Põllumehe Teataja, veebruar 2016

nr 8 veebruar 2016

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

www.scandagra.ee +372 736 7087

Uus fungitsiid! „Siltra Xpro – saagilisa garanteeritud!“

Ostes vähemalt 50L Siltra Xprod, saad kingituseks Stormtech'i jope

„Et Sina saaksid tegeleda tähtsate asjadega“

Kampaania kestab kuni 01. mai 2016

DieselOnly

PÕLLUMEHE TEATAJA

Sisu: Roomet Sõrmus: toidujulgeolek pole ainult emotsionaalne küsimus lk 4 Loomapidajad mures toetuste vähendamise pärast lk 6–9 Eestis väheneb sealihatootmine kiiresti lk 10–13 Persoon: seakasvataja Raul Maripuu keerulises olukorras alla ei anna lk 14–18

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 511 5530 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT ISSN 2382-8374

Pildigalerii: Eesti toit 23. korda Grüne Wochel lk 20–21 Piimatootjate keskühistust peaks läbi käima suurem osa Eesti piimast lk 24–26 Märtsis avanevad mitmed toetuste taotlusvoorud lk 27 Eesti Maaülikool uuris maisisilo kvaliteeti lk 28–31 Rege rauta suvel, vankrit talvel ehk tehnika hooajaks töökorda lk 32–34 Veeseaduse muudatused puudutavad ka põllumehi lk 36–37 Eesti karusloomakasvatuses on avastamata potentsiaali lk 38–41 Kalender: kevadised suurüritused lk 42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2016.

3

KO L U M N

Härra peaminister, kas Teile väljend “toidu julgeolek” meeldib?

Eesti riigikaitse strateegias märgitakse vaid kitsalt, et riigikaitseliselt elutähtis teenus on toiduohutuse kontrolli toimimine.

ROOMET SÕRMUS

S

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

eda küsiti Taavi Rõivaselt ETV aastalõpuintervjuus ja peaminister vastas: „No ütleme nii, et ta on emotsionaalselt kindlasti oluline. Praktikas ei ole nii suur vahe, millise riigi toiduaineid süüa, aga emotsionaalselt mina küll valin peaaegu alati, kui vähegi võimalus on, ikkagi kodumaist toitu. Sellel ei ole ühtegi ratsionaalset põhjendust.”

Kuigi peaminister oli ebakindel, kas toit on või ei ole julgeoleku küsimus, siis rõõmu valmistab hinnang, et „igal juhul on strateegilise tähtsusega, et Eestis põllumajandusel hästi läheks.“ Peaminister nõustus ühtlasi intervjueerijaga, et Eesti toit on mõne teise riigi toidust maitsvam. Hea seegi.

Pole valitsuse prioriteet Tegelikult pole ju uudis, et toidutootmine valitsuse prioriteetide hulka ei kuulu, aga tänu ühisele põllumajanduspoliitikale riik valdkonda täielikult ignoreerida ei saa. Siiski tekkis peaministrit kuulates tahtmine vastu vaielda – toidujulgeolek pole pelgalt emotsionaalne küsimus. Eestisse jõudnud sigade Aafrika katku laastamistöö ja Venemaa impordikeelu mõjul alanud piimakarjade hävitamise valguses tahaks loota, et arusaam toidujulgeoleku erinevatest tahkudest on jõudnud ka riigijuhtide tasemele. Nii nagu sõjalise kaitse puhul, on ka toidu puhul lootusetult hilja hakata sellele mõtlema alles siis, kui häda on käes.

20 aasta eest lepiti maailmas kokku, et toidujulgeolek on tagatud siis, kui kõigil inimestel on igal

4

Nii nagu sõjalise kaitse puhul, on ka toidu puhul lootusetult hilja hakata sellele mõtlema alles siis, kui häda on käes.

ajal füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale, ohutule ja toitvale toidule, mis vastab inimeste toitumisvajadustele ja toidueelistustele aktiivseks ja terveks eluks.

Toidujulgeolek ei tähenda ainult seda, et statistiliselt toodetakse piisavalt toitu, toiduga varustatus peab olema stabiilne ja kõigile kättesaadav igas olukorras.

Toidujulgeoleku üks osa on toiduohutus, mis kätkeb märksõnu toiduhügieen, lisa- ja saasteained, märgistamine, jälgitavus jne. Vahel aetakse neid mõisteid omavahel ka segi, kuid toidujulgeolek on olemuselt siiski palju laiem mõiste.

Julgeolekupoliitika ja toit Riigikogus kinnitatud Eesti julgeolekupoliitika alused sõnastavad terviklikult riigi julgeolekukäsitluse, eristades nelja peamist tegevussuunda: välis-, kaitse- ja turvalisuspoliitikat ning ühiskonna sidusust ja toimepidevust. Selle raamdokumendi järgi koostatakse valdkondlikud arengu- või tegevuskavad.

Julgeolekupoliitika alustes leiab toit äramärkimist vaid globaalset julgeolekukeskkonda mõjutavate arengute peatükis. Tõdetakse, et maailma rahvastiku kasvuga suureneb vajadus toidu ja muude ressursside järele ja loodusvarade valdamise pärast tekkivad pinged on üha tõenäolisemad.

Tahtmatult tekib mulje, et toidujulgeolek on midagi kauget, mis Eesti julgeolekukeskkonda mõjutavate arengute ja konkreetsete tegevussuundade all äramärkimist ei vääri (erinevalt nt küber-, energia- ja transpordivaldkonnast, finantssüsteemi turvalisusest või ka narkomaania ennetusest). Pole siis ka ime, et peaministri jaoks on toidujulgeolek pelgalt emotsionaalne küsimus.

Toidujulgeolek vajaks aga sama selget rõhutamist nagu sõjaline, küber- või energiajulgeolek, sest tugev riik peab suutma kindlustada oma elanikke toiduga nii rahuajal kui ka kriisis. Ühinen peaministri mõttega, et „teatud patriotismi, mis ei tohi kapselduda protektsionismiks, ootame nii riigilt, tarbijatelt kui ka tootjatelt.“

Põllumeeste eelistatud reisipartner on Wris Reisibüroo

Maaelu reis Ameerika südamesse

30.09.–11.10.2016 Hind

3495 eur

Programmi vaata www.wris.ee Tel 612 9130 tellimus@wris.ee

TOETUS

Väikegi eksimus mõjub rahakotile Paljud põllumehed said mullu detsembris otsetoetustega kaasnevalt ebameeldiva üllatuse: väikseimgi hilinemine loomade registri kannetes tähendas mahaarvamist toetussummast.

PRIA teatel polnud selles aga midagi uut.

TEKST: VIVIKA VESKI

Tartumaal tegutsevas põllumajandusettevõttes AS Tartu Agro peetakse ligi nelja tuhandet veist.

2014. aasta detsembri keskel teavitas PRIA Tartu Agrot, et paarikümne looma viimisest oma majandi tapamajja oli teada antud liiga hilja.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse süsteemi üks paljudest punktidest näeb ette, et mistahes liikumisest – vasika sünd, noorkarjast piimakarja tulek, ühest laudast teise viimine jne – tuleb PRIA-le teatada vähemalt seitsme kalendripäeva jooksul. Loomapidaja vastutada jääb ka see, et teade jõuaks seitsme päeva jooksul kohale. Aga mõni nädal enne PRIA otsusest teadasaamist oli Tartu Agros registriteadete eest vastutav töötaja haigestunud ja nõnda juhtus juba teist 6

korda, et teade loomade liikumise kohta jõudis PRIA-sse hilinenult.

Seekord puudutas asi nelja looma, hilinemine oli kümmekond päeva.

Juhtunu ajal ei olnud ettevõteeelmise hilinemise eest PRIAlt otsust kätte saanud.

Rohkem kui 10 000 eurot vastu pükse Kontrollperiood kestab 1. novembrist järgmise aasta oktoobri lõpuni. Seetõttu läks 2014. aasta lõpus tehtud rikkumine 2015. aastasse kirja ning mõjutas toetusi, kuigi mullu tegi Tartu Agro kõik õigesti.

Ettevõtte toetusi vähendati 3%, kuna rikkumine loeti korduvaks.

Protsent ei tundu suur, aga kuna see hõlmab kõiki toetusi, mitte ainult loomakasvatusega seotuid, tähendas see rohkem kui 10 000 eurot väiksemat summat, kui ettevõte oli arvestanud. Näiteks tegeleb Tartu Agro ka taimekasvatuse-

ga ning saab keskkonnasõbraliku majandamise toetust.

“Me tunnistame oma süüd, aga see viga oli siis juba tehtud, kui me 2014. aasta lõpul otsuse kätte saime,” tõdes Tartu Agro juht Aavo Mölder.

Trigon Agri gruppi kuuluva Kaiu LT mulluseid toetusi vähendati protsendi võrra. Rahas teeb see 2600 euro ringis. Kaiu LT-l on laudas 650 lüpsilehma ja peaaegu teist samapalju noorloomi.

Ettevõtte juht Margus Muld rääkis, et lauda juhataja hilines kahe looma puhul muudatuse tegemisega registris ühe päeva. „Mind hirmutab see, et kui PRIA järgmine aasta tuleb jälle kontrollima ja mul on uuesti kaks looma, kellel on samasugused kirjed kogemata tegemata jäänud, on trahv (toetuse vähendamine - toim) oluliselt suurem, sest siis ma olen juba pahatahtlik rikkuja,” muretses

Kaiu LT juht Margus Muld muretseb, et kogemata juhtunud vead loomade liikumiste registrisse kandmisel võivad kalliks maksma minna. Foto: Andres Haabu/Äripäev

81%

toetustest peeti 2015. aastal ühel taotlejal kinni.

Margus Muld. Korduva rikkumise puhul korrutatakse toetuse vähendamise protsent kolmega ning mõne aastaga võidaksegi nii jõuda lõpuks sinnamaani, et kogu toetus peetakse kinni. Näiteks on 2015. aastal ühel taotlejal kinni peetud 81% toetustest. „Me teeme vähemalt kaks korda aastas mingit liigutust looma kohta – kas sünnib vasikas või loom läheb teise gruppi või hukkub või läheb lihakombinaati. Vähemalt tuhat liigutust on Kaiu LT-l vaja registris teha ja kui ma eksin ühe või

kahe loomaga, on toetust vähendatud juba 2600 eurot ja järgmine kord oluliselt suurema numbri võrra,” ei mõista Muld sanktsioonide karmust. „Inimesed eksivad. Olen nõus, et kui keegi pahatahtlikult ei taha oma loomi registreerida või registrist maha võtta või muid liikumisi kirja panna, siis on trahvi tegemine õige.”

Kaheksandat aastat kehtiv süsteem Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik selgitas: „Nõuetele vastavuse süsteemiga tagatakse, et täies mahus toetusi makstakse vaid neile, kes täidavad õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke majandamisnõudeid ja järgivad maa heas põllumajandusja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid, mis kehtestatakse määrusega. Nõuetele vastavuse põhi-

mõtted tulenevad EL-i õigusaktidest ja kehtivad sarnaselt kõigis liikmesriikides. Nõuetele vastavuse süsteemis on väga palju nõudeid, loomade liikumisest teavitamine on vaid üks neist.”

PRIA pressiesindaja Maris SarvKaasik ütles, et sama kord kehtib juba kaheksandat aastat – esimesed sanktsioonid tulid 2010. aastal. „Igal aastal juhitakse nõuetele tähelepanu ja korratakse neid looma- ja pindalatoetuste taotlejatele toetuste taotlemise eel ja ajal.

Kogu vajalik info on kättesaadav PRIA ja ministeeriumi kodulehelt.

Nõuetele vastavuse kohta on ministeerium alates 2009. aastast igal aastal valmistanud trükise, mida jagatakse klientidele tasuta. Nõuetele vastavuse teema kohta on eraldi põhjalikud peatükid ka juhendites „Abiks taotlejale”,” kirjeldas Sarv-Kaasik.

Ta kommenteeris, et küsimus 7

TOETUS ei ole selles, kas üldse ja kui suures ulatuses võib loomapidaja hilineda või kas keegi teab või ei tea, kuidas nõudeid täita, sest iga taotluse esitaja täidab taotluse lõpus kinnituse: „Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik loomatoetuste meetmete tingimustest, mille kohta toetust taotlen ja kinnitan, et vastan toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele.”

Registrit tuleb PRIA pressiesindaja selgitusel pidada sellepärast, et loomatauditõrje seadus nõuab andmebaasi, kus oleksid koos aktuaalsed andmed põllumajandusloomade kohta. „Meid ei ole varem sellisel kombel kontrollitud,” ütles Trigon Agri grupis mitut ettevõtet juhtiv ja seal tuhandete loomade eest vastutav Margus Muld. „PRIA ütles ise ka, et nad varem ei teinud väikeste rikkumiste eest trahvi,” lisas ta. „Rikkumiste hindamine on olnud aastaid sama, paraku hakkavad vähendamised korduval rikkumisel kuhjuma ja ilmselt just see annab sel aastal tunda,” nägi Katrin Rannik võimalikku põhjust, miks teema just nüüd päevakorda tõusis.

PRIA

vaatab rikkumiste hindamismaatriksid üle ning võimaluse korral arvestame edaspidi rikkumiste proportsionaalsust senisest enam.

Katrin Rannik, maaeluministeerium 8

Kolme aastaga võib kaotada

T

oetusi vähendades lähtub PRIA etteantud maatriksist. Ühe nõude esmakordsel rikkumisel vähendatakse toetust üks, kolm või viis protsenti – olenevalt sellest, kui tõsine, ulatuslik ja püsiv oli rikkumine. Neli protsenti võib toetust vähendada siis, kui on rikutud kahte nõuet, mis kuuluvad eri valdkondadesse.

Kui järgmisel aastal taotleja jälle hilineb, siis korrutatakse eelmise aasta karistusmäär kolmega.

Kui taotleja veel kolmandal aastalgi nõuet rikub, korrutatakse teise aasta määr kolmega. Nii võib kolmandal aastal vähendamine olla jõudnud 45 protsendini, kui taotleja on esimesel aastal saanud maksimaalsed viis protsenti.

Võimalik on ka see, et kinni peetakse kogu toetus. Näiteks siis, kui standardite ja nõuete aastastaastasse korduva rikkumise tõttu on vähendus jõudnud 100 protsendini. Kogu toetuse saab kinni pidada ka siis, kui inspektor on nõude raske rikkumise eest käsitsi lisanud märke „100% toetusest ilma” või kui taotleja keeldub kohapealsest kontrollist – sealhulgas, kui taotlejaga pole võimalik kontakti saada.

Rikkumisi esines üsna paljudel Kuid niigi raskes olukorras loomakasvatajaid tabas see järjekordse hoobina. Kontrollitutest tublisti enam kui kolmandikul tuvastati hilinemine – rikkumine läks kirja 466-st kontrollitud loomakasvatajast 190-l.

Loomapidajad on nõus, et pahatahtliku rikkumise eest tuleb karistada, aga nad näevad ka seda, et mida rohkem on loomakasvatajal loomi, seda suurem on tõenäosus eksida. „Sellepärast käisime maaeluministeeriumis rääkimas, et me ei ole

nõus, et nii väikese lävendi pealt hakatakse meile nii suuri summasid trahvina välja kirjutama,” ütles Margus Muld. Põllumehed on välja pakkunud, et võiks olla mingi protsent loomadest, kust karistus hakkab.

Katrin Rannik soostus, et suuremates majapidamistes on loomade liikumisi tegevuskohtade vahel palju, seega ka eksimisvõimalusi rohkem. „Samas on võimalus teavitamise kohustust vähendada, kui erinevad hooned, mis on omavahel tehnoloogiliselt seotud ja mis võimalikku taudiriski silmas pidades moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse, registreeritakse ühe tegevuskohana,” pakkus ta välja.

Nii maaeluministeeriumis kui ka PRIA-s tõdetakse, et Eestile on kaalumisruumi vähe jäetud. „Seda võimalust, et loomapidamisega seotud nõuete rikkumi-

ligi poole toetusest

si pindalatoetuste puhul arvesse ei võetaks, praegu ei ole. Nimekiri toetustest, millega nõuetele vastavuse süsteem seotud on, on sätestatud EL-i õigusaktides ja liikmesriikidel ei ole valikuvõimalust sellest kõrvale kalduda,” tõdes Katrin Rannik.

Kontrollijat kontrollitakse „Nõuete täitmist kontrollib Euroopa Komisjoni audit väga hoolega,” kinnitas Sarv-Kaasik.

Põllumehed mõistavad, et nende kontrollijad on omakorda kontrollitava rollis, kuid endi puhul näevad, et võimete piir on käes. „Käsu peale ilma kepita neljast meetrist üle hüpata ka ei suuda,” tõi Tartu Agro juht Aavo Mölder võrdluse. „PRIA vaatab rikkumiste hindamismaatriksid üle ning võimaluse korral arvestame edaspidi rikkumiste proportsionaalsust senisest enam,” lubas Katrin Rannik.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse süsteemi üks paljudest punktidest näeb ette, et mistahes liikumisest – vasika sünd, noorkarjast piimakarja tulek, ühest laudast teise viimine jne – tuleb PRIA-le teatada seitsme kalendripäeva jooksul.

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A LT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Kergaiad, -väravad ja - moodulid Farmiseadmete kinnitusvahendid Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

S E A K A S VAT U S

Toetama peab tootjat, Eesti seakasvatuse isevarustatuse tase väheneb hirmuäratava kiirusega ja pikemas perspektiivis prognoosivad kasvatajad üksikute suurte väliskapitalil põhinevate seakasvatajate vastupidamist Eestis.

TEKST: MERIKE LEES

10

„Ainult valuvaigistid ja peavalurohud aitavad praegust olukorda üle elada,“ ütles Valgamaal loomakasvatusega tegeleva OÜ Tulevik juhataja asetäitja Avo Tamm.

Veel veidi enam kui aasta tagasi oli neil 900 siga, kellest on alles jäänud 500. Nüüd on tehtud otsus likvideerida ka need loomad ja lõpetada seakasvatus. Poole aasta jooksul saab 500 seaga ühele poole ja mida kiiremini see juhtub, seda kasumlikum. „Väga nukker ja kurb teema,“ lausus Tamm. „Minister võib ju rääkida toetustest ja alguses oli meil ka väike lootus, aga see konserviteema oli suur naljanumber.

See andis leevendust ainult suurtele, Atriale ja Eksekole, mitte meile. Meil ei ole huvi seakasvatusega enam kunagi tegeleda.“

Tuleviku farm oli esimene, kes sattus III katkupiirangu tsooni juba 2014. aastal. Riigipoolsed lahendused on abiks pigem suurfarmidele, kus on 10 000 ja enam siga, kuid Tuleviku farmile, mis on Valgamaa suurim, ei ole mingit lahendust ega abi tulnud.

Tulevikul oli 12–13 aastat Valgas oma müügipunkt, mis 31. detsembri seisuga kinni pandi ja mille kaks müüjat koondati. Seakasvatuses seni koondamisi pole olnud, kuid kui viimane notsu farmist välja läheb, koondatakse ka seal kaks töötajat.

Praegu turustatakse otse poekettidesse nii palju, kui on nõudlust.

45 senti kilost on sealiha kokkuostuhind. „Ma ei ole nõus laskma ennast mõnitada,“ sõnas Tamm. Õnneks on Tulevikul oma tun-

mitte töötlejat nustatud tapamaja ja oma sööt, mis võimaldab veidi kuludega mängida.

Paralleelselt peetakse ka lüpsikarja, kuid ka piima hind on miinuses. „Igal õhtul püüan jälgida uudiseid, kuidas Hiinasse või Jaapanisse konteinerid lähevad, aga ei lähe ju!“ ütles Tamm. „Varsti hakkame Poola liha sööma, küll inimesed harjuvad.“ Tootja vajab kiiret ja tõhusat toetust Avo Tamm pakub välja, et tulevikus jääb Eestisse kolm suurt sealihatootjat, praegu Soome kapitalile kuuluvad ettevõtted. „Eks siis soomlased kasvatavad eestlastele liha ja toidavad meid,“ märkis ta.

AS-i HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm esitas jaanuari

Ainult

valuvaigistid ja peavalurohud aitavad praegust olukorda üle elada.

Avo Tamm, OÜ Tulevik juhataja asetäitja

lõpus Tartumaal Märjal toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt korraldatud Lihafoorumil oma ettepanekud, kuidas Eesti seakasvatus kriisist välja tuua. Üks ettepanekuid riigile oli loobuda lihatööstuste toetamisest või toeta-

da ainult eksporttegevusi. „Kiireloomulist ja efektiivset toetust vajab Eestis hääbuv seakasvatussektor, mis on lihatööstuste põhiliseks toormebaasiks,“ ütles Soorm. „Kui Eestis seakasvatussektor veel koomale tõmbub, siis vabaneb veel lihatööstuse võimsusi ja milleks seda tööstusharu praegu toetada?

Sama narr oleks ju hakata tänases turuolukorras toetama piimatööstusi, mitte piimatootjat.“ Soormi sõnul on loomade tapavõimsust ja liha ümbertöötlemise võimsust Eesti turul piisavalt. Seda näitab ilmekalt ka seisvate varade seis Eesti turul.

Näiteks Kostivere lihatööstus on üles ehitatud Euroopa Liidu tugifondide abiga, aga seisab ja ei ole tänaseni käivitatud. Hiljuti tuli uudis Vastse-Kuuste lihatööstuse 11

S E A K A S VAT U S sulgemisest.„Kindlasti on ka viimane saanud Euroopa Liidu abirahasid lihatööstuse ehitamiseks ja liinidega sisustamiseks,“ märkis Soorm. „Metalli ja betooni oskame kõik skeemide ja toetusfondide toel maha panna, nüüd tuleb see metall ja betoon läbi turu ja brändide lisaväärtust tootma panna,“ lisas ta.

Tapamajad osalisel võimsusel Eesti kahe suurima lihatööstuse, Rakvere lihakombinaadi ja Valga Lihatööstuse, tapamajad ei tööta kumbki täisvõimsusel. Valga Lihatööstuse tapamaja sealiin töötab osalise võimsusega ning Rakvere tapamaja sealiin töötab alates mullu juunist viie päeva asemel neljal päeval nädalas. „Lihatööstustesse suunatavad toetused ei jõua mitte kuidagi hetkel väga raskes olukorras olevasse seakasvatussektorisse,“ kinnitas Soorm. Tema hinnangul ei ole konservimeede tõstnud III tsooni seakasvatajale makstavat liha hinda, samuti ei jõua Euroopa Liidu eraladustamise turukorraldusmeede seakasvatajani, see aitab katta lihatööstustel külmhoonetes seisva liha ladustamiskulusid.

Isevarustatus langeb kiiresti Seakasvatussektori jätkusuutlikkus oleneb turustamisvõimalustest ja tsoneeringute kiiremast kaotamisest. „Kahjuks praegu ei osata seakasvatajale tsoonide kaotamise küsimuses adekvaatset vastust anda,“ nentis Teet Soorm.

Tänavuse aasta alguseks on seakasvatajad põhikarja emiste arvu vähendanud 30 000 emiselt 20 000 emisele. Sealiha isevarustatuse tase langeb käesoleval aastal 85%-le ja järgmisel aastal võib langeda juba 60–70% peale. „Selge on see, et kodumaine seakasvatus tänastes tingimustes väheneb väga suure kiirusega,“ nentis Soorm.

12

Eksport va jab riiklikku tuge

T

eet Soormi sõnul oleks riigil lihatööstusi mõtet toetada vaid eksporditegevustes, näiteks Lätis, Leedus ja Poolas oma brändide üles ehitamisel.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti sõnul on ekspordi toetamiseks erinevad võimalused ja tihti sõltub nende võimaluste ärakasutamine sektori aktiivsusest. „Kui räägime teavitamis- ja müügiedendamise meetmetest, siis need on täiesti olemas,” ütles Lemetti. „Euroopa Komisjon eraldas nimetatud meetme raames koguni eraldi rahasumma piima ja sealiha ekspordi edendamiseks.”

Otseseid eksporditoetusi pole EL-is viimastel aastatel makstud ja pärast WTO Nairobi kokkuleppeid pole nende maksmist Lemetti sõnul enam ka ette näha.

USA-s rohkem lootust kui Hiinas Hiina, USA, Jaapani ja LõunaKorea turgude avamine seisab veterinaarse tunnustuse taga. „Eesti välisesinduste töö tulemuslikkust võiks hinnata välisturgude avanemisega neis riikides,“ lausus Soorm. Tema sõnul ei ole siiani selle nimel head tööd tehtud, kuid selliste turgude avamine on üks värav, mille kaudu tuua väga vajalikku lisaraha lihasektorisse.

Illar Lemetti sõnul on USA turule liha, sh sealihatoodete eksportimiseks huvi üles näidanud üks ettevõte. VTA edastas vastava taotluse möödunud aasta novembris ning aasta lõpul sai VTA USA järelevalveasutusest FSIS (Food Safety and Inspection Service) vastuse koos loa saamise protseduuri

Eesti

välisesinduste töö tulemuslikkust võiks hinnata välisturgude avanemisega neis riikides.

Teet Soorm, AS HKScan Estonia

kirjeldusega ja mahuka küsimustikuga. „Praegu tegeleb VTA selle küsimustiku täitmisega,” ütles Lemetti. Vastavalt FSIS-e protseduurile peaks pärast küsimustiku edastamist ning selle ülevaatamist järgnema USA ametnike kohapealne audit. Selle toimumise aeg pole praegu teada.

Hiina ametkonnad pidurdavad Hiina turule eksportimiseks on VTA saatnud neljal korral Hiina järelevalveasutusele AQSIQ taotlusi küsimustiku edastamiseks, mille täitmine on tunnustamisprotsessi algatamise eeltingimuseks. Vastust sellele pole aga saadud. „Tõenäoliselt ei ole lähiajal sealiha ekspordil Hiinasse perspektiivi,” tõdes Lemetti. „Sellele viitab Hiina ametiasutuste leigus, mille on tinginud sigade Aafrika katku levik Eestis. „Hiina keelustas 2014. septembri algusest Eesti sealiha impordi veel enne sellele loa andmist. Teiste riikidega seisavad vajalikud protseduurid alles ees,” ütles Lemetti.

Ületootmine hakkab vähenema ILLAR LEMETTI

Väiksemate seakasvatajate seas tegevuse lõpetajaid rohkem Maaülikool küsitles 2015. aasta novembris 75 ettevõtet, kes tegelevad nuumsigade kasvatamisega (min 50 nuumsiga)

MAAELUMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ASEKANTSLER

M

öödunud aastal 14 EL-i liikmesriigist kogutud andmete põhjal emiste arv mõnevõrra vähenes, mis peaks kaasa tooma tootmise vähenemise. Ületootmise vähenemisel peaks kindlasti olema positiivne mõju hindadele.

Olukorra normaliseerumisele aitab kindlasti kaasa ekspordi kasv. Sealiha eksport kasvas mullu EL-is ligi 6% ja import mõnevõrra vähenes. Kõige olulisemaks ekspordituruks EL-le on Hiina (2015. a kasvas eksport sinna üle 30%), aga Eestile on see turg seakatku tõttu kahjuks suletud. Igal juhul on oluline jätkata tegevustega, mis aitavad meil uutele turgudele jõuda ja olemasolevatel turgudel müügimahte kas säilitada või suurendada.

Mitu abimeedet Ministeerium on tulnud välja kriisiabimeetmetega seakasvatussektori olukorra leevendamiseks ja turuolukorra parandamiseks. Möödunud aasta augustis oli võimalik taotleda toetust maaelu arengukava investeeringumeetmete erakorralistest seakasvatajatele suunatud taotlusvoorudest nii bioohutusmeetmete tõhustamiseks kui ka investeeringuteks seakasvatussektorist väljumiseks. Samuti oli võimalik taotleda toetust seapidamise lõpetamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Lisaks on sõlmitud leping AS-iga Maag Konservitööstus III tsoonis kasvatatud sigade lihast konservide valmistamiseks, et stabiliseerida sealihaturgu.

Olukord pole normaliseerunud Samuti on püütud leevendada kitsendustega tsoonides kauplemise piiranguid. 22. detsembril 2015 jõustunud Euroopa Komisjoni uus seakatku tsoneerimise otsus leevendab seni kehtinud kauplemispiiranguid, sest võimaldab elussigade liigutamist piirangutsoonides. Möödunud aasta lõpus maksti välja erakorraline toetus ning Euroopa Komisjon võimaldas 2015. ja 2016. aastal taas rakendada sealiha eraladustamise meedet. Neil meetmetel on positiivne mõju, aga samas on selge, et olukorra normaliseerumisest on esialgu vara rääkida. Tuleb tunnustada seakasvatussektorit, kes otsib erinevaid võimalusi olukorra parandamiseks. Nii oli Lihafoorumil üks oluline teema ühistulise lihatööstuse loomise vajalikkus ja võimalikkus.

1 suurendab seakarja 2 ei oska öelda

4 lõpetab

seakasvatuse

1 vähendab seakarja

12 jätkab

nuumsiga 1 suurendab seakarja

7

on lõpetanud seakasvatuse

2 lõpetab seakasvatuse

2 vähendab seakarja

8 jätkab

samas mahus

samas mahus

50−999

2000 ja enam nuumsiga

1 vähendab seakarja

1000−1999 nuumsiga

8 jätkab

samas mahus

WWW.MOOS.EE Eesti Toiduainetööstuse Liidu konkursil “EESTI PARIM TOIDUANE 2015” tunnustatud funktsionaalsed moosid on:

PERSOON Raul Maripuu naerab, et hoiup천rsasse pole seakasvatajal 천nnestunud raha koguda.

Fotod: Irina M채gi

14

Seakasvataja Raul Maripuu alla ei anna Roosasid kärssninasid on Saaremaa seakasvatajal Raul Maripuul palju, tervelt 29 000, kuid seda enam tuleb tal võidelda sektori kohal kõrguvate tumedate pilvedega. Ja kuigi hetkel on olukord tõepoolest väga keeruline, siis lootust Maripuu sõnul ikkagi on.

RAIDO KAHM SAARTE HÄÄLE AJAKIRJANIK

Raul Maripuu võtab külalised Valjala Söödatehase kontoris vastu tugeva käepigistuse ja lahke silmavaatega. Pikk töönädal on just olulise koosolekuga punkti saanud. „Päeval saab ikka muid töid ka tehtud,” märgib Raul siiski, et päris kogu aeg ei tule tal laua taga istuda. Rauli mõtted on ikka üheksa farmi juures, mis tal Saaremaa peal laiali on, ja kust tal on kombeks kasvõi mööda minnes läbi põigata. Tõsi, praegusel ajal, mil sigade Aafrika katku oht on endiselt aktuaalne, päris sisse astuda ta oma farmidesse ei tihka, kuna käib tööga seoses tihtipeale teisel pool väina. „Riskide maandamiseks,” selgitab Raul tõsisel ilmel.

Töömahukas aruandlus Praegu on suure ettevõtte juhi ja väiksemate tütarettevõtete juhatuse liikmena Rauli õlul peamiselt toorainete varumine ja aruandlus. „See teine on väga töömahukas protsess,” lisab ta veidi mõrult

Meile

öeldakse, et on ühtne poliitika, aga no ei ole ühtne.

ja loetleb riigiameteid ning kõikvõimalikke lubasid ning makse, mis tema igapäevatööga seotud on.

Rauli sõnul ei ole vaja põllumajandusettevõtet juhtides jalgratast leiutada. Tuleb lihtsalt jälgida, mis arengud on nii tõuaretuses kui ka tehnoloogias. „Kõik uus, mis aitab kulusid kokku hoida või toodangu mahtu ja kvaliteeti kasvatada, tuleb võimalikult kiiresti omaks võtta ja oma tootmises juurutada,” on ta kindel. Selle üle, mis maailmas seakasvatuse sektoris toimub, arutleb Raul tihti ka oma Saksamaa partneritega ettevõttest Agravis. Raul tõdeb, et paarkümmend

aastat tagasi oli see kõik tunduvalt lihtsam. Pakkusid sigadele paremat sööta ja loomad hakkasid kiiremini kasvama. Nüüd on aga suur asi ka see, kui loom saab päev või kaks varem tapaküpseks. Lihtsalt loodus seab lõpuks piirid ette sellele, mis on võimalik ja mis mitte.

Riigi suhtumine teeb tuska Mis aga Raulile seakasvatuse juures tuska teeb, on asjaolu, et riigil puuduvad tema hinnangul pikaajalised plaanid selles osas, kuhu jõuda tahetakse. „Riik peab tagama kodumaisele tootjale võrdsed tingimused naaberriikide tootjatega. Ei ole vaja rääkida mingist olematust Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast.”

Olematu on see Rauli sõnul seetõttu, et mõnel pool makstakse seakasvatajatele toetust ja mõnel pool mitte. „Meile öeldakse, et on ühtne poliitika, aga no ei ole ühtne,” selgitab ta, tuues näiteks, et nii Lätis kui ka Soomes on seakasvatajad juba aastaid saanud riigilt toetusi. On näha, et Raul on nende teemade üle pikalt juurelnud. Ta

15

PERSOON

Kaali külas asuv sigala.

jätkab, et näiteks Lääne-Euroopas on seakasvatajatel ka põllumaad ja nemad saavad omad toetused kätte n-ö hektaritoetuste kaudu. Eestis ja üldse Ida-Euroopas seakasvatajatel aga üldiselt endal põllumaad ei ole ja neil tuleb sööt osta viljakasvatajatelt.

Mitu täitmata lubadust Mõneti pettunud on Raul ka täitmata lubaduste pärast. Näiteks valmis 2006. aastal Jööri külas lägatehas, mis elektrit toodab. „Turism hakkas jõudsamalt Saaremaal arenema ja lägalaotusega tekkivad haisuprobleemid andsid üha tugevamini tunda,” selgitab ta. Nii otsustatigi rajada alternatiivenergiat tootev tehas, mis ühtlasi lahendas ka haisuprobleemid. Samuti võimaldab see sigalatest tulevat läga läbi aasta töödelda. Ei ole vaja kevadel ja sügisel paari nädalaga seda kõike põldudele laiali kanda.

Toona lubati Rauli sõnul, et alternatiivenergiale makstavad toetused kasvavad samale tasemele kui mujal Euroopas. Päris nii see siiski läinud ei ole. Teine boonus,

16

mis lägatehasega kaasnema pidi, oli võimalus müüa CO2 kvooti. „Aga selleks tuli tootmine iga aasta lasta ära auditeerida,” selgitab ta. Vastav audiitor tuli tellida Soomest, kuna Eestis sellist teenust ei pakutud. „Öeldi, et aasta pärast teeme seda Eestis ise, aga tegelikult kujunes hoopis nii, et selle raha, mis me kvoodi müügist lõpuks saime, maksime viie aasta jooksul välismaale ära,” tõdeb Raul.

Lägatehase vastu on huvi tundnud ka teised põllumajandusettevõtjad ja seda on ka uudistamas käidud. Rauli sõnum on aga sellistel puhkudel, et kui kuhugi pole raha panna, siis võib sellise tehase ehitada lasta. Jooksvad kulud katab see tema sõnul ära, kuid amortisatsiooni enam paraku mitte.

Keeruliseks muutusid seakasvatussektoris ajad 2011. aastal, mil maailmaturul tõusis järsult teravilja hind. Järgmisel aastal sulges Venemaa oma turu Euroopast tulevatele elussigadele. 2014. aastal järgnesid Ukraina kriisi tõttu Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikused kaubanduspiirangud. Um-

70

töötajat on Raul Maripuu juhitavates ettevõtetes. Kõik nad on paigale jäänud, hoolimata rasketest aegadest. bes samasse aega jäid ka esimesed sigade Aafrika katku juhtumid. Kõik see on lõpuks viinud kogu Eestis kokkuostuhinna viimase aastakümne madalaimale tasemele. Raul aga märgib, et käega löömise tunnet ei ole tal sellegipoolest olnud. Ühest küljest oleks selleks praegu väga vale aeg, kuna madalseis on nii kaua kestnud. Teisalt loodavad tema peale ka kõik töötajad, keda on umbes 70 ringis. „Näed silmist, et kui on raske, siis nad kõik loodavad ja ei lähe laiali, kuigi linnaleib oleks võib-olla ma-

gusam. Nad on maainimesed,” selgitab Raul, kes täpselt samamoodi on ka ise maainimene. Nelja tütre isa tõdeb, et ka tema vanim laps on talt aru pärinud, et miks sa seda teed. „Mis ma ikka vastan, ütlen, et see on minu valik, natuke nagu abielu,” tuleb Raulil väike muie suule.

Sealihatoodang kukub kolmandiku Lisaks on põhjust uskuda, et vähemalt natukegi paremad ajad on tema ettevõtetel ees. Raul selgitab asjatundlikult, et selle aasta keskpaigaks peaks Eestis toodetava sealiha maht vähenema 30%. „Kuna me ei ole vähendamise teed läinud, saame ehk teenida, kui hind jälle üles läheb,” selgitab ta, ja lisab, et kui on sigu pakkuda, saab ka teenida. Samuti leiab ta, et kaugel pole aeg, mil sead lääne poolt taas Venemaale hakkavad minema. „Teades, mis on Venemaal liha hind, siis võib see ju isegi poole odavamaks minna, aga ma oleks ka siis või sees,” lisab ta optimistlikumal toonil.

„Kahetseda ei ole midagi,” on Raul kindel. Ta küll tõdeb, et kui paarkümmend aastat tagasi oleks teadnud, milliseks tulevik kujuneb, siis võib-olla oleks ta kaalunud mõne teise riigi valimist. „Kui oled töötegija mees, lööd igal pool läbi. Aga kuna kodu ja ettevõtmised on ikkagi siin, siis praegu ei tule see kõne allagi.”

Praegune pole esimene kriis, millest on tulnud läbi tulla. 1995. aastast Valjala söödatehast juhtinud Raul mäletab, et 1998. aasta kriis pani ettevõtte valiku ette: „Sel ajal lõpetasid või läksid pankrotti paljud põllumajandusettevõtted.

Kuna need olid olnud meie kliendid, läks alla ka meie toodang.” Lahendusena nähti sigalate ostmist, et tagada tehase toodangumahud.

Sigalaid ostetigi kokku nii pankrotipesadest kui ka teistelt ühistutelt, kes tahtsid seakasvatusest loobuda. Nende baasil asutatigi söödatehase tütarettevõtted. Praegu on suurimas seafarmis umbes 6000 ja väikseimas 1200 siga. Emiseid on aga kokku ligi 2200, kellest nooremiseid umbes 300.

Raul on tõeline patrioot MARGUS ÕUNPUU, KOLLEEG

R

aul on sihikindel, hea südamega, konkreetne ja tõeline seakasvatuse patrioot. Ta hoiab oma inimesi ja ei anna alla.

Oleme mitmeid aastaid ju keerulist elu elanud selle seakasvatusega. Aga Raul ootab seda päeva, kus mitte meie ei käi palumas, et ostke meie sealiha, vaid tullakse meie juurde, et olge kenad mehed, müüge meile sigu ja siis meie ütleme oma hinna.

Oleme seda isegi paar korda omavahel arutanud. Ühesõnaga ta ei ole allaandja tüüp.

Omanik võiks ju iseenesest mõelda, et kui ettevõttel kehvasti läheb, siis müün maha ning lasen jalga, aga Raul nii ei tee. Ta hoiab oma inimesi ka rasketel aegadel.

17

PERSOON

Sünnilt ja hingelt maamees

P

õllumajandusega puutus Raul kokku varajases nooruspõlves. „Olen sündinud maal ja kogu elu maal elanud,” selgitab Raul. Tema ema Helja ja isa Peeter töötasid samuti samal alal ja ka kodus kasvatati loomi. „Olid nii lehmad, sead kui lambad,” meenutab Raul. Vanemaks saades andis ta suvistel koolivaheaegadel emale puhkust. Siis puutuski ta esmakordselt lähemalt kokku seakasvatusega.

Merele jäi minemata Pärast Kaali 8-klassilise kooli lõpetamist läks ta õppima Tihemetsa sovhoostehnikumi, mille lõpetas 1986. aastal. Raul tõdeb, et kaalus ka meremehe ametit, mis toona tundus kuidagi erilisena. Said ju meremehed kaugeid maid külasta-

da. Kuna tal aga üks silm nägi teisest kehvemini, jäi see plaan katki.

Kooli lõpetamise järel asus ta tööle sünnikodu lähedal Kõljala sovhoosis, mis mõne aja pärast muudeti Pihtla kolhoosiks. Kaugel polnud aga enam üheksakümnendad, mil leidsid aset suured muutused.

Põllumajandusreformi käigus moodustati Pihtla kolhoosi Kõljala osakonna varade baasil Kõljala põllumajandusühistu, mille juhatuse esimees Raul oli kuni 1995. aasta jaanuarini. Esialgu otsiti kuulutuse kaudu juhatuse esimeest mujaltki, kuid sobivat kandidaati ei leitud. Ettevõttes töötanud vanemate naiste õhutusel võttiski Raul ohjad enda kätte. Algus polnud kerge, kuna kolhoosist saadi kaasa suur võlg. „Umbes 300 000 krooni, mis

oli sellel ajal väga suur raha,” täpsustab Raul ja selgitab, et kohustused olid juba ees.

Mees nagu orkester „Tööd ja rabelemist oli palju,” meenutab Raul. Toona tuli tal pidada ka mehaaniku ametit ja sügisel istuda kombaini rooli. „Hommikul käisin varuosade ringil ära, siis võtsin vilja ja õhtul või öösel tegelesin paberimajandusega.” Selleks ajaks, kui Raul ühistust lahkus, oli selle majanduslik olukord tuntavalt paranenud. Rauli töö jätkus aga AS-is Valjala Söödatehas.

Hingelt on Raul seega läbi ja lõhki põllumees, kuigi ta märgib, et kaasaegne põllumees peab olema ka ettevõtja. „Aga nimi ei riku meest, kui mees ise seda ei riku.”

-

MESS

Grüne Wochel osales 1600 eksponenti 65-st riigist ja messi külastas ligi 400 000 inimest. Fotod: Grüne Woche, Einar Vallbaum

Maitsetest pungil

Grüne Woche

15.–24. jaanuarini Berliinis toimunud maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Internationale Grüne Woche 2016 said messi 400 000 külastajat tutvuda Eesti toidutootjate toodanguga. Kuna Eesti osaleb juba 23. korda, on meie toidule-joogile tekkinud püsiaustajad.

20

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Eesti toodete väljapanekus olid 29 meie toidutootja tooted, kokku umbes 50 toodet.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus (pildil vasakul) mainis, et kõige värvikam külastaja on üks Berliini messikeskuse valvur, kes tuleb juba viimased 5–6 aastat Eesti stendile ja viib igal aastal kaasa vähemalt 10 pudelit Vana Tallinna koorelikööri. Mehe väitel ei suuda nad abikaasaga ilma selle liköörita elada.

Transpordifirma UPEX LS tegevjuht Urmas Palk (pildil vasakul) on messil aastaid A. Le Coqi õlut müünud. Nagu pildilt näha, toob sakslasest külastajale õlle mekk naeru näole.

Teised menukamad tooted olid messil põdralihast grillvorstid, Vana Tallinn, külmsuitsu põdrafilee, vürtsikilud, kuivatatud ulukiliha, Põltsamaa sinep ja maheviin.

21

55% SILOPÕHIST

PIIMATOODANGUT Pilleriin Puskar, Alltech Eesti OÜ

Sil-All – põhjendatud kindlustuslisandi valik. Eesmärgiks on toota kvaliteetset sööta, mitte osta odavat lisandit. Nii saavutatakse kulude kokkuhoid eeloleval keerukal söödavarumise ja piimatootmise aastal.

L

ehm on mäletseja, kellele on igapäevaselt vaja piisavalt kvaliteetset koresööta.

Oluline ei ole vaid ratsiooni toitainete sisaldus, vaid ka päevane kuivaine söömus. Mineraalide lisamisel on aga oluline mitte kogus, vaid mineraalide lisamine orgaanilises vormis, et tagada piisav imendumine organismis.

Põllumehed üle kogu Euroopa ning Eestis teavad, et kvaliteetse silo tootmine mõjutab oluliselt farmi kasumit – mida kvaliteetsem on silo, seda vähem on vaja teha kulutusi ostusöötadele ning loomad on tervemad ja püsivad karjas kauem. Need otsesed mõjutegurid on hästi teada, kuid kuidas hinnata peidetud kulusid ja saamata jäänud tulu? Ettevõttes toodetud silo kvaliteet ei mõjuta ainult söötmist, vaid ka looma tervist ja seeläbi ka farmi kasumlikkust. Hallituse ja mükotoksiinide kahjulik mõju silo kvaliteedile on tänapäeva farmides hästi teada, kuid kuidas on lood teiste mikrobioloogiliste probleemidega?

Subaktuune vatsa atsidoos Üks probleem, millega kõik veisekasvatajad silmitsi seisavad, on subakuutne vatsa atsidoos (Sub Acute Rumen Acidosis, SARA). SARA esinemine on väga harva seotud silo piimhappesisaldusega: seda põhjustab hoopis liigne propioon-, äädikja võihappe tootmine vatsas ja vatsa piiratud võime neid happeid piisavalt kiiresti ümber töödelda, mis viib vatsa pH-taseme languseni. See

on sageli seotud sööda madala seeduva kiudaine sisalduse ja/või kõrge teravilja osakaaluga. Vale oleks SARA tekkepõhjusena tuua välja piimahappelist fermentatsiooni, tegelik probleem on sööda tootmise ja söötmise korraldus.

Silos võib valkude lagunemisel tekkida biogeenseid amiine (neid toodab ka vatsa mikrofloora). Biogeennsete amiinide (histidiin, putrestsiin, kadaveriin, spermidiin, türamiin jne) tekkimise potensiaalne risk on suurem just „kõrge proteiinisisaldusega silokultuurides“ nagu lutsern ja ristikhein, kuid neid võib tekkida ka maisisilos erinevate bakterite toimel aminohapete lagundamisel.

Biogeensete amiinide negatiivset toimet seostatakse mitmete veiste tervise probleemidega, näiteks ketoneemia, histamiini liig vatsas, vähenenud mittevalgulise lämmastiku omastatavus jne.

Silo kõrgem kuivaine sisalduse (närvutamine), kiirema fermentatsiooni ja biogeensete amiinide vähenemise vahel on tõestatud positiivne seos. Lactobacillus bakteritüvesid sisaldavate bioloogiliste lisandite kasutamine fermentatsiooni kiirendamiseks aitab parandada silo kvaliteeti ja kaitsta loomade tervist. pH-taseme kiire langus sileerimise esimestel etappidel vähendab haljasmassis oluliselt enterobakterite sisaldust. Kuid kui silos on aeglane või ebapiisav kääritumine, võib tagajärjeks olla pH-taseme tõus ning enterobakterite arvu kasv looma jaoks oht-

likule tasemele. Puuduliku sileerimise käigus (näit.puudulik tallamine) lisanduvate ebasoovitavate bakterite hulgas domineerivad esialgu põhiliselt Erwinia herbicola ja Rahnella aquitilis. Need asenduvad hilisemal silo säilitamise perioodil teiste bakteriliikidega nagu Escherichia coli, Hafnia alvei ja Serratia fonticola, millest E. coli on tervisele üks kõige ohtlikumaid. pH-taseme tõus Hapnik tekitab haljasmassi sileerimisel mitmeid probleeme. Ebapiisavast tallamisest tingitud õhu juurdepääs aeglustab ja isegi peatab fermentatsiooni, mille tulemuseks on ebastabiilne riknemistunnustega silo ja võimalik sekundaarne fermentatsioon.

Clostridium tyrobutyricum on ka happelises keskkonnas võrdlemisi vastupidav ja muundab piimhappe võihappeks ja vesinikuks, mis omakorda tõstab silo pH-taset ja võimaldab teiste soovimatute mikroobide kasvu.

Clostridium botulinum on silos üsna haruldane, kuna see ei ole happelisele keskonnale nii vastupidav. Kuid eoseid tekitava organismina on see võimeline kasvama pH-taseme vahemikus 5,3 kuni 6,5 (tüüpiline riknevale silole). Üldiselt on C. botuliniumi teke seotud siiski silosse sattunud korjusega.

Teoreetiliselt piisab vaid 1g botuliintoksiinist, et tappa 10 miljonit inimest, ning kuna tänastes farmides on segasöötmine (TMR), siis võib väike saastunud silokogus saada saatuslikuks tervele karjale.

VATSA STABIILSUS

LOOMA TERVIS

Tallamisrullide põllul, mille korral kasutuselevõtt eessatuvad need hoidlasti silo tootmises on FARMERI STRESS se saastunud sööda SILO VETERINAARI KULU toonud kaasa tallasileerimisel või säiliKVALITEET mistiheduse paratamisel hallitusseennemise, kiirema ferte paljunemisel silos.

Tekkivad mükomentatsiooniprotVILJAKUS TOKSIINID OSTUSÖÖDA HIND sessi ja aeroobselt toksiinid on keemistabiilsemad silod. lised ühendid, mis Silo kvaliteedi mõju On irooniline, et avaldavad piimaloosoovitud tallamistiheduse parane- ta jäänud õhule ja õhu jätkuvale ligi- male mõju juba madala taseme kormine võib põhjustada „võihappelis- pääsule silo fermentatsiooni ja säili- ral. Tänaseks on teada üle 400 erite kihtide“ suurenemist silos. tamise ajal. Sõltuvalt silo tihedusest neva mükotoksiini, mis võivad tekLäbi aegade on teatud, et alla ning „avade“ suurusest kiles/ seina- kida kas põllul või silo säilitamisel.

25% kuivainesisaldusega silod ki- paneelide vahel tungib õhk silomas- Paljud mükotoksiinid moodustupuvad tootma hulgaliselt silomah- si erinevale sügavusele. vad põllul kasvuperioodil ja seejäKirjeldatud aeroobsed tingimu- rel need sileeritakse, kuid säilitamila , kuid tallamisrullidega saavutatav tallamistihedus on tinginud sel- sed võimaldavad ka Listeria spp. se käigus tekkivad mükotoksiinid le, et silost eraldub silomahla juba kasvu, mis on looma tervisele suu- moodustuvad üldjuhul siis, kui halkõrgema kuivainesisalduse korral reks ohuks. Anaeroobne keskkond litusseentele avaldub stress (näiteks (sõltub söödatüübist ja hekslipikku- ja madal pH-tase üldjuhul pärsivad keskkonna happesuse muutus, õhu sest). Sööda sileerimine on läbi aja listeeriabakteri kasvu, kuid aeroob- sissepääsul silomassi jne). Õnneks toimunud erinevate põldude lõikes setes tingimustes võib see ellu jääda on vats organ, mis vatsabakterite kuivainesisalduse kõikumisega ning ka kuni 4,2 pH-taseme korral, mis abil osaliselt detoksifitseerib mümõnel juhul on madala kuivainesi- võib loomadel põhjustada aborti, kotoksiinid enne, kui toksiin jõuab looma organismi kahjustada. Kuid saldusega söödad (umbes 20-25%) samuti piima saastumist.

Silo kokkupuutel õhuga toimub detoksifitseerimisvõime on piiranii tihedaks tallatud, et need toodavad silomahla, mis täidab eri kui- silo pinnal silmaga nähtav bakterite tud mükotoksiini tüübist, kontsentvainega kihtide üleminekud tekita- levik, kuid see leiab aset ainult siis, ratsioonist, vatsa pH-tasemest ning des võihappeliseks fermentatsioo- kui aeroobne kokkupuude toimub sööda läbimiskiirusest olenevalt.

Piimafarm on tundlik ettevõte, niks ideaalse keskkonna (see on sa- silo pinnal. Kui õhk tungib läbi geli seotud väiksema kuivainesi- küljeseinte, ei pruugi bakterite kasv mis võib toimida täielikus kooskõsaldusega söötadega just kolman- söötmisel nähtav olla, kuid looma- las või kannatada probleemide all, dast niitest). de jaoks võivad sellel olla dramaa- mistõttu on kogu tootmine häälest ära. Paljud probleemidest on omatilised tagajärjed.

Aga mükotoksiinid? Mükotok- vahel seotud ning kui need lahendaProbleemid silo hügieeniga Paljud „silo hügieeni“ problee- siinide ehk hallituste ainevahetuse da, võib see parandada karja jõudmid saab taandada sileerimisel söö- metaboliididega saaste toimub kas lust ja kasumlikkust.

SILO = LOOMA TERVIS = TOODANG JA TASUVUS

Silo kindlustuslisand, mis sobib kõikide rohusöötade sileerimiseks ning tagab silo maksimaalse söödapotentsiaali.

Uus koostis, mis on loodud spetsiaalselt maisisilo sileerimiseks, tagamaks kiiret ja tõhusat fermentatsiooni.

Siloinfo: +372 505 2846

ÜHISTEGEVUS

Piimatootjate keskühistu loomine ikka veel kännu taga kinni Eesti piimatootjad usuvad üle-eestilise piimatootjate keskühistu loomise vajalikkusesse, kuid millal keskühistu lõpuks tehtud saab, ei julgenud ükski viiest Põllumehe Teataja küsitletud tootjast ennustada.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

24

Eesti piimatootjaid koondava tulundusühistu EPIKO juhatuse liige Üllas Hunt usub, et asi liigub keskühistu loomise suunas, aga millal konkreetselt ja millises vormis keskühistu sünnib, seda veel ei tea. „Soome, Rootsi, Hollandi, Taani, Saksamaa jpt riikide kogemus näitab, et ühistuline tegevus piimanduses õigustab end. Tootjal on strateegilises mõttes kindlam baas oma elu ja investeeringute planeerimisel, ühiselt tegutsemine on efektiivsem ja keskühistu tagab madalad tootmiskulud,“ loetles Hunt keskühistu plusse.

Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juht Raul Soodla nentis, et tema ei näe keskühistule alternatiive. „Suure keskühistu suur

eesmärk saabki olla tema suuruses ja meelsuses – ehk siis kogu Eestis toodetud piim ühe mütsi all annab toorpiima müügiks paremad kauplemis- ja koostöövõimalused.

Informatsioon ja kogus on ühes kohas,” mainis Soodla, lisades, et eks seda juttu on kaua räägitud ja praegu tegutseb nii suuremaid kui ka väiksemaid ühistuid. „Kahjuks jääme täna väikesteks, oma minaga tegutsevateks ühisprojektideks, kelle mõjujõud nii ostu- kui ka müügiturul on tänastes tingimustes väike,“ nentis Soodla.

Paremad ajad uinutasid Tema sõnul veidi paremad ajad piimanduses uinutasid ja lubasid kergemalt tulevikku vaadata.

Seetõttu on olnud mitmeid püüdlusi, aga edu mitte. „Tänane olukord ei rahulda kedagi. Aeg on revolutsiooniline, kui klassikuid tsiteerida. Peaksime jõudma enesekesksest mõtlemisest „mina teen” hoopiski koostööni, kus ütleme, et „meie teeme”. Meil on palju tu-

Piimatootjate keskühistu võiks vastutada kogu tarneahela eest, tootmisest jaekaubanduseni. Foto: Julia-Maria Linna

vaid 4%

tööealistest inimestest on meil põllu- ja metsamajanduses hõivatuid. Nõukude ajal oli neid üle 20% gevaid tegijaid, indiviide. Tegeva keskühistuni pole me aga jõudnud. Veel,“ rõhutas Soodla. Ka Saaremaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige Tõnu Post leidis, et kõige reaalsem on keskühistu tekkimine kriisi ajal ehk täna. Post tõi välja, et kuigi Eesti piimatootjad on oma tulemustelt tublid ja edukad, siis toodangu müümise mõistes jäädakse eraldi tegutsedes ikkagi kokkuostja meelevalda. „Meil on umbes 10 olulisemat kokkuostjat/tööstust, kes on tänases majandusruumis kõik väga

väikesed üksused. Samas kõigil on oma püsikulud ja logistika, mis kokkuvõttes tingib madala efektiivsuse ja elus püsimiseks makstakse piimatootjale võimalikult madalat hinda. Puudub ka oluline turujõud suurte kaubanduskettidega võrdselt läbi rääkida,“ nentis Tõnu Post. Tema hinnangul oleks piimatootjate keskühistu tekkimine võimalus piimaturu korrastamiseks ja ausama piimahinna kujunemiseks. „Turu korrastumisega peaks tootjad saama tootele õiglasema hinna läbi efektiivsuse tõusu,“ tõi Tõnu Post välja.

E-Piima juht Jaanus Murakas ei piirduks keskühistu puhul ainult ühise piimamüügiga, vaid näeb vajadust ühiselt tegutseda kogu tarneahelas – tootmisest jaekaubandusse jõudmiseni. „Räägitakse, et teeme müügiühistu, mis müüb piima sendi võrra parema hinnaga näiteks Leetu. Aga piimatööstust kui tervikut arendada ei taheta. Eestlased tahavad vahendajad olla, teha ühekordset äri, aga

mitte pikaajaliselt, et kogu sektorit arendada,“ kritiseeris Murakas.

Tootjatel on vaja ka tehast Ta tõi näiteks, et maailma arenenud riikide piimatootjad pole piirdunud vaid piima tootmise ja müügiga, vaid on ehitanud ka tehased. „Ühistu vastutab kogu tarneahela eest, teistmoodi ei saa,“ rõhutas Jaanus Murakas ja lisas: „Valssi tantsitakse valsisammul ja rumbat rumbasammul. Fundamentaalsetes asjades tasub meil arenenud maailma kopeerida.“ Kuid Murakas viskas samas mõtte õhku, et ei tea, kas keskühistu ikka tuleb, sest ühistu loomine, mis kataks kogu tarneahela, on suurte riskide võtmine.

Tartu Agro juht Aavo Mölder nentis, et suhtub keskühistu loomise võimalikkusesse skeptiliselt. „Ülevalt alla pole võimalik ühistuid liita, kuid just nii tahetakse seda täna teha. Lisaks peaksime suutma teha ka oma tööstuse,“ loetles Mölder takistusi.

25

ÜHISTEGEVUS

Lõviosa Eesti piimast peaks käima läbi keskühistu

Ü

le-eestilise keskühistu loomiseks ja edukalt toimimiseks on oluline ühe mütsi alla saada võimalikult palju piimatootjaid, et suurem osa Eesti piimast käiks läbi keskühistu. „Usalduse võitmiseks vajame selget, läbipaistvat ja kontrollitud ühistut aruka juhtimisega, kus igal piimatootjal on kindel tunne, et tema toodetud väärtust kurjasti ei kasutata. Usaldus, usaldus, usaldus ja siis kaalutletud meel, väärikus – meie enda sees ja meelel,“ rõhutas Raul Soodla ja lisas, et läbi keskühistu peaks käima vähemalt 70% Eestis toodetud piimast. Üllas Hunt on sama meelt, öeldes, et enne kui 2/3 vabariigi piimast ei ole ühtse juhtimise all, pole tegemist ühistu, vaid klubiga.

Samas kerkib siin tema sõnul ühe takistusena üles konkurentsiseaduse teema. „Euroopa Liidu regulatsioon ütleb, et uutes liikmesriikides võiks olla 33% mahust keskühistu all, seda on aga liiga vähe,“ kinnitas Hunt.

Takistust keskühistu loomisel näeb Hunt veel Eesti piimatootmise struktuuris, kus kehtib 20:80 reegel: 20% tootjaist toodavad 80% piimast. „Suurtel tootjatel ei ole huvi keskühistusse koonduda, samuti vaatavad suured tööstused, kuidas saada lähemal asuvaid tootjaid otse endale piima müüma, mitte ühistu kaudu. Selline tegevus aga lõhub ühistuid,“ nentis Üllas Hunt.

Aavo Mölder mainis samuti, et kuna praegu tegutseb Eestis nii suuri kui ka väikeseid piimaühistuid, siis on neil erinevad funktsioonid. „Laeva ühistu liikmete 26

Küsimus Kas keskühistu loomiseks oleks vaja uut juriidilist keha või pigem soovitakse mõne olemasoleva ühistuga teised ühistud liita?

Aavo Mölder: Täna ei ole Eestis ühtegi ühistut, kes suudaks kogu Eestis toodetava piima kokkuostmise lahendada. Kui üksikühistud soovivad keskühistu luua, on see mõistlik, aga täna pole seda keegi välja pakkunud.

Raul Soodla: Igal tänasel ühistul on oma tugevus, pagas ja ajalugu, paraku ka nõrkused – oskuslikul sulandumisel jätame väärtuslikuma alles. Kindlasti tuleb kõik alternatiivid läbi vaadata.

Tõnu Post: Mõlemad variandid on võimalikud. Täna selles veel kokkulepe puudub. Üllas Hunt: Oleme suuremate ühistutega arutanud, kuidas seda võiks teha, aga millises vormis keskühistu lõpuks tuleks, on veel vara öelda.

Raul Soodla.

Foto: Andres Haabu/Äripäev

seas on suuremaid piimatootjaid ja on arusaadav, et nad ei taha kõiki asju läbi ühistu teha, sest nad saavad otse tegutsedes näiteks sööta soodsamalt,“ nentis Mölder. Tema sõnul on ainus asi, mis ühistegevust püsti hoiab, usaldus. „Iga liige peab tunnetama oma osalust ja ükski liige ei tohi teise arvelt midagi kaotada,“ rõhutas Mölder.

Raul Soodla rõhutas, et aeg on küps läbirääkimisteks ja koostöövõimaluste nägemiseks. „Alustame kodu juurest ehk naaberühistutest ja piimatootjatest, ja siis liigume edasi – pean silmas nii lõunapoolseid naabreid Lätit, Leedut kui ka põhjapoolseid (Soome, Rootsi, Taani). Tuleb teha plaan ja siis seda sammu käima hakata – nagu vanasti adrakurgede vahel. Kivid ehk tagasilöögid tulevad ikka – oluline on näha seda, kuhu liigume,“ lõpetas Raul Soodla poeetiliselt.

Takistused keskühistu loomisel Vähene ühistegevuse kogemus – arenenud riikides ulatub piimandusühistute ajalugu 150 aasta taha.

Kõhklused eesmärgis ja tootjale antavas lisaväärtuses.

Piimatootmise struktuur, kus 20% tootjatest toodavad 80% piimast, ei soosi ühistegevust.

Konkurentsiseaduse piirangud.

Ühistud

on küpse ühiskonna tunnus. Näiteks Venemaal ja Valgevenes ühistuid ei ole.

Jaanus Murakas, E-Piima juht

Märtsis avaneb PRIA-s mitu taotlusvooru Põllumajanduskindlustustoetus Taotlusi võetakse vastu 1. märtsist kuni 15. märtsini 2016.

Toetust rahastatakse riigieelarvest.

Kellele on toetus mõeldud?

Põllumajanduskindlustustoetust võib taotleda väikese või keskmise suurusega põllumajandustootja, kes on sõlminud pärast kindlustustoetuse taotluse esitamist enda valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu.

Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Taotleja ei või olla raskustes olev ettevõtja ning tal ei tohi olla täitmata korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

NB! Kindlustusleping sõlmitakse pärast põllumajanduskindlustustoetuse taotluse esitamist ja kindlustusperiood ei või olla pikem kui 12 kalendrikuud.

Kindlustustoetus on ette nähtud selliste kulude katteks, mille on põhjustanud: loodusõnnetus, nagu maavärin, laviin, maalihe, üleujutus, tornaado, orkaan või looduslikult alguse saanud metsapõleng; loodusõnnetusega võrreldav ebasoodne ilmastikutingimus, nagu külm, torm ja rahe, jää, rajuvihm, pidev vihm või ränk põud, mis hävitab rohkem kui 30% keskmisest aastatoodangust, mis arvutatakse kas kolme eelmise aasta keskmisena või eelmise viieaastase perioodi kolme aasta keskmisena, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja; muu ebasoodne ilmastikutingimus, mis ei vasta punktis 2 sätestatud tingimustele; loomahaigused või taimekahjurid.

Kindlustusega hüvitatakse ainult eespool nimetatud kahjude korvamisega seotud kulud, kui kindlustatud esemeks on tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõsas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud või mesilaspered.

Põllumajanduskindlustustoetusega hüvitatakse kuni 65% kindlustusperioodil tasutud kindlustusmaksest, kui kindlustuskaitse hõlmab eelpool nimetatud kindlustusjuhtumit.

Toetuse määramine ja väljamaksmine Toetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse PRIA-s taotluse esitamise tähtpäevast arvates 30 tööpäeva jooksul, seega hiljemalt 27. aprillil 2016. Kui rahuldamisele kuuluvates taotlustes taotletav toetuse summa ületab toetuse maksmiseks eelarveaastal ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA taotlejatele määratava toetuse suurust võrdeliselt taotluses märgitud kuludega, lähtudes toetuse määrast.

Lisainfo: www.pria.ee, PRIA turukorralduse büroo telefonil 737 1354, 737 1341 või e-posti teel turukorraldus@pria.ee

Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus Taotluste vastuvõtt kestab 2. märtsist kuni 21. märtsini 2016. Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 22. märtsist kuni 15. aprillini 2016 ja nende puhul vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Toetusi rahastatakse Euroopa Liidu (EAGF) vahenditest.

Kellele on toetus mõeldud?

Toetuse eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnast tingitud põhjustel tähtsat sektorit või sektorit, kus esineb teatud raskusi. Piimalehma kasvatamise otsetoetusega soovitakse toetada piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 100 piimalehmaga. Kuni 25 ammlehma kasvatamise ning 10–100 ute ja kitse kasvatamise otsetoetusega soovitakse toetada peamiselt peretalusid, et säiliksid talumajapidamised, mis annavad vähemalt ühe täistöökoha.

Toetuse määramine ja väljamaksmine PRIA kehtestab loomakasvatuse otsetoetuste ühikumäärad 1. detsembriks 2016. Loomatoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2016. Loomatoetused makstakse hiljemalt 30. juuniks 2017.

Lisainfo: www.pria.ee PRIA otsetoetuste infotelefon 737 7679 Täpsemat infot toetuste tingimuste ja teiste taotlusvoorude kohta saab PRIA kodulehelt www.pria.ee

27

SILO

Maisisilo populaarsus kasvab kiiresti Mais on Eestis kujunenud üheks arvestatavaks silomaterjaliks peale kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede. Kui 2011. aastal moodustas maisisilo ainult 3,5% kogu valmistatud silost, siis 2014. ja 2015. aastal juba 8%.

HELGI KALDMÄE EESTI MAAÜLIKOOL

Populaarsuse kasvu põhjuseks on uued maisisordid, mis meie kliimas edukalt kasvavad, andes hea vilisesaagi. Teistest teravilja vilistest tehakse silo Eestis harva.

Mais tuleks niita vähemalt 30 cm kõrguselt, et vältida mullaga saastumist ja saada suurema energiasisaldusega silo. Alumine maisitaime varre osa on peaaegu puitunud ja väga vähese toitainetesisaldusega.

Võimalusel on soovitatav mais koristada kuivainesisaldusega 30–40%. Tavaliselt on siis maisiterad jõudnud piimvaha- või vahaküpsuse arengufaasi. Maisivilis, eriti terad, on vaja hästi muljuda, et tagada nendes olevate toitainete kättesaadavus ja omastatavus.

Muljumata maisiterad võivad läbida seedekanali ja tervelt roojaga väljuda ning nendes sisalduvad väärtuslikud toitained jäävad loomal kasutamata.

Mida lühemat hekslipikkust maisil kasutatakse (optimaalne 1,5–2 cm), seda lihtsam on sileeritavat massi tihendada.

Maisi kasvuperiood on võrreldes heintaimedega palju pikem ja seetõttu võivad taimed saada kahjustusi (külmastress, rahe jm). Samuti on maisitaimed vastuvõtlikumad pärm- ja hallitusseente nak28

Maisi

kasvuperiood on võrreldes heintaimedega palju pikem ning seetõttu võivad taimed saada külmakahjustusi. kustele. Sügisesed jahedad ilmad ja öökülmad tõstavad taimede hallitus- ja pärmseente arvukust ja kui silohoidla ei ole hermeetiliselt suletud, siis hallitusseened paljunevad veelgi. Hallitusseened produtseerivad aga mükotoksiine. See on suur risk silo kvaliteedile ja looma tervisele.

Siloproovid luubi all Eesti Maaülikooli söötmisosakonna laboris uuritakse igal aastal 1500–1800 siloproovi.

Kuivainesisaldus. 2012. aastal olid maisisilod suhteliselt niisked, kuivainesisaldusega keskmiselt 25,2% (15,0%–34,6%). Mõni silopartii sisaldas ainult 15% kuivainet ja seda oli raske kasutada. Kuivainesisaldus sõltub peamiselt lehestiku osakaalust, tõlviku küpsusastmest ja ilmastikust. 2013. aastal oli maisisilo kuivainesisaldus minimaal-

selt 22,3% ja maksimaalselt 41,3%, 2014. aastal vastavalt 20,7% ja 39,9% ja 2015. aastal 17,6% ja 39,4%.

Tärklisesisaldus sõltub sordist, kuid kõige enam siiski kasvufaasist, millal mais siloks koristatakse (kui suur on tõlvikute osakaal ja mis küpsusastmes mais niidetakse). Proovides kõikus tärklisesisaldus 22–48%-l kuivaines.

Energiasisaldus. Maisisilo on energiarikas. Metaboliseeruva energia sisaldus oleneb materjali kasvufaasist ja oli uuritud proovides 10,2–10,7 MJ/kg kuivaines.

Mais on hästi sileeruv materjal, mida näitavad ka fermentatsiooni näitajad ehk produtseeritud hapete koostis ja hulk (vt tabelit).

Etanoolisisaldus on 2013. aastast aina tõusnud: kui 2013 oli 23 proovil etanoolisisaldus kuivaines üle 20 g/kg, siis 2015. aasta saagis juba 53 proovil. Liiga palju etanooli tekkis pärmseente tegevuse tulemusena, millega tavaliselt kaasnevad suured kuivaine kaod. Väga suur etanoolisisaldus mõjutab piima maitset ja võib tekitada loomadel joobe. Äädikhappesisaldus oli 2013. aasta proovides keskmiselt 15,8 g/ kg, 2014. aastal 19,9 g/kg ja 2015. aastal 16,0 g/kg kuivaines. Ollakse arvamusel, et suure äädikhappesisaldusega (> 30 g/kg) silo söömus on väike. Rohkem kui 35 g/kg äädikhapet kuivaines sisaldasid 2013.

Maisisilo ei soovitata sööta enne kahe kuu möödumist selle valmistamisest.

Foto: Eesti Maaülikool

a 13 proovi, sealjuures kõrgeim oli 67 g/kg, 2014. a vastavalt kaheksa proovi, kõrgeim 65 g/kg ja 2015. a üks proov, kõrgeim 39 g/kg.

Piimhappesisaldus oli 2013. a proovides keskmiselt 76,6 g/kg, 2014. a proovides 76,5 g/kg ja 2015. a 50,3 g/kg kuivaines. Keskmine piimhappesisaldus silos oli ootuspärane, kuid esines üksikuid proove, mille piimhappesisaldus oli väga kõrge. Näiteks sisaldas üks siloproov piimhapet 206 g/kg kuivaines ning selle pH oli 3,2. Tõenäoliselt doseeriti bioloogilist lisandit valesti ning tekkis liiga intensiivne käärimine. Suure piimhappe kontsentratsiooniga silo söötes peab arvestama, et lehmad suudavad söödaga saadavat piimhapet tarbida kuni 1,5 kg päevas. pH väärtus on maisisilol tavapäraselt 3,7–3,9 ja ammoniaaklämmastikku üldlämmastikust 3–5%.

Piimhape on fermentatsioonil tekkinud hapetest kõige tugevam, mis mõjutab ka kõige enam pH väärtust. Suur ammoniaaklämmastiku kontsentratsioon näitab, et on toimunud intensiivne proteolüüs.

Sellist maisisilo ei esinenud.

Kõige niiskem oli silo 2012. aastal Maisisilo keskmine keemiline koostis, toiteväärtus ja fermentatsiooninäitajad Eestis 2012–2015 Näitajad 2012 2013 2014 2015 Uuritud proovide arv 48 128 131 107 Kuivainesisaldus, % 25,2 31,6 30,7 27,9 Kuivaines: toorproteiini, %

8,6 7,7 8,3 8,3 toortuhka, % 4,1 3,3 3,6 3,9 toorkiudu, % 23,4 21,3 21,0 26,0 NDF, % 47,4 45,6 45,5 58,0 tärklist,% 30,7 32,6 30,5 24,5 naatriumita ekstraktiivained, % 60,7 64,5 63,9 59,2 kaltsiumi, g/kg 3,0 2,6 2,9 2,8 fosforit, g/kg 2,5 2,2 2,3 2,3 metaboliseeruvat energiat, MJ/kg 10,4 10,4 10,4 10,4 metaboliseeruvat proteiini, g/kg 77 78 78 76 vatsa proteiini bilanss, g/kg –49 –53 -59 -47 etanooli, g/kg 10,4 11,9 15,7 23,0 äädikhapet, g/kg 22,8 17,1 19,9 16,1 propioonhapet, g/kg 0 0 0 0,09 iso- ja palderjanhapet, g/kg 0 0 0 0 võihapet, g/kg 0,1* 0,1* 0,1* 0,09* piimhapet, g/kg 73,8 76,6 76,9 49,7 pH, proovis 3,76 3,71 3,64 3,93 ammoniaaklämmastikku üldlämmastikust, % proovis 3,9 3,4 3,9 3,1 *Üksikud proovid (8) sisaldasid veidi võihapet Allikas: Eesti Maaülikool

29

SILO Mükotoksiinide sisaldus maisisilodes Eestis 2012–2015

Parameeter ZEA DON

Proovide arv Positiivseid proove, % Maksimaalne sisaldus, µg/kg Keskmine sisaldus, µg/kg Allikas: Eesti Maaülikool

2012 2013 2014 2015 22 25 48 24 100 100 100 100 639 490 1019 759 211,0 332,8 474,1 407,4

2012 2013 2014 2015 22 25 48 24 100 95,7 98,0 100 655 487 1619 432 189,6 222,9 286,4 226,3

Muret teeb maisisilode suur mükotoksiinide sisaldus

M

aisivilise mükotoksiinide sisaldused enne tihendamist hoidlast võetud proovides olid suhteliselt madalad (ZEA 35 ppb, DON 10 ppb ning T-2 13 ppb). Järelikult arenevad Eestis valmistatud maisisilodes hallitusseened silohoidlas, mis saastavad silo mükotoksiinidega.

Kui võrrelda maisisilo rohusiloga, siis 2015. aasta saagist sisaldasid rohusilod zearalenooni (ZEA) keskmiselt 475 ppb ja deoksünivalenooli (DON) 187 ppb, ning maisisilod vastavalt 407,4 ppb ja 226,3 ppb. Eriti kõrge mükotoksiinide sisaldus oli 2014. aasta silodes.

Deoksünivalenooli käsitletakse kui markerit riknenud söödal hallituse arenemise ja teiste veel toksilisemate mükotoksiinide produktsiooni hindamiseks. Kui söödas esineb vomitoksiini (DON), võib eeldada, et olid olemas tingimused ka teiste mükotoksiinide produktsiooniks.

Ohutu tase on null Siiski ei ohusta mükotoksiinid väikeste sisalduste juures looma tervist ega produktiivsust, kuid see sõltub väga paljudest teguritest ning seepärast antakse riski tasemeks erinevaid numbrilisi väärtusi. Tuleb arvestada mükotoksii-

30

üle 2000 ppb kõrgeks ja väga ohtlikuks tasemeks. Uuritud maisisilodest sisaldasid 2014. aastal ZEAd rohkem kui 250 ppb 79% ja 2015. aastal 83%. DON-i sisaldus oli 2014. aastal väiksem kui 500 ppb 85%-l ja 501–2000 ppb 15% proovidest. 2015. aastal jäi kõigi uuritud proovide DON-i sisaldus alla 500 ppb.

Enim probleeme tekitab zearalenoon, mida esines suhteliselt suures koguses. Zearalenooni produtseerivad Fusarium graminearium ja mõned teised Fusariumi perekonna seened. ZEA toksikoosi korral tekivad sigimisprobleemid. Mäletsejalistel tekivad vaginiidid, abordid, viljatus. Mittetiinetel mullikatel suureneb udar.

EMÜ söötmisosakonna teadur Andres Olt määrab gaakromatogaafidega silos lenduvaid rasvhappeid. Foto: Eesti Maaülikool

nide sünergiaga ja sellega, et ratsioon koosneb mitmest erinevast söödast.

Kui lähtuda, et ZEA sisaldus silos vähem kui 100 ppb on madal positiivne tase ning ei kujuta tavapäraselt ohtu, siis 101–250 ppb tuleks lugeda keskmiseks tasemeks ning rohkem kui 250 ppb juba kõrgeks tasemeks. DON-i sisaldus vähem kui 500 ppb loetakse madalaks, 500–2000 ppb keskmiseks ja

Lisandite mõju maisisilole Poola teadlased uurisid erinevate lisandite mõju maisisilo mükotoksiinide sisaldusele. Nad kasutasid bioloogilist lisandit Polmasil ja Kemira OY keemilist lisandit. Silo säilitati kaks kuud ja analüüsiti. Kontrollsilo sisaldas ZEAd 20,5 ppb, bioloogilise lisandiga silo 45,3 ppb ja keemilise lisandiga 17,3 ppb, ning DONi vastavalt 336 ppb, 432 ppb ja 431 ppb. Ka teises katses vähendas keemiline lisand maisisilos ZEA sisaldust. Maaülikoolis sel teemal uuringud käivad.

Kaua tehtud, kaunikene

M

aisisilo ei soovitata sööta enne kahe kuu möödumist selle valmistamisest. Mida kauem maisisilo latsereerub, seda paremini toitaineid omastatakse.

Newbold jt (2006) näitasid uuringutega, et maisisilo säilitamisel suureneb selle tärklise ja proteiini lõhustuvus.

Maisisilo seeduvust mõjutab tema kuivaine koostis, mis väljendub tõlvikute ja lehtede-varte osakaalus.

Maisisilo kuivaine koosneb 40–50% ulatuses teradest, mille tõttu toiteväärtus sõltub raku tärklise lõhustuvuse osast. Mäletsejalistel seedub maisitärklis kogu seedetraktis, osa vatsas, kuid enamus peensooles. See oleneb maisi arengufaasist, proteiini ja tärklise tekstuurist ning terade purustuse astmest.

Erinevas arengufaasis maisivarte seeduvus ja suhkrusisaldus varieerub ning on piiratud rakukestade seeduvusega. Kõrge tärklisesisaldusega (35% kuivaines) maisisilol on orgaanilise aine seeduvus 71,3%, madala tärklisesisaldusega (15% kuivaines) aga ainult 60,9%. 25%-lise tärklisesisaldusega maisisilo loetakse sobivaks lakteerivate lehmade söötmisel.

25%

tärklisesisaldusega maisisilo loetakse sobivaks lakteerivate lehmade söötmisel.

Hea põhisööt Mais on suurepärane, suure saagi ja energiasisaldusega silokultuur, mis sileerub hästi.

Maisisilo on sobiv põhisööt lüpsilehmade söödaratsioonis, millega võib asendada kuni 50% rohusööda kuivainest.

Maisisilo toiteväärtus sõltub eeskätt tema tärklise- ja kuivainesisaldusest.

Maisisilole peab andma aega latseeruda (st seista). Seetõttu ei soovitata maisisilo sööta enne kahe kuu möödumist selle valmistamisest. Näiteks tärklise omastamine paraneb, kui maisisilo on latseerunud kaheksa kuud.

4590€

92€

TEHNIKA

Tehnika vajab kevadel hoolt Talv läbi seisnud tehnika tuleb kevadel enne põllule siirdumist kindlasti üle vaadata. Ka siis, kui enda arvates sai sügisel traktor või mingi muu agregaat hoolikalt konserveeritud.

TEKST: TÕNU PARTS

32

Baltic Agro Machinery tehniline nõustaja Andres Jassik nentis naljaga pooleks, et põllumees on praegu sügavas talveunes, kuigi just nüüd oleks õige aeg oma traktoritele, kombainidele ja muule tehnikale hooldus ära teha. „Minu kümne aasta pikkune töökogemus ütleb, et ärgatakse alles siis, kui naabrimees ennast põl-

se juures peab tema sõnul samuti rangelt jälgima, et see toimuks töö käigus jooksvalt, seadme kasutusjuhendis ettenähtud intervalli kohaselt.

lule asutab,” märkis Jassik. „Siis avastatakse ühtäkki, et sellele ja selle masinale on korraline hooldus tegemata ja seejärel tunglevad põllumehed teeninduste uste taga.”

Liisingu- aga ka garantiitingimustes on ette nähtud, et masin peab läbima regulaarse hoolduse ning kui seda ei tehta, siis võib näiteks garantii katkeda.

Põhiliste asjadena, mida tehnikaomanik ise saab üle vaadata, nimetas Andres Jassik ennekõike liikuva tehnika puhul lekkeid, haakesse käivate põllutööriistade juures aga kuluosade korrasolekut.

Nendeks on näiteks laagrid, puksid, kultivaatoripiid, adraterad jmt.

Külvikute juures tuleb eelkõige jälgida, et kettalaagrid ja seemendite detailid oleksid korras. Määrimi-

Rege rauta suvel, vankrit talvel „Kui ikka mingi detail, näiteks laager, on eelmisel hooajal obaduse saanud, siis on väga tõenäoline, et see osa uut hooaega lõpuni ei kesta,” rääkis Jassik. „Näiteks kombaini hooldusvälbaks ettenähtud töötunnid ei pruugi alati täis saada, aga hooldus tuleks varakult enne hooaega ikkagi ära teha, et masina töökindluses veendunud olla. Sama kehtib juba 500 või rohkem töötundi töötanud traktori kohta. Ka siis on mõistlik hooldus juba talvel ära teha, et suvel ei peaks remondiga mässama,” juhendas Jassik.

Dotnuvos Projektai tehnikainsener Uno Milvaste soovitas tehnikaomanikest farmeritel talvepäevi kasutada muuhulgas ka selleks, et veelkord läbi lugeda masina kasutusjuhend. Seal on kirjas ka kõik põhitõed, kuidas konkreetset riista talveks seisma jätta ja kuidas see kevadel taas kerge vaevaga töökorda seada. Esmatähtis on tehnika terava pilguga üle vaadata ja määritavad laagrid ära määrida. „Kui põllutööriist on talveks üle tehtud konserveerimismäärdega, siis tuleb see kevadel maha võtta,” ütles Milvaste. „Kombainide puhul võib omanikku kevadel tabada halb üllatus, et kui mingisse kohta on natuke teri jäänud ja hiiredrotid nendega maiustamas käinud, siis võivad nad ka juhtmed möödaminnes läbi närida.”

Just sellepärast on eriti kombainide hooajajärgne puhastamine tema sõnul eriti tähtis. Seisab ju kombain muust liikuvast tehnikast ka kõige kauem – viljakoristushooaeg kestab vaid paar kuud.

Puhastada soovitas Milvaste suru-

õhuga, sest rohke veega pestes võib niiskust sattuda ka mittemääritavatesse laagritesse. Määritavatest laagritest saab niiskuse uut määret juurde lisades kätte, nendest aga, kus juba tehases määre sisse pandud, nii et need peaksid määrimata vastu oma eluea lõpuni, ei pruugi see enam läbi tihendite väljapoole tulla.

Kuigi traktorid on enamasti töös aastaringselt, soovitas Uno Milvaste siiski juhul, kui need mingil põhjusel pikemaks ajaks seisma pannakse, paak kütust võimalikult täis jätta. Siis ei tekita temperatuurikõikumised kütusesüsteemi kondensaatvett.

Kõik, mis seisab, väsib Üks sagedane põhjus, miks traktor kevadel esimese hooga ei käivitu, võib peituda juhtmetes.

Teinekord võib ilmastiku muutumise tagajärjel tekkida juhtmete ühenduspesadesse niiskus. Kui seda on palju, võib õhukesest plekist juhtmepesa isegi mõne kuuga läbi roostetada. Loomulikult päris lageda taeva all ei maksa vähemalt uut tehnikat ületalve pidada, aga niiskuse tekke eest pole ka varjualused kaitstud.

Minu kümne

aasta pikkune töökogemus ütleb, et ärgatakse alles siis, kui naabrimees ennast põllule asutab.

Andres Jassik, Baltic Agro Machinery tehniline nõustaja 33

TEHNIKA

Määrded, õlid ja hüdrosüsteemid va javad kindlasti üle vaatamist

K

ui traktor või mõni muu liikuv põllumajandusmasin on terve talve seisnud, siis ei ole üleliigne järgida kevadel seda taas tööle rakendades mõningaid sissetöötamise nõudeid.

Tasub üle kontrollida kõik poldid, mutrid, kruvid, ja kui ilmneb vajadus, siis need üle pingutada.

Määrimiskohtadesse tuleks lisada määret. Mootoris, hüdraulikasüsteemis, eesmisel vedaval sillal ja transmissioonis tuleb kontrollida õlitaset ja seda vajadusel täiendada.

Tasub tähele panna, et õli tuleb lisada just niipalju, kui on konkreetse seadme lubatud norm. Erilist tähelepanu vajavad korraliku määrimise seisukohalt esiratta kapslid, eesmise vedava silla liigend ja hüdropumba võll, kuna need sõlmed saavad tööolukorras pidevalt üsna suurt koormust.

Oluline roll on õigel määrimisel ja õige määrde kasutamisel Määrdeainete spetsialistid ütlevad, et tänapäevastel traktoritel ja põllutööriistadel on peaaegu iga sõlme ja tööorgani jaoks spetsiaalne määrdeaine või õli. Näiteks määre, mis sobib rattalaagritesse, ei kõlba kardaaniristile jne.

Määrde valikut ja määrimise sagedust mõjutab ka see, millistes tingimustes masin töötab – tolmustes oludes, vee all, suures kuumuses, samuti see, kas masina tööorganid puutuvad kokku happeliste või soolaste ainetega. Kõigist nendest tingimustest sõltub määrimise sagedus.

Näiteks rullsilopresside laagreid tuleb sageli määrida, et vältida silomahlade tungimist laagritesse. Seetõttu kasutatakse uue-

34

Kuldreeglid Pikalt seisnud traktori taas tööle rakendamisel tasub kontrollida: kas mootor töötab normaalselt kas sidur lülitub sujuvalt ja lahutab täielikult kas käiguvahetus on lihtne ja sujuv, täpse ja kiire rakendumisega kas pidurid töötavad efektiivselt kas diferentsiaalilukk rakendub ja lahutab efektiivselt kas vedav esisild lülitub sisse ja välja nõuetekohaselt kas roolisüsteem on efektiivne kas elektriseadmed ja näidikud töötavad normaalselt Allikas: Farmest

mate mudelite juures automaatmäärimist. Määrimisel tasub teada, et seda tuleb teha vähehaaval, aga pidevalt. Kehtib üldine reegel, et hästi on määritud siis, kui määrdega on täidetud 1/3 laagriõõnest.

Määret ei tohi niplisse jõuga suruda, sest see võib tihendi pesast välja viia. Õli kohta on kaks erinevat lähenemist – ühed ütlevad, et sügisel kombaini seisma jättes tasub vana mootoriõli uue vastu vahetada, teised leiavad, et talveks pole mõtet uut õli masinasse seisma jätta ja selle vahetamisega võib tegeleda ka uue hooaja alguses. Olgu nii või teisiti, oluline on see, et masinas oleks kvaliteetne määrdeaine, st selle vahetusvälp poleks ületatud.

Kümneid kohti, mida vaja kontrollida Edasi tuleb kontrollida, millises seisus on jahutusvedeliku tase. Kui see on talveks mootorist eemaldatud, siis peab mahuti uue vedeliku-

ga täitma. Kui mahutis on vana jahutusvedelik, siis piisab selle taseme kontrollimisest ja vajaliku koguse uue lisamisest.

Kindlasti peab kontrollima ka rehvirõhku, sest rehvid tühjenevad seistes ja ebaõige rõhuga sõitmisel lüheneb rehvi eluiga tunduvalt. Õige rehvirõhu leiab masina kasutusjuhendist.

Edasi võib asuda mootori käivitamise juurde. Algul tuleb pikalt seisnud mootoril lasta 7–10 minutit tühikäigul töötada, seejärel võib pöördeid suurendada ja lasta mootoril umbes viis minutit töötada keskmistel pööretel, seejärel paarkolm minutit kõrgetel pööretel.

Kogu protseduuri ajal tuleb mootorit, õhukompressorit ja hüdropumpa hoolikalt kontrollida ning jälgida, et kusagilt ei lekiks jahutusvedelikku ja kõik töötaks normaalselt.

Ka hüdrosüsteem tasub enne põllule minekut farmihoovis üle kontrollida – haakeseadmeid tõsta-langetada, teha seda raskusega ja ilma, kõrgetel pööretel ja ülemisest äärmisest asendist alumisse äärmisse asendisse. Tasub ka veenduda, et rippsüsteem püsib kas ülemises kõrgemas asendis või mõnes vahepealses positsioonis.

Loomulikult ei tohi kusagilt pumba või silindrite-voolikute vahelt õli lekkida. See on kevadel sage juhtuma, sest hüdrovoolikud või -tihendid võivad külma ja sooja pideva vaheldumise tagajärjel habrastuda.

Kõigi sääraste kontrollimiste puhul kehtib üldine reegel – alustada tasa ja targu madalatel pööretel ja siis minna järk-järgult üle kõrgematele pööretele ja suurematele kiirustele.

KAS MÄRKAD

ERINEVUST?

Tahad silma paista?

Kaasa rääkida?

Astu liikmeks: koos oleme tugevamad.

Eesti Põllumeeste Keskliit

EPK

SEADUS

Mida toob veeseaduse muutmine ENN LIIVE, KESKKONNAMINISTEERIUMI VEEOSAKONNA PEASPETSIALIST

Veeseaduse

muudatused jõustuvad mitmes jaos.

Osa neist jõustus 16. jaanuarist 2016, osa jõustub 2021. ja 2023. aasta 1. jaanuarist.

M

ullu detsembris võttis riigikogu vastu veeseaduse muudatused, mille eesmärk on aidata kaasa põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramisele. Eelkõige puudutavad muudatused sõnniku hoidmistingimusi ning väetiste laotamise aegu.

Tänavu jaanuaris jõustunud muudatused Valitsuse määrust nr 288 täiendatakse taimede väetamisel antava maksimaalse lämmastikukoguse normidega. Määruses on sätestatud sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.

Kehtetuks tunnistatakse nitraaditundlikul alal kehtiv piirang, mille kohaselt tohib sõnniku ja mineraalväetisega kokku anda 170 kg lämmastikku haritava maa hektari kohta keskmisena.

Nüüd kehtestati nitraaditundlikul alal sama lämmastiku kasutamise kord, nagu ülejäänud Eesti territooriumil: sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sh loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. Lisaks võib anda mineraalväetist nii palju, kui taimele kasvuks vaja. Täpsed kogused kehtestatakse valitsuse määrusega. Kultuuripõhine väetamine peaks aitama kaasa saagikuse kasvule, kuid vähendama ka üleliigsete toitainete veekeskkonda sattumist.

Teiseks täpsustatakse sõnnikuga antava fosfori kasutamise norme, mis uue regulatsiooniga muudetakse põllumehe jaoks märksa paindlikumaks. Seni kehtinud jäiga nõude (25 kg fosforit haritava 36

maa hektari kohta) asemel võimaldatakse aasta koguseid suurendada või vähendada. Uue sõnastuse kohaselt on sõnnikuga lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega.

Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajadusel suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Kolmanda olulisema muudatusena täpsustatakse kalletega aladel väetiste pinnale laotamist. Keskkonnaministri määrusega, mis on kooskõlastusringil, nähakse ette võimalused teatud juhtudel ka kalletel väetisi kasutada. Samuti antakse juhised kallete määramiseks.

Neljandaks tuuakse seni põllumajandusministri määrusega kehtestatud põlluraamatu sisule esitatavad nõuded veeseaduse tasandile.

Viies olulisem muudatus puudutab sõnniku ladustamist põlluaunas. Sõnniku põllul aunas hoidmisel peab silmas pidama, et sõnnikuaun oleks põllul enne laotamist võimalikult lühikest aega, et vähendada aunast lähtuvat reostusohtu. Siinjuures eristatakse tahesõnnikut (kuivainet vähemalt 20%) ja sügavallapanusõnnikut (kuivainet vähemalt 25%). Tahesõnnikut võib aunas laotamiseelselt hoida maksimaalselt kaks kuud, sügavallapanusõnnikut kaheksa kuud.

Mõlema sõnnikuliigi puhul on auna moodustamine põllule keelatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini, eesmärgiga vähendada keskkonna reostumise riski. Täpsustatakse ka auna paiknemise nõudeid, mille kohaselt peab sõnnikuaun paiknema tasasel maal, vähemalt

kaasa põllumeestele?

50 meetri kaugusel pinnaveekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.

Viimane muudatus on seotud loomade karjatamisega veekogude kaitsevööndis. Loomade karjatamine lubatakse kõikjal mererannikul vastavalt keskkonnaameti sätestatud tingimustele. Seni kehtinud korra kohaselt on loomi lubatud karjatada veekogude kaitsevööndis looduskaitseseaduse alustel pool-looduslikel ja looduslikel aladel, kui see oli ette nähtud kaitsekorralduskavaga. Kuna Eesti rannikualadel vohab laialdaselt pilliroog ja rannikualad on kinnikasvamisohus, siis on sel regulatsioonil pigem positiivne mõju, kuna loomade arvukust reguleeritakse sõltuvalt konkreetsetest oludest.

Muudatused, mis jõustuvad 2021 ja 2023 Kuna mõningate uute nõuetega vastavusse saamine nõuab investeeringuid ja aega, on antud pikemad üleminekuajad ning osa muudatustest hakkavad kehtima vastavalt 1. jaanuaril 2021 või 1. jaanuaril 2023.

1. jaanuaril 2021 muutub sõnniku pinnasesse viimise ajaline nõue.

Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest (praegu 48 tunni jooksul). Uuringute tulemusena on selgunud, et laotamisjärgse 4–5 tunni jooksul lendub kolmandik ja rohkem sõnnikus leiduvatest lämmastikuühenditest. Kokkuvõttes kaotab põllumees suure osa väetusainetest ja rahast.

Samuti täiendatakse taimikuga maale eri tüüpi sõnniku laotamise nõudeid. Esiteks tohib ületalve jäetavale taimikuga pinnale taheja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Teiseks tuleb pärast 20. septembrit ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

2023. aasta 1. jaanuarist peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse loomi alates viiest loomühikust (ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad). Praegu kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse enam kui kümme loomühikut. Kui loomi on alla kümne või alates 2023. aastast alla viie loomühiku, ei ole sõnnikuhoidla kohustuslik, kuid ka sel juhul tuleb vältida keskkonna reostumist ning sõnniku ajutisel hoidmisel lauda juures, enne põllule laotamist, täita lihtsustatud veekaitse nõudeid ehk sõnniku all peab olema lekkekindel põhi ning see peab olema vihma eest kaitstud.

Vedelsõnniku ja mineraalsete lämmastikväetise laotamine keelatakse senise 1. detsembri asemel 1. novembrist 20. märtsini. Väetiste, eriti vedelsõnniku laotamine sel ebasoodsal ajal on suur risk, sest suur osa taimetoitainetest kandub pinna- ja põhjavette. Sõltuvalt ilmastikust leostub talvelvarakevadel 70–80% sügisel laotatud lämmastikust. Eriti suur on see näitaja vedelsõnniku puhul, kuna selles on lämmastik vähe seotud.

Ebasoodsate tingimuste tõttu võib keskkonnaamet väetiste laotusaja keelu alguse, arvestades ilmastikuja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.

Miks seadust muudeti?

Eesti territooriumilt liigub lämmastikuühendeid veekeskkonda kasvavas tempos. Pidevalt on kasvanud ka Pandivere ja Adavere piirkonna põhjavee nitraatioonide sisaldus, nii et mõnedes seirekaevudes on vesi muutunud joogikõlbmatuks. Seetõttu on selge, et olemasolevad nõuded ei olnud piisavad tekkiva reostuse piiramiseks.

Teadlaste hinnangul satub 60– 80% lämmastikust ning 30% fosforist vette põllumajandustegevuse tulemusena. Ka Euroopa Komisjon on rõhutanud, et Eestis kehtivad väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate mahutavuse regulatsioonid ei taga piisavat veekeskkonna kaitset, mistõttu on algatatud ka rikkumismenetlus.

Vette sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes-järvedes kui ka meres, muutes vee liiga toitaineterikkaks. See omakorda põhjustab taimestiku, sealhulgas ka vetikate massilist vohamist. Selle tagajärjel halvenevad oluliselt veeorganismide, sh kalade elutingimused, mis võivad viia kalade hukkumiseni. Seda on näiteks Peipsi järves hapnikupuuduse tõttu juhtunud. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb ainuüksi Eestil lähiajal lämmastikku vähendada 1800 tonni ning fosforit 320 tonni võrra.

Tänaste hinnangute kohaselt on Eesti pinnaveest heas seisundis ligi 62%, kesises seisundis ligi 30% ning halvas seisundis ligi 8%. Eesti põhjaveest on heas seisundis 79% ning halvas seisundis 21%.

60–80%

lämmastikust ja 30% fosforist satub vette põllumajandustegevuse tulemusena.

37

KARUSLOOM

Karusloomakasvatuse potentsiaal on avamata Võrreldes Eesti ettevõtjate arvu kogu põllumajandus-, metsamajandus- ja kalapüügisektoris majanduslikult aktiivsete ettevõtjate arvuga, on karusloomakasvatajate osakaal äärmiselt väike.

Järelikult on viimase kahekümne aasta jooksul jäänud karusloomakasvatuse potentsiaal Eestis avamata.

PEEP PIIRSALU, EESTI MAAÜLIKOOL, SÖÖTMISE OSAKOND, DOTSENT

MATI MÕTTE, EESTI MAAÜLIKOOL, MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

38

Karusloomakasvatuse perspektiiv on kahtluse alla seatud järjest tugevneva surve tõttu loomakaitseja loomaõiguslusorganisatsioonide poolt, mis on aasta-aastalt tugevnenud. Kindlasti on sel mõju kogu valdkonna arengule.

Eesti Maaülikool analüüsis Eesti karusloomakasvatust, kuid autentse info saamine on keerukas, sest riiklikul tasandil informatsiooni kogumine aruandluste, ülevaadete jm osas on killustatud. Ülevaate saamiseks tuleb lähtuda eelkõige ettevõtetelt laekunud infost.

Karusloomadest kasvatatakse Eestis kõige rohkem minke.

Foto: Andres Haabu/Äripäev

Karusloomakasvatajad 1996–2015 Ettevõtjate arv Periood

rebane, mink

tšintšilja

1996–1999

10, sh 2 lõpetajat

10, sh 2 lõpetajat

2000–2005

9, sh 3 lõpetajat

52, sh 7 lõpetajat

2006–2010

7, sh 4 lõpetajat

45, sh 13 lõpetajat

2011–2015

4, sh 1 lõpetaja

32, sh 5 lõpetajat

01.01–31.12.2015

4

27

Tootlikkus

on oluliselt suurenenud ning väiksema põhikarjaga saadakse suurem müügitoodang.

Eestis on karusloomakasvatusega tegeldud 1925. aastast, mil loodi esimene hõberebasefarm Harjumaale Mustjõele. Esimesed sinirebased ja mingid (ameerika naarits) toodi Eestisse 1936. aastal. Nõukogude perioodil kasvasid karusloomakasvatuse mahud jõudsasti, sest oluline oli toota võimalikult palju karusnahku, kuid karusnahkade kvaliteedil ei olnud suurt tähtsust.

Pärast taasiseseisvumist korraldati tootmine ümber Tänaseks on karusloomakasvatuses toimunud suured muutused, sest toodetud karusnahkade kvaliteet peab vastama turgude nõudmistele ehk Soome Saga Furs OY ja Kopenhagen Fur oksjonitelt ostjate soovidele. Turunõuete rahuldamiseks on karusloomafarmid vahetanud oma sugukarja uute loomade vastu ja teinud loomade pi-

damiseks kapitalimahukaid investeeringuid.

2000. aastatel lõpetasid paljud mingi- ja rebasefarmid Analüüsides äriregistris ja maksukohustuslaste registris ettevõtjate andmeid, siis alates 1996. aastast on ettevõtjate arvus toimunud suuri muutusi. Enamik kiskjalisi karusloomi pidavatest ettevõtjatest, kus peeti hõberebaseid, sinirebaseid, minke ja kährikuid, on tegevuse lõpetanud. Kiskjaliste karusloomade karusnahafarme loonud ettevõtjate arv on muutunud iga nelja aasta möödudes, sealjuures perioodil 2000–2010 lõpetas tegevuse valdav enamus farmidest.

Praegu tegutseb üksnes neli farmi.

Aastal 2013 alustas üks uus farm, mis ei ole tänaseks toodangut saavutanud (rebasekasvatus) ja kaks farmi (mingi- ja rebasefarm) on ta-

gasihoidliku majandustegevusega. Üheksakümnendatest aastatest tänaseni on tegutsenud vaid AS Balti Karusnahk, kus kasvatatakse minke, hõbe- ja sinirebaseid.

Uuel sajandil kasvas tšintšiljakasvatajate arv Eesti taasiseseisvumise järgselt imporditi Eestisse esimesed tšintšiljad, keda hakati kasvatama peamiselt väikefarmides (FIEd ja OÜ-d). Aastal 2002 moodustati Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing eesmärgiga koondada karusloomakasvatajaid. Nendega on tänaseks liitunud 15 tšintšilja-, rebase- ning mingikasvatajat. Ühing aitas koolitada kasvatajaid, kes oskaksid õigesti pidada aretusja nahaloomi ning saaksid hakkama korrektse nahastusega. Tšintšiljafarme loonud ettevõtjate arv on oluliselt suurema dünaamikaga võrreldes kiskjalistega, kuid tegemist on kokkuvõttes siiski väga aeglase arenguga.

Tšintšiljafarmide arv suurenes hüppeliselt 2000–2005 (25 alustanud ettevõtjat). Lisaks äriühingu või FIE-na registreeritud tšintšiljakasvatajatele alustasid tegevust mitmed füüsilised isikud (hinnanguliselt 14–20 isikut). Järgnes küllaltki kiire tegevusest loobumise periood ajavahemikul 2006–2011.

39

KARUSLOOM

40

Eesti karusnahatootjate poolt Saga Fursi ja Kopenhagen Fur oksjonitel müüdud karusnahkade arv ja koguväärtus aastatel 2011–2015 tk

väärtus, mln eurot

MINGINAHAD REBASENAHAD TŠINTŠILJANAHAD

150 000

120 000

koguväärtus, mln eurot

Tegutsevad farmid on saavutanud stabiilsuse Teine oluline vaatepunkt on loomade ja toodetud nahkade arv. Statistikaameti ja küsitluse käigus kogutud andmetel suurenes perioodil 2000–2005 mingi ja rebase põhikarjaloomade arv viiekordselt, millele järgnes stabiilsuse periood 2006–2009.

Andmed peegeldavad peamiselt minkide ja rebaste põhikarja suurust ja nahaloomade dünaamikat. Kuigi ettevõtjate arv perioodil 2006–2010 vähenes, siis vähenemine põhikarja ja nahkade dünaamikas otseselt ei peegeldu. Aastaks 2012 suurenes põhikarja loomade arv veelgi, olles üle 51 000 looma, mis on vaadeldaval perioodil olnud maksimaalne arv. Aastatel 2013–2015 on põhikarja arv vähenenud üle 7500 looma, kuid samal ajal on püsinud stabiilsena tapetud loomade arv. Üldistades saame järeldada, et karusloomakasvatuse tootlikkus on oluliselt suurenenud ning väiksema põhikarjaga saadakse suurem müügitoodang.

Mõistmaks, kui suur on erinevate loomaliikide kasvatamisest saadud rahaline koguväärtus ajavahemikul 2005–2015, kasutati Eesti kasvatajate Saga Fursi ja Kopenhagen Fur oksjonitel müüdud karusnahkade arvu, keskmist hinda ja selliselt arvutatud rahalist koguväärtust.

Kõikide toodetud nahkade (mingi-, rebase- ja tšintšiljanah-

Kogused vähenevad, hinnad kasvavad

nahkade arv

Tšintšiljafarmide arv on varieerunud ajavahemikul 2000–2015 27 farmi (2015) ja 52 farmi vahel. Kui aga lähtuda Kopenhagen Fur oksjonikeskuse andmetest, siis on Eestist Taani nahku oksjonile saatnud ajavahemikul 2005–2015 minimaalselt 42 farmi 2015. aastal ja maksimaalselt 78 farmi 2008. aastal. Kusjuures aastate keskmisena saatis Eestist oksjonikeskusesse nahku 60 farmi.

90 000

8 7 6 5 4

60 000

3 2

30 000

1 0

2010/11

2011/12

2012/13

2013/14

2014/15

0

Eesti karusloomakasvatajate arv võrreldes teiste põllumajandusvaldkondade ettevõtjate arvuga ja kasvatajate arvuga Soomes on väike ning viimase kahekümne aasta jooksul on jäänud karusloomakasvatuse potentsiaal Eestis avamata.

50%

maailmas toodetud sinirebasenahkadest on pärit Soomest.

kade) koguväärtus ajavahemikul 2010/11–2015 moodustas kokku 47,72 miljonit eurot (vt joonist).

Sellest moodustas Eesti ettevõtjate toodetud minginahkade koguväärtus 30,13 miljonit (63% koguväärtusest), rebasenahkadel 14,66 miljonit eurot (31%) ja tšintšiljanahkadel 2,93 miljonit eurot (6%).

Need arvud aitavad mõista, kui suur on erinevate karusloomaliikide kasvatamisel saadud karusnahkade osakaal rahalisest koguväärtusest protsentides. Seega majanduslikult kõige olulisem viimase 10 aasta jooksul on olnud Eestis mingikasvatus (63%), millele järgneb rebasekasvatus (31%) ja tšintšiljakasvatus (6%).

Minginahk alati populaarne

M

aailmas on majanduslikult kõige olulisem mink, keda kasvatatakse erinevates riikides kõige enam. Nii mingi- kui ka rebasenahkade tootmine on maailmas kahel viimasel aastakümnel pidevalt kasvanud.

Kui 2000. aastal toodeti maailmas ligi 30 miljonit minginahka, siis 2005. aastal juba 44 miljonit ja 2014. aastal 82 miljonit. Eriti suur kasv on toimunud Hiinas, USA-s ja paljudes Euroopa riikides nagu Taanis, Soomes, Poolas, Venemaal, Lätis, Leedus, Ukrainas. Viimasel viiel aastal on minginahkade tootmine vähenenud vaid kolmes riigis: Eestis, Iirimaal ja Jaapanis.

Analoogne olukord on ka rebasenahkade tootmisel. Tootmise kasvu taga on eelkõige Hiina farmid. Samuti Soome, kust on pä-

Minginahkade tootmine kasvab

mln tk

Riik

2010

2011

2012

2013

2014

Taani

14,40

15,00

15,80

17,20

17,88

Soome

1,33

1,58

1,11

1,20

1,60

Holland

5,30

5,38

5,67

5,80

5,50

Poola

4,25

4,90

5,10

7,00

7,80

Eesti

0,20

0,19

0,18

0,17

0,17

Läti

0,37

0,36

0,40

0,50

0,70

Leedu

0,90

1,10

1,30

1,50

1,50

Hiina

15,50

16,00

16,50

31,00

30,00

kokku

53,90

57,43

60,47

79,80

82,30

rit ligi 50% maailmas toodetud sinirebasenahkadest ja 98% karusloomakasvatuse toodangust läheb ekspordiks. Soome karusloomakasvatus andis suurt kasumit, sest näiteks Saga Furs OY oksjonil (31.08.2012) oli rebasenahka-

de hind 179 eurot ja minginahkadel 89 eurot.

Tootmise omahind oli 2011. aastal rebasenahkadel ligi 80 eurot ja minginahkadel 30 eurot. Oksjonil müües esineb ka suuri hinnariske, mida tuleb arvestada.

OÜ Viisemar on suurte kogem ustega transport teenuseid pakkuv eraettevõte. Teguts Euroopa turul juba üle 10 aas eme Eesti ja ta. Praegu osutab transport teenuseid 10 veoautot erineva gaatidega. OÜ Viisemari teg te agreevusaladeks on raskekaalulis ed ja suuremõõdulised veosed talad, sildkraanatalad, metsa (nt sillaülestöötamise masinad jt üle gabariidised raudbetoontoote d).

ENUSEID: JÄRGNEVAID TE B U K PA TE Õ V MEIE ETTE m

5 agistega 12–13, jali vedu Tavaveod poolha jm puistemater iku st llu ki , sa uu kr , va d) Kallurveod – lii ed (pukkhaagise d ja ülipikad veos ise el tm õõ e em at Suur metsatöömasin eileriga (põllu-, Tööd raskeveotr rbeliste masinate transpor t) ta jm raskete eriots ja hooldus ermiku remont • Veoautode ve

• • • •

Vedusid teostame nii

EESTIS • SOOMES • ROOTSIS • VENEMA AL •

LÄTIS • LEEDUS

kui ka teistesse Euroopa riikidesse.

Kontakt Mark Logistik (8–17): Heiki 6 78 94 74 72 +3 : on Telef 7 71 94 Faks: +372 74 87 GSM: +372 5669 15 r.ee e-post: info@viisema

ee www.viisemar.

ÜRITUSED

MAAMESS 2015.

Põllumehe suurüritused märtsis ja aprillis Konverents „Terve loom ja tervislik toit 2016“

2.–3. märtsil Eesti Maaülikoolis Osalemine on tasuta, eelregistreerimisega.

Konverentsi esimesel päeval saab ülevaate sigade Aafrika katku 2015. aasta puhangute epidemioloogilise uuringu tulemustest ja Eesti sealihasektori väljavaadetest.

Tutvustatakse mahetoidu kvaliteediuuringute tulemusi, samuti pestitsiidide esinemist Eesti korjealade mees ja suiras.

Päeva teises pooles toimub kaks paralleelset sessiooni: ühe teema on toidutehnoloogia ja -hügieen, teisel loomakasvatus ja veterinaaria.

3. märtsil on fookuses piimandussektor ja räägitakse ka uute tehnoloogiate nutika kasutamise võimalustest.

Päeva teises pooles toimuvad paralleelsessioonid: toidutehnoloogia ja -hügieeni ning loomakasvatuse ja veterinaaria teemal.

Konverentsi korraldab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

Täpsem info: www.terveloomjatervisliktoit.ee

42

Aiandusfoorum 2016

16. märtsil Viljandimaal EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskuses Osalemine eelregistreerimisega.

Konverentsi korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Täpsem info: www.epkk.ee

Teraviljafoorum 2016

22. märtsil Paide Kultuurikeskuses Osalemine eelregistreerimisega.

Konverentsi korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Täpsem info: www.epkk.ee

Konverents „AgroForum Mare Balticum 2016 – Environmentally Smart Agriculture“

20.–21. aprillil Eesti Maaülikoolis Osalemine eelregistreerimisega.

Konverentsi töökeeled on inglise ja vene keel.

Konverentsi esimesel päeval räägitakse keskkonnasäästlikust ja nutikast põllumajandusest, samuti põllumajanduse haavatavusest keskkonnamuutuste suhtes. Päeva lõpetab ettekanne „Kes kontrol-

lib maailma põllumajandust? Rahvusvaheliste suurkorporatsioonide roll riikide põllumajanduse arengus.“ Konverentsi teisel päeval on teemaks nii geneetiliselt muundatud organismid ja tervislik toit.

Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool, Eesti PõllumajandusKaubanduskoda, maaeluministeerium jt organisatsioonid.

Täpsem info: www.agroforum.emu.ee

Maamess 2016

21.–23. aprillil Tartu Messikeskuses Pilet maksab 5–8 eurot, perepilet 15 eurot, alla 12-aastased lapsed pääsevad messile tasuta.

Maamess on kohtumispaik. Kogemusi, teavet ja kontakte saavad vahetada kohalikud ja välisettevõtjad, töövahendite tootjad ja müüjad, põllu- ja metsamehed, toiduainetöösturid, aiandus- ja mesindushuvilised.

Tänavu on Maamessi fookuses piim ja piimatooted. Toimuvad ka rahvusvaheline põllumajandusnäitus, puidutöötlemis- ja metsandusnäitus, toidumess ja aiandusnäitus.

Täpsem info: www.maamess.ee

SÄRAV TOODE KANNAB * KVALITEEDIMÄRKI

*Pääsukesemärk on Eesti tuntuim toidumärgis (TNS Emor 2014)

Märgi taotlemiseks võta ühendust: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda * info@epkk.ee ) 6009349 www.epkk.ee

SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

6.-9. aprill 2016 Eesti N채ituste messikeskuses

Lisainfo: Eesti N채ituste AS Pirita tee 28 Tallinn 10127 Tel 613 7335 e-post:estbuild@fair.ee www.fair.ee/eestiehitab