Põllumehe teataja, juuni 2018 by Meediapilt OÜ

nr 22 juuni 2018

EES T I PÕL LUMA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

innovators in agriculture

Lely Vector – paindlikkus kõikidele lautadele, nii praegu kui tulevikus Seade sobitub kitsasse söödakäiku, ei vaja lisatoestust või paneele, elektrijuhtmeid või rööpaid. Võite automaatse söötmise käivitada kohe. Robotile vajalik minimaalne söödakäigu laius on ainult 3,25 m (kahepoolne söötmine). Praegusel ajal on söödakäigud sageli laiemad. Kitsam söödakäik võimaldab vähendada ehituskulusid ja lisada lehmakohti. Rohkem lautu − üks söötmissüsteem Kaugandurite abil võib segu- ja söödarobot liikuda ja jagada sööta erinevates lautades. Kui noorloomad või kinnislehmad on eraldi laudas, on roboti programmeerimine sellise olukorra tarbeks

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 521 6455

ülimalt lihtne. Robot saab väljaspool hooneid liikumisega väga hästi hakkama. Liikumisteid on lihtne kohandada Muudatused laudas või gruppide koosseisus ei tekita probleeme. Kuna segu- ja söödarobot tegutseb autonoomselt, on süsteem kergesti kohaldatav. Valmis tulevaseks laienemiseks Lely Vectori moodulsüsteemi peamine eelis seisneb võimaluses seda hõlpsasti laiendada. Üks segu- ja söödarobot võib sööta 250–300 looma. Söötmisvõimsuse suurendamiseks võib kasutada lisarobotit. Kui üks seade töötab, on teine söödaköögis laadimisel. Nii annab süsteem veel rohkem kasu. Lisaks pole takistusi söödaköögi laiendamisel.

www.lely.com • www.linery.ee

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt reklaam@meediapilt.ee Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Kerli Ats: kolm põhjust ühiselt tegutsemiseks Persoon: parim noortalunik Meelis Lindret tahab töötamise kõrvalt edasi õppida Põllumajanduses käib põlvkonnavahetus täie hooga

4 6–9 12–17

PRIA tuletab meelde olulisi suviseid tähtaegu

20–21

Pildigalerii: mida nähti avatud toidutööstustes?

22–23

Toetusvooru plaanitust hilisem avamine muudab investeeringutoetuse abil päikesejaama ehitamise küsitavaks

26–29

Põllutöömasinad, mis sobivad ka metsa

30–32

Koolides algas dokumentide vastuvõtt

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub augustis 2018.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Miks põllumehed peavad ühiselt oma huvide eest seisma? KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JUHATUSE LIIGE

„Lobitöö ehk lobi ehk kuluaaripoliitika ehk koridoripoliitika ehk tagatreplus on avalike otsustajate kavakindel mõjutamine mingi huvirühma (suurettevõte, ettevõtlusorganisatsioon, kutsealaliit, poliitiline liikumine vm) esindajate poolt selles suunas, et vastu võetavad otsused (seadused, poliitikad, toetused jms) oleksid kooskõlas selle rühma huvidega. Lobitöö tegijaid nimetatakse ka lobistideks, lobitöö tegemist on nimetatud lobeerimiseks, lobimiseks või lobistamiseks.” Sellise selgituse annab meile lobitöö kohta veebientsüklopeedia Vikipeedia. Meil on ka esindusorganisatsioone ja erialaliite, keda on vahel samuti lobistideks nimetatud. Siiski on põllumajandussektoris tegutsevate esindusorganisatsioonide roll Eestis märksa laiem ja olulisem kui vaid huvide kaitse. Esimene põhjus: mõjutada poliitikaid Minu käest küsivad talunikud tihti, miks on vaja kuuluda esindusorganisatsiooni ja mis ta sellest kasu saab. Väga raske on selgitada midagi, mida füüsiliselt ei saa katsuda, riiulile panna või mis ei paku põllumehe ettevõttele otsest ja kiiret kasu. Siiski on esindusorganisatsioonidega liitunud põllumajandustootjad aru saanud selle suuremast eesmärgist. Eesmärgist, mis aitab arendada jätkusuutlikult ettevõtlust ning parandada põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja positsiooni toidutootmise tarneahelas. Kui me räägime põllumajandussektori katusorganisatsioonidest,

Olen ise hiljuti alustanud põllumajandustootmisega ning hindan väga kõrgelt sektori toetust ja infovahetust. siis meie oluline roll on olla maaeluministeeriumi sotsiaalpartner. Me oleme kaasatud erinevatel aruteludel, istungitel, koosolekutel ja töörühmades ning esindame seal oma liikmete seisukohti. Teine põhjus: saada kogenenumatelt nõu Oma isiklikust kogemusest tooksin välja esindusorganisatsioonide ja erialaliitude veel ühe väga olulise rolli. See on võrgustiku kaudu info levitamine. Olen ise hiljuti alustanud põllumajandustootmisega ning hindan väga sektori toetust ja infovahetust. Kuna põllumajandussektor on väga spetsiifiline ning reglementeeritud, siis üksinda alustajal on ülikeeruline ennast kõigega kiirelt kurssi viia. Alati on hea suhelda ja arutada inimestega, kellel on kogemusi ja teadmisi. Mina olen saanud endale väga toetava võrgustiku, mille liikmed vastavad alati minu kõnedele,

kuulavad ära minu mured ning aitavad hea nõuga. Oma põllumajandusettevõttega kuulun Pärnumaa Talupidajate Liitu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ja MTÜ-sse Eesti Noortalunikud. Minu kui ettevõtja jaoks on oluline kõigis nendes organisatsioonides liikmeks olemine ja hea meelega maksan ka liikmemaksusid, mis on vajalikud nende organisatsioonide toimimiseks. Kolmas põhjus: koos oleme kuuldavamad Ühe olulise teemana tuleb rääkida ka tuleviku ÜPP-st ehk Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast, mille kujundamise ettepanekuid juuni alguses sektorile tutvustati. Järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil aastatel 2021–2027 on liikmesriikidel palju rohkem võimalusi vastavalt oma riigi eesmärkidele meetmeid kujundada. See tähendab seda, et iga liikmesriik koostab Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks oma strateegiakava. Selle tulemusel on liikmesriikidel võimalik lihtsamini ja paindlikumalt luua üksikasjalikke meetmeid. Idee kohaselt tähendab see seda, et põllumajandustootjatel on võimalik oma seisukohti varasemast rohkem esitada esindusorganisatsioonide kaudu, kuna otsustusvõimalusi on järgmisel perioodil märksa rohkem kui eelnevatel finantsperioodidel. Samas on ÜPP eelarve, ja kahetsusväärselt just II sammas, vähendamise surve all. Siin ongi esindusorganisatsioonide roll selgitada välja ja esindada oma liikmete huve ning seista selle eest, et ÜPP vahendid maksimaalselt põllumeesteni jõuaksid.

DELPRO™ FARM MANAGER – KÕIK VAJALIK FARMIHALDUSEKS

LÜ P

JÕ UD

SIGIM INE

INE M A ST AVA A INN

KARJATERVIS

SÖ

ÖT

IN E

TÖÖ KOR RAL DUS

DAMINE IN H S U M TOITU

PERSOON

Parim noortalunik:

põllumajandus on põnev! Mais toimunud võistluse „Noortalunik 2018“ võitnud Meelis Lindret (19) on tagasihoidlik noormees, kes oma tulevikuplaanidest rääkides jätab otsad üsna lahtiseks. Kindel on vaid see, et tulevik on kindlasti seotud põllumajandusega – linna maalt pärit Meelis tööle ja elama ei kipu.

Meelis Lindret (paremal) Türi lillelaadal parima noortaluniku tiitliga kaasnenud kingitust vastu võtmas. Foto: maaeluministeerium

KRISTINA TRAKS AJAKIRJANIK

Meelis õpib Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandustöötajaks ning peaks kooli lõpetama tuleva aasta veebruaris. Praegu on ta praktikal Rakvere külje all asuvas Arkna Agro põllumajandusettevõttes. Muide, teist satsi juba, sest pärast esimest praktikat pandi töökale noormehele ettevõttes „silm peale“ ja kutsuti ta esimesel võimalusel tagasi. Meelis on pärit Väike-Maarjast.

Klassikalisel kombel talupidamisega pole põllumajandushuvilise noormehe vanemad siiski tegelenud, kuigi aastaid peeti kodus loomi ja kasvatati ka aiavilju. Oma tarbeks, nagu maal ikka. Otse kodu kõrval aga asus lehmade karjamaa ja seal oli oma 100-pealine kari. „Juba lapsest peale tegin sinna asja ja nii kui avanes võimalus, hakkasin ka suviti abiks käima. Esimene töö oli 12-aastaselt karjakuamet. Mind huvitasid ja huvitavad praegugi väga masinad ning

kui vähegi lubati, sain ka masinatega töötada. Mul on vanem vend, kes on olnud suureks eeskujuks. Masinatest on meil palju omavahel rääkida. Ka tema on põllumees, praegu on ta küll Austraalias,“ räägib Meelis ja lisab: „Minna edasi põllumeheks õppima oli minu jaoks loogiline ja ainuvõimalik samm.“ Järvamaa kutsehariduskeskuse kohta jagub Meelisel vaid kiidusõnu: „Meil on üldiselt asjalik kursus, õpilasi on üle Eesti – Harjumaalt Valgamaani välja. Eks ongi kahte sorti õpilasi – need, kes veel päris täpselt ei tea, mida nad elult tahavad ja need, kes teavad juba väga täpselt. Viimaseid on enamik ja üldjuhul on nad juba kõvad praktikud, õppinud vanemate kõrvalt talupidamist. Eks töö käigus õpib aga rohkem kui koolis. Mulle tundub, et ka koolis võiks enam süvendatult asjale läheneda, eriti mis puudutab taimekasvatust.“ Hindab põllumajanduse mitmekesisust Arkna Agros on Meelis praktikal juba teist korda. Ettevõte tegeleb lüpsikarja pidamisega ning kõigepealt oli Meelis siin loomakasvatuspraktikal. „Tegelikult olin suurema osa ajast põllu peal, sest parasjagu oli üks mees puudu, asendasin teda,“ räägib Meelis. „Minu praktikad on kujunenud väga mitmekülgseteks ning hea on see, et antakse hästi erinevaid töid – ükski päev ei ole teisega sarnane. Mulle meeldibki põllumajanduse juures selle mitmekülgsus. Iga päev on uued elamused ja uued väljakutsed. Iga põld on erinev, tööd on erinevad. Ühel päeval teed ühte, teisel päeval teist,“ kirjeldab Meelis ja toob näite, et ühel päeval ta hommikul kündis, vahepeal läks niitma ja õhtul külvas ka. „Iga agregaadiga on erinev töö. Ega ma ei tunne ennast siingi praktikandina, sest olen ammu juba selle asja sees olnud.“

PERSOON

Meelist huvitab agronoomia ning ta kaalub sellel erialal edasiõppimist. Foto: Kristina Traks

Meelis ütleb, et masinatega saab ta päris hästi hakkama, kuigi alguses lausa pelgas neid. „Olin harjunud vanade Vene masinatega, need aga on hoopis midagi muud kui kaasaegsed tööriistad,“ märgib ta. Sellest, et Meelis on masinatega osav, annavad tunnistust ka tulemused mitmetelt põllumajandusvõistlustelt, kus ta kaasa on löönud. Noortalunike võistlusel on ta osalenud kolm korda ja on ka igal aastal poodiumil olnud. Ise ütleb Meelis, et esimene kord läks võistlus aia taha, sest polnud kogemusi. „Sel võistlusel on kokku kümme ala ja need on väga praktilised. Näiteks vigursõit traktoriga. See on asi, mida tuleb päristöös kogu aeg teha,“ selgitab ta. Möödunud sügisel käis Meelis võistkondlikul agriolümpial Saksamaal. Meeskonda kuulus kaks Järvamaa kutsehariduskeskuse õpilast ja kaks õppurit Olustverest. Eesti meeskond tõi Saksamaalt koju II koha, mis oli 20 osalejaga võistlusel väga hea saavutus. „Saksamaal oli ikka päris võistlus, närv oli korralikult sees. See oli ka veidi keerulisem kui kodused võistlused, kuid koosnes samu8

ti praktilistest aladest, nagu näiteks kiiruse peale traktoriratta vahetamine, põhupakkide ladustamine jne,“ räägib Meelis. Esialgu proovib parim noortalunik palgatööd Pärast kooli lõpetamist ootab Meelist ajateenistus ning alles seejärel algab „õige elu“, nagu ta ise ütleb. „Ilmselt jään ma esialgu palgatööle, ei hakka ise kohe oma ettevõtet tegema või talu rajama. Mind huvitab agronoomia, võibolla õpin seda veel juurde. Põllumajandus on väga perspektiivikas ala ja ma ei näe, et selles valdkonnas võiks mul kunagi tulla tööpuudust, pigem vastupidi,“ usub Meelis kindlalt. Kas CV-sid on üldse vaja saata või rabatakse oskaja mees ilma pikema tutvustuseta tööle? „Kui alles alustasin tööd, siis küll saatsin mõne CV. Mul ei olnud tutvusi, aga neid on ka sellel alal vaja. On vaja, et sind teataks. Üldiselt on aga nii, et ise tuleb tööd küsida, sest peaaegu alati on vaja lisatööjõudu, näiteks asendajat või on mõni mees puudu,“ julgustab Meelis, et küsija suu pihta ei lööda.

Hea teada Noortalunike kutsemeistrivõistlused toimusid juba 18. korda. Tänavu osales Türil toimunud võistlusel 27 noort. Proovile tuli end panna kümnel alal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine, lüpsimasina hooldus, tõstukiga ladustamine, saeketi vahetus, kasti valmistamine.

Põllumajandus on väga perspektiivikas ala ja ma ei näe, et selles valdkonnas võiks mul kunagi tulla tööpuudust, pigem vastupidi. Meelis Lindret, 2018. aasta parim noortalunik

Kommentaarid: Jagub vaid kiidusõnu

Loodame, et Meelis jääb meie juurde tööle!

AIVE KUPP

LAURI PENTJÄRV

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE

JUHTÕPETAJA

eelisel on olemas kõik omadused, mida põllumehel vaja läheb. Ta on tagasihoidlik, ei ürita kõigest hingest silma paista. Alati viisakas, rahuliku loomuga. See viimane on laudas loomadega ümberkäimisel hästi oluline. Sõbralik ja seltsiv, teistega saab hästi läbi, ei kritiseeri ega halvusta. Kindlasti abivalmis ja usaldusväärne – Meelisele antud tööd saavad alati tehtud. Samas on hea, et ta ei karda vajadusel ka abi küsida. Ta on oma olemuselt positiivne ja leiab probleemidele alati lahenduse.

ARKNA AGRO PÕLLUMAJANDUSJUHT

len Meelisega väga rahul. Ta käis ka eelmisel aastal loomakasvatuse praktikal ning juba siis oli kuuajase töötamise järel näha, et tegemist on väärt töötajaga. Kui praktika hakkas lõppema, siis panin ta juba suveks n-ö kinni, et ta jälle meie juurde tuleks. Meelis on korralik ja asjalik, õpib väga kiiresti. Kevadel panin ta külviku peale ja pooletunnise õpetamisega oli tal juba asi selge. Suhtun temasse kui igasse teisesse töötajasse, ta ei ole nagu tavaline praktikant, keda peab kogu aeg kontrollima või õpetama. Olen teda üritanud ära rääki-

da, et ta tuleks meile päriselt tööle. Noored on põllumajandusse väga oodatud, sest eks tehnika on palju arenenud ja vanematel inimestel on mõnikord raske sellega kaasas käia. Meelisel on väga korrektne töössesuhtumine – kui tal on järgmisel päeval vaba päev, teeb ta eelmisel päeval kõik lõpuni ära, et midagi tema tööst ei jääks teistele järgmiseks päevaks teha. Tihti ei taha noored laudas töötada, kuid temaga seda ei ole. Mäletan, et kui tal laudapraktika lõppes, siis kaastöötajad olid lausa nõus osa oma palgast ära andma, et ta ikka kindlasti ka edaspidi tööle jääks. Igati tubli poiss!

& AGD 18 3 18m AGD 15 3 15m

AGD 10 3 10m

REKL A AMTEKST

Talinisu „Creator“, 03.07.2017, Põlvamaa

Talinisu „KWS Emil“, 29.06.2017, Põlvamaa

Vali õige sort Tihti on põllumeestel küsimus, milline sort siis on kõige parem, mida oma põldudele maha külvata. Sellele küsimusele ei saa üksühele vastata, sest häid sorte on turul mitmeid. Kindel võib olla selles, et Scandagra Eesti AS pakub oma klientidele sorte, mis on meie tingimustes järele proovitud ja katsetatud ning mille talvitumises võib kindel olla. Et leida meie portfellist parim võimalik variant just sinu jaoks ning sinu tingimustesse, on alati mõistlik konsulteerida oma piirkondliku müügispetsialistiga – koos arutledes leiame parima võimaliku lahenduse! Tegemaks lühiülevaate 2018. aasta sügishooajaks pakutavast, vaatame põgusalt üle erinevad kultuurid, mida on võimalik sügiskülvideks Scandagra Eesti AS-ist hankida.

TALINISU

Talinisudest on pakkuda erinevate kasvuaegadega ning kvaliteediklassiga sorte, et oleks võimalik koristuskonveier paika sättida. • „Creator” – väga talvekindel hilise kasvuajaga sort. Selle sordi 2 kõige suuremat eripära võrreldes teistega on väga suur võrsumisvõime kevadel ning väga hea haiguskindlus – taimik püsib pikalt haigusvaba ning sordile omane tunnus on väga tugev vastupanuvõime helelaiksuse suhtes (helelaiksus on üks peamisi taimehaigusi nisul, mille tulemusena vananeb taimik enneaegselt ning saak jääb madalamaks – tera enneaegne küpsus ning kergem tera). • „KWS Emil” – väga talvekindel ja saagikas, keskmise kasvuajaga sort. Sordi eripäraks on tugev kõrs ning hea seisukindlus. • „ Edvins” – varasepoolne, ohteline, väga hea talvituja ka ekstreemsel aastal. • „Ramiro” – varaseim sort turul, esimene koristuskonveieris.

TALIRUKIS

Talirukki kasvupind on viimase 5 aasta jooksul olnud üsna stabiilne, väikeste kõikumistega. Tänased hübriidsordid võr-

reldes varasemate liinisortidega on hoopis „teine tera“. Rukki kasvupind võiks olla tegelikult märgatavalt suurem, kuna loomasööda komponendina on see kõige odavam sisendkultuur (kasvatamiseks tehtavad kulutused versus tagasi saadav saak). Hübriidrukkile iseloomulikud tunnused/omadused: • Parim talvituja taliviljakultuuridest • Suur põuakindlus (sügav juurestik) • Pakub suurimat konkurentsi umbrohtudele • Hübriidrukkil väga suur saagipotentsiaal ning seda tunduvalt väiksemate kulutustega võrreldes talinisuga • Hübriidrukkil väga head agronoomilised omadused • Suur võrsumisvõime • Tugev kõrs ning lamandumiskindlus • Head kvaliteedinäitajad Scandagra Eesti AS-i portfellis on erinevad rukkisordid, mille hulgast leiavad sobiva kõik (varasteks külvideks, hilisteks külvideks, puhtimata seeme mahetootjatele). Peamiselt turustame sordiaretaja KWS Saat AG (Saksamaa) sorte, mis kasutab PollenPlus tehnoloogiat ning seeme on 100% hübriid. Aretuse tulemusena on tungaltera osakaal muutunud väga väikeseks ning väheneb iga uue sordiga.

TALIODER

Taliodra näol on tegemist huvitava kultuuriga – on seda kasvatatud ka varasemalt, kuid suurt populaarsust pole see siiani saavutanud. Täna on turul uued sordid, mis on juba tunduvalt talvekindlamad. Ka põllumeeste huvi ja teadlikkus taliodra agrotehnoloogia osas on paranenud. Tuletame meelde, et talirapsi algusaastatel ei teatud ka selle kultuuri agrotehnoloogiast palju, kuid tänaseks päevaks on talirapsid suures osas talvituma saadud. Scandagra poolt pakutav taliodra sort „KWS Tenor“ on tänasel päeval parima võimaliku talvekindlusega talioder turul. Viimased 4 aastat on näidanud väga head talvitumist, mistõttu põllumeeste huvi taliodra vastu on järjest suurenenud. On ju talioder koristuskonveieris esimene kultuur, mida

Talirukis „KWS Livado“, 24.04.2017, Viljandimaa

Taliraps „Sundance“, 08.05.2018, Tartumaaa

sügiskülviks •

• •

Talirapsi katsed, 05.06.2017, Tartumaa

(kõdrad ei avane esimese vihma ega tuulega, kui saak on koristusküps). „DK Sequel” – uus poolkääbushübriid Dekalb-i portfellist. Poolkääbused on talirapside poole pealt kõige talvekindlamad, kuna kasvukuhik püsib madalal maadligi juba geneetiliselt. „Hasting” – saagikas kõrge hübriid KWS-ilt, väga hea talvituja meie tingimustes. „SY Alibaba” – uus nuutrikindel sort Syngenta-lt. Kuidas valida nende hulgast enda jaoks parim variant? Konsulteeri oma piirkondliku müügispetsialistiga, leidmaks parim variant, mis sobib sinu poolt kasutatava agrotehnoloogiaga.

peaks saama meie tingimustes koristada juba alates juuli keskpaigast kuni juuli lõpuni. Seega jääb piisavalt aega maa ettevalmistamiseks ning talirapsi külviks.

TALIRAPS

Talirapside portfell on lai, kust kõik leiavad vastavalt külviajale ning agrotehnoloogiale oma tingimustesse sobiva sordi. Võimalikd variandid on: liinisordid, kõrged hübriidid, poolkääbushübriidid (parimad talvitujad!), nuutrikindlad sordid, Clearfield tehnoloogial põhinevad sordid. Kuna nimekiri on pikk, siis peatun põgusalt uutel sortidel. • „Sundance” (liinisort) – kes teavad, siis on pikalt turul olnud liinisort nimega „Cult“. Kuna aga nimetatud sort läheb turult välja, siis oli tükk tööd, et leida sordile mantlipärijat. Tänaseks on paar aastat koos „Cult”-iga katsetatud sorti nimega „Sundance“ ning erinevate katsete põhjal (ka tootmispõldudel) võib öelda, et tegemist on väärilise mantlipärijaga – seda nii talvekindluse kui saagipotentsiaali osas. • „DK Expiro” – uus kõrgekasvuline hübriid Dekalb-i portfellist. Väga hea talvituja ning saagikusega, lisaks saagi valmimisel kõtrade avanemisvastane geen

Lisainfo sortide osas:

Mikk Tagel, tootejuht (seemned, väetised) Product manager (seeds, fertilizers) Mob: +372 507 0378 Telefon: +372 736 7087 Aadress: Tööstuse 17, Elva, 61507 E-mail: mikk.tagel@scandagra.ee

www.scandagra.ee

Fotod: Julia-Maria Linna, erakogud

TA L U E L U

Põlvkondade vahetust utsitab takka digiajastu Aastaid räägitud põlvkonnavahetus põllumajanduses on teoks saamas. Aina enam kuuleme noortest hakkajatest talunikest, kes on üle võtnud kas oma vanemate elutöö või alustanud ise põllupidamisega nullist. KRISTINA TRAKS AJAKIRJANIK

Talujuhtimise algusaastatel tuli ka ette, et kohale tulnud müügimees küsis peremeest ja kui vastasin, et mina olengi, siis lihtsalt lahkus, kuna ei suutnud seda aktsepteerida. Kaja Piirfeldt, Remmelgamaa talu perenaine

üle võtnud ja majandavad väga edukalt. Mis võib olla põlvkonnavahetuse põhjuseks?

Kaja Piirfeldt, Remmelgamaa talu perenaine, MTÜ Eesti Noortalunikud juht: uus tehnoloogia hirmutab vanemat põlvkonda, paljud taanduvad sellepärast. Isegi e-PRIA-s toetuse taotlemine käib ju ainult interneti teel ja enam ei saa nii, et lähed oma paberipatakaga kohale. Kindlasti on digiajastu areng kiirendanud põlvkondade vahetust põllumajanduses. Ma ise olen ka vanemate talu üle võtnud ja alguse sai see nii, et mina tegelesin paberimajandusega, sest minul võttis see lihtsalt vähem aega kui vanematel. Alustasin raamatupidamise ning toetustega seonduvaga tegelemisest. Edaspidi oli meil vastutus jagatud nii, et mina tegelesin loomakasvatusega ning isa söödapoole ja tehnikaga, kuid praeguseks on kogu vastutus minul. On kindlasti palju lugusid, kui üleandmine tehakse tervise pärast – vanem generatsioon lihtsalt ei jõua enam. Enamasti on ka nii, et noor peab ennast tõestama, et talle otsustusõigus antaks. Põllumehe Teataja vestles Järvamaa kutsehariduskeskuses veisekasvatuse spetsialistiks õppivate noorte ja nende juhendaja Kaja Piirfeldtiga, kes ise hiljuti oma vanemate talu üle võttis. Tundub, et just viimasel ajal kuuleb järjest enam seda, kuidas noored on vanemate talu

Vanasti päris talu vanem poeg. Kuivõrd see suhtumine on alles? Kaja: jaa, see suhtumine ei ole kuhugi kadunud! Minul on kaks õde ja lapseeast mäletan veidi nagu pettunud suhtumist, et peres polegi kedagi, kellele talu edasi anda… Talujuhtimise algusaastatel tuli ka ette, et kohale tulnud müügimees küsis peremeest ja kui

vastasin, et mina olengi, siis lihtsalt lahkus, kuna ei suutnud seda aktsepteerida. Ehk jah, naistalujuhina olen küll tundnud soolist ahistamist. Klaarika Pärn, Kivivoore talu perenaine: mul on plaan võtta üle oma vanemate talu. Vahepeal elasin paar aastat linnas, aga tundsin, et ma kuulun siiski maale. Mu vanemad küll jaksavad praegu veel taluga majandada, kuid abikäsi kulub alati ära. Isa küll arvestab minu arvamuse ja ettepanekutega, kuid veel on lõplik otsustaja siiski isa Karli Kivi. Koduse paberimajandusega tegelen mina. Isa ja ema küll usuvad, et saan loomadega hakkama, kuid natuke kahtlevad minu hakkamasaamises tehnikaga. Olen sellega nõus, kuna tehnikat valdab minu vanem vend kordades paremini. Eks sellepärast, et olen noor ja vist ka veidi sellepärast, et olen naisterahvas. Mis eristab noort ja vana põlvkonda põllumajanduses? Kaja: mõneti on endiselt levinud nn kolhoosimentaliteet. Näiteks on nõukaaegsele põlvkonnale väga sügavalt sisse juurdunud põhimõte, et sööta ei tohi ära visata isegi siis, kui see on juba riknenud. See tuleb, nui neljaks, loomale sisse sööta! Mina ei anna loomadele mädanenud heina või riknenud silo, sest tõumullikas maksab 2000 eurot, seevastu riknenud heinapall ei ole nii väärtuslik, et seda kallile tõuloomale anda ja riskida tema haigestumisega.

TA L U E L U Kaks aastat tagasi võtsin esimesed loomad, praegu käin veel täiskohaga linnas tööl, kuid sihin sinnapoole, et luua endale töökoht maale. Argo Allikmets, Allika talu peremees

Vanem generatsioon suhtub tunduvalt ettevaatlikumalt võõrkapitali kaasamisse. Raudselt kehtib põhimõte „võlg on võõra oma“. Ent olgem ausad – investeerida ei ole võimalik kogutud raha eest. Minu arusaamist mööda on noored ka palju enam avatud koostööle. Näiteks meie plaanime naabertaluga hakata jagama ühte töötajat. Mõlemal oleks vaja kedagi, et lüpsjale vabu päevi anda, kuid täiskoormust pole võimalik pakkuda. Seega otsustasimegi võtta ühe inimese, kes on nõus puhkust andma mõlemas talus. Varem inimesed ei tulnud sellise asja peale. Koostöö tegemine on väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootja ellujäämise alustala. Noored ei ole kinni konkreetses ettevõtlusvormis ja traditsioonides. Varem tähendas põllumajandus lehmapidamist ja viljakasvatust. Nüüd on uusi võimalusi ja noored näevad, et põllumajandus ei tähenda ainult lehmapidamist. 14

Praegu on Euroopas üha populaarsem ka half-time farming. Kui oma ettevõttes ei ole piisavalt koormust või on mahud juba nii suured, et on võimalik kaasata tööjõudu väljastpoolt, on väga mõistlik leida rakendust mõneks päevaks nädalas ka väljaspool oma ettevõtmist. Ka seda peavad vanemad inimesed mõnikord millekski väga halvaks: kui põllupidamisele 100-protsendiliselt ei keskendu, siis see ei ole ikka õige asi. Tegelikult on just vastupidi – kui ma tegeleks ainult talupidamisega ja oleks ainult laudas, siis mu vaimne tervis lihtsalt ei peaks sellele vastu. Nii õppisin lisaks kutseõpetajaks ja käin ühel-kahel päeval nädalas oma kogemusi Järvamaa kutsehariduskeskuses tulevaste põllumeestega jagamas. Selline tegevusvorm muutub järjest popimaks kogu maailmas ja ka Eestis. Silmaringi ja vaimse tervise huvides on väga kasulik tegeleda üksteist täiendavate tegevusaladega. Vanema põlvkonna puhul ei tulnud taoline lähenemine väga kõne alla. Klaarika: meil on oma naabritega umbes samamoodi. Varem tegeles kumbki peremees ainult oma asjadega, aga nüüd on ka kõrvaltalu noore käes ja isaga jagatakse töid, näiteks koos tehakse silo. Nõnda saab kiiremini tehtud. Mario Kütt, Rudi talu peremees: noored julgevad rohkem teenuseid sisse osta. Varem oli küll nii, et kõik pidid ise ära tegema. Noored aga lähtuvad pigem sel-

lest, mida on mõistlik ise teha ja mida mitte. Kui sa ei saa raamatupidamisega hakkama, siis osta teenus sisse, selle asemel, et ise aega ja närve kulutada. Tegele asjadega, mis sulle meeldib. Suur vahe on ka ettevõtlusvormil. Vana kooli põllumehed armastavad FIE-ndust, aga seda ettevõtlusvormi küll kellelegi ei soovita. Minu isa oli FIE ning ülevõtmine kestab juba kaua. Mul on mõttekam alustada uue ettevõttega nullist, kui hakata FIE varasid üle võtma. Isa argument FIE-ndusele oli, et lihtne ja loogiline ettevõtlusvorm. Vana kooli meestele meeldib, kui saab kõik asjad ühe pangakaardiga ära ajatada. Lihtne on FIE-ks olemine nii kaua, kuni pole vaja selle varasid üle anda. Kaja: kui on ettevõtte üleandmise plaan, ei soovita mitte kellelgi FIE-ks hakata! Kui raske või kerge on hakata talumajapidamist päris nullist üles ehitama? Argo Allikmets, Allika talu peremees: mina alustan niimoodi. Mu vanaisa pidas talus lüpsiloomi, talu sai pärast vanaisa lahkumist minu vanematele, kes loomi ei pea, vaid kasvatavad natuke aiakraami. Ma ise olen kogu elu elanud linnas, kuid nädalavahetused on ikka möödunud seal talus töötades. Nii hakkasingi mõtlema, et peaks ikka majapidamise ressursse ja maid ära kasutama. Kaalusin, kas osta linna korter ja jätka-

Veregrupp peab olema põllumajandus ning siis on see ala ainumõeldav. Mario Kütt, Rudi talu peremees

ta nädalavahetustel maal käimist või kolida kohe maale. Otsustasin kolida kohe ja hakata loomadega tegelema. Kaks aastat tagasi võtsin esimesed loomad, praegu käin veel täiskohaga linnas tööl, kuid sihin sinnapoole, et luua endale töökoht maale. Tegelen lihaveiste ja natuke ka lammastega. Mul ei olnud unistust saada põllumeheks, kuid paistab, et nii see läheb. Pole paha, sest elu linnakorteris oleks üsna üksluine.

Kuivõrd on alustavale noorele põllumehele abiks noortaluniku toetused? Argo: väga abiks. Olen mõelnud, et võiks ju osta toetuse eest väiksed ja igapäevased asjad, kuid ei – need saab osta jooksvalt palgast. Samas traktorit ma oma palgast osta ei jõua ja selleks on toetus ideaalne. Väga hea variant saada oma ettevõttele põhi alla. Kaja: toetuse küsijaid on palju, viimati jagus raha ainult kahele kolmandikule küsijatest. Sellest

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil on palju erialasid viies valdkonnas:

Suvine põhivastuvõtt kuni 15.august 2018 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Tallinna 46, Paide vastuvott@jkhk.ee, tel 525 3736

MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS

Dokumente võetakse vastu Paides ja Säreveres. Avalduse saad esitada ka veebis: www.sais.ee.

Vaata lähemalt www.jkhk.ee

Uued teadmised ja oskused Kesk-Eesti suurimast ametikoolist!

TA L U E L U Isa küll arvestab minu arvamuse ja ettepanekutega, kuid veel on lõplik otsustaja siiski isa Karli Kivi. Klaarika Pärn, Kivivoore talu perenaine

toetusest on noortele väga palju abi. Enamasti ostetakse selle eest karjapõhi ja esimene tehnika. Mida te ütleksite nendele põllumeestele, kel üleandmine järgmisele põlvkonnale ees seisab? Kaja: kui anda talu üle, siis väga selge vastutusega ja ühekorraga. Mingi aeg tasub vanemate kõrvalt teha ja vaadata, kas see on võimetekohane. Neilt õppimine on väga kohane. Aga ühel hetkel tuleb teha otsus, kes vastutab, ja asi ametlikult vormistada. Nii kaua, kuni

laps on vanemate juures tööl ja ei ole otsustaja ning vastutaja, ei saa rääkida talu üleandmisest. Kui lapsi on peres mitu, võib tunduda õiglane jagada ettevõte ja vastutus selles võrdselt. Ma pigem ei soovita seda varianti, sest tihti tekib olukord, kus päriselt tegeleb asjadega üks ja teised, kes ettevõtte igapäevatööga või põllumajandusega kursis ei pruugi olla, pigem pidurdavad ettevõtte arengut. Koos vastutamine on võimalik vaid siis, kui vastutus on väga selgelt valdkonniti jagatud.

Hea teada Paljud jäid toetusest ilma Eelmisel aastal toimunud taotlusvoorus määras PRIA 108 noortalunikule 4 318 287 eurot põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, mida valdav enamik neist soovis saada maksimaalses määras ehk 40 000 eurot. Vooru eelarve oli 5 mln eurot ning sellest jätkunuks 125 noortalunikule. Paraku oli palju taotlusi, mis ei vastanud nõuetele. Lausa 60 taotlust ei pälvinud hindamisel nõutavat minimaalset 15 hindepunkti, kuna andmed olid puudulikud või mõni dokument esitamata. Toetuse järgmine taotlusvoor on 20–27.08.2018. Nädal varem saab e-PRIA-s taotlusi eeltäita. Jagamisele läheb 5 mln eurot, mis võimaldab maksimaalse toetuse määra taotlemisel (40 000 eurot) määrata toetust 125 noorele ettevõtjale.

Noori alla kümnendiku TARMO TAMM

MAAELUMINISTER

astal 2016 oli Eesti põllumajanduses töötajatest 8,7% alla 35-aastased, 27,5 % on aga 65-aastased ja vanemad. Selleks, et noortel oleks võimalik maal tegutseda, peab riik soodustama maal ettevõtlusega tegelemist ja töökohtade loomist. Väga oluline eeldus on korralik ja kiire internetiühendus. Valitsus on järgmiseks kaheks aastaks eraldanud riigieelarvest 20 miljonit eurot, et viia kiire internet maapiirkondadesse. Eesti maaelu arengukavas on erinevaid toetusmeetmeid, mis on noortele suureks abiks. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meetme eelarve on aasta-

teks 2014–2020 kokku 22,1 miljonit eurot. Kahest taotlusvoorust on toetust saanud 214 noortalunikku. Enamikul toetuse saajatest on vähemalt kaheaastane põllumajandustootmise valdkonna töökogemus, nad on kursis moodsate tehnoloogiatega, tunnevad valdkonna trende ja oskavad korraldada teiste inimeste tööd. Populaarseimad tegevusalad, kus noored soovivad oma põllumajandustootmist alustada, on teraviljakasvatus ja lihaveisekasvatus, neile tegevusaladele järgneb puuvilja- ja marjakasvatus. Huvitav fakt on, et 36% toetuse saajatest on naisettevõtjad. Koos eelmise programmiperioodiga (2007–2013) on toetatud 1060 noore põllumajandustootja tegevuse alustamist.

Uus teetähis lüpsmises - Lely Astronaut A5

Lely Astronaut A5 on lüpsmise uus tase. See on meie arendustöö tulemus, mis põhineb meie viimase 25 aasta jooksul (alates automaatse lüpsmise leiutamisest) kogutud teadmistel. Vaatasime lehmi ja kuulasime kliente. Jäime truuks tõestatud tavadele, kuid samas kujundasime ümber süsteemi kõik osad. Automaatse lüpsmise tõestatud põhimõtted ning usaldusväärsusele, kasutusmugavusele ja kulusäästlikkusele keskendumine võimaldas meil luua kõige lehma- ja farmerisõbralikuma lüpsisüsteemi. Uus teetähis lehma muga- suurepäraselt. Tänu I-flow- käega. See on vaiksem, vuses kontseptsioonile ja avarale kiirem ja kindlam. See On tõestatud, et meie boksile tunnevad lehmad parandab külastuskäitumist vaba liikumisega süsteemis end mugavalt. Täiustasime ja roboti jõudlust ning seega elavad ja käituvad lehmad lehma mugavust hübriid- ka roboti töömahtu.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

Kasutuslihtsuse teetähis Ümberkujundatud ja intuitiivne kasutajaliides muudab automaatse lüpsmise kõigi jaoks kergesti mõistetavaks. See näitab kogu asjakohast teavet nutikas ülevaates ja pakub kiiret juurdepääsu tähtsatele funktsioonidele. Lehma esmakordne lüpsmine on lihtsam kui kunagi varem. A5 projekteerimisel pidasid meie insenerid pidevalt silmas süsteemi kasutusmugavuse, juurdepääsetavuse ja töökindluse kõrgeimat taset.

tarbi õhku. Meie piiratud arvu kiirete ja täpsete elektriliste liikumistega käsi on turu kõige energiasäästlikum. Oleme investeerinud töökindlusesse ja kvaliteetsetesse komponentidesse.

Usaldusväärsuse uus tase Mida rohkem saate Astronauti usaldada, seda paremini saate säästetud aega ja paindlikkust kasutada. Erakordse usaldusväärsuse ja tööaja saavutamiseks eemaldasime kriitInvesteeringutasuvuse ilised komponendid ja uus tase pikendasime teiste osade Kujundasime kogu eluiga. Ülemaailmne katsesüsteemi ümber, et vähen- programm oli automatiseerdada piima tootmise kilo- itud lüpsmise vallas seni grammihinda märkimisväär- kõige intensiivsem, et selt. Tulemuseks on uus tagada tõrgeteta töö kõihübriidkäsi. Sama võimas kides oludes. See Astronaut kui suruõhuseadmed, ent ei on loodud meelerahu jaoks.

Kasumliku reeglit

lüpsi

viis

1 Andke lehmadele vabadus ja valikuvõimalus. Looge lehmadele stressivaba keskkond, kus on rahu ja vaikus, mis võimaldab neil väljendada oma loomulikku käitumist 2 Kohelge lehmi järjekindlalt. Lehmadele ei meeldi muutused. Korrapärasus ja ennustatavus on järjepideva lüpsi jaoks esmatähtsad. 3 Kasutage lehmade puhul individuaalset lähenemist. Iga lehm ja kõik tema nisad on ainulaadsed ning seetõttu tuleb neid kohelda individuaalselt. 4 Optimeerige lehmade tervist. Lehmade tootlikkus on optimaalne, kui lehmad on terved, seega peavad tervishoiunõuded olema täidetud. 5 Käsitsege piima hoolikalt. Piim on väärtuslik, kuid kiiresti riknev toode, mida tuleb hoolikalt käidelda, et säilitada selle kvaliteet.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

TOETUS

Algas pindalatoetuste taotlejate 15. juunil lõppes PRIA-s pindalatoetuste ja MAK-i loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. TANEL TRELL PRIA OTSETOETUSTE OSAKONNA JUHATAJA

Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sel ajal kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ja vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Selleks, et kontroll toimuks ladusalt, palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. Taotluse andmete kontrollimiseks saadab PRIA klientidele ka täpsustavaid järelpärimisi või teavitusi. Olenevalt kliendi soovist tehakse seda nii telefonitsi kui ka e-kirja teel. Seega palume klientidel sel perioodil olla tähelepanelikud, et PRIA saadetud küsimused saaksid kindlasti vastatud, et vältida vigu esitatud taotlusel ja arusaamatusi, mida vigased andmed tekitada võivad. Pindala- ja loomatoetuste valimi raames teevad kontrolle peale PRIA ka veel keskkonnaamet, veterinaar- ja toiduamet ning põllumajandusamet; nõuetele vastavuse osas ka keskkonnainspektsioon. Rohumaadel toimuv põllumajanduslik tootmine Rohumaal loetakse tootmiseks peamiselt need tegevused, mille tulemusena niidetakse ja koristatakse rohumaal kasvav taimik haljasmassiks, siloks, heinaks (sh allapanuks) või kui rohumaal karja-

tatakse loomi. Rohumaa, sealhulgas ka sööti jäänud maa tootmistegevuseks kasutamiseks peavad niitmis- ja koristustegevused olema tuvastatavad hiljemalt 1. septembriks. Kui pärast 1. septembrit on rohumaal niide maas või ilma eelneva tootmistegevuseta on hekseldatud pärast hooldamise tähtaega (vt tabelist), siis ei ole selline tegevus käsitletav tootmistegevusena ja sellised põllud ei ole ühtse pindalatoetuse jaoks sel aastal toetusõiguslikud. Tähelepanuks KSM-i ja MAH-i taotlejatele Eelnevad aastad on näidanud, et KSM-i ja MAH-i taotluste puhul tekitab klientides segadust viljavahelduse nõue. Kuna viimaste aastate muutlik ilmastik on avaldanud mõju ka põllukultuuride kasvatamisele, siis tuleb hoolikalt üle vaadata oma viljavaheldusplaanid ja teha neisse vajadusel korrektuure. Selleks, et andmete kontrolli-

Kuna viimaste aastate muutlik ilmastik on avaldanud mõju ka põllukultuuride kasvatamisele, siis tuleb hoolikalt üle vaadata oma viljavaheldusplaanid ja teha neisse vajadusel korrektuure.

mist lihtsustada, kordame üle viljavahelduse nõuded: samal maal võib kasvatada sama liiki põllukultuuri või köögivilja kuni kahel järjestikusel aastal; samal maal võib kasvatada teravilja kuni kolmel järjestikusel aastal; ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure võib kasvatada samal maal mitte tihedamini kui igal neljandal aastal, st kolm aastat peab vahet olema. Põllutööde planeerimisel tuleb arvestada, et püsirohumaid ei ole lubatud üles harida. Taotlejad, kes 2017. aastal ei rajanud püsirohumaad tagasi kogu kohustuse ulatuses, peavad 2018. aastal tagasi rajama püsirohumaa ulatuses, mis jäi 2017. aastal rajamata. Tagasi rajamata jätmine toob kaasa rohestamise toetuse vähenduse. Tagasirajamist jälgitakse kindlasti ka kohapealsete kontrollide käigus. Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud Kui toetuste nõudeid ei ole võimalik täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu (nt taotleja pikaajaline haigestumine, raske loodusõnnetus vms), tuleb sellest esimesel võimalusel PRIA-t teavitada. Selleks tuleks esitada teatis koos vajalike tõenditega hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta PRIA-le teavitus esitada. PRIA hindab seejärel, kas nõude täitmist takistava asjaolu puhul on tegemist vääramatu jõu või erandliku asjaoluga ja teavitab hinnangu tulemusest taotlejat. Kui vaja, kontrollitakse teatises toodud andmeid ka kohapeal.

kontrollimine

See kruvi kannab 550 kg ja maksab 26.90 eur/tk

Jälgi kalendrit

Toetuse taotlejatele kehtivad olulised tähtajad

TEGEVUS

TÄHTAEG

Kultuur on külvatud, maha pandud või istutatud

hiljemalt 15. juuniks

Püsirohumaade hekseldamisega alustamine

lubatud alates 5. juulist

Poolloodusliku koosluse (PLK) esinemisala niitmine

lubatud alates 10. juulist

Rohumaa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse; niite kokku kogumine

hiljemalt 20. augustiks

Hooldamistööd viljapuu- ja marjaaias – puude ja põõsaste võraaluste ja reavahede niitmine vm viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse; niite kokku kogumine

hiljemalt 20. augustiks

Rohestamise mitmekesistamise tava raames peab põllumajanduskultuur kasvama samal kohal

15. juunist kuni 15. augustini

Ökoalana märgitud söödil/kesal on hooldamistegevused keelatud

kuni 15. augustini

kuni 15. Kui toetust taotletakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) raames mesilaste korje- augustini alade rajamise lisategevuse eest, siis peab kasvatama toetusõiguslikul maal mesilasperedest kuni 200 m kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki Loomade heaolu toetuse (LHT) taotlejatel kehtib veiste, vasikate ja hobuste karjatamisperiood ning karjatamise andmed peavad olema kantud põlluraamatusse või karjatamispäevikusse

vähemalt 1. juunist 31. augustini

PLK toetuse taotlemise korral niidetava poolloodusliku koosluse niitmine ja niite kokku kogumine

hiljemalt 1. septembriks

PLK taotlemise korral karjatatava poolloodusliku koosluse nõuetekohane karjatamine (rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud, ülejäänud ala valdavalt söödud)

hiljemalt 1. oktoobriks

Lämmastikku siduva kultuuri kasvatamisel ökoalana ei ole lubatud nimetatud ala sisse künda ega kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise, v.a talivilja kasvatamise korral

kuni 15. oktoobrini

KSM-i ja mahetoetuse (MAH) taotlejatel peab nõutud ulatuses maad olema talvise taimkatte all

1. novembrist kuni 31. märtsini

KSM-i ja MAH-i taotlejad peavad saatma nõutud hulga mullaproove analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse

1. detsembriks

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn

FOTO

Raplamaal asuvas Minna Sahvris käisid marmelaadikommide valmistamist uudistamas nii suuremad kui ka päris pisikesed huvilised.

28 avatud tööstust

21.–27. maini võõrustasid külalisi 28 toidutööstust üle Eesti, nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Kokku käis toidutootmist vaatamas peaaegu 900 inimest. Kõige rohkem külastajaid oli Chocolalas, Esko Talus ja Leiburis. PILDID: SIRET ELMI (MINNA SAHVER), LIISI KANNA (OG ELEKTRA), KERTU KÄRK (MAAELUMINISTEERIUM)

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus leidis, et toidutootmise kohta levinud müütide kummutamiseks on hea, kui tarbija saab oma silmaga tootmist vaadata.

OG Elektra Lepnal asuvat tootmist külastas kahe päeva jooksul umbes 25 inimest, kes said näha ka seda, kuidas kooke tehakse. Avatud toidutööstuste nädal avati pidulikult Balbiinos.Toidutööstuste juhid ning teised valdkonnas tegutsevad inimesed arutlesid teemal „Tööstuslik toidutootmine – müüdid ja tegelikkus“.

Kas koguseliselt vähem mineraale võib tuua suurema kasu? Tänane loomakasvatus vajab ajakohast lähenemist mineraalide söötmisele. Alltechi ja Agrovarustuse välja töötatud mineraalidesari põhineb orgaanilistel mineraalidel, mis on paremini imenduvad, omastatavad ning võimaldavad kehareservide loomist. Alltech on tõestanud, et kaasaegne söötmine võimaldab põllumajandusloomade tootlikkust tõsta oluliselt madalama mineraalide lisamise tasemel, kasutades Alltech orgaanilisi mineraale BIOPLEX®, SEL-PLEX® ja eluspärmi YEA-SACC®.

KASUTADES BIOPLEX® /SEL-PLEX® ORGAANILISI MINERAALE SISALDAVAID MINERAALE TAGAME: • Tugeva immuunsüsteemi • Kehareservide olemasolu stressiperioodiks • Kõrge viljakuse • Kõrge piima kvaliteedi • Optimaalse piimatoodangu looma tervist kahjustamata • Ohutuse - kaitse raskemetallide, toksiliste ühendite (PCB) ja dioksiinide eest kuna kõik ALLTECHi orgaanilised mineraalid on läbinud ALLTECH Q+ kvaliteedi programmi

ELIIT-PLEX

ELIIT-PLEX Toodangu kasvades on söödaratsioonides tavapäraselt tõstetud proteiini ja energia koguseid. Kas me oleme aga piisavalt muutnud mikro- ja makromineraalide kasutust? Nii nagu ei kata põhisööt 35 liitrise päevatoodanguga lehmale vajalike proteiini ja energiatarbeid, ei kata need ka lehma vajadusi mineraalide ja vitamiinide osas. Proteiini ja energiapuudus on farmis kiiresti märgatav piimatoodangu langusega, mineraalide ja vitamiinide puudus jääb aga farmis algselt märkamata kuid mõjutab väga oluliselt nii sigivust kui ka karja tervist. Täna mõistab iga loomakasvataja, et päevase väljalüpsi kõrval on oluline, et lehm saavutaks minimaalselt 3 laktatsiooni. Kuid miks siis prakeeritakse lehmi liiga vara, mis on selle põhjused? Lehmade peamisteks prakeerimise põhjusteks on sigivus, mastiit ja jalaprobleemid. Need terviseprobleemid saavad paraku tihti alguse just mikro- ja makroelementide puudusest ja tasakaalustamata ratsioonist, mitte esmaselt proteiini ja energia puudusest. Alltech koostöös Agrovarustusega on välja töötanud tootesarja, mis põhineb kaasaegsel teadusel ja katab piimaveise vajadused nii kinnis- kui ka lüpsiperioodil. Ülemineku periood KINNISPERIOOD

Kinni jätmine

Poegimine 30 päeva

60 päeva

Seemendamine

Värske

Kinnis periood Hiline laktatsioon

Varajane laktatsioon 31-120 päeva

VILJASTUMINE

121-305 päeva

Mineraalisarja iseloomustab: • Makro- ja mikromineraalide kõrge biokättesaadavus • Looma vajaduste mõistmine, katmine ja vatsa mikrofloora optimeerimine • Anorgaaniliste mineraalide asendamine orgaaniliste, BIOPLEX® mineraalidega

Alltech Eesti OÜ Pilleriin Puskar +372 505 2846 ppuskar@alltech.com

Kesk- laktsatsioon

LÜPSIPERIOOD

Agrovarustus OÜ Assar Tops +372 566 00615 Tarmo Lodi +372 507 1850 Indrek Juhanson +372 566 17254 Kaire Ulst +372 514 4279 Sirje Aus +372 562 96606

PERSOON

Päikesejaama rajamine muudeti riskiettevõtmiseks

Epp ja Tarmo Säga ehitasid mullu 270 kW päikesejaama. Suure võimsusega jaama rajamise eesmärk oli parandada oma põllumajandusettevõtte rahavooge, sest elektrijaam aitab vähendada sõltuvust võõrkapitalist. Foto: erakogu

Sajad maapiirkonna ettevõtjad ja põllumehed plaanisid kasutada maaelu arengukavas sisalduvat investeeringutoetust päikesejaama ehitamiseks. Ministeeriumite kemplemine on muutnud plaani tasuvuse kahtlaseks. Teatud piirangutega arvestades ja hea organiseerimisvõimega võib päikesejaama ehitamise riski siiski võtta.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse abil võib ehitada ka päikesejaamu. Lisades investeeringutoetusele ka taastuvenergia tootmise toetuse, on päikesejaamaga elektritootmine maapiirkonnas ahvatlev võimalus. Kahjuks ei kesta see enam kaua. Riik on otsustanud, et uutele rajatavatele jaamadele lõpetatakse taastuvenergia tootmise toetuse maksmine. Põllumehed on teadnud, et kui nad soovivad oma tegevust mitmekesistada päikesest elektri tootmisega, siis peab nende päikesejaam olema valmis enne 2019. aasta 1. jaanuari ja ühendatud Elektrilevi võrku. PRIA pidi investeeringutoetuse meetme avama juba mullu novembris. Selline ajagraafik oleks lubanud asjaajamise ja ehitamisega ilusti valmis jõuda. PRIA-st öeldi, et infopäevade ja -päringute järgi on huvi investeeringutoetusega päikesejaamade ehitamise vastu suur. Sama kinnitab maaettevõtluse konsulent Epp Säga, kes on analüüsinud ligi 50 firma sobivust toetust taotlema. Paraku möödunud aasta novembris meedet ei avatud. „Tuli teade, et meede lükkub edasi märtsi algusesse, sealt edasi aprilli lõppu ja nüüd alles septembrisse,“ nendib Säga. „Tõenäoliselt loobuvad paljud, kui üldse jääb julgeid, kes loodavad septembri keskpaigas taotluse esitada ja riskivad kohe ilma PRIA otsuseta jaama rajada ning see ka aasta lõpuks valmis saada,“ lisab ta. Väidetavalt oli meetme edasilükkamise põhjustaja rahandusministeerium, kes ei kooskõlastanud maaeluministeeriumi määruse muudatust investeeringutoetuse tingimuste ja korra kohta, soo27

vides määrusesse oma täiendusi. Ministeeriumid jõudsid kokkuleppele alles maikuus, mis oli ka põhjus, miks taotlusvoor toimub septembris. Rahandusministeeriumist venitamise põhjuste kohta kommentaare anda ei soovitud. Jaama jõuab ehitada, aga võrku ühendada mitte Epp Säga on koos abikaasaga päikesejaama rajanud ja teab oma kogemusest, miks päikeseenergia tootmisjaama teha ja kui kaua see aega võtab. Kui neli aastat oli katsetatud väikese, 8,5 kW võimsusega jaamaga elektritootmist oma majapidamise jaoks, siis eelmise aasta kevadel alustati 270 kW päikesejaama ehitamist. „Suure jaama rajamise eesmärk oli parandada põllumajandusettevõtte rahavooge. Teraviljatootja teeb üheksa kuud kulusid ning alles seejärel tekib kaup, mida müüa saab. Elektrijaam aga aitab vähendada sõltuvust võõrkapitalist. Päikeseelektrijaamaga on rahavoog märtsist septembrini,“ selgitab ta põhjuseid. Mullu septembriks oli ehitustöid korraldanud Tarmo Sägal päikesejaam elektrivõrku ühendamiseks valmis. See on võimeline katma u 80 kodumajapidamise aastase energiatarbe. Sägade kogemus ütleb, et projekteerimisest ja ehitusloa taotlemisest kuni kasutusloa saamiseni kulub aega umbes aasta. Ehitusprotsess kestab olenevalt jaama eripärast 2–4 kuud. See kehtib vaid siis, kui logistika ja ehitusprotsess on enne läbi mõeldud ja ei tule suuremaid üllatusi. Elektrilevi võrguga liitumine võtab liitumislepingu järgi aega kuni 300 päeva. Kiiremini läheb, kui elektrijaama rajamiskohas on juba kaasaegne alajaam ja liitumine piirdub vaid väiksemate ümberehitustöödega. Epp Säga nendib, et kui tuleb ehitada nii uus alajaam kui ka liitumispunkt, siis ei suuda Elektrilevi valmimistähtaega-

30–40

päevaga on PRIA mitteametlikult lubanud investeeringutoetuse meetme taotlusi menetleda. dest kinni pidada. Seda kinnitab ka Elektrilevi ise. „Kui maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse otsuse saab teada alles oktoobris-novembris, ei ole tõenäoline, et selle ajaga jõuab liitumispunkti valmis ehitada. Mõeldav on see üksnes väga väikeste elektrijaamade puhul, kus tööd piirduksid arvesti vahetusega,“ ütleb Elektrilevi liitumise teenuste juht Kaija Vill. Suurema jaama liitumisel, millega kaasneb alajaama ehitus või ümberehitus, peab tema sõnul arvestama umbes aastaga. Ta lisab, et varasemad sarnased investeeringutoetuse voorud on kaasa toonud suure liitumistaotluste hulga elektritootjatelt, mis võib samuti muuta Elektrilevi menetlusaegu pikemaks. Päästab leppimine väiksema päikesejaamaga Tundub, et ajaliselt on taastuvenergia toetusele kvalifitseeruvate päikesejaamade rajamine investeeringutoetuse abil muutunud võimatuks. Olukorda leevendava idee pakub välja Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak. Ta möönab, et paari kuuga ei ole võimalik välja ehitada päikesejaama võrguühendust Elektrileviga. Kuid kuni 1 MW võimsusega päikesejaama ehitab kahe kuuga valmis küll. Sellisel elektrijaamal ei peagi praegu kehtiva korra järgi olema võrguühendust, et saada taastuvenergia tootmise toetust. „Riigiabi luba sätestab, et jaam peab tootma elektrit, võrguühen-

dusest ei räägi riigiabi luba midagi,“ juhib ta tähelepanu. Taastuvenergia toetust maksvast AS-ist Elering kinnitati selle väite paikapidavust. „Tõesti on õige, et toetuse saamiseks ei pea olema kuni 1 MW päikesejaamad selle aasta lõpuks võrguga liitunud,“ ütleb Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. „Küll peavad need olema alustanud tootmist,“ lisab ta. PRIA-le seni esitatud projektides on päikesejaamade võimsus jäänud vahemikku 200–500 kW. Toetuse taotleja peab tõendama, et võrku mitteühendatud päikesejaam on alustanud tootmist. Köster soovitab uurida juuni alguses vastuvõetud elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja. Seal on toodud näide, et tootmise alustamist saab tõendada tootmisseadme ehitustööde üleandmise aktiga. Seletuskirjas ei välistata ka teisi tõendamismeetodeid. Et päikesejaamad aasta lõpuks valmis saada, on lubanud kaasa aidata ka PRIA. Kui investeeringutoetuse meetme määruse kohaselt on PRIA-l otsuse tegemiseks 100 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtajast, siis PRIA lubab teha kõik endast oleneva, et menetleda selle meetme taotlusi kiiremini. Põllumeeste organisatsioonidele on omavahelistes vestlustes lubatud 30–40-päevaseid menetlusi. Seega, kui planeerida investeeringutoetuse eest ehitada kuni 1 MW võimusega päikesejaam ja see aasta lõpuks valmis saada, siis on võimalik saada osa ka taastuvenergia tootmise toetusest. See eeldab suurt pingutust PRIA-lt toetuse taotluste kiiremal menetlemisel, head organiseerimisvõimet, et päikesejaama projekt ja ehitusluba oleksid olemas juba enne PRIA-lt toetuse taotlusele vastuse saamist ning ka õnne, et ehitusaja jooksul ei tuleks ette ootamatusi.

Päikesejaama tasuvus elektrimüügiks kaob

aastuvenergia tootmise toetuse kadumine sunnib maapiirkondades ümber vaatama kontseptsiooni rajada jaamu elektrimüügi eesmärgil. Maaettevõtluse konsulendi Epp Säga ütlusel peab päikesejaama tasuvuse arvestamisel eristama, kas elektrit toodetakse müügiks või on eesmärk see ise ära tarbida. Tal endal on 270 kW päikesejaam ning oma kogemusest teab ta, et taastuvenergia toetus moodustab elektrienergia müügikäibest ligikaudu 60%. „Müügi eesmärgil rajatavate elektrijaamade tasuvus saab tõsise

hoobi ning selliste elektrijaamade rajamisel mina enam mõtet ei näe,“ ütleb ta olukorra kohta pärast taastuvenergia toetuse kadumist. Oma elektrivajaduse kompenseerimiseks tasub aga tema sõnul päikesejaama investeeringule mõelda. Seetõttu arvab ta, et päikesejaamade ehitus maapiirkondades ei lõppe, kuna see on võimalus oma elektrikulude vähendamiseks. Ka Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak on sama meelt, et päikeseelektrijaama rajamine vaid elektri võrku müümiseks ei ole edaspidi kindlasti enam tasuv investeering. Praegu

Hea teada Elektrilevi võrguga liitumine Ilma tootmistingimusi sisaldava võrgulepinguta ei ole lubatud elektrienergiat võrku anda. Elektri tootmiseks võrku on vajalik elektrivõrguga elektritootjana liituda. Tootjana liitumiseks loetakse ka olukorda, kus olemasolevale tarbimissuunalisele võrguühendusele taotletakse tootmistingimusi, ehk kui tavaline tarbija liitumispunkt ehitatakse ümber tootja liitumispunktiks. See on vajalik, et võrguettevõtjal oleks võimalik mõõta võrku antava ja võrgust tarbitava elektrienergia kogused. Võrgueeskirja kohaselt jagatakse nõuded elektrijaamadele jaama nimivõimsuse järgi. Kõige väiksemad nõuded on kuni 15 kW nimivõimsusega elektrijaamadele ehk mikrotootjatele. Neile järgnevad 16–200 kW elektrijaamad. Üle 200 kW elektrijaamade puhul lisanduvad täiendavad nõuded liitumispunkti tehnilisele lahendusele ja jaama juhtimissüsteemidele, samuti on vajalik elektrijaama liitumise kooskõlastamine süsteemihalduriga Elering AS. Kehtib reegel, et mida suurema võimsusega elektrijaam, seda rohkem on ka nõudeid paralleeltööks võrguga ning seda pikem on liitumisprotsess. Jaotusvõrguga saavad liituda üldjuhul kuni 5 MW nimivõimsusega elektrijaamad. Üle 10 MW nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamad saavad liituda üksnes põhivõrguettevõtja Elering AS võrguga. Allikas: Elektrilevi

võimaldab PRIA investeeringutoetus ja hilisem toodangutoetus viia investeeringu tootluse 14–15% juurde. Ilma toodangutoetuseta jääb tootlus aga selgelt madalamaks. Selleks, et maaettevõtjatel jaguks ka edaspidi huvi päikesejaamade rajamiseks, tuleb leida jaamadele kohad, kus on ka kohapeal tarbimine. Samuti on riik lubanud alates järgmisest aastast korraldada toodangutoetusele vähempakkumisi. Andres Meesak soovitab maaettevõtjatel panna seljad kokku, moodustada ühistu ja pakkuda ühistuna elektrit vähempakkumisel.

Küsimus: Kui keeruline on päikesejaama liitmine elektrivõrguga?

M EPP SÄGA 270 KW VÕIMSUSEGA PÄIKESEJAAMA OMANIK

inu jaam oli Eestis esimene üle 200 kW jaam, mis läbis kõik katsetused üle 200 kW elektrijaama elektri võrku andmiseks. Ükski varem püstitatud elektrijaam ei olnud seda seni suutnud. Minu abikaasa Tarmo oli kui jäälõhkuja Tarmo, kes rajas teed üle 200 kW päikeseparkide kasutuselevõtuks koos Elektrileviga. See oli kõigile uus kogemus – pean silmas nii Elektrilevi, ehitajat kui ka liitujat ehk iseennast, kuna meil kõigil puudus sellega varasem kokkupuude. Peale meid on juba asi lihtsam, teatakse, kes, mida ja millal tegema peab. Praegu on võimalik ehitada liitumispunkt koos alajaamaga välja ka liitujal endal, koostöös Elektrileviga. See võib olla kiirem variant, kuid nõuab väga häid koostööpartnereid ja organiseerimist. Meile olid Elektrilevi spetsialistid, eriti Kaija Vill ja Andrei Jeremejev, suureks abiks kogu protsessi läbimisel. 29

TEHNIKA

Põllutraktorist metsamasinaks TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS TÜ KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

etsaomanikule vajalikust masinapargist rääkides kerkib sageli silme ette pilt spetsialiseeritud metsatraktoritest – harvesteridest ja forvarderidest. Samas on Eestis tuhandeid metsaomanikke, kelle põhitegevusala on põllumajandus. Reeglina on neil olemas traktor, millega tehakse mitmesuguseid põllutöid. Needsamad traktorid on võimalik võtta kasutusele ka metsas. 30

Veel kümmekond aastat tagasi jagati mitmesugustes tehnikafoorumites nõuandeid ja nippe, kuidas näiteks ZIL-i veoauto baasil ehitada vedavate telgedega metsaveokäru. Kindlasti leiavad sellised isetehtud ümberehitused kasutust veel praegugi. Siiski on üha vähem neid inimesi, kes seda tööd kodus teevad. Eestis leidub piisavalt ettevõtteid, kelle põhitegevus ongi põllumajandustraktori haakesse sobiva metsatehnika tootmine. Aga millistest vahenditest üldse rääkida saame?

Mõned aastad tagasi andis SA Erametsakeskus välja trükise metsatehnikast ja -tarvikutest. Eesti Maaülikooli metsandusõppejõu Vahur Kurvitsa koostatud raamatukeses on terve peatükk pühendatud põllumajandustraktoritele ja sobivatele lisaseadmetele. Pane kokku nagu lego Traktorite kohta ütleb autor järgmist: „Traktorit valides tuleb väga täpselt selgeks teha, milliste seadmetega töötama hakatakse, sest iga seade vajab kindlate parameetritega traktorit. Mida rohkem

Traktorile sobiva metsaveokäru ja -kraana valimisel tasub spetsialistidega nõu pidada, et metsas töötamine oleks mugav ja võimalik ka keerulisemate pinnaolude korral. Foto: AS Fors MW

Erametsaomanikul, kel soov ise metsas toimetada, võiksid olemas olla põhivahendid – metsaveohaagis ja -tõstuk.

Hea teada Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes tegelevad põllumajandustraktori haakesse sobiva metsatehnika tootmisega. Sobivaima leidmiseks tasub

küsida erapooletut nõu. Üks võimalus on infot küsida lähimast metsaühistust. Metsatöid tundvad ühistute spetsialistid oskavad soovitada, millistele nõuetele soetatav haagis vastama peaks. Lõplik valik on aga igaühe enda teha.

erinevaid seadmeid saab traktoriga agregeerida, seda tõhusamalt saab traktorit koormata. Ratastraktorid on roomiktraktoritest parema manööverdamisvõimega, parim võimalik kombinatsioon oleks neljarattaveoga keskliigendiga traktor. Metsas töötamiseks on vaja traktor vastupidavuse suurendamiseks ümber kohandada, kuna vastasel juhul on purunemised kerged tulema.“ Erinevate võimalike haagiste loetelu on pikk – võsaniiduk, võsagiljotiin, palgiveohaarats, palgivints, metsaveohaagised ja -tõstukid, protsessorid ehk laasimis- ja järkamisseadmed, harvester-lõikeseadmed, võsafrees, metsaäke, lapilööja ja ka teehöövel. Ehk siis kogu komplekt, mida saab kasutada metsa hooldamiseks, uuendamiseks ja ülestöötamiseks. Kahtlemata ei ole kogu seda komplekti vaja ühel erametsaomanikul, mitmed seadmed on mõeldud eelkõige metsandusega tegelevatele väikeettevõtetele. Erametsaomanikul, kel soov ise metsas toimetada, võiksid olemas olla põhivahendid – metsaveohaagis ja -tõstuk. Tõstukiga metsaveohaagised Lääne-Virumaal Arknas alustas 2001. aastal tegevust Lisako OÜ, mis 2006. aastal spetsialiseerus täielikult metsaveohaagiste

ja -tõstukite tootmisele. Ettevõtte ekspordijuhi Margus Kermi sõnul toodetakse aastas üle 700 tõstuki, millest lõviosa eksporditakse erinevatesse Euroopa riikidesse. Oma toodangut turustatakse kaubamärgi BMF all. Margus Kerm selgitas, et ettevõtte tootevalik on väga lai: 6–17-tonnise kandevõimega palgiveohaagised ja 4,3–9,05 meetrise nooleulatusega tõstukid. Nendest paneks ta metsaomanikule kokku ka n-ö ideaalkomplekti. „Kuna siiani on Eestis metsatöödel valdavalt kasutuses MTZ-tüüpi traktorid, siis on enamlevinud mudel 9-tonnise kandevõimega haagis koos 6,5-meetrise nooleulatusega tõstukiga. Valikus on ühe- ja kahetalalised haagised ja tõstukitele on võimalik valida endale meelepärane jagaja kraana juhtimiseks,“ soovitas Margus Kerm. „Metsas tööd tehes on tingimused reeglina ekstreemsed ja seetõttu peavad haagised ja tõstukid olema väga vastupidavad. Oleme metsatehnikat tootnud üle kümne aasta ja meil on kogemusi vastupidava tehnika tootmiseks. Seetõttu pakume BMF haagistele ja kraanadele kolmeaastast garantiid,“ rääkis Kerm. Huvilistel soovitab ta võimaluse korral tulla Arknale, et kohapeal tehnikaga tutvuda ja meelepärane välja valida. 31

TEHNIKA

Tehnika nii väikemetsaomanikule kui ka profile

õllumajandustraktori haakesse sobivad metsaveohaagised valmivad ka Sauel, AS Fors MW tootmiskompleksis. 1992. aastal loodud ja Eestis 46. ettevõttena registreeritud Rootsi omanikuga Fors MW on tänapäeval üks Euroopa juhtivaid metsaveohaagiste tootjaid. Väikemetsaomanik ei jää ilma Fors MW turundusjuhi Alar Maarendi sõnul on nende varem väikese ning keskmise suuruse ja jõudlusega metsaveovarustuse valik täienenud viimastel aastatel ka professionaalse tehnikaga. „Toodame metsaveokärusid, laadurkraanasid ning vastavat lisavarustust. Koos FARMA-N (endine NIAB) traktorprotsessoritega moodustavad need masinad ja seadmed täis-

komplekti tõelisele metsamehele,“ rääkis Maarend. Lisavarustusena on saadaval võsagiljotiinid, haaratsid ja vintsid. Erametsaomanikule soovitas Alar Maarend ettevõtte tootevalikust metsaveohaagist FARMA T9 (täismassiga 9 tonni), millele saab paigaldada erinevaid laadurkraanasid tööraadiusega 5,3 või 6,3 meetrit. Ettevõtte müügispetsialist Piia Bergštein lisas, et FARMA kuni 10-tonnised masinad ongi mõeldud pigem väikemetsaomanikust või talupidajast kasutajale, kes vajab endale abilist metsaveokäru ning -kraana näol. „Meie Generatsioon 2 masinad on mõeldud juba nõudlikumale kasutajale, kelle jaoks masin on iganädalane abimees. Pakume masi-

natele ka laias valikus lisavarustust, et hoida ja vajadusel tõsta võimekust keerulistes tingimustes, kuid samal ajal olla kooskõlas ka erinevate kohalike regulatsioonidega,“ mainis Piia Bergštein. Palju suuri metsaomanikke Kas aga Eestis on üldse nõudlust väiksema metsatehnika järele? OÜ Lisako ekspordijuht Margus Kerm oli hinnangut andes ettevaatlik. „Kahjuks on väga suur osa metsadest liikunud ülisuurte metsaomanike kätte, kes kasutavad metsatöödeks oluliselt suuremat ja raskemat tehnikat, kui meie toodame. Kuid kindlasti on ka Eestis nõudlus meie toodangu järele. Igal aastal on suurenenud BMF-i toodangut omavate põllu- ja metsameeste arv,“ kinnitas Kerm.

A LONG WAY

TOGETHER

Suur kandevõime Väiksem surve pinnasele Suurepärane haarduvus Väga mugav opereerida

BOHNENKAMP – BKT AMETLIK ESINDAJA EESTIS Tel. +372 533 33 805 www.bohnenkamp.ee

ÕPE

Koolidesse sisseastumine on alanud HELI LEHTSAAR-KARMA

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

õikides õppeasutustes, kus saab õppida põllumajanduse ja maaeluga seotud erialasid, on vastuvõtt avatud. Eesti Maaülikoolis õppida soovijatel on avalduse sisseandmiseks aega 4. juulini, kutsekoolides kestab vastuvõtt sõltuvalt koolist ja erialast kas augusti alguseni või septembri keskpaigani. Järvamaa Kutsehariduskeskuses algas avalduste vastuvõtt 4. juunil. Kooli põllumajanduserialade juhtõpetaja Aive Kupi sõnul oli enne jaanipäeva põllumajanduserialade vastu suurem huvi kui möödunud aastal. „Sessioonõppesse tulijaid on rohkem, nii et täiskasvanud tahavad töötamise kõrvalt õppima tulla,“ nentis Aive Kupp. Üks täiskasvanute suurenenud õppimishuvi põhjuseid on tema sõnul ka asjaolu, et põllumajandus on paljudele kõrvaltegevus – kes kasvatab lin-

de, kes loomi – ning seetõttu peetakse vajalikuks ses valdkonnas ka uusi teadmisi omandada. Kuna viimastel aastatel on mahepõllumajandus aina populaarsemaks muutunud, käib ajaga kaasas ka Järvamaa Kutsehariduskeskus. „Tahame taimekasvatuse erialal pakkuda mahepõllumajanduse moodulit varasemaga võrreldes suuremas mahus, sest huvi selle vastu on suur,“ selgitas Aive Kupp. Suur huvi mesinduse vastu Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis algas avalduste vastuvõtt 4. juunil. Kooli põllumajanduse valdkonna koordinaatori Miralda Paiveli sõnul oli 20. juuni seisuga põllumajanduserialadel sama palju avaldusi kui mullu – 18. Võrreldes eelmise aastaga on suurem huvi mesinikuks õppimise vastu: 20. juuniks tõi avalduse 16 inimest. Olustveres on põllumajandusvaldkonna õppekavad samad, mis

varasematel aastatel, kuid paranevad praktilise õppe läbiviimise tingimused. „Põllumajandusmasinate, traktorite jms praktikat on võimalik teha aastaringselt soojas ruumis – valmimas on masinahall. Samuti on nüüd võimalik põhjalikumalt harjutada töövõtteid – olemas on kombaini simulaator, kavas on soetada traktori juhtpaneel ja erinevad stendid masinate seadistamise harjutamiseks,“ tutvustas Paivel uuendusi. Nii nagu Järvamaa Kutsehariduskeskuses, oli ka Olustveres rohkem avaldusi sessioonõppesse, kuhu tulevad täiskasvanud. Ka Eesti Maaülikooli magistriõppes on paranenud sessioonõppe võimalused. „Kuigi paljud tudengid kipuvad magistriõppe asemel valima karjääri, soovime sessioonõppega laiendada nende võimalust omandada lõpudiplom ka igapäevase töö kõrval,“ selgitas õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen.

Põllu- ja maamajandust saab õppida pea igas Eesti piirkonnas Õppeasutus

Valik maaelu ja põllumajanduse erialasid

Vastuvõtt kestab

Eesti Maaülikool

Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine, metsandus, maaehitus, aiandus, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, loomakasvatus, veterinaarmeditsiin

4. juulini

Hiiumaa Ametikool

Maastikuehitaja, nooremaednik

13. augustini

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Põllumajandustöötaja, põllumajandustootja, hobuhooldaja, kalakasvataja

15. augustini

Luua Metsanduskool

Metsakasvataja, forvarderi ja harvesteri operaator, maastikuehitaja

Statsionaarsesse õppesse kuni 5. juulini, mittestatsionaarsesse õppesse 19. augustini

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Põllumajandustöötaja, põllumajandustootja, mesinik, maaturism, toiduainete töötlemine

Olenevalt õppekavast 17. augustini või 14. septembrini

Rakvere Ametikool

Turismikorraldaja

10. augustini

Räpina Aianduskool

Maastikuehitaja, aednik, keskkonnakaitsja

1. juulini

Tallinna Teeninduskool

Majutusettevõtte juhtimine

Põhikooli baasil 3. augustini, keskkooli baasil 10. augustini

Tartu Kutsehariduskeskus

Majutuskorraldaja, turismiettevõtte teenindaja, giid

3. augustini

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Pärandturismi korraldaja, majutuskorraldaja

31. juulini

VERSATILE ON KOHAL! Versatile MFWD seeria traktorite demod algavad juba selle aasta augustis, kui soovid rohkem infot, võta ühendust Flint Kaubanduse müügimeeskonnaga! Info: Sivar Mändul, müügijuht

sivar@flint.ee

56 358 972

Olete oodatud 19. juulil 2018 a. Maaelu Edendamise Sihtasutuse 25. sünnipäeva tähistamisega seotud konverentsile „MES 25 ja Eesti võimalused globaliseeruvas maailmas“ Toimumiskoht: Strand SPA & Konverentsikeskus (A.H. Tammsaare puiestee 35, Pärnu) Konverentsi moderaator Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler

PÄEVAKAVA 12.30 - 13.00 13.00 - 13.15 13.15 - 13.25 13.25 - 14.15 14.15 - 14.45 14.45 - 15.00 15.00 - 15.45 15.45 - 16.10 16.10 - 16.20 16.20 - 17.00

Osalejate registreerimine, tervituskohv Konverentsi avamine ministri tervitus Tarmo Tamm, maaeluminister „Eesti väljakutsed ja riigi võimalused“ Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler „Eesti majanduse võimalused ja väljakutsed muutuvas maailmas“ Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident kohvipaus “Kuidas riigina rahvusvahelises konkurentsis edukas olla?” Indrek Saul, kasvustrateegia coach „MES plaanid maaettevõtluse toetamiseks tulevikus“ Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Päeva kokkuvõte MES juhatuse vastuvõtt

REGISTREERIMINE kuni 09.07.2018 e-maili teel: mes@mes.ee või helista 648 4064 OSALEMINE TASUTA. *Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.