Põllumehe Teataja aprill 2020

nr 33 aprill 2020

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

Coop Pank künnab jätkuvalt põldu Kui Sa vajad asjaliku nõu, et oma plaanid ellu viia, siis pakume põllumeestele üle Eesti lahendusi järgmiste sammude astumisel: • põllumaa ost • põllumajandustehnika liising • hoonete ehitus • hooajaliste tööde rahastamine Võta meiega ühendust juba täna maaelu@cooppank.ee.

Künnipäeval* rakendas mees hobuse adra ette ja ajas sellega paar vagu põllul üle lume, siis pidi lumi ära sulama ja põld harimiseks ruttu tahedaks minema.

(Pilistvere) * 14. aprill on eesti rahvakalendri järgi künnipäev

Tänapäeval istub põllumees künnipäeval oma uhiuude traktorisse ja künnab korraga terve põllu üles.

(Uus eesti vanasõna)

Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral pidada nõu spetsialistiga.

Tervemad lehmad tänu suurepärasele laudahügieenile

Lely Discovery 120 Collector

• Sõnniku kogumine kraapimise asemel • Vesi puhtama tulemuse ja parema haakuvuse jaoks • Ei mingeid takistusi ja maksimaalne paindlikkus • Nutitelefoniga juhitav Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu Sivar Irval: käes on aeg kokku hoida!

4

Tulipunktis: tööjõukriis sai vaid osaliselt leevendust

6–10

Persoon: kartulikasvataja Kalle Hamburg

12–16

Põllumehed võivad pääseda põllukultuuride andmete esitamisest

18–20

Riigimaal põlluharijaid ähvardanud suur hinnatõus võib ära jääda

22–23

Advokaadibüroo: kas PRIA teeb põllumeestele liiga?

24–25

Piima kokkuostuhind on kukkunud kriitilise piirini

28–30

Terved taimed ja toimekad tolmeldajad

32–33

Milliseid taimekaitsevahendeid tohib tänavu kasutada?

34–35

Tehnovõrkude talumise eest saab tasu küsida

36–37

Eestis uuriti esmakordselt põllumajandusühistute toimimist

38–41

Kütuseaktsiis langeb, ÜPP üleminekuperioodi pikkus teadmata

42

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets.

Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub juulis 2020.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Käes on aeg kokku hoida!

K

riisi võib kogeda, vaadata, tajuda ja sellele reageerida väga mitmeti. Kes kuidas. Hiina keeles koosneb sõna „kriis“ (weiji) kahest osast: oht ja võimalus.

Praeguses olukorras on mõistlik mõelda nii esimesele kui ka teisele, sest oht möödub taas, kuid võimalused on olemas kogu aeg ja neid tuleb kasutada!

Meie sektoris on hea näide Nopri talu tegutsemine – Nopri käivitas Lõuna-Eestis kontaktivaba kojukandeteenuse. Peremees Tiit Niilo on koos oma tiimiga kriisile reageerinud väga nutikalt ja loodetavasti edukalt. Sarnaseid häid näiteid on veel. Mind huvitab, mis juhtub edasi? Kui kriis möödub, siis kui oluliseks on kasvanud kojukandeteenuse osakaal Nopri talu äris ning mis saab sellest edasi?

Mida sina oma ettevõttes oled teinud või saad teisiti teha?

Uus peab sündima enne, kui vana sureb Itaalia kirjanik ja filosoof Antonio Gramsci ütles: „Kriis seisneb selles, et vana sureb, kuid uus ei suuda sündida, ning selles vaakumis tõstab pead suur hulk erinevaid haiglasi nähtusi.”

Kriis tabab inimesi ja ettevõtteid erinevalt. Esmalt oleneb see valdkonnast, kus ettevõte tegutseb, kuid kriisis olles oleneb hakkamasaamine ja kriisist väljumine väga palju ka meist endist. Gramsci filosoofiat arvestades on oluline, et uus sünniks juba enne, kui vana sureb. Aeg on asuda tegutsema!

Vast suudame siis ka need haiglased nähtused tekitamata jätta.

On öeldud, et kui sinu ainus töövahend on haamer, siis võtab maailm varem või hiljem naela kuju.

Kas me soovime, et meie maa-

4

SIVAR IRVAL EPKK NÕUKOGU ESIMEES

Kui meie harjumused meid kujundavad ja me ei suuda kujundada uusi harjumusi, siis olemegi lõksus.

ilm oleks piltlikult öeldes naela kujuga? Meie käsutuses on palju erinevaid töövahendeid, millest mõned on aktiivses kasutuses, mõnda oleme proovinud ja loobunud kasutamast ning paljud on veel tööriistakasti ununenud. On aeg avada tööriistakast ja sinna ununenud tööriistad välja võtta. Või otsida hoopis uus ja sisukam kast?

Kuidas välja pääseda harjumuste lõksust?

Inglise poeet John Dreyden ütles järgmiselt: „Kõigepealt kujundame meie oma harjumused ja seejärel kujundavad harjumused meid.”

Ka siin mõttes on väike kriisipoeg olemas. Kui meie harjumused meid kujundavad ja me ei suuda kujundada uusi harjumusi, siis olemegi lõksus. Kuidas sealt välja pääseda?

Taas on kriis väga hea võimalus, sest see sunnib meid teisiti mõtlema, teisiti käituma ja teisiti tegutsema ning loodetavasti kujundame selle käigus ka oma uued harjumused, et need seejärel taas meid kujundaksid.

Sellest kriisist väljudes on maailm ja majanduse toimimine kohati teistsugused. Inimesed vajavad küll endiselt süüa, kuid küsimused „kuidas toodetud?“, „kus toodetud?“, „kuidas kohale toodud?“ on ilmselt teemad, mis on nüüd veel kiiremas muutumises kui seni.

Kuidas me selleks valmistuda saame, et tulevikus edukad olla?

Pakun välja, et alustuseks mõtleme võimaluste peale ja hakkame kogu väärtusahelas paremini koostööd tegema. Põllumajanduskoda on suurepärane organisatsioon, kus on võimalik kogu väärtusahelas arutelusid pidada ja töötada selle nimel, et tagada võimalikult hea majanduskeskkond biomajanduse valdkonna ettevõtjatele.

TULIPUNKT

Parem pool muna kui tühi koor

Valitsus rõõmustas põllumajandussektorit enne lihavõttepühi tehtud otsusega pikendada 17. märtsi seisuga Eestis viibivate võõrtööliste töötamisõigust kuni eriolukorra lõpuni ja seejärel veel kaheks kuuks, aga mitte kauemaks kui 31. juulini. Otsus on tervitatav, aga lahendab välistööjõu probleemi vaid lühiajaliselt ja osaliselt.

6

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus nentis, et koda on alates 13. märtsist olnud sisuliselt koroonakriisi staap. „Kõige teravamalt on üleval olnud tööjõuteema ning olulisuselt järgmine on kaupade vaba liikumine üle piiride. Muresid oli ka tehnoülevaatuse ja masinate registreerimisega maanteeametis ning isikukaitsevahendite ja desovahendite kättesaadavusega. Nii et valdkondi, mis eriolukorra tõttu häiritud said, on väga palju,“ tõdes Sõrmus.

Tööjõukriisi kohta mainis Sõrmus, et nii kojale kui ka Eestimaa Talupidajate Keskliidule teadaolevalt oli põllumajanduse, metsamajanduse, jahinduse, kalanduse, toidu- ja joogitööstuse, toidu ja joogi serveerimise ning majutuse valdkonnas 2019. aastal tööl enam kui 5000 hooajatöötajat välisriikidest.

Siseministeeriumi andmetel lõpeb käesoleva aasta aprilli jooksul 300 põllumajanduses töötava välistöötaja tööõigus.

20 000 lehma sõltub Ukraina lüpsjatest Täpsemad arvud on teada piimatootjate kohta, kelle seas koda tegi hiljuti küsitluse. Sellele vastas 77 piimakarja kasvatavat ettevõtet, kus on 34 544 piimalehma ehk 40% Eesti piimalehmade koguarvust. „Kolmandik lüpsjatest on pärit Ukrainast ja 20% kõikidest farmitöötajatest on pärit Ukrainast. Praegu on niigi umbes 20% vajalikest lüpsjatest puudu. Keskmine lüpsja lüpsab 111 lehma, seega sõltub Ukraina lüpsjatest praegu umbes 20 000 lehma igapäevane lüpsmine,“ kirjeldas Roomet Sõrmus küsitlusest välja joonistunud olukorda. Sõrmuse sõnul võib küsitluse tulemusi kogu Eesti piimakarjakasvatussektorile laiendades hinnanguliselt öelda, et meie ligi

Kõige teravamalt on üleval olnud tööjõuteema ning olulisuselt järgmine on kaupade vaba liikumine üle piiride.

Roomet Sõrmus

2500 farmitöötajast on umbes 400 ukrainlased, kellest omakorda ligi pooltel lõpeb aprillis-mais tööluba.

Seetõttu on Sõrmuse sõnul positiivne, et valitsuserakonnad mõistsid ka Eestis ajutiselt viibiva välistööjõu kriitilist tähtsust kodumaise põllumajandustootmise käigus hoidmisel. „Eelkõige Ukrainast pärit hooajaliste töötajate töötamise lubamine kuni 31. juulini on elutähtis just piimakarja- ja laiemalt loomakasvatuses,“ nentis ta.

Väljaõpetatud inimesed ei pääse Eestisse Tööjõukriisi medali teine külg on aga võõrtööjõu riiki mittelubamine. See mõjutab lisaks loomakasvatusele ka teisi põllumajandussektoreid, alates aiandusest ja lõpetades viljakasvatusega.

Jõgevamaal teraviljakasvatusega tegeleva Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde nimetas, et teda häirib praeguses olukorras kõige rohkem see, et ettevõtte poolt varasematel aastatel välja õpetatud kaader, näiteks traktoristid, kombainerid ja teraviljakuivatusseadmete peal töötavad spetsialistid ei saa Ukrainast Eestisse tööle

tulla. „Meile pidi aprilli keskel Ukrainast tulema seitse-kaheksa inimest. Nüüd sõltub kõik sellest, kas piirid lähevad lahti ja kas üks või teine poliitik püüab poliitilist profiiti lõigata, tuues selle nimel ohvriks mitu tööstusharu, kes kasutavad võõrtööjõudu,” nentis Ahti Kalde. Ta rõhutas, et Sadala Agros võetakse välismaalastest töötajad lepinguga tööle, mitte ei kasutata renditööjõudu, seega on välismaalaste palkamine ka riigile kasulik. „Loodame, et kaine mõistus võidab,” võttis Kalde võõrtööjõu temaatika kokku.

Töötuks jäänud eestimaalaste põllumajandusse tööleasumist Ahti Kalde ei usu. „Põllumajandus pole olnud populaarne juba aastaid ja seetõttu ei ole selles valdkonnas inimesi piisavalt koolitatud. Praeguseks on küll koolitamisega järjele jõutud, aga inimesi tuleb siiski liiga vähe põllumajandusse tööle,” nentis ta, lisades, et Sadala Agros ületab palgatase Eesti keskmist.

Sadala Agro on ka üks neist ettevõtteist, kes on hooajatööliste otsimiseks kuulutuse üles pannud töötukassa spetsiaalselt loodud ajutiste tööpakkumiste veebilehele. Ahti Kalde nendib, et kuulutuse peale on väga vähe huvi tuntud. „Ühendust on võtnud need, kes oleks nagunii helistanud, näiteks Olustvere lõpetanud noored,” nentis Kalde.

300

põllumajanduses töötava välistöötaja tööõigus lõpeb aprillis (siseministeeriumi andmetel).

7

TULIPUNKT Küsimus: Kuidas on koroonapandeemia mõjutanud teie ettevõtte tööd?

KAJA PIIRFELDT

K

REMMELGAMAA TALU PERENAINE

õige suurem muutus on olnud see, et E-piim langetas piima kokkuostuhinda 1,5 senti, põhjendades, et HoReCa sektor on ära kukkunud.

Vanerex OÜ Veemeistri Vanerex tee 7, Haage, OÜ Tartumaa 9995 Vanerex OÜ Tartumaa Veemeistri tel tee5650 7, Haage, Veemeistri tel tee5650 7, Haage, 9995 Tartumaa tel 5650 9995

See on negatiivne muutus. Positiivse poole pealt võib tuua kütuseaktsiisi languse ja üldise kütusehinna languse.

Kõige suurem mure on töötajate pärast – nagu kõigil. Praegu on mul töötajate tegevus nii organiseeritud, et nad kokku ei puutu.

Ka loomaarst on terve, aga kui elutähtsa teenuse osutaja peaks haigeks jääma, siis on halvasti. Oht ripub pea kohal kogu aeg.

Tõuloomade müük on praegu peatunud, sest loomade valijad Eestisse ei pääse. Söötadega on kõik hästi, ostan nii Anu Aidast kui ka Scandagrast, kes söödad kohapeal valmis segavad, ja neil on tooraine olemas. Küll on aga tarvikuid, näiteks lüpsikindaid, täiesti võimatu saada, aga õnneks meil oli varu olemas. Teisi farmitarvikuid oleme e-poest tellinud – mõnda asja pole ja mõne tarneaeg on pi-

kenenud. Oste peab pikemalt ette planeerima, ei saa nii, et täna sai otsa, tellin, ja homseks on olemas.

Enamik Remmelgamaa talu koostööpartnereid on Eesti firmad, ka töötajad on kohalikud. Kodumaise eelistamine on olnud õige valik, sest kuigi need lahendused pole soodsaimad, on see ära tasunud. Välistööjõu järele pole vajadust olnud, sest Remmelgamaa on väike farm, kus töötab neli inimest. Seni on tööletahtjaid olnud.

Põllumajanduses on praegu kõige suurem probleem tööjõud. Need, kel olid Ukraina töötajad, on suures hädas. Ma töötan õpetajana (Järvamaa Kutsehariduskeskuses – toim) ja näen, et tõesti pole inimesi, kes tahaksid farmi palgatööle tulla. Koolilõpetajad teevad kas oma äri, näiteks hakkavad lihaveiseid kasvatama, või liiguvad mujale, vähesed lähevad farmidesse.

Vineerist riiulisüsteemid ja Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikuteleja Vineerist riiulisüsteemid sisekatted kaubikutele sisekatted kaubikutele

vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex vanerex@vanerex.ee vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex FB: www.facebook.com/vanerex

www.vanerex.ee www.vanerex.ee www.vanerex.ee

JAANUS MURAKAS

M

EPIIMA JUHATUSE ESIMEES

õju kipub iga päevaga suurenema ja just negatiivse poole pealt. Kuigi tundub, et toiduaineid ikka ostetakse ja seega peaks toidutootjail kõik hästi olema, siis saatan peitub detailides.

Piimandussektorit lööb valusalt Euroopas kehtiv väljas liikumise keeld, restoranid on suletud, samuti laevad, lennukid ja staadionid, kus inimesed sõid. 20% Euroopa Liidu piimast müüdi HoReCa sektorile ja paljud ettevõtted olid

spetsialiseerunud ainult HoReCa jaoks tootmisele. Nüüd pole neil kaupa kuhugi müüa, see 20% piimatooteid otsib endale kohta ning tekitab ülepakkumist. Euroopas on kaks suurt riiki, kes piima impordivad: Itaalia ja Hispaania. Nad lõpetasid restoranidesse piimatoodete ostmise päeva pealt. Veelgi enam, kaup, mis on täna juba ära müüdud, tuleb Itaaliast tagasi tuua. Baltikumi piimaturg on ühtne, me sõltume Itaalia turust palju, ilmselt Leedu kõige enam. Piimaturg on läinud kõvasti langusesse.

Epiima müük on loomulikult samuti kannatanud, näiteks Itaaliasse enam müüa ei saa. Kaupa tagasi tooma õnneks küll ei pidanud, aga force majeure’i tõttu lepingud tühistati. Õnneks polnud Epiima kogused suured ja veidi aitab meid Aasia turu suund, mida oleme koos riigiga teadlikult aastaid arenda-

Raptor SD

Lõikelaius 122 cm Mootor 22 hj

FasTrak SDX Lõikelaius 137 cm Mootor 22 hj

Werneco OÜ

Priit Värnomasing

nud, eksportides Hiinasse, Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse. Kuid kui hinnad Euroopas kivina kukuvad, siis kukuvad nad ka teistel turgudel. Aasia ekspordi osakaal on kuude lõikes erinev, aga kui meie koguekspordi osakaal on 75%, millest enamus läheb Euroopa Liitu, siis Aasia osa on sellest 10–30%.

Praegu oleme rõõmsad, sest mai alguses ootab laadimist 100 tonni Jaapanisse minevat juustu. Tõsi, Aasia suunal on transpordi hinnad läinud topelt kõrgeks, aga vaatamata sellele on see hea alternatiiv.

Töötajate arvu ei vähenda me seni, kuni piima kogus jääb samaks.

Põllumajandussektori tööjõu­ kriisi kohta ütlen, et annaks jumal meile kainet mõtlemist! Teame ju, kui raske on farmisektori taastamine, hoopis odavam on farmereid kriisis toetada, kui farme hiljem taastada.

Raptor Flip-Up

Lõikelaius 122 cm Mootor 22 hj

X-ONE

Lõikelaius 137 cm Mootor 23,5 hj

+372 58013334 priit@werneco.ee

www.werneco.ee

TULIPUNKT

Mida me praegusest kriisist õpime?

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-

E

KAUBANDUSKOJA JUHT

siteks seda, et oleme välismaailmast väga sõltuvad isegi kodumaise tootmise korraldamisel. Üks asi on toidujulgeolek laiemalt – peame suutma võimalikult palju toitu Eestis toota.

Teine asi on tõdemus, et meil on suur sõltuvus välistööjõust ning ka väetised, kütus jpm sisendid tulevad välismaalt. Seega on tarneahelate toimimine ülioluline ja kriisiplaanid peavad olemas olema juhuks, kui midagi juhtub.

Oluline on mõelda sellele, et praegu oleme sunnitud viima kolmandiku Eesti toorpiimast Leetu, aga kui piiril tekkisid seoses ko-

Tarneahelate toimimine on ülioluline ja kriisiplaanid peavad olemas olema juhuks, kui midagi juhtub.

Roomet Sõrmus

roonakriisiga probleemid, sai teravalt selgeks, et keskpikas perspektiivis on vaja võimekust meie farmides toodetav piim Eestis ümber töödelda. Praegu pole sellele piimale Eesti piimatööstustes kahjuks ruumi.

Kui riigi käitumist vaadata, siis näen, et riik on juba õppinud. Eelmiste kriiside ajal oodati, et probleemid kasvaksid, ja me käisime põllumeestega Toompeal protestimas, et oma eesmärke saavutada.

Praegu tehti riigis väga kiiresti otsuseid, näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendusel pakutavate käenduste jt meetmete kohta.

Põllumajandusse jõuab kriis viivitusega, seetõttu on hea, kui leevendusmeetmed on juba olemas.

Riik pakub ettevõtjaile tuge

L

isaks Eesti Töötukassa ja KredExi pakutavatele kriisileevendusmeetmetele on põllumajandussektoril võimalik peagi kasutada ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) vahendusel pakutavaid uusi, koroonaviirusest põhjustatud majanduslikest raskustest väljatulemiseks mõeldud meetmeid.

Meetmete seas on käendused pankadest väljastatud laenudele, käibe- ja investeerimislaenud ning maakapitali käivitamine. Maakapital võimaldab põllumajandustootjatel tootmise jätkamiseks vajalike käibevahendite saamise eesmärgil põllumajandusmaa sihtasutusele müüa ning hiljem see kapitalirendi maksete kaudu tagasi osta.

Kokku on valitsus MES-i suunamas 200 miljonit eurot põlluma10

200

miljonit eurot suunab valitsus Maaelu Edendamise Sihtasutusse, et põllumajandust ja toiduainetööstust aidata. janduse, toiduainetööstuse ja maaettevõtjate (näiteks majutus, toitlustus jne) aitamiseks.

MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg ütles, et ettevõtjatelt on avaldusi toetuse saamiseks juba laekunud. „Loodetavasti saame aprilli teises pooles hakata taotlejate suhtes otsuseid tegema,” sõnas Rosenberg. Selleks peab riigikogu esmalt lisaeelarve vastu võt-

ma ning seejärel saab MES sõlmida asjaomase ministeeriumiga vastavad lepingud.

Maaeluministeeriumist öeldi, et ministeerium on esitanud erinevaid ettepanekuid nii selleks, et leevendada võõrtööjõu probleeme, kui ka selleks, et soodustada Eestist pärit töötute jõudmist hooajatöödele. „Eraldi oleme näinud ette täiendavaid vahendeid asendusteenuse paremaks tagamiseks põllumeestele. Osalist leevendust on ilmselt võimalik leida ka erialakoolidest.

Me tahame tulevikus pakkuda põllumajandus- ja aiandussektorile ka võimalikku palgatoetust, millega võib-olla me saame läbirääkimiste käigus teiste partneritega mingit leevendust tuua,“ vahendas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Iiris Saluri.

PERSOON

Kalle Hamburg,

elektroonikust kartulikasvataja 12

72

tonni mugulaid ühe hektari pealt on Kalle Hamburgi rekordsaak. auk, sest valitses totaalne puudus kõigest. Samas poleks töökultuur tänapäevases mõistes kannatanud mingit kriitikat. „Otsustasin vanemate maad tagasi võtta ning hakatagi põllumajandusega tegelema. Loomadega ma ennast siduda ei tahtnud, sest polnud lauta ega tehnikat. Käisin talupidajate kursustel Sakus ja seal sain tuttavaks sümpaatsete kartuliteadlaste Viive Rosenbergi ja Luule Tartlaniga. Nii jõudsingi kartulikasvatamiseni ja meie koostöö on kestnud tänapäevani,“ räägib Kalle.

Kalle Hamburg naudib pigem tööd põllul kui müügileti taga.

Foto: Scanpix, Alar Truu

TEKST: KRISTINA TRAKS

Üle 30 aasta kartulikasvatusega tegelenud Kalle Hamburg ütleb, et alustas nii nagu paljud teisedki praegu põllumajanduses tegutsejad – ühes taskus auk, teises ei sedagi ning ainsaks tööriistaks kõblas ja kärbsepiits.

Esimesed kartulid pani elektroonikuks õppinud ja Tallinnas elanud Kalle maha 1989. aasta kevadel. Oli talumaade tagastamise ja kolhooside lõpuaeg. Põllumajandus ärivaldkonnana oli kui kulla-

Kartul kopaga kasti Tol alustamise aastal oli suur defitsiit ka seemnekartulist. Selle limiiti pidi taotlema ja tutvusi ära kasutama. „Tuttava tuttava kaudu jäi jutt, et saan ühe autokoormatäie kartuliseemet. Otsisin siis Tallinnast kõige suurema auto,“ muigab Kalle. Rõõm süsteemi ülekavaldamisest kestis aga seni, kuni ta nägi, kuidas kartuliseeme autokasti laaditi – kopaga. „Kui saadud kraami kodus sorteerima hakkasin, selgus, et pool sellest oli kuivmädanikku täis ja läks praaki.“ Ega esimese aasta saagist õiget nahka ei tulnudki. Järgmisel aastal kasvatas Kalle juba ise meristeemtaimedest seemne, nii nagu teadlased olid soovitanud teha. Alles kolmandal aastal sai ta saagi, mis esimese katsetusega võrreldes oli super. „Tollal oli üldiselt kartuli kvaliteet nii vilets, et korraliku kvaliteediga kartulit müüsin lausa järjekorra alusel. Nagu kõigest muust, oli ka sellest defitsiit,“ meenutab ta.

Kartulikasvatus hakkas vaikselt

kasvama. Kalle Hamburgil pole olnud ambitsioone saada suurimaks kasvatajaks, põllud laienesid üsna jõukohaselt. Alguses oli ta ise nii põllul töötamas kui ka turul saaki müümas. 2000. aastal sai alguse TÜ Talukartul ja Kalle keskendus rohkem kartuli kasvatamisele. Ta ütleb, et ei ole väga müügiinimene ning naudib pigem tööd põllul kui müügileti taga.

Algusest peale on ta rõhku pannud pigem seemne- ja vähem toidukartuli kasvatamisele. Praegu on kartul maas 30–40 hektaril, lisaks kasvatab Kalle ka teravilja ja rapsi, sest põldudele on vaja viljavaheldust. „Kartul jätab 60% toit­ aineid mulda ja sellepärast kasvatan teravilja ise. Poleks mõistlik seda maad välja rentida, et keegi sealt supersaagi võtaks,“ ütleb ta.

Omad nõksud Kartulikasvatamist on peetud lihtsaks, kuid Kalle ütleb, et nõkse peab teadma. Kartul maitseb paljudele ehk ta on vastuvõtlik taimekahjuritele ja haigustele. „Vaenlasi on tarvis tunda. Kui sa neid ei tunne, võib kogu asi lõppeda fiaskoga,“ ütleb Kalle. „Taimekaitsevahendite kasutamisega on nii ja naa. Euroopas valitseb roheliste diktaat ja aina keelatakse taimekaitsevahendeid ära, kuid alternatiivi ei pakuta. Samas tarbija tahab endiselt saada tippkvaliteediga kartuleid. Väga keeruline on seda saavutada, kui nõutakse sisuliselt mahekasvatatud kuldmune. Alati lisandub ka ilmafaktor – tingimata on mingi probleem sademetega, neid on kas liiga vähe või liiga palju.“

13

PERSOON Muidugi katsub põllumees kahjureid ja haigusi üle kavaldada.

Näiteks lehemädanikul hoiab Kalle silma peal automaatilmajaamade abil. Need asuvad kartulipõllul ning saadavad iga kolme tunni tagant mitmesuguseid andmeid Šveitsis asuvasse serverisse, kus on loodud matemaatilised mudelid, mille põhjal paneb süsteem kokku graafiku lehemädaniku arenemisest. Kartulikasvataja teab nende andmete järgi täpselt, millal on kõige õigem aeg lehemädaniku tõrjeks. „Põllul ei toimu umbropsu taimekaitsetöid. Ei ole mõtet kulutada preparaate ega töötunde tühja töö tegemise peale,“ lisab Kalle.

Põldudel kasutab ta Šoti tehnoloogiat: muld aetakse suurtesse peenardesse ning kobestatakse ja sõelutakse läbi, igas peenras on kaks vagu, kuhu pannakse kartulid maha. Koristades kombain lau-

sa kihutab põllul – 6–8 km tunnis, ja kuna sõelutud mullas kive pole, võtab 3,5 tonni kartuleid kaheksa minutiga. Sama tööd käsitsi tehes jõuab üks inimene päevaga võtta umbes tonni kartuleid. Hea saak on Kalle sõnul 40 tonni hektarilt.

Talle kuulub ka Eesti kartulikasvatuse rekord: teadlaste poolt kinnitatud 72 tonni mugulaid ühe hektari pealt.

Tarbija tahab endiselt saada tippkvaliteediga kartuleid.

Väga keeruline on seda saavutada, kui nõutakse sisuliselt mahekasvatatud kuldmune.

Kartulid ja makaronid Kui nõukogude ajal kutsuti Eestit kartulivabariigiks, siis praegu pole endisest hiilgusest suurt midagi järel. Kartulitarbimine on aastaid olnud langustrendis nagu ka kasvatamine. Põhjus on lihtne – kartuli toiduks valmistamine on aeganõudev ning kiire eluviisiga inimestele näib lihtsam makaronid potti puistata. Kartuli haihtumine toidulaualt ei ole sümptomaatiline

SUURE TÄPSUSEGA LUBJA-, TUHA- JA VÄETISELAOTUR • • • •

Saksa tehnoloogia mitmekülgsus ja paindlikkus palju konfigureerimis-valikuid erinevate materjalide laotamise võimalus • isobus - juhitav kabiini juhtpaneelilt • laotamiseks kergesti ümberlülitatavad poomid ja kettad HINNATUIM KÕRGTEHNOLOOGILINE MASIN, MIDA KASUTAVAD EESTI TUNTUD JA TUNNUSTATUD LUPJAMISTEENUSTE PAKKUJAD

Prit Piirsalu, tel. 53004901, prit.piirsalu@estonianagri.com

mitte ainult Eestile, vaid see on nii kõikides riikides, kus varem kartulit palju tarbiti.

Kas Kalle pole mõelnud, et hakkaks hoopis midagi muud kasvatama? „Ei ole seda mõtet pähe tulnud. Oleme teinud tööd, et kartulitarbimist erinevates ühiskonnagruppides propageerida,“ ütleb kogenud kartulikasvataja.

Tarbimine on muutunud ka selles suhtes, kust ja kuidas kartulit ostetakse. Enam ei osteta sügisel keldrisse kogu talvekartulit, sest paljudel pole keldreidki. Ka turult kartuliostmise traditsioon on aegade hämarusse vajumas. „Pole ime, sest Nõmme turu hinnad on kordades üle kaubanduskettide hindadest. Inimesel on mugav osta kartul sealt, kus ta ostab ka ülejäänud toidukauba ja nii ongi poed põhilised kartuliostukohad,“ ütleb Kalle.

Sellega, et poodides müüdav lahtine kartul tihtipeale kriitikat ei kannata, on kartulikasvataja nõus. „Jah, iga endast lugupidava kartulikasvataja praakkartul on ka parem kui see lahtine must kartul,“ ütleb ta. Eks küsimus on hinnas ja hind on kartuli puhul paraku kõige tähtsam. „Kui kohalik kartulikasvataja sobiliku hinnaga kartulit ei anna, tuuakse seda sisse ükskõik kust.“ Lisaprobleem tarbijale on ka see, et kartul asub kauplustes samal pinnal näiteks tomati ja banaaniga. Jah, köögiviljad on erksa valguse käes atraktiivsed, aga kartulile sellised tingimused ei sobi – ta muutub roheliseks ja temas tekib solaniin, mis pole inimese tervisele kasulik.

Kalle räägib hinnakurioosumist näitliku loo. Neli aastat tagasi oli kartuli hind väga madal. Kalle oli

Broneeri oma Kubota M seeria traktor juba täna! agri@stokker.com www.stokker.ee/agri

GARANTII

kutsutud „Ringvaate“ saatesse rääkima, kuidas valida talvekartulit. „Tahtsin näidata traatussi puretud kartulit ja otsisin seda oma saagi hulgast kolm tundi. Ei leidnud. Läksin siis poodi, võtsin sealt umbes pool kilo kartulit, mille eest küsiti 7 senti. Mida muud sa veel selle raha eest saad ja kui olematu pidi siis olema hind, mis tootja kartuli eest sai,“ imestab ta. Kas traatussi näidiseid leidus poekartulite hulgas? „Jah, sealt sain näidised kätte küll,“ nendib Kalle.

Eesti kartuliturgu nimetab Kalle heitlikuks. Meil ei ole oma kartulitööstust ning seega peavad Eesti kasvatajad leppima, et toote hind kõigubki siia-sinna olenevalt aastast ja saagist. Näiteks möödunud aasta saak oli nii suur, et Eesti kasvatajad said kartulit eksportida Poola ja Lätti-Leetu, kus põud saagile kurja tegi.

PERSOON

Milline paistab Eestimaa köögiviljakasvatuse tulevik?

K

alle Hamburg sõnab, et koroonakriis teda praegu kuigivõrd mõjutanud ei ole, sest välistööjõudu ta ei kasuta. „Koosolekutel peab nüüd vähem käima ja see on isegi hea,“ sõnab ta. Samas köögiviljakasvatajaid ning piimafarme mõjutab kriis küll, sest paljud neist sõltuvad ju välistööjõust.

Pole väga kasumlik äri „Köögiviljakasvatajad on tõsise dilemma ees, sest sisendi hinna osakaal toodangu müügihinnast on väga suur. See tähendab, et kui sa ei saa taimi õigel ajal maha pandud ja saaki õigel ajal koris-

tatud, siis oled kõvasti miinuses.

See äri pole nii kasumlik, et kannatada välja olukord, kus pool saaki jääb töökäte puuduse tõttu üles võtmata.“ Kalle Hamburg loodab, et poliitikud mõistavad seda, kui oluline on otsustada kiirelt. „Praegu ei ole aeg teha katsetusi, hoides piirid jaanipäevani võõrtööjõule kinni ja vaadata, kas Eesti inimene läheb põllule tööle. Aga kui ei lähe? Jaanipäeval tööjõuprobleeme lahendades on juba hilja mis hilja,“ kinnitab Kalle Hamburg.

Tema sõnul on väga raske ennustada, mis köögiviljakasvatusest saab. Me sõltume ka impor-

dist ja pole teada, mida hakkavad tegema naabrid. Soome kohta oli juba uudis, et tõenäoliselt köögivilja hind tõuseb, kuna võõrtöölisi ei lasta riiki.

Elame heaoluriigis Võimalikud on ka ekspordipiirangud. „Meie valitsus peaks mõistma, et võõrtööjõu kasutamine põllumajanduses on heaoluriigi tunnus. On see siis halb, et meil nii hästi on läinud ja me ise enam põllul ei küüruta,“ märgib Kalle ja lisab, et kõige olulisem on enda ja oma töötajate tervist hoida ning katsuda mitte kaasa minna paanikaga.

Hea, et Kalle Hamburg ei hakanud kasvatama krüsanteeme!

K

artuliteadlane Viive Rosenberg on üks neist, kes inspireeris Kalle Hamburgi just kartulikasvatusega tegelema.

Ta meenutab ammu juhtunud lugu, kuidas Kalle tulnud ühel ilusal hommikul Saku teaduskeskusesse, et küsida nõu krüsanteemikasvatuse kohta. „Tal oli idee lilli hakata kasvatama. Viisin ta siis kasvuhoonesse, kus parasjagu kartulitaimi paljundati. Kalle sattus nähtust nii vaimustusse, et lubas kohe hakata kartulit kasvatama,“ meenutab Viive Rosenberg. „Nii läkski! Kalle võttis meilt kaasa Vigri ja Antsu seemet ning kasvatas neid. Tal olid väga ilusad põllud ja head saagid.“ Hiljem hakkas Kalle Hamburg küll rohkem Saksa sortidega tege16

Mul on hea meel, et ta ei hakanud lilli kasvatama, sest nendega oleks olnud palju raskem kui kartuliga.

Viive Rosenberg

lema, kuid koostöö kartuliteadlasega jätkus ikkagi – saadi kokku erialastel üritustel ning oldi liikmed MTÜ-s Eesti Kartul. See mittetulundusühing tegeles kartuli propageerimisega ja teadmiste-oskuste jagamisega, näiteks korraldati õppereise.

Viive Rosenberg nendib, et ega Kallel ei ole kõige paremad maad, kipuvad vee alla jääma. „Samas on ta oma töös visa ja arukas ning nii asjad edenevadki. „Ei“ ei oska ta hästi öelda, sellepärast on ta kõiksugustes komisjonides liige ja peab end jagama mitme asja vahel,“ ütleb Viive Rosenberg.

Jutu lõpetuseks mainib Rosenberg, et tal on hea meel, et Kalle ei hakanud lilli kasvatama, sest nendega oleks olnud palju raskem kui kartuliga.

Eesti põllumajanduse aastanäitus 2020

EPA 2020 toob kaheks päevaks Tartusse kokku Eesti põllumajandussektori tipptegijad

14. –15.10. 2020

TARTU • EESTI RAHVA MUUSEUM

Lisainfo ja registreerimine: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

tel: 600 9334 e-post: epa@epkk.ee

epamess.ee

AR UAN DLUS

Põllumehed võivad pääseda põllukultuuride andmete esitamisest HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

K

ehtiva seaduse kohaselt peavad põllumehed hiljemalt 30. juuniks esitama põllumajandusametile andmed selle kohta, milliseid põllukultuuride liike ja sorte nad on maha pannud ning kui suurele pinnale. Kuna põllumeeste esindusorganisatsioonid juhtisid tähelepanu sellele, et andmete esitamise kohustus tekitab lisatööd, on riigikogu menetlusse antud seaduseelnõu selle nõude tühistamiseks.

Tänavu 1. jaanuaril hakkas kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse säte, mille kohaselt peab ettevõte, kes kasvatab põllukultuuri, sh külvab seemet toidu või sööda tootmiseks, esitama põllumajandusametile teavet kasutatud põllukultuuride liikide kohta. Esitada tuleb kasvatatava põllukultuuri nimetus ja sordi nimi ning iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala. Samuti andmed selle kohta, kas kasutatud on sertifitseeritud seemet või paljundusmaterjali või oma tarbeks toodetud seemet (nn OTS-seeme).

Suvivilja kohta tuleb teave esitada külvamise aasta 30. juuniks ja talivilja puhul järgmise aasta 30. juuniks.

18

30.06

on praegu kehtiv tähtpäev andmete esitamiseks põllumajandusametile.

Teada on ainult põllumajandusameti sertifitseeritud seemne tootmise pindade ja koguste andmestik ning statistikaametist saab infot külvatud pindade kohta liigiti.

Sigmar Suu, maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja põhjendab täiendavate andmete kogumise vajadust

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu tõdes, et riigil ei ole praegu ülevaatlikku infot selle kohta, milliseid põllukultuuride liike ja sorte ning kui suurel külvipinnal kasutatakse, ning kas tegemist on sertifitseeritud seemne või OTSseemnega. „Teada on ainult põllumajandus-

ameti sertifitseeritud seemne tootmise pindade ja koguste andmestik ning statistikaametist saab infot külvatud pindade kohta liigiti.

See oli ka peamine põhjus, miks riigikogu maaelukomisjon selle nõude seadusemuudatuse teise lugemise käigus lisada otsustas,“ selgitas Sigmar Suu, et andmete kogumise eesmärk on saada ülevaade põllumajandustootmises kasutatavate sortide ja seemnete kohta.

MTÜ Eesti Seemneliit tegevjuht Karen Rätsep lisas, et loodav andmekogu parandab kindlasti ülevaadet Eestis kasvatatavate sortide kohta. „Praegu selline ülevaade põhimõtteliselt puudub. Seemneliidu kogutavad andmed ei ole avalikud, vaid esitatakse lepingu raames konfidentsiaalse infona ainult sordiesindajale. Põlluraamatutes on ilmselt üsna täpne info, milliseid sorte kasvatakse, kuid selle põhjal ei teki avalikku andmebaasi,“ nentis Rätsep.

Ta lisas, et seemneliidule tuleb jätkuvalt esitada aruandlust OTS-seemne kohta. „Seemneliidul on lepingud üheksa enda liikmeskonda kuuluva sortide esindamisega tegeleva ettevõttega, et esindada neid OTS-seemne valdkonnas. Nende lepingute alusel kogume põllumajandustootjatelt andmeid OTS-seemne kohta. Uuendame lepinguid oma sordiesindajate-

ga igal hooajal ja täpsustame muu hulgas neile kuuluvate/esindatavate sortide nimekirjad, mille OTSseemne kasutamine põllumehel sel aastal tuleb deklareerida,“ mainis Karen Rätsep.

Teekond andmete esitamise nõude tühistamiseni Tänavu jaanuaris saatsid Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Aiandusliit maaeluministrile rea küsimusi, et saada selgust, miks andmete esitamise nõue kehtestati, mis andmeid tuleb esitada seemneliidule, kuidas tehakse kindlaks kõik taimekasvatajad, miks suurendatakse bürokraatiat jpm. Veebruaris esitasid kolm esindusorganisatsiooni riigikogu maaelukomisjonile ettepaneku tühistada sordi kasutamise kohta teabe esitamise kohustus.

Seda soovi on arvesse võetud.

Sigmar Suu maaeluministeeriumist kinnitas, et see nõue on plaanis tühistada, sest andmete kasutusotstarbest olulisemaks on kujunenud selle nõude täitmisest tingitud halduskoormuse kasv.

Suu lisas, et vajadusel saab sedalaadi ülevaateid tellida ka näiteks uuringute kaudu, ehk leidub oluliselt väiksema halduskoormusega lahendusi. „Praegu on riigikogu maaelukomisjonis menetlusel taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seadus, mille raames on ka kõnealune nõue plaanis kehtetuks tunnistada. Samas on seoses koroonaviiruse kriisiga eelnõu lugemine peatatud ja ei ole veel teada, millal sellega jätkatakse,“ nentis Suu.

Seega peaksid põllumehed arvestama, et seadus kehtib, ja seni kuni seda pole muudetud, tuleb arvestada andmete esitamise kohustusega 30. juuniks.

IT-arendus pandi ajutiselt seisma Andmete esitamise lihtsustamiseks pidi maaeluministeerium 1. juuniks 2020 looma võimaluse andmete esitamiseks kliendiportaalis aadressil portaal.agri.ee.

Sigmar Suu sõnul on praegu ITarendus seisma pandud, aga kui andmete esitamise kohustus siiski jääb, siis saab kuni IT-arenduse valmimiseni põllumajandusametile andmeid esitada kasvõi ekirja teel.

Sigmar Suu avaldas siiski lootust, et riigikogu saab peatselt eelnõu lugemisega jätkata ja andmete esitamise nõue tühistatakse.

UUS NIMI, SAMA SISU Wihuri Agri on John Deere’i ametlik edasimüüja Eestis.

www.wihuriagri.com

AR UAN DLUS

Segadus põllumeeste seas

E

esti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi hiljuti oma liikmete seas uuringu, millest selgus, et üle poole küsitlusele vastanutest ei jälgi seemne ostmisel, kas sort on kaitse all või mitte.

Samuti väitis üle poole vastajatest, et neil pole OTS-tasude kohta piisavalt infot.

Seega vajab põllumeeste teadlikkus sordikaitse küsimustes parandamist. Suuremate tootjate teadlikkus sordikaitsest on natuke parem kui väiketootjatel, kuid puudujääke on ka suurematel tootjatel. Rohkem tuleb selgitada ka OTS-tasude eesmärki, tasu suuruse kujunemist ning tõhustada tasu kogumise süsteemi, et paraneks tasu maksmine.

Uuringus osales 212 põllumajandustootjat, neist 134 kasutab rohkem kui 100 hektarit põllumajandusmaad. 32% kõikidest vastajatest kasutab 101–300 hektarit maad, umbes 15% kasutab 301–600 hektarit ja ligi 17% vastajate kasutada on üle 600 hektari maad.

Kui teadlikult valite oma ettevõttes kasvatatavaid sorte Eesti ja EL-i sordilehes olevatest sortidest?

Teen alati teadliku valiku lähtuvalt sordiomadustest

32,1 Sordi valik sõltub konkreetse- 25,5 33,5 test võimalus9 test Ei pööra sordivalikule erilist tähelepanu

Kas olete teadlik nõudest, et vastavalt seadusele peab tootja, kes kasutab ükskõik kui suures mahus kaitsealuse sordi seemet, andma sellest teada sordi esindajale või omanikule?

Jah

Katsun võimalusel teha teadliku valiku lähtuvalt sordiomadustest

Milliseid sorte kasutatakse teie ettevõttes suuremas mahus?

62,3 37,7 Ei

Kas oleksite valmis esitama sortide andmed põllumajandusametile või PRIA-le, juhul kui neid andmeid ei kasutata OTStasude sissenõudmiseks?

Nii kaitsealuseid kui ka sordilehes olevaid sorte Peamiselt sordilehes olevaid sorte

44,3

54,2

Jah, kindlasti

28,3

Pigem ei

23,1 13,2

Peamiselt kaitsealuseid sorte 1,5%

35,4 Pigem jah

Kindlasti mitte

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

HEA TEADA: Oma toodetud seeme (OTS) on ettevõtja enda poolt kasvatatud seeme või paljundusmaterjal, mida ta kasutab järgnevalt oma ettevõttes põllumajandussaaduste kasvatamiseks.

Küsimus: Miks OTS-tasu maksma peab ja mille jaoks laekuvat raha kasutatakse?

KAREN RÄTSEP

O

MTÜ EESTI SEEMNELIIT TEGEVJUHT

TS-tasu on osa sordikaitse süsteemist, mis on loodud selleks, et tagada kõigi sortidega kokkupuutuvate poolte huvid: aretajatele võimalused luua uusi sorte, põllumajandustootjatele ligipääs vastupidavatele uudsetele sortidele, mille kasutamisel saavutada paremaid tulemusi; riikidele kindlus, et kasvava arvukusega inimkond on toidetud.

Kaitsealuste sortide OTS-seemne kasutamise lubamine enamle20

vinud kultuuride puhul on põllumeeste kasuks tehtud erand sordikaitses, kuid selle erandi kasutamisel tuleb järgida ka kaasnevaid kohustusi (aruandlus ja õiglane tasu sordiomanikule).

Valdav osa Eestis kasvatatud sorte on välismaist päritolu ja nende Eestisse toomiseks sõlmib sordiesindaja välismaise sordiomanikuga lepingu. Üks lepingust tulenev kohustus on koguda hilisematel aastatel OTS-tasu põllumeeste endile paljundatud seemnelt. Kogutud OTS-

tasudest makstakse seejärel osa tagasi sordiomanikule, kes saab selle suunata uute sortide aretustöösse. Teine pool jääb aga Eesti sordiesindajale, kes saab seda kasutada uute sortide uurimiseks ja katsetamiseks, mida edaspidi Eesti põllumeesteni tuua.

Sellises ringis liigub hüve uuest sordist aretajast põllumeheni ja tagasi.

Sordikaitse toimimine sealjuures kindlustab, et aretajatel oleks jätkuvalt stiimulit tegeleda uute sortide aretamisega.

GIANT professionaalsed rataslaadurid Hollandist nüüd saadaval A.Tammel AS´is On heameel teavitada, et käesolevast aastast oleme GIANT profilaadurite ametlik maaletooja, tagades sellega lisaks laiale tootevalikule nii garantii, järelteeninduse, kui ka varuosade kiire tarne.

GIANT rataslaadurid on suurepärane täiendus MERLO teleskooplaaduritele, mida oleme Eestis juba paarkümmend aastat väga edukalt põllumeestele ja teistele ettevõtetele müünud, olles kindlalt turuliidrite seas.

Eesti turule ja konkurentsile mõjub GIANT rataslaadurite tulek kindlasti positiivselt, kuna meie praegused ja tulevased kliendid on saanud juurde võimaluse soetada mõistliku hinna eest kompaktse, kuid väga hea rataslaaduri.

GIANT Hollandis asuv tehas on tootnud laadureid ja tööorganeid alates 1996 aastast.

Tänaseks on GIANT tootevalik üks suuremaid konkurentide seas, 36 mudelit üleilmse turu jaoks, mida toodavad 240 kõrgeltmotiveeritud töötajat Oisterwijki tehases.

Rataslaadurite valmistamisel kasutatakse uusimat tehnoloogiat, parimaid innovaatilisi lahendeid, parimaid komponente Kubota, Bosch Rexroth ja Comer valikust, tagades sellega masinate kõrgeima kvaliteedi ja kestvuse, sobitudes vägagi mitmekesisele üleilmsele turule.

See tootesegment on laialdast kasutamist leidnud nii hobiaednike, ehitajate ja põllumeeste seas. Ükskõik, kas on vaja koristada ehitusjäätmeid, transportida küttepuid, sööta loomasid või virnastada erinevaid materjale- GIANT laadurite seas on kindlasti sobilik masin olemas.

Pole eluvaldkonda, kuhu rataslaadurid ei sobituks, olgu siis tegemist minilaadurite, suuremate rataslaadurite või teleskoop-poomiga masinatega.

Uus toode A.Tammel AS tootevalikus RATASLAADURID

Rataslaadurid

Minilaadurid

Teleskooplaadurid

Giant on täienduseks Merlo teleskooplaadurite valikule

A.Tammel AS

Turu 7, Jõgeva Tel: 7768030 info@atammel.ee www.atammel.ee Indrek: 504 7539; varuosad Raivo: 7768 041

A.Tammel AS Tartu

Tiigi tee 2, Õssu küla,Tartumaa volli@atammel.ee Volli: 504 4845

A.Tammel AS Saaremaa Upa küla, Saaremaa vald andres.tammel@atammel.ee Andres: 524 7539

RIIGIMAA

Riigimaal põlluharijaid ähvardanud suur hinnatõus võib ära jääda su hüppelist hinnatõusu leevendada vähese tähtsusega abi andmisega. Selleks on maaeluministeerium teinud ettepanekud riigikogus menetlusel oleva maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse täiendamiseks.

HELI LEHTSAAR-KARMA

S

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

adadel ettevõtetel ja füüsilisest isikust põllumeestel on lõppenud või peagi lõppemas riigimaa kasutusvalduse lepingud, mis sõlmiti aastaid tagasi soodustingimustel. Vahepeal on aga koostatud maareformi seaduse muutmise eelnõu, mille jõustumisel peaks lepingute pikendamisel hakkama riigimaa kasutamise eest maksma turuhinda, mis on seni kehtinud soodushinnast üle 30 korra kallim.

Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro selgitas, et eelnõu eesmärk on viia kasutusvalduse lepingud nende pikendamisel kooskõlla riigivaraseaduse põhimõtetega ning muuta kasutusvalduse tasud turuhindadele vastavaks.

Soodustuste aeg on ümber „15 aastat tagasi sõlmitud kasutusvalduse lepingud on ajale jalgu jäänud ja praegu põhjendamatult soodsad – maade kasutajad maksavad keskmiselt kolm eurot hektari eest. Kasutusvalduse tasud on keskmiselt 34 korda odavamad kui riigivaraseaduse alusel sõlmitud rendilepingute tasud. See tuleneb asjaolust, et kehtiva seaduse järgi on kasutusvalduse tasu 2% maa 2001. aasta maksustamishinnast, riigivaraseaduse alusel sõlmitava maa rendihind on aga turupõhine,“ selgitas Tiina Vooro.

Ta lisas, et kui lepinguid kehtiva maareformi seaduse alusel pikendada, moonutab see konkurentsi põllumajandusettevõtete vahel ja on vastuolus Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. „Riigimaa kasutusse andmine ühetaoliste reeglite alusel tagab isikute võrdse kohtlemise,” lisas Tiina Vooro.

22

Abi andmisel kasutusvaldajale raha ei maksta, vaid selle arvelt loetakse kasutusvalduse tasu kas osaliselt või täies mahus makstuks.

Marko Gorban, maaeluministeeriumi asekantsler Euroopa Liiduga liitumisel sai Eesti üleminekuperioodiks erandi maareformi seaduse alusel maatulundusmaa soodustingimustel kasutusvaldusesse andmiseks.

15 aastat kehtinud kasutusvalduse pikendamine veel sama pikaks perioodiks sama soodsatel tingimustel ei ole enam käsitletav üleminekuperioodina ja seetõttu ei lähe varasema erandi alla.

Kasutusvalduslepingute pikendamine on riigivaraga tehtav tehing, mistõttu peab selliste lepingute sõlmimisel arvestama riigivaraseaduses sätestatud riigivara valitsemise põhimõtetega. Seega pikendatakse kasutusvalduse lepinguid riigivaraseaduse alusel ja kasutusvaldajad hakkavad tasuma turupõhist kasutustasu sarnaselt teistega, kes rendivad riigilt põllumajandusmaad.

Küll aga kaalub riik kasutusta-

Hinnatõusu võib leevendada Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban selgitas, mida vähese tähtsusega abi andmine endast kujutab. „See tähendab, et abi andmisel kasutusvaldajale raha ei maksta, vaid selle arvelt loetakse kasutusvalduse tasu kas osaliselt või täies mahus makstuks,“ tutvustas Marko Gorban.

Maaeluministeeriumi tehtud ettepanek näeb ette, et üleminekuperioodil, s.o aastatel 2020–2022 rakendatav meede hinnatõusuga kaasneva mõju leevendamiseks on kavandatud kõigile kasutusvaldajatele, kelle kasutusvalduse lepingud lõpevad lähiajal. „Sellise maandamismehhanismi rakendamine annab kasutusvaldajale mõistliku aja uue olukorraga kohanemiseks, võimaldades kavandada edasist tegevust ja leida vahendeid maa väljaostuks,“ kirjeldas Gorban.

Teine leevendusmeede on tema sõnul mõeldud kasutusvaldajatele, kel on vähem kui 60 hektarit maad.

Nemad saavad vähese tähtsusega abi terve kasutusvalduse perioodi vältel. Vähese tähtsusega abi puhul peab aga arvestama, et abi saamist piirab põllumajandustootjale kehtestatud summaline ülempiir – põllumajandustootjatel on võimalik kasutada vähese tähtsusega abi kuni 25 000 eurot (praegu veel 20 000 eurot) kolme aasta jooksul.

Kui palju kasutusvalduse lepinguid tänavu lõpeb ja kuidas neid pikendada?

TIINA VOORO MAA-AMETI RIIGIMAA HALDAMISE OSAKONNA

E

JUHATAJA

elmisel ja käesoleval aastal lõppevaid kasutusvalduse lepinguid on 182 kinnisasjal, neist 42 puhul on kasutusvaldaja avaldanud soovi maa välja osta.

Paljud neist lepingutest ei ole veel lõppenud ega lähikuudel lõppemas ja seetõttu pole nende suhtes taotlusi maa välja ostmiseks esitatud.

Praegu kehtivatest kasutusvaldustest lõpeb 2020. aastal leping 149 kinnisasjal kogupindalaga 1872 ha. Tänavu tuleb tegeleda ka 70 maaüksusega, mille kasutusvalduse lepingud lõpevad enne 2021. a kevadist vegetatsiooniperioodi.

Praegu kehtiva maareformi seaduse järgi saab lepingu pikenda-

mist taotleda kolme kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Menetluses oleva seaduseelnõu järgi peab edaspidi taotluse lepingu pikendamiseks esitama kolm kuud enne lepingu lõppemist. See on vajalik, et kahe lepingu vahele ei jääks perioodi, kus põllumehel maakasutusõigus puudub. Seaduseelnõus on ette nähtud, et pärast seadusemuudatuse jõustumist jääb üleminekuperiood, mille jooksul taotluste esitamine jätkub vanal viisil. Lepingu pikendamise taotlus tuleb vabas vormis esitada maa-ametile.

Kui kasutusvaldaja ei soovi või kui tal ei ole õigust lepingu pikendamist taotleda (õigus sõltub sellest, millisel õiguslikul alusel sõlmiti esimene kasutusvalduse leping), siis on tal õigus maa välja osta. Vastav taotlus tuleb esitada

hiljemalt kolm kuud enne lepingu lõppemist. Enampakkumist ei tehta, vaid maa müüakse otse kasutusvaldajale turuhinnaga.

Praegu on maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega reguleeritakse kasutusvalduse lepingute pikendamise korda, lugemine riigikogus peatatud. Millal see jätkub, pole teada.

Kasutusvaldajatega, kel on lepingud juba lõppenud, on maaamet kontaktis, et neid nõustada.

Need, kelle lepingud lõpevad pärast 15. juunit 2020, ei pea muretsema.­ 15. juuni on PRIA jaoks kontrollkuupäev, mille seisuga peab olema toetuse saamiseks maa kasutamisel õiguslik alus. Kui kasutusvalduse leping sel kuupäeval kehtib, siis saab maakasutaja 2020. a toetustaotluse ära esitada.

põllumajandusloomadega kauplemine Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost Baltic Vianco trading oÜ Sänna küla Rõuge vald 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

põllumajandusloomade transporditeenus projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

TOETUSED PINDALATOETUSED JA PRIA TÕLGENDUSED:

Kas PRIA teeb põllumeestele liiga?

VILLY LOPMAN ADVOKAADIBÜROO RASK VANDEADVOKAAT, PARTNER

KEIDI KÕIV ADVOKAADIBÜROO RASK ADVOKAAT

P

RIA on asunud seisukohale, et kui põllumees taotleb enda haritavale riigimaale pindalatoetust, peab maakasutusel olema õiguslik alus ja formaalsed eksimused maade kasutamisel tähendavad automaatselt maa kasutamise õigusliku aluse ära langemist.

Pindalatoetuste ja maksetaotluste kontrollimise käigus ilmneb PRIA andmetel probleeme maa­ kasutusõiguse olemasoluga. Kõikide pindalatoetuste puhul kehtib nõue, et toetuse saamiseks peab maakasutus põhinema õiguslikul alusel, kirjutas PRIA eelmises Põllumehe Teatajas. Lisaks selgitas PRIA, et kui riigimaa ei ole olnud taotleja kasutuses õiguspäraselt, siis ei ole selline maa toetuskõlbulik. Nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda, kuivõrd selle küsimuse käsitlus ei ole sedavõrd lihtne. Õi24

guskord on loodud tagama õigusrahu. Iga eksimus ei tähenda seda, et õigussuhe on tühine. See on nii üksnes väga erandlikel juhtudel. Õigusaktides ei ole täpsustatud seda, mida tähendab toetuste kontekstis maa kasutamise õiguslik alus või millal see puudub. Samuti ei ütle seadus, et mingi konkreetse eksimusega kaasneb maakasutuse õigusliku aluse äralangemine. Seega on tegemist tõlgendamise küsimusega. Järelikult oleks mõistlik uurida seda, kas mõni teine riigiasutus on sarnaseid küsimusi hinnanud PRIA-ga sarnasel viisil.

Riigi tegevus tekitab segadust Riigikontroll analüüsis juba 2005. aastal riigimaade kasutamist ja tuvastas, et riigimaade kasutamise korralduses esineb palju probleeme, sh riigimaa valitseja teavitamata jätmine allrendile andmisest. Riigikontroll ei asunud seisukohale, et rikkumiste tõttu oleksid riigimaade kasutamiseks sõlmitud lepingud tühised.

Samuti ei ole riigimaade valitsejad ise PRIA poolt ette võetud probleemiga tegelenud ega võtnud seisukohta nagu tähendaks üks või teine rikkumine allrendi või kasutuse tühisust. Seega saab asuda seisukohale, et maakasutuse õigussuhte poolte jaoks ei ole PRIA välja toodud probleemi olemas.

Siinkohal omab õiguslikku tähendust ka fakt, et PRIA kui riigi esindaja ei saa väita, et riik ei ole teadlik sellest, kellele on riik andnud enda maad kasutada. Seega, kui tekivad probleemid, peavad peeglisse vaatama ka PRIA ja riik ise. Üldpraktika kohaselt võtab PRIA eraisikute maade topelttaotluste puhul segaduste ilmnemisel alati ennetavalt ise ühendust ja la-

seb taotluse ära parandada, kuid on selles küsimuses jäänud aastate jooksul tegevusetuks.

Riigile on olnud maade allrendi probleemi ajalugu ja ulatus väga pikka aega teada. Vaatamata sellele ei ole PRIA ega maaeluministeerium pidanud vajalikuks ettevõtjaid teavitada enda äärmiselt jäigast ja taotlejatele suurt kahju tekitavast tõlgendusest. Riik ei saa käituda sõnamurdlikult ja seda eriti olukorras, kus tõlgendus mõjutab isikuid tagasiulatuvalt.

Kui PRIA on varem samade maade suhtes esitatud taotlused heaks kiitnud ja toetuse välja maksnud, siis on taotlejatele tekitatud mulje, et nende tegevus on olnud kooskõlas nõuetega.

Seega ei saa PRIA seisukohtadega nõustuda isegi siis, kui jätta kogu eelnev ajalugu tähelepanuta ja süveneda üksnes seaduse teksti.

Riigivaraseaduse seletuskirja kohaselt on riigivara valitsemise eesmärk riigi poolt kasutamata riigivara eesmärgipärane kasutuses hoidmine ja sellelt tulu teenimine. Riik on kehtestanud allrendile formaalsed nõuded selleks, et riigil oleks ülevaade riigivara kasutamisest ja riigivara teisele isikule kasutamiseks andmisega ei tekiks riigile kahju. Järelikult ei ole riigivaraseaduse eesmärk keelata või takistada riigimaade allrendile andmist. Üksnes formaalsete riigivaraseaduse nõuete järgimata jätmine ühe isiku poolt ei tähenda seega kolmandale isikule ehk taotlejale mittevastavust toetuse tingimuste mõttes.

Rendilepingute tühisus ei tulene ka võlaõigusseadusest. Riigivara kasutusse andmise nõuete järgimata jätmine ei muuda tühiseks rendileandja ja rendilevõtja vahel

sõlmitud lepingut. Võlaõiguse kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust see, millises vormis on leping sõlmitud ega ka asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Näiteks on riigikohus selgitanud, et üürileping ei ole tühine üksnes põhjusel, et välja üüritav asi ei kuulu sellele isikule või tal ei ole õigust anda seda asja allüürile.

Samuti ei tulene rendilepingute tühisus maareformi seadusest.

Maareformi seadus annab riigile õiguse nõuda maa kasutusvalduse saajalt leppetrahvi juhul, kui maa kasutusse saaja rikub kohustust mitte anda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks. Seega ei tulene ka maareformi seadusest riigivara kasutusse andmise taga-

Raske on mõista PRIA seisukohta, et formaalsed eksimused maade kasutamisel tähendavad justkui maa kasutamise õigusliku aluse ära langemist. järjena sellise rendilepingu tühisust, vaid üksnes sanktsioon leppetrahvi näol.

Iga juhtum on ainulaadne PRIA peab otsustama toetuste kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel. Seega ei ole PRIA kohustatud igal juhtumil iga hinnaga täie rangusega sekkuma. Vastupidi, PRIA-l on kohustus hinnata igal juhtumil eraldi toetuse kehtetuks tunnistamise tagajärgi taotlejale,

hinnata toetuse andmise menetluse põhjalikkust ja väidetava rikkumise olulisust. Samuti tuleb hinnata ja kaaluda PRIA ja riigi rolli väidetava rikkumise korda saatmises.

Raske on mõista PRIA seisukohta, et formaalsed eksimused maade kasutamisel tähendavad justkui maa kasutamise õigusliku aluse ära langemist. Õigusliku argumentatsiooni mõttes ei tulene selline järeldus otseselt seadusest.

Vastupidi, PRIA-l oleks õiguslikus mõttes põhjendatum ja loogilisem asuda seisukohale, et formaalsed eksimused ei mõjuta maakasutuse õiguslikku alust. Siit omakorda tõusetub küsimus, kas kahtluse korral võiks PRIA tõlgendada seadust toetuse taotleja kasuks või kahjuks. PRIA eesmärk on toetada Eesti maaelu arengut. Seda eesmärki peab PRIA arvestama kõikide otsuste tegemisel.

Oleme kevadtöödeks valmis !

o FARMET kultivaatorid, randaalid, külvikud, põllurullid, sügavkobestid. o FARMET on Eesti karmides tingimustes tõestanud end juba aastaid! o Valik lao- ja demomasinaid ootamatult hea hinnaga. Küsi pakkumist!

põllutehnika külvikud õlipressid

+372 527 9827

söödamikserid lägatehnika erihaagised

info@agrofort.ee

taimekaitsepritsid väetisekülvikud

www.agrofort.ee

www.farmet.ee

pöördharjad farmihooldusmasinad

www.peecon.ee

www.agrio.ee

Nutikas söötmin Lehmad eelistavad süüa terve päeva jooksul. Lehmade parima tervise tagamiseks ja suurima võimaliku piimakoguse saamiseks peab iga loom päevas sööma 10‐14 söödaportsjonit. See sööt tuleb värskelt ja õigeid koostisosi kasutades valmistada.

Sagedasem söömine stabiliseerib lehma vatsa pH‐taset, suurendades sööda söömise kogust ja seal leiduvate toitainete kasutamist.

Vectori söödaköögi jaoks vajalik seade plokilõikaja Tervislik pH-tase vatsas Vatsa pH‐tase väheneb pärast iga söögikorda, sest süsivesikute käärimisel eralduvad rasvhapped. Suure tootlikkusega piimakarja ratsioon sisaldab sageli väga palju kiiresti seeditavat energiat kontsentraatide kujul. Selle tulemusel peavad lehmad vähem mäletsema ja toodavad seeläbi vähem sülge. See võib häirida vatsa tasakaalu ja tuua kaasa liiga suure pH‐taseme languse, mis võib lõpuks põhjustada vatsa subkliinilise hapestumise. Selle tagajärjel läbib sööt vatsa liiga kiiresti ja lehm ei saa ratsioonist maksimaalselt kasu. Vatsa madala pH‐taseme tõttu ei suuda oma tööd ära teha ka sööta kääritavad bakterid. See toob kaasa koresööda kehvema kasutamise ning ajutise või isegi püsiva vatsaseina kahjustuse.

Söödakulu See, kui palju lehm süüa suudab, sõltub sellest kui hästi ta sööta seedida suudab, sest lehm ei saa täis vatsaga juurde süüa. Kiiresti kääriva ratsiooni söömine jätab vatsas värskele söödakogusele rohkem ruumi. Üldiselt tarbib lehm päevas 3% suuruse koguse kuivainet oma kehamassist.

Sööda valimine Lehmad valivad sööta, otsides välja koresööda kõige isuäratavamad osad. See jätab järele koresööda mitte nii maitsvad osad, mille söömisest pole lehmad väga huvitatud. Sööda valimine põhjustab seetõttu väiksemat tarbimist ja sööta jääb rohkem üle. „47 karja kohta tehtud uuringud näitavad, et piimatoodang varieerub kuni 13 liitri võrra lehma kohta päevas. Enam kui poole sellest erinevusest tingivad tegurid, mis pole seotud sellega, mida lehmad söövad, vaid hoopis söötmissageduse, värske sööda pakkumise, söödapiirde juures oleva piisava ruumi ja muu sellisega.” (allikas: Dohme, 2008) Sellel on kaks võimalikku tagajärge: sööta edukalt valivad loomad (karja hierarhias kõrgemal asuvad lehmad) söövad sisse rohkem kontsentraati, mis vähendab piimas leiduva rasva kontsentratsiooni ning suurendab vatsa subkliinilise hapestumise ja laminiidi riski. Muud lehmad, kes on karja hierarhias madalamal, söövad suurema koguse koresööta ja saavad vähem energiat kui nad peaksid.

See toob kaasa väiksema piimatoodangu, suurema kaalukaotuse ja hilisema viljastumise.

Lely Center Estonia • Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

ne tasub end ära Iga rühma jaoks sobiv sööt Olenevalt lehmade elu‐ või laktatsioonifaasist on igal rühmal oma toitumisvajadused. Konkreetse rühma vajaduste järgi kohandatud värske sööt söödapiirde juures ööpäev läbi.

Söötmine vajaduste järgi Lehmade jaotamine rühmadesse nende toitumisvajaduste järgi muudab täpse söötmise lihtsamaks. Eristada saab umbes 4 rühma.

Noorloomad Mida kiiremini saavutab noor lehm oma õige kaalu, seda kiiremini on ta valmis seemendamiseks ja piima tootmiseks. Vasikatele sagedamini värske piima andmine ja hiljem neile nende vajaduste järgi kohandatud sööda söötmine suurendab söömust ning kiirendab vasika täiskasvanuks saamist.

Lihaveised Ka lihaveised võtavad kaalus kiiremini juurde kui neid söödetakse nende vajaduste järgi sagedamini. See suurendab märkimisväärselt lihatoodangut ning vähendab samal ajal kasvatus‐ ja nuumamiskulusid.

Lakteerivad lehmad Kui vasikast on saanud lakteeriv lehm, tuleb muuta tema energiatarbimist ja palju olulisemaks muutub ka sissesöödav kuivaine, mis hoiab vatsa pH‐taset stabiilsena.

Sagedasem söötmine suurendab kuivaine tarbimist. See muudab lehma aktiivsemaks ja suurendab piimatoodangut.

Kinnislehmad Kui lehmad on kinnis perioodi esimese poole lõpus, vajavad nad kinni

jäämiseks ja rasvumise vältimiseks lahjat ratsiooni. Lõpuetapis (viimased kolm nädalat enne poegimist) vajavad loomad rohkem toitaineid, aga nad ei suuda sööta nii palju süüa, mis on osaliselt tingitud nende suurenenud emakast. Poegimisjärgsel perioodil aitab kontsentraat sisse süüa piisavas koguses sööta ja tagada kiire piimatoodangu.

Lehmad, kellel on iga 24 tunni järel juurdepääs 10‐14 väiksemale portsjonile, saavad maksimeerida koresööda kasutamist. Sagedasem söötmine ja sööda lükkamine julgustab lehmi oma vatsade täit-miseks tihedamini söödapiirde juures käima. Kui lehmadele antakse väiksemaid portsjoneid, hakkavad nad väiksema tõenäosusega sööta valima, eeskätt seetõttu, et sööt on kogu aeg värske ja maitsev. Sellel on ka positiivne mõju lehmade tervisele.

Automatiseeritud söötmine Automatiseerimine aitab muuta teie söötmisstrateegia kogu söötmisprotsessi vältel tõhusamaks. Automaatsüsteemidega kaasasolev tarkvara näitab täpselt kui palju lehm sööb ja piima toodab ning kuidas see individuaalselt erineb. Kui lehma söögiisu või piimatoodang väheneb, võib tal olla terviseprobleeme või ta võib vajada teistsugust sööta. Automatiseerimine võimaldab palju enamat kui täpne söötmine: iga lehma kohta koostatavad aruanded hõlbustavad teha muudatusi individuaalsel tasemel.

Olenevalt vanusest, laktatsiooni etappidest ja geneetikast peaks iga etapp viima söödaväärinduse optimeerimiseni: 1,5‐1,7. Söödaväärindus, mis on sellest kõrgem või madalam, pole kaugeltki ideaalne ja avaldab negatiivset mõju nii lehma tervisele kui ka farmi kasumile.

Lely Center Estonia • Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

PIIM 12.0

Piimatootmise omahind (3 kuu libisev keskmine)

336

317

300

Piima kokkuostuhind (3 kuu libisev keskmine)

250 03.2017

01.2018

01.2019

10.2019

Lisasööda kogus kg lüpsikarja söötmispäevas

350

Lüpsikarja lisasööda hind ja kogus söötmispäevas Lisasööda kogus

Lisasööda hind

250

11.6

240

11.2

230

10.8

220

10.4

210

10.0

2017

2018

2019

200

Lüpsikarja lisaööda kulu (mediaan) EUR / tonn

Piima kokkuostuhind ja tootmise omahind (mediaan) 2017–2019, eurot tonn

Piima kokkuostuhind Lahvatanud majanduskriis on globaalse nõudluse vähenemise ja logistikaprobleemide tõttu pannud surve alla ka piimatoodete hinnad. Kuna paljude piimatootjate põhitegevuse, st piima tootmise kasumimarginaalid on kasvanud kulude tõttu olematud juba praeguste piima kokkuostuhindade juures, siis peaks riik olema valmis edasise hinnalanguse puhul piimatootmissektorit toetama.

AADI REMMIK EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT

Eesti ei saa endale lubada varasemates kriisides tehtud vigade uut kordamist ja piimatootmise potentsiaali hävimist lühiajaliste turukõikumiste tõttu. Piimatootmine on ka kriisi tingimustes meile strateegiliselt tähtis valdkond.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut on koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga juba kolmandat aastat jälginud iga kuu Eesti piimatootjate majandustulemusi. Maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16.2 projekti „Tulemusmõõdikute süsteemi rakendamine teadlikuma otsustusprotsessi juurutamiseks ning tootmise efektiivsuse 28

tõstmiseks piimatootmisettevõtetes“ ehk töönimetusega Agroinfo raames on kogutud ja analüüsitud andmeid enam kui 20 keskmise ja suurema piimatootmisettevõtte tootmisprotsessi tulemuslikkuse kohta. Kokku kajastavad Agroinfo projektis kogutud andmed umbes 16 000 lehma pidamist suuremates (üle 300 lehma) karjades ja 20–25% Eestis toodetud piimast. Operatiivse andmekogumise ja analüüsi tõttu on võimalik praegu teha kokkuvõtteid ka 2019. aasta tulemuste kohta.

Kokkuostuhind kukkus kaks aastat tagasi Agroinfo projekti raames kogutakse iga kuu andmeid ka piima müügihinna kohta. Meie kogu-

tud andmed piima kokkuostuhinna kohta on heas korrelatsioonis statistikaameti poolt arvutatava kokkuostuhinnaga, mistõttu tehtavad järeldused on rakendatavad kogu Eesti piimasektorile. Piima kokkuostuhind langes vaadeldaval perioodil järsult 2018. aasta alguses (kolme kuuga ligi 15%) ning on sealt alates püsinud valdavalt vahemikus 300–325 eurot tonni eest.

Võrreldes piima kokkuostuhinna muutumist kogutud andmete põhjal arvutatava piimatootmise omahinnaga (tootmise omahind ei sisalda ettevõtte üldkulusid ega finantskulusid), näeme, et pärast 2018. aasta alguses toimunud kokkuostuhinna langust on vaadeldavate ettevõtete keskmine tootmisomahinna mediaan olnud

Piimatootmise omahinna komponendid (mediaan), eurot tonn

Vet ravimite kulu

Põhisööt Lisasööt Loomakasvatuse materjalid Masinate kütus ja määrdeained Elekter Tööjõukulud Vet ravimite kulu Masinate remont ja varuosad Väikesed kuluartiklid koond Kulum Muud kulud Noorkarja kulud (95%)

2017

2018

2019

0

50

100

150

200

250

300

on kriitilisel piiril kõrgem kui piima kokkuostuhinna mediaan. Tootmisomahinna ja müügihinna vahe katavad ettevõtted toetustest ja taimekasvatussaaduste ning loomade müügist, kuid arusaadavalt ei ole selline olukord pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Oluline on märkida, et kogutud andmete põhjal on piimatootmise omahind arvutatud kõikide piimatootjate puhul sarnase metoodika alusel.

Tootmise omahind liigub tõusutrendis Piimatootmise omahind on kolme aasta vältel olnud selges tõusutrendis, olles tõusnud 33 euro võrra tonni kohta (11%) ja jõudes 2019. aastal 329 euroni (mediaani alusel).

Peamised kallinevad komponendid on olnud lüpsikarja lisasööt, lüpsikarjaga seotud tööjõukulud ja noorkarjakasvatuse kulud.

Agroinfo projekti kontekstis loetakse lisasöötadeks kõik söödad peale rohusöötade, põhu ja vasikatele joodetava piima. Lisasööda kulude tõusus mängis olu-

list rolli 2018. aasta kesine teraviljasaak, mis põhjustas järgneva aasta jooksul lisasööda kallinemise ligi veerandi võrra. 2019. aasta saak oli hea, kuid selle madalam hind jõudis piimatootmisse alles aasta lõpul. Söötmispäevas söödetud lisasööda kogus kasvas 2018. ja 2019. aastal võrreldes 2017. aastaga 6–7% võrra, kombineerituna kõrgema lisasööda hinnaga tähendas see 2019. aastal keskmiselt 7 euro võrra suuremat kulu iga toodetud piima tonni kohta.

Tööjõukulude kasv on viimase kolme aasta jooksul olnud keskmiselt 5 eurot toodetud piima tonni kohta. Osa ettevõtteid on projekti raames edastanud ka andmeid loomakasvatuses kulunud reaalsete töötundide kohta. Kuna selles arvestuses on tootlikkus märgatavalt tõusnud (töötundide arv põhikarja lehma kohta on vähenenud 55,4 tunnilt aastas 2017. aastal 51,1 tunnini 2019. aastal), siis võib eeldada, et ka tööjõukulude kasvu põhjus on peamiselt palgatõus.

Tööjõukulusid ja loomakasvatuse

350

töötunde ei saa projekti raames kogutavates andmetes otseselt siduda, kuna ületundide arvestuse korraldus on ettevõtetes väga erinev.

Kolmas suurem tootmise omahinna komponent, mis on tootmise omahinna tõusule kaasa aidanud, on noorkarjakasvatuse kulud. Need on kolme aastaga kasvanud 8 eurot toodetud piima tonni kohta. Noorkarja kulude struktuuri arvestades on ka siin peamised kulude allikad tõenäoliselt lisasööt ning tööjõukulud, kuigi viimase osa noorkarja kuludes on märksa väiksem kui lüpsikarja omades.

Tuleb siiski ära märkida, et kulude (v.a söödad) jaotus noorkarja ja lüpsikarja vahel on nii mõneski ettevõttes küllaltki juhuslik, eriti puudutab see keskmise ja väiksema suurusega ettevõtteid, kus kogu kari on ühes tootmiskompleksis ja samu ressursse kasutatakse nii lüpsikarja kui ka noorkarja juures.

Seetõttu on noorkarja kulusid puudutavate andmete usaldusväärsus meie hinnangul mõnevõrra madalam kui lüpsikarja andmetel.

29

PIIM

Mis saab edasi?

AADI REMMIK

EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA

P

SOTSIAALINSTITUUT

iimatootmise omahind (mediaan) on ületanud kokkuostuhinda alates 2018. aasta sügisest suurusjärgus 10–15 eurot tonni kohta. Lisaks piimamüügile on piimatoojad müünud ka loomi (praaklehmad, tõumullikad, pullvasikad), kelle müügikäive on viimasel kolmel aastal olnud 26–31 eurot toodetud piima tonni kohta.

Neid tasemeid arvestades võib väita, et keskmine piimatootja hakkab oma põhitegevusest otsest kahjumit teenima, kui piima kokkuostuhind langeb alla 290 euro/ tonn (siis juba koos loomade müügi tuluga). Lisaks tuleb arvestada, et kuna käsitletud näitajad on kõik mediaanid, siis on suure osa piimatootjate jaoks valulävi tegelikult märksa kõrgemal.

Piima omahind kontrolli alla Sellises olukorras on piimatootja seisukohast väga oluline teha kõik endast olenev, et hoida piima omahinda kontrolli all. Piimatootjate jaoks on mõjutatavad tegurid eelkõige piimakoguse ja lisasööda kulu optimeerimine ning noorkarja vajaduse vähendamine lüpsilehmade parema karjas püsivuse kaudu. Äärmiselt kriitiline on tagada kõrge toiteväärtusega ning kvali-

30

Keskmine piimatootja hakkab oma põhitegevusest otsest kahjumit teenima, kui piima kokkuostuhind langeb alla 290 €/t. teetne põhisööt, mille kaudu saab vajalikud toitained karjale kolmneli korda odavamalt, kui neid lisasöödaga kompenseerides. Loomulikult tuleb tuvastada ka kõik ettevõtte tootmisprotsessis esinevad reservid (vähendatavad kulud ja/või realiseerimata tulud).

Tulevikus on suur proovikivi ka kohanemine karmistuvate keskkonnatingimustega, mille nõudmised tulenevad Euroopa rohelisest kokkuleppest.

Seega on oluline, et riik oleks valmis kriitilisel hetkel piimasektorit toetama ning ei tekitaks ise täiendavaid väliseid šokke, nagu välistööjõu kättesaadavuse piiramine. Kogu maailma piimatootmises on võõrtööjõud lüpsmisel väga oluline, seda mitte niivõrd palgataseme kuivõrd mitte väga paindlike töögraafikute tõttu, mis piiravad oluliselt niigi vähest kohaliku tööjõu valikut. Samuti on Eesti piimatootjad viimastel aastatel kasutanud välistööjõudu suvistel hoo-

ajatöödel – vajadus neid asendada loetud nädalad enne silotootmise hooaja algust paneb kvaliteetse silo varumise suurde ohtu, mille realiseerumine viib sügisel tõenäoliselt jälle piimakarja vähendamisele.

Väga tõenäoline on see, et hoolimata suurenevast tööpuudusest võib välistööjõu asendamine kohalikuga minna piimatootjatele nii kalliks, et ainuüksi see liigutus viib keskmise piimatootja põhitegevuse kahjumisse ka siis, kui piima kokkuostuhind jääb praegusele tasemele.

Jõudluskontrollis karju alla 500 Piimatootmissektori vajadusi kaaludes on oluline mõista, et piimatootmist ei saa ajutiste raskuste tõttu peatada, seda saab ainult likvideerida. Praeguseks on jõudluskontrollis piimakarju Eestis juba vähem kui 500 (!). Kogemus eelmisest kriisist (2014–2016) näitas, et meie naaberriigid, kes kulutasid eelarve mõistes tühiseid summasid piimatootjate toetamiseks, võitsid need summad majanduse kogutoodangusse juba paari aasta möödudes kuhjaga tagasi, kui piima kokkuostuhind tõusma hakkas. Alati ei ole mõistlik eeldada, et järjekordne kriis eraldab ebaefektiivsed tootjad ja et muutused ongi selles olukorras paratamatus.

Dominique’l on uus lüpsiseade, mis leiab indlevad lehmad ja teeb tiinuskontrolli.

Kuidas muuta parim lüpsirobot,mille oleme loonud, veelgi paremaks? Sa lisad võimaluse avastada inda ning teha tiinuskontrolli lüpsi ajal.

See on uus DeLavali VMS™ V310 mis on tõeline kannapööre.

Küsi DeLavali müügiesindajalt, kuidas sinagi sellise saaksid.

UUS Delaval.com

DeLaval VMS V310 ™

TA I M E K A I T S E

Terved taimed ja toimekad tolmeldajad OLAV KREEN EPKK NÕUKOGU LIIGE, EPKK TERAVILJATOIM-

S

KONNA ESIMEES

ellel aastal tuli kevad teisiti.

Usun, et nüüd saame oluliselt paremini aru, kui oluline on tervis ja millist üüratut rolli mängivad selle hoidmisel lisaks tervishoiusüsteemile ka iga inimese tegemised ning eriti üksteisega arvestamine ja koostöö.

Mõned aastad tagasi lahvatanud konflikt mesinike ja taimekasvatajate vahel tundub olevat läbi saanud. Usun, et erinevate osapoolte esindajad on kõik sellest õppinud.

Väga mõnus on tunda riigi ametkondade ning valdkondlike organisatsioonide ühist soovi ja panustamist nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate ning sealjuures mesinduse heaks.

Edastan tänusõnad põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti ning maaeluministeeriumi vastutavatele ametnikele; Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Eesti Mesinike Liidu juhtidele ning juhatustele; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas panustanud töötajatele ning oma energiat ja aega pühendanud põllumeestele.

Eelmisel aastal püstitatud eesmärk, et taimekaitse tõttu ei hukkuks ükski mesilaspere, on saanud 32

teoks kõigi osaliste panuse ja koostöö tulemusena. Ühise eesmärgi saavutamiseks on olnud rohkelt teavitustegevusi, kuid kindlasti on olnud mõju ka sellel, et rapsipõldudel tehakse taimekaitsevahendite kasutamise üle tõhusamat kontrolli. Levinumad eksimused on olnud taimekaitsetöödel mesilastele atraktiivse kultuuri kasvatamisel ja putukatõrje neil teraviljapõldudel, kus umbrohutõrje ei ole olnud piisavalt efektiivne ja seetõttu oli põllul õitsvaid taimi. Põllumajandusameti (PMA) ning veterinaar- ja toiduameti võimekuse kasv ja operatiivsus mesilaste tavapärasest suurema suremuse juhtumite lahendamisel on kõikide jaoks olnud esmatähtis.

Teadlikkus on suurenenud Sellest laiemat mõju on kindlasti avaldanud kõikide osaliste teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevused. Saan nimetada koolitusi taimekaitsetunnistuse saamiseks või pikendamiseks, kus varasemast oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse võimalike tolmeldajatega seotud riskide vähendamisele. Samuti on koolitatud konsulente ja enamiku taimekasvatusettevõtjateni on jõudnud keskkonnasõbraliku majandamise ko-

hustuslikud õppused, kus tolmeldajad kui keskkonna indikaatorid ja taimede tugisüsteemi osa on varasemast suurema tähelepanu all.

EPKK kodulehel on valminud uus alamleht teadliku taimekaitse kohta, kust leiab ka põllumeeste lugusid, kes jagavad oma kogemusi põllukultuuride kaitsmisel.

Varasemast rohkem on temaatilisi materjale saadaval PMA kodulehel valdkonna „Taimekaitse“ all.

Valdkonnaga seotud ametnike tegevusi ja laboratooriumite töökorraldust mesindusega seotud olukordade lahendamisel tutvustati avatud uste päeval, mida mulluse suure huvi põhjal on plaanis ka aastal 2020 korrata. Täpsustatud ja laialt levitatud on taimekaitse tegijate, mesinike ja seotud ametkondade koostöö juhiseid mesilaste suurenenud suremuse puhuks. Õnnetusi ja kriisiolukordi võib paraku juhtuda, kuid kõikide asjaosaliste teadlikkuse suurenemine enda ja partnerite tegevuse eripäradest on aidanud keeruliste olukordade arvu vähendada.

Kõige olulisem on suhtlemine!

Nii mesinikud kui ka põllumehed on kinnitanud nagu ühest suust, et esmatähtis on piirkonnas tegutsevate taimekasvatajate

ja mesinike omavaheline suhtlus.

Pole ju tähtis, kes esimesena telefonitoru võtab või poe juures teise varrukast kinni haarab. Oluline on teada üksteise tegutsemistest tulenevaid vajadusi, sest vaid siis on neid võimalik arvestada ja võimalike probleemide korral kiiresti lahendusi otsida. Õnneks on mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline seos kasukoosluse põhine ja teineteise tegevusest saadav tulu on mõlemale vajalik. Taimekasvatuse ja taimekaitse tegevuse olulist rolli peaks paremini välja tooma ka aastaks 2020 välja kuulutatud rahvusvaheline taimetervise aasta. Sõna „rahvusvaheline“ rõhutab eelkõige riikidevahelise kaubanduse ja sellega seotud kahjustajate leviku riskide minimeerimist. Samas teame, et enamik meie söögilauale jõudvast saab alguse taimedest. Inisi stu tellimu Võtame va s kevadek .

2020. aasta

Nii mesinikud kui ka põllumehed on kinnitanud nagu ühest suust, et esmatähtis on piirkonnas tegutsevate taimekasvatajate ja mesinike omavaheline suhtlus. mese tervis sõltub suures osas toidust ja sellepärast on väga oluline panustada tervete taimede kasvamisse. Taimekaitse on eluslooduse organismidesse vastutustundlik suhtumine ja nende tervisesse panustamine. Paljuräägitud integreeritud taimekaitse (ITK) on oma eesmärkidelt ja tegevustelt maksimaalselt keskkonnasõbralik, kuna terved kultuurtaimed on samuti osa meie ökosüsteemist.

Põllumeestena teame, milline roll on rohelistel taimedel meedias palju kõlapinda leidnud süsinikuneutraalsuse tagamisel, kuna vaid taimed (seega põllud, metsad, rohumaad ja muud taimedega kaetud alad) seovad oma elutegevuse käigus õhust süsihappegaasi ja võimaldavad kõikidel maakera elanikel kasutada n-ö süsinikuneutraalseid tooteid. Oma tööd tehes arvestame nii keskkonnahoiuga kui ka vajadusega toota tervete taimede abil tervislikku toitu ja muid kvaliteetseid tooteid.

Tolmeldajad annavad olulise panuse taimede heaolule ja seeläbi saagikusele. Mesilased annavad lisaks taimede tolmeldamisele maitsvat ja tervislikku mett.

Seega on me ühine eesmärk terved taimed ja toimekad tolmeldajad, mille saavutamiseks on koostöö parim meetod!

-

TA I M E K A I T S E

4 KÜSIMUST JA VASTUST

taimekaitsevahendite Taimekaitsevahendeid kasutades tuleb silma peal hoida nii sellel, kui mõni vahend turult kaob, kui ka sellel, milliseid uusi tooteid Eesti turule lubatakse. Väga oluline on taimekaitsevahendite õige kasutamine, mille suhtes paraku kiputakse vahel eksima.

EVA LIND PÕLLUMAJANDUSAMETI TAIMEKAITSE JA VÄETISE OSAKONNA JUHATAJA

ELIISE MESI PÕLLUMAJANDUSAMETI TAIMEKAITSE JA VÄETISE OSAKONNA NÕUNIK

Milliste taimekaitsevahendite kasutamise õigus tänavu lõpeb?

Põhjus, miks taimekaitsevahendid turult kaovad ning registrist kustutakse, peitub enamasti Euroopa Komisjoni rakendusmääruse alusel toimeaine heakskiidu pikendamata jätmises või loa valdajate soovis pikendamist mitte taotleda.

Selle aastal 30. juunil lõpeb kasutamisõigus dimetoaati sisaldavatel insektitsiididel Danadim 40 EC ja Perfekthion Top, mis on põllumeeste seas leidnud kasutust laia tõrjespektri ning kontaktse ja süsteemse toimeviisi poolest. Dimetoaadi keelustamise põhjus oli suur terviserisk nii tarbijale kui ka käitlejatele, töötajatele ja kõrvalistele isikutele. Ka on riskihindamise käigus tuvastatud risk imetajatele, lindudele ja mesilastele, samu-

34

ti lülijalgsetele, kes pole taimekaitses sihtmärgiks.

Teine oluline toimeaine, mille loa heakskiidu perioodi ei pikendatud ja mille kasutusõigus tänavu 3. novembril lõpeb, on tiaklopriid.

Seda toimeainet sisaldavad putukatõrjevahendid Biscaya ning Proteus OD on Eestis põllumeeste seas aastate jooksul samuti suurt kasutust leidnud.

Registrist on kustutatud klorotaloniili sisaldavad teraviljapreparaadid Amistar Opti ja PROCEED, mille kasutamine seenhaiguste tõrjeks on lubatud 20. maini.

Kuna toimeaine desmedifaami heakskiitu ei pikendatud, on registrist kustutatud suhkru- ja söödapeedi preparaat Betanal Expert, mille jäägid kujutavad ohtu nii tarbijale kui ka kariloomadele. Betanal Experti kasutusluba lõpeb 1. juulil.

Samuti lõpeb loa valdaja soovil tänavu 1. juulil kasutusluba viiel glüfosaati sisaldaval tootel: Glyfos Supreme Plus, Klean G, Master Gly, Premazor Turbo ja Roundup Garden.

Lisaks ei soovinud loa valdajad pikendada Eestis veel mitmete toodete kasutamist, mistõttu on registrist kustutatud Maister OD, MCPA 300 SL, Atlantis OD ja Stunt 250EC. Milliste taimekaitsevahendite kasutamise õigus on juba käesoleval aastal lõppenud?

Toimeaine heakskiidu pikendamata jätmisest tulenevalt on kasutamise õigus tänavu lõppenud propikonasooli sisaldavatel toodetel Archer Turbo 575 EC, Taspa

500 EC Bumper 25 EC, FUNGTION, Propi 25 EC, Tilt 25 EC, Artea 330 EC, Bolt XL, Bumper Super ning Menara 410 EC. Lisaks glufosinaatammooniumi sisaldav Basta, tiraami sisaldav Vitavax 200 FF, dikvaati sisaldav DESSICA, Diqua, MAXIMA, DQ 200, Reglone Super ning pümetrosiini sisaldav Plenum. Need tooted on registrist kustutatud, lõppenud on ajapikendused müügiks ja kasutamiseks.

Tasub meeles pidada, et Eesti taimekaitsevahendite registrisse lisandub ka uusi tooteid. Praegu on põllumajandusametis töös näiteks dikvaati sisaldavatele toodetele alternatiivi pakkuv kartuli desikant Spotlight Plus, mis sisaldab toimeainet karfentrasoon-etüül.

Samuti on meile esitatud mitmeid uusi putukatõrjevahendite taotlusi, sealhulgas suvirapsi puhtimisvahend Buteo Start (toimeaine flupüradifuroon), süsteemne ja kontaktne atsetamipriidi sisaldav Mospilan 20 SG ning ka mitmeid bioloogilisi preparaate.

Milliseid taimekaitsevahendeid tänavu kasutada tohib ja kuidas neid kasutada?

Iga taimekaitsevahend on turule lubatud kindlatel tingimustel.

Seetõttu on väga oluline olla teadlik kõikidest kehtivatest nõuetest ja järgida rangelt taimekaitsevahendi kasutusjuhendit, et vähendada ohtu nii inimestele, loomadele, tolmeldajatele kui ka keskkonnale tervikuna. Tolmeldajate heaolule pööratakse suurt tähelepanu nii Euroopas kui ka kogu maailmas ja seetõttu kehtib ka Eestis õitsvate taimede pritsimiseks üldi-

kasutamise kohta ne keeld. Erand kehtib taimekaitsevahenditele, mille riskihindamise tulemusena on lubatud pritsimine nii põllukultuuri kui ka umbrohu õitsemise ajal ajavahemikus 22.00–05.00, ja see ei avalda mõju tolmeldajatele. Erand kehtib ka taimekaitsevahendile, mida on teatud kahjurite tõrjeks vaja kasutada päevasel ajal ning riski tolmeldajatele pole tuvastatud.

Päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle, on lubatud kasutada kontaktseid taimekaitsevahendid, mis sisaldavad toimeaineid lambda-tsühalotriin, deltametriin ja tau-fluvalinaat ning asadirahtiin A. 2020. aasta hooajal võib kasutada süsteemseid tiaklopriidi sisaldavaid taimekaitsevahendeid, mille kasutusluba novembris lõppeb. Taimekaitsevahendeid Decis Mega, Decis Forte, Kaiso 50 EG, Karate Zeon ning Proteus OD võib kasutada päevasel ajal juhul, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle. Jätkuvalt on päevasel ajal lubatud kasutada tooteid Mavrik, Evure, NeemAzal-T/S ja Biscaya.

Kõiki teisi insektitsiide võib pritsida ainult kell 22.00–05.00, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus pole veel alanud või on lõppenud.

Kasutamise erandiks taimede õitsemise ajal on Proteus OD, mida võib kasutada ajavahemikus 22.00–05.00 hernemähkuri tõrjeks herne õitsemise ajal, rapsi ja rüpsi hiilamardika tõrjeks ning oateramardika tõrjeks oa õitsemise ajal. Biscaya kasutamine õitsva rapsi, rüpsi ja maasika puhul on lubatud samuti ajavahemikus

22.00–05.00. Tootega Fastac 50 võib erandina tõrjuda hernemähkurit herne õitsemise ajal kell 22.00– 05.00. Samas ajavahemikus tohib pritsida õitsvaid taimi toodetega Mavrik ja Evure.

Iga taimekaitsevahendi kasutamise nõuded, sealhulgas lubatud erandid, on kirjeldatud vahendi registrikandes ja infolehes.

Kust saab värskeimat infot turule lubatud ja registrist kustutatud taimekaitsevahendite kohta? Kas PMA saadab teavitusi?

Eestis turustamiseks ja kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite nimekiri muutub pidevalt. Registrisse lisatakse uusi taimekaitsevahendeid ja kustutatakse olemasolevaid. Samuti leiab infot kustutatud toodete kohta, mille ajapikendus veel kehtib.

Jooksvalt uuendatud infot turule lubatud taimekaitsevahendite ja nende kasutustingimuste kohta on saadaval taimekaitsevahendite registris ja jooksva aasta jooksul tehtud muudatused on avaldatud kuude lõikes eraldi põllumajandusameti kodulehel alammenüüs „Muudatused taimekaitsevahendite registris 2019. ja 2020. aastal“.

Euroopa Liidus vastu võetud olulisematest ja Eesti taimekasvatust enim mõjutavatest otsustest anname teada ka pressiteates või kajastame kodulehel asuvas rubriigis „Toimeainete ja taimekaitsevahendite registriga seotud muudatused“. Et info kindlamini taimekaitsevahendite kasutajateni ja turustajateni jõuaks, leiab ajakohast ja olulist teavet ka infolehtedelt.

Hea teada Glüfosaadi kasutamise heakskiitmist hinnatakse uuesti 2017. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse, mille alusel pikendati glüfosaadi kasutusluba Euroopa Liidus viis aastat. Glüfosaadi kasutamise heakskiit kehtib seega kuni 15. detsembrini 2022 ja seni võivad glüfosaati sisaldavad tooted igas liikmesriigis turul olla. Praegu on alustatud Euroopa Liidus taas glüfosaadi kasutamise ümberhindamise protseduuriga. Sel korral hindavad toimeainet ja selle jätkuvat heakskiitmise kriteeriumitele vastavust neli liikmesriiki: Prantsusmaa, Rootsi, Holland ja Ungari.

Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid, nende hulgas ka Eesti, on juba praegu glüfosaadi kasutamisele seadnud piiranguid. 2018. aastal keelati Eestis glüfosaadi koristuseelne kasutus saagi närvutamise või kuivatamise eesmärgil.

Samuti on Eestis keelatud glüfosaati kasutada koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses. Sarnased regulatsioonid kehtivad põllumajandusametile teadaolevalt ka teistes riikides.

Glüfosaadi kasutamine teehoolduses pole Eestis aktsepteeritav ja eelistama peab mehaanilist umbrohutõrjet. Põhjamaades ja Balti riikides, kus järgitakse ühtseid taimekaitsevahendite turule lubamise reegleid, on jätkuvalt lubatud glüfosaati sisaldavate preparaatide vabamüük.

Eestis on vabamüügis ainult need preparaadid, mille pakendid on suurusega kuni 1 liiter. Suuremad pakendid on mõeldud vaid professionaalsele kasutajale, kel on kehtiv taimekaitsetunnistus.

35

TA L U M I S TA S U

Maaomanik saab taotleda tehnovõrgu talumistasu TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

M

ai esimene kuupäev on tähtpäev, mil maaomanikel tuleb esitada taotlus tehnovõrgu talumistasude saamiseks. Seda, kas maaomanikul on õigus saada talumistasu, saab kontrollida maa-ameti talumistasude kalkulaatori abil, samast leiab ka info selle kohta, milline ettevõte on võrgu omanik.

Talumistasude kalkulaatorisse tuleb sisestada katastriüksuse aadress või tunnus. Erametsaomanikke puudutab enim elektriliinidega seotud talumistasu.

Liinid kuuluvad kas Eleringile või Elektrilevile ja talumistasu avalduse esitamise kohta saab infot nende ettevõtete kodulehtedelt.

Avaldus tasub esitada ka neil maaomanikel, kes on seda varem teinud. Kuigi avaldus talumistasude saamiseks kehtib ja seda pole igal aastal vaja uuesti esitada, tuleb arvestada muudatusega, mis hakkasid kehtima alates 2019. aastast. See on seotud asjaoluga, et varem arvestati talumistasu määramisel vaikimisi, et maad saab sihtotstarbeliselt kasutada ja talumistasu vähenes poole võrra. Kui aga tegelikult on maa kasutamine piiratud, on talumistasu suurem. Nii tulekski uues avalduses ära näidata, kas maa sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu tõttu piiratud või mitte.

Talumistasu suurus on erinev Talumistasu makstakse 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud asjaõigusseaduse muudatuse alusel. Selle järgi on tehnovõrkude talumistasuks 7,5% rajatise aluse maa maksustamishinnast. Seadus sätestab ka koefitsiendid maa kasutamise kitsenduse ulatuse määramiseks, millest sõltub lõplik talumistasu suurus.

Näiteks põllumaa sisse paigutatud maakaabelliin ei takista maa harimist, küll aga välistab metsa läbiv elektriliin selle all puude kasvatamise. Sellist mõju arvestavadki koefitsiendid, millega talumistasu läbi korrutatakse.

Kui maatulundusmaal (haritav maa, metsamaa) asub elektri- või gaasivõrk, siis on talumistasu 7,5%

36

maa maksustamishinnast, sest seda maad ei saa sihtotstarbeliselt kasutada. Kui aga tehnovõrk ei takista maatüki kasutamist või asub maatulundusmaal sidevõi kaugküttevõrk või ühisveevärk-kanalisatsioon, siis korrutatakse saadud tasu koefitsiendiga 0,5.

Muu sihtotstarbega maade puhul (elamumaa, ärimaa, transpordimaa jne) talumistasu ei maksta, välja arvatud siis, kui tegemist on elektri ja gaasi põhivõrguga. Talumistasu ei maksta ka selle liini osas, mis tagab teenuse vaid sama kinnistu omaniku enese huvides.

Maaomanik peab esitama avalduse Talumistasu maksmiseks tuleb omanikul teha avaldus liini omavale võrguettevõtjale. Vastavad vormid leiab ettevõtjate kodulehtedelt. Eelnevalt tuleb aga selgeks teha, kelle võrk täpselt teie maal asub. Avaldust ei pea esitama igal aastal uuesti ja edasi kehtivad ka varem esitatud avaldused.

Talumistasu makstakse omanikule, kes on kinnistusraamatusse kantud 1. jaanuari seisuga ja kes esitas taotluse hiljemalt 1. mail. Tasu makstakse välja 30. septembriks.

Tuleb rõhutada, et seadusest tulenev talumistasu kehtib juhul, kui pole kokku lepitud teistsuguses tasus. Talumistasu kehtib nende tehnorajatiste suhtes, mis on rajatud enne maa kinnistusraamatusse kandmist. Kui uuemal ajal on liinid rajatud notariaalse servituudi kokkuleppe alusel, siis võib olla seal viide kas kokkulepitud tasule või seadusjärgsele talumistasule.

Servituut võib olla seatud ka tasuta.

Lisaks talumistasule on võimalik omanikul nõuda ka muude põhjendatud lisakulude hüvitamist, kui need kulud on suuremad kui kolmandik talumistasust. Need võivad olla näiteks kulud seoses kohustusega niita liinidealusel maatükil võsa või muu taoline tegevus.

Kui maaomandil paikneb hoones asuv tehnovõrgu rajatis (nt alajaam, sidepaigaldis), siis peab omanikule maksma vastava hooneosa kasutamise harilikku tasu (turuhinda). Alla üheeurost talumistasu välja ei maksta.

OSTAME Kuidas taotleda talumistasu Taotluse saab esitada kinnisasja omanik või kinnisasja omaniku poolt volitatud isik. Taotlusi saab esitada elektroonselt ning paberkandjal.

Kui kinnisasi on koormatud hoonestusõigusega või kasutusvaldusega või muu piiratud asjaõigusega, on tasu taotlejaks kinnisasja omanik. Kui talumistasu taotleb hoonestusõiguse või kasutusvalduse omanik, tuleb taotlusele lisada vastav dokument talumistasu taotlemise õiguse üleandmise kohta.

Kaasomandis oleva kinnisasja puhul võivad taotluse esitada kaasomanikud ühiselt või üks kaasomanikest esindajana volituse alusel. Kui kaasomanikud ei esita taotlust ühiselt, esitab iga kaasomanik taotluse eraldi vastavalt talle kuuluvale mõttelise osa suurusele. Ühisvara (näiteks abielu ajal soetatud vara) puhul esitab taotluse omanikuna kinnistusraamatusse kantud isik. Ühisomandi puhul makstakse taotluse esitanud isikule talumistasu välja kogu kinnistu eest seaduses sätestatud ulatuses, sest ühisomandi puhul ei ole omanike osade suurus ühises asjas määratud. Tasu jagamine toimub ühisomanike vahel nende enda äranägemisel pärast talumistasu laekumist taotluse esitanud isiku kontole.

paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

www.cfmoto.ee

ALLIKAS: ELERING

Hea teada Talumistasu puudutab ligi 100 000 katastriüksust, mis on 15% kõigist maaüksustest üle Eesti. Maaomanikele välja makstava summa mediaansuurus on 4,58 eurot, sellest pooled maaomanikele makstavad summad on väiksemad ja pooled suuremad. Ligi 70 000 katastriüksuse puhul on väljamakstav summa vahemikus 1–10 eurot, 15 000 katastriüksusel 10–20 eurot, 24 000 katastriüksusel 20–50 eurot ja 3800 katastriüksusel üle 50 euro.

Vaata veebist Talumistasude kalkulaator: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Talumistasu-kalkulaator-p635.html.

Eleringile kuuluvate liinide puhul leiab avalduse esitamiseks vajaliku info siit: https://elering.ee/talumistasu.

Elektrilevi liinide kohta siit: www.elektrilevi.ee/teenused/talumistasu.

CFORCE 450-L Kevadtöödeks valmis!

Baashind 4590€

UURING

Põllumajandusühistutel Ühistu on ettevõtlusvorm, mille edu või läbikukkumise määrab selle olemasolu põhjus. Kui ühistu majanduslik õigustus on selgesõnaline ja kõigile osapooltele mõistetav, on ühistu edu peamine eeldus täidetud. Ühine toodangu turustamine ja majandamine tugevdavad põllumajandustootjate kestlikkust, mistõttu on kasulik nendesse avalikke vahendeid paigutada.

RANDO VÄRNIK, TAAVI KIISK EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT

Järgnevalt tutvustame uuringu „Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas“ tulemusi. Uuring on Eestis harukordne, kuna kohalike põllumajandusühistute valitsemist pole varem uuritud. Valitsemine on aga ühistu kestlikkuse võti ja juhtimisvõimekuse nurgakivi. Üks uuringu keskseid teese on valitsemise (governance) ja juhtimise (management) erinevus. Valitsemine on protsess, mille käigus ühistu liikmed rakendavad oma õigusi ja kohustusi, mis hõlmab eelkõige strateegilist planeerimist. Juhtimine seevastu kätkeb ühistegevuse kontekstis eelkõige ühistu igapäevast suunamist ja taktikalist planeerimist.

Kuna sageli kasutatakse neid termineid sünonüümidena, jäävad valitsemisega seotud õigused ja kohustused tagaplaanile. Ühistu liikmeil on omanikena kaks peamist õigust ja kohustust: omandi- ja kontrolliõigus. Oluline on neid täita – kui liikmed delegeerivad kontrolliõiguse juhatusele ja ei valva selle järele, võib juhatuse tegevus või tegevusetus kahjustada liikmete huve.

38

Seega pole semantika ühistegevuses tähtsusetu. Just valitsemise ja juhtimise olemuslik erinevus sobitab ühistud põllumajanduse ja toidutootmise konteksti. Omanike ehk põllumajandustootjate huvide esindamiseks täidavad ühistud erinevaid ülesandeid ja on toidutarneahelas omal kohal. Ühistud toidutarneahelas Uuringu valim koosneb 23 Eesti põllumajandusühistust, mille koosseisu tegevusvaldkonna ja äritegevuse tüübi järgi illustreerib joonis lk-l 39. Valimi koosseisu proportsioonid sarnanevad üldkogumi ehk 85 majanduslikult aktiivse põllumajandusühistu omadega.

Liikmete põllumajandustoodangut turustab 83% valimi ühistutest ja 65% valimi ühistutest on turustusühistud. Ainult 9% valimi ühistutest töötleb liikmete põllumajandustoodangut ja annab sellele lisandväärtust. Seega paiknevad Eesti põllumajandusühistud enamjaolt toidutarneahela alguses, mis ohustab nende kestlikkust.

Uuringus võrreldakse ühistute müügitulu kaheksas EMTAK 2008 tegevusvaldkonnas (nt taime- ja loomakasvatus, piimatoodete tootmine, hulgimüük, põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüük jne). Valik langetati tegevusala müügitulu suuruse ja põllumajandustootmisega seotuse järgi. Ar-

vutuste alus on ühistute müügitulu, nagu need oma majandusaasta aruannetes deklareerivad. Ühistute turuosa on märkimisväärne piimatoodete tootmise ja hulgimüügi vahendustasu või lepingu alusel tegevusalal.

Organisatsioonidisaini roll Sarnaselt teiste majandusüksustega moodustab ühistute tegevuse vundamendi organisatsioonidisain. Utreerides koosneb organisatsioonidisain vastustest kolmele küsimusele: Kes omab?

Kes kontrollib?

Kes saab kasu?

Näiteks on ühistud kasutajate omanduses, kasutajate kontrolli all ja kasutajatele kasu toovad majandusüksused. Seetõttu tuleb ühistu liikmetel tähele panna, kuidas leitakse vastused loetletud küsimustele nende ühistus. Ühistute eesmärk on iga oma tegevusega kaitsta liikmete huve, mis vormib ka nende organisatsioonidisaini. Ühistu liikmete vahetute huvide eest seisab nõukogu, kuid seda pole 48% valimi ühistutes. Nõukogude kohaldatavad praktikad ja protsessid aga viitavad pigem kehvale valitsemisele ja juhtimisvõimekusele. Huvitava nüansina ilmneb, et osades väikeühistutes täidab mitmeliikmeline juhatus nõukogu rolli. Ülesannete edukaks täitmiseks vajavad nõukogu liikmed oskusteadmisi. Uuringu kohaselt läbivad uued nõukogu liikmed sissejuhatava koolituse 8% nõukoguga ühistutes. Ametis olevaid nõukogu liikmeid koolitatakse 50% nõukoguga ühistutes. Napid teadmised takistavad nõukogu liikmetel ühistu liikmete huve kaitsta.

läheb arenguks tuge vaja Uuringu valimi ühistud põllumajandustootmise (vasakul) ja äritegevuse valdkonna liigiti (paremal) Lehmapiim ja piimatooted

22 Elusloomad ja liha

48

%

17

Teravili, õlikultuurid ja valgurikkad taimed

Abiteenuseid pakkuv ühistu

Turustusühistu

22

65

9

9 Aiandus

%

4 Muu

Koolitustegevusega käib käsikäes ühistu nõukogu tulemuslikkuse hindamine. Kuid vaid 17% nõukoguga ühistutes viiakse läbi täielikke nõukogu hindamisi ja 8% nõukoguga ühistutes hinnatakse nõukogu liikmeid individuaalselt. Nõukogu tulemuslikkust hindamata puudub aga nii nõukogul kui ka ühistu liikmetel ülevaade, kui hästi esindab nõukogu liikmete huve. Üks ühistute nõrkuse põhjuseid on võimetus kaasata piisavalt kapitali. Enamikus valimi nõukoguga ühistutes panustab rohkem kui 40% liikmetest ühistusse vähem omakapitali, kui kasutab selle teenuseid. Seega saab suhteliselt suur osa liikmetest ühistust kasu, kuid ei investeeri sellesse proportsionaalselt. Muidusööjad (free riders) pärsivad ühistute võimet teha oma kestlikkuse kindlustamiseks investeeringuid, mis peegeldab teatavat kindlustunde puudumist tuleviku suhtes.

Seetõttu tuleb väikesel osal ühistu liikmetest investeerida rohkem, kui nad ühistu teenuseid ka-

Töötlev ühistu

4 Hankeühistu

sutavad. Selline olukord aga tekitab ühistusse rohkem või vähem investeerinud liikmete vahel pingeid, mis võivad viia selle lagunemiseni. Ebavõrdsuse vähendamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks tuleb ühistutel kehtestada õiglased kapitali kaasamise põhimõtted.

Kuna ühistu liikmete finantskirjaoskus on sageli tagasihoidlik või koguni nõrk, ei nähta võimalust ega vajadust rakendada erinevaid omakapitali kogumise meetodeid. Näiteks kasutab 22% valimi ühistutest mõnda formaalset omakapitali kogumise plaani, 13% kasutab aluskapitali plaani. Aluskapitali plaan on perspektiivikas meetod, kuna sellega määratakse ühistu liikmele investeerimiskohustus tulenevalt tema ühistu teenuste kasutamise mahust.

Meil on liiga palju ühistuid Problemaatiline on ühistute omavaheline konkurents. Teiste ühistutega konkureerib liikmete pärast 39% valimi ühistutest, 58% nõukoguga ühistutest ja 18% nõu-

koguta ühistutest. Ühistute omavaheline konkureerimine liikmete pärast viitab liiga suurele ühistute arvule ja nende suhteliselt väiksele keskmisele liikmeskonnale. Ühistu liikmete eelistused erinevad drastilisemalt nõukoguga ühistutes, 83% nõukoguta ühistute esindajate hinnangul erinevad liikmete eelistused mõningal määral. Liikmete huvide hetero­ geensuse kasv ühistu liikmeskonna suurenedes on paratamatu, kuid enamikus ühistutes pole selle leevendamiseks mehhanisme. Seda hoolimata enamiku Eesti ühistute suhteliselt väikestest liikmeskondadest.

Varjatud pingetele vihjab samuti juhatuse liikmete liikmesuhete hoidmiseks kulutatav aeg. Näiteks kulub 26% valimi ühistute juhatuse liikmete tööajast liikmesuhetele 21–30%. Nõnda suur osakaal koos Eesti põllumajandusühistute suhtelise väiksusega vähendab ühistute juhtimisvõimekust. Siinkohal oleks kohane sekkuda nõukogul ja võtta heade suhete hoidmine liikmetega enese kanda.

39

UURING Kuigi Eesti põllumajandusühistutes on probleeme juhtimiskvaliteediga, on nende puudused sügavamad. Sageli keskendutakse valitsemise asemel juhtimisele, mistõttu jääb esimene tagaplaanile ja liikmeskonnas tekivad lõhed. Ühistute kestlikkuse määrab see, kui hästi suudetakse põhjendada oma olemasolu, täita seatud eesmärke ja minimeerida liikmeskonna heterogeensuse mõju.

Ebaselged ootused Probleemid algavad liikmete ebaselgetest ootustest ühistule. Kui ootused pole kõigile arusaadavad, ei õnnestu sõnastada selgeid sihte ja eesmärke. Ebakõla näiliste ja tegelike sihtide vahel tekitab ühistus pingeid ja pärsib selle arengut.

Samavõrd oluline puudus on tõsiasi, et ühistu liikmetele jääb organisatsiooni juhtimisstruktuur

sageli ebaselgeks. Nõnda ei oska liikmed osaleda strateegilises planeerimises, mis süvendab ebaselgete ootuste, sihtide ja eesmärkide probleemi veelgi. Juhtimisvõimekust kahjustab veel asjaolu, et ühistu juhatuse liikmed peavad tähelepanu jagama ühistu ja oma ettevõtte vahel.

Uuritavates ühistutes puudub tulemusmõõdikute süsteem. Seetõttu pole võimalik hinnata ei ühistu enese ega selle otsustusorganite tööd, mis kahjustab ühistu juhtimisvõimekust. Lisaks ei lase tulemuslikkuse mõõtmata jätmine adekvaatselt hinnata nõukogu liikmete koolitusvajadust.

Samuti tekitab muret ühistu liikmete kesine finantskirjaoskus.

See takistab ühistutel kapitali kaasata ja areneda. Puudulike teadmiste tõttu jäävad erinevad kapitali kogumise meetodid ebaselgeks,

mistõttu ei soovi liikmed ühistusse omakapitali panustada.

Mureks pehmed teemad Näiteks on ühistutes muudatuste elluviimine raske ja konfliktide lahendamise praktika sageli kehvapoolne. Üldiselt on probleeme ühistu kuvandi loomise ja selle tutvustamisega, mis raskendab ühistute vahelist koostööd.

Enamiku puuduste põhjused tulenevad ühistute organisatsioonidisainist. Kui nendele ei pöörata tähelepanu, seavad ebakõlad ohtu ühistute kestlikkuse. Probleemide seas on nii selliseid, mida saavad parandada ühistud ise, kui ka selliseid, mis nõuavad avaliku sektori sekkumist. Ühistute roll Eesti maaelus on laiem kui lihtsalt majanduslik. Sageli on need kohaliku maaelu ja maakogukonna arengumootorid.

ASUME UUEL AADRESSIL JÜRI TEHNOPARGIS

Moduleston OÜ

Kesk tee 32/14, Aaviku küla, Rae vald

tel: 5347 4965

info@moduleston.ee

www.vesilõikus.ee

6 näpunäidet ühistutele Ühistute peamine siht olgu oma suuruse ja professionaalsuse kasvatamine. Selleks on erinevaid meetodeid, kuid suuruse kasv on professionaalsuse eeldus. Uuenenud ühistus tuleks esimese sammuna kasutusele võtta valitsemismudel, mis optimeerib liikmete ja ühistu ressursside kasutamist. Ühistutel tuleks selgitada oma moodustamise põhjust. Selgesõnalise ja mõistetava – nii liikmetele kui ka juhatusele – majandusliku õigustuseta pole ühistul peaaegu mingit võimalust saavutada head juhtimisvõimekust ja äriedu. Selge majanduslik õigustus on edu ja hea valitsemise esmane eeldus. Ühistutel tuleks nii nõukogu kui ka tavaliikmeid koolitada. Ühistu valitsemise (cooperative governance) vastandina üldjuhtimisele (corporate governance) koolitustel osalemine peaks olema nõukogusse kandideerimise eeldus. Seejuures koosneks nõukogu

liikmete koolitused nii üldjuhtimisest kui ka valitsemisest. Samas pole võimalik haritud liikmeteta häid juhtimispraktikaid rakendada, kuna ühistu liikmed ei mõista nende vajalikkust. Ühistutel tuleks välja töötada ühistuspetsiifilised tulemuslikkuse mõõdikud, mis näitavad liikmetele ja juhtkonnale liikmeskonna tegelikke eesmärke ja seda, kui hästi organisatsioon neid täidab. Selliste mõõdikute väljatöötamine ning kasutuselevõtt lihtsustab otsustamist ning minimeerib pingeid liikmeskonna ja juhtkonna vahel.

Võiks kaaluda nõukogusse ühistuväliste ekspertide kaasamist. Juba nõukogu liikmekandidaatide otsimisel tuleks paika panna nõukogu liikmetelt otsitavad oskused ja siis kõrvutada neid kandidaatide profiilidega. Kui ühistusisestel kandidaatidel mõnda pädevust ei ole, tuleks kandideerima kutsuda keegi väljastpoolt. Samavõrd tähtis on hinnata nõukogu tulemuslik-

kust, mis peaks koosnema nii terviklikust nõukogu hindamisest kui ka individuaalsest nõukogu liikmete hindamisest.

Kogukonnatunne on vajalik. Kui liikmete seas puudub ühtsus ehk liikmeskonnas valitsevad liikmete eelistuste hetero­geensusest tekkinud pinged, mitte usalduslik ja loovust soosiv ühtsus, on hea valitsemine mõeldamatu. Seetõttu pole kogukonnatunde loomisse investeerimine ressursside raiskamine, vaid vajalik samm edu suunas. Hea valitsemine viib hea juhtimiseni, mitte vastupidi. Kasu oleks ühistegevuse kompetentsikeskuse loomisest Eesti Maaülikooli struktuuris, mis pakuks ühistutele sõltumatut eksperdiabi. Kompetentsikeskuse positiivne mõju oleks mitmekülgne – see pakuks teaduspõhiseid koolitus- ja toetusteenuseid ning toimiks ühenduslülina avaliku sektori ja põllumajandusühistute vahel.

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Parim valik terve mulla heaks!

KOOSTÖÖPARTNERID: MÜÜK, LAOTAMINE, TRANSPORT

LAURI LAANEMÄE sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

enefix.eu

T E AT E D

ÜPP üleminekuperioodi saatus teadmata

E

uroopa Liidu uus eelarveperiood algab tuleval aastal, kuid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade rakendamine 2021. aasta 1. jaanuarist ei ole realistlik.

Enne koroonapandeemia lahvatamist oldi tegevuses ÜPP üleminekumääruse väljatöötamisega, mille puhul Eesti oli seisukohal, et üleminekuperiood järgmisele ÜPP-le peaks piirduma ühe aastaga.

Veebruari lõpus Brüsselis toimunud Euroopa Liidu riikide tippjuhtide kohtumisel ehk ülemkogul veel kokkuleppeid ei saavuta-

tud, nüüd on aga koroonakriis tavapärase töörütmi segi paisanud.

Maaeluministeeriumist öeldi, et põllumajanduse erikomitee on andnud mandaadi eesistujale (kelleks on kuni 30. juunini Horvaatia, toim) alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga üleminekumääruse teemal. „Üleminekuperioodi pikkus on praegu lahtine ning arutelude algus sõltub praeguse koroonakriisi arengutest. Kõige varasem edasiminek on tõenäoliselt võimalik maikuus,“ teatas maaeluministeeriumi avalike suhete nõunik Iiris Saluri.

Üleminekuperioodi pikkus on praegu lahtine ning arutelude algus sõltub praeguse koroonakriisi arengutest.

Iiris Saluri, maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik

Eriotstarbelise diisli aktsiis väheneb

T

änavu 2. aprillil andis peaminister riigikogule üle riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muu hulgas vähendatakse kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitmete kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärasid.

Diislikütuse aktsiisimäär väheneb praeguselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta. Sama aktsiisimäär kehtib praegu Leedus.

Eeldatavalt peaks see langetama diislikütuse hinda 14,5 sendi võrra liitrilt.

Eriotstarbelise põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisimäär langeb 133 eurolt 100 eurole 1000 liitri kohta, moodustades jätkuvalt ligi 27% standardmääraga maksustatud diislikütuse aktsiisimäärast.

Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta 42

Põllumajandusmasinates kasutatav kütus odavneb loodetavasti vähemalt aktsiisilangetuse võrra. Foto: Shutterstock

tasemele. Samale tasemele vähendatakse energiasisaldusest lähtuvalt mootorikütusena kasutatavate CNG ja LNG aktsiisimäärasid.

Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA

100

eurot tonni kohta on alates 1. maist nn sinise kütuse aktsiisimäär praeguse 133 euro asemel.

Kutsume tootjaid ja talunikke liituma uue talutoidu e-turuga

TALUTOIDU

E-TURG

Virtuaalne Talutoidu e-turg on kliendivaatena üsna hariliku e-poe moodi, kuid tootjale on tegu justkui osta.ee või amazon müüjakeskkonnaga. Kui tarbija komplekteerib kauba ja maksab mugavalt ühes kohas, siis erinevad tootjad saavad tellimused oma kontole, kus tellimusi on mugav hallata.

TELLIMISE

AEG

Talutoidu e-turg hakkab tööle tarbijatele soovitusega tellida kaupa teisipäeva keskpäevaks ja tarned võiksid toimuda neljapäeviti, reedeti.

Paljudes piirkondades ja võrgustikes saab kaupa koju tellida aga ka OTT kaubakohtumisele või toiduaita säästes nõnda postikuludelt. Seepärast on nädalane rütm hea tarbijaharjumus, mis optimeerib talutootja aega. Loomulikult on lubatud oma kliente teenindada postiteel ükskõik millistel aegadel.

PIIRKONNAD

Talutoidu e-turg toetab piirkondlikku tellimisvõimalust toiduvõrgustiku või kohaliku OTT võrgustiku ringkonnas. Talutootjad saavad oma tooted teha nähtavaks ainult piirkondlikult või siis ka üleriigiliselt, olenevalt sellest kas on võimekust teenindada suuremat või väiksemat ringi. See moodul teeb osalemise e-turul paindlikumaks ning annab võimaluse ka päris väikestele ja kohalikele tegijatele.

TÄPSEM

MAKSED

Tarbija maksab oma mitmete tellimuste eest korraga e-turu keskkonnas ning maksed deponeerib e-turg MTÜ Ehtne Talutoit kontole. Sarnaselt maksekeskusele liigub raha edasi talunike kontole ning tehing on toimunud kliendi ja talutootja vahel. Kord kuus genereeritakse ka vastavad raamatupidamisdokumendid.

INFO

Liitumiseks esita oma soov aadressil www.pood.talutoit.ee/talu-liitumine/ Lisainfo www.talutoit.ee või e-posti aadressil talutoit@taluliit.ee

LIITUMINE

Talutoidu e-turuga liitumine on tasuta kuni 1. juunini 2020. Edaspidi maksab liitumine eturuga ühekordse liitumistasu 29 EUR. Talutoidu e-turuga saavad liituda kõik Ehtne Talutoit katuskaubamärgi kasutajad litsentsilepingu alusel, Eesti OTT toiduvõrgustike liikmed (Eesti OTT toiduvõrgustikud leiad siit: eestiott.ee), teiste piirkondlike toiduvõrgustike liikmed (nt Uma Mekk, Põhja-Eesti kohalik toit jt) ja kodumaise toidu kvaliteedimärgi kandjad (Eesti Lihaveis, pääsukesemärk, Eestis kasvatatud, Eesti ökomärk jt)

Automaatne söötmine

Automaatne söötmine on teie jaoks valmis www.lely.com