Põllumehe Teataja, aprill 2019 by Meediapilt OÜ

nr 27 aprill 2019

EES T I PÃ&#x2022;L LUMA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

Sisu: Roomet Sõrmus võtab luubi alla uue valitsuse lubadused

Persoon: väikeettevõtluse usku Mirjam Pikkmets

6–10

Tootjad loodavad seljatada ebaausad kauplemistavad

14–17

Maamessil tuleb taas suur tehnika väljanäitus

20–23

PRIA võtab pettuste avastamise järjest rohkem luubi alla

26–29

Esimesed katsepõllud, kus lubatakse hanesid küttida

32–34

Põllumehed ja mesinikud teevad päris head koostööd

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Elupõline metsamees Guido Ploompuu

40–41

Põllumajanduse laenukoormus järjest suureneb

44–47

Tänavu kehtivad uued nõuded taimekaitsetöödele

48–49

Ajakirja järgmine number ilmub juulis 2019.

Õhusaaste vähendamine läheb kalliks maksma

50–53

www.pollumeheteataja.ee

Eestimaa mullad vajavad lupjamist

54–56

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Hea mees, kes lubabki!

oen uue valitsusliidu koalitsioonilepingut ja esmapilgul ei oska sellele midagi ette heita. Vastupidi, tundub, et kevadiselt värske võimuliit on väga hea kuulaja. Lepingusse on ühel või teisel moel kirja saanud vaata et kõik olulisemad soovid ja ettepanekud, mis põllumajanduskoda valimiste eel erakondadele tegi. Kui nimetada vaid mõned suuremad rahalised lubadused, siis lubab valitsusliit tagada Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus (EL) ja seista otsetoetuste võrdsustamise eest, maksta meie põllumeestele üleminekutoetusi, jätkata tõuaretustoetuste maksmist ja seista järgmisel EL-i eelarveperioodil maaelu arengukava rahastamise eest. Skeptik ütleb seepeale, et need on ju vaid lubadused. Samas teame kõik ütlust – hea mees, kes lubabki! Tahtmatult meenuvad ühe varasema maaeluministri sügava turukriisi ajal öeldud sõnad, mis kõlasid umbes nii: „Aga me pole üleminekutoetuste maksmist ju kunagi lubanud!“. Minu arvates oligi halvasti, et ei lubanud. Kui oleks lubanud, oleks tõenäoliselt jama palju vähem olnud. Sellel kriitilisel hetkel hoidis riik küll paarkümmend miljonit eurot kokku, kuid 10 000 piimalehma karjast kadumine tähendab nüüd, et igal aastal jääb umbes 25 miljoni euro väärtuses piima tootmata, riigile mitu miljonit eurot makse laekumata, piima väärindamisest tekkiv eksporditulu teenimata jne. Koalitsioonileping tekitab palju vastuseta küsimusi Koalitsioonilepinguga seoses vajavad vastamist palju küsimused. Tahame teada, mida koalit-

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHT

Lepingusse on ühel või teisel moel kirja saanud vaata et kõik olulisemad soovid ja ettepanekud, mis põllumajanduskoda valimiste eel erakondadele tegi. sioonipartnerid ikkagi nende lubaduste all täpselt silmas pidasid? Kas lubadus seista EL-i otsetoetuste võrdsustamise eest tähendab, et EL-i pikaajalise eelarve 2021–2027 läbirääkimistel seab valitsus põllumajandustoetused kõige tähtsamaks eesmärgiks ja on nende kaitsmise nimel valmis tegema järeleandmisi – peaministri sõnu kasutades – „heade ühenduste ja tarkade investeeringute“ arvelt? Kas üleminekutoetusi makstakse vaid järgmisel aastal lubatud 15,3 miljoni euro mahus või jätkatakse nende maksmisega ka edaspidi, kui otsetoetuste võrdsustamise eesmärgi saavutamine peaks luhtuma (tõenäoliselt nii see kahjuks läheb) ja meile antakse lisatoetuste maksmise võimalus ka järgmisel eelarveperioodil? Või mida täpselt mõeldakse järgmisel EL-i eelarveperioodil maaelu arengukava rahastami-

se eest seismise all? Kas seistakse pelgalt vastu Euroopa Komisjoni pakutud plaanile kärpida Eestile EL-i eelarvest eraldatavaid maaelu arengu vahendeid 15% võrra või on uus valitsusliit valmis ka seitsme aasta jooksul umbes 200 miljoni euro võrra suurendama maaelu arengu poliitika meetmete kaasrahastamist riigieelarvest, et järgmise maaelu arengu programmi maht jääks selle perioodiga samale tasemele? Kas valitsusliidul on tulevikus plaanis tõuaretustoetustega jätkuvalt turgutada kodumaist seakasvatust või leitakse ka võimalusi samuti kriisis kannatada saanud piimakarjakasvatuse tõuaretustoetuse ühikumäärade taastamiseks endisel tasemel? Väärt lubadused, aga kas neid ka täidetakse? Kui aga lõpetuseks vaadata põgusalt ka teisi koalitsioonilepingus välja toodud olulisi sõnumeid, siis on kahtlemata märkimisväärne, et uus võimuliit lubab kindlustada Eesti isevarustatuse põhitoiduainetega, väärindada Eesti toorainet kohapeal ning luua kõrge lisandväärtusega töökohti üle Eesti. Samuti kaitsta väärtusliku põllumaa jätkuvat kasutamist põlluna ja vähemväärtusliku põllumaa kasutamist muu biomajanduse arendamiseks, seista tarneahela hea toimimise ja ebaausate kauplemistavade tõkestamise eest, edendada põllumajandusettevõtete riskijuhtimist ja võimaldada neile arenguks vajaliku krediidi kättesaadavus. Kõik need on väga olulised, suured ja ambitsioonikad lubadused, mille lahti mõtestamiseks jääb siin kolumnis paraku ruumi napiks. Seda, kas lubadustest saavad teod, näitab ainult aeg. Aga ikkagi – hea mees, kes lubabki!

PERSOON

MIRJAM PIKKMETS:

Väikeettevõtluse eelis on paindlikkus

VIVIKA VESKI AJAKIRJANIK

Pärnumaal Oidrema külas elav Mirjam Pikkmets tunneb rõõmu elust maal perekonna keskel ja tööst omaenda asutatud väikeettevõttes – Mätiku Talumeiereis. Mullusel parima mahetoote konkursil tunnustati talumeiereid tiitliga „Parim uus tulija 2018“.

Mätiku talu moodne avar mahelüpsilaut Oidrema külas hakkab silma juba kaugelt. Mätiku Talumeierei sealsamas lähedal on aga nõnda väike, et jääb juhuslikul möödujal tõenäoliselt märkamata. Kuid just neis ruumides valmivad tooted, mis Haapsalu ja Pärnu kandis juba üksjagu tuntust kogunud. Väikeettevõtluse suurim eelis on Mirjami hinnangul paindlikkus. Saad kasvõi toodangu sortimenti hõlpsasti selle järgi muuta, mille järele on nõudlust või mida on kasulikum parasjagu toota. Reede lõunaks on tööpäev meiereis läbi saamas. Tooted on valmis, praktikant lõpetab koristamist. Meierei ainuke päristöötaja sel hetkel on Mirjam ise. Aga temagi on parasjagu lapsehoolduspuhkusel, sest pere kolmest lapsest noorim on aasta ja paar kuud vana. Nõnda plaanib Mirjam end tõestanud praktikandi tööle palgata. Mirjam elab koos elukaaslase Argo ja kolme lapse, Armini, Mariani ja Mariiga, Oidrema külas, lapsepõlvekodust mõnesaja meetri kaugusel. Krundi kinkisid vanemad neile ühise elu alguse puhul. Meierei asub kodumaja hoovil. Nõnda on Mirjamil mugav laste kõrvalt meiereitööl silma peal hoida. Aga lisaks meiereile peab ta ka kanu ja lambaid, kelle soetas noore taluniku toetuse eest. Õuel seisab oma aedikus KeskAasia lambakoera tõugu karjavalvur. Hiiglasekasvu beežikarvaline koer on võetud tallu selleks, et kaitsta lambaid huntide eest. Eelmisel aastal, kui kutsikas oli viiekuune ja alles harjus lammastega, murdis hunt karjast neli lammast. Nüüd ootab koer aega, mil lambad viiakse suvekarjamaale, kus ta saab valvuriametisse asuda. Kanalaut ja -aedik asuvad kodumaja tagaõues. Enam kui sajapea-

line kanakari kiirustab Mirjami saabudes kohale. Perenaise tulek tõotab ju ikka midagi head. Kanasid on kahte tõugu – pruunikirjud on Lohmann Brownid ning mustjad valgete tähnidega Dominantid. Kanu soetades teadis Mirjam, et Lohmann Brownid on kurjemad, aga munevad paremini, Dominantid on aga see-eest sõbralikud. Ta tõdeb, et iseloomud vastavad tõepoolest kirjeldatule, aga munemise kohta ei oska öelda, sest kanad on kõik koos ja munevad samadesse pesadesse. Robotlüpsilauda sarvilised Mätiku talu moodne robotlüpsilaut asub Mirjami kodust sajakonna meetri kaugusel. Seda juhatab Mirjami ema. Mätiku talu asutasid Mirjami ning tema viie õe-venna ema Helga ja isa Aivar. Oma esimese mullika said Aivar ja Helga Pikkmets vanematelt pulmakingiks 1979. aastal. Praegusesse Mätiku tallu Pärnumaal Lääneranna vallas Oidremal tulid nad kolme lehmaga kaks aastat hiljem. Helga ja Aivar pidasid seda talu koos seni, kuni Aivar 2016. aastal suri. Oma meest ära saates lubas Helga, et viib tema poolelijäänud plaanid ellu. Üks neist oli robotlüpsilauda valmisehitamine. Mätiku talu tegemistes löövad ühel või teisel moel kaasa kõik pere kuus last, kes kõik elavad ümbruskonnas. Otseselt teevad lüpsilaudas tööd Mirjami kaks venda. Lõuna paiku on laudas puhkehetk. Inimeste saabudes tulevad lehmad kohe aia äärde uudistama. Uues laudas on 85 lüpsilehma ja noorkarja elu vaba ja mõnus. Lehmad käivad sisse-välja nagu ise tahavad, ja lähevad lüpsile, kui leiavad, et on õige aeg. Mirjam räägib, et esialgu tuli lehmi siiski õpetada, kuidas robotlaudas lüpsile minna, aga nad võtsid hästi õppust. Inimeste jaoks oli kõige suurem muutus vanas laudas olnud sügavalla-

PERSOON

Mätiku talu kanad ja vasikad. Fotod: Eestimaa Talupidajate Keskliit, Vivika Veski

panust loobumine. Mirjam tõdeb, et veel tänapäevalgi paljud ei tea, et mahetootmises on samamoodi moodsad laudad, kus suurem osa tööst tehakse ära automaatselt. Ta muigab, et isegi mõni loomakasvatuse spetsialist on talle irooniliselt öelnud, et kui mahelaut, siis on lehmad kindlasti selgapidi laes sõnnikuhunniku otsas. Tänapäeva oludes eripärane on nende lehmade juures aga see, et neil on sarved peas. Vabapidamislauda loomadel need enamasti eemaldatakse, et vältida vigasaamist kakluste korral. Mätiku talus otsustati aga kõigepealt vaadata, kas loomad üldse tülitsevad nii tõsiselt, et seavad üksteise tervise ohtu. Selgus, et enamasti mitte. Kogemata võivad aga loomad üksteist vigastada ka sõrgade või peaga. Mätiku talu lüpsilehmadel on ka nimed, mitte üksnes number. Mirjam näitab arvutit, kuhu läheb kogu info laudas toimuva kohta. Kui midagi on valesti või on vaja sekkuda, läheb sealt ka kohe teade Mirjami venna telefonile. Gotlandi tõugu villapallid Lambad elavad talvehooajal Mirjami ema maja taga avaras laudas, kust nad pääsevad jalutama väikesesse koplisse. Suve veedavad lambad kaugemal suurtel

Veel tänapäevalgi paljud ei tea, et mahetootmises on samamoodi moodsad laudad, kus suurem osa tööst tehakse ära automaatselt. Mirjam Pikkmets karjamaadel. Aprilli algul elavad lambad veel talvekorteris. Parasjagu on käimas ka poegimine, nii et iga päev suureneb kari mõne tillukese uustulnuka võrra. Lambad on Gotlandi tõugu. Mirjam räägib, et lambakasvatust plaanides uuris ta hoolega, millist tõugu valida. Gotlandi tõul on mitmeid häid omadusi. Nende vill on pehme ja sellest tehtud lõng ei torgi. Neilt saab ka head nahka ja liha. Samuti on lambad rahuliku loomuga. Koguni sedavõrd, et isegi karja jäär Rolz elab suure osa ajast uttede ja talledega koos. Hirmulood tõujääradest, kelle peale kulub hulk puskimispuid ja kinnihoidmisvarustust, Rolzi puhul ei kehti. Päikeselisel päeval veedab õues aega trobikond uttesid koos veidi vanemate talledega. Gotlandi talled näevad välja nagu läikivmustad lokkis villakerad kõrgetel jalgadel. Kui Mirjam lauta as-

tub, tervitab teda vali mää-koor. Ta naerab, et ta vennad on öelnud, et kui määgimine kostab üle küla, siis on kohe teada, et nüüd läks Mirjam lauta. Seekord aga ootab Mirjamit laudas ees ka üllatus. Ühel utel on sündinud kaksikud talled. Kaksikud pole lammaste puhul küll ebatavalised, aga Mirjam oli käinud laudas vaid paar tundi varem ja siis polnud veel märkigi sellest, et keegi kohe-kohe poegima hakkab. Nüüd aga seisavad uustulnukad juba kindlalt jalul ja otsivad ema kõhu alt teadjal moel piima. Vastsündinud ise on vaevalt kassisuurused, ainult jalad on kõrgemad. Lisaks aga selgub, et peale värske ema tunneb tallede vastu huvi veel üks utt. Ta paistab olema tillukestest silmnähtavalt heldinud, hoides nende lähedusse ja suunates koonuga. Samas väga malbel moel, ilmselgelt teades, et need ei ole tema talled. „Paistab, et meil on ämmaemand,” muheleb Mirjam. Eheda talutoidu maitse Mirjam tõdeb, et väikeettevõtlusel on oma head ja vead. Tööd on tohutult ja kõikvõimalikud nõuded sama karmid kui suurtel, kellel on neid aga hõlpsam täita. Siiski peab Mirjam enamikku nõudeid põhjendatuks, eriti hügieeniga seotuid.

Vaid mõned bürokraatlikud korrad tekitavad küsimusi. Õisu tehnikumis ja maaülikoolis piimatehnoloogiat õppinud Mirjam teeb ka ise oma ettevõttele raamatupidamist. Ta tunnistab, et vahel on ta mõelnud küll, kuidas oleks, kui loobuks ettevõtlusest ja läheks palgalisena tööle. Hea muretu, töömõttedki võid peast heita, kui tööpäeva lõpus koju jõuad. Aga kuidas me siis süüa saame, on esimene küsimus, mis talle sel juhul pähe on turgatanud. Oma meierei toodang moodustab sedavõrd olulise osa pere toidulauast, et ta ei kujuta seda muidu enam ettegi. Ja kui maitsed näiteks Mätiku Talumeierei võid või joogijogurtit, ei teki küsimustki, miks nii. Mustasõstrajogurtis võid tunda nii selget värskete päikeseküpsete marjade maitset, justkui oleksid need hetk tagasi ise põõsa küljest noppinud.

Kommentaar: Väga tegus naine, kes ei igatse lihtsat elu Airi Vetemaa EESTI MAHEPÕLLUMAJANDUSE SIHTASUTUS

irjami kohta käib ütlus „kes palju teeb, see palju jõuab”. Kolme väikese lapse kõrvalt jätkub tal jaksu tegeleda nii oma põllumajanduskui ka töötlemisettevõttega, vedada mitme mittetulundusühingu tegevusi ja lüüa kaasa projektides. Kindlasti pole mitmel rindel ettevõtmistega hakkama saada lihtne, aga Mirjam on naine, kes ei igatse lihtsat elu, vaid soovib, et talle südamelähedased valdkonnad edeneksid. Ta ei karda välja öelda oma arvamust ega oma põhimõtete eest seista.

Fusion 3 Maailma kompaktseim ja parima tootlikkusega kombipress Küsi pakkumine oma piirkonna müügispetsialistilt: Tanel Aru

Ivan Milinevitš

Ainar Pajo

Maikki Piilbak

Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa 530 93294

Virumaa, Järvamaa 511 8555

Tarmo Erlich

Tartu-, Viljandi-, Jõgevamaa 5918 2990

agri@stokker.com www.stokker.ee/agri

Lääne-, Harju-, Raplamaa 517 0965

Valga-, Võru-, Põlvamaa 5562 4067

Mirjam on üles kasvanud mahetalus ja mahepõllumajanduslik mõttelaad on talle juba nii-öelda emapiimaga kaasa antud. Mulle meeldib Mirjami juures ka see, et ta tähtsustab koostööd – eks seegi võib olla üks suures ühtehoidvas peres üleskasvamise plusspooli. Ta ei näe ühises tegutsemises konkurentsi, vaid võimalust olla tugevam, nähtavam ja saada kokkuvõttes paremaid tulemusi. Olen Mirjamiga koostööd teinud juba peaaegu kümnekonna aasta jooksul ja tean, et tal on olnud ka väga raskeid hetki, aga kunagi pole ta nina norgu lasknud, vaid on alati leidnud võimaluse, kuidas edasi minna.

PERSOON

Uus pood Haapsalus

ätiku Talumeierei toodangut saab osta eeskätt Haapsalust ja Pärnust. Eelmise aasta lõpus avati Haapsalu Läänemaa OTT-i ehk võrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale talupood. Poodi ei ole neil kedagi tööle palgatud, vaid nad on ise kordamööda müümas. Mirjam on ka Pärnumaa OTT-i üks eestvedajatest. Samuti kuulub ta Talumeiereide Liidu juhatusse. Tänu Talumeiereide Liidule saavad selle liikmed käia õppereisidel teistes maades. Need reisid on nii õpetlikud kui ka innustavad. Mirjam meenutab reisi Prantsusmaale, kus peaaegu igas külas tegutseb mitu talumeiereid. Ja nad

Mätiku Talumeierei tootevalik on lai ja nende mahe või sai konkursil „Parim mahetoode 2018” II koha.

ei tooda mitte turistidele, vaid kohalikud elanikud ise söövadki iga päev sealset toodangut. Mirjam räägib, et Mätiku Talumeierei klientide seas moodustavad kaks suuremat rühma pensionärid, kes veel mäletavad ehtsa talutoidu maitset, ja noored emad, kes tahavad pakkuda oma lastele parimat. Ka Mirjami enda lapsed peavad koduõuel tegutseva meie-

rei toodangust lugu. Eriti hinnas on lisaks joogijogurtile käsitööna valminud kohukesed, mis kaovad kausist imeruttu. Kõht täis, lähevad suuremad lapsed õue. Ei ole vaja, et ema nendega mänguväljakul istuks, kogu ümbrus ongi mängumaa. Peagi kaovad lapsed vaateväljast, aga kui piisavalt valjult hõigata, annavad nad kohe teada, kus parasjagu tegutsevad.

REKLAAMTEKST

SÄÄSTAME

PÕLLUMEHE AEGA JA RAHA

Pinnase stabiliseerimine injekteerimismeetodil sai alguse 40 aasta eest Soomes. Toona otsiti lahendust, kuidas stabiliseerida viltuvajunud küüni seina ilma pinnast lahti kaevamata ja vundamenti avamata. “Selline lahendus õnneks lõpuks ka leiti,“ kirjeldab URETEK Baltic OÜ tegevjuht Roman Reiner-Latõšev patenteeritud tehnoloogia sündi. „1978. aastal stabiliseeriti injekteerimismeetodil esimene objekt ja tänaseks on URETEK-i ainulaadne meetod kasutusel juba 54 riigis üle maailma, olles suureks abiks ka Eesti põllumehele näiteks vajunud viljasalve või tootmishoone loodimisel,“ räägib Reiner-Latõšev. Stabiliseerimise käigus süstitakse pinnasesse spetsiaalselt URETEK-i poolt välja töötatud geopolümeere, mis pinnases süstides paisuvad ning tihendavad selle tagajärjel hoone aluspinnase, täidavad tühimikud ning võimalusel isegi tõstavad omale kohale tagasi kõik vajunud betoonplaadid, muud ehitised ja nende osad, mis vahetult maapinnale toetuvad. Kuna iga objekti jaoks tuleb leida unikaalne lahendus, teevad insenerid põhjaliku eeltöö: tuleb otsustada, kust nurgast vajunud ehitise stabiliseerimist ja tõstmist alustada ning kuhu suunda seda liigutada. „Meie meetodiga on igapäevatöö häirimist kliendi jaoks vähem ja ta saab oma tavapäraste tegemistega edasi minna just nii, nagu plaanitud on,“ nendib Reiner-La-

tõšev. Usaldust tõstab kahtlemata ka see, et maailmas on URETEK-il üle 150 000 suurobjekti. Lisaks veel suur hulk väiksemaid objekte ja eraklientide eramuid. Ainuüksi Baltikumis on meie meetodiga viimase 2,5 aasta jooksul stabiliseeritud enam kui 300 objekti.“ Laborid, ülikoolid ning riigiasutused üle maailma on väljastanud sertifikaate, mis tõendavad URETEK-i meetodi toimivust ning ohutust keskkonnale: muuhulgas on URETEK-il ette näidata tunnistus Tampere ülikoolist Soomest, samuti tunnustused Itaaliast ja Inglismaalt, meetodit on testitud nii Ameerikas kui Hiinas, ettevõttel on nii Saksamaa TÜV kui Bayeri keskkonnaohutussertifikaat. „Kuna lahendus on keskkonnasõbralik, oleme stabiliseerinud ka veetammisid ja segu võib pumbata isegi põhjavette,“ lausub Reiner-Latõšev. Mis on kliendi jaoks suurim üllatus? „Kui pinnase stabiliseerimine kõlab loogiliselt, siis meie väide näib väikese imena, et suudame pinnases oleva objekti tagasi vajalikule kõrgusele tõsta,“ kirjeldab Reiner-Latõšev. „Alavere viljasalvede juures tõstmist lõpetades kutsuti kõik objektil olevad mehed tehtut uudistama ning tulemust nähes laskus üle platsi uskumatust väljendav tunnustav vaikus.“ Kuna pumbatav aine on vetthülgav, sobib seda kasutada ka õlidest või hapetest läbiimbunud keskkonnas: meetodit on kasutatud näiteks raudteedepoode stabiliseerimisel.

Abiks põllumehele. Näiteid Eestist: Silohoidla stabiliseerimine Baltikumi piimafarmis Silohoidla rennid ei juhtinud silomahla korrektselt – selle korrektse kogumisanumasse kogumise asemel toimus renni liitekohtadest happelise silomahla leke pinnasesse ning kõrvalasuvale põllule. „Meie ülesandeks oli leida lahendus, et leke ühenduskohtadest peatada,“ kirjeldab ettevõtte Baltikumi tehniline direktor Jarmo Luht. „Kohapeal uurides selgus, et silomahl oli ka betoonrennid n-ö tühjaks söönud ning rennide tagused vajasid parandamist. Lekkest tingituna olid betoonplaadid vajunud ning liidetesse tekkisid murdekohad.“ Lahendusena täideti rennide tagused URETEK-i meetodil, pritsides pinnasesse paisuvaid geopolümeere, mis peatasid lekke. „Oleme täheldanud, et nii mõnegi uue betoonpinna jaoks kipub silohoidla pH-tase olema liig: hape sööb läbi betooni, sellest saavad aga alguse lekked ja vajumised,“ kirjeldab Jarmo Luht. Vao Agro OÜ lüpsihalli põranda stabiliseerimine Objekti põrandad oli kahelt poolt keskele kaldu projekteeritud, et kogunevat virtsa keskele juhtida. Paraku põranda vajudes õige kalle kadus ja virts kogunes seinte äärde.

„Siinkohal suutsime URETEK-i meetodil põranda stabiliseerida ja tõstsime selle tagasi õige nurga alla, kuigi ajaaken tööde teostamiseks oli maksimaalselt 4 tundi ning pidime arvestama lüpsiaegadega. Oleme rahul, et ettevõtte igapäevatööd segati minimaalselt ning tavapäraste lüpsiaegadega probleeme ei tekkinud,“ nendib Luht. Alavere viljasalve stabiliseerimine Alavere viljakuivati ja viljasalve näol on tegu PõhjaEuroopa kõrgeima viljasalvega. Et objekt sügiseks valmis saada, tuli ehitamisega alustada talvel ja nii kaevati üles jäätunud pinnas. Paraku ei tihendatud tagasitäidet piisavalt ning kaks ehitusjärgus viljasalve põhja ning vastuvõtupunker vajusid ära. „Kui objektiga tutvuma läksime, olid viljasalved juba püsti pandud, need olid vajunud 50 mm ning vastuvõtupunker 60mm. Objekti õigesse asendisse tõstmiseks kulus 6 tundi, kusjuures klient ei pidanud sel ajal muid ehitustöid katkestama,“ kirjeldab Jarmo Luht, kelle sõnutsi on talvel tehtud põhjade puhul analoogseid probleeme ilmnenud mujalgi Eestis ning Baltikumis. Alternatiivne võimalus vajunud salve otseks seadmiseks oleks olnud selle mahavõtmine ja uued betoonitööd, mis aga oleks tähendanud liigset ajakulu ning viljasalv poleks õigel ajal valminud. Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii ning pinnasesse süstitava materjali enda garantii on 10 aastat, samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni. „Laborikatsena on korraldatud ka nn kiirendatud kunstlik vanandamine, kust ilmnes, et materjal peab vastu vähemalt 150 aastat,“ lubab Reiner-Latõšev.

Injekteerimismeetod Esmalt uuritakse pinnasetingimusi, et teha kindlaks, kui sügavale tuleb geopolümeeri suruda ja milliseid takistusi võib pinnases ette tulla. Seejärel puuritakse maapinda näpujämedune auk, kust viiakse toru vajalikule sügavusele. Läbi toru pumbatakse pinnasesse URETEK-i poolt väljatöötatud geopolümeeri, mis paisudes tihendab pinnase nn laialisurumise meetodil. Kuna URETEK-i ainetel on tugev paisumise jõud, on võimalik vajunud pind või ehitis tõsta tagasi soovitud kõrgusele. Protsessi teostatakse tsüklite kaupa ja samal ajal ehitist ning ümberkaudset pinnast hoolikalt lasermõõdikutega jälgides.

Paisumisprotsess võtab aega mõnikümmend sekundit ning kivistunud mass saavutab 10 minutiga 90% oma tugevusest. Lõplik tahkumine toimub 24 tunni jooksul. Ainuke piirang meetodi kasutamisele on nn majanduslik otstarbekus: on käestlastud objekte, kus mõistlikum on lammutada. Pinnasevormidest tingituna töö tegemata ei jää. Ettevalmistustöödeks objektil, injekteerimiseks ja materjali kuivamiseks kuluvad vaid mõned tunnid – teiste meetodite puhul läheb selleks päevi või isegi nädalaid. URETEK-i süsteemid võimaldavad betoonplaate täpselt joondada ja loodida, tõstes plaadi tagasi sinna, kus need peavad olema ja siis neid uuesti toestades.

URETEK BALTIC OÜ PÄRNU MNT. 160F TEL: +372 506 5959

E-POST: info@uretek.ee

K AU BAN DUS

Tootjad seljatavad ebaausad kauplemistavad Läbirääkimistel kaupmeestega nõrgemat positsiooni trotsinud tootjad on saavutamas võitu. Enam pole kaupmeestel pääsu – paljud praktikas kasutusel, tootjate jaoks ebameeldivad kaupmeeste kombed peavad hiljemalt kahe aasta pärast olema Eestis seadusega keelatud. TANEL RAIG AJAKIRJANIK

17. aprillil avaldati Euroopa Liidu Teatajas ebaausate kaubandustavade direktiiv. See tähendab, et Eestil on 24 kuud aega, et direktiiv kohalikku seadusandlusse üle võtta – 2021. aasta aprilliks peab see tehtud olema ning kohaldama peame direktiivi hiljemalt 2021. aasta oktoobrist. Tootjad on viimased aastad üha valjuhäälsemalt pead tõstnud ja kurtnud kaupmeeste ahistavate tingimuste üle. Nende väitel sunnivad müügipinda omavad kaupmehed neile peale ebamõistlikke leppetrahve ja ootamatuid lisakulusid, samal ajal ise kauba eest maksmisega trikitades. Aastaid on tootjad taolist tegevust üritanud Eestis seadusandlikul tasandil keelustada. Seni tulutult. Päästjaks osutus Euroopa Liit (EL), kus koostati direktiiv, milles loetletakse 16 ebaausat kauplemistava, mis keelustatakse. Liikmesriikidel pole valikut, kõik peavad keelud üle võtma, sealjuures võib iga liikmesriik ni14

mekirja muuta veel rangemaks, kuid mitte lahjemaks. Kaupmeestele pandavad keelud on justkui tootjate unistuste täitumine. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna nõunik Meeli Lindsaar on uue direktiiviga ilmselgelt rahul. Kui algses Euroopa Komisjoni ettepanekus oli tema väitel keelatud kaubandustavadena loetletud vaid kaheksa tava, siis Euroopa Liidu Nõukogus muutus liikmesriikide läbirääkimiste käigus loetelu pikemaks ja konkreetsemaks. „Kõige olulisem, et Eestis enim kasutatavad praktikad on direktiivi loetelus nimetatud,“ nendib Lindsaar. Suuremad ei tohi enam väiksematele liiga teha Direktiivi ülevõtmiseks Eesti seadusandlusesse alustab maaeluministeerium konsultatsioone tarneahela erinevate osapooltega. Seda tegevust juhtima hakkava maaeluministeeriumi põllumajandusja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk juhib tähelepanu, et direktiivil on üks oluline nüanss – see kaitseb ainult väikse-

maid suuremate eest. Ehk näiteks tarnija, kelle müügitulu on kuni 2 miljonit eurot aastas, on kaitstud ostja eest, kelle müügitulu on üle 2 miljoni euro aastas ning tarnija, kelle müügitulu on 150–350 miljonit aastas, on kaitstud ostja eest, kelle müügitulu ületab 350 miljonit eurot. Tikk ütleb, et läbirääkimispositsiooni erinevused, mis on vastavuses majandusliku sõltuvusega ostjast, toovadki tõenäolisemalt kaasa olukorra, kus suured ettevõtjad sunnivad väiksematele ettevõtjatele peale ebaausaid kaubandustavasid. Dünaamiline lähenemine, milles võetakse aluseks tarnija ning ostja suhtelist suurust, peaks Tiku ütlusel võimaldama paremat kaitset ebaausate kauplemistavade eest nendele ettevõtetele, kes seda kõige enam vajavad. „Peamine muudatus, mille see osapooltele kaasa toob, on kohustus oma senised praktikad ja lepingud üle vaadata ning tagada, et endast nõrgema positsiooniga toidutarneahela tarnijale ei surutaks peale keelatud kaubandustavasid,“ leiab Tikk. Kuid on veel üks oluline muu-

Hea teada

tus, mis peaks tagama, et kõik ka päriselt toimima hakkab. Euroopa Liidu uuringutest on selgunud hirmufaktori olemasolu, mille tõttu tootjad pelgavad ostjatega seotud probleeme avalikult tõstatada või oma õiguste rikkumisi vaidlustada. Kardetakse kättemaksu. Direktiivi rakendamisel määratakse riiklik asutus, kellele tarnija võib esitada kaebuse, kui tunneb, et tema peal on rakendatud ebaausaid kaubandustavasid. Hirmufaktori välistamiseks on asutusel kohustus hoida saladuses kaebuse esitaja identiteeti. „See ei tähenda, et konfidentsiaalsus kehtib menetluse lõpuni, kuna ka ostja menetlusõigused peavad olema kaitstud,“ lisab Tikk. Kodumaine hea tava pole (veel) suutnud olukorda muuta Tegelikult tehti Eestis katse siluda suhteid tarneahelas kirjapandud reeglite järgi juba eelmisel aastal. Eesti Kaupmeeste Liit, Toiduliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja neutraalse osapoolena Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kirjutasid mullu alla toiduai-

nete vertikaalse tarneahela heade tavade dokumendile. Tiku hinnangul on tegemist põhjalikuma dokumendiga, kui EL-is vastuvõetud direktiiv. Hea tava kirjeldab 45 ebaausat ning 40 ausat tava, millest pooled peaksid lähtuma, et tarneahelas oleksid läbirääkimispositsioonid tasakaalus. Erapooletu järelevaataja roll usaldati kaubanduskojale, kelle poole võib pöörduda kaebusega, kui kaebaja arvates on hea tava kokkuleppega liitunud ettevõte rikkunud kokkulepitud tavasid. Kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras kinnitab, et seni ei ole nendeni jõudnud ühtegi kaebust seoses heade tavade rikkumisega toiduainete tarneahelas. Kuid ta lisab, et enne heade tavadega liitumist sõlmitud leping tuleb ettevõtetel kooskõlla viia aasta jooksul. Kuna paljud ettevõtted liitusid heade tavade dokumendiga eelmise aasta mai lõpus, siis Udrase ütlusel rakenduvad ka head tavad täies mahus alles tänavu mai lõpus. Koja veebilehel olevas heade tavade kokkuleppe allkirjasta-

Euroopa Liidu direktiiv keelustab ebaausad kauplemistavad Ostjal on keelatud: tasuda kiiresti riknevate põllumajandus- ja toidukaupade (edaspidi: kaubad) eest hiljem kui 30 päeva jooksul; tasuda muude kaupade eest hiljem kui 60 päeva jooksul; tühistada kiiresti riknevate kaupade tellimused vähem kui 30 päevase etteteatamisega; muuta ühepoolselt tarnelepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedinõuete, maksetingimuste, hindade või teatud teenuste osutamisega; nõuda tarnijalt tasusid, mis ei ole seotud tarnija kaupade müügiga; nõuda tarnijalt tasusid kaupade raiskumineku eest, mis on toimunud ostja ruumides, kuid mitte tarnija hooletuse või süü tõttu; keelduda kirjalikult kinnitamast ostja ja tarnija vahel kokku lepitud tarnelepingu tingimusi, kui tarnija on kirjalikku kinnitust nõudnud; ebaseaduslikult avaldada või kasutada tarnija ärisaladust; nõuda tarnijalt kompensatsiooni tarnija toodete müügiga seotud kliendikaebuste läbivaatamise eest, kuigi kliendikaebuse põhjus ei ole tarnija hooletus või süü; ähvardada tarnijat kaubandusliku kättemaksuga, kui tarnija kasutab oma lepingulisi või seaduslikke õigusi. Kui tarnelepingus ei ole selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud, on ostjal keelatud: hüvitist maksmata tagastada tarnijale müümata jäänud kaubad; nõuda tasu tarnija kaupade turule viimise, ladustamise, väljapanemise või kaubaloetellu lisamise eest; nõuda ostja poolt müüdavate kaupade müügiedenduse, reklaamimise ja turustamise kulude kandmist; nõuda tarnijalt tarnija kauba müümisega seotud ruumide kohandamiseks tehtud tööjõukulude kandmist. Allikas: maaeluministeerium

K AU BAN DUS nute nimekirjast nähtub tõepoolest, et enamik ettevõtteid on liitunud 2018. aasta aprillis ja mais. Kuna liitunute nimekirjas on aga vaid 43 ettevõtet, näitab see, et katusorganisatsioonid on pärast suurt tööd hea tava kokkuleppimisel jätnud selle unarusse ega pole suutnud seda ettevõtete hulgas piisavalt teadvustada. Kaubandussektorist on küll dokumendile alla kirjutanud viis suurimat jaeketti – COOP, Maxima, Prisma, Rimi ja Selver, mis moodustavad 80% jaekaubandusturust, kuid just tootjate osas jääb turu kaetus tagasihoidlikuks. Tikk ja Lindsaar tarneahela hea tava toimimises eriti lootusrikkad ei olegi. Nad nendivad, et seni ei ole heast tavast suurt abi olnud, sest endiselt leidub ostjaid, kes oma positsiooni kuritarvitavad. Lindsaare sõnul oli dokumendi koostamise positiivne külg selles, et tarneahela erinevad osapooled tulid ühise laua taha ning pooled said rohkem teada teineteise probleemidest ja soovidest. Paraku on tarneahela hea tava dokumendis puudu see, mis saab olema direktiivist lähtuvas seadusaktis – paragrahvid, mis koordineerivad paika pandud reeglite täitmise järelevalvet. Hea tava on täienduseks võlaõigusseadusele (VÕS) ja selle seadusega on Lindsaare kinnitusel võimalik enamikule probleemidele leida kohtus lahendus. „Kuid kohtusse minek on kulukas ja aeganõudev ning peale kohtus saadud võitu on suhted kaupmehega suure tõenäosusega rikutud,“ nendib Lindsaar. „Kuigi VÕS ütleb, et allkirjastatud hea tava on õiguslikult siduv, siis ilma sunnimehhanismita see ei toimi ega hakkagi toimima.“ EL-i direktiiv aga loob kontrollisüsteemi, mis annab lootust, et kehtestatud reegleid hakatakse järgima. Kõige olulisem lüli ongi 16

Ebaausate kauplemistavade direktiiv toob tõenäoliselt kaasa erinevaid probleeme, kuna põhimõtted on vastu võetud mõjude analüüsita ja seaduse rakendamisel reaalses elus tulevad need läbimõtlemata kohad välja. Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liit

määratav riiklik asutus, mis teeb järelevalvet ning sellele asutusele võib tarnija esitada kaebuse anonüümselt. Lindsaare hinnangul peaks see julgustama tarnijaid oma probleemile lahendust leidma. „Probleemi võib tõstatada ka kolmas osapool, näiteks tarnija katusorganisatsioon, kes võib kaebust esitades esindada ka mitut oma liiget ilma nende nimesid nimetamata,“ loetleb Lindsaar veel võimalusi, mis peaksid aitama kaasa ebaausaid kaubandustavasid keelustava seaduse toimimisele. Kaupmehed ennustavad probleemide tekkimist Tootjate esindajatele vastandub Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, kes Euroopa Liidu uuest direktiivist sugugi vaimustatud ei ole. „Ebaausate kauplemistavade direktiiv toob tõenäoliselt kaasa erinevaid probleeme, kuna põhimõtted on vastu võetud mõjude analüüsita ja seaduse rakendamisel reaalses elus tulevad need läbimõtlemata kohad välja,“ hoiatab Peil. Ta toob näitena 60-päevase maksetähtaja nõude jookidele. Kuid jook võib laos ostu oodata mitu kuud. Samuti nimetab ta kaupmeestele tekkivat kohustust mitmesaja lepingupartneriga ka-

hepoolselt kokku leppida tarneaadressi muudatused, kui mõni pood on remondis. Peili kinnitusel olid tehnilised muudatused, nagu tarneajad ja kaupluste sulgemised, olnud lihtsalt jaeketi teavitused tarnijale ja pole nõudnud lepingulisi muudatusi, mida peab eraldi läbi rääkima. Peili ütlusel võivad sellised kohustused olla koormavad mõlemale lepingupartnerile ja on ebatõenäoline, et keegi neist kasu saab. Peil ei usu, et direktiivi ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse midagi enam väga muudetakse, sest tegemist on üle-euroopaliste harmoniseeritud nõuetega. Siiski teeb kaupmeeste liit analüüsi, et kitsaskohad maaeluministeeriumile välja tuua. „Loodetavasti saab neid arvestada, et Eesti seadusandluses ebapraktilised kohad, millest ka põllumehed ei võida, ära parandada,“ loodab Peil. „Kuna direktiivi alusel vastu võetav seadus on õiguslikult siduv ning see piirab ostjate tegevust, on nende vastuseis arusaadav,“ kommenteerib Janeli Tikk kaupmeeste hoiakut uue direktiivi suhtes. Ta vastab Peili kriitikale ebamõistlike maksetähtaegade kohta, et suurel ostjal on võimalus oma laovarusid optimeerida, kuid temast majanduslikus sõltuvuses oleval tarnijal sõltuvad võimalused jätkusuutlikult toota tihti sellest, millal ta müüdud partii eest tasu saab. Tikk jääb kindlaks seisukohale, et tarnijate ja ostjate suhtluses on praegu probleemid, kuna ostjate läbirääkimisjõud on suurema osa põllumajandus- ja toiduainete tootjatest tugevam. Direktiivis sätestatud 16 ebaausat kaubandustava koos heade tavade dokumendis nimetatud 45 ebaausa ning 40 ausa tavaga peaksid Tiku kinnitusel looma võimalused tarneahela erinevate osapoolte läbirääkimispositsioonide tasakaalustamiseks.

Kommentaar:

Ebaausad kauplemistavad viivad tootjate kauba poelettidelt

SIRJE POTISEPP

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU JUHATAJA

arbija ei aima, kuidas kujuneb tema kodupoe kaubavalik ja miks ühtäkki ei ole seal enam temale harjumuspäraseks saanud toodet. Loogiline oleks ju arvata, et tootel polnud piisavalt ostjaid ja seepärast võeti see müügist maha. Kuid alati ei ole asjad nii. Konjunktuuriinstituudi uuringud on näidanud, et suur osa Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest on puutunud kokku ebaausate kauplemistavadega. Sama on kinnitanud ka Toiduliidu liikmete seas tehtud küsitlus. Kusjuures erine-

vad kaubandusketid käituvad vägagi erinevalt. Nii ei ole toidutootjatele võõrad olukorrad, kus kauplusekett loobub toote müügist mitte halbade müüginumbrite pärast, vaid erinevatel muudel põhjustel. Näiteks võib toidutootja avastada end ühtäkki olukorrast, kus kaupmees lubab maksta toote eest väiksemat hinda, kui alguses kokku lepitud, ja seda isegi tagasiulatuvalt. Iga väiksemagi tarnehäire eest trahvitakse tootjat ebaproportsionaalselt suurte trahvidega. On isegi olnud näiteid, et kui tarne hilineb 15 minutit, võidakse selle eest trahvi küsida 3000 eurot. Sageli ei saa toetuda kirjalikele lepingutele. Neid pole sõlmitud, sest üks pool on keeldunud. Või kui leping sõlmitakse, siis käivad lepingueelsete läbirääkimiste juurde ähvardused, et saada endale sobivamaid lepingutingimusi. Sageli ei aita ka lepingust, sest lepingutingimuse ühepoolne või tagantjä-

rele muutmine on praktikas kahjuks reaalne. Samuti ärisuhte ühepoolne lõpetamine ette teatamata või põhjendamatult lühikese tähtajaga ning põhjuseta. Kurioosne, kuid tõsi on olukord, kus rikkumise korral on leppetrahvi kohaldamise õigus vaid ühel lepingupoolel. Kaupmees kehtestab ühepoolselt reklaami rahastamise nõudeid, kuigi tootjaga pole see eelnevat kokku lepitud. Samuti nõutakse tootjalt tasu teenuste eest, mida ei ole osutatud ega tellitud või mis ilmselgelt ei vasta teenuste hinnale. Kõigele sellele lisanduvad veel ka ebamõistlikult pikad arvete maksmise tähtajad. Sellises olukorras pole imestada, et tootja tunneb end kaitsetult kaupmehe meelevallas ja tal ei jäägi muud üle, kui anda alla ja loobuda oma toodete müümisest selles kaupluses või ketis. Aga kui loobumine ei ole võimalik, siis tuleb tootjal täita kaupmehe seatud tingimusi.

Küsimus: Kas olete kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega?

ERIKA PÄÄBUS

ANDRE JUUSTUFARMI PERENAINE

eil ei ole probleeme jaekettidesse oma toodete müügile saamisega ega sealsetel riiulitel olemisega. Alguses oli muidugi raske oodata maksetähtaega 45 päeva (see on jaekettide kaupa erinev), kuid nüüd on meil õnneks

raha laekumine pidev. Oleme kaupmeestega alati saanud mõistlikult suheldud. Kui meile leping ei sobi, siis me lepingusse ei lähe. Kindlasti võivad lepingutingimuste sobimatusel olla erinevatel juhtudel erinevad põhjused, olgu siis tootest või tarbijagrupist tulenevalt. Meie toode ei ole kiiresti riknev ja mõlemad osapooled saavad olla paindlikud. Olen teadlik ka tarneahela hea tava kokkuleppest, kuid meil ei ole olnud probleeme ka enne seda kokkulepet.

MERMI KANGUR

FREEZEDRY OÜ JUHT

ks jaeketid jäävad jaekettideks ja tihti tuleb ette, et keti sisseostja ei usu tootjat. Kui sisseostjale ikka vaarikas ei maitse, siis pole lootust, et ta sellest valmistatud toote sisse võtaks. Sa võid sisseostjale arvandmete põhjal mida iganes väita, seda ei võeta arvesse. 17

TOETUS

Uus võimalus investeeringutoetust taotleda HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Järgmise aasta alguses avatakse täiendav taotlusvoor maaelu arengukava (MAK) meetmest 4.1 investeeringutoetuse taotlemiseks. Selle põhjus on asjaolu, et varasematest voorudest on loobumiste ja projektide odavnemise tõttu raha kasutamata jäänud. Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk selgitas, et meetmes 4.1 on plaanis täiendav taotlusvoor järgmise aasta alguses ja eelarveks on esialgu umbes 11 miljonit eurot. „Meetme tingimusi on plaanis muuta selliselt, et tagada vahendite maksimaalne kasutamine käesoleva programmiperioodi lõpuks,“ lisas Tikk.

Ta selgitas, et üks olulisim muudatus on liisingumaksete abikõlblikkuse maksimaalse tähtaja lühendamine. „Praegu kehtiva määruse kohaselt peab investeeringuobjekti omandiõigus, mis soetatakse liisingut kasutades, üle minema toetuse saajale kuni viie aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembril. Võttes arvesse, et järgmine meetme 4.1 taotlusvoor toimub 2020. aasta alguses, siis edaspidi peab investeeringuobjekti omandiõigus toetuse saajale üle minema kolme aasta jooksul,“ mainis Janeli Tikk. See muudatus tuleneb sellest, et käimasolev programmiperiood hakkab lõppema ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused peab PRIA välja maksma enne 31. detsembrit 2023.

Hea teada Maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ kogueelarve on 143 179 400 eurot. Toetust saavad taotleda põllumajandustootjad põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Seni on toimunud kuus taotlusvooru ja huvi investeeringutoetuse vastu on suur. Näiteks viimases taotlusvoorus esitati 477 taotlust kogusummas üle 50 miljoni euro. Eelarve oli aga 22, 5 miljonit eurot. Täiendav taotlusvoor tuleb 2020. aasta alguses, selle eelarve on umbes 11 miljonit eurot.

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

TEID AME OOT MESSIL MAAVP-26

Kontakt Indrek 504 1986, Keit 5366 9656, info@talutehnika.ee, www.talutehnika.ee Peetri Talutehnika OÜ asub: Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, 63508 Põlvamaa

MIS MAKSAB KATUS?

Oma kOdu katusele saad

ÜHe mINutIGa pakkumIse www.ruukki.ee/mismaksab

NB! Arvutisüsteemi poolt automaatselt koostatud pakkumine on ligikaudne ja pole käsitletav tellimuse alusena.

TEHNIKA

MAAMESS

Põllutehnika väljanäitus AIN ALVELA

AJAKIRJANIK

aamess on aastakümneid olnud Eestimaa suurim põllutehnika väljanäitus. Mess on aasta-aastalt nii eksponente kui ka külastajaid kogunud ja miski ei näita, et tegu oleks hääbuva üritusega – mullu käis väljapanekutega tutvumas suisa 44 305 inimest. Viimastel aastatel veetakse bussidega soomlasi messile, agaralt käivad uudistamas ja maad kuulamas ka lätlased. Kuigi mõned räägivad, et Maamess on muutunud pigem kogupereürituseks või laadaks, selle asemel, et olla spetsialistidele kontaktide vahetamise paik. Sestap on ka ettevõtteid, mille juhtkond on otsustanud Maamessil enam mitte osaleda. Põhjuseks argument, et kunagi tehnikamüüjatele oluline kanal klientideni jõudmiseks on ajale jalgu jäänud ning ei täida enam seda funktsiooni, mis algselt eesmärgiks seati ja mis agrotehnika maaletoojatele ennekõike oluline. Oilseeds tänavu messile ei lähe Nii märgib Oilseeds Tehnika tegevjuht Imre Vilt, et Oilseeds langetas juba eelmisel aastal otsuse – 2019. aastal ettevõte Maamessil ei osale. Samuti jäeti vahele 2017. aasta, küll aga osaleti mullu. Kas tu-

levikus seda veel tehakse, seda ei tea Vilt praegu öelda. „Oleme seisukohal, et Maamess on ennast ammendamas selles võtmes, nagu see üritus kunagi loodi. Tänapäeval ei ole mess enam koht, kus osalejad loovad ärikontakte ja sidemeid. Pean silmas suuremaid põllumajandustehnika maaletoojaid,” selgitab Imre Vilt. Tema hinnagul on Maamessist praeguseks saanud laat, mis on Tartu Näituste aasta suurprojekt ja nende huvi on loomulikult iga ruutmeeter maha müüa ning võimalikult palju piletitulu teenida. Imre Vilt ei pane seda korraldajatele pahaks, kuid nendib, et paraku pole see üritus enam tehnikamüüjatele atraktiivne. Konkureeriv aastanäitus Eeloleval sügisel on Oilseeds plaaninud osaleda Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel (nn EPAmess). See toimub 31. oktoobril ja 1. novembril Tartus Eesti Rahva Muuseumis ning messi korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. EPA 2019 tutvustab ennast kui uue põlvkonna väljanäitust, mis ühendab endas ärikülastajale suunatud messi, kõrgel tasemel seminariprogrammi ja lõikuspeo ning mille keskmes on ettevõtja ja tema vajadused. Ent arvatagu mida tahes, esinduslikku tehnikat leidub Maamessil ka tänavu külluses.

Keskliigendiga kompaktne laadur Castloader. Foto: Castloader Maamessi välialal esitletakse mitmesugust suudavad sellist raskust kergitada kuni 2,8 põllutehnikat – nii traditsiooniliselt häid meetri kõrgusele. Põhiliste kasutusaladena müügiartikleid kui ka uudistooteid. Üks viipakub Karmo Karrik välja põllumajanduse, mastest on Itaaliast pärit keskliigendiga talu- ja farmitööd ning kommunaaltööd. kompaktlaadur Castloader, mida siinmail „Kui sageli kipuvad sellised väikesed laavarem veel müüdud pole. Küll on Eestis durid jääma ilma kabiinita, siis sellele tüübiüsna populaarsed mõne teise tootja sama le paneme kliendi soovil peale ka kabiini,” tüüpi väikelaadurid. kinnitab Karrik ja lisab, et ka kabiiniga vaAgroproff OÜ müügijuht Karmo Karrik rustatud tõstukist on väga hea vaade otse märgib, et tegemist on oma mõõtmetelt kopa kohale. iseäranis kompaktse, hästi manööverdava Karrik mainib, et itaallastel on valmis ka ja igale poole mahtuva väikese laaduriga, Castloaderi elektrimootoriga variant. Neist mil oma mõõtmete kohta hea tõstejõud. esimesed on juba ka messidele jõudnud, Eestisse jõuavad Castloaderid mootori aga üht-teist on veel vaja paika timmida, võimsusega 23 ja 25 hj, nende tõstejõud enne kui need saab lõpuks masstootmijääb vahemikku 600–900 kg ning nad sesse lasta. Loomaveohaagise saab madalaks, n-ö kõhu peale alla lasta. Foto: Dinapolis Viimasel aastal-paaril on põllumeeste seas sust astmest ei kipu loomad üles hüppanõutud kaubaks saanud loomaveohaagima, vaid keeravad otsa ringi,” kirjeldab Sihv. sed ning hüdrauliliste külgedega mada„Selle haagise puhul on see mure lahenlad suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga haadatud, haagise saab n-ö kõhu peale maha gised heina- ja silopallide veoks. OÜ Flint lasta. Oleme neid juba viis aastat müünud Kaubandus toob messile Leedu firma ja eriti popiks on see muutunud viimasel Dinapolis tootevalikust nii ühte kui ka teist. paaril aastal.” Loomaveohaagised on 5,5– Flint Kaubanduse juhataja Jaan Sihv mär10 meetri pikkused, standardvarustuses on gib, et leedukate loomaveohaagised on palju lisasid, lubatud kiiruseks on 40 km/h. erilised madala laadimiskõrguse poolest – Palliveoks on ette nähtud 7–10,5 meetri pikhaagise saab hüdraulika abil sedavõrd alla kused platvormhaagised kandejõuga 14 ja lasta, et loomadel jääb haagisele minekuks 20 tonni, mis on varustatud hüdrauliliselt ületada vaid 20 cm kõrgune aste. suletavate külgedega. Tänu sellele ei ole „Tavaliselt peab loomade haagisele saamivaja pallide haagisel hoidmiseks eraldi kinseks väikest estakaadi kasutama, sest järnitusrihmu. Uus teleskooplaadur. Foto: Kramer Baltic Agro Machinery müüdavast ja Maamessil esitletavast kraamist tõstab turundusjuht Ulvi Kullerkupp esile teleskooplaaduri Kramer KT407. Tegemist on vastse mudeliga Krameri teleskooplaadurite seas, mille juhiabisüsteemiga saab kopa-, virnastamis- või manuaalrežiimi ette salvestada ja vähendada masina juhtimisel rutiinseid töid. Selline juhiabisüsteem takistab ka koormate ohtlikult suureks muutumist ja masina pikisuunas ümberkukkumist. Teleskooplaaduril Kramer KT407 on uudne, ruumikas ja ergonoomiline kabiin, milles on hea nähtavus ning 7-tolline värviline ekraan näidikute ja masina info kuvamiseks. Funktsioonide käsitlemine käib

pöördlüliti abil. Standardvarustusse kuulub käigukasti hüdrostaatiline ülekanne (masina maksimaalne kiirus 30 km/h, lisavarustuses saadaval ka 40 km/h võimaldav käigukast). Masina tööhüdraulikal on kolm kiirust – vastavalt tööoperatsioonidele on võimalik muuta noole liikumise kiirust.

Hea teada Maamess toimub 25.–27. aprillini Tartu messikeskuses. 12 riigist 480 eksponenti. Toimuvad põllumajandusnäitus, puidutöötlemis- ja metsandusnäitus, aiandusnäitus ning toidumess, samuti seminarid.

TEHNIKA

Universaalne maamehe traktor Kubota M5111 ja tema võimsam kaaslane Kubota M135GX. Fotod: Stokker AS Stokker näitab Maamessil muu hulgas mises ette tulevate tööde tegemiseks. AS-i jalt, aga juba võimsamast klassist Kubota kahte Kubota traktorit, mis mõlemad mõel- Stokker põllumajandusmasinate ja -seadM135GX. Sel on hüdrauliline esisilla vedrusdud väikese või keskmise suurusega agmete divisjoni direktor Kristo Busch märtus ja kahekiiruseline esisild, mis võimaldarofirmadele. Üks on M5001 seeriast, teine gib, et sel traktoril on oma klassi parim vad saavutada väikese pöörderaadiuse ja kuulub juba nõksa vägevama MGX-seeria pöörderaadius. Madalate ülalpidamiskulutänu sellele ka hea manööverdamisvõime. esindajate sekka. dega Kubota M5111 on varustatud hüdrauliLäbivust suurendab kõrge kliirens. Esimene neist, Kubota M5111 on tõeline talise reeversi ja nn käigupoolitajaga. Mõlema traktoriga saab kaasa viieaastase lutraktor, universaalne kõigi maamajapidaTeine traktor on samalt Jaapani toottehasegarantii.

VARUOSAD TRAKTORITELE JA PÕLLUTEHNIKALE CASE NEW HOLLAND JOHN DEERE MASSEY FEGUSSON KVERNELAND AMAZONE LEMKEN HORSCH VÄDERSTAD SIMBA

Rakvere, Rägavere tee 38 tel: +372 32 58 970

AGROPARTS OÜ info@agroparts.ee www.agroparts.ee

Kõige uuem Claasi kombain on Euro 5 mootoriga Tucano 450. Fotod: Claas Konekesko oma tehnikat Maamessi näituClaas Tucanol on kabiinis uus juhtkonsool seväljakule ei vii, küll aga on just samal ajal koos puutetundliku Cebise pardaarvutiettevõtte Tartu keskuses kliendipäevad. ga. Kombainile on lisatud säästlikkust tagaAjavahemikus 25.–26. aprillini saab seal tutvaid funktsioone, näiteks ülimadalate pöövuda näiteks Claasi kombainidega. retega tühikäigu režiim. Ka saab Tucanole Näha võib uusimate lahendustega Euro lisada varustust, mis oli varem saadaval ai5 mootoriga Tucano 450-t, mis on kõige nult Lexioni mudelitel, näiteks kallaku toluuem Claasi tehasest väljunud kombain. muimeja ja koormuse jälgimise automaati-

maksame sissemaksu sinu eest

Küsi pakkumine oma piirkonna müügispetsialistilt: Tanel Aru

Ivan Milinevitš

Ainar Pajo

Maikki Piilbak

Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa 530 93294

Virumaa, Järvamaa 511 8555

Tarmo Erlich

Tartu-, Viljandi-, Jõgevamaa 5918 2990

agri@stokker.com www.stokker.ee/agri

Lääne-, Harju-, Raplamaa 517 0965

Valga-, Võru-, Põlvamaa 5562 4067

ka, mis hoiab peksutrumlit kinni kiilumast. Madala kütusekulu juures on kombain saavutanud katsetel tootlikkuseks neli hektarit tunnis. Uuenduslik on ka järelveetav Lemken Vega taimekaitseprits. Vega on saadaval nii 3200-, 4200- kui ka 5200-liitrise mahutiga ning alumiiniumpoomiga, mille laius jääb vahemikku 15–30 meetrit.

Lely jätkab positiivse majanduskliima tingimustes kasvu robootika ja farmijuhtimise andmete vallas Märts 2019 – Lely on 2018. aastal saavutanud tugeva kasvu, tugevdades veelgi oma positsiooni piimafarmide robootika ja farmijuhtimise andmete juhtiva tarnijana. Sel aastal jõuti mitme suure saavutuseni, nagu näiteks ettevõtte 70. aastapäeva tähistamine, uue Astronaut lüpsirobotiga väljatulemine ja „tuleviku piimafarmi“ visiooni jagamine’ Lely tegevjuht Alexander van der Lely: „2018. aasta oli Lely jaoks väga hea aasta. Me tähistasime uhkusega oma 70. sünnipäeva ja samal ajal tulime välja ka mitme uue ja põneva tootega, nagu näiteks Astronaut A5, mis on end klientide juures tõeliselt edukana tõestanud. See andis meile tugeva 9%-lise kasvu kogutuluga 416 milj eurot*, mis tõestab, et tegime õige otsuse, müües oma söödavarumistehnika 2017. aastal ettevõttele AGCO Corporation ja kesken-

dudes ise täielikult robootikale ja farmijuhtimise andmetele. Samuti alustasime äritegevust uutel turgudel nagu Kreeka, Ungari, Taivan, Uruguai ja Argentiina. 2019. aasta suurem tellimuste hulk näitab jätkuvat huvi meie toodete vastu ning Lely kaubamärgi eelistamist.“ Oluline kasvupanus tuli Euroopast ja Aasiast, samas kui Põhja-Ameerika turg aeglustus veidi piimahindadega seotud probleemide tõttu. Lely uuenduslikkust farmide vallas toetab fakt, et investeeringud tootearendusse olid taas 6% aastamüügist. Tuleviku piimafarm 2018. aasta aprillis toimunud mastaapsel edasimüüjate üritusel „Lely tuleviku piimafarmi päevad“ esitles firma uut Lely Astronaut A5 lüpsirobotit ja uut Juno söötjat. Sel üritusel esitles Lely ka oma visiooni tuleviku piimafarmist, mis on kest-

lik, täisautomaatne, loodud lehmast lähtuvalt ja suunatud väljajätmisel põhinevale juhtimisele. Selles tulevases piimafarmis on kasutusel murrangulised uuendused, mille kallal firma praegu töötab, nagu sõnnikuringlus ja andmetepõhine otsuseid toetav tarkvara. Suurem keskendumine automaatsöötmisele 2018. aastal paigaldati 500. Lely Vector ja nüüd müüakse seda automaatset söötesüsteemi rohkem kui 25 riigis kogu maailmas. Augustis tuli välja uus Vectori versioon. See on erakordne saavutus, sest Lely on olnud automaatsöötjate turul aktiivne alles 2012. aastast, mis tõestab, et farmipidajad tunnustavad aina enam automaatsete söötesüsteemide väärtust. Farmide kohapealse piimatöötlusliini tutvustamine Veel üks 2018. aasta saavutus

oli uudse süsteemi tutvustamine, mis töötleb piima otse farmis ja mille nimeks on Lely Orbiter. See automaatne töötlussüsteem tegutseb ööpäevaringselt ja on loodud toidutööstuse rangeimate ohutusstandardite kohaselt. Süsteem käitleb piima otse lüpsirobotist kuni pudelini välja. Orbiteri kontseptsioon annab farmipidajatele uued võimalused oma piima turustamiseks ja toetab nende kestlikku tulevikku. Koos selle kohapealse piimatöötlussüsteemiga tutvustas Lely ka unikaalset Hollandi piimabrändi Mijn Melk. Lely Orbiter süsteemiga töödeldud Mijn Melk pakub tarbijatele puhast maitsekogemust, mis on jälgitav kuni konkreetsete lehmaperedeni. Alates brändi Mijn Melk septembrikuisest turuletulekust on müüdud rohkem kui 200 000 pudelit, mis tõestab, et toode vastab tänapäeva aina rangema maitsega tarbijate nõudmistele.

Väljavaade aastaks 2019 2019. aasta väljavaade on paljulubav, sest Lelyl on palju tellimusi ja uute toodete vastu on pidev huvi, ka seoses uutele turgudele sisenemisega: sel aastal avati uus Lely kontor Hiinas Qingdaos. Edaspidi keskendub Lely sellele, et suurendada veelgi automaatika kasutuselevõttu piimafarmides, sest sellega kaasneb suur hulk eeliseid nii lehmadele kui farmipidajatele: rõõmsad ja terved lehmad ning farmipidajate parem töö ja eraelu tasakaal. Samuti jätkab Lely tööd uudsete murranguliste lahenduste kallal, mis aitavad klientidel keerukas ja muutuvas keskkonnas edukalt oma piimafarme pidada. Rida selliseid uuendusi tuleb välja aastal 2020. *Märkus: 2017. aasta aruandluses näidatud käive sisaldab sööda ärisuunda kuni 1. oktoobrini, kui see müüdi ettevõttele AGCO Corporation.

ETTEVÕTTEST LELY GROUP 1948. aastal asutatud ettevõte Lely suunab kõik oma pingutused farmipidamises kestliku, kasumliku ja nauditava tuleviku loomisele. Keskendudes eelkõige lehmale, loob firma tippklassi roboteid ja andmesüsteeme, mis suurendavad loomade heaolu ning piimafarmide paindlikkust ja tootlikkust. Rohkem kui 25 aastat on Lely olnud automaatsete lüpsisüsteemide juhtiv müüja ja hooldaja ning seda juba mitmele järjestikusele põlvkonnale piimafarmide pidajatele kogu maailmas. Iga päev inspireerib Lely oma töötajaid, et pakkuda klientidele uudseid lahendusi ja olla usaldusväärseks partneriks, kes annab pikaajalist nõu ja tuge. Hollandis asuva peakontoriga ja ülemaailmse keskuste võrguga ettevõte pakub kliendikeskseid müügi- ja tugilahendusi ning on aktiivne rohkem kui 40 riigis, kus töötavad umbkaudu 1400 inimest. www.lely.com

Lely Center Estonia • Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

TOETUSED

Dopingu abil toetust taotlemas RANDO UNDRUS PRIA JUHTKONNA NÕUNIK

KRISTI SELL PRIA KONTROLLIOSAKONNA JUHATAJA

oetuste taotlejate seas leidub ettevõtteid ja isikuid, kes eksivad reeglite vastu teadmatusest. Kuid on ka neid, kes reegleid tahtlikult rikuvad, et toetusraha välja petta. Sisuliselt on tegemist spordimaailmas taunitud dopingujuhtumitega, kus keegi soovib ebaausate võtetega saada teiste ees eeliseid. PRIA ülesanne on taotlusi menetledes kindlaks teha, kas konkreetne ettevõte või isik toetusesaaja tingimustele vastab ning kas ta teeb toetusraha kasutades just neid tegevusi, mis on määrustega sätes26

tatud. Teine põhjus, miks riigil tuleb tegeleda rikkumiste ja toetuspettustega, on see, et Euroopa Liidu (EL) toimimise lepinguga on kõik liikmesriigid võtnud endale kohustuse kaitsta EL-i finantshuve sama hästi kui oma riigi maksumaksja huvisid. PRIA eesmärk on maksta toetusi ainult neile ettevõtetele ja isikutele, kes vastavad toetusesaajatele kehtestatud tingimustele, ja ainult nende tegevuste eest, mis on abikõlblikud. Nõudeid on palju, need on sageli keerulised ning eksimused võivad tulla kergesti. Probleemide vältimiseks on oluline, et toetuste taotlejad oleksid juba enne taotlema asumist teadlikud nõuetest ja toetuse saamisega kaasnevatest kohustustest ega

unustaks neid ka pärast toetuse väljamaksmist. Lisaks võib taotlejate seas olla ka ettevõtteid või isikuid, kes reegleid tahtlikult rikuvad, et toetusraha välja petta. Ettevõtjal võib tekkida soov toetusreeglitega manipuleerida, kui ta ei kuulu sihtgruppi, kellele toetus on mõeldud või kui tema äriidee ei ole kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega. Mis juhtub, kui taotleja eksib? Taotlejal tuleb ka pärast toetuse määramist järgida õigusaktides sätestatud nõudeid. Taotleja jaoks võib eksimine halvemal juhul tähendada toetuse määramise otsuse tühistamist või toetusraha tagasinõudmist. Võib juhtuda, et toetusraha kasutades valmib objekt või

PRIA on toetustaotluste menetlemisel võimalike pettuste avastamise luubi alla võtnud. Foto: Shutterstock

Kui Kolumbus oleks küsinud toetust India avastamiseks ja oleks avastusreisi käigus jõudnud hoopis Ameerikasse, siis oleks tal tulnud toetusraha tagasi maksta, kuna India jäi avastamata.

tehakse tegevus, mis ei vasta toetusreeglitele, kuigi majanduslikus mõttes on tegemist toimiva asjaga. Näiteks kui Kolumbus oleks küsinud toetust India avastamiseks ja oleks avastusreisi käigus jõudnud hoopis Ameerikasse, siis oleks tal tulnud toetusraha tagasi maksta, kuna India jäi avastamata. Ehk siis toetusraha abil tehtud tegevused peavad alati olema need, milleks toetus määrati. Mis on rikkumine? Rikkumine on igasugune õigusaktides kehtestatud reeglite täitmata jätmine. Ei ole vahet, kas reeglid jäeti täitmata teadmatusest või tehti seda tahtlikult. Samuti ei tarvitse rikkumine tähendada üksnes tegevust, vaid rikku-

miseks võib olla ka tegevusetus. Näiteks kui toetuste abil rahastati loomapidamishoone ehitust ja ehitatud hoone seisab viieaastase järelevalveperioodi ajal tühjana, siis nõutakse toetus tagasi, sest hoone ei ole sihipärases kasutuses. Rikkumised võivad olla nii enne kui ka pärast makset toime pandud reeglite eiramised. Kui kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rikkumine on toime pandud tahtlikult, on tegemist pettusega, millele võivad lisaks toetusest ilmajäämisele järgneda halduskaristused ja isegi kriminaalmenetlus. Tahtlusele viitab see, kui toetuse saamiseks on tingimused täidetud kunstlikult. Formaalselt on kõik pettusejuhtumid pigem juriidiliselt korrektsed ehk nn JOKK, stiilis „paber kannatab kõike“, kuid sisulisi puudusi ja tegelikke kavatsusi püütakse loomulikult varjata. Varjatud eesmärgid või ka valeandmete esitamine võivad ilmneda ja saada tõestatud hilisemates menetlusfaasides. Kunstlike tingimuste loomine Lisaks kõrvalloos (vt lk 29) kirjeldatud näidetele on PRIA viimasel ajal avastanud juhtumeid, kus ühe kinnistu või investeeringuobjektiga seoses on toetuste saamiseks loodud uusi juriidilisi isikuid. Eesmärk on toetust saada rohkem, kui ühele juriidilisele isikule kehtestatud piirmäär võimaldaks ja katta objekti suurem investeeringuvajadus toetuste abil. Nii ongi tekkinud soov investeeringuobjekt õigusvastaselt tükeldada, et luua igale osale taotlemiseks eraldi uus n-ö juriidiline keha. Selline tegevus viitab lubamatule kunst-

TOETUSED like tingimuste loomisele toetuse saamise eesmärgil. Sellised juhtumid satuvad põhjalikumasse kontrolli. Lisaks investeeringumeetmetele on kunstlikke jagamisi tulnud ette ka otsetoetuste valdkonnas piirmääradest või nõuetest kõrvale hiilimiseks või ka tekkinud võlgadest või mitmeaastastest kohustustest hoidumiseks. PRIA on kokku puutunud nii loomakarjade kui ka põldude kunstliku tükeldamise ja/või jagamisega erinevate seotud isikute vahel, kes on soovinud sel moel saavutada lubamatuid eeliseid toetuste saamiseks. See sarnaneb spordimaailmas taunitud dopingujuhtumitega, kus mõni võistleja soovib ebaausate võtetega saada teiste ees eeliseid. PRIA on viimastel aastatel oma pettustevastast süsteemi oluliselt edasi arendanud. Uus suund on kontrollida probleemseid taotlu-

si enne toetuse määramise otsuse tegemist senisest veelgi põhjalikumalt, et anda toetust vaid neile taotlejatele, kes vastavad ka tegelikult meetme määrustes sätestatud tingimustele ega ole ennast kunstlikult taotlejale esitatud nõuetele sobivaks tuuninud. PRIA ülesanne on korrektsete taotluste hulgast üles leida näiliselt korrektsed ehk nn JOKK taotlused ja neid mitte rahastada. Selleks kasutatakse riskianalüüsi. Menetlejad on teadlikud iga üksiku taotlusega seotud riskidest ning kokku on lepitud erinevad kontrollivõimalused. Keerukamad probleemid, mida ei ole võimalik taotluste analüüsiks ette nähtud aja jooksul lahendada, suunatakse täiendavasse kontrolli ning nende suhtes viib PRIA kontrolliosakond läbi haldusuurimise. Enamasti on pettuse kahtlus

seotud rohkem kui ühe taotleja ja taotlusega. Keskmiselt on ühe haldusuurimise juhtumiga seotud neli-viis taotlejat, mis on ühe isiku või isikute grupi kontrolli all ning ühe juhtumiga on seotud umbes kaheksa kuni kümme taotlust. Tavamenetlus on mõeldud ühe taotluse kontrollimiseks ja petturite võrgustiku kontrollimine tavamenetluse käigus on seetõttu keeruline. Juhul kui PRIA menetleja puutub oma töös kokku taotlusega, mis on pettuse kahtluse tunnustega, siis suunatakse selline taotlus haldusuurimisse. Erinevate petuskeemide avastamisel on PRIA teejuhiks meie inspektorite nutikus ja avar silmaring. Oma kogemuse põhjal oskavad inspektorid ülalkirjeldatud skeeme ära tunda, samuti on väga tänuväärsed ka PRIA-le antud vihjed.

Kolm rikkumist elust enesest Näide 1. Osaühing taotles maaelu mitmekesistamise meetmest toetust hotelli seminariruumi ja saunahoone ehitamiseks. Meetme määruses on nõue, et toetuse saaja peab investeeringuobjekti viie aasta jooksul sihipäraselt kasutama. Selliselt sõnastatuna välistab meetme määrus võimaluse, et toetusesaaja annab investeeringuobjekti teisele ettevõttele või isikule rendile. Järelkontrollis tuli aga välja, et hotell koos toetuse abil rajatud seminariruumi ja saunaga oli antud rendile. Oma seletuses põhjendas toetusesaaja, et ei jõua enam hotelli pidada ja seepärast rentis hotelli välja. Välja rentimine aga ei ole meetme määruses lubatud ja tegemist oli rikkumisega. Kuna hoone oli välja renditud 22 kuud, siis tegi PRIA osalise tagasinõude otsuse, võttes arvesse väljarentimise kestust.

lust toetuse saamiseks sealautade rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks. Meetme määruses on nõue, et taotlejal peab olema taotlemisele eelneval majandusaastal vähemalt 50% müügitulust saadud omatoodetud põllumajandussaadustest. Kolme ettevõtte kasutuses ei olnud ei põllumajandusmasinaid ega ka maad. Samuti puudusid neil tootmiskulud. Väidetavalt oli silo toodetud seadmeid müüva ettevõtte promomasinatega ning kasutatud oli põhiliselt hoopis neljanda ettevõtte, OÜ K, maid. Kõiki asjaolusid hinnates jõudis PRIA järeldusele, et ettevõtted olid toetuse saamiseks vajaliku müügitulu tekitanud kunstlikult. Toetus jäeti täielikult välja maksmata. Määruses sätestatud nõudeid oli tahtlikult eiratud ja tegemist oli pettusega.

Näide 2. Kolm koos tegutsevatele äripartnerile kuuluvat ettevõtet OÜ X, OÜ Y ja OÜ Z esitasid kolm eraldi taot-

Näide 3. Osaühing taotles 2018. aastal mahetoetust 100 hektarile erinevatele põllukultuuridele, sh 8-hekta-

rilisele põldoa põllule. Taotleja ettevõttes tehti 26.08.2018 kohapealne kontroll. Põldoa puhul leiti eest põld, millest ainult 7 hektarile oli külvatud põlduba, ülejäänud osale ei olnud põlduba külvatud ning kohapealses kontrollis märgiti varasema aasta järgi kultuuriks püsirohumaa pinnaga 1 ha. Seega taotlusele märgitud põllu pindala oli küll õige, kuid erinevus oli põllul kasvatatavas kultuuris. Mahetoetust põldoa eest maksti ainult tuvastatud pinna ulatuses ehk 7 hektarile. Kuna taotlejal tuvastati põldoa põldu kontrollides ühe hektari suurune rohumaa, mida peab vähemalt kord aastas niitma või karjatama, siis kontrolliti kohapeal, kas see nõue on täidetud või mitte. Kohapealse vaatluse ning põlluraamatu põhjal tuvastati, et rohumaa on niitmata ja karjatamata. Kuna rohumaa oli nõuetekohaselt hooldamata, siis ei määratud sellele pinnale ka ühtset pindalatoetust. Mõlemat toetust maksti 99 ha eest.

See kruvi kannab 550 kg ja maksab 26.90 eur/tk

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn

TEID AME OOT MESSIL MAAVP-26

Kontakt Indrek 504 1986, Keit 5366 9656, info@talutehnika.ee, www.talutehnika.ee Peetri Talutehnika OÜ asub: Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, 63508 Põlvamaa

FOTO

Põllumajanduse tippjuhiks valiti tänavu Margus Muld, kes Trigon Dairy Farming Estonia juhina hoolitseb Väätsa, Kaiu ja Kärla farmide hea käekäigu eest.

Juhid kogunesid Olustverre Konverents „Põllumees kui tippjuht“ toimub igal kevadel sama vääramatult nagu kevadkülv. Nii ka tänavu, mil 22. märtsil saabusid tippjuhid Olustvere mõisa, et arutada IT ja robotite olulisuse üle põllumajanduses ja rääkida valdkonna tulevikust. PILDID: OLEG HARCHENKO

Tõnu Post, Rubert Saluoks, Ain Aasa, Raul Rosenberg ja Andres Oopkaup arutlesid põllumaa tuleviku üle.

Konverentsikülalised said suu magusaks ja ka soolasemat kehakinnitust. Hõrgutised valmisid Olustvere mõisa kokkade käe all.

Muusikaliste vahepalade eest hoolitses Ain Arula koos pojaga. IT-lahenduste kasutamisest põllumajanduses rääkis eAgronomi looja Robin Saluoks (parempoolsel fotol).

K E S K KO N D

Haned põllul, püssimehed platsis HELI LEHTSAAR-KARMA

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

änavu võivad põldudele keha kinnitama tulnud rändlinnud esmakordselt püssipaugust surma saada: algas haneliste põldudelt peletamise katseprojekt, mille käigus on lubatud ühel põllul surnuks tulistada kuni kümme lindu päevas. Katseprojekt, millega uuritakse haneliste heidutusjahi otstarbekust, on üks osa Keskkonnaametis väljatöötatavast hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavast. On ju põllumeeste probleem Eestis läbirändel olevate hanede ja laglede tegevusega põldudel aastatepikkune, kuid hästitoimivaid lahendusi pole seni leitud. Probleem on, lahendusi mitte Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko nentis, et kui probleemi olemuse suhtes on huvigrupid üsna ühel meelel, siis sellele lahenduste otsimisel mitte. „Tegevuskava peakski olema see koht, kus need lahendused huvigruppidega läbi arutatakse ning tuleviku tarbeks kokku lepitakse. See eeldab

Jahimeestel on kohustus põldu külastada minimaalselt kolm korda päevas: hommikul, lõunal ja õhtul. Iga külastuse järel tuleb täita uuringu ankeet. Aimar Rakko, Keskkonnaamet

katsepõllul Tartumaal, IdaVirumaal ja Jõgevamaal võib küttida põllu kohta kümme hane päevas.

kompromisse kõigilt osapooltelt,“ rääkis Rakko. Hanede heidutusjahi katseprojekt algas 15. märtsil ja lõppeb oktoobris. Aimar Rakko täpsustas, et letaalne heidutus on praegu planeeritud vaid aprillikuusse, kuid võimalik, et seda pikendatakse mõnes piirkonnas 10 või 15 päeva

võrra. Kokku peetakse heidutusjahti 36 põllul, projektis osaleb 17 põllumajandusettevõtet. Neist lõviosa on Tartumaalt, kuid neli on ka Ida-Virumaalt ning kaks Jõgevamaalt. Jahimehi käib põldudel saja ringis. Jahimehed aktiivselt põllul „Jahimeestel on kohustus põldu külastada minimaalselt kolm korda päevas: hommikul, lõunal ja õhtul. Võib ka sagedamini. Iga külastuse järel tuleb täita uuringu ankeet, seda ka siis, kui hanesid põllul ei olnud,“ tutvustas Rakko heidutusjahi pidamise korda lähemalt. Lisaks heidutusjahile kasutatakse katseprojekti põldudel ka muid lindude peletamise võtteid, et võrrelda erinevate tegevuste mõju. „Kasutatakse seni kasutusel olnud viise: gaasipaugutid, lindude hirmutamine põldudelt, jahipüssiga paugutamine (ilma lindu sihtimata),“ loetles Rakko. Katseprojekti vahekokkuvõte tehakse juuni alguses ning lõpparuanne valmib novembris 2019. Siis otsustatakse, kuidas jätkatakse järgmisel kevadel.

Pea 40 aastat kogemust ja enam kui 200 000 paigaldatud süsteemi üle maailma. Pakume täislahendusi:

kõikidele katustele fassaadidele standardpaneelid erilahendused valged, mustad või värvilised päikesepaneelid painduvad ja kleebitavad päikesepaneelid järelmaksu võimalus

Naps Solar Estonia OÜ tel: 656 6829, 5698 6131

info@napssolar.ee

www.napssolar.ee

K E S K KO N D

Andke kahjudest teada

estimaa Talupidajate Keskliit avas kuu aega tagasi oma koduleheküljel võimaluse hanede ja šaakalite põhjustatud põllukahjudest teatamiseks. Andmeid võivad esitada ka põllumehed, kes taluliitu ei kuulu. Taluliidu juht Kerli Ats selgitas, et kuna rändlindude tekitatavate kahjude teema on aastaid aktuaalne olnud, kuid toimivaid lahendusi probleemile pole veel leitud, siis otsustati oma liikmete huvide eest seismiseks esmalt koguda põhjalikke andmeid kahjude kohta. Möödunud aastal tehti küsitlus šaakalite põhjustatud kahjude kohta, nüüd on järg hanede käes. Tõsi, kuu ajaga pole veel palju infot saadud. „Tagasisidet on tulnud Lõuna-Eestist. Ka Põhja-

Praegune kahjude kompenseerimise süsteem pole piisav, vaid võiks rõhku panna ennetusmeetoditele. Kerli Ats

Eestist on kuulda, et põllumehed on kahju saanud. Kõige rohkem on infot edastanud saarlased,“ kirjeldas Kerli Ats. Tema sõnul toetab taluliit heidutusjahi lubamist. „Meil on väga palju põllumajandustootjaid, kes on lindudega väga hädas, sest neile tekitatakse suurt kahju. Praegune kahjude kompenseerimise süsteem (3200 eurot aastas – toim) pole piisav, vaid võiks rõhku panna ennetusmeetoditele,“ rõhutas Kerli Ats. Keskkonnaameti andmeil peatub Eestis kevadrändel üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suurlaukhane. Linnud söövad põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja. Sügisel söövad rändel olevad hanelised taliviljade orast ning talirapsi- ja talirüpsitaimi.

MESINDUS

Ei ühtegi taimekaitse tõttu hukkunud mesilast! OLAV KREEN EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA NÕUKOGU ESIMEES

õne aasta eest sotsiaalmeedias ja ajalehtedes lahvatanud mesinike ja taimekasvatajate vastandamine näitas mullu vaibumise ja osapoolte sisuka koostöö märke, teema aktuaalsus pole aga kuhugi kadunud. Aasta jooksul on toimunud paljugi, mis on kaasa aidanud vastastikku kasulike tegevuste arendamisele. On asjakohane tunnustada ja tänada neid taimekasvatajaid ja mesinike esindajaid, kes mullu talvel Mäos kokku tulid, üksteise probleemid ära kuulasid ning leppisid kokku edaspidi koostööd arendada. Praegu tõdevad pooled koos ametnikega, et kokkulepetest on kinni peetud. Kiidetakse maaeluministeeriumi valdkonnaga tegeleva taimetervise osakonna juhatajat ja ametnikke. Palju kiidusõnu jagub ka Põllumajandusametile ning eriti selle taimekaitse ja väetise osakonnale. Suudetakse operatiivselt reageerida teadetele mesilaste hukkumise kohta ning ka avalikkuse ja osapoolte teavitus on olnud operatiivne ning sisukas. Põllumajandusamet on korraldanud temaatilisi koolitusi taimekasvatuse nõustajatele. Kõik keskkonnasõbraliku majandamise meetmega liitunud taimekasvatajad said täiendkoolitusel palju uut infot mesilaste, nende käitumistavade ning taimekaitsevahendite võimalike mõjude kohta mesilastele. Teiselt poolt on ka mesinikud saanud koolitust taimekaitsest, selle tegemise eripäradest ning 36

Hea teada Selleks, et kõik problemaatilised olukorrad kiiresti õigesse kohta teada saaksid antud, on Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ning maaeluministeerium lubanud üle vaadata teadliku teavitamise juhendi ja teha see lihtsalt arusaadavaks ning kergesti kättesaadavaks. Põllumajandusamet on lubanud kaasajastada ja levitada infovoldikut, mis sisaldab juhiseid taimekaitsetööde tegijatele, mesinikele ning seotud ametnikele.

võimalikest ohtudest mesilastele. Kahjuks on jätkuvalt olnud neid, kes enda näitamise huvides või valimiskampaania käigus on külvanud hirmu ning vaenu sõnumitega mürgitamisest ja mesilaste tapmisest. Kõik pole veel hästi Ega aasta 2018 mesinduse hooaeg valutult ei läinud. Kahjuks oli mesilaste hukkumist nii koduaias kasutatud preparaatide tõttu kui ka põllul õitsvatele umbrohtudele pritsitud süsteemse putukatõrje tõttu. Viimati nimetatu oli eriti kahetsusväärne sellepärast, et keerukate ilmastikuolude tõttu venisid planeeritud tööd ja öösel pimedas ei märganud traktorist, et umbrohud olid põllul juba õitsema jõudnud hakata. Nii rikuti tahtmatult seadust, mis ka viis hulga mesilaste traagilise lõpuni. Oli ka neid juhtumeid, kus mesilaste hukkumine ei olnud seotud taimekaitsevahenditega, kuid täpset põhjust ei selgunud. Sellel aastal oodatakse valdkonna eest vastutava Veterinaar-

ja Toiduameti suuremat pühendumist mesilaste hukkumiste põhjuste selgitamisel ja olukordade lõpuni lahendamisel ning ka sellest teavitamisel. Hoolimine ennekõike Kemikaalidega tegelejad teavad, et need pole kunagi täielikult ohutud. Taimekaitsetööde tegijatel on kohustus kasutada isikukaitsevahendeid enda tervise hoidmiseks ning olla ettevaatlik keskkonna hoidmiseks. Taimekasvatus ja taimekaitse ei tohi põhjustada kahju keskkonnale. Sealjuures on vaja tagada mesilaste ning teiste kasulike putukate elu ning tervis, kuna see aitab suurendada ka põllumeeste kasumit. Edu võti on koostöös ja koostöö alus on suhtlemises. Senised kogemused on näidanud, et kui suheldakse ja üksteist kuulatakse, ei teki ka probleeme. Kui tunnustatakse üksteise vajadusi ning usaldatakse vastastikust tegevust, saavad maal tegutsevad ettevõtjad koostööst tuge. Nii taimekasvatajad kui ka mesinikud peavad täitma õigusaktides sätestatud reegleid ja tegutsemise head tava. Hea tava võiks olla hoolida nii meie kõrval tegutsevatest ettevõtjatest kui ka kõikidest inimestest. Sealjuures tuleb olla tähelepanelik ja arvestav ka looduse ning kõige meid ümbritseva suhtes. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub eeloleval taimekasvatushooajal kõiki professionaalseid põllumehi ja aednikke ning ka hobi korras tegutsejaid majandama nii, et taimekaitse tõttu ei hukkuks aastal 2019 ükski mesilane! Targalt tegutsedes on see saavutatav.

ACO Self®

ACO aitab kujundada koduaeda Soodsad ja lihtsalt kasutatavad tooted, ehitajale ja aiakujundajale. Hoiavad vihmavee kontrolli all ja pakuvad lahenduse kuivendamise väljakutsetele.

ACO Self® kruusarest

Keskkonnasõbralik süsteem kruusa ja kivipuru stabiliseerimiseks

Stabiilsed jalg- ja sõiduteed; sobib jalgratastele ja autodele Kindel aluspinnas aiamööbli jaoks Kärgkonstruktsioon 100% polüpropüleenist Vähem täidist kui lahtise paigalduse korral: vaid 80 kg kruusa/kivipuru m2 kohta Integreeritud geokiud vähendab umbrohu kasvu Standardsuurus lahtisena 39,2 x 76,4 x 3,2 cm Vajalike moodulite arv: umbes 3,3 ruutmeetri kohta Koormustaluvus täidetuna: kuni 300 t/m2

ACO Self® mururest

ACO Self® Hexaline – garaažipakett

Soodne ja praktiline võimalus kaitsmaks murukamarat tiheda liiklusega alal. Vastupidav koormustele, taaskasutatud plastist valmistatud ACO mururesti on lihtne paigaldada.

Eriti vastupidav polüpropüleen ei pleegi, talub soolade ja muude kemikaalide mõju. Sobib kasutamiseks: garaažid, sissesõiduteed, platsid, kõnniteed, terrassid ja fassaadid ning välibasseinide ümbruses.

29,90 eurot 10 tk

A 15

Garaaažikomplekt 49 eurot 27

Küsi lisa ACO ja Plastmo toodete kohta tel 688 9439

Disainitud põhjamaistesse oludesse

Soodsa hinnaga vihmaveesüsteem põhjamaisesse kliimasse – Plastmo!

Liimitavad ühendused, 100% korrosioonikindel, tehase garantii 25 aastat. Lai värvivalik Pakkumise kalkulaatori leiad: www.plastmo.ee 688 9439

Lisainfo: tel. 688 9439 • www.aco.ee • info@aco.ee

REKLAAMTEKST

Mida valida reovee ära juhtimiseks:

septik, kogumismahuti või biopuhasti? Eestis on palju piirkondi, kus ei saa liituda tsentraalse ühiskanalisatsiooniga ning puudub ka ühisveevärk. See tähendab, et majapidamised peavad ise oma puurkaevust vee majja toimetama ning vastutama ise oma reovee kohtkäitluse eest. Reovee käitlemisel tuleks jälgida, et saasteaineid ei satuks pinnaega põhjavette, mis on üldjuhul joogivee allikaks. Reovee kohtkäitluse jaoks kolm enam kasutusel olevat viisi on kogumismahuti, septik ja omapuhasti ehk biopuhasti. Vaatame, miks on oluline reovett käidelda ning võrdleme, millised erinevused nendel puhastuslahendustel on ja milline lahendus võiks sobida Sinu majapidamisse.

Reovesi võib jõuda kaevuvette Tänased mugavused ja tarbimine tingivad olukorra, kus peame rohkem tähelepanu pöörama reovee vastutustundlikule käitlemisele. Pinnas ei suuda alati kogu reovett filtreerida ning majapidamises kasutatavad kemikaalid saastavad keskkonda. Vastutustundlik reoveekäitlus on oluline kõikjal, sest joogivee kvaliteet sõltub sellest otseselt ̶ seos nende kahe vahel on märkimisväärne. Reovee kohtkäitluse võimalused Igasugune reoveekäitluse lahendus tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Nemad annavad ka juhised, kuidas seda oma haldusalal teha. Reovee kohtkäitluse lahenda-

le jooksvalt tühjendada. Kui arvestada, et septikut ja biopuhastit tühjendatakse kord aastas u 2–3m3 võrra, siis mahutit tühjendatakse keskmiselt kord kuus 5–10 m3 võrra. Kogumismahuti on mõistlik valida juhul, kui vett tarbitakse väga vähe. Ühtlasi ei mõjuta mahuti toimimist kasutusregulaarsus. Kogumismahuti kasuks otsustamisel tuleb paigaldada ka täitumisandur, et hoida ära ootamatut täitumist.

Tõsi on see, et isegi naabri kuivkäimla või puudulik reoveesüsteem võib rikkuda lähedal asuvate kaevude vee. Foto: pixabay

miseks on, nagu eelnevalt välja toodud, kolm kõige levinumat võimalust: kogumismahuti, septik ja omapuhasti ehk biopuhasti. Nende vahel valimiseks ei tuleks arvesse võtta ainult hinda, vaid ka püsikulusid, septiku ja biopuhasti puhul ka puhastusefektiivsust.

Kogumismahuti sobib neile, kes palju vett ei tarbi Kogumismahuti peamine eelis on tõsiasi, et seda lubatakse tihti paigaldada ka tiheasustusaladele. Vaatamata mahuti soodsale hinnale võivad püsikulud kasutajale kallid olla, sest seda tuleb vastavalt kasutuse-

Mugav septik sobib vaid kindlatesse pinnastesse Teine populaarne valik on settemahuti ehk septik. Septik on suhteliselt hooldusvaba ning vajab reovee paakauto kutsumist üldiselt vaid korra aastas. Settemahutis toimub reovee puhastamine ainult mehaaniliselt, gravitatsiooni toimel – veest raskemad osakesed settivad mahuti põhja ning kerged osakesed tõusevad veepinnale. Septikust väljuv puhastatud reovesi juhitakse pinnasesse läbi imbväljaku, mis pole kõige tõhusam ja kaasaegsem viis. Kui pinnasetingimused võimaldavad ja põhjavesi on kaitstud, siis võib septiku kasutamine olla piisav. Kohtades, kus on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata, ei lubata tihti septikut paigaldada. Sageli räägitakse septiku lühikesest elueast, kuid selle all mõeldakse hoopis septiku juures paikneva imbväljaku eluiga. Septikust väljuv vesi on küll mehaaniliselt puhastatud, aga sisaldab orgaanilist ainet ja sellepärast võib imbväljak ajapikku

kinni kasvada. Sõltuvalt pinnasetingimustest võib imbväljaku eluiga olla 10 kuni 15 aastat.

Biopuhasti on kui isiklik reoveepuhastusjaam Võrreldes septiku või kogumismahutiga on biopuhasti nagu isiklik reoveepuhastusjaam – mikroorganismid, mis lagundavad reovees olevad orgaanilised ained, puhastavad heitvee. Mikroorganismidele loob biopuhastis sobivad elutingimused reovee õhustamine. Selle tagajärjel lagundatakse väga suur osa orgaanilisest ainest veeks ja süsihappegaasiks. Tavalise kodukeemiaga saab biopuhasti hakkama, kuid kuna biopuhastis elavad mikroorganismid, tuleb agressiivse kodukeemiaga olla igal juhul ettevaatlik. Kanalisatsiooni ei tohi kindlasti visata ravimeid, eriti antibiootikume. Kui biopuhasti järele paigaldada imbväljak, siis on ka selle eluiga tõenäoliselt tunduvalt pikem, kui septiku puhul. Seda põhjusel, et biopuhastist väljuv heitvesi sisaldab palju vähem orgaanilisi aineid. Ühtlasi võib biopuhastis töödeldud vett, kooskõlastatult omavalitsuse ja vajadusel teiste ametkondadega, ka otse kraavi või veekogusse juhtida.

Iga toode, mida biopuhasti nime all müüakse, pole biopuhasti Biopuhastil peab olema Euroopa Liidus kohustuslik CE-märgis ning see peab olema läbinud kõik vajalikud laborikatsed, eelkõige puhastusefektiivsuse mõõtmise. Efektiivsemad biopuhastid töötlevad puhastusprotsessis tekkinud aktiivmuda ja heljumit uuesti, pumbates selle tagasi eelmisesse kambrisse ja puhastusprotsessi uuesti käivitades. Biopuhastiga on tegemist juhul, kui bioloogiline puhastus toimub enne reovee imbväljakusse juhtimist, vastasel juhul on tegemist septikuga. Enamik biopuhasteid toimib reovee õhustamise põhimõttel, seega peab biopuhastis olema aeraator koos kompressoriga, et mikroorganismid saaksid eluks vajalikku õhku. Puhasti korpus peaks olema tugevast polüetüleen HDPE plastist. Näiteks klaasplast on suhteliselt rabe materjal, mida võib paigalduse või ekspluatatsiooni käigus kahjustada. HDPE plastik on vastupidav ja inertne materjal, ei erita loodusesse kemikaale ja peab vastu agressiivses keskkonnas. Tasub eelistada monoliitse korpusega puhasteid, kus kõik ühendused on kokku keevitatud.

Ostmisel lähtu vajadusest Esiteks tuleks selgeks teha, kui palju vett majapidamises tarbitakse, et soetada optimaalse suurusega biopuhasti. See on oluline, sest iga puhasti on ette nähtud töötama kindlas koormusvahemikus. Näiteks kui osta 2000-liitrise päevase puhastusvõimekusega biopuhasti, kuid reaalne veetarbimine on 600 liitrit päevas, ei saa biopuhasti töötada piisava efektiivsusega. Sageli ei tea inimesed, kui palju nad täpselt vett tarbivad, kuid õige mahuga puhasti valimiseks on see vajalik. Sellepärast oleks mõistlik enne puhasti ostmist paigaldada veearvesti. See aitab selgitada, kui palju vett kulub ning ühtlasi saab tuvastada kiirelt muid tarbimisanomaaliad, mis võivad olla indikaatoriks majasisesest veetorustiku lekkest. Biopuhasti tuleb paigaldada sellisesse kohta, kust reoveepaakauto saaks seda tühjendada. Biopuhasti korrektne paigaldus tagab sujuva ja tõrgeteta töö pikkadeks aastateks!

PERSOON

Guido Ploompuu – ühistegevuse Sellest ajast olengi ühistegevuses kaasa löönud: Erametsaliidu juhatuses, paar aastat olin ka juhatuse esimees. Alustasime ka oma metsaseltsiga 20 aastat tagasi, kui paar meest minu juurde tulid, et teeme oma seltsi. Siiamaani olen tegev.

TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

ldlevinud arvamuse kohaselt on metsamehed suured individualistid – vaiksed ja omaette nohisejad. Kindlasti on ka selliseid, kuid enamasti see arvamus tõele ei vasta – metsamehed on väga varmad koostööd tegema. Ega muidu oleks ühistegevus metsameeste seas laialt levinud ja üha arenev. Üks Eesti erametsaomanike koostöö edendaja on elupõline metsamees Guido Ploompuu, kes on olnud nii Erametsaliidu kui ka Keskühistu Eramets alguse juures. Ja mitte ainult olnud – aastatel 1993–2008 oli ta Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja 2006–2008 juhatuse esimees. 2005. aastal pälvis ta erametsasõbra tiitli. Lisaks on Guido Ploompuu ka Viru-Lemmu Metsaseltsi asutaja ja käimalükkaja. Lääne-Virumaa lõunaosas tegutsev metsaühistu loodi 1999. aastal, asutajaliikmeid oli paarkümmend, praegune liikmete arv jääb 250 kanti. Eriti uhke on Guido Ploompuu 2004. aastal rajatud neljakilomeetrise metsandusliku õpperaja üle. Paraja jalutuskäigu pikkusel rajal saab näha erinevaid puuliike ning metsastamise võimalusi. Alustamegi jutuajamist ViruLemmu Metsaseltsist – millega tegelete? Tegutseme Pandivere lõunaservas, kus on väga viljakad metsad. Kuna me oleme endale pühaks missiooniks võtnud, et kõik alad tuleks uuendada, siis uuendamegi igal aastal umbes 75 hektarit. Liikmete arv ei ole meil ju suur ja see pindala on meie jaoks päris arvestatav. Igal aastal paneme kasvama

Elupõline metsamees Guido Ploompuu. Foto: Toomas Kelt

ligi 150 000 taime. Tahame metsaomanikule pakkuda täispaketti teenuseid – metsa uuendamisest puidu müügini. Kuidas Sinust metsamees sai? Mul on metsanduslik taust. 1979. aastal lõpetasin Eesti Põllumajanduse Akadeemia, siis olin paarkümmend aastat riigimetsasüsteemis metsaülem ja kui see likvideeriti, olin vahepeal vallaametis. Viimased paarkümmend aastat olin ka konsulent, aga kuna meil on ühistus konsulent olemas, siis toimetan metsaseltsis puidu varumise teemadega. Mil moel metsandusliku ühistegevuseni jõudsid? Kuna olin metsandusega seotud, siis – see oli vist 1993. aastal – juhtusin Erametsaliidu koosolekule. Siis juhtis liitu Toomas Lemming.

Kümme aastat tagasi olid Sina üks neist, kes pani alguse Keskühistule Eramets. Kas oli juba siis usk ühistegevusse? Me koos Kalle Põlluga (PõhjaEesti Metsaühistu – toim) nägime, et ühistuline tegevus peaks hakkama toimima. Umbes samal ajal algatas Erametsakeskus majandusliku koostöö projekti metsaühistute vahel, sinna astus kümmekond ühistut. Nende baasil me hakkasimegi tegutsema. Vaikselt hakkas ka keskühistu idee tekkima ja koondasime ühistuid, kes seal seltskonnas olid. Kallega olime algul selle projekti eestvedajad ja Kalle koostas põhikirja. Minu meelest on suhteliselt tänuväärne asi see Keskühistu Eramets. Kas jääd looduga rahule? On praegune Keskühistu Eramets selline, nagu toona lootsite? Mina olen küll rahul. Kõige tähtsam on metsaühistute kaudu teenuste korraldamine (puidu müük ja taimede ühistellimused – toim). Meil on keskühistu struktuur ja organisatsioon paigas ning oleme rahul. Kui iga metsaühistu peaks ise asju ajama – sõlmima lepinguid, ajama asju, õiendama partneritega – siis oleks see väga raske. Praegune keskühistu on ikka teine tase. Kas metsaomanikule tasub ühistegevus ära? Omanikule on kõige olulisem metsaühistu, sest kohalikust ühis-

usku metsamees aga suudame paari-kolme inimesega oma paarisaja liikme vajadused-tegevused ära hallata. See ongi paras, nii 300-liikmeline ühistu. Kõik teavad üksteist. Pluss on ka piirkondlik lähenemine. Kuigi meil on ka liikmeid mujalt Eestist, on põhimass siiski kohalikud Lõuna-Virumaalt. Nii et oleme piirkondlik ettevõtmine.

tust hakkab kõik pihta. Keskühistus tegeleme me puidu müügiga, Erametsakeskus vahendab toetusi, nii et need on kohaliku metsaomaniku jaoks vahelülid. Kuid kohalikust ühistust hakkab kõik pihta ja sellepärast ei taha me ka oma ühistut väga suureks ajada – praegu on meil olukord, kus tunneme kõiki metsaomanikke. Kui me väga suureks kasvame, siis ühistu liikmetega kontakt kaugeneb. Näiteks kui me sel aastal Jaanil raiusime, siis järgmisel aastal ma tean, et nüüd tuleb tal istutada. Ja veel paari aasta pärast saan talle meelde tuletada, et nüüd on õige aeg hooldada. Kogu see pakett on mul peas! Aga kui meil oleks tuhat liiget, siis tuleks terve kontor asutada. Praegu

Mida arvad praegusest metsandusest? Metsandus on selline asi, kus iga inimene arvab, et oskab kaasa rääkida. Kui millestki muust rääkida ei ole, siis räägid ikka metsandusest, kuigi sul endal metsa ei pruugi ollagi. Mina olen klassikalise metsanduse taustaga ja te-

Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele www.vanerex.eu

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex

an, et mets on terviklik organism – kui ta on vana, siis tuleb raiuda. Kui mõni paduroheline tahab metsa kaitse alla võtta, siis palun väga – ostke endale mets. Eks see olegi põhimõtteline küsimus – kas mets on majandamiseks või on ta kultusobjekt. Leian, et meil on kaitstavaid metsi küllalt. Kaitsmine peaks käima omaniku kaudu. See tähendab, et omanik peab teadma, mida ta tahab. Minu meelest pole mõtet suuri piiranguid seada. Aga eks metsaomanike ettevalmistus on erinev. Võib-olla mõnele peabki kõike ette kirjutama. Eks ma olen ka näinud metsaomanikku, kellele tuleb öelda, et siit ei tasuks raiuda. See on ka metsaühistu roll – olla metsaomanikele õpetaja-kasvataja.

METS

Tulevikumets saab alguse kvaliteetsest TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

etsauuendus on metsaomanike igakevadine töö. Aga milline on taimede tee seemnest istikuks ja millised on nõuded kvaliteetsele metsataimele? Vastavalt riiklikule regulatsioonile võib Eestis kasutada metsauuenduseks meil looduslikult levinud puuliike – mänd, kuusk, kask, sanglepp, harilik lepp, saar, vaher, haab, tamm, pärn, jalakas ja künnapuu, lisaks mõningad võõrliigid. Kõige enam uuendatakse meil metsi männi, kuuse ja kasetaimedega, mida peamiselt istutatakse. Konkreetse puuliigi ning uuendusvõtte (istutamine, külv või langi looduslik uuendamine) valimine sõltub kasvukohatüübist, mullaviljakusest, eelnevalt kasvanud peapuuliigist jms. Kodumaine või välismaine? Kuigi Eesti taimlates kasvatatakse igal aastal ligi 30 miljonit metsataime, jääb neist puudu – juurde oleks vaja ligi kolm miljonit. Taimenappuse leevendamiseks on varasematel aastatel Eestisse toodud taimi ka muudest riikidest, kuid selle lubatavus sõltub taime algmaterjali päritolust ehk sellest, kust on varutud seeme. Kuni tänavuse aasta lõpuni võib algmaterjal olla ka Leedu ja Valgevene päritolu, uuest aastast on aga lubatud metsa viia vaid Eesti või Läti päritolu taimi. Põhjus on kaugemalt lõunast pärit puude sobimatus meie loodusesse. Eestis kasvatatud taimedest pärineb suurem osa RMK puukoolidest ja need erametsadesse ei jõua. Optimistlike prognooside kohaselt jõuavad Eesti puukoolid rahuldada kogu erametsade vajaduse võib-

olla viie aasta pärast, kuid paljuski sõltub see ilmast ja puukoolide võimekusest. Samas on metsapuude kultiveerimismaterjali tarnijaid praegu majandustegevuse registrisse kantud 182 (sh FIE-d). Küll aga kasvatavad paljud väikesed puukoolid aastas vaid paarkümmend tuhat taime. Keskkonnaministeeriumi hinnangul sõltub edaspidine kvaliteetsete metsataimede piisav arv eelkõige õigest prognoosist, mis annab metsataimekasvatajatele kindluse oma tegevusse investeerida. Kindlasti on vaja, et erametsaomanikud telliksid vajaminevad taimed varakult, et taimekasvatajatel oleks kindlus täiendavate taimede kasvatamiseks. Taimedele kehtib hulk nõudeid Metsauuenduseks kasutatavatele taimedele on kehtestatud mitmed nõuded, eelkõige peavad nad olema terved ja elujõulised. Oluline on ka taimede pikkus ja vanus. Näiteks peavad olema kuusetaimed vähemalt 22 cm (avajuurne taim) või 18 cm (potitaim) pikad ning vastavalt maksimaalselt viie- või kaheaastased. Tootja peab tagama, et turule jõudvad taimed vastaksid ka teistele nõuetele. Nii ei tohi taimed olla vigastatud, kuivanud juurestikuga, haiged, kahjuritega, kahjustatud ja okaspuudel ei tohi esineda mitmeladvalisust. Metsataimede kvaliteeti kontrollib Keskkonnaamet, mille ametnikud teevad kontrollkäike taimlatesse. Juhuvaliku alusel kontrollitakse 50–60 taimekimpu ja nõuetele mittevastavaid on leitud kõigi kontrollitud taimlate peale ligi kümmekond. Põhiliselt on haigusi esinenud arukasel ja männil, kuusel aga ladvakasve ja liiga nappi pikkust. Taimlates võivad tulevasi puid kahjustada nii loomad,

Kuusetaimed RMK Räpina taimlas. Foto: Toomas Kelt

ilmaolud kui ka haigused. Tihti kahjustab taimi külm, põhjustades külmakahjustusi (kannatada saavad noored võrsed) või külmakergitust (eriti ohtlik väikestele taimedele). Samuti on ohtlik kevadine ere päike, eriti märtsis-aprillis. Muidugi on taimedele ohtlikud ka mitmesugused haigused, putukad, seened ja loomad (hiired, metskitsed, põdrad). Metsataimede üleandmine Ka metsataimede turul kehtib põhimõte – usalda, aga kontrolli! Kuigi metsataimede nõuetele vastavuse peab tagama tootja (otse puukoolist ostes) või tarnija (müüja), peab ka ostja veenduma, et ta saab kvaliteetset kaupa. Nii peab ostja veenduma, et ta sai soovitud taimed, taimedega on kaasas saateleht või arve-saateleht ja taimedel on saatedokumendid. Oluline on vaadata, et saatedokumendile on kantud taimepartii identifitseerimist võimaldav põhitunnistuse number.

metsataimest

Hea teada Lõviosa metsauuenduseks kasutatavaid taimi tuleb Eesti taimlatest Metsaistutusmaterjali inventuuri kohaselt on meie taimlates kasvamas 28,4 mln istutuskõlbulikku taime. Keskkonnaameti andmetel istutati eelmisel aastal meie metsadesse kokku 33,3 mln taime, millest 5 mln toodi naaberriikidest. Eesti metsade uuendamiseks kasutati 2014. aastal 26,2 mln, 2015. aastal 27,9 mln ja 2016. aastal 28,9 mln metsataime. Kõige enam on metsade uuendamiseks kasutatud kuusetaimi, keskmiselt u 14 mln aastas. Männitaimi on istutatud aastas u 12 mln. Raiesmike uuendamiseks metsanduse arengukavas ettenähtud mahus on erametsades vaja 11,7 mln metsataime aastas, mida on 3 mln rohkem, kui eelmisel aastal erametsade uuendamiseks kasutati. Suurim vajadus on lähiaastail kuusetaimede järele.

Toetus metsa uuendamiseks Metsade uuendamiseks on võimalik Erametsakeskuse kaudu taotleda nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikku toetust. Toetusraha võimaldab erametsaomanikul maapinna ettevalmistamise, metsataimede soetamise ja istutamise ning kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri või looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise kuludelt kokku hoida. Metsaomanik on kohustatud metsa uuendama vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Mets loetakse uuenenuks, kui elujõulised metsataimed on olenevalt metsakasvu kohatüübist viie või kümne aasta jooksul saavutanud ettenähtud kõrguse ning paiknevad ülepinnaliselt ja nõutaval arvul hektari kohta. Õigeaegsel uuendamata jätmisel võib Keskkonnaamet määrata sunniraha.

RAHA

Suure laenukoormuse ja madala ANTS-HANNES VIIRA EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DIREKTOR

esti põllumajandussektori laenukoormus kasvab iga aastaga, kuid toodangu maht, tootlikkus ja kasumlikkus ei liigu tõusujoones. Selleks, et Eesti põllumajandustootjad püsiksid majanduslikult elujõulised, peab põllumajanduses tootlikkus ja kasumlikkus paranema. Eesti põllumajandus on alates Euroopa Liiduga (EL) liitumisest läbi teinud suure arengu. Uuendatud on peaaegu kogu põllumajanduses kasutatav tehnoloogia. Selleks on andnud tõuke EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) investeeringutoetused. Lisaks investeeringutoetustele on ettevõtjad rahastanud tehnoloogia uuendamist laenude ja liisingute abil. Seda on soosinud seni pigem suurenenud otsetoetused, mis on põllumajandusettevõtete sissetuleku stabiilseim osa, samuti maa kui laenude peamise tagatisvara hinnatõus ning kapitali hea kättesaadavus. Keskkonnahoid ei tohiks tulla kasumi arvel Enam kui aasta on kestnud arutelud Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengu üle järgmisel kümnel aastal. Paralleelselt käib nii poliitiline kui ka tehniline arutelu ÜPP prioriteetide, poliitikainstrumentide ja eelarve asjus. Samuti koostatakse liikmesriikides ÜPP strateegiakavasid. Neist aruteludest ja dokumentide kavanditest võib välja lugeda, et põllumajanduspoliitikas, st ka põllumajanduses, muutuvad üha olulisemaks keskkonnahoid (mul-

Toodangu väärtus ei suurene, kasum väheneb Põllumajandussektori majandusnäitajad, 2005–2018

Põllumajanduse majandusharu toodang ilma tootetoetuseta, mln € Tootetoetus, mln €

2005

2008

521

651

2011

2014

807

896

2018

Muutus 2005–2018, %

848

62,7%

–62,5%

Vahetarbimine, mln €

324

449

500

556

601

85,4%

Brutolisandväärtus, mln €

219

310

344

255

16,7%

Põhivara kulum, mln €

113

137

189,3%

Netolisandväärtus, mln €

171

141

224

231

118

–31,0%

...hüvitised töötajatele, mln €

116

109

128

161

107,4%

42,9%

...muud tootmistoetused, mln €

132

174

168

205

200,9%

Tootmisteguritulu, mln €

236

270

395

335

41,6%

Tegevuse ülejääk/segatulu, tuhat €

159

154

286

267

158

–0,6%

...muud tootmismaksud, mln €

...makstud rent, mln €

410,0%

...makstud intressid, mln €

60,7%

...saadud intressid, mln € Ettevõtjatulu, tuhat €

–61,1%

143

118

261

222

105

–26,9%

Allikas: Statistikaamet

la, vee, elurikkuse, kliima ja välisõhu kvaliteediga seotud negatiivsete mõjude vähendamine ja positiivsete mõjude suurendamine ning muutuva kliima ja keskkonnaga toimetulek), toiduohutus ning tarbijate ja ühiskonna muutuvatele ootustele reageerimine. Ühiskondliku huvi vaatenurgast on need arengud oodatud, loogilised ja loodetavasti ka positiivsed. Nende arengutega peavad aga toime tulema eeskätt põllumajanduse, toiduainete tootmise, hulgi- ja jaekaubanduse ning toitlustamise valdkondade ettevõtjad. Jätkusuut-

87%

põllumajandustoodangu väärtusest moodustas 2018. aasta lõpus põllumajandussektori laenude ja liisingute jääk.

tootlikkuse nõiaringis Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonna ettevõtete laenude ja liisingute jääk 1000

laenude jääk liisingu jääk 900

Põllumajanduse majandusharu toodang tootetoetusteta 800

700

600

500

400

300

200

Toote- ja muud tootmistoetused

100

likkus ja sotsiaalne vastutustunne on muutunud ettevõtluses üha olulisemaks. Kuid seejuures ei ole olulisust kaotanud fundamentaalsed ettevõtete konkurentsivõimet määravad tegurid, nagu toodangu ja tootmisvahendite turuhinnad, toodangu omahind, tootmise efektiivsus, tootlikkus ja mastaabisääst, turundus, investeerimisvõime jne. Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted tegutsevad ka tulevikus turul, kus tuleb konkureerida nii omavahel, teiste EL-i liikmesriikide kui ka kolmandate

riikide ettevõtetega. Uute väljakutsete ja arengute ootuses ning põllumajanduspoliitika uue perioodi ettevalmistamisel tuleb koos keskkonnahoiu ja ühiskondlike ootustega silmas pidada ka seda, milline on põllumajandustootmisega tegelevate ettevõtete valmisolek eesootavate ülesannetega edukaks toimetulekuks nii teadmiste, teadlikkuse, juhtimise kui ka finantsvõimekuse seisukohast. Kui mitte arvestada 2008–2010 majanduskriisi, siis aastatel 2004– 2012 kahekordistus Eesti põllumajanduse majandusharu toodan-

gu väärtus, jõudes 894 mln euroni. Aastatel 2012–2015 püsis see 900 mln euro juures ning aastatel 2016–2018 oli piimanduskriisi, sigade Aafrika katku, liigniiskuse ja põua tõttu vahemikus 741–862 mln eurot (vt kõrvalolevat joonist). Põllumajandusettevõtetel on suur laenukoormus Kui 2008–2010 majanduskriisi ajal põllumajandusettevõtete (koos metsamajanduse ja kalapüügiga) laenude ja liisingute jääk vähenes, siis 2016. aasta piimanduskriisi ning sigade Aafrika katku leviku kõrgajal jätkas laenude ja liisingute jääk kasvu. 2018. aasta lõpus oli põllumajandussektori laenude ja liisingute jääk 734 mln eurot (87% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest). Tooteja muude tootmistoetuste summa suurenes 2004.–2018. aastail 78 mln eurolt 213 mln euroni. Põllumajandustoodangu väärtuse vähenemist selgitab lisaks erinevatele kriisidele ka põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutumine. Kui aastatel 2010– 2013 suurenesid tootjahinnad märkimisväärselt, siis 2014–2016 toimus hinnalangus (vt joonist lk 47). 2018. aastal jõudis keskmine hinnatase 2013. aasta tasemele tagasi. Tootlikkuse kasvu keeruline saavutada Veelgi olulisem on aga põllumajandustoodangu ja tootmisvahendite hindade suhe. Nii 2009. aastal kui ka aastatel 2015–2016 valitses turgudel olukord, kus põllumajandustoodangu hinnad langesid umbes 20%, kuid tootmisvahendite hinnad vähenesid väga vähe. Nagu joonis lk 47 näitab, siis nendel aastatel langes oluliselt põl-

RAHA lumajanduse kogutoodangu suhe tootmiskuludesse ning toodangu väärtus küündis vaid pisut üle 80% tootmisvahendite ostmiseks tehtud kulutustest. Aastatel 2013–2016 oli Eesti põllumajanduses tootlikkus selgelt langustrendis. 2017. aastal olukord paranes, kuid jäi siiski alla 2011. ja 2012. aasta tasemele. Tootlikkuse vähenemise peamine põhjus on selles, et tootmisvahenditele tehtavad kulud on kasvanud kiiremini kui toodangu väärtus (toodetud kogus korda toodangu hind). Kui aastatel 2005– 2018 suurenes toodangu väärtus 63%, siis vahetarbimine (muutuvkulud) suurenes 85%, põhivara kulum kasvas 189%, hüvitised töötajatele suurenesid 107%, makstud rent 410% ja makstud intressid 61% (vt tabelit lk 44). Ettevõtjatulu, mis jääb põllumajandussektorisse pärast toodangu

müüki, saadud toetusi ning tehtud kulutusi (sh kulum) oli 2018. aastal 27% väiksem kui 2005. aastal. Toodangu väärtus ei kasva, küll aga laenukoormus Eesti põllumajandustoodangu väärtus ei ole viimastel aastatel suurenenud. Samal ajal on põllumajandussektori laenuja liisingukohustused jätkanud kasvu. Suurenevate otsetoetuste, kapitali hea kättesaadavuse ning madalate intressimäärade tingimustes ei ole sektoris normaalse turuolukorra tingimustes probleeme tekkinud, kuid piimanduskriis, sigade Aafrika katku levik ning eelmise aasta põud näitasid, et kriiside korral on põllumajanduse eri harud haavatavad ning kohustuste täitmisega tekib probleeme. Oluline on, et Eesti põllumajanduses paraneks tootlikkus ja ka-

sumlikkus (ettevõtjatulu). Endiselt tugev surve palkade kasvuks, suurenevad rendikulud (rendimaa osakaal ning maa rendihind tõusevad) ning tootmisvahendite hindade kasv ei tee meile seda ülesannet lihtsaks. Ka intressimäärade võimalik tõus tulevikus võib põllumajandussektori toimetulekut oluliselt mõjutada. Näiteks kui intressid tõuseksid kahe protsendipunkti võrra, siis suurendaks see põllumajandussektori aastast intressikulu 15 mln euro võrra. Investeeringuid vajame ka edaspidi Tootlikkuse suurendamiseks on vaja nii teadmisi kui ka investeeringuid. Kui tulevikus investeeringutoetuste osa väheneb, siis tõenäoliselt väheneb vähemalt lühiajaliselt ka Eesti põllumajandus-

SAMPO MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD tel +372 5336 4573, info@sampogrupp.com Vitamiini 2a, TARTU 50412

UUED TERAVILJAKOMBAINID

VERRATO V4

COMIA C6

PARIM PUHASTAMINE JA HOOLDUS NIISKE VILJA KORISTAMISEL AINULAADNE VÕIMALUS - VÄLJAVÕETAVAD SÕELAD, PUISTAJAPÕHJAD JA PUNKRITEOD

Oleme esindatud MAAMESS 2019 - Stendi number: VP-3, edasimüüja A.Tammel AS

Põllumajandussaaduste tootjahindade ja tootmisvahendite ostuhinnaindeksid ning põllumajandustootjate tootlikkus 160

Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks, 2005=100

Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks, 2005=100

150 140 130 120 110

Kogutoodangu suhe kogukuludesse

100 90 80 70 60

Allikad: Statistikaamet, Põllumajandusuuringute Keskus

tootjate investeerimisvõime. See mõjutab nii keskkonnahoiu eesmärgil kui ka tootlikkuse ja tootmismahu suurendamise eesmärgil tehtavaid investeeringuid. Need

on aga vajalikud nii tuleviku väljakutsetega (keskkonnahoid, ühiskonna ootused) toimetulekuks kui ka põllumajandustootmise majandusliku elujõu tagamiseks.

Seega tuleks tagastamatute investeeringutoetuste abil soodustada eeskätt selliste investeeringute tegemist, mis aitaks samal ajal parandada nii keskkonnahoidu kui ka suurendada ettevõtete tootlikkust. Arvestades põllumajandussektori kohustuste mahtu on oluline ka otsetoetuste mahu stabiilsus, mis hõlbustab sektoril laenuja liisingukohutuste täitmist ning vähendab riske ka laenuja liisinguandjate silmis. Ettevõttes tehtavad otsused põhinegu teadmistel Ka teadmussiirde programmides tuleks enam rõhku panna tootlikkuse suurendamise ja finantseerimise alaste teadmiste andmisele, mis aitavad üha keerukamaks muutuvas turu- ja majanduslikus keskkonnas teadmistel põhinevaid otsuseid langetada.

Põllumeeste ühistu KEVILI ostab kokku märga ja kuiva teravilja ning rapsi Lisaks pakume kuivatusteenust KEVILI Rõngu ja Roodevälja terminalides Usaldusväärse koostööpartnerina on meil: Kiire ja paindlik logistika Konkurentsivõimelised tingimused ja hinnad Kaasaegsed laboriseadmed kvaliteedi määramiseks OSTAME AINULT OTSE PÕLLUMEHELT! Huvi korral võta ühendust telefonil +372 5857 6759 või e-maili teel: kalev.vunk@kevili.ee www.kevili.ee

K E S K KO N D

Mis muutub sel aastal MARIS RAUDSEPP PÕLLUMAJANDUSAMETI TAIMEKAITSE JA VÄETISE OSAKONNA JUHATAJA

EVA LIND

PÕLLUMAJANDUSAMETI NÕUNIK

änavu 1. jaanuaril jõustus põllumajandusministri määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ uus redaktsioon, mis tõi kaasa mitmeid muudatusi taimekaitsetöödel nii põllumajanduses kui ka mittepõllumajanduslikel aladel. Põllumajanduses on täpsustatud ohutusnõudeid taimekaitsevahendiga puhitud seemnete kasutamisel, hoiustamisel ja vedamisel. Tähelepanu on eeskätt sellel, et ohutus- ja keskkonnanõuded oleksid täidetud nii seemnete puhtimisel, seemnete puhtimise kohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol. Puhitud seemneid tuleb käsitleda samamoodi nagu taimekaitsevahendeid. Puhitud seemet hoitakse hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis, eraldi toidust, ravimitest ja söödast, et vältida nende saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. Keelatud on ülejääke ladustada looduses, kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Endiselt peab puhtimiskoht asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast,

söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel. Muudatused puudutavad koostööd mesinikega. Kehtetuks on muudetud taimekaitsevahendi kasutaja kohustus vähemalt 48 tundi enne pritsimise algust teavitada plaanitavatest taimekaitsetöödest mesilate omanikke, kes on oma mesilatest eelnevalt informeerinud ning kelle mesilad jäävad kuni 2 km kaugusele. Teavitamiskohustuse tühistamist sellisel kujul on pooldanud nii taimekasvatajad kui ka mesinikud, kuid seda tingimusel, et peetakse kinni ohutusnõuetest taimekaitsevahendi pritsimisel. Seda kinnitavad ka Põllumajandusameti kontrollid, mille käigus on tuvastatud, et mesilaste hukkumist on põhjustanud eelkõige taimekaitsevahendite väärkasutamine. Seega puudub taimekaitsevahendi kasutajatel mesinike teavitamise kohustus, kuid hea tavana peaks siiski jätkuma omavaheline suhtlus. Ühtlasi tasub meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sh õitsvate umbrohtude pritsimise keeld. Uuendused puudutavad ka metsaomanikke Üks oluline täiendus tehti avaliku koha mõistes, mis varasemas määruse versioonis sellisel kujul puudus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohutusnõuetele taimekaitsetööde tegemisel avalikus kohas*, elamu vahetus läheduses või

Ühtlasi tasub meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude pritsimise keeld. metsamaal. Sellistel aladel on taimekaitsetööd keelatud kõrvalise inimese juuresolekul. Kui taimekaitsevahendile on märgitud tööooteaeg, siis tuleb paigaldada avalikku kohta, korterelamu vahetusse lähedusse ja metsamaale enne taimekaitsetööga alustamist hoiatussilt. Sildil on teave taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada. Metsamaale paigaldatakse enne tööga alustamist hoiatussildid selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt. Rida taimekaitsevahendeid sai kasutamise keelu Toimeainete keelustamine (täpsemalt loa pikendamata jätmine) võib toimuda mitmel põhjusel. Võib esineda oht inimese tervisele, mida ei ole võimalik erinevaid isikukaitsevahendeid kasutades (maskid, prillid, kindad) maandada. Euroopa Liidu tasemel keelatakse üha rohkem toimeaineid ökotoksikoloogilistel põhjustel. Lisaks võib esineda oht keskkonnale, näiteks kui taimekaitsevahen-

taimekaitsetöödel? di toimeaine on keskkonnas püsiv või akumuleeruv. Ka jääkide piirnormi ületamine võib olla keelustamise põhjus. Eelmisel aastal seati täiendavad piirangud neonikotinoididele. Euroopa Komisjon keelustas kolme neonikotinoidse taimekaitsevahendi toimeaine – klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam – kasutamise avamaakasvatuses. Põhjuseks on suur risk tolmeldajatele, mis tuvastati peaaegu kõigi avamaakasutuste, ka kartuliseemnete puhtimise ja taliteraviljadel kasutamise puhul. Seega keelati kõik välitingimustes kasutamise viisid. Erandina säilis õigus kasutada neid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasvuhoonetes tingimusel, et põllukultuur püsib seal kogu oma elutsükli ning seda ei taasistutata väljapoole. Kõik liikmesriigid pidid muutma või tagasi võtma imidaklopriidi, klotianidiini või tiametoksaami sisaldavate taimekaitsevahendite load. Sellest tulenevalt tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks nelja tiametoksaami ning imidaklopriidi sisaldava taimekaitsevahendi load ning muutis kahe toote puhul müügi- ja kasutustingimusi. Alates 20. detsembrist 2018 ei tohi Eestis enam turustada ega kasutada taimekaitsevahendeid Merit Forest, Monceren G, Nuprid ja Mido SL. Taimekaitsevahendeid Confidor ja Actara 25 WG on lubatud kasutada vaid kasvuhoone-

kultuuridel tingimusel, et kultuur läbib seal kogu elutsükli. Üks olulisemaid toimeaineid, mille kasutusluba käesoleval hooajal lõpeb, on propikonasool. Tegemist on laia spektriga haigustõrjevahendiga, mida Eestis kasutatakse teraviljadel ning rapsil. Taimekaitsevahendite registrist on kustutatud kõik propikonasooli sisaldavad taimekaitsevahendid: Archer Turbo 575 EC, Artea 330 EC, Bolt XL, Bumper 25 EC, Bumper Super, FUNGTION, Menara 410 EC, Propi 25 EC, Taspa 500 EC, Tilt 250 EC. Propikonasooli sisaldavaid tooteid on võimalik veel kasutada 2019 hooajal. Registrist on kustutatud fungitsiidse toimega puhtimisvahend Vitavax 200 FF, mis sisaldab tiraami. Seda kasutatakse Eestis suvi- ja taliodra, suvi- ja talinisu, talirukki, talitritikale, kaera ja lina seemnete töötlemiseks seemnete kaudu levivate haiguste tõrjeks. Toodet on veel võimalik kasutada 2019 hooajal. Sama ajapikendus kehtib tiraamiga töödeldud seemnetele. Kuna toimeainete piirangud kehtivad kogu Euroopa Liidus, siis saab tiraamiga puhitud seemneid importida kuni 30.07.2019. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Kahjuks ei tule samas tempos turule uusi alternatiivseid ja seejuures väikese riskiga tooteid. Seetõttu saab üha enam oluliseks in-

tegreeritud taimekaitse, mille põhimõte on lihtne: enneta taimekahjustajate levikut ja taimekaitset rakenda vaid siis, kui vaja. Uued taimekaitsevahendid Eesti turul Põhjus, miks mõned teistes riikides müügil olevad tooted Eesti turule ei jõua, peitub Eesti väiksuses. Taimekaitsevahendiga turule tulemiseks on toote omanikul vaja esitada avaldus ja läbida turule lubamise protsess, mis aga ei tasu ära tulevaste klientide väikese arvu tõttu. Sellegipoolest on Põllumajandusamet koostöös aiandusliidu ja maaülikooli teadlastega otsinud lahendusi vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuride taimekaitse vajadustele. Esimese ühistöö tulemusena lubati Eestis turule avamaa kurgi, maasika ja vaarika akaritsiid Floramite 240 SC, mida saab tänavu osta ja kasutada. Siiani ei olnud Eestis ühtegi sobivat toodet punase keldriklesta ja maasikalesta tõrjeks avamaal. Sellistel puhkudel on soovitatav alati pöörduda erialaliidu ja Põllumajandusameti poole, kui sobivat toodet ei ole. Erialaliidu kaudu kõlab taimekasvatajate hääl tugevamini ning toote omanikul on selgem arusaam, et toote vastu on huvi. * Avalik koht on haljasala, spordiala, kooliala ja laste mänguväljak ning ala tervishoiuasutuse vahetus läheduses, samuti trammi- ja raudtee ooteplatvorm ning ületamiseks ettenähtud ülesõidukoht ja ülekäigukoha vahetu lähedus, gaasitrass, kattega tee ja kruusatee eraldusriba, teepeenar ja haljasriba, tänava eraldusriba, teemaa ja tänavaäärne haljasala.

K E S K KO N D

Mida toob põlluma jandusele õhusaasteainete vähendamise programm? JELENA ARIVA ANTS-HANNES VIIRA EESTI MAAÜLIKOOL, MAJANDUS- JA

SOTSIAALINSTITUUT

esti peab rahvusvaheliste kohustuste tõttu vähendama ammoniaagi heitkogust alates 2020. aastast minimaalselt 1% võrra võrreldes 2005. aastaga. Eesti ammoniaagi heitkoguse statistika näitab, et 2016. aastal tulenes 89% ammoniaagi heitkogusest (10,56 kilotonni) põllumajanduslikust tegevusest. Vaatamata sellele, et võrreldes 1990. aastaga vähenes ammoniaagi heitkogus 54%, oli see 13% suurem kui 2005. aastal. 62% ammoniaagi heitkogusest oli seotud põllumajandusmaa kasutusega (eelkõige mineraalväetiste ja sõnniku laotamine) ja 38% pärines sõnniku käitlemisest. Ammoniaagi heitkoguse suurus sõltub põllumajandusloomade arvust, nende (eriti piimalehmade) produktiivsusest ning lämmastikväetiste kasutamisest, aga ka loomade pidamistingimustest, sööda kvaliteedist, sõnnikukäitlustehnoloogiatest ning väetiste laotustehnoloogiatest. Seega tuleb Eesti põllumajanduse arendamisel silmas pidada, et edasine tootmismahtude suurendamine tuleb lahti siduda ammoniaagi heitkogusest. Keskkonnaminister kinnitas 29.03.2019 oma käskkirjaga nr 50

1-2/19/276 teatavate õhusaasteainete heitkoguse vähendamise riikliku programmi aastateks 2020– 2030. Selles kajastuvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2016/2284/EL sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuslikud ja valikulised meetmed. Lähtuvalt erinevatest rahvusvahelistest juhenditest ja EL-i direktiividest sobivad põllumajanduses ammoniaagi heitkoguse vähendamiseks järgmised meetmed: Lämmastiku käitlemine kogu lämmastikuringet arvestades. See suurendab lämmastiku kasutamise efektiivsust ja vähendab selle kadu nii ammoniaagi kui ka teiste keemiliste ühendite kujul, eelkõige väheneb lämmastiku ülejääk. Lisaks ammoniaagi heitkoguse vähenemisele on sel eeldatavasti positiivne mõju ka mullale, veele ning tootmise efektiivsusele. Kariloomade söötmise strateegiad. Ammoniaagi heitkogust on võimalik vähendada, kui vähendada toorproteiini osatähtsust söödaratsiooni kuivaines vastavalt loomaliigile ja arengu- või tootmisetapile. Vähesaastavad sõnnikulaotustehnikad. Nende puhul võib eristada kaht peamist võimalust: 1) pind, millelt võib tekkida ammoniaagi emissioon, peaks olema võimalikult väike ja sõnniku mulda-

viimine võimalikult kiire; 2) ammoniaagi emissiooni intensiivsuse vähendamine sõnniku pH ja ammooniumi kontsentratsiooni alandamise kaudu. Vähesaastavad sõnnikuladustamistehnikad. Nende puhul võib eristada kolme peamist võimalust: 1) sõnnikuhoidla ammoniaaki emiteeriva pinna pindala vähendamine; 2) ammoniaagi emissiooni intensiivsuse vähendamine sõnniku pH ja ammooniumi kontsentratsiooni alandamise kaudu; 3) ladustatud sõnniku oleku minimaalne rikkumine aeratsiooni vältimiseks. Vähesaastavad loomapidamise süsteemid. Võimalik on sõnnikuga kaetud pinna pindala vähendamine, st loomade pidamise ruumide hoidmine võimalikult kuiva ja puhtana, allapanu kasutamine, uriini kiire eemaldamine ning väljaheidete ja uriini kiire eraldamine, õhu liikumiskiiruse ja temperatuuri vähendamine sõnniku kohal, sõnniku pH ning temperatuuri vähendamine, sõnniku kuivatamine (eriti linnukasvatuses), ammoniaagi eemaldamine heitõhust, karjatamise aja suurenemine. Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine. Peamine eeldus on võimalikult väike pind,

Arvestades Eesti kohustuslikku ammoniaagi heitkoguse vähendamise ajaraamistikku, peavad rakendatavad meetmed olema suhteliselt kiire mõjuga. Euroopa Liidu nõuetega ammoniaagi heitkoguste piiramisel peavad arvestama nii veiste kui ka teiste põllumajandusloomade pidajad. Foto: Ants Uus

millelt võib tekkida ammoniaagi emissioon. Teisisõnu tähendab see mineraalväetiste muldaviimist. Pole täielikke andmeid Hiljutises uuringus analüüsisime direktiivis 2016/2284/EL sätestatud ammoniaagi heitkoguste vähendamise meetmete rakendamise võimalusi Eestis. Pikemas perspektiivis on enamik neist Eestis rakendatavad. Samas tuleb arvestada, et ammoniaagi heitkoguste aruandluses (inventuuris) kajastamiseks on vaja usaldusväärsetele andmetele tuginedes teada, milliseid tehnikaid ja süsteeme kasutatakse meie taime- ja loomakasvatusettevõtetes. Näiteks puudub täpne ülevaade lämmastiku sisendite ja väljundite kogustest Eesti põllumajanduses, mis on vajalik kogu lämmastikuringet arvestava lämmastiku käitlemise meetme jaoks. Samuti ei ole täpselt teada, milline on Eestis toorproteiini sisaldus kariloomade söödaratsiooni kuivaines ja millised on põllumajandusloomade tootlikkust arvestades toorproteiini vähendamise võimalused söödaratsiooni kuivaines. Vähesaastavate loomapidamise süsteemide meetme rakendamise võimalikkus sõltub loomakasvatushoonetes kasutatavatest lahendustest, kuid terviklik ülevaade neist puudub.

Nende kolme meetme rakendamine nõuaks eeldatavalt küllalt palju aega ja investeeringuid ning nende mõju ammoniaagi heitkoguse vähendamisele avalduks pikema aja jooksul, mis võib olla takistuseks Eesti ammoniaagi heitkoguse vähendamise kohustuse täitmisel. Samas on tegemist süsteemsete meetmete ja lahendustega, millega võib kaasneda ka muu positiivne keskkonna- ja majanduslik kasu, nii et neid ei tohiks kõrvale jätta. Meil pole palju aega Arvestades Eesti kohustuslikku ammoniaagi heitkoguse vähendamise ajaraamistikku, peavad rakendatavad meetmed olema suhteliselt kiire mõjuga. Kiire mõjuga meetmeteks saab pidada vähesaastavaid sõnnikulaotus- ja ladustamistehnikaid ning mineraalväetiste kasutamisest tekkiva ammoniaagi heitkoguse piiramist. Vastavad tehnoloogiad ja lahendused (nt sõnnikuhoidlate katmine, läga sisestuslaotus, mineraalväetise andmine kombikülvikuga) on Eestis osaliselt juba ka kasutusele võetud. Vähesaastavate sõnnikulaotustehnikate meetmel on potentsiaali oluliselt vähendada ammoniaagi heitkogust, kui minna üle vedelsõnniku sisestuslaotuse tehnoloogiale (ammoniaagi heitkogus väheneb 70–90%) ja/või viia nii ve-

del- kui ka tahesõnnik võimalikult kiiresti mulda (võimalikult kiirel mulda viimisel väheneb ammoniaagi heitkogus 90%; kui viia sõnnik mulda nelja tunni jooksul, siis väheneb ammoniaagi heitkogus ainult 45–65%). Selle meetme rakendamiseks vajalik tehnika on põllumajandustootjatel osaliselt olemas, kuid riiklikul tasandil tuleks soodustada nende meetodite kasutuselevõttu kõigil põllumajandustootjatel. Mis puudutab vähesaastavaid sõnnikuladustamistehnikaid, siis Eesti vedelsõnnikuhoidlad (nii laguunid kui ka rõngasmahutid) on praegu kaetud valdavalt loomuliku koorikuga, kuid ammoniaagi emissiooni vähendamiseks oleks tõhusam asendada loomulik koorik nn hermeetilise kattega (ammoniaagi heitkogus väheneb 80%), ja võimalusel katta tahkesõnnik plastikkattega (võimaldaks vähendada ammoniaagi heitkogust 60%). Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramise võimalustena nähakse kas karbamiidi- ja ammooniumipõhiste väetiste kasutamise keelamist või nende kasutamise meetodite muutmist. Näiteks väheneb ammoniaagi heitkogus väetiste külviaegsel muldaviimisel koos seemnetega (sissekülvi meetod) 80–90%. 51

K E S K KO N D

Vähem saastamist eeldab üle 100 miljonilist

astavalt õhusaasteainete vähendamise programmile on Eestis perioodil 2020– 2030 eelistatumad just vähesaastavad sõnnikulaotus- ja ladustamistehnikad ning mineraalväetiste kasutamisel tekkivate ammoniaagi heitkoguste piiramine. Sobilikud meetodid oleksid: lohisvoolikuga laotatava veiste ja sigade vedelsõnniku osatähtsuse vähendamine ning avatud või suletud lõhega sisestuslaotuse osatähtsuse suurendamine; laguunides ja ujuvkattega rõngasmahutites ladustatava veiste ja sigade vedelsõnniku osatähtsuse vähendamine, kinnistes mahutites ladustatava veiste ja sigade vedelsõnniku osakaalu suurendamine; taimekasvatuses mineraalväetiste laotamisel kiire muldaviimise

ehk otse- või kombikülvikute kasutamise suurenemine. Nende meetodite ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks tuleb põllumajandussektoris teha märkimisväärseid investeeringuid. Ammoniaagiheitmete vähendamiseks vajalike investeeringute, kaasnevate tulude ja kulude analüüsimisel lähtusime mitmest eeldusest. Neist peamised on: sigade arv ning piimalehmade arv ja produktiivsus suurenevad aastani 2030; lisanduva vedelsõnniku ladustamiseks rajatakse uued kinnised rõngasmahutid (mahuga 4500 m3 ja kasutusefektiivsusega 96%); vedelsõnnikuhoidlad peavad mahutama 8 kuu sõnniku koguse; investeeringute maksumuse arvestamisel aastani 2030 korri-

120,8

miljonit eurot minimaalselt on investeeringuvajadus aastatel 2019–2030. geeriti 2018. aasta hindu vastavate sisendite hinnaindeksite keskmise juurdekasvuga viimasel 10 aastal; projekteerimise ja asjaajamise kulud, laguunide utiliseerimise kulud (transaktsioonikulud) moodustavad kokku 15% uute sõnnikuhoidlate rajamise maksumusest; lisaks vedelsõnniku sisestuslaotuse seadmetele on vaja soetada sobivad traktorid; otsekülvi tehnoloogiaga kaasneb võrreldes künnipõhise mulla-

Kohtume Maamessil C-hallis boksis C 25 RTK parandusandmed GNSS püsijaamade võrgust

Hades Invest OÜ Valdeku 132 11216 Tallinn Tel: +372 53037313 tonu@topcon.ee www.topcon.ee

ÜKS KORD MÕÕDA

investeeringut põllumajandusse harimisega masintööde kulu kokkuhoid, kuid lisandub taimekaitsevahendite kulu. Analüüsi tulemusena selgus, et kõige kulukam meede on kaetud vedelsõnnikuhoidlate rajamine ja olemasolevate rõngasmahutite katmine, mis koos transaktsioonikuludega maksaks aastail 2019–2030 kokku 92 miljonit eurot. Investeeringud vedelsõnniku sisestuslaotuse seadmetesse ja neid vedavatesse traktoritesse maksaks samal perioodil kokku 19,8 miljonit eurot. Analüüsis lähtuti eeldusest, et põllumajandustootjad tellivad sisestuslaotuse teenusena. Otsekülvi tehnoloogia ulatuslikumaks rakendamiseks oleks aastatel 2020–2030 vaja külvikute soetamiseks 20,9 miljonit eurot. Lisaks suureneks kulu taimekait-

sevahenditele 7,2 mln euro võrra, kuid masintööde kulu väheneks 47,7 mln euro võrra. Kokku väheneks kulud 19,7 miljoni euro võrra. Investeeringute vajadus perioodil 2019–2030 on kokku 120,8 miljonit eurot. Ammoniaagi heitkoguse vähendamise meetmete efektiivsuse ja majandusliku tõhususe analüüs näitas, et mitmed tegurid suurendavad analüüsi määramatust: Ammoniaagi heitkogust vähendavad meetodid vajavad täiendavat uurimist, kuna paljude meetodite mõju ei ole veel piisavalt uuritud. Samas võivad need meetodid olla väga perspektiivikad, suure mõjuga ja kulutõhusad. Vaatamata sellele, et Eesti põllumajandustootjad on alates 2001. aastast teinud väga suuri investee-

ringuid nii ehitistesse, rajatistesse kui ka seadmetesse, puudub neist ning neis kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest piisavalt täpne ülevaade, mistõttu võivad ammoniaagi heitkoguste inventuuri alusandmed olla liiga üldised ning heitkoguste suurus üle hinnatud. Vajalike investeeringute prognoos lähtub põllumajandustootmise ulatuse, intensiivsuse ja kogutoodangu prognoosidest, kuid nende prognooside aluseks ei ole majanduslikult põhjendatud (st turuhindade muutumist, poliitika mõju ja trende arvestavad) mudelid. Ammoniaagi heitkogust vähendavate meetmete puhul tuleks arvestada ka mõju kasvuhoonegaaside emissioonile, mullastikule, pinna- ja põhjaveele, elurikkusele ja tootmise efektiivsusele.

AGD 18 3 18m AGD 15 15m3

AGD 10 3 10m

PÕLD

Muldade happesus põllul ületab VALLI LOIDE EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUDI AGRO-

TEHNOLOOGIA OSAKONNA VANEMTEADUR

ks oluline mulla seisundi näitaja on kaltsiumisisaldus, millega arvestamine võimaldab lubiväetisi kasutada täpsemalt − vastavalt mulla vajadustele. Kaltsium on mullale ja taimedele sama tähtis kui inimesele, kuna mõlemal tekivad kaltsiumipuudusel terviseprobleemid. Muldade happesustki taluvad taimed vaid teatud piirini ja seetõttu on muldi vaja pidevalt lubjata. Eesti kuulub klimaatiliselt piirkonda, kus aurumine on aasta keskmisena sademete kogusest väiksem ja laskuva veevooga kaasneb arvestatava osa asendatavate katioonide (Ca2+, Mg2+, K+, Na+) väljaleostumine mulla ülemistest kihtidest. Muld happestub, kui mulla neelavast kompleksist pideval väljaleostumisel eemaldunud kaltsium asendub vesinikioonidega, mida annavad keemiliste ühendite lagunemisel mullas tekkivad mitmesugused happelised ühendid. Kaltsiumi väljaleostumine on põhjustatud nii klimaatilistest tingimustest kui ka inimtegevusest. Eriti tundlikud on taimed mulla happesuse suhtes idanemisfaasis. See tähendab, et taimede arengus on väga suur tähtsus idanemiskeskkonnal. Hädavajalik lupjamine Mulla happesuse kõrvaldamiseks on vaja muldi lubjata. Sellega tõrjutakse vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja ja viiakse mulla küllastusaste taimedele soodsale tasemele. Mulla küllastusaste näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Kui

Mulla happesusest kahjustatud odrapõld. Foto: Ahti Nurm

Muldade lupjamine on ka üks integreeritud taimekaitse meetoditest ja aitab hoida keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajaduse madalamana.

taimede taluvuspiiri mulla küllastusaste on madal (alla 50%), vajab muld tugevat lupjamist ja happelised väetised halvendavad tema omadusi. Enamikule kultuurtaimedele on mulla optimaalne küllastusaste 80% ja liikuvat kaltsiumi, millel on küllastusastmes täita olulisim osa, peab mineraalmuld sisaldama sel juhul vähemalt 1500 mg/kg. Eriti peaksid idanemiskeskkonnale tähelepanu pöörama otsekülvitehnoloogia kasutajad, sest väetiste kasutamine ning orgaanilise aine kuhjumine ja lagunemine tekitavad mulla ülemises kihis mitmesuguseid happeid, mis muudavad kaltsiumivaesemad mullad kiiremini ja kergemini happeliseks. Happeline keskkond on soodne kasvulava ka mitmele haigusteki-

tajale, nt ristõielistel võib tekkida kapsanuuter, teravilju võivad kahjustada seenhaigused jne. Seega on muldade lupjamine ka üks integreeritud taimekaitse meetoditest ja aitab hoida keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajaduse madalamana. Põldude olukord üsna halb Miks ajal, mil nõudlus põllumaa järele üha kasvab, langeb kasutatava maa kvaliteet? Kuidas peatada ning lahendada mulla kvaliteedi halvenemise probleem? Vaatamata aastaid kestnud nõuannetele on muldade lupjamine küll mõnevõrra edenenud, kuid olukord põldudel on Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatava mullaseire viimastel andme-

tel siiski üsna halb – muldade happesus ja selle neutraliseerimiseks vajaminev lubjakogus üha kasvab. Seireandmed kajastavad 550 000 hektarit toetusalust maad. Teist sama palju jääb rohumaade näol aga uuringust välja, kuna neile toetused ei laiene. Seetõttu on tagasihoidlik ka põldude lubjatarbe määramine, mis annab infot põldude n-ö tervisliku seisundi kohta ja võimaldab lubjata vastavalt iga põllu vajadusele. Praegu saab põldude olukorrast sageli aimu sagenevatest vihjetest, et vili ei taha kasvada ning rohumaad (ja ka muud maad) on jaanipäeva paiku rebasekarva punased, sest maad on vallutanud väikene hapuoblikas, mis on mullahappesuse indikaatortaim.

põllumajandusloomadega kauplemine Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost Baltic Vianco trading oÜ Sänna küla Rõuge vald 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

põllumajandusloomade transporditeenus projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

Parem muld, parem elukeskkond

ks oluline mulla seisundi näitaja on mulla kaltsiumisisaldus. Kaltsiumipuudus nõrgendab eelkõige taimede juurestiku arenemist, millest omakorda sõltub vee ja toitainete omastamine ning mulla sügavamates kihtides leiduvate varude kasutamine. Lupjamisel paraneb mullas nii õhu- ja veerežiim kui ka orgaanilise aine akumulatsioon, mis omakorda aitab hoida toitaineid ja vett. Paranenud keskkonnas on mikrobioloogiline tegevus intensiivsem, mis samuti parandab mulla seisundit. See omakorda aitab säilitada meie elukeskkonda. Pikka aega n-ö võlgu elamise tõttu on muldade lupjamiseks vajaminev lubjakogus kasvanud nii suureks, et vaja on otsustavat tegutsemist. 550 000 ha põllumaa

50 000

kuni 60 000 tonni lupja pandi põldudele 2017. aastal. Seda on tegelikust vajadusest ligi kümme korda vähem.

lubjavajadus on 240 000–300 000 tonni kaltsiumkarbonaati (CaCO3), millele lisandub umbes 60% rohumaade arvelt. See tähendab, et Eesti põllu- ja rohumaade aastane lubjavajadus on ligi 450 000 tonni kaltsiumkarbonaati. Kuidas tulla toime sellise lubjakoguse põllule toimetamisega, kui aastal 2017 jõudis põllule vaid 50 000–60 000 tonni? Probleem ei ole kergete killast, aga edasilükkamine teeb lahenduse leidmise veelgi raskemaks.

Hea teada Lubiväetiste külvi on soovitatav teha ajal, kui põld kannab ja taimiku kõrgus on alla 20 cm. Seega on parim aeg enne kevadkülvi, eriti lubjalembeste kultuuride puhul (raps jt). Kevadkülvi alla sobivad hästi peentolmjad ja toitaineid sisaldavad tuhad ja nende segud, samuti lubjakivi sõelmed. Kui lubiväetise (lubjakivi) külv tehakse künni alla, siis on hea seda korrata kevadel enne külvi, kuid pigem külvata künni peale. Sügisel on hea lubjata lubjakivi sõelmetega, samuti peentolmjate tuhkadega. Viimaseid on soovitatav kasutada taliviljadele. Lubiväetist ei maksa viia künni alla, kui ei ole kavas lupjamist kevadel korrata. Mulla hapestumine on intensiivsem mulla ülemises kihis. Seemnete idanemine ja toitainete omastamine sõltub suuresti mulla happesusest ja seetõttu on ülemise kihi happesuse neutraliseerimine esmatähtis.

Professionaalsed väetamistehnoloogiad mahekultuuridele

TERAVILI

Seemnete niisutamine Etixamin • 0,5 kg/t

Vegetatsiooni algus, harunemine ETIXAMIN 1-2 kg/ha LIGNOMIX 0,6 l/ha

Enne külvi POLCALC või SUPERMAG FERTIL 12,5 Lokaalselt FERTIL 12,5 Koos külviga FERTIL 12,5

200-1000 kg/ha 250-500 kg/ha 200-400 kg/ha 100-150 kg/ha

Enne õitsemist ETIXAMIN 1-2 kg/ha QUICELUM 0,3-0,5 l/ha XILOTROM 0,5 l/ha+ LUMIK 0,2 l/ha

Rohkem väetamistehnoloogiad: www.bioindustry.eu Telefon: +372 5685 1199

Bigbank remondilaen Vaata lähemalt www.bigbank.ee

Laenudele spetsialiseerunud pank

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Näiteks 5000eurose laenusumma puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 15,9%, lepingutasuga 75 eurot ja igakuise haldustasuga 1,5 eurot on krediidi kulukuse määr 18,58%, igakuine laenu tagasimakse 121,32 eurot, laenu tagasimaksete summa 7279,58 eurot ning Sinu poolt makstav kogusumma 7444,58 eurot. Tutvu tingimustega lähemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nõu spetsialistiga.

Sündmuste kalender MAAELU SUURÜRITUSED KEVADEL JA SUVEL

25.–27. aprill Maamess Juba 27. korda toimuv Maamess pakub taas kolme uudistamist täis päeva. Tänavusel messil on väljas 480 ettevõtet 12 riigist. Tartu Näituste messikeskuses toimuv Maamess koondab mitu alanäitust: põllumajandusnäitus, aiandusnäitus, puidutöötlemis- ja metsandusnäitus ning toidumess. Lisaks raie- ja võsalõikuse võistlusele, lihaveiste näitus-konkursile, pullide oksjonile ja parima tõulamba valimisele toimuvad iga päev seminarid. Lisainfo www.maamess.ee.

27. aprill Avatud kalasadamate päev Üle-eestiline kalasadamate päev toimub kolmandat korda ja kestab kella 8–14. Tänavu osaleb avatud kalasadamate päeval ligi veerandsada sadamat, kes pakuvad külastajatele lahkesti võimalust sadamate ja kalandusega tutvuda. Samuti saab maitsta ja kaasa osta värsket kala ja kalatooteid, toimuvad ka meelelahutusüritused. Igal sadamal on oma programm, näiteks on kohal kalateadlased ja kokad, saab osaleda töötubades jne. Lisainfo www.avatudsadamad.ee.

1. mai Avatud uste päev Kevadpühal kutsuvad maaturismi ettevõtjad külla! 1. mail avavad maapiirkonna turismiettevõtted kuuendat korda külastajatele uksed ning tutvustavad oma ettevõtet ja teenuseid. Sel päeval saab päris tasuta või erihinnaga osaleda matkadel ja retkedel, sõita paadiga, teha käsitööd, osaleda töö- ja õpitubades ning kogeda uusi maitseelamusi. Samuti saab kaasa lüüa talgutel, teha tutvust taluloomadega, tutvuda pererahvaga ja käia kuumas saunas. Lisainfo www.maainfo.ee.

27. mai–2. juuni Avatud toidutööstuste nädal Avatud toidutööstuste nädala eesmärk on tutvustada inimestele tootmise köögipoolt. Aprilli keskpaigaks oli end üritusest osa võtma registreerinud 21 toiduvalmistamise ettevõtet kaheksast maakonnast. Nende seas on nii suuremaid kui ka väiksemaid ettevõtteid, näiteks Leibur, Scanola (Olivia rapsiõli), Luke Farmimeierei, HK Scan (Rakvere Lihatööstus), Esko talu, Orkla Grupp (Põltsamaa Felix). Kuna registreerumine kestab kuni 26. aprillini, lisandub uksi avavate ettevõtete sekka kindlasti veel põnevaid leide. Lisainfo www.eestitoit.ee.

13. juuli Talupäev Eestimaa Talupidajate Keskliidu korraldatav talupäev toimub tänavu Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis. Juba 2017. aastal võeti vastu otsus teha talupäev igal aastal erinevas kohas, et näidata erinevate piirkondade põllumajandust. Tänavusel, järjekorras 28. talupäeval leiab aset näiteks põllumajanduse minimess ja suur talutoidu laat. Traditsiooniliselt pärjatakse ka parimaid – talupäeval kuulutatakse välja parim talu ja talutoit. Loomulikult ei puudu ka meelelahutusprogramm. Lisainfo www.etkl.ee.

21. juuli Avatud talude päev Tänavu toimub üle-eestiline avatud talude päev juba viiendat korda. Kes soovib, võib oma talu uksed avatuna hoida kahe päeva jooksul: lisaks pühapäevale, 21. juulile, ka laupäeval, 20. juulil. Külla võib minna suurematele ja väiksematele piimatootjatele ning vaadata, kuidas käib mahetootjate, looma- ja teraviljakasvatajate jpt käsi. Enne lihavõttepühi oli oma osalemise registreerinud 170 talu ning kaetud olid kõik Eesti maakonnad. Möödunud aastal osales rekordarv talusid – 296. Avatud talude päevale registreerumiseks on jäänud loetud päevad! Kell kukub 1. mail! Lisainfo www.avatudtalud.ee.

kia.ee

Kia kevadkollektsioon nüüd kuni Ilus, sportlik, hea hinna ja suurepärase varustusega Kia Sportage toob kevadesse rõõmu! Autoturu kõige pikema garantiiga Kia Sportage on jätkuvalt enimmüüdud diiselmootoriga linnamaastur Eestis. Bi-LED esituled + LED-päevasõidutuled Kaugtulede assistent Täisautomaatne kahetsooniline kliimaseade Roolisoojendus + istmesoojendused ees ning taga Püsikiirusehoidja kiiruse piirajaga

Tahavaatekaamera koos parkimisanduritega 7“ puutetundliku ekraaniga heli- ja navigatsioonisüsteem Apple CarPlay ja Android Auto valmidus Valuveljed Avariipidurdamise hoiatussüsteem jpm

Tule oma uue autoga proovisõidule! TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. AASTAT GARANTIID

PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VIL JANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97.

KINDLUSTATUD KVALITEET

KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22.

NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25.

KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2.

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bilt küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,2/137, maanteel alates 4,5/126, keskmine alates 5,6/133. Kütusekulu on määratud NEDC testiga.

Uus teetähis lüpsmises - Lely Astronaut A5 Lely Astronaut A5 on lüpsmise uus tase. See on meie arendustöö tulemus, mis põhineb meie viimase 25 aasta jooksul (alates automaatse lüpsmise leiutamisest) kogutud teadmistel. Vaatasime lehmi ja kuulasime kliente. Jäime truuks tõestatud tavadele, kuid samas kujundasime ümber süsteemi kõik osad. Automaatse lüpsmise tõestatud põhimõtted ning usaldusväärsusele, kasutusmugavusele ja kulusäästlikkusele keskendumine võimaldas meil luua kõige lehma- ja farmerisõbralikuma lüpsisüsteemi. Uus teetähis lehma mugavuses On tõestatud, et meie vaba liikumisega süsteemis elavad ja käituvad lehmad suurepäraselt. Tänu I-flow- kontseptsioonile ja avarale boksile tunnevad lehmad end mugavalt. Täiustasime lehma mugavust hübriidkäega. See on vaiksem, kiirem ja kindlam. See parandab külastuskäitumist ja roboti jõudlust ning seega ka roboti töömahtu. Kasutuslihtsuse teetähis Ümberkujundatud ja intuitiivne kasutajaliides muudab automaatse lüpsmise kõigi jaoks kergesti mõistetavaks. See näitab kogu asjakohast teavet nutikas ülevaates ja pakub kiiret juurdepääsu tähtsatele funktsioonidele. Lehma esmakordne lüpsmine on lihtsam kui kunagi varem. A5 projekteerimisel pidasid meie insenerid pidevalt silmas süsteemi kasutusmugavuse, juurdepääsetavuse ja töökindluse kõrgeimat taset.

Investeeringutasuvuse uus tase Kujundasime kogu süsteemi ümber, et vähendada piima tootmise kilogrammihinda märkimisväärselt. Tulemuseks on uus hübriidkäsi. Sama võimas kui suruõhuseadmed, ent ei tarbi õhku. Meie piiratud arvu kiirete ja täpsete elektriliste liikumistega käsi on turu kõige energiasäästlikum. Oleme investeerinud töökindlusesse ja kvaliteetsetesse komponentidesse. Usaldusväärsuse uus tase Mida rohkem saate Astronauti usaldada, seda paremini saate säästetud aega ja paindlikkust kasutada. Erakordse usaldusväärsuse ja tööaja saavutamiseks eemaldasime kriitilised komponendid ja pikendasime teiste osade eluiga. Üle maailmne katseprogramm oli automatiseeritud lüpsmise vallas seni kõige intensiivsem, et tagada tõrgeteta töö kõikides oludes. See Astronaut on loodud meelerahu jaoks. Kasumliku lüpsi viis reeglit 1 Andke lehmadele vabadus ja valikuvõimalus. Looge lehmadele stressivaba keskkond, kus on rahu ja vaikus, mis võimaldab neil väljendada oma loomulikku käitumist 2 Kohelge lehmi järjekindlalt. Lehmadele ei meeldi muutused. Korrapärasus ja ennustatavus on järjepideva lüpsi jaoks esmatähtsad. 3 Kasutage lehmade puhul individuaalset lähenemist. Iga lehm ja kõik tema nisad on ainulaadsed ning seetõttu tuleb neid kohelda individuaalselt. 4 Optimeerige lehmade tervist. Lehmade tootlikkus on optimaalne, kui lehmad on terved, seega peavad tervishoiunõuded olema täidetud. 5 Käsitsege piima hoolikalt. Piim on väärtuslik, kuid kiiresti riknev toode, mida tuleb hoolikalt käidelda, et säilitada selle kvaliteet.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee