Pollumehe Teataja, august 2017 by Meediapilt OÜ

nr 17 august 2017

EES T I PÕL LU MA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

Tähistame koos meie robotlüpsi 20 aastat DeLavali VMS – enam kui lihtsalt lüpsirobot

Gerd Horsink Horsinki farm, Saksamaa

Bastien Rocher Animat 53 farm, Prantsusmaa

Sündmuse tähistamiseks kutsume sel sügisel avatud uste päevadele enam kui 200 robotlüpsi farmi üle kogu Euroopa.

Sofia Eriksson Erikssoni farm, Soome

Missioon sai alguse 1989. aastal toimunud künni MM-il Norras, kus esmakordselt osalesid Eesti kündjad koos eestvedaja Arvi Tammeliga. Võistluste ajal loodi sidemed atrade tootja Kverneland esindajatega ning alguse sai aastakümneid kestnud koostöö. 25 aastat tagasi, septembris 1992.a. registreerisime firma ja hakkasime tarnima Eestisse tuntud Norra firma Kverneland atru, külvikuid, niidukeid ja teisi masinaid. Täna müüme aga enam kui 20 Euroopa tuntud tootja põllutehnikat. A.Tammel ASi areng on olnud nende aastate jooksul märkimisväärne. 2000. aastal avasime ettevõtte esinduse Saaremaal, kolm aastat hiljem valmis uus müügikeskus Jõgeval, 2005. aastal ostsime Leho Kaubandus OÜ Viljandis, kaks aastat tagasi Türi Bel-Est OÜ ning valikusse tulid taas Belarus traktorid. 2015. aastal valmis Jõgeval uus laohoone, ehitamist ootab Bel-Esti müügihall. Eesti põllumees väärib parimaid atru, külvikuid, kombaine jm masinaid. Oleme lähtunud põllumeeste vajadustest ning orienteerunud pigem kvaliteetsele tehnikale kui odavale hinnale. Koos põllumeestega on üle elanud raskemaid ja paremaid aegu, usume, et tulevikus läheb meil kõigil veelgi edukamalt.

1992 – ESIMESED NORRA ADRAD EESTIS 1993 – ESIMESED RULLSILO MASINAD EESTIS 1994 – TAARUP ja ORKEL SILOMASINAD 1995 – UNDERHAUG KARTULIMASINAD 1997 – CASE TRAKTORID ja ROOTORKOMBAINID 2000 – ESIMESED SAAGIKUS-JA VÄETUSKAARDID 2000 – MERLO TELESKOOPLAADURID 2001 – EINBÖCK ÕKOÄKKED 2006 – ECKOMAT ja MINIMEERITUD HARIMINE 2012 – ELHO ROHUSÖÖDAMASINAD- UUS TASE 2015 – BELARUS TRAKTORITE UUS TULEK 2016 – ELHO HÜDROAJAMIGA KIVIKOGURID

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Kuidas noored põllumajandusse tuua – selles on küsimus Riskijuhtimine: ideid on, teostust veel mitte

4 6–8

Persoon: Koolitare talu pererahvas rabab mitmel rindel

10–13

Taani sõnnikumajandusest on üht-teist õppida

16–17

Pildigalerii: 280 avatud taluust

18–19

Seakasvatajad on mõõnast üle saanud

20–23

Uuenev metsaregister muutub funktsionaalsemaks

24–25

Viljakasvatajatel tõotab tulla hea saagiaasta

26–29

Mida suudab kaasaegne kombain?

30–31

Viljahoidlad enne uue vilja sissetoomist puhtaks!

32–34

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub oktoobris 2017.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Põlluma janduse suur proovikivi on tööjõu vananemine

Kelle roll ja ülesanne on teadvustada Eesti inimestele, mida kujutab endast tänapäeva põllumajandus? Kindlasti ei ole see ainult valdkonnas hariduse andjate, maaeluministeeriumi, põllumeeste endi ega ka nende esindusorganisatsioonide ülesanne.

Kuidas kuvandit muuta? Paljude inimeste ettekujutus põllumehest ja tema töödest on tagurlik ja negatiivse alatooniga. Kui põllumajandusettevõte otsib näiteks farmitraktoristi ja ei saa ühtki sooviavaldust, siis tekib küsimus, miks?! Kas probleem on kuvandis või on seal teised põhjused? Kuidas kuvandit muuta? Mida teha teistmoodi, et leida endale vajalikku tööjõudu? Ka siin on põllumehed juba innovaatilise lahenduse leidnud. Kui elektriautode tootja Tesla teavitas, et soovib ehitada Ida-Euroopasse veel ühte tehast, siis paljud riigid, sh ka Eesti, tegid videolõigu, et Teslale näidata, miks just meid peaks valima. Miks mitte kasutada põllumajanduses tööjõu leidmiseks sarnast lahendust. Niimoodi valmiski näiteks Kehtna Mõisa esimene videotöökuulutus, kus näidati kolme minuti jooksul, milles seisneb farmitraktoristi töö. Videot jagati Facebookis mõne päevaga üle 500

Kes peab kuvandit muutma? Siiski korraldatakse koostöös kõikide osapooltega mitmeid huvitavaid sündmusi, mis aitavad kaasa positiivse kuvandi loomisele. Näitena toon välja tänavu kevadel juba 17. korda toimunud noortalunike kutsevõistluse, mille peamine eesmärk on just noorte seas põllumajanduse populariseerimine. Selle ürituse edukaks kordaminekuks saavad kaasa aidata kõik eelmainitud osapooled. Samas on aasta aastalt olnud järjest raskem leida vabatahtlikke noori tegevpõllumehi, kes sooviksid võistlusest osa võtta. Sellel aastal tulid võistlusele Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Eesti Maaülikooli õpilased. Teine oluline positiivne sündmus, mis aitab põllumajandusest positiivset kuvandit luua, on juuli lõpus toimuv avatud talude päev, kus üle-eelmise aasta osalejate arvuga võrreldes (147 talu) oli tänavu osalejaid pea kaks korda rohkem (280 talu). Valdkonna siseselt peaksime mõistma, et põllumajandusest positiivse kuvandi loomine peab olema ülesanne number üks, sest kõik muud probleemid, mis meid puudutavad, leiavad tõenäoliselt positiivse lahenduse just tänu mõistmisele, mille saavutamiseks oleme ise palju ära teinud.

Ann Riisenberg EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNAVALDKONNA JUHT

elleks, et me saaksime rääkida jätkusuutlikust tootmisest ja maaelu elavdamisest, on ülioluline teha jõupingutusi, et noored sooviksid põllumajanduserialasid õppima minna. Tähtis on noortele näidata, et tänapäeva põllumajandus pole pelgalt käsitsi räpases keskkonnas lehma lüpsmine ja lagunenud traktoriga põllul tolmuse töö tegemine, vaid see on majandusharu, mis areneb tehnoloogiliselt kiiresti ja on väga põnev ning väljakutseid pakkuv.

Paljude

inimeste ettekujutus põllumehest ja tema töödest on tagurlik ning negatiivse alatooniga. korra ja see kogus ligi 30 000 vaatamist. Tulemused olid ettevõtte jaoks väga positiivsed – leiti lausa kaks väga tublit noort inimest, kes asusid tööle. Huvitav tähelepanek oli ka see, et videot näinud ettevõtja sõbrad ja tuttavad olid väga positiivselt üllatunud, sest nende arusaam farmitraktoristi tööst oli teistsugune. Naljatamisi tehti ka ettepanek, et nemadki oleks huvitatud sellise töö tegemisest. Kuid mis on videotöökuulutuse juhtumi järeldus? Järeldus on selles, et enamikul inimestel puudub ettekujutus tänapäeva põllumajandusest.

FOOKUS

Kuidas valmistuda tulevasteks kriisideks? Ilmaolud, poliitika, turg – ükski neist ei püsi muutumatuna ja kõik võivad põllumehe hästitehtud plaanid iga hetk pea peale keerata. Kuidas selleks valmis olla ja halvim ära hoida? TEKST: VIVIKA VESKI

Piimakarjakasvataja Lembit Paal leiab, et ühe riskijuhtimise meetmena võiks kõne alla tulla riigi osalusega äriühingu või fondi loomine, kuhu ka põllumehed saaksid soovi korral panustada. Foto: Julia-Maria Linna

Üha rohkem kõneldakse põllumajanduses vajadusest riskijuhtimise järele – mida ette võtta, et kriisid tootjat jalust ei lööks? Maaeluministeeriumi põllumajanduse ja maaelu asekantsler Marko Gorban meenutab, et kui koostati maaelu arengukava 2014–2020, pakkusid nad põllumeestele välja võimaluse rakendada sissetuleku stabiliseerimise vahendit. Gorban selgitab: „Sissetuleku stabiliseerimise vahend toimib põhimõttel, et luuakse riigi ja põllumeeste ühisfond, kuhu panustavad maksetega nii põllumehed kui ka riik maaelu arengukava kaudu. Kui põllumehe sissetulekud langevad üle 30 protsendi, siis oleks fondi vahenditest võimalik kuni 70 protsenti sissetulekute langusest kompenseerida.” Sel ajal ei olnud aga kriis veel käes ja sellepärast puudus sektoril huvi riskijuhtimismeetmete rakendamise vastu. Kõik algab põllumehest „Praeguseks on olukord muutunud. Viimased aastad on meie põllumeestele olnud keerulised. Kuigi olukord on paranenud, on just nüüd, kui eelmine kriis on kõigil värskelt meeles, oluline alustada diskussiooni selle üle, mida me eelmisest kriisist õppisime ja kuidas järgmiseks paremini valmis olla. See on ka põhjus, miks me teemale nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikul tasandil tähelepanu juhime,” räägib Gorban. „Kõik algab sellest, kas põllumehed tahavad hindade stabiliseerimise mehhanismi luua või mitte,” ütleb Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg. Ta leiab, et mõnes põllumajandussektoris läheb hinna stabiliseerimise mehhanismi kindlasti vaja, näiteks piimanduses. Samas rõhutab ta, et sellise mehhanismiga liitumine peab olema põllumajandustootjale vabataht-

Kõik algab sellest, kas põllumehed tahavad hindade stabiliseerimise mehhanismi luua või mitte.. Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees

lik. Rosenberg põhjendab, et paljud põllumehed on kogunud omakapitali, tekitanud endale reserve ja nende ettevõtted on hea likviidsusega. Kui nad on näidanud pika aja jooksul, et ei ole kordagi hätta jäänud, pole neid mõtet sellise ühiskindlustusega „karistada”. Aga teised, kes on palju investeerinud, paigutanud kogu oma vaba raha näiteks uute tootmishoonete ehitamisse, nemad peaksid mõtlema sellisele mehhanismile. „Kui kogu investeering on üles ehitatud kindlale piima hinnale, olgu see siis 28 või 30 senti, on vaja saada stabiliseerimismehhanismist kompensatsiooni, kui piima hind kukub,” selgitab MES-i juht. Munad erinevatesse korvidesse Nii ongi Raul Rosenberg seda meelt, et kriisideks valmisolek ja riski juhtimine sõltub kõigepealt ettevõtjast endast. „Elementaarsed asjad, mis riski maandavad, tuleks põllumajandustootjal ise ära teha,” ütleb Rosenberg. Kuidas seda teha? Näiteks viljakasvataja saab kasvatada erinevaid põllukultuure – nii talivilja kui ka suvivilja. Suviviljadest ja taliviljadest omakorda erinevaid kultuure. Koristusperioodi saab jaotada pikale ajale, nii et jõuab olemasoleva tehnikaga kõik ära koristada – siis ei pea tehnikasse nii palju investeerima. „Kui siis ettevõtjad ei investeeri üle,

vaid koguvad omakapitali, tagavad hea likviidsuse, siis suudavad nad ka keerulisel ajal arved ära maksta,“ selgitab Rosenberg. Nüüd on hakatud riskijuhtimisest kõnelema hindade stabiliseerimise ja saagi kindlustamise võtmes, kuid Rosenbergi kinnituse kohaselt kujutavad ka Euroopa ühise põllumajanduspoliitika pindalapõhised otsetoetused endast riskimaandamise elementi, hõlbustades omakapitali kogumist. Samas mõistab Rosenberg ka põllumehi, kes on valinud kogumise asemel investeerimise ja riski – kui jõuad oma äriplaani realiseerimisega kriisist ette, on tasu võetud riski eest kasum. „Peale selle alustavad tänapäeval paljud põllumajandusettevõtlust laenuga, omakapitali ei saagi olla tekkinud,“ tõdeb Rosenberg. Tahetakse riigi panust Tänavu juunis Viljandis peetud põllumeeste suurkogul rääkis mullu aasta põllumehe tiitli saanud piimakarjakasvataja Lembit Paal, et riigi osalusega äriühingu või fondi, kuhu ka põllumehed saaksid vabatahtlikult panustada, võiks luua ka MES-i juurde, ja otsused tehtaks seal põllumeestest koosneva nõukogu heakskiidul. Fondi ülesanded võiksid tema hinnangul olla näiteks võimaluse loomine põllukultuuride saagi kindlustamiseks, põlvkondade vahetusega või suuremate investeeringute tegemisel võiks ettevõtete rahastamisel kasutada riigi toetatud omakapitali investeeringuid ja seal võiks olla ka investeerimislaenu meede, mis võimaldaks kriiside korral tagasimaksed külmutada. Paal nimetas, et seda ideed on MES-i juht Raul Rosenberg korduvalt tõstatanud, kuid vaatamata mitme maaeluministri toetusele pole see valitsuse heakskiitu seni leidnud.

FOOKUS

Üle Euroopa vähene huvi

änavu juunis toimunud põllumeeste suurkogul tõi Marko Gorban välja, et tuleks leida võimalusi riskijuhtimise senisest edukamaks Euroopa Liidu ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP) integreerimiseks. Ometi pole riskijuhtimine ÜPP jaoks võõras teema. Gorban viitab, et riskijuhtimismeetmetest ühises põllumajanduspoliitikas saab rääkida alates 2008. aastast, kui liikmesriikidele anti võimalus osa otsetoetuste eelarvest kasutada riskijuhtimismeetmeteks. Praeguseks programmiperioodiks, aastaiks 2014–2020, viidi riskijuhtimismeetmed üle ühise põllumajanduspoliitika II sambasse ja neid on võimalik rakendada maaelu arengukava kaudu. „Samas ei ole liikmesriigid väga aktiivselt seda võimalust kasutanud – riskijuhtimismeetmetele on kavandatud vähem kui kaks protsenti II samba vahenditest,” tõdeb Gorban. „Riskijuhtimise senisest edukamaks ÜPP-sse integreerimiseks peaks senisest enam investeerima teadus- ja arendustegevusse, mille tulemusel saaks tekkida teadmisi ja tehnoloogiaid, mis praktilise kasutuse abil aitaksid põllumehel riskidega toime tulla. Parem ülevaade hindadest ja hindade kujunemisest aitaks põllumeest tootmisotsuste tegemisel. Ühistegevuselgi on riskijuhtimises oluline roll. See aitab luua mastaabiefekti ja suurendada turujõudu, samuti väärtusahelast suurema osa oma kontrolli alla võtta, et kriisi korral ei kanduks kõik riskid ahela alumise lülini. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ekspordi edendamisele, sealhulgas tuleb teha jõupingutusi selleks, et EL muutuks kolmandate riikide turgu8

del ühtse üksusena käsitletavaks. „Otsetoetuste kui sissetuleku tagaja jätkuva võrdsustamisega tuleb jätkata, lisades täiendavaid riskijuhtimiselemente otsetoetustesse. Riskijuhtimismeetmeid maaelu arengukavades tuleb tugevdada ning tagada paindlikum rahastamismehhanism,” nimetab Gorban. Peaks tegema ettevalmistusi järgmiseks perioodiks Gorban tõdeb, et käesoleva perioodi maaelu arengukava kaudu riskijuhtimismeetmete rakendamine ei ole enam realistlik, kuid juba praegu saab teha ettevalmistusi ja analüüse selleks, et kui hakatakse planeerima järgmise programmiperioodi vahendeid, on põhjalik eeltöö riskijuhtimismeetmete võimalikuks rakendamiseks tehtud. „Reaalsus on see, et ühine põllumajanduspoliitika on järjest enam turule orienteeritud, mis tähendab seda, et turu- ja tootmisriskidega toimetulekuks peab ühelt poolt suurenema põllumeeste vastutus riskide maandamisel, ja teiselt poolt peab riik omalt poolt läbi põllumajanduspoliitika pakkuma instrumendid, mis seda teha võimaldavad,” ütleb Gorban. Ta lisab, et ka Euroopa Liidu tasandil on alanud aktiivsed arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemadel. Ühise põllumajanduspoliitika tulevik on ka üks Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteetidest. „Oma panuse sellesse diskussiooni soovime muu hulgas anda Euroopa Liidu põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas (septembri alguses – toim), mis keskendub just riskijuhtimisele,” nimetab Gorban.

Hea teada Erinevad ettepanekud riskijuhtimiseks põllumajanduses Sissetuleku stabiliseerimise vahend Luua riigi ja põllumeeste ühisfond, kuhu panustavad maksetega nii põllumehed kui ka riik maaelu arengukava kaudu. Kui põllumehe sissetulekud langevad üle 30 protsendi, siis oleks fondi vahenditest võimalik kuni 70 protsenti sissetulekute langusest kompenseerida. Põllumeestele võiks ühisfondiga liitumine olla vabatahtlik. Riigi osalusega äriühing või fond Luua Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde, vabatahtlikult saaksid panustada ka põllumehed. Äriühing või fond oleks mõeldud näiteks põllukultuuride saagi kindlustamiseks, põlvkondade vahetusega või suuremate investeeringute tegemisel võiks ettevõtete rahastamisel kasutada riigi toetatud omakapitali investeeringuid ja seal võiks olla ka investeerimislaenu meede, mis võimaldaks kriiside korral tagasimaksed külmutada. Riskijuhtimismeetmed ühtsesse põllumajanduspoliitikasse Riskijuhtimise meetmeid tuleks senisest edukamalt ÜPP-sse integreerida. Rohkem peaks investeerima teadus- ja arendustegevusse, et uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutusele võtmisega saaks põllumees paremini riskidega toime tulla. Oluline roll on ühistegevuse edendamisel ja otsetoetustesse võiks lisada täiendavaid riskijuhtimiselemente.

Töötage täisvõimsusel!

• Vedelsõnniku parem kasutamine • Toitained viiakse otse mulda • Lai valik erinevaid seadmeid

IDEAALSED LAHENDUSED Firma Fliegl esindaja ja müüja Eestis ESTONIAN AGRI COMPANY OÜ · Vitamiini 2a · 51014 Tartu · Priit Piirsalu · M: +372 5300 4901 · priit.piirsalu@estonianagri.com

www.fliegl.com

Ühistu liikmete varustamine tootmissisenditega Seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütused Ühistu liikmete teravilja ja rapsi ost-müük Kaasaegsed võimalused vilja kogumiseks ja hoidmiseks Soodsad tingimused rahastamiseks Infovahetus ja konsultatsioonid Koolitused ja õppereisid

KEVILI – USALDUS, KOOSTÖÖ JA TULEMUSLIKKUS Teguri 37B 50107 Tartu

tel + 372 5595 5755

www.kevili.ee

PERSOON

Parima talu pererahvas: innustavalt ettevõtlikud Eva ja Taivo Tuusise talupidamist järelkasvu puudus ei ähvarda: peres on kolm last, kellest noorim mängib veel liivakastis.

Tänavu taluliidu konkursil aasta parimaks taluks tunnistatud Koolitare peremees ja perenaine Taivo ja Eva Tuusis on lausa innustavalt ettevõtlikud – kahe peale on neil mitu tegusat ettevõtet, tööd antakse enam kui 40 inimesele ja haritava maa pind aina kasvab. TEKST JA PILT: KRISTINA TRAKS

Deivi lõpetas tänavu kooli ning suur vend Jaanus lööb pereettevõtmistes juba igati kaasa. Just praegu on ta sõidus Itaalias, andes ühele autojuhile puhkust. Viljakasvatus pole sugugi ainuke ala, millega Koolitare rahvas tegeleb. Alustas ju Taivo Tuusis 20 aastat tagasi hoopis saetööstusega, millele lisandus ka transporditeenuse pakkumine. Antsla vallas Kobelas asuval Sän&Män OÜ-l läks hästi ning saematerjali müüdi (ja müüakse seni) ka Inglismaale. „Muidugi saab ka iga kohalik soovija osta sobilikku materjali või ka tellimustööna lasta seda valmistada. Me teeme kõike – prussidest voodri- ja põrandalaudadeni välja,“ selgitab Eva Tuusis.

Kõik see on alguse saanud Sännast Rõuge vallast, otse Läti piiri äärest. Tänaseks on põhiosa ettevõtmistest ja igapäevategevustes kandunud juba ka naabervalda Antslasse. Pärlijõe ääres asuvas Koolitare talus elavad Tuusised juba viiendat põlve. Kõige noorem neist on kolmeaastane Timmu, kes on juba suur masinate fänn ja suudab vabalt magada traktoris, kombainis ning veoautos. Timmu suur õde

1000 hektarit vilja all Põllumajandusettevõtte Sänna Põllumees lõi Taivo Tuusis 14 aastat tagasi ja nagu enamik põllumehi – alustas väikselt. Vilja all oli alguses sadakond hektarit. Tänaseks mõõdetakse hektarite arvu juba neljakohalise numbriga. Just sel aastal sai 1000 hektarit täis. Põllud asuvad Valga ja Võru maakonnas ning osade põldude vahe on lausa 50 kilomeetrit. Eva selgitab, et see on sellepärast nii, kuna põllumaast on väga suur puudus. „Tuleb kogu aeg silmad lahti hoida ja kui keegi otsustab maad müüa, peab meil kohe olema võimalus osta. Hea, kui saab kätte maa, mille rentnik oled olnud. Hinnaralli on põllumaade turul aga päris suur – see paistab hästi välja ka maa-ameti oksjonitel,“ räägib Eva. Kuigi mõneti keeruline on korraldada üksteisest eemal asuvate põldude vahelist logistikat näiteks külvi või lõikuse ajal, siis on hajutatusel ka eeliseid. Teadupärast on Eesti ilm väga muutlik ja kui ühes kohas sajab paduvihma, siis viis kilomeetrit eemal võib hoopis

päike paista. „Nii et kui ühes kohas hävitab ilm saagi, siis veidi eemal võib olla kõik väga korras. Ongi hea, et põllud pole kõik kobaras koos, vaid üksteisest eemal. Küll me logistikaga ka hakkama saame,“ lisab Eva. „Heitlike ilmaoludega tuleb leppida ja lihtsalt elada looduse, mitte plaani järgi. Linnainimestel on seda mõnikord raske mõista – meiega pahandatakse näiteks sellepärast, et miks me nädalavahetusel haisutame lägaga. Aga kui ilm on sobiv, siis me peame veo ära tegema, mitte ootama esmaspäeva. Sest esmaspäeval võib ilm olla tööks sobimatu. Samuti on teenusepakkujatel tihe graafik ning iga töötund on planeeritud,“ kirjeldab ta asjaolusid, millega põllumees arvestama peab. Viljadest kasvatatakse kõike, mis Eestis võimalik. Kolmandik põllumaast on seemnevilja all – Sänna Põllumees paljundab seemet Baltic Agrole. Põllumaid on ka vähehaaval laiendatud ning see on plaanis ka edaspidi. Põllud on Antsla ja Sänna kandis päris head, kuid Kesk-Eestiga muidugi võrrelda ei anna. Maad on väga vaheldusrikkad – leidub savi, liiva, musta mulda, ja muidugi on nad künklikud. Tule ja hakka pihta! Põhiliseks põllumeheks nimetab Eva Taivot, kel on sellel alal palju suurem kogemus. Eva ütleb enda kohta, et tema on nn juurde tulija – Põlvast pärit tüdruk polnud plaaninud põllundusega tegelema hakata ning Taivoga tutvumise ajal töötas ta hoopis Tartus turunduse alal. „Me suhtlesime aasta otsa nii, et mina töötasin Tartus, kuid selle aja jooksul sai selgeks, et nii ei saa enam edasi minna. Taivo ütles mulle, et valigu ma endale mingi ala, õppigu selgeks ja hakaku tege-

PERSOON lema – kõik võimalused on olemas. Ma õppisin maaülikoolis ettevõtlust ja ökonoomikat, kuid juurde hakkasin Olustveres õppima põllumajandust. Mäletan esimest käiku põllule – mulle räägiti taimekaitsevahenditest, vilja kasvufaasidest… Ja mina kuulasin ning mõtlesin, et kuidas küll on selline asi kõik võimalik meelde jätta,“ räägib Eva, lisades, et on alati tahtnud elada maal. Põllumajandus on ilmselt selle unistuse loomulik jätk. Kohalike põllumeestega on Tuusiste eestvedamisel loodud ka Antsla põllumajandusühistu, sest ühistu kaudu asju ajada on nii mõneski osas mõistlikum – suuremas koguses sisendeid ostes saab kaubelda hinda madalamaks, korraldada omavahel teenuste osutamist ja ühiselt vilja müüa. Koos on ehitatud ka viljahoidla. Eva märgib, et ehitamine käib peaaegu kogu aeg, kuigi sel aastal on investeeringutega veidi vaiksem – eelmise aasta viljasaak oli teadupärast nutune. „Meie erinevad ettevõtted toetavad üksteist ja see ongi asja mõte. Oleme ka arutanud, et äkki peaks keskenduma konkreetsele tegevusele, kuid pole võimalust: transport toetab põllumajandust, puiduga oleme tegelenud algusest peale – see haru saab hästi hakkama ja ehitamisel on materjal alati omast käest võtta. Põllumajandus annab heal ajal teistele tõuke. Nii et midagi ei saaks ära jätta.“ Saak hilineb tunduvalt Ajame Evaga juttu juuli lõpus, mil peaks juba saagikoristus käima. Kuid sel aastal ei toimu veel midagi, vili on väga roheline. Eva märgib, et kaks nädalat on loodus kindlasti n-ö graafikust maas ja see, et koristushooaeg nihkub septembrisse, jätab praegu tulevase saagi asjus kõik otsad lahtiseks. „Tavaliselt pole septembris enam nii soodsad ilmad – päevad on lü-

hemad, ööd kastesemad, sademeid rohkem,“ ütleb ta. Praegu aga pole näiteks rapsi vaadates nuriseda midagi – rekordsaaki ei paista küll tulevat, aga korralik tulemus siiski, sest kõik vajalik on tehtud õigel ajal. Liiga palju ei pritsita Eva kummutab müüdi nagu pritsitaks rapsi meeletutes kogustes taimekaitsevahenditega. Eriti just sel suvel, mil põldude pritsimise tõttu hukkus väga palju mesilasperesid, on taolised arvamused väga laialt levinud. „Näiteks sellel põllul on praeguseks käidud kolm korda – esimest korda andsime aminohappeid, mis on sama nagu vitamiinid inimesele. Teistkordsel käigul on tehtud kasvureguleerimine ning õitsemise ajal tegime haigusetõrjet,” kirjeldab ta. „Jah, põlde pritsitakse, kuid ma ei usu, et ükski Eesti põllumees teeks seda niisama huupi. See on väga kallis ning pritsida tahetakse võimalikult vähe. Kunagi ei sõida prits põllule nii, et lähme lihtsalt ja pritsime. Alati vaadatakse enne järele, kas üldse on vaja pritsida. Näiteks putukatõrjet tehakse siis, kui putukad tõesti taimede peal on,“ selgitab Eva ja lisab, et kui pritsitud on õigel ajal ja õigete vahenditega, siis ei tohiks mesilastel probleemi tekkida. Eks sel teemal tuleb põllumeestel rohkem mesinikke ja üldse avalikkust informeerida. Milline päev on põllumehe töös kõige põnevam? „Kindlasti viljakoristuse algus! Ärevus on nii suur, et põllumees ei saa eelneval ööl magadagi. Peremees läheb ise kombainirooli ja kui esimene vili tuleb, siis uuritakse seda põhjalikult ja katsutakse selle põhjal teha järeldusi kogu saagi kohta. Siis helistavad põllumehed üksteisele, uurivad üksteise viljade kohta ja elevus on üleüldine. See on üks väga tore päev,“ ütleb Eva.

Kommentaar Eva ja Taivo on väga õpihimulised ja uuenduslikud EILI RAJAPUU BALTIC AGRO AS, TAIMEKASVATUSE

KONSULTANT

eie koostöö Eva ja Taivo Tuusisega on kestnud pool kümnendit. Baltic Agro müüb põllumajandustootmiseks sisendeid ja Koolitare talu on meile kasvatanud sertifitseeritud teraviljaseemet. Eva ja Taivo on väga õpihimulised ja kasutavad oskuslikult ära meie pakutavaid uuenduslikke tehnoloogilisi lahendeid. Meie koostöö seisneb vastastikuses partnerluses. Kuna nad teevad ka põldkatseid, siis õpime põllul koos ja üksteiselt – meie teadmised on teoreetilist laadi ja nemad kas toetavad või vaidlevad vastu, tuginedes oma praktilistele kogemustele. Nad on otsekohese ütlemisega ja neil on alati oma arvamus.

Hea teada Taivo ja Eva Tuusisega seotud erinevad ettevõtmised Sänna Põllumees OÜ Kobela Teenused OÜ Sän&Män OÜ Agreva OÜ Antsla Põllumajandusühistu TÜH Kollino Maaparandusühistu MTÜ Sänna Mõisakeskus MTÜ Taivo on ka jahimees ja motospordi austaja. Kohalikele üritustele, näiteks naabertalus toimuvale Sänna Suminale elatakse alati kaasa ja kui on võimalust, toetatakse ka kohalike noorte üritusi nagu Rõuge paadirallit ja noori motosportlasi.

Tuusiste firmad olulised tööandjad

va ja Taivo ettevõtetes on palgal 42 inimest. „Taivo on selle ettevõtete grupi hing ja tema hoiab seda koos. Tema on esimene, kellele helistatakse, kui on mingi probleem,“ räägib Eva. Suurem osa töötajaid on Antsla vallast, sest just Kobelas asuv saetööstus on peamine tööandja. Samas kaugsõidu autojuhte on Sän&Mänis tööl kõikjalt Eestist, kuna nende töö on nagunii väga liikuv. Eva rõõmustab, et enamik töötajaid on pikaajalised ja keskmine tööstaaž on üle kümne aasta. Võrukeelsed töötajad Üks vahva eripära veel – neis firmades kuuleb võru keelt! „Jah, seda meil räägitakse kogu aeg. Ma

ise olen setu, aga saan hästi võru keelest aru. Ta on hea kuulata küll. Ja kummaline, et kuigi kohalikud noored räägivad omataolistega puhtas eesti keeles, siis kui keegi telefonis pöördub nende poole võru keeles, nii kohe minnakse sellele üle. Automaatselt! Võru keele vaim küll kuhugi kadunud ei ole ja seda õpetatakse lastele juba kohalikes lasteaedades,“ räägib Eva. Antsla linnake, mille külje all Kobela alevik asub, võib tunduda väga kõrvalise paigana ja küllap on inimesi, kes Antslat teavad vaid hirmus kärarikka ning lärmaka Hauka laada järgi. Eva kummutab aga arvamuse, et tegemist on kõrvalise ja vaikselt väljasureva maanurgaga. „Siin on väga ettevõtlik

rahvas. Kuulsaim Antsla ettevõte on kindlasti Taisto Reisid, aga meil on siin ka Haugas Transport – väga suur ettevõte, suur mööblitootja Antsla-Inno, Linda Nektar, kes on nüüd börsiettevõte ja teeb n-ö siidripõhjasid suurtele õlletehastele,” kirjeldab Eva kohalikku ettevõtlust. Ettevõtjaks ka olude sunnil Eva nendib maainimeste eripärast rääkides, et kui pole tööd, siis kas kolid linna või hakkad tegelema ettevõtlusega. Iga kolmas majapidamine toimetabki nii, et loob ise endale töökoha. Ka sportimisvõimalused on samad või paremadki kui linnas. Näiteks Rõuges on lasteaias lastel ujumistunnid.

GEMU KO

25 A

TAT

HAKKEKÜTE ON ÜKS ODAVAMAID KÜTMISVIISE! » 35-100kW hakkekatlad Bioburner põletiga » 150-300kW hakkekatlad Aritermi põletiga » UUS! 150kW-750kW restkoldega hakkekatlad

FARMISEADMED EESTI TOOTJALT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

Söödapiirded

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Väravad, aiad, tõkkepuud

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Hooldusboksid, kaalupuurid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

GEMU KO

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

Rapla Metall OÜ, www.raplametall.ee, info@raplametall.ee, telefon 486 8244

TAT

Keenani söödamikserite valikus nüüd ka iseliikuv mikser: KEENAN MechFiber 345SP Self Propelled

6 PILVETEHNOLOOGIA

InTouch

REAALAJAS

KEENAN on asutatud 1978. aastal olles praeguOilseeds Jatiina seks tunnustatud liider farmilahenduste pakkuOilseeds Jatiina on Deutz-Fahr traktorite ning jate seas. Nelja kümnendi jooksul on KEENAN Amazone ja Krone põllutööriistade ainuesindaja Eestis. end turul tõestanud ennekõike kvaliteetsete 11 tegutsemisaastaga on ettevõte tõusnud juhtivaks söödamikserite tootjana. põllumajandusseadmete müüjaks Eestis ning saavutaKiire tootearendus on toimunud ka viimase aasta nud turuliidri positsiooni haakeriistade sektoris. Lisaks jooksul, kui KEENAN kuulub Alltechi kontserni. 2016. tehnikale pakub Jatiina ka kõiki vajalikke tarvikuid, varuaasta aprillis KEENANit ostes nägi Alltech võimalust osasid, õlisid ning müügijärgset konsultatsiooni ja hooltugevdada oma positsiooni põllumajanduses. Täna dusteenust. Ettevõte on rajatud 100% Eesti kapitalile ja pakutakse söötmisalaseid lahendusi lisanditest kuni kuulub Oilseeds gruppi. Lisainfo: www.oilseeds.ee. sööda etteandmiseni ning operatiivseid kaasaegsete lahendustega söötmise monitooringu ja analüüsi KEENAN võimalusi nagu InTouch. 1978. aastal asutatud KEENAN on pikaajaline farKEENANi söödamikserite valikusse on tänaseks milahenduste pakkuja. Ettevõte keskendub söötmilisandunud kauaoodatud iseliikuv söödamikser sealastele tehnoloogiatele. Peaaegu nelja kümnendi KEENAN MechFiber 345SP Self Propelled. pikkuse tegevuse käigus on KEENAN teeninud eriti hea SÖÖTMISE HALDUSE TARKVARA KEENANi söödamikserite ainulaadne tööpõhimaine kvaliteetsete söödamikserite tootjana. KEENANi mõte tagab lehmadele sobiva söödasegu, mis on andmebaasis on 25 erinevast riigist enam kui miljonilt põhjalikult läbisegatud, ühtlane ja milles on samal ajal piimaveiselt pärinevad söötmis- ja tootmisandmed säilinud oluline kiuline struktuur. Söödamikseril on ja nende analüüsid, mis on üks maailma suurimatest kahekambriline ehitus, see koosneb segamiskambrist piimakarja söötmisalastest infobaasidest. KEENAN ja ja eraldiseisvast väljalaskekambrist. Just kahekambriline Alltech ühinesid 2016. aasta aprillis. ehitus, 6-labaline haspel ja patenteeritud vastulõiketeLoe: www.keenansystems.com rade süsteem võimaldab toota ainulaadset “lahtist” ja kohevat söödasegu MechFibre. Alltech Nii teaduslikes kui ka farmikatsetes on tõestatud 1980. aastal Iiri ettevõtja ja innovaatori dr Pearse MechFiber kiu fraktsiooni säilivus söödasegus ja selle Lyonsi poolt asutatud Alltechi tuntakse kui söötmisolulisus. Keenani MechFiber tehnoloogia tagab hea alaste teadmiste ja teadusliku innovatsiooni toojat vatsatöö ja kõrge söödaväärinduse nii piimaks kui põllumajandusse. Tänaseks on Alltechist kujunenud juurdekasvuks. juhtiv loomatervishoiualane ettevõte, sealhulgas juhtiv KEENANi söödamikserite tööd juhib KEENANi ja orgaaniliste mineraalide (BioPlex) tootja maailmas. Alltechi söötmise haldustarkvara InTouch, mis võimalAlltechil on üle maailma enam kui 100 tootmisüksust. dab ka distantsilt andmeid edastada ja jälgida mikseri Eesti turul on Alltech tegutsenud tänaseks juba 13 aasigapäevast tööd. Vajadusel saab ratsioonis operatiivselt tat, olles selle ajaga kasvanud oluliseks partneriks Eesti muudatusi teha ning kontrollida ratsiooni tõhusust ja põllumajandussektoris nii sööda tootmise, söötmise ja piimatootmise tulemuslikkust. farmi majandamise valdkonnas. KEENAN InTouch VÕIMALDAB REAALAJAS SAADA INFORMATSIOONI KA DISTANTSILT: • Mikseri laadimisest, segamisest kuni etteandmiseni, kõrvalekalletest võrreldes ratsioonis ette nähtuga • Söödaratsiooni maksumusest/söötmispäeva maksumusest looma kohta, erinevates söötmisgruppides • Söödakomponentide kulust erinevatele gruppidele päevade/kuude lõikes nii kogustes kui rahaliselt • Söödaväärindusest erinevates gruppides

Alltech Eesti OÜ Pilleriin Puskar ppuskar@alltech.com Tel 505 2846

Loe lähemalt: www.alltech.com • Päevatoodangu analüüs • Söödakulu/lao arvestus • Ratsioonide muudatused saab teha distantsilt, saates need interneti kaudu mikserisse paigaldatud InTouch süsteemi. • Igapäevane söötmise ajalugu salvestatakse • Iirimaal olevast InTouch keskusest jälgitakse samuti farmi söötmist ja toodanguid ning edastatakse raportid farmi. • Olemas eestikeelne tugi ja söötmisalane nõustamine

OÜ Jatiina Ergo Viil Ergo.viil@jatiina.ee Tel 512 0122

K E S K KO N D

Taani karmid keskkonnanõuded ANN RIISENBERG EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

KESKKONNAVALDKONNA JUHT

eeseaduse muut m isel tuuakse tihti näiteks Taani, kus olevat palju karmimad keskkonnanõuded ja -piirangud kui meil. Kuidas siis Taani riigis tegelikult lood on? Seda käisid uurimas 30 põllumeest Eestist ja Lätist. Meie reis toimus aprilli alguses, kui oli käimas sõnnikulaotamine. Sellest andsid märku juba esimesed sõõmud Taanis hingatud õhku. Eelkõige oligi reisi eesmärk tutvuda sõnnikumajandusega, seda nii tootja, teadlase kui ka konsulendi pilgu läbi. Selleks külastasime nii põllumajandustootjaid kui ka Aarhusi Ülikooli ja Taani nõustamissüsteemi SEGES keskust. Lämmastiku leostumine 30 aastaga kaks korda vähenenud Teadagi on Taani intensiivse loomakasvatusega maa, mis tähendab, et seal on palju põllumajandusloomi ning seetõttu tekib palju sõnnikut, millega omakorda kaasneb keskkonnareostuse oht. Hoolimata intensiivsest loomakasvatusest on lämmastiku leostumine põllumajandusest vähenenud 310 000 tonnilt 1984. aastal 150 000 tonnini 2015. aastaks. Need 30 aastaga saavutatud muljetavaldavad tulemused on sõnniku toitainete parema ärakasutamise tagajärg. See tähendab nii paremat laotustehnoloogiat, erinevate sõnnikut puudutavate regulatsioonide kehtestamist kui ka põllumeeste paremat informeeritust. Rääkides sõnnikust numbrites, siis 90% Taani sõnnikust on vedelsõnnik ja ainult 9% tahesõnnik. Ringi sõites oli tavaline vaatepilt,

Taani

põllumehed laotavad 86% sõnnikust kevadel, 10% suvel ja ainult 4% sügisel.

et taluhoovis asus enamjaolt telklahendusega kaetud rõngasbetoonsõnnikuhoidla. Järelikult hoiti seal vedelal kujul sõnnikut. Külastasime ka farmi, kus sõnnikuhoidla katteks oli põhukiht, kuid meie hinnangul see oma ülesannet ei täitnud. Taanile iseloomulikud tuulised ilmad olid teinud oma töö ja lükanud enamiku põhust ühte hoidla nurka ning osa suisa üle ääre. Katmise peamine eesmärk on ammoniaagi lendumise ja lõhnaprobleemide vähendamine. Suurt tähelepanu pööratakse efektiivsusele Taani on viimasel 20 aastal kõvasti panustanud sõnnikus sisalduvate toiteainete kasutamise efektiivsuse suurendamiseks. Lämmastiku kasutamise efektiivsus on Taanis 40‒45%, fosfori puhul 55‒60%. Lämmastiku kasutamise efektiivsus on saavutatud ka seetõttu, et parema sõnnikulaotamistehnoloogia kasutamisega on vähenenud ammoniaagi lendumine. Näiteks laotatakse 46% sõnnikust sisestustehnoloogia abil ning täiesti keelatud on paisklaotus. Lohisvoolikutega mustale kesale antud

sõnnik tuleb mulda viia kuue tunni jooksul. Umbes 15‒20% kogu Taani vedelsõnnikust hapestatakse väävelhappega, et vähendada ammoniaagi lendumist ja leevendada lõhnaprobleeme. Hapestatakse nii sõnnikuhoidlas (tuleb arvestada hoidla lisamahuga), laudas sees (pH viiakse 5,5-ni) kui ka otse põllul (masinad on varustatud vastava tehnikaga). Taani põllumehed laotavad 86% sõnnikust kevadel, 10% suvel ja ainult 4% sügisel. Keskmine sõnnikulaotusnorm kogu põllumajandusmaa kohta on 13 t/ha ning sõnnikuga antakse keskmiselt 81 kg N/ha, mis on 50% taimede lämmastiku väetuskogusest. Ülimahukas keskkonnaalane seadusandlus Taani nõustajad rääkisid, et nende keskkonnaseadusandlus on läinud nii keeruliseks, et enam kui 200-leheküljelist juhendit ei suuda põllumees enam ilma nõustaja abita järgida ja täita. Näiteks koostasid nõustajad 2016. aastal 35 500 väetusplaani, mis katsid 2,1 miljonit hektarit ehk 80% põllumajandusmaast. Taani põllumehed peavad igal aastal koostama taimetoitainete bilansi ja arvutama välja oma ettevõttele lämmastiku kvoodi (kg N/ha). Kui Taani põllumees tahab mineraalset lämmastikku juurde osta, siis peab ta arvestama sõnnikust saadava lämmastiku kogusega ning lämmastiku kasutamise efektiivsusega. Lämmastiku kasutamise efektiivsus leitakse saagiga eemaldatud lämmastiku ning väetamiseks antud lämmastiku suhtest.

teenivad ka põllumeest Sõnniku laotamise tehnoloogia Taanis

Taani sõnnikust on 90% vedelsõnnik

2016

sügavallapanusõnnik

tahesõnnik

35% 1%

lohisvooliktehnoloogia

virts

90%

vedelsõnnik

19%

lohisvooliktehnoloogiaga hapestatud sõnnik

46%

sisestustehnoloogia Allikas: SEGES

Hea teada Taanis sõnnikulaotamisel kehtivad piirangud lämmastikukogustele. Sea vedelsõnnikuga on lubatud anda max 170 kg N/ha/aastas. Veise vedelsõnnikuga on lubatud anda max 170–230 kg N/ha/aastas Fosforit max 30–43 kg/ha/aastas. Igal mündil on kaks poolt, nii ka lämmastikukoguse piiramises. Vahepealsetel aastatel pidid Taani põllumehed vähendama taimedele vajalikke lämmastikukoguseid ja selle tagajärjel langes nisu kvaliteet (proteiinisisaldus langes). Kuna Taani pidi hakkama toiduteravilja eksportimise asemel seda hoopis importima, tühistati piirang eelmisest aastast.

Mõisaküla masinatehas pakub:

OÜ Mõisaküla Masinatehas www.mtm.ee info@mtm.ee

tel 5628 6151

FOTO

Autoderivi oli paljude talude juures sama pikk kui mõnel menukal suvekontserdil.

Eesti üks kuulsamaid juustuvalmistajaid, Andre Farm, lasi huvilised lehmadele pai tegema.

Uksed valla! Tänavu kolmandat korda toimunud avatud talude päev oli rekordiline nii uksed avanud talude arvu kui ka külastajate huvi poolest. Avatud oli 280 talu, kuhu tehti 120 000 külastust. Kõige rohkem huvilisi jagus Andre Farmi – 5600. FOTOD: KAROLIN LILLEMÄE, ANGELIKA LEBEDEV (MAAELUMINISTEERIUM)

Kaspri talus kaeti laud kodumaiste hõrgutistega – talu toidab!

Lambakasvatusega tegelevas Kaspri talus Tartumaal toimus avatud talude päeva avamisüritus.

Harjumaal Siidrikojas sai näha pudeliavamise tehnikat, mida oli võitude tähistamiseks kasutanud Napoleon – nimelt lõi ta saabliga šampanjapudelilt korgi maha. Siidrikojas olid kasutusel siider ja kirves.

Lauad olid lookas: külalistele pakuti head ja paremat..

Avaüritusel oli külaliste seas ka endine maaeluminister Urmas Kruuse.

S E A K A S VAT U S

Seakasvatus saab Kui 2014. aastal tabas Eestit sigade Aafrika katk ja Venemaa kehtestas sealihale impordipiirangud, jäi Eestis vähemaks ligikaudu 100 000 siga. TEKST: TANEL RAIG

Eesti, mis seni suutis oma elanikke sealihaga toita ja eksportida liha ka teistesse riikidesse, pidi hakkama sealiha sisse ostma. Tänavune aasta on toonud aga pöörde – sealiha hind on tõusmas ja seakasvatajad arutavad, mitme aastaga suudetakse sealihaga isevarustatuse tase taas tõsta 100%-ni. 2013. aastal oli Eestis sigadega majapidamisi 752. Sigade Aafrika katku toodud tapatalgud, sellega kaasnenud ranged bioohutusnõuded ning Venemaa impordipiirangud koos sealiha hinnapõhjadega kaotasid Eestis sigade kasvatamise 600 majapidamisest. Statistikaameti andmetel oli möödunud aastal sigu Eestis veel 152 majapidamises. Seakasvatajad said mitu rasket hoopi üksteise järel Üks, kes suutis vaatamata rasketele aegadele oma seafarmi säilitada, oli Haameri talu. Kui praegu on talu täistsükliga seafarmis ligemale 5000 siga, siis paar aastat tagasi alanud sealiha hinnalangus sundis neid tootmist vähendama viiendiku võrra. „Sigade Aafrika katku laiaulatuslik levik Eestis alates 2014. aas-

Urmas Laht koos tütardega tänavu mais Balti jaama turul, kus Eesti Lihatööstuse päralt on 54-meetrine lett ehk ligi pool turu lihasaalist. Foto Raul Mee

tast sundis niigi naeruväärselt madalatele sealiha hindadele peale veel kauplemispiirangud ja märkimisväärsed kulutused farmide bioohutuse tõstmiseks, mis närisid farmerite olematusse rahakotti veel suurema augu. Samal ajal algas kriis ka teraviljakasvatuses. 2015. aastal langenud teravilja hinnad ning 2016. aasta äärmiselt kehvad saagid terves Eestis ja jätkuv teravilja hinnalangus panid segatootjatele, nagu meie, järgmise korraliku hoobi,“ kirjeldab Haameri talu perenaine Ave Haamer olu-

korda, kust end paar aastat tagasi leiti. Ta lisab, et mõlemad tootmisharud tootsid suurt miinust. Tuntud seakasvataja, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht ütleb, et tema ettevõte OÜ Markilo mõlemad farmid sattusid sigade Aafrika katku tõttu III tsooni, millele rakendusid kõige rangemad reeglid nii loomade pidamisele kui ka realiseerimisele. „Oleme otsinud kriisist väljatulemiseks uusi lahendusi. See on toonud meie kollektiivile võiks öelda isegi üle jõu käivaid pingu-

taas jalad alla naga rahul, kuid nendivad, et raha, mis praegu tuleb, läheb vanade võlgade tasumiseks. „See, et tänaseks on sealiha hind mõnikümmend senti tõusnud, tähendab vaid seda, et farmerid suudavad maksta igivanad võlad, et tarnijatega sõbrasuhted säilitada,“ ütleb Haamer. Urmas Lahe hinnangul on sealiha hind 1,7 eurot/kg seakasvataja jaoks jätkusuutlik, kui ka söödateravilja hind jääb tasemele 130 eurot/tonn. Samas annab varasemaga võrreldes kõrgem hind ka tema sõnul praegu võimaluse tegeleda vaid eelneva perioodi kahjumi katmisega. „See tähendab, et iga euro läheb võlgade tasumiseks,“ selgitab ta.

tusi. Aga oleme suutnud ettevõtte kriisist läbi juhtida,“ nendib Laht. Selliseid kirjeldusi kuuleb ilmselt kõigilt Eesti seakasvatajatelt. Nagu statistika näitab, siis enamik neist ei jõudnud paraku nii positiivse lahenduseni kui Ave Haameri ja Urmas Lahe seafarmid. Ellujäänutel peaks aga praegu olema juba mõnevõrra lihtsam majandada, sest sealiha hind on pöördunud tõusule. Kui 2016. aasta jaanuaris jäi sealiha kokkuostu hind alla 1,4 euro/kg, siis praegu on see 1,7 eurot/kg. Seakasvatajad on selle hin-

See, et tänaseks on sealiha hind mõnikümmend senti tõusnud, tähendab vaid seda, et farmerid suudavad maksta igivanad võlad, et tarnijatega sõbrasuhted säilitada. Ave Haamer, seakasvataja

Ehk suudame oma sealihaga end ära toita kolme aasta pärast Kriisieelsetel aastatel oli Eesti sealihaga isevarustatuse tase üle 100%. Mullu ulatus see erinevatel hinnangutel vaid 65–80%-ni. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esinaine Anu Hellenurme kinnitab, et sealihasektoris tuleb kiiresti taastada maht ja elujõud. Selleks on tema sõnul vaja nii suur- kui ka väiketootjaid, et sektori suutlikkus eestimaalaste kodumaise sealihaga varustamisel kasvaks. Ave Haamer ütleb, et isevarustatus suudetakse Eestis taastada ehk aastateks 2019–2020. „Kriisi ajal lõpetanud farmeritel on läbielatu veel liiga värskelt meeles ja tootmise taaskäivitamiseks pole lihtsalt vahendeid,“ sõnab ta. Haameri farm on mahtude kasvatamisega siiski edukalt hakkama saanud. Haameri kinnitusel on tootmismahud praeguseks kas-

S E A K A S VAT U S vanud peaaegu endisele tasemele. Ta selgitab, et kui sigade Aafrika katku ja äärmiselt madalate hindade tõttu vähenes Eestis sigade arv aastaga ca 30% ehk umbes 100 000 sea võrra, siis suutsid nad ette näha, et ühel hetkel nõudlus Eesti sealiha järele jälle tõuseb. Nii läkski. Kuna ka Euroopas liha hind märkimisväärselt tõusis, siis ei olnud Eesti lihatööstusel enam otstarbekas rümpa importida, vaid osta kohalikku siga. Praegu aga nõudlusele vastavat siga Eestis saada ei ole, nendib Haamer. Tootmise suurendamine kriisi ajal oli äärmiselt keeruline ja Haamer möönab, et sektoris laiemalt seda teha ei suudeta. „Tootmise laiendamiseks või taasrajamiseks pole lihtsalt vahendeid, kuna 2008–2009, ehk enne kriisi soetatud seadmed ja hooned on kohe amortiseerumas ja nõuavad uusi suuri kulutusi,“ ütleb ta. Tema sõnul võiks olukorra lahendamiseks abikäe ulatada riik, luues vajalikud finantsinstrumendid. „Vähemalt isevarustatuse saavutamiseni,“ lisab ta. Ka Anu Hellenurme leiab, et oluline on riigi tugi, sest seakasvatajatel jääb vajaka vahenditest omafinantseeringute tegemiseks. „Ehk peaks kaaluma ka erakorralise meetme loomist sealihatootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks, sest eks iga riik peab oma toidulaua ikka ise katma,“ ütleb Hellenurm. Seakasvatus on prioriteet Urmas Laht hindab, et riigi oskusliku poliitika toel jõuab Eesti sealihaga isevarustatuse tasemeni taas kolme kuni viie aastaga. Laht, kes ise on ka maaeluministri nõukoja esimees, ütleb, et kolm kuud tasuvat hinda ei pane veel investeerima sealiha tootmisse, kuid praeguse valitsuse põllumajanduspoliitika, kus oma riigi elanike sealihaga isevarustatus on üks prioriteete, on jätkusuut-

lik. Valitsuse positiivsete sammudena tõstab ta esile otsust toetada seakasvatust tõuaretuse abil neljal järjestikulisel aastal. Päevakorras on tööjõu küsimus, et teha erisusi töölubade ajalisele tärminile ja suurendada töölubade arvu. Investeeringute toetamiseks plaanitakse aga ümber hinnata investeeringute otstarbekus, kus suuremat tähelepanu hakatakse pöörama juba tehtud investeeringute jätkusuutlikkusele.

Hea teada Kahe aastaga jäi Eestis ligi 100 000 siga vähemaks sigade arv Eestis 2010–2016, tuhat tk 400

371,7

350 300

265,4

250 200

Seakasvatajad alles vihma käest räästa alla jõudnud? Sealiha hind on püsinud tasemel 1,7 eurot/kg viimased paar kuud. Selleks, et sektor eelmiste aastate tekitatud august välja roniks, vanad võlad tasuks ja taas jõudsalt kasvama hakkaks, on vaja, et taoline hind kestaks veel järgmised paar aastat. Põhjuseid, mis võivad positiivse trendi taas allapoole pöörata, jagub. Laht kirjeldab üht neist. „Sügis-talvel võib sealiha kokkuostuhind langeda. Palju sõltub see sigade Aafrika katku leviku ulatusest Euroopa Liidus. Uute katkuga nakatunud riikide lisandumine ja Vene turul kauplemise puudumine teeb olukorra ärevaks. Kui Hiina ja Jaapan seoses katku levikuga Euroopa Liidu sealihale „ei“ ütlevad, kukub sealiha hind jälle olematuks,” resümeerib Laht. Taoline halb stsenaarium on võimalik, kuid seni on vähemalt seakasvatajatele 2017. aasta suvi olnud ilus, sest üle mitme aasta on toimunud pööre paremuse poole.

152

sigadega majapidamist oli 2016. aastal, 2013. aastal oli see arv 752.

150 100 50 0

Eesti ei suuda end enam oma kasvatatud sealihaga toita Eesti isevarustatuse tase sealihaga, % 120

100

65–80% 60

Sealiha hind tõusutrendis Sealiha keskmine hind, eurot/kg

1,71

1,75

1,50

1,49 juuni 2016

juuni 2017

Sealiha hinnatõus mõjutab tööstusi

eakasvatusega tegeleva OÜ Markilo omanikule Urmas Lahele ja Haameri talu seafarmi perenaisele Ave Haamerile võiks sealiha hinnatõus olla kahe teraga mõõk, kuna mõlemad on osalised ka Eesti seakasvatajaid koondavas ühistus Eesti Lihatööstus. Viimane saatis hiljuti minema oma senise juhi Mart Luige. Eesti Lihatööstuse nõukogu esimees Urmas Laht kommenteeris juhi vabastamist meedias, öeldes, et majandustulemused olid väga nõrgad, et mitte öelda olematud. Luik ise pidas plaanitust aeglasema arengu üheks põhjuseks selleaastast tooraine hinnatõusu. „Tooraine hind moodustab lõviosa tulubaasist. Sellega ei olnud plaanides arvestatud,“ sõnas ta Maalehele.

Laht leiab, et sealiha hind on kõikidele tööstustele, kes kasutavad Eesti toorainet, ühtne ja ühelgi tööstusel siin eelist ei ole. Ka on ta endiselt kindel, et farmerite oma tööstuse rajamine on õige samm. „Eesti Lihatööstuse rajamine on väga hea idee. Kahjuks saavad paljud sellest aru alles järgmise kriisi ajal, nii umbes nelja-viie aasta pärast,“ ennustab ta. Ka Matsimoka on oma toodete valmistamisel alati kasutanud Eestis kasvatatud liha. Jan Inno Matsimoka perefirmast ütleb, et hind pole viimase aastaga väga tõusnudki – aasta tagasi oli nende ostetava sealiha hind vaid 2,5% madalam. Kuid kaks-kolm aastat tagasi langes sealiha hind järsult seoses Vene turu ärakukkumisega, olles 15-

20% praegusest madalam. „Sel hetkel ütlesime seakasvatajatele, et nii madal hind teeb meid pigem õnnetuks, sest seakasvatuse jätkusuutlikkus on ohus,“ räägib Inno. Inno tunnistab, et hindade suur kõikumine põhjustas alguses palju peavalu, kuid sellele on lahendus leitud. „Otseselt majandustulemustele tooraine hind oluliselt mõjunud ei ole, sest oleme otsustanud, et sisendhindade kasvades tõstame ka enda toodete väljamüügihinda,“ selgitab Inno. Aastaga on Matsimoka valmistoodangu hind tõusnud natuke alla 3%. „Meile meeldib praegune stabiilsus,“ ütleb Inno. „Tundub, et praegu on Eesti sealihal aus hind, mis tagab Eesti seakasvatuse järjepidevuse.“

METS

Metsaregister kui Eesti metsade andmeallikas TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS TÜ KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

etsaregister on Eesti metsade kohta kõige olulisem infoallikas, kuna sinna koonduvad andmed kõigi Eesti metsade kohta – olgu need siis eravõi riigimetsad. Registri objekt on metsaeraldis: metsaseaduse kohaselt tehtava metsa inventeerimise käigus eraldi üksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa. Näiteks on metsaregistris kirjeldatud metsamaa boniteet, kasvukoha tüüp, esimese ja teise rinde ning üksikpuude rinnete kõik puuliigid (vanus, diameeter, rinnaspindala jne). Registris võivad olla ka kavandatavad metsamajandustööd, eeldatavad kahjustused ja iseärasused. Andmed tulevad metsaregistrisse mitmest allikast. Üheks neist on metsateatised, millega erametsaomanikud peavad riiki informeerima kavandatavast metsaraiest, metsauuendamisest või metsakahjustustest. Metsateatiste esitamise kohustus kehtib 1995. aastast. Keskkonnaagentuuri andmetel on praegu metsaregistris andmed ligi kahe miljoni hektari metsamaa kohta ehk see tähendab, et andmeid leiab sealt 86% metsamaa kohta. Erametsamaade kohta on registris andmeid ligi miljoni hektari ulatuses, samas üle 200 000 hektari kohta on andmed vanemad kui kümme aastat. Metsade inventeerimise andmed on metsaregistri andmete oluliseks allikaks. Erametsaomanike metsade inventeerimist teevad lit24

sentseeritud metsakorraldajad, töö käigus kogutakse mitmesuguseid metsa iseloomustavaid andmeid, mis lõpuks jõuavad metsaregistrisse. Kehtivate metsa inventeerimisandmete olemasolu metsaregistris on paljudele metsaomanikele tähtis, näiteks alates 2009. aastast on see oluline mitmete raiete tegemiseks ja toetuste taotlemiseks. Metsakorraldustööde litsents on antud 49 ettevõttele üle Eesti, andmed nende kohta on leitavad keskkonnaagentuuri kodulehelt. Inventeerimine annab olulist informatsiooni Metsa inventeerimise protsess algab metsaomaniku soovist seda teha. Metsakorraldaja tutvub seejärel metsaomandi kohta olemasolevate andmetega ja kogub neid juurde – metsas kohapeal ning teistest dokumentidest. Kui andmed koos, edastab ta need metsaregistrile. Keskkonnaagentuur kontrollib kõiki registrisse esitatud andmeid, kümnendik kontrollimistest toimub kohapeal metsas. Kindlasti kontrollitakse looduses neid inventeerimisandmeid, mis tunduvad olevat vastuolus olemasolevate ortofotodega. Paljud andmed metsade kohta on metsaregistri avaliku rakenduse kaudu nähtavad kõigile huvilistele. Nii saab igaüks vaadata, kas mingi metsamaa puhul on tegemist era- või riigimetsaga ja kas sellel maatükil kehtivad piirangud, näiteks looduskaitselised. Riigimetsa puhul on võimalik vaadata ka metsa takseerandmeid, nagu puidutagavara, rinnaspindala, juurdekasv jne. Erametsade pu-

hul nii palju avalikke andmeid pole, eelkõige on mitteavalikud olulised metsa majandusandmed, samuti omaniku andmed. Eraomanikul kaob avalikustamise kohustus 1. septembrist hakkavad kehtima metsaseaduse muudatused. Mõnedki neist on seotud metsaregistriga. Näiteks erametsa kohta näeb kõiki andmeid juhul, kui omanik on andmed metsa kohta avalikuks muutnud. Seni oli see kohustuslik ka juhul, kui metsaomanik soovis esitada metsateatist elektrooniliste kanalite kaudu otse metsaregistrisse. Metsaseaduse muudatuste järgi andmete avalikustamise nõue aga kaob. Jätkuvalt on aga erametsaomanikel võimalus esitada elektrooniliste kanalite kaudu metsaregistrisse metsateatis, mille suhtes toimub esmalt automaatkontroll. Nõuetele vastava taotluse korral selgub raieõigus e-keskkonnas loetud minutitega, kui menetlus ei vaja keskkonnaameti hinnangut. Metsaregistri teemakaardilt saab vaadata võimalike uuendusraiete, sh lageraiete piirkondi. Sealjuures peab aga arvestama sellega, et teemakaart kajastab viimaste inventeerimiste andmeid ja ei arvesta ka metsaseaduses ettenähtud piirangutega (näiteks kõrvuti asetsevate alade summaarne pindala ja naaberala uuenemine). Seepärast ei anna metsaregistri teemakaardi andmed mingit alust uuendusraiete tegemiseks ja kavandamiseks, tegu on vaid informatiivsete andmetega. Värskemad andmed on leitavad ortofotolt.

2 miljoni hektari ehk 86% metsamaa kohta leiab metsaregistrist andmeid.

Metsaregistri avaliku vaatega saab tutvuda aadressil: http://register.metsad. ee/avalik/.

Metsaregister uueneb

etsaregister läheb üle uuele infosüsteemile. Seetõttu suletakse 23. augusti õhtul e-metsateatise teenus ja kuni 11. septembrini ei ole võimalik e-metsateatisi esitada. Kui varem asusid metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus eraldi, siis edaspidi on kõik ühes veebirakenduses. Kogu siiani metsaregistrisse talletatud info kantakse üle uude süsteemi. Uus süsteem võimaldab erinevate ruumiandmestike paremat kuvamist ja ristkasutust ning pakub metsaomanikele täies ulatuses ligipääsu oma metsamaaga seotud andmetele. Näiteks on täies ulatuses kättesaadavad metsainventeerimise andmed, mida omanik saab

alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele. Uus võimalus on süsteemisisene volitamine, mis tähendab, et metsaomanikul on võimalik volitada teisi isikuid oma andmeid täies ulatuses vaatama, alla laadima ja metsateatisi esitama. Kuna e-metsateatisi pole võimalik 11. septembrini esitada, võtab keskkonnaamet sel ajal vastu nii paberil kui ka digitaalselt allkirjastatud metsateatisi. Üleminekuperioodil ei ole võimalik keskkonnaameti metsaspetsialistidel metsaregistri infosüsteemi kasutada ja seetõttu venib metsateatiste menetlemine. Üleminekuperioodil esitatud teatiste kohta on teatise registreerimise otsuseid oodata alles pärast 11. septembrit.

T E R AV I L I

Viljahinna sõit Aasta kulges teraviljabörsil kuni juunini vaikselt – nisu tonnihinna kõikumine jäi alla üheksa euro. Kuid siis läks paugutamiseks. Kahe kuu jooksul puudutas hind aasta madalaimat taset, kerkis siis aasta kõrgeimasse tippu ning kukkus jälle auku, hinnakõikumine üle 20 euro tonnilt. TEKST: TANEL RAIG

Praegu võib öelda, et parim hetk tänavuse viljasaagi müügihinna fikseerimiseks on põllumehe jaoks ilmselt möödas. Mudasilla talu peremees Kalle Kits alustab hommikuid, lugedes erinevate teraviljaturgude eelmise päeva sündmuste kohta. Ta ütleb, et hea koht uudiste hankimiseks on veebilehekülg www.agritel.com. Tema jaoks on igapäevane jälgida teraviljasektori uudiseid ja vaadata hinnagraafikuid. „Nädalavahetustel, kui rohkem aega, siis analüüsin graafikuid juba täpsemalt,“ lisab ta. Kitse sõnul oli toidunisu hinnaliikumine kuni 15. juunini tagasihoidlik. Hind kõikus vaid 8,75 eurot tonni kohta. Pärast 15. juunit toimusid aga suured ja äkilisemad liikumised nii üles kui ka alla. Toidunisu detsembri futuur tegi uue tipu 189 eurot/tonn, ehk liikus põhjast ülespoole 19,75 euro võrra. Tipust toimus aga kiire langus ning augusti esimeseks nädalaks oli tonni hinnatase kukkunud 168,25 eurole. See tähendas kukku-

mist üle 20 euro ja aasta uut madalaimat punkti. Selleks ajaks oli aga Kitsel 40– 50% oodatavast saagist juba müüdud ehk hinnad fikseeritud. „Esimene kogus sai fikseeritud jaanuaris ning suuremad kogused juulis, kui hinnad olid kõrgemal. Tundub, et ajastused hinna fikseerimiseks on olnud head,“ on Kits rahul. Parimat hinda kiputakse liiga kauaks ootama jääma Copenhagen Merchantsi teraviljamaakler Indrek Aigro leiab, et Kalle Kits on targasti tegutsenud, kui on juba praeguseks nii suure hulga oma saagi hinnast fikseerinud. Aigro ütleb, et Kits on kindlasti Eesti keskmisest ees, sest Eesti põllumehel on heal juhul fikseeritud ca 10% saagi hind. Aigro sõnul võiks hinna fikseerimist kindlasti rohkem olla – põllumees teeb juba kevadel kulutused ja jättes tulud fikseerimata, on lõpuks suur loterii, kui suureks kujuneb tulu. „Aga põllumees on ju

Ameerika mägedel alati müüja ja on inimlik, et müüja loodab ikka, et äkki tuleb parem hind,“ mõistab Aigro põllumehi. Tänavuse saagi jaoks enam parimat hinda oodata ei tarvitse. „Parim hinnatipp on seekordse saagi hinna fikseerimiseks ilmselt möödas,“ nendib Aigro, viidates samuti juulis toimunud hinnarallile, kui hind tuli umbes 20 euro võrra madalamale. Põhjuseks võib olla, et viljasaak on tänavu üle maailma hea. Nuriseda võib ehk ainult USAs, kuid nemad ei ole Aigro kinnitusel näiteks nisu kasvatamises eriti suured tegijad. Maailma viljavarud muudkui suurenevad Eesti ühe suurima teravilja kokkuostja, põllumeeste ühistu KEVILI juht Meelis Annus ütleb alustuseks, et võrreldes eelmise aasta augustiga on põllumehele pakutavate hindade tase natuke parem. Selle tingib aga peamiselt meie siseturul toimuv kokkuostjate vaheline agressiivne konkurents. Maailma-

turul on jätkuvalt laovarud suured ja viimase USDA raporti põhjal on saagid prognoositust suuremad. Nisu maailma kogutoodangut hinnati 5,2 mln tonni võrra suuremaks ja see on hinnanguliselt 743,2 mln tonni. Kuigi nisukogused on vähenenud USAs, Euroopa Liidus ja Kanadas (–3,4 mln tonni), siis on endised Nõukogude Liidu riigid (Venemaa, Ukraina, Kasahstan) tootnud eelmise raportiga võrreldes ca 8,6 mln tonni nisu rohkem. Hinnang tänavuse saagiaasta laovarude kohta suurenes võrreldes juuli prognoosiga 4,1 mln tonni ja seda hinnatakse nüüd 264,7 mln tonni suuruseks. „Eelnevat infot arvestades polegi suuremaks hinnatõusuks enam väga palju eeldusi,“ resümeerib Annus, lisades, et koristushooajal on tavaliselt Eestis hinnad langenud ja sellega peaks lähikuudel arvestama. Kalle Kits võib seega rahul olla, kuna ligi pool saagist on õnnestunud maha müüa ilmselt tänavuse

parima hinnaga. Tema puhul peab muidugi välja tooma nüansi, et ta on põllumehe ameti vahepeal leiva lauale toonud hoopis börsidel päevakauplemisega. Nüüd põllumajanduse juurde tagasi pöördunud Kitsel on börsidel tegutsemise ajast kaasas riskijuhtimise kogemus, mida ongi edukalt ka põllumajanduses kasutanud. „Mul on teravilja müügihindade fikseerimiseks kindel strateegia ja see on toiminud,“ ei tee ta saladust. Ta möönab, et riskijuhtimise vallas on Eesti põllumehel käia pikk tee. „Selles, mis enamikule globaalses teraviljakaubanduses on ilmselge, tuleb meil alles teadmised omandada ja praktikasse juurutada. Toota me oskame, aga raha lugeda ei oska,“ ütleb Kits. Seejuures on hinna fikseerimine alles esimene aste riskijuhtimises. Järgmine aste on omada kauplemiskontot ning kaubelda otse börsil nii futuure kui ka optsioone. See nõuab aga täiesti uute oskuste omandamist. 27

T E R AV I L I ÜKS KÜSIMUS

Hea teada

Kuidas saada saagi eest parimat hinda?

Eesti mees valiti Euroopa Komisjonile teraviljanõu andma

MEELIS ANNUS PÕLLUMEESTE ÜHISTU KEVILI JUHT

indade liikumine börsil on väga volatiilne. Tõenäosus, et kogu saagi saab hinna kõrgemas tipus lepingusse fikseerida, pole eriti võimalik. Sel aastal oli juuli alguses ajutine hinnatõus ja siis poleks põllumehel olnud võimalik kogu oma saaki fikseerida, kuna ei olnud teada, palju ja mis kvaliteediga saaki saadakse. Järelikult on parima keskmise hinna saamiseks üks võimalus jälgida turuinfot ja jagada hindade fikseerimine terve aasta peale. Siis on tõenäoliselt võimalik tabada kõrgemaid ja ka madalamaid hinnatasemeid, mis kokkuvõttes tähendab normaalset aasta keskmist hinda. KEVILI-s on liikmetel võimalus anda fikseerimise õigus ühistu müügijuhile, kes on turul toimuvaga hästi kursis ja põllumees saab keskenduda põllul toimuvale.

WERNECO TERAVILJAKÄITLUSSEADMED

Priit Värnomasing priit@werneco.ee tel +372 5801 3334 www.werneco.ee

HAKKEAHJUD

PROJEKTEERIMINE, PROJEKTIJUHTIMINE

MURUTRAKTORID

Tänavu juulis kogunes esmakordselt Euroopa Komisjoni nõustav teravilja eksperdirühm, mille koosseisu kuulub ka eestlane Indrek Aigro. Euroopa teravilja eksperdirühm koosneb 15 eksperdist, kes käivad koos kaks korda aastas või vajadusel sagedamini. Nende eesmärk on anda Euroopa Komisjonile operatiivset turuinfot teravilja hindadest, samuti tagasisidet, kuidas läheb erinevatel väärtusahela osadel (põllumehel ehk tootjal, kokkuostjal, tööstusel) – kes neist on kasumis, kellel on raskusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda seadis eksperdirühma liikmena üles Euroopa suurima teraviljakauplemisega tegeleva Copenhagen Merchants teraviljamaakleri Indrek Aigro, kes osutus ka valituks. „Minu seal olemise põhjus on minu kompetents Põhja-Euroopa teraviljaturu kohta,“ kommenteeris Aigro.

KONTEINERKATLAMAJAD

KALORIFEERID

TERAVILJAKUIVATID

Saak võib tulla rekordiline, kui...

õllumehed vaatavad iga päev ärevalt taeva poole: nüüd peab kuiva pidama, muidu võib rekordiline viljasaak põllule jäädagi. Sellega, et tänavune teravili näeb põldudel hea välja, on kõik nõus. „Tundub, et viljasaak tuleb 2015. aasta rekordi lähedane või üle selle,“ ütleb Copenhagen Merchantsi teraviljamaakler Indrek Aigro. „Põldude hetkeseisu arvestades on saagikus parem kui eelmisel aastal,“ nõustub ka põllumeeste ühistu KEVILI juht Meelis Annus. Kuid praegune seis ei ole lõplik tõde. Artikli kirjutamise ajal augusti teisel nädalal oli saagikoristus just hoogu sisse saamas. See aga tähendas, et koristusaeg oli

Toota

me oskame, aga raha lugeda ei oska. Kalle Kits, viljakasvataja

külma kevade ja suve tõttu nihkunud kaks nädalat hilisemaks. Põllumeestele tähendab see pingelist koristusperioodi. Meelis Annus selgitab, et erinevad kultuurid valmivad nüüd üheaegselt ja valmiv vili hakkab varisema. Lõplik saagikus sõltub ka ilmadest – mida vähem on sade-

meid, seda parem. Sajuste ilmade korral võib saak põldudele jääda ja kvaliteet kiiresti langeda. „See tähendab, et praegusel ennustamisel ei ole mingit tähtsust,“ möönab Annus. Mudasilla talu peremees Kalle Kits ei soovi oma viljapõldude tänavust saagikust kommenteerida. „Enne pole midagi kommenteerida, kui saak salves,“ ütleb ta. Temagi tunnistab, et saagikoristus hilineb kaks-kolm nädalat ja sellega kaasnevad kvaliteediprobleemid. Siiski ütleb ta, et kindlasti on tänavune vegetatsioon eelmise aastaga võrreldes pakkunud paremaid emotsioone. Vähemalt seni. Kuid mida toob saagikoristus, seda ei tea.

Mikrokrediit kiire ja mugav finantseering väikeettevõttele! Kiire ja mugav finantseering

Klient valib vastavalt oma vajadusele, kuidas summa kasutusele võtta

Summa 1000 kuni 25 000 eurot

Kiire - vastus 24 tunni jooksul

Mugav - esita taotlus internetis

Vormistatakse arvelduskrediit

Limiit kantakse krediitkaardile

Laen kuni 5-ks aastaks

77 000 00 | info@citadele.ee | www.citadele.ee Tutvuge finantsteenuse tingimustega www.citadele.ee ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga

TEHNIKA

OÜ Leevre põldudel võtab tänavu teravilja Massey Fergusoni Activa-seeria võimsaim esindaja, mis peaaegu aastapäevad tagasi taluhoovis treilerilt maha laaditi. Foto: Tõnu Parts

Millist kombaini sina täna vajad? Kui agrofirmas on teravilja all rohkem kui 1000 hektarit põllupinda, tuleb valida, kas kasutada ühte ja väga võimsat või kahte väiksemat kombaini. TEKST: TÕNU PARTS

Üks kaasaegne võimas rootorkombain suudab heade ilmaolude ja mitte väga keerulise põllupinna korral koristada vahetusega ehk kümnekonna tunniga vilja 100 hektarilt, mis teeb tootlikkuseks 70 ja rohkemgi tonni tunnis. Väiksemate kombainide jõudlus jääb 30–40 tonni kanti tunnis. Võimsus lisab tööle efektiivsust Ka hinnas pole suuremat vahet. Kui võimsam kombain mak-

sab veidi alla poole miljoni euro, siis kaks väiksemat, mille koristusvõimsus kokku ühe suure oma välja annab, maksavad kumbki keskeltläbi 250 000 eurot. Loomulikult jääb kasutaja kanda risk, et mis saab siis, kui olemas on vaid üks masin ja see otsustab just kibedal koristusajal rikki minna. Eestiski on hakanud levima rootortehnoloogial töötavad kombainid, mis aastaid kasutuses olnud klahvkombainide asemele hakka-

vad tulema. Jõuallika võimsus ületab rootorkombainidel 400 hj piiri, eriti võimsatel, näiteks New Holland CR 10.90, on aga maksimaalne võimsus juba 650 hj juures. Samasse suurusjärku kuuluvad veel näiteks Case IH Axial-Flow 9240, mille maksimaalne võimsus on 634 hj ja John Deere tippvõimsusega 570 hj. Hinnalt kallima rootorkombaini töö on klahvkombaini omast efektiivsem ning see pääseb võidule just vihmaküllaste suvede ajal, mil koristusaeg on üürike ning tarvis kiiresti väheseid kuivi päevi ära kasutada, et vili põllult kätte saada. Suurtele rootorkombainidele lisavad universaalsust ja töökindlust ka esisilla roomikud. Mõnel margil on võimalik kasutada nii rattaid kui ka roomikuid, mõni on varustatud ainult roomikutega. Kaks erinevat tehnoloogiat Fendti kombainide tootevalikusse kuuluvad L-, C-, P- ja Xseeria kombainid. Neist esimesed kolm on klahvkombainid, viimane rootorkombain. C-seeria masinate hinnad on 200 000 euro kandis, Xseeria omad ületavad aga 400 000 euro piiri. Fendti põllumajandustehnikat Eestisse toova OÜ Agriland kombainide müügijuht Marko Saksjaak selgitas, et kombainide konstrueerimisel pööratakse erilist tähelepanu vastupidavusele rasketes tingimustes töötamisel ning kõrgele separeerimiskvaliteedile. „Kõik, mis kombaini punkrisse tuleb, peab olema puhas tera,” kinnitas ta. Klahvkombainidel on terade separeerimiseks spetsiaalne puistaja, rootorkombainil – nagu nimigi ütleb – rootor. Õigemini sööterootor ja kaks kõrvuti asetsevat eraldusrootorit. Selline süsteem tagab kombaini laiuse tulemusliku kasutamise – sööterootor jagab lintkonveierilt

Hea teada Mida silmas pidada kombaini ostes Olulisemad parameetrid, mida uue kombaini soetamise eel, aga ka selle seadistamise juures tuleb jälgida: terakadu (võiks jääda alla ühe protsendi) töölaius ja lõikekõrgus punkri mahutavus automaatroolimise täpsus. Viimane toimib GPS-seadme vahendusel, kõikidele vabas kasutuses olev variant peaks andma sõidutäpsuse vahemikus +/– 25 cm, tasulise, kuuvõi aastamaksuga variandi puhul on sõit juba ülitäpne ja viga ei tohiks ületada +/– 2 cm.

läbi peksutrumli tuleva viljavoo kahe eraldusrootori vahel. Viimased eraldavad terad ja põhu. Põhk väljutatakse kas ühtlase vaaluna või hekseldatakse peeneks ja laotatakse kombaini taga kogu töölaiuse ulatuses. Näiteks Fendti rootorkombaini mudel 9490 X arendab kuni 496 hj võimsust, käigukast on neljakäiguline hüdrostaatiline, kombaini punkri maht on 12 500 liitrit, paigaldada saab 6,8, 7,7 või 9,2 meetri laiuse heedri. Vili laaditakse maha kiirusega 110 liitrit sekundis. Talupidamisse väiksem kombain Kui teraviljapinda vähem, alla 500 hektari, saab selle koristamisega suurepäraselt hakkama ka umbes 200 hj võimsusega kombain. Selliseid hakkas eelmisel aastal Eestis müüma AS Intrac Eesti, millest sai põllutehnika tootja Massey Fergusoni esindaja. Massey Fergusoni kombainide valikus sisalduvad Activa-seeria masinad võimsusega 176–243 hj. Tegemist on nn klahv- ehk puisturkombainidega, mis mõeldud keskmise suurusega talumajapi-

damisele, kus teraviljakasvatusel siiski oluline osa. Mullu soetas esimese MF Activa S kombaini Raplamaa põllumajandusettevõte OÜ Leevre, kus toona oli teravilja all 125 hektarit, sel aastal aga juba 150 hektari ringis. Leevre põhitegevus on küll veisekasvatus, aga põllumaad talu ümbruses jagub ja ettevõtte juhataja Siim Kleberg näeb teraviljakasvatuses lootustandvat tulevikku ja teatud mõttes veistele alternatiivigi. Seetõttu vajati ka senisest võimekamat kombaini ja otsustati soetada Itaalias valmistatud MF Activa S 7345, mille jõuallikas arendab võimsust 243 hj ja hind jääb 150 000 euro piiresse. „Meil on kaks Massey Fergusoni traktorit juba olemas ja seetõttu otsustasime n-ö mitte verd segada ja ostsime ka sama firma kombaini,” selgitas Kleberg valikut. “Uut kombaini oli aga niikuinii tarvis, siiani võtsime vilja 40 aastat vana Claasiga.” Intraci Pärnu osakonna juhataja Teet Suursild märkis, et Activa S ei ole kombainimaailma moeröögatus, ei kubise elektroonikast, värvilistest ekraanidest ja muust tipptehnoloogiast, küll aga on ehk just tänu sellele kergesti arusaadava juhtimispõhimõttega, ajakohane ja võimekas tööriist, mis suudab koristada keskeltläbi 30–35 tonni vilja tunnis ‒ nii teravilja, kaunvilja kui ka õlikultuure. „Kui suuremad tootjad rõhuvad suurte ja võimsate kombainide väljalaskmisele, siis just väiksemad ja keskmised talunikud, kel teravilja alla vaid mõnisada hektarit põldu, vajavad ka väiksemaid ja pisut lihtsamaid masinaid,” kirjeldas Suursild olukorda kombainiturul. „Massey Fergusoni Activa-seeria püüab seda kohta täita ja pakkuda põllumeestele ka neid kombaine, mis muide ka hinnalt üksjagu soodsamad.” 31

VILI

Viljahoidla puhtaks enne Kuna viljakoristusperiood on alanud, tuleb hea seista selle eest, et koristatud vili saaks korrektselt puhastatud lattu ning soovimatud külalised ei hävitaks varutud saaki. TIIU ANNUK SCANDAGRA EESTI AGRONOOM-NÕUSTAJA

Terakärsakas

Jahulest

Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (lestad jt), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Viljast toituvad närilised saastavad vilja oma väljaheidetega ja soodustavad terade vigastamise ning mehaaniliste haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Putukate tõttu on teraviljakadu ligikaudu 10% saagist. Levinumad kahjurid viljahoidlas Terakärsakas (Calandra granaria sün. Sitophilus granarius) on üks levinumaid kahjureid ja nagu nimigi ütleb, toituvad nii kärsakad kui ka tema vastsed teradest. Mardikas muneb tavaliselt ühe muna igasse terasse, tema viljakus on kuni 6000 muna aastas. Terve vastse eluiga möödub ühes teras, kus ta sööb terad seest tühjaks, jättes järele kestad. Peale teras nukkumist närib mardikas terasse augu ning väljub seemnest. Tavaliselt on terade pinnal märgata sagrised (narmendavad) sisse- ja väljapääsuavad. Terakärsaka elutsükkel on suvel umbes viis nädalat, madalamatel temperatuuridel isegi kuni 20 nädalat. Täiskasvanud mardika eluiga pärast terast väljumist on kuni kaheksa kuud. Nakatumine võib põhjustada terade kuumenemist ja niiskustingimuste muutumist, lisaks soodustab terakärsakas oma elutegevusega lestade arenemisvõimalusi. Seda kahjurit on raske avastada. Kui on tekkinud kahtlus, saab terakärsakate esinemist viljas kindlaks teha, kastes viljaterad vette: kui terad tõusevad pinnale, on see kindel märk vilja nakatumisest. Jahulestad (Acarus siro sün. Tyroglyphus farinae) paljunevad väga kiiresti niisketes tingimustes. Arenguks sobiv õhuniiskus on 75‒85% ja optimaalne temperatuur +18 kuni +22 ºC. Sõltuvalt temperatuurist võib areng munast valmikuni toimuda 17‒140 päevaga. Arenguks ebasobiv temperatuur on veidi üle null kraadi. Temperatuuril +14 kuni +21 ºC areneb põlvkond umbes kolm nädalat. Emased lestad munevad selle aja jooksul umbes 250 muna ja võivad elada maksimaalselt 5‒6 nädalat. Kahjustatud teraviljad on toiduks kõlbmatud: kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Söömisel põhjustavad

uut saaki kõhulahtisust ja allergiat. Nakatatud toode tuleb hävitada, sest see sisaldab toksiine. Jahulesta esinemist on võimalik kindlaks teha, kui pühkida veidi jahu kokku ning seda siluda. Kui silutud pind muutub mõne aja pärast ebatasaseks, näitab see lestade esinemist. Aidalamesklane ehk viljalamesklane (Oryzaephilus surinamensis) on väga levinud kahjur, kes veedab kogu elutsükli viljas. Külmas ruumis jäävad mardikad puhkeolekusse kuni kolmeks aastaks, köetavas ruumis arenevad aastaringselt. Emased mardikad munevad toiduainetele 6‒10 muna päevas, kokku tavaliselt kuni 300 muna. Vastseid võib leida peamiselt vilja ning toiduainete pealmises kahesentimeetrises kihis. Vastsed eelistavad toituda teravilja idudest, vähendades sellega seemnete idanevust. Kogu elutsükkel vältab 27‒51 päeva +29 kuni +30 °C juures. Aidalamesklased jäävad ellu ka kütmata ladudes. Mardikad elavad talve üle pragudes ja alustavad teraviljast toitumist järgmisel aastal. Lisaks eelmainitud mardikatele on laokahjuritena tavalised teesklased, jahumardikad ja liblikalistest kahjurid nagu leediklased ja koilased. Kõige suuremaid probleeme põhjustavad sageli hoopis lestad.

Aidalamesklane

PVC KATTEGA LAOD JA TOOTMISHOONED

Teraskonstruktsioon on kuumtsingitud ja toodetud vastavalt ISO 1090-2 ja EN ISO 3834-3 standardile LAI STANRDMÕÕTUDE VALIK – laiused alates 8m kuni 65m

GARANTII TOODETELE

AASTAT

Ideaalne lahendus lao või tootmise laiendamiseks

www.pvchall.eu

Valmistame teraskontsruktsioone lautadele, silohoidlatele jne. Projekteerimistööd

VASTUPIDAVAD pvc-hallid lao JA tootmispinna laiendamiseks

protsendi kandis läheb teraviljasaagist hukka putukate kahjuritöö tõttu.

PVC-kattega ja kuumtsingitud teraskarkassil hallid on parim võimalus lao- või tootmispinna laiendamiseks. www.scandipro.ee • www.scandipro.lv • www.scandipro.fi • www.scandipro.se

VILI

Parim kahjuritõrje on profülaktika

ahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ja vilja pole praktiliselt võimalik realiseerida. Seega on odavaim meetod profülaktiline tõrje tühjas hoidlas igal aastal enne uue vilja sissetulekut. Kõigepealt tuleb punkrid või põrandad/salved hoolikalt jääkidest puhastada. Üle tuleb kontrollida ka seinad ja katus, et vältida vilja niiskumist läbitilkumise, kondensvee või muude põhjuste tõttu. Vajadusel tuleb teha kahjuritõrjet. Üldised tõrjevõtted Putukate, näiteks aidalamesklaste tõrjeks kasutatakse kõrgeid temperatuure, kuid sellega tuleb ettevaatlik olla, kuna kuumtöötlemisel tuleb teravili viivitamatult jahutada nii, et see üle ei kuumeneks ega rikneks ning ei põhjustaks uusi putukakahjustusi. Lisaks on see tõrjeviis suure energiakuluga. Seega on kuumtöötlus põhjendatud siis, kui vajatakse kiiresti kuiva vilja. Teine võimalus on kasutada madalaid temperatuure, mis põhjustavad samuti putukate suremust. Näiteks kui hoida vilja -5 °C juures 12 nädalat, siis on võimalik kontrollida kahjurputukate arengut igas eluetapis. Vastavalt temperatuurile on kahjurite hävitamiseks kuluv aeg erinev. Kahjurite vastu saab edukalt kasutada fumigeerimist, ladude temperatuuri ja niiskustaseme alandamist. Tuleb arvestada, et tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti. Lestade sajaprotsendilist suremust on võimalik saavutada, kui suurendada kinnises mahutis CO2 kontsentratsiooni 72‒96 tunniks. Kahjurite keemiline tõrje Laokahjurite tõrjeks tühjades hoidlates on parim Actellic 50 EC ‒ pika toimeajaga kontaktne ja sööt-

Pidev teravilja hoidmise temperatuur

Desinfektsiooniks kuluv aeg (nädalates)

–5 °C –10 °C –15 °C –20 °C

12 8 4 1

Hea teada Tooteid Actellic 50 EC ja K-Obiol tohivad osta ning kasutada ainult need isikud, kellel on taimekaitsetunnistus. Fumigeerimist ehk gaasitamist võivad teha ainult firmad, kellel on vastav sertifikaat ja erivarustus. Need firmad, kes võivad väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada, on registrisse kantud ja nende kohta leiab infot põllumajandusameti kodulehelt: www.pma.agri.ee

mürk. Toimeaine imendub kahjurputuka organismi kehapinna ja seedetrakti kaudu. Samuti toimib see fumigandina, sattudes kahjurputuka organismi hingamisteede kaudu. Toode on väga laia toimespektriga, tõrjub nii mardikaid, liblikaid kui ka lestasid. Actellic 50 EC-l on pindadele pikaajaline järelmõju ning see ei jäta plekke. Kulunorm on tühja lao pritsimisel kuni 100 ml/100 m². Erinevate pindade piisavaks töölahusega katmiseks tuleb toote kulunormi (100 ml) lahjendada veega. Hoidlaid võib töödelda mitte hiljem kui 15 päeva enne uue viljasaagi ladustamist. Enne ladustamist tuleb ladu hoolikalt ventileerida. Töölahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 8%, st tuleb võtta 200 ml Actellic 50 EC-d 2,5 l vee kohta. Lisaks võib enne teravilja ladustamist tühja ladu pritsida Karate Zeoniga. Kulunorm 0,4 ml/m²,

töölahuse kulu 200 ml/m². Karate Zeon ei ole lestade vastu nii tõhus kui Actellic 50 EC. Putukaid tõrjuvad küll mõlemad väga efektiivselt, kuid tuleb meeles pidada, et lest pole putukas. Enne hoiustamist on lubatud teraviljadel kasutada toodet K-Obiol. Parim kasutusaeg on enne vilja ladustamist, et kaitsta teravilja kahjurite rünnaku eest. Vahendit võib kasutada teravilja desinfektsiooniks vahetult lintkonveieril, kettkonveieril, tigukonveieril, teravilja transportimise käigus haagisele, silotornidesse või kuhjadesse. Vahendit tuleb pritsida, kasutades seadet, mis kindlustab vedeliku ühtlase pihustamise. Pritsimisseade tuleb paigutada lintkonveieri kohale, kettkonveierile või tigukonveierile nii, et pritsimisvoog oleks sama laiusega kui liikuvate viljaterade kihi laius. Oluline on tõrjevahendi väga täpne doseerimine, eriti söögiteravilja puhul. Tõrjevahendit võib kasutada kogu ladustamisperioodi ajal. Kulunorm on 10‒20 ml/t. 10 ml/t kaitseb teravilja umbes kuue kuu jooksul, 20 ml/t umbes 12 kuu jooksul. Ooteaeg teravilja pritsimisest vilja kasutamiseni on 42 päeva. Kui hoidlates on seemnevili sees, võib kasutada kahjurite vastu pritsimiseks Fastac 50, mida arvestatakse 32 ml/t seemnetele. Märgtöötluse kulunorm on 500 ml lahust tonni teravilja kohta. Lattu võib uuesti siseneda 10 päeva pärast. Töödeldud teravilja kasutamine toiduks ja söödaks on keelatud. Näriliste vastu tuleb kasutada söötmürke. Lattu ei tohi pääseda ka linnud, kes oma väljaheidetega reostavad vilja ja halvendavad selle kvaliteeti. Hoiustatavat vilja tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia ja vilja värvi- või lõhnamuutuse korral kohe reageerida.

Citadele

põllumajandusmasinate ja -seadmete liising

77 00 000 liising@citadele.ee www.citadele.ee

Teenuse osutaja on Citadele Leasing & Factoring OÜ, Narva mnt 63/1, Tallinn 10152, tegevusloa number FFA000096. Kontaktid: +372 77 00 000, liising@citadele.ee. Krediidi kulukuse määr on 5,77% aastas järgmistel näidistingimustel: kapitalirent, vara hind 15 000€, esimene sissemakse 20%, vara jääkväärtus lepingu perioodi lõppedes 0%, lepingu periood 5 aastat, tagasimaksete arv 60, intressimäär 6 kuu Euribor + marginaal 5% aastas, lepingutasu 180€, tarbija poolt makstav kogusumma 13767,33 €, krediidi kogukulu 1767,33 €. Määras ei ole arvestatud vara kindlustamisega seotud kulusid, kindlustusmakse suurus sõltub valitud varast ning kindlustusandjast. Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoote tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Tutvu toote tingimustega www.citadele.ee ja küsi nõu meie spetsialistilt.