Pollumehe Teataja, oktoober 2017

nr 18 oktoober 2017

EES T I PÕL LU MA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

LÜPSIROBOT

Mina valisin endale täiendava komplekti silmi

AASTAT

Kas sooviksid karja taastootmist täpsemaks muuta?

Et oma farmi tõeliselt juhtida, pead tuginema karja taastootmisele. Lehmade tiinestamiseks valige endale lisa silmapaar. Sel moel lisate täpsust taastootmisele ning näete, millal lehmad indlevad, et neid õigel hetkel seemendada. Eostumise määr tõuseb ja Teie hoiate sellega palju aega kokku.

Lisage taastootmisesse täpsust Lely Astronaut Repro’ga!

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Põllumajandus vajab rohkem noori ja paremat koostööd Veiko Uri: Eesti metsi ei raiuta liiga palju

4 6–9

Persoon: Üvasi talus toimetavad vabariigi parimad talunikud

10–14

Kuidas metsa müües mitte petta saada

18–19

Talvise taimkatte rajamise tähtaega ei pikendata

20

Järgmisest aastast ökoalad taimekaitsevahenditest vabaks

21

Pildigalerii: avatud toidutööstuste nädal

22–23

Eestis on maaparandusega kehvad lood

26–29

Hüva nõu saab mentorilt

30–33

PRIA hinnakataloogis tuleb andmeid uuendada

34–36

Maaülikoolis analüüsiti põllumajandusfirmade jätkusuutlikkust

38–41

Investeeringutoetuste tähtaegades on muudatusi

42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub detsembris 2017.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Rohkem noori, paremat koostööd ja vähem bürokraatiat KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JUHATUSE LIIGE

M

ullu novembris moodustasid keskerakond, sotsid ja IRL uue koalitsioonivalitsuse, mis langetas mitmeid põllumeestele soodsaid otsuseid. Kõige olulisem neist oli otsus taastada siseriiklikud üleminekutoetused maksimaalses lubatud mahus.

Selle tulemusena makstakse tänavu detsembris meie põllumeestele siseriiklike otsetoetusi 19,9 mln eurot. Meenutan, et siseriiklike otsetoetuste maksmine peatati aastatel 2014–2016, mistõttu jäi põllumeestel saamata pea 70 mln eurot.

Meeldib see meile või mitte, aga Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tõttu on põllumajandus kõige enam toetustest sõltuv ettevõtlusvaldkond Euroopas. ÜPP moodustab EL-i ühisest eelarvest üle 40% ja meie põllumeeste toetustest valdava osa moodustavad just EL-ist tulevad toetused. Aastatel 2014–2020 on ÜPP Eesti esimese samba (otsetoetuste) summa pisut üle miljardi euro ja teise samba (maaelu arengukava) summa natuke alla miljardi euro.

Viimases sisaldub Eesti riigi kaasfinantseering ligi 170 mln eurot.

Neli tähtsat eesmärki Kuigi lugejale võivad need summad tunduda kolossaalsetena, on meie põllumeeste toetused EL-i keskmisest jätkuvalt oluliselt madalamad. Kuivõrd poliitilised arutelud EL-i järgmise finantsperioodi otsuste ettevalmistamiseks on juba alanud, siis tuleb meil eeskätt hea seista selle eest, et meie põllumeeste otsetoetused jõuaksid EL-i keskmistele järgi.

4

Eestis on väga häid näiteid projektidest, kus ühistegevusega on saavutatud häid tulemusi. Selliseid projekte peaks aga olema palju rohkem.

Samas toob Brexit kaasa surve kogu ÜPP eelarve vähendamiseks.

Kahaneva ÜPP eelarve tingimustes on eriti oluline, et teise samba ehk MAK-i rahad leiaksid otstarbekat kasutamist. Selle perioodi MAK-i meetmete rakendamist tuleb tõsiselt analüüsida, et tulevikuotsuseid paremini ette valmistada.

Arvan, et jätkuvalt tuleb tegeleda noorte osatähtsuse suurendamisega põllumajanduses. Üks võimalus on muuta sektor atraktiivsemaks teadus- ja arendustöö kaudu, juurutades innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi ja kaasates üha rohkem IT-spetsialiste. Selline lähenemine aitaks ettevõtete efektiivsust ja jätkusuutlikkust tõsta.

See kõik eeldab tunduvalt paremat väljaõpet ja nõuandevõrgustikku.

Lisaks on oluline ühistegevuse arendamine. Eestis on väga häid näiteid projektidest, kus ühistege-

vusega on saavutatud häid tulemusi. Selliseid projekte peaks aga olema palju rohkem. Me oleme väike riik, meie klimaatilised tingimused ei ole kõige soodsamad ning lisaks jäävad meie toetuste määrad alla EL-i keskmise. Samuti ei ole meie ettevõtete tootmismahud EL-i ühisel turul sageli konkurentsivõimelised. Neid kitsaskohti saab lahendada vaid ühistegevuse ja parema koostööga.

Põllumajandusettevõtja tööprotsessid on piisavalt keerukad ja aeganõudvad. Seetõttu peaks ÜPP toetustega kaasneva bürokraatia vähendamine uuel finantsperioodil olema samuti eesmärk.

Vormist olulisem on sisu Palju on räägitud põllumeeste organisatsioonide ühinemisest ja küsitud, miks on talupidajate keskliit otsustanud jätkata iseseisvana.

Arvan, et formaalsest ühinemisest tähtsam on koostöö, olulistes küsimustes ühisosa leidmine ja selle elluviimine. Tulles tagasi loo alguses mainitud siseriiklike otsetoetuste taastamise juurde, siis koalitsiooni moodustanud poliitikud ei olnud alguses ses küsimuses sugugi üksmeelsed. Mitmed neist pidasid võimalikuks siseriiklike otsetoetuste taastamist pooles lubatud mahus.

Kui nii oleks läinud, siis oleks meie põllumeestel jäänud 2017–2019 saamata üle 27 mln euro. Suuresti seetõttu, et meie põllumajandusorganisatsioonid suutsid ühiselt tegutseda ja ühishuvid kindlalt poliitikuteni viia, võeti meid kuulda.

Soovin kõigile põllumeeste esindajatele tugevat koostöötahet, et saada järgmiseks EL-i finantsperioodiks põllumeestele maksimaalselt head otsused.

RENAULT MASTER MEESKONNAAUTO MADELKAST (ALU) KAUBATÕSTUK FASSI M30A.13

32 250 €

+ KM

RENAULT TRUCKS esindused Eestis TALLINN Kurekivi tee 10, Lehmja küla 75306 Rae vald, Harjumaa

TARTU Ringtee 53, Kandiküla 61404 Tartumaa

PÄRNU Keskuse tänav 1, Sauga alevik 85008 Sauga vald, Pärnumaa

JÕHVI Pargi 25a, Jõhvi 41537 Ida-Virumaa

E-L 08:00-20:00 P 08:00-17:30

E-P 08:00-20:00

E-R 08:00-17:00 L 08:00-14:00

E-R 8-17:00

Informatsioon telefonil +372 51 999 429 ja info.ee@renault-trucks.com

renault-trucks.ee

RenaultTrucksEesti

METS

Veiko Uri kinnitab, et Eestis raiutakse metsa vähem, kui on aastane juurdekasv. Foto: Ingmar Muusikus

6

INTERVJUU VEIKO URIGA

Põllumaadele kasvanud metsad ootavad raiumist Mõnda aega vaieldi Eestis, kas me raiume metsi rohkem, kui neid juurde kasvab. Nüüd on metsa juurdekasvu statistikas jõutud kokkuleppele – meie bilanss on plussis. Eesti Maaülikooli metsanduse professor Veiko Uri ütleb, et aeg on raiumiseks küps, sest aastakümneid tagasi metsastunud põllumaad on meile kasvatanud suuremal hulgal raieküpset metsa.

KÜSIS TANEL RAIG

On olnud üsna terav vaidlus, kas me raiume Eestis rohkem metsa, kui seda juurde kasvab või mitte. Mis teeb selle küsimuse nii keeruliseks, et me ei jõua kokkuleppele, mis seisus oleme?

See ongi keeruline küsimus. Teravaks läks see teema 2016. aasta detsembris, kui Postimehes ilmus artikkel, et keskkonnaministeerium esitab metsa juurdekasvu näidates valeandmeid. Artikli autorite hulgas oli ka maaülikooli inimesi.

Metsanduses on erinevaid juurdekasve. Kõigi Eesti metsade aastane juurdekasv on ligi 16 miljonit m3. Kuid see sisaldab ka juurdekasvu kaitstavates metsades, kust tegelikult ei raiuta. Leiti, et nii ei ole korrektne rehkendada. Aga kui võtame juurdekasvu ainult majandusmetsades, siis see on 14,1 miljonit m3 aastas. Metsades on ka loo-

mulik puude suremine, väljalangemine. Looduslik väljalangemine on umbes 1,7 miljonit m3 aastas.

Seega on meie metsade netojuurdekasv umbes 12 miljonit m3. Hinnanguline raiete maht on 10 miljonit m3. Ehk me raiume alla aastase juurdekasvu ja meie metsaressurss ei vähene, mis ongi jätkusuutliku metsamajandamise seisukohast kõige olulisem.

Teie usute statistikas esitatud andmeid?

Teadlasena ei saa ma tugineda kõhutundele, näiteks et näen tee ääres palju raielanke ja arvan, et ju meil raiutakse rohkem, kui juurde kasvab. Mina usun statistikas esitatud andmeid.

Samas teie enda majas, maaülikooliski oldi Eesti metsa juurdekasvu asjus teisel arvamusel?

Asi oli selles, et uued statistilised numbrid, mis puudutasid just

juurdekasvu, tulid alles aasta alguses. Nende numbritega on tegelikult ka teine pool nõus. Aga varasemad hinnangud näitasid juurdekasvu väiksemana ja võib olla see panigi häirekella tööle.

Nüüd oleme Eestis saavutanud konsensuse, et meie metsade juurdekasv on plussis?

Sellele on väga raske vastu vaielda. Eestis ei ole kunagi varem olnud nii häid andmeid metsa juurdekasvu statistika kohta kui praegu. Seda tänu SMI-le (statistiline metsainventeerimine), mis hakkas tööle 1999. aastal ja millele meie riiklik metsastatistika tugineb. Nüüd oleme jõudnud sinnamaale, et koos on piisav andmestik sellisel meetodil aastase juurdekasvu rehkendamiseks.

Muide, ka võrdlus naabritega osutas, et meie varasemates andmetes oli anomaalia. Statistika Lõuna-Soome ja Läti metsade juur-

7

METS dekasvu kohta näitas, et nendes piirkondades on juurdekasv oluliselt suurem kui meil. Ei ole loogiline, et nende kahe ala vahel millegipärast mets kasvab aeglasemalt.

Praeguse statistika järgi on meie metsade juurdekasv sarnane Läti ja Lõuna-Soome metsadega.

50 aastaga on Eesti metsasus kasvanud pea kaks korda (1958. aastal oli metsasus 29%, praegu 53%). Mis on metsasust nii soodsalt mõjutanud?

Toon välja kolm põhjust. Esiteks olid nõukogude perioodil väikesed raiemahud. Väga pika aja jooksul raiusime tegelikult vähem, kui oleksime võinud. Vene ajal jäi Eestis aastane raiemaht vahemikku 3–4 miljonit m3. Kui poole sajandi jooksul raiuda iga aasta vähem, kui metsa juurde kasvab, siis ressurss järjest kasvab. Ma arvan, et see on olnud põhiline põhjus Eesti metsasuse kasvamisel.

Teine oluline põhjus on endiste põllumaade metsastumine ja metsastamine. Viimase 60 aasta jooksul on olnud kaks perioodi, kui põllumaade metsastamine oli intensiivsem. 1960. aastatel jäi väga palju maid põllumajanduslikust kasutusest välja. Loodus tühja kohta ei salli ja nendel maadel hakkas kasvama mets. Tol ajal põllumaid ka metsastati, seda valdavalt okaspuudega. Teine laine oli 1990. aastate lõpus, kui põllumajanduslik tootmine Eestis järsult vähenes. Lühikese aja jooksul isegi toetati riiklikult põllumaade metsastamist. Erinevatel hinnangutel jäi toona põllumajandusest välja umbes 300 000 ha maad.

Praegu on küll seis vastupidine – põlluharijad vajavad rohkem põllumaad ja oleks ketserlik rääkida põllumaade metsastamisest. Vaadates hall-lepikute ja arukaasikute osakaalu kasvu Eestis, siis olen kindel, et nende puistute suurenenud pind on tulnud peamiselt põl-

8

Me seisame fakti ees, et lähitulevikus on meil rohkem raieküpseid metsi. Metsa majandamise, sh raie otsus, on metsaomaniku teha. lumaade arvelt. Kolmas põhjus on ulatuslik metsamaade kuivendamine. Kuid sellel on suurem mõju olnud pigem puistute juurdekasvule kui metsade pindalale. Metsakuivendamine on üks põhjustest, miks meie metsade juurdekasv on praegu ligi kolm korda suurem, kui oli 1970. aastatel.

Kas need trendid jätkuvad ka järgmise 50 aasta jooksul ja jõuame Soome ning Rootsiga sarnasele tasemele, kus on metsasus ligi 75%?

Kindlasti ei jõua. Põllumaid meil enam ei metsastata ja soid me enam ei kuivenda. Ma arvan, et Eesti metsasus püsib stabiilsena ehk on ka edaspidi umbes 50%.

Kas me võime sellega rahul olla?

Mulle metsamehena meeldiks muidugi rohkem. Aga kui mõtleme, et 60 aastat tagasi oli meil metsasus 30% ja praegu 53%, siis võime kindlasti rahul olla. Ma ei näe ka, kust metsa juurde võiks tulla. Meie praegune seis on üsna optimaalne.

Metsade juurdekasvuga on meil siis kõik korras, kuidas on aga nende kvaliteediga?

Kõige markantsem näide on hall-lepikud, kus kuuekümnendate aastate alguses oli keskmine hektaritagavara 50 m3, praegu on see 161 m3. Sarnased muutused on toimunud ka teiste puuliikidega, sh kase, haava ja sanglepaga. Eesti metsade keskmine ta-

gavara hektari kohta on poole suurem kui 60 aastat tagasi. Selles osas on meie metsad tõesti kvaliteetsemaks muutunud.

Aga paratamatult peame metsanduses toimetama sellise ressursiga, mis meil parasjagu on. Ja praegu oleme seisus, kus lähitulevikus suureneb raieküpsete metsade osakaal päris palju. Ehk need metsad, mis tekkisid 1960. aastatel põllumaade metsastamisega ja kuivendamisega, jõuavad raieküpsesse ikka.

Saan õigesti aru, et teadlasena ütlete, et peame Eestis hakkama rohkem raiuma?

Küsimus ei ole selles, kas peame. Me seisame fakti ees, et lähitulevikus on meil rohkem raieküpseid metsi. Metsa majandamise, sh raie otsus, on metsaomaniku teha.

Kuid minu hea kolleeg Allan Sims keskkonnaagentuurist on arvutanud, et kui peaksime raiemahtusid vähendama, siis umbes 20 aasta pärast hakkab Eesti metsade juurdekasv langema, kuna meil on siis palju vanu metsi. Kiireim juurdekasv ja produktiivsus on omane just noorematele metsadele.

Metsade vanuseline jaotus pole ideaalne. Kuid peame toimetama selle ressursiga, mis meil on. Ehk kui lähitulevikus saab küpseks suurem kogus metsa, siis see on võimalus rohkem raiuda. Ideaalis peaks metsanduses olema võimalikult ühtlased ja stabiilsed raiemahud pika perioodi jooksul ja optimaalne puistute vanuseline jaotus.

Kas metsade majandamise tasakaalu võib rikkuda planeeritav puidurafineerimise tehas?

Tehase vajadus on umbes 3 miljonit m3 puitu aastas. Me raiume selle mahu paberipuitu praegu nagunii, kuid veame selle välja teistele. Tehase rajajad on kinnitanud, et nende vajatav ressurss on praegu juba turul olemas.

Kus teha hooldusraiet?

K

aasikud vajavad hooldusraiet. Hooldusraied on kaasikutes ja eeskätt arukaasikutes väga tähtsad, kuna võimaldavad metsa majanduslikku väärtust oluliselt parandada.

Hooldusraiete tegemisest sõltub, kas saame hiljem raieküpsest metsast väärtuslikku spoonpakku ja saepalki või enamasti paberipuitu ja kütet. Nende sortimentide hinnavahe on väga suur: spoonipakul umbes 100 eurot/tm, saepalgil 60– 70 eurot/tm, paberipuidul 30 eurot/ tm ja küttepuul 20–25 eurot/tm. Kui kaasikust hooldamise käigus kõveraid, okslikke ja kahjustatud puid

välja võtta, siis saab hiljem raieküpsest metsast palju kvaliteetsemat ja hinnalisemat puitu.

Hooldatud mets annab ka summaarselt rohkem toodangut. Kõikides metsades langeb kasvuperioodil nagunii osa puid välja. Hooldusraie käigus ei jää need puud metsa kuivama, vaid tuuakse välja, puit võetakse kasutusele ning saadakse metsast juba esimene toodang.

Ettevaatlik peab olema kuusikute hooldusraiega. Viljakamates ja kuivemates kohtades tasub kuusikutes hooldusraiet vältida või peab sellega olema väga ettevaatlik. Eriti

suvisel ajal võib hooldusraie kuusikutes luua soodsad tingimused juurepessu nakatumiseks. Kui kände suvise raie ajal vastavalt ei töödelda, siis on nakatumise risk suur.

Ka põtradele meeldivad harvendatud kuusikud, põdrakahjustused on harvendatud kuusikutes suuremad kui hooldamata metsades.

Kolmandaks muutub harvendatud kuusik tormikartlikumaks, sest mets on hõredam ja tõenäosus tormikahjustustele suureneb.

Allikas: Veiko Uri

Kuidas mõõdetakse metsade juurdekasvu ja raiemahtu Juurdekasvu ja raiemahu arvutamise alus on statistilise inventuuri proovitükkide andmed.

Proovitükkidel mõõdetakse kõikidel puudel läbimõõdud 1,3 m kõrguselt ja mudelpuudel ka kõrgused. Proovitükke mõõdetakse iga viie aasta järel uuesti. Nii saab arvutada, kui palju on puud viie aastaga kasvanud. Jagades tulemuse viiega, leitakse, kui palju on puud kasvanud ühe aasta jooksul.

Kõikide proovitükkide aastased tagavara juurdekasvud summeeritakse ja teisendatakse tulemus kogu Eesti metsade kohta. Raiemahu hindamiseks mõõdetakse kõikidel proovitükkidel mõõtmisaastale eelneva aasta jooksul raiutud puude kännud, mille alusel leitakse, kui suur on proovitükil raiutud puude tagavara. Raiemahu puhul summeeritakse tagavara ja teisendatakse tulemus kogu Eesti metsade kohta. Teisendatakse ristkorrutise põhimõttel: kui on teada Eesti pindala, proovitükkide summaarne pindala ja proovitükkide summaarne juurdekasv või raiemaht, siis saab tuletada Eesti aastase juurdekasvu või raiemahu.

MAHETEHNIKA Tel: +372 513 7866

info@okomeeter.eu

KVICK-FINN ökokultivaator

eu . r te ee

Allikas: Allan Sims, keskkonnaagentuur

COMB-CUT umbrohuniiduk

w

om k .o w w

PERSOON

Kitsekari annab leiva lauale Lenno ja Anne Grünberg kasvatavad Üvasi talus kitsi ja teevad kitsepiimatooteid.

Tõugude poolest on kari kirju, kuid viimasel ajal panustatakse rohkem lontkõrvalisele anglo-nubiani tõule.

10

Tosin aastat tagasi unistasid tutvumisportaalis rate.ee teineteist leidnud Anne ja Lenno Grünberg kodust maal, oma talus. Täna on neil Põlvamaal Rasina külas toimiv talumajapidamine ja uhke kitsekari, mis toob tervele perele sissetuleku. Ühtlasi tunnistas Eestimaa Talupidajate Keskliit Anne ja Lenno tänavu parimateks noortalunikeks.

TEKST JA PILDID: KRISTINA TRAKS

Mõnikord alustan juustuga hommikul kell 6, kell 12 võtan sisse järgmise piima ja teen ka selle laari kohe ära. Keskööl võtan juustu soolast välja ja ega vahepeal ei käi rohkem meiereist ära, kui ainult toas söömas.

Anne Grünberg juustuvalmistamisest

sed, et tahavad talu osta. „Keegi ei pakkunud midagi. Samal ajal vaatasime muudkui netist kinnisvarakuulutusi, kuni leidsime Üvasi talu. Kohale ei julgenud kohe tulla, sest hind oli meie jaoks krõbe ja majapidamine oli mitu aastat tühjalt seisnud. Otsisime edasi ja midagi ei leidnud,“ räägib Anne. „Alles mitu kuud hiljem julgesime oma ideega panka minna ning selgus, et saame laenu küll. Tulime siis kohta vaatama ja kui hoovi astusime, siis oli mõlemal tunne, et see ongi meie koht. Kulus veel paar nädalat ja nii saigi. Kusjuures teisi maju me vaatamas ei käinudki.“ Anne räägib, et talu olnud maakoha kohta üsna tavapärases seisus – polnud vett, kanalisatsiooni, põrandad otse mullal. Ega väljast polegi hooneid muudetud, küll aga on sisu uus. Kõige viimasena valmis meierei, mis ehitati ümber puukuurist.

Viljandimaalt pärit Anne ja Võrumaa poiss Lenno said kokku internetis. Selgus, et noortel on ühised unistused ja soovid, nimelt tahtsid mõlemad elada maal. „Me elasime Tartus, mina õppisin maaülikoolis maastikukaitset ja -hooldust ning olin palju käinud Järvselja metsades praktikal. See koht tõmbas nagu magnetiga,“ meenutab Anne ja lisab, et mingil ajal panid nad lausa Läänistesse bussipeatusse kuulutu-

Algaja kitsekasvataja katsetused Alguses ei plaaninud Anne ja Lenno hakata kitsedega tegelema.

Suur hobusesõber Anne tõi koju hoopis hobused ja tahtis hakata ratsutamisvõimalust pakkuma.

Praegu on tal Iirimaalt pärit tinkeri tõugu Dora. „Tema on ületöötanud ettevõtja parim stressiravim,“ naerab Anne. Ja nii ongi – kui ikka tunned, et enam ei jaksa ja lained löövad üle pea kokku, tuleb minna hobusega maastikule, teab Anne. Piisab kasvõi tunnikesest, kui kõik tundub jälle parem.

Kitsefarmi rajamine sai Grünbergide peres alguse pooljuhuslikult. Lenno tervis vajas kosutamist ning Anne otsustas koju hankida kitse. „Tõime Võrust oma esimese kitse koos tallega. Ma polnud varem kitse ostnud ja kui hommikul teda lüpsma hakkasin, selgus, et nisadest ei saagi piima kätte. Lõpuks viskas kits end lihtsalt kõhuli. Tema piim oli täpselt selline, nagu paljud kitsepiima teavadki – väga „kitsemaitseline“. Juua see ei kõlvanudki,“ sõnab Anne.

Piim ja juust osutusid üle ootuste menukaks Igatahes müüdi see loom maha ja algasid uued kitseotsingud.

Nüüd oli Anne juba targem – looma vaatama minnes palus ta alati, et kitse tema nähes lüpstaks ja maitses ka piima. Niimoodi leidiski ta paar sobilikku kitse, kellest üks on siiani karjas. Tallekesi sündis ka juurde ning karja rajamine oligi alguse saanud.

Varsti hakkas piima üle jääma ja Anne proovis, kas sellest saab jogurtit ning juustu valmistada.

Saigi! Seda anti proovida ka tuttavatele ja sõpradele ning juba mõne kuu pärast küsis tutvusringkond pidevalt Annelt kitsepiimatooteid.

Järgmisel kevadel tuli kaupa vedada juba Tartusse. Lenno käis tollal veel Tartus tööl ja viis alati ka kaupa linna.

Viimased neli aastat on Üvasi kitsefarm ka jõudluskontrolli all ja õigupoolest on ta Eestis ainuke

11

PERSOON

kitsekasvatus, kus toimuvat niivõrd täpselt jälgitakse. Anne selgitab, et väga oluline on kasvatada loomi, kes annavad toodanguks sobivaimat piima. „Meil pole mõtet pidada kitsi, kes annavad vähe või lahjat piima.

Süüa ja hoolitsust tahavad nad ju samamoodi nagu teisedki. Just sellepärast teemegi jõudluskontrolli, et siis on täpselt näha, kui palju keegi piima annab ja mis kvaliteediga see on,“ selgitab ta.

Kvaliteetsest piimast saab head jogurtit ja toorjuustu Keskmiselt annab Üvasi karja kits piima 2,9–3,3 liitrit, kusjuures 20 kitse on alles esimesel lüpsil.

Rasvaprotsent on piimal suur, 3–4 ringis. Ja parem ongi, sest just sellisest piimast saab Anne valmistada parimat siidiselt kreemjat toorjuustu ja jogurtit. Üvasi kitsekari on praegu üsna kirju – siin on n-ö tavalisi kohalikku tõugu valgeid loomi, on mõned Rootsi ristandtõugu kitsed, kuid aina enam hakkab olema lontkõrvalisi anglo-nubiani tõu esinda-

12

Üvasi talu kitsekarjas on tublid lüpsiloomad: keskmiselt annab kits piima 2,9–3,3 liitrit. Viimased neli aastat on kitsed olnud ka jõudluskontrollis, kus nende piimatoodangu suurust ja kvaliteeti täpselt jälgitakse.

jaid, sest just sellised sikud on karja soetatud. Perenaine Anne selgitab, et see on Inglismaal aretatud tõug, mis on Eestis üsna vähetuntud, kuna nende hind on kallis.

Nüüd võib tekkida küsimus, miks siis kallist kitse osta, kui saaks ka odavamalt? „Ta on väga hea piimaanniga, just rasvaprotsendi poolest on piim väga sobilik juustu valmistamiseks. Püüdlemegi nüüd sinnapoole, et saada endale järjest puhtamad anglo-nubianid,“ kirjeldab Anne ja näitab eemal karjas kurameerivat sikupoissi.

Osadel kitsedel on juba seljad sinised ning see tähendab, et sikk on oma „töö“ teinud. „Sikul on rakmed seljas ja kõhu all nende küljes marker. Üksiti värvib ta toimetamise ajal ka kitse selja ära ning me saame endale üles märkida, et see kits on paaritatud,“ räägib Anne.

Kommentaar KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU

Ü

JUHATAJA, TALUKONKURSI ŽÜRII LIIGE

vasi talu paistis silma sellega, et lisaks piima tootmisele valmistavad nad ise tooteid. Iga nende äri tahk on hästi läbi mõeldud, sellest annab tunnistust see, kuidas nad oma toodangut väikeses meiereis väärindavad. Üvasi talu pererahvas teab väga täpselt, mida nad teevad ja mitte midagi juhuslikku nende ettevõtmistes pole.

Kitsepiima tarbimine ja huvi sellest valmistatud toodete vastu on tõusmas. Tõsi, tarbijad alles õpivad ja harjuvad nende maitsetega. Näen meie kitsekasvatajate jaoks arengupotentsiaali küll ja küll, sest kuigi kaubanduses on

kitsepiimatooteid saada, siis suuresti on need välismaist päritolu.

Eks meie kitsekasvatajad peavad oma tooteid aina enam inimestele tutvustama, sest nii loovad nad ise nõudluse.

Tundub, et põllumajandus alana on hakanud noori palju enam kõnetama. See puudutab just alternatiivseid põllumajanduslikke tegevusi, sest uute trendide n-ö maaletoomine ja tutvustamine on noorte eripära.

Hea on näha, et järjest rohkem huvitab maaelu ka linnanoori.

30+ põlvkond hakkab otsima alternatiivi kiirele linnaelule, kolitakse maale ning enamasti kerkib siis ka küsimus, mida maal teha.

Põllumajandus on valdkond, millega on võimalik endale ise töökoht luua.

GEMU KO

S

25 A

AS

TAT

FARMISEADMED EESTI TOOTJALT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

Söödapiirded

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Väravad, aiad, tõkkepuud

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Hooldusboksid, kaalupuurid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

KA RENDIMASINAD!

PERSOON Kirjudes sügisvärvides karjamaal mõjub Üvasi talu kitsekari nagu täpp i-peal: värvilised on nii puud kui ka kitsed.

Anne nuputab ja Lenno ehitab

T

ööjaotus on Grünbergide peres selline, et Anne juhib farmi ja mõtleb välja lahendusi, kuldsete kätega Lenno aga ehitab. Nii on Rasina mõisa endisest magasiaidast saanud kodu kitsedele. Oma kätega on siia püsti pandud ka lüpsiplats. See on vana lehmalüpsisüsteem, mida Anne ja Lenno DeLavaliga konsulteerides kitsedele ümber kohandasid. Ja toimib hästi – nüüd käib kogu lüps torusse ja piima kvaliteet on palju parem. Lausa nii hea, et toorpiimale saab anda ametlikult viiepäevase säilivustähtaja, kuigi klientide kogemuste järgi säilib see värskena ka nädalajagu.

Laenu ei kiputa võtma Investeeringutega on nii, et neid on Grünbergid katsunud teha jooksvalt. „Me ei taha võtta suuri laenusid, sest kui ühel hetkel tundub, et ei taha rohkem kitsedega tegeleda, siis on lihtsam lõpetada. Nii olemegi ehitanud jooksvalt, vastavalt sellele, kuidas raha tuleb. Vaid meierei ehitamiseks võtsime hil-

14

juti laenu ja viis aastat tagasi saime ka noortaluniku toetust, mille eest soetasime traktori ja masinaid,“ selgitab Anne. Üvasi puukuur sai eelmisel aastal ümber ehitatud meiereiks ja alates jaanuarist on see ametliku tunnustusega. Anne valmistab siin imelist grilljuustu ning plaane, kuidas tootevalikut laiendada, on samuti.

Suvel tuleb 70 kitselt päevas piima 250–260 liitrit ja juustutegu tuleb võtta ette tihti. See on kogu päeva töö. „Mõnikord alustan juustuga hommikul kell 6, kell 12 võtan sisse järgmise piima ja teen ka selle laari kohe ära. Keskööl võtan juustu soolast välja ja ega vahepeal ei käi rohkem meiereist ära, kui ainult toas söömas,“ kirjeldab Anne.

Selliseid tööpäevi oli tal suvel palju ja praegugi on nädalas vähemalt kaks päeva nii pikad. Paar päeva nädalas teeb ta ka koduköögis jogurtit, kohupiima, toorjuustu ja salatijuustu. „Olen ka seda teinud, et hommikul lüpsan kitsed, siis pakin asjad, vean kauba laiali,

tulen tagasi ja jälle lauta. Nii aga kaua ei jaksanud ja otsustasimegi, et Lenno jätab palgatöö ning pühendume mõlemad kodusele ettevõttele.“ Turundus vaeslapse osas Kauba laialiveo eest hoolitsebki nüüd Lenno. Laudas käib Annel abiline ning kui farmi veel suuremaks kasvatada – ja see plaan noortel on –, siis saab ehk ka meiereisse ühe abilise juurde võtta.

Piima ja sellest valmistatud tooteid üldiselt üle ei jää, kuid Anne tunnistab, et just turundus on see, milleks tal lihtsalt ei jää piisavalt aega. „Kogu aeg mõtlen, et pean tooteid rohkem tutvustama ja reklaamima. Kasvõi murdma müüti, et kitsepiimatoodetel peab tingimata juures olema mingi imelik kitselõhn. Ei pea – tunned ju ise, et mingit kõrvalmaitset pole,“ ulatab Anne ajakirjanikule tüki grilljuustu. Tõepoolest, juust on imehea ja spetsiifilisest „kitselõhnast“ pole juttugi. Ongi järjekordne müüt murtud!

LÜPSIROBOT

AASTAT

Lely T4C haldusprogramm – kontrollkeskus teie karja haldamiseks Meie farmihaldustarkvara Lely T4C pakub teile kogu teavet, mida teil tarvis on, et hallata oma karja ajasäästlikult. See ühendab Lely Astronauti robotid, Lely Vectori söödasüsteemi ja muud Lely seadmed ühte programmi. Haldate tervet farmi ühest kohast. Time for Cows (Lely T4C) võimaldab ka eriolukordade tõhusat juhtimist.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee

Lely T4C haldusprogramm on teie karja haldamises kesksel kohal, kuna see on palju enamat kui lihtsalt teie farmi lüpsihaldamise programm. Peale selle, et Lely T4C pakub teavet iga tehtud lüpsi kohta, on see ka söötmise, reproduktsiooni ja karjatamise lähtepunktiks. Ühendades karjatamise lüpsirobotitega, saab farmer Lely Grazeway karjamaaväravat kasutades lehmi hõlpsalt suunata. Reproduktsiooni haldamine on tänu integreeritud indluse tuvastamisele ja reproduktsiooni moodulile lihtsaks muudetud. Uue Lely Vectori automaatse söödasüsteemiga saab optimeerida nii jõusööta kui ka koresööta. Teil on võimalus võrrelda enda tulemusi teiste Lely farmeritega üle kogu maailma ja hinnata oma karja võimekust. Käepärane kontrollpaneel annab teile karja tootlikkusest kiire ülevaate. Selle kaudu pääsete andmetele hõlpsasti ligi. Tarkvaras Lely T4C salvestatakse iga sündmus, alates sünnist kuni päevani, mil lehm farmist lahkub.

olulisemaks piimafarmi mõjutavaks teguriks.

reproduktsiooninäitajaid

Reproduktsiooni moodul – suutlikkuse seire

Karja viljakust saab Lely T4C programmis järgida otstarbekohase reproduktsiooni mooduli kaudu. See moodul kuvab reproduktsiooni olekut ja seniseid tulemusi. See võimaldab teil karja reproduktsiooni hallata ning sekkumist vajavaid kohti lihtsasti märgata.

Innaaeg tuvastatakse lehma aktiivsuse ja talletatud ajaloo põhjal automaatselt. Lehm märgitakse automaatselt tiineteks, kui selged indluse ilmingud seemendamise järel kaovad. Veterinaaril ei ole tiinust enam tarvis tuvastada. Sellega säästate nii aega kui ka raha.

Juhtimine roboti juures

Viljakus – jälgige paljunemistsüklit

Juhtseade E-link Manager annab teile ülevaate Lely T4C kogutud teabest, et saaksite hallata oma karja ja lüpsirobotit. Lely pakub ka võimalust PDA- mooduli kasutamiseks, mis lubab teil sisestada T4C süsteemi andmeid ükskõik kus ja millal – viibides laudas või eemal.

Kasutajad räägivad

Peamised eelised

„Ma usaldan Qwesi indluse tuvastamise ja tervise jälgimise süsteeme rohkem kui iseenese silmi.“ Taani

• Seemendamine sobivaimal ajal.

• Optimaalne reproduktsioon.

• Poegimisintervalli vähendamine.

• Varaseimad märgid võimalikest tervisehädadest.

On teada, et lehmade viljakus tähendab farmile suurt ajakulu ja avaldab mõju majandustulemustele.

Usaldusväärne meetod indluse tuvastamiseks on karja eduka paljunemise seisukohalt võtmetähtsusega, üldiselt peetakse seda kõige

METS

Metsaühistust saab abi ka metsa ja puidu müügil TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS TÜ KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

M

etsaühistutest rääkides on enamjaolt peateema mitmesugused toetused metsaomanikele ja erinevad tegevused metsa kasvatamisel. Tagaplaanile on jäänud see, et metsaühistutest saab abi ja nõu ka metsa ja puidu müügil.

Võib julgelt väita, et enamik erametsaomanikest on kokku puutunud telefonikõnedega stiilis: „Tere, kas olete mõelnud oma metsa müügile?“ Seejuures ilmutab helistaja edasises jutuajamises hämmastavalt täpseid teadmisi kinnistu asukoha ja seal kasvava metsa kohta. Kust need andmed pärit on, seda metsaomanikule ei avaldata. Üsna tihti päädivad need järjepidevad kõned sellega, et metsaomanik soostubki müüma. Kahjuks selgub üsna tihti tagantjärgi, et tegelikult sai omanik tehinguga petta ja müüs oma metsa ning maa maha üsna odavalt. Abi on aga tegelikult igale metsaomanikule lähedal – metsaühistu aitab vajadusel ka metsa müüa.

Metsa müügi vahendamine ei ole metsaühistutele põhitegevus. Seepärast istutakse alati koos müügisooviga metsaomanikuga maha ning arutatakse asi läbi – kas müük on ainus lahendus?

Ehk leidub ka teisi võimalusi, kuidas katta müügisoovi põhjustanud vajadusi?

Kui aga metsaomanikul on müügiotsus kindel, võtab ühistu suurema osa asjaajamisest enda kanda. Kõigepealt teeb ühistu esindaja koos metsaomaniku-

18

ga selgeks, kas müüki läheb raieõigus või metsamaa koos seal kasvavate puudega.

Kui selles on kokku lepitud, asub ühistu spetsialist tegutsema.

Raieõiguse enampakkumise korraldamisel hindab ta raielanki, tähistab selle piirid ning seejärel viib ühistu läbi avaliku enampakkumise. Parima pakkumise teinud ostjaga aitab ühistu müüjal ka müügilepingu sõlmida. Enampakkumise järel on ühistu ülesanne kontrollida metsas tehtavaid töid.

Teine variant on müüa raieõigus ja metsamaterjali turustamine metsaühistule. Sel juhul annab ühistu omanikule ülevaate saadava metsamaterjali hinnast, metsa ülestöötamisega kaasnevatest kuludest ning ka raie on metsaühistu spetsialisti kontrolli all. Metsaomanik teenib tulu vastavalt raiest tekkinud puidu kogusele.

Koos müües saab parema hinna Enne raie algust ja tööde käigus selgitatakse metsaomanikule samm­-sammult puidumüügiprotsessi. Ühistu koondab oma liikmete puidu kokku ja müüb seda lõppostjale suuremas koguses. See kasvatab omanike tulu, sest koos müües on transpordi­ja korraldus-

Kõigepealt teeb ühistu esindaja koos metsaomanikuga selgeks, kas müüki läheb raieõigus või metsamaa koos seal kasvavate puudega.

kulud väiksemad. Puidumüügist saadav tulu sõltub puidu kasutusotstarbest ja kvaliteedist.

Kõigi nende müügiviiside puhul jääb metsamaa endiselt omanikule ja ostja saab endale metsast saadud puidu. Omanikul on kohustus langid taasmetsastada. Ka sellega aitab ühistu – nii sobivate puuliikide valikul, maapinna ettevalmistamisel, istutusmaterjali või seemnete hankimisel kui ka tööde korraldamisel. Kui omanik soovib, teeb ühistu kõik need tööd ära, nii et omanikul pole vaja kohalegi tulla.

Kinnistu müük enampakkumisel Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Seegi toimub enampakkumise korras. Ühistu spetsialistid hindavad metsakinnistu turuväärtust, millele järgneb kirjalik enampakkumine.

Müügipakkumised on avalikud ja

neid saab vaadata Erametsakeskuse portaalis www.eramets.ee/pakkumine. Ühistu saadab enampakkumise kutsed ka võimalikele ostuhuvilistele.

Parima pakkumise teinud ostjaga sõlmitakse metsaomaniku valitud notaribüroos ostu-müügileping. Ka sel juhul aitab metsaühistu müüjat dokumentide ettevalmistamisel.

Eesti metsasus kasvab metsasus, %

Hea teada Nõu küsida tasub alati Paneme kõigile metsaomanikele südamele – kui soovite metsa raieõigust või ka metsamaad müüa, pöörduge mõnda metsaühistusse. Ka siis, kui te pole ühistu liige. Ja ka siis, kui te ei soovi tehingut metsaühistu kaudu teha. Ühistu annab endast parima, et igal juhul oleks tehing aus ja õiglane ning ära poleks unustatud müüja huve.

60

47,6

50 40 30

50,1

50,3

2004

2014

53,2

36,1 29

20 10 0

1958

1973

1994

2017

Allikas: RMK

Mõisaküla masinatehas pakub:

OÜ Mõisaküla Masinatehas www.mtm.ee info@mtm.ee

tel 5628 6151

TOETUS

Talvise taimkatte ra jamise tähtaega ei TANEL TRELL PRIA OTSETOETUSTE OSAKONNA MENETLUSBÜROO JUHATAJA

S

eoses hilise kevade ja sügiseste vihmadega on PRIA poole pöördunud kliendid murega, kuidas käituda, kui erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik talvise taimkatte rajamise nõuet vajalikul määral täita. Samuti huvitab inimesi, milline on nõude täitmata jätmise tagajärg keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusele ülemineku ning mahepõllumajandusega jätkamise (MAHE) toetusele.

KSM-i taotlemisel peab 1. novembrist 31. märtsini olema talvise taimkatte all 30% toetusõiguslikust maast, MAHE toetuse taotlemisel 20% põllumaast. Neid tähtaegu ei muudeta.

Toetust ära ei võeta, vaid vähendatakse Kui toetusesaaja ei ole saanud vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu täita kohustusi seoses maaelu arengu toetusmeetmetega, siis Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 artikli 4 lõike 1 alalõigu 2 kohaselt tühistatakse vastav makse proportsionaalselt nendeks aastateks, mil vääramatu jõud või erandlikud asjaolud aset leidsid.

Tühistatakse üksnes need kohustuse osad, millega seoses ei tekkinud lisakulusid ega jäänud tulu saamata enne vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemist.

Teisisõnu ei saa PRIA KSM-i või MAHE taotlejale toetust täies mahus maksta, kui talvist taimkatet pole vajalikus ulatuses rajatud. Kui nõude täitmata jätmine on kogu ulatuses tingitud erandlikest asjaoludest, siis taotlejale toetust täies ulatuses ei maksta, kuid nõude täitmata jätmist ei arvesta-

20

Hea teada Kuidas toetuse vähendamist arvutatakse Hindamismaatriksid talvise taimkatte nõude täitmata jätmisel erandlike ilmastikuolude tõttu Perioodi 2014–2020 KSM-i kohustus Taotleja peab hoidma vähemalt 30% toetusõiguslikust maast kohustuseaasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

RIKKUMISE RASKUS: Koefitsient 1,0. Talvise taimkatteta põllul võib leostuda toitaineid ja seetõttu halveneda vee kvaliteet.

ULATUS: Protsent, mis jääb 17,6%-st puudu.

KESTUS: Koefitsient 1,0. Järgmisel aastal on võimalik talvine taimkate rajada.

Kui taotleja ei ole nõuet seoses erandlike asjaolude tõttu saanud täita, jäetakse toetus maksimaalselt 17,6% (talvise taimkatte nõude maksumus toetusmaksest) ulatuses välja maksmata.

Ulatuse leidmise näide: toetusõiguslik maa on kokku 30 ha, sellest 17,6% on (30 x 17,6 : 100) 5,28 ha. Talvise taimkatte all on 3 ha ehk 10% (3 x 100 : 30) toetusõiguslikust maast.

Protsent, mille ulatuses jäetakse toetus välja maksmata: 17,6 – 10 = 7,6%.

Protsent, mille ulatuses toetust ei maksta: ulatuse % x raskuse koefitsient x kestuse koefitsient, näiteks 7,6 x 1,0 x 1,0 = 7,6%.

Erandlike asjaolude esinemisel ei ar-

ta sellisel juhul rikkumisena. See tähendab, et nõude täitmata jätmisel ei vähendata kohustusliku talvise taimkatte nõude osas toetust tavapäraste hindamismaatriksite alusel, vaid erandlike asjaolude puhul leitakse väljamaksmisele mitte kuuluv summa, arvestades konkreetse nõude maksumust toetuse ühikumääras.

vestata nõude täitmata jätmisel rikkumise korduvust.

Perioodi 2014–2020 MAHE kohustus Taotleja hoiab vähemalt 20% põllumajandusliku majapidamise põllumaast igal kohustuseaastal 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

RIKKUMISE RASKUS: Koefitsient 1,0. Talvise taimkatteta põllul võib leostuda toitaineid ja seetõttu halveneda vee kvaliteet.

ULATUS: Protsent, mis jääb 10%-st puudu.

KESTUS: Koefitsient 1,0. Järgmisel aastal on võimalik talvine taimkate rajada.

Kui taotleja ei ole nõuet seoses erandlike asjaolude tõttu saanud täita, jäetakse toetus maksimaalselt 10% ulatuses välja maksmata.

Ulatuse leidmise näide: põllumaa on kokku 20 ha, sellest 10% on (20 x 10 : 100) 2 ha. Talvise taimkatte all on 1 ha ehk 5% (1 x 100 : 20) põllumaast.

Protsent, mille ulatuses jäetakse toetus välja maksmata: 10 – 5 = 5%.

Protsent, mille ulatuses toetust ei maksta: ulatuse % x raskuse koefitsient x kestuse koefitsient, näiteks 5 x 1,0 x 1,0 = 5%.

Erandlike asjaolude esinemisel ei arvestata nõude täitmata jätmisel rikkumise korduvust.

Allikas: PRIA

Toetuse vähendamise protsent kujuneb erandlike asjaolude esinemisel hindamismaatriksi alusel. Kõik toetuse nõuete täitmisega seotud hindamismaatriksid on kättesaadavad vastava meetme info juures PRIA kodulehel. Eraldi on välja toodud talvise taimkatte hindamismaatriksid erandlike asjaolude esinemise korral.

pikendata Kui tavamaatriksi alusel vähendatakse talvise taimkatte nõude täitmata jätmise korral MAHE toetust kuni 20%, siis erandlike asjaolude puhul vähendatakse toetust maksimaalselt kuni 10% ulatuses.

KSM-i kohustusliku talvise taimkatte nõude täitmata jätmise korral on tavaoludes vähendus kuni 30%, erandlike asjaolude esinemisel aga kuni 17,6%. Samuti ei arvestata erandlike asjaolude esinemisel nõude rikkumise korral korduvust.

KSM-i vabatahtlikult valitava veekaitse lisategevuse nõude – taotleja peab hoidma vähemalt 50% toetusõiguslikust maast taotluse esitamise aasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all – täitmata jätmisel arvestatakse toetuse välja maksmata jätmise osakaal tavamaatriksi alusel, sest tegemist on eraldiseisva lisatoetusega. Seda lisatoetust hüvitatakse vaid eeldusel, et kohustuslik 30% nõue on täidetud.

Kuidas käituda, kui nõuet ei saa erandlike asjaolude tõttu täita?

Taotleja peab PRIA-t erandlikest asjaoludest kirjalikult teavitama.

Teavituse võib PRIA-le esitada kas paberkandjal või e-posti aadressil info@pria.ee.

Teavitus tuleb esitada hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, kui oli selge, et nõude täitmine ei ole võimalik.

Teavituses tuleb ära tuua talvise taimkatte alla planeeritud põllud, millele ei olnud erandlike asjaolude tõttu võimalik talvist taimkatet rajada. Enne teavituse esitamist peab taotleja olema veendunud, et talvist taimkatet ei ole võimalik rajada ka algselt talvise taimkatte alla mitte planeeritud põldudele.

ROHESTAMINE

Rohestamise toetuse tavade lihtsustamine mõjutas enim ökoalade määratlemise tava VERONIKA VALLNER-KRANICH MAAELUMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUSE OTSETOETUSTE BÜROO PEASPETSIALIST

K

liimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetust on Eestis rakendatud alates 2015. aastast ja see hõlmab põllumajanduskultuuride mitmekesistamise, püsirohumaa säilitamise ja ökoalade tava. 2016. aasta teises pooles tuli Euroopa Komisjon (EK) ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste raames välja rohestamise toetuse nõuete lihtsustamise ettepanekutega, mis tulenesid esimese rakendusaasta mõjuanalüüsist. Lihtsustamisettepanekute hulgast jäeti välja püsirohumaa säilitamise kohustuse muutmine.

Suurem osa lihtsustamisettepanekutest olid seotud ökoalade tava täitmisega, milles tehtud muudatustest puudutab Eesti põllumajandustootjaid enam lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue. Mõjuanalüüs näitas, et Euroopa Liidu põllumajandustootjate seas oli ökoalade tava täitmiseks valitud enim lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualasid. Ökoalad muudetakse taimekaitsevahenditest vabaks Komisjoni arvates oli tegemist positiivse mõjuga, kuid sellegipoolest tuleb jätkata tegevustega, mis panustaksid veelgi enam keskkonnasäästlikku majandamisse. See on ka rohestamise toetuse peamine eesmärk. Nii tuldigi välja ettepanekuga kehtestada ökoaladena määratletud lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvualadel taimekaitsevahendite kasutamise keeld.

Ökoaladel taimekaitsevahendite kasutamist keelav ettepanek ei olnud liikmesriikidele vastuvõetav ning see tõi kaasa mitmeid arutelusid, mille tulemusel venis protsess arvatust palju pikemaks. Seetõttu tehti muudatuste rakendamine liikmesriikidele tänavu vabatahtlikuks, kuid järgmisest aastast muutub see kõikidele kohustuslikuks.

Muudatus jõustub järgmisest aastast Eesti otsustas neid muudatusi rakendada järgmisest aastast, mistõttu peavad põllumajandustootjad, kellele kohalduvad rohestamise toetuse nõuded, nende muudatustega arvestama.

Lämmastikku siduvate kultuuride segus kasvatamise lubamine on kompromissettepanek, kuna komisjon ei olnud nõus taimekaitsevahendite kasutamise keelustamise suhtes järeleandmisi tegema.

Niisamuti rõhutati, et rohestamise toetuse puhul peetakse silmas eelkõige kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetamist, mille raames peab toimuma keskkonnasäästlik majandamine.

Hea teada Alates 2018. aastast peab põllumajandustootja arvestama, et kui ta soovib 5% ökoalade tava täitmiseks kasutada lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualasid, ei tohi neil aladel kasutada taimekaitsevahendeid. Seejuures on lubatud kasvatada nimetatud kultuure nii puhaskülvis kui ka segus teiste kultuuridega tingimusel, et lämmastikku siduv kultuur jääb valdavaks.

21

FOTO

26 tööstust

avasid uksed

Kuidas moos kommi sisse saab? Sellele küsimusele aitas vastata 9.–13. oktoobrini toimunud avatud toidutööstuste nädal. Suured ja väikesed toidutööstused üle Eesti pakkusid võimalust tutvuda toidutootmise köögipoolega.

PILDID: KAROLIN LILLEMÄE, URMAS GLASE, JANNE BIRK

22

 Ekskursioonil Scanola Balticu rapsiseemne töötlemise tehasesse sai end kurssi viia sellega, kuidas toodetakse Olivia rapsiõli.  Kalevi kommivabrikus sai muu hulgas uudistada, kuidas tehakse käsitöökompvekke.

 Avatud toidutööstuste nädala avaüritus toimus Kalevi kommivabrikus. Koos toidutööstuste juhtidega tegid Jüri Gümnaasiumi IV klassi lapsed avatud toidutööstuste nädalal osalevate ettevõtete tootepakenditest pliiatsitopse, kabelaudasid, trips-trapstrulli mängu.

23

Mükotoksiinide kontroll söötades PILLERIIN PUSKAR, ALLTECH EESTI OÜ

U

uringud mükotoksiinide esinemisest loomasöödas on varasemalt keskendunud teraviljadele ja rapsikoogile, sojale ja kliidele, kuid viimased aastad ALLTECH`i teostatud söödaanalüüsides on näidanud, et veiste puhul on silo osa sööda saastumisel mükotoksiinidega isegi suurem kui jõusöötadest tulev risk.

Sööda varumine ja ka söötmise korraldus on ettevõtetes erinevalt korraldatud, selle tõttu võib leida suuri erinevusi ka söötades leiduvates hallitusseente ja mükotoksiinide esinemises ja kontsentratsioonides.

Erinevad hallitusseente liigid mõjutavad söötade saastumist ja kvaliteeti erinevates tootmisstaadiumites – Fusarium ssp toimivad peamiselt koristuseelselt, samas kui näiteks Penicillium ja Aspergillus ssp tekivad pigem koristusjärgselt, säilitamise ajal. Mükotoksiinide mõju võib ulatuda söömuse langusest isutuseni, kuid võib kaasa tuua ka neuroloogilised, östrogeensed, hepatotoksilised ja immuunotoksilised nähud. Antud probleemid ei ole erinevad veistel ja sigadel, need on riskiks looma tervisele ühtemoodi.

Fusarium mükotoksiinid – suurim risk Eestis

Fusarium hallitusseened on levinuimad Põhja-Euroopas. Nad on võimelised tootma mitmeid erinevaid mükotoksiine, mille kahjulik toime

avaldub piimaveistel väga erinevalt.

2014–2016 aasta silodest teostatud mükotoksiinide sisalduse analüüside põhjal (ALLTECH 37+) olid enamlevinud A ja B-tüüpi trihhotetseenid, fumonisiinid, fusaarhape ja Penicillium (peamiselt silohoidlas tekkiv) mükotoksiinid. DON ja teised trihhotetseenid mõjutavad piimalehmi kolmel viisil. Esiteks langeb söömus, mille tagajärjeks on piimatoodangu vähenemine. Teiseks võib esineda veritsust ja haavandeid seedetraktis, mille tagajärjeks on toitainete imendumise vähenemine. Trihhotetseenide kolmas mõju on immuunosupressioon, mis toob kaasa suurenenud vastuvõtlikkuse haigustele – mastiit ja SOM-rakkude arvu tõus.

Hiljutistest uuringustest selgub, et Fusarium ssp mükotoksiinid mõjutavad lehmadel vähenenud proteiini omastatavust. Fumonisiinid on teine Fusarium mükotoksiinide perekond, mis võib piimalehmadel põhjustada maksakahjustusi ja sarnaselt aflatoksiinile ja trihhotetseenidele, pärsib immuunsüsteemi. Kolmas oluline Fusarium mükotoksiin on zearalenoon (ZEA), mida leiti 30 protsendil Baltikumist pärinevatest proovidest.

See ühend on östrogeense toimega ning kahjustab sigivust.

Aflatoksiinid

Aflatoksiini toodab hallitusseen Aspergillus flavus, troopikast või subtroopikast pärinev hallitusseen, mis vohab kõrgetel temperatuuridel nii kõrge niiskuse kui ka põua tingimustes. Baltimaadest võetud

proovide analüüsimisel leidus aflatoksiini vaid 3 proovis ja seda sisaldus alla Euroopa Komisjoni soovitusliku taseme, seega võib seda pidada meie regioonis väikese riski allikaks.

Mäletsejatele on suureks riskiks silos esinevad mükotoksiinid

Silodes suurimaid probleeme tekitavate Penicillium ssp mükotoksiinide hulka kuuluvad PR toksiin, patuliin, tsitriniin, ohratoksiin, mükofenoolhape ja rokfortiin C. Need ühendid tekivad tavaliselt aeroobsetes ja mikroaeroobsetes tingimustes, ebapiisavast tallamisest ja silo ettevedamisel mitmeks päevaks. Penicillium mükotoksiinidel on negatiivne mõju vatsa tööle (vatsabakterite arvu langus, LRH toodangu ja kiu seeduvuse langus), piimatoodangule ja immuunsusele.

1.

Risk ja abinõud:

Tänavune aasta on olnud vägagi soodne hallitus- ja pärmseente vohamiseks nii saagi kasvuperioodil kui ka koristuse perioodil. Oluline on analüüsida nii ostusööta kui ka oma tervalija ja silo.

Laske analüüsida oma söödaproovid ALLTECH`i Myco 37+ laboris Iirimaal , proovide saatmise kohta informatsioon tel. +372 505 2846

2.

Vastavalt analüüside tulemustele ja selle alusel soovitatud lisamismäärale kasutage tõestatud toksiinisidujat MYCOSORB A+®.

3.45%

6.03%

proovidest sisaldas 10-11 erinevat mükotoksiini

proovidest ei sisaldanud mükotoksiine

1.72%

proovidest sisaldas 1 mükotoksiini

Mükotoksiinide reaalne oht 2017 aasta söötades KESKMISELT

9.48%

10.34%

proovidest sisaldas 8-9 erinevat mükotoksiini

6-7

proovidest sisaldas 6-7 erinevat mükotoksiini

mükotoksiini igas proovis

proovidest sisaldas 2-3 erinevat mükotoksiini

8-9

34.48%

5.62

4-5

Arvestades mükotoksiinide esinemise suurt riski on oluline omada informatsiooni söödas leiduda võivate mükotoksiinide kohta.

34.48%

proovidest sisaldas 4-5 erinevat mükotoksiini

ALLTECH`i 37+® programm, on täna parim analüütiline võimalus enamuse söötades leiduda võivate mükotoksiinide esinemise tuvastamiseks, mis pakub üliolulist informatsiooni tänu kompleksele riskihinnangule ja toimiva nõuande koostamisele.

• 37+® mükotoksiinide analüüs, enam kui 37 mükotoksiini olemasolu tuvastamiseks söödas • Põhjalik riskihinnang ja toimiv, loomaliigil põhinev nõuanne mükotoksiinidest tuleneva riski vähendamiseks • MYCOSORB A+® , enimkasutatud mükotoksiinide siduja Euroopas, mida toetab enam kui 20 aasta jooksul tehtud teadustööd ja pikaajaline kasutuskogemus ka Eesti farmides.

Lisainformatsiooni 37+® analüüside teostamise ja riskihindamise osas loomakasvatuses: Pilleriin Puskar, tel +372 505 2846, ppuskar@alltech.com

K E S K KO N D

Kui põllust saab tiik Kas sinu põllud on kevadel osaliselt vee all ja sügisel kipuvad masinad põllule sisse vajuma? Võib üsna kindel olla, et sel juhul on su maadel maaparandussüsteem amortiseerunud – või pole seda olemaski.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

26

„Eesti põldudel käivad metalliotsijad varandust jahtimas, aga tegelik maa sees peituv varandus on hoopis drenaažitorudes ja -kaevudes,“ rõhutab põllumajandusameti maaparanduse registrite büroo peaspetsialist Mati Märtson. Ta selgitab, et meie maaparandussüsteemid ehitati nõukogude ajal, kuid nüüd on need unarusse jäetud ja lagunevad. Sellega saavad aga maaomanikud, põllumajandustootjad ja metsaomanikud otsest rahalist kahju, sest Eestis sajab rohkem kui aurab ning kui veele äravooluteid pole, algab soostumine. Soos aga põldu ei pea ja metsa ei kasvata.

Viljakast maast kiiresti ilma Maa kuivendamiseks maaparandussüsteeme vaja ongi, kuid ainult süsteemi olemasolust ei piisa, seda peab ka järjepidevalt hool-

Pildid vasakult paremale: kaevus olevad torud on külmakergete ja valesti ehitamise tõttu purunenud – kaev töötab niisutus-, mitte kuivenduskaevuna. Juurtega ummistunud plastist drenaažitoru; uppunud loomad kaaneta drenaažikaevus; värskelt ehitatud drenaažisuue, mis kohe lagunes.

Fotod: Mati Märtson, Heiki Pajur

80–90% drenaaži riketest on põhjustatud drenaažisüsteemi suudmete ummistumisest.

dama. Seetõttu tulekski igal aastal üle vaadata maaparandussüsteemi maa-alal asuvate suudmete, truupide, kraavide, drenaaži ja drenaažikaevude tehniline olukord ning kui midagi pole nii nagu peab, siis puudused kõrvaldada. Mati Märtson juhib tähelepanu, et 80–90% kõigist drenaaži riketest on põhjustatud drenaažisüsteemi suudmete ummistumisest ja seetõttu tuleb just neile erilist tähelepanu pöörata.

Ta toob näite, et kümme aastat

on piisavalt pikk aeg, mille jooksul jõuab haritav maa muutuda nii märjaks, et see on kasutusest välja langenud. „Iga viie aasta tagant tehakse üle põldude lende, et maa-ameti kaardirakenduses kaarte uuendada. Kui võtan kaardil ette viljaka põllumajanduspiirkonna ja vaatan seal ühte konkreetset põllumaad, näen, et kümne aastaga on seal käigust välja läinud 10 ha põllumaad – ja ainult seetõttu, et üks drenaažitoru on katki. Selle piirkonna maa hinna juures tähendab 10 ha põllumaad maaomanikule 30 000 eurot kahju – sellise summa on ta loodusele loovutanud,“ toob Märtson välja rahanumbreid. Nii ei jäägi tal muud üle, kui tõdeda, et meil on miljardite eest maas varandust, mille eest keegi ei hoolitse.

Miks seda aga ei tehta? Väino Närep maaparandustöödega tege-

levast Kuusalu firmast Kumari AS leiab, et põhjuseid on kaks: esiteks ei ole maaomanikud teemaga kursis ja teiseks maksavad maaparandustööd päris palju. „Maaparandussüsteeme on hooldada vaja, aga inimesed ei ole selle vajadusest eriti aru saanud. Kuid võiks, sest maaparanduse mõte on ju selles, et kevadel saaks õigel ajal külvama ja sügisel õigel ajal saagi kätte,“ leiab Närep.

Toetustest kõik ei tea Rahamuret aitavad veidi leevendada Eesti riik ja Euroopa Liit.

PRIA kaudu taotletavate toetuste kaudu on maaparanduseks aastatel 2014–2020 planeeritud 49 miljonit eurot. Silver Tiirmaa, Tartumaa maaparandusfirma OÜ Nivoo tegevjuht nendib, et paraku pole kõik põllumehed sellest võimalusest teadlikud või siis ei suuda nad

27

K E S K KO N D end taotluse esitamisega seotud bürokraatiast läbi närida.

Silver Tiirmaa rõhutab, et maaparandussüsteeme peaks hooldama süstemaatiliselt ja pidevalt, mitte arvama, et kui korra on asi korda tehtud, siis võib teema unustada. „Silma tuleb peal hoida, mis toimub kraavides ja drenaažikaevudes. Kui kaevuluuke pole – ja paraku kipuvad nad kaduma – kukuvad loomad kaevudesse ja ei saa sealt enam välja. Seetõttu leiamegi kaevudest tihti loomade skelette,“ toob Tiirmaa näite töö kurvemast poolest. Ühtlasi juhib Tiirmaa tähelepanu ka sellele, et kaevudele kaante peale panemine ja kraavist võsa maha lõikamine on sellised tööd, milleks ei pea firmat tellima, vaid millega põllumees või metsaomanik peaks ise edukalt hakkama saama.

Hea teada Töid teevad registreeritud ettevõtjad Maaparandustööde tegemiseks ei maksa palgata suvalist ettevõtet või töömeest: maaparandusseadus sätestab, et maaparandusalal tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse (MATER).

MATER asub aadressil https://portaal.agri.ee/avalik/#/mater.

Põllumajandusameti kodulehel www.pma.agri.ee rubriigis maaparandus/ riiklikud registrid on Exceli tabel MATER-is registreeritud maaparandustööde ettevõtete andmetega.

Miks maad kuivendada?

Suurendab toodangut Inim- ja masinatöö vajadus väheneb Parem soojusrežiim – pikem vegetatsioon Parem kvaliteet (varasem koristus) Veerežiim paraneb (parem õhustatus, suurem veemahutavus, suurem veeläbilaskvus) Pinnasel on suurem kandevõime – võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid Tööjõu kokkuhoid Veetaseme kontroll (lämmastiku ja fosfori väljakande reguleerimine) Allikas: Mati Märtson

-

Samm-sammult maaparandussüsteem korda

M

illest peaks põllumaa või metsamaa omanik alustama, kui tahab end kurssi viia oma maadel asuvate maaparandussüsteemide ja nende hooldamisvajadusega?

Mati Märtson soovitab esimese sammuna võtta ühendust oma maakonna põllumajandusameti keskusega või vaadata maa-ameti kaardirakendust veebiaadressil xgis.maaamet.ee, kus tuleb valida maaparandussüsteemide kaardirakendus. Sealt näeb, kas konkreetsel maa-alal on üldse maaparandussüsteem ning kui on, siis millal see on ehitatud. Samuti näeb, kus asuvad maal märjad kohad, mis vajavad kindlasti tähelepanu.

Samas ei pruugi inimesel, kes kaardirakendust igapäevaselt ei kasuta, olla lihtne kaardile märgitust aru saada ja sel juhul võibki

Sügisel on hea käia põllul ja üles märkida lompide asukohad. Kui põllul on vesi peal, siis järelikult on seal probleem.

Silver Tiirmaa OÜ Nivoo tegevjuht nõu küsida põllumajandusametist.

Nagunii tulebki järgmiseks sammud seada põllumajandusameti maakondlikku keskusesse, sest seal saab ametniku juures teada, kus asuvad maa-alal drenaažitorud ja -kaevud. „Seda infot avalikule kaardile märgitud ei ole,“ selgitab Mati Märtson.

Kuigi vastu talve suuremaid

maaparandustöid teha pole mõistlik, on sügis hea aeg ettevalmistusteks. „Sügisel on hea käia põllul ja üles märkida lompide asukohad.

Kui põllul on vesi peal, siis järelikult on seal probleem,“ juhendab Silver Tiirmaa, Tartumaa maaparandusfirma OÜ Nivoo tegevjuht.

Edasi saab täpsemaks minna ja tööde ulatuse väljaselgitamiseks uuringud teha – hea, kui saab mõned lahtikaevamisedki ette võtta.

Seejärel tuleb tellida tööde projekt ja lõpuks võibki alata töö põllul – seal tuleb üles otsida drenaažikaevud ja -suudmed, need lahti kaevata, ning kraavid võsast ja mudast puhastada, et vesi saaks vabalt voolama hakata.

Ka katkised torud tuleb parandada ning kadunud või katki läinud kaevuluukide asemele uued panna.

M ENTORLUS

Mentor Lembit Ostra ja mentii Imre Heinsaar alpakade juures. Heinsaare karjas leidub loomi 19 erinevas toonis villaga. N-ö täiskomplektist on Heinsaarel puudu vaid kolm värvi –alpakasid on suisa 22 eri värvi.

Tark küsib nõu, rumal teab isegi „Tüdrukud! Grete! Pipi!“ hüüab Wile Farmi peremees Imre Heinsaar vihmasel oktoobrihommikul.

Tüdrukud – Lõuna-Ameerikast pärit imepehme villaga alpakad – keeravad hääle suunas ja hakkavad karjamaa tagumisest sopist hüüdjale lähenema, suured pruunid silmad tulijaile naelutatud.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA PILDID: JULIA-MARIA LINNA

30

Lutipudelist joob Aadam: liiga väikesena sündinud tall, kelle ema hülgas, kuid Imre Heinsaar üles poputas. Alumisel vasakpoolsel fotol on USA-st tellitud trummelkraas, parempoolsel ketrab Heinsaar vokil, mis on kahe jalaga tallatav.

Jah, uudistamist on küll, sest seekord pole peremees üksi, vaid temaga tuli kaasa Lembit Ostra, kes on poolteist aastat olnud alpakakasvataja Imre Heinsaare mentor.

Juba vanarahvas teadis, et tark küsib nõu, aga rumal teab isegi. Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub maaettevõtjatele endast targemalt nõu küsimise võimalust 2016. aasta algusest, kui käivitus mentorlusprogramm.

Maakeeli öeldes tähendab see seda, et põllumehel on võimalik saada endale kogenud nõustaja, kellega äriasju arutada ja tegevusplaane seada. Ning seda teatud tundide piires täiesti tasuta.

Alpakakasvataja Heinsaar ja MES-i mentor Ostra olid ühed esimesed, kes möödunud aasta alguses MES-i mentorlusteenusega n-ö käe valgeks said – Heinsaar men-

tii ja Ostra mentorina. „Meid viis kokku ühine tuttav ja eks arutasime juba enne mentorluslepingu vormistamistki omavahel asju,“ meenutab Heinsaar.

Alpaka pole põllumajandusloom Asju, mida arutada, loomulikult jagus, sest alpakakasvatus on Eestis uus asi. Neid imepehme villaga loomi on Maarjamaal paarisaja ringis, neist 29 elab Järvamaal Wile Farmis, kuhu esimesed alpakad jõudsid 2014. aastal. Lembit Ostra leiabki, et mentorlusteenuse edasiarendusena võiks olla võimalik nõu küsida ka välismaistelt spetsialistidelt, sest olgem ausad – Eestis alpakakasvatuse ja nende villast toodete valmistamise detailideni tundjaid ju polegi. Ja kui keegi arvab, et vill on vill, olgu ta siis lamba või alpaka oma, siis ek-

sib ta rängalt: alpakakarva pikkus võib olla 15 sentimeetrit ja seda on lamba omast vähemalt kolmandiku võrra enam. See aga tähendab, et lambavillast lõnga tootmiseks kasutatavad riistad ei sobi alpakavilla jaoks.

Bürokraatlikke erinevusi on ka: alpaka pole Eestis põllumajandusloom ja see tähendab, et põllumajandusloomadepõhiseid toetusi alpakakasvatajad taotleda ei saa. „Mul on nad koduloomad, nagu koeri peaks,“ muigab Imre Heinsaar.

Tundub, et alpakadele igatahes Wile Farmis meeldib, sest Heinsaare sõnul on karjas tiinestumise protsent väga hea ning loomad on tubli tervise juures. Järelikult võib arvata, et üsna pea teeb Heinsaar teoks kavatsuse – või Napoleoni plaani, nagu ta ise ütleb – kasvata31

M ENTORLUS da kari 150-pealiseks: maad selleks praegu jätkub ning tahet samuti.

Kuid alpakade pidamisel ainult turismimagnetina pole mõtet, kuigi ka turiste on igal aastal Wile Farmi järjest enam tee leidnud – mullu 2700 inimest, tänavu tuleb see number juba 3000 kanti. „Villavabrikusse ja valmistoodangu müümisesse on plaanis rohkem panustada,“ avab Heinsaar kaarte.

Nimelt ostis ta kodutalust 50 kilomeetri kaugusel asuva Ambla villavabriku ja kui vana vabriku ülesputitamise ning sellele moodsa tehnoloogia juurdeliitmisega kõik sujub, siis järgmisel aastal samal ajal saab vabrik tööle hakata.

Uus vabrik passib nii alpaka- kui ka lambavillast lõnga tegemiseks ja esialgu on võimsuseks plaanitud 3000–4000 villalooma „teenindamine“.

Kuid ainult lõnga tegemisest ei

piisa: valmistoodang tuleb ka ära müüa. Wile Farm müüb alpakavillast sokke, kindaid, kampsuneid ja muid tooteid nii internetipoes kui ka laatadel ja edasimüüjate kaudu. „Kui vaatad alpakavillast toodet, siis tundub see tavaline villane, aga kui katsuda saad, on hoopis teine tunne kui lambavilla puhul – imepehme ja väga soe. Kuid ikka veel on inimesi, kes ei tea, mis on alpaka ja kui soe ning pehme see vill on. Nii et alpakade propageerimine on mul veel päris pikalt äriplaani sisse kirjutatud – pean käima kohapeal, soovitatavalt koos loomaga ja toodetega, et neid tutvustada,“ räägib Heinsaar.

Kõikjale, kus külma kardetakse Alpakavillast tehtud sokkidekinnaste-kampsunite turg pole loomulikult ainult Eestis, vaid ka Skandinaavias, Venemaal, Kana-

Muude asjadega saan ma hakkama, aga projektikirjutamine ja sellega kaasnev ametnike keel on küll midagi sellist, mida vaatan nagu kosmost.

Imre Heinsaar, alpakakasvataja das, Jaapanis – kõikjal, kus külma kardetakse, võtab Heinsaar sihikul olevad sihtturud ühte tabavasse lausesse kokku.

Tootearendusse kaasas Heinsaar Eesti Kunstiakadeemia III kursuse moedisaini ja tekstiilidisaini tudengid. Siinkohal kuluski Lembit Ostra nõu marjaks ära, sest koostööks taotleti mullu toetust LEADER-i programmist, mis oli mõeldud teadusasutustega koos-

HAKKEAHJUD

WERNECO Priit Värnomasing priit@werneco.ee tel +372 5801 3334 www.werneco.ee

töö soodustamiseks ja tootenäidiste väljatöötamiseks. „Muude asjadega saan ma hakkama, aga projektikirjutamine ja sellega kaasnev ametnike keel on küll midagi sellist, mida vaatan nagu kosmost,“ nendib Heinsaar, et Lembit Ostra oskus bürokraatia keelt maakeelde tõlkida oli talle hädavajalik.

Mentori ja mentii projektikirjutamine läks edukalt ja Ostra on aidanud juba ka teise projektitaotlusega. See tehti villavabriku rekonstrueerimiseks PRIA-le, kui mullu avanes taotlusvoor maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamiseks.

Kuid ei maksa arvata, et mentorist on maaettevõtjale kasu ainult projektikirjutajana. „Seda ka, muidugi. Aga on väga hea, kui leidub kogemustega inimene, kellega oma tegevust arutada. Vahel on hea oma mõtetele kinnitust saada,

neid n-ö testida – kui väljastpoolt pereringi inimene ikka ka arvab, et on hea mõte, siis võib tegutsema asuda,“ leiab Heinsaar.

Millist tulu näeb aga nõustamisest mentor? Lembit Ostra, kel mullu oli kaks mentiid ja tänavu juba neli, leiab, et mentoriks olemine on hea võimalus näha, kuidas teised maaettevõtjad tegutsevad. „Mina tegelen lisaks nõustamisele marjakasvatusega, saan oma kogemusest näiteks müüginippe jagada. Teised mentiid tegutsevad teravilja- ja köögiviljakasvatuses ja saame vahetada kogemusi, kuidas keegi on mingeid asju teinud,“ põhjendab ta, miks mentori ja mentii suhtest võidavad mõlemad pooled.

Sulaselge partnerlus, mis muud.

MES-is on juba 21 koolitatud mentorit, kes suudaksid partneriks olla praegusest suuremalegi arvule mentiidele.

Hea teada Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse pakutav mentorlusteenus on 100% toetatav ehk saaja ei pea maksma omaosalust.

Toetatava mentorluslepingu maksimaalne maht aastas on 1000 eurot, 40 eurot tund. Kokku 25 tundi, millest kuni 5 tundi võib kuluda transpordile ja ettevalmistustele. Toetatava mentorlusteenuse kogumaht ühe mentii kohta perioodil 2014–2020 on kuni 50 tundi.

Mentorlus on mõeldud põllumajandustootjale, kelle ettevõtte müügitulu oli viimase kinnitatud majandusaasta aruande järgi vahemikus 1200–100 000 eurot. Mentorlus on kahe inimese koostöösuhe: kogenud põllumees/maaettevõtja ehk mentor jagab oma teadmisi ja kogemusi väiksema kogemusega põllumehe/maaettevõtja ehk mentiiga.

HAKKEKÜTE ON ÜKS ODAVAMAID KÜTMISVIISE! » 35-100kW hakkekatlad Bioburner põletiga » 150-300kW hakkekatlad Aritermi põletiga » UUS! 150kW-750kW restkoldega hakkekatlad

GEMU KO

S

25 A

Rapla Metall OÜ, www.raplametall.ee, info@raplametall.ee, telefon 486 8244

AS

TAT

TEHNIKA

Hinnakataloog toob müüjatele kirjatööd juurde Kui PRIA hinnakataloogi süsteem 2015. aasta alguses alustas, asusid tehnikamüüjad küll torisedes, aga siiski, müüdava tehnika varustustasemeid ja hindu kataloogi kirja panema.

Nüüd täiendatakse andmeid juba harjumusest.

TEKST: AIN ALVELA

Hinnakataloogi põhimõte seisneb nn võrdluskulude meetodi rakendamises, mis tähendab seda, et masina ostmiseks toetuse taotleja ei pea võtma kolme hinnapakkumist nagu varem, vaid saab valida hinnakataloogist talle sobiva masina. Tehnika müüjat kataloogis näha ei ole. Hinnakataloogi kasutades ei pea PRIA enam 5000 eurot ületavate liikuva tehnika investeeringutoetuste puhul kolme hinnapakkumist võrdlema ega uurima, miks taotleja tegi just nii- või naasuguse valiku.

Kataloogis näidatud maksumus ei määra veel kauba müügihinda, vaid hinna maksimaalse piirmäära konkreetse varustustasemega tehnika puhul, mille ulatuses PRIA saab määrata ostetava masina kohta toetuse. Tehing ostja ja müüja vahel toimub turuhinna järgi. Piirhinna mõistlikkust kontrollivad võrdlusmeetodil naaberriikide hindadega Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadurid.

34

PRIA seisukohast vaadates on hinnakataloogi üks eesmärk saavutada aus ja õiglane investeeringutoetuste eraldamine, mis välistab ostja ja müüja kokkumängu.

Kataloogi saab märkida erinevad varustustaseme hinnad, iga mudeli kohta kuni kolm hinnavarianti.

Seega võib märkida nii odavaima kui ka kalleima hinna, lisaks veel ühe vahepealse.

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri võrdlushindade kataloogi kasutamise korra kinnitas põllumajandusministri vastav määrus üle-eelmise aasta veebruarist. See näeb muu hulgas ette, et iga kahe aasta järel tuleb hinnakataloogi kantud andmeid uuendada. Tänavu kevadel müüjad sellega hoogsalt tegelesidki.

Segadus hindade muutmisega Andres Suitso, OÜ Stokker Agri põllumajandustehnika müügijuht on seda meelt, et PRIA toetuse saamise eelduseks olev hinnakataloog tõi tehnikamüüjatele juurde paberimajandust ja põllumeestele üksjagu segadust.

„Näiteks see, et kahe aasta jooksul ei saa kord juba kataloogi kantud andmeid muuta, seadmete tarnijad aga tõstavad alatasa hindu.

On hästi, kui hinnatõus jääb 2–3% piiresse, aga tavaline praktika on neid igal aastal 5% kergitada. Tuleb ette ka 10%-ni küündivaid hinnatõuse,“ kirjeldab Suitso hinnakataloogiga kaasnevaid muresid. „Eks müüja peab mingi legendi leidma, trikitama, lausa valetamagi. Kui masin osutub kallimaks kui hinnakataloogis kirjas, siis peab hinnaerinevuse PRIA-le ära põhjendama. Näiteks et tootja on välja lasknud uue modifikatsiooni, mil paar tuld rohkem küljes ja selle tõttu on see ka kallim.“ PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Lauri Kolberg selgitab, et tegelikult saab kataloogis andmeid vahepeal muuta küll. Juba süsteemis oleva objekti uue hinna kohta saab süsteemi andmeid sisestada jooksvalt, lisades põhjenduse, miks soovitakse senisest erinevat hinda. „Kui muudatus on põhjendatud, siis ETKI valideeribki asjale uue hinna. Kui aga soovitakse and-

OÜ Leevre ostis selle Massey Fergusoni keskmise jõudlusega kombaini eelmise aasta augustikuus PRIA hinnakataloogi kaudu. Kombaini ligi 150 000 euro suurusest hinnast katab liikuva tehnika soetamise toetus 45%. Foto: Sven Arbet

Ma ei tunne küll, et hinnakataloogi süsteem tehnika soetamise varasema korraga võrreldes keerulisemaks muutis.

Siim Kleberg, OÜ Leevre juhataja meid muuta, siis tuleb süsteemi teha täiesti uus sisestus koos olulise info ja vajaliku varustusastme kirjeldusega,” juhendab Kolberg.

Küll aga paneb ta sisestajatele südamele, et varustusastme kirjeldus ei oleks liiga üldine ega liiga detailne, vaid sisaldaks kirjeldust just nendest komponentidest, mis hinda oluliselt mõjutavad. „Näiteks pole oluline, kas traktori X kabiinis on raadio – see ei muuda traktorit teistsuguseks põllutöömasinaks ja raadio lisamine masina andmetesse ei anna põhjust valideerida nüüd selle traktori kohta veel üht eraldi kirjet uutmoodi hinnaga,” selgitab Kolberg.

Hoolimata süsteemi keerulisusest kasutakse masinamüüja Andres Suitso sõnul investeeringutoetust masinate ostmiseks agaralt, sest pole ju palju agrofirmasid, kel uue traktori jagu raha pangaarvel vedeleks.

Suitso räägib, et põhimõtteliselt toimib üsna hästi n-ö vahetamise süsteem. Kuni PRIA põllumehe taotlust menetleb, ja selleks kulub tavaliselt pool aastat, saab toetuse taotleja ümber mõelda ja kataloogist teise samaväärse masina või põlluharimisriista valida. Kui see on algsest kallim, tuleb lihtsalt omafinantseeringuks suurem summa maksta.

Toetatakse keskmiselt 30% soetatava tehnika maksumusest, aga siin on ka erisusi. Näiteks noortalunikeks klassifitseeruvad taotlejad saavad rohkem, teised vähem jne.

Keeruline lugu atradega Omaette häda on Suitso sõnul nende põllutöömasinatega, mida sõidukite registris ei registreerita – adrad, külvikud, randaalid jmt.

Kuigi ka need peab toetuse saamiseks kindlustama, ei olevat pangad just vaimustuses nende soetamiseks laenu andma. Sageli aga võetakse toetusele lisaks ka pangalaenu. Suurematel põllumajandustehnika müüjatel on ka endal krediidiandja tegevusloaga finantseerimisasutused, aga kallimat tehnikat nende kaudu osta pole kuigi mõttekas, sest kasvõi aastane intressimäär on neis pankade omast märksa kõrgem, küündides vähemalt 10% juurde.

Tihti on toetuse saamise tingimustes ka klausel, et seda ei maksta põllumehele korraga välja, vaid n-ö tilgutatakse kaks korda aastas esitatavate kuludokumentide alusel. „Mulle tundub, et iseäranis väiksemate põllumajandustootjate võit võrreldes varasema süsteemiga on hinnakataloogi rakendumise järel jäänud väiksemaks,“ leiab Andres Suitso.

Raplamaa põllumajandusettevõtte OÜ Leevre juhataja Siim Kleberg soetas mullu hinnakataloogi ja PRIA toetuse abil kom35

TEHNIKA baini Massey Ferguson Activa S 7345, millel võimsust 243 hj ning hind 150 000 euro piires. Toetust sai Leevre kombaini ostmiseks 45% müügihinnast, kusjuures enda teadlikkuse tõttu õnnestus Siim Klebergil kogu toetussumma korraga kätte saada.

Parimad tingimused nutikale Siim Kleberg on tallu varemgi tehnikat ostnud, sh ajal, mil hinnakataloogist veel midagi ei teatud. Nüüd, aasta pärast kombaini kättesaamist, aga peaaegu kaks aastat toetuse saamise protsessi alustamisest märgib ta, et midagi keerulist asjaajamises polnud ja suurema osa toimingutest sai teha e-PRIA kaudu. Üldiselt tuleb taotlusse märkida terve posu ettevõtte käekäiku iseloomustavaid suhtarve alates müügitulust lõpetades koguinvesteeringute suurusega. „Esitasin PRIA-le taotluse 2015.

aasta sügisel ja kevadeks oli positiivne otsus käes,“ meenutab Kleberg. „Mõneti komplitseeris olukorda asjaolu, et kombain, mille ma ostsin, oli üldse esimene omataoline Eestis. Uus asi ja seega läbi proovimata.“ Tehing toimus nõnda, et pank ostis kombaini justkui endale, toetusraha laekus korraks Siim Klebergi arvele, sealt edasi aga kohe kombaini müünud firmale. Kombain ise aga on nii pangale kui ka PRIA-le tagatiseks.

Väike tagasilöök tuli sellest, et kombain ja heeder olid kataloogis eraldi ning PRIA esitas selle peale järelepärimise, miks ostuhind algselt planeeritust kallimaks osutus.

Siim Klebergil läks aga korda asi arusaadavalt ära selgitada ja kõik jäid rahule.

Ta tunnistab, et toetuse taotlemise sujuvus sõltub ka sellest, kui kogenud ja nutikas põllumees on.

Esimest korda lähevad need tege-

vused ikka kobamisi ja alati ei osata ehk ka õigeid sõnu seada, et endale võimalikult head tingimused välja rääkida. „Ma ei tunne enda kogemuse põhjal küll, et hinnakataloogi süsteem tehnika soetamise varasema korraga võrreldes kuidagi keerulisemaks muutis,“ kinnitab Siim Kleberg.

Viimane aeg andmeid sisestada PRIA pressiesindaja Maris SarvKaasik teatas, et praegu on tõepoolest põllumajandustootjatel paras aeg hinnakataloogist üle vaadata, kas need asjad, mida on plaanis toetuse abil soetada, on kataloogi kantud ja millal on need andmed, sh piirhind, valideeritud. „Uute andmete esitamine hinnakataloogi peab toimuma enne taotluste vastuvõtuperioodi, sest vastuvõtu ajal andmete lisamist ja uuendamist ei toimu,“ selgitab Maris Sarv-Kaasik, miks praegu on viimane aeg asjaga tegeleda.

Kommentaar:

Hinnakataloog erisoove ei arvesta KRISTJAN RUUSAMÄE BALTIC AGRO MACHINERY HAAKESEADMETE TOOTEJUHT

H

innakataloog on tehnikamüüja jaoks bürokraatlik tööriist, millest talle otsest kasu ei sünni.

Keeruline on enne toetuse taotlusvooru hinnata, millised on masinad, millele meie kliendid toetust soovivad taotleda. Seega peaksime justkui kogu oma mudelivaliku hinnakataloogi lisama. Masinatel on aga väga erinevad varustustasemed ja klientide soovid varustusele on samuti erinevad. Kogu mudelivaliku hinnakataloogi lisamine on tehnikamüüjale äärmiselt ebamõistlik ja tülikas töö. Li36

saks peab hinnakataloogi sisestatud hind kehtima kaks aastat. Seega peame hinnakataloogi masinat lisades arvestama kahe aasta hinnatõusudega tootjatehase poolt.

Samuti on probleemiks reegel, et taotlusperioodi jooksul ei saa uusi seadmeid kataloogi lisada. Päris palju on olukordi, kus klient avastab peale taotlusvooru avanemist, et võiks taotluse esitada ja tuleb meie käest masina hinnapakkumist küsima. Kui tegu on mõne mittetavapärase mudeliga, siis kataloogi me seda lisada ei saa.

Masinamüüjale oleks oluline saada PRIA-lt tagasisidet, millistele masinatele on toetust taotletud, see teeks asja meie jaoks mõttekamaks. Praegu me seda infot ei saa.

Hea teada MAK-i meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames saab toetust taotleda ainult selliste mobiilsete põllumajandusmasinate ja -seadmete ostmiseks, mille andmed on kantud võrdlushindade kataloogi ehk nn hinnakataloogi ning mille andmed on taotlusvooru alguseks valideeritud.

Kataloogis näidatud maksumus ei määra kauba müügihinda, vaid maksimaalse piirmäära, mille ulatuses PRIA saab määrata toetuse summa. Tehing ostja ja müüja vahel toimub turuhinna järgi.

Praeguse ajakava järgi saab ePRIA-s 4.–10. detsembrini taotlust eeltäita ja 11.–18. detsembrini esitada. Kuna määrus on maaeluministeeriumis täiendamisel, võib ajakava sõltuvalt määruse jõustumise ajast muutuda.

DeLavali toitumushindamine BCS Rohkem piima täpsema söötmise abil

• täpne söötmine • tervemad lehmad • parem sigivus • sobib igasse farmi www.facebook.com/DeLavalEE www.delaval.ee

UURING

Elu jõulisust mõjutavad Kuigi põllumajanduslike majapidamiste arv on sarnaselt Eestile vähenenud ka enamikus teistes riikides, tasub küsida, milline on Eesti põllumajanduslike majapidamiste majanduslik jätkusuutlikkus ja põllumajandustoodangu hindade ning toetuste mõju sellele.

Majanduslikult jätkusuutlike taimekasvatajate osakaal põllumajandusmaa pindala (ha) järgi 2015. aastal, %

80 70 60 50 40 30 20 10 0

0 – < 40

40 – < 100

Koos toetustega

100 – < 400 Otsetoetusteta

400– ...

kõik

Otse- ja MAK-i toetusteta

Majanduslikult jätkusuutlike piimatootjate osakaal lehmade arvu järgi 2015. aastal. %

ANTS-HANNES VIIRA EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DIREKTOR

EDUARD MATVEEV MAAMAJANDUSE INFOKESKUSE JUHTIVSPETSIALIST, EESTI MAAÜLIKOOLI DOKTORANT

60 50 40 30 20 10

Eri riikide otsetoetuste võrdlemisel ollakse harjunud nn maapõhise lähenemisega, kus võrreldakse keskmist otsetoetuste summat kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta. Eesti ja teised Balti riigid on selles teadagi ebavõrdses olukorras. Samas on ÜPP-teemalistes aruteludes kasutatud analüüsiühikuna ka põllumajanduslikku majapidamist. Selle lähenemisviisi järgi on otsetoetuste eesmärk tagada põllumajanduslikele majapidamistele piisav sissetulek, mis ei pea tingimata olema suurem, kui teistes majandusharudes hõivatud leibkondadel. See loogika on alus ÜPP arutelusuundadele, mis peavad majanduslikest ja sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt oluliseks väiksemate põllumajanduslike majapidamiste täiendavat toetamist ja suuremate otsetoetuse saajate toetuste piiramist.

Kuivõrd Eestis on nii väga väikeseid kui ka suuri põllumajandusettevõtteid, võib väiksemate tootjate täiendav toetamine ja suuremate tootjate toetuste piiramine tulevikus meie põllumajandust mõjutada.

Järgnevalt analüüsime, milline oli majanduslikult jätkusuutlike põllumajandustootjate osakaal aastal 2015 ja vaatame, kuidas mõjutaks tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust otsetoetuste, MAK-i toetuste (v.a investeeringutoetused) ja toodangu hindade muutumine.

2015. aasta andis küll rekordilise teraviljasaagi, kuid loomakasvatussaaduste hinnad olid madalad.

38

0

0 – < 21

21 – < 51

51 – < 101 101 – < 301

Koos toetustega

Otsetoetusteta

301– ...

kõik

Otse- ja MAK-i toetusteta

Majanduslikult jätkusuutlike (kari)loomakasvatajate osakaal põllumajandusmaa pindala (ha) järgi 2015. aastal, %

60 50 40 30 20 10 0

0 – < 40

40 – < 100

Koos toetustega

100 – < 400 Otsetoetusteta

400– ...

kõik

Otse- ja MAK-i toetusteta

Majanduslikult jätkusuutlike segatootjate osakaal põllumajandusmaa pindala (ha) järgi 2015. aastal, %

60 50 40 30 20 10 0

0 – < 40

40 – < 100

Koos toetustega

100 – < 400 Otsetoetusteta

400– ...

kõik

Otse- ja MAK-i toetusteta

Otsetoetuste (ÜPT ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus) ning MAK-i toetuste mõju erineva suurusega põllumajanduslike majapidamiste majanduslikule jätkusuutlikkusele.

toetused ja hinnad Seetõttu pole üllatav, et me metoodika alusel (vt lk 41) leitud majanduslikult jätkusuutlike tootjate osakaal oli kõrgeim (44%) taimekasvatajate seas. Segatootjatest olid majanduslikult jätkusuutlikud 19%, piimatootjatest 14% ja loomakasvatusele spetsialiseerunud tootjatest 13% (vt joonised lk 38).

Kõikide tootmistüüpide puhul kehtib seos, et suuremate ettevõtete seas on majanduslikult jätkusuutlike tootjate osakaal suurem. Näiteks enam kui 400 ha põllumajandusmaaga taimekasvatajatest olid 2015. aastal majanduslikult jätkusuutlikud 79%.

Ka otsetoetusteta (ÜPT ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus) oli kõige enam majanduslikult jätkusuutlikke tootjaid taimekasvatajate seas (25%). Segatootjatest olid otsetoetusteta majanduslikult jätkusuutlikud 8%, piimatootjatest 4% ning loomakasvatajatest 3%. Kui lisaks otsetoetustele maha arvata MAK-i toetused (v.a investeeringutoetused), väheneb jätkusuutlike tootjate osakaal veelgi.

Kõige väiksem on otse- ja MAK-i toetuste maha arvamise mõju tootjate majanduslikule jätkusuutlikkusele kuni 40 ha põllumajandusmaaga taimekasvatajate ja 51–100 piimalehmaga piimatootjate seas. Kuna väiksemate ettevõtete grupis oli pensionäridest omanike-juhtide osakaal suurem, siis oma roll on siin pensionidel kui majapidamise täiendaval sissetulekul. Väiksemates ettevõtetes on tehtud vähem investeeringuid ja põhivara väärtus, millelt 5% tootlust arvestada, on väiksem. Samuti on väiksemad rendi- ja intressikulud. Kuni 100 piimalehmaga majapidamistes on oluline ka piimalehma kasvatamise otsetoetus.

Kuidas mõjutaks tootjaid toetuste muutumine?

Eesti ja teiste Balti riikide eesmärk on järgmisel eelarveperioodil siinsete otsetoetuste võrdsustamine EL-i keskmisega. Teiste väljakutsete ja Brexiti tõttu on aga EL-i ja ÜPP järgmise perioodi eelarve suure surve all ja ei saa välistada ka otsetoetuste vähenemist. Seetõttu analüüsisime, milline oleks ÜPT ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse suurenemise või vähenemise mõju (võrreldes 2015. aasta tasemega) erinevate tootmistüüpide ja erineva suurusega põllumajandustootjate majanduslikule jätkusuutlikkusele. ÜPT-d ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähenemine või suurenemine mõjutaks kõige enam taimekasvatusettevõte-

te majanduslikku jätkusuutlikkust. Toetuste suurenemine 30% võrra suurendaks jätkusuutlike tootjate osakaalu 7 protsendipunkti võrra ehk 51%-ni. Toetuste vähenemine 30% võrra kahandaks aga jätkusuutlike taimekasvatajate osakaalu 9 protsendipunkti võrra 35%-le. Piimatootjate puhul suureneks jätkusuutlike tootjate osakaal otsetoetuste 30%-se suurenemise järel 16%-ni, loomakasvatajate puhul 15%-ni ning segatootjate seas 24%-ni.

Toetuste suurenemine mõjutaks positiivselt kõige enam keskmise suurusega, 40–100 ha ja 100–400 ha, tootjaid. Kuni 40 ha ja üle 400 ha tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust mõjutaks otsetoetuste suurenemine või vähenemine vähem. Erand on enam kui 400 ha maakasutusega loomakasvatusettevõtted, kus rohkem kui 40%-line toetuste kärbe vähendaks jätkusuutlike tootjate osakaalu hüppeliselt.

Mis juhtub, kui toodangu hind kallineb/odavneb?

Põllumajandustoodangu hinnad on Balti riikides madalamad kui Kesk- ja Põhja-Euroopas. Viimasel kümnel aastal on põllumajandustoodangu hinnad olnud ka varasemast volatiilsemad. ÜPP-d on alates 2003. aastast reformitud nii, et põllumajandustootjad muutuksid enam turule orienteerituks. Selleks, et analüüsida hinna muutumise mõju tootjate majanduslikule jätkusuutlikkusele, muutsime põllumajandustoodangu hindu vahemikus –30% kuni +30%. Piimatootjate puhul muutsime samal ajal sama protsendi võrra ka sisseostetavate söötade maksumust.

Tootjate sissetulekust tuleb suurem osa toodangu müügist ja seega on ootuspärane, et toodangu hindade muutmine (–30% kuni +30%) mõjutab tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust enam kui ÜPT ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamine või suurendamine. Kui toetuste suurendamine või vähendamine mõjutas suhteliselt enam keskmise suurusega põllumajandustootjaid, siis toodangu hinnad mõjutavad selgelt enam suuremate tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust (vt joonised lk 40).

Väiksemate ettevõtete puhul ei parandanud tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust ei ÜPT ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ega toodangu hindade suurendamine. Ka toodangu hindade 30%-line kasv ei muutnud nende suurusgruppide tootjate väljavaateid oluliselt paremaks.

39

UURING Toodangu hindade muutumise mõju

Seitse järeldust

Majanduslikult jätkusuutlike taimekasvatusettevõtete osakaalule põllumajandusmaa pindala (ha) järgi 2015. aastal, %

100 80 60 40 20 0

-30% -25% -20% -15% -10%

0 – < 40

-5%

40 – < 100

0%

+5% +10% +15% +20% +25% +30%

100 – < 400

400– ...

kõik

Majanduslikult jätkusuutlike piimatootjate osakaalule lehmade arvu järgi 2015. aastal. %

100 80 60 40 20 0

-30% -25% -20% -15% -10%

0 – < 21

21 – < 51

-5%

0%

51 – < 101

+5% +10% +15% +20% +25% +30%

301– ...

101 – < 301

kõik

Majanduslikult jätkusuutlike loomakasvatusettevõtete osakaalule põllumajandusmaa pindala (ha) järgi 2015. aastal, %

80 70 60 50 40 30 20 10 0

-30% -25% -20% -15% -10%

0 – < 40

-5%

40 – < 100

0%

+5% +10% +15% +20% +25% +30%

100 – < 400

400– ...

kõik

Majanduslikult jätkusuutlike segatootjate osakaalule põllumajandusmaa pindala (ha) järgi 2015. aastal, %

100 80 60 40 20 0

-30% -25% -20% -15% -10%

0 – < 40

40 – < 100

-5%

0%

+5% +10% +15% +20% +25% +30%

100 – < 400

400– ...

kõik

Eestis oli 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu järgi 16 079 põllumajanduslikku majapidamist. Võrreldes 2013. aastaga vähenes nende arv 14,2%. Samal ajal kasvas kasutatav põllumajandusmaa 3,9%, miljoni hektarini, kuid põllumajanduse majandusharu toodang vähenes kriisi tõttu 17,0% ehk 767 miljoni euroni, netolisandväärtus 78,9% ehk 48 miljoni euroni ja ettevõtjatulu kahanes lausa 92,8% ehk 18 miljoni euroni.

40

Mida saame analüüsi põhjal järeldada Eesti põllumajanduslike majapidamiste majandusliku jätkusuutlikkuse kohta ja arvesse võtta ÜPP teemal käivates aruteludes?

2015. aastal olid majanduslikult jätkusuutlikud peaaegu pooled taimekasvatajad, kuid vähem kui viiendik piimatootjatest, loomakasvatajatest (karjatatavad loomad) ja segatootjatest. Seega on toetuste roll põllumajanduslike majapidamiste sissetulekute ning majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisel endiselt oluline, eriti just madalamate turuhindadega perioodidel.

Suuremate ettevõtete seas on majanduslikult jätkusuutlike tootjate osakaal suurem, väiksemate puhul väiksem. ÜPT ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse suurenemine või vähenemine mõjutaks positiivselt või negatiivselt suhteliselt enam keskmise suurusega tootjaid.

Otsetoetuste piiramine ei vähendaks oluliselt suuremate tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust. Põllumajandustoodangu hindadel on nende majanduslikule jätkusuutlikkusele oluliselt suurem mõju.

Otsetoetuste suurenemine ei parandaks oluliselt ka väiksemate tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust.

Ka toodangu hindade tõus ei omaks nende majanduslikule jätkusuutlikkusele olulist mõju.

Seetõttu tuleb pikemas perspektiivis majanduslikult jätkusuutmatutel tootjatel kas sektorist lahkuda või oma tegevus niimoodi ümber korraldada, et selle majanduslik jätkusuutlikkus paraneks. Selles saab aidata ka ÜPP, kuid otsetoetuste asemel tuleks kasutada hoopis väiketootjate arengut enam mõjutavaid instrumente.

Näiliselt majanduslikult jätkusuutmatute tootjate püsimise põhjus võib olla täiendav palgatöö, muud toetused, intresside või dividendide kaudu saadavad sissetulekud, kuid selle hüpoteesi kinnitamiseks pole Eestis ega teistes EL-i liikmesriikides piisavaid andmestikke.

Selleks, et Eesti põllumajandustootjate majanduslikku jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis tagada, tuleks pöörata rohkem tähelepanu sellistele poliitikameetmetele, mis aitavad parandada tootlikkust, saavutada kõrgemaid tootjahindu ning tasandada nende suurt volatiilsust (investeeringutoetused, rahastamisvahend, ühistegevus, toiduainetetööstuste arendamine, innovatsioon, tootearendus, turundus ja turustamine, tarneahela läbipaistvus ja riskijuhtimismeetmed).

Analüüsi metoodika Artiklis kirjeldatud analüüsis on kasutatud Eesti põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmeid ja vaatluse all on erinevate suurusgruppide taimekasvatusele, piimatootmisele, loomakasvatusele (karjatatavad loomad) spetsialiseerunud tootjad ning segatootjad.

Tootjate jätkusuutlikkuse hindamise alus on jätkusuutlikku arengut tagav arvestuslik netolisandväärtus (NLV). Selle puhul on eeldatud, et NLV peab katma konkurentsivõimelise palgataseme töötajatele (sh omaniku ja tema pereliikmete tasustamata tööjõule 90% maakonna keskmisest palgast) ja 5% tootluse ettevõtte põhivara (v.a maa) aasta keskmisest väärtusest, mida võib pidada normaalseks (minimaalseks) tuluks investeeritud kapitalilt.

PVC KATTEGA LAOD JA TOOTMISHOONED

ÜPP üks eesmärk on kindlustada põllumajandustootjatele õiglane sissetulek.

Kuigi sissetuleku mõõdikuna kasutame NLV-d, puudub Euroopa Liidu tasandil ammendav info põllumajanduslike majapidamiste leibkondade mittepõllumajandusliku sissetuleku kohta (Matthews, 18.05.2016; O’Donoghue jt, 2016).

Seetõttu on analüüsis pensioniealiste põllumajanduslike majapidamiste omanike, kes samal ajal ise ka majapidamist juhtisid, sissetuleku hulka arvestatud ka 2015. aasta keskmine vanaduspension 366 eurot kuus ehk 4387 eurot aastas. Pensioni sissetulekute hulka arvamine on oluline just väiksemate tootjate majandusliku jätkusuutlikkuse analüüsimisel.

Põllumajandusliku majapidamise leibkonna liikmete väljaspool põllumajan-

a Tehnik Teraskonstruktsioon on kuumtsingitud ja toodetud vastavalt ISO 1090-2 ja EN ISO 3834-3 standardile LAI STANRDMÕÕTUDE VALIK – laiused alates 8m kuni 65m

GARANTII TOODETELE

5

AASTAT

Ideaalne lahendus lao või tootmise laiendamiseks

www.pvchall.eu

Valmistame teraskontsruktsioone lautadele, silohoidlatele jne.

Projekteerimistööd

duslikku majapidamist tehtava palgatöö, saadud muude toetuste, intresside, dividendide ning muude finantstulude kohta FADN-i andmebaas paraku infot ei anna.

Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamiseks võrdlesime iga FADN-i valimis olnud ja otsetoetusi saanud ettevõtte tegelikku NLV taset eelpool kirjeldatud arvestusliku jätkusuutlikkuse tasemega.

Kriteeriumid olid järgmised: põllumajanduslik majapidamine on majanduslikult jätkusuutlik, kui tegelik NLV oli üle arvestusliku jätkusuutlikkuse taseme; NLV, mis on alla arvestusliku jätkusuutlikkuse taseme, ei taga perspektiivis ettevõtte jätkusuutlikku arengut.

TOETUS

Erandlikest tähtaegadest investeeringuprojektide elluviimisel KRISTEL VÕSU PRIA MAAELU INVESTEERINGUTOETUSTE BÜROO JUHATAJA

T

änavu sügisel on kätte jõudnud esimesed kaheaastased tähtajad, mil maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmetest määratud investeeringutoetuste kättesaamiseks peavad toetusesaajatel olema investeeringud lõpetatud, selle kohta PRIA-le kuludokumendid esitatud ja objektid sihipärasesse kasutusse võetud.

Paraku pole paljud jõudnud kahe aasta jooksul projekte lõpetada ja taotlevad tähtaja pikendamist.

Raskused investeeringute elluviimisel on põhjustanud vajaduse teatud juhtudel tähtaega pikendada.

Seetõttu tehti maaeluministri eelmisel nädalal jõustunud määrusega nr 63 nelja meetme määrustes muudatused, millega pikendatakse iga meetme esimeses taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kahe ja poole aastani. Seda aga teatud tingimustel, millest on juttu allpool.

Milliseid toetusi see puudutab?

Tähtaja pikendamine puudutab nelja MAK-i investeeringumeedet: maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus (meede 6.4); mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (meede 4.2.1); keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (meede 4.2.2); tunnustatud tootjarühma põl-

42

lumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (meede 4.2.3).

Nende nelja investeeringumeetme määrustes kehtestati esimese taotlusvooru toetusesaajatele võimalus lõpetada investeering, võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekt sihipärasesse kasutusse ning esitada maksetaotlus ja kuludokumendid senise kaheaastase tähtaja asemel 30 kuu jooksul arvates PRIA otsusest taotlus rahuldada.

Pikemat tegevuste elluviimise tähtaega on võimalus kasutada vaid nendel toetusesaajatel, kes on kahe aasta jooksul viinud toetatavast tegevusest ellu osa, mille maksumus moodustab vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.

Probleeme on paljudel Kõige rohkem on probleeme maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise meetmes, mille esimese taotlusvooru 198 toetusesaajast 180-l oli investeeringu elluviimise tähtaeg 11. septembril.

8. oktoobriks oli lõpetatud 61 projekti (sh need, kes investeeringu tegemisest ja toetusest loobusid), 137 projekti lõpetamata (neist 45 kohta pole PRIA-sse saabunud ühtki maksetaotlust ega muud infot); 48 toetusesaajat on esitanud PRIA-le soovi, et projekti elluviimise tähtaega pikendataks.

Mikro- ja väikeettevõtete põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise meetme esimese taotlusvooru toetusesaajail saabuvad projekti lõpetamise tähtajad alates 5. novembrist. 8. oktoobriks oli 34 toetatavast projektist lõpetatud 6 ja lõpetamata 28, kuludokumente

Hea teada Pikem tähtaeg tegevuste elluviimiseks rakendub vaid artiklis kirjeldatud nelja meetme esimese taotlusvooru toetusesaajatele, kes on täitnud ka muud määrustes sätestatud tingimused.

ega muud infot pole seni esitatud 9 taotluse kohta. Toetusesaajad, kellel veel ei ole 45% nõue täidetud ja dokumendid PRIA-le esitatud, kuid kelle investeeringu elluviimise tähtaeg läheneb, peaksid kiirustama, sest nõude täitmata jätmisel ei laiene neile õigus investeeringut ellu viia 2,5 aasta jooksul.

Keskmise suurusega ettevõtete ja suurettevõtete põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise meetme ja ka tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise meetme esimese taotlusvooru toetusesaajatel saabub investeeringu elluviimise kaheaastane tähtaeg alates 31. märtsist 2018. Ka nendes meetmetes on mitu toetusesaajat, kes pole projektide alustamise kohta veel ühtki maksetaotlust ja kuludokumenti PRIA-le esitanud.

Tähtaegade pikendamissoove on kõige rohkem laekunud maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise meetme klientidelt. Pikendamise vajadust põhjendatakse kõige sagedamini ehitustel ja/või ehitajatega tekkinud probleemidega, mille lahendamine nõuab rohkem aega, ning rahaliste vahendite puudumisega. Seejuures jääb paljudel seni elluviidud investeeringu maksumus alla nõutava 45% lävendi.

SAKSAMAAL toodetud universaalhaagis SAKSAMAAL toodetud universaalhaagis

ASW GIGANT

MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD MÜÜK, HOOLDUS, Vitamiini 2a, TARTUVARUOSAD 51014 Vitamiini 2a, TARTU 51014 www.estonianagri.com www.estonianagri.com

N N

Priit Piirsalu, Tel.5300 4901 Priit Piirsalu, Tel.5300 4901 Volli Geherman, Tel.+372 5692 6689 Volli Geherman, Tel.+372 5692 6689 info@estonianagri.com info@estonianagri.com

seinas, uliliselt liikuvass esi esiseinas, ära seisneb hüdra uva liik lt lise l uli me dra • haagise omap b hü snekal seiise lutamise ase l apbära omda haag isejen me • ha s tüh miag lutamise ase onetes b haagise kal mis tühjendata ine madalates ho dim laa maha ide es hoonetesdimisruumi em lat da ble ma pro ine • dim laa laa ha ma kem ta roh ide i 60% • probleemter i tihendamiselee kun kem laadimisruumi kuni 60% roh • tänu ma jal sel mi da en ega tih i terjal v laotusseadmega • tänu ma kiiresti asendata seadm • tagaluuk on ndatav laotusdsa juurdeveohaagise on kiiresti ase st jõu ise ag • tagaluukdim ha b tee igu ist juurdeveohaagise dsa • vilja laa istigu teeb haagisest jõu • vilja laadim AMETLIK MAALETOOJA AMETLIK MAALETOOJA

Estonian Agri Company Estonian Agri Company

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!