Põllumehe Teataja, veebruar 2017 by Meediapilt OÜ

nr 14 veebruar 2017

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

r o t c e l l o C 0 2 1 y r e v Le ly Disco aja ?! v i g e l o i e t i r e p Ja skree

Eestis Eestis saadaval saadaval alates alates septembrist septembrist 2017 2017 !!! !!! Küsi lisainfot: Toomas Rüütel, tel 52 16 455 innovators in agriculture

Lely Center Estonia • Linery OÜ, Mäo, 72751 Paide vald, Järvamaa • www.linery.ee • www.lely.com

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Vahur Tõnissoo: koos töötamisest koostööni Uue tipptööstuse nimel käib konkurents ja koostöö Ivo Eenpalu hobist sai elukutse

4 6–9 10–13

PRIA-s avaneb tulemuslikkuse parandamise toetuse taotlusvoor 16–18 1. märtsist saab registreeruda avatud talude päevale

Pildigalerii: Eesti toit Grüne Wochel

20–21

Organic Estonia tahab mahemajandust edendama hakata

24–27

Mahepõllumees vajab õigeid põlluharimisriistu

28–31

Eheda maitsega Eesti maasikad ja kirsid veebruaris? Miks mitte! 32–34

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2017.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Koos töötamisest koostööni VAHUR TÕNISSOO

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU JUHATUSE ESIMEES

iljuti saime teada põllumeeste plaanist rajada Eestisse mitu uut põllumajandustoodangut töötlevat ühistulist tööstust. Uued tehased on efektiivsed ja loovad rohkem lisandväärtust ning kuna nende omanikeks on põllumehed ise, siis jääb põllumeeste kätte ka rohkem tulu. Selle nimel tasub pingutada. Tulundusühistusse Farm In koondunud piimaühistud rajavad Imaverre ühistulise koogitehase ja tahavad toodetud rapsikoogiga kindlustada oma piimakarjale pidevalt kvaliteetse proteiinsööda. Suuremad piimaühistud asutasid ühisettevõtte MilkEst, et rajada tipptehnoloogiaga ühistuline piimatööstus ning hakata valmistama ekspordiks mõeldud juustu, võid ja pulbreid. E-Piimal on plaan ehitada tipptasemel tehnoloogiaga ühistuline piimatööstus Paidesse. Kumb eelnimetatud piimatööstuse projekt saab MAK-i ühistulise suurprojekti meetmest 15 miljonit eurot toetust, seda otsustab PRIA. Koostöös võidavad kõik Mõlema ühistulise piimatööstuse projekti eesmärk on töödelda päevas tuhat tonni piima. Mõlemal jääb tänase seisuga peaaegu pool sellest piimast puudu. Seetõttu on mõistlik toetuse saajal asuda kohe pärast PRIA otsuse selgumist koostööle toetuse mittesaajaga. Seda tehes kindlustame ühistulise tehase vajaliku koguse piimaga ja nii on võitjateks kõikide ühistute liikmed. Ülo Vooglaid on öelnud: „Nendel puhkudel, mil oleks vaja midagi sellist saavutada, mida keegi üksi ei suuda, pannakse pead kokku ja kui vaja, ühendatakse igasu-

Me kõik oleme kõrgemal tasandil üksteisega ühendatud nähtamatute niidikestega nagu kõrvitsad peenral. guseid ressursse, raha ja tutvusi, teadmisi ja oskusi, kui neid juhtub olema... Kahjuks tuleb alatasa ette, et koostööst ei tule palju välja. Paljud pole harjunud nii palju pingutama, et midagi valmis saada. Mõned ei kujuta ette, miks nemad peaksid looma teistele edu saavutamiseks vajalikke eeldusi. Mõned kardavad, et keegi paneb pihta nende mõtte ja saab kuulsamaks ning rikkamaks... Kõike esineb. Oluline pole see, mis inimesi eristab, vaid see, mis neil on ühist, mis liidab ja paneb pingutama, keskenduma, loobuma kõigest, mis segab ja eksitab. Koostöö on kordi tähtsam kui koos töötamine.“ Millised on taevas ja põrgu? Külastasin hiljuti Himaalajas Sikkimit ja palusin sealsel reisisaatjal jutustada ühe loo. Pärast korduvat küsimist rääkis ta mõistujutu, mis selgitab hästi, milline

on tõeline taevas ja päris põrgu. Ükskord mees küsis jumalalt: „Jumal, ma soovin teada, millised on taevas ja põrgu?” Jumal näitas mehele kahte ust. Esimese ukse taga, keset tuba, oli suur ümmargune laud, millel asus mahukas pott toiduga. Toit lõhnas nii isuäratavalt, et pani mehel suu vett jooksma. Kuid inimesed, kes istusid ümber laua, olid kõhnad ja põdurad. Ilmselgelt olid nad näljased. Inimesed hoidsid käes hästi pikkade vartega lusikaid, millega nad küll ulatasid potist toitu võtma, kuid kuna lusikavars oli pikem kui käsivars, ei saanud nad end lusikaga toita. Lusikat oli võimatu suhu pista. Nähtud häda ja kannatused panid mehe hirmust värisema. Jumal ütles: „Nüüd sa oled näinud põrgut.” Teise ukse taga asus samasugune tuba, mille keskel oli suur ümmargune laud, millel asus mahukas pott maitsva toiduga, mille isuäratav lõhn pani mehel jällegi suu vett jooksma. Needki inimesed hoidsid käes pikavarrelisi lusikad, kuid nad olid hästi toitunud ja prisked, naervad ja rõõmsad. Mees ütles: „Ma ei saa aru.” Jumal naeratas ja ütles, et see on lihtne, sest armastus vajab ainult ühte oskust. Need inimesed õppisid varakult koostööd tegema ja üksteist söötma. Saamahimulised mõtlevad ainult enda peale... Mõnikord, kui me rahuldame oma personaalseid vajadusi, kaldume unustama, et oleme vastastikuses sõltuvuses kõigi ja kõigega, mis meid ümbritseb. Mõistujutust selgub, et kui me kaasinimesi ei aita, siis see tähendab otseselt iseenda kahjustamist, sest me kõik oleme kõrgemal tasandil üksteisega ühendatud nähtamatute niidikestega nagu kõrvitsad peenral. Head koostööd!

WERNECO TERAVILJAKÄITLUSSEADMED

Priit Värnomasing priit@werneco.ee tel +372 5801 3334 www.werneco.ee

HAKKEAHJUD

PROJEKTEERIMINE, PROJEKTIJUHTIMINE

MURUTRAKTORID

KONTEINERKATLAMAJAD

KALORIFEERID

TERAVILJAKUIVATID

FOOKUSES

Uue tipptööstuse nimel Kolme aasta pärast läheb Kesk-Eestis käiku uus tipptehnoloogiaga piimatööstus, mis töötleb kuni tuhat tonni toorpiima päevas ja kuulub piimatootjaile endile. Kellele just, selgub suve hakul. TEKST: VIVIKA VESKI

Vajadusest uue tänapäevase piimatööstuse järele hakati Eestis rääkima juba kümmekond aastat tagasi. Sellele viitasid piimatootjad, nendega nõustusid põllumajandusametnikud ja -poliitikud. Uus tööstus kuulugu piimatootjate ühistule, leiti. Ühistuline vorm oli end õigustanud naabrite soomlaste juures ning ühistu kaudu jääb loodav lisandväärtus põllumeeste endi kätte. Veebruari keskpaigas esitasid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) uue tööstuse rajamiseks toetusetaotluse kaks piimatootjaid koonda-

Kommentaar Mida arvate päris uue suure piimatööstuse rajamisest Eestisse? Vastab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp

vat ettevõtet. 15 miljoni euro suuruse toetuse nimel hakkavad omavahel võistlema MilkEst ja E-Piim. Kas järjekordne Pearu ja Andrese stiilis vägikaikavedu? Või hoopis eluterve konkurents? Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) juhatuse esimees Vahur Tõnissoo peab konkurentsi pigem heaks. Ta meenutab, et EPK kutsus möödunud aasta kevadel kõik kuus piimaühistut ühise laua taha nõu pidama, kas teha ühine taotlus piimatööstuse toetusele. Ühistud arutasid omavahel edasi, tulemusena läks teele kaks taotlust. Tõnissoo kinnitusel jätkuvad ühised arupidamised siiski ka edaspidi. Mõlemal grupil on plaanis arendada välja 1000 tonni toorpiima päevas töötlev tehas. MilkEsti koondunud tootjad toodavad päevas kokku ligikaudu 600 tonni piima, E-Piima panus oleks samas suurusjärgus. Seega kumbki eraldi ei saa tuhandet tonni kokku, küll aga koos. See tähendab Tõnissoo sõnul seda, et kumb tahes toetuse endale saab, koostöö peab jätkuma. Ühistud saavad 2. märtsil jälle kokku, et arutada, kuidas pärast seda, kui PRIA ühe projekti välja valib, üheskoos edasi minna. „Isiklikult arvan, et kaks taot-

esti farmerid ja põllumajandustootjad on väga tublid, meie tooraine on kvaliteetne ja tootmispotentsiaali jagub. Kvaliteetsest toorainest saab valmistada kvaliteetseid tooteid ja seda ka tehakse, kuid kõik taandub põhiküsimustele – kas, kuhu ja mis hinnaga suudetakse neid tooteid müüa, mis on meie toodete lisaväärtus ja erilisus, et tarbijad

lust annab kokkuvõttes parema tulemuse. Ühe puhul hinnataks lihtsalt, kas see vastab investeeringumeetme nõuetele, aga kahe projekti korral tuleb otsustada, kumb on parem. Kuna oli teada, et esitatakse kaks taotlust, siis arvan, et mõlemad pooled on pingutanud rohkem, et teha veel paremini,” arutles Tõnissoo. Kaasaegne, efektiivne, usaldusväärne Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse liige Tiina Saron lisas, et kui PRIA-s kokku pandud ekspertide kogu otsustab, kumb projekt on parem, on tootjatel võimalik liituda ühe või teisega. Praegu tegutseb Eestis neli suurt piimatöötlejat – E-Piim tehastega Järva-Jaanis ja Põltsamaal, Tere Viljandis ja Põlvas, Maag tehasega Jõhvis ning Valio, kellel on tootmisüksused Võrus ja Laeva vallas. Neist E-Piim on ühistuline, sama omandivormi esindab Eestis veel Saaremaa Piimatööstus. Sellegipoolest sõidab iga päev Eestist Leetu 700–800 tonni toorpiima. Mullu novembris peetud Piimafoorumil tõdeti, et Eesti on teadaolevalt ainuke toorpiima eksportija maailmas. Paraku pole toorme

peaksid soovima neid osta nii Eestis kui ka kogu maailmas? Tean, et praegused piimatööstused – kui kõik normaalselt toota saaksid ja mõni lisainvesteeringuid teeks – suudaksid praeguse piimakoguse ära töödelda ning toorpiima ei peaks Eestist välja viima. Meil on selleks piisavalt tootmisvõimsust ja seetõttu tundub uue, ühistulise piimatööstuse

käib kõva rebimine väljavedu seda sorti eksport, mille üle uhkust tunda ning mis püsivat jõukust looks. Sellegipoolest kõik uue piimatööstuse ehitamist mõistlikuks ei pea. Kuna osa tehase rajamise rahast tuleb riigieelarvest, on seda nimetatud isegi turu solkimiseks. Skeptiliselt suhtub uude tehasesse näiteks Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov, kes selgitas oma seisukohti veebruari alguses Vikerraadio saates Reporteritund. Tema hinnangul tuleks hoopis toetada olemasolevaid tööstusi ekspordi vallas. Vahur Tõnissoo tõdes, et ega olegi vaja juurde lihtsalt veel üht piimatööstust, vaid väga kaasaegset, efektiivset ja usaldusväärset tootmist. Peale selle on tema sõnul tähtis, et uus tööstus on ühistuline – põllumeeste enda oma, et väärtusahelas lisandväärtust rohkem põllumeeste kätte jääks. „See toorpiim tuleb siin ära väärindada, mis praegu eksporditakse,” ütles Tõnissoo. Saron märkis, et uue tehasega on eesmärk saada kvaliteedis ja arengus kätte järgmine tase ning kes selleni jõuab, pole turusolkija, vaid pigem arengumootor. „Tavaline konkurents,” ütles Saron. „PRIA hindab taotlusi hinda-

miskriteeriumide alusel, mis on kehtestatud maaeluministri määrusega. Selleks moodustab PRIA hindamiskomisjoni, kuhu kaasatakse ministeeriumide, teadusasutuste, panga ja konjunktuuriinstituudi esindajaid ja välisekspert,” selgitas PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik veebruari keskel Maalehele ja lisas, et väliseksperdi otsimine käib parasjagu.

rajamine majanduslikult ja matemaatiliselt küsitavana. Kuid minu jaoks ei olegi see kõige olulisem. Põllumajandustootjate jaoks taandub ju küsimus eelkõige sellele, kes on võimeline maksma paremat piimahinda ja kriisides ellu jääma, sest majandus jääb tsükliliseks – kord on parem aeg, millal koguda varusid, siis on jälle tagasilöögid. Turg jääb volatiilseks ning

sellise majandusmudeliga tuleb arvestada ning olla selleks valmis. Karta on, et ka uus töötlemisüksus ei suuda majandusmudeleid muuta ja garanteerida kogu aeg kõrget toorpiimahinda. Kui aga uue töötlemisüksuse põhitingimus on eksport, on uue töötlemisüksuse ehitamisel laiem ja pikaajalisem mõte kindlasti olemas – piimakarjakasvatajad saa-

Leida tuleb kompetentne erapooletu välisekspert Tõnissoo rõhutas, et EPK peab väga oluliseks seda, kuidas kaht projekti hinnatakse, et neist parem välja valida. „Teisisõnu, kes on hindaja,” täpsustas Tõnissoo. „Põllumeeste liidul on suur soov, et hindaja oleks täiesti erapooletu ja protsess läbipaistev, et põhjendataks ära, miks üks projekt oli parem. Aga selleks on PRIA-l kindlasti vaja kaasata väliseksperte, kes on maailmas selles valdkonnas tippspetsialistid.” Ekspert ei saa olla Soomest, Lätist, Leedust, Poolast või Saksamaalt, millega ühingud on kuigipalju seotud. Tõnissoo soostub, et kerge sellist eksperti leida ei ole, kuid on veendunud, et seda tuleb igal juhul teha.

Hea teada Kaks taotlust, üks toetus Taotluse esitasid kaks tootjaid ühendavat ettevõtet. MilkEsti asutasid tänavu 25. jaanuaril neli Eesti suurt põllumajandustootjate ühistut – EPIKO, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu ja Tartumaa Piimaühistu – ning CPTT Consult OÜ. Piimandusühistu E-Piim projektiga liitus hiljuti põllumajandusettevõte OÜ Estonia. Mõlema projekti järgi moodustavad põhitoodangu juust ja pulbrid, mida on võimalik kaugele eksportida. Olulise välisturuna näevad mõlemad Aasiat, E-Piim on Jaapani turule juba sisenenud. Mõlemad plaanivad eksportida ka Euroopasse, MilkEst nimetas ka Aafrikat. E-Piim plaanib osa uue tööstuse toodangust müüa Eestis, MilkEst plaanib 100% eksporti. Mõlemad peavad oluliseks ja loomulikuks, et tehas saab sertifitseeritud kõigi nõutud standarditega, mis kuuluvad kaasaegse tootmise ja vastavate toodete juurde, mis on vajalikud sihturge silmas pidades.

vad tööd, hoiavad maal elukeskkonda ning neid võib tulevikus juurdegi tulla. Minu arvates on olulised vähemalt neli asja: milline saab olema selle töötlemisüksuse ärimudel, kui efektiivsed suudetakse olla, milliseid tooteid ning millise hinnaga toodetakse ning kui professionaalselt tooteid eksporditurgudel müüakse. 7

FOOKUSES

Mis maksab, kuhu ja millal tuleb? Kust tuleb raha uue tööstuse rajamiseks lisaks toetusele? Kui palju raha vaja läheb? MÄRT RIISENBERG: Kogu investeeringu maksumuseks oleme arvestanud ligi 49 mln eurot ja selle katmiseks on eelarves oma osa PRIA-l, finantsinvestoritel ja pankadel. Ainus, kelle seisukohta me täna veel ei tea, on PRIA. Finantsinvestorite ja pankade positsioon on toetav – nemad peavad meie äriplaani mõistlikuks. MilkEsti aktsionärid jätsid kõrvale sellise investori kaasamise võimaluse, kes samas oleks tulevane toodangu ostja – tegu oleks huvide konfliktiga, mis ei soodustaks tulevast äritegevust. JAANUS MARRANDI: Uue tehase aktsiatest on plaanis ära müüa kuni 24,99%. See on maksimummäär, mis on võimalik EL-i regulatsioonide järgi. Strateegiline investor, kelleks on Jaapani Marubeni kontsern, on selleks andnud esialgse nõusoleku. Jaapanlased osalevad ka uue tööstuse nõukogus. Kogu tehase valmimiseks on vaja 89 mln eurot. Ülejäänud raha laenatakse finantsturgudelt. Lisaks on Järvamaa omavalitsused lubanud piirkondade konkurentsivõime tõstmise meetmest 1,5 mln eurot juhul, kui tööstus tuleb Järvamaale. Kui suur on uue tehase plaanitud võimsus? RIISENBERG: Esimeses etapis plaanime töödelda 500–600 tonni toorpiima päevas. Me ei taha toorpiimaturgu üle kuumendada ega tekitada liigseid riske. Teises etapis on plaanitud tehase võimsus kasvatada kuni 1000 tonnini. Plaanides on teine etapp meie jaoks juba alanud – meil on seda arvestav kinnistu valik ning ka hoonete ja seadmete lahenduses vastav lähe-

JAANUS MARRANDI, OÜ Estonia nõukogu liige, riigikogu liige

MÄRT RIISENBERG, MilkEst AS-i nõukogu esimees

KÜSIMUSTELE VASTAVAD

nemine. Selle laienduse elluviimine sõltub aga kindlasti piimatoodangu kasvust Eestis, piimatootjate liitumise valmisolekust MilkEstiga ja projekti rahastamise mõistlikest riskidest. Ühtegi sellist projekti ei ole võimalik rajada loosungitele ega soovmõtlemisele. Detailid peavad olema paigas ja kindlad ning esimeseks oluliseks eelduseks on tooraine ehk piima tarne garantii tööstusel. Loodame, et 1000 tonni toorpiima töötlemise võimsus on rajatud hiljemalt 2025. aastaks. MARRANDI: Plaanitud võimsus on 1000 tonni ööpäevas. Väiksemaid kui 1000-tonniseid tööstusi täna Euroopasse üldjuhul ei ehitata, sest seda ei peeta majanduslikult otstarbekaks. 500-tonnise tööstuse ehitamiseks piisaks Põltsamaa tehasele 10–15 mln euroga lisaploki ehitamisest. See ei ole aga eesmärk. Eesmärk on anda piimatootjatele võimalus omandada strateegiliselt oluliselt tugevam positsioon ülebaltilisel toorpiimaturul. Vajadus on turgu muuta ja seda ei tee väiksema kogusega, 500-tonnine päevapiim on juba praegu Valiol ning suuremad kogused müüakse välja Leetu ja Lätti. Heal tehnoloogilisel tasemel ja energiasäästlik heade turgudega ettevõte saab konkurentsieelise ja minimaalne kogus selleks, et turgu muuta, on 1000 tonni päevas. Uus tehas on plaanitud ennekõike piimatoodete ekspordiks praeguse

toorpiima ekspordi asemele. Uue tehase valmides pingestub konkurents niikuinii ja suurema turujõuga on võimalik sellele vastu panna ja omandada tugevam positsioon kohe alguses. Strateegiliselt on vajalik see tööstus tervikuna valmis ehitada. Olemasolevale krundile on võimalik tehast laiendada veel kuni 2000 tonnini, uue tehase planeerimisel arvestatakse kohe alguses laienemisvõimalusega. Kuhu tuleb tehas? RIISENBERG: Tehas on planeeritud Kesk-Eestisse. MARRANDI: Tehase jaoks on olemas juba praegu krunt Paide linnas, mis kuulub E-Piimale. Maaüksuse naaberkrundil asub energiatootmisettevõte Pogi, kellega on olemas eelkokkulepped energia ostmiseks. Paide linna puhastusseadmete dimensioneerimisel on arvestatud ka piimatööstuse reoveega juba sealse tööstuse toimimise aegadest saadik. Millal läheb tehas käiku, kui saate toetuse? RIISENBERG: Tehase rajamisega alustame kohe, kui oleme saanud PRIA-st positiivse vastuse ja loodame esimese toodangu valmistada 2020. aasta alguses. MARRANDI: Juhul, kui saadakse toetus, siis on plaan tehas käivitada võimalikult kiiresti, 1. juulist 2020.

GEMU KO

Miks riik ei peaks toetama ühistulist piimatööstust?

TAT

KULDAR LEIS

ETTEVÕTJA, ENDINE TIPPJUHT TOIDUAINETÖÖSTUSES

iigi toetus 15 miljonit eurot uue ühistulise tööstuse loomiseks on kired lõkkele löönud. Toon välja mõned punktid, miks selline toetamine halb mõte on. Oluline on hoida võrdset kohtlemist, et riik ei rikuks konkurentsiolukorda. Eestis tegutsevad piimatööstused on investeerinud heas usus oma äri arendamiseks ja nüüd ütleb Eesti riik, et toetame ainult üht tööstust ja see peab olema ühistuline. Kui ma oleksin tegev kuskil piimatööstuses, siis oleksin üsna tige, sest olen kõike ise arendanud ja nüüd konkurendile tuleb ülisuur tugi. Kas ma julgen enam edasi arendada? Igal juhul võtab see ettevõtlusentusiasmi oluliselt alla. Miks näiteks mulle kui metsaomanikule riik Kodumajatehase või Merko kõrvale analoogi ei loo ja kas metsaomanikud ja ehitajad oleksid siis rahul? Kuus aastat on ühistulise tööstuse rajamisest räägitud ja tulemuseks on, et ikka on kaks konkureerivat gruppi, seega piltlikult – pooled mõttest vaimustunud jäävad ikka rahuldamata. See näitab, et konkurents on edasiviiv jõud ja ärme sinna sekku. Miks eelistada ühistulist vormi aktsiaseltsidele või osaühingutele? Eestis on kaks suuremat ühistulist tööstust: E-Piim ja Saaremaa. Toimivad hästi, aga võrreldes aktsiaseltsidega kõrgemat piimahinda tootjatele ei maksa. On väidetud, et Eesti piimatööstused pole efektiivsed ega ole suutnud vajalikule tasemele areneda. Miks see nii on: Eesti suurtööstused erinevalt Leedu tööstustest ei ole võrreldavaltki investeeringuteks EL-i raha saanud ja nii ongi, et Eestis on toetatud piimatootjat ja Leedus töötlejat. Tulemuseks on see, et kui me riigi abiga loome uue tööstuse, siis känguvad Eesti praegused piimatööstused ebaterve konkurentsi tõttu veelgi ja jäävadki Leedu ja Läti konkurentidest nõrgemaks. Samas on Leedus piimatootjad arengus kehvemal järjel olnud ja seega sealsete tööstuste surve Eestist kvaliteetset piima osta jääb. Ma ei ole piimatootjate või ühistute vastu, vaid leian, et võiks veel korra mõelda, kuidas Eesti piimasektor kriisist välja tuua. Toetustega võib küll ühe lisatööstuse valmis teha, kuid küsimus pole mitte tootmises, vaid müügis ja eelkõige ekspordis.

FARMISEADMED EESTI TOOTJALT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

Söödapiirded

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Väravad, aiad, tõkkepuud

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Hooldusboksid, kaalupuurid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner! Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

PERSOON

IVO EENPALU

Hobi, millest kasvas välja armastatud töö 10

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Nagu Ivo ise ütleb, alustas ta 1995. aastal põllumehena hobi korras. Küsimusele, mida tähendab hobipõllumees, vastab ta muiates: „Hobi viib raha välja, äri toob raha sisse.“ Nii arvabki Ivo, et kuigi aastal 1998 registreeris ta end FIE-ks, võib temast kui põllumehest tõsisemalt rääkima hakata alles 2006– 2007. aastast. „Umbes sel ajal liisisin esimese uue põllutöömasina. Varem sain kuidagi vana kola peal hakkama, vedasin Soomest romusid,“ meenutab mullune parim taimekasvataja ammuseid aegu. Algusajad teda muidugi ei hellitanud, sest põllumajandusest Ivol teadmisi polnud, küll aga tahtmine midagi oma kätega teha. Nii nendibki Ivo, et eks sai toona ikka üksjagu lollusi ka tehtud. „Tegin õigeid asju, aga valel ajal. Eks iga töö jaoks on õige aeg, mil seda peab tegema. Mina aga tegin siis, kui aega üle jäi, sest kool (Ivo on lõpetanud Tallinna Majanduskoolis õiguse eriala – toim) võttis oma aja. Näiteks võis külv seetõttu hilja peale jääda,“ mainib ta.

Rohkem kui kaks kümnendit tagasi viljakasvatusega hobi korras alustanud Harjumaa talunik Ivo Eenpalu on oma tegevuse aastatega viimistlenud nii professionaalseks, et mullu andis Maaelu Edendamise Sihtasutus talle parima taimekasvataja aunimetuse. Kuidas Hellema talu peremehe hobist tõsine ja armastatud töö välja kasvas?

Põllumajandus on äri Ka mahud olid algusaegadel väikesed – kui mullu oli Ivol teravilja all ligi 900 hektarit, siis 1990. aastate lõpus 50 hektari kanti. „Üle 100 hektari läks 2002. aasta paiku ja sedagi on tegelikult väga vähe,“ leiab Ivo. Kui palju maad peaks siis teravilja alla panema, et see majanduslikult ära tasuks? Ivo mõtleb hetke ja vastab, et sõltub eesmärgist. „Eks väikese kopika võid ka väikeselt maalt teenida, aga küsimus on pigem riskis. Kui maht on väike ja juhtub tulema ebasobiv aasta, siis oled kõvasti käpuli. Kui maht on suurem, veab välja, sest teraviljaäri on mahuäri,“

rõhutab Ivo ja lisab, et ka tehnikakulu on vaja ühiku peale ära jaotada ning on suur vahe, kas traktorit kasutatakse 100 või 500 hektaril, kombainist rääkimata. Üldse leiab Ivo, et Eestis peaks rohkem vaatama põllumajanduse rahalist poolt ning seda, kuidas oleksime väärilised peremehed oma maale ja saaksime maad maksimaalselt väärindada. „Muruniitmistoetust ma ei poolda, need ajad on möödas. Need, kes oma äri sellele on üles ehitanud, teevad ise endale halba,“ on ta kindel. Eesti Noortalunikud MTÜ liikmena usub ta kindalt, et elu maapiirkondades kestab edasi ja kestab ka põllumajandus, sest noored tegutsevad maal meelsasti. „Noored vaatavad põllumajandust kui äri ning see on ainuõige. Minu seisukoht on selline, et kui ükskõik kes tahab pensionipõlves heaolu nautida, siis tuleb see suures osas ise endale tekitada. Pensionifondidele ja riigile ma üleliia ei panustaks,“ nendib Ivo. Teiste vigadest pigem ei õpi Ivo hindab oma parimaks õpetajaks kogemust. „Eeskuju võib võtta, nõu võib küsida, aga kogemuse väärtus on hindamatu. Teiste vigadest võib ka õppida, aga probleem on selles, et sa ei tea konteksti, milles need vead on tehtud ja miks keegi on valinud sellise lahenduse,“ leiab Ivo, et teiste vigadest õppimine on võimalik teatud piirini. Kas sellest võib järeldada, et vanasõnasse „tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest“ Ivo ei usu? „Ei saa jah päris nõus olla,“ mainib ta ja lisab kohe, et samas pole lollus üldse halb asi. „Kui ma oleksin alguses teadnud, kui palju jama mind ees ootab, poleks ma elu sees hakanud vilja kasvatama. Jamasid on olnud üksjagu, sest asjad ei lähe nii nagu plaaninud oled. Kuid oluline on asjaga pihta hakata ning

PERSOON tahet peab olema – siis jõuad eesmärgini,“ kinnitab ta. Oma suurima õppetunni viljakasvatajana sai Ivo 2008. aastal. „Läksin valede eeldustega oma plaane ellu viima ja kõik läks valesti. Kallite sisendite pealt toimus viljahinna suur kukkumine ja mul polnud vilja hind fikseeritud. Nii et oli tohutu rahapõletamise aasta,“ meenutab Ivo, et pidi tuttavate käest rahagi laenama võlgade maksmiseks. Toona käis tal peast läbi ka mõte, et lõpetaks viljakasvatamise üldse ära, kuid kaks nädalat hiljem mõtles ümber. „Otsustasin, et proovin ühe aasta veel ja järgmisel aastal läkski paremini,“ muigab ta tagantjärele. Kuid pole halba ilma heata, sest just tol raskel perioodil õnnestus Ivol saada investeeringutoetust uue külviku ja kombaini ostmiseks. „Nii et kui paar aastat hiljem vilja hinnad tõusma hakkasid, oli mul tootmisvõimsus olemas ja sain mahtu kasvatada. See oli oluline moment,“ mäletab Ivo. Mullu fikseeris 2/3 vilja hinnast Kui tavaliselt Ivo palju üle 50% vilja hinnast ei fikseeri, siis 2016. aastal tegutses ta julgemalt ja fikseeris kogu saagist 2/3. „Suhtarve ja keerulist matemaatikat ma ei kasuta, aga mulle tundus, et hinnad väga palju paremaks minna ei saa, kuid kukkumisruumi on. Fikseerisin 2500 tonni kahe kuu jooksul. Fikseerimine õigustas end teraviljade puhul, hooajahinnaga võrreldes tuli hind madalam rapsil. Kuid kuna 2016. aasta rapsisaak oli päris korralik, siis see probleeme ei tekitanud. Pigem andis suure lisa see, et teravilja hind oli mul heal tasemel fikseeritud ja sain minna väga märga vilja koristama, ilma et oleksin rahaliselt palju hävinud,“ räägib Ivo, kuidas ta keskendus sellele, et vili põllult kindlasti kätte saada, sest kuivatatud saab see kuidagi ikka.

Üheksa ametiga Hunt Kriimsilm

isaks sellele, et Ivo Eenpalu on tubli teraviljakasvataja, on ta ühiskondlikult aktiivne. Ivo kuulub Eesti Noortalunikud MTÜ ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu ridadesse, mõlemas organisatsioonis on ta ka juhatuses olnud. Samuti valiti ta tänavu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimeheks. Miks selline aktiivsus? „Vot see on hobi. Ma annan ajule teistmoodi tööd, sest kui kogu aeg ainult oma ettevõtte asjadega tegeleda, lähed lolliks. Teistega suheldes saan teada, kuidas nad mõtlevad. Nii et minu jaoks on see mõtlemisprotsessi rikastamine, sest saan asjadele teise vaatenurga,“ selgitab Ivo. Kas nii aktiivset meest poliitikasse pole kutsutud? Ivo ütleb, et otsesõnu mitte. „Ma ei taha. Poliitikasse minnes oleks huvide konflikt paratamatu ja ma ei taha sellist olukorda tekitada. Mina olen ettevõtja. Punkt.“ Tema sõnu kinnitab asjaolu, et tänavu veebruari keskel asutati OÜ Termos, mille juhatuse liige Ivo on. „See on saladus,“ keeldub Ivo uuest ettevõttest rääkimast, kuid avab kaarte siiski nii palju, et Termos tegeleb samuti põllumajandusega. „Mune ei hoita ühes korvis,“ viitab ta igale ärimehele teada-tuntud riskide maandamise reeglile.

Sel aastal saab Ivo sõnul kena samm lähemale astutud tema suurele eesmärgile: kogu majapidamine peab töötama kui tervik, tootmine on efektiivne ja tühja rabelemist pole. „Seda ma ootan ja selle nimel teen tööd,“ kinnitab ta. „Ma ei lähe lihtsama vastupanu teed, ostes lihtsalt suurema masina, vaid tahan olemasolevast süsteemist võimalikult palju välja võtta. Ja kui on näha, et see ei toimi, siis teen järgmise sammu,“ tutvustab Ivo oma tööpõhimõtet. Tuleb kaks märja vilja punkrit Selleks, et olemasolevast süsteemist võimalikult palju välja võtta, rajatakse tänavu märja vilja punkrid. Praegu on vilja kuivatatud peamiselt oma kuivatis, aga probleeme tekitab asjaolu, et talus pole märja vilja ladu. Platsil aga ülimärga vilja kaua hoida ei saa. „Mullu

Eks on ka lihtsamaid ja tulusamaid töid, aga need poleks küllap nii huvitavad. Mulle meeldib, kui näen oma töö tulemust. Ivo Eenpalu

lasime väga märja vilja oma kuivatist läbi ja saatsime edasi mujale kuivatitesse. Või kui oli vahepeal paar kuiva ilma ja hakkas tulema normaalsemat, alla 20% niiskusesisaldusega vilja, saatsime selle kohe teistesse kuivatitesse. Eesmärk oli vili põllult kätte saada,“ selgitab Ivo. Selleks, et märja vilja logisti-

Kommentaar Tark, töökas ja visa põllumees JAAN KOCH VILJAKASVATAJA, JAKOCH AGRO OÜ

unnen Ivot umbes aastast 2000. Oleme mõlemad Aruküla kandi põlluharijad. Pean ennast ja Ivot kolleegideks, mitte konkurentideks, sest meil on omavahel hea läbisaamise kokkulepe. Tõepoolest leppisime omal ajal kokku, et kunagi tülli ei lähe ja ei tee üksteisele halba. Nii vahetamegi kogemusi, näiteks vaatame üksteise põldusid ja anname teada, kui kellelgi midagi viga või midagi hästi on. Minu meelest iseloomustavad Ivot hästi kolm omadussõna: tark, töökas ja visa. Ta ei torma kunagi, mõtleb oma plaanid rahulikult läbi ja siis tegutseb. Ning alati jõuab ta oma asjad valmis. Töökusest räägib see, et loomulikult on ta esimesel võimalusel tööl – nagu kõik põllumehed. Lisaks on Ivole iseloomulik see, et ta reageerib kõigile olukordadele muhedalt.

Ivo Eenpalu leiab, et tal on tööga väga vedanud, sest viljakasvataja amet pakub palju rõõmu.

HAKKEKÜTE ON ÜKS ODAVAMAID KÜTMISVIISE! » 35-100kW hakkekatlad Bioburner põletiga » 150-300kW hakkekatlad Aritermi põletiga » UUS! 150kW-750kW restkoldega hakkekatlad

GEMU KO

ka oleks efektiivselt lahendatud ja kombain saaks katkematult tööd teha, rajataksegi tänavu kaks 250tonnist ventileeritavat märja vilja punkrit. „Edaspidi hakkavad kuivatis kuivatamise pool ja märja vilja pool olema eraldi. Ma saan põllult pidevalt vilja ära tuua ja kombain saab järjest tööd teha, mitte ei pea ootama, kuni kuivati eelmise portsu ära kuivatab. Samal ajal saab kuivati kuivatada ühtlasema niiskusega vilja, sest seda on juba ööpäeva jagu punkris ventileeritud. Panen sellele lahendusele üsna suuri lootusi,“ räägib Ivo. Kui kombainid teevad efektiivselt tööd, saab põllud kiiremini vabaks ja see tähendab, et saab suurendada taliviljade külvipinda, sest külvata on võimalik õigel ajal – augusti teises pooles. See omakorda võiks luua eelduse järgmisel aastal paremat saagikust saada.

Rapla Metall OÜ, www.raplametall.ee, info@raplametall.ee, telefon 486 8244

TAT

innovators in agriculture

Kes leiab laudas oleva lehma esimesena CowLocator! Alates Lely T4C InHerd süsteemi turuletulekust 2013.aastal on seda pidevalt täiustatud, keskendudes paremale andmehaldusele ja kasutusmugavusele. Viimasesse versiooni (InHerd 2.6) on muuhulgas lisatud ka CowLocator. Kuidas see farmereid ja nõustajaid aitab? Lely CowLocatori kasutuselevõtt võimaldab leida laudast hõlpsalt üles tähelepanu vajavad lehmad. Lauta on paigaldatud mitu vastuvõtjat, mis on ühenduses lehmade respondritega kaelarihmal. Vastuvõtjad suhtlevad omakorda Lely T4C-ga. Sedasi näitab Lely CowLocator lehmade asukohta InHerd mobiilses süsteemis vaid paari kliki

abil 1-meetrise täpsusega. Joonisel 1 olevas näites on ära toodud see, kuidas ‘Collect Cows’ (lüpsile hilinejad) või ‘TotalHealth’ tähelepanu vajavate lehmade nimekirjas olevad lehmad saab leida hõlpsalt üles ühe klikiga. See farmipõhine laudaplaan luuakse Lely T4C-s üks kord. Lely CowLocatori kasutamiseks peab teil olema kasutusel InHerd koos Nedap ISO asukoharespondriga. CowLocator on nähtav InHerd süsteemis ainult siis, kui farmi on paigaldatud CowLocator. CowLocator respondrid on varustatud ka indlusetuvastuse ja söömisminutite loendajaga. Lely T4C ja InHerd annavad teile kiirelt ülevaate iga lehma indlusest, mille abil on teil võimalik seemendada

õigel hetkel, et sigimise haldamise tulemused oleksid võimalikult head. Respondrite “söömisminutite” funktsioon, koos Lely Astronaut süsteemis kogutud andmetega tagab, et teil on oma karja tervisest kogu aeg ajakohased andmed. Eelised • ühildub täiuslikult Lely Astronautiga Lely T4C ja T4C InHerd süsteemide kaudu. • leiate kiirelt ja hõlpsalt üles tähelepanu vajavad lehmad. • üks responder erinevateks rakendusteks: CowLocator indluse- ja asukohatuvastuseks ning tervise jälgimiseks. • Süsteemist on abi ka töötajatele, seemendajale ja veterinaararstile. • Kasutatav InHerd süsteemis ainult siis, kui on paigaldatud CowLocator.

Joonis 1. Lehmade leidmine vaid ühe klikiga

Lely heina-ja silotehnika

VARUOSAD kuni 15. märtsini

-10%

innovators in agriculture

Uus metoodika piimakarja sõrgade seisukorra süstemaatiliseks parandamiseks! nulltolerantsi jõustamine. See hõlmab sõrahaiguste võimalikult varases staadumis tuvastamist ja kohest ravi. Varajane diagnoosimine on võimalik ainult piimakarja sõrgade tervishoiust head ülevaadet omades. Kogu karja sõrgade seisukorda tuleb detailselt hinnata ning ka kõige väiksemad kõrvalekalded varakult välja ravida. Ennetus

Hea tervisega lehmad on tootlikumad ja nõuavad vähem tähelepanu. Suure- pärase tervise ja liikuvuse oluline eeldus on sõrgade hea seisukord. Kahjuks peavad paljud piimakarjakasvatajad regulaarselt kokku puutuma näiteks sellistest haigustest nagu digitaalne dermatiit tuleneva kariloomade sõrgade halva seisukorraga. Nende haiguste ravi või sihtotstarbelistel vahenditel rajanev ennetus on keeruline. Lely on loomade sõrgade seisukorra jätkusuutlikuks, loomasõbralikuks ja ohutuks parandamiseks välja töötanud Meteor Hoof Health Approach nime kandva metoodika. Kõnealune metoodika hõlmab sihtotstarbelist nõustamist ja

tuge, erivahendeid ning hooldustooteid. Uus metoodika on suunatud kõikidele loomarühmadele: noorkarjad, kinnislehmad ja lüpsilehmad. Lisaks võetakse sellega arvesse kõiki sõrgade seisukorda mõjutada võivaid tegureid. Tulemuseks on igale üksikfarmile kohandatud lähenemisviis. Kõige alus on nulltolerants Lely Meteor on sõrgade hoolduse metoodika, mis rajaneb kolmel sambal: Farm Management Support süsteemi vahendusel organiseeritud nõustamine ja toetus, erivahendid ja hooldustooted. Nimetatud kolme samba abil toimub

Varuosade müük:

Siim Laagemann, tel 5819 1800 Linery OÜ, Mäo, Paide vald 72751 Järvamaa

Antti Arula, tel 5332 2955 Sike Agri OÜ, Suur 84a 48307 Jõgeva

Sõrahaiguste esinemissageduse vähendamiseks on lüpsirobotiga integreeritud automaatne pihusti. See tagab enne igat lüpsikorda sõrgade puhastamise ja seejärel hooldustootega piserdamise. Lüpsirobotit mittekülastavad loomad saavad oma ennetava hoolduse kätte mobiilse pihusti abil.

TOETUS

PRIA-st võib saada toetust põlluma jandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks Hea teada

RAUNI AUN PRIA ARENDUSBÜROO JUHATAJA

õllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) alustab 6. märtsil toetustaotluste vastuvõtmist põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamiseks. Taotlused tuleb esitada e-PRIA iseteeninduskeskkonna kaudu hiljemalt 13. märtsiks. Alates 27. veebruarist saab taotlusi ePRIA-s eeltäita. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliik. Meetme eesmärk on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamine: seda nii tootmise kaasajastamise ja ühise majandustegevuse edendamise kui ka keskkonnahoidlike põllumajandus- ja loomakasvatusehitiste rajamise ning uuendamise kaudu. Samuti on eesmärgiks keskkonnasõbraliku energia tarnekindluse suurendamine. Olulisemad muudatused võrreldes varasemaga Uue toetatava tegevusena lisandus niisutussüsteemide rajamine.

2017. aasta neljandaks taotlusvooruks on kavandatud eelarve 22,5 miljonit eurot, mis jaotub järgmiste valdkondade vahel: teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine: 5 625 000 eurot; piimatootmine: 6 750 000 eurot; loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus): 5 625 000 eurot; muu põllumajandustootmine: 4 500 000 eurot. Üks taotleja võib saada MAK-i perioodil toetust kokku kuni 500 000 eurot.

Toetust võib saada niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutamiseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks ning vajadusel paigaldamiseks. Niisutussüsteem tuleb ehitada kas ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel. Toetuse määra suurendati (kuni 70% tegevuse maksumusest) neile, kelle põllumajanduslike toodete müügitulust moodustab üle 50% puuvilja- või marjakasvatuse toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu ja kes taotlevad toetust niisutussüsteemi ehitamiseks või niisutuseks vajalike statsionaarsete seadmete ostmiseks. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), kes on üle võtnud teise FIE, saab edaspidi toetust taotleda en-

ne seda, kui ülevõtmisest on möödunud kaks aastat. Ülevõetud FIE ei pea oma tegevust täielikult lõpetama, vaid ainult põllumajanduslik osa tuleb täielikult üle anda. Muudes valdkondades võib FIE edasi tegutseda. Käibemaksukohustuslike FIE-de müügitulu kontrollimisel asendati tuludeklaratsioonide e-vormi vaatlemine käibedeklaratsioonide vaatlemisega. Üldised nõuded toetuse taotlemisel Toetust saab taotleda ettevõtja, kes on tegutsenud vähemalt kaks eelnenud majandusaastat põllumajandustootjana. Mõlemal majandusaastal peab olema üle 50% ettevõtte müügitulust põllumajanduslik. Taotleja omatoodetud põllumajandustoodete ja nende töötlemisel saadud toodete müügitulu peab taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal olema olnud suurem kui 14 000 eurot ja vahetult eelnenud teisel majandusaastal suurem kui 1200 eurot. Toetuse taotlejaks saab olla ka tulundusühistu, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse tähenduses tunnustatud põllumajandussektori tootjarühm või vastab meetme tingimustes sätestatud nõuetele. Nende nõuete loetelu ei ole täielik. Sõltuvalt taotleja tüübist või kavandatavatest investeeringutest tuleb täita erinevaid spetsiifilisi nõudeid, mille kohta palume taotlejatel täpsemalt lugeda meetme määrusest.

22,5 mln

eurot on märtsis avaneva põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise meetme eelarve.

Toetatavad tegevused Toetust saab taotleda: põllumajandusliku tootmishoone ja rajatise ehitamiseks ning sellesse paigaldatava või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme ostmiseks või paigaldamiseks; biomassist elektri, soojuse, vedelkütuse või gaasi tootmiseks vajaliku hoone ja rajatise ehitamiseks ning sellesse paigaldatava statsionaarse seadme jm vajaliku sisseseade ostmiseks või paigaldamiseks; põllumajandusmasina ümberehitamiseks biogaasi või biokütuse tarbimisele; viljapuuaedade ja marjaistandike rajamiseks ning laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks või istutamiseks; istandike piirdeaedade ning konstruktsioonide ostmiseks ja paigaldamiseks; mesindus- ja seenekasvatusinventa-

ri ja -seadmete ostmiseks või paigaldamiseks; põllumajandussaaduste tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügieelseks ettevalmistuseks vajalike mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks; niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks ning paigaldamiseks. Mobiilsete masinate või seadmete ostmine on toetatav juhul, kui need objektid on kantud võrdlushindade kataloogi. Hinnakataloogis olevaid objekte saab vaadata e-PRIA keskkonnas ja selleks ei pea kasutaja end autentima. Täpsemat infot hinnakataloogi kohta leiab www. pria.ee/et/ePRIA/eteenustenimekiri/hinnakataloog. Ehitusinvesteeringute korral tuleb hinnapakkumuse vormina kasutada PRIA kodulehel olevat ehituse hinnapakkumuse vormi.

TOETUS

Toetust saab

taotleda ettevõtja, kes on tegutsenud vähemalt kaks eelnenud majandusaastat põllumajandustootjana.

PRIA soovitused su juvaks taotlemiseks

oovitame toetustaotluse täitmisega alustada varakult, et kõik vajalikud tegevused saaksid tehtud ja vajadusel jõuaks ka ettetulevad probleemid lahendusteni. Taotluste eeltäitmisega saab e-PRIA-s alustada 27. veebruarist, esitamise võimalus tekib alates 6. märtsist. Taotluste esitamise e-teenus on ülesehitatud selliselt, et süsteem kontrollib ja võrdleb pidevalt andmeid erinevate registritega (äriregister, ehitisregister, kinnistusraamat jne). Kui taotleja hinnangul ei ole süsteemi poolt ettekuvatavad andmed õiged, siis palu-

me pöörduda vastava registripidaja poole, et andmed korrektseks saaks. PRIA ise teistes registrites andmeid muuta ei saa. Toetustaotluste menetlemisel tuleb ette, et andmete täpsustamiseks või täiendavate dokumentide esitamiseks teeb PRIA klientidele järelepärimisi. Taotluste kiiremaks menetlemiseks on oluline, et vastused laekuksid hiljemalt järelepärimises viidatud tähtajaks ja vastatakse kõikidele küsimustele, mis järelepärimises esitati. Otsused toetustaotluste kohta teeb PRIA hiljemalt tänavu 13. juuliks.

Hea teada Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetuse taotlemiseks saab taotlusi esitada e-PRIA iseteeninduskeskkonnas www.pria.ee/et/ePRIA. e-PRIAsse sisenemiseks võib kasutada kas ID-kaarti või Mobiil-IDd. e-PRIA kasutamise juhendiga saab tutvuda: http://www.pria.ee/ et/ePRIA/Juhendid. Kui taotleja taotleb PRIA kaudu toetust esmakordselt, on tal enne vaja registreeruda PRIA kliendiks. Seda saab teha nii e-PRIA-s kui ka saates digiallkirjastatud avalduse e-kirja teel või paberil allkirjastatud avalduse postiga. Täpsem info: www.pria.ee/et/Registrid/Toetuste_register Taotluse täitmisel e-PRIA-s hätta jäädes või veateadete ilmumisel saab PRIA infotelefonilt 737 7678 abi. Lisaks saab kasutada ekraanijagamise teenust, kus PRIA teenistu-

ja saab kliendi e-PRIA ekraanipildi enda arvutis ette võtta. PRIA infotelefon ei paku abi taotluse sisulisel koostamisel, vaid tehniliste tõrgete lahendamisel. Toetuse määr ja suurus Üldjuhul antakse toetust kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, v.a traktorite puhul, mille ostmisel on toetus kuni 30% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määr on kuni 5% võrra suurem, kui toetust taotleb põllumajandustootjaid ühendav tootjarühm või noor ettevõtja. Ettevõtja loetakse nooreks ettevõtjaks, kui: 1) FIE on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane; 2) ta on äriühing, kel ei ole juriidilisest isikust osanikke või aktsionäre ja kelle kõik füüsilisest isikust osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased.

ÜRITUS

Algab registreerumine avatud talude päevale

lates 1. märtsist saavad talupidajad oma talu registreerida üle-eestilisele avatud talude päevale, mis tänavu toimub 23. juulil. Avatud talude päev toimub juba kolmandat korda. Siis avavad talud ja põllumajandustootmised üle Eesti oma uksed, et näidata kohaliku toidu kasvamist ja valmimist. Talusid saab külastada kella 10–17. Külastajad saavad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid. Võrreldes 2015. aastaga, mil avatud talude päev esimest korda toi-

mus, oli mullu tunduvalt rohkem nii avatud talusid kui ka neid väisanud külastajaid. 2015. aastal avas oma uksed külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligi 45 000 külastust. 2016. aastal osales ligi 250 talu ja tehti ligi 85 000 külastust. Korraldajad ootavad, et tänavu avaks oma uksed üle paarisaja talu. 2017. aasta avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamises löövad kaasa ka kohalikud LEADER tegevusgrupid, kelle vabatahtlikud koordinaatorid aitavad põllumajandustootmistel ja taludel avatud talude päevaks valmistuda.

Hea teada Avatud talude päev 23. juulil 2017 Talude ja põllumajandustootmiste registreerimine üle-eestilisele avatud talude päevale algab 1. märtsil ja kestab 1. maini. Registreeruda saab veebilehel www.avatudtalud.ee/#registreeru Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 23. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäeval: 29. märtsil kell 11 Maamajanduse Infokeskuses Jänedal või 31. märtsil kell 11 Lõuna-Eestis. Täpsem info veebilehel www.avatudtalud.ee ja Facebookis.

• Kasutatud masinatele garantii! • Hooldatud ja kontrollitud masinad! • Võimalik ost ilma intressita osamaksetena tasumisega! Tallinn +372 53040810 / Tartu +372 53083083 / Jõhvi +372 54004436 Pärnu +372 5029762

ÜLE 300 TÕSTUKI ALATI LAOS! Varuosad • Hooldus ja remont • Lisaseadmed • Rent ja müük

MESS

Eesti stendis pakutud toitudest olid Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul külastajate seas kõige populaarsemad põdraliha grillvorstike, õlu, Vana Tallinn, külmsuitsu põdrafilee, kiluleivad, maheviin ning erinevad metsamarjamoosid.

Jaanuaris toimus Berliinis juba 82. korda maailma suurim põllumajandus- ja toidumess Internationale Grüne Woche. Eesti oli messil väljas 24. korda ja seekord esindas meid 19 ettevõtet. Kokku osales messil 66 riiki, kelle väljapanekut käis uudistamas ligi 400 000 külastajat.

Sloveenia püüdis pilke esindusliku meeväljapanekuga (ülemisel fotol). Eesti stendilt leidis tervisliku ja magusa ampsu armastaja nii moose, siirupeid kui ka marmelaade firmadelt Mahetark ja Bacula. Tänavune messi partnerriik Ungari mängis Eesti stendis lustakaid pillilugusid.

Fotod: Roomet Sõrmus ja Grüne Woche

Grüne Woche 2017

Maitsmiseks pakuti ka Rannaküla sprotte õlis.

REKLAAMTEKST

Alltechi ja Agrovarustuse koostöö annab loomakasvatuses tulemusi

astatel 1950–1990 kasutati söödaratsioonides anorganilises vormis mikroelemente. See aitas vältida põllumajandusloomade mineraalide deﬁtsiidi tagajärjel tekkivaid haigusi. Täna ei kata anorgaanilised mineraalsöödad enam meie piimakarja kõiki vajadusi. Söödalisandite kasutuse kasv söötmise kõikides aspektides on viinud uute, loomade tegelikke vajadusi arvestavate ratsioonideni kujunemiseni. Mikroelementide puhul on see muutus anorgaanilisete mineraalide asendamine BIOPLEX® orgaaniliste mineraalidega, mis on looma organismile hästi omastatavad. Viimastel aastatel läbiviidud teadustööd ja tulemused farmides on näidanud, et anorgaaniliste mineraalide suur kasutusnorm ei anna oodatud tulemusi ning võib osade elementide omastatavust looma organismis isegi takistada. Võimalus kõrgetoodanguliste loomade mineraalide tarbe katmiseks on mitte tõsta anorgaaniliste mineraalide päevast söötmiskogust, vaid asendada anorgaanilised mineraalid orgaaniliste BIOPLEX® mineraalide ja SELPLEX®iga.

bakteritele, mis on piimanäärmesse tunginud. Iga lüpsiga eemaldatakse umbes 40% keratiinvoodrist (Kellogg 2004), mistõttu on pidev keratiini taastumine väga vajalik nakkuste vältimiseks. BIOPLEX® Tsinki sisaldavate mineraalsöötade (Eliit TRT) kasutamine ratsioonis aitab vähendada udarainfektsioonide esinemissagedust ja langetada somaatiliste rakkude arvu piimas. Ka on BIOPLEX® Tsinki saavatel loomadel tunduvalt kiiremini uuenev sõra sarvkude, vähem vigastusi ja nendest tulenevaid patoloogiaid ning vähem loomade prakeerimist. Üha suurenev piimatoodang mõjub loomade viljakusele negatiivselt. Viljakuse langusel on mitmeid põhjusi, mis on muuhulgas tingitud ka mikroelementide vageusest. Mikroelementide deﬁtsiit väljendub sigivusprobleemidena, näiteks tekitab vase- ja mangaanivaegus innaprobleeme ja seleenivaegus päramiste peetust. Viljakusnäitajate muutus BIOPLEX® Cu, BIOPLEX® Zn ja SEL-PLEX® söötmisel Kontroll

BIOPLEX® ja SEL-PLEX®

Päevi poegimisest ovulatsioonini

Kasumlikkus

Päevi esimese seemenduseni

Võrreldes anorgaaniliste mineraalidega on esialgsed kulutused küll suuremad, ent saadav tulu õigustab investeeringut BIOPLEX® orgaanilistele mineraalidele. Orgaaniliste mineraalide praktiline rakendamine loomakasvatuses ja teadusalased uurimissuunad on keskendunud kolmele suurele probleemile: longe, sigivusprobleemid ja mastiit. Näiteks on ühe mastiidijuhu keskmine kulu on 270 € (Esslemont et al. 2002), mis hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid kulusid (saamata jäänud piim, ravikulu, suurenenud prakeerimine). Tsink on asendamatu mikroelement, mis on oluliseks komponendiks üle 300 ainevahetust reguleeriva ensüümi töös (Dibley 2001). Tsink on seotud ka paljude kudede taastumise protsessidega. Näiteks on nisakanalit vooderdav keratiin otseselt tsingist sõltuv valk. Keratiin on looduslikuks keemiliseks ja füüsikaliseks barjääriks

Tiinestumis %

O’Donaghue ja Bolandi Dublini Ülikoolis läbiviidud lehmade viljakusprobleemide uuring andis olulist infot, kuidas mõjutab loomade sigivust BIOPLEX® orgaanilise vase, tsingi ja SEL-PLEX®i söötmine alates 30. poegimiseelsest päevast kuni 12. poegimisjärgse nädalani (vt tabel). Positiivsed tulemused tootmistingimustes on viinud orgaaniliste mineraalide laialdasele kasutamisele piimaja lihakarja mineraalsöötades, asendades anorgaanilised mikroelemendid BIOPLEX®`i ja SEL-PLEX®`iga. Mikroelemendid on vaid väike osa ratsioonist, ent avaldavad väga olulist mõju lehma tervisele, toodangule ja eluea pikkusele. Orgaanilised BIOPLEX® mineraalid on tänaseks kasutusel ka paljudes edukates Eesti piimafarmides.

Tehasest farmi Piimatoodangud on viimase 20 aasta jooksul tõusnud 5000 liitrilt 10000 liitrile ja enam. Sellise toodangu saavutamiseks on üha enam vaja söötmisel kasutada erinevaid energia- ja proteiinisöötasid ning võtta kasutusele innovatiivseid söödalisandeid, et katta nii loomade elatuseks kui ka toodanguks vajalikud toitained. Toodangu kasvades oleme tõstnud söödaratsioonides proteiini ja energia koguseid. Kas me aga oleme piisavalt muutnud mikro- ja makromineraalide kasutust? Nii nagu ei ole võimalik katta vaid silo ja teraviljaga 35 liitrise päevatoodanguga lehmale vajalike proteiini ja energia tarbeid, ei kata anorgaanilised mineraalid ka lehma vajadusi mineraalidele. Proteiini ja energia puudus on märgatav farmis kiiresti piimatoodangu langusega, mineraalide ja vitamiinide puudus jääb aga farmis algselt märkamata, kuid mõjutab väga oluliselt nii sigivust kui ka karja tervis, mis omakorda mõjutavad farmi majanduslikke tulemusi. Täna mõistab loomakasvataja, et piimatoodangu kõrval on eesmärgiks 2,5 laktatsiooni. Kuid miks siis prakeeritakse lehmi liiga vara, mis on selle põhjused? Lehmade peamisteks prakeerimise põhjusteks on sigivus, mastiidid ja jalaprobleemid. Need terviseprobleemid saavad paraku alguse tihti just mikro- ja makroelementide puudusest ja tasakaalustamatusest ratsioonis, mitte esmaselt proteiini ja energia puudusest. Võtame näiteks sigivuse. Kui me söödame poegimiseelselt lehmi siloga, kus on tavapärasest kõrgem kaaliumi sisaldus, viime tasakaalust välja anioon-katiooni tasakaalu, mis omakorda ei võimalda lehmal käivitada kaltsiumi poegimise järgselt kaltsiumi omastamist luudest. Tulemuseks võib olla kas kliiniline või subkliiniline poegimishalvatus. Tihti jääb subkliiniline poegimishalvatus aga märkamata. Madala kaltsiumi taseme puhul on loomadel häiritud aga lihaste kontraktiivsus. Aeglustub nii vatsalihaste kontraktiivsus (mäletsemise aeglustumine), kui ka emakalihaste kontraktiivsus (subinvolutsioon). Tulemuseks on energia puudus madalast söömusest tingituna ja emakapõletike esinemise sageduse suurenemine. Need mõlemad kõrvalekalded mõjutavad negatiivselt sigivust ja tekitavad suurenenud ravikulusid. Emakapõletiku ravikulude maksumus = vähemalt 150 liitrit piima. Sama olulised on mikro- ja makroelemendid. Kui makroelementide tasakaalustamatusega samal ajal on loomal näiteks seleeni ja vase defitsiit, suureneb emakapõletike risk veelgi. Tänaste suurte toodangute juures ei ole aga võimalik loomade vajadusi katta üksnes anorgaaniliste mineraalidega, lahendusena on kasutusele võetud söödalisandites orgaanilsed mikromineraalid (BIOPLEX® ja SEL-PLEX®).

BIOPLEX® orgaanilised mineraalid on saadaval Alltechi ja Agrovarustuse välja töötatud mineraalisarjas lüpsikarjale EliitTRT ja lihaveistele ELVE- Eesti LihaVeiste Eliit. ALLTECH`i enam kui 30 aasta uurimisööde tulemused ja kogemused ning AGROVARUSTUSE tänaseks Skandinaavia üks moodsaim tootmistehnoloogia võimaldavad toota ja pakkuda Eesti loomakasvatajatele laias valikus söödalisandeid. Kahe innovatiivse ettevõtte meeskonnad pakuvad nõustamist söödaratsioonide koostamisel, söötmise korraldamisel farmis ning karjatervise parandamisel.

Alltech Eesti OÜ Aretuse 2, Märja Tähtvere vald, Tartumaa 61406 Eesti Pilleriin Puskar +372 505 2846 ppuskar@alltech.com

Agrovarustus OÜ Vabriku 6, Vahi küla, Tartu vald, Tartumaa 60534 Eesti Assar Tops +372 566 00615 assar@agrovarustus.ee

MAHE

Eesti otsib teed mahemajanduse suurde ärisse Maailma maheturu maht on kasvanud juba ligi 100 miljardi euroni aastas. Eesti osa sellest on olnud pea olematu, kuid nüüd on eesmärk maheeksporti viie aastaga mitmekordistades jõuda 100 miljoni euroni. TEKST: TANEL RAIG

Kuigi Eesti on mahealade osakaalult Euroopas 3. kohal ja maailmas 5. kohal, ei saa me maailma maheturu käibest suurt midagi – 2015. aastal oli meie mahetoodangu eksport vaid 14,4 miljonit eurot. Võrdlust Põhjamaadega on valus vaadata – Soome, Rootsi, Norra ja Taani maheturu käive oli 2015. aastal kokku üle nelja miljardi euro. Eestiga väga sarnane Taani (mahepõllumajanduse pindala 180 000 hektarit, Eestis 170 790 hektarit) suudab mahetoodangut eksportida 230 miljoni euro eest aastas. 2015. aastal sai Arengufondi üheks võiduideeks Mahe-Eesti ehk Organic Estonia. See oli idee, mis soovis kasutada Eesti unikaalset positsiooni maheriigina. Arengu-

fondi stipendiumi toel loodi ka Organic Estonia nimeline MTÜ. Organic Estonia suur võimalus tekkis möödunud aasta hilissügisel, kui muutus valitsus. Uude koalitsioonileppesse kirjutati: „Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.“ Eelmise aasta lõpus võttiski maaeluministeerium Organic Estonia idee edasiarendamise enda peale. Tänavu jaanuari keskpaigas kutsuti teemaga seotud liidud ja ettevõtted ministeeriumisse ja tutvustati Organic Estonia mahemajanduse tervikprogrammi. See programm peab järgmise viie aastaga tõstma Eesti ma-

POOLA

heekspordi 100 miljoni euroni. Nii kõlab programmi peaeesmärk. Organic Estonia vaatab mahemajandust laiemalt Programmi eestvedaja Krista Kulderknup rõhutas, et tegemist ei ole ainult põllumajanduse programmiga. Eesmärk on laiem ja programm hõlmab kuus tegevusvaldkonda: mets, bioressurss, puhas õhk ja mahepindala; mahepõllumajandus, toit ja toitlustamine; öko- ja loodusfarmaatsia ja kosmeetika; öko- ja terviseturism; tekstiil ja vill; haridus, teadus ja innovatsioon. Kulderknup ütles, et mahesektor on olnud väga killustunud ja koostöö on jäänud väiksemate gruppide tasandile. Seni on puudunud organisatsioon, mis tegutseb valdkondadeüleselt, loob terviksüsteemi ja aitab kõrvaldada turutakistusi. Kulderknup peab programmi suurimaks tugevuseks väikeettevõtetele toetava süsteemi loomist. See algab info jagamisest, millist toodangut nõuab turg ja kellega teha koostööd, kuni tootjate ühinemiseni, et saada ühiseid tellimusi. „Kuna puudub tellimuskindlus, siis mahetootjad ei toodagi mida-

EESTI

700

tonni maheõunu suutis müüa Chaga OÜ Poolasse ja Saksamaale.

gi,“ ütles Kulderknup. Juba praegu laekub Organic Estonia e-postkasti päringuid Euroopa suurimatelt maheturgudelt Saksamaalt, Prantsusmaalt või ka näiteks Belgia farmaatsiatööstuselt, kes otsib tarnijaid. Info jagamine turgude ja tellimuste kohta ning väiketootjate koondamine, et neil oleksid piisavad mahud nende tellimuste täitmiseks, oleks tootjatele suureks abiks. Organic Estonia aitaks vähendada ka bürokraatlikke takistusi, ehk teeks ettepanekuid õigusaktide lihtsustamiseks. Samuti luuakse Organic Estonia ühtne kaubamärk, et eristuda teistest mahepõllumajandusega riikidest. Täpset tegevuskava hakatakse

Kulderknupi kinnitusel välja töötama, kui valitsus otsustab toetada mahemajanduse tervikprogrammi käivitamist. Eeskujuks on Taani, mis on saavutanud mahetoodangu 230 miljoni eurose ekspordikäibe. Tõsi, mahetootmises tegutsevaid ettevõtteid on neil 1000 võrra enam ehk ligi 2600. Kulderknup on veendunud, et Eesti ei ole seni oma potentsiaali suutnud kasutada ja saavutada Taaniga sarnast tulemust just seetõttu, et meil puudub teadlik ühine tegutsemine. Eesti mahemajanduses peab mõtlema lõpptootele Eesti üks edukamaid mahetoodete eksportijaid on OÜ Chaga. Kui Eesti jaeketid on täis Poola õunu, siis Chaga sai möödunud sügisel kuulsaks, kui suutis Poola õunu eksportida. Kokku müüdi Poola ja Saksamaale 700 tonni õunu. See oli võimalik, kuna tegemist oli maheõuntega. Lisaks on eksporditud kasekäsnapulbrit USA-st kuni Aasiani. Chaga juht Siim Kabrits ütles, et mahetoorainet eksportida ei ole probleem. „Euroopas ja maailmas on turg ja nõudlus olemas,“ kinnitas ta. Kabrits lisas, et Eestis muutub

MAHE tootmine kallimaks ja seetõttu on vaja liikuda rohkem väärindatud lõpptoote poole. Siin aga muutub oluliseks maa kuvand, kus toodetakse. Ka Euroopa poekettidesse saab mahetoote müüki, kuid üles jääb küsimus, kuidas panna kliendid toodet ostma. „Kuna siseturg on väike ja võimalus turundusraha koduturul teenida minimaalne, siis üks võimalus on alustada eksporti koostöös mitmeid valdkondi ühendava sõnumiga,“ nägi Kabrits abi Organic Estonia plaanitavast ühtsest kaubamärgist ja turundus- ning kommunikatsioonitegevusest. Ta on kindel, et Organic Estonia programmist võidavad ettevõtjad, kes soovivad arendada lõpptooteid ja -teenuseid. Ainult ekspordile keskendumine on liiga kitsas eesmärk Seni mahetootmise eestkõnelejaks olnud Mahepõllumajanduse Koostöökogu on Organic Estonia suhtes äraootav. Neid kutsuti programmis ette valmistama mahetoidu osa. Nad on andud nõusoleku programmiga koostööd teha, kuid Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest ütles Mahepõllumajanduse Koostöökogu nimel, et programmi eesmärke ja nende täidetavust on veel raske hinnata. Pole veel selge, milliseks mahemajanduse tervikprogramm kujuneb. Programm ju ootab alles valitsuse heakskiitu. Küll aga leidis Peetsmann, et algne idee keskenduda peamiselt ekspordile on liiga kitsas. „Mahetoodete ekspordi suurendamiseks tuleb tegeleda ka tootmise efektiivistamise ja mahetöötlemise edendamisega, et oleks piisavalt, mida eksportida ja saaks eksportida kõrge lisandväärtusega mahetooteid, mitte ainult toorainet teiste riikide tööstustele. Samuti ei tohi ära unustada Eesti tarbijat, kes soovib järjest enam osta mahetoitu,“ rääkis Peetsmann.

Mida teeb uus maheorganisatsioon teisiti?

ugedes jaanuaris toimunud Organic Estonia tutvustusürituse protokolli, leiab sealt vähemalt ühe osaleja, kelle küsimustest kumab programmi suhtes skeptilisust. „Jah, olen skeptiline, kuna ei saanud küsimustele vastuseid, mis juba enne kohtumist tekkisid,“ kinnitas Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin. Idee on suudetud poliitikutele hästi maha müüa „Projekti eestvedajad on suutnud idee poliitikutele ja ametnikele osavasti maha müüa. Vastuseta on küsimused, mida nad teevad teistmoodi sellest, mida täna on teinud olemasolevad maheorganisatsioonid.“ Samuti vajab täpsustamist välja hõigatud eesmärk 100 miljoni eurose maheekspordi kohta. Kui 100 miljoni euro eest plaanitakse eksportida mahevilja või -tooret (külmutatud marju), siis see on Strastini sõnul samamoodi taunitav, kui toorpiima ja ümarpalgi eksport. Kui aga plaanitakse eksportida ümbertöödeldud mahetooteid (jahu, krõpsu jms), siis see on Strastini hinnagul hoopis teine asi. Manipuleerimiseks peab Strastin ka uhkusega räägitavat väidet, et Eestis on üle 100 000 hektari mahemaad. „Keegi võiks küsida, kui palju seda haritakse ja kui palju sealt toodangut saab. Katsuks selle maa ka tootma panna, mitte seda maad ainult toetuse pärast pidada,“ lausus ta. Krista Kulderknup nõustus, et suurt osa Eesti mahepõllumajanduslikust maast hooldatakse tõepoolest ainult toetuste eesmärgil. Kuid ta lisas, et põhjus, miks ei toodeta, ongi ühistute puudumi-

Raimond Strastin. Foto: Scanpix

ne, et oleks suuremad mahud. Samuti ei ole infot, kuhu neid mahte müüa. Selle korralduse peab enda peale võtma Organic Estonia. Mahedat ei peaks eelisjärjekorras arendama Siim Kabrits möönis Strastini kriitika peale, et Eestis on juba orgaanikaga tegelevaid organisatsioone. „Mida tehakse valesti, et mahetoodangu eksport on olnud tagasihoidlik ja peamiselt eksporditakse toorainet? Lõppbränditud toodet on väga vähe,” mainis ta. Strastin oli nõus, et riik võiks messidel osaleda ühtse sümboolikaga, kuid mingi Eesti Nokiaga mahemajanduse näol tegemist ei ole. „Ka rikastes Euroopa riikides pole mahetoodangu osakaal üle 20%. Miks? Sest kõigile see ideoloogia ei sobi ja kõigil inimestel ei ole raha, et kallist mahetoodet osta,“ selgitas Strastin. Tema sõnul toidab riigi elanikkonna ära tavatootja ja seetõttu ei pea ta õigeks maheda eelisarendamist.

1. maist on uudiseid oodata

eebruari teisel nädalal tegi valitsus oma valiku ja toetas mahemajanduse tervikprogrammi käivitamist. 1. maiks peab maaeluministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning keskkonnaministeeriumiga leidma programmi rahastamisvõimalused ja koostöövormi. Organic Estonia mahemajanduse tervikprogrammi eestvedaja Krista Kulderknup lubas kohe alustada koostöövormi läbirääkimistega ning 1. maist juba suuremahulisi tegevusi, mida tunnetavad küllap ka kõik Eestis tegutsevad mahetootjad.

Hea teada Millega hakkab tegelema mahemajanduse tervikprogramm Organic Estonia? Programmi 7 põhitegevust: Maheeksport, ökoturism Rahvusvaheliste mahestandardite import Organic Estonia ülese kaubamärgi loomine Õigusaktide lihtsustamise ettepanekud Turundus ja kommunikatsioon Statistika süstematiseerimine Mahetoodangu pakkumise / nõudluse andmebaasi loomine ja haldamine Maheturg kasvab Globaalne maheturg: 2004. aastal: 25,4 miljardit eurot 2014. aastal: 72,5 miljardit eurot

Euroopas kasvas maheturg 2014. aastal: Rootsis 45% Prantsusmaal 10% Suurbritannias 4% Belgias 3,8% Euroopas kokku 7,6% Allikas: Mahemajanduse tervikprogrammi Organic Estonia tutvustus

5 fakti

Eesti mahemajanduse kohta Eestis on: 1,3 miljonit hektarit mahepindala 1 150 576,83 hektarit mahekorjeala ligi 18% kogu põllumajanduslikust maast mahepõllumajanduslik 26 aastat mahepõllumajanduse kogemust 1729 maheettevõtjat (2017 veebr)

TEHNIKA

Looduslähedane põllumajandus vajab eraldi mullaharimisriistu Mahepõllumajandus saab tänu ökoelustiili omaksvõtnute arvu suurenemisele ja Euroopa nõudlusele üha enam tuult tiibadesse, selle viljelemiseks ei piisa aga enam tavalisest tehnikast. AIN ALVELA

OÜ Ökomeeter juht ja Mäepõllu talu peremees Sander Sarap iseloomustab ökokultivaatorit kui tõhusat abimeest, mis lubab ka mahepõllult saada tavalisega võrreldavat viljasaaki. Foto: Sven Arbet

Nii on Soome sepad leiutanud spetsiaalselt mahepõllumeestele mõeldud rootorkultivaatori, mis umbrohujuured mullast välja separeerib ja maapinnale kuivama jätab. Rootsis aga mõtles üks tehnikataibuga farmer välja umbrohuniiduki, mis orasepõllult vilja kahjustamata umbrohud välja niidab. Selline umbrohuniiduk on kaitstud patendiga ja siiani teadaolevalt ainus masin maailmas, mis kasvava vilja seest umbrohtu välja niita suudab. Unikaalsed tööriistad Mõnda aega on saanud neid riistu ka Eestisse tellida ja nii ongi

nende maaletoomisega tegelev OÜ Ökomeeter praeguseks meie mahetalunikele kumbagi abivahendit kümmekond tükki maha müünud. Kui praegu tellida, siis juunikuu alguseks on masin hoovil, lubas Ökomeetri juht ja omanik Sander Sarap. Sarap, kes ka ise Toila külje all mahedat põllumajandust harrastab, märkis, et tegemist on tõepoolest unikaalsete riistadega, millesuguseid ta mujal maailmas ei tea olevat. Ja Sarap teab, mida räägib, sest on agraarasjandust, sh mahepõllumajandust käinud lähemalt kaemas nii Soomes ja Saksamaal kui ka Hollandis ja Kanadas. Ise nimetab ta seda praktiseerimiseks: suviti käis piiri taga tööl, talvel oli kodus isatalus abiks. Isa pidas nimelt omal ajal piimakarja. Aastal 2004 müüs aga isa viimased lehmad maha ja talupidamine läks üle perepojale. Siis alustati uuesti ja seekord mahedalt ning osteti tallu esimesed viis herefordi tõugu lihaveist. Tänaseks on neid poolesaja ringis, lisaks veel lambad. Kokku harib Sander Sarap praegu mahepõldu 300 hektaril, sellest pool on oma, pool renditud. Teraviljadest on Sarap viimastel aastatel kasvatanud kõige rohkem kaera, mis tema sõnul on küllaltki vähenõudlik ning annab seetõttu ka mahedana arvestatavalt head saaki. Tavaviljaga võrreldes on aga mahekaera kokkuostuhind umbes kaks korda kallim. Veel saab Sarapi sõnul meie oludes mahedana hästi kasvatada rukist, aga selle turg on peamiselt piiratud vaid Põhja-Euroopaga ja selle tõttu on ka hind olnud viimastel aastatel kehvapoolne. Hea tahtmise ja piisavate teadmistega on mahedalt võimalik kasvatada peaaegu kõike.

„Saksamaal nägin põlde, kus talunik kasvatas kõrvenõgest, võilille ja nurmenukku,” ütles Sarap. „Mine tea, võib-olla hakkame ka meie kunagi selliseid, siinmail praegu pigem umbrohuna tuntud taimi kasvatama.” Seega – võimalusi mahevaldkonnas on küllaga. Ilma spetsiaalsete põllutööriistadeta on mahepõllul keeruline korraliku saaki saada, sest umbrohud kasvavad viljast üle ja lämmatavad selle. Lisaks väiksemale saagile põhjustavad umbrohud probleeme ka kombainile, kuivatile ja sorteerile. See kõik on aga kaotatud raha põllumehele. „Viis aastat tagasi nägin Soomes näitusel ühte huvitavat masinat, mida kohalikud nimetasid ökokultivaatoriks,” meenutas Sarap. „See oli justkui tavaline sügavkobesti, aga piide taha oli sellele paigaldatud veel rootor, mis separeeris mulla seest umbrohujuured välja. Kui käisin veel ühe Soome põllumehe juures vaatamas, kuidas ökokultivaator põllul töötab, siis hakkas ta mulle nii meeldima, et ostsin ühe sellise endale ka. Alguses kartsin, et masin ei pea minu kivistel põldudel kaua vastu, aga Soome sepad olid kõik väga korralikult teinud. Alles siis julgesin masinat ka teistele soovijatele pakkuda.” Õkofarmeril oma mahe-roundup Ökokultivaatori tööpõhimõte on lihtne, nagu kõikidel geniaalsetel asjadel. Traktori jõuvõtuvõllilt käitatav rootor viskab pärast kobestamist mulla koos juurtega õhku, muld on raskem ja kukub enne maha, seejärel langevad mullale umbrohujuured, jäävad õhu ja päikese kätte ning kuivavad ära. „Käisin sellega Maamessil ja siis teised põllumehed, kes mahedat ei

TEHNIKA viljele, ütlesid, et see on sul mahe-roundup,” rääkis Sander Sarap. „Kuna siin kasutatakse aktiivset rootorit, mitte lihtsalt äkkeid, viskab see juured kenasti pinnale ja nii saavad orasheina ja teiste umbrohtude juurumbrohud hävitatud.” Teine seadeldis on veelgi omapärasem ja selle töötamise kavalust oli enne riista ennast nägemata isegi keeruline mõista. Tegemist on nn selektiivse umbrohuniidukiga, mille ülesanne on vilja seest umbrohi välja niita nii, et vili alles jääks. Iseenesest näib ka niiduki juures kõik lihtne, ent nagu Sander Sarap selgitas, peab see tõhusa töö saavutamiseks olema väga täpselt välja timmitud. Idee lihtne, teostus raskem „Rootsi põllumees, kes selle seadme välja mõtles, rääkis mulle

Rootsi põllumees, kes selle seadme välja mõtles, rääkis mulle kord, et ta mõõtis, katsetas ja täiustas seda kümmekond aastat. kord, et ta mõõtis, katsetas ja täiustas seda kümmekond aastat, enne kui see korralikult tööle hakkas ja ta tihkas hakata niidukit ka teistele pakkuma,” tutvustas Sander Sarap ökoniiduki saamislugu. „Siin ka mõned põllumehed tulevad näiteks Maamessil ligi ja küsivad, et kuidas see või teine asi täpselt tehtud on, ma teen endale ise ka sellise. No kui see nii lihtne oleks, siis

KÕIK HÜDRAULIKAVALDKONNAST

www.hansa-flex.ee HANSA-FLEX HÜDRAULIKA OÜ e-post: eta@hansa-flex.com

Peterburi tee 63b, 11415 Tallinn tel +372 656 0957 Tähe 127a, 50113 Tartu tel +372 772 0044

Internetikataloogilink: http://cat.hansa-flex.com/et/Index

SAKSA KVALITEET – MÕISTLIKUD HINNAD!

hüdrovoolikud hüdraulika komponendid hüdropumbad liitmikud hüdromootorid

oleks selline niiduk juba palju varem leiutatud.” Niiduk meenutab välimuselt kombaini heedrit, sellel on paigalseisvad terad, mille vahel väike reguleeritava vahega pilu. Heedri külge on kinnitatud harjadega haspel, mis pööreldes orase läbi nende teradevaheliste pilude lükkab ja orase seest vartega umbrohud välja lõikavad, oras libiseb aga vigastamatult terade vahelt läbi. Orasheina vastu selle riistaga ei saa, sest orashein on teraviljaga ühesugune, küll aga enamiku teiste tüütute umbrohtude – puju, ohakad, põldsinep, malts – vastu. Umbrohu tõrjumise tööd tuleb teha orasepõllul siis, kui viljal pole veel kõrt, umbes juuni esimeses pooles. Hiljem saab niita kõrgemalt üle vilja peade, sest niiduki tugirattad võimaldavad tõsta niidu kõrgust ligi meetrini.

Ökoniiduk hoiab umbrohu ohjes MÄRTIN RÕÕMUSAAR OÜ RAISMIKUOJA JUHATAJA

eil oli ökoniiduk CombCut mullu esimest aastat kasutuses ja sel hooajal jõudsime kaks korda sellega põllud üle käia. Tulemus oli väga hea. Eriti tulemuslik on võitlus ohakatega, mis on meie mahepõllud vallutanud. Kui me ei oleks ökoniidukit kasutanud, poleks me tõenäoliselt mitmelt põllult oodatud saaki saanudki. Efekt oli ökoniidukil suur. Seda niidukit saab kasutada nii kaua, kuni teravili on veel orasefaasis – kõik, mis on jämedama varrega, lõigatakse maha. Muidugi, ega see mahalõikamine kohe ohakat hävita, aga kasvu pärsib küll ja teravili saab kasvades ohakast mööda. Teiseks ei valmi ka ohaka seemned, seda tulemust peaks me hakkama nägema järgmistel aastatel. Ka see on väga oluline, et me oma põlluharimisega ei tekitaks probleeme juurde ja suudaks umbrohtude kasvu ohjes hoida.

Hea teada Ökokultivaator Soome mahetalunike välja mõeldud. Toodetakse Soomes väiketöökodades, masstootmist ei toimu. Võimalik valmistada kümmekond erinevat mudelit. Võimas rootor viskab kobestatud mulla veelkord õhku, umbrohujuured jäävad mulla pinnale ja surevad. Peab arvestama, et koos umbrohuga tõstab rootor mullapinnale ka kõik kivid, nii et pärast ootab ees suurem kivikoristamine. Erinevad töölaiused 2,5–6,5 meetrit. Hind 15 000 eurot. Ökoniiduk Välja töötatud ja patendiga kaitstud Rootsis. Niidukit saab soetada tellimise peale, tellimisaeg on paar-kolm kuud. Kombaini heedri sarnane, lõiketerad seisavad selle allosas paigal, spetsiaalsed harjad lükkavad viljaorase lõiketerade vahelt läbi, kõrrelised umbrohud aga jäävad terade vahele ja lõigatakse maha. Tulemusliku töö jaoks peab traktori töökiirus olema vähemalt 10 km/h. Töölaius 6 meetrit. Sobib maltsa, puju, ohaka jt n-ö varre otsas kasvavate umbrohtude tõrjumiseks. Hiljem võib umbrohi küll vart kasvatada, aga seemned enam ei valmi ja seemneid ei teki. Hind 18 000 eurot.

Allikas: Ökomeeter

Mõisaküla masinatehas pakub: Frontaallaadur Metal-Technik – Tytan MT-02 kampaaniahind al

2500 € + km

KIVIKOPAD: L-1500

540 € + km

Võsagiljotiin

4990 € + km

L-1900

690 € + km

Mõisaküla Masinatehas OÜ 5628 6151 info@mtm.ee

AIANDUS

Maitsevad ja lõhnavad Köögivilja- ja aiandussaaduste kasvatajad otsivad lahendusi, mis võimaldaks kasvatatut müüa väljaspool tipphooaega, et kindlustada rahavooge aastaringselt. TEKST: TANEL RAIG

Abi leitakse laboritest ja teadlastelt ning innovaatilisi lahendusi pakkuvatest tehastest. Nii sünnivadki tooted, mis säilivad paarkümmend aastat säilitusaineid kasutamata. Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) poole pöörduvad aiandusettevõtjad oma soovidega mõnel korral aastas. TFTAK-i ärijuhi Priit Lumi sõnul tullakse nende juurde sooviga leida oma toodangule mitmekülgsemaid ja innovaatilisemaid kasutuslahendusi. Peamiselt on tootenäidistena valmistatud puu- ja köögiviljakrõpse, kasutades külmkuivatamist või ahjus kuivatamist ja friteerimist. Lumi selgitas, et oluline osa selliste toodete valmistamisel on töötlemis-

parameetrite optimeerimisel sõltuvalt töödeldavast toorainest, eeltöötlusest jms. Kavas on katsetada ka kombineeritud toitude lüofiliseerimist (külmkuivatamist), mille koostisesse kuuluvad aia- ja köögiviljasaadused. Maitseb peaaegu nagu värske maasikas Maasikakasvataja Paavo Otsuse peas liiguvad pidevalt mõtted, kuidas oma toodangule lisandväärtust anda ning rahavoogu tekitada ka väljaspool värskete marjade korjamise hooaega. Üleeelmisel talvel nägi ta Tartus poes müügil Egiptuse külmkuivatatud maasikaid. Neile oli lisatud palju säilitusaineid ja suhkruid. „Kohe tekkis mõte, et võiks teha seda oluliselt paremini enda kodumaistest maasikatest ning sinna mitte midagi lisada, et toode tuleks tervislik ja naturaalse maasika maitse ja aroomiga,“ rääkis Otsus. Otsuse sõnul tuleb väikseid maasikakasvatajaid pidevalt juurde, kuid teinekord nad ka solgivad turgu, langetades müügihinna kohati alla tootmishinna. „Külmkuivatatud maasikate tegemine on üks lisaväljund marjade töötlemiseks ajal, millal pakkumine üle-

tab nõudlust,“ selgitas ta. Samas rõhutas Otsus, et kindlasti ei lähe külmkuivatusse marjad, mis on kuskilt üle jäänud, vaid marjad korjatakse kohe põllul külmkuivatustehase jaoks spetsiaalselt ilma tuppleheta teistsugusesse taarasse, et tagada hea kvaliteet. Kuna siinses regioonis on vaid üks tehas, mis suudab valmistada suuri mahtusid vastuvõetava aja jooksul, siis on Otsuse sõnul külmkuivatamine veel suhteliselt kallis teenus. Samas leidis ta, et tehas on teinud kapitalimahukaid investeeringuid ja kõrge hind on arusaadav ning sõitiski möödunud suvel oma maasikatega Simunasse, kus asub OÜ Freezedry külmkuivatustehas piirkonna suurima kuivatiga. Freezedry tahab tootmist kahekordistada Tehase omanik ja juht Mermi Kangur ütles, et väiksemad kuivatid on laborites. „Kuid nii suurt kuivatit kui meil, pole ei Soomes ega Lätis. Oleme Euroopa Liidu selles nurgas suurim,“ väitis ta. Freeze-dry tehases kuivatatakse ühes kuus kuni 30 tonni toodangut, Kanguri kinnitusel on aga plaanis tootmist laiendada ja mahtu kahekordistada. Hinna kohta

nagu eile korjatud Tänavu

suvel oleme huvitatud piparmündi ja sidrunmelissi kokkuostmisest. Mermi Kangur, Freezedry külmkuivatuse tehase omanik ja tegevjuht

ütles Mermi Kangur, et kõik sõltub tootest ehk kui palju mahub toodet ühele kuivatuskandikule. Enamasti peab arvestama, et toorainet läheb kandikule umbes 3,2 kg ja selle kuivatamine maksab 2,5 eurot (lisaks maksud). Koguste suurenedes langeb ka hind. Alati ei pea aga aiasaaduste kasvataja hakkama toodet tehases valmistama. Freezedry ostab aiasaadusi kokku ja teeb neist oma kaubamärgi all külmkuivatatud toote. Suve silmas pidades teatas Kangur, et tehas on huvitatud piparmündi ja sidrunmelissi kokkuostmisest. „Meie leivanumber on aga siiski teenuse osutamine ja julgustame

kõiki huvitavate mõtetega ettevõtjaid meiega ühendust võtma,“ märkis Kangur. Erinevalt Paavo Otsusest leidis Kangur, et külmkuivatatud toote jaoks ei pea tooraine olema enam kõige värskem. Külmkuivatamise protsessis eraldub toorainest vaid vesi ja alkohol, mis tähendab, et ka osaliselt käärima läinud toorainest on võimalik saada hea tulemus. Just see kasvatabki külmkuivatamise järgi nõudlust kogu maailmas, et meetod säilitab tooraines kõik selle, mis on väärtuslik: sealhulgas vitamiinid ja valgud, mis ei muuda oma struktuuri. „Tootele omane maitse ja lõhn jäävad alles ning säilivad kuni 25 aastat sünteetilisi säilitusaineid lisamata,“ väitis Kangur. Tema sõnul on reaalsus, et tarbija tahab teada, mida sööb, samas ei taha tarbija ohvriks tuua maitset ja mugavust. „Külmkuivatatud toode vastab nendele nõudmistele. Ka Paavo Otsus mõtleb ekspordi peale. „Meie väikses riigis peaks iga tootja, kellel on piisavalt mahtu, mõtlema ekspordi peale. Mina näen sellel tootel ekspordipotentsiaali,“ ütles Otsus ja lubas külmkuivatatud maasikaid kindlasti ka sel aastal valmistada.

Küsimus Kas külmkuivatatud toote tegemine on aiasaaduste kasvataja jaoks keeruline? PAAVO OTSUS

ARAN PM JUHATUSE ESIMEES

ii ja naa, see oleneb kasvatajast. Idee ja tehnoloogia ei ole keeruline, aga läbimõtlemist on palju: milliseid pakendeid kasutada, mis nõudeid seab veterinaar- ja toiduamet pakendite märgistamisele, strateegiline ajastatus, millal marjad saata tehasesse ning kuidas toimub pakkimise protsess, kuidas turustada ja millal jne. Kindlasti tuleb arvestada, et kui uus toode ei liigu planeeritud graafikus, siis mõjutab see firma rahavoogusid ning võib olla jääb isegi saamata tulu, mis oleks saadud värske marja realiseerimisest. Viimane kehtib muidugi vaid negatiivse stsenaariumi korral ja kui seda karta, siis pole toodet üldse mõtet tehagi.

AIANDUS Hea teada Külmkuivatamise tehnoloogia Külmkuivatamisel ehk lüofiliseerimisel kuivatatav materjal külmutatakse kiiresti ja seejärel tekitatakse hermeetilises kuivatuskambris sügav vaakum. Külmkuivatamisel toimub materjalides sisalduva jää aurustamine ilma, et see vahepeal veelduks. Veeaur kogutakse külmkuivati kinnises kambris ülimadala temperatuuriga pinnal ehk kondensaatoril. Selleks, et jää aurustumine ja ja materjali kuivamine toimuks intensiivselt, vajab materjal soojusenergiat. Soojushulk peab olema optimaalne, et ei tekiks jää veeldumist, kuid piisavalt suur, et kuivamine püsiks intensiivsena. Võrreldes teiste kuivatusviisidega säilib külmkuivatamise meetodiga kuivatatud materjalis rohkem bioaktiivseid ühendeid. Eriti oluline on see ensüümide ja biopreparaatide kuivatamisel. Toiduainete puhul säilivad paremini nendes sisalduvad toitained. Puuviljade ja marjade puhul on oluline värvi, lõhna ja maitseomaduste parem säilimine. Kuna külmkuivatatud materjalide niiskusesisaldus on väga madal, säilib toode korrektselt pakendatuna kauem kvaliteetne. Paljudes aiasaadustes on veesisaldus üle 80%. Sellise hulga vee kaotamisel väheneb toote maht ja kaal sedavõrd, et väheneb ka hoiustamisruumi vajadus ja transpordikulu. Transpordikulu on aga oluline komponent toiduainete ekspordil. Allikas: Polli Aiandusuuringute Keskus

Külmkuivatatud marjad.

Kes ja mida aiasaadustest teeb? Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Peamiselt on tootenäidistena valmistatud puu- ja köögiviljakrõpse, kasutades külmkuivatamist, ahjus kuivatamist, friteerimist. Kavas on katsetada ka kombineeritud toitude külmkuivatamist, mille koostisse kuuluvad aia- ja köögiviljasaadused. Lisaks uuritakse võimalust asendada kooritud kartulite sulfiteerimise meetod mõne muu töötlusviisiga, et ära hoida kooritud kartulite tumenemist. Siiani on aiandusettevõtjad TFTAK-i oma soovidega pöördunud mõnel korral aastas. TFTAK-is on aga käimas mitmeid tootearendusprojekte uute toidutoodete väljatöötamiseks ning ollakse valmis koostööd tegema aia- ja köögiviljakasvatajatega

nii suurtest kui ka väikestest ettevõtetest. Ette tuleb valmistada vaid probleemi kirjeldus või lähteülesanne. Lihtsam on arendusi läbi viia erinevate rahastusmeetmete abil. Polli Aiandusuuringute Keskus. Laborites on võimalik uurida taimsete materjalide väärindamist ja katsetada väikeses mahus taimsete ekstraktide valmistamist, kasutades vedelikekstraktsiooni, veeauru ja mikrolaine destillatsiooni ja superkriitilise süsihappegaasi ekstraktsiooni. Laboris on võimalik ekstrakte kontsentreerida ja kuivatada külmkuivatiga ja pihustuskuivatiga. Ekstraktide kasutamist on võimalik katsetada homogeensete toiduliste toodete ja kosmeetiliste kreemide valmistamisel. Läbi on viidud raken-

dusuuring astelpaju, musta sõstra, vaarika ja viirpuu viljade väärindamisest. Pakutakse ka erinevaid tootearendusteenuseid ettevõtjatele, kellel on huvi taimsete materjalide kasutamise ja toidulisandite valmistamise vastu. Freezedry OÜ. Ettevõte ostab aiasaaduseid kokku ja valmistab oma külmkuivatatud tooteid, samuti osutab külmkuivatamise teenust saaduste kasvatajatele. Freezedrys on külmkuivatatud väga erinevaid tooteid: musta torbikseent, kukeseent, mahedat punapeeti, kuuse- ja männikasve, piparmünti, mustikat, pihlakaid, pohla, vaarikat, jõhvikat, astelpaju, maasikat, murakat, kirssi, murelit, mangot, musta sõstart, õuna, komme, valmistoite ja ternespiima.

SUURIM EHITUSMESS EESTIS! 5.-8. aprill 2017 Eesti Näituste messikeskuses Lisainfo: Eesti Näituste AS Pirita tee 28 Tallinn 10127 Tel 613 7335 e-post:estbuild@fair.ee www.fair.ee/eestiehitab

KUNI 01.06.2017

UUE RATASTRAKTORI KINDLUSTAMINE

-25%

RIM EESTI K UU

•

Ettevõtte varakindlustus Hooned (laut, küün jm), rajatised (viljakuivati, silohoidla jm), inventar ja seadmed (lüpsiseadmed jm), kaup (piim, teravili jm), loomad

•

Seadmete ja masinate kindlustus Liikurmasinad, nende haagised ja lisaseadmed (teravilja kombain, traktor, ruloonpress, niiduk, lägatankhaagis, ader, taimekaitse prits, külvik jm)

•

Kaskokindlustus Sõidukid (sõiduauto, veoauto, kaubik jm)

•

Väikeelektroonika kindlustus Elektroonilised seadmed (sülearvuti ja selle lisad, videokaamera, fotoaparaat jm)

•

Õnnetusjuhtumikindlustus Ettevõtte töötajad ja nende pereliikmed

Tutvu tingimustega www.salva.ee. Küsi lisa meie spetsialistilt telefonil 6 800 500 või salva@salva.ee.

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTELE PAKUME:

A AILM SM A LT

TARK PÕLLUMEES KINDLUSTAB SALVAS!

DLUSTUSSE IN