Põllumehe Teataja, juuli 2019

nr 28 juuli 2019

EES T I PÕL LUMA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

Automaatne söötmine

Automaatne söötmine on teie jaoks valmis www.lely.com

6 PILVETEHNOLOOGIA

InTouch

e)

REAALAJAS

SÖÖTMISE HALDUSE TARKVARA

KEENAN InTouch VÕIMALDAB REAALAJAS SAADA INFORMATSIOONI KA DISTANTSILT: • Mikseri laadimisest, segamisest kuni etteandmiseni, kõrvalekalletest võrreldes ratsioonis ette nähtuga • Söödaratsiooni maksumusest/söötmispäeva maksumusest looma kohta, erinevates söötmisgruppides • Söödakomponentide kulust erinevatele gruppidele päevade/kuude lõikes nii kogustes kui rahaliselt • Söödaväärindusest erinevates gruppides

• Päevatoodangu analüüs • Söödakulu/lao arvestus • Ratsioonide muudatused saab teha distantsilt, saates need interneti kaudu mikserisse paigaldatud InTouch süsteemi.

• Igapäevane söötmise ajalugu salvestatakse • Olemas eestikeelne tugi ja söötmisalane nõustamine

Alltech Eesti OÜ Pilleriin Puskar ppuskar@alltech.com Tel 505 2846

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu: Timo Anis soovitab keskkonna päästmiseks tegutsema hakata Persoon: 1200 mesilastaruga majandav Mart Kullamaa

4 6–9

Sinise kütuse kasutamise reeglid muutuvad, aga mitte kohe

10–13

Maaeluminister Mart Järvik tahab elu maale tagasi tuua

14–16

Suurimad tegijad saabuvad sügisel EPA-le Galerii: avatud toidutööstuste nädal

17 18–19

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets.

Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Maaparandusühistud peavad kiiresti muudatusi tegema

22–25

Eesti metsaomaniku portree aastail 2009 ja 2019

26–27

Kooreürask ründab Eesti metsi ja parke

28–29

Ajakirja järgmine number ilmub augustis 2019.

Piimatootjad saavad omavahel tegevuse tulemusi võrrelda

30–33

www.pollumeheteataja.ee

Integreeritud taimekaitse piirab kahjustajate levikut

34

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Millise Maa jätame järeltulijatele?

P

laneet Maa ja selle elukeskkond ei ole kummist. Kasvul on piirid, mis ühel hetkel survele vastu ei pea. Igapäevaseks elutegevuseks vajame eelkõige õhku, vett ja toitu. Seejärel tulevad kõik muud vajadused, sealhulgas tarbimine koos oma plusside ja miinustega.

Elutegevuseks kasutame piiratud loodusressursse. Kas see kõik tuleb millegi arvelt ja on tulevikku silmas pidades jätkusuutlik? Kas meie lastel ja järeltulevatel põlvkondadel on ka 50, 100 või 200 aasta pärast planeedil Maa hea ja puhas keskkond? Kas me praegu tarbides oleme piisavalt teadlikud ja oma valikutes vastutustundlikud?

Osad nälgivad, osad viskavad toitu minema Tootmine ja tarbimine kasvavad jõudsalt, sealhulgas ka toiduvaldkonnas. On riike, kus inimesed ei saa kõhtu täis süüa, ja on riike, kus toidu raiskamine on massiline. Kusagil on käärid, küsimus on, kas suudame raiskamist piirata ja muutuda efektiivsemaks või mitte?

Kas dirigendikepp suuna näitamiseks on ainult suurriikidel või on iga riigi panus oluline? Kuna toidupuudus puudutab ka meie endi inimesi, siis kas primaarne ei oleks mitte sellega tegelemine? Kaasame, kaardistame ja pakume välja ideid.

Nädalamenüü, toidunimekirjad ja teadlikud ostuharjumused peaksid olukorda parandama. Kindlasti ei juhtu see üleöö, kuid näpuga probleemile näitamine võiks seda teemat inimeste jaoks esile tõsta.

Ehk aitaks see nn emotsioonioste ja igapäevast poes käimist vähendada.

Lisaks tooksin välja ühe tähtsa aspekti: inimeste enesega rahulolu loob aluse stabiilseks eluks, kus valitseb harmoonia. See võimaldab

4

TIMO ANIS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNA JA METSANDUSE NÕUNIK

Kui me 1980. aastate lõpul lõime rusikatega vastu rinda ja ütlesime, et oleme nõus kartulikoori sööma, siis praegu oma tarbimisharjumuste muutmine ei tohiks kellelgi tükki küljest võtta. inimesel elada paremat elu. Ideaalis loob see ka eeldused eluviiside ja käitumisharjumuste läbimõtlemiseks, mille tagajärjel tekivad teadlikud ja elukeskkonda säästvad tarbimis-, liikumis- ja käitumisharjumused.

Väikesed sammud viivad suurte muutusteni Saame väikeste sammude ja valikutega muuta meie ümber toimuvat. Võime viia taara automaatidesse taaskasutuseks. Veel parem, kui suudame taara kogust vähendada, tarvitades korduvkasutatavaid anumaid. Poes käies ei ole vaja panna kõiki puu- ja juurvilju eraldi kotikestesse ja poest lahkudes ei ole vaja iga kord osta uut kilekotti, vaid kaubad võib panna taaskasutatavasse poekotti. Kui me 1980. aastate lõpul lõime rusikatega vastu rinda ja ütlesime, et ole-

me nõus kartulikoori sööma, siis praegu oma tarbimisharjumuste muutmine ei tohiks kellelgi tükki küljest võtta. Vähem loosungeid ja rohkem tegusid!

Ikka ja jälle kuulen ma hädaldamist prügi sorteerimise kohta.

Kurdetakse, et kodudes pole erinevate prügikastide jaoks piisavalt ruumi ja lihtsam on maksta prügifirmale rohkem, et nemad sorteerimise meie eest ära teeks. Kui aga tahame, et meie lapsed sorteeriksid prügi paremini kui meie ja üha suurem osa jäätmetest utiliseeritaks ette nähtud viisil, peame ise näitama head eeskuju. See ei tule üleöö, aga suured muutused saavad alguse väikestest asjadest.

Tuleb mugavustsoonist välja tulla ja astuda samme selleks, et loodusja elukeskkond säiliks. Mis kasu on ideaalidest ja unistustest, kui unistusi täita ei saa, sest elu saab sel planeedil lihtsalt otsa.

Muutused sünnivad igaühe tegudest Paadunud optimistina usun, et praegu on meil veel lootust ning tulevik ei pruugi olla tumedates toonides. Kuid korraga ja kiiresti masse ei liiguta, seepärast iga inimene loeb. Pane telefon käest, mine õue ja hinga sisse sõõm värsket õhku. Ole õnnelik, et Sina ei pea kandma suu ees maski, sest õhk on liialt reostunud. Ära viska prügi maha, sorteeri seda ja anna võimalus taaskasutuseks. Löö kaasa kogukonna elukvaliteedi parandamises ja pane käsi külge seal, kus Sinu abi või nõu vajatakse.

Muutused ei sünni passiivsusest, muutused sünnivad tegudega.

Praegu vajame julget pealehakkamist ja tegutsemist rohkem kui kunagi varem. Ikka selleks, et ka järeltulevad põlved saaksid planeedil Maa elada.

Eesti põllumajanduse aastanäitus 2019 EPA 2019 toob kaheks päevaks Tartusse kokku Eesti põllumajandussektori tipptegijad.

31.10 – 01.11 2019 TARTU • EESTI RAHVA MUUSEUM

Lisainfo ja registreerimine: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

tel: 600 9334 e-post:epa@epkk.ee

epamess.ee

PERSOON

Mart Kullamaa oli enne mesindusettevõtjaks hakkamist kümmekond aastat hobimesinik. Ta usub, et teistega koos tegutsemine viib palju paremate tulemusteni, kui üksinda pusimine. Fotod: Julia-Maria Linna

Mesindus – töö koos nõelapistetega Mart Kullamaa alustas mesindusega väikese poisina ja juhuse tahtel nelja taruga. Nüüd on temast saanud üks Eesti suuremaid mesindusettevõtjaid.

6

Oma baasi kogunevad Muhe Mesi mesinikud hommikuti tööle, kuid enamasti selleks, et kohe tarugrup­ pide juurde laiali sõita.

Ettevõttes on kuus töötajat, kellest neli on Olustveres omandatud mesindusharidusega.

VIVIKA VESKI AJAKIRJANIK

Juuni keskpaiku on osaühingus Muhe Mesi selle aasta esimene meevõtupäev. Kevadkorje oli edukas. Meevurr ootab baasis esimesi kärgi. Maja, mida Muheda Mee ettevõtjad baasiks kutsuvad, asub Väike-Maarja külje all Ebavere külas kunagises kolhoosikeskuses.

Seal on logistika- ja vurritamiskeskus ning laoruumid. Sinna kolis Muhe Mesi seitse aastat tagasi.

Baasi ees puude all sumiseb mõnikümmend väheldast mesilastaru. Tootmises kasutatakse korpustarusid, millele mesilaspere kasvades lisatakse peale korpusi, nii et lõpuks võib torn kasvada kahemeetriseks. Aga baasiesised ta-

rud on madalad. „Siin on meil nagu lasteaed, väiksed tarud,” selgitab ettevõtte juht Mart Kullamaa. „Need on idupered – sellel aastal tehtud noored pered. Meesaaki me neilt tänavu ei oota, vaid seda, et nad areneksid sügiseks normaalsuurusesse ja oleksid järgmisel aastal põhiperede hulgas. Siis viime nad laiali.” Ülejäänud 50 tarugruppi paiknevad ümber Väike-Maarja. Kokku on neil umbes 1200 taru, millest umbes 400 on mahedad. Muhe Mesi on koondanud enda alla kolm mesindusettevõtet, kelle ühine eesmärk on võimalikult efektiivselt mett toota. Muhe Mesi tegeleb mesindusega koos ettevõtetega Iktos OÜ, Aimus OÜ ja mahemett tootva Ehe Mesi OÜ-ga.

Mesilased postipakis Kullamaa võtab meid kaasa tiirule, mida nad kutsuvad läänetiiruks. Esmalt aga teeme põike Väike-Maarja pakiautomaatide juurde. „Seda sellepärast, et mesilased ei peaks väga pikalt seal olema,“ selgitab Kullamaa. Kas me kuulsime õigesti? Mesilased postipakis? Tuleb välja, et nii ongi. Kullamaa võtab pakikapist välja paksu ümbriku. Ja sealt omakorda karbi, kust kostab vaikne krabin ja sumin. Plastkarp on jagatud lahtriteks, kus igaühes on umbes kuus mesilast, kelle seast ühel, teistest veidi suuremal, on selja peal roheline täpp. Täpiga on mesilasemad, noored tõuemad. Teised on saatjamesilased, kes ema eest hoolitsevad ja teda söödavad. Mesilasema ise ei söö. Pakk tuli Tartumaalt, Tõumesila osaühingust. Mesilased paistavad pärast pakireisi igati heas tujus olevat.

Meie ettevõetav ring hõlmab nii tava- kui ka mahegruppe. Mahedale meele on rida erinõudeid, millest olulisim on korjemaa oma.

Mahemesila ei või asuda piirkonnas, kus töödeldakse põlde tavapäraste taimekaitsevahenditega. Ehe Mesi viib oma mahetarud sügavale metsa sisse.

Lisaks tuleb mahemesinduses kasutada talvesöödaks mahesuhkrut ning tarud ei tohi olla sünteetilisest materjalist. „Seetõttu oleme hakanud kõikides oma mesilates, ka tavamesilates, kasutama puitkorpusi. 95% on puidust,” räägib Kullamaa.

Kullamaa tunnistab, et talle meeldivad puittarud rohkem. Ta tegeles Eesti Rohelises Liikumises

7

PERSOON keskkonnakaitsega ja kinnitab, et puittarud on ökoloogilisemad. Samuti on puidu pind karedam, mistõttu jääb selle külge rohkem taruvaiku kui penoplasttarus. Piisav taruvaiguvaru hoiab mesilaste tervise korras.

Jõuame vana siloaugu juurde sisse seatud tarugrupi juurde. „See on üks koht, kuhu me viime tugevamad idupered. Me ei taha, et baasi juures, kus meil vurritamiskeskus on, neid liiga palju oleks.

Kui sügisel on korjevaene aeg, siis nad hakkavad kärjelattu sisse tungima,” räägib Kullamaa.

Ideaalis peab tarude asukoht vastama väga paljudele tingimustele. Eelkõige tuleb lähtuda korjemaast. „Söödabaas peab olema rikkalik, see on mesilaste tervise aspektist tähtis,” selgitab Kullamaa.

Kohta hindavad nad kõigepealt kaardi järgi, et jälgida loodusliku ja kultuurmaa tasakaalu. Metsas võiks omakorda olla raiesmikke, kus on rikkalikum korje. Lisaks võiks koht olla tuule eest varjatud ja päikesele avatud.

Konkreetse koha suhtes sai Kullamaa kaubale põllumehega – maaomaniku nõusolek on oluline. See on ühe tunnustatud Eesti piimatootja JK Otsa Talu vana siloauk.

Tegus konstruktiivne ühing Kullamaa räägib, et parasjagu on korjepaus, kuid nädala jooksul peaks algama peakorje – siis, kui põdrakanep õitsema hakkab. Põdrakanep on Lääne-Virumaal üks peamisi korjetaimi. Samas LõunaEestis sellel erilist tähtsust ei pidanud olema. Seda on kinnitanud Lõuna-Eesti mesinik, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mesindusõpetaja Jaanus Tull, keda Mart Kullamaa nimetab üheks oma mentoritest.

Kullamaa kinnitab, et Eesti suuremad mesinikud saavad omavahel hästi läbi ning pigem toetavad üks-

8

1200

mesilastaru on praegu OÜ-l Muhe Mesi. Neist umbes 400 on mahedad. teist kui konkureerivad. Neil on head koostööd tegev Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, mille asutas Jaanus Tull, praegu on Mart Kullamaa selle esimees. „Meil on konstruktiivne suhe nii põllumeestega kui ka ametkondadega,” ütleb ta.

Põlluviljadest on tavamesinduse jaoks oluline meetaim raps, nii tali- kui ka suviraps. „See on rumal ja mesinikud on ise endale jalga lasknud, et on hakatud rapsimett maha tegema. Tegelikult on rapsimesi väga kõrgelt hinnatud, mõnusa kreemja struktuuri ja peene kristalliga ning annab ka väga suure osa Eesti mee bilansist,” ütleb Kullamaa. „Loomulikult on sellega kaasnenud ka probleeme, kui räägime taimekaitsevahendite väärkasutamisest, aga neid jääb üha vähemaks ja need on lahendatavad.”

Ta arutleb põllumajanduse üle, kirjeldades seda kui ühiskondlikku tellimust tänapäeva toetuste kontekstis – põldu peetakse nii, nagu ühiskond seda tellib. „Kui on probleem, milliseid taimekaitsevahendeid kasutatakse või kuidas, siis on võimalik tellimust muuta.

Aga initsiatiiv ei pea tulema põllumeestelt. Siis lepitakse põllumajandusametis ja ministeeriumis huvigruppidega kokku, aga esmajärjekorras traktorite ette viskuda pole mõtet.”

Karud, nugised, hiired Suundume metsa, mahegruppide juurde. Esimene metsagrupp asub vana pumbamaja juures. Kullamaa räägib, et seal suri mitmel aastal järjest talvel palju mesi-

lasperesid, sest keegi varastas söödaraame. Lõpuks sai ta aga aru, et pumbamajas elas talviti kodutu inimene. „Siis ma enam nii pahane ei olnud, ju tal oli mingil hetkel neid kaloreid väga vaja.”

Metsagruppide puhul on eriti oluline, et tarud oleksid elektrikarjusega ümbritsetud, see kaitseb neid karude eest, kelle arvukus on ülisuur. Praegu tegutseb kutseliste mesinike ühing selle nimel, et ennetusmeetmed oleksid suuremal määral kompenseeritud kui karuründest põhjustatud kahjud. Karust suuremakski nuhtluseks on aga nugised, kes pole ka looduskaitse all ja kelle põhjustatud kahju seetõttu ei kompenseerita.

Hiiredki kipuvad talviti tarudesse sisse pugema, otsides sooja ja süüa. Talvel on mesilased külma tõttu kanged ega ründa. Hiir poeb talvel lennuavast sisse, sööb ennast paksuks ega mahu enam välja. Kui siis mesinik varakevadel tarukatust kergitab, hüppab sealt välja paks hiir. Aga kui taru küllalt vara lahti ei tee, siis lõppeb asi hiire jaoks kehvasti, sest mesilased muutuvad kevadel jälle aktiivseks.

Kuigi hiired on väikesed, häirivad nad tarru pugedes siiski mesilaste elurütmi.

Sõidame läbi veel mitu metsagruppi ja jõuame siis jälle põllumajandusmaastikul paikneva tavagrupi juurde. See asub varemete vahel, heas tuulevaikses kohas.

Kullamaa ütleb, et see on üks tugevamaid gruppe, kust tuleb kakskolm tonni mett. Ta kergitab tarukatust ja tõdeb, et korpused ongi mett täis.

Kullamaa räägib, et tänavune kevad on olnud erakordselt saagikas. Aprilli esimeses pooles oli soojalaine, mis aitas kaasa perede arengule, kuid jätkus ka jahedust, mis loodust tagasi hoidis. Tänavu kevadel oli erakordselt rikkalik pajukorje, samuti olid head võilill ja taliraps.

Pühendunud professionaal HARRO RANNAMETS

M

SUURIMA MAHEMESILA EHE MESI OÜ JUHT

Mesinik rõõmustab, kui tarus on kärjed mett täis.

Turg ja aus konkurents

T

änavu hakkasid mesinikud esimest korda saama mesilasperede toetust, mis on põhimõtteliselt otsetoetus. „Kutseliste mesinike seisukohast on see aga nagu ilma igasuguste tingimusteta rahakülv,” tõdeb Mart Kullamaa. „Võiks olla seotud toodangu või deklareeritud tulu näitajatega, muidu on nagu sotsiaaltoetuse moodi meede,” arutleb pikaajalise mesilaste pidamise kogemusega Kullamaa. „Olen siiski kergelt optimistlik, et lisaraha mõjub sektorile hästi,” lisab ta.

Suurim probleem Eesti mesinduses on Kullamaa hinnangul turg ja aus konkurents. Sisse tuleb palju odavat importmett, kõige rohkem Ukrainast, mida peaaegu ei kontrollita. „Viimased viis aastat on tehtud tööd, et midagi muutuks, ja tunneli lõpus valgus paistab,” ütleb Kullamaa. „Sellised meie päevad välja näevad, et hommikul tuleme baasi tööle, aga tööd teeme looduses,” ütleb Kullamaa baasi tagasi jõudes. Ta räägib, et mõnikord põllumehed ütlevad, et mis teil viga, mesilased teevad ju töö ära, aga tegelikult on mesindus füüsiliselt ränkraske töö. Näiteks peab kuuma käes 25-kiloseid kaste ja tarude korpusi pea kohale tõstma – ning seda sadade kaupa. Päikesepistet tuleb ikka aeg-ajalt ette. Ja nõelata võib saada iga päev.

Kuid ometi kinnitab varasema kontoritöö kogemusega Mart Kullamaa, et mesiniku töö on hingeliselt väga rahuldustpakkuv.

art Kullamaa on pühendunud professionaal. Osaliselt tänu ehitusinseneriharidusele oskab ta väljakutsed lahti harutada väiksemateks juppideks ning leida praktilisi ja ratsionaalseid lahendusi. Ta on avatud uutele mõtetele ja katsetustele. Nii ettevõtja kui ka mesinikuna on kaasav – julgustab uut generatsiooni mesinikke tegema esimesi samme, kuid samas realistina annab mõista, et põllumehena võid omalt poolt kõik justkui õigesti teha, kuid aja möödudes tingimused muutuvad ning tehtud otsused ei pruugi tagantjärgi kõige paremad olla. Ning see on paratamatu, et siis peab ootama taas aasta, et jälle samalaadse otsuse ees olla – aga siis juba targemana.

Paistab silma, et Mart soovib ümbritseda end inimestega, kes ei karda mõelda suurelt ja kellel on ambitsiooni ning pealehakkamist. Ettevõtjana on ta nõus loobuma teatud hüvedest või siis neid teistega jagama, kui näeb, et see on ettevõtte kiiremaks arenguks vajalik.

Rapsimesi on väga kõrgelt hinnatud, mõnusa kreemja struktuuri ja peene kristalliga ning annab ka väga suure osa Eesti mee bilansist.

KĂœTUS

Sinise kĂźtuse

kasutamisele tulevad uued piirangud 10

Teraviljakasvataja Kalle Kits ei poolda sinise kütuse ostmisel soodustuse tagantjärele välja maksmist.

Foto: Scanpix

Põllumajanduses paarkümmend aastat kasutusel olnud erimärgistatud diislikütuse (EDK) ehk nn sinise kütuse kasutuskord läheb muutmisele.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Juba mõne nädala pärast peavad maaeluministeeriumil valmis olema muudatusettepanekud. Põllumeeste ellu jõuavad need aga alles aasta-paari pärast, sest muudatuste jõustumine võtab aega.

Näitad tanklas isikut tõendavat dokumenti ja ütled, et tahad tankida erimärgistatud diislikütust, mis läheb kodus ootavasse traktorisse, millega põllumaad harid. Tankla müüja jaoks on kõik JOKK, kuna seadusega nõutud isikutuvastus on tehtud ja saadud ka kinnitus, et EDK läheb kasutusse põllumajanduses kasutatavas masinas. Lased anumad diislikütust täis ja sõidad minema. Kodus kallad kütuse ümber oma sõiduautosse ja rõõmustad, sest aktsiisisoodustuse tõttu on sinine kütus üle 30 sendi liitri kohta odavam tavalisest diislikütusest. Vahele jäämise võimalus on üsna väike. Selleks peaks maksuja tolliamet (MTA) sinu autost võtma kütuseproovi või registreeritud kütuseostjate nimekirjast just sinu välja valima ja tulema kontrollima, kus sa tegelikult EDK-d kasutasid.

Maksu- ja tolliamet tõi välja, et kui eelmisel aastal lubati tarbimisse 83 miljonit liitrit „sinist“, siis sellest 13,2 miljonit võidi väärkasutada. Hinnanguliselt tekkis riigile kahju umbes 4,7 miljonit eurot. Sama suur oli kahju ka ülemöödunud aastal ning tänavu jaanuarist maini on väärkasutusest tingitud kahju suuruseks hinnatud 1,3 miljonit eurot.

Muudatusi soovivad kõik, aga milliseid?

Petturitele on EDK soodusaktsiis piisav motivatsioon, et tegutseda. Põllumehed aga nendivad, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on meil põllumeestele pakutav aktsiisisoodustus nadi. Kui aga võita tagasi praegu väärkasutusse kaotatav 4,7 miljonit eurot, siis oleks selle rahaga võimalik soodustust tublisti suurendada. Seega

on põllumeeste arvates vaja praegust EDK kasutuskorda muuta.

Maksuamet on sellega nõus.

Kuid neid ei sütita niivõrd soov võita riigituludesse 4,7 miljonit eurot. Neid köidab hoopis võimalus vähendada praeguse süsteemiga kaasnevat halduskoormust. MTA maksuauditi üksuse juht Raili Roosimaa möönis, et arvestades järelevalvele kuluvat ressurssi ning võrreldes seda maksukahju vähenemisega, tuleb laiemalt kaaluda, milliseid meetodeid on tarvis eriotstarbelise diislikütuse väärkasutuse vältimiseks. See vastus on aga öeldud läbi lillede, sest MTA on meedias varem teatanud, et kui reeglid ei muutu, pole neil mõtet ka järelevalvet tugevdada – liiga palju kulub praegu ressurssi aktsiisipetturite tuvastamiseks. MTA on oma ettepanekud maaeluministeeriumile edastanud.

Maaeluministeerium ongi kolmas osapool, kes huvitatud EDK kasutuskorra ülevaatamisest. Teema on oluline ka valitsusliidule ja seetõttu on valitsuse tegevusprogrammis kirjas punkt „Vaatame üle erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud“. Täitmise eest vastutab maaeluministeerium ja esimene tähtaeg on juba juulis. „Oluline on leida sektori huve arvestades senisest paremad lahendused, mis vähendaksid nii väärkasutuse riski kui ka kõigi osaliste halduskoormust,“ tahtis maaeluminister Mart Järvik leida kõigile sobivat lahendust. Ta kinnitas, et arutelude käigus on olnud laual mitmed võimalused väärkasutamise vähendamiseks: jätkamine automaatse aktsiisisoodustusega, ostjate ringi täpsem fikseerimine, aktsiisivahe tagastamine limiitide alusel, kaaludes sealjuures diislikütuse värvimise lõpetamist. Järvik lisas, et kui praegune vedelkütuse erimärgistamise seadus võimaldab EDK-d tarbida põllumajanduses kasutatavas ma11

KÜTUS sinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks, siis niimoodi peab jääma ka võimalike muudatuste järel. Samas on eesmärk, et soodustust saaksid kasutada üksnes need, kellel on selleks seadusest tulenev õigus.

Petmise vähendamine annaks ausatele suurema soodustuse Juustutootja Andre Farm perenaine Erika Pääbus ütles, et neil on aastane kulu eridiislile suurusjärgus 35 000 eurot. „Meie jaoks on see oluline ja suur kulu,“ nentis ta.

Suurem osa sellest summast kulutatakse põllutööde ja söödavarumise perioodil. Talvel kulub umbes 1000 eurot kuus traktorile, mis veab söödamiksrit. Nii suure kulu juures tekib Pääbusel küsimus, miks paistab Eesti silma väga kõrge aktsiisiga eridiislile võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega? Ta arutles, et ehk saaks eridiisli aktsiisi vähendada, kui maksta põllumehele aktsiisivahe tagasi loom- või hektariühiku põhiselt.

EL-i reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri kohta. Eestis on erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta. See määr on EL-i nõutud miinimumtasemest üle kuue korra kõrgem.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) mainis maaeluministrile saadetud kirjas, et nii kõrge aktsiisimäär paneb meie tootjad teiste riikide konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Kuid lahendus olekski kätte saada praegu väärkasutamise tõttu kaotsi minevad ligi viis miljonit eurot ja kasutada seda raha EDK aktsiisi langetamiseks. EPKK arvutuste kohaselt õnnestuks sellega EDK aktsiisimäär viia praeguselt 133 eurolt 73 eurole 1000 liitri kohta.

Hektari- ja loomühiku põhiste limiitide kehtestamisega EPKK

12

133

eurot 1000 liitri kohta on Eestis erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär. See määr on EL-i nõutud miinimumtasemest üle kuue korra kõrgem. nõus ei ole. Limiite on keeruline määrata ja ei suudetaks arvestada erinevate ettevõtete eripärade ja muutuvate oludega. EPPK toob oma kirjas näite, et aastate lõikes võib sademete hulk olla väga erinev ja seetõttu kõigub suurel määral kütuse vajadus vilja kuivatamisel. EPKK-le pole meeltmööda ka mõte aktsiisivahe tagantjärele kompenseerimisest, sest see suurendaks ettevõtete likviidsusprobleeme.

Tagantjärele kompenseerimine pole hea valik Teraviljakasvatusega tegelevas Mudasilla talus on sinise kütuse tarbimine aastati erinev. Kuna teraviljakuivati töötab sinise kütusega, siis on peremees Kalle Kitse väitel oluliseks muutujaks just kuivati töökoormus – aastati erineb ju saagikus ja ka vilja koristusniiskus. Kitse sõnul jääb keskmine kütusekulu teraviljade, rapsi ja kaunviljade puhul suurusjärku 80 liitrit hektari kohta. Rohumaade hooldamisel on kütusekulu 10 liitrit hektari kohta. Sellise tarbimise korral on aktsiisisoodustuselt saadav aastane kokkuhoid suurusjärgus 10 000–12 000 eurot. Aktsiisivahe tagantjärele kompenseerimine tähendaks, et rahavoogudesse tuleb arvestada lisavahendeid. Kitse ütlusel on sealjuures oluline, kui tihti hakatakse enamtasutud aktsiisi tagastama – igakuiselt või kvartaalselt. Kuna kütust tarbitakse pea-

miselt viiel kuul aastas, siis arvutas Kits, et igakuiste tagasimaksete korral oleks Mudasilla talul praeguse tarbimise juures vaja 3000 eurot lisaraha. Hiljem saaks kütust osta laekuvast toetusrahast.

Kits ütles, et praegune süsteem on mugav ja toimib põllumehe jaoks hästi. „Milleks lõhkuda toimiv mudel? Pigem moderniseerida vana süsteemi,“ leidis Kits. Ta tõi ühe võimalusena välja EDK kasutajate ringi piiramise, sest pindalatoetuste ja muude toetuste taotlejate näol on andmebaas selleks olemas. „Ma ei tea, kui suured on riigi kulud sinise kütuse tarbimise haldamiseks, aga see oleks kindlasti parem lahendus, kui hakata kvootide alusel kütust jagama,“ pakkus Kits.

Sama meelt on ka EPKK, kes leidis, et EDK kasutamiseks tuleb luua õigustatud isikute nimekiri, mis tekib taotluste alusel ning soodusaktsiisiga EDK kasutamise näol riigiabi andmist jätkatakse ainult juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

MTA ei soovinud oma ettepanekuid eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamise vähendamiseks avaldada. Ametist öeldi, et ettepanekud on maaeluministeeriumi veetavale töögrupile esitatud, kuid oleks ennatlik neid laiemalt jagada, kui arutelu on alles pooleli. Ka maaeluministeerium jättis täpsustamata, kuhu suunas arutelud kalduvad.

Kuid kaua ei ole enam oodata, sest 25. juuliks peab ministeerium esitama analüüsi ja ettepanekud erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks. Põllumehe jaoks aga ei muutu niipea midagi.

Sobivate lahenduste leidmiseks tuleb koostada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ja valmistada ette vajalikud eelnõud. Kokku tähendab see, et põllumehe jaoks võtab muudatuste jõustumine aastapaari jagu aega.

Hea teada Erimärgistatud diislikütuse kasutamine Eestis Erimärgistatud diislikütuse kasutamine sai Eestis alguse ligi 20 aastat tagasi. 2000. aastal võeti riigikogus vastu kütuseaktsiisi seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus, mis nägi ette diislikütuse värvimise.

Ajalooliselt on Eestis erinevatel aegadel lubatud kasutada erimärgistatud kütuseid soojuse- ja elektrienergia tootmiseks, paiksetes mootorites, kaevandustes, metsanduses, kalanduses, põllumajanduses, ehitusel ja raudteevedudel.

Aegamisi on EDK kasutusalasid piiratud. Praegu on EDK kasutamise õigus põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, põllumajanduses kasutatavas kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks ning kutselisel kalapüügil.

Metsandus soovib tagasi sinise kütuse kasutajate ringi

K

eskühistu Eramets juhatuse liige Priit Jõeäär leidis, et erimärgistatud diislikütuse (EDK) väärkasutuse ohjeldamisega kokkuhoitava 4,7 miljoni euroga võiks EDK kasutust laiendada metsatöödele. Paraku ei ole praegu lootust, et soov täituks.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ütles, et kunagi oli ka metsanduses võimalik kasutada aktsiisivaba kütust. See võimalus kaotati aga ära, kuna poliitiliselt võeti eesmärgiks aktsiisivabastus tervikuna kaotada. „Paraku kaotati aktsiisivabastus ainult metsanduses ja põllumajanduses jäi see kehtima,“ nendib Välja. Tema arvates ei ole sisulist

põhjust eristada metsamasinaid ja põllumasinaid – mõlemad tegelevad samasisulise tööga ja ei liigu avalikel teedel.

Henrik Välja kinnitusel soovivad metsandusettevõtted kindlasti eriotstarbelise kütuse kasutamise õigust, kuna konkureerivates riikides sarnased süsteemid toimivad ning see halvendab meie konkurentsipositsiooni. Samas ei ole liit selle teemaga enam aktiivselt tegelenud.

Ka praegu ei ole metsandusettevõtetel põhjust positiivseid muutusi loota, sest maaeluministeeriumist öeldi, et neil ei ole infot metsameeste soovide kohta eriotstarbelist diislikütust kasutada.

I N T E R VJ U U

MART JÄRVIK:

Elu tuleb maale tagasi tuua Maaeluminister Mart Järviku eesmärk on elu maale tagasi tuua. Selleks peab soodustama maaettevõtlust ning üks võimalustest on maksuerisused. Laual on ka mõte, et riik võiks anda maalekolimise huvilistele väikese talumaa koos metsaga. Intervjuu aprilli lõpus maaeluministriks saanud Mart Järvikuga on tehtud juuni keskel.

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Teie elulookirjelduses on mainitud, et olete alates 1991. aastast Rassi talu peremees. Millega Rassi talus tegeletakse ja kui palju olete talu tegemistega seotud?

See on mu isa talu, kes sai Vabadussõjas käimise eest maad ning ehitas sinna talu. Minu valisid 1990. aastate alguses teised õed-vennad välja, et hakkaksin talu üleval hoidma. Kasvatasin teravilja ja juurvilja – näiteks porgandit, kartulit, varajast kapsast.

Tegutsesin aktiivselt kuni 2002. aastani, mil tuli ootamatult vallavanema (aastatel 2002–2017 oli Mart Järvik Järvakandi vallavanem – toim) ametisse minna ja talutootmise jaoks polnud enam aega. Praegu tootmist ei toimu, küll aga tegelen metsaga.

Millised on Teie eesmärgid maaeluministrina?

Praegu on hing täis tahtmist midagi maaelu jaoks ära teha. Tahaks maale elu tagasi tuua. Väljaränne maalt on kogu riigi probleem: kui

14

Maaeluminister Mart Järvik. Foto: ÄP/Liis Treimann

rahvas koondub linnadesse, siis sünnib vähem lapsi (sest maal sünnib tavaliselt rohkem lapsi), seejärel pannakse koolid kinni ja tekib katkematu sündmuste jada.

Arvan, et kui 1990. aastate alguses oleks maaelule rohkem tähelepanu pööratud ja teatud meetmeid rakendatud, näiteks kaitsetollid tootvale erasektorile, ei oleks maaelu nii teisejärguline. Mäletan, et kui ma kevadel viljaseemne maha külvasin, oli vilja hind päris normaalne ja tundus, et sügisel võib salve pannes ka midagi teenida.

Aga sügiseks oli hind välismaalt sisse tulnud doteeritud vilja tõttu üle poole võrra langenud. Nii need väiketalud kadusidki, suured tegijad ostsid maid kokku. Tahan, et maa ei läheks suurtalunike kätte, väiketalud võiks leida oma arengus uut hoogu.

Riigil võiks olla maaressurssi, et oleks võimalik soovijatele anda väike talumaa koos metsaga, et nad saaksid pidada näiteks aiandustalu, marju kasvatada – sellega on kõige lihtsam tegelema hakata.

Riik saaks inimestele luua tingimused maale kolimiseks. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu oleks vaja vastavad programmid käima panna. Oleme lubanud, et võiks luua Tagasirände Agentuuri, kes koondaks infot välismaalt tagasitulijate kohta ja annaks ka infot, kuhu oleks võimalik saada maatükk. Praegu on see mõte natuke toores, aga me võiks väiketalukohti välja pakkuma hakata. Näiteks kui saad 20–25 hektarit põldu ja 100 hektarit metsa, oleks võimalik ära elamiseks ühte teise arvelt kompenseerida.

Keskerakond pakkus kunagi välja maksuerisused ääremaade ettevõtjatele – kas selle mõttega võiks edasi minna? Üks teema on kindlasti maksuerisused, seda on mitmed riigid kasutanud. Näiteks käibemak-

Püüan koos oma ametnike armeega kontrolli all hoida, et meie toetusmahud rahaliselt ei kukuks ja protsendiliselt tõuseks.

Eesmärk on, et meie normid ei oleks karmimad kui mujal Euroopa Liidus (EL) ja seepärast tühistasime heksli kokkukogumise nõude – EL-is nõutakse niitmist, aga mitte koristamist. Samuti tekitasime PRIA-le täiendava kontrollimise vajaduse.

su alandamisega põllumajandussaadustele, et oleks soodsam toota ja müüa, ka võib teha tööjõu- või muude maksude erisusi. See tuleb koalitsioonis kokku leppida. Maaelu ja maaettevõtluse turgutamine turgutab kogu Eesti majandust.

Kogu maaettevõtlus peab olema soodustatud ehk maksuerisustega kaetud. Kuid vastava programmi kokkupanek võtab aega.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda heidab ette, et see otsus on põllumeeste seisukohast halb, kuna tingimused muutuvad keset käimasolevat programmperioodi.

See otsus ei sunni ju kedagi midagi tegema, mitte midagi pole taotleja jaoks muutunud: võib-olla paljud need, kes jätsid taotluse (pindalatoetuse saamiseks – toim) esitamata, sest koristamise nõue tundus ebaotstarbekas, esitavad nüüd taotluse.

Millised on kõige tähtsamad teemad, millega sel suvel tegelete?

Praegu on mitu teemat korraga laual. Üks murekoht on sinine kütus, millelt lõikavad kasu päris mitmed maal mitteelavad põllumehed. Sinise kütusega tangitakse autosid Tallinna kesklinnas, aga see ei ole ju kuidagi seotud põllumehe toetamisega.

Paljude maainimeste nõuandel sai lauale võtta ka heksli koristamise nõude tühistamise. Praegu on küll osadelt maainimestelt vastukaja, et see soodustab põllumajandusmaade rendi vähenemist. Kui heksli ärakoristamine on pindalatoetuse saamisel eelduseks, oleks mõistlik koristada see heinana ning loomasöödana kasutusele võtta.

Miks ta on üldse probleemiks kujunenud? Kui sõita näiteks mööda Peterburi teed Narva poole, on näha kiletatud heinarulle, mis on seal aastaid seisnud, nii et lepad kasvad neist läbi. See ongi kokku koristatud niide. Ja nii saab sellest ka keskkonnaprobleem.

Kas põllumehed võivad olla kindlad, et järgmise aasta riigieelarvesse leitakse 15,3 miljonit eurot top up’i maksmiseks?

Järgmise aasta top up on juba enne mind riigieelarvesse sisse kirjutatud. Sügisel kirjutatakse järgmise aasta eelarvet puudutavad numbrid täpsemaks. Kõik ootavad augustikuu majandusprognoosi, mille alusel numbreid täpsustama hakatakse. Seega ma ei julgegi enne sügist järgmise aasta eelarvest rääkida. Loodame, et majanduskasvu aeglustumine ei tule suur.

2021. aastal algab EL-i põllumajandustoetuste uus eelarveperiood ja praeguseks on teada, et toetused vähenevad. Samas on koalitsioonileppes kirjas, et riik peab põllumajandust soodustama. See võiks tähendada riigieelarvest raha juurdeandmist.

Maaeluministrina toetan juurdeandmist kindlasti. Kas toetused summaliselt vähenevad – ma pole selles kindel. Räägitakse võima15

I N T E R VJ U U lusest, et Europa Liidu suurte riikide toetuste arvelt peaks väiksemaid tasandama, aga see suurematele kindlasti ei meeldi. Püüan koos oma ametnike armeega kontrolli all hoida, et meie toetusmahud rahaliselt ei kukuks ja protsendiliselt tõuseks.

See on mulle selgeks saanud, et sajaprotsendiliselt võrdseks ei saa me Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollandiga vist kunagi.

Aga see, et olukord muutub kasvõi mõne protsendi võrra paremaks ehk meie pindalatoetused hektari kohta suurenevad, on küll eesmärk. Samuti II sammas (maaelu arenguks mõeldud investeeringutoetused – toim). Seisame otsetoetuste võrdsustamise eest ja maksame meie põllumeestele üleminekutoetusi ning jätkame tõuaretustoetuste maksmist. Tahaks loota, et oleme lõpuks rahul.

Koalitsioonileppes on öeldud: tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Kuidas seda teha plaanite, kui senised valitsused pole sellega hakkama saanud?

Kõik valitsused on suutnud olukorda järjest veidi parandada: see protsendi erinevus, mis oli 1990. aastatel toetuste maksmisel võrreldes suurte riikidega, on kogu aeg tasandunud. Omalt poolt teen kõik, et järgmine minister saaks öelda: eelmine on olukorda parandanud. Väike suure vastu ei saa, aga kui pidevalt teema laual hoida, siis vaikselt olukord väikeste jaoks paraneb.

Koalitsioonileppes lubatakse tagada Eesti isevarustatus põhitoiduainetega. Seoses sigade Aafrika katkuga on Eesti isevarusta-

tus sealihaga viimastel aastatel olnud veidi üle 70%. Kas sektorit on plaanis järele aidata, et isevarustatuse tase taas tõuseks?

Eelmise valitsuse ajal seakasvatusele täiendav raha leiti ja ka tänavu makstakse see välja. Täiendav toetus on aidanud seakasvatajatel kõige raskemad ajad üle elada. Tundub, et sealihatootmine on vaikses tõusus.

Kui vaadata teisi valdkondi, siis näiteks marjakasvatuse puhul oleks igasugused meetmed, et tootmine ja töötlemine hästi toimiks, väärt tegemist ja aitaks isevarustatust tõsta. Viljatootmine on meil üle isevarustatuse taseme, aga teravilja saaks näiteks piimakarjakasvatuse kaudu väärindada.

Meil on väljalüps lehma kohta väga suur ja tõuaretus ning investeeringud farmidesse on sellele kaasa aidanud.

MASINATE & SEADMETE KINDLUSTAMINE ON IIZI!

TRAKTOR Kas Sa teadsid, et traktori puhul on kahjujuhtumiks ka ümberminek ja rehvide purunemine?

Kindlustus alates 300 €

Kindlustus tagab kahju korral masina taastamise, et töö jätkuks esimesel võimalusel!

Hea hind ei taga oodatud kindlustushüvitist. Vaatame koos Sinu töömasina kindlustuse üle!

Küsi rohkem infot IIZI esindusest!

16660 | info@iizi.ee | www.iizi.ee/cpm

HAAGIS Kas Sa teadsid, et lisaks traktorile saab kindlustada ka selle haagiseid ja lisaseadmeid?

Kindlustus alates 70 €

KINDLUSTUS KAITSEB: Hooletuse või eksimuse tagajärjel tekkinud kahjusid Teeliikluse kahjusid Masina ja selle tööorganite kahjusid Masina transpordi kahjusid

KOMBAIN Kas Sa teadsid, et kõige kulukam kombaini kahju on selle põleng?

Kindlustus alates 1000 €

Kas Sa tead, millised on levinud kahjud?

Kahjud põldudel olevate kivide tõttu Masina ümberminek ebatasasel pinnal Masina põlema süttimine

Kindlustusvahenduse pakkuja on IIZI Kindlustusmaakler AS. Tutvu tingimustega www.iizi.ee või pea nõu spetsialistiga 16660.

Suurimad tegijad tulevad EPA-le

E

esti põllumajanduse aastanäitus EPA2019 toob kaheks päevaks Tartusse kokku sektori tipptegijad: valdkonna juhtivad ettevõtted on juba registreerunud.

Tänaseks on oma osalemise kinnitanud paljud suured ettevõtted, nagu näiteks Baltic Agro, Linery, DeLaval, Bohnenkamp, Rapool, Baltic Agro Machinery, Agriland, Agripartner, A. Tammel, Dotnuva Baltic, Konekesko, Intrac Eesti, Balmax, Anu Ait, Alltech Estonia, Scandagra Eesti, Fesma Alu, Teknest, Keskühistu Eramets jne. „EPA2019 on põllumeestele hea võimalus, et teha kokkuvõtteid lõppenud aastast, sõlmida äripartneritega kokkuleppeid, ammutada energiat uueks hooajaks valmistumisel,“ tutvustas messi projektijuht Epp Sultsmann suursündmuse sihte.

Eksponentide ja külastajate hulgast leiab ettevõtjad biomajandusega seotud erinevatest valdkondadest: põllumajandus, toidutööstus, söödad ja söödalisandid, väetised ja taimekaitse, digitehnoloogiad, põllumajandustehnika ja -masinad, loomakasvatustehnoloogia, veterinaaria, bioenergeetika, metsandus, aiandus, finantseerimine jne.

31. oktoobrist 1. novembrini Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi avaratel ja kaasaegsetel pindadel toimuv väljanäitus ühendab endas ärikülastajale suunatud B2B messi, tasemel seminariprogrammi ja meeleoluka lõikuspeo.

AS BACULA Ostab kokku maasikaid, vaarikaid, sõstraid, tikreid, mustikaid ja teisi aia- ja metsamarju, õunu ja kõrvitsaid.

Kokkuost Aakre külas, Elva vallas, Tartumaal. moos@moos.ee tel: 767 9660 www.moos.ee

BRANSON K78 võimsus 74 hj süstikrevers mugav, madala müratasemega kabiin konditsioneer

Hea teada Kõik EPA eksponendid saavad korraldada näitusekülastajatele seminare Eesti Rahva Muuseumi kaasaegses konverentsikeskuses. Eksponentide kasutada on kaheksa erineva suurusega seminariruumi ja kaks suuremat konverentsisaali.

Aastanäituse raames toimub kolm suuremat konverentsi: Eesti Aiandusliidu korraldatav aianduse visioonikonverents ning Eesti PõllumajandusKaubanduskoja poolt korraldatavad lamba- ja kitsekasvatajate aastakonverents ning konverents Maheturg 2019.

Seminariprogrammist leiavad põnevat ettevõtete juhid, loomakasvatuse spetsialistid, agronoomid, müügijuhid, tehnikainimesed.

26 900

FOTO

Kalevi tehases viis huvilisi ekskursioonile kommivabriku legendaarne teadur, ligi 64 aastat Kalevis töötanud Otto Kubo. Nädala jooksul käis Kalevis magusatootmisega tutvumas üle 80 inimese.

Toidutööstustel olid uksed valla

Mai lõpus toimunud avatud toidutööstuste nädalal võttis huvilisi vastu 28 toidutööstust nii suurematest kui ka väiksematest Eesti kohtadest. Inimeste soov näha, kuidas Eesti toitu toodetakse, oli rekordiliselt suur: toidutootjaid külastas pea tuhatkond huvilist.

PILDID: KERTU KÄRK, EESTI LEIVATÖÖSTUS, ARNO KUUSK, ASTRA MERIVEE

18

Eesti Leivatööstus pakkus võimalust tulla esinduspoodi, maitsta tooteid ja vaadata pop-up kinos filmi tootmisest.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp juhtis Salvestis 27. mail toimunud avaüritust. Sõna sai ka Tartu linnapea Urmas Klaas.

Toidutööstuste esindajad ja teadlased arutlesid avaüritusel, kuidas Eesti toidutootjad jõuaksid oma toodete ja sõnumitega noorte tarbijateni.

Avaüritusel andis maaeluministeeriumi ekspordi ja turu­arenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp intervjuu Kanal 2-le.

Kärdlas asuv Hiiumaa Köök ja Pagar kogus külalised pildistamiseks leivaahjude ette. Neis ahjudes küpsetatakse igal nädalal rohkem kui 5000 leiba.

19

LELY VECTOR

Nutikas söötmine toimib On tõestatud, et sagedasel söötmisel on positiivne mõju lehma üldisele tervisele ja piimatoodangule. Õigete portsjonite segamine õigetes kogustes ning nende väljalaskmine õigel hetkel nõuab teadmist, mõistmist ja aega. Automaatne söötmine ja uuenduslikud seadmed võtavad karja igapäevase söötmise enda peale, tagades ülima tõhususe ja parandades samal ajal looma tervist.

Igale grupile oma ratsioon

Hea vatsa tervisele

Lüpsilehmade toitainevajadus on erinev kinnislehmade ja noorte lehmade omast. Kinnislehmade vajadused olenevad nende arengujärgust. Ideaalis tuleks parimate tulemuste saamiseks arvestada täpne ratsioon iga grupi jaoks eraldi.

Automaatse söötmisega on võimalik laadida, segada ja jagada väikeseid portse väikestele loomagruppidele.

Sage söötmine tagab hea vatsa tervise ja hoiab selle pH stabiilsena. Lehm saab rohkem kui pool vajalikust energiast rasvhapetest, mis kääritatud süsivesikutest järele on jäänud.

Kui vatsa pH on madal, muutuvad need mikroorganismid passiivseks. Mitme väiksema eine söömine päevas hoiab pH stabiilsena ja seega kasutavad lehmad sööta tõhusamalt.

Täpse laadimise tähtsus Individuaalsete (grupi) vajaduste järgi söötmine tähendab täpset söötmist. See algab söödakomponentide laadimisega.

Mida täpsemalt on sööt kaalutud, seda täpsemalt saab looma gruppi sööta. Nutika ja täpse tarkvara abil on automatiseerimisega võimalik laadida iga söödakomponent täpselt õige kaaluga. See tagab hästi koostatud ratsiooni iga päev, olenemata sellest, kui tihti loomi söödate.

„Lehmade sagedasema söötmisega suurenes tootmine 3 kg võrra päevas ühe lehma kohta.“ „Kui lehmad olid uude lauta sisse seatud, söötsin neid seni, kuni Vectori süsteem ümber paigutati, sööda-segamiskäru abi. Sel perioodil langes tootmine 3 kg võrra.

Kui Vectori süsteem uues laudas söötmise üle võttis, kasvas tootmine uuesti. Tänu sellele ümberkolimisele võin nüüd kindlalt öelda, et Lely Vectori abil saame ühe lehma kohta 3 kg lisapiima päevas.“ Henk Vijverberg Prantsusmaa

Lely Center Estonia  Linery OÜ  www.lely.com  www.linery.ee

Automaatne söötmine on teie jaoks valmis Lely Vector viib automaatse söötmise uuele tasemele. Seadet on täiustatud, pidades silmas kõike, mida oleme õppinud alates selle turule toomisest 2012. aastal. Tuginedes rohkem kui 500 kliendi kogemusele üle maailma, oleme tõestatud tavadele truuks jäänud, kuid samas suurt osa süsteemist ka parandanud. Oleme järginud automaatse söötmise tõestatud põhimõtteid ja pidanud seejuures oluliseks loomatervishoidu, usaldusväärsust ja kulutõhusust ning tulemuseks on automaatne söötmissüsteem, mis on valmis teie käsutusse astuma.

Ladustamine kolmeks päevaks Köök on takistusteta avatud ruum, kus saate hoiustada mitmesuguseid söödatüüpe. Igal söödatüübil on oma asukoht, mida on lihtne määrata ja muuta. Korralikult sileeritud koresööt säilib värskena mitu päeva, sest seda hoiustatakse plokkidena, ja on piisavalt ruumi, et varuda sööta kuni kolme päeva jagu ette.

Kõikide söödatüüpide täpne laadimine

Sööta ei võeta kunagi liiga palju või liiga vähe

Söödahaarats või silotornid annavad võimaluse valida igat sorti söödatüüpe ja seda isegi väikeste loomarühmade jaoks mõeldud väikeste portsude puhul.

Söödahaarats haarab alati kõrgeimast punktist, hindab kaalu ja tuvastab ise, kui sügavalt õiget kogust haarata.

See laeb mitmesugused komponendid parimas võimalikus järjekorras, et vähendada optimaalse segamistulemuse saavutamiseks minevat aega ja energiat.

Sööda sättimise ajal mõõdab segamisja söötmisrobot söödakõrguse anduri abil söödalava ees oleva sööda kogust.

Kui keskmine söödakõrgus langeb alla eelseadistatud taseme, laeb Vector vajaliku ratsiooni ja viib selle asukohta, kus on vaja värsket sööta. Erinevalt söötmisaegade järgi söötmisest hoiab söödakõrguse järgi söötmine ära olukorra, kus sööta on söödalava ees üleliigselt või ebapiisavalt.

Lely Center Estonia  Linery OÜ  www.lely.com  www.linery.ee

SEADUS

Maaparandusühistud peavad tegevuse jätkamiseks uuendusi tegema OLEV KRIST MAAELUMINISTEERIUMI MAAPARANDUSE JA

S

MAAKASUTUSE BÜROO NÕUNIK

elle aasta alguses jõustus uus maaparandusseadus, mis muutis oluliselt maaparandusühistutega (edaspidi ühistud) seotud õiguskorda. Toon välja ühistute tegevusega seotud maaparandusseaduse muudatusi ja toiminguid, mis on vajalikud ühistute tegevuse jätkamiseks.

Muutus ühistu juriidiline keha – endise mittetulundusühingu asemel on nüüd tegemist eritüübilise eraõigusliku juriidilise isikuga. Muutmisvajaduse tingis vastuolu põhiseadusega, mis välistab mittetulundusühingul kohustuslikud liikmed. Ühistu juriidilise keha muutmisega see vastuolu lahendati. Ühistu tuleb kanda uude registrisse Ühistu õigusvõime tekib selle kandmisel uude maaparandusühingute registrisse. See on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri juures paiknev juriidiliselt iseseisev register. Ühistu tegevuspiirkond on maaala, millel paikneb üks või mitu terviklikku maaparandussüsteemi. Lähtutakse põhimõttest, et korras hoitakse süsteemi kui tervikut. Siinkohal saab võrdluse tuua korteriühistuga, kes hoiab korras maja kui tervikut.

Asutatud ühistu põhiliikmed on omanikud, kelle maal süsteem asub. Ühistu põhiliikmed kantakse põllumajandusameti (PMA) an-

22

Kuna enamikus ühistutes osaleb liikmena ka riik, siis riigieelarve koostamisest lähtuvalt kavandatakse tegevuskava vähemalt kaheks aastaks.

tud õiendisse. Maaparandusseaduses asendati seni kasutuses olnud termin „ühistu kohustuslik liige” terminiga „põhiliige“. Kui „kohustuslik liige“ rõhutab ainult liikme kohustusi, siis „põhiliige“ väljendab tasakaalustatult liikme õigusi ja kohustusi. Õiend väljastatakse vaid põhiliikmete kohta. Ühistul on ühiseesvoolu töökorras hoidmiseks õigus taotleda PMA-lt oma tegevuspiirkonna kohta õiendi väljastamist üldkoosoleku läbiviimiseks. Samuti võib õiendit taotleda maaparandussüsteemi piiri muutumisel ja maakorraldustoimingu tegemisel. Õiendis märgitakse maaparandusühistu igale põhiliikmele kuuluv häälte arv, lähtudes põhikirjas määratud häälte jagunemisest. Ühistu tegevused põhikirjas ja tegevuskavas Erinevalt senisest mittetulundusühingust on uue ühistu tegevus selgelt piiritletud. Selleks on ühiseesvoolude hoid, poldriühistul lisaks ka pumbajaama, kaitsetammi ja regulaatori hoid. Lisaks võib ühistu tegeleda ka avalikust või

liikmete ühisest huvist tuleneva tegevusega, mis on seotud muude süsteemide toimimisega, kui liikmed selliselt kokku lepivad. Tegevused tuleb üldiselt ära nimetada ühistu põhikirjas ja detailselt ühistu tegevuse planeerimisdokumendis ehk tegevuskavas. Küll aga tuleb põhikirjas eristada süsteemi hoiutööd selle rekonstrueerimisest või ehitamisest.

Näiteks on süsteemi keskkonnarajatiste ehitamine ja hoid käsitletav kui avalikes huvides tehtav tegevus. Liikmete ühishuvides võib olla näiteks süsteemi teenindava tee hoid. Kui ühiseesvoolud on sellises seisundis, et neid ei saa hoiutöödega enam nõuetekohaselt toimivateks teha, on paratamatu, et ühistu peab ka ühiseesvoolude rekonstrueerimise korraldama.

Silmas tuleb pidada, et kui ühistu on saanud maaparanduse meetmest toetust ja tal lasub sellest tulenev hoiukohustus, peavad ka need tegevused kajastuma põhikirjas. Ühistu põhikiri kehtestatakse eeldatavasti pikaks ajaks, seetõttu on mõistlik põhjalikult läbi mõelda, millised on ühistu avalikust või liikmete ühishuvist lähtuvad tegevused.

Kulude kandmine põhiliikmete vahel Selleks, et jagada ühistus ühiseesvoolude hoiukulusid õiglasemalt, on kehtestatud põhimõte, et hoiukulude tasumisel osalevad kõik ühistu põhiliikmed proportsionaalselt põhiliikmele kuuluva süsteemi osa suurusega. Selleks liidetakse põhiliikme kinnisasjal

Maaparandussüsteemi eesmärk on liiga niiskete maade kuivendamine. Selleks peab aga süsteem, sh drenaažikaevud, korralikult toimima.

Kaaneta drenaažikaevu upuvad loomad, seetõttu peaks hoolitsema selle eest, et kaevud alati kaanetatud oleksid.

Erilist hoolt vajavad binokkeltruubid, kuna pilliroog ja puurondid kipuvad läbipääse ummistama. Fotod: Mati Märtson, Heiki Pajur (põllumajandusamet).

paikneva reguleeriva võrgu suurus ja ühiseesvoolu pikkus, mille alusel arvutatakse ühistu liikme osa suurus kogu ühistu tööpiirkonnas paiknevast reguleerivast võrgust ja ühiseesvoolude pikkusest. See on ühtlasi liikme ühiseesvoolude hoiukohustuse osa suurus, mis kajastub PMA antud õiendis.

Ka poldriühistu pumbajaama, kaitsetammi ja regulaatori hoiukulude jaotamise alused on sätestatud maaparandusseaduses, kuid nende jaotus liikmete vahel PMA õiendist ei nähtu. Nende kulude jagamine on ühistu juhatuse ülesanne ning selleks vajalikud andmed saab ühistu PMA õiendist ja tegevuspiirkonna kaardilt.

Põhikirja koostamisel olge detailsed Ühistu põhikirja kohta kehtivad mittetulundusühingute seaduse nõuded. Lisaks määratakse põhikirjaga avalikes ja liikmete ühishuvides tehtavate tegevuste maksete alused. Nende puhul tuleb põhikirjas selgelt määratleda, kes põhiliikmetest maksab ja millisel põhimõttel. Näiteks võib olla asjakohane, kui süsteemi keskkonnarajatise hoiu eest maksavad kõik ühistu põhiliikmed proportsionaalselt oma kinnisasjal paikneva reguleeriva võrgu suurusega. Samuti ei saa välistada, et ühistu otsustab kasutada ka muude tegevuste maksete alusena PMA õiendis antud liikmete ühiseesvoolude hoiukohustuse osakaalu.

Silmas tuleb pidada ka seda, et mitmete maksete aluste kehtestamine teeb paratamatult keerulisemaks ühistu raamatupidamise. Seega, ühistu kaudu liikmete ühishuvides tehtavate tegevuste ja nende tegemiseks maksete aluste väljatöötamine on ühistule tõsine proovikivi.

Samuti määratakse põhikirjaga ühistu üldkoosolekul liikmete häälte jagunemise põhimõte.

23

SEADUS Tegevuse jätkamine otsustatakse üldkoosolekul Üldkoosolekul, kus ühistu otsustab oma tegevuse jätkamise, annab PMA erandkorras võimaluse ühistu liikmete häälte jagunemisel valida kolme põhimõtte vahel: igal liikmel on üks hääl; häälte arv sõltub liikme ühiseesvoolude hoiukohustuse osa suurusest; liikmel on hääli võrdeliselt tema kinnisasjal paikneva süsteemi maa-ala pindalalaga.

Järgmistes õiendites annab PMA häälte jagunemise ainult sellel meetodil, mis on määratud ühistu põhikirjaga.

Kehtib veel põhimõte, et üldkoosolekul on liikmel vähemalt üks hääl, kuid mitte üle 2/5 häälte üldarvust. Sellest lähtuvalt on ühistu vabatahtlikul liikmel alati üks hääl. Esimene häälte jagunemise põhimõte on kahtlemata kõige lihtsam, teised moodused lähtuvad põhimõttest, et kellel on ühistus suuremad kohustused, sellel on ka suurem hääleõigus.

Tegevuskavas planeeritakse ühistu tegevused Tegevuskavas määratakse: ühiselt korrashoitavad ehitised; ühishoiu mahud ja vajalike rahaliste vahendite suurus; ühishoiu ajakava; liikmete ühishoiu osa suurus ja tasumise tähtpäev.

Kui põhikirjas kajastuvad ühistu tegevused üldistatuna, siis tegevuskavas kui paindlikumas ja lühiajalisemas dokumendis näidatakse konkreetsed süsteemi ehitised, millel ühishoidu tehakse.

Kuna enamikus ühistutes osaleb liikmena ka riik, siis riigieelarve koostamisest lähtuvalt kavandatakse tegevuskava vähemalt kaheks aastaks. Tegevuskavas käsitletavad ühistu tegevused peavad olema kooskõlas ühistu põhi-

24

Ühistu liikmete hoiukulude jagunemine Joonisel on kujutatud kuivendussüsteem. Rohelise joonega piiratud ala on süsteemi maa-ala ehk süsteemi reguleeriv võrk, mis on kuivendatud süsteemi toimimise tulemusena. Tumesinised on ühiseesvoolud, mille kaudu suunatakse liigvesi suublasse. Jooniselt on näha, et maaomanikud 1, 2 ja 3 on ühiseesvoolu hoiukohustuse mõttes erinevas olukorras. Kinnisasja nr 1 läbib ühiseesvool, kuid kinnisasi ei paikne süsteemi maa-alal. See omanik saab süsteemi toimimisest kasu kaudselt, samas lasub tal suhteliselt suur ühiseesvoolu hoiukohustus. Kinnisasja nr 2 omaniku maal ühiseesvoolu ei paikne, samas tema maal paikneva süsteemi osa toimimiseks on ühiseesvool vajalik.

määrusega. Tegevuskava kinnitab ühistu üldkoosolek.

Maaparandusseadusega on sätestatud, et tegevuskavas ette nähtud ühishoiu tegemise eest vastutab ühistu ning ülejäänud maaparandushoiu eest maaomanikud.

Sellest lähtuvalt on mõistlik nii põhikirjas kui ka tegevuskavas määrata ühishoiuks ainult need tegevused, mis on süsteemi kui terviku toimimiseks eriti olulised ja mille korraldamine ühistu kaudu on reaalne. Ühistu põhiliikmete osamaksu, ühiseesvoolude hoiukulude ja lisaks poldriühistu pumbajaama, kaitsetammi ning regulaatori hoiukulude määramise alused on sätestatud maaparandusseaduses.

Poldriühistu veetaseme reguleerimiskulu tasuvad kõik isikud, kelle maalt liigvesi ära pumbatakse. Ülejäänud ühistu võimalike maksete, näiteks liikmemaksu, määramise alused tuleb ette näha põhikirjas.

Hea teada Eestis 200 maaparandusühistut

Eestis on umbes poole maatulundusmaa sihtotstarbeline kasutamine võimalik vaid siis, kui seal paiknevad maaparandussüsteemid toimivad nõuetekohaselt. Selle saavutamiseks tuleb teha järjepidevalt hoiutööd.

Maaparandussüsteemid, mis paiknevad ligi 1,4 miljonil hektaril, kuuluvad paljudele omanikele.

Maaparandushoiu seisukohalt on eriti oluline hoida töökorras ühiseesvoole, mis suunavad liigvee süsteemi maa-alalt looduslikesse veekogudesse. Nagu nimigi ütleb, kuuluvad needki paljudele omanikele. Ühiseesvoolude hoidu ei saa korraldada iga omaniku kinnisasjal jupiti, vaid seda tuleb teha koordineeritult ja terviklikult. Seega on maaparandussüsteemide hoiu ratsionaalseim vorm ühistegevus. Praeguseks on asutatud ligi 200 maaparandusühistut, kelle peamine tegevuse eesmärk on ühiseesvoolude hoiu korraldamine.

Milliseid samme tuleb astuda, et ühistud saaksid tegevust jätkata?

O

lemasoleva ühistu tegevuse jätkamiseks peab ühistu selle aasta jooksul esitama maaparandusühistute registripidajale, kelleks on Tartu Maakohus: avalduse; 1. jaanuaril 2019 jõustunud maaparandusseadusega vastavusse viidud põhikirja; üldkoosoleku protokolli; PMA antud õiendi ühistu põhiliikmete kohta; PMA arvamuse selle kohta, kas põhikiri vastab seadusele.

PMA arvamus käsitleb peamiselt ühistu tegevusi, nagu ühistu avalikest ja liikmete ühishuvist tulenevaid tegevusi ja nende tegevuste maksete aluseid. PMA arvamus on registripidajale nõuandev, lõpliku otsuse põhikirja seadusele vastavuse kohta teeb ikkagi registripidaja.

Enne üldkoosolekut on mõistlik toimida järgmiselt: vaadata üle ja täpsustada ühistu tegevused lähtudes maaparandusseaduses sätestatust; valmistada ette ühistu uue põhikirja projekt, sh mõelda läbi, milline on just selle ühistu puhul kõige otstarbekam üldkoosolekutel liikmete häälte jagunemise põhimõte; täpsustada koostöös PMA-ga ühistu tegevuspiirkonda ja liikmete nimekirja. Kui senise ühistu tegevuspiirkond ei hõlmanud kogu süsteemi, siis uuendatud ühistu tegevuspiirkonda peab kuuluma terviklik süsteem või süsteemid. Silmas tuleb pidada, et ühistu tegevuspiirkonna ja liikmete muutus võib tuleneda ka seaduse täpsustusest, mis käsitleb süsteemi reguleeriva võrgu paiknemist. Nimelt võib see paikneda lisaks maatu-

Edaspidistes maaparanduse valdkonna toetusskeemides käsitletakse maaparandusühistuna ainult neid, kes on viinud oma põhikirja maaparandusseadusega vastavusse.

31.12.19

on viimane tärmin, mil tegutsemist jätkata sooviv maaparandusühistu peab esitama avalduse jt dokumendid Tartu Maakohtule. lundusmaale ka muu sihtotstarbega maal, kui see on vajalik süsteemi kui terviku toimimiseks.

Oluline on, et ühistu 1. jaanuaril 2019 jõustunud maaparandusseaduse alusel jätkamise otsuse tegemisel saavad osaleda kõik süsteemi omanikud. Vajalikud andmed ühistu tegevuse jätkamiseks saab ühistu PMA antavast liikmete õiendist ja tegevuspiirkonna kaardilt; liikmetele tuleb saata üldkoosoleku kutse vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Selleks ajaks peab olema selge, kes on liikmeskonnas. Arvestades PMA töömahtu ühistu liikmeskonna selgitamisel ja õiendi andmisel, tuleb PMA piirkondliku üksusega kohtumine aegsasti kokku leppida; täismahus õiendi saab PMA ühistule anda mitte varem kui viis päeva enne üldkoosoleku toimu-

mist. Nõue tuleneb maaparandusseaduse sättest, mille alusel ühistule antav liikmete õiend selleks ühistu üldkoosolekuks, mille otsuse alusel tehakse maaparandusühistute registri kanne, ei tohi olla antud varem kui viis päeva enne üldkoosoleku toimimist. Üldkoosolekul valitakse ka juhatus Üldkoosolekul, kus otsustatakse ühistu tegevuse jätkamine, hääletatakse järgmistes küsimustes: tegevuse jätkamine maaparandusühistuna; uue põhikirja, milles kajastuvad ka maaparandusühistu tegevused ja häälte jagunemine, vastuvõtmine; juhatuse valimine.

Sel üldkoosolekul toimub hääletamine ühistu seni kehtiva põhikirja alusel. Otsused võetakse vastu üldkoosolekul osalenud põhiliikmete ehk seniste kohustuslike liikmete poolthäälte enamusega.

Toetusi saavad ainult uue seadusega vastavuses olevad ühistud Kui ühistu ei soovi jätkata tegevust maaparandusühistuna või ei kujunda ennast ümber maaparandusühistuks 1. jaanuaril 2019 jõustunud maaparandusseaduse tähenduses, siis käsitletakse teda tavalise mittetulundusühinguna, kes peab muutma oma nime ja põhikirja mittetulundusühingule vastavaks.

Arvestama peab sellega, et edaspidistes maaparanduse valdkonna toetusskeemides käsitletakse maaparandusühistuna ainult neid ühistuid, kes on viinud oma põhikirja maaparandusseadusega vastavusse.

25

METS 2009. aastal: 6,1 hektarit palumetsa Harjumaal; metsa majandamisega ei tegele

KESKMINE METSAOMANIK AASTAL 2009: ANDRES TAMM

2019. aastal: 6,9 hektarit laanemetsa Harjumaal; tegeleb metsa majandamisega

KESKMINE METSAOMANIK AASTAL 2019: AIVAR TAMM

Metsaomanik aastal 2009 ja 2019 VÕRDLUS:

Milline on Eesti keskmine metsaomanik?

Sellele küsimusele vastamine polegi nii kerge, sest reeglina tõelist „keskmist“ päriselus ei eksisteerigi.

TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

26

Erinevaid andmeid kasutades on aga võimalik ka see „tõeline keskmine“ ellu äratada ja teda iseloomustada.

Nii lõimegi aastaraamatute Mets 2009, Mets 2016 ja Mets 2017, uuringu „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal“ ning statistikaameti andmete põhjal „keskmise metsaomaniku“ portree aastatel 2009 ja 2019. Üks asi on kindel: keskmine metsaomanik on kümne aasta jooksul mõnevõrra muutunud.

Keskmine metsaomanik aastal 2009: Andres Tamm Kõrgharidusega, vanus 46 aastat, sündinud märtsikuus, elukoht Harjumaal. Andrese metsamaa suurus on 6,1 hektarit ning see asub ühel katastriüksusel Harjumaal. Andres on üks Eesti 93 271 erametsaomanikust.

Metsaomanikuks sai ta hiljuti, kui talle tagastati omandireformi käigus metsamaa. Tegu on metsaga, millest 27% on küpset, 12% valmivat, 39% keskealist, 5% latimet-

sa ja 1% noorendikku. Tema metsa vanuseline jaotus kopeerib enamvähem täpselt kogu Eesti metsa vanuselist jaotust.

Kasvukoha järgi on Andrese mets palumets (kõige levinum metsatüüp Harjumaal), kus peaks kasvama kõige enam mändi. Kuna aga Andrese mets on statistiline keskmine, siis tema metsas kasvab peamiselt kaske (32%), veidi vähem mändi (27%) ja kuuske (25%) ning veidi ka halli leppa (9%). Keskmine puidu tagavara on ühel hektaril 188 m3.

Suure tõenäosusega ei ole Andrese mets inventeeritud, sest 2010. aastal oli Harjumaa erametsadest inventeeritud vähem kui pool. Seega pole Andresel ka kehtivat metsakorralduskava ning erametsaomanikele suunatud toetusi ta taotleda ei saa (erinevaid toetusi sai 2010. aastal vaid 4,6% erametsaomanikest). Ka ei kuulu Andres veel Metsaühistu ridadesse (2010. aastal oli ühistegevusega liitunud vaid 2,6% erametsaomanikest).

Keskmine metsaomanik ei olnud 2009. aastal eriti aktiivne metsa majandaja (erinevaid metsamajanduslikke tegevusi kavandas 2010. aastal vaid 12% füüsilistest isikutest metsaomanikke), seega pole Andresel vaja planeerida ka metsauuendust, mida 2009. aastal plaanisid erametsaomanikud teha vaid 6% neile kuuluvast metsamaa pindalast.

Keskmine metsaomanik aastal 2019: Aivar Tamm Saage palun tuttavaks – Eesti keskmine metsaomanik aastal 2019 on Aivar Tamm. Kõrgharidusega, vanus 51 aastat, sündinud märtsikuus, elukoht Harjumaal.

Aivar töötab metallitööstuses spetsialistina.

Aivari metsamaa suurus on 6,9 hektarit ning see asub ühel katastriüksusel Harjumaal. Metsaomanikuks sai ta kümmekond aastat

tagasi, kui vanemad andsid talle üle tagastatud metsamaa. Tegu on metsaga, millest 2,3 hektarit on küpset, 2 hektarit valmivat, 1,6 hektarit keskealist, pool hektarit latimetsa ja 0,3 hektarit noorendikku. Tema metsa vanuseline jaotus kopeerib enam-vähem täpselt kogu Eesti metsa vanuselist jaotust.

Kasvukoha järgi on Aivaril jänesekapsamets (Eesti levinuim metsatüüp) ehk siis laanemets, kus kasvab peamiselt kuuske, veidi ka kaske, haaba ja halli leppa. Keskmine puidu tagavara on ühel hektaril 204,7 m3.

Keskmine metsaomanik ei ole küll eriti aktiivne metsa majandaja (erinevaid metsamajanduslikke tegevusi kavandas 2014. aastal vaid 9,2% füüsilistest isikutest metsaomanikke), kuid Aivar kuulub vähemuse hulka ja on aktiivne metsa majandaja. See tähendab, et Aivaril on plaanis teha metsaraiet (raieid kavandas kõigist tegevusi planeerinud füüsilistest isikutest metsaomanikest koguni 94%). Kuna aga Aivar on hoolas keskmine metsaomanik, siis on tal plaanis teha harvendusraiet. Mõne aasta pärast kavandab ta uuendusraiet.

Aktiivse metsaomanikuna kuulub Aivar ka metsaühistusse (metsaühistute liikmetest enam kui 90% on füüsilisest isikust metsaomanikud).

Muide, sarnaselt paljudele Eesti metsaomanikele kaalub ka Aivar aeg-ajalt oma metsamaa müümist mõnele suurele metsandusettevõttele.

2009.

aastal ei olnud keskmine metsaomanik eriti aktiivne metsa majandaja.

Hea teada Mille poolest erineb Andres Aivarist?

Teisisõnu: mis on peamised erinevused 2009. ja 2019. aasta keskmiste erametsaomanike vahel?

Eelkõige on kasvanud erametsa­ omanike aktiivsus oma metsa majandamisel.

Kui 2009. aastal planeerisid oma metsas erinevaid töid vähesed metsaomanikud ning enamik neist uuendusraieid, siis kümne aastaga on oluliselt kas­ vanud erametsaomanike soov ja tahe tegeleda ka metsauuen­ duse ning hooldusraietega.

Samuti on kasvanud toetusi taotlevate ja neid ka saanud metsaomanike arv.

Usk koos tegutsemisse Kuigi esimesed metsaühistud asutati taasiseseisvunud Eestis rohkem kui 20 aastat tagasi, ei olnud algusaastate metsaühis­ tud sellised nagu praegu. Üks suurimaid erinevusi oli see, et metsaühistud keskendusid niini­ metatud „pehmetele“ tegevus­ tele – nõustamised, koolitused ja toetuste tutvustamine. Met­ sade majandamisega tookord enamasti ei tegeletud.

Kümme aastat tagasi algas aga metsaühistute tihedam koostöö. Muu hulgas tähendab see ka seda, et tänavu juunis tähistas Metsaühistu oma küm­ nendat sünnipäeva.

Kõige olulisem kümne aasta jooksul toimunud muudatus on erametsaomanike aktiivne liitumine ühistegevusega.

Kui 2010. aastal oli metsaühis­ tutega liitunud 2,6% eramet­ saomanikest, siis praeguseks on metsaühistutes kümnendik erametsaomanikest.

27

METS

TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

K

ui mõtleme puid ohustavatele looduslikele vaenlastele, siis eelkõige tulevad meelde seened (näiteks paljuräägitud juurepess) või kobras, kes võib langetada üsna jämedaid puid. Pisike putukas aga ohtlik ei tundu.

Siiski – nüüdisaegse elusorganismide süsteemi looja Carl Linne poolt „omaette kirjutajaks“ (lps typographus) ristitud kuuse-kooreürask põhjustab Eestis üha rohkemaid sanitaarraieid. „Metsameestel tasub tänavu valmis olla üraskirüüsteks,“ „Metsamehed mures: pärast põuast suve hävitab kooreürask kuusemetsi“ – need on pealkirjad sellekevadistest ajalehtedest. Keilast, Rakverest, Põlvast ja mujaltki tulevad teated, et üraskihordid järavad linnametsi ja kuused on tõsises ohus.

Kaks põlvkonda üraskeid aastas Kas selline kuuse-kooreüraskite (üraskite perekonna esindajaid on Eestis ligi 70 liiki) levik on midagi enneolematut? Jah ja ei. Jutuks olev ürask on meie põline liik. Küll aga on paaril viimasel aastakümnel tähele pandud, et selle putuka lendlus toimub varem, areng on kiirem ja varasema ühe põlvkonna asemel areneb tal reeglina kaks põlvkonda aastas. „Teine põlvkond on sageli arvukam kui esimene ja selle tekitatud kahjustused võivad olla oluliselt suuremad,” hoiatas 2013. aastal keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap ajakirjas Eesti Mets. Üraskite leviku kasvu üks põhjus on kliimamuutused, mille tagajärjel on me suved kuivemad ja

28

Väike putukas hävitab metsa talved soojemad. Need on üraskitele vägagi sobivad tingimused – kuna kuuse-kooreüraskid talvituvad pinnases, on karmil talvel sügavalt läbikülmuv pinnas neile hukatuslik. Kui aga talv on soe, jääb ka rohkem putukaid ellu. Välja ronivad talve üle elanud üraskid kevadel, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini.

Kus on, sinna tuleb juurde Mullast väljunud mardikad hakkavad kohe otsima asustamiseks sobivaid puid. Kui isasputukas on selle leidnud, hakkab ta koorde sisenemisava närima ja samal ajal eritama kogunemisferomooni. See lõhnaainete segu viitab liigikaaslastele, et puu on asustamiskõlblik ja meelitab neid ligi – nii isas- kui ka emasputukaid. Üraskid asuvad kaevandama käike piki puutüve, mis ei ole puule väga ohtlik. Ohtlikuks muutuvad nende rohkearvulised vastsed, kes kae-

vandavad käigu risti emakäiguga, see aga lõikab läbi puu juhtsooned ja lõpuks kuivab puu ära.

Asja teeb hullemaks see, et üraskitest äsja asustatuid puid ära tunda on väga raske. Kui puu juba kuivab, on õige tõrjeaeg enamasti juba möödas. Kui on aga kahtlus, et üraskid on metsas, saab kasutada püünispuid. Püünispuudeks langetatakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus allajäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses märtsis või aprilli alguses. Püünispuudena saab kasutada ka hilissügisest ning talvist tormimurdu ja -heidet, samuti lume raskuse all murdunud kuuski.

Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Koha valikul peab arvestama ka seda, et veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Silmas tuleb pidada, et hoolimata püünispuude kasutamisest asustab kuuse-kooreürask sageli ka kasvavaid puid.

Rootsis kasutatakse kooreüraskitega asustatud puude leidmiseks koeri, kes õpetatakse ära tundma üraskite eritatava feromooni lõhna.

Foto: erakogu

Uus trend puidukahjurite avastamisel – üraskikoer!

Ü

lemöödunud suvel toimunud erametsanduse õppereis Rootsi oli põnev. „Saime tutvuda ka väga huvitava meetodiga puidukahjurite avastamiseks – Rootsis kasutatakse selleks üraskikoeri,“ rääkis Erki Vinni Põlvamaa Metsaühistust.

Koerad on välja õpetatud värsket üraskikahjustust avastama. Väljaõppel kasutatakse kooreüraski feromoone, mille lõhna õpivad koerad ära tundma. Hiljem on terava ninaga abilistel lihtne puud nuusutada ja tuttava lõhna peale reageerida. Edasi saab metsaomanik värske kahjustusega puu maha raiuda ja materjali veel kvaliteetsena müüki suunata. Üraskikoeri õpetatakse mängu abil ja ka hiljem tehtav töö on koerte jaoks mäng. Metsas näeb see välja nii, et koerte omanik tuleb kahe koeraga metsa ning laseb ühe looma „tööle“. Kui koer leiab tuttava feromoonilõhnaga kuuse, hakkab ta selle juures haukuma ja puu peale hüppama. Loomulikult ootab teda selle eest preemia!

Metsas teeb koer järjest tööd ühe tunni, siis järgneb tund puhkust, mil puid kontrollib paariline. Ühe tunniga jõuab koer üle kontrollida 5–10 hektarit metsa, täpne „tööjõudlus“ sõltub kahjustuste hulgast.

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

PIIM

Miks piimatootjate tootmiskasum erineb?

RANDO VÄRNIK AGROINFO PROJEKTI JUHT, MAAÜLIKOOL

AADI REMMIK AGROINFO PROJEKTI ASSISTENT, MAAÜLIKOOL

P

iimatootmisettevõtete juhtidel ja omanikel tekib aegajalt raskusi kesisevõitu majandustulemuse põhjuste väljaselgitamisega. Lihtne on süüdistada madalat piimahinda, kuid analüüs näitab, et ka võrdse piimahinna korral erinevad tootjate tulemused märkimisväärselt.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut algatasid kahe aasta eest Agroinfo koostööprojekti. Selle eesmärk on koguda Eesti suuremate piimatootjate tootmistulemuste andmeid ja luua mõõdikutesüsteem, mis aitaks ettevõtjatel oma tegevuse kitsaskohtadest paremat ülevaadet saada. Projekti ajendiks oli tähelepanek, et vaatamata ühisele geograafilisele ja majandusruumile ning muudele sarnastele eeldustele on piimatootmisettevõtete kasumlikkuse näitajad väga erinevad. Kasumlikkuse parandamiseks on vaja teada, millistes tootmislõikudes on tulemused kesisemad.

Tulemuste mõõtmine eeldab arusaadavalt kalkuleeritud mõõdikuid. Mõõdikute võrdlemine annab omakorda võimaluse hinnata ettevõtte tootmistulemuse headust ning parandamisruumi suurust – ja seda mitte teoreetiliste arvutuste, vaid kaastootjate reaalsete töötulemuste põhjal.

30

Mullu, mil piima keskmise müügihinna (314 €/t) korral langes keskmine tootmiskasum nulli lähedale, siis kõige kasumlikumal ettevõttel ületas piima tootmiskasum 50 €/t.

Projektiga liitus 2017. aastal 19 piimatootmisettevõtet, kes tootsid kokku umbes 20% Eesti toorpiimast. Iga kuu koguti andmeid piimatoodangu, tootmiskulude, karja liikumise, söödakulu jms kohta.

Praeguseks on kogutud ning töödeldud 2017. a ja 2018. a andmed ja saab teha esimesi järeldusi.

Võrdleme tootmiskasumeid Majandustulemuste üldisemas võrdluses kasutame mõõdikuna tootmiskasumit, mille moodustab ettevõtte piima müügihinna ja piima tootmisomahinna vahe. Piima tootmisomahinda kuuluvad lüpsikarjaga seotud kulud ja 95% noorkarja kuludest, ei kuulu aga ettevõtte üldkulud ega finantskulud.

Kuna ettevõtete piima müügihind on periooditi olnud küllaltki erinev, peegeldades tootjate või ühistute läbirääkimisoskusi ja turujõudu, on tootmiskasumi arvutuste aluseks kõigi projektis osalenud ettevõtete piima mediaanmüügihind. Andmete analüüsimisel kasutame tulemuste üldistamisel aritmeetilise keskmise asemel

mediaani, et vähendada üksikute äärmuslike väärtuste mõju keskmisele tulemusele.

Nagu joonisel 1 näha, erines minimaalne ja maksimaalne tootmiskasum nii 2017. a kui ka 2018. a ligikaudu 100 euro võrra tonni piima kohta. Keskmise tootmiskasumi muutust 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga mõjutas kõige rohkem piima müügihinna langus (18 euro võrra tonni piima kohta), kuid kogu muutusest moodustas piima hinna langus veidi üle poole. Ülejäänud osa tootmiskasumi muutusest moodustavad muud tegurid. Väärib märkimist, et mullu, mil piima keskmise müügihinna (314 €/tonn) korral langes keskmine tootmiskasum nulli lähedale, siis kõige kasumlikumal ettevõttel ületas piima tootmiskasum endiselt 50 eurot tonni kohta. Nõrgimate tulemustega ettevõtted teenisid aga iga tonni tootmisest kümneid eurosid kahjumit.

Kuigi projektis osalesid eeskätt suuremad tootjad ning mastaabiefekti arvestades eeldatavasti ka keskmisest kasumlikumad ettevõtted, siis tulemused näitavad, et ainuüksi karja suurus ei määra veel majanduslikku edukust. Suurematel ettevõtetel on püsikulude osas selge eelis, kuid sageli kaob see nõrgema tootmistulemuse tõttu (piimatoodang lehma kohta, söödakulud, karja väljaminek). Kõige kasumlikumate ettevõtete hulgas on ka vähem kui 500 lüpsilehmaga tootjaid, mis näitab, et oskusliku juhtimisega on võimalik teenida arvestatavat tootmiskasumit

(vähemalt 25 € tonni piima kohta) ka väiksema karjaga.

Tulemuste võrdlemisel tuleb silmas pidada ettevõtete arvestussüsteemidest tulenevaid erisusi ning varasematel aastatel tehtud (või tegemata jäetud) investeerimisotsuste mõju, mida kohe muuta ei saa.

Kõik andmed pole võrreldavad Kuigi Agroinfo projekti andmetöötluse üks põhimõtteid on ettevõtetest algandmete kogumine ja nende alusel mõõdikute arvutamine ühtse metoodikaga, esineb ka algandmetes kohati märkimisväärseid lahknevusi, mille tõttu ei ole kõik mõõdikud veel ühtviisi usaldusväärselt võrreldavad.

Põhisöötade hinnad. Põhisöödad on projekti mõistes silo, hein, põhk, haljasmass ja karjamaarohi. Nende jaoks pole aktiivset turgu ega usaldusväärset turuhinda, seetõttu on need söödad mitmes ettevõttes tootmisega mitteseotud põhjustel (nt vajadus näidata ettevõtte taimekasvatuse üksust rohkem või vähem kasumlikuna võrreldes piimatootmise üksusega) tõenäoliselt üle- või alahinnatud.

Teine kitsaskoht on silo (eriti rohusilo) kuivainesisaldus ning kuiv­ aine toitainetesisaldus ja seeduvus. Need tegurid mõjutavad tootmiskulude arvestuse kõrval ka põhisööda sisulist väärtust. Isegi kui märga silo on ettevõtetes arvestatud adekvaatse hinnaga, ei ole tulemused tegelikult võrreldavad.

Põhisöödaga seotud näitajad oleksid enam-vähem võrreldavad, kui silo oleks arvel kuiv­a inena ning toitainete sisaldus ja seeduvus oleksid tänasel keskmisel tasemel.

Kuna tegu on kompleksse probleemiga, mille jaoks pole kiiret lahendust, siis on põhisööda maksumusega seotud mõõdikud projektis suhteliselt väiksema tähtsusega.

Noorkarja kulud. Need on piima tootmisomahinnas üks suu-

Projekti tulemused Joonis 1. Ettevõtete tootmiskasum tonni piima kohta erines 100 euro võrra.

Värvilised mummud tähistavad projektis osalenud 19 ettevõtet. Mida suurem mumm, seda suurema lehmade arvuga ettevõte.

Joonis 2. Piima tootmisomahinna mediaan ja varieeruvus ettevõtete vahel.

Püstine joon tähistab mediaani, sellest vasakul ja paremal asuvad punktikesed tähistavad projektis osalenud ettevõtteid.

Joonis 3. Piima jääktulu ja tootmiskasum: 2017. a oli rohkem kasumlikke ettevõtteid.

Ettevõtted saavad Agroinfo projektiga ka praegu liituda. Osalemine ja tagasiside saamine on tasuta, kuid oma ettevõtte kohta tuleb vajalikud andmed kokku koguda ja need kokkulepitud ajal projekti infosüsteemi sisestada.

31

PIIM remaid kuluartikleid. Nende kulude jagamise põhimõtted lüpsikarja ja noorkarja vahel on ettevõtetes erinevad. Eriti torkab see silma püsikulude (nt kulum ja tööjõukulud) jagamisel väiksemates ettevõtetes, kus lüpsikari ja noorkari asuvad samas hoonekompleksis ning püsikulude jagamise põhimõtted ei ole kindlaks määratud. Samuti on noorkarja kuludes põhisööda osa võrreldamatu, sest ettevõtetes erinevad nii suvise karjatamise määr kui ka karjamaale tehtavate kulutuste kajastamine.

Kulum. See tuleneb peamiselt investeeringust tootmiskompleksi ja lüpsiseadmetesse ning nende koormatusest (mitu ühikut piima toodab iga põhivahenditesse investeeritud euro). Siin on näha selge sõltuvus investeeringu tegemise ajast ja investeeringutoetuse määrast. Eelmisel kümnendil ehitatud

lautade ehitusmaksumus oli viimase viie aasta jooksul ehitatutega võrreldes nii palju väiksem ja toetusmäärad suuremad, et ka kõige tõhusamalt toimivates uutes tootmiskompleksides on kulumi osakaal tootmisomahinnas suurem kui vanemates hoonetes opereerivatel ettevõtetel. Samas tuleb hakata vanemaid lautu renoveerima uueaegsete ehitushindadega, järelikult peaks see erinevus kulumis aja jooksul taanduma. See näitab, et majanduskeskkonnas, kus ehitushindade tõus on laenuintresside tõusust tunduvalt kiirem, tuleks tootmist tõhustavad ehitusinvesteeringud teha nii kiiresti kui rahavood lubavad.

Piima jääktulu on hea indikaator Kahe aasta tulemuste põhjal kujuneb üheks tähtsaks indikaatoriks piima jääktulu (margin over

concentrates), millega on hea iseloomustada tootmise üldist kasumlikkust. Piima jääktuluna mõistame piima müügitulu, millest on lahutatud lüpsikarja lisasöötade kulu ja seejärel on tulemus jagatud lüpsikarja söötmispäevade arvuga. Nii leitakse piima jääktulu lüpsilehma kohta päevas. Piima jääktulu on ülevaatlik näitaja, kuna see seob viis olulist tegurit, millest igaühe eraldi maksimeerimine võib mõjutada tootmise kogukasumlikkust hoopis vastupidiselt. Need näitajad on järgmised.

Piimatoodang lehma kohta.

Piima kaubalisus (kui suur osa toodetud piimast läheb müüki).

Piima hind.

Lisasööda kogus lehma kohta.

Lisasööda hind.

Näiteks vaid piimakoguse suurendamisele keskendumine võib täiendavat kasumit mitte anda, kui

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil on palju erialasid viies valdkonnas:

Suvine põhivastuvõtt kuni 13. august 2019 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Tallinna 46, Paide vastuvott@jkhk.ee, tel 525 3736

MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS

Dokumente võetakse vastu Paides ja Säreveres. Avalduse saad esitada ka veebis: www.sais.ee.

Vaata lähemalt www.jkhk.ee

Uued teadmised ja oskused Kesk-Eesti suurimast ametikoolist!

arvestada ka täiendavat lisasöödakulu ja suuremate lisasöödakogustega kaasneda võivaid loomade ainevahetusprobleeme. Piima jääktulu maksimeerimine tähendab aga keskendumist sellele, et piima müügitulust jääks pärast lisasöödakulu võimalikult palju järele – see on raha, millega kaetakse püsikulud, varutakse põhisööt ja teenitakse kasum.

Kuna jääktulu muutus püsikulusid ei mõjuta (tööjõukulud ja kulum on võrdsed igasuguse piimamüügitulu ja lisasöödakulu korral!), siis jääktulu muutus tähendab ka sama suurt muutust kasumis. Samamoodi võib sarnase piimahinna korral võrreldavast ettevõttest väiksemat jääktulu vaadelda kui realiseerimata kasumipotentsiaali.

Joonisel 3 näidatakse projektis osalevate ettevõtete 2017. a ja

2018. a tootmiskasumit ning jääktulu, kusjuures piima müügihind on teisendatud võrdseks (mõlema aasta mediaanhind). Seetõttu erinevad ettevõtete tulemused ainult piima müügikoguse ja lisasöödakulu poolest. Lisasöötade hinnad on kõigi ettevõtete jaoks turuhinnapõhised ja seetõttu sarnased, nii jäävad erinevusi selgitavasse valemisse sisuliselt alles ainult piima müügikogus, lisasöödakogus ja kaudselt ka põhisööda toiteväärtus kui väga oluline tegur.

Põhisööt määrab paljugi Põhisööda toiteväärtusest sõltub, kas lisasöödale tehtava kulutuse abil toodetakse täiendavat piima või kompenseeritakse lisasöödaga hoopis kesist põhisööta. Kuna lisasööda toitaineühik on reeglina 2–4 korda kallim kui seesama toitaineühik heas põhisöödas, siis

tähendab iga põhisöödast saamata jäänud toitaineühiku kompenseerimine ettevõttele täiendavat rahalist kulu, väiksemat jääktulu ja lõpuks ka vähem kasumit.

Seni kogutud andmete põhjal võib nimetada ka ühe seaduspärasuse: nullist suurema tootmiskasumi saavutamiseks peab jääktulu olema vähemalt 6 eurot lüpsikarja söötmispäeva kohta. Seda näitab ka joonis 3.

Jääktulu on ettevõtte piimatoodangu ja söödaratsioonide summeerimise kaudu lihtne välja arvutada. Kui tulemus on väiksem kui tänane piimahind, siis on tootmise selles lõigus probleem, mida tuleks viivitamatult kõrvaldama hakata. Põhisööda toiteväärtuse kõrval võib põhjus olla ka söödaratsiooni kokkupanekus, karjatervises, sigivuses, lüpsikorralduses (mastiit) ja mujalgi.

MASINAID KOHAPEAL JA TELLIMISEL!

PRT 200 3 25m AGD 18 3 18m AGD 15 15m3

AGD 10 10m3

PRT 250 3 31m AGD 45 3 45m AGD 55 3 55m

K E S K KO N D

Integreeritud taimekaitse piirab kahjusta jate levikut MARIS RAUDSEPP PÕLLUMAJANDUSAMETI TAIMEKAITSE JA VÄETISE OSAKONNA JUHATAJA

K

ombineerides bioloogilisi, mehaanilisi ja keemilisi taimekaitselahendusi, saab tõsta kultuurtaimede vastupanuja konkurentsivõimet, hoida taimekahjustajad majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning säilitada tasakaalu looduse ja inimtegevuse vahel.

Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab kahjustajate leviku piiramiseks ja tõrjeks rakendama integreeritud taimekaitset. Õigel ajal tehtud tarkade valikute tulemus on terved taimed, hea saagikus ja puhas keskkond.

Järgige head taimekasvatustava Hea taimekasvatustava on tootmisviis, kus järgitakse külvikorda ning kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid keskkonnasõbralikult. Samuti niidetakse vähemalt kord aastas põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat võsastumata haritavat maad.

Viimaste aastate seireandmed näitavad, et muldade happesus ja selle neutraliseerimiseks vajaminev lubjakogus üha kasvab. Happeline muld on aga soodne kasvukeskkond paljudele haigustekitajatele. Ühtlasi pärsib happeline keskkond taimedel toitainete omastamist. Toitainete raskendatud kättesaamine ning liigne mullast väljaleostumine võib viia taimede ikaldumiseni. Seetõttu on oluline muldade hapestumise ennetusviis järjepidev lubiväetiste kasutamine vastavalt mulla omadustele ja vajadustele.

Pikemaks ajaks planeeritud põllumajanduskultuuride paiknemise

34

Hea teada Integreeritud taimekaitse neli sammu: Enneta Vaatle  Sekku  Analüüsi Integreeritud taimekaitse suunised tähtsamate põllukultuuride kaupa leiab Eesti Taimekasvatuse Instituudi veebilehelt www.etki.ee/ valdkonnad/taimekaitse.

Operatiivne info taimekahjustajate levikust koos optimaalsete tõrjesoovitustega avaldatakse veebilehel monitooring.etki.ee.

Integreeritud taimekaitse rakendamise punktisüsteemi enesekontrolliks saab alla laadida maaeluministeeriumi kodulehelt.

ja järgnevuse süsteem külvikorraväljadel aitab ennetada taimekahjustajaid.

Samuti on hea ennetus viljavaheldus ehk samal põllul erinevate bioloogiliste omadustega kultuuride (viljade) vaheldumine.

Külvikorra alusel kasvatatavate kultuuride kasvukoha regulaarne vahetamine loob taimedele soodsamad kasvutingimused ja hoiab lisaks kahjuritele kontrolli all ka umbrohtumist ja taimehaigusi. Tulemuseks on suurem saagikus ja viljakam muld.

Vaatlemine eelneb tõrjumisele Väga oluline on tunda taimekahjustajaid ja nende looduslikke piirajaid. Põllul tuleb teha vaatlusi, et hinnata tõrjevajadust. Vaatluse tulemusena ning tõrjekriteeriume arvestades on võimalik otsustada, kas, millal ja millise meetodiga on otstarbekas sekkuda. Vajadusel on alati kasulik konsulteerida sõltumatu nõustajaga.

Näiteid tõrjekriteeriumitest: Hiilamardika tõrjekriteerium on üks-kaks mardikat ühe õiepungade faasis rapsitaime kohta või vahetult õitsemise eel neli mardikat taime kohta.

Lehetäide tõrjekriteerium teraviljadel on kümme lehetäid ühe produktiivvõrse kohta.

Varre-peitkärsakas, kõdrapeitkärsakas, kapsakoi ja maakirbud kahjustavad ristõielisi kultuure (sealhulgas rapsi ja rüpsi). Varre-peitkärsaka tõrjekriteerium on üks mardikas kuue taime kohta, kõdra-peitkärsakal üks kahjustaja ühe valmis taime kohta. Kapsakoi tõrjet on vaja siis, kui ühel taimel on 5–10 röövikut ja selliseid taimi on põllul vähemalt 10%. Maakirbu tõrjekriteerium on üks kahjustaja taime kohta.

Kaunviljade üks suurim kahjustaja on hernekärsakas, mida peaks tõrjuma siis, kui ruutmeetril on vähemalt kümme kärsakat.

Ennetavat tõrjet pole vaja Tõrjuda tuleb vajadusel, mitte ennetavalt ning alati arvestada sobilike ilmastikutingimustega. Et vältida kõrvalmõju teket, peab tõrje olema suunatud üksnes sihtorganismile. Eelistama peab mehaanilist umbrohutõrjet (niitmine, rohimine), samuti bioloogilisi ja teisi kemikaalivabu taimekaitselahendusi. Keemiliste taimekaitsevahendite puhul kehtib üldine reegel – kasutada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

Pärast kasvuperioodi tuleb hinnata taimekaitsetööde vajalikkust ja tõhusust. Kasulik on üles märkida ebaõnnestunud või tegemata jäänud taimekaitsetööd, et teha järeldused tööde parandamiseks järgmisel aastal.

Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

2019. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!