Põllumehe Teataja, detsember 2017

nr 19 detsember 2017

EES T I PÕL LU MA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

LÜPSIROBOT

Nüüd näeme oma lehmade täielikku potentsiaali

AASTAT

Kas soovite suurendada oma farmi piimatoodangut?

Farmi maksimaalse tootmisvõimsuse saavutamine eeldab lehma udarate võimekuse, lehma kohta saadavate andmete ja riistvara optimaalset kasutamist. Samuti aitab kaasa pühendunud professionaalse farminõustaja toetus. Suurendage oma robotite jõudlust 10-15% võrra, optimeerige karja tootlikkust ja saage rohkem piima.

Suurendage oma piimatoodangut Lely Astronaut Boost milk valikuga!

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee

Meie finantseerimist saate kasutada põllumajandus­ ja metsatehnika, sõidukite, tootmisseadmete, tee-ehitusmasinate ja transpordivahendite soetamiseks.

• Liising sobib nii uue kui kasutatud tehnika soetamiseks • Finantseerime kuni 900/o vara maksumusest • Soetatud vara eest on võimalik tasuda kuni ?-aastase perioodi jooksul • Pakume hooajalisi tagasimaksegraafikuid, kus kuumakse suurus lähtub Teie vajadustest Finantseerimispakkumise saamiseks helistage meile 622 2100 või saatke e-kiri aadressile info@unicreditleasing.ee.

UniCredit on Euroopa juhtiv pangandusgrupp, mis tegutseb 130 000 töötajaga 17 riigis.

UNICREDIT LEASING EESTI FILIAAL Liivalaia 13, Tallinn 10118 · Tel + 372 622 2100, info@unicreditleasing.ee · www.unicreditleasing.ee

UniCredit Leasing

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Vahur Tõnissoo: valguse võit pimeduse üle Persoon: Tanel-Taavi Bulitko, veiste tõuaretuse eestvedaja Tänavuseid probleeme võimendavad mullused mured Metsataimede varumise aeg on käes Pildigalerii: meeleolukas lõikuspidu

4 6–9 10–13 16 18–19

Mesinikud pole toetusrahale veel ligi pääsenud

20–23

PRIA maksab detsembris otsetoetusi ja üleminekutoetusi

24–25

18. detsembrini saab taotleda toetust tootlikkuse parandamiseks

26–27

Maaülikool töötab koos ettevõtjatega piima omahinna arvutamise ühtse metoodika kallal

30–33

Järgmisest aastast jõustuvad maksumuudatused teevad FIE-de elu veidi kergemaks

34

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub jaanuaris 2018.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Valguse võitu oodates endale. Lubasin endale sel aastal, et pärast esimese advendiküünla süütamist püüan hoida meelerahu seisundit. See ei ole üldse kerge ülesanne. Samuti kiidan väga, et meil kuulutatakse avalikult kõigile välja jõulurahu.

VAHUR TÕNISSOO EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE LIIGE

K

äes on jälle ootusaeg. Ootame koos talvist pööripäeva, sest siis võidab meie maal valgus pimeduse. Valguse võit on aasta tähtsaim sündmus. Siinne rahvas tähistab talvist pööripäeva juba iidsetest aegadest saati jõuludega. Jõuluajal soovivad kõik kõigile otse südamest ainult head. See on imeline aeg.

Meie meel muutub jõuluajal vaatamata väljas valitsevale pimedusele palju rõõmsamaks. Rõõmu teeb seegi, et pühade ajal kaotavad inimesed korraks isekuse, enesekesksuse ja omakasupüüdlikkuse. Lähedased tunduvad siis eriti kallid. Seetõttu jagavad päkapikud ning jõuluvanad ohtralt kingitusi. Samuti tehakse abivajajatele rohkelt annetusi. Küll oleks tore, kui selline meeleseisund jääkski kestma.

Tehke rahu kõigepealt endaga Mulle tähendab ootusaeg eelkõige endaga rahu tegemise aega.

Läks hulga aastaid enne, kui selle arusaamani jõudsin.

Sünkpime sügise- ja talveaeg soodustab kergesti meeleplekkide tekkimist. Kaamose perioodil täitub meel kergesti häirivate emotsioonidega. Sellises meeleseisundis on kerge teha keha, kõne ja mõttega palju halba nii teistele kui ka

4

Koer on valvesse asunud Idamaade kalendris on järgmine aasta koera aasta, mis algab kuukalendri järgi 16. veebruaril 2018. Koer on truu valvur, kes haugub kohe, kui asjaolud ei ole õiged. Ühiskonna valvekoer on ajakirjandus.

Juba praegu on näha märke, et ajakirjanikud saavad järgmisel aastal teha rohkesti tööd. Tundub, et koer on juba kohal. Novembri viimasel nädalal kerkisid meedias esile väidetavad viljavargad, pettustes kahtlustati nii õuna- kui ka seakasvatajaid. Mis küll ometi toimub?

Aegade algusest on teada tõsiasi, et kõik inimesed soovivad olla õnnelikud. Seoses jõulupühade ja aastavahetusega soovime meiegi siiralt kõikidele lähedastele ja tuttavatele palju õnne.

Kuid kuhu meie õnn siis kipub kaduma? Iidsed tarkused väidavad, et õnnelikkus on võimalik siis, kui selleks on loodud vastavad põhjused.

Idamaade inimesed on teadnud aastatuhandete vältel, et maailmas kehtib karma seadus. See on põhjuse ja tagajärje seadus.

Karma on alati õiglane ja see

Minu jõulusoov on, et Eesti põllumeestest ja talupidajatest saaksid tõelised valitsejad omal maal.

tähendab, et mitte ühtegi tagajärge ei saa tekkida ilma varem loodud põhjusteta.

Lühidalt öeldes, me kogeme igal hetkel iseenda poolt varem loodud põhjuste tagajärgi ja samaaegselt loome uusi põhjuseid oma tulevastele tagajärgedele. Seetõttu on väga oluline elada praeguses hetkes ja panna tähele, mis parasjagu meie meeles toimub.

Kes oskab märgata ja endale teadvustada oma meeleseisundeid, see õpib ennast tundma. Kes ennast tunneb, see suudab oma elu valitseda. Sedasama kinnitab ju ka tuntud laulusalm: „Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja”.

Muutume tõeliseks valitsejaks Tõelise valitseja meeleseisund on armastav, helde, lahke, abivalmis, kannatlik, koostööaldis, aus, töökas, viisakas, põhjalik, järjekindel, rõõmsameelne, sõbralik, tähelepanelik, otsustusvõimeline, julge, täpne, visa, paindlik, usaldav jms. Samuti on pandud tähele, et tõelise valitseja peale koerad mitte kunagi ei haugu.

Minu jõulusoov on, et Eesti põllumeestest ja talupidajatest saaksid tõelised valitsejad omal maal. Me oleme kindlasti võimelised muutuma manipuleerimise objektidest iseseisvalt otsustavateks subjektideks. Selleks muutuseks aitavad häid eeldusi luua meie põllumeeste keskorganisatsioonid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Lõpetuseks sobib meelde tuletada ühte india vanasõna: „Lõpuks on kõik hästi ja kui ei ole veel hästi, siis ei ole lõpp käes“.

Imelist jõuluaega, head vana aasta lõppu ja palju häid meeleseisundeid uuel aastal!

Karjaõnn on enda kätes

Parem sigivus suurema täpsuse abil Piimatootja edukus saab alguse karja heast sigivusest – selleks on oluline avastada indlevad loomad võimalikult kiirelt ja täpselt. Jälgides lehmade käitumist ja mõõtes progesteroonitaset iga lehma piimas, suudame tuvastada 95% indlevatest loomadest.

DeLavalEE www.delaval.com

PERSOON

Tanel-Taavi Bulitko:

Tõuaretus on mu kutsumus Tänapäeval pole palju inimesi, kes on truuks jäänud oma esimesele töökohale. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko on üks neist. Seetõttu pole ka imestada, et Eesti tõuaretuse eestvedaja Tanel-Taavi vastab küsimusele nii pika paigalpüsimise põhjuse kohta vaid ühe sõnaga: „Kutsumus!“ TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

6

Kutsumuse juured ulatuvad lapsepõlve, sest Kuusalu kandis kasvanud ja kohalikus majandis suviti karjas käinud ning laudaski käed külge pannud Tanel teadis varakult, et tahab saada loomaarstiks. „8. klassis oli selge, et seda eriala tahan tulevikus õppida,“ meenutab ta. Eesti taasiseseisvumisega samal aastal asus noormees toonasesse Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse siiski loomakasvatust õppima ning tööraamatusse tehti esimene sissekanne 1995, mil 22-aastasest Tanelist

Meie kari on Euroopas ja kolmandates riikides nii tuntud, et ka kriisi ajal maksti meile loomade eest 30% rohkem kui teistele.

Näiteks Hollandi farmerid said mullika eest 1000–1100 eurot, meie aga 1500 eurot.

Tanel-Taavi Bulitko mida loomade kohta räägiti,“ meenutab Tanel. Kiire arvutus näitab, et 1985. aastal oli tänane tõuaretuse eestvedaja vaid 12-aastane, nii et tõepoolest – mis muud, kui kutsumus! „Iga aasta on olnud erinev. Kuna loomapidamise valdkond areneb kiiresti, peame arenema ka meie (ühistu – toim), et liikmed oleksid meiega rahul. Ja loomulikult on mul hea meel loomakasvatuse hüvanguks midagi ära teha,“ selgitab 2000. aastast ühistu juhatuse esimehe ametit pidanud Tanel, miks ta mujalt aeg-ajalt saabunud tööpakkumistele alati „ei“ on öelnud.

Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu loomade kogumiskeskuses Kaunissaares. Tulevikus on plaanis keskust laiendada.

Foto: Andres Haabu/Äripäev

sai Eesti Tõuloomakasvajate Ühistu Harju- ja Raplamaad teenindav aretusspetsialist. Tuleb tunnistada, et 1990. aastate kontekstis oli tema elukutsevalik tavapärasest erinev, sest siis oli popp õppida ärijuhtimist või õigusteadust või üldse mitte õppida, sest äri sai teha ju haridusetagi. „Eks loomakasvatuse pisik oli mul lapsest saati sees, tundsin Kuusalus lauda loomi nägupidi ja käisin innukalt loomanäitustel.

1985. aastal Luigel toimunud näitusel hakkaski mind tõuaretus huvitama, sest väga põnev oli kuulda,

Klass omaette Seda, mida Tanel on koos oma meeskonnaga 22 aasta jooksul ära teinud, on keeruline paari lausesse mahutada. Eesti piimakari on toodangult Euroopas teisel kohal Taani järel, 96% loomadest on jõudluskontrollis (Euroopa piimanduse hälliks kutsutavas Hollandis on see number alla 90% ja Lätis-Leedus vaid 50%) ning elusloomi eksporditakse rohkem kui kümnesse riiki nii Euroopas kui ka mujal.

Muide, näiteks Maltal on rohkem kui pooled saareriigi 8000 lehmast pärit Eestist. „Meie kari on Euroopas ja kolmandates riikides nii tuntud, et ka kriisi ajal maksti meile loomade eest 30% rohkem kui teistele. Näiteks Hollandi farmerid said mullika eest 1000–1100 eurot, meie aga 1500 eurot,“ toob aretusühistu juht näite, kuidas Maarjamaa hea tõutüübiga, hea tervise juures ning

kõrge potentsiaaliga kari piiri taga laineid lööb.

Tee selliste tulemusteni pole loomulikult olnud mõnus jalutuskäik päikesepaistelisel aasal, vaid järjepidev tõsine töö. 1990. aastatel oli lehmade piimatoodang madal, noorkarjakasvatus kehv ja söödatootmine käis viisidel, mida praegu keegi enam ettegi ei kujuta – näiteks võis mõni farmer esimese niite tegemiseni jõuda alles augustikuus. „1990. aastate teise pooleni oli meil olukord, kus aretusmaterjali elusloomade näol ei lubatud Eestisse tuua. Põhjuseks mõnes Euroopa riigis levinud hullu lehma tõbi. Alles 1997. aastal osteti Hollandist seitse noorpulli, see oli suur sündmus,“ meenutab Tanel-Taavi. Õige otsus oli ka see, et ühendati Eestis tegutsenud aretusorganisatsioonid – eesti punase karja oma Tartus ja mustakirju karja oma Kehtnas – see annab võimaluse ressursse mõistlikumalt kasutada. „Lätis tegutseb endiselt kolm seemendusjaama. See tähendab, et nad ei saa tehnoloogiasse piisavalt investeerida,“ võrdleb Tanel olusid lõunanaabritega.

Praegu elab ühistu Kehtna seemendusjaamas 170 sugupulli, kelle abil toodetakse igal aastal ligi pool miljonit sügavkülmutatud spermadoosi. Seejuures saab osta suguselekteeritud spermat, mis tähendab, et farmeril on võimalik valida, kas ta tahab karja lehm- või pullvasikaid. „Umbes 5% kogu müüdud spermast on suguselekteeritud sperma. Meil endal seda teh7

PERSOON noloogiat pole ja seetõttu peame suguselekteeritud materjali väljast ostma,“ selgitab Tanel ühistu vahendajarolli.

Kui piimakarjakasvatuses oleme Euroopas toodangult teisel kohal, siis lihaveisekasvatuses veel nii hästi ei lähe, hoolimata sellest, et sektor on viimastel aastatel tugevalt arenema hakanud. „Lätist ja Leedust oleme veel maas. Eelkõige selle tõttu, et meie lihaveisekasvatus on alguse saanud sellest, et kui piimaveisekasvatajad oma tegevust lõpetasid, hakkasid nad piimaveiseid lihaveiste spermaga seemendama. Kuid Leedu ja Läti on tegutsenud vastupidi, andes riigi vahendeid farmeritele investeerimiseks, et nad saaksid puhtatõulist karja mujalt osta,“ kirjeldab Tanel.

Tõuaretus sai tõsise hoobi Riigi sekkumisest tundis ta puudust ka hiljutise valusa kriisi ajal, mil lehmi tuhandete kaupa tapamajja saadeti. „Kui tekivad kriisid, millega pikaajalise töö viljad hävitatakse, siis on kõikide osapoolte panustatud ajast ja tööst väga kahju. Põllumajandussektor on nii väike, ja kui tekib kriis, mis pole põllumehest tingitud, siis peaks riik kiiresti reageerima, et näiteks

kriisifondi kaudu põllumehi aidata,“ valutab Tanel südant.

Kui piimatootjate jaoks on kriis tänavuse aasta piimahinna tõusuga õnneks lõppenud, siis milline on olukord tõuaretuses? „Kriis jääbki kestma, sest edukaks tõuaretuseks peab olema arvestatav populatsioon. Neid 12 000 lehma, kes kriisi ajal hävitati, me ju ei taasta. Küll aga saan öelda, et farmerid teevad praegu juba julgemalt aretusotsuseid. Hästi ei mõju aga see, et meie noorkarjakasvatuses paaritatakse mullikaid loomulikul teel, sest tõuaretuse mõttes pole pulli kasutamine, kellest me suurt midagi ei tea, suur edasiminek,“ mainib Tanel.

Nii ongi Kehtnasse muretsetud hulk genoomhinnatud pulle, et loomakasvatajal oleks väga hea valik. „Kui varem teadsime pulli puhul vaid tema vanemate tausta ja pidime ootama, kuni pull saab oma lüpsvate tütarde järgi hinde, siis nüüd võimaldab genoomhindamine DNA alusel kohe peale pulli sündi tema väärtuse kuni 70% usaldusväärsusega kindlaks teha,“ selgitab Tanel ja lisab, et genoomselektsiooni nimetatakse tänapäevase veiste tõuaretuse revolutsiooniks.

Tulevikku vaadates näeb tõuloomakasvatajate ühistu juht vajadust ühistulise lihatööstuse järele, kus meie veisekasvatajad saaksid loomi realiseerida. Samuti peaks Eestis riiklikult jälgima veiste haigusi: rinotrahheiiti ja infektsioonset viirusdiarröad – sellega alustamise võimaluste üle on ühistu veterinaar- ja toiduametiga mõtteid vahetanud. „Mitmed Euroopa riigid on jõudnud sinnamaani, et nende karjad on neist haigustest puhtad,“ viitab Tanel eesmärgile, mille ka Eesti peaks saavutama.

Eesti Euroopas esimeseks Tema unistuste hulka kuulub ka 600 looma mahutava veiste kogumiskeskuse laiendamine ning võimaluse loomine siseruumides loomanäituste ja konkursside korraldamiseks. „Nagu horse show,“ toob ta näite juba aastaid oktoobrikuus Saku suurhallis toimuvast suurüritusest. „Tahaksin, et viie aasta pärast oleks Eesti Euroopa edukaim piimatootja toodangu mahult lehma kohta ning veiste arv oleks kasvanud 300 000-ni. See on reaalne, sest lihaveisekasvatus areneb tublisti ja ka piimakarju suurendatakse,“ paneb Tanel tulevikuplaanide kirjeldamisele rasvase punkti.

Kommentaar: väga hea juht ja spetsialist ühes isikus PEETER PADRIK EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU

T

JUHATUSE LIIGE

anel-Taavi on väga hea nii juhina kui ka oma eriala spetsialistina. Tal on olemas kõik vajalikud juhiomadused: juhendada, suunata, toetada.

Aretusspetsialistina on ta ääretult kompetentne ja pühendunud. Teaduse poole pealt vaadates on Tanel igati valmis kasutama innovaatilisi lahendusi. Väga hästi õnnestunud on ka koostöö erialaorga8

nisatsioonidega mujal maailmas ja kolmandate riikide arenguabi projektid.

Tunnen Tanelit sellest ajast, kui ta ühistusse aretusspetsialistina tööle tuli. Paarikümne aastaga on ta juhi vastutuse all tõsisemaks jäänud – sära pole ta silmist kuhugi kadunud, aga otsused tulevad tundvalt kaalutletumalt: juhi koorem kohustab palju. Muidu on ta ikka elurõõmus ja seltskondlik, kortse pole näkku tulnud ja juuksed halliks läinud, vaatamata sel-

lele, et vahel on situatsioone, mis neid esile kutsuksid.

Tänu Tanelile on meie piimakari väga heal tasemel. Kusjuures seda mitte ainult Eesti põllumeeste silmis, vaid ka Gruusia, Venemaa jt riikide põllumehed tunnustavad meie karja. Eesti loomi on võrreldud Saksamaalt, Tšehhist ja Hollandist ostetud loomadega ja tõdetud, et Eesti omad on paremad.

Võiks isegi öelda, et käib väike konkurents, kes saab meie karjast kõrge kvaliteediga loomi osta.

Eesti veised on piiri taga hinnatud kaup

HAKKEKÜTE ON ÜKS ODAVAMAID KÜTMISVIISE! » 35-100kW hakkekatlad Bioburner põletiga » 150-300kW hakkekatlad Aritermi põletiga

E

Tanel-Taavi Bulitko

25

S

Tahaksin, et viie aasta pärast oleks Eesti Euroopa edukaim piimatootja toodangu mahult lehma kohta ning veiste arv oleks kasvanud 300 000-ni.

GEMU KO

A

AS

TAT

Rapla Metall OÜ, www.raplametall.ee, info@raplametall.ee, telefon 486 8244

GEMU KO

25

S

esti tõuveiseid hinnatakse kõrgelt nii lähemates kui ka kaugemates riikides. Uute turgudena, kuhu Eestist loomi müüma tahetakse hakata, on sihikul näiteks Iisrael ja Kasahstan.

Tanel-Taavi Bulitko räägib, et ühes riigis n-ö ukse lahti saamine võib väga kaua aega võtta, sest iga riik esitab eksporditavatele elusloomadele omad tingimused. Lisaks tuleb mängu poliitiline risk. „Eelmisel aastal hakkas Türgis loomade ostmist korraldama riik riigihangete kaudu. Kuid Baltimaades on veisekasvatuse maht nende jaoks nii väike, et me ei suuda enam konkureerida,“ nendib ühistu juht, et kunagisel heal eksporditurul on tegevus soikunud.

Ekspordi ladusasse korraldamisse on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tublisti panustanud. Kaks aastat tagasi rajati veiste kogumiskeskus – sisuliselt on tegemist loomade hotelliga, kuhu saabuvad müüki minevad loomad, kes seal partiidesse komplekteeritakse ja vajadusel on võimalik ka vereanalüüse teha. „Ilma selleta poleks nii suures mahus eksportimine võimalik. Enne, kui meil kogumiskeskust polnud ja kasutasime teiste pindu, maksime looma nn hotellis majutamise eest ööpäevas 10 eurot + käibemaks. Praeguseks on hind kukkunud 2,5 euroni,“ kirjeldab Tanel.

Ta lisab, et küllap tuleb kogumiskeskust laiendadagi. „Loomapidajad soovivad, et tegeleksime ka pullvasikatega, keda sünnib Eestis aastas umbes 42 000. Neist suurem osa ei jää Eestisse, vaid müüakse maksimaalselt 42 päeva vanustena Euroopasse. Neid võiks ju Eestiski nuumata, aga kui kasvataja saab pärast nuumapulli eest 800–900 eurot, siis ei tasu see ära. Kergem on loom ühe-kahenädalaselt 100 euroga ära müüa,“ selgitab Tanel loomapidajate ees seisvaid valikuid.

» UUS! 150kW-750kW restkoldega hakkekatlad

A

AS

TAT

FARMISEADMED EESTI TOOTJALT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

Söödapiirded

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Väravad, aiad, tõkkepuud

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Hooldusboksid, kaalupuurid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

SAAK

Ilmataat ei hellitanud

Tänavune sademeterohke aasta oli teraviljakasvatajatele ebasoodne – vähe sellest, et koristamata jäi umbes 15% põllukultuuride pinnast, ei õnnestunud teha ka soovitud mahus sügiskülve: planeeritud taliviljast sai külvatud vaid 64%. Positiivse poole pealt paistis tänavune aasta silma üldjuhul korraliku saagikusega.

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit küsitlesid oktoobri lõpus põllukultuure kasvatavaid ettevõtjaid.

Küsitlusele vastas 686 ettevõtet*, kes kasvatasid tänavu põllukultuure (teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid, avamaa köögivili, kartul) kokku umbes 238 000 hektaril, millest umbes 36 000 ha ehk 15% jäi ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata. Kõige rohkem jäi koristamata põlduba (69% pinnast), hernest (55% pinnast), avamaa köögivilja (27% pinnast) ja kartulit (21% pinnast).

Vihma muudkui kallas Valdav enamik küsitletuist leidis, et koristamist takistas erakordselt suur sademete hulk ettevõtte maadel (vt joonist). Vastajad märkisid muu hulgas ka seda, et koristamist ei takistanud vaid üks konkreetne põhjus, vaid erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemine.

10

Piirkonniti erines koristamata jäänud saagi osakaal rohkem kui kaks korda. Saare maakonnas oli olukord parem, seal jäi koristamata umbes 7% põllukultuuride pinnast. Kõige kehvem seis oli Virumaal: Ida-Virumaal jäi saak põllule 19% ja Lääne-Virumaal 18% maadest.

Tänavune kehv aasta mõjutab ka järgmise aasta käekäiku. Küsimustikule vastanud põllukultuuride kasvatajad kavatsesid tänavu külvata 83 584 ha talivilja. Tegelikult külvati 53 375 ha talivilja ehk vaid 64% planeeritust.

Kui arvestada, et küsimustikule vastajad esindavad poolt põllukultuuride kogupinnast, siis võib hinnata, et Eesti põllumajandustootjate eesmärk oli külvata umbes 170 000 ha talivilja, kuid tegelikult külvati umbes 109 000 ha. Seega jäi ebasoodsate ilmastikutingimuste ja sademete suure hulga tõttu külvamata hinnanguliselt umbes 61 000 ha talivilja.

See talivili, mis suudeti külvata, sai maha hilinemisega. See aga tähendab, et taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Taimik ei jõua piisavalt arene-

da, mis muudab talvitumise riskantseks, väike oras muudab järgmise aasta saagipotentsiaali küsitavaks. Ilmade tõttu ei ole saadud teha sel sügisel külvatud taliviljadele umbrohutõrjet ja seegi hakkab järgmise aasta töid ja saagi kvaliteeti pärssima.

Sektori kahju kuni 70 mln eurot Oktoobris küsimustikule vastanud ettevõtetest 83% nentis, et tänavune aasta tõotab majanduslikult kujuneda keeruliseks või väga keeruliseks. Seejuures on väga keerulises majanduslikus olukorras ettevõtte maade keskmine suurus 374 ha ning keskmiseks kahjuks ettevõtte kohta kujuneb tänavu 81 831 eurot.

Vastanud ettevõtete hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kogukahju umbes 36,4 miljonit eurot, millest tulenevalt võib sektori kogukahju ulatuda umbes 60–70 miljoni euroni eeldusel, et küsimustikule vastasid pigem ettevõtted, kelle jaoks oli tänavune aasta suhteliselt raskem.

Samas märkisid mitmed küsitluses osalejad, et pole veel jõutud

kahjusid kokku arvestada või on seda tehtud vaid osaliselt.

Küsitlus Milline on kõige olulisem põhjus, et Teie ettevõttes jäi osa põllukultuuridest tänavu koristamata?

%

Erakordselt suur sademete hulk

76

Kuivativõimsus polnud piisav 7 Koristusvõimsus põllul polnud piisav 6 Kevadkülvid hilinesid 5 Kõik põllukultuurid said koristatud

4 Kaunviljade osakaal oli liiga suur

2

Probleeme seinast seina Kahju kujunemisel on muu hulgas olulised järgmised faktorid: Teravilja kuivatuskulud olid üldjuhul kaks korda kõrgemad keskmisest.

Kombaini-, koristustehnika ja kuivatusvõimsus pole nii niisketes oludes piisav. Kuivatusvõimsuse nappuse tõttu muutus palju vilja kasutuskõlbmatuks. Samuti oli tööjõul pika ja raske hooaja tõttu väga suur surve.

Koristamata jäänud põllukultuuride pind oli suur.

Koristatud põllukultuuride madal kvaliteet (teravili oli enamjaolt söödakvaliteediga, köögivilja ja kartuli puhul võib eeldada suuri kadusid saagi säilitamisel).

Põlduba suudeti üldiselt vähe koristada, koristatud oa niiskusesisaldus oli sedavõrd kõrge, et kuivatuskulud seadsid kahtluse alla põldoa koristuse mõttekuse.

Väga tõsised probleemid on köögivilja- ja kartulikasvatajatel, sest suur osa pinnast jäi koristamata.

Kuigi aasta oli keeruline kõigile põllukultuure kasvatavatele ettevõtetele, saame küsitlusele vastanute käekäiku täpsemalt analüüsida ka ettevõtte tegevusala järgi.

Oma tänavust olukorda hindab keeruliseks või väga keeruliseks üle 80% vastanud ettevõtetest, kelle tegevusala on taimekasvatus või segatootmine, kus peamine tegevussuund on taimekasvatus.

Mõnevõrra parem on olukord segatootmisettevõtetel, kelle peamine tegevusala on loomakasvatus, kuid ka nendest ettevõtetest ligi 70% hindab oma olukorda keeruliseks või väga keeruliseks. * Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu küsitlusele vastas 686 ettevõtet ja tulemusi võib pidada esinduslikuks.

Kokku on küsitlusega hõlmatud 50% põllukultuuride kogupinnast, sh 47% talinisu pinnast, 38% suvinisu pinnast, 42% odra pinnast, 35% kaera pinnast, 51% rukki pinnast, 46% herne pinnast, 50% põldoa pinnast, 43% rapsi pinnast, 30% kartuli pinnast ja 22% avamaa köögivilja pinnast.

11

SAAK Kuidas mõjutab kehv saagikoristus ettevõtete majandusseisu?

P

õllumajandus-kaubanduskoja ja taluliidu taimekasvatajate küsitlusele vastanud ettevõtjad tõid välja rea probleeme, mis iseloomustavad tänavust saagikoristust. Muu hulgas toodi välja ka majanduslikud probleemid, millega silmitsi seistakse.

Tänavust olukorda tuleks vaadata koos eelmise aastaga. Paljudel ettevõtetel tekkis ebasoodsate ilmastikuolude tõttu juba eelmisel aastal kahjum. Võetud on käibelaene, mis tuleb selle aasta lõpuks tagasi maksta. Tekkinud olukord tingib vajaduse vanade laenude pikendamiseks ja uue laenu võtmiseks kevadtööde tegemiseks. Ettevõtete vähene kapitaliseeritus muudab tootmise jätkamise väga raskeks.

Teist aastat järjest on ka turuhinnad olnud väga madalad.

Näidikute paneel ja monitor Comvision II

Kõik ettevõtjad üleminekutoetust taotleda ei saa, sest viljakasvatusega on alustatud hiljem.

Sellel aastal olid eelnevaga võrreldes kätte saadud saagid paremad, aga vilja liigne niiskus viis enam saadud saagi nulli.

Koristatud põldoa väga kõrge niiskusesisaldus (35–50%) muutis oa kuivatamise nii tehniliselt kui ka majanduslikult väga keeruliseks. Oa kuivatamise kulud ulatusid 60–70 euroni ühe tonni kohta, mis muutis oa kuivatamise majanduslikult ebaotstarbekaks. Niiske põldoa koristamine lõhkus nii kombaine kui ka kuivateid.

Niiske vilja koristamine on pannud suure koormuse kuivatitele ja masinatele (ummistused), mis on suurendanud masinate remondi- ja hoolduskulusid.

ÜHE KÄEGA JUHI Kõik vajalikud lülitid on ühes asukohas

USB ja 12V

Integreeritud juhthoob ja käetugi

Kuigi osadel tootjatel said kõik kultuurid koristatud, siis selle saavutamiseks osteti tehnikat juurde (nt kombain) või renditi masinaid juurde. Paljud tootjad olid koristusel sunnitud kasutama rendikombaine, mis suurendab tootmiskulusid.

Kaks ebasoodsat aastat järjest tekitab osadel tootjatel probleemi, et 2015. aasta investeeringutoetusi ei suudeta ära kasutada.

Tootjate jaoks on suur probleem rohusööda varumine (hein ning silo). Olulisel määral said koristamise käigus kannatada põllupind ja taimestik, mis tähendab 2018. aasta kevadel suuremahulisi täiendavaid töid. Liigniiskus on oluliselt mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Osaliselt on jäänud tegemata silo kol-

Panipaigad ja pagasilaegas

AMETLIK ESINDAJA JA MÜÜJA SAMPO BALTIC OÜ, Vitamiini 2a, TARTU 51014 tel +372 5336 4573, info@sampogrupp.com

UUS COMIA

AVARA juhikabiin on ergonoomiline ja ruumikam

TAV

Oodatakse erakorralist abi

mas niide, sest maad on pehmed ning masinatega ei saa peale. Ilmselt ei ole varutud talveks piisaval hulgal söötasid.

Ka maisisilo varumine jäi hilja peale ja kõike kindlasti ära koristada ei suudeta. Mais ei saanud sel aastal õigesse küpsusfaasi, sest tulid külmad, peale külmi ei saanud kohe koristada, sest kogu aeg sadas ja põllud on väga pehmed, mistõttu maisitaim sulas-külmussulas ja tulemuseks on taime hallitamine. Lisaks oli koristamise ajal väga madal temperatuur, mis tähendab omakorda, et taim ei hakka käärima.

Söödavilja kvaliteet ja probleemid rohusööda varumisel võivad tekitada loomadel terviseprobleemid ja viia piimatoodangu vähenemiseni.

83%

küsitlusele vastanud ettevõtetest leidis, et tänavune aasta on majanduslikult keeruline või väga keeruline.

P

õllumajandustootjatel paluti teha ettepanekuid, kuidas saaks tekkinud olukorda leevendada. Üldiselt leidsid küsitlusele vastajad, et häid lahendusi pole. Konkreetse ettepanekuna toodi kõige sagedamini välja, et Euroopa Liidult ja/või Eesti riigilt oodatakse erakorralist abi kahjude osaliseks hüvitamiseks.

Tehti ka teisi ettepanekuid: toetuste varasem maksmine, muudatused investeeringutoetuste maksmisel (nt soodustades ühisinvesteeringuid kuivatitesse), vabatahtliku saagikindlustuse käivitamine, toetuste mittevähendamine nõuete täitmata jätmise korral, toetuse nõuete paindlikumaks muutmine, abi spetsiifilistele sektoritele (nt kaunvilja- ja seemnekasvatajad) jne.

Sügisel pöördusid peaminister, maaeluminister ja EPKK abi küsimiseks Euroopa Komisjoni poole. Komisjon vastas, et nad küsivad riikidelt lisaandmeid, et olukorda analüüsida. Vastavalt sellele otsustatakse meetmete rakendamise vajadus. Liikmesriikidel endil on vajadusel võimalik anda riigiabi.

Üks kõigi, kõik ühe eest!

We are Fliegl.

Firma Fliegl esindaja ja müüja Eestis ESTONIAN AGRI COMPANY OÜ · Vitamiini 2a · 51014 Tartu · Priit Piirsalu · M: +372 5300 4901 · priit.piirsalu@estonianagri.com

Mükotoksiinide kontroll söötades PILLERIIN PUSKAR, ALLTECH EESTI OÜ

U

uringud mükotoksiinide esinemisest loomasöödas on varasemalt keskendunud teraviljadele ja rapsikoogile, sojale ja kliidele, kuid viimased aastad ALLTECH`i teostatud söödaanalüüsides on näidanud, et veiste puhul on silo osa sööda saastumisel mükotoksiinidega isegi suurem kui jõusöötadest tulev risk.

Sööda varumine ja ka söötmise korraldus on ettevõtetes erinevalt korraldatud, selle tõttu võib leida suuri erinevusi ka söötades leiduvates hallitusseente ja mükotoksiinide esinemises ja kontsentratsioonides.

Erinevad hallitusseente liigid mõjutavad söötade saastumist ja kvaliteeti erinevates tootmisstaadiumites – Fusarium ssp toimivad peamiselt koristuseelselt, samas kui näiteks Penicillium ja Aspergillus ssp tekivad pigem koristusjärgselt, säilitamise ajal. Mükotoksiinide mõju võib ulatuda söömuse langusest isutuseni, kuid võib kaasa tuua ka neuroloogilised, östrogeensed, hepatotoksilised ja immunotoksilised nähud. Antud probleemid ei ole erinevad veistel ja sigadel, need on riskiks looma tervisele ühtemoodi.

Fusarium mükotoksiinid – suurim risk Eestis

Fusarium hallitusseened on levinuimad Põhja-Euroopas. Nad on võimelised tootma mitmeid erinevaid mükotoksiine, mille kahjulik toime

avaldub piimaveistel väga erinevalt.

2014.–2016. aasta silodest teostatud mükotoksiinide sisalduse analüüside põhjal (ALLTECH 37+) olid enamlevinud A- ja B-tüüpi trihhotetseenid, fumonisiinid, fusaarhape ja Penicillium (peamiselt silohoidlas tekkiv) mükotoksiinid. DON ja teised trihhotetseenid mõjutavad piimalehmi kolmel viisil. Esiteks langeb söömus, mille tagajärjeks on piimatoodangu vähenemine. Teiseks võib esineda veritsust ja haavandeid seedetraktis, mille tagajärjeks on toitainete imendumise vähenemine. Trihhotetseenide kolmas mõju on immunosupressioon, mis toob kaasa suurenenud vastuvõtlikkuse haigustele – mastiit ja SOM-rakkude arvu tõus.

Hiljutistest uuringustest selgub, et Fusarium ssp mükotoksiinid mõjutavad lehmadel vähenenud proteiini omastatavust. Fumonisiinid on teine Fusarium mükotoksiinide perekond, mis võib piimalehmadel põhjustada maksakahjustusi ja sarnaselt aflatoksiinile ja trihhotetseenidele, pärsib immuunsüsteemi. Kolmas oluline Fusarium mükotoksiin on zearalenoon (ZEA), mida leiti 30 protsendil Baltikumist pärinevatest proovidest.

See ühend on östrogeense toimega ning kahjustab sigivust.

Aflatoksiinid

Aflatoksiini toodab hallitusseen Aspergillus flavus, troopikast või subtroopikast pärinev hallitusseen, mis vohab kõrgetel temperatuuridel nii kõrge niiskuse kui ka põua tingimustes. Baltimaadest võetud proovide

analüüsimisel leidus aflatoksiini vaid 3 proovis ja seda sisaldus alla Euroopa Komisjoni soovitusliku taseme, seega võib seda pidada meie regioonis väikese riski allikaks.

Mäletsejatele on suureks riskiks silos esinevad mükotoksiinid

Silodes suurimaid probleeme tekitavate Penicillium ssp mükotoksiinide hulka kuuluvad PR toksiin, patuliin, tsitriniin, ohratoksiin, mükofenoolhape ja rokfortiin C. Need ühendid tekivad tavaliselt aeroobsetes ja mikroaeroobsetes tingimustes, ebapiisavast tallamisest ja silo ettevedamisel mitmeks päevaks. Penicillium mükotoksiinidel on negatiivne mõju vatsa tööle (vatsabakterite arvu langus, LRH toodangu ja kiu seeduvuse langus), piimatoodangule ja immuunsusele.

1.

Risk ja abinõud:

Tänavune aasta on olnud vägagi soodne hallitus- ja pärmseente vohamiseks nii saagi kasvuperioodil kui ka koristuse perioodil. Oluline on analüüsida nii ostusööta kui ka oma tervilja ja silo.

Laske analüüsida oma söödaproovid ALLTECH`i Myco 37+ laboris Iirimaal, proovide saatmise kohta informatsioon tel. +372 505 2846

2.

Vastavalt analüüside tulemustele ja selle alusel soovitatud lisamismäärale kasutage tõestatud toksiinisidujat MYCOSORB A+®.

3.45%

6.03%

proovidest sisaldas 10-11 erinevat mükotoksiini

proovidest ei sisaldanud mükotoksiine

1.72%

proovidest sisaldas 1 mükotoksiini

9.48%

Mükotoksiinide kõrge tase 2017 aasta söötades on reaalne oht loomakasvatusele

10.34%

proovidest sisaldas 8-9 erinevat mükotoksiini

proovidest sisaldas 2-3 erinevat mükotoksiini

8-9

KESKMISELT

5.62 mükotoksiini igas proovis

6-7

34.48%

proovidest sisaldas 6-7 erinevat mükotoksiini

4-5

34.48%

proovidest sisaldas 4-5 erinevat mükotoksiini

ALLTECH`i 37+® analüüs on täna farmerile parim võimalus söötades esineda võivate mükotoksiinide tuvastamiseks.

MYCOSORB® on teaduslikult tõestatud ja

enimkasutatud laia toimespektriga mükotoksiinide siduja kasutamiseks kõikide loomaliikide söötades, mida toetab ka pikaajaline kasutuskogemus Eesti farmides.

Lisainformatsiooni 37+® analüüside teostamise ja riskihindamise osas loomakasvatuses: Pilleriin Puskar, tel +372 505 2846, ppuskar@alltech.com

METS

Käes on aeg valmistuda kevadiseks metsauuenduseks TOOMAS KELT

duda metsaühistusse või otsida taimi omal käel. Kõige kindlam on taimede saamisele mõelda sügistalvel ja osaleda ühistute ühises taimetellimuses. Metsataime hind on umbes paarkümmend senti tükist, hektarisuurusele metsapinnale tuleb istutada 2000–2500 taime.

Metsataimi võib küsida ka mõnest puukoolist, kuid ühistu vahendusel on asjaajamine lihtsam ja kevadel on ka kättesaamine lihtsam – ühistusse tuuakse kõik taimed korraga kohale ja sageli korraldab ühistu ka laialiveo.

KESKÜHISTU ERAMETS

K

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

uigi jõulueelsel perioodil vaevalt kevadele mõeldakse, on praegu viimane aeg valmistuda kevadiseks metsauuenduseks. Metsaomanikud peaksid läbi mõtlema, mida, kuhu ja kui palju kevadel istutada tahetakse.

Lähiajal algab metsaühistutes metsataimede tellimuste vastuvõtmine ning siis on hea, kui omanikul on oma soovidest selge pilt.

Enne taimede tellimist tuleks metsaomanikul endale selgeks teha metsauuendamisega seotud tingimused. Esiteks tuleb uurida, kas istutusala on kuivas või märjas kohas. Vajadusel tuleks teha kuivendust. Seejärel tuleb välja selgitada, milline puuliik konkreetsesse kohta sobib. Arvestada tuleb ka sellega, et kui varem kasvas sel kohal juurepessiga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi.

Parimaks peetakse kaske.

Maapinna ettevalmistus peab sügisel tehtud olema Kui istutusala tingimused on selged, järgneb maapinna ettevalmistus. Tellida tuleks traktor koos ketasadraga, mis pöörab ümber maapinna pealmised kihid ja tõmbab sisse istutusvaod. Saab ka ilma, kuid sel juhul on tööd palju rohkem. Maapinna ettevalmistus maksab umbkaudu 140 eurot hektar ja selleks saab taotleda ka toetust. Mõistlik oleks maapind ette valmistada juba sügisel.

Kui need tööd on praegu tegemata, tasub metsaomanikul metsauuendamine edasi lükata! Eriti tasub seda kaaluda okaspuulankide puhul, sest spetsialistid soo-

16

Metsataimede tellimine ühistu kaudu on erametsaomanikule kõige mugavam viis.

20

sendi kanti maksab üks metsataim. vitavad neile lankidele anda vähemalt aasta puhkust, enne kui seal pannakse kasvama uus metsapõlvkond. Kuid kindlasti tuleks nõu küsida metsandusspetsialistilt – neid leiab metsaühistust.

Kui aga omanik päris täpselt ei tea, millised on tema vajadused ja võimalused, tasub pöörduda ühistusse ja sealsete spetsialistidega istutamisega seotud asjad läbi arutada. Lisaks saab metsomanik nii juba varakult oma taimetellimuse ära anda. Metsataimede saamiseks on metsaomanikul põhimõtteliselt kaks võimalust – kas pöör-

Praegu kestab taimetellimuste vastuvõtmine Metsataimede ühistellimusi korraldab Keskühistu Eramets juba aastast 2012. Kui esimestel aastatel oli tellimusi vähem kui miljonile taimele, siis läinud aastaks oli jõutud kolme miljoni taimeni.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul kestab detsembri alguses alanud metsataimede tellimuste vastuvõtmine veel mõnda aega. Tellida saab kaske, mändi, kuuske ja muid siinkandis tavapäraseid metsataimi.

Jõeäär lisas, et taimede ühishankest tõuseb kasu eelkõige erametsaomanikele. „Esiteks on taimede hind tänu suurtele kogustele kindlasti parem, kui see oleks juhul, kui metsaomanik hakkaks taimlast ostma vaid endale vajaminevat kogust. Teiseks on taimede hind üle kogu Eesti metsaomanikele ühesugune, ükskõik kas metsaomanik asub Saaremaal või Võrumaal. Keskühistu Eramets korraldab taimede veo ühistutesse ning metsomanik ei pea sõitma taimede järele kuhugi Eesti teise otsa,“ selgitas Jõeäär.

Häid jõule kõigile klientidele ja koostööpartneritele!

Ostame metsakinnistuid, kasvavat metsa ning põllumaad Info tel: 434 2330, 505 7355

e-post: apmets@apmets.ee

HAKKEAHJUD

WERNECO Priit Värnomasing priit@werneco.ee tel +372 5801 3334 www.werneco.ee

FOTO

Lõikuspidu!

Eesti Rahva Muuseumis oli 17. novembri õhtu tavapärasest pidulikum: põllumajandus-kaubanduskoja traditsioonilisel lõikuspeol võõrustati külalisi ja tunnustati parimaid. Tantsuks mängis põllumajandusele igati kohase nimega ansambel „Nukker kukeke”.

FOTOD : ALLAR MEHIK

Lõikuspeol tunnustati aktsioonis „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile“ osalenud rukkikasvatajaid ja just nende põldudel kasvanud rukkist küpsetas AS Leibur lõikuspeoks meetripikkuse uudseleiva. Põllumajanduse tippjuhid lõikasid leiva lahti ja nii saidki rukkikasvatajad sõna otseses mõttes oma töö vilju maitsta ning seda teistegagi jagada.

18

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas tegijaid: parim taimekasvataja on Madis Ajaots.

Parim maamajanduse eriala Ăľpilane: Keit Uusen Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.

Parim maamajanduse eriala þpetaja: Kaja Piirfeldt Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

19

MESINDUS

Mesinikud ootavad Mesinikud on aastaid vaadanud riigi poole ja oodanud toetust ning rahalist tuge. Soovitud on riigi abi kahjude korvamise fondi loomisel ja mesilasperede otsetoetust. Seni pole riik mesinikele abikätt ulatanud.

TEKST: TANEL RAIG

Ilmselt ei jõua mesilasperede toetus ka järgmise aasta riigieelarvesse. Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütleb, et mesindusorganisatsioonid on juba üle kümne aasta püüdnud saavutada riigipoolset mesilasperede pidamise toetust. Viimase nelja-viie aastaga on enda poole võidetud ka maaeluministeerium, kes on asunud otsima eelarvelisi lahendusi ning alates 2015. aasta riigieelarve kavandamisest on ministeerium mesilasperede pidamise toetuse oma ettepanekutesse sisse kirjutanud. Rahandusministeeriumi inimesed on olnud teisel seisukohal ja mesilasperede toetus on riigieelarvest välja võetud.

Mesinikud ei saa aru, kuidas riiklikul tasemel ei mõisteta, et mesindus ei tähenda ainuüksi saaki ja tulu mesinikele – mesindusest tõuseb suur kasu kogu põllumajandusele. „Põllumajandus saaks tohutult kasu, kui oleks rohkem mesilasperesid. Saagikus on ju tänu tolmeldamisele suurem,“ ütleb Maarika Puusepp Puusepa Mesindustalust.

line, et mesilaspered oleks tugevad ja terved järgmisel aastal toodangut andma, selgitab Puusepp, kelle sõnul ongi toetus vajalik, et aidata mesilasi pärast kesist suve talveks ette valmistada.

OÜ Mevada mesinik Jaanus Tulli tõstab esile Eestile iseloomulikku pikka talve. Mesilaspere mitteaktiivne periood kestab Eestis keskmiselt kuus kuud, lõunapoolsetes riikides on see üks kuni neli kuud. Pikema mitteaktiivse perioodi jooksul tarvitab mesilaspere oluliselt suurema koguse talvesööta. Mesilasperede toetus oleks Tulli ütlusel meede, mis korvab suurema kulu, mida Eesti mesinikud peavad tegema võrreldes teiste riikide mesinikega. Mesilasperede toetust rakendatakse näiteks Soomes ja Lätis.

Puusepp toob välja veel ühe positiivse külje, mis kaasneks toetuse maksmisega. Tema sõnul peaksid toetuse saamiseks olema kindlad kriteeriumid – toetuse saajad peaksid olema PRIA-s arvel, tasuma riigile makse, olema registree-

Mesilasperede otsetoetust ikka veel ei terenda Eesti klimaatilised tingimused seavad mesilased ja mesinikud tihti väga keerulisse olukorda. Puusepp räägib, et sageli on aastaid, kus toodangut on kesiselt, mesilaspered tuleb aga talveks sööta ja ravida. Ravimine on olu-

27,5

28,3

2009

2010

29,7

2007

24,8

2007

20

756

2008

riigilt abikätt ritud FIE-d, äriühingud vms. „Toetuse saamiseks tuleksid paljud mesinikud end ametlikult arvele võtma ja saame parema pildi, kui palMeetoodang 1154,8 ju meil on tegelikult Eestis mesitonni 1116,5 lasperesid ja mis seisus on mesindus,“ leiab Puusepp.

1097 Maaeluministeeriumi andme957 tel on Eestis mesindussektorit toe978,7 tatud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 erinevate meetmete kaudu 3 857 673 euroga. Lisaks on mesindusprogrammi 2017– 681,5 2019 eelarve 165 600 eurot aastas.

693,8 Ministeeriumi loomakasvatussaa575 duste büroo juhataja Liina Jürgenson kinnitab, et alates 2015. aastast on ministeerium taotlenud lisarahastust, et viia ellu ka mesilaspere 501 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 pidamise toetus. 2018. aastaks taotletakse riigieelarvest selleks 800 000 eurot. „2018. aasta riigieelarve Mesilasperede arv 47,8 46,8 seaduse eelnõu menetlus on veel tuhat tk 44,4 pooleli, kuid seni ei ole meie ettepanek heakskiitu leidnud,“ nendib 41,4 Jürgenson detsembri alguses.

Kümnendiga Eestis mett ja mesilasi poole enam

39

Kahjude hüvitamine jääb mesinike korraldada Mesinike teine soov on, et põllumajandusameti või Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde loodaks kahjude hüvitamise fond. Kui mesilaspered peaksid taimekaitsetööde tagajärjel hukkuma, siis hüvitaks fond mesinikule kahju ja mesinik saaks hakata kohe tegelema mesilasperede taastamisega. Fond aga tegeleks süüdlase väljaselgitamise ja kahju sissenõudmisega.

Jaanus Tulli selgitab, et fondi olemasolul jääks kahju saajal ehk mesinikul ära pikk ja kohmakas protseduur otsimaks ja tõestamaks, kes või mis oli süüdi me-

26,4

2011

2012

2013

2014

2015

silasperede kahjustamisel ja hukkumisel.

Fondi loomises ei ole mesinikel õnnestunud ministeeriumit veenda. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ütleb, et Eestis on võlaõigusseadusega kehtestatud mehhanismid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Suu möönab, et mesinikele tekitatud kahjude puhul räägitakse palju kohtusse pöördumisest, kuid tema sõnul on esmane võimalus jõuda kahju tekitajaga kokkuleppele. „Sellistele kokkulepetele on jõutud,“ kinnitab Suu. „Kui kokkulepet ei saavutata, on järgmine võimalus pöörduda kohtusse.“ Kahjude korvamise fondi loomise algatamiseks riigi poolt Suu lootust ei anna. „Kõigil osapooltel on võimalik moodustada ühine eraalgatuslik riskifond, kuid algatus peaks tulema mesindussektorilt või laiemalt põllumajandussektorilt,“ jätab Suu fondi loomise mesinike enda kanda.

Toetuse saamiseks tuleksid paljud mesinikud end ametlikult arvele võtma ja saame parema pildi, kui palju meil on tegelikult Eestis mesilasperesid ja mis seisus on mesindus.

Maarika Puusepp Puusepa Mesindustalu

2016

21

MESINDUS

Kas mesindus väärib riigi toetust?

ALEKSANDER KILK Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees

M

õnesaja mesiniku jaoks annab mesindus täieliku või olulise sissetuleku. Ülejäänud, enam kui 5000 väiksemat mesilat annavad nii meetoodangut kui ka rikastavad Eesti maaelu. Kuid see pole kõik. Mesindusel on ühiskonnale anda meest midagi palju olulisemat. Ühiskonnale on meesaagist olulisem enam kui 50 000 mesilaspere mesilaste mõju aia- ja põllukultuuride ning looduslike taimekoosluste tolmeldamisele. Teadlaste hinnangul on see tulu meetoodangu väärtusest 8–10 korda suurem. Kui Eesti mesinduse keskmine aastane meetoodangu turuväärtus on 8–9 mln eurot, siis mesilaste tolmeldamisest sünnib aia- ja põllupidajatele ning keskkonnaseisundi parandamise kaudu ühiskonnale aastas tulu 70–90 mln euro väärtuses.

Mesindus on ühiskonna ja riigi jaoks nagu kuldmune munev kana. Euroopa Parlamendi kõnetoolis öeldi mesilaste suure hukkumise ja mesinduse kasvavate murede arutamisel: mett saame Euroopasse lähemalt ja kaugemalt ikka tuua, aga mesilaste tolmeldamistegevuse import ei ole võimalik!

Otsetoetused ebavõrdse konkurentsi vastu Mesindussektor on Eesti põllumajanduses üks väheseid, kus otsetoetusi ei rakendata. Mesilaspe-

22

rede toetus stimuleeriks mesinikke oma alaga innukamalt tegelema ja ka mesindust julgemalt laiendama.

Lisaks stimuleeriks toetuse saamise võimalus mesinikke kõiki mesilaid PRIA registrisse kandma.

Naaberriikides Soomes ja Lätis makstakse riiklikest vahenditest mesilasperede pidamise toetust keskmiselt 20 eurot mesilaspere kohta. Toetusest tulev lisaraha annab sealsetele mesinikele Eesti mesinike ees konkurentsieelise.

Läti mesinikud pakuvad oma mett Eesti turul meist odavamalt.

Eesti mesinikele on kliimatingimuste tõttu suur kulu mesilaste talvesööda maksumus. Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide mesinikud ei pea sellist kulu kandma. See on neile eeliseks.

Põhjamaiste raskete talvitumistingimuste tõttu on Eestis mesilaste talvine hukkumine ja sellega seotud kahju Euroopa keskmisest tunduvalt suurem. Seega oleks mesilasperede pidamise toetus Eestis suunatud eelkõige mesilasperede talvesööda maksumuse ja talvitumise lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Kalkulatsioonide järgi on vajalik toetussumma 20–22 eurot mesilaspere kohta aastas.

Kahjude korvamise fond säästab mesinikke kohtust Kahjude korvamise fondi peamine eesmärk oleks võimaldada mesinikele taimekaitsevahendite (väär)kasutamise tulemusena tekitatud kahjude kiiret hüvitamist.

Tänavu registreeris põllumajandusamet Eestis kuus juhtumit, kus mesilased hukkusid osaliselt või täielikult. Nendes juhtumites kahtlustati taimekaitsevahendite väärkasutamist. Kolme juhtumi puhul leidiski kahtlustus kinnitust. Ülejäänud juhtumites ei leitud piisavalt kindlaid tõendeid

kahtlustuse kinnitamiseks. Lisaks on mitmetel juhtudel mesinikud kurtnud lennumesilaste hukkumist lähikonnas toimunud taimekaitsetööde järel. Ametlikku avaldust pole siiski tehtud. Ühes suurimas mesilaste mürgistusjuhtumis, rapsipõldude pritsimise järel Lääne-Virumaal, hukkus kokku 157 erineva suurusega mesilasperet. Mesiniku jaoks oli kahjusumma kümneid tuhandeid eurosid.

Kahjude korvamise fond tuleks luua põllumajandusameti või Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde. Neil on vastav kompetents. Taimekaitsetööde tagajärjel mesinikele või teistele tekitatud kahjud hüvitataks fondi vahenditest. Fond omakorda nõuaks kahjutasu sisse taimekaitsevahendite väärkasutajalt. Lisaks laekuksid fondi sissemaksed taimekaitsepreparaatide kui kõrgendatud keskkonnaohu allika maaletoojatelt ja hulgimüüjatelt. Tegemist oleks liikluskindlustuse fondi analoogiga, kuhu teevad sissemakseid autode-busside-sõidukite kasutajad kui kõrgendatud liiklusohu allikate valdajad. Sissemakseid fondi peaks tegema ka riik, et toetada mesilaste kui oluliste taimekoosluste tolmeldajate pidamise jätkusuutlikkust.

Praegused õigusaktid lubavad põllumajandusametil karistada taimekaitsetööde eksimuse eest süüdlast väärteo korras tuhandetesse eurodesse ulatuva summaga. Samuti saab sellise väärteo eest tagasi nõuda (või vähendada) või erandjuhul kuni 100% ära võtta määratud PRIA toetused. Kuid Eesti seadused ei kohusta väärteo sooritanuid mesinikele kahju kohe hüvitama. Põhiseadus küll sätestab sellise kahju hüvitamise kohustuse, kuid protsess käib Eesti õigusruumis võlaõigusseaduse kohaselt ehk kohtumenetluse kaudu.

Mürgitamine tapab teadaolevast kordades rohkem

A

rdi Asten on OÜ Asten Mesindus omanik. Ta ütleb, et tema 27-aastase kogemuse jooksul pole möödunud aastatki, kus mürgitamine poleks olnud probleem. „Üldsuseni jõudev info taimekaitsetööde käigus mesilastele tekitatud kahjudest on olematu,” ütleb Asten. „See ei ole isegi mitte jäämäe pealmine tipp, vaid imepisike osa,“ sõnab ta. Asteni sõnul mesinikud tavaliselt ei annagi mesilaste hukkumisest kellelegi teada. Kohut ju keegi käima ei hakka ja probleemile lahendust ei ole. Mesinik nutab õhtul patja ja toimetab edasi.

Väidetavalt jääb 90% kergematest mürgistusjuhtudest mesinikul endalgi märkamata. Asten selgitab, et mesilasgruppe külastatakse ühe-kahe nädala tagant.

Kui vahepeal on mingi osa lennumesilasi kadunudmürgitatud, siis selle aja jooksul kooruvad juba uued noored mesilased ja mesinik ei saagi aru, et midagi oleks muutunud. Näha on ainult, et meesaaki ei ole ja pered ei taha areneda. Mesinik oskab süüdistada vaid iseennast: kas on olnud halb korje, mesinik saamatu vms. Põhjus on aga milleski muus. Kahjude korvamise fond annaks Asteni arvates mingigi lootuse, et mesinikel oleks põhjust oma probleeme avalikustada.

Asten räägib, et viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul on muutunud mesilasperede sügis-kevadine suremus katastroofiliselt suureks – 30–50%, kohati 100%. Täpne põhjus (viirushaigused, keskkonna saastatus või nende koosmõju) on siiani teadmata. „Kui mis iganes teises põllumajanduslikus karjas oleks igaaastane hukkumine 30–50%, oleks kõik tagajalgadel,“ ütleb Asten ja leiab, et otsustajad pole suutnud näidata mesindusse mõistvat suhtumist.

Meeaasta näitas erinevat palet

T

änavune vihmane ja külm suvi tekitas ka mesilastele ja mesinikele probleeme. Mõnes piirkonnas koguti üsna kehv saak, teisal aga läks paremini kui eelmisel aastal. Kokkuvõttes usutakse, et kodumaist mett peaks Eestis siiski jaguma kuni uue meesaagini.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütleb, et külm ja vihmane kevad tekitas mesinduses ikalduse kartuse. Suvel meekorje olud küll paranesid, kuid meetaimede õitsemise aeg lükkus tavalisest hilisemaks ja mõnelt taimeliigilt saadi üsna kesist saaki. Kilk möönab, et piirkonniti oli meesaak erinev ja mõnel pool võisid mesinikud saagiga isegi rahul olla. Eriti hea oli tänavu kanarbikult kogutud meesaak.

Soojust ja rahu, aega ja koosolemist!

Aitäh usalduse eest aastal 2017!

TOETUS

PRIA määrab ja maksab detsembris otsetoetusi

MARIS SARV-KAASIK PRIA PRESSIESINDAJA

P

RIA kinnitas 1. detsembriks ühikumäärad 2017. aastal taotletud otsetoetuste ja pindalapõhiste üleminekutoetuste maksmiseks. Seitset liiki toetused plaanib PRIA põllumeestele ja piimalehmade kasvatajatele detsembrikuus välja maksta. Ühikumäärade välja arvestamisel lähtus PRIA taotluste menetlemisel kindlaks tehtud ühikute hulgast, kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Eelarved ja ühikumäärad Viit Eestis makstavat otsetoetust rahastab Euroopa Liit kokku 123,7 miljoni euro ulatuses.

Eestile eraldati 2017. aastal ühtse pindalatoetuse (ÜPT) jaoks 80 043 000 eurot, ühikumääraks kujunes 83,71 €/ha.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetuse eelarve on 37 111 000 eurot, ühikumäär 38,81 €/ha.

Noore põllumajandustootja toetuse maksmiseks on 408 000 eurot, ühikumäär 20,92 €/ha. Seda saavad kuni 40-aastased toetuse saamise nõuetele vastavad taotlejad lisaks ÜPT ja rohestamise toetusele kuni 39 ha eest.

24

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 782 eurot, ühikumäär 305,31 €/ha.

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve on 5 597 600 eurot, ühikumäär 222,62 eurot piimalehma kohta kuni 100 piimalehma kasvatajale. Kelle karjas on 101– 400 piimalehma, saavad toetust ühikumäära koefitsiendiga 0,5.

Lisaks maksab PRIA toetuse välja väikepõllumajandustootja kavaga liitunutele. Summad arvutatakse klientidele välja nende taotletud otsetoetuste kindlakstehtud ühikute alusel ja piirmäär on ühel taotlejal 1250 eurot aastas kõigi otsetoetuste kohta kokku.

Pärast mitmeaastast vahet rahastab Eesti riik tänavu riigieelarvest kuue miljoni euro eest üleminekutoetusi (nn top-up). Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse eelarve on 6 005 911 eurot, ühikumäär 9,56 eurot ühiku kohta. Heinaseemne üleminekutoetuste eelarve on 16 209 eurot, ühikumäär 14,41 eurot ühiku kohta. „Detsembris Eesti põllumeestele ja loomapidajatele makstavate toetuste eelarve on tänavu kokku ligi 15 miljonit eurot suurem kui eelmisel aastal,“ selgitas PRIA otse-

Detsembris Eesti põllumeestele ja loomapidajatele makstavate toetuste eelarve on tänavu kokku ligi 15 miljonit eurot suurem kui eelmisel aastal.

toetuste menetlusbüroo juhataja Tanel Trell.

Kokku laekus PRIA-le 2. maist 16. juunini kestnud taotlusvoorus 15 356 taotlust, neist 92% e-PRIA vahendusel. Trelli sõnul on e-PRIA kasutajate osakaalu kasv väga teretulnud, sest see süsteem aitab taotlejatel vältida vigu ja kiirendab PRIA-l andmete kontrollimist ja taotluste menetlemist.

Kokku taotleti pindala-otsetoetusi 960 684 hektarile ja piimalehma kasvatamise otsetoetust soovis 35 085 piimalehma kohta 1175 taotlejat. Võrreldes eelmise aastaga on pindalapõhiste otsetoetuste soovijaid tänavu ligi 400 võrra vähem kui 2016. aastal, aga taotlusalust pinda on üle 7000 ha rohkem. Piimalehma kasvatamise otsetoetust taotleti võrreldes eelmise aastaga 18 254 looma kohta rohkem, kuid muutunud on ka toetuse saamise tingimused. Varem said toetust kuni 100-pealised karjad, 2017 lisandusid 101–400-pealised karjad.

Otsetoetuste vähendustest Juba mitu aastat on Euroopa Parlament ja Nõukogu kehtestanud liikmesriikidele reeglid kriisireservi kogumiseks. Kõigil, kelle saadaolev otsetoetuste kogusumma on üle 2000 euro, vähendatakse ülejäävat osa – tänavu on vähendus 1,388149%.

Kuna samal põhimõttel 2016. aastal kogutud kriisireservi EL-is ei kasutatud, siis makstakse mullu kogutud summad tänavu tagasimaksena välja neile, kelle 2017. aasta otsetoetuste summa on üle 2000 euro. Tagasimakse määr on 1,231360% ülejääva osa kohta.

Tänavu kontrolliti 1254 põllumeest

M

istahes toetuse saamiseks tuleb täita õigusaktides sätestatud nõudeid.

Eiramised toovad kaasa toetuste vähendamise või neist ilmajätmise.

Kohapealsed kontrollid toimuvad valimi alusel iga meetme vähemalt 5% taotlejate juures. Tänavu käidi 1254 taotleja juures kokku ligi 124 000 ha-l. ÜPT kontroll hõlmas 674 taotlejat ja ligi 64 600 ha.

Enim rikkumisi tuvastati rohumaade hooldamisel. 624 põldu polnud nõuetekohaselt hooldatud, 81 põllu karjatamine oli ebapiisav, järelniitmist ei tehtud. 92 põldu polnud põllumajanduslikus kasutuses, sellisele maale toetust ei maksta.

353 põllu puhul oli probleem maa kasutamise õigusliku alusega.

Eestis hariti 2016. aastal püsirohumaid üles rohkem kui EL-is

kehtestatud piirmäär lubas. Ülesharijatele anti kohustus püsirohumaade tagasirajamiseks 2017. aastal. 234 jätsid selle kohustuse täies ulatuses täitmata, 177 täitsid osaliselt. Keelatud oli uusi püsirohumaid üles harida. Kes seda siiski tegid või ei täitnud tagasirajamise ülesannet, neil vähendatakse 2017 rohestamise toetust ja täitmata kohustus jätkub järgmisel aastal.

Tänavu takistas paljudel põllumeestel tööde tegemist väidetavalt ebasoodne ilm ja PRIA-sse esitati selle kohta teatisi. Nendega tegeletakse juhtumipõhiselt.

Valimis oli tänavu ka 182 loomapidajat, neist 58 piimalehma otsetoetuse taotlejat. Levinuim rikkumine oli loomadel kõrvamärkide puudumine ja loomade registris andmete uuendamata jätmine.

Hea teada Toetuste ootajate pangakontodele jõuab igat liiki toetus erineva ülekandega, mis võib toimuda erinevail kuupäevadel.

Infot iga toetuse laekumise eeldatava aja kohta näevad taotlejad e-PRIA teenusest „Maksed ja võlgnevused“ pärast seda, kui PRIA on maksekorralduse kinnitanud ja riigikassale edastanud. Sellist infot näevad e-PRIA-s ka need, kes esitasid taotluse paberil või e-postiga.

Soovitame kõigil pindala- ja loomatoetuste taotlejatel, kes pole veel e-PRIA kliendid, selle teenuseid lähemalt uurida, sest 2018. aastal toimub kõigi taotluste vastuvõtt ainult e-PRIA vahendusel.

Eraisikutele makstavatelt otsetoetustelt peab PRIA kinni 20% tulumaksu.

-

TOETUS

PRIA-st saab investeeringutoetust KADRI TÕLDSEPP PRIA MAAELU INVESTEERINGUTOETUSTE BÜROO NÕUNIK

P

RIA vahendusel saab 11.–18. detsembrini esitada taotlusi maaelu arengukava meetme „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” viiendas taotlusvoorus.

Taotlusi saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu.

Selle taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot, mis jaguneb nelja valdkonna vahel: teravilja, õliseemnete ning valgurikaste taimede kasvatamine – 5 625 000 eurot; piimatootmine – 6 750 000 eurot; loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 5 625 000 eurot;

muu põllumajandustootmine – 4 500 000 eurot.

Sarnaselt varasematele voorudele saab toetust taotleda põllumajandusliku tootmisega seotud ehitisteks-rajatisteks, sinna seadmete soetamiseks, mobiilsete põllumajandusmasinate ja -seadmete ostmiseks, istandike rajamiseks, seenekasvatus- ja mesindusinventari soetamiseks jmt.

Mobiilsed masinad ja seadmed, millele soetamiseks toetust taotletakse, peavad olema eelnevalt kantud põllumajanduslike masinate ja seadmete hinnakataloogi ning läbinud valideerimisprotsessi. Üldjuhul on toetuse määr kuni 40% kavandatavate tegevuste abikõlblikust maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotle-

ja kohta programmperioodil 2014– 2020 on 500 000 eurot.

Mis on tingimustes muutunud?

Võrreldes eelmiste sama meetme taotlusvoorudega on muutunud hindamiskriteeriumid: lisandus eelistuse andmine nendele põllumajandustootjatele, kes peavad ohustatud tõugu loomi. Lisaks eelistatakse neid taotlejaid, kes taotlevad toetust kuivati ostmiseks või ehitamiseks ning on sertifitseeritud seemnete tootjad.

Määrusesse lisatud piirangu kohaselt ei saa enam toetust taotleda sellisele tegevusele, mis viidaks ellu Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt Rail Balticu raudteetrassi koridori asukohas.

müük hooldus varuosad

e-PRIA tahab korrektseid andmeid E-PRIA, mille kaudu taotlused esitatakse, kasutab mitmeid automaatseid päringuid erinevatest riiklikest registritest. Näiteks päritakse äriühingu kahe eelneva majandusaasta aruannete andmed.

Kui ettevõtjal puuduvad äriregistris toetuse taotlemiseks vajalikud korrektsed aruanded, ei saa ta taotlust esitada.

Kui toetust taotletakse ehitamiseks, mille kohta on ehitusseadustiku kohaselt vaja ehitusluba või ehitusteatist, siis peab see taotluse täitmise ajal ehitisregistris olemas olema. Kui ehitusluba/-teatis on väljastatud, saab selle andmed automaatselt taotlusele lisada.

Toetustaotluse esitamise ajal kontrollitakse, kas taotlejal on maksuvõlg. Kui tal on maksuvõlg

ja see ei ole ajatatud, siis ei saa toetustaotlust esitada. Maksuvõla andmed uuenevad üks kord päevas, seega ei tasu võimaliku maksuvõla tasumist jätta taotlusvooru viimasele päevale: nii võib taotlus jääda õigeaegselt esitamata.

PRIA teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 90 tööpäeva jooksul pärast taotlusvooru lõppemist, hiljemalt 27. aprillil 2018.

Kui toetus on määratud ning projekti asutakse ellu viima, võib juhtuda, et tegevust ei saa ellu viia sellisel kujul, nagu toetustaotlusel näidati. Enne plaanide muutmist tasub PRIA-ga konsulteerida, sest kõik muudatused ei ole abikõlblikud. Ka tegevuste maksumuste muutumine võib mõjutada taotlu-

Traktor

KOHE KÄTTE

0€

SISSEMAKSEGA LIIKVELE

Küsi täpsemalt oma piirkonna müügispetsialistilt: Tanel Aru Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa 53093294

Ivan Milinevitš Lääne-, Harju-, Raplamaa 5170965

Ainar Pajo Virumaa, Järvamaa 5118555

Andres Oja Valga-, Võru-, Põlvamaa 55624067

Tarmo Erlich Tartu-, Viljandi-, Jõgevamaa 59182990

Hea teada Seekordse taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot. Üldjuhul saab toetust kuni 40% kavandatavate tegevuste abikõlblikust maksumusest.

Hiljemalt 27. aprilliks 2018 on teada, kellele PRIA toetuse määras ja kes jäi ilma.

sele antud hindepunkte ning paremusjärjestust nii, et toetustaotluse rahuldamise otsus tuleb ümber vaadata.

Kõik tingimused toetuse taotlemiseks kehtestab maaeluministri määrus, abistavaid juhendeid pakub PRIA koduleht www.pria.ee.

LÜPSIROBOT

AASTAT

Lely T4C haldusprogramm – kontrollkeskus teie karja haldamiseks Meie farmihaldustarkvara Lely T4C pakub teile kogu teavet, mida teil tarvis on, et hallata oma karja ajasäästlikult. See ühendab Lely Astronauti robotid, Lely Vectori söödasüsteemi ja muud Lely seadmed ühte programmi. Haldate tervet farmi ühest kohast. Time for Cows (Lely T4C) võimaldab ka eriolukordade tõhusat juhtimist.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee

Lely T4C haldusprogramm on teie karja haldamises kesksel kohal, kuna see on palju enamat kui lihtsalt teie farmi lüpsihaldamise programm. Peale selle, et Lely T4C pakub teavet iga tehtud lüpsi kohta, on see ka söötmise, reproduktsiooni ja karjatamise lähtepunktiks. Ühendades karjatamise lüpsirobotitega, saab farmer Lely Grazeway karjamaaväravat kasutades lehmi hõlpsalt suunata. Reproduktsiooni haldamine on tänu integreeritud indluse tuvastamisele ja reproduktsiooni moodulile lihtsaks muudetud. Uue Lely Vectori automaatse söödasüsteemiga saab optimeerida nii jõusööta kui ka koresööta. Teil on võimalus võrrelda enda tulemusi teiste Lely farmeritega üle kogu maailma ja hinnata oma karja võimekust. Käepärane kontrollpaneel annab teile karja tootlikkusest kiire ülevaate. Selle kaudu pääsete andmetele hõlpsasti ligi. Tarkvaras Lely T4C salvestatakse iga sündmus, alates sünnist kuni päevani, mil lehm farmist lahkub.

olulisemaks piimafarmi mõjutavaks teguriks.

reproduktsiooninäitajaid

Reproduktsiooni moodul – suutlikkuse seire

Karja viljakust saab Lely T4C programmis järgida otstarbekohase reproduktsiooni mooduli kaudu. See moodul kuvab reproduktsiooni olekut ja seniseid tulemusi. See võimaldab teil karja reproduktsiooni hallata ning sekkumist vajavaid kohti lihtsasti märgata.

Innaaeg tuvastatakse lehma aktiivsuse ja talletatud ajaloo põhjal automaatselt. Lehm märgitakse automaatselt tiineteks, kui selged indluse ilmingud seemendamise järel kaovad. Veterinaaril ei ole tiinust enam tarvis tuvastada. Sellega säästate nii aega kui ka raha.

Juhtimine roboti juures

Viljakus – jälgige paljunemistsüklit

Juhtseade E-link Manager annab teile ülevaate Lely T4C kogutud teabest, et saaksite hallata oma karja ja lüpsirobotit. Lely pakub ka võimalust PDA- mooduli kasutamiseks, mis lubab teil sisestada T4C süsteemi andmeid ükskõik kus ja millal – viibides laudas või eemal.

Kasutajad räägivad

Peamised eelised

„Ma usaldan Qwesi indluse tuvastamise ja tervise jälgimise süsteeme rohkem kui iseenese silmi.“ Taani

• Seemendamine sobivaimal ajal.

• Optimaalne reproduktsioon.

• Poegimisintervalli vähendamine.

• Varaseimad märgid võimalikest tervisehädadest.

On teada, et lehmade viljakus tähendab farmile suurt ajakulu ja avaldab mõju majandustulemustele.

Usaldusväärne meetod indluse tuvastamiseks on karja eduka paljunemise seisukohalt võtmetähtsusega, üldiselt peetakse seda kõige

UURING

Ühtne metoodika piima Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut käivitas 2016. aasta augustis projekti, mis hõlmab kõigi olulisemate piimatootmisega seonduvate tegevuste majanduslikku analüüsi ja soovituste väljatöötamist nende efektiivsemaks muutmiseks.

RANDO VÄRNIK EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT

KALEV KREEGIPUU KONSULTANT-EKSPERT

KADI LOOD EESTI MAAÜLIKOOLI VILISTLANE

Projekti „Tulemusmõõdikute süsteemi rakendamine teadlikuma otsustusprotsessi juurutamiseks ning tootmise efektiivsuse tõstmiseks piimatootmisettevõtetes“ on kaasatud ligi 30 piimatootmisettevõtet, kes sisestavad vastavasse programmi oma andmed ja hakkavad saama pidevat tagasisidet. Projekt kestab 2021. aastani. Üks kõige olulisem näitaja piimatootmise efektiivsuse hindamisel on piima omahind. Kuna aga projektiga alustamise ajal puudus Eestis ühtne, kõiki kulusid hõlmav omahinna arvutamise metoodika, siis tuli alustada selle väljatöötamist. Mõned artiklis kirjeldatud soovitused on ehk kohe rakendatavad, teisi aga tuleks veel koos tootjate ja teiste spetsialistidega analüüsida. Lõpliku variandini jõudmiseks on kolm märksõna – loogika, analüüs, kokkulepped.

Miks on vaja täiustada ja muuta piima omahinna arvutamise metoodikat?

Ka seni on enamik piimatootmisettevõtteid piima omahinda

30

arvestanud, kuid tihti pole selles kajastunud kõik tootmisega seonduvad kulud. Lisaks on olnud erinevaid kulude jaotamise põhimõtteid toodanguliikide vahel, erinev kaasneva- ja kõrvaltoodangu arvestus, erinev algandmete kogumise täpsus jne.

2017. aastal Kadi Loodi magistritöö raames tehtud küsitlus, millele vastas 29 ettevõtet, näitas piima omahinna arvestustes suuri erinevusi (vt tabel lk 31).

Vastanud ettevõtete vähimaks piimatootmise omahinnaks oli ühes ettevõttes 184 €/t, kalleim oli 373 €/t ning keskmiseks kujunes 278 €/t.

Tootmiskulud ongi ettevõtete lõikes erinevad, kuid omahinna suure kõikumise põhjus on suures osas just erineva metoodika kasutamine kulude arvestamisel.

Tootjate võrdlemiseks nii riikide vahel kui ka riigi sees on enim kasutatud Euroopa Liidu andmete kogumise süsteemi FADN (Farm Accountancy Data Network), millest lähtudes kogub ja analüüsib paljude ettevõtete andmeid Maamajanduse Infokeskus.

Selle analüüsi käigus arvutatakse muu hulgas välja ka piima omahind ning olenevalt piimatootjate edastatud algandmete täpsusest peaks see olema võrreldav, kuid ka FADN-i metoodika ei hõlma kõiki piima tootmisega seonduvaid kulusid.

Kulude kogumise metoodika tõttu ei ole FADN-metoodika kasutamine ettevõttesiseseks omahinnaanalüüsiks artikli autorite hinnangul piisav. Kulud kogutakse ettevõtte kui terviku kohta ja tootmise omahinna leidmiseks kasutatakse kulude jaotamisel mitmesuguseid kokkulepitud koefitsiente. Ettevõtte tasandil peaks kulude jaotamisel lähtuma võimalikult objektiivsetest kriteeriumitest.

Illustreerimaks erinevate põhimõtete kasutamise ja piimatootmise omahinna vahelisi seoseid, tehti magistritöös näidisettevõtte andmete põhjal 15 erinevat kalkulatsiooni. FADN-metoodikaga arvestatud piima omahind saadi Maamajanduse Infokeskuselt. Võimalusi metoodikate kombineerimiseks on palju. Ilmeka näite pakub tulemus, mille kohaselt ühe näidisettevõtte andmete põhjal saadi erinevaid arvutamise metoodikaid kasutades tootmise omahinna näitajad, mis varieerusid 214 €/t kuni 284 €/t. Ülaltoodu näitab, et seni pole tootjatelt ja mujalt saadud andmed piima omahinna kohta olnud võrreldavad ning on andnud valesid signaale nii tootjatele kui ka teistele, kes majanduslike või poliitiliste otsuste tegemisel on neid andmeid kasutanud (pangad, poliitikud, ametnikud, teadlased, tootjate organisatsioonid).

Millistele põhimõtetele peab vastama omahinna arvutamise metoodika?

Tootmise omahind peab hõlmama kõiki tootmiskulusid.

Senistes arvestustes on tihti puudu näiteks tootmise üldkulud. Rääkimata sellest, et peale majandusaasta lõppu tuleb ar-

omahinna arvutamiseks Millistest põhimõtetest lähtuvad ettevõtted piima omahinna arvutamisel?

Kadi Loodi magistritöö raames tehtud küsitlusele vastas 29 ettevõtet Jah- vastuseid

% vastajate arvust

Piima omahind arvestatakse iga kuu kohta

12

41

Aasta lõpus arvestatakse aasta tegelik omahind

15

52

Piima omahind aasta kohta sisaldab karja taastootmise kulusid

9

31

10

34

5

17

Piima omahind sisaldab ettevõtte üldkulusid Kõrval- ja kaasneva toodangu kulud arvestatakse piima omahinda minevatest kuludest maha (vastavad kulud eraldatakse kogukuludest ja järgi jääb piimatootmiskulu)

vestada omahinna sisse ettevõtte üldkulud. Teine kõige enam levinud puudus on olnud noorkarja üleskasvatamise kulude (põhikarja amortisatsiooni) piima omahinnas kajastamata jätmine.

Omahinnas peavad kajastuma võimalikult täpselt tegelikud kulud.

Diskussiooni on tekitanud eelkõige see, kas omatoodetud söötasid tuleb kajastada õiglases (turu)väärtuses või tegelike kulutuste alusel. Bilansi koostamisel on õiglase väärtuse kasutamine teatud põhjustel kahtlemata vajalik, kuid piima omahinna kulukirjete võrdlemisel kaotaksime sel juhul võimaluse võrrelda neljandikku kogukulust (ligikaudselt selline on omatoodetud sööda maksumuse osakaal kogu omahinnast).

Omatoodetud sööda väärtuse kajastamine tegelikus hinnas tähendab aga ka taimekasvatuses korrektset kuluarvestust ja kulude jaotust kultuuride vahel.

Ühe näidisettevõtte andmete põhjal saadi erinevaid arvutamise metoodikaid kasutades tootmise omahinna näitajad, mis varieerusid 214 €/t kuni 284 €/t.

Siinkohal tulebki välja finantsja kuluarvestuse erinevate põhimõtete kasutamise vajadus. Finantsarvestuses ei moonuta õiglase väärtuse kasutamine ettevõtte kui terviku lõpptulemust, kuid kuluarvestuse ja tegeliku tootmise omahinna leidmiseks ei saa õiglase väärtuse kasutamist küll õigeks pidada.

Omahinnal peab tekkima otsene seos ettevõtte piimatootmise kasumiga (kahjumiga).

See põhimõte on seotud kahe eelmise punktiga. Teame, et on ette tulnud olukordi, kus piimatootmisettevõte on välja käinud piima omahinna, mis on müügihinnast väiksem. Selle põhjal on poliitikud jt otsustajad ning meedia teinud järelduse, et hädaldatakse ilmaaegu. Samas aga on ettevõte aastaaruande järgi suures kahjumis. Selline olukord tekib siis, kui omahinnas ei arvestata kõiki tegelikke kulusid (nii otseseid kui ka kaudseid).

Omahind peab olema võrreldav.

See tähendab, et kõik piimatootmisettevõtted, kes tahavad oma piima omahinda teiste tootjatega, grupi keskmisega vm võrrelda, peavad seda arvutama ühtse metoodika järgi.

Algandmete kogumist, kulude jaotamist toodete vahel, kõrvalja kaasneva toodangu arvestust ja muud taolist tuleb teha sarnaselt.

Selleks töötavad piimatootmise tulemusmõõdikute projekti meeskond ja projektis osalevad ettevõtted välja soovitused. Need on vajalikud ka riskijuhtimise süsteemi rakendumisel. Üht osa neist allpool ka kirjeldame.

Omahinna ühtne arvestusmetoodika peab võimalikult palju arvestama enamiku ettevõtete senise praktikaga.

Selleks, et teada saada, kuidas ettevõtted piima omahinnas seni on üht või teist kulu või kõrvaltoodangut arvestanud, küsitleti magistritöö raames paljusid ettevõtteid.

Kui projektis osalejate ja magistritöös küsitletud piimatootjate kasutatav praktika on vastuvõetav ka teistele, siis soovitame seda rakendama asuda.

31

soovitust piima omahinna arvutamiseks

Järgnevalt ei paku me soovitusi nende piima omahinna kulukirjete kohta, mille kajastamisel pole ettevõtete ega metoodikate vahelisi erinevusi. Need on enamasti ostetud sisendid (söödad, ravimid, teenused, tööjõud), mida kõik kajastavad nende ostuhinnas ja siin ei ole teisi võimalusi. Küll aga kipuvad mõned kulud omahinna arvestusest välja jääma või on nende kajastamise põhimõtetes suuri erinevusi.

Üldkulude arvestus ja nende jaotamine Projektis (vt tutvustust lk 30) osalevatel ettevõtetel tuleb igakuiselt esitada andmeid tootmise omahinna kohta, milles sisalduvad kõik otsekulud ja tootmise üldkulud. Üks kord aastas, peale majandusaasta lõppu, kui toodetele on võimalik laiali jagada ka ettevõtte üldkulud ning selguvad omatoodetud söötade tegelikud hinnad, arvutatakse välja piima täisomahind.

Soovitus: kõigil piimatootjatel tuleks igakuiselt jälgida piimatootmise omahinda ja peale majandusaasta lõppu arvutada välja piima täisomahind, milles sisalduvad ka ettevõtte üldkulud. Ettevõtte üldkulud soovitame toodete vahel jaotada proportsionaalselt tootmiskuludele.

Võimalusel on mõistlik edaspidi esitada avalikkusele piimatootmise täisomahinda.

Omatoodetud söötade hind Kuna söödakulud moodustavad suurema osa piima tootmiskuludest, siis on väga olulise tähtsusega omatoodetud sööda arvelevõtmise väärtus. Magistritöö ankeedi vastustest selgus, et omatoodetud söödavilja ja silo arvestusel kasu-

32

tab ligi 70% ettevõtetest erinevaid hinnangulisi kulude arvestamise põhimõtteid, seega on alust arvata, et hinnangute mõju piima omahinnale on arvestustes olnud märkimisväärne.

Omatoodetud söötasid peab piima omahinnas kindlasti arvestama nende tegelikus väärtuses.

Eelmisel aastal toodetud söötade tegelikud hinnad on teada. Samal aastal toodetud söötade tegelikud hinnad saame teada peale majandusaasta lõppu, kui taimekasvatustoodangule on võimalik jaotada ka tootmise üldkulud.

Soovitus: omatoodetud söödad tuleks piima omahinna sisse arvestada nende tegelike kulutuste alusel.

Aasta sees, igakuisel piima omahinna arvestamisel, võiks samal aastal toodetud söödad kanda omahinda plaanilise tootmisomahinnaga või õiglases väärtuses ning peale aasta lõppu, täisomahinna selgumisel, korrigeerida piima omahinda tegelike kulutuste alusel.

Noorkarja kasvatamise kulud Nii nagu me pärast tootmishoone valmimist hakkame selle maksumust kuludesse amortiseerima, tuleks amortiseerida ka põhikarja

viidud lehmad. Me oleme põhikarja viimiseni teinud tema üleskasvatamiseks kulutusi ja need kulutused peavad hiljem sisalduma ka vastavate toodete (piim, praaklehmad, kõrvaltoodang) hinnas. Klassikalisi amortiseerimisreegleid kasutades peaksime kehtestama lehmade amortiseerimisperioodi ja hakkama selle alusel iga üksikut looma amortiseerima.

Soovitus: piimatootmise tulemusmõõdikute projektis osalevad ettevõtted kasutavad lehmnoorkarja üleskasvatamise kulude kajastamiseks piima omahinnas põhiliselt kahte meetodit: Laktatsioonidepõhine amortiseerimine.

Näide: Põhikarja viidud lehm amortiseeritakse kolme aasta jooksul. Esimese laktatsiooni loomi amortiseeritakse nende põhikarja viimise hinnas (soovitatavalt tegelikele üleskasvatamise kuludele võimalikult lähedases hinnas).

Teise laktatsiooni lehmadel lahutatakse sellest hinnast 25%, kolmanda laktatsiooni lehmadel 25% ja neljanda laktatsiooni lehmadel 25%. Neljanda laktatsiooni ja vanemaid lehmi enam ei amortiseerita, vaid nad jäävad põhikarja selle hinnaga kuni karjast väljaviimiseni.

Lehmnoorkarja tegelike üleskasvatamiskulude viimine otse piima omahinda.

Selle variandi puhul kantakse lehmnoorkarja kulud piima omahinda vastavalt arvestusperioodil tehtud tegelikele kuludele, lahutades sellest summast eelnevalt müüdud mullikate üleskasvatamiseks tehtud kulud. Ülejäänud lehmnoorkarja üleskasvatamise kuludest kantakse piima omahinda 95%, mis tuleneb piima ja praaklehmade müügitulu suhtest (ligikaudu 95 : 5).

Mõlema meetodi puhul on piima omahinda kantav summa enamvähem ühesuurune, mistõttu neil ettevõtetel poleks vähemalt esialgu mõtet praegu kasutusel olevast meetodist loobuda. Küll aga peaksid kohe üht või teist meetodit hakkama rakendama need tootjad, kelle omahinna arvestustes praegu noorkarja üleskasvatamise kulud üldse ei kajastu.

Sõnniku kui kõrvaltoodangu arvestus Kui sõnnikut toodanguna arvele ei võeta, aga seda kasutatakse oma tarbeks põldudele väetiseks, siis toimub kulude alajaotamine taimekasvatusele ning kulude ülejaotamine piimatootmisele. Samas tuleb arvestada, et sõnnik on piimatootmise kõrvaltoode ja põhitoodanguga võrreldes väheoluline ning selle kuluarvestuses tuleks hoiduda keerukatest ja kulukatest süsteemidest.

Kahjuks ei vasta sõnniku ja läga toimeainepõhine väärtus tema taimedeni jõudnud toimeaine väärtusele. Piiratud optimaalse laotamisaja, laotamisvõimsuste ja hoidlamahtude tõttu tuleb sõnnikut ja läga laotada ning mulda viia ka ajal, mil taimed kogu toimeainet ei omasta.

Seetõttu võiks seda kõrvaltoo-

dangut loomakasvatuse kuludest maha arvata ning taimekasvatuse sisendiks lisada mõnevõrra madalama hinnaga.

Soovitus: sõnniku hinnastamine vajab põhjalikumat analüüsi.

Magistritöös küsitletud 29 ettevõttest võttis vedelsõnniku arvele kaheksa ja nende keskmine läga arvele võtmise hind oli 2,94 eurot/m3.

Piimatootmisettevõtete tulemusmõõdikute projektis osalevate ettevõtete arvamusele tuginedes otsustati, et need ettevõtted, kes on siiani kajastanud ainult vedelsõnniku hoidmise, segamise, transpordi ja laotamiskulusid, aga ei ole määranud lägale hinda, hakkavad esialgu vedelsõnnikut arvele võtma hinnaga 1 euro/m3.

Sündinud vasikate väärtus Sündinud vasikad on piimakarjakasvatuses kaasnev toodang, mille väärtuse võrra tuleks piima tootmiseks tehtud kulusid vähendada. Lehmvasikate puhul jõuab nende sünniväärtus enamasti põhikarja tuleva mullika üleskasvatamise kulude kaudu piima omahinda tagasi, pullvasikate puhul aga jääbki see sealt välja.

Soovitus: lähtudes eelnimetatud magistritöö küsitluse tulemustest, mille järgi ettevõtted võtavad sündinud vasikaid arvele hinnaga vahemikus 0,9–2,7 eurot kg kohta, soovitame sündinud vasikad arvele võtta hinnaga 2 eurot/kg või õiglases väärtuses ehk turuhinnaga.

Finantskulude kajastamine piima omahinnas Paljud piimatootmisettevõtted on ehitanud kalleid lüpsilautu ja piimatootmiskomplekse, kasutades ehituse finantseerimiseks pikaajalisi laene. Laenusummad ulatuvad tihti miljonitesse eurodesse ja igal aastal makstakse suuri intressisummasid.

Sageli jaotatakse laenuintressid toodangu omahinda üldkulude kaudu. Kui aga investeering on tehtud konkreetselt ühe tooteliigi arendamiseks (piima tootmiseks), siis tuleks selleks võetud laenude kulud kajastada just selle toote omahinnas.

Soovitus: kajastada lüpsilautade ning lehmnoorkarja lautade ehitamiseks ja nendesse sisustuse ostmiseks võetud laenude teenindamise kulud (laenuintressid, lepingutasud jms) piima omahinnas.

Seda saab teha siis, kui laenuperiood ja investeeringu kasulik eluiga kattuvad. Kui investeeringu kasulik eluiga on pikem kui laenu tagasimakse periood, siis jaotuvad intressid tootmise omahinnas ebaühtlaselt.

Kas toodetud piima või müüdud piima omahind?

Enamik tootjaid jagab omahinna arvutamisel piima tootmiseks tehtud kulud piima kogutoodanguga. Samas sisaldab piima kogutoodangu näitaja ka mõne protsendi praakpiima.

Teiste toodete (näiteks mööbel, jalatsid vms) tootmisel ei arvestata hävitamisele kuuluvat praaktoodangut toodangu omahinna arvestamisel toodete hulka. Sarnaselt tuleks ka piima omahinna arvestamisel kulude kogusumma jagada müüdud ja sisetarbeks kasutatud piima kogusega, mis ei sisalda praakpiima. See tagaks ka omahinna parema seostatuse kasumiga/kahjumiga.

Soovitus: seni levinud omahinna arvutusvariandi (kulud : kogutoodanguga) kõrval kasutada ka müügipiima omahinna arvutust (kulud : müüdud piimaga). Selliste küsimuste puhul, kus omahinda tahetakse kõrvutada müügihinnaga, kasutada kindlasti müüdud piima omahinda.

33

SEADUS

FIE-de elu muutub uuest aastast soodsamaks Uuest aastast muutuvad paindlikumaks ka sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reeglid.

MARKO UDRAS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA POLIITIKAKUJUNDAMISE JA ÕIGUSOSAKONNA JUHATAJA

R

iigikogu on jõudnud lõpusirgele eelnõuga, millega muudetakse soodsamaks füüsilisest isikust ettevõtjate ehk FIE-de ettevõtlustulu maksustamise reeglid. Muudatused plaanitakse jõustada 1. jaanuarist 2018.

Sotsiaalmaksukohustuse ülempiir väheneb Ühe olulise muudatusena vähendatakse uuest aastast FIE-de sotsiaalmaksukohustuse ülempiiri. Praegu on sotsiaalmaksukohustuse maksimaalne suurus miinimumpalga 15-kordselt aastasummalt arvutatud sotsiaalmaks ehk ligi 28 000 eurot aastas. See summa on suurem kui kuuekordselt keskmiselt aastapalgalt tasutav sotsiaalmaks.

Uuest aastast väheneb ülempiir 10-kordsele miinimumpalga aastasummale, mis on ligilähedane 3,7-kordsele keskmisele palgale.

Kui FIE aastane ettevõtlustulem ületab sotsiaalmaksukohustuse ülempiiri, tuleb ületav osa maksustada vaid tulumaksuga. Seega uuest aastast väheneb nende FIEde sotsiaalmaksukohustus, kelle ettevõtlustulem on suurem kui 3,7-kordne keskmine palk.

34

Muudatused ka sotsiaalmaksu miinimumkohustuses Näiteks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kuupõhine arvestus asendatakse päevapõhise arvestusega. See tähendab, et edaspidi peab FIE maksma sotsiaalmaksu miinimumsummalt FIE-na tegutsemise päevade eest. Näiteks kui inimene registreeris ennast FIEks kuu 20. päeval või lõpetas FIEna tegutsemise kuu 3. päeval, siis ei pea ta edaspidi tasuma sotsiaalmaksu kogu kuu pealt, vaid ainult FIE-na tegutsemise päevade eest.

FIE-dele antakse võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust ka ajutise töövõimetuse tõttu. See tähendab, et kui FIE aastane ettevõtlustulem on 12-kordne miinimumpalk või sellest väiksem, siis ei pea ta tasuma sotsiaalmaksu päevade eest, mil ta oli töövõimetuslehel näiteks haiguse tõttu.

Lisaks vabastatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustusest need FIE-d, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või ülikoolis.

FIE-dele hakkavad kehtima uued maksusoodustused Riigikogu menetluses oleva eelnõuga laiendatakse FIE-dele ka mitmeid töötajatele kehtestatud maksusoodustusi.

Näiteks antakse uuest aastast FIE-dele võimalus teha maksuvabalt kulusid sportimiseks ja oma tervise edendamiseks. FIE-del lu-

batakse ettevõtlustulust maha arvata 100 euro ulatuses kvartalis järgmisi kulusid: osavõtutasu avalikust rahvaspordiüritusest; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused (nt spordiklubi kuutasu); FIE olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused; kulutused taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; kulutused ravikindlustuslepingu kindlustusmakseks.

Lisaks spordi- ja tervisekuludele lubatakse FIE-del edaspidi ettevõtlustulust maha arvata välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud isiklikud toitlustamiskulud töötajate välislähetuse maksuvaba päevaraha piirmäära ulatuses.

FIE-dele antakse õigus ettevõtlustulust maha arvata ka reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Eelnõuga pikendatakse ka FIEde kahjumite edasi kandmise perioodi praeguselt seitsmelt aastalt kümne aastani.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustusest vabastatakse FIE-d, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või ülikoolis.

LÜPSIROBOT Väga vaikne töötamise ajal.

Kogu lüpsiprotsess viiakse läbi vaid ühe seadme abil — kinnitamine, pesemine, õhuvooluga kuivatamine, stimulatsioon, lüpsmine, nisadesoon tehtav vaid ühe seadmega. Sellega hoiad kokku aega ja kuluvahendeid.

Avatud disain vältimaks lehma eraldatust teistest lehmadest lüpsmise ajal.

Lüpsikäsi on väike ja töötab hääletult.

Olemas võimalus ka 2 veerandi kaupa eraldada piim isegi lüpsmise ajal soovitud sihtkohta — jahutisse, vasikale või utiliseerida. tel +372 505 8773 Vitamiini 2a, Tartu kontor@farmitek.ee www.farmitek.ee

Mõisaküla Masinatehases valmistatud erinevad lumesahad ja buldooserseadmed sobivad esirippsüsteemidele, esilaaduritele ja MTZ poolraamidele

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tootmine ja müük 562 86151 Kiikre 1, Mõisaküla, Viljandimaa 69302

www.mtm.ee