas käisite hiljuti toimunud „Eesti parim talu 2016“ konkursi raames ka konkursile esitatud taludega tutvumas?

Mul oli võimalus osasid neist taludest külastada, ja see oli väga huvitav. Mitmes talus olidki noored oma vanemate tööd jätkamas ja see tegi rõõmu.

Ma leian, et väga oluline on talunikega otse suhtlemine. Kui ministeeriumis töötasin, siis oli mul ministri poolt ülesande püstitus selline: maksimaalselt neli päeva kontoris, minimaalselt üks päev maastikul inimestega rääkimas, muresid kuulamas ja lahendusi otsimas. Tahan niimoodi ka jätkata, sest oluline info tuleb otsekontaktide kaudu. Pean seda väga oluliseks.

27

UUS JUHT 2015. aasta alguses viisid põllumeeste esindusorganisatsioonid meie põllumajandus-toidusektoris läbi küsitluse. Selgus, et kolmandik vastanuist pidas põllumeeste huvide esindamist killustatuks ja pooldas olemasolevate liitude ja ühenduste baasil uue esindusorganisatsiooni loomist.

Mida Teie sellest arvate, kui põllumeeste huvide eest seisaks üks esindusorganisatsioon?

See on küsimus, mida kõige rohkem esitatakse. Justkui sellega saaks Eesti põllumajanduse probleemid lahendada! See pole sugugi keskne küsimus, vaid keskne on nende organisatsioonide ja inimeste koostöö. Just see on asi, mis vajab tõhustamist. Ühinemise vastu räägib ka see, et erinevad organisatsioonid esindavad erinevate osapoolte huvisid: ühtedel on rohkem väiketootjaid, teistel suuri...

Kindlasti on erinevad huvid, see on paratamatu. Kuid suurtes küsimustes on võimalik leida ühised seisukohad ja koostööd teha, et olukord oleks parem.

Kui kohtume kolme aasta pärast, mil leping taluliidu juhatuse esimehena lõpeb, siis millised on töövõidud?

Loodan, et taluliit on areneva liikmeskonnaga organisatsioon, kellel on hea maine, kes töötab oma liikmete hüvanguks ja kes suudab põllumajanduspoliitikat niimoodi mõjutada, et liikmetel on sellest reaalselt kasu.

Lobitegemiseks vajalik sotsiaalne võrgustik on Teil olemas?

See on õige hüpotees – mul olid ministeeriumis meeldivad kolleegid, nii et alati on võimalik helistada ja küsida, miks üks või teine asi on niimoodi lahendatud ja leida probleemidele lahendusi.

Kalle Liebert Sünnipäev: 13. mai 1969 Hariduskäik 2014 – EBS, ettevõtlus 2000–2003 Tartu Ülikooli Õigusinstituut, õigusteaduse magistriõpe (lõpetamata) 1994 –2000 Õigusinstituut, õigusteadus, BA 1990–1993 Tartu Ülikool, ajalugu (lõpetamata) Töökogemus 2010–2014 Põllumajandusministeerium, ministri nõunik 1999–2010 Riigikogu kantselei, Isamaliidu fraktsiooni õigusnõunik 1997–1999 ETA, siseuudiste osakonna juhataja 1997 Justiitsministeerium, pressiesindaja, avalike suhete osakonna juhataja kt 1996–1997 BNS, siseuudiste reporter 1992–1995 Kodakondsus- ja migratsiooniamet, erinevad ametikohad

-

Muutuste aeg eraelus ja töös

T

allinnast Nõmmelt pärit Kalle Liebert on leiba teeninud nii avalikus kui ka erasektoris. Uudisteagentuurides BNS ja ETA töötanud Liebert vahetas ajakirjanikuameti ametniku oma vastu, töötades näiteks põllumajandusministri nõunikuna ja riigikogu aseesimehe nõunikuna.

Kaks aastat tagasi tegi Kalle Liebert elus mitu olulist muudatust.

Esiteks läks Tartu Ülikooli Õigusinstituudis juristiks õppinud mees magistrantuuri majandust tudeerima. „Elukestev õpe on väga vajalik,“ põhjendas ta Estonian Business Schooli ettevõtluse eriala tudengite ridadesse asumist.

Teist muudatust võib naljaga pooleks nimetada vana armastuse ülessoojendamiseks. Lahtiseletatult tähendab see, et Liebert alustas veidi enam kui kaks aastat tagasi

taas spordiga. „Mu isa oli eluaegne sporditreener ja ka tippsportlane (Ervin Liebert, kahekordne Eesti meister tõstmises – toim). Nooruspõlves suunas ta ka mind spordi poole, nii et tegelesin jooksmisega, samuti tõstespordi, suusatamise ja suusahüpetega, ka hokit ja malet olen mänginud,“ kirjeldas Liebert oma arvukaid spordiharrastusi. Jooksmisele tegi aga aastakümneteks lõpu üks õnnetus, kui noormees kodulähedases pargis joostes puujuurika taha komistas ja vastu teravat kivi veenid puruks kukkus. „See mõjus psühholoogiliselt nii, et ma ei suutnud enam jooksmisega tegeleda,“ kirjeldab Liebert. Kuid nüüd on ta spordi juures tagasi. „Põhiliselt olen teinud pikamaajooksu, alustasin 1,5 km otsadega.

Nüüd olen jõudnud sinnamaani,

et poolmaratoni jooksen une pealt läbi ja tahan lähiajal ka täismaratoni joosta. Sport toetab ka tööelu, sest aitab mul end hästi vormis hoida, annab enesekindlust juurde ja ka püsivust, sest pikamaajooks on ala, kus on järjekindlust ja püsivust vaja. Tahan kõik oma nooruspõlve sportlikud rekordid lähiaastatel alistada. Ma arvan, et see on täiesti reaalne,“ usub mais 47-aastast sünnipäeva tähistanud Liebert.

1990. aastast parteisse kuulunud Kalle Liebert pole enda sõnul olnud parteisõdur ning pole ka valimistel kandideerinud. „Kui Eesti hakkas vabaks saama, astusin 1990. aastal ERSP-sse, sellest sai hiljem Isamaaliit, mis ühines omakorda Res Publicaga. Nii et parteilist tausta on mul 26 aastat,“ selgitas Liebert, lisades, et küllap parteisse kuulumine pole patt.

TOETUS

PRIAst saab toetust maama janduse mitmekesistamise investeeringuteks

MARIS SARV-KAASIK

M

PRIA PRESSIESINDAJA

ikroettevõtjatel on võimalik 22.–29. augustini PRIA vahendusel taotleda maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust. Seda on võimalik ühel taotlejal käimasoleva maaelu arengukava (MAK) perioodil saada kuni 150 000 eurot.

Tegemist on meetme „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” alameetmega 6.4, mille eesmärk on soodustada ja mitmekesistada maaettevõtlust eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, toetades seal püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomist.

Mitmekesistame maaettevõtlust Tulevane investeeringuobjekt saab toetatav olla siis, kui seda ei kavandata otseselt põllumajandustootmise edendamiseks, vaid muud liiki ettevõtluseks. Seejuures võib taotleja ise olla nii põllumajandustootja või omatoodetud põllumajandustoodangu töötleja kui ka mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja.

Nõuded taotleja majandusnäitajatele ja toetuse määr sõltuvad sellest, kas ettevõtja on põllumajandustootja või mittepõllumajandus-

30

liku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja. Ka taotlusvooru eelarve on planeeritud eraldi: põllumajandusettevõtjatele 3,6 miljonit, mittepõllumajandusettevõtjatele 8,4 miljonit eurot. Toetuse piirmäär neile on vastavalt 50% ja 40% investeeringu abikõlblikust kulust. Toetus peab moodustama vähemalt 15% investeeringu abikõlblikust kulust.

Väga populaarne toetus Mitmekesistamise toetust on saanud taotleda ka varasematel aastatel ja see on olnud väga populaarne. Meede pakub võimalusi väga erineva sisuga projektide rahastamiseks: ehitamine ja hoone parendamine, masinate ja seadmete ostmine ja paigaldamine, rändkaupluse ja selle sisseseade ostmine; toetatav on ka investeering päikese-, vee- ja tuuleenergia tootmisse ning bioenergia (elektri, soojuse, vedelkütuse või gaasi) tootmisse. Toetust saab projektiga seotud taristu jaoks ja kaasnevateks tegevusteks – ehitiste puhul projekteerimistöö, uuringud, omanikujärelevalve; objekti juurde tee või platsi ehitamine, vajaliku IT-lahenduse ja tarkvara soetamine jne.

Meetme määrus täpsustab nii abikõlblike kulude loetelu kui ka seda, mille jaoks toetust ei anta.

Näiteks ei saa majutusteenuse osutamisel enam toetust uue voodikoha rajamiseks ja hoone parendamiseks, ehitamiseks ning majutuskoha sisustamiseks statsionaarse põhivaraga.

Eeloleva taotlusvooruga seoses tegi maaeluministeerium meetme määruses mitu muudatust. Näiteks varem kasutati taotleja majandus-

Hea teada Taotleda saab e-PRIA kaudu Taotlusi võtab PRIA selles taotlusvoorus vastu ainult elektroonselt uue e-PRIA kaudu, kus on ka juhised e-PRIA kasutamiseks ja taotluse täitmiseks. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on e-PRIA kliendiarvutid, kus saab toiminguid teha klienditeenindaja abiga.

Pärast taotluste laekumist algab PRIA-s nende menetlemine ja hindamine, mida tehakse määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Eelarve piires saavad toetuse paremusjärjestuses eespool olevad abikõlblikud taotlused, mis said vähemalt määrusega kehtestatud minimaalsed hindepunktid.

Otsused teeb PRIA hiljemalt 6. detsembriks k.a. Määratud toetuse kättesaamiseks tuleb investeering nõuetekohaselt ellu viia ning esitada seejärel e-PRIA kaudu maksetaotlus koos vajalike dokumentidega.

Maaelu Edendamise SA väljastab ka laene ja tagatisi, et aidata rahastada käesolevast meetmest toetatavaid tegevusi.

tegevuse andmetena taotlemise aastale eelnenud kahe majandusaasta aruandeid, nüüd taotlemisele eelnenud kahe majandusaasta aruandeid – erinevus tuleb sellest, et paljudel ettevõtetel ei kattu majandusaasta ja selle aruandlus kalendriaastaga.

Käibemaks ei ole enam toetatav, sõltumata sellest, kas taotleja on käibemaksukohustuslane või mitte.

Kõigi tingimuste ja nõuetega palume toetuse taotlejatel määruse abil tutvuda, abiks on selgitav materjal PRIA kodulehel.

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus

A

lates 30. augustist 5. septembrini saab PRIA vahendusel taotleda MAK-i meetme „Koostöö“ alameetme toetust uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks.

Eesmärk on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris. Projektid on suunatud ettevõtete praktiliste vajaduste lahendamisele. Toetuse taotleja peab kaasama projekti kavandamisse ja elluviimisse partnerina vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse, kel on projekti valdkonnas varasem teadusja arendustegevuse kogemus ning projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, ruumid ja kvalifitseeritud personal.

Tehnoloogiate arendamisele suunatud tegevused toimuvad enamasti laboritingimustes.

Tootearendusprojekti tegevused on suunatud olemasolevate teaduslike või ärialaste teadmiste kasutamisele kaubandusliku suunitlusega uute või täiustatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Tavaliselt toimub tootearendustegevus ettevõttes, kus saab luua või täiustada toodete, protsesside või teenuste prototüüpe ning neid tegelikes töötingimustes katsetada. Arendustegevuste raames saab teha ka katseprojekte.

Abikõlblikud on otsesed kulud projektiplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning projekti tulemuste levitamiseks. Toetuse määr on kuni 90% ja sõltub sellest, millise valdkonna projekti planeeritakse ja kes on toetuse saaja. Eeloleva taotlusvooru eelarve on 500 000 eurot ning toetus ühe projekti kohta kuni 50 000 eurot abikõlblikest kuludest.

Taotlejale on kehtestatud nõuded põhitegevusala ja majandusnäitajate kohta. Tingimused toetuse taotlemiseks on sätestatud maaeluministri määruses, juhised ja vormid leiab PRIA kodulehelt.

24. jaanuariks 2017 teeb PRIA otsused taotluste rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

31

TEHNIKA

Eesti ning Soome koostöös valmivad traktorid Hiljaaegu oma 20. asutamisaastapäeva tähistanud metallifirma Norcar-BSB Eesti toodab Kohila lähistel asuvas tehases kahte tüüpi traktorite raame, millele Soomes ehitatakse peale valmis masin.

TEKST: MART PARTS

32

Norcar Eesti on hea näide soomlaste investeeringust Eestisse. Just sellisest rahapaigutusest, mis on aastateks kestma jäänud, siinmail töökohti loonud ja piirkondlikku majandust edendanud.

Sajaprotsendiliselt Soome kapitalile kuuluv Norcari tütarfirma alustas 1994. aastal Kiiul ühes garaažis, seejärel koliti Karjakülla endisaegsesse Raku karusloomakasvanduse hoonesse ja nüüdseks on tootmine sisse seatud Kohila külje all Prillimäel. Ettevõttel on kaks peamist tegevussuunda –

maatööde jaoks mõeldud Norcar väiketraktorite n-ö kandvate metallosade tootmine ja karusloomafarmide söödajagamismasinate Minkomatic raamide tootmine.

Lisaks tegeletakse vähemal määral ka muu tellimuspõhise allhanketootmisega, kusjuures tellimusi vahendab ja tootearendusega tegeleb kolmele vennale kuuluv Soome emafirma. Eesti tootmisüksuse inseneril jääb üle vaid joonised ette võtta ja valmistatava detaili parameetrid CNC-tööpinkide arvutitesse sisestada. Praegu toodab Norcar

Norcar-BSB Eesti tegevjuht Jaak Ojandu on seda meelt, et mõnevõrra on suure ettevõtte tütarfirmana tegutseda küll lihtsam, ent mida aeg edasi, seda rohkem püütakse välja arendada ka teisi tegevussuundi, ennekõike just allhanketoodete sortimenti laiendada. Fotod: Sven Arbet

Eesti emafirmale 60% ja väljapoole 40%.

AS-i Norcar-BSB Eesti tegevjuhi Jaak Ojandu sõnul on ettevõtte tootmispotentsiaal tänu aja jooksul soetatud tipptasemel tööpinkidele kõrge. Nii valmistatakse ka uute toodete rakised ise, mis võimaldab saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, sest rakiste tellimine väljastpoolt on üsna kulukas tegevus.

Oleme

saavutanud päris hea tehnoloogilise taseme ja esialgu uusi investeeringuid ette ei näe.

Küll aga otsime riskide hajutamiseks ka teisi partnereid.

Jaak Ojandu

Maht oleneb börsihinnast „Söödatraktorite tootmine sõltub otseselt karusnahkade maailmaturuhinnast ja praegu see kõige paremal tasemel ei ole. Sellepärast on ka söödatraktorite tootmise osakaal suhteliselt väike,” selgitas Ojandu. „Teeme päris palju varuosasid Balti Karusnahale.

Kolmas suund, millega me Eestis praegu enam ei tegele, on tööstusautomaatika lahenduste väljatöötamine, tööstuse robotiseerimine.

Nüüdseks on Eestisse jäänud vaid traktorite rauatöö.”

Kõigepealt alustatigi söödamasinatega, õige pea lisandusid ka minitraktorite raamid, mis Prillimäe tsehhides algusest lõpuni – alates metallilõikusest kuni valmistoote värvimiseni – valmis tehakse. Praegu on küll karusloomafarmidele tehnika tootmine muuga võrreldes ülekaalus, kuid teised tegevusalad üha laienevad ja ulatuvad praegu juba üle 40% Norcari toodangust.

Jaak Ojandu rääkis, et eelmise kümnendi lõpus oli firmal ka päris kriitilisi aegu, mil tellimusi nappis ja Soome omanikud maksid sisuliselt omast taskust töötajate palgad ja muud kulud kinni. Kui 2006. aastal sai Norcar Eestis tööd veel

80 inimest, siis tänaseks on nende arv kaks korda väiksem. 2008. aasta kujuneski selliseks, et Prillimäe tööstushoone saadi valmis, tehnika koliti sisse... ja pandi tuled kustu, sest tööd ei olnud.

Tootmine ajale jalgu ei jää „Eks me olime sunnitud asju ümber vaatama. Tehnika uuenes ja lihtsalt treipingitoetajaid ei olnud enam vaja tööl pidada,” rääkis Ojandu. „Praeguseks oleme saavutanud päris hea tehnoloogilise taseme ja esialgu uusi investeeringuid ette ei näe. Küll aga otsime riskide hajutamiseks ka teisi partnereid, kelle tellimusi täita.”

Ta tõi esile firma Doosan Puma 2100 MS kahe padruni ja toorikusöötjaga varustatud CNC-treikeskuse, mis on tehnika viimane sõna ja võimaldab valmistada äärmiselt laia tootevalikut. Sisuliselt käib asi nõnda, et pink võtab ühest otsast tooriku sisse ja teisest otsast tuleb välja valmis detail. Inimene peab sisestama programmi, toorikukassetti täitma ja valmis asjad vastu võtma.

Teine, ettevõttele avaraid tootmisvõimalusi pakkuv seade on robotkeevitus. Nii näiteks sai Norcar Eesti valmistada frontaallaaduritele hüdrosilindreid, samuti toodetakse Põhjamaade juhtivale hüdrosüsteemide tootjale PMC Polarteknik hüdropaake. Headel aastatel on valmistatud isegi kuni 9000 hüdrosilindrit ja see olevat vägagi tasuv töö. Ojandu hinnangul ei oleks ettevõte neid tellimusi saanud, kui neil ei oleks olnud kaasaegseid CNC-tööpinke ja 3D-projekteerimist. „Paljude toodete juures ei aktsepteerita tänapäeval enam käsitsikeevitust, kuigi selle

33

TEHNIKA kvaliteedil ei pruugi midagi häda olla,” tõdes ta. „Automaattööpingid on seda enam vajalikud, sest head töömeest on keeruline leida, kahte head töömeest aga veelgi keerulisem.”

Vaatamata sellele on Norcar Eesti tehases veel üksjagu alles ka heas töökorras nõukogudeaegseid tööpinke, mis siiani mõne töö jaoks, näiteks väikepartiide puhul, on asendamatud. Samas avaldab Jaak Ojandu ka oma väikese unistuse tootmistehnoloogia veelgi täiuslikumaks muutmiseks. Nimelt annaks kõvasti efektiivsust juurde tsehhisisese logistika robotiseerimine. Robot sõidab tsehhis ringi, võtab vajaliku rakise, annab selle keevitusrobotile ette, seejärel juba ka detailid, mida on tarvis töödelda jne. „Eesmärk on selline lahendus kõigepealt enda jaoks välja töötada ja seejärel hakata seda ehk ka teistele müüma,” märkis Ojandu. „Ka meie kasutame tootmise juhtimiseks Eestis väljamõeldud programmi, mis ei maksa 100 000 eurot, on palju odavam, aga töötab põhimõtteliselt sama tulemuslikult kui need sajatuhandelised.”

Traktor sai roomikud alla Tänavu tutvustas Norcar Maamessil oma uudismudelit – universaalse keskliigendiga minitraktorite seeria kõige suurema mudeli 7545 edasiarendust T4, mis uuendusena on varustatud roomikutega. Seda tüüpi traktorit on Soomes tehtud 18 aastat, esimesed neist olid sootuks ilma keskliigendita.

Peamine, mis Norcari väiketraktorit teistest analoogidest eristab, on asjaolu, et sel on rauast tehtud mitmed sellised osad, mis teistel hinnavõidu saavutamiseks on valmistatud plastmassist. Näiteks porikaitsmed, kapotikaaned, iluplekid. See teeb Norcarist küll hinna poolest veidi kallima masina, ent selle eest see ka kestab kaua.

34

Metallraami sisse on ehitatud ka õli- ja kütusepaak. „Tegemist on väga laia kasutusotstarbega traktoriga, millele leiab rakendust alates ehitusest lõpetades haljastuse ja muude kommunaalmajanduslike töödega,” iseloomustas Jaak Ojandu. „See on väike, küllalt suure jõudlusega, hea näiteks farmis manööverdada. Eestisse müüdutest peaks kõige vanem olema juba 15 aastat ühes farmis ametis.”

Spetstraktorid kogu maailmale Põhiline Norcari toodangu turg on küll Norras ja Rootsis, aga traktoreid müüakse ka mujale, näiteks on huvi suurenemine märgatav Iisraelis.

Minkomatic söödatraktoritele tehakse Norcar Eestis raam ja söödapump. Soomes varustatakse traktor n-ö pealisehitusega, mille hulka kuulub ka söödamahuti.

Varem tehti see plastmassist, nüüd – mida aeg edasi, seda rohkem – nõutakse juba roostevabast terasest mahuteid. Suurem osa mudelitest on varustatud ka söödasegajaga, täiuslikumatel on peal arvutijuhtimine, mis võimaldab igale loomale personaalse toidukoguse anda. Looma puuri küljes on vastav kiip, mida söödatraktori fotosilm lugeda suudab ja vastavalt sellele jagatakse ka söödaratsioon.

Aastas toodab Norcar mõlemat traktorimudelit kokku umbes 500.

Prillimäe tehasest saadeti headel aegadel välja paar-kolm rekkatäit toodangut nädalas.

Eestis Norcar minitraktoreid müüva OÜ Aiatäht juhatuse liige Arvi Ratassepp selgitas, et tegemist on üsna universaalse traktoriga, mis sobib kasutamiseks nii farmis kui ka kommunaalteenuseid osutavas või haljastustöödega tegelevas ettevõttes. „Uuel, kõige võimsamal roomikutega varustatud Norcaril on väga hea läbivusvõime, nii et selle-

Kõige uuem Norcar, mis varustatud kummiroomikutega – asjaolu, mis parandab tunduvalt masina läbivust ja võimaldab seda kasutada ka väiksemate metsatööde tegemisel.

ga saaks teha ka väiksemaid metsatöid,” selgitas Ratassepp. „Tänu laiale tööriistavalikule, mis traktori noole otsa käivad, on selle kasutusvaldkond väga lai.”

Tema sõnul sobivad kõige väiksemad, kinnise kabiinita Norcarid näiteks loomalautade teenindamiseks või lihtsalt abiks talumajapidamisse, suurematel on soojustusega kabiin ja ka mootoril võimsust rohkem.

Roomikute lisamisega kirjutatakse masina hinnale küll peaaegu 20 000 eurot otsa, nii et kokkuvõttes maksab kalleim variant ligi 60 000 eurot.

Väiketraktor Norcar 7545 4T Toodetakse Soomes.

Edasimüüja Eestis OÜ Aiatäht.

Väga hea läbivusega minitraktor, suudab kanda-vedada ka kuni 1,5 tonni kaaluvat koormat.

Soojendusega kabiin.

Lisaks laadurfunktsioonile lai valik lisaseadmeid.

Võimsus 45 hj.

Kiirus kuni 10 km/h.

Tõstevõime 1650 kg.

Tõstekõrgus 3640 mm.

Kaal 2200 kg.

Karusloomafarmi traktor Minkomatic 810 DLA Norcari suurim karusloomafarmile mõeldud söötmismasin.

Kasutatakse pikkade varjualuste ja söötmiskäikudega farmides.

Kubota diiselmootor võimsusega 28 hj.

Täishüdraulilise neljarattaveoga ja liigendjuhtimisega.

Roostevabast terasest söödapaak mahutab 1300 kg.

Tänu kaheteljelisele söödavankrile jääb erisurve aluspinnale madalaks, mis vähendab selle kulumist.

Juhiiste reguleeritav ka külgsuunas.

Allikas: Oy Norcar-BSB A

Loogiline ja paindlik traktor TARMO SOODLA, HALJASTUSSPETSIALIST JA ARBORIST

O

len Norcar 6226A traktorit kasutanud kaks aastat. See on üks kõige paremini manööverdav putukas, mida ma tean.

Kui ma tehnikat soetan, siis kindla eesmärgi ja spetsifikatsiooni järgi. Norcari puhul on kaks kindlat asja, mis selle minu silmis konkurentidest paremaks teevad.

Need on pöörav esiosa ja asjaolu, et see on täielikult tugevast metallist.

Eks parameetrite poolest ole taolised traktorid kõik sarnased. Aga Norcari eelised tulevad ilmsiks näiteks lumelükkamisel. Tallinnas

konkreetselt Pärnu maantee viaduktil, kus otstes on vähe ruumi ja miski muu tehnika seal ümber keerama ei mahu – vajab manööverdamist. Kõnniteelt saab lund mugavamalt sõiduteele laadida, kust siis suurem tehnika selle ära võtab.

Suvel kasutan seda traktorit okste vedamiseks, ka siloharki kasutan. Olen käinud sellega väiketalunike lambalautasid tühjendamas – 130 sentimeetri laiuse silohargiga mahub ka väikesesse lauta sisse ja saab kokkusurutud sõnniku lihtsalt kätte. Peagi hangin ka niiduki.

No ja siis muidugi haljastuse planeerimine ja kaevetööd. Mul on kahesüsteemse hüdropumbaga ja

kiirema käiguga masin. Saab ühest kohast teise rutemini liikuda – on suur vahe, kas sõita 10 km/h või 19 km/h. Kahesüsteemne hüdropump võimaldab nendel töödel, kus kasutatav riist ei nõua väga suurt õlivoolu, rakendada ökonoomsemat süsteemi. Iga ratta saab eraldi blokeerida kas tavalisse, töö- või jõuasendisse. Elektroonika on ka niiskuses hästi vastu pidanud. Minu jaoks on veel olulised jalagaasi olemasolu ning masina üldine loogiline ülesehitus.

Eks iga asjaga kaasne ka jamad – alati võiks olla suurem, laiem ja kõrgem. Just viimast võiks see traktor tõesti natuke rohkem olla.

35

I N N OVAT S I O O N

Jätkusuutlikuks toimimiseks va jame innovatsiooni ANTS-HANNES VIIRA, EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DIREKTOR

P

õllumajanduses ja toidutööstuses tootlikkuse jätkusuutlikul viisil suurendamiseks on vaja innovatsiooni. See tähendab uusi toimimisviise, tooteid ja teenuseid kogu põllumajanduse ja toidu tootmisega seotud tarneahelas. Innovatsiooni on vaja ka kliimamuutuse mõjude ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.

Eesti majandus on väike ning meie kaubandus- ja investeerimispoliitika muu maailma suhtes on traditsiooniliselt olnud avatud ja väheste piirangutega. Seega on siinne põllumajandussaaduste ja toidu tootmine, aga ka tarbimine osa rahvusvahelisest ärist.

Kuna elanike arv maailmas jätkuvalt kasvab ning FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) prognoosi kohaselt ulatub see 2050. aastal 9,7 miljardini (ligi 33% enam kui 2015. aastal), siis on põllumajanduse ja toiduainetööstuse näol maailma mastaabis tegemist kasvava ärivaldkonnaga.

Seejuures eeldab FAO, et toidu tarbimine kasvab inimeste sissetulekute suurenemise ja harjumuste muutumise tõttu rahvaarvust enam. Sellest kasvust soovib osa saada suur osa maailmas (ja ka 36

Eestis) toidu tarneahelaga seotud ettevõtjaid: nii ressursside (maa, vesi, kapital) omanikud, tootmissisendite (masinad ja seadmed, seemned, tõuloomad, väetised ja taimekaitsevahendid jne) tootjad ja vahendajad, põllumajandustootjad, toiduaine- ja muu töötlev tööstus, kaubandus- ja logistikaettevõtted, aga ka toitlustusasutused.

Rahvusvahelisel turul püsimajäämiseks ja edukalt töötamiseks on vaja olla võrreldes teiste turuosalistega konkurentsivõimeline.

On ju ka kaks aastat kestnud piimanduse kriis märkimisväärselt laiendanud meie kauplustes Eesti piimatööstuste konkurentide valmistatud piimatoodete valikut.

Kitsas ja lai vaade Kui läheneda põllumajanduse ja toidutööstuse konkurentsivõimele väga kitsalt, siis sõltub nende majandussektorite konkurentsivõime sellest, kuivõrd nutikad ja edukad on nendes valdkondades tegutsevad ettevõtted. Nende ettevõtete hea käekäik on esmalt nende endi huvides.

Avarama pilguga vaadates on aga põllumajanduse ja toidutööstuse konkurentsivõime tugevalt seotud ka avaliku huviga. Esiteks, need sektorid tagavad toidujulgeoleku, mille olulisust ei saa tänases maailmas kuidagi alahinnata.

Teiseks, tegemist on majandussektoritega, mis tegutsevad maailmaturu kasvavas segmendis.

Kui Eesti eksportivad põllumajandustootjad ja toiduainetööstus suudaksid maailmaturul oma turuosa hoida või suurendada, siis aitaks see kaasa ka Eesti üldise heaolu kasvule. Seejuures oleks mõju suurem just maapiirkondades (põllumajanduse ja toiduainete tootmise osa Eesti majanduses on toodud lk 39).

Seega on konkurentsivõimeline põllumajandus ja toidutööstus ka avalikkuse ja riigi huvides. Riik saab oma erinevate valdkondade poliitikatega luua põllumajandustootjatele ja toiduainetööstusele arenguks soodsama keskkonna.

Konkurentsivõime kasvatamine Konkurentsivõime üheks peamiseks allikaks peetakse tootlikkust. Tootlikkuse suurendamine tähendab sisuliselt sama sisendikasutuse juures toodangu suurendamist, sama mahu tootmist väiksema hulga sisenditega või siis üheaegselt sisendite kasutamise vähendamist ja toodangu mahu suurendamist.

Tootlikkust on võimalik suurendada nii uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kui ka teatud piirides tootmissisendite (näiteks väetised ja taimekaitsevahendid) intensiiv-

se-

9,7 mld

suud vajab maailmas 2050. aastal toitmist. Praegu elab ilmas 7,4 miljardit inimest.

ma kasutamisega.

Liiga intensiivne põllumajandustootmine kombineerituna ebasobivate tootmispraktikatega võib aga pikemas perspektiivis rikkuda looduslikku tasakaalu (elurikkuse vähenemine, veereostus, muldade vaesumine jne), mis omakorda vähendab tootmise jätkusuutlikkust (ja ka konkurentsivõimet) ning võimendab maailma rahvaarvu suurenemise taustal survet põllumajandustootmiseks vajalikele esmastele ressurssidele (maa, vesi, elurikkus).

Tootlikkus ja innovatsioon Selleks, et suurendada põllumajanduses ja toidutööstuses tootlikkust jätkusuutlikul viisil, on vaja innovatsiooni ehk uusi toimimisviise, tooteid ja teenuseid kogu põllumajanduse ja toidu tootmisega seotud tarneahelas.

Innovatsiooni on vaja ka kliimamuutuse mõjude (Eesti puhul: soojem kliima, rohkem sademeid, meie tingimustes uued taime- ja loomahaigused ning kahjurid) ennetamiseks ja nendega toimetulekuks, aga ka kliimamuutusega

kaasnevate uute võimaluste oskuslikuks ärakasutamiseks.

Selleks, et üle vaadata riikide põllumajanduse innovatsioonisüsteemid ja anda asjakohaseid poliitikasoovitusi, on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) algatanud uuringute sarja „Innovatsioon, põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ (Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability).

Nendes uuringutes eeldatakse, et põllumajanduses ja toidu tootmisel on eesmärgiks tootlikkuse suurendamine jätkusuutlikul viisil.

Kasvu peamiste suunajatena nähakse innovatsiooni, strukturaalseid muutusi (eeldatakse, et suuremad ettevõtted on uute praktikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisel suutlikumad) ning loodusressursse ja kliimamuutust.

Riigid saavad oma erinevate poliitikate kaudu neid kasvu suunajaid mõjutada, et luua põllumajanduse ja toiduainete tootmisele soodne arengukeskkond. Vastavad poliitikad on omakorda jagatud nelja rühma: makromajanduspoliitika ja valitsemine mõjutavad majanduse stabiilsust ja usaldust institutsioonide (majanduses kokkulepitud toimimispõhimõtete) suhtes; 37

I N N OVAT S I O O N erinevad piirangud, kaubandus- ja investeerimispoliitika, erinevatele rahastamisvõimalustele ligipääs ning maksupoliitika mõjutavad eraettevõtete stiimuleid ja võimalusi investeeringute tegemiseks; taristu, tööjõu-, haridus- ja teaduspoliitikad mõjutavad teenuste kättesaadavust, samuti kvalifitseeritud tööjõu saadavust; põllumajanduspoliitikal ja innovatsioonipoliitikal on mõju sellele, millesse ettevõtted investeerivad.

Seega, kui meie eesmärk on konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik põllumajandus, toiduainetööstus ja sellega seotud tarneahel, siis tuleb kriitilise ja konstruktiivse pilguga üle vaadata, kas mainitud poliitikavaldkonnad ja poliitikad aitavad sellele eesmärgile tänast olukorda ja tulevikku silmas pidades piisavalt kaasa.

Kui Eesti

eksportivad põllumajandustootjad ja toiduainetööstus suudaksid maailmaturul oma turuosa hoida või suurendada, siis aitaks see kaasa ka Eesti üldise heaolu kasvule. Seejuures oleks mõju suurem just maapiirkondades.

Loe lisaks Tutvu erinevate riikide innovatsioonisüsteemidega: Seni on uuringute sarjas „Innovatsioon, põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ ilmunud Austraalia, Brasiilia, Kanada ja Hollandi põllumajanduse innovatsioonisüsteemide ülevaated (nendega saab tutvuda lingil www.oecdilibrary.org/agriculture-and-food/ oecd-food-and-agricultural-reviews_24114278), ilmumas on Türgi, USA ja Hiina põllumajanduse innovatsioonisüsteemide ülevaated.

Maaeluministeeriumi initsiatiivil on OECD koostamas ka Eesti innovatsioonipoliitika ja põllumajandusvaldkonna innovatsioonisüsteemi analüüsi, mis kava kohaselt valmib 2017. aastal.

Taustaraporti selleks koostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut.

HINNAD ALATES 660 EUROST Väikese Vankri järgi nimetatud Arcas Trailer on uus Eesti haagisetootja. Meie eesmärgiks on olla usaldusväärne partner ja kvaliteedi sünonüüm haagiste tootmises. Selle tagavad pikaajalise haagisetootmise kogemusega meeskond ja vastupidavad konstruktsioonid.

Arcas Traileri mudelivalikusse kuuluvad kasti- ja paadiveohaagised. Valmistame ka kliendi soovi järgi erihaagiseid. Tulge tutvuge meie mudelivalikuga Laagris, Hoiu tn 7A või saatke oma soov e-postile info@arcastrailer.eu. Koostöös leiame teile alati sobivaima lahenduse.

Arcas Trailer OÜ Hoiu 7A, Laagri, Harjumaa 654 1521 info@arcastrailer.eu www.arcastrailer.eu

Milline on põllumajanduse ja toiduainete tootmise osa Eesti majanduses?

2015. aastal oli põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses hõivatud 3,9% kõigist hõivatutest. Maaasulates elavatest hõivatutest töötas põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses 10,8%. Toiduainete tootmises töötas 2,2% hõivatutest.

2014. aastal andis põllumajandus, metsandus ja kalandus 3,4% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), toiduainete tootmise osa oli ligikaudu 2,9%.

Piirkondlikult oli põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse osakaal SKP-st suurim Kesk-Eestis (12,2%).

Lõuna-Eestis andis põllumajandus, metsandus ja kalandus 9,2% SKP-st, Lääne-Eestis oli see näitaja 8,7%. Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse osa SKP-st oli kõige

madalam Põhja-Eestis (0,7%), Kirde-Eestis oli vastav näitaja 1,1%.

Toiduainete tootmise osakaalu Eesti piirkondlikus SKP-s avalik statistika ei anna, kuid võib eeldada, et ka see on maalistes piirkondades suurem kui linnalistes.

2015. aastal moodustasid elusloomad ja loomsed tooted 3,3% Eesti kaupade koguekspordist, taimsete toodete osakaal oli 2,1%, loomsed ja taimsed rasvad ning õlid 0,4% ning valmistoidukaubad, karastus- ja alkohoolsed joogid 4,0%. Teisisõnu, põllumajandussaadused, toidukaubad ja joogid moodustasid 9,8% Eesti kaupade koguekspordist.

2016. aasta juuni lõpu seisuga moodustasid põllumajandus-, met-

sandus- ja kalandusettevõtetele antud laenud 5,5% mittefinantsettevõtetele antud laenude jäägist, sellele sektorile antud liisingu jääk moodustas 12,8% Eesti liisinguettevõtete portfellist.

Seega võib eeldada, et põllumajanduse ja toiduainete tootmisega seotud tarneahelas tegutsevate ettevõtete panus Eesti majandusse on oluliselt suurem kui tavapäraselt mõõdikutena kasutatavad põllumajanduses hõivatute ja sektoris loodud lisandväärtuse osakaal viitavad.

Kuna avaliku statistika põhjal ei ole võimalik kogu põllumajanduse ja toidu tarneahela osa Eesti majanduses hinnata, siis vajab see kindlasti edasist uurimist.

WERNECO OÜ | +372 58013334 | www.werneco.ee Teraviljakäitlusseadmed

Hakkeahjud

Konteinerkatlamajad

Murutraktorid

Projekteerimine Projektijuhtimine

Kalorifeerid

TÖÖRI IST

N

-tester ehk taimede lämmastikumõõtja peaks olema igale vähegi suuremalt ette võtvale põllumehele igapäevane abivahend, leiab teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili arengujuht Avo Kons.

N-tester on pihku mahtuv seade, millega on võimalik kiirelt ja lihtsalt mõõta taimede lämmastikusisaldust. Mõõdetakse taime lehe kaudu otse põllul. Ära jääb kulukas ja aeganõudev laborianalüüs, mis ei võimalda põllumehel operatiivselt tegutseda.

N-testriga tuleb mõõtmisi teha korduvalt iga paari päeva tagant ja andmed sisestada vastavasse tabelisse. Kui on näha, et taime lämmastikusisaldus on stabiilne või tõuseb, siis võib väetamisega oodata, kui aga lämmastikusisaldus näitab mitme mõõtmise põhjal vähenemistendentsi, on aeg väetamiseks. Oluline on, et taimedel oleks optimaalne lämmastikutase kogu kasvuperioodi jooksul. See loob eeldused kõrge kvaliteediga saagi saamiseks.

N-TESTER – viljakasvata ja nutikas abivahend TEKST: KRISTINA TRAKS PILT: AGRICON BALTIC

40

Ühishankega osteti 30 testrit Kevilis tehti ühishange ja soetati 30 Yara N-testrit. Samuti said ühistu liikmed koolituse testri kasutamiseks. „Põllumehel võivad olla suured kogemused ja loomulikult tunneb ta oma põldusid, kuid kõhutunde järgi väetades võib ka väga lihtsalt väetamisega mööda panna, sest olud muutuvad pidevalt.

Kui taimel on kasvuperioodil piisavalt toitaineid, sisaldab ta proteiini rohkem ja sellise vilja hind on turul kõrgem,“ ütles Kons.

Ta lisas, et testrit kasutades saab vältida ka põldude üleväetamist ja seega kulutusi kokku hoida. Muidugi lisandub ka keskkonnasäästuaspekt.

Paar tuhat eurot maksva N-testri soetamist nimetas Kons elementaarseks investeeringuks igale viljakasvatajale, kel põldusid üle 500 hektari. „Kevilis kasutame testreid ka mitme mehe peale ja umbes 50–60 protsenti meie liikmete põldudest saavad monitooritud. Üldiselt aga tasub N-testri ost end aastaga ära,“ sõnas Kons. „Yara testrid on ka väga töökindlad ja lihtsad kasutada,“ leidis Avo Kons. Ta julgustab põllumehi, kes Kevili liikmed pole, julgesti N-testri asjus nõu küsima. „Me jagame lahkelt oma teadmisi, sest eesmärk on panustada Eesti põllumajanduse arengusse,“ lisas ta.

Tulemused üllatasid

K

evili liige, Rabaveere Farm OÜ juhataja Olav Kreen rääkis, et kasutab testrit teist aastat. Tulemused on olnud kogenud põllumehele üllatavad – nii mõnigi kord on näidanud tester taimede lämmastikuvaegust siis, kui Kreen seda sugugi kahtlustada pole osanud. „Oli põlde, kus arvasin, et oleks vaja väetada, kuid mõõtmine näitas, et pole vaja. Oli ka lämmastikuvaeguses põlde. Eelmisel aastal tehti minu põldudel esimest korda selliseid mõõtmisi ja saime rekordsaagid suurepärase viljakvaliteediga. Mõõtmine tõi raudselt rahaliselt suurt kasu,“ kinnitas Kreen. Tänavune aasta on aga põllumehele päris raske ja rekordeid kindlasti ei tule. „Kevadel oli põud, nüüd, koristamise ajal, sajab iga päev. Ei ole midagi head praegu. Ilma vastu ei saa.“

„N-tester mõõdab taime hetkeolukorda, kuid ta ei ütle mulle, mis on olukorra põhjuseks. Sellest peab põllumees ise oma kogemuste põhjal aru saama. Ka mõõtmiskoha valiku peab otsustama põllumees, samuti tuleb tulemusi analüüsides arvestada erinevaid vilja liike ja kasvufaase,” rääkis Kreen.

Ta lisas, et on 20 aastaga oma põldude muldasid ja nende võimekust tundma õppinud, aga nüüd tuleb uurida, kuidas nad erinevates tingimustes toimivad. „Huvitav on see, et olud on igal aastal väga erinevad, mugavaks ei saa minna.

Loodus muutub, ilmastik samuti,“ rääkis Kreen.

Kogenud põllumees Olav Kreen leidis, et N-testri taoliste uuenduslike abivahendite kasutamine on just see suund, kuhu Eesti põllumajandus peaks liikuma.

Hea teada Samm lihtsamalt keerulisemale Kui N-tester on väike kaasaskantav seade, mis on jõukohane soetada paljudele, siis samm edasi on Nsensor, mis on juba oluliselt kallim, aga ka targem seade. See kinnitatakse traktori katusele ja ta töötab reaalajas koostöös väetisekülvikuga. Kui traktor sõidab üle põllu, skaneerib seade pidevalt taimi, arvutab tulemuste põhjal väetisenormi ja edastab andmed väetiselaoturile.

Teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili arengujuht Avo Kons ütles, et see seade maksab 26 000– 30 000 eurot ning kuna tegemist on märkimisväärse investeeringuga, on see jõukohane ja mõttekas ost ainult suurtele viljakasvatajatele.

Kevili liikmetest kasutab N-sensorit oma põldude väetamiseks kolm põllumajandusettevõtet.

Tunnustatud Tšehhi kvaliteet ja töökindlus!

ZETOR MAJOR 80 KOOS ESILAADURIGA G

SÜGISKAMPAANIA

ANTII AR

hinnale lisandub käibemaks

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

MÜÜK: Priit Ummik, tel 5334 0555 Steven Saaristu, tel 502 7680

Urmas Pungar, tel 526 6103 Sander Kikas, tel 568 4878

info@talutehnika.ee, www.talutehnika.ee, www.zetor.ee

OTSUS

Glüfosaati võib kasutada järgmise aasta lõpuni

E

uroopa Komisjon otsustas juuni lõpus, et pikendab glüfosaadi kasutamise lubamist ajutiselt kuni 2017. aasta 31. detsembrini.

Ajutise pikendamise otsuse taga on asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei suutnud kokkuleppele jõuda, kas seda vastuolulist herbitsiidi tohib kasutada või mitte. Küsimus on selles, et teadlased on jõudnud vastakatele arvamustele glüfosaadi võimalikule kahjulikkusele inimese tervise suhtes.

Osad neist on jõudnud järeldusele, et glüfosaat võib põhjustada vähki haigestumist, teised peavad seda aga tervisele kahjutuks.

Nüüd oodataksegi Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) uue hinnangu valmimist, et järgmise aasta lõpus glüfosaadi kasutamise lubamise või keelamise suhtes taas otsus langetada.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep kirjutas juuni Põllumehe Teatajas, et glüfosaadi ohutust on hin-

nanud Euroopa Komisjoni poolt toimeaine hindajariigiks määratud Saksamaa.

Samuti on teadusliku arvamuse andnud Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Hinnangut ohutuse kohta inimese tervisele on koostamas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA). Oma hinnangu on andnud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC).

Tekitab vähki või mitte? „Kui IARC leidis, et glüfosaat on tõenäoline vähktõve põhjustaja, siis EFSA riskihinnang järeldab vastupidist. Glüfosaadi senine klassifikatsioon on võrdväärne näiteks ühe tuntud nõudepesuvahendiga. Üsna kindlalt võib väita, et glüfosaati sisaldavate toodete kasutamisel on kõige suurema riski all just põllumehed ise, kes nende toodetega kõige lähemalt kokku puutuvad,” kirjutas Evelin Hillep.

Ta nentis ka, et seni pole aga teadus suutnud glüfosaadi ja või-

malike terviseprobleemide vahel põhjuslikku seost tuvastada.

Kasutamine kasvab mühinal Fakt on aga see, et glüfosaat on maailmas üks enimkasutatavaid herbitsiide ning selle tarvitamine kasvab nii Euroopas kui ka mujal maailmas kiiresti. Wikipedia andmeil ennustavad glüfosaaditööstust analüüsinud GIA (Global Industry Analysts) analüütikud, et aastaks 2017 kasvab nõudlus glüfosaadi järele pea kahekordseks ehk senise 740 000 tonni/aastas asemel hakkavad agrotehnikaettevõtted ja põllumehed kasutama 1,35 miljonit tonni glüfosaati aastas.

1,35 mln

tonnini aastas võib kasvada glüfosaadi kasutamine 2017. aastal.

Euroopa Komisjon andis kolm soovitust Keelustada glüfosaadipõhised tooted, mis sisaldavad pindaktiivset ainet talloamiini, millel on täheldatud võimalikku negatiivset mõju inimese tervisele.

Seada ranged piirangud põllukultuuride koristuseelsele töötlemisele ehk praktikale, mille eesmärk on põllukultuuride kuivatamine enne koristamist. Selle eesmärk on nende küpsemise kiirendamine ning koristamise lihtsustamine.

Piirata glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist avalikes parkides ja aedades, spordi- ja puhkealadel, koolide- ja lastemänguväljakutel ning tervishoiuasutuste läheduses.

42

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee

www.lemeksmets.ee

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

KAS MÄRKAD

ERINEVUST?

Tahad silma paista?

Kaasa rääkida?

Astu liikmeks: koos oleme tugevamad.

Eesti Põllumeeste Keskliit

EPK