Põllumehe Teataja, detsember 2016

nr 13 detsember 2016

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

Häid jõule!

Lely Center Estonia - Linery OÜ

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tootmine ja müük 562 86151 Kiikre 1, Mõisaküla, Viljandimaa 69302

www.mtm.ee

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Kalle Liebert: esimesed päikesekiired on välja tulnud Kriisiabi ja üleminekutoetust makstakse maksimaalses mahus

4 6–8

Persoon: Lembit Paal – mitte ainult põllumees

10–15

Maaeluminister Tarmo Tamm : võrdne konkurents on tähtis

18–21

Lumekoristus nõuab head tehnikat

22–23

Eesti põllumehed said lõunanaabritega võrreldes vähem toetusi 26–29 GreenAgri raames uuriti sõnnikulaotamise tehnoloogiaid

30–32

Uued tuuled taimekaitsevahendite kasutamises

34–36

Piimatootjad pidid mullu piimatonnile u 22 eurot peale maksma

38–41

100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile

42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub veebruaris 2017.

PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

TARTU Turu 45D tel. 733 9811

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Esimesed päikesekiired hakkasid paistma KALLE LIEBERT

J

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU TEGEVJUHT

õulukuu üheksandal päeval võisime meediast lugeda rõõmustavat uudist, et Eesti majanduskasv ületas esialgset hinnangut. Samast uudisest saime aga kuulda, et Eesti majanduse üheks suurimaks pidurdajaks oli põllumajandus. Selline hinnang on sisult eksitav ja äärmiselt ebaõiglane. Tegelikkuses on Eesti põllumehed viimastel kriisiaastatel oma rahvast toiduga varustanud ja andnud tubli panuse meie riigi ekspordimahtude hoidmiseks. Seda kõike ebavõrdsetes konkurentsitingimustes. Isegi Läti ja Leedu valitsused on viimastel aastatel maksnud oma põllumeestele oluliselt suuremaid toetusi kui Eesti riik.

Tänaseks on kõuepilved Eesti põllumajanduse kohal selginema hakanud ja esimesed päiksekiired on paistmas. Uus valitsuskoalitsioon on teatanud plaanist hakata meie põllumajandust taas toetama ja laiemalt maaelu edendama.

Mitu rõõmustavat uudist Esimese asjana plaanitakse piimakarja- ja seakasvatajatele kriisiabi maksmist kokku natuke üle 16 miljoni euro. Tähelepanuväärne on, et Eesti riik panustab kriisiabi maksetesse maksimaalses lubatud mahus. Kriisiabi taotlusi hakatakse vastu võtma järgmise aasta alguses ja loodetavasti makstakse toetused ka võimalikult kiiresti välja. Väga rõõmustav muudatus on ka see, et uus valitsuskoalitsioon on lubanud taastada põllumajanduse siseriiklikud üleminekutoetused ehk top-up’i, mida

4

Tähelepanuväärne on, et Eesti riik panustab kriisiabi maksetesse maksimaalses lubatud mahus. plaanitakse järgmisel aastal maksta maksimaalses lubatud mahus ehk 19,9 miljonit eurot.

Põllumeestele positiivsetele uudistele eelnes põllumajanduse esindusorganisatsioonide – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumeeste Keskliidu – tõhus koostöö. Teadaolevalt esimest korda taasiseseisvunud Eestis suutsid meie põllumajanduse esindusorganisatsioonid enne uue valitsusliidu loomist kokku leppida kõigis prioriteetsemates põllumajanduspoliitilistes küsimustes ning saavutada meie põllumeestele soodsa koalitsioonilepingu.

Toetuste suurendamisega ei ole võimalik lahendada kõiki Eesti põllumajanduse väljakutseid, näi-

teks noortalunike tegevuse edendamine ja põllumajandusmaade kontsentreerumise peatamine.

Meie põllumajanduse suureks väljakutseks on lisaks eelmainitule majandusliku ühistegevuse edendamine. Näiteks täna viiakse üle 600 tonni (st pea kolmandik) Eesti toorpiimast Leetu ja Lätti.

Meie huvi peaks olema selle toorpiima kodumaal väärindamine ja suurema lisandväärtusega piimatoodete eksportimine. Riik on selleks loonud võimaluse ja pakub Eesti piimaühistutele maaelu arengukava toetuse kaudu tagastamatut abi uue eksportiva piimatööstuse ülesehitamiseks. Kui Eesti piimaühistud suudavad kokkuleppele jõuda ja uue efektiivse tööstuse rajada, siis loodaks sellega hulk töökohti ja maksutulud jääksid kodumaale. Väärindatud põllumajandustoodete ekspordi suurendamine on asjakohane võimalus Eesti väliskaubanduse bilansi parandamiseks.

Hundid söönud, lambad terved Tulevikusihte seades peame arvestama, et paratamatult on suurematel ja väiksematel põllumajandusettevõtetel erinevad huvid ja vajadused. Probleemide ületamisel tuleb aga senisest palju enam keskenduda koostööle ja leida lahendused nii, et hundid oleksid söönud ning lambad terved. Viimane tähendab seda, et talumajapidamistel põhinevat maaelumudelit tuleb jätkusuutlikult arendada.

Loodan, et põllumehed ja nende esindusorganisatsioonid oskavad tõhusalt koostööd jätkata. Soovin kõigile jõudu ja jaksu ning ilusaid jõule!

FarmMin® mineraalsöödad Scandagra Eestilt Marge Malbe, Scandagra Eesti AS söödatehnoloog

Scandagra FarmMin® tootesarjas leidub mineraalsöötasid veistele, lammastele, kitsedel ja hobustele. FarmMin® mineraalsöödad aitavad saavutada optimaalset mikro- ja makroelementide ning vitamiinide sisaldust loomade söödas.

Võttes arvesse tänast keerulist olukorda põllumajanduses on läbimõeldud söötmine eriti oluline võimaldades saavutada maksimaalset toodangut ja vähendada samal ajal loomade pidamise ning raviga seotud kulutusi.

Scandagra FarmMin® sari sobib esmajoones kasutamiseks Eesti oludes kuna selle väljatöötamisel on võetud aluseks siin kasutatava sööda koostis. Teiseks oluliseks eesmärgiks on olnud toodete kontsentreeritus (mineraalainete kõrge sisaldus ühes kg-s söödas) vähendades seeläbi mineraalsööda kogust, mida päevas tuleks loomadele sööta ning mineraalidele tehtavaid kulutusi. Nii näiteks jäävad veistele söödetavate FarmMin® mineraalide kogused enamasti vahemikku 80-150g päevas.

FarmMin® mineraal hobustele: FarmMin® Hobustele. Uusima tootena pakume mineraalsööta hobustele, mis sisaldab makroelemente, orgaanilisis ja anorgaanilisi mikroelemente ning vitamiine. Toode on mõeldud segamiseks oma kaera või odra hulka.

FarmMin® mineraalid veistele ja kitsedele: FarmMin®1, FarmMin®5, FarmMin®6, FarmMin® noorveistele tooted on kõrgema kaltsiumisisaldusega. Need on mõeldud kasutamiseks suurema kaltsiumivajadusega perioodidel nagu laktatsioon algus, kõrge toodanguga lehmad ja noorloomad. Sobivad kasutamiseks lüpsilehmadele, mullikatele, lihaveistele ja kitsedele.

FarmMin®2, FarmMin®3, FarmMin®7 on madalama kaltsiumisisaldusega. Sobivad pigem keskmise ja madalama piimatoodangu korral.

Sobivad ka laktatsiooni teises pooles kus täiendsöötasid söödetakse vähem. Mõeldud kasutamiseks lüpsilehmadele, lihaveistele ja kitsedele.

FarmMin®4 Sobivad laktatsiooni lõpus ja kinnisperioodil. Toode on mõeldud kasutamiseks lüpsilehmadele ja kitsedele.

FarmMin® MG on kõrgema magneesiumisisaldusega toode, kasutamiseks siis kui magneesiumipuudus on probleemiks (nagu näiteks karjamaaperiood või kõrge proteiiniga märjad silod). Mõeldud kasutamiseks lüpsilehmadele, mullikatele, lihaveistele, kitsedele.

FarmMin® mineraalid lammastele: FarmMin® lammastele – mikro- ja makroelementide ja vitamiinide igapäevase tarbe rahuldamiseks lammastel.

FarmMin® Lammastele Seleen+ on mõeldud kasutamiseks karjades kus esineb seleenipuudusest tulenevaid probleeme. Sisaldab nii anorgaanilist kui orgaanilist seleeni parandamaks seleeni omastatavust.

Toodame mineraale ka individuaalretsepti alusel vastavalt konkreetse farmi vajadustele!

www.scandagra.ee pood.scandagra.ee

KRIISIABI

Kriisiabi aitab tootmisega jätkata Põllumehed kiidavad uue valitsuse otsust maksta Euroopa Liidu kriisitoetusele riigieelarvest sama summa juurde, sest lisaks rahaabile näitab see, et riik peab põllumajandussektorit oluliseks.

TEKST: VIVIKA VESKI

OÜ Kaisma tegevjuht Ly Kivikas tõdeb, et ega kogu kriisi tekitatud kahju kriisiabi ei leevenda, aga abi on sellest kindlasti.

Foto: Scanpix/Urmas Luik

6

Maaeluministeerium esitas novembri lõpus Euroopa Komisjonile teavituse erakorralise kohandamistoetuse maksmise põhimõtetest, millega said paika kriisiabi maksmise tingimused 2017. aastaks.

Raskustes põllumajandussektorile makstakse kokku 16,16 miljonit eurot kriisiabi, millest ligikaudu 12,7 miljonit eurot suunatakse piimatootjate ning 3,4 miljonit eurot sealihatootjate toetuseks.

8,08 miljonit eurot eraldas Eestile Euroopa Komisjon ja teist sama palju ehk võimaliku maksimumsumma, mida kriisiabi jagamise kord ette näeb, lisas Eesti riik veel ise juurde.

Arvestati põllumajandusorganisatsioonide ettepanekutega „See on väga positiivne – näeme, et riigil on huvi meie sektori vastu, ei jätku ükskõikne suhtumine,” ütleb 400-pealist lüpsikarja pidava OÜ Kaisma tegevjuht Ly Kivikas. Ta tõdeb, et ega kogu kriisi tekitatud kahju antav summa ei leevenda, aga abi on sellest kindlasti. „Võrreldes senisega on olukord kindlasti oluliselt parem,” leiab ka Põlvamaa noor seakasvataja Ave Haamer, kelle Maalehe lugejad valisid tänavu rahvapõllumeheks. Veriora vallas Haameri talus kasvab täistsükliga tootmises ligikaudu 8500 nuumsiga aastas. „Mina kui seakasvataja tunnen, et sellel aastal on seakasvatajaid rohkem märgatud, on nähtud, et me vajame abi.”

Eelmisel aastal emise kohta määratud summa oli Haameri sõnul naeruväärne, justkui narrimine. „Aga nüüd näen, et on tööd tehtud nende toetustega. Suur tänu nendele inimestele, kes on selle ette võtnud ja meile selle välja kaubelnud,” lisab Haamer. „Kriisiabi ootame pikisilmi,” kinnitab Eesti Põllumeeste Kesklii-

Mina kui seakasvataja tunnen, et sellel aastal on seakasvatajaid rohkem märgatud, on nähtud, et me vajame abi.

Ave Haamer, seakasvataja Põlvamaalt

du juht Vahur Tõnissoo. „See raha on hädavajalik, et peatada karjade ja loomade arvu vähenemine. See annab turule selge signaali, et lõpetage sektorist väljumine, jätkame tootmisega.”

Eesti lehmade arvukus on vähenenud viimase paari aastaga ligi 14 protsenti ja kodusigade arvukus umbes veerandi võrra.

Kolm põllumajandustootjate esindusorganisatsiooni – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), Eesti Põllumeeste Keskliit (EPK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) – on tegutsenud üheskoos selle nimel, et Eesti riik põllumajandustootjat raskes olukorras toetaks.

Nad kohtusid riigikogu fraktsioonide esindajatega ja saatsid uuele valitsusele juba koalitsiooniläbirääkimiste ajal kirja oma ettepanekutega.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et kohandamistoetuse maksmise kava, mille endine maaeluminister Martin Repinski novembri lõpus veel üle vaatas, arvestab suures osas esindusorganisatsioonide ettepanekutega.

Piimatootja vastaku ühele kolmest tingimusest Piimandussektoris makstakse toetust piima turustavatele või jõudluskontrollis osalevatele pii-

matootjatele, kes vastavad ühele kolmest tingimusest: on väiketootjad ei suurenda piimatootmist on ühinenud mõne maaelu arengukava keskkonnatoetuse skeemiga.

Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller selgitab, et Euroopa Komisjon on andnud erakorralise kohandamistoetuse maksmiseks ette rea kriteeriume, mille alusel on võimalik seda maksta. Valik võimalike kriteeriumide vahel tehti koos põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega.

Lehmade suhtes jõudsid põllumeeste esindajad seisukohale, et tootjal peab olema veterinaar- ja toiduameti kehtiv luba toorpiima turustamiseks. Eestis on praegu 1500 piimalehmakasvatajat ja 6000 lehma, kellel see luba puudub. Tegu on üldjuhul ühe või kahe lehma pidajatega, kes tarbivad oma piima ise ära. Seega ei osale nad turul ega saa kanda ka kahju, kui seal hind langeb.

Siiski jõudsid organisatsioonide juhid koostöös ministeeriumiga seisukohale, et kui kehtivat toorpiima turustamise luba ei ole, siis on oluline jõudluskontrollis osalemine, kuna eesmärk on, et seal osaleks rohkem lehmi.

Kolmanda tsooni seakasvatajatele suurem kohanemisabi Sarnase kolme tingimuse alusel nagu piimakarjakasvatuses makstakse toetust ka seakasvatussektoris. Tänavu sigade Aafrika katku tõttu III tsooni jäänud sigade puhul on ühikumääraks 27,24 eurot looma kohta, eelmisest aastast jätkuvalt III tsoonis olevate sigade puhul 22,52 eurot looma kohta ning muudes piirkondades 13,62 eurot emise ja 8 eurot sea kohta.

Seakasvatajad, kes on III tsoonis teist aastat, said erakorralist toe-

7

KRIISIABI tust ka möödunud aastal, põhjendab Erkki Miller maaeluministeeriumist määrasid. Ka põllumeeste organisatsioonid tegid ettepaneku jagada kolmas tsoon kaheks – vana ja tänavune. Tõnissoo põhjendab, et eelmisest aastast kolmandas tsoonis tegutsenud seakasvatajad on praeguseks juba kohanenud, aga tänavu sinna sattunud tootjad alles peavad hakkama otsima, kuhu oma toodangut müüa ja kuidas saada selle eest vastuvõetavat hinda, sest kolmandas tsoonis on hinnad palju madalamad. Ave Haameri hinnangul võinuks kolmandas tsoonis siiski jagada toetuse vastupidi – kõrgem määr neile, kes on seal teist aastat, ja madalam neile, kes sinna tänavu sattusid. „Teist aastat kolmandas tsoonis olla ei ole naljaasi,” ütleb ta.

Toetus tahetakse võimalikult kiiresti välja maksta Piimalehma arvestuslik toetusmäär on 153 eurot piimalehma kohta, kuid lõplik toetusmäär selgub pärast taotlemist. Milleri selgituse kohaselt tähendab see seda, et kõigepealt määratakse erakorraline kohandamistoetus seakasvatajatele ning seejärel arvestatakse ülejäänud vahenditest piimalehmade eest makstav toetusmäär. „Piima- ja sealiha müügist saadud turuhind pole pikka aega katnud tootmiseks tehtud kulutusi, mistõttu on väga oluline ka kriisiabi võimalikult kiire väljamaksmine. Tunnustame maaeluministrit (endine minister Martin Repinski – toim), et ta on leidnud võimalusi, kuidas kohandamistoetuse väljamaksmist kiirendada,“ mainis taluliidu juhataja Kalle Liebert.

Maaeluministeerium valmistab praegu ette siseriiklikku õigusakti, mille alusel hakatakse erakorralist toetust maksma. „Loodame toetused võimalikult kiiresti tuleval aastal välja maksta,” ütleb Miller.

8

16,16 mln

eurot kriisiabi makstakse välja järgmise aasta alguses. Sellest ligi 12,7 mln eurot suunatakse piimatootjate ning 3,4 mln eurot sealihatootjate toetuseks.

19,9 mln

eurot üleminekutoetust ehk top up’i on järgmiseks aastaks valitsus samuti lubanud.

Hea teada Erakorraline kohandamistoetus ehk kriisiabi Erakorralist kohandamistoetust maksab Euroopa Komisjon põllumeestele vaid hädaolukorras, kui seda on vaja sektori ellujäämiseks.

Vene kriisi puhkemise järel on seda otsustatud anda kolmel korral.

Esimesel korral, 2014. aastal, eraldas Brüssel 6,9 miljonit eurot piimasektori toetamiseks, millele Eesti riik ei lisanud midagi. 2014. aasta oli Eesti põllumajanduses veel üsna hea, kuigi Vene kriis oli juba alanud.

Kui 2015. aastal otsustas Euroopa Komisjon anda kriisiabi 7,56 miljonit eurot, korraldasid põllumehed Toompeal traktoritega meeleavalduse, et põllumajanduse kriisiolukorrale tähelepanu juhtida. Veel samal nädalal otsustaski Taavi Rõivase valitsus lisada riigieelarvest Brüsseli summale juurde 7,56 miljonit eurot.

Tänavu 1. aprillil käis Tallinnas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan. Põllumeeste esindusorganisatsioonidega kohtudes ütles ta, et tänavu kriisiabi ei anta.

Euroopa Liidu põllumajandusministrite kokkusaamisel leiti siiski, et abi on vaja ja juba 18. juulil tehti uus otsus – eraldada Eestile 8,08 miljonit eurot.

Eesti valitsus oli juba tänavu kevadel kinnitanud järgmise aasta eelarvestrateegiasse 4,6 miljonit eurot põllumeeste toetuseks. Pärast põllumeeste Toompeal korraldatud märkamise aktsiooni piimapudelitega tänavu septembris lisas valitsus sellele veel kolm miljonit.

Kokku sai nii 7,6 miljonit eurot, kuid 8,08 miljonist oli endiselt 480 000 eurot puudu.

Selle otsustas lisada uus, novembri lõpus ametisse asunud Jüri Ratase valitsuskoalitsioon.

Ka üleminekutoetuse ehk top up’i on uus valitsus lubanud järgnevatel aastatel täies mahus taastada: 2017. aastal on üleminekutoetuse summa 19,9 mln eurot.

Ootame Sind taas meie vahvatele reisidele!

Maaelu- ja kultuurireis Šotimaale Hind al 1799 € Ettevõtjate reis Ameerika läänerannikule Hind al 3495 € Broneerimine tellimus@wris.ee tel 6 129 130 www.wris.ee

PERSOON

Lembit Paal – mitte ainult põllumees Kui Pajusi kandis midagi toimub, siis võib olla peaaegu kindel, et asjaga on seotud ka tänavu aasta põllumeheks valitud Lembit Paal. Ta ei ole mitte ainult edumeelne põllumees, vaid väga suur kogukonna aktivist ja vanavarahuviline, kelle osalusega kätetööd kohtab Pajusi külas ja selle ümbruses vaat et igal sammul.

TEKST: KRISTINA TRAKS FOTOD: JULIA-MARIA LINNA

10

Paal juhtis aastaid Pajusi vallavolikogu ning on nüüdki selle liige. Ta ütleb, et päris eemale ei taha valla tegemistest tõmbuda, sest soov koduvalla arengus kaasa rääkida on suur. Pajusi vald on pindala poolest üks Jõgeva suuremaid omavalitsusi ja samas elanike arvult üks väiksemaid. Siiski ei maksa arvata, et see täpselt Eesti keskel asuv vald oleks mõni õnnetu ääremaa, kust inimesed ummisjalu linna põgenevad. Vastupidi – tegemist on

Aasta põllumeheks valitud Lembit Paal tegeleb lisaks põllumajandusele veel hulga muude asjadega ning on kirglik vanavarakoguja. Loore-Lepiku talust on ta teinud ratsatalu ning selle kõrvalhoonest mõnusa koosistumise paiga.

Kriis

on lõppenud. Piima kokkuostuhind on jälle selline, et sellega kannatab elada.

ühega vähestest Eesti omavalitsustest, kes ei saa riigilt toimetulemiseks dotatsiooni, kuna tuleb oma tuludega toime.

Ettevõtlikud Pajusi inimesed Lembit Paali suurim ettevõte AS Pajusi ABF loodi Pajusi kolhoosi riismetele, kui ettevõtte alustamiseks vajalik vara soetati kolhoosi järglase, Pajusi Varaühistu käest.

Nüüdseks kuulub ettevõte Eesti suurimate piimafarmide hulka.

See kant on juba ammusest ajast tuntud ettevõtliku vaimu poolest.

Nimelt oli Pajusi kolhoos nõukogude ajal üks seitsmest jõukamast majandist Eestis. „Kui 1993. aastal laiali läksime, tekkis 18 uut ettevõtet, kusjuures ainult kolm neist olid põllumajandusettevõtted, ülejäänud abitööstuste baasil loodud. Üks selliseid on näiteks praegune killustikutootja AS Kaltsiit,” räägib Paal. Lisaks killustikule valmistati Pajusi kolhoosis kärbsepaberit, ravimeid, veini, tärklist ja üleliidulisele hariduskomiteele õppevahendeid, oli õmblus-, betooni- ja kondiitritsehh, oma forellikasvatus ja kolhoosi lõpuaastatel lausa oma kauba- ja kalalaevad. „Ettevõtlikud ja töökad on meie inimesed praegugi ning nn poekultuuri pole meil kunagi olnud,“ nendib Paal.

Praeguseks on AS-i Pajusi ABF lüpsikari kasvanud 1020-pealiseks ja ega Paali sõnul olemasolevatesse hoonetesse rohkem ei mahukski. Piimatoodang on ettevõttes üle 9000 kg lehma kohta aastas, maad kasutatakse 2300 ha. Tehnoloogia on nüüdisaegne ja hooned rekonstrueeritud.

Teisiti Paali sõnul ei saakski. „Veel 2011. aastal oli lüpsilautades torusselüps ja loomad lõaspidamisel, kuid selle pidamisviisiga farmides on tööjõukulu oluliselt suurem kui moodsa tehnoloogiaga. Me olimegi valiku ees, kas teha suur investeering või piima-

tootmine lõpetada. Vanaviisi lihtsalt ei vea välja,“ räägib Paal. „Esiteks ei leia inimesi, kes oleks nõus tegema rasket tööd vanas laudas – sinna noored tööle ei tule. Lisaks sellele on vanal kombel toimetades tööjõuvajadus looma kohta poole suurem kui kaasaegses vabapidamisega ja platsilüpsiga farmis.

Meil on loomakasvatuses tööl 20 inimest ja peame üle 2000 looma.

See on minu arvates optimaalne.“ Kriis on lõppenud Paal ütleb, et kriis piimanduses on vähemalt tema ettevõtete jaoks lõppenud. Piima kokkuostuhind on jälle selline, et sellega kannatab elada. „Kui piima varumishind on üle 300 euro tonni kohta, siis suudame jätkusuutlikult majandada,“ ütleb ta. „Novembris jääb ta küll veel veidi alla 300, kuid prognoosin, et järgmise aasta keskmine tuleb kindlasti üle 300 euro/t.“ Üle kahe aasta kestnud madalseisust piimanduses rääkides läheb Paali meel päris mõruks. Kriis tekkis sisuliselt päevapealt, kui Venemaa vastureaktsioonina Euroopa Liidu sanktsioonidele oma turud sulges ja Eesti piimatootjate suurimad ekspordipartnerid Lätis ja Leedus oma toodangut enam Venemaale müüa ei saanud. „Leedu kombinaadid aga olid väga sõltuvad Vene turust ja kui 6. augustil embargo kehtestati, siis ülejärgmisel päeval helistati Leedust ja teatati, et kombinaat on nõus tasuma lepingu ülesütlemisega kaasneva leppetrahvi, kuid piima ei soovi enam osta. Siis tekkis küll paanika, et mis saab edasi – kuhu me oma piima müüme? Ükski kodumaine tööstus polnud võimeline kogu eksporditavat piima vastu võtma ja tänagi ei ole meil Eestis võimekust kogu siin toodetavat piima ümber töödelda,“ räägib Paal. „Kurvaks tegi see, et riik ei tulnud põllumehele mitte kuidagi appi. Sisuliselt olime olukor-

11

PERSOON ras, kus uppuja uppus, aga kaldal vaieldi teemal, mis värvi värvida paadisild ja kuhu riputada päästerõngas.“ Leedu ja Läti valitsused maksid oma piimatootjatele lisatoetusi ning seega oli lõunanaabritest kolleegide kahju meie omast oluliselt väiksem.

Pajusi ABF sai tema sõnul raskest ajast üle vaid tänu pankade ja hankijate vastutulelikkusele.

Pankadelt õnnestus välja kaubelda maksepuhkus ja hankijatelt pikemad maksetähtajad.

Paali sada ametit Piimatootmine on vaid üks paljudest valdkondadest, millega Paal tegeleb. Tema erinevates ettevõtetes saab tööd 40 inimest ning ta kuulub seega valla suurimate tööandjate hulka. Töötuse probleemi Pajusi vallas praktiliselt pole, sest vallas tegutseb hulk ettevõtteid, ning Imavere saeveski ja Põltsamaa oma Felixi, E-Piim piimatööstuse ja erinevate metallitöötlemisettevõtetega on vaid loetud kilomeetrite kaugusel. „Kes vähegi tööd tahab teha, see seda ka ümbruskonnast leiab,” arvab Paal.

Mahetootmisega tegeleb Paal ka. OÜ-s Pajusi Mahetootmine ja Pajusi Lihaveise Kasvatuse OÜ-s on omanikena kaasatud ka tema tütar ja poeg. Lihaveiseid kasvab 200 ringis ning mahekultuuridest kasvatakse rukist, rüpsi ja kaera. Lembit Paal leiab, et Põltsamaa jõe ääres on head tingimused mahetootmiseks. „Kokku on mahemaad 550 ha. Maheettevõte majandab kasumlikult ära, sest toodangul on hoopis teised hinnad kui tavatootmises. Näiteks maherüpsi tonn maksis sel aastal 710 eurot, tavarüpsil oli 330 eurot, ka mahekaera hind oli väga hea. Kui teravilja ja rapsi hinnad on tänavu väga madalad, siis mahetootmises on hinnad endiselt head,“ räägib Paal.

OÜ Paalakalda tegeleb metsanduse, hobusekasvatuse ja mõi-

12

Ma tunnen

oma kogukonna ees vastutust. Siin ei panda ettevõtet kergekäeliselt kinni, isegi kui tundub, et enam nii suurt kasumit ei teeni.

Lembit Paal

saarendusega. Ettevõte majandab ca 400 hektarit metsa ja tööd saab kolm meest. Raieteenust siiski ei osutata, vaid tegeletakse oma metsade majandamisega. „Oleme palju metsa istutanud, sest oleme kokku ostnud juba raiutud metsamaad. Igal aastal teeme 15–20 hektaril noorendiku hooldust. Lisaks toodame piirkonna tarvis halupuid ja meil on ka väike saekaater, kus saeme oma metsadest varutud palgi nii oma ehitiste tarvis kui ka müügiks.

Kogused on väikesed ja eesmärk on pigem see, et väärindada oma metsadest tulev palk, lisaks saame saagida ka erimõõdulist materjali oma ehituste tarbeks,“ räägib Paal.

Loopre-Lepiku Ratsatalus tegeletakse hobuste pidamisega ning lisaks tallile on rajatud ka väliratsamaneež. Ratsatalu eesmärk on pakkuda piirkonna lastele ratsutamise algõpet ning kahel viimasel aastal on siin korraldatud ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi karikaetapp takistussõidus.

Ratsatalus on üritusi olnud teisigi. „Viis aastat järjest korraldasime sügisesi rehepeksupäevi, kus eksponeerisime vanu traktoreid, maamootoreid ja põllutöömasinaid ning peksime rehepeksumasinaga vilja, et näidata ümbruskonna lastele, kuidas vanal ajal põllutöö käis,” räägib Paal. Lisaks näitasid oma töid piirkonna käsitöömeistrid ja mitmel aastal oli kohal ka Imavere Piimandusmuuseum. „Muusikalise poole pealt rõõmustasid külastajaid Viljandi Lõõtsaklubi pillimehed,” jutustab Lembit Paal, kes muidugi ka ise lõõtsa tõmbab.

Pajusi ABF laudad on kõik kaasajastatud ning teisiti ei veakski Lembit Paali sõnul majanduslikult välja, sest ainuüksi tööjõuvajadus on vana tehnoloogiaga lautades palju suurem.

K ATUS ED, FAS SA AD I D, Ü LD EH ITUS

KONTAKT:

Estlander Grupp OÜ 51 919 352, (+372) 6 00 32 28, info@estlander.ee

Pajusi mõisa magasiaita seadis Lembit Paal üles vana veskisisustuse, mis jõudis siia Peipsi äärest.

PERSOON

Loore-Lepiku talus saab näha vaid väikest osa Lembit Paali vanade põllutöömasinate kogust. Ta leiab, et me peaks palju hoolikamalt suhtuma agraarajaloo säilitamisse.

Pajusi mõisa magasiait-kuivati sai uue elu kontserdipaigana.

Kirglik ja põhjalik vanavarakogu ja

P

ajusi külas ringi vaadates jääb silma hulk eeskujulikult taastatud mõisa kõrvahooneid. Muidugi Lembit Paali eestvedamisel, sest ta on kirglik vanavara koguja ja ajaloohuviline. Nagu ta ise ütleb – kõik vana köidab.

Lembit Paal kogub vanu põllutööriistu ja -masinaid ning leiab, et me peaks oma agraarajalugu hoolikalt säilitama. „Me teame, kuidas hariti põldu 19. sajandil, aga seda, millised masinad olid kasutusel pärast 1940-ndaid, hakkame unustama või ei peagi vajalikuks neid säilitada,“ ütleb ta ja lisab, et samas on põllumajandusajalugu nii põnev, sest minevikus tegeles suur osa inimesi just selle alaga.

Magasiaidast sai kontserdisaal Pajusi külla sisse sõites märkab esimesena mõisa magasiait-kuivatit, kuhu Lembit Paal rajas kontserdisaali. Ta ostis väga viletsas seisus hoone 2000. aastal ning renoveerimistööd lõppesid möödunud suvel. Hoone avamisel korraldati meeleolukas lõõtsakontsert ning rahvast tuli kohale murdu. Nüüd-

14

seks on kontserte toimunud juba kaheksa ning plaane tehakse juba järgmiseks kontserthooajaks.

Kohalik külamaja tegutseb mõisa endises moonakatemajas, mis võis olla algselt mõisa triiphoone osa. Hoone on varemetest üles ehitatud tänu Pajusi Külaseltsi, kohalike ettevõtete, valla ja PRIA toetustele. Paal oli siin külaseltsi esindajana ehituse eestvedaja. Seltsimajast on saanud mõnus kooskäimise koht kohalikele elanikele – siin tähistatakse sünnipäevi, käib aktiivne klubiline tegevus ja korraldatakse erinevaid üritusi.

Vanavara kogumine eeldab paratamatult ka selle kordategemist. Väikeses töökojas annavadki kaks kuldsete kätega meest uue elu mistahes mööblitükile, aknale või uksele.

Praegu on küll suuresti töös asjad oma tarbeks, kuid juba järgmisel aastal peaks uue kuue saama järjekordne hoone Pajusi mõisaansamblis. Tall-tõllakuur oli ostmise ajal väga kehvas seisus ning Lembit Paal pelgas, et renoveerimise käigus hakkab katus lihtsalt

varisema. Tõllakuuri kõrvale, vanasse kutsarimajja, rajatakse külalistemaja ja tõllakuuri vanamööbli pood. „Mõtlesime, et kuna seda vanamööblit on üksjagu kogutud, siis võiks seda ka teistele huvilistele müüa. Tõllakuuri hoone sobib selle eksponeerimiseks ideaalselt,“ ütleb Paal.

Kasum pole ainus eesmärk Kogukonna eest hea seismine on Lembit Paalile väga tähtis. „Maal ettevõtlusega tegeledes on väga tähtis ka sotsiaalne pool – ma tunnen oma kogukonna ees vastutust. Siin ei panda ettevõtet kergekäeliselt kinni, isegi kui tundub, et enam nii suurt kasumit ei teeni. Lihtne kulu-tulu analüüs ei ole siin ainus argument. Minu jaoks on suhtumine, et kui mul on ärilises mõttes kehv seis, siis jätan 30 inimest tööta, täiesti vastuvõetamatu,“ räägib ta. „Maal ei saa ettevõtlusega tegeleda, kui sa üldse kogukonnast ei hooli. Siin tuleb teha koostööd ja teineteisega arvestada,” rõhutab Lembit Paal lõpetuseks.

Lembit on väga avatud ja mõistlik mees!

JAANUS MURAKAS

P

E-PIIMA JUHT

 Pajusi tall-tõllakuuri päästis Lembit Paal sissevarisemisest ning sinna tuleb vanamööbli kauplus ja külalistemaja.

 Lembit Paal hoiab silmad vanavara koha pealt lahti ning seda on tema juurde kogunenud üksjagu.

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee

www.lemeksmets.ee

ajusi ABF on E-piima aastatepikkune koostööpartner ning meie suuremaid piimatarnijaid. Eks igapäevases toimetamises ikka juhtub väiksemaid probleeme, aga üldiselt on meil väga hea koostöö olnud.

Lembit on ettevõtja, kelle puhul tooksin välja just avatud suhtlemist – ta kuulab, mida talle räägitakse ja ei jää kinni oma eelarvamustesse või müütidesse. Temaga saab läbi rääkida ning ta on ka nõus kompromissideks ja valmis muutma oma seisukohti, kui laual on olulised argumendid.

Kui ongi olnud mingeid muresid, siis omavaheline suhtlus on see, millega saab kõik ära lahendada.

Tuleb teha suu lahti ja rääkida ning Lembit on just seda tüüpi inimene.

Eks seegi, et ta aasta põllumeheks valiti, räägib enda eest. Ta on tuntud-teatud tegija, tema sõna maksab sellel alal. Ta on arendanud oma farminduse tipptasemele ning kõikvõimalikele uuendustele on ta hästi avatud.

Meil Eestis on natuke see probleem, et oleme endale kivistunud suhtumistega niiöelda klaaslae tekitanud, kuid Lembitu kohta seda öelda ei saa – ta läheb uuendustega kaasa ning ei pea ennast ilmeksimatuks.

15

Lüpsmise loomulik viis

Lely I-flow’ kontseptsioon suurendab piimatoodangut

Lely Astronaut A4 peamine omadus on läbikäidav lehma latter, mida nimetatakse I-flow’ kontseptsiooniks. Nii elu, kui ka teaduslikud uurimistööd on näidanud, et lehmad ei ole väga suutelised kitsastes kohtades pöördeid tegema. Lubades lehmal sirgelt latrisse sisse ja sealt välja kõndida kõrvaldatakse igasugune tarbetu ebamugavus. Lehmasõbralik konstruktsioon võimaldab lehmal ülejäänud karjaga katkematult läbi käia ega tekita talle tarbetut stressi. Farmerid, kes on kasutanud lüpsirobotit Lely Astronaut A4 koos I-flow’ kontseptsiooniga kauem kui aasta, teatavad piimatoodangu ootusiületavast kasvust.

Lely Astronauti robotkäsi - musklid ja ajud

Lely on oma tugeva robotkäe ideed järele proovinud juba 1992.aastast; käsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotsessi.

Tänu robotkäe tugevale ehitusele ei purune miski isegi siis, kui lehm peaks selle peal seisma. Juhul kui lehm peaks nisakannud eemale tõukama, kinnitatakse need ilma saastumata ja loetud sekundite jooksul uuesti. Kindlustame kiireima võimaliku nisakinnituse ning täieliku kontrolli terve lüpsiprotsessi üle, kõik funktsionaalsed komponendid on paigutatud nisakannudele nii lähedale kui võimalik.

Lely Astronauti robotkäsi End hästi tõestanud põhimõte - robotkäsi on alati lehma all ja juhib kogu lüpsiprotseduuri.

I-Flow’ kiire sisenemine ja väljumine Tänu I-flow’ kontseptsioonile kõnnib lehm sirgelt seadmesse sisse ja sealt välja tegemata pöördeid. See teeb robotis käimise lehmale lihtsamaks, lühendab õppimiskõverat ja suurendab tootlikkust.

Lely sügamisharjad - mõeldud enamaks, kui vaid puhastamiseks

Sügamisharjad eemaldavad nisalt pori ja sõnniku. See on ainus puhastussüsteem, mis puhastab nisaümbruse nisakannu kokkupuutekohas, samuti nisa lähedal oleva udarapõhja.

Harjad võimaldavad ka kiiret ja väga tõhusat stimulatsiooni, mis on oluline selleks, et lehm vabastaks oksütotsiini hormooni.

Parem stimulatsioon võimaldab paremat ühendusaega ja piima kiirust, kasvatades sellega roboti suutlikkust.

Lely MQC ja Lely MQC-C - piimas voolav teave

Lehmade heaolu ja suurepärane piimakvaliteet on eduka robotlüpsi võtmeteks. Mida rohkem teavet piima kvaliteedi muutuste kohta kätte suudame saada, seda lihtsam on farmeritel üles leida võimalike probleemidega lehmasid. See on põhjus, miks Lely asus kohe algusest peale piima kvaliteedi mõõtmise kallal töötama ja firma on säilitanud oma positsiooni juhtiva tootjana, tehes selle uudseima tehnoloogia kättesaadavaks talunikele üle maailma.

Lely sissetõmmatav söödaküna - ajend latrist lahkumiseks

Tänu uuele MQC-le ja täiendatud T4C versioonile on mastiidituvastus üle 90% ja hoiatuste usaldusväärsus on isegi suurem kui 99%.

Piimakvaliteedi kontrollsüsteem Lely MQC mõõdab olulisi parameetreid: rasva- ja valgusisaldust, juhtivust, piima värvust, lüpsiaega veerandiku kohta ja tühilüpsi aega. Lely MQC-C mõõdab iga lüpsi ajal somaatiliste rakkude arvu. Iga lüpsikorra lõpus on teave saadaval teie T4C haldussüsteemis.

Lely 4Effect - veerandiku täpsusega

Lely pakub esimesena standardset seadmesisest süsteemi, mis näitab rasva ja valgu taset. Lüpsi ajal analüüsitakse rasva, valgu ja laktoosisisalduse taset, võimaldades jälgida piimakarja suutlikkust. Selle tulemusel on lehmade tervis parem ning tänu maksimaalsele tootlikkusele ja madalamatele veterinaarkuludele vähenevad ka üldkulud.

Eemaldades pärast lüpsi lehma nina eest söödaküna, julgustatakse teda kiiremini latrist lahkuma, kuna miski ei takista tema teed ning ta ei saa sööta enam kätte. Kiirem väljumine võimaldab järgmisel lehmal kiiremini siseneda. Olgugi et see näib väikese eelisena, aga viis sekundit ajavõitu iga lüpsi kohta võib kergesti tähendada 15 minutit päevas ehk ühte lisalehma.

On ju täiesti selge, et kõik lehmad on pisut erinevad. Igal lehmal on soodsaimate lüpsitingimuste osas omad eelistused. Lely 4Effect pulsaator on esimene revolutsiooniline läbimurre lüpsitehnoloogias enam kui 30 aasta jooksul, kuna vaakumi ja pulseerimise sätteid on võimalik reguleerida veerandiku täpsusega. See tähendab, et lehma koheldakse tõeliselt individuaalselt, mis tagab ka täpse lüpsmise. Pulsaatori paigutus suurendab süsteemi mõju, see on peidetud turvaliselt käe sisse ja paigutatud udarale nii lähedale, kui võimalik.

Tulemuseks on optimaalne lüpsikiirus veerandiku kohta, lühemad lüpsiajad, lühemad tühilüpsi ajad nisa kohta ja roboti võimekuse kasv.

Optimaalne harjadega puhastamine Ainus saadaolev lüpsieelne puhastussüsteem, mida puhastatakse ristsaastumise vältimiseks iga lüpsi järel kloorivaba vahendiga.

Piimas voolav teave Lely MQC mõõdab iga veerandiku kohta nt järgmisi parameetreid.

Piima värv.

Juhtivus

Lüpsiaeg.

Tühilüpsi aeg.

Piima kiirus iga udaraveerandiku kohta.

Temperatuur.

Rasva ja valgu sisaldus.

www.linery.ee

POLIITIKA

Tarmo Tamm: võrdsed tingimused on kõige olulisemad Detsembri keskel maaeluministrina tööd alustanud Tarmo Tamme hinnangul on riigil põllumeeste ees kaks olulist ülesannet: võrdsete konkurentsitingimuste tagamine ja abi täiendavate turgude leidmisel. „Olen veendunud, et selle nimel võiks rohkem pingutada,“ kinnitab Tarmo Tamm.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Intervjuu Tarmo Tammega toimus 12. detsembril, päeval, mil ta andis riigikogus ametivande.

Maaeluminister Tarmo Tamm nendib, et kindlat retsepti, kuidas elu maapiirkondadesse tagasi tuua, tal ei ole. Küll aga on ta kindel, et maal kujundavad elu ettevõtlikud inimesed ja mida ettevõtlikumad inimesed on, seda rohkem elu maal on. Riik saab maaelu edendada näiteks investeeringutoetuse pakkumisega: kui ettevõtjad loovad töökohti, ei lähe inimesed ära. Foto: Scanpix/Teet Malsroos

18

Mis Te arvate, kas põllumehed on uue koalitsioonilepingu põllumajandust puudutavate punktidega saanud kõikidele oma soovidele „jah“- vastuse?

Põllumehed peaksid olema valitsuskoalitsiooni lepingu üle väga õnnelikud, sest selles kajastub maksimaalne pakett, mida põllumeestel on praegu riigilt võimalik saada – täies mahus üleminekutoetus ehk top-up 19,9 miljonit eurot järg-

misel aastal, samuti on ette nähtud tõuaretustoetus seakasvatusele kaks miljonit eurot, lisaks maksimaalses mahus kriisiabi. Ma arvan, et see on päris oluline abi Eesti põllumehele.

Millal võiksid põllumehed Euroopa Liidu erakorralise kohandamistoetuse ehk kriisiabi väljamakseid oodata?

Täna (12. detsembril – toim) rääkisin ministeeriumis kantsler Lemettiga (Illar Lemetti – toim), juriidiline pool on valmis. Kui riigieelarve vastu võetakse, siis edasi on vaja ministri määrust, nii et eks uue aasta esimestesse kuudesse kriisiabi väljamaksmine jääb.

Viimane tärmin on märts, sest aprillis on põllumees juba põllul.

Teen omalt poolt kõik, et kriisiabi nii kiiresti välja maksta kui tehniliselt võimalik.

Eelmine valitsus ei andnud riigieelarvest kriisiabiks maksimumsummat, 480 000 eurot jäi n-ö puudu. Uus valitsus leidis selle summa – kas oskate öelda, keda tuli uues koalitsioonis kõige rohkem veenda, et see ligi pool miljonit eurot siiski lisataks?

Ma ei tea, keda tuli veenda, aga see näitab eelmise valitsuse suhtumist põllumeestesse. Riik saab põllumehi toetada teatud tingimustel, ja neid võimalusi väga palju pole.

Nii et kui riik ei kasuta seda võimalust maksimaalselt, siis on see väga kurb.

Kas 2018. aastal makstakse topup’i samuti maksimaalses mahus?

Jah, see on koalitsioonilepingus kirjas, et top-up’i maksame täismahus ehk 18,4 miljonit eurot.

Seakasvatus saab 2018. aastal kaks miljonit eurot tõuaretustoetust.

Suurtel ja väikestel põllumajandusettevõtetel on erinevad hu-

Põllumehed

peaksid olema valitsuskoalitsiooni lepingu üle väga õnnelikud, sest selles kajastub maksimaalne pakett, mida põllumeestel on praegu riigilt võimalik saada.

vid, samuti on näiteks talupidajad kurtnud, et mitmed PRIA toetusmeetmed on sellised, mis väiksema käibega ettevõtetele pole nii hästi kättesaadavad kui suurematele, sest väiksema käibega ettevõtted saavad hindamisel vähem punkte. Kas oleks vaja meetmed üle vaadata?

Olen seda meelt, et meie ettevõtted peavad olema Euroopa Liidus võrdses turukonkurentsis, samuti peavad nad Eestis olema võrdsed, sõltumata suurusest. Seega kohtleksin kõiki võrdselt. Tunnistan ausalt, et ei oska praegu meetmete kohta midagi täpsemalt öelda, sest pole veel kursis, kuid alati peab olema avatud ja paindlik ning vajadusel tuleb asjad üle vaadata.

Kui suur osa tööajast hakkab Teil kuluma mööda Eestit ringisõitmisele?

Tahaksin kindlasti käia kohapeal põllumeestega silmast silma kohtumas. Järgmisel suvel või sügisel – kui peaksin olema nii kaua ametis – tahaksin mõne põllumehe käest küsida võimalust kombainiga töötada, sest olen nõukogude aja lõpus kombaineri ametit pidanud ja hea meelega prooviksin, kuidas kaasaegne kombain tun-

dub. Nii et kui keegi usaldaks mulle sellise kalli masina, siis tahaksin proovida küll.

Eestis on palju väga korras talumajapidamisi, kuid on ka palju vanu nõukogudeaegseid hooneid – need tuleks lammutada. Kuidas seda teha, on tõsine mõtlemise koht, kuid meie külade pilt peaks muutuma paremaks.

Samuti soovin, et meil tekiks selline teavitussüsteem, et kui põllumees läheb pritsima või läga laotama, siis teavitataks eelnevalt külainimesi kas mobiili kaudu või muud moodi, et inimesed teaksid sellega arvestada ja näiteks ei plaaniks samal päeval piknikku pidada või pesu õue kuivama panna. See oleks väga suur samm ning tänuväärne tegu, mis ühendaks põllumajandustootjaid ja kohalikke elanikke. Ma arvan, et selline teavitussüsteem ei oleks ka väga kallis ega tehnoloogiliselt keeruline.

Jõudsimegi otsapidi maaelu juurde – kuidas inimesed maale tagasi tuua, kas Teil on retsepti?

Kui mul oleks see retsept, saaksin ilmselt Nobeli preemia. Maal kujundavad elu ettevõtlikud inimesed. Mida ettevõtlikumad inimesed on, seda rohkem elu maal on. Maale võiks süstida rohkem optimismi – ikka on kuulda nurinat, et küll läks pahasti, sest ilm oli kehv – aga meil peaks olema rohkem positiivsemat suhtumist, sest maal tehakse palju tublit tööd.

Usun, et elu pöördub maale tagasi.

Uues koalitsioonilepingus on kirjas, et maale peaks tulema tasuta ühistransport, samuti tahame maagümnaasiume (maakonnakeskustest kaugemal asuvaid – toim) täiendavalt toetada, et neid elus hoida. Aga oluline on noortesse süstida tahet maaeluga tegeleda. Kuidas seda teha, on mõtlemise koht.

Meie ühine eesmärk on ju see, et põllumehel ja maaelul läheks hästi,

19

POLIITIKA et me ei kaotaks maal rohkem inimesi, et piimakari rohkem ei väheneks, ka sealihatootmises pole võimalik enam allapoole minna.

Keskerakond on kunagi rääkinud ka maksusoodustuse tegemisest ääremaade ettevõtjatele.

Kas see mõte tuleks nüüd uuesti lauale tuua?

See võis olla hea mõte, aga Eestis on seda raske teostada. Kui teha maksuerisusi, siis tekitab see tohutult võimalusi manipuleerida.

Kõige parem toetus maaelu edendamiseks oleks minu meelest investeeringutoetus. Toon näite Põlvast, kust olen ise pärit: seal on farmaatsiatehas, kus saab 60–70 inimest tööd, samuti Arcwoodi liimpuidutehas (Peetri Puit OÜ – toim), mis tegi hiljuti ligi 10 miljoni euro suuruse investeeringu. Kui töökohad on olemas, ei lähe inimesed maalt minema.

Nii et minu meelest on kõige pa-

rem meede riigipoolne investeeringutoetus – seda saab ka diferentseerida, näiteks mida kaugemale Tallinnast, seda suurema koefitsiendiga investeeringutoetus on.

Põllumehed on kurtnud ka liigse bürokraatia üle – tuleb täita väga palju kõikvõimalikke pabereid. Kas sellega on ka plaanis midagi ette võtta?

Sellest oli täna ministeeriumis põgusalt juttu, et põllumehed peavad nelja kohta esitama ühtesid ja samasid andmeid. See tuleb ära lahendada, piisab sellest, et põllumehed esitavad andmed ühte kohta, riik saab sealt andmed kätte ja suunab vastavatesse institutsioonidesse.

Millised on kõige põletavamad teemad, millega lähiajal tegelema hakkate?

Olen palunud Maag Grupi nõukogu esimehel Roland Lepal välja

selgitada, kuidas Tere üleostmine on läinud ja kas põllumees on sellega seoses kannatada saanud või makstakse neile kõik 100% välja.

Sellest sõltub, kuidas piimatööstus tulevikus toimima hakkab, sest väga palju on kinni usalduses. Kui põllumeest petetakse, aga näiteks pangad saavad kogu raha tagasi, siis see pole õige.

Samuti kohtun kõigi katusorganisatsioonide esindajatega, kuulan nende soove, räägime näiteks toetuste jagamisest. Kriisiabi tuleb välja maksta. Tuleb tegeleda ka halduskoormuse teemaga.

Kuidas soodustada põllumajanduses suuremat ühistegevust?

See taandub ühistele huvidele.

Kui tahame välisturgudel tugevad olla, peame konsolideeruma. Seda ühist huvi ei saa tekitada ministri käskkirjaga, eks see peab tulema põllumeeste poolt. Peame hakkama rohkem koostööd tegema, sest

UNIA IBIS XLS 3+1 • Tugev raam (120x120x80) • LONG-tüüpi hõlmad, mis on loodud sügavamaks künniks • Lehtvedrukaitse (7-vedruga) • Joondussilinder

www.specagra.ee, info@specagra.ee Arles 5354 2238, Kristjan 5258 229

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA HOOLDUS, VARUOSAD

mida rohkem koostööd, seda tugevamad oleme. Võib-olla see aeg ongi läbi, kus igaüks püüdis omaette peremees olla.

Samuti on oluline see, et tootmise väärtusahelas oleksid kõik võrdselt koheldud, tootjast müügini välja, ja põllumees peab saama selles kaasa rääkida.

Kuidas riik saab aidata põllumeestel uusi eksporditurge leida?

Kõige paremad saadikud on meie välisesindused. Teised riigid kasutavad seda väga edukalt. Meil on esimesed sammud astutud Hiina ja Vietnami turule saamiseks.

Usun, et läbimurre saab toimuma.

Teistegi turgude nimel tuleb tööd teha, näiteks piima ekspordis on lätlased ja leedukad meist edukamad.

Tahaksingi sellele küsimusele vastust, miks Eestist läheb nii palju toorpiima välja? Kas meil ei jätku tootmisvõimsust, et piima üm-

ber töödelda või on seal mingi muu põhjus? See pole normaalne, kui riik toetab ühte sektorit, aga sektorist läheb tooraine suures mahus välja teise riiki ja töökohad ning tulu tekivad seal.

Millised on Teie eesmärgid maaeluministrina?

Põhieesmärk on tagada meie põllumehele võrdsed konkurentsitingimused. Samuti tahan, et külades läheks pilt natuke paremaks.

Meie toorpiim ei peaks riigist välja minema – püüan selle nimel tugevalt tööd teha, et jätaksime raha meie riiki.

Mis tundega lähete homme, 13. detsembril esimest päeva tööle?

Olen elus nii palju spordiga tegelenud, et olen karastunud. Aga kindlasti lähen ärevustundega.

Hingetõmbeaega pole ning tuleb hakata tegutsema. Õnneks on ministeeriumis tublid inimesed.

Tarmo Tamm Maaeluminister, Keskerakond Sündis 3. detsembril 1953. aastal.

Lõpetas Tihemetsa Sovhoostehnikumis 1974. aastal mehhaniseerimise eriala ning Eesti Maaülikooli agraar-ökonomisti eriala 2007. aastal.

1976–1993 töötas Põlva Agro töökoja juhatajana.

1993–1999 oli Põlva vallavanem.

1999–2011 oli Põlva linnapea.

1999–2013 kuulus Põlva Linnavolikokku ning aastatel 1991–1999 Põlva Vallavolikokku.

2014–2015 kuulus Riigikogu XII koosseisu, kus ta oli põhiseaduskomisjoni aseesimees.

2015–2016 kuulus Riigikogu XIII koosseisu, kus ta oli rahanduskomisjoni aseesimees.

Alates 12. detsembrist 2016 maaeluministri ametis.

TEHNIKA

Sahka enne lund ostma ei hakata Mõned nädalad tagasi Eestimaal mahasadanud sügisene lumevaip jäi küll üsna üürikeseks, aga suutis siiski lumekoristustehnika tootjate müüki kasvatada.

TEKST: MART PARTS

22

Teadupärast on inimloomusesse sisse kodeeritud, et kui hädavajadus veel otse uksele ei koputa, midagi ette ei võeta. Kuigi teatakse, et varem või hiljem tuleb asi niikuinii ära teha. Nii kinnitavad ka Eestimaa mitmed lumesahkade tootjad, et ostusoovid hakkavad laekuma siis, kui kliendid on ennast esimesest lumest lasknud ära ehmatada. Ja iseäranis käib see just Eesti ettevõtete ja talunike kohta. Eks ka

vaba raha ole meie agro- ja kommunaalfirmadel vähem kui näiteks Soome kolleegidel. Sellepärast lihtsalt niisama töökoja nurka seisma tehnikat ei osteta.

Lumesahk pole buldooser Eks see ole ka arusaadav, sest tänapäevases varustuses lumesahk on küllaltki spetsiifiline tööriist, mis mõeldud siiski eeskätt ainult lume lükkamiseks. Seda ei ole mõtet endale majapidamisse soetada n-ö igaks juhuks – et kui lund pole, lükkan midagi muud. Lumesaha konstruktsioon on nõrgem, mistõttu tasub meeles pidada, et tegemist pole buldooseriga. Ja kui mõni põllumees soovib sellega näiteks pinnast lükata, saab see toimuda

Hea teada

Tamsalu EPT keevitaja järjekordset lumesahka kokku panemas. Ettevõtte sahatoodangust olulise osa moodustavad tugeva konstruktsiooniga lihtsamat sorti sahad, mis sobivad hästi umbes 100 hj traktori, näiteks vana hea Belarusi ette haakimiseks. Foto: Arbo Seene

vaid omal vastutusel ja tasapisi, sest säärase töö jaoks kasutatud lumetõrjetehnikat tootja enam garantiikorras remontima ei hakka.

AS-i Tamsalu EPT tooteportfellis moodustab lumekoristustehnika alla poole kogu valikust. Ettevõtte tootmisjuht Aivar Maasik kinnitas, et kui esimene lumi maha sadas, tehti järelveetavate lumeroopide laovaru tühjaks, sahkadest läks aga müügiks vaid üks, selline, mis sobib Belarusi ette haakimiseks. „Esimene lumi on praeguseks ka Põhjamaadest üle käinud ja sel ajal said kõik meie sealsed kliendid oma varasemad tellimused kätte,” kirjeldas Maasik olukorda. „Nüüd oleme uute partiide tootmise käi-

Eraldi sahad on maanteede ja linnatänavate jaoks.

Maanteesahk viskab üldjuhul lume hooga teeserva, sellepärast on nende konstruktsiooni juures oluline, et lumi ei lendaks liiga laias kaares ega kataks kinni näiteks liiklusmärke. Selleks on sahkade ülaserva paigaldatud plastsirm.

Enamik maanteesahku on kahele poole pööratavad, mõned ka keskliigendiga (libliksahk).

Eraldi sahad on kommunaaltraktoritele kõnniteede, väiksemate tänavate ja parkimisplatside puhastamiseks. Väiksemad sahad on maasturite ja ATV-de jaoks.

Paljud tänapäevased libliksahad on varustatud saha keskel asetseva polüuretaanist teraga.

Selleks, et sahk oleks kergem ja töötaks vaiksemalt, on moodsad sahad osalise plastikhõlmaga.

Osad sahad on varustatud ka löögikaitsetega, mis takistusega kokkupõrkel liiguvad tahapoole ja vähendavad lööki saha konstruktsioonile.

Erikonstruktsiooniga liigendsahad on olemas rataslaaduritele.

Allikad: Meiren Engineering, Tamsalu EPT

ma pannud, aga ega keegi ei julge praeguste ilmaennustuste juures, mis vist eriti lähemal ajal lund ei lubagi, ostuprognoose teha.”

Laovaru talveks olemas Tamsalu EPT müüb toodangut põhiliselt edasimüüjate kaudu.

Maasik kinnitas, et ettevõte püüab alati järgida põhimõtet, et kui tekib vajadus, on laost kohe kliendile vajalik riist anda. Nii loodab ta lumeroopide osas paari-kolme nädalaga vajaliku laovaru tagada.

Laovaru on tema sõnul igal aastal hoitud, mitte küll teab mis suurt, aga ikkagi sedavõrd, et ootamatuid tellimusi täita. Aivar Maasiku sõnul lähevad Põhjamaades kõige paremini kaubaks 2,5 m, 2,75 m ja

3 m laiused lumesahad. Kitsamate osakaal on müügis marginaalne, laiemaid Tamsalus lihtsalt ei tehta. Kõige müüdavam tooteartikkel on tagaveetav sahk ehk lumeroop. „Lumelükkamiseks mõeldud esisahkade tootmises olime 7–8 aastat tagasi kõvasti turul sees, aga nüüd on lisandunud palju uusi tegijaid ja selles valdkonnas on turg pilgeni täis,” iseloomustas Maasik turusituatsiooni. „Sahkade tootearenduses lisandub järjest rohkem igasuguseid mugavuslisasid ja -vidinaid. Palju loeb see, kuidas sahk lund rullib, kui kütusesäästlik see on jmt.” Lumesahkasid valmistab ka Kadrina vallas asuv OÜ Pomemet, mis müüb lõviosa toodangust Soome ja Rootsi. Ettevõtte juhataja Tarvo Lõhmus märkis, et tõepoolest – aasta lõpuni on müügiplaan täis, aga kas just vahepeal sadanud lumi seda mõjutas, on iseküsimus. „Eks ehk natuke mõjutas, aga põhimõtteliselt on kõikidel juba sügiseks vajalikud masinad ostetud ja ka sahkade ostuplaan olemas,” rääkis Lõhmus. „Suurem osa lumesahkade aastasest müügist käibki just praegu ja jõuluks on enamik müüdud. Uue aasta alguses läheb ehk veel mõni üksik, siis oodatakse juba kevadet.”

Sel põhjusel moodustavadki Pomemeti tootevaliku lumetõrjevahendite kõrval ka erineva kasutusotstarbega kopad ja kõikvõimalikud lisaseadmed maaparandusja põllumajandustehnikale, aga ka näiteks tänavapuhastusharjad.

Eestis on lumesahkade tootmine traditsioonidega metallitööstusvaldkond. Suuremaid tegijaid on vähemalt viis-kuus. Maailmas tuntuimad on Meireni kaubamärki kandvad maanteede, aga ka lennuväljade ja muude eriliste territooriumite hoolduseks mõeldud sahad. Selliste valmistamisega tegeleb AS Paide Masinatehas, mis on tuntust kogunud ka Humus põllumajandushaagiste tootjana.

23

seleen- piimakarja vajaduste katmine

T

Pilleriin Puskar, Alltech Eesti

äna on piimakarjakasvatajate suurimaks väljakutseks piimatoodangu tõstmine, avaldamata sellega negatiivset mõju karja üldisele tervisele ja sigivusele. Miks siis ikkagi langeb sigivus ja suureneb loomade haigestumine piimatoodangu tõustes?

Peamiseks põhjuseks on kõrge geneetilise potensiaaliga lehma füsioloogiline võime, kasutada maksimaalselt toitaineid ja mikroelemente piimatoodanguks ning juhul kui ratsioon ei kata kogu toitainete vajadust, kasutada selleks kehavarusid. Tagajärjeks ongi mikro-ja makroelementide puudusseisundid, immuunsuse ja sigivuse langus ja loomade lühike eluiga karjas. Üks elutähtsaim mikroelement peamiste füsioloogiliste funktsioonide toimimise kindlustajaks nii loomade kui ka inimese organismis on Seleen (Se). Seleeni puudus organismis võib aga esile kutsuda immuunpuudulikkust, mis toob endaga kaasa vastupanuvõime nõrgenemise mikroobidele ja viirustele. Veisekasvatuses väljendub see eelkõige somaatiliste rakkude arvu tõusuga piimas ja kliinilise mastiidi esinemise sagenemisega. Mitmete teadusuuringute tulemusel on tõestatud, et ka Eesti piimakarjades esineb seleeni puudus.

Seleenipuudus ja looma tervis Sigimisfunktsioonis on seleenipuudus emasloomadel seotud: suurenenud päramistepeetuse esinemisega karjas ja emakapõletike tekkega. poegimisjärgse esimese seemenduse madala tiinestumisega ja sellest tuleneva uuslüpsijärgu pikenemisega. Uuslüpsijärgu pikenemine põhjustab, aga suurt majanduslikku kahju, mida tihtipeale farmides ei märgata.

Kinnislehmadel esineva seleenipuudulikkuse tulemuseks on nõrgad vasikad, madal immunoglobuliinide tase ternespiimas ja vastsündinud vasika puudulik termoregulatsiooni käivitumine, mis kõik suurendab karjatäiendusele tehtavaid kulutusi.

Tootmises avaldab iga eelmainitud tegur märkimisväärset mõju üldisele piimatootmise kasumlikkusele. Mõistes probleemi tõsidust on ALLTECH tänaseks viieteistkümnes Euroopa riigis läbi viinud uuringud seleenitaseme määramiseks piimakarjades.

Euroopa riikides läbiviidud “Selenium Challenge”

Kriitiline

Puudulik

Seleenitase piimas

≤ 0,015 0,016-0,025

Osakaal analüüsitud proovidest

36.76%

Proovide koguarv 612

Piisav ≥0,026

47.23% 16.01%

225

289

98

83,95% Euroopa piimakarjades ei ole seleenitase piisav 2010. aasta aprillis käivitati „Selenium Challange“ programm ka Eesti piimakarjades- eesmärgiks hinnata meie kõrgetoodanguliste piimalehmade tegelikku seleenitaset.

Eesti piimakarja farmides läbiviidud “Selenium Challenge” tulemused Algne Seleenitase piimas

Kriitiline Puudulik

Piisav

≤ 0,015

0,016-0,025

≥0,026

Osakaal analüüsitud proovidest

65%

30%

5%

Proovide koguarv 60

39

18

3

Erinevad teadlased on andnud kirjanduses mitmeid erinevaid soovitusi, veiste füsioloogiliseks seleeni vajaduseks.

Uuringud näitavad, et kui me soovime lehmadelt kõrget piimatoodangut, head sigivust ning pikaealisust karjas, peaks piima seleenisisaldus olema minimaalselt 0,026 mg/l, optimaalselt 0,03 mg/l. Seni analüüsitud farmidest on vaid 3% -l karjadest kindlalt kaetud lehmade seleenivajadus.

Söödalisandite kasutamine on viinud uute, loomade tegelikke vajadusi paremini täitvate ratsioonideni. Seleenilisandid on aga traditsiooniliselt põhinenud anorgaanilisel seleenil (naatriumselenaat, naatriumseleniit, baariumseleniit). Eelkõige on see seotud teadmisega, et mäletsejalistel on olemas unikaalne võime kasutada anorgaanilist seleeni.

Kuid tegelikkuses toimub vatsamikroobide poolt aktiivne seleeni lagundamine, jättes sellest vaid 25% loomale kasutatavaks.Anorgaanilise seleeni madal biosaadavus ning tõsiasi, et looma organism ei moodusta selle põhjal kehareserve vaid kasutab juurde antud anorgaanilisest seleenist ära vaid nii palju kui momendil vajalik, on viinud orgaanilise seleenilisandi SEL-PLEX® väljatöötamiseni.

SEL-PLEX EELIS SEL-PLEX® seleen on samal kujul nagu see esineb looduses- selenoaminohapetena, mis on mäletsejate organismis hästi omastatav ja võimaldab loomal luua organismis reserve suurema seleenivajadusega perioodideks ilma toksilisuse riskita. Tänu sellele on SEL-PLEX® esimene Euroopa Liidus heaks kiidetud orgaaniline seleen kasutamiseks põllumajandusloomade söödas.

Orgaaniline seleen SEL-PLEX® läbib ka platsenta barjääri, mistõttu on kaetud seleenivajadus ka vastsündinul, mis vasika varajasel eluperioodil on ülioluline. Teiseks oluliseks teguriks peab lugema, et SEL-PLEX® tõstab ternespiima seleeni sisaldust märgatavalt (parem seleeniga varustatus piima kaudu, rohkem seleeni vastsündinute organismis).

Lihastesse kogunenud seleen vabaneb uuesti proteiini ainevahetusse ja saab loomale sel kujul kättesaadavaks seda eriti stressiolukordades kui seleenitarve tõuseb (poegimine, metriit, mastiit, kuumastress)

Anorgaaniline seleen

SEL-PLEX®

Söödetakse siis kui vajalik vältida seleenipuudusest tingitud probleeme

Võimaldab optimaalset ja efektiivset pikajalist kasutamist koos maksimaalse efektiga

Ei ole looduslik, naturaalne lisand

Samas vormis nagu looduses

Seleen oma kõige oksüdeerunud ja toksilisemas vormis

Kasutatakse ära keha antioksüdatiivses süsteemis, puudub toksilisus

Ei moodusta kehareserve

Moodustab kehareserve, mida saab kasutada siis kui vajadus on kõige suurem

Loomad ei omasta seda efektiivselt

Kasutatakse looma organismi poolt maksimaalselt ära

Isegi maksimaalsed lubatavad kogused ei kata loomade vajadusi

Aitab säiltada vastupanuvõimet erinevate haigustekitajatele

Pilleriin Puskar Alltech Eesti OÜ +372 505 2846 ppuskar@alltech.com

UURING

Jah, oleme ebavõrdsemas seisus Eesti valitsus ei kasutanud 2014. ja 2015. aastal võimalust maksta piima- ja seakasvatussektorile riigieelarvest üleminekutoetust, seevastu Läti maksis oma põllumeestele ligi 62 mln eurot ja Leedu ligi 66 mln eurot.

RANDO VÄRNIK EESTI MAAÜLIKOOL, PROFESSOR

Maaülikool analüüsis Eesti piimaja sealihatootjate konkurentsikeskkonda mõjutavaid toetusi võrreldes Läti, Leedu ja Poola vastavate tootjatega. Uurimus viidi läbi 2016. aasta maist oktoobrini riigikogu maaelukomisjoni tellimusel.

Paraku ei kasutatud kriisiperioodil Eestis piima- ja sealihatootmise sektoris kõiki võimalikke meetmeid, et aeglustada ekspordipotentsiaali – lüpsilehmade ja piimakarjade arvu – vähenemist. Kui mitmeid kriisiabi meetmeid on Euroopa Liit (EL) võimaldanud selleks, et leevendada tulupuudujäägist põhjustatud konkurentsivõime langust, siis riikide tasandil omapoolsete finantsvahendite lisamine on olnud poliitiline otsus.

Toetus ja konkurentsikeskkond Konkurentsikeskkond on lai mõiste ja sellega saab iseloomustada ettevõtluskeskkonda laiemalt.

Kuivõrd konkurentsikeskkond hõl-

26

140 mln

eurot on arvestuslik maksimaalne üleminekutoetusteks lubatud summa, mida võiks Eestis maksta aastani 2020. mab mitmeid erinevaid tegureid, mis avaldavad mõju ettevõtete majanduslikule konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele, siis uurimuses keskenduti üksnes toetuste võrdlemisele. Toetused kui ettevõtjate sissetulekute kassavoogu enam mõjutavad komponendid on olulised nii toodangu kokkuostuhinna vähenemisel tulupuudujäägi kompenseerimiseks kui ka tootmiseks vajalike sisendite hankimiseks. Kui ettevõtja põhisissetulek tuleb toodete müügist, siis põllumajanduses on toetused ku-

junenud väga oluliseks sissetuleku osaks ja aitavad leevendada madalast turukonjunktuurist tekkida võivaid tulupuudujääke.

Eesti põllumajandustootjad on üks osa EL-i põllumajandussüsteemist ning neile peaksid kohalduma sarnased võimalused, et saada osa ühtse põllumajanduspoliitika toetusmeetmetest. Kas see ka tegelikult nii on?

EL-i ühtne põllumajanduspoliitika (ÜPP) on aja jooksul muutunud eelkõige poliitika eesmärgi mõistes. Tänane põllumajanduspoliitika on üles ehitatud kahele sambale, mida rahastatakse nii EL-i fondidest kui ka riigieelarvest.

Selgub, et 2010–2015 on ÜPP I sambas, mida nimetatakse otsetoetuste ja turukorralduse sambaks, muutunud mõned toetuse nimetused. Nii näiteks nimetati I sambast riigieelarvest rahastatavat toetust 2013. aastani täiendavaks otsetoetuseks ja 2014. aastast rakendunud sarnast toetust üleminekutoetuseks (rahvasuus nn topup). II sammas on maaelu arengukava toetused, st maaelu arengu telgedesse ja prioriteetidesse panustatakse nii Euroopa Liidu (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, EAFRD) kui ka riigieelarve kaudu. Lisaks võimaldatakse põllumajandustootjatele ka kokkuleppelist riigiabi.

Suurim toetusõiguslik pind Poolas

Toetusõiguslikud pinnad 2009. aastal ja kasutatav põllumajandusmaa 2010. aastal

Tabel 1

Eesti

Läti

Leedu

Poola

Toetusõiguslik pind 2009. a

865 061

1 546 362

2 640 799

14 150 577

Põllumajandusmaa 2010. a

940 930

1 796 290

2 742 560

14 447 290

8,8%

16,2%

3,9%

2,1%

Erinevus, %

Allikad: Euroopa Nõukogu 2011; Euroopa Komisjon 2010

Otsetoetuste, täiendavate otsetoetuste ja üleminekutoetuste jaotumine eurot hektari kohta

Joonis 1 250

otsetoetused 2007–2013

otsetoetused 2014–2020

200

150

100

50

0

0 Otsetoetus (riiklik)

Otsetoetus EAGF

EE STI

Otsetoetus (riiklik)

Otsetoetus Otsetoetus EAGF (riiklik)

L ÄTI

Kas sellisel selgitusel on üldse tähtsust? Kui asuda erinevate riikide toetusi võrdlema ja hinnanguid andma, siis on oluline toetuste täpne nimetamine ja nende üksteisest eristamine, vastasel juhul võib saada eksitava tulemuse.

Toetused Baltikumis ja Poolas Kuivõrd analüüsitud riigid on oma suuruselt ja põllumajandustootmise struktuurilt suhteliselt erinevad, siis otsetoetuste omavaheliseks võrdlemiseks on toetussummad analüüsitaval perioodil taandatud ühe hektari kohta.

Võrdlemiseks on kokkuleppeliselt 2009. aasta toetusõiguslik pind ja kasutatav põllumaa pind Euroo-

Otsetoetus EAGF

LEED U

Otsetoetus (riiklik)

Otsetoetus EAGF

POOLA

pa Komisjoni andmetel 2010. a (vt tabel 1).

Kuivõrd Eesti ja Läti kasutasid võimalust tõsta osa vahendeid otsetoetustest (I sambast) maaelu arengu toetuseks (II sambasse), siis järgnevalt vaatleme otsetoetusteks järelejäävat summat, arvutatuna 2009. a toetusõigusliku hektari kohta. Eesti kandis otsetoetustest maaelu arengu toetusteks üle 97,3 miljonit eurot (Eestis on I ja II samba maht 2014–2020 kokku 1,931 mld eurot) ning Läti 120,9 mln eurot (I ja II samba maht kokku 3,209 mld eurot). Kas toetada sektorit otsetoetuste või investeeringumeetmete abil, sõltus riikide eesmärgist ja vajadusest. Valikute tegemisel

arvestasid riigid sektori arvamusi ning soovi tegevusi suunata.

Poola kasutas vastupidist võimalust ehk kandis maaelu arenguks arvestatud vahendeid üle otsetoetusteks. Kuivõrd Poola kasutas seda võimalust maksimaalsel määral (25%), siis seetõttu on Poolas 2014–2020 otsetoetusteks kasutatav summa suurem võrreldes perioodiga 2007–2013 (Poolas on 2014–2020 toetuste maht I ja II sambast 37,1 mld eurot).

Perioodil 2014–2020 suureneb Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatav otsetoetuse osa võrreldes perioodiga 2007–2013 (joonis 1). Leedus ja Poolas on kasv veidi üle 70%, Eestis suurenevad otsetoetused 83% ning suurim suhteline suurenemine on Lätis (104%). Euroopa Liidu riikide hulgas on Poola ühtlasi ka üks enim otsetoetusi saav riik, mis tuleneb kokkulepetest EL-iga liitumisel ja baassaagikusest.

EL-i rahastatava EAGF-i fondi otsetoetustest suurima osa moodustab ühtne pindalatoetus. Kuna 2015. aastast muutusid otsetoetused mitmeosaliseks, siis 2015. aastast makstakse ühtse pindalatoetuse saajale ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk nn rohestamise toetust (tabel 2). Vaadeldaval perioodil on Poola tootjad saanud ka oluliselt kõrgemat ühtset pindalatoetust hektari kohta võrreldes Balti riikidega.

Täiendav toetus piimale ja sealihale Lisaks EAGF fondi otsetoetustele oli liikmesriikidel võimalus maksta 2007–2013 täiendavaid otsetoetusi. Kui 2007–2013 oli riikidel võimalik maksta täiendavaid otsetoetusi (CNDP: complementary national direct payment), siis alates 2014. aastast on riikidel võimalik maksta üleminekutoetusi (TNA: transitional national aid). Näiteks Eestis ja Leedus maksti piima-

27

UURING Piima täiendav otsetoetus Eestis ja Leedus

Poola sai hektari kohta suurimat toetust

Ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja rohestamise toetus kokku (EAGF),

eurot ha kohta

riikide eelarved, eurot tonn

Tabel 2

Joonis 2

30

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Eesti

80,90

91,10

100,48

109,20

114,09

115,65

Läti

63,10

76,12

81,10

86,00

90,00

88,06

Leedu

98,80

107,20

117,00

130,90

114,40

101,56

15

Poola

141,58

159,50

179,43

200,07

211,83

179,46

10

25 20

5

Allikad: Tieso maksajums provizoriskas atbalsta likmes; Informacija apie Tiesiogines ismokas Lietuvoje; „Agricultural budget“ and the competitiveness of the Polish agriculture

0

2010

EESTI

Üleminekutoetused Lätis 2014. ja 2015. aastal

2011

2012

2013

LEEDU

Allikas: MEM; Agricultural and Food Sector in Lithuania 2013

Riigieelarve

Tabel 3

Toetuse liik

2014 ühikumäär

2014 kokku mln €

2015 ühikumäär

2015 kokku mln €

Haritava maa toetus

15,2 €/ha

8,0

9,7 €/ha

5,0

Põllukultuuride toetus

22,9 €/ha

14,0

15,2 €/ha

9,2

Ammlehma kasvatamise toetus

81 €/loom

2,8

71,3 €/loom

2,0

Piima täiendav toetus

19,8 €/tonn

12,1

Veise täiendav toetus

41,0 €/loom

4,8

Tapetud veise toetus

51,4 €/loom

3,2

Allikas: Tieso maksajumu provizorikas atbalsta likmes 15.04.2016

tootjatele kuni 2013. aastani piima täiendavat otsetoetust (joonis 2).

2014. aastast võib riiklikku üleminekutoetust maksta põllumajandustootjatele nendes sektorites, mis said 2013. aastal sellist toetust.

Selle toetuse maksmine on seotud ajalooliste piirangutega. Piimatootjatele suunatud üleminekutoetuse maksmisel võetakse aluseks põllumajandustootja 2007. a piima tootmiskvoodi kogus. 2014– 2020 võivad riiklikke üleminekutoetusi maksta liikmesriigid, kes kohaldavad ühtse pindalatoetuse kava (SAPS). Riiklikud üleminekutoetuse kogusummad on piiratud sektoripõhiste toetusmääradega: 2015. a on maksimaalne lubatud summa 75% 2013. a toetusest, 2016. a 70% jne, kuni 2020. a on toetuse maksimaalne määr 50%.

Eestis ei ole aastatel 2014 ja 2015 üleminekutoetuse maksmise või28

Üleminekutoetused Leedus 2014. ja 2015. aastal Riigieelarve

Valgurikaste kultuuride toetus

Tabel 4

2014 ühikumäär

2015 ühikumäär

13,0 €/ha

13,0 €/ha

Ammlehma kasvatamise toetus

87,0 €/loom

105,0 €/loom

Noorloomade (pullid) toetus

173 €/loom

205,0 €/loom

Piima täiendav toetus

20,3 €/tonn

16,0 €/tonn

Allikas: Agricultural and Food Sector in Lithuania 2015

malust kasutatud, kuigi näiteks 2015. aastal oleks saanud maksimaalselt maksta 24,55 mln eurot.

Maksimaalsed lubatud üleminekutoetuste summad Lätis ja Leedus olid mullu vastavalt 42,4 ja 32,4 miljonit eurot.

Lätis maksti üleminekutoetusi aastatel 2014 ja 2015 kokku ligi 62 miljonit eurot. 2014. a maksti sellest 44,9 miljonit eurot ja 2015. a 16,2 miljonit eurot. See tähendab, et mullu maksti ligi 40% maksi-

maalsest võimalikust toetusest.

2016. a eelarves on üleminekutoetusi 7,3 miljonit eurot.

Tabelist 3 ilmneb, et 2014. aastal on Lätis üleminekutoetusest makstud suurem osa piimatootjatele, kokku 12,1 miljonit eurot. Lisaks on suuremas mahus makstud veel ka põllukultuuride toetust ning haritava maa toetust. Veisekasvatajatele maksti kokku 4,8 miljonit eurot (41 €/loom). 2015. aastal jätkati Lätis üleminekutoetus-

te maksmist. Ammlehmade toetust maksti määraga 71,3 €/loom (kokku 2,0 miljonit eurot). Põllukultuuride ning haritava maa toetust vähendati võrreldes eelmise aastaga (vastavalt 15,2 €/ha ja 9,7 €/ha).

Ka Leedus maksti üleminekutoetusi nii 2014. kui ka 2015. aastal, vastavalt 33,08 ja 32,4 miljonit eurot (tabel 4). See olukord peegeldab Leedu ja Läti tootjate suhtelist eelist piimakriisi ajal võrreldes Eesti tootjatega.

Lisaks eeltoodule võimaldati perioodil 2014–2020 riikide piimatootjatele veel piimalehma kasvatamise otsetoetust. 2015. a maksti piimatootjatele Eestis 130,8 eurot, Lätis 125,3 eurot, Leedus 77 ja Poolas 69,2 eurot lehma kohta.

Poola ei saanud erakorralist abi EL võimaldas 2015. aastal piimatootjatele ühekordse rahastamispaketina erakorralist kriisi-

abi. Kriisiabi toetust said tootjad, kes omasid 2014. aasta 31. oktoobri seisuga individuaalset piimatootmiskvooti. Seda toetust said kõik Balti riikide tootjad, Poolas sellist abi ei võimaldatud ja Eesti piimatootjatele anti erakorralist abi 6,9 miljonit eurot. Paketiga võimaldati liikmesriikidel lisada riikide eelarvest sama suur summa, kuid seda võimalust ei kasutanud kõik liikmesriigid.

Loomakasvatussektorile (piimaja sealihatootjatele) eraldas EL riikidele 2015. aastal lisaks veel erakorralist toetust. Eesti loomakasvatussektorile eraldati 7,5, Lätile 8,4, Leedule 12,6 ja Poolale 28,9 mln eurot. Eraldatud summale võis iga riik samas mahus lisada omapoolse osa sektori täiendavaks toetamiseks riigieelarvest. Eesti piima- ja sealihatootjad said EL-i ja Eesti riigieelarvest kokku 10,5 mln eurot, millest 75% läks piimatootjatele ja

25% sealihatootjatele. 2016. aastal maksti Eesti piimatootjatele riigi vahenditest erakorralist abi 4 mln eurot. Läti piimatootjatele maksti riigi vahenditest 6,1 mln eurot.

Leedus on valitsuse eelarvest kavandatud maksta piimatootjatele ca 35 mln eurot ja välja makstud on 18 mln eurot. Nende erakorraliste vahendite suunamine sektori konkurentsivõime tugevdamiseks on oluline, kuivõrd piima kokkuostuhind on olnud pikka aega madalal tasemel ja tootjatel on tekkinud raskusi kohustuste katmisel.

EL-i eelarvest on kavandatud 2016. aastal maksta ka tingimuslikku kohanemisabi Eestile 8 miljonit, Lätile 9,7, Leedule 13,2 ja Poolale 22,6 miljonit eurot. Kohanemisabile on lubatud liikmesriigil lisada sama suur summa ja seda ei käsitleta riigiabina.

Uuringu terviktekst asub aadressil www.riigikogu.ee

K E S K KO N D

Vedelsõnnikut on mõistlik põllule vedada paakhaagisega. Foto: Taavi Võsa

Sõnnik põllule efektiivselt ja keskkonnasõbralikult KALVI TAMM, RAIVO VETTIK, TAAVI VÕSA, PEETER VIIL

L

EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT

oomakasvatusettevõtted on hakanud sõnnikulaotamisel kasutama taimetoitaineid ja keskkonda säästvaid laotamistehnoloogiaid. Kõige rohkem kasutatakse madalama ammooniumlämmastiku kao protsendiga tehnoloogiaid.

Eesti ja Läti koostööprojekti GreenAgri raames tellis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Taimekasvatuse Instituudilt sõnnikulaotamise tehnoloogiaid võrdleva uuringu. Uuringu eesmärk oli tutvustada uudseid ja majanduslikult tõhusaid keskkonna- ja kasutajasõbralikke sõnnikukäitlemise tehnoloogiaid Eestis ja Lätis ning anda nendele majanduslik hinnang.

Uurimuse raames koostati võrdlus sõnnikuga seotud piirangutest Eesti ja Läti seadusandluses, mis võimaldab saada ülevaadet naaberriikides sätestatud reeglite kattuvustest ja erinevustest. Eesti ja Läti sarnased looduslikud tingimused võimaldavad uurida, milline on keskkonnanõuete erinevus30

Hea teada GreenAgri projekti raames korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 2016. aasta algul Eesti loomakasvatusettevõtete seas küsitluse. Küsitluse tulemusena saadi andmeid 51 veisekasvatusega ja 9 seakasvatusega tegeleva ettevõtte kohta. Selgus, et 60% uuringule vastanud ettevõtteist laotab vedelsõnnikut sisestus- või segamisseadmete abil, sellele järgnesid lohisvooliklaoturid 35%-ga. Paisklaoturite abil laotati ainult 5% vedelsõnnikust. 55% vedelsõnnikust laotasid teenusepakkujad ja 45% tegid seda ettevõtte oma laoturitega.

te mõju keskkonna parameetritele. Näiteks üheks olulisemaks erinevuseks seadusandlustes on fosfori kasutamise piirangud: Eestis 25 kg ha-1 viie aasta keskmisena.

Lätis aga selline piirang puudub ning väetamisel lähtutakse ainult lämmastiku üldisest piirnormist 170 kg ha-1 aastas.

Suurfirmal tasub seadmed osta Vaatluse all olid mudelettevõtted kolmes suurusklassis ja nelja tootmissuunaga: piimakarja- (100,

300, 900 piimalehmaga), sea- (2000, 5000, 10 000 nuumakohaga), lihaveise- (30, 50, 100 ammlehmaga) ja lambakasvatuse (50, 100, 300 lambaga) ettevõtted. Arvutused näitasid, et enamasti oli suurema sõnnikukogusega ettevõtetes laotamiskulud sõnniku ühiku kohta väiksemad kui väiksema sõnnikukogusega ettevõtetes.

Suuremates ettevõtetes on laotamisseadmete tasuvusaeg piisavalt lühike, et soetatud masin jõuaks füüsiliselt vananeda enne kui tehnoloogia on moraalselt iganenud.

Väiksemate ettevõtete korral oli teenusepakkuja teenustöö hind sageli odavam oma laotamisseadmetega laotamise hinnast. Arvestada tuleks aga kindlasti seda, et teenus oleks vajalikus mahus tagatud ka siis, kui ettevõttel on laotamiseks sobivaim aeg.

Lisaks laotamise ühikuhinnale tuleb rehkendada ka toitainete kao (eelkõige ammoniaagi lendumise) mõju kogukuludele.

Uuringuga saab tutvuda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehel rubriigis GreenAgri: http://epkk.ee/uudised2/keskkonnahoidlik-sonnikukaitlemine-on-kulukas-kuidtoob-kasu.

Põllule tasub vedada paakhaagistega

V

edelsõnniku laotamisseadmed on kallid ja seetõttu tuleks neid laotamisel võimalikult palju rakendada. Vedelsõnniku vedu hoidlast põllule on odavam eraldi paakhaagistega, kuna need ei ole koormatud laotamisseadmega ja saavad teedel liikuda kiiremini kui laotur. Et vähendada nii laoturi kui ka paakhaagise ooteaegasid seoses ümberlaadimisega, on soovitatav põllul kasutada vahemahuteid. Need võivad olla nii mobiilsed (omal veermikul või eraldi veovahendiga transporditavad) või paiksed satelliithoidlad.

Põlluservades, kus enamasti laoturi paaki täidetakse, sõidetakse korduvalt ja seal esineb mulla oluliselt suurem tihenemine. Vedelsõnnikulaoturi ja vahemahuti

Arvutuste

kohaselt on vedelsõnniku paakhaagiste kasutamine 0,5–0,6 €/m-3 odavam kui laoturiga hoidlast põllule vedu ja laotamine. ühenduseks saab kasutada ka tallamist vähendavat vooliktoidet. Sel juhul saab laotur seisakuteta töötada kuni vahepaagis vedelsõnnikut jätkub. Vooliktoite korral ei ole laoturil oma paaki ja maapinda tallatakse kogu põllu ulatuses hajutatumalt. Tööde planeerimi-

sel tuleb aga arvestada toitevooliku eripäradega (takistused, töökäigu pikkus jms). Sobiva vahemaa ja maastiku (ei ole häirivaid takistusi, sõiduteid või asulaid) korral tasub paakhaagistega põllule veo alternatiivina kalkuleerida vedelsõnniku toru-transpordi kasutamise maksumust.

Tehnoloogilisest seisukohast on soovitatav vältida poolvedelat sõnnikut (12–20%), sest see ei ole hästi pumbatav ega virnastatav ning on raske laotada nii vedelsõnniku- kui ka tahesõnnikulaoturiga. Poolvedel sõnnik tuleks separeerida tahkeks ja vedelaks fraktsiooniks. Separeerimata poolvedelat sõnnikut on sobivaim laotada kinnise põhja ja tiheda vootõkkega universaallaoturiga.

MAHETEHNIKA Tel: +372 513 7866

info@okomeeter.eu

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A LT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid

KVICK-FINN ökokultivaator

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Kergaiad, -väravad ja - moodulid Farmiseadmete kinnitusvahendid

eu . r te ee

COMB-CUT umbrohuniiduk

w

om k .o w w

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

K E S K KO N D

Soovitused sõnnikukäitluseks Tahesõnniku laotamiseks on soovitatavad püstbiitrite ja laotamisketastega laoturid. Neil on suurem töölaius ja nad laotavad ühtlasemalt kui rõhtbiitritega laotamisketasteta laoturid. Soovitatav on kasutada laotamisseadme ees oleva vootõkkega või tagaluugiga laotureid, et vältida sõnniku mahapudenemist veol.

Rohumaale või kasvavate kultuuridega põllule vedelsõnniku laotamiseks sobivad lohisvooliklaoturid ja avalõhe-sisestuslaoturid. Majandusarvutuste alusel on lohisvooliklaotamine odavam siis, kui ammoniaagi lendumiseks on ebasoodsad tingimused. Kui aga tingimused on ammoniaagi lendumiseks soodsad, nagu on enamasti suvepäevadel, siis on soovitatav

Mõisaküla Masinatehases valmistatud erinevad lumesahad ja buldooserseadmed sobivad esirippsüsteemidele, esilaaduritele ja MTZ poolraamidele

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tootmine ja müük: 562 86151 Kiikre 1, Mõisaküla, Viljandimaa 69302

www.mtm.ee

vedelsõnniku avalõhe-sisestuslaotamine. Alternatiivse võimalusena saab kasutada vedelsõnniku hapestamist.

Piidega sulglõhe sisestuslaotur sobib kevadiseks esimeseks mullaharimiseks, kui enamik eelvilja taimejäänustest on kõdunenud ja soovitakse taimede kasvuperioodiks viia vedelsõnnikuga mulda suuremat toiteainete varu.

Sulglõhe-sisestusel on ammoniaagi lendumine väga väike ja seetõttu on see sobivaim laotamisviis siis, kui ammoniaagi lendumiseks on soodsad ilmastikuolud. Kui aga põld on kaetud eelvilja taimejäänustega ning on oht piide ummistumiseks, siis on soovitatav ka kevadel kasutada ketastega segamislaotamist. Kolmas võimalus on

kasutada lohisvooliklaoturit, mille järel tuleks aga võimalikult ruttu muld harida.

Taimejäänuste või haljasväetisega kaetud põllumaal võimaldab ketastega segamislaotamine ühe töökäiguga taimejäänuste või haljasväetise muldaviimist ja vedelsõnniku laotamist.

Vedelsõnnik segatakse mulla ja taimejäänustega, tänu sellele on ammoniaagi lendumine väike ja iseloomulikku haisu ei ole praktiliselt tunda. Vedelsõnnik ei satu ka liiga sügavale mulda ja tärkavad taimed saavad mõne nädala pärast hakata kasutama ülemises pinnasekihis olevaid toitaineid.

Teine võimalus on kasutada lohisvooliklaoturit, mille järel tuleks aga võimalikult ruttu muld harida.

Otsid järjepanu lüpsjaid?

DeLavali VMS™ on lihtsalt parim VMS ja selle tehnoloogia on pidevas arenemises. Ikka selleks, et lüps tervikuna toimuks kiiremini ja loomasõbralikumalt.

Uued tarkvara- ja lisaseadmete võimalused panevad lehmad veelgi paremini liikuma ning lüpsma muidugi ka.

DeLaval OÜ Mustamäe tee 4, Tallinn, 10621, Harjumaa

Farmitöö on muutumas DeLaval AMR™i juures saab raskest ja üksluisest lüpsitööst mitmekülgne farmitöö. Uus tehnoloogia suunab inimesed oma oskusi järjepanu täiendama ja läbimõeldumalt tegutsema. Nii suureneb piimatootmise tasuvus ja võimalus muutuvas maailmas paremini ja kiiremini toime tulla.

Uus võimalus on käega katsuda Sobivat tööjõudu saada on iga aastaga järjest suurem katsumus, eriti suuremates farmides. Hea uudis on see, et nüüd saab lüpsta täisautomaatse lüpsikarusselliga – 90 lehma tunnis. Kokku kuni viis robotit valmistavad ette udara, lüpsavad ning teevad ka järeldeso.

TA I M E K A I T S E

Hormoonsüsteemi häirivate ainete sisaldust taimekaitsevahendites hakatakse piirama EVELIN HILLEP MAAELUMINISTEERIUMI TAIMETERVISE OSAKONNA NÕUNIK

E

kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine riikide vahel, vaba konkurents ning ühine tollipoliitika, rajaneb suures osas ettevõtlusvabaduse tunnustamisel. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Seetõttu peab igasugune õiguste kitsendamine olema põhjendatud.

uroopa Komisjon esitas liikmesriikidele eelnõu taimekaitsevahendites kasutatavate hormoonsüsteemi häirivate omadustega (ingl endocrine disruptor) toimeainete, taimekaitseainete või sünergistide (ainete) mõiste piiritlemiseks. Sellega nähakse ette kriteeriumid aine potentsiaalse endokriinse mõju Ettevaatusprintsiip saab otsustamisel määkindlaksmääramiseks, et piirata inimeste ter- ravaks visele kahjulike toimeainete kasutamist taimeEttevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitkaitsevahendites. sendamisel põhjendusena kasutada ka mitteKavandatava eelnõuga täplõplikke tõendeid ja teadusliksustatakse seni kehtivat reguku kahtlust võimaliku negalatsiooni ning kehtestataktiivse mõju olemasolus. Seda eriti olukorras, kui võib olla se selged kriteeriumid ainete mõjutab tõenäoliselt oluline oht inimeste tervisele. hindamiseks. Kui taimekait- kõige enam asooEttevaatusprintsiip ei ole sevahendites kasutatava aine õigusnorm, kuid demonstreehindamise käigus leiavad sel- li gruppi kuuluvaid le aine hormoonsüsteemi häi- toimeaineid, mida rib seda eesmärki, mille poorivad omadused tõendamist, kasutatakse Euroole püüelda. siis seda enam kasutada ei Ettevaatusprintsiibi rakensaa. Seega ei ole võimalik tu- pa Liidus laialdaselt damisel võivad olla erinevad eesmärgid. Selleks võib olla rule viia ega kasutada ka tai- nisu kasvatamisel. olulise kahju ennetamine või mekaitsevahendeid, mis neid minimeerimine, ebasoovitaaineid sisaldavad. Juba ringluses olevad tooted eemaldatakse turult. va mõju kontrolli all hoidmine. Taimekaitse Lisaks taimekaitse valdkonnas toimuvatele valdkonnas on ettevaatusprintsiibi rakendaaruteludele on paralleelselt käimas samasugu- mise eesmärk kuitahes vähetõenäose inimese ne nõuete karmistamise protsess ka biotsiidide tervisele suunatud ohu ennetamine.

Kehtivate reeglite kohaselt kiidetakse aine (nt kodukeemia, rotimürgid, sääsetõrjevahenheaks vaid siis, kui sel ei leita olevat hormoondid, desinfitseerimisvahendid jm) osas.

Euroopa Liidu ühisturg, mida iseloomustab süsteemi häireid põhjustavaid omadusi, mis

Uus poliitika

34

võivad avaldada kahjulikku mõju inimestele ja mitte-sihtorganismidele. Seda välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude selle taimekaitsevahendis sisalduva ainega on tõenäolistes kasutustingimustes väheoluline.

Sõna „võivad“ viitab ainetele, millel nii teadaolevalt kui ka tõenäoliselt on hormoonsüsteemi häirivad omadused. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on aga aine kasutamise piirangud võimalikud ka siis, kui inimeste kokkupuude ainega on väheoluline ning aine terviserisk ei ole tõendatud.

Kuigi praegu ei ole veel teada, milliseks kujuneb Euroopa Komisjoni esitatava eelnõu lõplik sõnastus, muutub lähtekoht võimalike piirangute kehtestamiseks inimeste tervise kaitse eesmärgil tõenäoliselt senisest veelgi ettevaatlikumaks.

Millised poliitikavalikud on Euroopa Komisjoni laual?

Erinevate poliitikavalikute analüüsimiseks viis Euroopa Komisjon 2015. aastal läbi ulatusliku mõjuhinnangu, mille tulemusel käsitletaks esialgse ettepaneku kohaselt ainet hormoonsüsteemi häirivana, kui: see avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju, mis tehakse kindlaks loomkatsetest saadud andmetega; sel on endokriinne toimemehhanism ehk võime sekkuda hormoonsüsteemi; selle kahjulik mõju tervisele on tingitud endokriinsest toimemehhanismist ehk aine kahjuliku mõju ja endokriinse toimemehhanismi vahel on usutav seos.

Euroopa Komisjoni ettepanek põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratlusel ja selle tuumaks on seos aine endokriinse toimemehhanismi ja kahjuliku toime vahel. Küsimärgi all on aga siiski, mil määral tuleks nõuda range põhjusliku seose tõendamist.

2013. aastal jõudis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldusele, et põhjusliku seose kind-

A A

Pargi 16, Märjamaa l Tel, 555 38 339 l metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu

TA I M E K A I T S E lakstegemiseks on vaja „mõistlikku tõendusbaasi“ bioloogiliselt usutava põhjusliku seose kohta endokriinse toimemehhanismi ning normaalse tervisega organismi uurimisel täheldatud kahjuliku toime vahel. Alternatiiv oleks olnud rangem põhjusliku seose nõue – näiteks oleks olnud võimalik nõuda põhjusliku seose kohta kindlaid tõendeid.

Euroopa Komisjon on seisukohal, et praktikas on väga raske esitada põhjusliku seose kohta kindlaid tõendeid ning lähtub seega põhjusliku seose kindlakstegemisel mõistlike tõendite esitamise põhimõttest. Nii oleks edaspidi muutuvate reeglite kohaselt aine turule lubamine võimalik üksnes sel juhul, kui aine terviseriski puudumine on tõendatud.

Millised on rangema keelamise eesootavad otsesed ja kaudsed mõjud?

Senisest selgemate kriteeriumite seadmise valguses on ühelt poolt väljendatud muret nii inimeste tervise ja suurte tervishoiukulude kui ka võimalike saagikadude, resistentsuse tekkimise ohu, kasvatatavate põllumajanduskultuuride valiku ja toidukaupade tarbimiseelistuste muutuse, uute toodete turule toomise võimekuse, ühisturu ebavõrdsuse laienemise, teatud põllumajandussaaduste (sh sööda) impordi ning üldise Euroopa Liidu konkurentsivõime ja töökohtade kadumise pärast.

Mõjuhinnangust lähtuvalt mõjutab uus poliitika tõenäoliselt kõige enam asooli gruppi kuuluvaid toimeaineid (nt tsüprakonasool, tebukonasool, tetrakonasool), mida kasutatakse Euroopa Liidus laialdaselt nisu kasvatamisel.

Kuivõrd nisu on seni olnud Euroopa Liidu tootmises võtmetähtsusega mängija, prognoositakse asoolide kadumisel Euroopa Liidu turult aastaks 2020 nisutoodangu 13-protsendilist langust. See võib omakorda tuua kaasa sellise olukorra, kus Euroopa Liit ei suuda enam rahuldada sisetarbimist ega tagada ka 100-protsendilist isevarustatuse taset.

Eesti seisukoha kujundamiseks toimus septembri keskpaigas põllumajandusametis arutelu huvigruppidega, samuti on teemat käsitletud riigikogu maaelukomisjonis. Kohtumiste tulemusel on jõutud ühisele arusaamale, et turule ei tohiks lubada tooteid, mis hormoonsüsteemi häireid põhjustada võivad. See vähendab oluliselt kasutuses olevate taimekaitsetoodete valikut, millele tuleb leida ohutumad asendajad.

36

Hea teada Kuidas hormoonsüsteemi häirijad hormoonsüsteemi mõjutavad?

Tänaseks on selge, et sünteetilised, keemilised ained (sealhulgas ained, mis võivad häirida või häirivad hormoonsüsteemi toimimist) ning nendega kokkupuutumine mõjutab inimeste tervist.

Kokkupuudet ohtlike kemikaalidega täielikult vältida ei saa, kuna need on juba laialdaselt levinud mitte ainult siseruumides ning toodetes, vaid ka meid ümbritsevas looduses.

Sellele vaatamata peaksime tegema kõik endast oleneva, et vähendada keemiliste ainete ning keemiliste segudega kokkupuutumise sagedust. Samuti tuleb vähendada aine kogust kokkupuutel.

Hormoonsüsteemi häirijad sekkuvad hormoonsüsteemi toimimisse vähemalt kolmel erineval moel: imiteerivad loomulikul teel toodetud hormoonide, näiteks östrogeeni ja testosterooni toimet, tuues kehas esile samalaadseid keemilisi reaktsioone; blokeerivad hormooniretseptoreid, takistades sellega hormoonide normaalset tegevust; mõjutavad hormoonide sünteesi, transporti, ainevahetust ja hormoonide eritumist, muutes sellega loomulike hormoonide kontsentratsiooni.

Täpsemalt on end võimalik teemaga kursis hoida Euroopa Komisjoni kodulehe abil: http://ec.europa.eu/index_en.htm.

13%

nisutoodangu langust prognoositakse aastaks 2020, mille tingib asoolide kadumine Euroopa Liidu turult.

WERNECO TERAVILJAKÄITLUSSEADMED

Priit Värnomasing priit@werneco.ee tel +372 5801 3334 www.werneco.ee

HAKKEAHJUD

PROJEKTEERIMINE, PROJEKTIJUHTIMINE

KONTEINERKATLAMAJAD

R a hu l i k ku jõ u l uaega ja t egu sa t uu t aa s t a t !

MURUTRAKTORID

KALORIFEERID

TERAVILJAKUIVATID

PIIM Kõrgeimat kokkuostuhinda saadi 2013. aastal

Oma- ja müügihinna suurimad käärid keskmise suurusega tootjail Piima realiseerimise hind ja tootmise omahind erineva karja suurusega piimatootjatel, FADN 2015

Piima realiseerimise hind ja tootmise omahind spetsialiseerunud piimatootjate grupis, FADN 2009–2015

600

350 piima realiseerimise hind, €/t piima realiseerimise hind, €/t

500

piima tootmise omahind, €/t 300

piima omahind, (k.a tasustamata tööjõu kulu) 400

piima tootmise omahind, €/t 255

250 300

272 255 233

200

0-<21

21-<51

51-<101 101-<301

JOONIS 1

301-...

Kõik-2015

233 222 200

prognoos

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016*

JOONIS 2

Piimatootjad kärbivad kulusid Spetsialiseerunud piimatootjate grupis oli 2015. aastal piima realiseerimishind keskmiselt 233 €/t. Võrreldes 2014. aastaga, mil saadi piima realiseerimisel keskmiselt 329 €/t, odavnes piima hind 29%.

MARJU AAMISEPP MAAMAJANDUSE INFOKESKUSE PÕLLUMAJANDUSSEKTORI MAJANDUSANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

Kui varasematel aastatel said väiksemad tootjad piimamüügist tunduvalt madalamat hinda kui suurtootjad (nt 2014. a oli vahe 20%), siis 2015. a suuri erinevusi ei olnud.

Kõige madalam piima realiseerimise hind oli grupis karja suuru38

sega 21–50 piimalehma (227 €/t) ja kõige kõrgem grupis, kus oli rohkem kui 300 piimalehma (235 €/t), seega hinnaerinevus oli vaid 3,5%.

Nii suurte hinnamuutuste juures on eriti tähtis analüüsida, kui palju piima tootmine maksab ja kas on võimalik kulusid kokku hoida. Piima tootmise omahinna arvutamine on keeruline, kui ettevõttes on piimatootmise kõrval ka muid tegevusi ja täpseid ku-

lutusi ei ole võimalik registreerida. Kõik põllumajandustootjate raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmeid esitavad piimatootjad saavad tagasisidena muuhulgas ka piima tootmise omahinna arvutuse ja võrdluse sarnase tootjate grupi näitajatega. Piima tootmise omahinna arvestamisel võetakse arvesse, milline on karja struktuur ja piimatoodangu osatähtsus kogutoodangu väärtuses.

Kuna väiketootjad (vähem kui 21 lehma) enamasti palgatööjõudu ei kasuta ja endale töötasu ei maksa, siis madala või olematu tööjõukulu juures on ka väiketootjate piima omahind suhteliselt samal tasemel kui suurtootjatel. Vaatama-

Suurim osakaal ÜPT-l

Mullu kärbiti kõiki kulusid Piima tootmise omahinna struktuur erineva karja suurusega piimatootjatel, FADN 2015 ja 2014, €/t 350

söödakulu muud erikulud

üldkulud kulum

tööjõukulu intressid

300 250

Piimatootjate toetuste struktuur, protsentides, FADN 2015

loomade katjatamise toetus keskkonnasõbraliku majandamise toetus

200 150

rohestamise toetus

100 50 0

0<21

21<51

51<101

101<301

301-...

JOONIS 3

ta asjaolule, et piimatoodang lehma kohta on väiketootjate grupis väga madal. Lisades tootmiskuludele juurde ka arvestusliku tööjõukulu oma pereliikmete töötundide eest, kujuneb väiketootjate grupis tootmise omahind väga kõrgeks.

Omahind ühtlustus Kui arvestuslikku palgakulu tasustamata tööjõule mitte arvesse võtta, siis kujunes 2015. a spetsialiseerunud piimatootjate grupis keskmiseks piima tootmise omahinnaks 255 €/t. Kõige madalam oli see näitaja grupis 51–100 lehma (252 €/t) ja kõige kõrgem grupis karja suurusega 101–300 lehma (274 €/t), seega nii suuri erinevusi gruppide vahel kui varasematel aastatel, 2015. a ei olnud (joonis 1). 2015. a oli piima tootmise omahind kõrgem kui piima realiseerimise hind kõigis suurusgruppides.

Arvestades juurde ka tasu tasustamata tööjõule, kujuneb arvestuslikuks piima tootmise omahinnaks keskmiselt 272 €/t ja kõige väiksemate tootjate grupis 528 €/t. Võrreldes 2014. aastaga vä-

piimalehma toetus

6

muu MAK

33

11 16

%

35%

ÜHTNE PINDALATOETUS

25 erakorraline abi

Kõik 2015 Kõik 2014 JOONIS 4

henes 2015. aastal piima tootmise omahind 47 euro ning piima realiseerimise hind 96 euro võrra tonni piima kohta (joonis 2).

Kui siiani võisime piimatootjate jaoks väga raskena esile tuua 2009. aastat, mil igale toodetud piima tonnile tuli keskmiselt 20 eurot peale maksta, siis 2015. aasta oli veelgi raskem, sest vaatamata suurele kulude kokkuhoiule tuli iga toodetud tonni kohta peale maksta juba keskmiselt 22 eurot.

Suurim kuluallikas on sööt Piima tootmise omahinna struktuuris moodustavad suurima osa kulutused söötadele. Eelpoolnimetatud piima tootmise omahinna arvutamise metoodika kohaselt võetakse omatoodetud söötade puhul arvesse söödateravilja maksumus ning rohusöötade, teraviljasilo, karjamaarohu jne kulu arvestatakse söödatootmise erikulude (ostuseeme, väetised, taimekaitsevahendid) baasil vastavalt söödakultuuride osatähtsusele kogu maakasutuses. Väga oluline on analüüsida, kas ettevõttes on söö-

da tootmine ja loomade söötmine kõige optimaalsemalt korraldatud, sest liigne sööda kvaliteedi ja koguste arvelt kokkuhoidmine võib mõjuda loomade tervisele ja viia piimatoodangu langusele.

2015. a moodustasid kulutused söötadele 27% kõigist kuludest, keskmiselt 68 eurot toodetud piima tonni kohta (joonis 3). Väiksema karja suurusega tootjatel oli söödakulu madalam kui suurematel ja suurtootjatel oli söödakulu kõige kõrgem. Võrreldes 2014. aastaga on söödakulu vähenenud keskmiselt 10 eurot toodetud piima tonni kohta, söödakulu arvelt on kokku hoitud kõigis suurusgruppides ja kõige enam (19 €/t) grupis suurusega 101–300 lehma. Üldkulud moodustasid ligikaudu veerandi kõigist kuludest, keskmiselt 63 eurot toodetud piima tonni kohta, kusjuures kahes väiksema karjaga grupis olid üldkulud ülejäänud gruppidest märksa kõrgemad. Võrreldes 2014. aastaga on üldkulud vähenenud 21%, keskmiselt 16 eurot toodetud piima tonni kohta. Kõige rohkem (19 €/t) on 39

PIIM Väiketootjate piimatoodang lehma kohta 70% madalam kui suurtootjail Spetsialiseerunud piimatootjad grupeerituna piimalehmade arvu järgi, FADN 2015

Piimatootjate arv valimis sh mahetootjate arv Põllumajandusmaa, ha sh söödakultuurid, ha Rendimaa osakaal Loomühikute arv kokku, lü Piimalehmade keskmine arv Karjatamise tihedus, lü/ha Piimatoodang lehma kohta aastas, kg Tööjõud, aastaühikutes* sh tasustatud tööjõud Piimatoodang, kg töötunni kohta Töötunnid piimalehma kohta Põllumajanduslik müügitulu ettevõtte kohta, tuhat € Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta**, € Toetuste (v.a investeeringutele) osakaal sissetulekutes Üldine võlakordaja

<21 28 3 29 22 35% 8 5 0,3 5 453 1,2 0,1 10 527

Piimalehmade arv karjas 21<51 51<101 101<301 25 23 27 1 4 1 474 258 92 332 166 80 66% 62% 53% 49 127 296 31 73 178 0,6 0,8 0,9 6 935 7 371 7 761 2,2 4,3 8,7 1,1 3,5 8,3 43 57 72 161 129 108

1508 889 62% 907 576 1,0 9 365 29,2 29,1 84 112

Kõik, 2015 138 9 192 125 60% 108 67 0,8 8 511 4,1 3,1 63 135

301-...

35

6,7

75,8

182,4

406,6

1724,2

179,4

3 699

10 400

16 056

9 736

20 024

14 253

42%

24%

25%

19%

15%

18%

6%

22%

24%

48%

46%

41%

* Tööjõu aastaühikuks on arvestatud 2200 töötundi aastas. Väiketootjad kasutasid peamiselt tasustamata tööjõudu, suurtootjate grupis oli ainult tasustatud tööjõud. ** Netolisandväärtuse leidmiseks lisatakse kogutoodangu väärtusele kõik toetused (v.a investeeringutoetused) ning lahutatakse erija üldkulud ning kulum.

Põllumajandustootjate raamatupidamise andmebaasi (FADN) esitas 2015. aasta kohta andmeid 138 spetsialiseerunud piimatootjat. Spetsialiseerunud piimatootjate gruppi kuulub nii väikseid, keskmise suurusega kui ka väga suu-

ri piimatootjaid. Selleks, et suur- ja väiketootjate erinevused paremini välja tuua, on tabelis piimatootjad grupeeritud piimalehmade arvu järgi ning lisaks on esitatud ka nn Eesti keskmise piimatootja näitajad 2015. aastal.

üldkulude arvelt kokku hoidnud suurtootjad karja suurusega rohkem kui 300 piimalehma.

Tööjõukulu moodustas viiendiku kõigist kuludest, keskmiselt 54 eurot toodetud piima tonni kohta.

Võrreldes 2014. aastaga on tööjõukulud vähenenud 16%, keskmiselt 10 eurot toodetud piima tonni kohta. Kõige rohkem on tööjõukulude arvelt kokku hoidnud suurtootjad (rohkem kui 300 piimalehma, kokkuhoid 14 €/t). Tööjõukulu on arvestatav artikkel suuremate piimatootjate puhul, kus oma pere tööjõuga enam hakkama ei saa. Väiketootjatel moodustas tööjõukulu kõigest 5% kõigist kuludest ehk 12 eurot toodetud piima tonni kohta. Arvestades väiketootjatel juurde ka tasu peretööjõule samal tasemel, kui kulutati tasustatud töö-

jõule maksmiseks, suureneb piima tootmise omahind poole võrra ja ulatub tasemeni, mille juures on piima tootmine mõttetu.

Põllumajandustoodangu realiseerimisest saadud sissetulek moodustas keskmiselt 179,4 tuhat eurot piimatootmisettevõtte kohta, sh väiketootjate grupis oli see näitaja 6727 eurot ja suurtootjatel 1,7 miljonit eurot.

Netolisandväärtus (NLV) tööjõu aastaühiku kohta moodustas 2015. aastal keskmiselt 14,3 tuhat eurot tööjõu aastaühiku kohta, kusjuures kõige väiksemate piimatootjate grupis oli see näitaja ainult 3700 eurot, suurtootjatel ulatus NLV aga 20 000 euroni tööjõu aastaühiku kohta. Võrreldes 2014. aastaga on piimatootjate NLV tööjõu aastaühiku kohta 15% vähenenud ja vii-

mase kuue aasta võrdluses kõige madalamal tasemel.

40

Veerandi võrra rohkem toetusi 2015. aastal said piimatootjad keskmiselt 43,2 tuhat eurot toetusi (v.a investeeringutoetused) ettevõtte kohta, mis on 26% rohkem kui 2014. Toodetud piima koguse kohta arvestatuna said piimatootjad 2015. aastal toetusi keskmiselt 76 €/t, 2014. aastal saadi toetusi keskmiselt 62 €/t. Võib öelda, et arvestuslikult katsid 2015. aastal saadud toetused (v.a investeeringutoetused) 30% piima tootmise omahinnast, 2014. aastal oli see näitaja 20%. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said piimatootjad 2015. aastal keskmiselt 225 eurot toetusi, sh väiketootjad 185 €/ ha ja suurtootjad 223 €/ha. Võrrel-

des 2014. aastaga, mil toetusi saadi keskmiselt 175 €/ha, on see näitaja 29% võrra suurenenud.

2013. aastal said EL-i piimatootjad toetusi keskmiselt 73 eurot toodetud piima tonni kohta, seega jäi Eesti selle näitaja poolest 2015. aastal EL-i 2013. aasta keskmisele tasemele. Kõige rohkem said 2013. aastal toetusi Soome ja Slovakkia piimatootjad (vastavalt 258 ja 242 €/t) ja kõige vähem Hollandi ja Suurbritannia piimatootjad (35 €/t).

Töötatakse efektiivsemalt Piimatootjate tööjõu kasutamise efektiivsus on aasta-aastalt paranenud – kui 2010. aastal toodeti keskmiselt 44 kg piima töötunni kohta, siis 2015. aastal 63 kg. Erineva suurusega ettevõtetes oli see näitaja väga erinev – väiketootjate grupis toodeti keskmiselt 10 kg ja suurtootjate grupis 84 kg piima töötunni kohta.

EL-28 2013. a andmetel oli piimatootmine kõige efektiivsem Taanis, kus toodeti keskmiselt 261 kg piima töötunni kohta ja ühe piimalehma kohta kulutati keskmiselt 34 töötundi. Tööjõu kasutamise efektiivsuselt on Eesti piimatootjad enam-vähem samal tasemel Soome, Portugali, Malta ja Itaalia piimatootjatega, kus toodeti keskmiselt 55–60 kg piima töötunni kohta ja ühe piimalehma kohta kulutati keskmiselt 100– 150 töötundi.

Vähe uusi investeeringuid 2015. a investeeriti spetsialiseerunud piimatootjate grupis väga vähe, brutoinvesteeringute summa oli keskmiselt 62 eurot põllumajandusmaa hektari kohta. Suurtootjate grupis investeeriti 163 €/ ha ja grupis karja suurusega 51– 100 lehma oli brutoinvesteeringute summa 101 €/ha. Ülejäänud gruppides oli brutoinvesteeringute summa negatiivne, st põhivara (sh ka põhikari) müüdi või kanti maha rohkem kui juurde soetati.

Kuidas edasi minna?

P

iimalehmade arv on Eestis viimased 20 aastat pidevalt vähenenud. Kui veel mõni aasta tagasi tundus, et piimalehmade arv on jäänud pidama 95 000 juures, siis 2016. aasta novembri seisuga on jõudluskontrollis registreeritud 81 600 piimalehma ja seega on kokkuostuhindade langus ja turu puudumine vähenemisele uut hoogu andnud. Kui varem lõpetasid peamiselt väiksemad tootjad, siis nüüd on piimatootmise lõpetamine ka suuremateni jõudnud.

Jõudsime tagasi 2009. aastasse 2015. aasta majandustulemused näitavad, et piima toodeti küll odavamalt kui 2014. aastal, kuid realiseerimishind langes siiski veel rohkem. Esimest korda pärast 2009. aastat oli piima realiseerimishind madalam kui piima tootmiseks tehtud kulutused. Kokku hoiti söödakulude, aga ka üldkulude ja tööjõukulude pealt. Vaatamata suurele kulude kokkuhoiule tuli 2015. aastal iga toodetud piima tonni kohta peale maksta keskmiselt 22 eurot.

Madalad piima realiseerimishinnad vähendasid piimatootjate sissetulekuid põllumajandustoodangu müügist keskmiselt 16% ettevõtte kohta. Toetusi (v.a investeeringutoetused) saadi 2015. aastal rohkem kui 2014. aastal, seda nii arvestatuna keskmiselt ettevõtte, kasutatud põllumajandusmaa, piimalehma kui ka toodetud piima kilogrammi kohta. Kui ühtne pindalatoetus andis kõige suurema osa toetuste kogusummast (35%), siis väga suureks abiks oli ka loomakasvatussektori erakorraline toetus piimalehmale, mis moodustas veerandi toetuste kogusummast.

Juba paar aastat kestnud piima kokkuostuhindade langus, muutused turgudel seoses piimakvoodi

22 eurot

keskmiselt pidi piimatootja mullu igale toodetud piimatonnile peale maksma. kadumise ja Venemaa sanktsioonidega pani 2015. aastal paljud piimatootjad valiku ette, kas lõpetada tootmine või jätkata kahjumiga tootmist.

Need otsused ei ole tootja jaoks lihtsad – lisaks sellele, et maal jääb suur osa inimesi töötuks, on ettevõtetel läbi aastate tekkinud palju kohustusi – nii laenukohustused kui ka kohustused PRIA ees, mis tuleb lõpetamise korral tagasi maksta.

Suurematel keerulisem lõpetada Kui väiksematele piimatootjatele võib soovitada piima tootmise asemel orienteeruda mõnele teisele tootmissuunale või alustada piima töötlemise ja nn nišitoodete pakkumisega, siis suurtootjatel on väga keeruline tootmist lõpetada või mõnele teisele tootmissuunale üle minna. Mis saaks sel juhul viimastel aastatel kerkinud moodsatest farmikompleksidest? Võib küll öelda, et piimatootjad on liigselt riske võtnud ja ei ole arvestanud võimalike muutustega turgudel, kuid teisalt juhinduti piimanduse strateegias püstitatud eesmärkidest.

Tõsi on ka see, et investeerimisotsuste tegemise juures ei ole piisavalt analüüsitud seda, kuhu aina suuremaid piimakoguseid müüa ja millised on riskid ja tagajärjed, kui piima realiseerimishinnad oluliselt langevad.

41

EV 100

Maitsev juubelikingitus Eestile TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

E

esti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ettevõtmisele „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!” oli detsembri keskpaigaks kirja pandud 90 rukkipõldu, kuhu rukkikasvatajad on rukki külvanud ja selle ettevõtmises osalemiseks registreerinud.

Eesti Rukki Selts algatas tänavu kevadel Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise “100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!”. Liikumise üldisem eesmärk on hoida elus eesti rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone, pärandades ka uutele põlvkondadele austuse leiva ja leivavilja vastu. Lähem eesmärk on teha omalaadne ja maitsev juubelikin-

gitus Eestile. 3. juunil 2016 sõlmisid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu Mill möldrite esindajana ja Leibur leivatootjana neljapoolse koostööleppe.

Leppe kaudu püütakse saavutada, et vähemalt sada rukkikasvatajat kõigist Eesti maakondadest külvaks 2016. aastal põllutäie rukist. Kõigi rukist külvanud ja aktsiooniga liitunud ehk oma põllu registreerinud rukkikasvatajate põllud tähistatakse vastava viidaga.

See on ühtlasi toetusavaldus aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.

Aktsiooni raames külvatud ja koristatud saaki kasutavad veskimehed leivajahu tootmiseks ning kodumaisest, 2017. aasta uudseviljast küpsetatud rukkileib jõuab 2018. aasta alguseks „Juubelileiva“ nime all tarbijateni.

Hea teada 1. maini 2017 saavad põllumehed-rukkikasvatajad liituda ettevõtmisega „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!” ja oma rukkipõllu registreerida.

Registreeruda saab kas Eesti Rukki Seltsi, Eesti Põllumeeste Keskliidu või Eesti PõllumajandusKaubanduskoja kodulehel.

-

TERE TULEMAST KAUNISSE KUURORTLINNA PÄRNU!

WASA HOTELL & TAASTUSRAVI 5 ööd

RAVIPAKETT

Pakkumine kehtib pühapaevast reedeni (4 ravipäeva)

160en€e inim

Majutus kahekohalises toas viis ööpaeva.

Toitlustus buffet lauas (viis hommiku-, neli lõuna- ja viis õhtusööki).

Pakett algab õhtusöögiga ja lõpeb hommikusöögiga.

Arsti või õe vastuvõtt ravikava koostamiseks Hommikuvõimlemine juhendajaga (rühmas) Ravipäevadel kolm erinevat raviprotseduuri järgmisest valikust: Klassikaline massaaž 25 min Parafiin-osokeriitravi 15 min Ürdi-pärlivann 10-15 min Massaaživann 10-15 min Soolakamber 40 min Lokaalne külmaravi 15 min Käteparafiin 15 min

lnhalatsioonravi Liikumisravi rühmas (ravivõimlemine, kepikõnd) lndividuaalne võimlemine Elektriravi võimalused (impulss-, magnet- ja ultraheliravi, darsonvalisatsioon) Valgusravi massaaživann jalgadele või kätele 15 min

WiFi kasutamise võimalus, tasuta parkimine

KINGIIDEE!

Vormista pakkumine Wasa kinkekaardina – kaunilt kujundatud kaardike on alati rõõmutoov kingitus!

Pakkumised kehtivad kuni 31.03.2017 Soodustuse annab märgusõna „PÕLLUMEES“.

Wasa on väike ja koduselt hubane taastusravikeskus Pärnu ranna­ rajoonis, mis pakub mitmekülg­ seid ravi- ja puhkuseteenuseid.

Wasa AS Eha 2 80010 Pärnu

LISAINFO JA BRONEER IMINE:

445 0750 info@wasa.ee, www.wasa.ee