Pollumehe teataja, aprill 2017

nr 15 aprill 2017

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

VÄIKE

PANUS

=

SUUR TULEMUS

www.scandagra.ee

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste keskliit ühinesid

4

Maaelu Arengukava muutmine tekitab erimeelsusi

6–10

Margus Muld teab eduka piimatootmise valemit

12–17

Mida arvestada välismaalastest hooajatööliste palkamisel

20–21

Uued nõuded veekaitsealal loomade karjatamisel

22–23

Maamajanduse konsulent Triin Luksepp annab nõu

26–29

Kas kauplusekettidesse pääsemine on võimatu missioon?

34–37

Metsaühistu liikmeks olemine aitab metsa majandada

38–40

Mais avanevad pindala- ja keskkonnatoetuste taotlusvoorud

42–43

Seafarmid täidavad hoolsalt bioohutusnõudeid

46–48

Maaülikooli uuring: mida toob kaasa hekseldamise keelamine

50–53

Uudised: maamess, noortalunike võistlus, avatud talude päev

54–58

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub juunis 2017.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Kui palju võrdub üks pluss üks?

OLAV KREEN EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

O

NÕUKOGU ESIMEES

n vana tõde, et ühine vaenlane liidab. Vähem teatakse, et ka ühised eesmärgid liidavad, andes oluliselt parema lõpptulemuse. Seega on Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hiljutine ühinemine loogiline samm.

Vaadates arenguid Eestis ja Euroopas oli selge, et põllumeeste esindusorganisatsioonid ei saa samamoodi jätkata, nagu nad pärast taasiseseisvumist loodi. Kui perioodi enne Euroopa Liiduga liitumist võiks naljaga pooleks nimetada lähenemiseks „vaba turumajandus, seega vaadake ise, kuidas hakkama saate“, siis praeguseks on põllumajandust puudutavate reeglite ja piirangute arv loendamatu ning nendest aru saamine nõuab nii juriidilisi kui ka erialalisi süvateadmisi. See eeldab nii talunikelt ja ettevõtete juhtidelt kui ka nende esindusorganisatsioonidelt oluliselt suuremat pädevust.

Miks kahest sai üks?

Nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kui ka Eesti Põllumeeste Keskliidu ülesanne on olnud kaasa rääkida Eesti põllumajandustootjatele soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel ja seista võrdsete konkurentsitingimuste eest. Kahe organisatsioonina tegutsedes oli küll lihtsam oma liikmete ootuseid selgeks teha ja nendele panustada, kuid väljakutsed lähevad aina suuremaks: keskkonnanõuded karmistuvad nii veekaitse kui ka kliimapoliitika tõttu, ühise põllumajanduspoliitika rahastamises valitseb seoses Brexitiga üsna suur ebakindlus. Selleks, et tootjaid mõjutavatel teema-

4

Kahe põllumajandusorganisatsiooni ühinemine võimaldab pakkuda liikmetele paremat teenust ja parandada edukaks tegevuseks vajalikke kompetentse. del tulemusi saavutada, peab oluliselt kasvama esindusorganisatsioonide võimekus.

Kahe põllumajandusorganisatsiooni ühinemine võimaldab pakkuda liikmetele paremat teenust ja parandada edukaks tegevuseks vajalikke kompetentse. Kindlasti on võimalik vähendada tegevuste dubleerimist. Samas võetakse mõlemast organisatsioonist kaasa kummagi tugevused, et üheskoos veelgi paremini seista põllumeeste, toidutootjate ja maamajandusettevõtjate huvide eest.

Erinevad või samad eesmärgid?

Kojale on aastate jooksul ette heidetud, et ühes organisatsioonis on koos nii põllumajandussaaduste tootjad kui ka töötlejad. On levitatud arvamust, et tegu on kahe vastandliku ja üksteise arvel elava

huvigrupiga. Ühinemisprotsessiga paralleelselt toimus ka koja tegevuse ülevaatamine ja reformimine.

Koda seisab vastavalt möödunud aastal muudetud põhikirjale neljal sambal – põllumajandusettevõtted, põllumajandussaaduste töötlejad, teised maamajandusettevõtted ja metsaomanikud. Iga grupp korraldab ise oma tegevust ja seab prioriteedid, kuid tänu ühisele organisatsioonile tekib ka vajalik sidusus erinevate osapoolte vahel.

Vastavalt ühinemislepingule nimetab Eesti Põllumeeste Keskliit ühe liikme koja juhatusse, mis laieneb seega kolme liikmeni. Kolmeliikmeline juhatus saab paremini omavahel ülesandeid jaotada ning see on üks alus koja võimekuse kasvule. Eespool nimetatud põllumajandusettevõtete sambal on seega nii volitused kui ka võimekus tegeleda just põllumeeste huvides olevate küsimustega ka juhul, kui võiks tekkida huvide konflikt mõne teise liikmegrupiga.

Biomajandus fookusesse Igasuguse tegevuse edu võti seisneb panustamises, ühiselt panustamiseks on vaja teada ühiseid eesmärke. Koda täpsustaski oma tegutsemise suunda. Töötame Eesti biomajanduse konkurentsivõime ja taastuvate loodusvarade tõhusa ja kestliku väärindamise nimel. Biomajandusena mõistame biomassi tootmist ja muutmist peamiselt toiduks, söödaks, muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks. Biomajandus hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid. Peamiselt põhineb biomajandus siiski põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse.

KO N F L I K T

Maaelu arengukava muudatused tekitavad eriarvamusi Põllumeeste liitude juhid pole rahul maaelu arengukava muudatustega, leides, et raha tuleks lisada pigem investeeringuteks, sest teadmussiirde meetmes kipub seda niikuinii üle jääma.

TEKST: VIVIKA VESKI

Valitsus kiitis märtsi lõpus heaks maaelu arengukava (MAK) 2014– 2020 muudatused ja esitab need heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile. Veidi enne seda olid Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) juhatuse esimees Vahur Tõnissoo, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus (EPK ja EPKK on praeguseks ühinenud – toim) ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) juhataja Kalle Liebert saatnud maaeluminister Tarmo Tammele juba teise kirja, kus juhtisid tähelepanu mitmele muudatusele, millega nad päri pole.

Näiteks võiks põllumeeste liitude juhtide hinnangul loobuda lisaraha suunamisest teadmussiirdesse, sest sealt meetmest kipub nende kogemuse järgi osa raha niigi kasutamata jääma. Samuti ei pea nad õigeks toetada Tori hobumajanduskeskust põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise rahast. Tootjarühmadest loeb muudatuste eelnõu abikõlbulikuks vaid need, mis on asutatud vähem kui kolm aastat tagasi – liitude juhid leiavad, et see võib hakata piirama põllumajandusliku ühistegevuse arengut. Samuti ei kiida nad 6

heaks looduskaitsepiirangute hüvitamist metsaomanikele metsa elujõulisuse parandamise arvelt.

Teadmussiirdele miljoneid juurde MAK 2014–2020 muudatuste eelnõu kohaselt on kavas suurendada teadmussiirde ja teavituse eelarvet 2,5 miljoni euro võrra, et finantseerida põllumajanduse suurandmete pikaajalist programmi ning koostööeelarvet 1,6 miljoni euro võrra. Neid eelarveid on plaanis suurendada vahendite vähendamise arvelt alapeatükis „Põllumajanduse keskkonnaja kliimameede”.

Põllumeeste liitude juhid kirjutasid maaeluministrile: „Alahindamata suurandmete senisest parema kasutamise või ka mulda ja keskkonda puudutava innovatsiooni toetamise tähtsust põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmisel, leiame, et nii meetmes „Teadmussiire ja teavitus” kui ka meetmes „Koostöö” on võrreldes möödunud perioodiga toimunud väga suur eelarveliste vahendite suurenemine, mistõttu tuleks võimalusi täiendavate projektide toetamiseks otsida eelkõige nende meetmete enda seest.”

Liitude juhid leiavad, et võttes arvesse Eesti põllumajandussek-

tori ees seisvaid väljakutseid, on teadmussiirdesse suunatavat lisaraha otstarbekam kasutada keskkonna- ja kliimameetmete rahastamiseks või põllumajandussektorisse tehtavate investeeringute toetamiseks, mis soodustavad ressursitõhusust ja keskkonnahoidu.

Osa koolitusraha kasutamata Ühtlasi on liitude juhid kogenud, et teadmussiirde meetmes jääb osa raha kasutamata ka juba heaks kiidetud projektides ja pikaajalistes programmides, sest väljamakseid tehakse koolitustel ja infopäevadel osalejate arvu alusel.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõdeb, et möödunud perioodil ehk maaelu arengukavas 2007–2013 kiideti koolitus- ja teavitusmeetmes taotlusi heaks 4,4 miljoni euro ulatuses, kuid tegelikult maksti toetust välja vaid 3,4 miljoni euro ulatuses. Seega jäi kasutamata ligikaudu miljoni euro ulatuses raha, millega oli algselt kavandatud toetada koolitusi ja teavitustegevust. „Põhjusi, miks vahendeid ära ei suudetud kasutada, on ilmselt mitmeid. Taotlejad ei suutnud näiteks õigesti hinnata infopäevadel, konverentsidel ja koolitustel osalejate arvu ehk osalejaid

oli kavandatust vähem. Koja kogemuse põhjal võin ka öelda, et meie korraldasime foorumeid ja konverentse, mis olid küll rohke osalusega, kuid paljud osalejatest ei olnud maaelu arengukava mõistes abikõlblikud ehk lisaks põllumajandustootjatele ja toidutööstuste töötajatele osales üritustel ka teisi sektorist huvitatud isikuid, nagu näiteks ametnikud, teadlased, finantssektori esindajad jne, mistõttu jäi osa määratud toetusest kasutamata,” räägib Sõrmus.

Sõrmus ei näe põhjust arvata, et sellel perioodil leiaks aset mingi väga põhimõtteline muutus. „Vastupidi, teadmussiirde meetme eelarvet on käesoleval perioodil oluliselt suurendatud juba enne arengukava viimaseid muudatusi. Enne eelarve suurendamist oli kavas teadmussiirde meetmete toetuseks suunata 12 miljonit eurot, mida on umbes 3,5 korda rohkem kui möödunud perioodil. Lisaks sellele toetatakse koolituste ja teavitustegevuste läbiviimist ka teistest meetmetest – näiteks koostöö meetmest toetatakse klastreid,” kirjeldab Sõrmus. „Saab näha, kas kõikidele kavandatud koolitustele ja infopäevadele osalejaid jätkub – asi pole mitte tootjate väheses huvis, kuid inimeste hulk sektoris on siiski piiratud. Meie leiame, et teadmussiirde meetmes peaks ka ilma eelarvet suurendamata olema piisavalt vahendeid, et toetada käesoleval perioodil vajalikke tegevusi.”

Maaeluminis-

Meil ei ole

midagi selle vastu, et Tori hobumajanduskeskust toetatakse, sest selline keskus toob kindlasti kasu nii hobumajandusele kui ka kogu piirkonnale, ainult et seda tehakse valedest vahenditest.

Kalle Liebert, ETKL juhataja

teeriumi põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ei ole siiski kindel vahendite ülejäägis teadmussiirde meetmes. Samas jälgib ministeerium tema kinnitusel pidevalt kõigi meetmete rahalist edenemist ning juhul, kui tekib oht, et juba ümbertõstetud vahendid jäävad neis meetmetes kasutamata, algatab vahendite uue ümbertõstmise teistesse meetmetesse, mis võivad olla näiteks põllumeeste kirjas nimetatud keskkonna- ja kliimameetmed või ressursitõhusust ja keskkonnahoidu soodustavad investeeringud. „Põllumeeste esindajate ettepanekul otsustati juba käesoleva muudatuste paketi raames mahepõllumajanduse ja loomade heaolu toetuste eelarveid suurendada,” lisab Gorban.

Erisus Tori hobumajanduskeskusele Eelnõus tehakse ettepanek materiaalsesse varasse investeeringute meetme tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” sihtgruppi täiendada loodava Tori hobumajanduskeskusega. Seejuures kavandatakse

7

KO N F L I K T hobumajanduskeskusele tavapärase 40-protsendise toetusmäära asemel maksimaalseks toetuse määraks 70 protsenti ja maksimaalseks toetussummaks 2,45 miljonit eurot programmiperioodil teistele taotlejatele kehtiva poole miljoni eurose piirsumma asemel.

Põllumeeste liitude juhid leiavad, et see meede pakutud erisustega pole kohane allikas hobumajanduskeskuse arendamiseks, võttes arvesse investeeringumeetme strateegilist tähtsust Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime suurendamisel ning samuti pidevat rahanappust investeeringumeetmes. „Leiame, et sellise erisuse tekitamine looks pretsedendi, mis annaks ka teistele signaali, et MAKist on võimalik neile erandkorras rahaliste toetuste eraldamine,” kirjutasid nad maaeluministrile.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kalle Liebert kinnitab, et neil ei ole midagi selle vastu, et Tori hobumajanduskeskust toetatakse, sest selline keskus toob kindlasti kasu nii hobumajandusele kui ka kogu piirkonnale. „Ainult et seda tehakse valedest vahenditest,” nendib ta. Ta näeb, et riigil on võimalik teha selliseid investeeringuid mujalt, isegi MAK-i sees leidub vahendeid mittepõllumajanduslike ettevõtete toetamiseks maal.

Maaeluministeerium peab Tori hobumajanduskeskusele erisuse tegemist siiski põhjendatuks. „Sellised erandid on põhjendatud juhul, kui need avaldavad positiivset mõju kas kogu põllumajandussektorile või mõnele konkreetsele põllumajandusvaldkonnale – antud juhul hobumajandussektorile, ehk et seda ei tuleks vaadata teiste üksikprojektidega konkureeriva

investeeringuna. Tori hobumajanduse keskus on hea näide sellest, kuidas hobumajandussektor, kohalik omavalitsus ja maavalitsus on kokku leppinud valdkonnaüleses investeeringus, mis aitab kaasa nii piirkonna kui ka sektori arengule,” põhjendab Gorban.

Muudeti tootjarühmade meedet Tootjarühmade ja -organisatsioonide meetmes tehakse eelnõus ettepanek täiendada rahastamiskõlblikkuse tingimusi sättega, mille kohaselt võib toetust taotleda tootjarühm, kelle esmase registreerimise kuupäev äriregistris ei ole varasem kui 1. jaanuar 2014. „Selline täiendus võib hakata piirama põllumajandusliku ühistegevuse arengut Eestis, mis ei oleks kooskõlas maaelu arengukava eesmärgiga suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemi-

sega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning soodustada koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel,” leiavad põllumeeste liitude juhid. „Piiratud ressursside tingimustes tuleb keskenduda nendele tegevustele, kus toetusel on suurem ja ka ergutav mõju, kuna alles tegevust käivitava tootjarühma jaoks on toetus vajalikum kui juba neliviis aastat tegutsenud tootjarühma jaoks,” märgib Gorban.

Ta lisab, et veel vanemate tootjarühmade toetamisel on oht minna vastuollu Euroopa Liidu maaelu arengu määrusega, mille kohaselt on meetme eesmärk hõlbustada tootjarühmade loomist.

Maaeluministeeriumis ei osata praegu prognoosida, kui kaua võtab Euroopa Komisjonil aega, et maaelu arengukava muudatused heaks kiita.

Hea teada Põllumajanduse suurandmete pikaajaline programm Riik kogub põllumajandusandmeid näiteks mullaviljakuse, mullaerimite, keskkonnaseire, taimekahjustajate leviku ja prognoosi, maaparandussüsteemide, loomakasvatushoonete ja mesilate asukohtade, keskkonnapiirangute alade jms kohta. Lisaks on põllumassiivide register ja kogutakse põllumajandusstatistikat.

Suurandmete pikaajalise programmi eesmärk on erinevates registrites ja andmebaasides sisalduvate andmete sujuv sidumine. See võimaldab põllumajandussektori olukorda edaspidi senisest täpsemalt analüüsida.

Põllumeestele annab see tulevikus parema baasinfo majandamisotsusteks, aidates seeläbi kaasa nii tootlikkuse kui ka ettevõtlustulu kasvule.

MAK 2014–2020 muudatustega anti programmi jaoks 2,5 miljonit eurot.

Maaelu arengukava 2014–2020 muutmine Märtsi lõpus valitsuse heakskiidu saanud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 muudatused on selle perioodi teine muudatuste pakett, millega tehakse muudatusi kokku kaheksa meetme eelarvetes.

Eelarve muudatusi on kokku ligi 14,5 miljoni euro ulatuses.

4,4

miljoni euro ulatuses kiideti eelmisel MAK-i perioodil koolitusja teavitusmeetmes taotlusi heaks, kuid toetust maksti välja vaid 3,4 miljonit eurot.

KO N F L I K T

Kas looduskaitsepiirangute hüvitis tuleb tulevaste metsade arvelt?

E

elnõu kohaselt lisatakse meetme „Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused” toetusõigusliku ala hulka väljaspool Natura-ala paiknev kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuv erametsamaa, mille tulemusel suureneb toetusõigusliku ala suurus kuni 5000 hektarit.

Selle ettepaneku puhul teeb põllumeeste liitude juhtidele muret, et muudatusega seotud kulude katteks on kavas vähendada metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise eelarvet enam kui miljoni euro võrra. „Selline muudatus tuleb tulevaste Eesti metsade kvaliteedi arvelt, mistõttu ei saa me seda ettepanekut toetada,” kirjutavad nad maaeluministrile.

Marko Gorban maaeluministeeriumist viitab, et initsiatiiv konkreetse muudatuse tegemiseks pärineb keskkonnaministeeriumilt, kes pakkus võimaliku rahaallikana välja just metsa majandusliku väärtuse parandamise meetme. „Maaeluministeeriumi hinnangul on kindlasti rohkem põhjendatud konkreetse valdkonna rahastamine sama valdkonna seest või vahetult seotud valdkondadest, mistõttu oleks Natura-metsatoetuse laiendamiseks vajamineva raha võtmine põllumajanduslike meetmete arvelt veelgi vähem põhjendatud,” märgib Gorban.

Mis metsas tegemata jääb?

Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Liina Laineveer ja maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt selgitavad, et meetmest toetatakse tegevusi, mis on seotud

10

Initsiatiiv

muudatuse tegemiseks pärineb keskkonnaministeeriumilt, kes pakkus võimaliku rahaallikana välja just metsa majandusliku väärtuse parandamise meetme.

Marko Gorban, maaeluministeerium

kahjustuste kõrvaldamisega tule või tormi tõttu kahjustatud metsas ja sellise metsa taastamisega, samuti toetatakse muid metsamajanduslikke võtteid, eelkõige hooldusraieid.

Kogu programmiperioodi eelarve pärast vähendamist on 8,9 miljonit eurot, millest üks miljon eurot on kahjustatud metsa taastamise ja metsakahjustuste ennetamise tegevuste toetamise jaoks ning ülejäänud metsade majandusliku väärtuse tõstmiseks.

Osa rahast jäi kasutamata 2015. ja 2016. aastal planeeriti meetme „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse” eelarveks kummalgi aastal kaks miljonit eurot, millest metsaomanikud jätsid kasutamata umbes miljon eurot – 2015. aastal tehti rahastamise otsuseid 1,69 miljoni euro ulatuses ning 2016. aastal 1,37 miljoni euro ulatuses.

Seetõttu leiti võimalus allesjäänud raha suunata meetmesse „Natura 2000 toetus erametsamaale”, et kasutada seda metsanduslike piirangute kompenseerimiseks. Seega kokku on 8,9 miljonist eurost kasutatud ligi kolm miljonit eurot. Lihtne matemaatika ütleb, et metsameetmes on kasutada veel ligikaudu 6 miljonit eurot.

2017. aastal on meetme „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse” eelarve 2,3 miljonit eurot.

Lühidalt öeldes, tulevaste Eesti metsade kvaliteedi heaks jääb tegemata täpselt see osa, mida erametsaomanikud siiani taotlemata on jätnud.

VIVIKA VESKI

PERSOON

Margus Muld Väätsa Agro farmis Lõõla külas, kus üks laut on 250 meetrit pikk ning sinna mahub elama 1000 lehma.

Margus Muld teab eduka piimatootmise valemit 12

Mida peaks üks piimafarmi omanik tegema, kui ta tahaks piimatoodangut kahekordistada?

Naljaga pooleks võib soovitada, et kutsugu farmi juhtima Margus Muld.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Maaelu Edendamise Sihtasutuselt 2016. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse saanud Margus Mulla kogemus nii Kaiu LT kui ka Väätsa Agro majandamisel näitab, et nelja-viie aastaga pole piimatoodangu kahekordistamine võimatu ülesanne. Kuidas ta seda teeb?

Sellele küsimusele vastuse leidmiseks kohtun Väätsa Agro, Kaiu LT ja Kärla PÜ juhatuse liikme Margus Mullaga Väätsa Agros: Baltikumi kõige suuremas ja küllap ka kõige moodsamas farmis Lõõla külas. On märtsikuu viimane päev ja öösel on ootamatult maha sadanud mitme sentimeetri paksune lumekiht. Lumi segab veidi ka Väätsa Agro töörütmi: lägatehnika on kohale tellitud, kuid lumesaju tõttu tööd teha ei saa ning masinad on seisma pandud.

Muidu töötab aga kõik, mida ei juhi jumal, vaid inimene, Väätsa Agros kõige moodsama tehnoloogia abil. 80-kohalist DeLavali lüpsikarusselli juhib lüpsiplatsitarkvara ja loomade elu sünnist surmani jälgib ja salvestab USA kõige populaarsem karjahaldustarkvara DairyComp 305. Paari tuhande piimaandja tekitatava sõnniku käsitlemiseks kasutatakse Eestis ainulaadset sõnniku- ja lägakoristuse süsteemi, ning hoonet, kus ühe katuse all on nii töötajate olmekompleks, administratsiooni tööruumid kui ka lüpsikarussell, köetakse piima mahajahutamisest saadud soojuse abil.

Kuidas piimaga kütmine siis käib?

Margus selgitab: „Värskeltlüpstud piima temperatuur on umbes 35 kraadi. Meie kasutame seadmeid, mis võtavad piimast 31 kraadi sooja ära ning salvestame selle soojuse vette. Piimatanki jõuab nelja kraadini maha jahutatud piim. Niimoodi eelsoojendatud veega kütame olmeplokki ja saame sooja tarbevee. Aastas hoia-

me umbes 50 000 eurot kütte pealt kokku,“ toob Margus näite.

Tundub, et tipptehnoloogia kasutamine ja uuendustega kaasa minemine on kindlasti üks põhjustest, miks Trigon Dairy Farming Estonia AS-ile kuuluvates farmides väga häid tulemusi näidatakse. Lisaks Väätsa Agrole, mis 2012. aastast Trigoni omanduses ja Margus Mulla juhtimisel 33 tonnise piima päevatoodangu on 68 tonnini kasvatanud, näitas kahekordset toodangu kasvu ka 11 aastat tagasi soetatud Kaiu LT. Seejuures pole loomade arv kasvanud sugugi mitte kaks korda, vaid pigem 20%. Ei saa midagi parata, et pähe kipub mõte: kas kõik, mida Margus puudutab, muutubki kullaks? „Nii hästi see nüüd küll ei ole,“ muigab küsitletav . „Eks tulemused tulevad ajaga. Ning loomakasvatus pole ühe mehe töö, vaid alati meeskonnatöö: kõige suurem oskus on leida õiged inimesed ja nendega ühele lainele saada – nii et kõik saaksid aru, mida ja kuidas peab tegema. Kui meeskond on koos, tulevad ülejäänud asjad lihtsalt,“ räägib Margus, ja tuletab meelde veneaegset tuntud ütlemist: kaadrid määravad kõik.

Meeskonna komplekteerimisel ei pea ta seejuures sugugi esmatähtsaks seda, et töötajal oleks põllumajanduslik haridus. Märtsis otsis Väätsa Agro näiteks noorkarjakasvatuse juhti ning töökuulutuses erihariduse nõuet polnud.

Miks? „Me ei tahtnud kandideerimisvõimalusi piirata. Loomakasvatusharidusest olulisem on lahtine mõtlemine ja korrektsus, sest koolitame inimesed ise kohapeal välja. Nii et isikuomadused mängivad suuremat rolli, kui sügavad teadmised loomakasvatusest,“ räägib ise loomaarstiks õppinud Margus töötajate värbamise põhimõtetest. Noorkarjakasvatuse juhi ametikohale laekus kümmekond sooviavaldust ning sobivaimad kan13

PERSOON didaadid kutsuti proovipäevadele, et näha, kas töö sobib kandidaadile ja kandidaat tööpakkujale.

Töö rõõmsad ja vihaleajavad hetked Enda töö puhul rõõmustab Margust see, kui inimestel silmad säravad ja nad on valmis rõõmuga tööd tegema ning seejuures ka arenema.

Muidugi teevad ka head tulemused heameelt: kui piimatoodang kasvab ja noorkari suureneb. Ka asjaolu, et eesmärkide saavutamise viisi saab ise välja mõelda, mitte ei pea omanike detailsetes juhistes näpuga järge ajama, on tema jaoks vägagi positiivne. „Me tegeleme igakuiselt eelarvestamisega ja vaatame, kui kaugel või lähedal eesmärgile oleme. Kuidas neid eesmärke täidame, on meie enda teha. Omanik ei hinga meile kuklasse oma nõudmiste või tähelepanekutega,“ kiidab Margus.

Rõõmustavatest tööasjadest sai juba räägitud, kuid mis suure piimafarmi juhti töistes olukordades vihale ajab? „Kõige rohkem paneb nördima see, kui keegi rumalusest või laiskusest teeb vea, millega kaasneb kas materiaalne kahju või lihtsalt tõdemus, et inimene on rumalusega hakkama saanud,“ seletab Margus.

Rumalusega seoses, mis oleks võinud väga kurvalt lõppeda, on tal oma esimesest töökogemusest farmi tegevjuhina ka üks lugu meenutada. „Kui 2003. aastal Nigula Piima tegevjuhiks asusin, oli seal vana lõaspidamise laut, ka elektrisüsteem oli ehitatud 70-ndatel aastatel. Kõige hullem moment tekkis ühel ööl, kui elektrisüsteem läks lühisesse, aga kaitse välja ei löönud, sest elektrikilpi oli kaitsme asemele nael pandud. Meil oli seal 1000-liitrine veeboiler, elekter läks vette ning samal ajal hakkas vesi lekkima, nii et kõik seadmed ja lehmad olid voolu all. Lehmadel olid metallketid kaelas ja

14

Margus hoiab käes komposti, mis läheb loomadele allapanuks. Väätsa Agros tekkivast separeeritud tahkest sõnnikust kolmandik läheb kompostrisse, kus sõnnikubakterid soojendavad sõnniku 65–70-kraadini, nii hävib enamik patogeenseid baktereid.

Väätsa Agros on üks laudakass, kuid tal pole rõõmu värsket sooja piima juua, sest lüpstud piim läheb torudesse-mahutitesse ja müüakse maha. Seetõttu ostetakse kiisule piima poest.

niipea, kui loom ühe vale liigutuse tegi, sai ta voolu ja oli pikali maas. Õnneks suutsime öösel selle rikke üsna kiiresti parandada, nii et ükski inimene ega loom viga ei saanud, kuid hirmus lugu oli see küll,“ meenutab Margus.

Kas see õnnetus võiks olla ka üks põhjuseid, miks uus tehnoloogia Margusele nii meelepärane on? Margus arvab, et võib-olla tõesti, kuid samas on tehnoloogia aina suurem kasutuselevõtt ka asjade loomulik käik, sest 2000. aastate alguses oli veel aeg, mil põllumajanduses oli palju käsitsitööd. „Naised vedasid käe otsas praakpiima 20-liitriste kannudega laudast välja, vasikaid joodeti käsitsi jne. Samas oli teada, et tehnoloogia, mis need tööd ära teeks, on juba olemas – on nii inimestel kui ka loomadel mugavam. Nii et tehnoloogia saab inimese eest lihtsa ja rumala töö ära teha, inimene

saab aga targemat tööd teha, millest meile on palju rohkem kasu,“ leiab Margus.

Kuni 350

Robotid lähiaastail inimest välja ei vaheta Nii võibki ta Väätsa Agro kohta liialdamata öelda, et tegemist on areneva ja uuendusliku firmaga. „Ei julge veel öelda, et oleme innovaatiline firma – roboteid meie lautades pole –, aga püüame igale uuele asjale alati tere tulemast öelda ja uute teadmistega kursis olla,“ mainib Margus. Nagu öeldud: roboteid lautades veel ei näe ja Marguse sõnul niipea ei tule ka. „Kuid võib-olla 5–10 aasta pärast on ümber lüpsikarusselli tõesti juba robotid, mitte inimesed, kuid selleks peavad robotid veel palju arenema,“ usub Margus.

Küll aga on inimesi, kes farmitööd teha tahaksid, järjest keerulisem leida, hoolimata sellest, et töö on muutunud mugavamaks ja

lihtsamaks. „Eestis on tööjõupuudus, ning see annab ka meil tunda. Näiteks meie lüpsjate brutopalk on umbes 900 eurot: kas seda on palju või vähe, on keeruline öelda, eks alati võiks rohkem olla. Kuid kuna oleme kaks aastat oma firmadega miinust teinud, pole meil olnud võimalik palku tõsta. Tänavu on esimene aasta, kus näeme, et piima hind on selline, et aitab meil ära elada. Praegu maks-

tonni läga tekib Väätsa Agros iga päev. Kõik see läheb põldudele väetiseks: firmal on maad 4000 hektarit, , kust saadakse nii silo, põhk, hein kui ka söödateravili.

tava hinnaga, 320 eurot tonn, suudame eelmiste perioodide miinust vaikselt ära katma hakata,“ leiab Margus ja lisab, et suur abi on tänavusest erakorralisest toetusest ja ka üleminekutoetusest, mida mitu aastat ei makstud. „See aitab miinusest üle saada ja helgemalt tulevikku vaadata, ning miks mitte ka tulevikus palka tõsta,“ leiab ta.

Seda, kas piimanduses on kriis läbi saanud, Margus siiski kinnitada ei julge. „Tundub, et olukord läheb paremaks, aga olen äraootaval seisukohal, et aru saada, mis tasemele piima hinnad püsima jäävad.

Kui hind jääb 300 euro kanti tonnist püsima, siis on hästi ja võib öelda, et kriis on läbi,“ mainib ta.

Piima hinnast sõltub ka see, millal hakatakse Väätsale ehitama kolmandat lauta, et farm 3300-pealiseks kasvatada. Margus nendib, et sel ja järgmiselgi aastal veel koppa maasse ei lööda, kuid mis edasi saab, eks seda näitab aeg.

Kohtumiseni Maamessil! väliplats VP-21

Järelveetavad - 5 mudelit, maht 2700 14000 liitrit Iseliikuvad - 5 mudelit, laius 18-36 meetrit

Lägaseadmed - kõik lägaveoks vajalik: püüd 3-26 m3, injektorid, lohisvoolikud

Mullaharimismasinad - üle 30 erineva mudeli ja üle 150 modifikatsiooni

Õlipressid tootlusega 10 - 16000 kg/tunnis, külm- ja kuumpress

Söödamikserid - järelveetavad, iseliikuvad, statsionaarsed. Maht 6-80 m3

Viljakülvikud - 6 erinevat mudelit ja üle 20 erineva modifikatsiooni

Ekstruuderid - granulaatorid loomasööda tootmiseks, 80 - 8000 kg/tunnis

FARMET masinate kandekonstruktsioonid on valmistatud eriterasest eXtra Steel line® TEHASEGARANTII 2 AASTAT PEECON söödamikserite segamissgude TEHASEGARANTII 5 AASTAT PEECON on paindlik partner - kõik masinad valmistatakse vastavalt kliendi soovile ja vajadusele.

PANE MEID PROOVILE JA KÜSI PAKKUMIST!

põllutehnika külvikud õlimasinad

lägatehnika söödamikserid haagised

KÜSI LISAINFOT JA PERSONAALSET LAHENDUST!

söödarobood rullipurussd silojaoturid

TELEFON: +372 5279827

taimekaitsepritsid

sõnnikulaoturid

E-MAIL: info@agrofort.ee

väeesekülvikud mullafreesid

farmihooldusmasinad

KODULEHT: www.agrofort.ee

PERSOON

Lüpsikarussellile mahub korraga 80 piimaandjat.

Suures farmis piima omahind madalam

P

iimatootmise omahinna puhul saab Trigoni farmides rääkida keskmiselt 27-sendisest neto omahinnast kilo kohta. Kolmes farmis: Väätsal, Kaius ja Saaremaal Kärlas, on omahind siiski veidi erinev – mida suurem farm, seda madalam omahind. „Kärla on kalleim. Selle põhjus on muu hulgas ka suuremates logistikakuludes: sööt ja muu, mida tuleb mandrilt tuua, teevad majandamise kallimaks. Ka maad on seal kehvemad: saaremaiselt kivised ja kadakased ning see annab omahinnas kohe tunda,“ nendib Margus Muld.

Siiski paistavad kõik farmid silma hea piimatoodangu ja efektiivse majandamise poolest. Mis see heade tulemuste nipp ja valem on? „Nipp ja valem on väga lihtne.

Iga päev tuleb korrektselt ja järjekindlalt ära teha need lihtsad asjad, mis igapäevases töös vajalikud on. Midagi muud me ei teegi,“ nendib Margus ja lisab, et kõik, kes 16

Trigoni farmid paistavad silma hea piimatoodangu ja efektiivse majandamise poolest.

Väätsale külla tulevad, küsivadki, et mida erilist siin siis tehakse. „Kui ära räägin, öeldakse, et noh, ma ju tean seda kõike, te ei teegi midagi uut! Jah, ei teegi!

Kõik, mida teatakse, tuleb lihtsalt praktikasse rakendada,“ rõhutab Margus.

Siiski ei kasutata kõigis Eesti farmides moodsat kolm korda päevas toimuvat karussell-lüpsi, rääkimata uuenduslikust sõnniku käsitlemise tehnoloogiast või piimast saadava soojusega hoonete kütmisest – küllap on see ka heade tulemuste saavutamisel oluline? „Jah, seda küll. Eks me püüame uuendusmeelsed olla ja kasutada ka nõustajaid: nii probleemide lahendamiseks kui ka igapäevase töö suhtes nõuandjatena – mida me võiksime veel paremini teha, sest ise iga päev töö sees olles ei pruugi mingeid lahendusi märgata,“ kirjeldab Margus, et hüva nõu saavad nad USA-st üsna tihti kohal käivatelt nõustajatelt.

KOMMENTAAR

Sõbralik, täpne, sõnapidaja TAAVI RAND,

O

KONEKESKO EESTI AS

len Margusega koostööd teinud umbes viis aastat. Teda iseloomustab täpsus, lubadustest kinnipidamine ja sõbralikkus. Kõik Margusega tehtud kokkulepped peavad, ja need kokkulepped ei pea olema kirjalikud. Niimoodi koostööd teha on väga meeldiv. Trigonis on eelarvepõhine majandamine, Margusel on tabelid-paberid olemas ja nad teavad, mida teevad. Kui vahel saame põllumeestele masinaid müües vastuseks, et ei tea veel kas ostame, vaatame, palju detsembris üle jääb, siis Marguse juures eelarvestatakse masinate ja teenuste ostmist väga täpselt ja vastavalt oma vajadustele. Seda peabki tegema, et igapäevaelus omadega välja tulla.

AS BACULA ostab kokku mahedalt kasvatatud:

• • • •

maasikaid vaarikaid musti sõstraid punaseid sõstraid

Kokkuost toimub Valgamaal, Puka vallas, Aakre külas

Kõik suud moosiseks!

AS BACULA:

moos@moos.ee tel: 767 9660 www.moos.ee

Hea teada Kuidas Väätsa Agros lüpstakse?

80-kohaline paralleellüpsikarussell on võimeline ööpäevas lüpsma u 3300 lehma kolm korda päevas. Väätsa Agros on 2250 looma, neist 2000 on piimalehmad, keda lüpstakse kolm korda päevas. Kolm korda päevas lüpsmine suurendab lehmade piimatoodangut umbes 10%.

Lehmad (u 250 looma korraga) saabuvad lüpsikarusselli kõrvalruumis asuvasse ootealasse, ja suunatakse vaikselt ringiratast liikuvale lüpsikarussellile, kus elektroonilise kõrvamärgi abil iga loom identifitseeritakse.

Kolm lüpsjat lüpsavad 400–450 lehma tunnis, lüpsjad töötavad kahes vahetuses, seega lüpsab kuus inimest päevas 6000 lehma.

Karussell suudab töötada 24 tundi ööpäevas, seejuures on võimalik karusselli hooldada lüpsmisega samal ajal. Seda võimaldab asjaolu, et enamik süsteeme on dubleeritud.

Lüpstud piim jahutatakse mahutis enne seda maha, kui see 24-tonnisesse piimatanki jõuab, kust piimaautod selle kolm korda päevas ära viivad. Kokku on päevatoodang 68 000–70 000 tonni, see müüakse Valiole (Laeva Meierei) ja Estoverile.

VASTUPIDAVAD pvc-hallid lao JA tootmispinna laiendamiseks

Nipp ja valem on väga lihtne. Iga päev tuleb korrektselt ja järjekindlalt ära teha need lihtsad asjad, mis igapäevases töös vajalikud on. Midagi muud me ei teegi.

Margus Muld Väätsa Agro headest tulemustest

PVC-kattega ja kuumtsingitud teraskarkassil hallid on parim võimalus lao- või tootmispinna laiendamiseks. www.scandipro.ee • www.scandipro.lv • www.scandipro.fi • www.scandipro.se

innovators in agriculture

Discovery 120 Collector ja skreeperit ei olegi enam vaja?!

Kas olete tüdinud mustadest laudapõrandatest ja sagedatest lehmade haigustest? Kas olete mõelnud, miks lehmade sõrad on pidevalt haiged ja kuidas vähendada udarapõletike hulka? Üheks võimaluseks on teha oma põrandad puhtaks. Kui lauda põrand on puhas, saate tulemuseks puhtamad asemed, sõrad, sabad ja udarad. Sellega ennetate hügieenist tulenevaid sõrahaigusi ja udarapõletikke ja toetate lehmade tervislikku ning loomulikku käitumist, mis aitab teil tõhusamalt kindlaks teha nende viljakust. Siiani kahjuks ei olnud veel head puhastuslahendust tavalistele betoonpõrandatele.

Seetõttu töötaski Lely välja uue seadme Discovery 120 Collector: revolutsioonilise roboti, mis on mõeldud just tavalistele betoonpõrandatele.

Discovery 120 Collector korjab läga põrandalt enda sisse, selle asemel, et seda lihtsalt laiali kraapida. Tulemuseks ei ole mitte ainult puhtam põrand, vaid tervemad sõrad, kuna lehmad ei pea enam kõndima läbi skreeperi ette tekitatud paksu lägakihi, mis sõrgadele kogunedes põhjustab põletikke.

Discovery 120 Collector korjab läga põrandalt ära, selleasemel et seda edasi lükata. Discovery 120 Collector vedeldab läga vajadu-

sel veega ja korjab vaakumpumba abil enda sisse. Kokku korjatud läga väljutatakse mahalaadimispunktis.

Discovery 120 Collector pritsib vett nii esi- kui tagaküljelt. Eest vett pritsides saab paremad tulemused läga korjamiseks ja tagant pritsides jäetakse maha märg põrand, millega tekib parem haarduvus sõraga. Vett hoiustatakse kahes veekotis masina lägamahutis.

Lägamahuti täitumisel veekotid tühjenevad, mistõttu vabaneb lisaruumi läga jaoks. Seetõttu on Discovery 120 Collector väga kompaktne seade. Lehmad saavad Discovery 120 Collectorist kergesti mööda ja oma kõrguse tõttu saab Discovery sõita eraldusväravate alt läbi.

Discovery 120 Collector navigeerib iseseisvalt, kasutades sisse ehitatud andureid. Trosse, nurgarattaid ja kõrgendatud koridore, nagu skreeperite puhul, ei ole Discoveryt kasutades vaja.

Spetsifikatsioon Välismõõdud: P:

1411 mm L: 1188 mm K: 606 mm

Kaal (tühja mahutiga): 385 kg Lägamahuti maht:

340 L

Veekoti maht (kokku): 70 L Tavaline puhastusjõudlus: Lehmade hulk: Puhastatav ala:

100 500 m²

Max elektritarbivus:

3,0 kw/h päev

Max veetarbivus:

0-2000 l päev

PIIRANGUD • Suur hulk allapanu lägakanalis • Jäätunud allapanu ja läga segu • Liiv ja põhk suurtes kogustes • Enam kui 3-kraadine põranda kalle

Marsruuti alustades - veepaagid täis, lägamahuti tühi Marsruudi lõpus - veepaagid tühjad, lägamahuti täis

Lely Center Estonia • Linery OÜ, Mäo, 72751 Paide vald, Järvamaa • www.linery.ee • www.lely.com

innovators in agriculture

Kes leiab laudas oleva lehma esimesena CowLocator!

Alates Lely T4C InHerd süsteemi turuletulekust 2013.aastal on seda pidevalt täiustatud, keskendudes paremale andmehaldusele ja kasutusmugavusele. Viimasesse versiooni (InHerd 2.6) on muuhulgas lisatud ka CowLocator. Kuidas see farmereid ja nõustajaid aitab?

Eelised 1. ühildub täislikult Lely Astronautiga Lely T4C ja T4C InHerd süsteemide kaudu.

Joonis 1. Lehmade leidmine vaid ühe klikiga

Lely CowLocatori kasutuselevõtt võimaldab leida laudast hõlpsalt üles tähelepanu vajavad lehmad. Lauta on paigaldatud mitu vastuvõtjat, mis on ühenduses lehmade respondritega kaelarihmal. Vastuvõtjad suhtlevad omakorda Lely T4C-ga.

Sedasi näitab Lely CowLocator lehmade asukohta InHerd mobiilses süsteemis vaid paari kliki abil 1-meetrise täpsusega.

Joonisel 1 olevas näites on ära toodud see, kuidas ‘Collect Cows’ (lüpsile hilinejad) või ‘TotalHealth’ tähele- panu vajavate lehmade nimekirjas olevad lehmad saab leida hõlpsalt üles ühe klikiga. See farmipõhine laudaplaan luuakse Lely T4C-s üks kord.

Lely CowLocatori kasuta-

miseks peab teil olema kasutusel InHerd koos Nedap ISO asukoharespondriga. CowLocator on nähtav InHerd süsteemis ainult siis, kui farmi on paigaldatud CowLocator.

CowLocator respondrid on varustatud ka indlusetuvastuse ja söömisminutite loendajaga. Lely T4C ja InHerd annavad teile kiirelt ülevaate iga lehma indlusest, mille abil on teil võimalik seemendada õigel hetkel, et sigimise haldamise tulemused oleksid võimalikult head. Respondrite “söömisminutite” funktsioon, koos Lely Astronaut süsteemis kogutud andmetega tagab, et teil on oma karja tervisest kogu aeg ajakohased andmed.

Küsi lisainfot: Toomas Rüütel, tel 52 16 455

2. leiate kiirelt ja hõlpsalt üles tähelepanu vajavad lehmad.

3. üks responder erinevateks rakendusteks: CowLocator indluse- ja asukohatuvastuseks ning tervise jälgimiseks.

4. Süsteemist on abi ka töötajatele, seemendajatele ja veterinaararstile.

5. kasutatav InHerd süsteemis ainult siis, kui on paigaldatud CowLocator.

TÖÖJÕUD

Mida arvestada võõrtööjõudu palgates?

Lähenemas on hooaeg, mil põllumeestel hädasti abikäsi tarvis läheb ning sageli leiab abi väljastpoolt Eestit tulnud tööjõu näol. Siinkohal on paslik meelde tuletada, millega peab tulevane tööandja arvestama.

LIIS VALK POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI IDENTITEEDI JA STAATUSTE BÜROO PEAEKSPERT

Esmalt teeme selgeks, kes on üldse hooajatöötaja? Välismaalaste seaduse järgi on hooajatöötaja välismaalane, kelle alaline või peamine töökoht on kolmandas riigis, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ning kes teeb hooajatööd Eestis registreeritud tööandjaga sõlmitud tähtajalise lepingu alusel.

Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist tööandja poolt registreeritud politsei- ja piirivalveametis.

Millistele töödele võib palgata?

Vabariigi Valitsuse määrusega on kindlaks määratud ka hooajatööd, mille puhul on võimalik lühiajaline töötamine Eestis registreerida. Hooajatöö peab olema seotud kindla ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on hooaja tõttu märkimisväärselt suurem kui muul ajal. Vastavalt määrusele on hooajast sõltuvad tegevusalad järgmised:

20

taime- ja loomakasvatus, jahindus ning neid teenindavad tegevusalad metsamajandus, metsavarumine kalapüük ja vesiviljelus toiduainete tootmine alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine majutus ning toidu ja joogi serveerimine Hooajatöö puhul ei ole palgamäära välismaalaste seadustega kehtestatud, kuid muid Eesti õigusakte, mis töötasu maksmist reguleerivad, tuleb tööandjal täita.

Telki elama panna ei tohi Enne lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist peab tööandja sõlmima välismaalasega tähtajalise töölepingu või tegema siduva tööpakkumise.

Hooajatöötaja peab majutuma õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavas eluruumis või majutusettevõttes. Nõuded eluruumidele tulenevad majandus- ja kommu-

nikatsiooniministeeriumi määrusest. Sellega välditakse olukordi, kus hooajatöötajaid majutatakse soojakutes, telkides või muus majutuskohas, mis ei paku inimväärseid ja piisavaid elutingimusi.

Kui majutus on korraldatud tööandja poolt või kaudu, ei tohi majutuse maksumus olla ülemäära suur ega ebaproportsionaalne võrreldes välismaalase ühe kuu töötasuga ning majutuse maksumust ei tohi välismaalase töötasust maha arvata.

Tänavu esitatud lühiajalise töötamise registreerimise taotlused hooajatööks on valdavalt taimekasvatuse tegevusaladel ning peamised töötajad on Ukraina kodanikud.

Mullu kasutasid enim võõrtööjõudu ettevõtted, mille tegevusalad olid tera- ja kaunviljakasvatus, õlitaimeseemnete kasvatus, merekalapüük, maasikakasvatus, kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük ning köögivilja, juur- ja mugulviljakasvatus.

Hea teada Hooajatöötaja on välismaalane, kelle alaline või peamine töökoht on kolmandas riigis, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ning kes teeb hooajatööd Eestis registreeritud tööandjaga sõlmitud tähtajalise lepingu alusel.

Tööandja peab sõlmima välismaalasega tähtajalise töölepingu või tegema siduva tööpakkumise.

Pärast töölepingu sõlmimist või siduva tööpakkumise esitamist tuleb välismaalasest hooajatöötaja registreerida politsei- ja piirivalveametis.

Hooajatöö puhul kindlat palgamäära kehtestatud ei ole, tööandja peab täitma Eesti õigusakte, mis töötasu maksmist reguleerivad.

STATISTIKA:

Põllumehed värbavad mullusest ligi kaks korda rohkem välismaalasi 2016. aasta taotlused hooajatööks põllumajanduses

2016 esitati kokku 1982 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, millest 187 olid hooajatööks põllumajanduses.

2017. aasta taotlused hooajatööks põllumajanduses

HAKKEKÜTE ON ÜKS ODAVAMAID KÜTMISVIISE! » 35-100kW hakkekatlad Bioburner põletiga » 150-300kW hakkekatlad Aritermi põletiga » UUS! 150kW-750kW restkoldega hakkekatlad

2017 on esitatud kokku 1388 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, millest 321 on hooajatööks põllumajanduses (31.03.2017 hommiku seisuga).

48 eurot

25

S

tuleb maksta riigilõivu lühiajalise töötamise registreerimisel ühe töötaja eest.

GEMU KO

A

Rapla Metall OÜ, www.raplametall.ee, info@raplametall.ee, telefon 486 8244

AS

TAT

K E S K KO N D

Uus kord: veekaitsevööndis karjatamisest tuleb teavitada MILVI AUN KESKKONNAAMET, VEEMAJANDUSE KOORDINAATOR

V

eekaitsevööndis loomade karjatamisel tuleb keskkonnaametile esitada hiljemalt 14 päeva enne karjatamise algust teatis. Teatis tuleb esitada keskkonnaameti kodulehel asuva infosüsteemi kaudu.

Miks üldse peaks loomapidaja oma tegevusest riiki informeerima? Vaatame seda küsimust veidi laiemalt. Kindlasti tuleb meeles pidada seda, et ükskõik millega või millises eluvaldkonnas me tegutseme, siis rohkemal või vähemal määral mõjutame keskkonda, sh ka veekeskkonda. Teiseks on oluline meeles pidada, et kõik me vajame vett, reeglina puhast vett. Seda kas siis joogiks, pesemiseks, farmis loomade jootmiseks, tööstustes, puhkuse veetmisel kalapüügiks või suplemiseks.

Kui räägitakse veest või veekeskkonna kaitsmisest, siis tihti võtavad põllumajandusega tegelevad inimesed ja ettevõtted kaitsepositsiooni. Aga kas peaks, kas on põhjust? Enamik põllumehi tegutseb keskkonnanõudeid täites. Kahjuks on aga ka neid, kes heade tavade vastu eksivad.

Uus regulatsioon mullu juulist Miks üldse reegleid kehtestatakse, ja seda enamikus eluvaldkondades, mitte ainult veekaitse ja põllumajanduse kontekstis?

Enamasti on õigusaktid selleks, et meelde tuletada, mis õige, mis vale, mis võib tekitada pöördumatut kahju. Nii mõnegi dokumendi või juhise läbi lugemise järel saab tõdeda: selle peale ma ei tulnud, et

22

nii ei tohiks teha. Pigem tuleks õigusakte vaadata kui tähelepanu juhtimist, millega arvestada, kui mingit tegevust plaanima hakatakse, millised võivad olla riskid.

Seetõttu reguleerib veeseadus ka mitmeid põllumajandusliku tegevusega seotud tegevusi, kus võib olla kas otsene või kaudne mõju veekeskkonnale. Üks uuem muudatus ongi veekaitsevööndis karjatamise regulatsioon, mis hakkas kehtima 1. juulil 2016.

Oluline riskifaktor veekaitsevööndis karjatamisel on loomade poolt võimalik veekogude kallaste tallamine ja selle tulemusena pinnase erosiooni teke, mis võib endaga kaasa tuua erodeerunud pinnase ja koos sellega loomade väljaheidete vette kandumise. Eelmainitu võib aga mõjutada veekogu vee kvaliteeti ning põhjustada selle seisundi halvenemist. Ohuallikas on ka vee saastumise võimalus sõnnikust pärit toitainete ja mikroobidega.

Karjatamise nõuete kehtestamisega püütakse ära hoida kaldaerosiooni või veekogu risustamist, vältida vee-elustiku või kalade kudealade kahjustamist ning negatiivset mõju veekogu avalikule kasutamisele või kallasraja kasutamisele. Kindlasti ei tohi karjatamine kaasa tuua negatiivset mõju maaparandussüsteemidele.

Vähemalt 14 päeva ette teatada Veekaitsevööndis karjatamise kohta tuleb esitada keskkonnaametile teatis ameti kodulehel infosüsteemi kaudu. Teatise esitamine on kohustuslik alates karja suurusest 10 loomühikut. Teatis tuleb esitada vähemalt 14 päeva enne karjatamise alustamist.

Hea teada Teatises esitatava info koosseis on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Karjatamise teatises esitatakse järgmised andmed: karjatamist kavandava isiku nimi ja registrikood või isikukood karjatamist kavandava isiku asukoha või elukoha aadress, eposti aadress ja telefoninumber andmed karjatatavate loomade kohta, sealhulgas liik, maksimaalne isendite arv ja maksimaalne loomühikute arv informatsioon karjatamise alguse, kestuse ja lõpetamise kohta kavandatava tegevuse lühikirjeldus ja muu täpsustav teave karjatamise korraldamise kohta, sealhulgas loomade juurdepääs veekogule ning jootmise korraldamine karjatatava ala asukoht, mis märgitakse infosüsteemis Eesti põhikaardile teatise esitamise kuupäev.

Pärast karjatatava ala süsteemis ära märkimist arvutab rakendus automaatselt karjatataval alal lubatud maksimaalse loomühikute arvu.

Teatise esitajal tuleb sisestada ka tegelikult karjatatavate loomade arv, et saaks hinnata reaalset koormust veekogule.

Karjatatavate loomade arvu märkimisel tuleb arvestada jooksval karjatamisperioodil prognoositava karja juurdekasvuga või loomade liigi või vanuse muutumisega, mis toob kaasa loomühikute arvu muutumise. Karjatataval alal ei tohi ületada maksimaalselt lubatud loomühikute arvu, olenemata karja struktuurist.

Vedelsõnniku laotamisplaani saab koostada IT-lahenduse abil

V

edelsõnniku laotamisplaanide koostamiseks ja läbi vaatamiseks on võimalik kasutada IT-lahendust, mis on kättesaadav keskkonnaameti kodulehel e-teenuste rubriigis. Uue IT-lahenduse kasutamine vedelsõnniku laotamisplaanide koostamiseks ei ole kohustuslik, kuid kindlasti lihtsustab see nii taotluse koostamist kui ka selle läbi vaatamist.

Vedelsõnniku laotamisplaani tegemisel on oluline ettevaatuse printsiip. See tähendab, et plaani koostamisel saab laotaja läbi vaadata/mõelda oma maadel olevad riskikohad ja piirangud, millega tuleb arvestada, et ei seataks ohtu nii pinna- kui ka põhjavee kvaliteeti.

Vedelsõnniku laotamisplaanide koostamise ja kinnitamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 288. Kõigil üle 300 loomühiku loomi pidavatel ja vedelsõnnikutehnoloogiat kasutavatel isikutel või sellele loomade arvule vastava vedelsõnniku koguse lepingu alusel laotajad peavad omama vastavat laotamisplaani, mis tuleb koostada ja esitada kinnitamiseks keskkonnaametile. Laotamisplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks, mis ei välista vajadusel selle vahepealset muutmist.

Laotamisplaan peab sisaldama vähemalt alljärgnevat informatsiooni: laotatava vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded.

Oluline on plaani koostamisel jälgida ka kaldega alade asukohta, samuti laotusalal paiknevate karstilehtrite ja allikate asukohta.

Ka selle IT-lahenduse puhul luuakse kasutajatele täitmise juhend ning vajadusel saab abi ja nõuandeid keskkonnaameti klienditeenindajate kaudu.

Kuidas esitada karjatamise teatist?

Veekaitsevööndis karjatamise kohta tuleb teatis esitada infosüsteemi kaudu, millele juurdepääs on keskkonnaameti kodulehel www.keskonnaamet.ee/et rubriigi e-teenused all.

Infosüsteemi sisenemine toimub kas ID-kaardi või mobiil ID-ga.

Kui teatis on koostatud, edastatakse see läbi infosüsteemi automaatselt keskkonnametile.

Süsteemis on olemas juhis teatise täitmiseks. Küsimuste korral on võimalik pöörduda klienditeenindajate poole abi saamiseks nii tehniliste kui ka sisuliste küsimuste korral.

Keskkonnaameti klienditoe telefon on 662 5999, mis töötab E–N 9.00–16.00, R 9.00–14.30.

Uus rendimasinate rubriik maailma suurimas kasutatud rasketehnika portaalis Mascus!

Tule vaata ja rendi omale sobiv tehnika Mascusest! www.mascus.ee

KEENAN SÖÖDAMIKSEREID HAKKAB EESTIS MÜÜMA OILSEEDS JATIINA Alates käesoleva aasta märtsist on maailmas hinnatud Keenan söötmistehnoloogia, söödamikserid ja söötmise korralduse tarkvara saadav ka kõigile Eesti loomakasvatajatele.

Vastavalt Keenan esindaja Alltech Eesti OÜ ja OÜ Jatiina vahel sõlmitud koostöökokkuleppele hakkab Keenan söödamikserite müügiga ja hooldusega Eestis tegelema Oilseeds Jatiina.

Jatiina tegevjuhi Imre Vilt´i sõnul saab ettevõte nüüdsest pakkuda parimat võimalikku kooslust Eestis: „Meie tootesortimendis on olemas sisuliselt täisvalik maailmatasemel söödavarumistehnikat Saksa tootjalt Krone – kõik vajalikud seadmed ja masinad kvaliteetse sööda varumiseks. Selleks, et aga kvaliteetne sööt jõuaks ka hea seguna loomadeni, antud juhul siis eelkõige lehmadeni, on vaja ka kõrgel tasemel söödamiksereid. Sellised masinad meie tootevalikus tänaseni puudusid. Sellest lähtuvalt sai alguse meie koostöölepe Alltech`i ja Keenan`iga." Alltech Eesti tegevjuht Pilleriin Puskar lisab, et koostöös soovitakse pakkuda tipptasemel farmilahendusi ning antud koostöö seda ka võimaldab. „Täisteenindus – meie spetsialistide poolt söötmisalane nõustamine ning Jatiina poolt kvaliteetsed masinad ja hooldus,“ võtab ta teema kokku.

Oilseeds Jatiina on Deutz-Fahr traktorite ning Amazone ja Krone põllutööriistade ainuesindaja Eestis. 11 tegutsemisaastaga on ettevõte tõusnud juhtivaks põllumajandusseadmete müüjaks Eestis ning saavutanud turuliidri positsiooni haakeriistade sektoris. Lisaks tehnikale pakub Jatiina ka kõiki vajalikke tarvikuid, varuosasid, õlisid ning müügijärgset konsultatsiooni ja hooldusteenust. Ettevõte on rajatud 100% Eesti kapitalile ja kuulub Oilseeds gruppi. Lisainfo: www.oilseeds.ee Keenan ja Alltech ühinesid 2016. aasta aprillis. Alltech´i asutaja dr Pearse Lyons kommenteeris kahe põllumajandusgigandi liitumist: „See on lugu kahe suure, globaalselt mõtleva Iiri ettevõtte ühinemisest. Alltech’i innovatiivsus ja panus teadusesse ning Keenan´i tehnilised teadmised ja tootmisvõimalused tagavad parima kombinatsiooni farmitöö tõhustamiseks ja analüüsimiseks kasumlikkuse suunas.“ Lisainfo: www.alltech.com 1978. aastal asutatud Keenan on pikaajaline farmilahenduste pakkuja. Ettevõte keskendub söötmise alastele tehnoloogiatele. Peaaegu nelja kümnendi pikkuse tegevuse käigus on Keenan teeninud eriti hea maine kvaliteetsete söödamikserite tootjana. Keenan ´i andmebaasis on 25 erinevast riigist enam kui miljonilt piimaveiselt pärinevad söötmis- ja tootmisandmed ja nende analüüsid, mis kokku loob ühe maailma suurimatest piimakarja söötmisalastest infobaasidest.

1980. aastal Iiri ettevõtja ja teadlase dr Pearse Lyonsi poolt asutatud Alltech edendab söötmise ja teadusliku innovatsiooni abil põllumajandusloomade tervist ja tootlikkust. Tänaseks on Alltech´ist kujunenud juhtiv loomatervishoiualane ettevõte, sealhulgas juhtiv orgaaniliste mineraalide tootja maailmas. Alltech´il on üle maailma enam kui 100 tootmisüksust. Eesti turul on Alltech olnud tänaseks juba 13 aastat olles selle ajaga kasvanud oluliseks partneriks Eesti põllumajandussektoris nii sööda tootmise, söötmise ja farmi majandamise valdkonnas.

6 PILVETEHNOLOOGIA

InTouch

e)

REAALAJAS

SÖÖTMISE HALDUSE TARKVARA

KEENAN InTouch VÕIMALDAB REAALAJAS SAADA INFORMATSIOONI KA DISTANTSILT: • Mikseri laadimisest, segamisest kuni etteandmiseni, kõrvalekalletest võrreldes ratsioonis ette nähtuga • Söödaratsiooni maksumusest/söötmispäeva maksumusest looma kohta, erinevates söötmisgruppides • Söödakomponentide kulust erinevatele gruppidele päevade/kuude lõikes nii kogustes kui rahaliselt • Söödaväärindusest erinevates gruppides

Alltech Eesti OÜ Pilleriin Puskar ppuskar@alltech.com Tel 505 2846

• Päevatoodangu analüüs • Söödakulu/lao arvestus • Ratsioonide muudatused saab teha distantsilt, saates need interneti kaudu mikserisse paigaldatud InTouch süsteemi.

• Igapäevane söötmise ajalugu salvestatakse • Iirimaal olevast InTouch keskusest jälgitakse samuti farmi söötmist ja toodanguid ning edastatakse raportid farmi.

• Olemas eestikeelne tugi ja söötmisalane nõustamine

OÜ Jatiina Ergo Viil Ergo.viil@jatiina.ee Tel 512 0122

N Õ U S TA M I N E

Ühistegevus aitab Maamajanduskonsulent Triin Luksepp ütleb, et viimaste aastate majandusolukord ja maade väljaostu trend on viinud põllumajandusettevõtted üleinvesteerimiseni ja muutnud edasise investeerimise keeruliseks. Lahendusena soovitab ta mõelda rohkem ühisinvesteeringutele.

TEKST: TANEL RAIG

Milliste küsimustega põllumajandusettevõtted kõige sagedamini Teie poole pöörduvad?

Praegu on kõige suurem huvi investeeringumeetmete vastu ja küsitakse abi investeeringu toetustaotluste täitmisel. Samuti tuntakse huvi äriplaanide koostamise, laenude taotlemise ja finantsprognooside tegemise kohta.

Kas tegeletakse ka sellega, mis juhtub pärast investeeringu tegemist, ehk kuidas investeering tasuvamaks muuta? Investeeringuotsust tehes on ettevõtetel hoone ehitamiseks või seadme soetamiseks vajadus olemas – nad teavad, millesse investeeringu teevad. Kui pangast raha saadakse (ainult omavahenditest investeeritakse harva, ca 10–20% juhtudest), siis üldiselt investeering ka tehakse. Panga jaoks on vaja ka ettevõtte finantsnäitajad üle vaadata – kas võivad tekkida makseraskused, kas ollakse võimelised laenu teenindama.

Kui tihti tuleb välja, et investeeringut ei kannata siiski teha? 2015. ja 2016. aasta arengute kontekstis on seda hakanud järjest rohkem juhtuma.

26

Miks on selliste juhtumite arv kasvanud? Põhjus on ettevõtete majandusseis. Üldine majandusseis on selline, et põllumajandustoodangu hinnad on langenud, tootmiskulude hinnatase aga tõusnud. Kui ettevõtete bilanssi vaadata, siis kohustused on suured.

Selle üks põhjus on näiteks maadesse tehtud investeeringud.

Viimased neli-viis aastat on olnud surve, et põllumajandustootjad ostaksid maad välja – rendihinnad on tõusnud ja maaomanikud tahavad rohkem maad müüa. Nende ostude finantseerimiseks tuleb laenu võtta. Seetõttu on järjest rohkem ettevõtteid, kelle baasnäitajad toetuste ja laenude tarbeks ei vasta.

Kuidas bilanssi korrastada? Tulude poolel ei ole põllumajandusettevõttel palju võimalusi – klientidega on siduvad kokkulepped, mistõttu manööverdamisvõimalusi ei ole väga palju.

Rohkem saab jälgida oma kulutusi – tööjõukulud, tootmiskulud, teha riskianalüüsi ja riske juhtida. Ja muidugi jälgida investeeringuid – kas ja milliseid investeeringuid teha, võib-olla annab ühiseid soetusi teha koos naabertootjaga.

Millal on õige aeg pöörduda konsulendi poole? Igal ajal. Konsulent võiks kogu aeg kõrval olla.

Eriti nendel ettevõtjatel, kes alles alustavad. Aga ka nendel, kes on pikaajalise tootmiskogemusega.

Mida konsulendi kaasamine annab? Oma finantsidest peab olema ülevaade – läheb siis ettevõttel hästi või halvasti. Põllumajanduses tehakse investeeringuid väga pikaks ajaks. Mul on aga mulje, et tihti tehakse neid kõhutunde järgi planeerides või emotsioonidest.

Sõltub muidugi ka ettevõttest.

Suuremates ettevõtetes, kus finantsjuhtimisega tegeletakse, on seis väga hea. Nemad teavad oma numbreid ka une pealt. Põllumajanduses kasutatakse palju raamatupidamisteenuse sisseostmist, sh nendelt, kes põllumajandust

investeerida Põllumajanduskonsulent Triin Luksepp.

Foto: Indrek Nõlv

Triin Luksepp Tegutseb Maaelu Edendamise SA maamajanduse konsulendina.

Omanik ettevõttes Aakri Raamatupidamise OÜ, mis tegeleb raamatupidamisteenuse osutamise, finantsnõustamise ja projektijuhtimisega.

Lõpetanud Eesti Maaülikooli maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise erialal.

On läbinud juhtimisnõustamise ja mentorluse baaskoolitused.

Meil on suur hulk ettevõtteid, kel ei ole mingit ülevaadet oma raamatupidamisest. Jääb arusaamatuks, kuidas nad üldse toimivad. ei tunne. Sellega justkui antakse mingi töölõik raamatupidajale üle, millesse ise ei pea süvenema. Kommunikatsiooni peaks rohkem olema. Meil on suur hulk ettevõtteid, kel ei ole mingit ülevaadet oma raamatupidamisest. Jääb arusaamatuks, kuidas nad üldse toimi-

vad. Tihti inimesed justkui häbenevad oma numbreid ja võõraga ei julgeta neid analüüsida. Nad tegutsevad, aga mis numbrid õhtu lõpuks kokku tulevad, seda ei teata.

Millistes sektorites on teadlikkus oma ettevõtte raamatupidamisest kõige suurem? Teraviljakasvatuses ja piimatootmises on see kõige paremal tasemel. Aianduses on oluliselt kehvem. Seal on ka palju väiksemaid ettevõtteid, hobitootjaid.

Milliseid põhinäitajaid peaks põlllumajandusettevõttes teadma? Omahinda peab teadma. Tulude reguleerimine on põllumajanduses keerulisem kui mõnes tei-

ses valdkonnas. Omahinna teadmine aitab kulusid kontrollida, see on igapäevases juhtimises väga vajalik.

Mul on näide, kus inimesed pahandavad, kui saavad omahinna teada. Omahinda Excelis ehk arvestatakse, kuid seda ei viida kokku raamatupidamisega. Sealt tulevad teatud kulud juurde, mida ei ole arvestatud. Seetõttu ongi juhtumeid, kus tekib kliendi vastuseis, kuna ei olda rahul omahinnaga. Klient on meie poole pöördunud murega, et kulud on kõrged ja raha jääb vähe alles. Kui oleme läbi arvutanud tootmise omahinna, lisanud turundamise ja turustamise kulud, siis ei ole see talle meeldinud.

Suudate pärast omahinna selgumist nõu anda, kuidas omahinda vähendada? Oleme vaadanud kululiike ja analüüsinud, mida annab teha. Oluline on terviku analüüs: agrotehnoloogia, sisendite kasutamine, tööprotsessid, juhtimine. Positiivne on see, et viimastel aastatel on lisandunud soov 27

N Õ U S TA M I N E suuremate investeeringute puhul analüüsida, millised peavad olema müügi- ja tootmismahud, et investeering oleks tasuv. Riske soovitakse rohkem läbi mõelda ja teha riskianalüüsi. Kui vaatad investeeringusoove ja ettevõtte tootmismahte, siis tekib tihti küsimus, kas investeering on mõistlik ja ehk on mõtet seda teha koos teise ettevõttega või on muid soodsamaid alternatiive.

Kui palju tehakse ühisinvesteeringuid? Kõige suurem ja edukam näide on Kevili. Kuid ühistute moodustamiseks on võimalik kasutada väga palju erinevat liiki toetusi arendamisest investeeringuteni. Üks viimane hea näide on, kus kaks tootjat soetasid ühiselt lägalaoturi, eesmärgiga vähendada iga-aastast teenuste kulu. Varem osteti teenust sisse.

Kas väiksemates sektorites, näiteks aianduses, on samuti üleinvesteerimine probleem? Pigem ei ole. See on valdkond, kus mõeldakse investeeringud väga läbi – kas ja milleks mul seda soetust on vaja. Viimaste aastate maade soetamise vajadus on kohustuste mahtu kasvatanud teistes valdkondades. Aianduses on investeeringud teistlaadsed. Seal pole vaja ka nii kallist tehnikat soetada.

Muidugi, kui tahad kõik oma kasvuhooned automatiseerida, siis on investeeringud suured. Selliseid ettevõtteid on meil aga vähe. Keskmised investeeringud on aianduses väiksemad.

Kas ühisinvesteeringute puhul on ka kartusi, miks neid ei soovita ühiselt teha? Tihti kardetakse omandisuhteid ja omavahelist läbisaamist. Hea eeldus on

asukohapõhine sobivus. Ettevõtted peavad olema suhteliselt ühetaolised, et oleks võrdne panustamine. Probleemid võivad tekkida, kui üks on suurem ja teine väiksem ning ühe tulubaas on suurem ja teisel väiksem. Ettevõtete vahel peab olema hea klapp ja ühtsed põhimõtted, millest lähtutakse. Ühised investeeringud õnnestuvad pigem väiksemas seltskonnas (ühistus 5–10 liiget). Mida rohkem on ühistus liikmeid, seda rohkem tekib erinevaid nüansse.

Kui palju teie poole pöördub mahepõllumajanduse ettevõtteid? Mahepõllumajandust on teraviljatootmises vähem, aianduses ja loomakasvatuses rohkem. Klientide osas saab välja tuua, et mahetootmist on palju noorte hulgas, kes alustavad ettevõtlusega põllumajanduses. Noorem generat-

RTK parandusandmed GNSS püsijaamade võrgust

Hades Invest OÜ Valdeku 132 11216 Tallinn Tel: +372 53037313 tonu@topcon.ee www.topcon.ee

ÜKS KORD MÕÕDA

sioon mõtleb rohkem turustamise peale. Põllumajandusega alustades mõtlevad nad kohe, et tahavad ka ise töötlema hakata ja leiavad, et mahetoote turustamise võimalused on suuremad. Soovitan siiski alati vaadata, kas mahetootmine on vastavas piirkonnas võimalik.

Seal võivad ette tulla maade probleemid, loomakasvatuses söödaprobleemid, aianduses väetamine ja taimekaitse.

Millised on meie põllumajandusettevõtete suuremad probleemid, millega nad võiks rohkem tegeleda ja pöörduda abi saamiseks ka konsulendi poole?

Majanduslik efektiivsus, riskianalüüs ja riskide juhtimine. Need on peamised küsimused, millele keskenduda. Just finantsplaneerimist võiks rohkem olla. See sõltub muidugi palju ka pankadest, kes laenu

annavad. Viimase ühe-kahe aasta jooksul on siiski ka pangad hakanud rohkem süvenema kliendi andmetesse ja küsitakse juurde ka äriplaane ja finantsprognoose.

Kas selliseid andmeid varem ei küsitud ettevõttele laenu andmisel? Suuremate projektide puhul kindlasti küsiti. Nüüd on hakatud küsima ka väiksemate projektide puhul kolme aasta prognoose: milliste kuludega ettevõte toodab ja milliste mahtudega, millised on riskid ja kuidas neid maandatakse. ka omafinantseeringu nõue on kasvanud. See on suunanud inimesi rohkem finantsidele mõtlema. Ka siin eristuvad noored alustavad ettevõtjad. Neid huvitab oma aruandlus, prognoosimine ja planeerimine rohkem. Nad tahavad oma ettevõtte aruannetest aru saada ja küsivad investeeringu kohta,

GEMU KO

25 AS

Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) on lepingulistes suhetes ligi 60 konsulenti, kelle pakutava nõuandeteenuse kasutamisel on võimalik taotleda nõuandetoetust. Vaata konsulentide nimekirja: www.pikk.ee Lisaks MES-ile pakuvad nõuandeteenust ka maakondlikud nõuandekeskused. Vaata nõuandekeskuste nimekirja: www.pikk.ee

kas seda on mõistlik teha. Teisena eristuvad ettevõtjad, kes tulevad teisest valdkonnast, kus on olnud edukad. Nüüd soovivad nad teha investeeringut põllumajandusse, kuid on ses valdkonnas veel võhikud. Neile saab nõuandesüsteem kindlasti abiks olla. Nemad ja noored alustavad ettevõtjad on kõige parem sihtrühm, kellele nõu anda.

TÕHUSA PÕLLUTÖÖ JA HEA SAAGI NIMEL – SAMI PÕLLUTEHNIKA!

S

A

Kellelt küsida

TAT

KIVIKOPAD e. KIVIKAMMID

FARMISEADMED EESTI TOOTJALT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

Söödapiirded

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Väravad, aiad, tõkkepuud

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Hooldusboksid, kaalupuurid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

▶ põllu äestamise käigus esile kerkinud lah�ste kivide kokku korjamiseks ▶ valmistatud boorterase sulamist SB500, mis tagab toodete vastupidavuse ja töökindluse. ▶ 30 mm diameetriga varbadest kivikopad on saadaval kolmes erinevas töölaiuses: 1400 mm, 1600 mm, 1900 mm

Tootevalikust leiad veel: ▶ rullihaaratsid ▶ rullilõikurid ▶ piigid ▶ vintsid ▶ ko�tõstjad ▶ silohargid

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

Edasimüüja Ees�s:

SAMI MASINAKESKUS OÜ

SAUE 76505, Tule 20, Tel. 528 2732, 521 8462 VALGA 68204, Petseri 40, Tel. 524 1759

FOTO

Öeldakse, et ega tali taeva jää. Talve tänavu õieti polnudki, aga kevade viimane (loodetavasti!) lumi sadas maha märtsikuu viimasel päeval. Sookured ajasid aga oma asju ning ei lasknud end ootamatult ilmunud lumest väga häirida. Foto: Julia-Maria Linna

Kevadekuulutajad saabunud

Märtsi lõpus jõudsid Paide turule müüki esimesed Järvamaal kasvatatud kurgid, mida müüs Malle Rooba.

Foto: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja

Kevade tulekust annavad kõigepealt märku õitsele puhkenud lumikellukesed. Veidi hiljem võib kuulma hakata konnade krooksumist.

30

Varsti on lindudel rõõmupidu, sest põldudel kevadkündi tegevad traktorid pööravad mullast üles nii mõndagi, mis nokkamööda.

Foto: Scanpix

KUNI 01.06.2017

UUE RATASTRAKTORI KINDLUSTAMINE

-25%

RIM EESTI K UU

S

•

Ettevõtte varakindlustus Hooned (laut, küün jm), rajatised (viljakuivati, silohoidla jm), inventar ja seadmed (lüpsiseadmed jm), kaup (piim, teravili jm), loomad

•

Seadmete ja masinate kindlustus Liikurmasinad, nende haagised ja lisaseadmed (teravilja kombain, traktor, ruloonpress, niiduk, lägatankhaagis, ader, taimekaitse prits, külvik jm)

•

Kaskokindlustus Sõidukid (sõiduauto, veoauto, kaubik jm)

•

Väikeelektroonika kindlustus Elektroonilised seadmed (sülearvuti ja selle lisad, videokaamera, fotoaparaat jm)

•

Õnnetusjuhtumikindlustus Ettevõtte töötajad ja nende pereliikmed

Tutvu tingimustega www.salva.ee.

Küsi lisa meie spetsialistilt telefonil 6 800 500 või salva@salva.ee.

S

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTELE PAKUME:

A AILM SM A LT

TARK PÕLLUMEES KINDLUSTAB SALVAS!

DLUSTUSSE IN

FOORUM

Riskijuhtimise reegel: alati peab olema plaan B TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

K

asum on tasu riski eest. Ilma riski võtmata äris ei saa, aga kõiki riske maandades ei teki kasumit, nentis Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg riskijuhtimise peenest kunstist rääkides.

Märtsis toimunud teraviljafoorumil kõneles Raul Rosenberg riskijuhtimisest teraviljakasvatuses.

Ta rõhutas, et riskijuhtimine on mitmetahuline teema. Ettevõtte te-

gevust mõjutavad nii välised riskid – poliitikast kuni ilmastiku ja taimehaigusteni – kui ka sisemised riskid, mis tulenevad omanikest või töötajatest. „Arvestada tuleb kõigi riskidega. Ettevõtte siseseid riske on võimalik juhtida, väliseid riske me tavaliselt mõjutada ei suuda. Alati peab olema plaan B – juhuks, kui midagi läheb viltu,“ rõhutas Rosenberg. Lisaks taimekasvatusplaanile, kus pannakse paika tali- ja suviviljade osakaalud, erinevad sordid ja kultuurid,

otsustakse õige aeg külvamiseks ja lõikamiseks, on riskijuhtimises sama oluline roll finantsplaneerimisel. Elementaarne on planeerida tulusid, kulusid ja investeeringuid, omada piisavalt omakapitali ja reserve ning olla kõige selle juures konservatiivselt meelestatud.

Rosenbergi sõnul on finantsplaneerimises võtmeküsimus likviidsuse kindlustamisel ehk rahavoo juhtimisel. „Ka korraliku omakapitaliga firmad satuvad ohtu, kui nad ei hoia piisavat likviidsust,“ hoiatas MES-i juht.

Suur omakapital, väike risk „Vahel kiputakse omakapitali liiga vähe kasutama ja koormatakse end laenudega – lühiajalise rahaga tehakse pikki ja suuri investeeringuid ja pärast seda jäädakse tarnijatele võlgu,“ tõi Rosenberg välja ühe võimaliku altminemise

-

koha. Kui omakapitali osakaal bilansimahus on väike, näitab see, et ettevõttel pole piisavalt vahendeid tagasilöökidele vastupidamiseks.

See omakorda viitab suurele riskile. Näiteks pangalaenu saamiseks peaks omakapital olema vähemalt 20–30% ettevõtte bilansimahust.

Hinna- ja tururisk alati mängus Investeeringute planeerimisel soovitas Raul Rosenberg jääda konservatiivseks ja mitte sattuda elevusse kunagisest heast saagist ja hinnast. „Mullu oli kõigil kultuuridel saagikus väiksem, ka hind, välja arvatud rapsil, oli madalam. Kuid tahe investeeringut teha on vahel nii suur, et mõeldakse elu ilusaks – saagid tulevad head ja hinnad jäävad kõrgeks. Sellest tekivadki prognoosimise vead.“ Mudasilla talu teraviljakasvata-

25 müük hooldus varuosad kogemused

ja Kalle Kits soovitas mõelda, kas täna juhtisid sina riske või juhtisid riskid sind. „Kõige olulisemad riskid, mis toimivad igal aastal, on hinna- ja tururisk. Ka uue kultuuri kasvatamise risk on huvitav risk: rikkaks võib saada istiku- või seemnemüüja, mitte kasvataja,“ tõi Kits välja, et iga uue kultuuri kasvatamise puhul tuleb tunda turgu, kuhu see kaup maha müüa. Lisaks sellele mõjutab teraviljakasvatajat loomulikult ilmastikurisk. „Jätke meelde aasta 2016 – siis oli tõeline ilmastikurisk!“ meenutas Kalle Kits.

Lisaks hinna-, turu- ja ilmastikuriskile peaks Kalle Kitse hinnangul põllumehi murelikuks tegema see, mis meid võib oodata ees Euroopa Liidus toimuvate sündmuste valguses. „Ei ole mõtet toetustele lõpmatult lootma jääda,“ nentis Kalle Kits.

Hea teada Teraviljakasvatajate investeeringud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tagatisega MES annab laenutagatisi Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud biomajandusvaldkonna ning maapiirkondade äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, samuti mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Tagatise eesmärk on tagada ettevõtjatele parem juurdepääs laenurahale, suurendades ettevõtja krediidikõlblikkust.

MES-i tagatistega tehtud investeeringud hõlmavad: põllumaade ostu põllutehnika ostu ettevõtete tervikvara või osaluse ostu Tootmishoonete ehitust või soetamist Võlakohustuste refinantseerimist

K AU BAN DUS

Pääs müügiriiulitele – Levinud arusaama järgi on oma toodanguga Eesti jaekettide müügiriiulile pääsemine võimatu missioon.

Ometi on kaupluste riiulid kaupa täis ja kellegi tooteid seal müüakse. Kuidas nad sinna on pääsenud?

TEKST: TANEL RAIG

Külmkuivatustehast käitava OÜ Freezedry omanik Mermi Kangur on öelnud, et loobus Eesti suurte kauplusekettidega suhtlemisest. „See on lootusetu. Viime näidiseid nagu mutiauku ega saa mitte mingit vastust,“ kirjeldas ta ühes ajalehe Maaelu artiklis. „Ainuke kett, kes ühendust võttis, oli Prisma, ja pakkus utoopilisi tingimusi. Maximasse, Rimisse pole mingit mõtet pöörduda, ehkki mahu mõttes ei ole me väiketootjad.“ Tervise- ja mahetoodete valmistajal OÜ-l Chaga on aga vastupidine kogemus. „Eesti kettidesse saamine ei olnud üle mõistuse keeruline,“ ütles Chaga partner Siim Kabrits. „Kõige kiiremini reageeris Coop, kes oli kohe väga avatud koostööle ja tugevalt paistis välja soosiv suhtumine Eesti tootjatesse,“ kiitis Kabrits oma kogemust.

Maasikakasvataja, Aran PM OÜ juhatuse esimees Paavo Otsus ütles kauplusekettidega suhtlemise kohta, et tuleb kannatust varuda. „Ma olen tavaliselt enne kõik läbi mõelnud – terve story, algusest lõpuni: miks on toode tehtud, mil34

lest tehtud, kuidas tehtud, kellele tehtud, miks kasulik, kuidas kasulik, kes ostaks, millal ostaks, mis hind jne.“ Tema sõnul oleneb toote müügisaali pääsemine väga palju kaubandusketi ostujuhist. „Mõnega on väga hea suhelda ja tekib usaldus üksteise vastu, mõni lihtsalt väldib ja vastab kirjadele (kui vastab) kaks kuud hiljem. Ühe ja sama kaubaketi kahe erineva kategooria ostujuhid võivad olla nii erinevad, et polegi aru saada, et tegu on sama ettevõttega,“ kinnitas Otsus.

Oma väite tõestuseks ongi tal varuks kriitikanool just Coopi aadressil, keda Siim Kabrits oli kiitnud Eesti tootjate suhtes ilmutatud sõbralikkuse eest. Paavo Otsuse sõnul Coopi ostujuht tema külmkuivatatud maasikaid müü-

gile ei võtnud, sest ei viitsinud tegeleda väiketootjaga.

Stardipakk väikestele tootjatele Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist kinnitas, et esmajärjekorras eelistatakse nende kauplusekettides kindlasti eestimaist toodet.

Importtoodetega täidetakse ennekõike tühimikke, kus kodumaisest toodangust jääb vajaka. Kinnituseks toob ta näite Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust, mille järgi ostab tarbija Eesti jaekettidest kõige rohkem kodumaist toitu just Coopi kauplustest.

Väiketootjate puhul tuleb aga Risti sõnul veenduda tootja võimekuses kauplustesse pakutavat toodangut tarnida (kampaaniates osaledes tarnida ka kampaaniamahte). „See on väga oluline

– võimatu missioon?

Osades Rimides on talutoidule eraldi väljapanek, pildil kauplus Tallinnas Soo tänaval.

Foto: Scanpix

Kui tootele

turundust ei tehta, siis võib ta varsti müügilt kaduda kehvade müügitulemuste tõttu.

Katrin Riisalu, Selveri ostudirektor mõttekoht just väiketootjate puhul, kes ei ole alati paraku võimelised väga suuri mahte tarnima,“ lausus Rist.

Kuid Coopil on väiksematele tootjatele välja pakkuda ka lahendus, mis aitab leevendada suurte tarnemahtude pinget. „Kuna Coop

on ühistuline kauplusekett, oleme väiketootjatele, kellel pole võimekust kogu ketti teenindada, pakkunud võimalust kasutada ühistuid kasvulavana, ehk oma toodanguga siseneda turule vaid teatud Eesti piirkondades,“ rääkis Rist.

Ka Rimil on alustavale väikeste mahtudega väiketootjale, kellel ei ole võimekust korraga varustada enam kui 80 Rimi kauplust, pakkuda stardiplatvorm: 14 kaupluses on talupoe nurgad „Talu toidab“. Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul saadetaksegi väiksema mahuvõimekusega, kuid müügipotentsiaaliga tootjad esialgu Rimi Talupoe tegijate jutule. „Meil on aastate jooksul tulnud ette, et sealt alustanud hankija kasvab ja areneb ning tema tooted jõuavad lõpuks Rimi sortimenti,“ ütles Bats.

Ostujuhtide valikukriteeriumid Selveri ostudirektor Katrin Riisalu selgitas: „Meil on etteplaneeritud tegevused, millal me tooteid sortimenti juurde võtame. Selleks, et juurde võtta, tuleb kindlasti ka midagi välja jätta, sest riiul on kindla mõõduga ja juurde sinna tooteid lõpmatult võtta ei saa ning pakkujaid on väga palju.“ Ta lisas, et sortimendi ülevaatused on planeeritud kindlatele aegadele ja sellega tuleb tootjatel arvestada.

Selveri ülevaatustel on uue toote müüki valimisel jälgitavaid kriteeriume palju. Riisalu nimetas olulisemad: kui palju on tootesegmendis sarnaseid tooteid, milline on kvaliteet, pakend, tootmisvõimsus, kas toodet soovitakse üle keti müüa, millised on logistika- ja turustusvõimalused.

Katrin Bats kinnitab, et Ri-

mi sortimenti pääsemiseks ei ole kindlasti määrav tootja suurus või väiksus. Oluline on toote unikaalsus ja müügipotentsiaal.

Riiulile pääsemisega töö alles algab Kui toode lõpuks poe riiulitele jõuab, siis ei tohi sellega tarnija aktiivne tegevus lõppeda, kinnitavad kõik osapooled. „Müügile saamine ei taga, et toodet ka ostetakse. Väga oluline on koostöö ja enda panus, et toode liiguks,“ ütles Kabrits.

Katrin Riisalu rõhutas, et on väär arvata, et toote müügile saamine on juba võit. See on alles pool võitu. „Kui tootele turundust ei tehta, siis võib ta varsti müügilt kaduda kehvade müügitulemuste tõttu,“ hoiatas ta. Sama kinnitab ka Katrin Bats Rimi kohta. Suuremates Rimi poodides on kokku ligi 50 000 toodet ja nende hulgast silmapaistmine on väga suur väljakutse. „Tahaplaanile jääv toode paraku ostjaid ei leia ning nii võidakse ta õige pea sortimendist välja arvata.

Kaupmehe huvi on müüa ikka seda, mida klient ostab,“ lausus Bats.

Seega ei ole jaekettidesse pääsemine võimatu missioon, kuid nii Otsuse kui ka Kabritsa sõnul tuleb varuda kannatlikkust ja toodet läbimõeldud põhjendustega pakkuda. „Kui esimest korda öeldakse jaeketi poolt ei, siis tuleb ka teist ja kolmandat korda uksele koputada,“ soovitas Kabrits.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse kinnitusel on väiketootjate toodang kauplustele oluline valiku rikastamiseks, mistõttu väiketootjate toodangut pigem soovitakse oma lettidele ja pakutakse tihti ka paremaid tingimusi kui suurtootjatele.

35

K AU BAN DUS

Kas Eesti tooted on kauplustes aukohal?

J

aeketid kinnitavad, et eestimaine toodang on neil au sees.

Kas see ka ostja jaoks nii välja paistab, ehk kuidas ostja kodumaised huvitavad tooted suurtest kauplustest üles leiab?

Viimsis on ristmik, mille ümber on viimaste aastatega kogunenud peaaegu kõik Eesti suuremad jaeketid. Ehk tehes tiiru ümber ristmiku, saab ülevaate ka sellest, milline on meie jaekettides Eesti toodete väljapanek.

Astusin esimesena sisse Rimisse. Üsna pea sattusin väljapaneku juurde „Talu toidab“. Valik oli seal lai ja tundus, et sinna on pääsenud üsna suur hulk eestimaiseid väiketootjaid. Kui soovid teha eestimaise pannkoogihommiku, siis võid sealt leida nii Eesti tootjate jahu, munad kui ka kõikvõimalikud moosid ja mahlad. Ka kommid ei puudunud. Väljapanek jättis hea mulje, sest see oli suur, sisaldas paljude Eesti tootjate tooteid ja jäi seega hästi silma.

Sildile kirjutatu järgi õiget pilti ette ei saa Ka Selverist leidsin seina pealt siit-sealt kirjad „Selver soovitab eestimaist toodangut“. Siltide alt aga ainult eestimaist toodangut ei leidnud. Eesti mahlad olid seal kõrvuti pakendatud viinamarjade või minibanaanidega. Teise sildi all olid üldse ainult saksa päritolu külmkuivatatud köögiviljad. Arusaamatuks jäid need sildid. Ilmselt ei olnud need mõeldud markeerimaks kohtasid, kust ainult eestimaist toodangut võib leida. Kuna olin tulnud just Rimist, kus „Talu toidab“ sildi all olidki ainult Eesti tooted, siis eeldasin millegipärast sama ka Selverist.

Nendega Eestile viitavad välja-

36

Hea teada Kuidas pääseda jaekettidesse?

panekud kauplustes lõppesid. Coopi olen pidanud tema laia maapoodide võrgu tõttu eestimeelseks ja eestimaist eelistavaks. Suures Konsumi kaupluses sellele aga midagi ei viidanud. Mingit Eesti toodete väljapanekut silma ei hakanud.

Maximast pole selle artikli kontekstis paraku midagi rääkida.

Kuidas kauplused Eesti toodete väljapanekut on mõelnud?

Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats ütles, et eraldi talupoe nurk „Talu toidab“ on enam kui 14-s Rimis. Seal pakutakse vaid kodumaiseid mahe- ja talukaupu. See ei tähenda, et mujal Rimi müügisaalis Eesti kaupa ei oleks. Talupoe võimaluste uurimisega soovitab Bats alustada eelkõige väiksematel hankijatel.

Selveri ostudirektorilt Katrin Riisalult selgus, et nende kauplustes ei olegi Eesti toodete jaoks eraldi väljapanekukohti. „Kõige paremini müüvad tooted seal, kus on kõik sarnased tooted koos, ehk siis iga toode on oma segmendi juures,” ütles Riisalu.

Ka Coopis ei ole Eesti toodetele eraldi väljapanekut. Seda põhjusel, mida esmakordselt Coopi kauplusesse sattudes ei oska kahtlustada. Coop Eesti ostudirektori Oliver Risti kinnitusel ongi neil valdavalt müügil Eesti tooted. „Meil ei ole füüsiliselt võimalik neile kõigile eriväljapanekut teha,“ lausus Rist. Ta lisas, et taolisi väljapanekuid tehakse siiski kampaaniate ja mõnda erikategooriasse (näiteks mahlade) kuuluvate toodete puhul, näiteks Võru mahepiim.

Maxima küsimusele Eesti toodete väljapanekute kohta kommentaari ei saatnud.

TANEL RAIG

Edukad väiketootjad soovitavad: Tee selgeks oma müügi- ja turundusstrateegia: kuidas eristuda, kui poes on 10 000 erinevat toodet.

Jälgi, millised trendid on Euroopas ja kujunda oma toode trendidest ette, mitte trendi järgi.

Tee selgeks, kuidas tagad toote pideva väljapaneku ja logistika.

Arvesta ostujuhtide tujude ja kompetentsidega – mõned on oluliselt sõbralikumad kui teised.

Allikad: Siim Kabrits, Paavo Otsus Jaekett soovitab: Enne pakkumise tegemist tutvu jaeketi suurusega ja mõtle, kas soovid igas kaupluses müüa või ainult mõnes üksikus.

Kas toode on hooajaline, aastaringne või ühekordseks müügiks?

Tee selgeks, milliste müügikogustega arvestada. Kui on, kellega konsulteerida, tee seda enne. Ära eelda, et su tootest saab hitt.

Kui mainid, et mujal müüb see hästi, siis too välja, kus toode praegu müügil on ja orienteeruvad kogused, mida praegu müüakse.

Mõtle, millist müügiedendust pakud oma tootele, kas üldse?

Selgita, kes on sihtgrupp, kes toodet võiks osta.

Kuidas toode eristub teistest analoogidest riiulil? Ära tee maha konkurentide tooteid, mis sarnanevad sinu omaga.

Ole valmis selgitama pakutavat hinda ja tooma näidiseid degusteerimiseks või hindamiseks originaalina. Visuaal on oluline.

Ole kindel et su toode vastab jaeketis nõutavale (EAN-koodid, pakend, toote kirjeldus, tellimissüsteem, logistika jne).

Arvesta ja austa jaeketi sortimendi tegemise plaane (sa ei ole ainus pakkuja).

Küsi, millal on sortimendi tegemise aeg sinu toote kategooriale. Saada nõutud kujul pakkumine ja toote näidis õigeks ajaks.

Ole kannatlik vastuse saamisel, kuluda võib nädal kuni kuu.

Allikas: Selver

Heades kauplemistavades jõutakse enne suve kokkuleppele

N

eli organisatsiooni on juba üle aasta töötanud dokumendi kallal, mis lepib kokku toidukaupade tarneahela heades tavades (sh ka heas kaubandustavas). Enne suve loodetakse lõpuks jõuda kõiki osapooli hõlmavale kokkuleppele.

2015. aastal hakkasid Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostama toidukaupade tarneahela head kaubandustava. Uuringud olid näidanud, et 59% Eesti toiduainete tootjatest on kokku puutunud kaubanduskettide ebaausate kauplemistavadega – ahistavad lepingutingimused, ähvardused tingimustega mittenõustumisel toodete müük peatada, ebamõistlike allahindluste nõudmine, turundus-, reklaamija müügimaksude nõudmine jms.

Toiduliidu tegevjuhi Sirje Potisepa sõnul on tänaseks jõutud sinnamaani, et üldpõhimõtted on kooskõlastatud, ebaausad tavad kaardistatud ning pandud paika ka ausad tavad, millest allkirjastamise järel lähtuda. Tema kinnitusel loodetakse enne suve saada heade kauplemistavade mustand lukku. „Me saame aru, et tegemist on vabatahtliku regulatsiooniga, kuid samas on meil ootused, et selle eneseregulatsiooniga liituvad paljud ettevõtted,“ lootis Potisepp.

Ka Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse kinnitusel loodetakse kokkuleppeni jõuda juuniks. Samas tunnistab ta, et viimati, 20. märtsil toimunud kokkusaamisel oli veel vaidlusaluseid küsimusi. Näiteks põhjustab erimeelsusi punkt, kas lepingut võib ühepoolselt tagantjärele muuta, kui see on lepingus sä-

Taust Suuremad probleemid kaubandustavades Maksetähtajad – kiiresti riknevatele ja tavatoodetele maksimaalselt 30 päeva.

Leppetrahvid ehk sanktsioonid – tihti on need arusaamatutel alustel arvutatud, kus puudub loogika ja seos kaupade müüginumbritega.

Kaubaalused – seotud efektiivsusega, aluste kao protsent on ettevõtete hinnangul liialt suur ning kogu temaatika vajab korrastamist.

Kaupade tagastamised – prognoosid ei pea paika ja tarnekindluse mittetäitmisel saavad tarnijad trahvi.

Riskide jaotus – müügiedenduskampaaniad ja turundustasu, riiulipinna tasu, ostuboonus, sortimenti võtmise tasu, logistikatasu.

Allikas: Eesti Toiduainetööstuse Liit

testatud õiglastel tingimustel lubatud. Samuti tekitab küsimusi kaubaaluste temaatika ja mõned ebaausate tavade näited.

Sõrmus tõstis esile ka Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukoha, et iseregulatsioon on küll oluline, kuid sellel on mõju vaid teatud piirini ning seadusandlikud meetmed ebaausate kauplemistavade vastu võitlemiseks viiksid tõhusamate tulemusteni. Seetõttu on koda teinud mitmel korral ettepaneku algatada seaduseelnõu ebaausate kauplemistavade ohjamiseks toiduainete tarneahelas. Viimati tehti ettepanek riigikogu maaelukomisjonile tänavu märtsi alguses.

Sõrmuse teatel on komisjonis toimunud ettepanekuga tutvumiseks esimene arutelu. Otsustamine eelnõu algatamiseks seisab komisjonil aga veel ees.

Saame aru, et tegemist on vabatahtliku regulatsiooniga, kuid samas on meil ootus, et eneseregulatsiooniga liituvad paljud ettevõtted.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit

Seadusandlikud meetmed ebaausate kauplemistavade vastu võitlemiseks viiksid tõhusamate tulemusteni.

Roomet Sõrmus, Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhatuse esimees

37

METSANDUS

Väikemetsaomanikel tasub nutikaks TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS TÜ

Metsaühistu liikmesühistute arv kasvab

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

M

etsarikka riigina on Eestis palju metsaomanikke.

Suurmetsaomanikke on vähe ja lõviosa meie ligikaudu 98 000 erametsaomanikust on väikemetsaomanikud – keskmine metsaomand jääb 8–10 ha vahemikku.

Sellise suurusega metsatukk võib tunduda jalutades üsna suur, kuid majandamiseks on see siiski väike. Lihtsalt – kui keskmise metsaomandi omanik hakkab metsa mingit tööd tellima, peetakse seda reeglina liiga väikseks ettevõtmiseks ja potentsiaalne tegija pole sellest kas üldse huvitatud või küsib absurdselt kõrget hinda. Sama on ka puidu müügiga – väikest kogust ei taha keegi vedadagi ja seda müües pole head hinda loota.

Samas on teada, et kui üksi tegemiseks on mingi asi liiga raske, tuleb seda teha koos nendega, keda huvitab sama tulemuse saamine. Nii on ka metsanduses – kui väikese omandiga omanikud tahavad parimat tulemust, tuleb liituda. Ja seda on tehtud, juba 23 aastat tagasi algas üle Eesti metsaühistute loomine. Üks vanimaid metsaühistuid tegutseb Võrumaal, kus 1996. aastal asutas 13 metsaomanikku Võrumaa Metsaomanike Liidu (praeguse nimega Võrumaa Metsaühistu). „Tookord oli päevakorral maareform, metsaomanike huvid jäid tagaplaanile,“ meenutas ühistu asutamise juures olnud metsakorraldaja Ülari Kasak. Esialgu tegeldi peamiselt mitmesuguste abiprogrammide vahendamisega, kuid juba õige varsti sai selgeks – olulisem on metsaomanike ühistegevuse korraldamine.

38

2010 Virumaa Metsaühistu

2017

106

344

85

Läänemaa Metsaühistu

505 158

Valgamaa Metsaühistu

429 323

Võrumaa Metsaühistu Põhja-Eesti Metsaühistu

561 294

Põlvamaa Metsaühistu

874

183

Rakvere Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu

762

211

577

0

Erinevaid metsaühistuid tekkis ja kadus aastate jooksul mitmeid. Tugevamad neist jäid püsima ja tegutsevad siiani. Kasvanud on ka liikmete arv – kui 2010. aasta keskel oli metsaühistutes liikmeid veidi üle 3000, siis tänavuse aasta algul loeti liikmeid kokku juba 11 000 lähedal. Seega on käesolevaks aastaks Eesti ligikaudu 98 000 metsaomanikust liitunud ühistegevusega üle kümnendiku.

Eesti suurima metsaühistu, Põlvamaa Metsaühistu juhatuse esimehe Erki Vinni hinnangul on metsaomanike huvi metsaühistutega liitumise vastu tõstnud eelkõige ühistute hea töö. „Järjest rohkem ühistuid suudavad pakkuda metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk lisaks üldlevinud toetuste taotlemisele ja nõustamisele korraldavad ühistud ühiselt ka kõiki vajalikke metsatöid – metsa uuendamisest kuni raieteni. Ühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügi korraldamisel,“ rääkis Vinni. Vinni hinnangul on ühistu tegevuses kõige olulisem

360

meeles pidada, et ühistu on metsaomaniku heaks, mitte vastupidi. „Kui kogu ühistu tegevus lähtub sellest põhimõttest, siis soovivad metsaomanikud ka sellisesse ühistusse kuuluda. Ka teenuste pakkumine tuleneb metsaomanike soovidest – kui on vajadus mingi teenuse järele, tuleb see välja arendada,“ selgitas Vinni. Ühiselt saab lihtsamalt ning efektiivsemalt Viktor Lehtse Virumaa Metsaühistust lisas, et metsaühistu suudab reeglina pakkuda metsaomanikule teenust efektiivsemalt, kui ta seda saaks üksi tegutsedes. „Ühistutes tegutsevad professionaalid, meie töötajad teavad, kuidas ja kuna tuleb metsas toimetada. Ühistutel on stabiilsed koostööpartnerid, kelle puhul on tööde kvaliteet kindel. Töid ühiselt korraldades on ka kulud väiksemad, nii tekibki ühistegevusest sääst metsaomanikele,“ tõi Lehtse näite.

Koos metsaühistute liikmete arvu kasvuga on metsaühistute arv

ma jandamiseks ühiselt tegutseda langenud – kui 2010. aastal tegutses Eestis üle 50 metsaühistu, siis tänavu on tegutsevaid metsaühistuid SA Erametsakeskus andmetel ligi 30. Ühistute arvu vähenemine on loogiline – suuremad ühistud suudavad liikmetele pakkuda rohkem teenuseid ja erinevaid töid on lihtsam korraldada. Nii ongi paljud väikesed metsaühistud liitunud teiste ühistutega, et tagada oma liikmetele kvaliteetsem teenus.

Aktiivsemad ühistud suudavad täisteenust pakkuda Metsaühistute arenguhüpe toimus kuus aastat tagasi, kui esimesed metsaühistud alustasid metsaomanikele metsa majandamise teenuse pakkumist. Sellest ajast

alates on metsaühistute pakutavate teenuste loetelu järjest kasvanud ning aktiivsemad metsaühistud on praegu võimelised pakkuma metsaomanikele metsa majandamise täisteenust – uue metsa rajamisest puidu müügini.

Kalle Põld Põhja-Eesti Metsaühistust lisas, et ühistud pakuvad nn „pehmeid“ ja „kõvasid“ teenuseid: esimesed on koolitused, kommunikatsioon, nõustamine, teise alla kuuluvad metsa kasvatamise ja majandamisega seotud tööd.

Kahjuks nii mõnedki metsaomanikud leiavad metsaühistu üles alles siis, kui nende metsas on mingi „jama“ toimunud; kas on raieõiguse müügiga tekkinud probleemid või siis on raiete-

ga mets ära lagastatud, metsamaapind ära rikutud.

Kalle Põllu sõnul tuleb ette ka selliseid metsaomanikke, kes metsandusest midagi ei tea. „Nendega hakkame A-st ja B-st pihta, teeme selgeks, mida tähendab metsaomanikuks olemine ning et metsakasvatamine on kolme põlvkonna ühislooming. Välismaal elavad metsaomanikud soovivad sageli täisteenust – metsa majandamist pikaajalise lepingu alusel, mida püüame neile jõudumööda pakkuda, kuigi selle teenuse kvaliteetsel pakkumisel on veel arenguruumi.

Põhjamaades on selline täisteenus väga levinud ja samas suunas arenevad ka Eesti metsaühistud,“ vaatas Põld tulevikku.

METSANDUS

Foto: Metsaühistu

Hea teada Aktiivsemaid metsaühistuid tegutseb praegu üle Eesti ligi 30.

Liikmete arvu poolest on suurim metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu, kuhu aasta algul kuulus 874 metsaomanikku, teisel kohal oli Võrumaa Metsaühistu 762 liikmega. Üle 400 liikme on üheksal metsaühistul, 17-l on liikmeid kahesajast neljasajani.

12

protsenti metsaomanikest on käesoleva aasta alguse seisuga liitunud mõne metsaühistuga. Kokku on Eestis ligi 98 000 metsaomanikku.

40

Uus kaubamärk: Metsaühistu

M

öödunud aasta alguses tekkis Eesti metsaühistute sekka uus kaubamärk – Metsaühistu. Tegu oli Eesti erametsanduses uue algatusega – seni eraldi tegutsenud metsaühistud liituvad ühe kaubamärgi alla ning võtavad omaks teatud ühiselt kokkulepitud teenuste standardi.

Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolekuaegadel.

Pakutavate teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta.

Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Tänaseks on Metsaühistu kaubamärgiga liitunud kaheksa metsaühistut. Infot leiab aadressilt: www.metsauhistu.ee.

www.krediidipank.ee/pollumees

TOETUSED

Pindala- ja keskkonnatoetuste 2.–22. maini saab PRIA-le esitada pindala otsetoetuste, üleminekutoetuste ja maaelu arengukava (MAK) keskkonnatoetuste taotlusi. Pärast seda võib 16. juunini taotlusi hilinenult esitada, taotlustele põlde lisada ja andmeid muuta. gaste); ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL); poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK) – nendega saab jätkata viieaastast kohustust või asendada see uue MAK-i meetme kohustusega.

MARIS SARV-KAASIK PRIA PRESSIESINDAJA

Hilinejatel vähendatakse toetussummat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Kokku on toetuste tänavune eelarve üle 172,5 miljoni euro.

Milliseid toetusi saab taotleda?

OTSETOETUSED. Ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH); noore põllumajandustootja toetus (NPT); puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV); jätkata saab väikepõllumajandustootja toetuse (VPT) kavas osalemisega.

ÜLEMINEKUTOETUSED. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse ja heinaseemne üleminekutoetuse taotlemine toimub 2010. aastal määratud toetusõiguste alusel, mis on seotud varasematel referentsaastatel kindlakstehtud andmetega.

MAK 2007–2013 TOETUSED. Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH); kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (San42

MAK 2014–2020 TOETUSED. Nende kohustusi saab jätkata või alustada.

Keskkonna- ja kliimameetme ehk põllumajandusliku keskkonnatoetuse hulgas on keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM); keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK); keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA); piirkondlik mullakaitse toetus (MULD); kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT); ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL); poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK).

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).

Loomade heaolu toetus (LHT).

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

Nõuetes on muudatusi Info toetuste ja taotlemise kohta ilmub PRIA kodulehel www. pria.ee jooksvalt vastavalt määruste valmimisele. Võrreldes eelmise aastaga on ka olulisi muudatusi.

2017. aastal ei pea põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohtu kokku koguma.

Kehtivad piirangud püsirohumaa ülesharimisel ja esmakordselt tuleb 2017. aastal püsirohumaid teatud ulatuses tagasi rajada (vt lk 39).

Alates 2017. aastast arvestatakse maastikuelementidena säilitamisele kuuluvate toetusõiguslike kraavide pindala koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 m laiuselt. Metsaäärsete kraavide pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik, kraavi põhi ning metsa poole jääv kraavi nõlv kuni servani.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse (PKV) puhul on pirnipuu minimaalne istutustihedus muudetud 270 puult hektari kohta 100-le. Viinapuu, kultuurmustikas, kultuurjõhvikas, ebaküdoonia ja aroonia ei ole enam PKV toetusõiguslikud. Toetusõiguslike kultuuride hulka on lisatud valge peakapsas, lillkapsas, spargelkapsas ehk brokoli, nuikapsas, lehtkapsas, brüsseli kapsas ja hiina kapsas.

Pirnipuude minimaalset istutustihedust on sarnaselt PKV-ga muudetud ka mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (MAH) ning keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetuse (KSA) puhul.

KSA toetatavate kultuuride loetellu lisati harilik sarapuu, söödav kuslapuu, kurdlehine kibuvits ja harilik pihlakas.

MAH-i toetuse puhul kehtestati minimaalsed istutustihedused harilikule sarapuule, söödavale kuslapuule, kurdlehisele kibuvitsale ja harilikule pihlakale.

taotlusvoor algab 2. mail Ravim- ja maitsetaimede kultuuridena ei ole enam toetusõiguslikud harilik kurgirohi, kõrvenõges, harilik orashein, harilik sigur ja harilik võilill.

Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse toetuse määr tõuseb 193 euroni hektari kohta.

Püsirohumaid ei tohi üles harida Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kohustus jälgida, et pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa pind otsetoetuste taotlejatel ei väheneks. 2015. aastal arvutati välja uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents). Kui püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse väheneb riigi tasandil üle piirmäära (suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase kahe aasta jooksul üles haritud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses tagasi rajada.

2016. aastal ületas Eestis ülesharitud püsirohumaa esmakordselt lubatud määra: suhtarv muutus 8,73%. Detsembris said ülesharitud püsirohumaade kasutajad individuaalsed teavitused selle kohta, millises ulatuses tuleb neil püsirohumaa 2017. aasta 15. juuniks tagasi rajada, märkides selle taotlusel tähisega TAR. Täpsemad selgitused on PRIA kodulehel. Kohustuse täitmist kontrollitakse ja nõude täitmata jätmisel vähendatakse rohestamise toetust.

2017. aastal ei pea põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohtu kokku koguma.

Kuidas erinevaid toetusi taotleda?

MAH, KSM, KSK, KSA, SORT ja MULD taotlusi saab esitada ainult iseteenindusportaali e-PRIA kaudu. e-PRIA kasutajaks ja PRIA kliendiks saab registreerida uues e-PRIAs, pindala- ja keskkonnatoetustega seotud teenused asuvad vanas e-PRIA keskkonnas. e-PRIA-s taotlemist tuleks eelistada kõigil, sest seal on kliendiga seotud andmed eeltäidetud ning süsteem viitab võimalikele vigadele ja puuduvatele andmetele juba taotluse täitmise käigus. Nii on võimalik vead enne taotluse esitamist parandada.

Aprillikuu keskel avatakse e-PRIA-s taotluste eeltäitmise ning põldude joonistamise teenused. Massiivipiiride andmed on selleks ajaks uuendatud ja asendatud kõige värskematega. Poollooduslikke kooslusi saavad PLK taotlejad joonistada ning keskkonnaametiga kooskõlastada alates 1. aprillist.

Lisaks e-PRIA-ga seotud meetmetele saab teiste toetuste taotlusi esitada digitaalselt allkirjastatult aadressil info@ pria.ee, saata postiga PRIA maakondlikku teenindusbüroosse või keskusse Tähe 4, Tartu 51010.

Paberil materjale PRIA klientidele tänavu koju ei saada.

Info on PRIA kodulehe rubriikides Taimekasvatus, Loomakasvatus ja Nõuetele vastavus. Abi saab küsida infotelefonil 7377 679 ning pöörduda maakondlikesse teenindusbüroodesse, kus on olemas e-PRIA kliendiarvutid. Pöörduda võib ka Maaelu Edendamise SA konsulentide poole, vastuvõtuperioodil juhendavad nad e-PRIA-s pindalatoetuste taotlejaid tasuta.

Selgitused toetuste kohta avaldame kodulehel juhendites „Abiks taotlejale“ – soovitame nendega kindlasti põhjalikult tutvuda. Vormidel ja e-PRIA-s on juhised andmete märkimiseks. Rõhutame, et eeltäidetud andmetest ei piisa – kliendil tuleb kirja panna andmed tegeliku 2017. aasta taotlemise kohta ja nende eest vastutab ta ise.

Hea teada Teavita uutest maadest Kel on plaanis sel aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna toetusi taotleda, tuleks sellest varakult enne taotlusvooru teada anda PRIA-le, kes koostab massiivi kaardi ja kannab uue ala registrisse. Uutest maadest ja põllumassiivide piiride muudatustest saab kõige mugavamalt teatada vana e-PRIA vastavas teenuses.

43

EUROLIIT

Ühise põlluma janduspoliitika uuendamine – mitte ainult õiglastest otsetoetustest ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

M

ai alguseni on kõikidel põllumeestel võimalik avaldada oma arvamust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uuendamise ja lihtsustamise kohta. Seni on arvatud, et ÜPP tulevikust rääkides on kõne all pigem poliitika mõningane lihvimine ja lihtsustamine ning seekord põhjalikke muutusi kavas ei ole, kuid see ei tohi meid uinutada.

Mõistagi peaksime jätkama jõupingutusi, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega, kuid liigagi kompleksne põllumajanduspoliitika kätkeb endas sadu nüansse, millel peame tõsiselt silma peal hoidma.

Usun, et viimane turukriis näitas meile selgelt kätte ÜPP kitsaskohad, mis vajaksid lahendamist.

Olgu siinkohal nimetatud, et ettevõtted vajaksid tulevikus võimalust ebasoodsa turuolukorra puhul näiteks loomakasvatuselt taimekasvatusele ümberorienteerumiseks, mida praegu takistab püsirohumaade säilitamise kohustus. Kui püsirohumaade säilitamise nõude kaotamine pole keskkonnakaalutlustel võimalik, siis tuleks luua teatud paindlikkus, mis lubaks nt püsirohumaa ülesharimisel kompenseerida seda mingi muu keskkonnale soodsa tegevusega.

44

Kindlasti

on vajalik ÜPP radikaalne lihtsustamine, vastasel korral ei saa selle toimimisest ja vajadusest aru ei põllumehed ega ka tarbijad.

Kindlasti on vajalik ÜPP radikaalne lihtsustamine, vastasel korral ei saa selle toimimisest ja vajadusest aru ei põllumehed ega ka tarbijad. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus nõuete ülim keerukus ja kohati arusaamatu loogika on viinud olukorrani, kus põllumehed on muutunud reeglite pidevateks rikkujateks. Kuigi põllumajandustootmine sõltub otseselt looduslikest protsessidest, siis ÜPP haldamisel ajame taga apteekritäpsust.

Süsteem tuleb tunduvalt lihtsamaks muuta Püüdsin hiljuti leida õigusaktidest vastust püsirohumaade tagasirajamise kohustust puudutavatele küsimustele – pistsin rinda viie nii Eesti kui ka Euroopa Liidu määrusega, milles omakorda viidati järgmistele õigusaktidele, kuid lõplikud vastused tekkinud küsimustele jäidki üles leid-

mata. See iseloomustab ilmekalt, et kuskil on vint korralikult üle keeratud.

Nõustun siinkohal oma Leedu kolleegi seisukohaga, et kuigi ÜPP tõelist lihtsustamist loota on ilmselt naiivne, siis peaksime pöörduma tagasi vana hea talupojatarkuse juurde. Nii keskkonnal kui ka põllumeestel endal oleks palju võita, kui põllumajanduses järgitaks elementaarset viljavaheldust või rakendataks täppisviljeluse põhimõtteid, selle asemel, et kehtestada kaskaadidena avalduvaid rohestamise nõudeid.

Rohestamise nõuetele otsa vaadates jääb üle toetada aasta põllumehe Jaak Läänemetsa retoorilist hüüatust hiljutisel teraviljatoimkonna koosolekul: „Me harime sisuliselt metsa sees põldu!“ Sellel perioodil saime küll võimaluse metsarikastes piirkondades rohestamise lisanõuetest loobuda, kuid selles osas oleme siiski poolel teel – arusaamatuks jääb, miks metsasuse erisuse arvestamisel ei võeta arvesse soid, rabasid, noorendikke jms. ÜPP peaks senisest enam arvestama liikmesriikide kohalikke looduslikke eripärasid.

Vajame rohkem iga riigi eripäradega arvestamist Tundub, et uue tõsise teemana on päevakorda kerkinud soov piirata otsetoetuste maksimaalset summat ettevõtte kohta. Väidetavalt on see tingitud survest ÜPP rahastamisele ja vajadusest kulude kokkuhoiuks. Arvestades Ees-

ti põllumajanduse mõneti eripärast struktuuri (õnneks on meiega sarnase struktuuriga riike/piirkondi Euroopas siiski veel), peame igal juhul seisma selle eest, et otsetoetustele lagede võimalikul kehtestamisel oleks maksimaalne otsetoetuse summa seotud ettevõtte poolt pakutavate töökohtadega – suurema töötajaskonnaga ettevõtete puhul peaks olema suuremad piirmäärad.

Uuendamist vajavate ÜPP aspektide loetelu võiks pikalt jätkata. Kohendamist vajaksid turukorralduse meetmed, sügavamat mõtestamist vajab riskijuhtimise teema. Vastamist vajavad ebasoodsate piirkondade toetamise küsimused, keskkonnameetmete tulevik ja palju muudki. Kutsun kõiki põllumehi üles kaasa rääkima oma tulevikku puudutavate otsuste kujundamisel!

Avalda arvamust ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta.

Räägime kaasa oma tuleviku kujundamisel Euroopa Komisjon kuulutas veebruari alguses välja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uuendamise ja lihtsustamise esimese etapi.

2. maini on põllumajandustootjatel, kodanikel, organisatsioonidel jt asjast huvitatutel võimalik avaldada arvamust ÜPP tuleviku kohta. Seda saab teha, vastates Euroopa Komis-

joni veebilehel 33 küsimusele (eesti keeles): https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/FutureCAP Arutelu käigus saadud tagasisidele toetudes koostab komisjon 2017. aasta lõpuks teatise, mis sisaldab järeldusi praeguse ÜPP tulemuslikkuse kohta ja usaldusväärsetel tõenditel

Raptor SD Lõikelaius 122cm Mootor 22HJ

FasTrak SDX Lõikelaius 137cm Mootor 23,5HJ

Raptor Flip - Up Lõikelaius 122cm Mootor 22HJ

X-ONE Lõikelaius 137cm Mootor 23,5HJ

Priit Värnomasing

5801 3334

priit@werneco.ee

werneco.ee

S E A K AT K

Seakatku oht endiselt Sigade Aafrika katku kitsendustega tsoonid Eestis

Loksa linn

Vihula

Kunda linn

Narva-Jõesuu linn Kohtla-Nõmme Sillamäe linn Kohtla Harku Sõmeru Kohtla-Järve linn Toila Jõelähtme Sonda Vaivara Narva linn Kadrina Rakvere linn Paldiski linn Rae Jõhvi Kiviõli linn Rägavere Anija Keila linn Saue linn Raasiku Rakvere Aegviidu Keila Saku Kiili Lüganuse Mäetaguse Tapa Vasalemma Saue Vinni Padise Illuka Kernu Ambla Tamsalu Nõva Kohila Kose Albu Iisaku Tudulinna Nissi Juuru Noarootsi Väike-Maarja Laekvere Alajõe Järva-Jaani Rapla Roosna-Alliku Lääne-Nigula Vormsi Avinurme Kaiu Lohusuu Rakke Paide Kareda Hiiu Koeru Väätsa Pühalepa Haapsalu linn Märjamaa Raikküla Torma Mustvee linn Paide linn Ridala Kullamaa Kehtna Koigi Käina Käru Martna Kasepää Jõgeva Pajusi Jõgeva linn Järvakandi Imavere Türi Saare Vigala Pala Kallaste linn Lihula Põltsamaa linn Palamuse Võhma linn Vändra Alatskivi Põltsamaa Kõo Halinga Hanila Muhu Tabivere Tootsi Koonga Puurmani Orissaare Vara Peipsiääre Are Leisi Suure-Jaani Tartu Kolga-Jaani Mustjala Pöide Laeva Tori Varbla Sauga Laimjala Luunja Audru Tähtvere Piirissaare Kihelkonna Viljandi Valjala Tartu linn Mäksa Puhja Paikuse Kõpu Tõstamaa Kaarma Pihtla Ülenurme Kärla Pärnu linn Sindi linn Võnnu Rannu Viljandi linn Haaslava Meeksi Lümanda Konguta Nõo Ahja Tahkuranna Surju Mooste Kambja Halliste Tarvastu Elva linn Kuressaare linn Vastse-Kuuste Rõngu Saarde Räpina Salme Palupera Kõlleste Põlva Kihnu Abja Karksi Põdrala Valgjärve Puka Mikitamäe Otepää Häädemeeste Mõisaküla linn Tõrva linn Torgu Helme Kanepi Laheda Veriora Sangaste Õru Orava Urvaste Värska Hummuli Lasva Sõmerpalu Võru Tõlliste Võru linn Meremäe Ruhnu Valga linn Vastseliina Antsla Karula Rõuge

kehtestatud 26. oktoober 2016.

Valge joon – haldusüksuse piir.

Sinine ala – I kitsendustega tsoon.

Roheline ala – II kitsendustega tsoon.

Punane ala – III kitsendustega tsoon.

Tallinna linn

Viimsi

Maardu linn

Kuusalu

Haljala

Viru-Nigula

Aseri

Em

m

as

te

Taheva

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

M

ärtsis tegi veterinaar- ja toiduamet Eesti seafarmidesse kontrollkäike, et vaadata, kas bioohutusnõudeid täidetakse. Käidi 194 seakasvatuses, millest 143 kohas peeti sigu. Kokku tehti üheksa ettekirjutust, neist seitse ettekirjutust sigalat ümbritseva tarastuse parandamise vajaduse kohta.

Veterinaarametnikud kontrollisid bioohutusmeetmete täitmist ja nende igapäevast rakendamist, näiteks kuidas toimub inimeste ja sõidukite pääs loomakasvatushoone alale, desobarjääride olemasolu ning sööda nõuetekohast säilitamist.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna nõunik Maarja Kristian ütles, et ühel juhul 46

Varstu Mõniste

278 744 siga kasvatati märtsis Eesti farmides.

tuvastati puudusi söötmise korralduses ja ühel juhul oli tegemist sigade pidamisega välitingimustes. „Tänaseks on mõlemad nõuetele mittevastavused kõrvaldatud.

Viimati mainitud seakasvatuses enam sigu ei peeta,“ lisas ta.

Kuna bioohutusmeetmete loetelu on pikk, on arusaadav, et nende täitmine peab olema kompleksne – ei piisa vaid mõnede meetmete kasutamisest. Ka Maarja Kristian rõhutas, et bioohutusmeet-

Haanja Misso

mete kompleksne täitmine on väga oluline ning seapidajad vastutavad nende nõuete täitmise eest. „Nagu ka meie kontrollid näitasid, vastab enamik farme nõuetele, ehk et bioohutusmeetmed on rakendatud.

Täna vastab nõuetele 99,3 protsenti seakasvatustest,“ ütles ta. Kristiani hinnangul on seapidajate teadlikkus iga aastaga tõusnud ning seetõttu mõistavad nad kindlasti bioohutusnõuete täitmise vajalikkust.

Metssigade arvukuse vähendamine jätkub Bioohutusnõuete täitmine pole samas ainuke valem, kuidas seakatk farmidest eemal hoida. Niikaua, kuni sigade Aafrika katk püsib looduses, on suur nakkuseoht ka farmides. Seakatku viirus

varjuna farmide kohal püsib looduses niikaua, kuniks on piisavalt palju metssigu, kelle hulgas viirus levida saab. „Seakatku viiruse kontsentratsiooni vähendamiseks looduses tuleb kindlasti jätkata metssigade arvukuse vähendamist ja hukkunud metssigade korjuste nõuetekohast kõrvaldamist ning seafarmides täita jätkuvalt suure hoolsusega bioohutusnõudeid,“ ütles veterinaarja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda pressiteate vahendusel.

Metssigade intensiivse küttimisega jätkatakse, et viia nende arvukus 1,5 loomani 1000 hektari jahimaa kohta kõigis jahipiirkondades, mille juures võiks juba eeldada katku hääbumist looduses. Metsas

peab katku nakatunud searümba viima spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse.

Sügisel hakatakse jahipidamist kontrollima Veterinaar- ja toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 115 konteinerit ja 58 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni. Käesolevast aastast kehtib nõue, et katkudiagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS-i Vireen käitlemistehases. Nende abinõude eesmärk on vähendada viiruse hulka loo-

KÕIK HÜDRAULIKAVALDKONNAST

www.hansa-flex.ee HANSA-FLEX HÜDRAULIKA OÜ e-post: eta@hansa-flex.com

Peterburi tee 63b, 11415 Tallinn tel +372 656 0957 Tähe 127a, 50113 Tartu tel +372 772 0044

Internetikataloogilink: http://cat.hansa-flex.com/et/Index

SAKSA KVALITEET – MÕISTLIKUD HINNAD!

hüdrovoolikud hüdraulika komponendid hüdropumbad liitmikud hüdromootorid

duses ning seeläbi teiste metssigade võimalikku nakatumist. Maarja Kristian lisas, et veterinaar- ja toiduamet on sügisel planeerinud koostöös keskkonnainspektsiooniga kontrollida bioohutusnõuete rakendamist jahil ning vaadata üle jahimajad ning seal rakendatud bioohutusmeetmed, samuti kontrollitakse kütitud metsigade esmakäitlemise ja hoiustamise kohti.

Sõltuvalt piirkonnast on metssigade tihedus erinev: Lõuna- ja Kesk-Eestis on arvukus väiksem ning Põhja-Eestis ja saartel tihedam. „Mis ajaks eesmärgiks seatud metssigade tihedus 1000 hektari kohta saavutatakse, on praegu raske öelda,“ nentis Kristian.

LINNUGRIPP

Piirang: kodulinde enam õues lahtiselt pidada ei tohi

E

uroopas leviva lindude gripi tõttu kehtestas veterinaarja toiduamet välitingimustes kodulindude pidajatele piirangud. Kodulinde tuleb alates 1. aprillist pidada sisetingimustes ning kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.

Alates 1. aprillist tohib kodulinde pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripiviirust.

Naabritel linnugripp kohal Lindude gripp on diagnoositud meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandu-

48

sid lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast. Rändlindude kui potentsiaalsete nakkusekandjate saabumisega jõuab lindude gripp suure tõenäosusega sel kevadel või suvel ka Eestisse.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Nakatumine toob piirangud Taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Ohustatud ning järelevalvetsoonis kehtestatakse loomade ning inimeste liikumisele piirangud ning piirangud linnulihaga kauplemisele. Ka munade vedu väljapoole järelevalvetsooni on keelatud. Seega ka ühe

Hea teada Linnukasvatus arvudes Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises.

Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75.

Hanesid ja parte peetakse vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

linnupidaja hooletus võib tähendada majanduslikke raskusi naaberfarmidele.

Iga farmiomanik saab nii oma kui ka naabruskonna linde kaitsta, kui ta piirab kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet.

Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud.

Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Ühine Wrisi sisukate erialareisidega, näed ehedat elu ja saad väärt kogemusi!

Maaelu- ja kultuurireis

ŠOTIMAALE

Hind al 1799 €

Ettevõtjate reis

AMEERIKA LÄÄNERANNIKULE Hind al 3695 €

Lisainfo ja registreerimine Krista Esta krista@wris.ee tel 612 9169

TOETUSED

Oleme Euroopa meistrid Eestis on aastaid kirgi kütnud ühtse pindalatoetuse (ÜPT) maksmine põllumajandustootmises mittekasutatava maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitamise eest.

See, ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetatav tegevus, on rahva seas tuntud kui „euroheinategu“.

ANTS-HANNES VIIRA EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DIREKTOR

Kurioossel kombel on Eesti „euroheinateos“ Euroopa meister. Eestis moodustas 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel selline maa kasutatavast põllumajandusmaast 11,3%, Lätis oli see 4,4%, Leedus 2,1% (vt joonis 1).

Tegemist ei ole enam kuigi uue fenomeniga. Aastatel 2006–2015 on heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatava põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala püsinud vahemikus 91 391–143 796 ha.

Eestis oli 2015. aastal heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatava põllumajandustootmises mittekasutatava maa osakaal kogu kasutatavast põllumajandusmaast suurim Hiiu, Saare, Võru ja Ida-Viru maakonnas (22,2–25,5%) (vt joonis 2). Suhteliselt suur on see osakaal ka Lääne, Pärnu ja Valga maakonnas (18,7– 19,8%). Seega on „euroheinategu“ 50

Hea teada Põllumajandustootmises mittekasutatava maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, osakaal kasutatavast põllumajandusmaast, %

Eesti Läti Rumeenia Taani Leedu Bulgaaria Poola Hispaania Slovakkia EL28 UK Portugal Itaalia Belgia Kreeka Tšehhi Austra Saksamaa Iirimaa Prantsusmaa Horvaatia Küpros Luksemburg Ungari Malta Holland Sloveenia Soome Rootsi

11,3 4,4 3,2 2,4 2,1 1,5 1,4 1,3 1,1 0,8 0,4 0,3 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Joonis 1. Allikas: Eurostat, 2016

rohkem levinud nendes piirkondades, kus püsirohumaa osakaal põllumajandusmaast on suurem ning kus seetõttu tegeletakse enam lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatusega. „Euroheinateo“ vähendamiseks muudeti toetuse tingimusi „Euroheinateo“ piiramiseks muudeti Eestis 2015. ja 2016. aastal põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõudeid. Kui 2014. aastani piisas põllumajandustootmises mittekasutatava maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitamiseks minimaalselt sellel kasvava taimestiku hekseldamisest, siis 2015. ja 2016. aastal piirati sellise maa osakaalu, mille puhul võis heksli jätta koristamata. Sisuliselt piirati sellega ka hekseldamise kui ühe levinud ja suhteliselt soodsa põllumajandusmaa hooldusviisi kasutamist.

Muudatuste mõju selgitamiseks viis Eesti Maaülikooli majandusja sotsiaalinstituut maaeluministeeriumi tellimusel läbi rakendusuuringu1 „Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016“. Uuringu kaks peamist küsimust olid: Milline on olnud aastatel 2015 ja 2016 rakendatud heksli maha jätmise (hekseldamise) piiramise mõju?

Kui tulevikus on võimalik hekseldamine kas täielikult keelata või täielikult lubada, siis milline oleks ühe või teise variandi mõju?

Nendele küsimustele vastamiseks kasutati PRIA registrite ja toetustaotluste andmeid ning viidi läbi kaks küsitlust, üks otsetoetuste taotlemisest 2016. aastal loo-

“euroheinateos” bunute seas, teine 2016. aastal otseHeades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatava põllutoetuste taotlejate seas. ÜPT taotmajandustootmises mittekasutatava maa osakaal kasutatavast põlluste andmetest selgus, et 2013– lumajandusmaast maakonniti 2015. aastal, % 2016 suurenes põllukultuuride ÜPT alune pind 47 135 ha (7,6%) 20,1–25,5 võrra 664 490 ha-ni. Püsirohumaa ja tundliku püsirohumaa ÜPT alu10,1–20 Lääne-Viru ne pind vähenes 13 941 ha (4,8%) Harjumaa 4,9 4,9–10 võrra. Seejuures 2016. aastal väheIda-Viru 7,7 22,2 nes püsirohumaa ja tundliku püsirohumaa ÜPT alune pind 10 988 ha võrra.

Järvamaa Raplamaa Hiiumaa Kui 2013. aastal sai otseLäänemaa 5,7 25,5 12,8 toetusi ja MAK-i keskkonna18,7 Jõgevamaa toetusi 19 024 majapidamist, siis 6,3 2016. aastaks vähenes toetuPärnumaa se saajate arv 1985 (10,4%) 19,8 Viljandimaa Saaremaa Tartumaa võrra. Seejuures 2016. aas8,9 9,5 23,4 tal vähenes toetuste taotlejate arv võrreldes 2015.

Põlvamaa aastaga 1947 võrra. Kõige 9,9 Valgamaa enam oli nende hulgas ku18,9 ni 10 ha ÜPT aluse pindalaVõrumaa ga taotlejaid. Toetuste taotlemisest 24,1 loobunute hulgas suurenes 2015. ja 2016. aastal märkimisväärselt ai- Joonis 2. Allikas: Statistikaamet, 2016 nult põllumajandusmaa hooldamisega tegelevate taotlejate osakaal. ti märkimisväärselt just 2016. aas- ramine tõi kaasa toetuse saaja2016. aastal ilmnes muudatuste tal, seda eeskätt just väiksemate ja te arvu ja sellega seoses osaliselt mõju enim suurema püsirohumaa osakaalu- ka ÜPT-aluse püsirohumaa pindKui 2013. aastal oli toetuste saa- ga toetuse saajate arvelt. Toetuste ala vähenemise läbi kahe peamise jate keskmine ÜPT-alune pind 50,1 taotlemisest loobunute küsitlusest mõjumehhanismi: ha ning püsirohumaa ja tundlik selgus, et 64,8% vastanute jaoks oli See vähendas „euroheinateo“ püsirohumaa moodustas sellest peamine toetuse taotlemisest loo- tasuvust, kuna soodsaimat maa 30,9%, siis 2016. aastaks oli keskmi- bumise põhjus liiga väikesed toe- hooldamise viisi piirati. ne ÜPT pind kasvanud 57,5 ha-ni tused võrreldes taotlemise ja nõueOsadel toetuse saajatel puudus ja püsirohumaa ja tundliku püsiro- te täitmisele mineva vaeva ja ku- tehnika niite (või heksli) koristahumaa osakaal kahanenud 28,3%- luga. Teine väide, millega nõustus miseks ja ei olnud võimalik tellini. Vahepealsetel aastatel toetuste 52,6% vastanutest oli, et toetuste da ka vastavat teenust. taotlemisest loobunud majapida- taotlemisest loobuti, kuna ei oldud Teine oluline tegur, mis tõi kaamiste kaalutud keskmine ÜPT-alu- võimeline uusi minimaalseid hool- sa põllukultuuride pindala suurene pind oli 15 ha, sellest püsirohu- dusnõudeid täitma. nemise ja püsirohumaa pindala vämaa ja tundlik püsirohumaa 48,5%. henemise, on kriis piimatootmiSeega vähenes püsirohumaa ja Toetuse saajate arvu vähenemi- ses. Madala piima kokkuostuhintundliku püsirohumaa ÜPT-alune sel kaks põhjust na tõttu perioodil september 2014 pind ning toetuse saajate arv eriVõib väita, et hekseldamise pii- kuni oktoober 2016 vähenes piima51

TOETUSED tootmise tasuvus, piimatootmisele spetsialiseerunud tootjate arv ja piimalehmade arv. Tootmissuuna muutmisel ja/või müügitulu vähenemise kompenseerimiseks suurendati püsirohumaade arvelt põllukultuuride pindala. Nagu teada, peavad tänavu 1722 majapidamist seetõttu püsirohumaa taastama ca 8000 hektaril.

Tänaste reeglite kohaselt on edaspidi hooldusnõudeid kehtestades võimalik hekseldamine kui ÜPT-aluse põllumajandusmaa hooldamise viis kas täielikult keelata või lubada seda kasutada ilma piiranguteta2. Küsimuse „Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust?“ vastustest selgus, et kui hekseldamine ÜPT alusel maal täielikult keelata, siis loobutaks osade püsirohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest ja juhul, kui neid maatükke renditakse, siis loobutaks nende rentimisest.

Potentsiaalseid loobujaid oleks enam kuni 10 ha ÜPT-aluse pinnaga toetuste saajate hulgas, ning nende toetuse saajate hulgas, kes tegelevad vaid põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisega, aga ka taimekasvatusele spetsialiseerunud põllumajandustootjate hulgas.

Peamine põhjus on siin niite koristamiseks vajaliku tehnika puudumine ja karjatatavate loomade puudumine. Hekseldamise lubamisel maakasutuses olulisi muutusi ei toimuks.

Hekseldamise keelamine muudaks nii mõndagi Seega tooks hekseldamise ÜPTaluse põllumajandusmaa hooldusviisina keelamine kaasa suuremaid muutusi eeskätt püsirohumaa turul. Võib eeldada, et osa püsirohumaid liiguks „euroheinategijate“ ja taimekasvatusele spetsialiseerunud põllumajandustoot-

52

65%

toetuse taotlemisest loobunute jaoks oli põhjuseks liiga väikesed toetused võrreldes taotlemise ja nõuete täitmisele mineva vaeva ja kuluga.

Hekseldamise

keelamine mõjutab kõige enam väikesi majapidamisi, kes küll ei tooda toitu turgudel müümiseks, kuid on olulised maapiirkonnas inimasustuse säilitamiseks. jate käest kariloomade kasvatamisega tegelevatele põllumajandustootjatele. Kuid võib arvata, et osa püsirohumaid läheks ÜPTaluse pinna arvestusest välja, mis ühelt poolt võiks pisut suurendada ÜPT ühikumäära, kuid teiselt poolt, nagu näitas ka 2016. aasta kogemus, seaks ohtu Eesti püsirohumaa osakaalu säilitamise kohustuse täitmise.

Siinkohal tekib paratamatult küsimus, kas püsirohumaa pindala, mida Eesti tuleb säilitada, pole mitte liiga suur. Eurostati andmetel oli 2013. aastal Eesti püsirohumaa osakaalu poolest kogu kasutatavast põllumajandusmaast (33,9%) EL-is 13. kohal, esimesed kolm on Iirimaa (79,0%), Ühendkuningriik (63,1%) ja Sloveenia (58,6%). Eestile sarnasema topograafiaga Hol-

landis moodustab püsirohumaa kasutatavast põllumajandusmaast 41,8%, Belgias 37,2% ja Lätis 34,8%.

Kui võrrelda, milline on veiste arv ühe ha püsirohumaa ja ajutise rohumaa kohta, siis selle näitaja poolest on Eesti EL-is alles 24. kohal.

Seega pole „euroheinateo“ põhjuseks mitte liiga suur püsirohumaa osakaalu säilitamise kohustus, vaid pigem teiste EL-i liikmesriikidega võrreldes „liiga“ ekstensiivne kariloomakasvatus.

Kas püsirohumaad võib säilitada ainult põllumajandustootja?

Otsapidi haakub see teema ka ÜPP edasise arengu arutelus aktiivse põllumajandustootja mõiste sisustamisega. Kui ÜPP eesmärk on lisaks toidujulgeoleku tagamisele ka püsirohumaade (ühelt poolt tootmispotentsiaal, teiselt poolt elurikkusse tagaja) säilitamine, siis kas on oluline, et püsirohumaid säilitab heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes põllumajandustootja või võivad seda teha ka need isikud, kes ei tooda turgudel müümiseks põllumajandussaadusi?

Kui püsirohumaid peaks heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitama põllumajandustootjad, siis mis oleksid selleks mõistlikud põllumajanduslikud hooldusviisid? Kas nende põllumajanduslike hooldusviiside kasutamise eest tasub toidutarbija või avalike hüvede tarbija? Loodetavasti saavad need küsimused ÜPP tuleviku üle käivates aruteludes ammendavad vastused.

Uuringu aruandega saab tutvuda www.pikk.ee.

2 Nii majanduslikust kui ka keskkonna seisukohast oleks optimaalne teatud oludes hekseldamist lubada ning mõnel aastal jätta ka püsirohumaad niitmata või hekseldamata. See eeldaks kohalike olude põhist lähenemist, mida tänane ühine põllumajanduspoliitika paraku ette ei näe.

1

Heksli ja niite mahajätmine keelatakse

M

aaeluministeerium on otsustanud 2017. ja 2018. aastal lubada ÜPT-aluse püsirohumaa hekseldamist koos heksli mahajätmisega. Alates 2019. aastast ei tohi ÜPT-alusel maal niidet või hekslit maha jätta. Hekseldamise keelamisest kaks aastat ette teatamine on mõistlik, kuid jätab tuleviku asjus üles küsimusi.

Kuna pole kuigi tõenäoline, et püsirohumaa säilitamise kohustust õnnestub tulevikus vähendada, siis tuleb püsirohumaid hoida heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Olukorras, kus kariloomakasvatuse arengut ei piira rohumaade vähesus (põllumajandustootjate kaupa võib olukord muidugi erineda), tuleks osade püsirohumaade hooldamiseks edaspidi need niita ning niidetud biomass kokku

koguda. Esiteks on see kulukam kui hekseldamine ja heksli mahajätmine, teiseks pole kokku kogutud biomassiga suurt midagi peale hakata. Raha kulutamine selleks, et biomass kokku koguda ja metsa äärde vedada, on ebamõistlik nii majanduslikult kui ka keskkonna seisukohast. Kui see biomass õnnestuks rohusöödana eksportida, siis see kindlasti ei oleks kõrge lisandväärtusega eksporditoode.

Lisandväärtuse loomise seisukohast jätab see kaks varianti: Tuleks suurendada kariloomade (eelkõige lihaveised, lambad ja kitsed) kasvatamist, mille käigus saaks püsirohumaade säilitamise kohustus täidetud.

Kokku kogutav biomass tuleks ära kasutada energia tootmiseks.

Esimese variandi puhul tuleb suuta

lisanduv toodang (elusloomad, veise- ja lambaliha, kitsepiimatooted) eelkõige eksporditurgudel maha müüa. Teine variant eeldab täiendavaid toetusi bioenergia tootmiseks. Kui tegemist oleks perspektiivika bioenergia allikaga, siis kogutaks see biomass ka täna kokku.

Püsirohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitamine on Eestis mitmekihiline teema. Hekseldamise kui ühe ÜPT-aluse rohumaa hooldusviisi keelamine tooks probleeme püsirohumaa osakaalu säilitamise kohustuse täitmisega. Ära ei saa unustada ÜPP sotsiaalset rolli maapiirkondades. Hekseldamise keelamine mõjutab enim väikesi majapidamisi, kes küll ei tooda toitu müümiseks, kuid on olulised maapiirkonnas asustuse säilitamiseks.

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA, TÖÖSTUSMASINATE, VEOAUTODE

REHVID MINE JA K U

LU

NE HA AR

DU

SUU

R

Info telefonil 605 6084

S

EP

ÄRA

M I S K I N DLU

www.vianor.ee

***

Member of Nokian Tyres

MESS Hea teada Mess on avatud 20.–22. aprill 2017 Neljapäev, 20. aprill kell 10–18 ametlik avamine kell 12.00 Reede, 21. aprill kell 9–18 Laupäev, 22. aprill kell 9–16 A hall – metsandus B hall – aiandus C hall – põllumajandus E hall – loomad F hall – Maamessi turg Väliterritoorium

Foto: Eiko Kink/Äripäev

Maamess tähistab juubelit Tartu Näituste messikeskuses toimub 20.–22. aprillil juba 25. korda Maamess, mis tänavu laiub 60 000 ruutmeetril.

Tavahallidele lisaks on messiplatsil ka loomatelk ja turutelk, samuti Show Arena.

Milliste soovide ning uudistega lähevad messile osalejad?

TOOMAS RÜÜTEL LINERY OÜ

M

essil oleme osalenud palju aastaid suurel pinnal, tänavugi paikneme nii välipinnal kui C-hallis. Olulise uudistootena esitleme messil robotit Discovery 120 Collector, mis on lehmalautades väga hea lahendus: seadmega tagame loomade sõrgade hea seisundi ja saame viia lautade hügieeni täiesti uuele tasemele.

Discovery 120 Collector „kõhtu“ kogutakse 340 liitrit läga, tark seade liigub loomade vahel, neile vi54

ga tegemata, ei ole kette ega trosse, pole muret, et läga lükatakse koridori laiuselt. Oluline on ka seadme mobiilsus, ta on seadistatud nii, et teab, kuhu liigub ja kuhu kogutu paneb.

Lisaks tutvustame välialal silotehnoloogiaid, heinatehnikat, samuti hakkepuidul töötavat küttelahendust, mis sobib nii eramutele, kortermajadele kui katlamajadele – ka messiplatsil olevas telgis saab olema tõeliselt soe.

ENNO LILLESTE

N

MÕISAKÜLA MASINATEHAS

äitame messil valdavalt omatoodangut, laadureid, nende tööriistu. Olulise uudisena kuulub meile Weimeri metsatehnika kaubamärk. Tahame teada anda, et jätkame Weimeri tootmisega, meie poole võib pöörduda ka tehnoloogia ja tagavaraosade küsimustes.

Metsandusriistadest näitame võsagiljotiinide valikut, tutvustame ka üht uut mudelit keskmise tonnaažiga ekskavaatoritele.

Maamessil käimine on traditsioon, me pole küll päris iga kord kohal olnud, ent mullu olime väljas ja tulime taas.

IVAR LAPA TEKNEST OÜ

Meie tutvustame paari uudistoodet. Üks neist on loomade automaatne jälgimissüsteem Smartbow, mis võimaldab kiiresti kindlaks teha looma asukoha farmis, avastada inda, jälgida mäletsemist ja tervist ning kõike seda ööpäevaringselt. Teiseks esitleme veise vatsatöö parandamiseks mõeldud fermenti – et loom suudaks rohkem kiudu ära seedida ja saaksime jõusööda andmist vähendada ning põhisööda osakaalu suurendada.

Messil osalemise kasutegur ilmneb tagantjärele, aastate pärast.

Kindlasti tuleb pärast messi aega leida, et loodud kontaktidega tööd jätkata – messil müümise efekt on ammu kadunud. Võib-olla traktoreid saab kohapeal müüa, aga söödalisandite jms puhul tuleb hiljem tutvustustööd jätkata.

Raievõistlused Maamessil

R

aievõistlusi on peetud juba 22 aastat, tänavu konkureerivad lisaks Eesti tegijatele xTREEm Cup 2017 Kevadkarikas raames ka osalejad Lätist, Leedust ja Soomest.

22. aprillil toimuv Kevadkarikas on raievõistluste sarja võistlustest kõige mahukam. Puude langetamisest saab taas osa just Tartu Näituste platsil, kus langetatakse 12-meetriseid palke, mis annavad pealtvaatajale elamuse nii täpsusest puu maapinnale kukkumisel kui ka kiirusest ja osavusest.

Võistlejad teevad läbi ka võistkondliku teatevõistluse: arvesse läheb kõigi meeskonnaliikmete kiirus, vastupidavus ja täpsus. Lisaks tavapärastele raievõistlustele pakub Kevadkarikas sel aastal vaatamiseks ka võsasaagide võistlust, sest noorendiku hooldus on meie metsades järjest olulisem.

Kutsehariduse edendamine ja kutseõppe propageerimine on neil võistlustel alati olulisel kohal, samuti ohutud töövõtted ja praktilised teadmised. Seetõttu tehakse sel aastal lisaks Luua Metsanduskoolile võistluste organiseerimisel koostööd ka Sihtasutusega INNOVE.

Uudised tähistatakse sea-märgiga

M

aamessil on traditsioon põnevamaid eksponaate esile tõsta messi kujunduselt pärit looma- või linnumärgiga. Tänavu on uudised märgistatud sea-märgiga.

Sea-märk juhatab külastajad eksponaatideni, mis on uudisväärtuslikud või paistavad silma oma suuruse, võimsuse või hoopis ökonoomsuse poolest. Uudiste leidmiseks on need Maamessi skeemil ning ekspositsioonides tähistatud spetsiaalsete märkidega – see lihtsustab uute põnevate eksponaatide üles leidmist.

Sea-märgi all tutvustab näiteks Baltic Agro Machinery maailma suurimat aktiivsepareerimis- ja sõelapinnaga klahvkombaini John Deere T670. Salo Machinery on väljas võimsa hakkuriga, mille ülekanne tuleb alusauto Volvo FH16 750-hobujõuliselt mootorilt.

Raktoom esitleb Eestis esmakordselt Multihog väiketraktorit, millele saab paigaldada üle 40 lisa erinevateks töödeks – teha talvel lumetõrjet, suvel teehooldust jne. Paide masinatehas on aga väljas haagisega, mida Eesti turul tutvustatakse esmakordselt. Tegemist on haagisega, mis sobib kasutamiseks eriti rasketes tingimustes.

UUDISED Hüvitis looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu eest

E

rametsakeskus võtab Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusi vastu 4.–22. aprillini ning nüüd on võimalik hüvitist taotleda ka sihtkaitsevööndisse jäävatele metsadele väljaspool Natura võrgustiku ala.

Natura toetuse eesmärk on hüvitada erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal ning alates 2017. aastast ka sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal, mis on väljaspool Natura võrgustiku ala. „On hea meel, et nüüdsest laieneb hüvitis ka metsaomanikele, kelle mets jääb Natura võrgustikust väljapoole, kuid on ometi rangete piirangutega koormatud. On õiglane, et eraomandi kasutuspiirangud nüüd hüvitatud saavad,“ märkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Hea teada Taotlemise tingimustega saab tutvuda erametsaportaalis www.eramets.ee.

Kõige kiiremini ja mugavamalt saab hüvitist taotleda e-PRIA-s (epria.pria.ee/epria), kus vajalikud andmed on eeltäidetud metsaomanikule kuuluvate toetusõiguslike metsaaladega ning taotluse saab esitada vaid mõne minutiga.

E-taotluse allkirjastamiseks on vajalikud kehtiv ID-kaart ja pin-koodid või mobiil-ID.

Hüvitise määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 60 eurot hektari kohta aastas.

Allikas: SA Erametsaliit

Noortalunikud võtavad omavahel mõõtu Türi Lillelaat toimub tänavu 19.–21. maini ning siis leiab kevadpealinnas aset ka vabariiklik kutsevõistlus Noortalunik 2017.

Laada esimesel päeval, 19. aprillil, toimub põllumajandusvaldkonna noortele (nii õpilastele kui ka alla 30-aastastele põllumeestele) üle-eestiline võistlus kümnel maaelu puudutaval alal.

Mitmed võistlusalad on atraktiivsed ning väga hästi jälgitavad ka pealtvaatajatele.

Võistlusalad on järgmised: Väetiste külvinormi arvutamine Või valmistamine purgis Veiste eluskaalu määramine Traktori täpsussõit Põllu suuruse määramine sammudega Põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine Lüpsimasina hooldus Põllutööriistade haakimine traktorile Saeketi vahetus Kasti valmistamine

Mõisaküla masinatehas pakub:

KÜLASTA MEID MAAMESSIL!

OÜ Mõisaküla Masinatehas www.mtm.ee info@mtm.ee

tel 5628 6151

Sajast rukkipõllust veel 14 puudu!

E

esti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud aktsioonile „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!” on aprilli alguse seisuga registreeritud 86 rukkipõldu, mis kokku võtavad enda alla 1485 hektarit.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus täpsustas, et osad tootjad on kirja pannud mitu põldu – aprilli alguse seisuga osaleb 65 põllumeest. Väärt ettevõtmisega on võimalik ühineda kuni 15. maini.

Eesti Rukki Selts algatas möödunud aasta kevadel Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud liikumise “100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!”.

Liikumise üldisem eesmärk on hoida elus eesti rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone, päranda-

des ka uutele põlvkondadele austuse leiva ja leivavilja vastu. Lähem eesmärk on teha omalaadne ja maitsev juubelikingitus Eestile.

3. juunil 2016 sõlmisid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu Mill möldrite esindajana ja Leibur leivatootjana neljapoolse koostööleppe. Leppe kaudu püütakse saavutada, et vähemalt sada rukkikasvatajat kõigist Eesti maakondadest külvaks 2016. aastal põllutäie rukist. Kõigi rukist külvanud ja aktsiooniga liitunud ehk oma põllu registreerinud rukkikasvatajate põllud tähistatakse vastava viidaga. See on ühtlasi toetusavaldus aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.

Aktsiooni raames külvatud ja koristatud saaki kasutavad veskimehed leivajahu tootmiseks ning

Hea teada 15. maini 2017 saavad põllumehed-rukkikasvatajad liituda ettevõtmisega „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!” ja oma rukkipõllu registreerida.

Registreeruda saab kas Eesti Rukki Seltsi või Eesti Põllumeeste Keskliidu kodulehel.

kodumaisest, 2017. aasta uudseviljast küpsetatud rukkileib jõuab 2018. aasta alguseks „Juubelileiva“ nime all tarbijateni.

24. augustil 2016 Väike-Maarja vallas toimunud suurel külvipäeval külvas ettevõtmisele pühendatud esimese rukkipõllu rukkikuningas Hans Kruusamägi.

HELI LEHTSAAR-KARMA

Parim lahendus ettevõtjale, kellel oma mets või võsa: kütus peaaegu tasuta käes!

Hakkpuidul töötavad hooldusvabad väikekatlamajad alates 50 kW Eesti, Leedu ja Austria inseneride poolt arendatud unikaalsed lahendused Keskkonnasõbralik soojusenergia

Eestis juba

Tehnika 1, Paikuse, 86602 Pärnumaa | Tel: +372 5664 0892| E-post: info@swenergia.ee

töötavat lahendust!

ÜRITUS Korraldajad ootavad, et tänavu avaks oma uksed üle paarisaja talu.

Foto: Kalev Lilleorg

Ava oma talu uksed!

K

uni 1. maini saavad talupidajad oma talu registreerida üle-eestilisele avatud talude päevale, mis tänavu toimub 23. juulil.

Avatud talude päev toimub juba kolmandat korda. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti avavad oma uksed, et näidata kohaliku toidu kasvamist ja valmimist.

Külas saab käia kl 10–17.

Huvilised saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Inimesed tagasi maale Märtsi lõpus Jänedal toimunud avatud talude päeva ettevalmistaval infopäeval esinenud maaeluminister Tarmo Tamm innustas talunikke osalema. „Talude avamisega kutsute inimesi tagasi maale ja näitate neile tublisid ja lahkeid inimesi, kes maal toimetavad, see on tänuväärne,” ütles Tamm.

Võrreldes 2015. aastaga, mil ava-

58

tud talude päev esimest korda toimus, oli mullu tunduvalt rohkem nii avatud talusid kui ka neid väisanud külastajaid. 2015. aastal avas oma uksed külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligi 45 000 külastust.

2016. aastal osales ligi 250 talu ja tehti ligi 85 000 külastust.

Korraldajad ootavad, et tänavu avaks oma uksed üle paarisaja talu. 6. aprilliks oli registreerunud 118 talu ning kõik Eesti maakonnad on juba esindatud. Kõige arvukamalt on praegu kirjas Harjumaa (21) ja Pärnumaa (19) talusid.

Suur koostööprojekt 2017. aasta avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus ning mitmed põllumeeste esindusorganisatsioonid. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud LEADER-i tegevusgrupid, kelle vabatahtlikud koordinaatorid aitavad põllumajandustootmistel ja taludel avatud talude päevaks valmistuda. Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis koostöös maae-

Hea teada Avatud talude päev 23. juulil Talude ja põllumajandustootmiste registreerimine üle-eestilisele avatud talude päevale kestab 1. maini.

Registreerimine ja täpsem info www.avatudtalud.ee

118

talu oli 6. aprilliks end avatud talude päevale kirja pannud. Neist 48 osaleb juba kolmandat aastat. luministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega. Avatud talude päevi korraldatakse paljudes riikides üle maailma, näiteks Soomes, Rootsis, Belgias, Suurbritannias. Avatud talude päeva rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Vastupidav. Mitmekülgne.

Sinu töökoda

Laud aLates

+ KM

taBuRet

€ 105,+ KM

AJ pakub parimaid sisustuslahendusi juba 40 aastat. Pikaajalised kogemused muudavad meid oma ala asjatundjateks. Meie valikus on üle 15 000 toote kontorisse, lattu, kooli ja tööstusele. Vaata ajtooted.ee