Põllumehe Teataja, august 2018

nr 23 august 2018

EES T I PÕL LUMA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

UUS

DeLaval ™ VMS V300

Uus teetähis lüpsmises - Lely Astronaut A5

Lely Astronaut A5 on lüpsmise uus tase. See on meie arendustöö tulemus, mis põhineb meie viimase 25 aasta jooksul (alates automaatse lüpsmise leiutamisest) kogutud teadmistel. Vaatasime lehmi ja kuulasime kliente. Jäime truuks tõestatud tavadele, kuid samas kujundasime ümber süsteemi kõik osad. Automaatse lüpsmise tõestatud põhimõtted ning usaldusväärsusele, kasutusmugavusele ja kulusäästlikkusele keskendumine võimaldas meil luua kõige lehma- ja farmerisõbralikuma lüpsisüsteemi.

Uus teetähis lehma muga- suurepäraselt. Tänu I-flow- käega. See on vaiksem, vuses kontseptsioonile ja avarale kiirem ja kindlam. See On tõestatud, et meie boksile tunnevad lehmad parandab külastuskäitumist vaba liikumisega süsteemis end mugavalt. Täiustasime ja roboti jõudlust ning seega elavad ja käituvad lehmad lehma mugavust hübriid- ka roboti töömahtu.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

Kasutuslihtsuse teetähis Ümberkujundatud ja intuitiivne kasutajaliides muudab automaatse lüpsmise kõigi jaoks kergesti mõistetavaks. See näitab kogu asjakohast teavet nutikas ülevaates ja pakub kiiret juurdepääsu tähtsatele funktsioonidele.

Lehma esmakordne lüpsmine on lihtsam kui kunagi varem. A5 projekteerimisel pidasid meie insenerid pidevalt silmas süsteemi kasutusmugavuse, juurdepääsetavuse ja töökindluse kõrgeimat taset.

tarbi õhku. Meie piiratud arvu kiirete ja täpsete elektriliste liikumistega käsi on turu kõige energiasäästlikum. Oleme investeerinud töökindlusesse ja kvaliteetsetesse komponentidesse.

Usaldusväärsuse uus tase Mida rohkem saate Astronauti usaldada, seda paremini saate säästetud aega ja paindlikkust kasutada. Erakordse usaldusväärsuse ja tööaja saavutamiseks eemaldasime kriitInvesteeringutasuvuse ilised komponendid ja uus tase pikendasime teiste osade Kujundasime kogu eluiga. Ülemaailmne katsesüsteemi ümber, et vähen- programm oli automatiseerdada piima tootmise kilo- itud lüpsmise vallas seni grammihinda märkimisväär- kõige intensiivsem, et selt. Tulemuseks on uus tagada tõrgeteta töö kõihübriidkäsi. Sama võimas kides oludes. See Astronaut kui suruõhuseadmed, ent ei on loodud meelerahu jaoks.

Kasumliku reeglit

lüpsi

viis

1 Andke lehmadele vabadus ja valikuvõimalus. Looge lehmadele stressivaba keskkond, kus on rahu ja vaikus, mis võimaldab neil väljendada oma loomulikku käitumist 2 Kohelge lehmi järjekindlalt.

Lehmadele ei meeldi muutused. Korrapärasus ja ennustatavus on järjepideva lüpsi jaoks esmatähtsad.

3 Kasutage lehmade puhul individuaalset lähenemist.

Iga lehm ja kõik tema nisad on ainulaadsed ning seetõttu tuleb neid kohelda individuaalselt.

4 Optimeerige lehmade tervist. Lehmade tootlikkus on optimaalne, kui lehmad on terved, seega peavad tervishoiunõuded olema täidetud.

5 Käsitsege piima hoolikalt.

Piim on väärtuslik, kuid kiiresti riknev toode, mida tuleb hoolikalt käidelda, et säilitada selle kvaliteet.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt reklaam@meediapilt.ee Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Roomet Sõrmus: tulekahju kustutamine on lühinägelik poliitika Persoon: Riina Müürsepp kasvatab õpetajatöö kõrvalt lilli

5 6–8

Kuidas põllumehele põuakahjud hüvitatakse?

12–16

Pildigalerii: Liivimaa Toidutee võrratud maitsed

18–19

PRIA tutvustab septembris avaneva taotlusvooru tingimusi Kaasaegsed laudad rajanud seakasvatajad ei kvalifitseeru loomade heaolu toetusele

22–23 24

Veeseaduse muudatused löövad rahakoti pihta

26–29

Tšehhid toodavad loomadele allapanuks sobivaid pelleteid

30–33

Taluliit korraldab talutoidukaravani ja peab talupäeva

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets.

Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

34

Ajakirja järgmine number ilmub oktoobris 2018.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle 4

www.varson.ee

KO L U M N

Tulekahju kustutamine on lühinägelik poliitika

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

T

änavuse põua kahjusid saame hinnata sügisel, lõpliku hinnangu anda aga alles järgmisel aastal. Üks on juba selge – sademeid on olnud väga vähe, temperatuur tavapäratult kõrge, rohusööda kasv pärsitud ja saak jääb loodetust tagasihoidlikumaks.

Elame ajastul, kus halvad uudised kõlavad kõvemini kui head uudised. Nii on keskmisel eestimaalasel tekkinud arusaam, et ikaldus on üldine. Ilmselt nõustute, et tänavune põud on tõepoolest puudutanud enamikku põllumajandustootjatest. Kuid osade piirkondade tootjate jaoks tähendab see loodetust tagasihoidlikumat saaki, teistele aga väga tõsist probleemi või katastroofi. Nii peaks põuda ka suhtuma – looduse vastu ei saa ja ikalduse kahjusid ei jõuaks ka kõige rikkam riik kinni maksta.

Oluline on, et kõige suuremas hädas olijaid maha ei jäetaks.

Abi suurimatele hädalistele Kindlasti on ettevõtjate hulgas neid, kelle probleemi põhjus on halb majandamine või liigne riskijulgus, kuid riik peaks appi tulema nendele, kelle puhul saab rääkida ootamatu põua tõttu tekkinud erakorralisest olukorrast. Selline põhimõte on kooskõlas ka nn

riskijuhtimise püramiidi loogikaga: tavapäraste riskidega peab ettevõtja ise toime tulema, osade riskide maandamiseks on turul olemas vajalikud instrumendid ja erakorraliste riskide puhul on vajalik riigi sekkumine.

Usun, et üldiselt ettevõtjad seda loogikat mõistavad ja käituvadki ratsionaalselt. Kõigepealt vaadatakse, mida ise saab teha, et ettevõttel pikaajaliselt hästi läheks – hajutatakse tootmisriske, investeeritakse efektiivsuse suurendamisse, kogutakse headel aastatel reserve jne. Tururiskide maandamiseks müüakse osa viljast eellepingute ja fikseeritud hinnaga ette, kindlustatakse oma vara või loomi.

Kuigi toetused on üks osa põllumajanduspoliitilisest süsteemist, arvan, et erakorralise abi peale ei julge oma äriplaanis loota ükski mõistlikult majandav ettevõtja.

Mis ei tähenda, et kriisiolukorras sellist ootust tekkida ei võiks, eriti arvestades senist praktikat. Erakorralist abi on siiani makstud ja ilmselt makstakse ka tulevikus.

Piimaturu kriisi leevendas Euroopa Komisjon (EK) kolme erakorralise abipaketiga, ka möödunud aasta liigniiskuse kahjude leevendamiseks eraldati näpuotsaga toetust. Nii ei saa ka tänavu lootust maha matta, et euroliidu tühjana näivas taskupõhjas on siiski veel mõni euro varuks. Eks näis, igatahes soovib EK augusti lõpuks saa-

Erakorralise abi peale ei julge oma äriplaanis loota ükski mõistlikult majandav ettevõtja.

da riikidelt infot põuakahjude ulatuse kohta, et hinnata täiendavate meetmete rakendamise vajadust.

Asjata kritiseeritakse valitsust Üsna palju kriitikat on saanud valitsuse otsus, millega eraldati Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) 20 miljonit eurot käibelaenude ja tagatiste andmiseks. Kriitikud peaksid selle otsuse asetama õigesse konteksti – praegune valitsus on erinevalt eelmisest ära kasutanud peaaegu kõik peamised võimalused põllumajanduse riigipoolseks toetamiseks ÜPP lubatud raamides, makstes kolme aasta jooksul maksimaalses mahus välja üleminekutoetused. 20 miljoni eraldamist 36 miljoni euro suurusest valitsuse reservist võib pidada isegi väikeseks imeks – kuigi valimised tulevad ja imestada ei tasu tänavu millegi üle. Usun, et MES-i antav laen on sihipärane leevendus just neile, kes on sattunud põua tõttu kõige suuremasse hätta.

Põuakahjusid võiks leevendada ka viljaturul toimunud hinnatõus, kuid selle mõju turuosalistele on väga erinev – paljud rõõmustavad, et kõrgem hind aitab katta saagikaotuse tõttu saamata tulu; nendel, kes eellepingutes fikseeritud koguseid põua tõttu tarnida ei suuda, suurendab hinnatõus aga probleeme; ka loomakasvatajad kratsivad kallima sööda tõttu kukalt.

Jõuame taas tõdemuseni, et vajame terviklikku riskijuhtimise meetmete süsteemi, mis aitaks põllumajandus- ja toidusektoril kriisid üle elada nii, et tootmismaht ei kahaneks ja headel aegadel saaks areng normaalselt jätkuda. Pelgalt tulekahju kustutamine on ajutine lahendus parema puudumisel.

5

PERSOON

Puukool, mis mahub tagaaeda

Kõik õpetajad teavad, milline tulikiire aeg on kevad – eksamid, arvestused, koolilõpetamised.

Peipsi Gümnaasiumi õpetaja Riina Müürsepp on kõigele sellele lisanud veel ühe aspekti – igal kevadel kasvatab ta oma väikeses puukoolis müügiks tuhandeid suvelilli ja taimi. „Sisuliselt on mul kevadel kaks täistöökohta,“ ütleb ta.

KRISTINA TRAKS AJAKIRJANIK

6

Õigupoolest oli töökohti kuni selle suveni lausa kolm, sest tegus naine vedas ka Mustvee muusika- ja kunstikooli. Sellest kohast loobus ta aga just peamiselt lillekasvatuse tõttu – ei ole võimalik kasvatada taimi, kui aega napib ja hingega asja juures pole.

Eriti kehtib see Riina sõnul suvelillede puhul, mille kasvatamine ei tule välja, kui sa pole kodus. „Sellisel juhul jäävad kas kasvuhoonel luugid avamata, lilled õigel ajal kastmata või muud tööd tegemata,“ ütleb ta ning lisab, et mit-

Riina Müürsepa lemmiklilled on hostad, mida puukoolis on ligi 70 sorti.

Foto: Kristina Traks

Puukooliga alustasime nii, et mõlemad abikaasaga käisime riigitööl. Tema läks hommikul tööle kell 5, mina kell 7, õhtul koju jõudes hakkas aias aga teine tööpäev.

Riina Müürsepp

mel rindel rabelemine ei tasu tegelikult ära.

FIE Riina Müürsepa puukool tegutseb juba 2007. aastast ja tegemist on tõeliselt pisikese ettevõtmisega. Puukool mahub (veel) ära Müürseppade tagaaeda, kuid kahe suure kasvuhoone asjus on õnnestunud ülejärgmise naabriga teha hea kokkulepe – kasvuhooned on pensionärist naabri krundil. „Ühelt poolt mugav, kuid teisalt seab jälle piirid – me ei ole teinud kasvuhoonetesse kapitaalseid küttesüsteeme just seetõttu, et need asuvad võõral krundil.“ Siiski – puukool tähendab juba kaugelt rohkemat kui endale ja lähematele naabritele taimede kasvatamist. Nagu pea kõik Peipsiäärsed elanikud, kasvatasid ka Müürsepad enne lillemajandust kurke.

Aias oli kurkidele suured kilemajad ning lillede jaoks vaid kitsuke peenar.

Päeval palgatöö, õhtul aiatöö Taimede ja looduse vastu on Riina alati suurt poolehoidu tundnud. „Mu õed räägivad, et juba lapsena olevat ma teinud herbaariume ja tundnud väga suurt huvi looduse vastu. Mingil hetkel mõistsin, et tahan siiski rohkem lilledega tegeleda. Läksin Räpina aianduskooli ja õppisin seal aednikuks. Puukooliga alustasime nii, et mõlemad abikaasaga käisime riigitööl.

Tema läks hommikul tööle kell 5, mina kell 7, õhtul koju jõudes hakkas aias aga teine tööpäev,“ kirjeldab Riina Müürsepp.

Ta on proovinud kasvatada okaspuid ning neid ka ise paljundanud. Ei tasuvat Eestis ära, sest Bauhofi ja K-Rautaga ei suuda konkureerida. Okaspuudest pole Riina Müürsepp siiski loobunud, vaid toob kevadel Poolast sisse huvitavaid sorte ning müüb need kas samal või järgmisel aastal.

Tema suured lemmikud on ajast aeda olnud hostad ja neid peab Rii-

na kõige ilusamateks lilledeks. Tema väikeses aias kasvab hostasid ligi 70 sorti. „Ta on mõnus laisa inimese taim, millega saab teha täiesti värvilise haljastuse, sest neid on kirjulehiseid ja erinevat värvi õitega,“ selgitab omanimelise puukooli eestvedaja. Kõiki sorte, mida ta ise oma aias kasvatab, saab ka osta.

Kevadine suvelillemöll Võiks arvata, et õpetajaameti kõrvalt taimi kasvatada on mõnus – teed seda pikal suvevaheajal.

Riina Müürseppa ajab see arvamus lausa muigama, sest tegelikult algab suvelillehooaeg märtsi alguses või veelgi varem. Tänavu näiteks saabusid lillede beebitaimed miskipärast kuu aega varem ning juba veebruaris oli vaja hakata kasvuhooneid kütma. „Meil oli kõik ette valmistamata, aga tõime taimed koju ja hakkasime ruttu kasvuhooneid kütma. Sellest hetkest on järgmised neli kuud täielik hullumaja, oleme abikaasaga rakkes 24 tundi ööpäevas. Ma olen kas koolis tööl või kütan kasvuhooneid. Kaasaga on meil vahetustega töö, sest iga kolme tunni tagant tuleb ahjudesse puid juurde panna,“ kirjeldab ta. „Kõige aktiivsem suvelillede müük ja kooli lõpp langevad täpselt kokku. Samal ajal lõpeb kool ja kasvuhooned saavad tühjaks. Siis algab suvepuhkus. Jah, ma tean, et äriliselt ei ole mõttekas suvel kasvuhooneid tühjana hoida, kuid pärast sellist möllu on meil vaja puhata ja seetõttu jäävad kasvuhooned suvelilledest tühjaks.“ Kütmine pole kasvuhoonetes muidugi ainus töö. On vaja istutada, kasta, võrsed õigel ajal ära näpistada, jälgida, et kahjurid taimi ära ei sööks, väetada. Kasvuhooned on erineva temperatuuriga – üks soojem, teine jahedam. Samuti on kasvuhoonetes nagu restoranideski mitu katet – ühest otsast läheb võõrasema välja, kuid

7

PERSOON teisest otsast ei jää lavats tühjaks, vaid peale tulevad kas tageetesed või tomatitaimed. „Kui suvel võib veel tühja kasvuhoone üle elada, siis kevadel peab see olema maksimaalselt täis,“ teab Riina Müürsepp. Muidugi ei tohi taimi kunagi puudu jääda, vaid pigem olgu neid üle.

Suvelilli on Müürsepp kasvatanud kolm viimast aastat ning kliente on aina juurde tulnud. On ampleid ja traditsioonilisi lilli, nagu võõrasemad, begooniad. Samas vaatab Müürsepp igal aastal sortimendi ja värvivaliku üle ning muudab seda alati pisut.

Müüakse peamiselt oma kodust, mis tähendab, et kevadel voorivad kliendid pidevalt. Naabrid on õnneks olnud mõistvad. Veel on Riina Puukool taimedega väljas ümberkaudsetel laatadel ja temaatilistel üritustel.

Igaaastane kooliraha Kas kümne aasta jooksul on midagi ka totaalselt viltu läinud? „Mul ei ole olnud väga suurt valearvestust või totaalset ebaõnnestumist. Väikest kooliraha oleme küll igal aastal maksnud. Näiteks eelmisel aastal katsetasime rippürtidega ja no ei olnud neil tegu ega nägu. Siiski võtsin nad sel aastal uuesti ja tänavu õnnestus – nad kasvasid väga ilusateks,“ kiidab Riina.

Edaspidistest plaanidest rääkides ütleb ta, et ega praeguses tegutsemiskohas ruumi kasvada enam ei ole. Samas kui kasvuplaane pidada, siis tekib ka mõttekoht seoses õpetajatööga – kahe täistöökoha pidevat pidamist välja ei kannata. „Praegu jätkame sellega, mida oskame ja oleme siiani teinud. Mulle sobib ka FIE ettevõtlusvorm, just seetõttu, et ettevõtlus on siiski kõrvaltegevus. Minu jaoks on väga mugav pidada ettevõtet, kui sa ei ole sellest 100 protsenti sõltuv,“ lisab ta lõpetuseks.

8

Lilled olgu kirjud ja hekk elupuudest

R

ääkides ostjate lilleeelistustest ütleb Riina Müürsepp, et lilleõied peavad olema kirevad ja värvilised. „Mul on palju vene rahvusest kliente ja nendel on ka väiksed eripärad. Näiteks kuuske venelane mitte mingil juhul ei osta, sest see on nn surnuaiataim.

Ta tahab ükskõik mida muud, kuid mitte kuuske,“ räägib Müürsepp.

Ja muidugi elupuud! Endiselt ostetakse massiliselt elupuid hekkide rajamiseks. „Imestan, et igal Eestimaa majal ei ole veel elupuudest hekki ümber. Elupuude maania ei ole veel kaugeltki lõppenud, neid ostetakse väga-väga palju. Ta kasvab kiiresti, on ilus ja roheline, naaber ei paista. Ta on vastupidav, neid on väga erinevaid. Kõige tuntumad sordid on Smaragd ning Brabant. Esimesel on veel see eelis, et teda ei pea pügama – kui ta saavutab soovitud kõrguse, lõikad pealt maha ja ongi kõik.“ Sel aastal osales Riina puukool ka avatud talude päeval ja Müürsepa üllatuseks tuli kohale kaks korda rohkem inimesi, kui pererahvas

A

Riina Müürsepp.

arvas. „Oli väga toredaid kohtumisi. Näiteks Viljandist tuli bussitäis aiandushuvilisi prouasid, tõelised asjatundjad, mõnel aed presidendi poolt tunnustatud. Olen ka ise käinud teistes taludes külas ja väga põnev on vaadata, kuidas teised asju teevad. Võib saada väga häid ideid,“ kinnitab Riina Müürsepp.

Asjatundlik nõuandja

iapidaja Laidi Zalekešinat seob Riina Puukooliga juba aastatepikkune koostöö. Lausa nii, et naljalt mujalt Zalekešina taimi ei ostagi. „Meil on väga usalduslik suhe.

Lausa nii, et kui mul on olnud vaja taimi ja Riinat pole parasjagu kodus olnud, siis ta ütles mulle, et mine võta ise, mis sul vaja on, ja pärast arveldame. Riina kutsub mind naljatoonis kuldkliendiks ja minu suure iluaia taimed

on enamjaolt pärit Riina käest.

Tal on hea hind, hea lähedal on taimi tuua ja muidugi tema nõuanded kuluvad ka alati ära,“ räägib Zalekešina.

Ta kiidab, et Riina on väljaõppinud aednik ja oskab iga taime kohta anda täpsed soovitused – kuidas ja kuhu istutada, millist mulda vaja, kui palju jätta taimele ruumi. „Ta ei müügi ühtegi taime, mille kohta ta ei oska täpset nõu anda,“ kinnitab Zalekešina.

Eesti teadlastelt farmeritele Timo Jaaska, BioCC OÜ

Veiste põhisöödana kasutatakse heintaimedest, maisist ja ka teraviljast valmistatud silo. Kõrgekvaliteedilist silo on keeruline toota. Sileerimise edukus sõltub sileeritavast taimsest materjalist, silo valmistamise tehnoloogilistest võtetest ja lisatavast silokindlustuslisandist.

Silo keemiline koostis sõltub peamiselt heintaimede kasvufaasist ning fermentatsiooni kvaliteedist.

Paraku ei saa mõjutada silokultuuride optimaalses kasvufaasis koristamise aegset ilmastikku. Rasked sileerimistingimused soosivad soovimatute mikroorganismide (nt enteropatogeenid, klostriidid, batsillid, pärmid, hallitused) arengut, mis omakorda põhjustab sööda riknemist ja toitainete kadusid. Silo kvaliteedi hindamisel on esmatähtsad just fermentatsiooninäitajad (nt pH, hapete koguhulk jm). Mida enamate näitajate alusel sileerimise edukust hinnatakse, seda parem ülevaade on võimalik saada sööda kvaliteedi kohta.

Sileerimisprotsessi positiivses suunas mõjutamiseks kasutatakse teaduslikult välja töötatud piimhappebaktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid, mis tagavad sööda käärimise kiirendamise, piimhappe kontsentratsiooni suurendamise, pH alandamise ja seeläbi toitainete kadude, ammoniaaklämmastiku ja võihappe kontsentratsiooni vähendamise.

Tartu teadlaste kõrge kompetents Tartus on juba 14 aastat tegutsenud teadus-arenduskeskus BioCC OÜ, mille teadlased muuhulgas tegelevad piimhappebakterite arendamisega silokindlustuslisanditeks.

Bakterid, millega BioCC igapäevaselt tegeleb kannavad teaduslikku nimetust Lactobacillus plantarum E -98 ja Lactobacillus plantarum TAK 59. Bakterid kuuluvad BioCC OÜ-le ja on BioCC teadlaste poolt

Lõuna- ja Lääne Eesti põldudelt isoleeritud laktobatsillid. Mõlemad on deponeeritud rahvusvahelises mikroobikollektsioonis Šotimaal numbrite all NCIMB 30236 (E-98) ja NCIMB 42150 (TAK 59). Nende bakteritega läbi viidud paljude teaduslike uuringutega on kindlaks tehtud, et mõlema bakteriga saab kõikidest rohusöötadest teha väga hea kvaliteediga ja pikaajalise säilivusega sööda. Bakterid toetavad ja suunavad silo fermentatsiooni tekitades piimhapet ja viies seeläbi keskkonna kiiresti happeliseks, vähendades silo riknemist põhjustavate mikroorganismide poolt produtseeritavate ammoniaaklämmastiku ja võihappesisaldust, konserveerides sööda ning säilitades silos toitained. Tagades silo kõrge toitainete sisalduse, kajastub selle söötmine loomade paremas toodanguvõimes.

Hea silo on kulukas, aga halb silo on veel kulukam!

Euroopa toiduohutusameti heakskiit BioCC OÜ-s läbi viidud teadustöö tulemusel välja arendatud bakteritele on positiivse hinnangu andnud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) sööda ja söödalisandite (FEEDAP) teaduspaneeli eksperdid.

Positiivse ekspertiisi tulemusel kanti E-98 silokindlustuslisandina 2011 Euroopa Liidu söödalisandite registrisse kolmanda bakterina EL-s, TAK 59 registreeriti 2017. aastal.

Söödalisandite registrisse kandmine kinnitab, et neid baktereid ning nende baasil loodud söödalisandeid võib müüa igas EL-i riigis, kuna bakterite toime on tõestatud ja ametlikult Euroopa Komisjoni määrustega kinnitatud. E-98 puhul on tegemist Eesti ja Baltikumi põllumajanduse innovatsioonis suurima saavutusega ja TAK 59 näol selle eduka jätkuga.

TAK 59 bakter on ka patenteeritud Euroopas (EP3027734), kuna

parendab olulisel määral erinevatest heintaimedest valmistatud silo kvaliteeti.

BioCC OÜ litsentseeris bakterid E-98 ja TAK 59 aastate jooksul teadusuuringuid toetanud ettevõttele Starter ST OÜ, mis töötas E-98 baasil välja seda bakterit sisaldavad silokindlustuslisandid NordSil ja NordSil PLUS. Bakter TAK 59 on hetkel tootearenduse lõppfaasis ja Starter ST OÜ juhataja Üllas Jaaska plaanib seda bakterit sisaldava uue tootega turule tulla 2019. aasta silohooajaks.

30 aastat kogemust Starter ST OÜ meeskond on tootearenduses tuginenud oma 30 aastasele silo valmistamise kogemustele. Tootearenduses pööratakse erilist tähelepanu kasutusmugavusele: NordSil, NordSil PLUS ja loodavad uued tooted kui ka nende bakterite abil silo valmistamise tehnoloogiad on kohandatud vastavalt viimastele silovalmistamise trendidele maailmas (nt ULV-ultra low volume - mikrodoseerimine). Üllas Jaaska soovitab silokindlustuslisandi valikul vaadata laiemat pilti ja mitte keskenduda vaid hinnasoodsusele, kuna iga toode on eripärane sõltuvalt selles leiduva bakteri isikupärastest omadustest. Erinevate bakteritega valmistatud siloga söödetud karja piima koostis võib veidi erineda (nt juustupiima tootjatel on mõistlik kasutada sööda tootmisel vähem äädikhapet produtseerivaid baktereid ehk homofermentatiivseid baktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid). Heterofermentatiivseid baktereid (nt L.buchneri ja L.brevis) sisaldavad silokindlustuslisandeid sobib pigem kasutada silodes, mis kipuvad peale hoidlate avamist kuumenema. Seega tuleb teha õigeid valikuid vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele.

REKLAAMTEKST

SÄÄSTAME

PÕLLUMEHE AEGA JA RAHA

Pinnase stabiliseerimine injekteerimismeetodil sai alguse 40 aasta eest Soomes. Toona otsiti lahendust, kuidas stabiliseerida viltuvajunud küüni seina ilma pinnast lahti kaevamata ja vundamenti avamata.

“Selline lahendus õnneks lõpuks ka leiti,“ kirjeldab URETEK Baltic OÜ tegevjuht Roman Reiner-Latõšev patenteeritud tehnoloogia sündi. „1978. aastal stabiliseeriti injekteerimismeetodil esimene objekt ja tänaseks on URETEK-i ainulaadne meetod kasutusel juba 54 riigis üle maailma, olles suureks abiks ka Eesti põllumehele näiteks vajunud viljasalve või tootmishoone loodimisel,“ räägib Reiner-Latõšev.

Stabiliseerimise käigus süstitakse pinnasesse spetsiaalselt URETEK-i poolt välja töötatud geopolümeere, mis pinnases süstides paisuvad ning tihendavad selle tagajärjel hoone aluspinnase, täidavad tühimikud ning võimalusel isegi tõstavad omale kohale tagasi kõik vajunud betoonplaadid, muud ehitised ja nende osad, mis vahetult maapinnale toetuvad. Kuna iga objekti jaoks tuleb leida unikaalne lahendus, teevad insenerid põhjaliku eeltöö: tuleb otsustada, kust nurgast vajunud ehitise stabiliseerimist ja tõstmist alustada ning kuhu suunda seda liigutada. „Meie meetodiga on igapäevatöö häirimist kliendi jaoks vähem ja ta saab oma tavapäraste tegemistega edasi minna just nii, nagu plaanitud on,“ nendib Reiner-

Latõšev. Usaldust tõstab kahtlemata ka see, et maailmas on URETEK-il üle 150 000 suurobjekti.

Lisaks veel suur hulk väiksemaid objekte ja eraklientide eramuid. Ainuüksi Baltikumis on meie meetodiga viimase 2,5 aasta jooksul stabiliseeritud enam kui 300 objekti.“ Laborid, ülikoolid ning riigiasutused üle maailma on väljastanud sertifikaate, mis tõendavad URETEK-i meetodi toimivust ning ohutust keskkonnale: muuhulgas on URETEK-il ette näidata tunnistus Tampere ülikoolist Soomest, samuti tunnustused Itaaliast ja Inglismaalt, meetodit on testitud nii Ameerikas kui Hiinas, ettevõttel on nii Saksamaa TÜV kui Bayeri keskkonnaohutussertifikaat. „Kuna lahendus on keskkonnasõbralik, oleme stabiliseerinud ka veetammisid ja segu võib pumbata isegi põhjavette,“ lausub Reiner-Latõšev.

Mis on kliendi jaoks suurim üllatus? „Kui pinnase stabiliseerimine kõlab loogiliselt, siis meie väide näib väikese imena, et suudame pinnases oleva objekti tagasi vajalikule kõrgusele tõsta,“ kirjeldab Reiner-Latõšev. „Alavere viljasalvede juures tõstmist lõpetades kutsuti kõik objektil olevad mehed tehtut uudistama ning tulemust nähes laskus üle platsi uskumatust väljendav tunnustav vaikus.“ Kuna pumbatav aine on vetthülgav, sobib seda kasutada ka õlidest või hapetest läbiimbunud keskkonnas: meetodit on kasutatud näiteks raudteedepoode stabiliseerimisel.

Abiks põllumehele. Näiteid Eestist: Silohoidla stabiliseerimine Baltikumi piimafarmis Silohoidla rennid ei juhtinud silomahla korrektselt – selle korrektse kogumisanumasse kogumise asemel toimus renni liitekohtadest happelise silomahla leke pinnasesse ning kõrvalasuvale põllule. „Meie ülesandeks oli leida lahendus, et leke ühenduskohtadest peatada,“ kirjeldab ettevõtte Baltikumi tehniline direktor Jarmo Luht. „Kohapeal uurides selgus, et silomahl oli ka betoonrennid n-ö tühjaks söönud ning rennide tagused vajasid parandamist. Lekkest tingituna olid betoonplaadid vajunud ning liidetesse tekkisid murdekohad.“ Lahendusena täideti rennide tagused URETEK-i meetodil, pritsides pinnasesse paisuvaid geopolümeere, mis peatasid lekke. „Oleme täheldanud, et nii mõnegi uue betoonpinna jaoks kipub silohoidla pH-tase olema liig: hape sööb läbi betooni, sellest saavad aga alguse lekked ja vajumised,“ kirjeldab Jarmo Luht.

Vao Agro OÜ lüpsihalli põranda stabiliseerimine Objekti põrandad oli kahelt poolt keskele kaldu projekteeritud, et kogunevat virtsa keskele juhtida. Paraku põranda vajudes õige kalle kadus ja virts kogunes seinte äärde.

„Siinkohal suutsime URETEK-i meetodil põranda stabiliseerida ja tõstsime selle tagasi õige nurga alla, kuigi ajaaken tööde teostamiseks oli maksimaalselt 4 tundi ning pidime arvestama lüpsiaegadega. Oleme rahul, et ettevõtte igapäevatööd segati minimaalselt ning tavapäraste lüpsiaegadega probleeme ei tekkinud,“ nendib Luht.

Alavere viljasalve stabiliseerimine Alavere viljakuivati ja viljasalve näol on tegu PõhjaEuroopa kõrgeima viljasalvega. Et objekt sügiseks valmis saada, tuli ehitamisega alustada talvel ja nii kaevati üles jäätunud pinnas. Paraku ei tihendatud tagasitäidet piisavalt ning kaks ehitusjärgus viljasalve põhja ning vastuvõtupunker vajusid ära. „Kui objektiga tutvuma läksime, olid viljasalved juba püsti pandud, need olid vajunud 50 mm ning vastuvõtupunker 60mm. Objekti õigesse asendisse tõstmiseks kulus 6 tundi, kusjuures klient ei pidanud sel ajal muid ehitustöid katkestama,“ kirjeldab Jarmo Luht, kelle sõnutsi on talvel tehtud põhjade puhul analoogseid probleeme ilmnenud mujalgi Eestis ning Baltikumis.

Alternatiivne võimalus vajunud salve otseks seadmiseks oleks olnud selle mahavõtmine ja uued betoonitööd, mis aga oleks tähendanud liigset ajakulu ning viljasalv poleks õigel ajal valminud.

Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii ning pinnasesse süstitava materjali enda garantii on 10 aastat, samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni. „Laborikatsena on korraldatud ka nn kiirendatud kunstlik vanandamine, kust ilmnes, et materjal peab vastu vähemalt 150 aastat,“ lubab Reiner-Latõšev.

Injekteerimismeetod Esmalt uuritakse pinnasetingimusi, et teha kindlaks, kui sügavale tuleb geopolümeeri suruda ja milliseid takistusi võib pinnases ette tulla.

Seejärel puuritakse maapinda näpujämedune auk, kust viiakse toru vajalikule sügavusele.

Läbi toru pumbatakse pinnasesse URETEK-i poolt väljatöötatud geopolümeeri, mis paisudes tihendab pinnase nn laialisurumise meetodil. Kuna URETEK-i ainetel on tugev paisumise jõud, on võimalik vajunud pind või ehitis tõsta tagasi soovitud kõrgusele. Protsessi teostatakse tsüklite kaupa ja samal ajal ehitist ning ümberkaudset pinnast hoolikalt lasermõõdikutega jälgides.

Paisumisprotsess võtab aega mõnikümmend sekundit ning kivistunud mass saavutab 10 minutiga 90% oma tugevusest. Lõplik tahkumine toimub 24 tunni jooksul.

Ainuke piirang meetodi kasutamisele on nn majanduslik otstarbekus: on käestlastud objekte, kus mõistlikum on lammutada. Pinnasevormidest tingituna töö tegemata ei jää.

Ettevalmistustöödeks objektil, injekteerimiseks ja materjali kuivamiseks kuluvad vaid mõned tunnid – teiste meetodite puhul läheb selleks päevi või isegi nädalaid.

URETEK-i süsteemid võimaldavad betoonplaate täpselt joondada ja loodida, tõstes plaadi tagasi sinna, kus need peavad olema ja siis neid uuesti toestades.

URETEK BALTIC OÜ PÄRNU MNT. 160F TEL: +372 506 5959

E-POST: info@uretek.ee

FOOKUSES

Esimesed põuakahjude hüvitamise otsused tehtud Riik on põua tõttu raskustesse sattunud põllumeeste aitamiseks teinud esimesed kiire abi otsused. Edasiseks tegevuseks oodatakse põllumeestelt täpseid andmeid kahjude suuruse kohta.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

12

Suviviljasaagist võib tänavu jääda saamata 30–70%. Taliviljade juurestik on sügavam, mistõttu on neil õnnestunud kuiva natuke paremini taluda. Kuid siiski on näiteks Eesti Taimekasvatuse Instituut ennustanud oma talinisule 10–30% väiksemat saaki. Suures hädas on loomakasvatajad, sest loomasööta jääb talveks puudu ja olemasolevagi kvaliteet on kehv – esimene niide andis vaid 30–50% eelmiste aastate saagist.

Siiski pole kogu Eestis olukord ühtlaselt pruunides värvides. Maaeluminister Tarmo Tamme kinnitusel ei kurda mitte kõik põllume-

hed tänavuse teraviljasaagi üle, kuigi ajakirjandus on seni keskendunud eelkõige hädasolijatele. Kohtumisel sektori esindajatega on kinnitatud, et saagikus on varasemast madalam, kuid hinnad on head ja teravilja kvaliteet samuti. Ka ei ole eelmise aastaga võrreldavaid kulusid saagi kuivatamisele. Ministri sõnul on kõige raskemas olukorras loomakasvatajad, sest talveks napib sööta.

Keeruline on olukord ka köögiviljakasvatuses ning paljudes teistes valdkondades.

E e s t i Põl lu m aj a ndu sKaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus on ministriga nõus – põuakahjud on Eestis piirkonniti ja tootjate kaupa väga erinevad. „See sõltub piirkonna sademete hulgast, mullastikust, kasvatatavatest kul-

tuuridest. Kindlasti ka sellest, kas ja kui palju õnnestus möödunud sügisel talivilja külvata,“ ütleb Sõrmus. Enim teeb temalegi muret rohusööda nappus, millel võib olla arvestatav mõju loomakasvatusele.

Riik annab laenu Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk ütleb, et riik peab pakkuma põllumeestele tuge, et ka järgmisel kevadel külvataks vilja ning loomad oleksid laudas. Esimesed sammud selleks on tehtud ja valitsuse reservfondist eraldati 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele. Selle raha eest saab raskustesse sattunud põllumajandustootjatele anda käibelaenu ja tagatisi.

Minister Tarmo Tamme kinnitusel on PRIA-ga kokku lepitud, et toetuste väljamaksmisega alustatakse tänavu varem kui eelnevatel aastatel (vt lisalugu lk 16). Samuti peaksid põllumehed PRIA-t teavitama, kui põuast tingitult jääb täitmata toetusmeetmete nõudeid.

PRIA saab nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ning sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist.

Samas tõstab Tamm esile, et ilma vastu ei saa keegi ja lisaks riigile peavad selles võtmes riskijuhtimisele mõtlema ka põllumehed ise. „Põllumehed, kes on pikemalt ette mõelnud, on täna paremas olukorras,“ leiab Tamm. Üks võimalus on tema soovitusel investeeringud maaparandamissüsteemidesse, sh niisutussüsteemidesse. Nende jaoks pakutakse põllumeestele tuge maaelu arengukava investeeringutoetuste kaudu.

30–70% suviviljasaagist võib tänavu saamata jääda.

Näiteks põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse raames toetatakse PRIA kaudu investeeringuid maaparandusse, nt oma kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel niimoodi, et see täidab nii kuivendamise kui ka niisutamise ülesannet. Samuti toetatakse niisutuseks mõeldud investeeringuid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise toetuse raames.

Maaelu arengukavasse on uue meetmena lisatud ka põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab hüvitada saagi kindlustamisega seotud kulusid.

Ministeerium palub teisi appi Maaeluministeerium on pöördunud ka teiste institutsioonide poole, et need teeksid otsuseid, mis aitaksid raskustesse sattunud põllumehi. Seoses põua ja põllumajandussektori keerulise olukorraga pöörduti Euroopa Komisjoni poole.

Komisjon tegigi 2018. aastaks Eestile erisuse rohestamise ja ökokesa tootmispiirangu nõude osas, et ka nendelt aladelt oleks sel aastal võimalik loomasööta varuda.

Samuti on pöördutud keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni poole, et leida veekasutuse osas põllumeestele sobivad lahendused ja küsida mõistvat suhtumist keskkonnanõuete täitmisse. Eriti oleks va-

jalik lubada veekaitsevööndis majandustegevust, et sealt oleks võimalik põuasel suvel varuda loomasööta.

Kolmandaks on pöördutud pankade ja kokkuostjate esindajate poole ning palutud mõistvat suhtumist põllumeeste kohustuste täitmise suhtes. Tamme kinnitusel on pangad oma vastutulelikkust põllumeestele kinnitanud.

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus teatabki, et nad on valmis olema põllumeestele abiks. Praegu aga saagikoristus alles käib ja seetõttu pole Padjuse sõnul nende lauale jõudnud ühegi põllumajandustootja taotlust leidmaks tema finantsprobleemidele mõistlikku lahendust.

Kell kukub 31. augustil Esimesed kiired otsused põllumeeste aitamiseks põukahjudest ülesaamisel on tehtud. Edasisteks meetmeteks on vaja saagikoristuse käigus jõuda selgusele põuakahjude ulatuslikkuses. Seda infot ootab Euroopa Komisjon liikmesriikidelt 31. augustiks, et otsustada, kas täiendavate meetmete rakendamine olukorra leevendamiseks on vajalik.

Roomet Sõrmuse selgitusel võib see tähendada, et komisjon annab erakorralist abi, nagu ta on teinud seda varasematel aastatel piimaturu kriisi, sigade Aafrika katku ning sügiskülvide ikaldumise puhul. „Seega selgitustööd täiendavate meetmete rakendamiseks tuleb EL-i tasandil jätkata,“ ütleb Sõrmus, kelle juhitav koda küsitleb kuni 24. augustini Eesti taimeja loomakasvatajaid, et anda põuakahjudele täpsem hinnang.

13

FOOKUSES Küsimus: Kuidas aidata põua tõttu raskesse olukorda sattunud põllumeest/loomakasvatajat?

K

MEELIS OTS EESTI MAAÜLIKOOLI SÖÖTMISÕPETUSE JA TOITUMISFÜSIOLOOGIA PROFESSOR

uivus ei ole võimaldanud rohul korralikult kasvada.

Veised on aga mäletsejad ja vajavad normaalseks toimimiseks koresööta. Panustada tuleb kindlasti kolmandale niitele, lootuses, et sügise poole jagub meile rohkem vihma ja see stimuleerib rohu kasvamist. Lisaks tuleb kokku koguda võimalikult palju põhku. Maisisilo kasvatajatel tuleb varsti juba koristamise peale mõelda, sest kui koristamisega viivitada, muutub te-

S LIINA JÕÕTS MAKSU- JA TOLLIAMETI TEENUSTE OSAKONNA TALITUSE JUHATAJA

eni ei ole põllumeeste osakaal maksuvõlglaste seas suurenenud. Soovitame kindlasti ühendust võtta enne maksuvõla tekkimist, kui on näha, et ajutiselt puuduvad vahendid kohustuse tasumiseks. Kõige lihtsam on ühendust võtta e-maksuameti/e-tolli

S BRIT PADJUS SWEDBANKI PÕLLUMAJANDUSSEKTORI JUHT

14

ektoris on keeruline aeg juba 2014. aasta piimakriisist alates. Koos põllumeestega on pank vajadusel lahendusi leidnud erinevate meetmete kaudu, näiteks graafiku pikendamine, maksepuhkus, osaline maksepuhkus, täiendav finantseerimine jne.

Lahenduste leidmisel võtame arvesse kliendi rahavoo genereerimise võimekust, maksevõimet ja pakutavaid tagatisi. Teraviljakasvatajate puhul oleme arvestanud näiteks kliendipõhise viie aasta keskmise saagikusega. Selliste kalkulatsioonidega võiks tekkida headel aastatel rahavooline puhver, mida on võimalik kasutada kehvematel aastatel.

Kindlasti on ajutiselt abiks Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) eraldatud 20 miljonit eurot, millega tulekahju kustutada.

Silmas tuleb aga pidada, et tege-

ra kõvaks ja vajab silohapetes pikemaajalist laagerdumist. See aga tähendab, et selle ratsiooni lülitamisega tuleb oodata.

Sellest tulenevalt võiks rohusööda nappuse korral eeloleva talve piimaveiste söötmisstrateegia olla järgmine: silo hoida ja sööta pigem lüpsvatele lehmadele, samas kui kinnislehmadele ja noorkarjale sööta kombineeritult pigem põhku, ja kui jätkub, siis ka silo ning heina koos jõusöödaga. kaudu, kus on võimalik ajatamise taotlus esitada ka tuleviku tähtpäevaga maksukohustuse kohta. Eeskätt ongi maksuhalduril võimalik põllumehi toetada maksuvõlgade ajatamisega, ehk osade kaupa tasumisega, kuni ajutised makseraskused on ületatud. mist on laenuga ning laenud tuleb teatud aja jooksul tagastada. Kui kliendi tagatised ja rahavoog võimaldavad, siis on Swedbank valmis ka ise põllumeestele käiberaha laenama. Kui puudu tuleb tagatistest, aga rahavoog on korralik, siis saame kasutada MES-i garantiid ning anname laenu. Probleem tekib aga olukorras, kus rahavoog ei ole piisav juurdevõetavate kohustuste tagasimaksmiseks. Siinkohal on vajalik kindlasti riigipoolne abi, olgu see siis MES-i fikseeritud käendus või muu meede.

PRIA toetuste varasem väljamakse võimaldab põllumehi aidata, kuid kuna tarnijate ja pankade maksegraafikud on paika pandud vastavalt toetuste laekumisele ning tavapärasel ajal enam lisaraha ei maksta, siis põllumeeste probleemi see ei lahenda, vaid lükkab pigem edasi.

Hea teada Kellele antakse Maaelu Edendamise Sihtasutusest käibelaenu Sihtgrupp on põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad.

Laenu saamiseks ei tohi ettevõtte omakapital olla negatiivne, lisaks ei tohi olla maksuvõlgasid. Ettevõtja peab ise hindama põua põhjustatud kahju suuruse.

Maksimaalne laenusumma on 100 000 eurot. Aastane intressimäär on min 4%, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Viimased kaks aastat on see olnud nullis.

Laenuperioodi pikkus on kuni 3 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast.

Võrreldes turutingimustel laenudega on eeliseks paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue, kuni 12-kuulise maksepuhkuse võimalus ning lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise tasu puudumine.

Euroopa Komisjoni pakutud leevendusmeetmed Liikmesriigid võivad alates oktoobri keskelt põllumajandustootjatele ettemaksena maksta kuni 70% otsetoetuste summast ja 85% maaelu arengu toetustest, selle asemel et oodata maksetega detsembrini.

Põllumajandus-Kaubanduskoja kommentaar: Eestis osalist ettemakset ilmselt ei tehta, kuid PRIA maksab otsetoetused ja üleminekutoetuse tavapärasest varem välja.

Keskkonnasõbraliku majandamise meetme toetuse väljamaksmise on PRIA lubanud tuua ühe kuu võrra varasemaks (jaanuari 2019 – toim).

Kehtivate põllumajandusliku riigiabi eeskirjade kohaselt võib eritingimustel anda abi kuni 80% ulatuses põua põhjustatud kahjust (või kuni 90% vähemsoodsates piirkondades nagu Eesti). Sööda ostmist võib toetada kas materiaalse kahju või tulude vähenemise põhjendusel.

Koja kommentaar: võimalust tuleks Eestis analüüsida, kuid selle kasutamine sõltub valitsuse otsusest.

Loe rohkem www.pollumeheteataja.ee.

Kas eriolukorra väljakuulutamine on va jalik?

P

alju on räägitud, et põua tekitatud kahjude tõttu tuleks Eestis välja kuulutada eriolukord. Pole aga kindel, kas see aitaks põllumehi või on see järgmisteks sammudeks üldse vajalik.

Tarmo Tamm ütleb, et Eestis kehtiv hädaolukorra seadus annab võimaluse eriolukord välja kuulutada vaid siis, kui on oht inimese elule ja varale. Ta toob näite, et kuigi riigiti on seadusandlus väga erinev, pole ka Lätis, Soomes ja Rootsis eriolukorda välja kuulutatud (14. augusti seisuga). Läti on küll olukorda käsitlenud loodusõnnetusena.

Abi saab ka eriolukorrata anda Tamme ütlusel on omaette küsimus, kas eriolukorra väljakuulutamine aitab põllumeest erinevates lepingulistes kohustustes. „Palju sõltub, mida iga põllumees on oma lepingus kokku leppinud ja milline on lepingus vääramatu jõu käsitlus,” sedastab Tamm. „Nii mõnelgi põllumehel on lepingutes kirjas, et ilmastikku vääramatuks jõuks ei loeta ja sellisel juhul ei aita ka eriolukorra väljakuulutamine,“ nendib Tamm. Ta lisab, et ka põllumeestele riigiabi maksmiseks ei ole vajalik eriolukorra väljakuulutamine. „Enne riigiabi maksmise kaalumist ja selle üle arutamist tuleks aga ära oodata, millised on selle aasta saagid ja vaatama ka Euroopa Komisjoni seisukohta võimaliku rahalise abi eraldamise või muude sammude kohta,“ lausub Tamm.

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse

hinnangul võiks eriolukorra väljakuulutamise võimalus Eesti seadustes olemas olla, kui see kergendab lepingupartneritega läbirääkimisi või annab ametiasutustele (nt PRIA, keskkonnainspektsioon jt) suurema paindlikkuse rikkumiste korral.

Lepingutes saab põuda lugeda vääramatuks jõuks, kuid Sõrmus möönab, et see sõltub konkreetsest lepingust – kuidas on vääramatus jõus kokku lepitud, kas ebasoodsad ilmastikutingimused loetakse vääramatuks jõuks või mitte.

Kuulutame loodusõnnetuseks Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk on seisukohal, et eriolukorra seaduse muutmisega tuleks küll kohe alustada, kuid praeguses olukorras kasutamiseks võtaks seadusemuudatuse vastuvõtmine liiga palju aega. Küll võiks Koka sõnul kaaluda vähemalt loodusõnnetuse väljakuulutamist.

Põllumehi oleks seoses põuakahjustustega võimalik toetada, kui rakendada maaelu arengukavas tootmise potentsiaali taastamise meedet.

Euroopa Komisjoni teatel on maaelu arengukava raames võimalik põllumajandustootjaid toetada, kui riik tunnistab põuaolukorda kui loodusõnnetust. See annab võimaluse toetada põua tõttu kahjustatud põllumajandustootmise potentsiaali taastamist kuni 100% ulatuses. „Siit tekib ka küsimus, kas me ikka peaks teatud piirkondades välja kuulutama põuaolukorra kui loodusõnnetuse,“ arutleb Kokk.

15

FOOKUSES

PRIA maksab toetused tavapärasest varem välja

TANEL TRELL PRIA OTSETOETUSTE OSAKONNA JUHATAJA

Selle suve erakorralised ilmastikuolud on takistanud tootjatel ka mõne toetusega seotud nõude täitmist.

P

RIA menetluses on 30 245 taotlust, mille esitasid põllumajandustootjad tänavu ligi paarikümmet liiki hektari- ja loomapõhiste toetuste saamiseks.

Põua mõjude leevendamiseks soovitakse toetused kätte saada võimalikult varakult ja PRIA teeb omalt poolt kõik, et neid ootusi täita.

Selle suve erakorralised ilmastikuolud on takistanud tootjatel ka mõne toetusega seotud nõude täitmist.

Takistustest tuleks kohe PRIA-t teavitada Kui toetuste nõudeid ei ole võimalik täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu (nt keerulised ilmastikuolud, raske loodusõnnetus, taotleja pikaajaline haigestumine), tuleb sellest esime-

16

sel võimalusel PRIA-le teada anda.

Selleks saatke vabas vormis teade meiliaadressile info@pria.ee hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik sellest PRIA-t teavitada.

Teates palume kirjeldada põldude ja loomade kaupa, millist nõuet ei saa täita ning mis on selle põhjus.

PRIA tegeleb teadetega juhtumipõhiselt, hinnates, kas nõude täitmist takistab vääramatu jõud või erandlik asjaolu, ning kontrollib vajadusel olukorda kohapeal. Tulemusest antakse kindlasti teada ka taotlejale.

Teate esitamine on vajalik selleks, et PRIA saaks vääramatu jõu või erandlike olukordade mõjusid kontrollide puhul ja toetuste maksmisel arvestada.

Enne toetuste maksmist peame kontrollid ära tegema Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ei saa taotlejale kogu toetussummat määrata ning maksta enne, kui on lõppenud nii kohapealsed kui ka administratiivsed kontrollid. Tänavu kuulub ainuüksi PRIA kohapealse kontrolli valimisse 1205 taotlejat ja kontrollida tuleb vähemalt 272 410 hektaril.

PRIA-s on põhjalikult kaalutud kõiki võimalusi toetuste tavapärasest varasemaks väljamaksmiseks nii, et see ei tooks kaasa selliseid puudujääke taotluste menetlemisel, mille tagajärjeks võib tulevikus olla Eestile trahvide määramine. Leidsime võimalusi toetuste varasemaks väljamaksmiseks.

Kaaludes kõiki võimalusi, teeb PRIA tänavu väljamaksed järgmiselt: Loomakasvatuse üleminekutoetused, mida taotleti märtsis, on taotlejatel juba juunis kätte saadud.

Septembris maksame välja erakorralised toetused kartuli, avamaaköögivilja ja teravilja kasvatajatele. Need toetused rakendusid Eestis tänavu erandlikena ning on seotud 2017. aastal valitsenud liigniiskusega.

Novembris maksame välja põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetused.

Pindalapõhised otsetoetused – ühtne pindalatoetus, nn rohestamise toetus, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus, noore põllumajandustootja toetus ning toetused väikepõllumajandustootja kavas osalejatele maksab PRIA välja pärast 1. detsembrit paari nädala jooksul.

Samasse perioodi jääb ka piimalehma kasvatamise otsetoetuse maksmine.

Maaelu arengukava pindala- ja loomatoetused lähevad maksmisele järgmise aasta jaanuaris ja veebruaris.

Hea teada Kõikide toetustega seotud nõuete kohta on põhjalik info PRIA kodulehel www.pria.ee iga toetuse tutvustuse juures.

Küsimuste korral saab abi otsetoetuste infotelefonil 737 7679.

FOOKUSES

Põua-aasta rasked, kuid olulised otsused PILLERIIN PUSKAR EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA PIIMATOIMKONNA ESINAINE ALLTECH EESTI OÜ JUHATAJA

A

raabia vanasõna ütleb, et kaup tee enne, kui kündma hakkad. Kas tegevusplaan järjekordseks väljakutseks on valmis, sest põuasuvi mõjutab nii eesootava talve söötmisplaane kui ka järgmise aasta rohumaa saagikust? Kui rohusööta napib – kuidas ja keda siis söödale jätta?

Mullikate söötmine Mullikate ad libitum (piiramatu) söötmine on saanud Eestis tavapraktikaks. Tegelikult on ka siin kokkuhoiuvõimalusi. Pooleaastaste ja vanemate loomade puhul ei ole eesmärk söömuse maksimeerimine, vaid optimeerimine. Noorlooma toitainete- ja energiavajadus tuleb katta, kuid see ei eelda, et loomadel peaks sööt ees olema 24 tundi ööpäevas nagu lüpsvatel lehmadel. Mullikaid söötke nii palju

kui tarvis vastavalt vanusele, aga mitte nii palju, kui nad sööksid!

Praaklehmade pidamine Piimaveisekasvatuse praktikud teavad, et üks raskemaid haigusi farmis on „tühja aseme sündroom“. See tähendab seda, et iga loomakoht peaks olema täidetud kasumliku piimalehmaga. Millal aga muutub piimalehm mittekasumlikuks ja millal saabub aeg prakeerimiseks? Tänaste piima- ja praakloomast saadavate liha hindade juures ning karja keskmise toodangutaseme juures, näiteks 35 kg/päevas, peaks karjast välja viimist kaaluma siis, kui juba praagiks märgitud toodang langeb alla 25 kg/päevas. Seega jääb rohkem sööta karjas edasi peetavatele lehmadele ja karja täienduseks kasvatatavatele mullikatele. Nemad on farmi tulevik.

Kärpeid ei tohi teha: kõrgetoodanguliste loomade arvelt, sest nende toodangu müük tagab teie farmi rahavoo;

mitte ühegi looma tervise ja heaolu arvelt – see punkt täiendavaid selgitusi ei vaja.

Arvestades eelnevat: on aeg teha vajalikud kärped karjas, karja inventuur; koostada ratsionaalsed söötmisplaanid (vajadusel ka tavapärasest kõrgema jõusööda osakaaluga). Pidage nõu oma söötmisspetsialistiga! hinnata rohumaade põuakahjustusi, tehes vajadusel uuskülvid, et uuel hooajal oleks piisavalt saaki.

Olles pärast eelnevate punktide täitmist veendunud, et olemasolevatest ja kolmandast ning neljandast niitest loodetavatest söötadest loomade ületalve pidamiseks ei piisa, tuleks vajalik söödakogus osta juba praegu, sest pakkumine väheneb iga päevaga.

Alternatiiviks on ka teravilja külvamine, plaaniga see koristada maikuus haljasmassiks. Liiga varajane otsustamine ei tee kunagi nii palju kahju kui hiljaks jäänud otsused.

17

KEE

r------------------

UJ

ca UJ � Cf)

>

:<(

Alltech Eesti OÜ ppuskar@alltech.com +372 505 2846 alltech.com/eesti

keenansystem.com

� KEENAN System

ENAN.

Edasimüüja Eestis

anJ\fltech�ompany

Põllumehe kindel seljatagune

------------

Oilseeds Tehnika OÜ

tehnika@oilseeds.ee +372 733 0556 www.oilseeds.ee

Mis on meie masinal erilist?

KEENAN'i soodamikser on ainulaadse kahekambrilise ehitusega, mis koosneb segamiskambrist ja eraldiseisvast valjalaskekambrist. Kahekambriline ehitus, 6-labaline haspel ja meie patenteeritud vastuloiketerade susteem voimaldab toota sotidasegu Mech Fiber - KEENAN'i ainulaadset "lahtist", kohevat soodasegu.

KVALITEETNE SOODASEGU, MIS ON MA.A.RAV PIIMATOOTMISES

't# @KEENANsystem

�X4 info@keenansystem.com

FOTO

Jaanihanso Siidritalus valmistatakse pudelis kääritatud ja traditsioonilisel šampanja-meetodil pudelis kääritatud siidrit. Tooraineks on õunad ja pirnid ning peremees Alvar Roosimaa sõnul on neil järgmiseks aastaks õuna- ja pirnipuid juba 6000 ringis.

20

! d e s t i a m d e s i l Mil Liivimaa Toidutee on Eestit ja Lätit ühendav toidutee, mis koondab ligi 250 toidutootjat ja -pakkujat Lõuna- ja Lääne-Eestist ning PõhjaLätist. Põllumehe Teataja käis külas Pärnumaa toidutootjatel ja võib kinnitada: häid maitseid ja südantsoojendavat külalislahkust oli kuhjaga!

FOTOD: HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA ROHKEM PILTE VAATA WWW.POLLUMEHETEATAJA.EE

Audru vallas asuva Vene talu perenaine Veronika Meibaum näitas, kuidas leiva ja soolaga külalisi vastu võetakse ning mil moel on õige samovari kütta – ikka käbidega!

Tiido-Tiiu talu perenaine Tiiu Sommer teeb kõikvõimalikke hoidiseid, mis keele alla viivad. Pildil on marineeritud küüslauguvarred.

21

TOETUS

Muudeti investeeringutoetuse MARJE LEPPIK PRIA ARENDUSBÜROO PEASPETSIALIST

M

aapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusi saab PRIA-le tänavu esitada 10.–17. septembrini. Võrreldes eelmiste taotlusvoorudega on tingimusi päris palju muudetud.

Majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab teha maal investeeringuid mittepõllumajanduslike tegevuste jaoks. Sellised ettevõtmised aitavad kaasa püsiva majandusliku baasi ning töökohtade loomisele keskustest eemale jäävates piirkondades väljaspool traditsioonilist põllumajandust.

Eelolev taotlusvoor on käimasoleval maaelu arengukava perioodil kolmas, taotlusvooru eelarve on 17 miljonit eurot. See jaguneb mitme sihtgrupi vahel: põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on eraldatud 7 miljonit eurot ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 10 miljonit.

Toetusmeetme tutvustus koos määruse, vormide ja taotluse täitmise juhisega on PRIA kodulehel.

Maikuus ilmus ja jõustus uues redaktsioonis määrus, mis tõi senistesse reeglitesse hulga muudatusi.

Muudatused taotlemisel Laiendati meetme sihtgruppi.

Kui seni said toetust taotleda nõuetele vastavad ettevõtjad, siis nüüd on võimalik toetust taotleda ka riigi enamusotsustusõigusega äriühingutel, MTÜ-del või sihtasutustel, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega (avaliku sektori põllumajandusettevõtjad).

Muudeti kaasnevate tegevuste loetelu. Praktikas oli keeruline ja

22

mõnel juhul pea võimatu tükeldada ja eristada terviklikku ehitusinvesteeringut selliselt, et arvutada välja hoone sees ja hoone perimeetrist väljas olevate ehitusmaterjalide kulu. Ehitise juurde kuuluva veevarustus-, kanalisatsiooni-, reoveepuhastus- või küttesüsteemi ehitamist ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmist ja paigaldamist käsitleti varem hoone perimeetrist väljas olevate ja kaasnevate tegevustena, nüüd loetakse need ehitamise osaks ehk põhitegevuseks.

Kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis tuleb hinnapakkumuste võtmisel arvestada, et alates 1. juulist 2018 on ehitajal kohustus ehitustegevuse korral tõendada oma kutsepädevust. Hinnapakkuja pädevustunnistuse olemasolu saab kontrollida majandustegevuse registrist (vt https://mtr.mkm.ee/).

Oluline muudatus on ka see, et ehitustegevuse puhul ei piisa enam eelprojektist, vaid ehitusprojekt peab olema taotluse esitamise ajal põhiprojekti staadiumis.

Muudatused hindamisel Taotluste hindamisel saavad eelistuse taotlejad, kes loovad sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust läbi kultuuripärandi näitamise. Samuti eelistatakse taotlejad, kelle kavandatav investeering avaldab positiivset mõju noorte ettevõtlusele. Lisapunkte saab noor ettevõtja, kes taotluse esitamise ajal on kuni 40-aastane (kaasa arvatud).

Eelistatakse investeeringuid, mis avaldavad positiivset mõju puuetega inimestele – eelistatakse puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevusse ja sotsiaalhoolekandesse tehtavaid investeeringuid.

Põllumajandustootja puhul lisati eelistus taotlejatele, kes tegelevad

ohustatud tõugu loomade kasvatamisega ja loovad sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust läbi kultuuripärandi säilitamise.

Seni kehtinud hindamiskriteeriumide põhimõtteid ei muudetud.

Täpsemalt saab hindamiskriteeriumidega tutvuda määruse lisas.

Kohalike omavalitsuste (KOV) üksustega seotud territoriaalsed muudatused ei mõjuta määruse lisas ära toodud klastritesse kuuluvate KOV-ide loetelu. Kuni programmiperioodi 2014–2020 lõpuni loetakse maapiirkonnaks vallad ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad, mis olid MAK-i arengukava punkti 8.1 kriteeriumide ja näitajate põhjal maapiirkonnaks 2015. a veebruaris. Selle hindamiskriteeriumi raames ei muutunud KOV-ide nimistu ega hindamisvahemikud.

Muudatus liisimise korral Artikli kirjutamise ajal oli valmimas määruse uus redaktsioon, millega muudetakse liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise maksimaalset tähtaega. Senise määruse kohaselt on liisingumaksed abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle viie aasta möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril.

Pärast määruse muudatuse jõustumist peab omandiõigus olenemata viie aasta täitumisest toetuse saajale üle minema 2023. aasta 30. juuniks.

Määruses muutub ka investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise aeg liisingulepingu alusel tehtava investeeringu puhul. Kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid tuleb PRIA-le esitada hiljemalt 30. juunil 2023.

tingimusi Hea teada Millega arvestada taotluse esitamisel e-PRIA-s Taotluse tõrgeteta esitamiseks on kasulik lugeda PRIA kodulehelt üldisi soovitusi e-PRIA-s toetustaotluse täitmise kohta, samuti on taotlusvooru info juures juhis toetuse taotluse täitmiseks. Tuleb arvestada, et e-PRIA süsteem kontrollib paljusid andmeid teistest andmekogudest, nt äriregistrist, maksu- ja tolliametist, kinnistusregistrist, ehitusregistrist jne.

Kui ettevõttega seotud andmed vajavad täpsustamist, siis tuleb taotlejal teha täpsustused tolles registris, kus andmeid algselt hallatakse – PRIA-le esitataval taotlusel ei saa muuta andmeid, mida e-PRIA süsteem saab või kontrollib PRIA-välistest teistest andmekogudest. Kui taotluse täitmise käigus selgub, et taotlusel esitatavad andmed ei ühildu teiste andmekogude omadega või taotleja ei vasta määrusega sätestatud nõuetele, siis ei saa taotlust esitada. Sellepärast on oluline, et taotluse täitmisega alustataks võimalikult vara: siis selguvad ka täpsustamist vajavad andmed enne taotluste vastuvõtu lõppu ja klient jõuab vajalikud toimingud õigeks ajaks ära teha.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus : Taotlusi saab PRIA-le esitada 10.–17. septembrini.

Alates 3. septembrist on võimalik taotlust e-PRIA-s eeltäita.

Taotlusi saab esitada ainult elektroonselt e-PRIA kaudu.

Otsuste tegemiseks on PRIA-l 100 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtpäevast – otsused kinnitatakse hiljemalt 8. veebruariks 2019.

Toetusmeetme kohta saab lähemalt lugeda PRIA kodulehelt www.pria.ee, rubriigist „Toetused”.

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

17 mln

eurot saab praeguses taotlusvoorus jagada maamajanduse mitmekesistamiseks.

KA RENDIMASINAD!

S E A K A S VAT U S

Seakasvata jad lõhkise küna ees HELI LEHTSAAR-KARMA

S

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

eakasvatajad, kes kasutavad laudas vedelsõnnikutehnoloogiat, on teistega võrreldes ebavõrdses seisus. Neil pole ligipääsu maaelu arengukavas sisalduvale loomade heaolu toetusele, sest nad ei saa täita toetuse ühte tingimust: sigade pidamise ruumi põrand peab olema allapanuga kaetud.

Loomade heaolu toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014– 2020 üks meetmetest. Selle eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid. Toetuse tingimustes on kirjas, et sigade kohta toetuse taotlemisel tuleb tagada, et sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud, mis võib olla põhk või hein. Lamamisala peab olema kuiv, puhas ja looma jaoks mugav.

Kõlab loomasõbralikult, kuid siin on üks aga: uuemad sealaudad on üle viidud vedelsõnnikutehnoloogiale, kus tehnoloogia ei võimalda allapanu kasutada. Praeguse heaolu toetuse üks eeldusi on aga allapanu kasutamine. Nii ongi toetust saada soovivatel, kuid vedelsõnnikutehnoloogiat kasutavatel seakasvatajatel teinekord tulnud teha „pakasuuhat“ ehk raputada kontrollide tuleku ajaks laudapõrandale näpuotsaga allapanu. Seda heaks ei kiideta ja sigade heaolu selline teguviis ei taga. Nii on sektor koostöös maaeluministeeriumiga asunud lahendusi ot24

Otsime lahendusi küsimusele, kuidas parandada sigade heaolu vedelsõnnikutehnoloogiaga farmides.

Katrin Rannik, maaeluministeerium

sima, kuidas ka vedelsõnnikutehnoloogiaga lautade omanikke motiveerida toetuse abil loomade heaolu parandama.

Muudatustega läheb aega Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Ranniku sõnul jääb sel aastal sigade heaolu toetuse senine nõue samaks: see sobib vaid farmidesse, kus saab allapanu kasutada. „Samal ajal otsime lahendusi küsimusele, kuidas parandada sigade heaolu vedelsõnnikutehnoloogiaga farmides,“ selgitas Rannik.

Alates järgmisest aastast plaanitakse rakendada muudatust, mille kohaselt ei saa sigade allapanunõude täitmise eest toetust need, kes peavad sigu vedelsõnnikutehnoloogial, sest selline tehnoloogia ei võimalda allapanunõude täitmist.

Lahtiseletatult tähendab see, et „pakasuuha“ ehk vedelsõnnikutehnoloogiaga lauta allapanu riputamine enam läbi ei lähe. Vastav muudatusettepanek on esitatud Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 muutmisettepanekute paketti. „Kuna muudatust alles menetletakse, saab seda rakendada 2019. aastast ja juhul, kui muudatusette-

panek heaks kiidetakse,“ lisas Rannik. „Sel aastal vedelsõnnikutehnoloogia põhist välistamist veel ei toimu, kuid kohapealse kontrolli valimisse on kavas võtta kõik sigade heaolu toetuste taotlejad. Kontrolliasutus hindab taotleja juures kohapeal, kas ja kuivõrd on nõue täidetud. Nõude täitmata jätmisel toetust ei maksta,“ rõhutas Rannik.

Uus toetus ilmajääjatele Arvestades seakasvatajate laiemat huvi meetme vastu, plaanitakse edaspidi eraldi toetusskeemi ka neile tootjatele, kes kasutavad vedelsõnnikutehnoloogiat ning on valmis panustama loomade heaolu suurendamisse.

Katrin Ranniku sõnul on uus võimalik toetusskeem Eesti maaelu arengukava 2014–2020 muudatus, mis jõuab järgmisse muutmisepaketti. Seepärast ei saa veel täpsemalt nõuetest rääkida, kuid need saavad olema seotud näiteks sigade ekstensiivsema pidamisega (suurem põrandapind sea kohta), heaoluga seotud jälgimissüsteemide ja kriisiplaneerimisega ning senisest toetusest tuttava valutu kastreerimisega. „Meenutan, et loomade heaolu toetust saab maksta ainult õigusaktide nõudeid ületavate nõuete täitmise eest. Uue toetuse rakendumine sõltub eelkõige Eesti maaelu arengukava 2014–2020 muudatuste menetlemise kiirusest. Ei julge seetõttu kindlasti lubada, et toetus rakendub juba 2019, aga hiljemalt 2020 võiks rakenduda küll,“ leidis Katrin Rannik.

REKLAAMTEKST

PÕLLUMEESTE ELLUJÄÄMISKURSUS Tänavune taimekasvuaasta on järjekorras juba kolmas, millest rääkides põllumehed oma juttu alustavad sõnadega „ei mäleta varasemast sellist aastat…!“ Nii mõnigi võib öelda, et põllumehed pole kunagi rahul ja alati on ilm neil süüdi. Süüdi polegi keegi, lihtsalt ettearvamatu ja ekstreemsustega ilmastik on muutunud meil uueks normaalsuseks. Saagi kujundajaid põllul ongi ju tegelikult peamiselt kaks – „peaaktsionär“ ehk ilm ning põllumees. Põllumehed lihtsalt püüavad kohaneda mitmendat aastat järgemööda kestva ellujäämiskursusega.

Tegelikult saab täna juba öelda, et tänavune 2018. taimekasvuaasta on lõppemas, sest tavatult vara on mitmedki põllumajandusettevõtted kombainikoristuse lõpetanud või kohe jõudmas lõpusirgele. Tagasi mõeldes eelmisele aastale, siis sel aastal on koristusaeg sel ajal lõppemas, kui eelmisel aastal vihmahoogude vahelt esimesed kombainid üldse põldu jõudsid. Kõlab nagu kõik oleks väga hästi, kuid reaalsus on midagi muud.

Kõik algas eelmisel, 2017. aasta sügisel, kui saadi külvata talivilju vähem ja optimaalsest külviajast väga palju hiljem. Põllumees ei löönud käega ja hoidis lootust, et sügisel külvatud põldudel ka kevadel eluvaim sees oleks. Õnneks nii läks, taliviljad talvitusid ja varakult saabunud kevadsoojus tõotas head.

Siis aga jätkus suvitajatele ja puhkajatele ideaalne palav kevad ja sellele järgnes kuumarekordite ja päikesepaistega suvi. Vihmata, isegi võib öelda, et täiesti pilvituid päevi kogunes alates maikuust kuude kaupa ning pruuniks, 2. juuniks said küll kõik soovijad. Taimekasvuks oli selline

ilm lootusetu – kõrbetingimused tekitavad taimedes stressiseisundi, mistõttu hakkavad taimed ise õisi suretama, loobuma osade seemnete kasvamisest ja seeläbi saaki vähendama. Silokultuuridest on sel aastal ainult soojalembene mais ennast võrdlemisi hästi tundnud, kuid see ei muuda fakti, et loomakasvatajatel on tekkimas loomasööda puudujääk. Ühelt poolt tegi rõõmu, et juba juulikuus sai alustada koristushooaega, kuid iga põllumees teadis sisimas, et head see ei tõota. Sõltumata põllukultuurist täitus kombainipunker aegamööda ning saaginumbrid olid loodetust kordades väiksemad.

Halva olukorra juures on pisut rõõmu teinud küll see, et peaaktsionär hoidis koristuse ajal vihmapilvi tagasi ning võimaldas vähemalt saaki kuivalt koju tuua ning kuivatuskulud on sel aastal mõistlikud. Oleks sellise saagi juures veel ilm nöökima hakanud…

Fikseeritud hindadega viljakogused, väetiste ja teiste sisendite maksetähtajad, loomasööda puudumine ja paljud muud ellujäämiskursuse peatükid vajavad nüüd mõtlemisaega.

Põllumajanduses on tõesti keerulised ajad.

Uue saagiaasta algus toob uued lootused Alanud on 2019. saagiaasta taliviljapõldude rajamine ning esimesena uute talirapsipõldude külvamisega.

Põud ja kuivus taanduvad väga visalt, sest ka augusti esimene dekaad, mis on talirapsi parim külviaeg, oli täiesti vihmata. Õnneks on eelviljad koristatud ja külviks saab olla iga päev valmis. Vihmaloits on muidugi põllumeestel igapäevaselt huulil.

Proovime jälle uuesti!

Sel sügisel tasub panustada taliviljade külvimahtu Soovitused sügiseks taliviljapõldude talvekindluse saavutamiseks: Optimaalsed külviajad on määrava tähtsusega mitte ainult taliviljade talvitumise seisukohalt, vaid ka saagipotentsiaali maksimaalseks saavutamiseks. Valel ajal külvatud taimiku saagivõimekus on järgneval taimekasvuhooajal kuni 50 % kehvem, sõltumata õigetest turgutus- ja kasvatusvõtetest hooajal.

Taliviljadel on suurem saagipotentsiaal ning hea talvitumise korral on maksimumsaagi saavutamine võimalik. Ilmataadi heale koostööle lootma jäädes muidugi. Sobivate külviolude olemasolul tasub sel sügisel panustada taliviljade külvamisse.

Sügisene umbrohutõrje tagab konkurentsivaba keskkonna taliviljadele. Umbrohud on sügisel kiire kasvuga, jättes kultuurtaimed varju ning valguse-, toidu- ning ruumipuuduse kätte, mistõttu kultuurtaimed nõrgestuvad. Ettearvamatud kevaded tekitavad vajaduse otsuste kaalumiseks ja tööde planeerimiseks, milleks sügisel tehtud umbrohutõrje piisava kevadise mõtlemisaja annab.

Taimehaigused on aktiivsed ka sügisel ning sügisene haigustõrje on lisakindlustus talvitumiseks. Sademed, mis suvel tulemata jäid, kindlasti taevasse ei jää, seega lumikatte alla minnes võiks olla haigustekitajate arvukus taimedel võimalikult minimaalne.

Soovin visadust!

Janne Ehte-Tammiste Bayer OÜ suurklientide juht Eestis

K E S K KO N D

Veeseaduse muudatused lähevad maksma umbes 20 miljonit eurot estis reguleerib sõnnikukäitlust peamiselt veeseadus.

Veekeskkonna kaitsmiseks kasvava nitraadisisalduse eest rakendatakse Euroopa Liidu nitraadidirektiivi, mille mittepiisavast ülevõtmisest pidime Eestis muutma veeseadust.

Veeseadusega on ette nähtud kaks olulist piirangut sõnniku hoiustamisele ja laotamisele. Kõigepealt hakkab alates 2019. aastast vedelsõnniku laotamise keeld kehtima juba novembrist, praegu pole lubatud vedelsõnnikut laotada alates detsembrist. Seejärel peavad alates 2023. aastast senise kümne loomühiku (LÜ) asemel sõnnikut hoidlas hoiustama ka need loomapidajad, kellel on vähemalt viie LÜ väärtuses loomi.

Eesti Maaülikool uuris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel nendest kahest piirangust mõjutatud loomapidajaid ning hindas nende jaoks nõuete maksumust.

ba novembriks lõppenud ja pärast seda taimed lämmastikku enam ei omasta. Seega ei jõua taimed nii hilja laotatud väetist ära kasutada ja on suur oht, et märkimisväärne osa väetises sisalduvast lämmastikust leostub vette.

Sel põhjusel otsustati, et vedelsõnniku laotamise keeld tuleb praegusega võrreldes varasemaks tuua: 2018. aasta sügisel on vedelsõnniku laotamine keelatud alates 15. novembrist ning 2019. aastast alates 1. novembrist. Mõlemal juhul on keskkonnaametil lähtuvalt ilmastikutingimustest õigus kehtestada piirang juba pool kuud varem.

Nimetatud muudatused puudutavad eelkõige põllumajandustootjaid, kellel tekib loomapidamise käigus vedelsõnnik, millest on ühel või teisel viisil vaja enne talve vabaneda. Konkreetseid andmeid vedelsõnniku käitlemise ega sõnnikukäitluse kohta tervikuna Eestis registritesse ei koguta.

Varasemate uuringutega kogutud andmete alusel võib aga järeldada, et kõige sagedamini hoiustavad vedelsõnnikut eraldi suure karjaga piimatootjad ja seakasvatajad (29% ja 70% kõikidest vastava tootmistüübiga loomapidaja-

Tuleb kiiremini laotada või kauem hoiustada Pikka aega on olnud Eestis lubatud vedelsõnnikut laotada detsembrini. Samal ajal on aga taimede kasvuperiood keskmiselt ju-

Laotamise aja lühenemine tähendab kiiremat laotamist või hoiustamise pikendamist.

MATI MÕTTE EESTI MAAÜLIKOOLI MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

JÜRI LILLEMETS EESTI MAAÜLIKOOLI MAAMAJANDUSE UURIN-

E

GUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA ANALÜÜTIK

26

test). Seega puudutab seadusemuudatus otseselt hinnanguliselt 278 piimakarja- ja 42 seakasvatajat.

Laotamise aja lühenemine tähendab kiiremat laotamist või hoiustamise pikendamist.

Suurem osa tootjatest kasutab vedelsõnnikut väetisena Uuringu raames küsitletud tootjate lautades tekib aasta jooksul vedelsõnnikut 10 000–50 000 tonni. Suurem osa tekkivast vedelsõnnikust läheb kasutusse tootmisüksuse siseselt, kuna 86% tootjatest kasutab selle ära oma põllumajandusmaal orgaanilise väetisena.

Väetisena kasutamiseks annab vedelsõnniku ära vaid 5% tootjatest, selline praktika on väga sagedane seakasvatajate hulgas.

Oma põllumajandusmaal kasutatakse vedelsõnnikut kõige sagedamini kevadkülvi eelseks suviteravilja ja õlikultuuride väetamiseks, kuigi selleks kulub vedelsõnniku kogusest siiski vaid 44%, millele lisandub kevadel teistele tootjatele ära antav kogus.

Suur osa vedelsõnnikust laotatakse põldudele sügisel, sealjuures 17% vedelsõnniku kogusest taliteraviljale ja õlikultuuridele enne sügiskülvi ning 5% rohumaadele. Märkimisväärset osa (8%) vedelsõnnikust kasutatakse ka teravilja- ja õlikultuuride koristusjärgsel väetamisel. Üldistades võib öelda, et kogu tekkivast vedelsõnnikust laotatakse põllumajandusmaale suvel 8–10% (vt joonis 1).

Vedelsõnniku kasutamise ja orgaanilise väetamise jaotus Joonis 1

278

piimakarja- ja 42 seakasvatajat puudutab vedelsõnniku laotamise keelu varasemaks toomine.

Väetamine pärast aktiivset vegetatsiooniperioodi soodustab mineraalainete leostumist veekeskkonda.

Miks vedelsõnnikut laotatakse suve lõpus või sügisel?

Pooled küsitletud tootjatest laotavad sügisel kogu tootmisüksuses tekkivast vedelsõnnikust 37% või enam. Peamiselt on tegemist väiksemate loomapidajatega, kes kasvatavad sagedamini sigu ja kellel tekib vedelsõnnikut keskmiselt poole vähem. Samuti kavatsevad sügisel vedelsõnnikut väetise-

na kasutavad tootjad investeerida teistest rohkem hoidlate ehitamisse ja laiendamisse. Seega võib pidada sügisese vedelsõnniku laotamise ja seega ka kõrge hajukoormuse üheks põhjuseks vedelsõnniku hoiustamise piiratud mahtu.

Vedelsõnniku laotamiseks kulub tootjatel aastas keskmiselt 42 päeva, kuigi see aeg varieerub sõltuvalt sõnniku kogusest, kasutatavast laotamise tehnoloogiast ja töö teostajast.

Teostamise mõttes on tootjate seas enam-vähem võrdselt neid, kes teevad kogu töö ise tootmisüksuse siseselt, kes teevad osa tööst ise ja kes tellivad kogu töö teenusena. Samas igasugune laotustehnika puudub vaid 18%-l küsitletud tootjatest, kes vedelsõnnikut oma põllumajandusmaal kasutavad.

Laotusvahenditest on kõige levinum lohislaotur, mis on olemas 41%-l nimetatud tootjatest. Kuigi veerand tootjatest omab paisklaoturit, siis mingit tüüpi sises-

tuslaotur on olemas koguni pooltel tootjatel.

Siiski kavatseb kolmandik küsitletud tootjatest seoses laotamisperioodi lühenemisega investeerida vedelsõnniku laotamistehnoloogiasse. Viiendiku hinnangul on vajalik suurendada laotamisteenuse kasutamise mahtu ja poole vähem on neid, kes otsivad laotusteenuse pakkujat.

Samal ajal peavad peaaegu pooled tootjad vajalikuks ehitada vedelsõnnikuhoidla või laiendada olemasolevat hoidlat. Viiendiku küsitletud tootjate jaoks seadusemuudatusega lisainvesteeringuid aga ei kaasne.

Võttes arvesse nii investeeringuvajadust kui ka tekkiva vedelsõnniku kogust, siis võib hinnata nimetatud investeeringute maksumuseks 18,7 miljonit eurot.

Eestis sõnnikukäitlusele seatud piirangute kohta saab lähemalt lugeda veeseaduse §-st 26.

27

K E S K KO N D

Väikestes tegevuskohtades tuleb ehitada sõnnikuhoidlad

E

esti esitas Euroopa Komisjonile väikeste loomapidamiskohtade sõnniku ladustamise kohta seisukoha, et selliseid kohti on vähe ja nende koormus veekeskkonnale seetõttu madal. Siiski peeti vajalikuks piirata nitraadireostust hoidlate kohustuse laiendamisega juba alates viiest LÜ-st. Võrdluseks võib tuua Soome ja Rootsi, kus sõnnikuhoidla on olnud kohustuslik juba vastavalt enam kui ühe ja alates ka-

he LÜ ulatuses loomade pidamise puhul. Eestis kehtima hakkav nõue on seega märkimisväärselt leebem.

Palju mahutav sõnnikuhoidla Alates 2023. aastast on sõnnikuhoidla vajalik loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie LÜ loomi. Võib olla ka eraldi sõnnikuja virtsahoidla, aga oluline on, et hoidla mahutaks kaheksa kuu sõnniku, virtsa ja vajadusel ka reovee.

Veeseaduse kontekstis on loomühi-

Joonis 2. Katusega tahesõnnikuhoidla eskiis.

ku koefitsient seotud sõnnikus pärast säilitusperioodi lõppu sisalduva lämmastiku kogusega. Sellest tulenevalt on 5 LÜ-d võrdne näiteks 5 piimalehmaga, 8 lihaveisega, 18 lehmvasikaga, 24 lambaga või 24 kitsega. Samas on hoidla olemasolu nõudele ka erandid. Kuna kohustus laieneb vaid loomapidamishoonetele, siis ei ole sõnniku kogumine vajalik loomade aastaringse väljas karjatamise korral, kui puudub loomapidamishoone.

Samuti võib sõnnikuhoidla mahutavuse arvestamisel välja arvata loomadest karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku koguse. Ka ei lähe arvesse sõnnik, mida kasutatakse loomapidamishoones sügavallapanuna. Hoidlat ei pea olema, kui kogu tekkiv sõnnik läheb allapanuks.

Aastal 2017 oli Eestis 737 loomapidajat, kes pidasid loomi tegevuskohtades, kus loomade hulk oli kokku enam kui viis LÜ-d, kuid vähem kui kümme LÜ-d. Peamiselt tegelevad sellise suurusega loomapidajad lihaveise- ja lamba-, mõnevõrra vähem aga piimakarjakasvatusega. Kuna lihaveisekasvatuse puhul peetakse loomi sageli aasta ringi väljas ja loomakasvatushoonet pole, ning lambakasvatuses põhineb kogu sõnnikukäitlus enamasti sügavallapanul, siis ei ole kõigil 737 loomapidajal sõnnikuhoidlat ehitada vaja. Võttes alu-

seks nii erinevad loomaliigist tulenevad sõnnikukäitluse eripärad kui ka loomapidamise jätkamise aastaks 2023, siis puudutab veeseaduse muudatus hinnanguliselt 294 loomapidajat, kellele laieneb kohustus ehitada sõnnikuhoidla.

Katusega või ilma?

Kümne LÜ ühe aasta jooksul tekkiva sõnniku maht on umbes 200 m3, mille mahutamiseks võiksid sõnnikuhoidla küljed olla 10 m pikad ja umbes 2 m kõrged. Hoidlate projekteerimisel on oluline läbi mõelda, kuidas lahendatakse sademevee probleem. Kõige lihtsam on juhtida sademevesi hoidlast eemale, paigaldades hoidlale katuse (vt joonis 2). Katuse ehitamise asemel saab koguda sademevee koos virtsaga eraldi mahutisse, kuid sel juhul sõltub hoidla maksumus mahutite suurusest. Minimaalse suurusega virtsamahuti paigaldami-

Laomasinate pakkumised Küsi täpsemalt oma piirkonna müügispetsialistilt: Tanel Aru Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa 530 93294

Ivan Milinevitš Lääne-, Harju-, Raplamaa 517 0965

Ainar Pajo Virumaa, Järvamaa 511 8555

Maikki Piilbak Valga-, Võru-, Põlvamaa 5562 4067

Tarmo Erlich Tartu-, Viljandi-, Jõgevamaa 5918 2990 agri@stokker.com www.stokker.ee/agri

ne on katuse ehitamisest soodsam, ent kaheksa kuu jooksul tekkiva virtsa mahutamiseks sobiliku mahuti suurus on umbes 80 m3 ja maksab peaaegu sama palju kui katus. Seega maksab sõnnikuhoidla 10 LÜ ja 8 kuu mahutavust silmas pidades 28 000–37 000 eurot.

Kui arvestada, et hoidlate mõõte kohandatakse vastavalt loomade arvule, siis jääb hoidla maksumus n-ö keskmise hoidla ehitamise kohustusega loomapidaja jaoks vahemikku 16 000–21 000 eurot.

Võttes arvesse nende 294 loomapidaja käibevara (keskmisel isikul peaaegu 6000 eurot), siis enamikul neist on olemas vaid kolmandik investeeringuks vajalikust summast.

Olemasolevatest vahenditest suudab hoidla ehitada 10% loomapidajatest. Selleks, et võimaldada hoidlate ehitamist 90% loomapidajate jaoks, on vajalik kaasfinantseering vähemalt 80% ulatuses.

HINNAVÕIT KUNI

9400 €

TOOTM I N E

Tšehhide

agropelletiliin

muudab põhu graanuliteks

Tšehhi ettevõte ProPelety Ltd. on saavutanud graanulitootmises uue, senisest üksjagu efektiivsema taseme, mis võimaldab kütteks või loomade allapanuks kasutatavaid graanuleid tasuvalt toota nii kuivast heinast kui ka biopuhastuse läbinud vee ülejääkidest.

AIN ALVELA AJAKIRJANIK

Heinast ja põhust on varem ka Eestis proovitud pelleteid toota, aga siiani on need katsetused osutunud siiski liialt kalliks, mistõttu majanduslikult tulusat graanulitootmist viljeletakse siinmail vaid kütte- ja hakkpuitu ning saepuru toorainena kasutades.

Tšehhimaa ettevõte ProPelety aga tõestab, et ka heinast, põhust, turbast, sõnnikust või mõnest muust biomassist on äriliselt tulemuslikult võimalik graanuleid valmistada. Sõltuvalt toormest saab selliseid graanuleid kasutada lisaks ahjude ja katelde kütmisele ka loomade allapanuks, loomasöödana ning põllurammuna.

Tooraine tulgu lähikonnast Üks suuremaid probleeme, mida biomassist pelletite tootmise efektiivseks muutmisel tuleb lahendada, on tooraine – heina, põhu, sae-

30

ProPelety juhataja Vladimir Hajek iseloomustab nn agropelleteid tootvat liini kui head võimalust muidu raisku minev biomass ettevõtte jaoks kasulikult rakendada.

puru – transportimine selle tekkekohast tootmisettevõttesse.

ProPelety juhataja Vladimir Hajek ütleb, et kõige efektiivsem oleks hankida kogu liini poole ööpäeva pikkuseks tööshoidmiseks vajaminev tooraine 5–10 kilomeetri

raadiuses tehase asukohast. Kuna selliseid ideaalseid olusid enamasti pole, tuleb tuua materjali ka 30 ja 50 kilomeetri kauguselt.

Oluline on laovaru hoidmine, et liini pidevalt käigus hoida – selle seismapanek ja uuesti käivita-

Graanuliteks töödeldavad heinapallid asetatakse liikuvale transportöörile, mis need ise purustisse nihutab. Fotod: Ain Alvela

mine suurendab kõvasti energiakulu. „Tooraine hulk, mida varuks hoida, peab olema päris suur, sest keskmine 162,3 kW võimsusega agropelleti tootmisliin suudab tunnis toota keskmiselt ühe tonni graanuleid. Sõltuvalt toormaterjalist võib see kogus muidugi teatud piirides kõikuda,” kirjeldab Hajek tootmisliini võimekust. „Samas – kui kord on ülejääva biomassi graanuliteks töötlemine ette võetud, siis saab nõnda toota muidu raiskuminevast heinast või põhust tõhusat täiendust küttematerjalile, mida ettevõttes kasvõi vilja kuivatamisele või hoonete kütmisele ikka kulub.”

Teine mure on see, et sageli on põllule vedelema jäänud heina- ja põhupallid läbi vettinud, graanulitootmise liinil läheb sellist materjali töödeldes suur osa energiast kuivatamisele ja selle tõttu kipub graanuli omahind kujunema niivõrd kalliks, et turg seda vastu võtta ei suuda.

ProPeletys välja töötatud pelletiliin, mida nüüd ka neljas modifikatsioonis toodetakse, saab vastu võtta ainult tooret, mille niiskusesisaldus ei ületa keskmiselt 14%.

Väike kuivati liinil on, aga see on

mõeldud rohkem n-ö pindmise kui sisemise niiskuse eemaldamiseks. Ühest küljest eeldab see kuiva kvaliteetse tooraine olemasolu, teisalt on ka tulemus kvaliteetsem – kui eri tehnoloogiate abil toodetud graanulite ja brikettide niiskusesisaldus jääb 10–30% vahemikku, siis sellisel moel toodetud graanulite niiskusesisaldus on 3–7%.

Soodne küttelahendus Vladimir Hajek näeb biomassi graanuliteks pressimisel mitut kasulikku rakendust. Esiteks väheneb oluliselt biomassi maht. Pelletite keskmine puistetihedus on 750 kg/m³, heinapalli puhul on see heal juhul 100 kg/m³. Näiteks loomade allapanumaterjali ladustamisel on nende mahul aga üsnagi suur tähtsus.

Küttegraanulite energeetiline väärtus võib olla päris suur, sest tegemist on kõvasti kontsentreeritud kütusega, mille erikaal on 800 kg/m³ kohta, põlemise jääke tekkib aga vähe. Näiteks kivisöega võrreldes jääb agropelleteid põletades järele pea kümme korda vähem tuhka.

Kütteväärtuselt on biomassist valmistatud pelletid enam-vähem

võrdsed pruunsöega (12–18 MJ/kg), aga kui arvestada energiatootmiseks tehtavaid kulutusi, siis agropelletitega katla kütmine on üks odavamaid soojasaamise võimalusi.

ProPelety tegeleb nii graanulite tootmisega kui nende tootmiseks vajalike seadmete valmistamise ja paigaldamisega. Tootmisliine on nelja võimsusklassiga, liini võimsus sõltub põhimõtteliselt sellest, kui suur elektrimootor on seatud seda käitama.

Nii on pelletiliin Agro Plus ette nähtud rahuldama keskmise või suurema põllumajandusettevõtte vajadusi. Liin algab purustuspunkrist, mis suudab vastu võtta põhuvõi heinapalle läbimõõduga 150 cm või põhu- või heinapakke mõõtudega 150 x 150 cm.

Edasi läbib purustatud biomass tolmu ja võõrkehade eemaldi ja kuivati ning jõuab granulaatorisse, kus sellest kuumutamise käigus pressitakse läbi vastavate avadega ketaste graanulid.

Seejärel eraldatakse veelkord tolm ja läbi jahutuskonveieri liiguvad juba valmis pelletid pakkimisse, näiteks võib neid koguda liikuvalt lindilt big-bag kottidesse.

31

TOOTM I N E

Põhugraanul sobib hästi hobusetalli või

E

estis toodab põhust loomade allapanupelleteid tööstuslikus mahus Anija vallas asuva Toominga talu allettevõte BJ Tootmise OÜ. Põhiliseks tooraineks on teraviljapõhk ning peamisteks klientideks hobusekasvatajad, aga pelletile on leitud rakendust ka kütusena, multšina ja kuivkäimlate absorbendina. Ökopelletid Anijalt Pelletite tootmisel kasutatakse nisu-, odra-, rukki-, kaera- või rapsipõhku. Toominga talus on sellega mindud isegi nii kaugele, et valminud toodangut saab nimetada ökopelletiteks. Nende valmistamisel pole kasutatud lisaaineid, tootmisprotsessi kuni 85 °C temperatuur hävitab pea kõik mikroorganis-

mid ja nii ongi tegemist sisuliselt steriilse tootega, mille Toominga talu on ka eraldi sertifitseerinud.

Põhupelleti imamisvõime on suurepärane, umbes 300% omakaalust. Seda kinnitab ka Saksamaa Göttingeni ülikoolis 2010. aastal tehtud uuring hobusekasvatusega tegelevate ettevõtete seas. Tulemused näitasid, et allapanus on pelletile kõige lähedasemad omadused höövellaastul, pika põhuga aga polegi justkui midagi võrrelda. Graanulikogused on väiksemad, tallide sisekliima parem, jäätmeteke väiksem, sõnniku kvaliteet etem, talli hoolduseks kuluv aeg lühem jne.

Kõik need parameetrid annavad pelletile põhuallapanu ees palju eeliseid, mis vähemalt hobusekasvatuse puhul ka kulusid vähen-

300%

omakaalust on põhupelleti imamisvõime. davad. Tõsi – hobustele kulub allapanu oluliselt vähem kui veistele. Kuni kümne ruutmeetri suuruse hobuselatri tarbeks kulub aastas umbes 1300 kg põhupelletit, mille hind jääb vahemikku 270– 300 eurot.

Hobustele piisab esimeseks allapanuks 150 kilost, millele umbes 50 korda aasta jooksul lisatakse paarikümne kilo kaupa värsket allapanumaterjali. Piimalehmi, eriti, kui nad enam koplis ei käigi, tuleb

kanalasse värske allapanuga varustada üksjagu sagedamini, pealegi kulub seda looma kohta vähemalt paar korda rohkem kui hobusetallis.

Töö muutub kergemaks Küll aga võib just põhupelletis peituda hea allapanulahendus linnufarmile – kulu on suhteliselt väike ja efekt tuntav. Esmakordsel allapanul tuleb pelleteid puistata 6–6,5 kg/m2. Järgmised seitse nädalat pole allapanu vaja lisada, seejärel võiks ümber jooginõude puistata täiendavalt paarkümmend kilo värskeid graanuleid. Selline allapanu püsib kuiv, väheneb lindude vigastuste saamise oht, töö kanalas muutub kergemaks ja lõppeks väheneb ka tekkiva sõnniku maht.

Kommentaar: Põhupellet on hea allapanu, aga veisekasvatajale liialt kallis KAJA PIIRFELDT REMMELGAMAA TALU PIIMAKARJAKASVATAJA, JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEJÕUD

P

õhust toodetakse ka Eestis allapanugraanuleid ja neid on mullegi pakutud. Aga pärast kalkuleerimist saab selgeks, et nende hind on ebamõistlikult kõrge. Ma täpset hinda ei mäleta, aga arvestasin, et põhuallapanuga võrreldes oleksid graanulid oma kolm korda kallimad.

Iseenesest on selline allapanu tootmise moodus ja ka nende kasutamine positiivne, sest graanulid ei tolma, on hea imavusega, neid on lihtne ja efektiivne transportida ja ladustada. Aga praegu-

se hinna juures võib nende kasutamine kõne alla tulla hobusekasvatustes või lemmikloomade puhul. Tean, et hobusepidajad seda ka kasutavad. Ent veisekasvatuse puhul on allapanu kogused sedavõrd suuremad, et talunik ei saa seda endale puhtmajanduslikult lubada.

Eks see on arusaadav – põhuja heinapelletite tootmine ongi energiamahukas ja selle tõttu ka üsna kallis, lisaks tuleb investeering teha tootmisliini soetamiseks jmt. Selleks, et see allapanumaterjal veisekasvatajale atraktiivseks muutuks, peavad tootjad graanulite omahinna praegusest märksa allapoole saama.

-

TA L U PÄ E V

Talupäev laieneb iga aastaga HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

T

aluliidu korraldatav igaaastane talupäev on tänavu grandioossem kui kunagi varem. Tõele au andes ei saagi rääkida ühest päevast, vaid suisa tervest nädalast, sest 25. augustil Saaremaal toimuvale talupäevale eelneb ümber Eesti sõitev talutoidu karavan.

21.–26. augustini toimuv talutoidu karavan teeb Eestile ringi peale, alustades teekonda Kuusalust ja liikudes Rakvere, Võru, Valga, Pärnu, Lihula, Muhu ja Saaremaa kaudu lõpuks Tallinnasse. Igas sihtpunktis (v.a Tallinnas) toimub talutoidu laat ning mõnel pool korraldatakse eelregistreerimisega õhtusöök. Toidulauas pakutav tundub põnev – näiteks Pärnumaal Lindi külas Kapteni kohvikus pakutava õhtusöögi menüüst leiab heeringatiramisu ja Võrumaal saab maitsta seakõrvu- ja sabasid.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhi Kerli Atsi sõnul tekkis ümber Eesti sõitva talutoidu karavani idee 34

MTÜ-ga Ehtne Talutoit seotud Karen Allasel. „Karen elas Kanadas, kus on talust taldrikuni mõtteviis hästi juurdunud. Sellest tekkis mõte korraldada toidukaravan, mis teeb Eestile ringi peale,“ tutvustas Kerli Ats toidukaravani sünnilugu.

Toidukaravani kulminatsioon pole mitte pealinnas, vaid Saaremaal, kus 25. augustil toimub Eestimaa Talupidajate Keskliidu talupäev koos suure laada, seminaride-töötubade ja meelelahutusega.

Laadal pakutakse ainult kvaliteetset ja ehedat talutoitu ning hoolega tehtud käsitööd, samuti on väljas põllumajandustehnika.

Nii laatadel osalevatele talutoidu pakkujatele kui ka külastajatele on karavanis kaasa löömine ja talupäeval osalemine tasuta.

Kui aastakümneid on taluliidu talupäeva korraldatud Jänedal, siis mullu murti traditsiooni ja liiguti Võrumaale Sännasse.

Kerli Atsi sõnul on võetud teadlikult suund teha talupäev igal aastal erinevas kohas, et näidata erinevate piirkondade põllumajandust.

Hea teada Järjekorras 27. üle-eestiline talupäev toimub 25. augustil Saaremaal Kuressaare külje all Suure Töllu puhkekülas.

Aset leiab talutoidu, käsitöö ja põllumajandustehnika laat, korraldatakse seminare ja töötube, lõbustamiseks on meelelahutusprogramm.

Kuulutatakse välja konkursside Parim Talu ja Parim Talutoit 2018 võitjad.

Osalemine on kõigile tasuta.

21.–26. augustini liigub ümber Eesti talutoidu karavan. Kaheksas peatuskohas toimub talutoidu laat ja osades kohtades ka õhtusöök, kuhu on vaja eelnevalt registreeruda.

Osalemine on kõigile tasuta (v.a õhtusöök).

Täpsem info www.taluliit.ee

䨀伀䠀䄀一一䔀匀㏶刀伀一䐀䄀匀⸀䔀䔀 圀圀圀⸀刀伀一䐀䄀匀⸀䔀䔀 ⬀ ㌀㜀㈀ 㔀 㜀 㐀㔀㈀㜀 吀椀椀最椀 ㄀㘀Ⰰ 䬀攀栀琀渀愀 刀愀瀀氀愀 洀愀愀欀漀渀搀Ⰰ 㜀㤀 ㄀Ⰰ 䔀猀琀漀渀椀愀