Põllumehe Teataja oktoober 2020

nr 36 oktoober 2020

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

Automaatne söötmine

Automaatne söötmine on teie jaoks valmis lely.com

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaam: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu Riina Maruštšak: ÜPP keskkonnameetmed – mis meid ees ootab?

Persoon: rukkifänn Ahti Aruksaar

4 6–9

Riik seab võõrtööjõu palkamisele piiranguid

14–15

Piima madal kokkuostuhind nörritab piimatootjaid

16–21

Milliseid põllumajandustoetusi tuleval aastal saab?

22

Aigar Paas kujundab puhkemetsa

24–25

Sügisel läks kutsekooli põllumajandust õppima pooltuhat inimest

26–29

Maaülikool uuris koroonakriisi mõju väikestele toidutootjatele

30–33

Sügisesel vedelsõnniku laotamisel on taimkatte olemasolu tähtis

36–37

Konkurss: parima talu tiitlile kandideerib üheksa tublit talu

42–45

EPA2020 messikataloog

49–66

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets.

Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub detsembris 2020.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

ÜPP keskkonnameetmed – mis meid ees ootab?

U

ue perioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamine on täies hoos. Töögruppides on toimunud plaanitavate meetmete arutelud ja nüüd algavad arutelud strateegiakava juhtkomisjonis.

Tänavu on keskkonnameetmed suure tähelepanu all, kuna just ÜPP-d on Euroopa Komisjon (EK) näinud ühe peamise tööriistana ambitsioonikate keskkonnaeesmärkide täitmisel. See tähendab, et ÜPP strateegiakavas planeeritavad meetmed peavad aitama saavutada Euroopa Liidu roheleppe eesmärke, nagu taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamine, mahepinna suurendamine, põllumaa loodusele tagasi andmine jne. ÜPP roheline arhitektuur EK ambitsioonikust väljendab ka uue perioodi ÜPP roheline arhitektuur, mille kohustuslikuks vundamendiks saab tingimuslikkus. Selles ühendatakse nii praeguses maaelu arengukavas kehtiv nõuetele vastavuse süsteem (nõuete järgimisest sõltub toetuse suurus – toim) ja osa senistest rohestamise meetmetest, kuid plaanitud on kehtestada ka täiendavaid nõudeid. Sellele lisanduvad I samba kliima- ja keskkonnakavad ehk ökokavad ning II samba keskkonnavaldkonna toetusskeemid.

Liikmesriigile on I samba ökokavade rakendamine kohustuslik, aga põllumehele liitumiseks vabatahtlik. Lisaks tuleb oluline osa maaelu arengu eelarvest suunata keskkonna- ja kliimategevusteks.

Praegu on ÜPP reformipaketi arutelud EL-is veel käimas ja mitmed olulised punktid on endiselt lahtised. Näiteks ökokavade ko-

4

RIINA MARUŠTŠAK EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNAVALDKONNA JUHT

Praegu on ÜPP reformipaketi arutelud EL-is veel käimas ja mitmed olulised punktid on endiselt lahtised. hustuslikkus ja selle eelarve osakaal, kas tingimuslikkus on väiketootjate jaoks kohustuslik või ei ning tingimuslikkuse nõuete täpsem sisu. Ilmselt kõige suurem ootusärevus ongi tingimuslikkuse osas – millised saavad olema kohustuslikud baasnõuded, mille järgimisest hakkab sõltuma toetuse saamine?

Eesti puhul on äärmiselt oluline, milline aasta valitakse püsirohumaa säilitamise kohustuse referentsaastaks. Oleme kahjuks ainus riik EL-is, kes on pidanud püsirohumaid tagasi rajama, ja üheks põhjuseks on 2016. aastal toimunud piimakriis.

Praegu on referentsaasta variantidena laual 2015. ja 2019. aasta, kuna aga enamikule EL-i riikidele sobib 2015, siis on Eesti äärmiselt ebasoodsas olukorras. Mõnevõrra võib ehk olukorda leevendada EK indikatsioon võimalikust paindlikkuse rakendamisest, mis

võimaldaks püsirohumaade säilitamise kohustuse puhul arvestada ka tootmissuuna muutmist.

Samuti on oluline, kuidas defineeritakse tootmisega mitte­seotud objektide (maastikuelemendid) ja maa-ala säilitamise nõue. Ikka veel ei ole defineeritud, mida mõistame tootmisega mitteseotud ala all. Me ei tea, kui suureks kujuneb tootmisest väljajäetava ala kohustuslik osakaal – kas 5%, nagu praegu ökoalade puhul? Kas ja millisel määral läheb selliste alade arvestusse lämmastikku siduvate põllukultuuride kasvatamine?

Uue nõudena on tingimuslikkuse alla lisatud märg- ja turbaalade minimaalne asjakohane kaitse. Siin on palju jäetud liikmesriigi otsustada, näiteks märg- ja turbaalade defineerimine ja minimaalse kaitse nõuded. Eesti seisukohalt võiks märgaladeks lugeda jõeluhad ja rannaniidud, kuid turvasmuldade puhul on vaja definitsiooniga ettevaatlik olla. Tegemist on baasnõudega, meil peab jääma ruumi, et sinna vabatahtlikke toetusmeetmeid luua.

Palju küsimusi, vähe vastuseid Kuidas kujundada meetmeid nii, et jõuda ÜPP ühe eesmärgini – edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid – ja et ka tuleval perioodil oleksid keskkonnameetmed põllumajandustootjatele atraktiivsed? Töögruppide aruteludel oleme seisnud selle eest, et meetmetega seatud kohustused oleksid tasakaalus tootmise vajaduste ja võimaluste ning keskkonnahoiu vahel. Eesmärk on ju jätkata senise eduka praktikaga ja veelgi suureneda keskkonnameetmetega liituvate põllumeeste hulka.

KĂľik saab alguse farmist!

Herd

™ Navigator

PERSOON

Rukkifänn Ahti Aruksaar Tänavu Eesti Rukki Seltsilt rukkikülvaja aunimetuse saanud Ahti Aruksaar ütleb, et talle meeldib rukist kasvatada, sest sellel on majanduslikult mitmeid eeliseid ja emotsionaalselt annab rukkikasvatus palju. „Olen rukkikasvatusega alati plussi jäänud ja küll on ikka hea tunne, kui teda punkrisse nagu külluse­sarvest voolab,“ ütleb ta.

TEKST JA PILDID: KRISTINA TRAKS

6

Ahti Aruksaarel on truu töövari, kes temaga igal pool kaasas käib – Austraalia karjakoer Jõmmu.

Tema on omale ülesandeks võtnud kevadel põldudelt hanede hirmutamise.

Hea teada Eesti Rukki Selts on andnud tublidele rukkikasvatajatele rukkikülvaja tiitlit alates aastast 2012. Tänavu tunnistati tiitli vääriliseks Elva vallas Kobilu külas tegutsev Ahti Aruksaar, kes on ka varem parim rukkikasvataja olnud.

Aruksaare firma OÜ Viljameister tegutseb Tartumaal Elva vallas ja kasvatab vilja 1036 hektaril. Tegutsetakse juba kahekümnendat aastat ja kasvatatakse lisaks rukkile ka kõiki teisi teravilju, rapsi ning hernest. Ettevõttes on lisaks Ahti Aruksaarele tööl veel kolm meest.

Ettevõtte süda on endises ­Konguta vallas, eestiaegses suurtalus, mis on 1929. aastal ehitatud. Nõukogudeaegse filmikunsti

austajad võisid suurtalu õue näha kolhoosielu ülistavas propagandafilmis „Valgus Koordis“. „Suurtalust hakkasin laienema ja ega palju suuremaks pole võimalik muutuda. Ümberringi on kõvad konkurendid ja suured põllumehed, maid juurde naljalt võtta enam pole,“ ütleb Aruksaar. Ta tegutsebki oma maadel ja renditud on vaid alla kümne hektari. „Nõnda on lihtne teha investeeringuid, näiteks maaparandust, mis on kallis töö ja mida me ka igal aastal teeme. Oma maal saab seda julgelt teha, võõral aga mitte nii väga.“ Tulevikuplaanide kohta ütleb Aruksaar, et laienemisele seab esmalt piirid ette vaba maa nappus ning teisalt – kas ongi vaja? „Kasvad suuremaks ja kohe muutub keerulisemaks logistika ning asjadel silma peal hoidmine. Oleks vaja lisainvesteeringuid, rohkem tööjõudu... Oleme praegu piisavalt suured ja saame nii kenasti hakkama,“ ütleb Ahti Aruksaar.

Rukis on põllumehe jaoks hea kultuur Rukkikasvatus ei ole olnud Eestis viimasel ajal väga levinud, sest seda ei kasutatud loomasöödana ning kehva kvaliteediga rukis leidis kasutust piiritusetehastes. Viimasel ajal on aga leitud, et rukist saab siiski loomasöödana tarvitada ehk turgu on. Aruksaar on rukist kasvanud aastaid ja kiidab se-

da teravilja väga. „Uued hübriidsordid on saagikamad kui liinisordid. Rukis lööb saagiga ja teda on teistest kultuuridest odavam kasvatada,“ ütleb rukkikülvaja aunimetuse saanu, kes on oma rukkipõldudelt ka viljelusvõistluste tipptulemusi koristanud.

Möödunud aastal tuli suurepärane rukkisaak Eelmisel aastal andsid tema rukkipõllud aidakaalus saaki 10,2 tonni hektarilt, tänavu täpselt kaks tonni vähem. Sellest aga polevat Aruksaare sõnul lugu, sest tänavu kasvaski tal rukis põldudel, kus eeldatav saagikus väiksem. Kogu Viljameister OÜ rukkisaak realiseeritakse vahendajate kaudu piiri taha.

Ahti Aruksaar loetleb veel rukkikasvatusel plusse: rukis on ideaalne eelkultuurina, surub alla umbrohud, kasvab vähem viljakamatel maadel, tal on tugev juurestik, annab suurema saagi. „Teda on odav kasvatada. Ma olen temaga alati plussi jäänud,“ ütleb Aruksaar. „Ainuke miinus on koristamine, mis on jõukulukas, sest rukki mass on suur. Mõistagi pole tänapäevased sordid nii kõrged nagu Sangaste rukis, mis ulatub kahe meetrini, kuid nabani kasvab rukis ikkagi.“ Viljavaheldusele lisab rukis samuti mitmekesisust. Palju kasvatatakse tänapäeval rapsi ja nisu,

7

PERSOON

Ahti Aruksaar septembri viimasel nädalal oma talinisupõllul, kus käis parasjagu külvamistöö.

aga mis erilist viljavaheldust sa kahe kultuuriga ikka teed. „Rukis annab põldudele vaheldust,“ sõnab Aruksaar, kes tänavu külvas seda kultuuri 150 hektarile. Eesti mõistes on seda palju. „Mul ei ole eesmärk külvata võimalikult palju rukkihektareid, vaid kasvatada teda efektiivselt.“ Maa headus sõltub hoolest, mida sellele pühendatakse Ajame Aruksaarega juttu Utukolga külas põllu ääres, kus käib talinisu külv. „See on viimane põld ja kolme tunni pärast on siin tööd tehtud,“ rõõmustab peremees. „Hea tunne on! Samamoodi oli suur pingelangus, kui saime kõik põllud koristatud. Ilm nöökis koristamise ajal ja umbes neli nädalat sadas

8

Uued hübriidsordid on saagikamad kui liinisordid.

Rukis lööb saagiga ja teda on teistest kultuuridest odavam kasvatada.

Ahti Aruksaar, viljakasvataja

8,2

tonni hektarilt oli Ahti Aruksaare tänavune rukkisaak.

järjest. Närve mul sisuliselt enam pole ja kohati käis ilmateate vaatamine iga poole tunni tagant.“ Oma maade kohta ütleb Aruksaar, et õnneks ei ole need sellised, kus põld moodustub mullaga määrdunud kividest. Tõsi, osa maid on turbasemad ja seal annab ikka mõelda, kuidas ja mida kasvatada.

Maa kündmise lõpetas Aruksaar 16 aastat tagasi ja teeb minimeeritud harimist. Järgmised mõtted on juba otsekülvi juures, mis aga nõuab investeeringuid spetsiaalsesse külvikusse.

Muudatused taimekaitses tekitavad küsimusi Kõik põllumehed on praegu küsimuse ees, kuidas järgnevatel aas-

tatel areneb taimekaitsevaldkond.

Järjest keelatakse toimeaineid ja tõenäoliselt on varsti lõpp ka kurikuulsa glüfosaadi kasutamisega. „Meil ei ole praegu alternatiive senistele taimekaitsevahenditele,“ ütleb Aruksaar. „Rapsi puhul on juba küsimus, kuidas tõrjuda kahjureid. Jah, on variant kasutada kontaktseid vahendeid, kuid see tähendab, et tõrjekordi tuleb rohkem. Ma ei tea, kas see on loodusele parem. Saksamaal on rapsikasvatus palju vähenenud, sest pole võimalik kasvatada, kuna putukad söövad saagi ära,“ räägib Aruksaar ja lisab, et selge on see, et ükski põllumees ei tee tõrjet programmi või kalendri järgi, vaid seda tehakse ainult vastavalt vajadusele. „Infot saad regulaarselt põlde jälgides. Näiteks tänavu mul ei olnud vaja hernemähkurivastast tõrjet teha, sest mähkur jäi hiljaks – hernes oli selleks ajaks juba ära õitsenud, kui nad ilmusid.“ Põllutööd vajavad inimestele tutvustamist Aruksaar leiab, et põllumeeste tööd ja tegemised vajavad inimestele rohkem selgitamist ja sellega võiks tegeleda mõni põllumeeste esindusorganisatsioon. „Muidu ongi nii, et kui inimene näeb suurt masinat põllul, siis on kohe küsimused ja pahanduski, et mis ta seal mürgitab,“ ütleb ta. „Ma näiteks kasutan valdavalt vedelväetisi, mille panemine võib eemalt välja näha nagu umbrohutõrje, kuid tegelikult on mõistlikum mineraalväetiste tarvitamisest. Ma püsin väetamisega täpselt põllu piires, doseerimine on täpsem, väetis ei satu kuhugile kraavi veerde või põllu kõrvale,“ selgitab ta. „Asjatundmatut kriitikat on põllumajandusega seoses kahjuks järjest enam. Üks mu sõber ütleb, et jube hea on kritiseerida, kui sul on kõht täis. Enamik inimesi elab

tänapäeval linnades ja nad ei mõtle kritiseerides selle peale, kust ja kuidas toit tuleb.“ Ainult oma põllumehed saavad tagada toidujulgeoleku Omaette küsimus on toidujulgeolek – mis siis, kui tekib olukord, kus meil ei õnnestu enam toitu osta. Umbes nii nagu juhtus tänavu kevadel näomaskidega: ühtäkki vajas neid kogu maailm ja isegi raha eest ei olnud neid võimalik hankida. „Sama võib juhtuda ka toiduga ja siis ei maksa loota, et küllap keegi sulle müüb. Ei müü, kui endalgi pole. Just sellepärast tuleb hoida oma põllumehi,“ ütleb ta. „Surve põllumehele järjest suureneb.

Küllalt raske on inimestel mõista seda, et põldudel toimetamine ei sõltu nädalapäevast, vaid ilmast.

Tullakse keset põlde elama ja siis imestatakse, et põldudel käib majandamine – müra, masinad liiguvad, ja seda isegi nädalavahetustel. Ei mõisteta, et vili põllul ei kasva ilma harimata. Asjade selgitamine on meie, põllumeeste, pidev töö. Tõsi, mõnikord ei ole selleks lihtsalt aega.“ Ahti Aruksaar ei usu ka, et mahekasvatus oleks lihtne lahendus keskkonnaprobleemidele. „Kui tahad mahedalt korralikult kasvatada, on see tavapõllundusest palju kallim. Väetised on kallimad, taimekaitse samuti, saagid väiksemad. Konkurents sel alal väga tihe,” nendib Aruksaar.

Tema sõnul on raske öelda, mis mahekasvatusest edasi saab, sest põllumajandus muutub tervikuna pidevalt. „Kindlasti haritakse 20 aasta pärast põlde teistmoodi kui praegu. Muutused ei toimu üleöö ja tarbijal on siin võtmeroll protsesside suunamisel,“ lisab Aruksaar. „Ühelt poolt on surve all halb tegutseda, kuid teisalt on see edasiviiv jõud. Nõnda liigub asi õigesse suunda.“

Kommentaar: Jäi silma uhkete saaginumbritega

E

esti Rukki Seltsi asepresident ja ühe Eesti suurema rukkikasvataja Simuna Ivaxi juht Hans Kruusamägi ütleb, et Ahti Aruksaar sai rukkikülvaja aunimetuse seetõttu, et jäi silma oma stabiilselt suurte rukkisaakidega. „Ta oskab rukist kasvatada ja selle tunnistuseks on väga head tulemused viljelusvõistlustel,“ ütleb Kruusamägi. „Tänavu küll rekordsaake ei tule, aga ega aastad polegi vennad. Meie rukkisaak jäi viie tonni kanti hektarilt.“ Kruusamägi nendib, et rukkikasvatusel võiks paremini minna. „Natuke viltu vaadatakse sellele kultuurile. On teatud põllumeeste ring, kes seda kasvatavad, kuid laiemalt ei julgeta külvikorda võtta. Samas hübriidrukkiga saadakse juba päris häid saake,“ sõnab ta.

Rukis pole tema sõnul põllule esimene valik eelkõige madala realiseerimishinna poolest. Tema eest lihtsalt makstakse vähem kui teiste viljade eest – praegu maksab rukkitonn Kruusamägi sõnul umbes 120 eurot, oder on oma 30 eurot kallim. Enamik Eestis kasvanud rukkist müüakse toiduviljana ning suure osa sellest ostab kokku Tartu Mill.

Problemaatiliseks teeb rukkikasvatuse Kruusamägi sõnul ka koristamine, mis langeb kokku teiste kultuuride koristusajaga. „Kui juhtub olema vihmane, siis kuivab rukis küllalt kaua ja kvaliteet kipub kergesti alla minema,“ räägib ta. Ta lisab, et viimasel ajal on tekkinud rukkikasvatuses probleeme tungaltera esinemisega. „Isegi juurdlen, miks on tekkinud tungaltera sagedasem esinemine – kas midagi on viltu vilja tolmlemise või sordiaretusega,“ sõnab ta.

9

S TAT I S T I K A

Tänavune viljasaak jäi mullusele alla

1,55

mln tonni teraviljasaaki

369 879

hektarit teravilja kasvupinda

Eestimaa põldudelt koristati tänavu veidi enam kui 1,55 miljonit tonni teravilja, näitavad statistikaameti esialgsed andmed. Mullusel rekordaastal koristati üle 1,62 tonni teravilja.

Keskmiseks saagikuseks saavutati sel aastal 4200 kg hektarilt, mida on vähem kui möödunud aastal. Väga hea saagikusega oli talioder, keskmise saagikusega 5426 kg hektarilt.

Ka talinisu andis head saaki.

Tänavu suurenes õige pisut teravilja kasvupind, täpsemalt 1,5% võrra ehk 369 879 hektarini. Kõige enam kasvatatakse nisu ja otra, viimase kasvupind suurenes ligi 6%. Tatrakasvatus on meil küll marginaalne, kuid selle kasvupind suurenes 2020. aastal ligi kaks korda, 3293 hektarini. Rukki kasvupind vähenes.

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Parim valik terve mulla heaks!

KOOSTÖÖPARTNERID: MÜÜK, LAOTAMINE, TRANSPORT

LAURI LAANEMÄE sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

enefix.eu

Teravilja kasvupind suurenes võrreldes mullusega, saagikus vähenes 2019

2020

Kasvupind, ha

Koristuspind, ha

Saak, tonni

Saagikus, kg/ha

Kasvupind, ha

Koristuspind, ha

Saak, tonni

Saagikus, kg/ha

Põllumajandusmaa/kultuuri liik Teravili

364 364

356 902

1 624 574

4459

369 879

361 409 1 552 266

4197

Nisu

166 984

165 903

846 579

5070

167 933

165 252

791 978

4716

sh talinisu

115 377

114 984

651 849

5650

117 870

116 691

630 523

5349

sh suvinisu

51 607

50 919

194 731

3773

50 063

48 561

161 455

3225

Rukis

28 901

28 166

118 980

4117

20 655

20 242

77 321

3743

Oder

123 378

122 424

523 138

4240

130 640

128 476

536 992

4110

17161

17 084

88 540

5159

22 410

22 410

121 599

5426

106 217

105 340

434 599

4092

108 231

106 066

415 393

3838

37 258

32 776

97 288

2611

41 024

38 563

113 635

2770

305

305

1619

5309

391

391

764

1954

Tritik

5886

5873

35 209

5982

5943

5884

29 658

4990

Tatar

1652

1455

1761

1066

3293

2601

1918

582

sh talioder sh suvioder Kaer Suviteraviljade segu

Allikas: statistikaamet

farming innovators

Lely Center Estonia

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse Kriisi olukorras on põllumajandussektoris teravnenud tööjõuga seonduv probleem. Nimelt pole lautadesse kõiki töökäsi võimalik Eestist leida ja pilgud on pööratud valitsuse poole, et võimaldataks kolmandate riikide tööliste jätkamine või uute töökäte maaletoomine. Samas on olemas ka teistmoodi lähenemine tööjõu probleemidele.

Väikseim omamise kogukulu Üks farmi juhtimise peamine külg on kulude kontrolli all hoidmine. Robotlüpsmist peetakse farmis tihti suureks kulutuseks. Kuid tegelikult on lüpsirobot nutikas investeering ja tasub end aja jooksul. Eriti veel olukorras, kus kulud inimtööjõule pikas perspektiivis kasvavad.

Kasutusperioodiks võiks lüpsiroboti puhul arvesse võtta vähemalt 15 aastat. Lely Astronaut A5 arendamise üks peamisi eesmärke on vähendada omamise kogukulu farmeri jaoks. Järgmised aspektid aitavad kaasa omamise kogukulude väljaselgitamisele.

• Energiatarbimine: Hübriidkäe kasutuselevõtt vähendab kompressori töötamise aega suruõhu tekitamiseks vähemalt 85% võrra. See säästab märkimisväärselt energiat. Kontrollimise käigus tehtud mõõtmised näitavad, et lüpsmine, sealhulgas puhastus/pesu, võtab keskmiselt vaid 0,2 kWh elektrit. Kui arvestada, et 1 lüpsirobot teeb ööpäevas 170 lüpsi, siis on ööpäevane kulu 34 kWh. Mis teeb rahas suurusjärgus 6,8 eurot/ ööpäevas / roboti kohta.

• Veetarbimine: loputustsüklid lüpside vahel kasutavad ainult minimaalses koguses vett. Kui võtta aluseks 170 lüpsi roboti kohta ja kolm seadmesüsteemi põhipuhastust päevas, tarbib Lely Astronaut A5 iga lüpsi kohta keskmiselt vaid 2,4 liitrit vett.

• Kemikaalide tarbimine Lely Astronaut A5 kohta aastas: a. Astri-LC (lüpsieelne nisapuhastus): 8 tk~ 20 kg kanister b. Astri-LIN (leeliseline põhipesu): 9 tk ~ 24 kg kanister c. Astri-Cid (happeline põhipesu): 5 tk ~ 24 kg kanister d. Udarahooldus (nisadeso): 6 tk~ 60 kg kanister e. Vaakumpumba puhastus: 2 tk~ 10 kg kanister Keskmiselt on sellisel juhul kemikaalide kulu roboti kohta 4,9 eurot/ ööpäevas.

• Ennetav hooldus + plaaniväline remont + kuluv-ja varuosad + tarkvarauuendused: lüpsiroboti kulud selles alajaotuses on tähtsad farmerile just ühtlase ja ennustatava rahavoo jaoks. Kogu kulu on keskmiselt orienteeruvalt 17 eurot / ööpäevas / roboti kohta.

• Liisingu tõenäoline kulu masina soetamisel: Siinkohal peaks ära märkima, et Lely veel finantsteenuseid Eestis ei paku. Küll aga on Eestis pankasid mis finantsteenuseid ka tänasel päeval

Lely Center Estonia

osutavad. Lüpsiroboti liisingu aeg võiks olla näiteks 6 aastat. Kui nüüd kasutada internetis olevat liisingukalkulaatorit (kasutasin autoliisingu oma hetkel), sain tulemiks suurusjärgu 1400 eurot kuus (tegu oleks standardvarustusega, täiendavate lisadeta seadmega).

• Kuueaastane igakuine kulu tööjõu soetamisel: Seega kokkuvõtvalt oleksid Lely Astronaut A5 kulud kuus:

farming innovators

liising orienteeruvalt 1400 eurot + ennetav hooldus, plaaniväline hooldus, kuluv-ja varuosad, tarkvarauuendused kokku orienteeruvalt 510 eurot + energiatarve orienteeruvalt 204 eurot = 2114 eurot (käibemaksuta).

Peale liisingu möödumist, ülejäänud aastad on kuutasu liisingumakse võrra väiksem, olles siis orienteeruvalt 714 eurot kuus.

Kokkuvõtvalt: lüpsiroboti näol on teil võimalik saada tööjõud, mis ei lahku laudast vaid veedab seal tööd tehes kogu ööpäeva.

Kui te ka temast hoolite, siis ta ei turtsu ja ei võta haiguslehte. Ka on tegu masinaga, mis doseerib lehmadele jõusööta vajaduse järgi.

Samuti tuleks arvestada ka sellega, et täna olemasoleva töölise/lüpsja kulu laudas ei sisalda veel traditsiooniliste lüpsiseadmete soetushinda.

Seega seesama eelnevalt kirjutatud 714 eurot kuus on sisuliselt summa mida võiks hakata võrdlema juba inimtööjõu palgaga. Täna näen, et palgad.ee kodulehel on lüpsja netokuupalgaks märgitud kuni 1228 eurot.

Info Lely uuendustest: www.lely.com/revolutions

farming innovators

TÖÖJÕUD

Hooa jatööta jate palkamisel keeratakse kraani koomale MARKO UDRAS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA POLIITIKAKUJUNDAMISE JA ÕIGUSOSAKONNA JUHATAJA

R

iigikogu menetlusse on jõudnud välismaalaste seaduse muudatused, mille kohaselt tuleb tööandjal maksta kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele vähemalt tegevusala keskmist palka ja neid saab palgata senisest lühemaks perioodiks.

Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Suure tõenäosusega plaanivad poliitikud muudatused vastu võtta veel selle aasta jooksul.

Hooajatöötajate töötamise aega vähendatakse Praegu on kolmandast riigist pärit välismaalasel lubatud Eestis töötada hooajatöötajana kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Eelnõu lühendab ajutiselt seda perioodi. Edaspidi võib välismaalasest hooajatöötaja Eestis töötada maksimaalselt 183 päeva ehk kuus kuud. Muudatus kehtib kuni 2022. aasta 30. aprillini ja pärast seda võib välismaalane teha hooajatööd jälle kuni 270 päeva.

Muudatus mõjutab neid sektoreid, kus praegu on lubatud välismaalasest hooajatöötajat palgata: põllumajandus, metsamajandus, kalapüük, majutus ja toitlustus ning toiduaine- ja joogitööstus. Muudatuse eesmärk on kaitsta kohalikku tööjõuturgu ja ennetada olukorda, kus kohalik töötaja asendatakse välistöötajaga. Lisaks loodavad eelnõu koostajad, et muudatus tagab selle, et välistööjõudu kasutatakse ainult hooajatööde tegemiseks.

Hooajatöötajale tuleb maksta sektori keskmist tasu Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele vähemalt Eesti keskmist palka (lühiajaline töö-

14

tamine: kuni 365 päeval 455 päeva jooksul). Erandina ei kehti see välismaalastest hooajatöötajate kohta.

Riik soovib eelnõuga praegust olukorda muuta ja lisada seadusesse nõude, et tööandja peab välismaalasest hooajatöötajale maksma vähemalt tegevusala keskmist palka. Näiteks metsandusega tegeleval tööandjal tuleb edaspidi maksta hooajatöötajale vähemalt 1370 eurot kuus, toidutootmises 1123 eurot, taime- ja loomakasvatuses 1044 eurot ning majutuses 957 eurot.

Eelnõu näeb ette mõnevõrra soodsama palgakriteeriumi lihttöölistele. Tööandja kohustub maksma hooajatöötajast lihttöölisele vähemalt 80% tegevusala keskmisest palgast. Näiteks põllumajanduses tuleb lihttöölisele maksta vähemalt 835 eurot. Hooajatöötaja ametikoht tuleb märkida politsei- ja piirivalveametile esitatavas lühiajalise töötamise registreerimise taotluses.

Riik põhjendab hooajalisele töötamisele palgakriteeriumi kehtestamist sellega, et see vähendab skeemitamist palgakriteeriumiga, välistades, et hooajatöötajana tööle vormistatud välismaalane töötab tegelikult üldtingimustel.

Välismaalane peab Eestis töötama täiskohaga Eelnõu lisab välismaalaste seadusesse tingimuse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada ainult täistööajaga. Riik põhjendab muudatust sellega, et see välistab vaidlused palgakriteeriumi täitmise üle, näiteks osatööajaga töötamisel. Täistööajaga töötamise nõue hakkab kehtima ka töötamiseks mõeldud elamisloa osas.

Uue kriteeriumina lisandub tööandjale ka kohustus kinnitada, et ta ei ole eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks ta taotleb välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist.

Muudatuse eesmärk on vältida kohaliku tööjõu asendamist välistööjõuga.

TARBESÕIDUKITE LISAVARUSTUS RIIULILAHENDUSED KATUSERAAMID MOBIILSED TÖÖKOHAD KANDEKOHVRID

KASTIKATTED KASTIKONGID LISATULED JA VILKURID ESIRAUAD ASTMELAUAD TÖÖRIISTAKASTID

Edaspidi on lühiajaliseks töötamiseks vaja pikaajalist viisat. Kui praegu võib kolmandast riigist pärit välismaalane Eestisse tööle tulla lühiajalise viisa (C-viisa), pikaajalise viisa (D-viisa) alusel või viisavabalt, siis edaspidi võivad üldreeglina Eestis töötada ainult pikaajalise viisaga välismaalased. Riigi hinnangul võimaldab muudatus paremini kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta.

Siiski näeb eelnõu ette ka mõned erandid, mil välismaalane võib Eestis töötada pikaajalise viisata. Näiteks võib välismaalane alustada Eestist töötamist ka mõnel muul seaduslikul viibimisalusel, kuid 30 päeva möödudes tööle asumisest peab tal olema Eestis välja antud pikaajaline viisa. See tähendab, et välismaalane võib alustada töötamist lühiajalise viisa või viisavabaduse alusel ning taotleda pikaajalist viisat juba Eestis viibides.

Pere kaasa võtmine muutub keerulisemaks Eelnõu piirab ka lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist. Kui praegu on lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele antud viisa Eestis töötamiseks, siis võib samadel tingimustel anda viisa ka välismaalase abikaasale ja alaealisele lapsele. Edaspidi võib viisa anda samadel tingimustel vaid välismaalase alaealisele lapsele, kui välismaalane kasvatab last üksi.

1044

eurot on miinimum, mida tuleb seaduseelnõu jõustumisel maksta taime- ja loomakasvatuses töötavale välismaalasest hooajatöölisele.

PIIMANDUS

Riigi jaoks pole piimatootjate olukord veel piisavalt halb Madala piimahinna tõttu raskustesse sattunud piimatootjad hüüavad appi. Paraku ei ole abi tulemas. Maaeluministeerium püüab pilti näidata ilusamana ja lubab abi olukorra halvenedes, kuid tegelikult on riigi prioriteedid mujal kui põllumajanduses.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Piimatootjate väitel on neile makstav kokkuostuhind juba mitmendat kuud madalam piima tootmiseks tehtavatest kuludest. „Maksmata arvete kaust on kasvanud hirmuäratavalt kiiresti ja kasvab veelgi,“ kirjeldab OÜ Külmsoo juhataja Ole Musting, kuidas madal piima kokkuostuhind on nende ettevõtet mõjutanud. „Kasumist või investeeringutest võib hetkel vaid unistada,“ lisab ta.

Tõnu Post Saaremaal asuvast Kõljala POÜ-st kinnitab samuti, et praegune piima hind ei ole jätkusuutlik. „Kui ettevõte peab arenguks igal aastal investeerima, siis sel aastal oleme investeerinud vaid hädavajalikku,“ nendib ta. Tema kinnitusel on piimatootmise omahind praegu 300 eurot tonn ja ette16

võtte jaoks oleks jätkusuutlik, kui piima eest makstaks vähemalt 320 eurot tonnist. Paraku näitavad piimahinna graafikud teistsuguseid numbreid. Alates maist ei ole piimatonni kokkuostuhind 300 euroni enam küündinud.

Lähiajal ilusamaks ei lähe Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor AntsHannes Viira ütleb, et piimatoodang Euroopa Liidus, USA-s ja Okeaanias on võrreldes eelmise aastaga umbes 2% kasvanud. Tegelikult isegi rohkem, sest maailmaturul kaubeldakse vaid osaga piimatoodangust.

Samal ajal on inimeste sotsiaalse distantseerumise tõttu HoReCaja turismisektor kokku tõmbunud ja seetõttu on nõudlus piimatoodete järele oluliselt vähenenud. Pakkumise kasv surub hindu alla. Vii-

ra teeb tuleviku kohta lihtsa järelduse: olukorra paranemiseks peab piimatoodang vähenema või nõudlus kasvama hakkama. Viira usub, et lähiaasta perspektiivis jääb piima kokkuostuhind madalamaks kui 2019. aastal, mil see oli kogu aeg üle 300 euro tonni eest.

Piimatootjate perspektiivi vaagides tõdeb Viira, et tootjad ise saavad lühiajalises plaanis tegeleda ainult tootmiskulude kokkuhoiuga. See on keeruline, kuid tulusid suurendada on veelgi keerulisem. „Kellel võimalik, see müüb mullikaid, nii mõnigi piimatootja suurendab tõenäoliselt teravilja ja õlikultuuride kasvupinda,“ loetleb ta edasisi arenguid. Kuid lisab, et põllukultuuride kasvatamisel on ilmal nii suur roll, et selle käigu tasuvus selgub alles aasta pärast. „Kui riik vähegi peab piimandussektorit Eesti majanduses olu-

Põlvamaal Külmsoo talus piimakarja kasvatav Ole Musting kavatseb hoolimata madalast piimahinnast edasi tegutseda, sest 32 aastat töötanud peretalu oleks kahju kinni panna.

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

liseks, siis tuleks leida võimalus maksta piimandussektoris üleminekutoetusi maksimaalses võimalikus mahus, ja juhul, kui Euroopa Komisjon lubab maksta täiendavat kriisitoetust, siis tuleks ka seda teha,“ soovitab Ants-Hannes Viira.

Ta meenutab 2014–2016. aasta kriisi, kui riik käitus protsükliliselt ehk otsustas kriisi ajal toetusi vähendada ja pärast kriisi suurendada. Tulemusena vähenes kriisi ajal piimalehmade arv Eestis 12% ja kuigi 2017. aastal üleminekutoetused taastati, ei ole piimalehmade arv Eestis siiani taastunud.

Viira ütlusel tuleb mõelda ka sellele, et ühe ettevõtja kulud on teise ettevõtja tulud. Ta selgitab, et piimandussektor annab tööd ja käivet ka teraviljakasvatajatele ja söödatehastele, logistikasektorile, energiatootjatele, pankadele, veterinaaridele, konsulentidele jne.

Maksmata arvete kaust on kasvanud hirmuäratavalt kiiresti ja kasvab veelgi.

Ole Musting, OÜ Külmsoo „Seega kandub piimandussektori kriisi mõju edasi paljudele teistele,“ räägib Viira. „Stabiilsust kogu põllumajandussektorile ja selle olulisust ei tohi alahinnata,“ hoiatab ta.

Tootjad ootavad uusi toetusi Ole Musting leiab, et riigi abimeetmete puhul võiks suurendada piimalehma toetust. Tõnu Post lisab, et kui Eesti lõunanaabrid on teinud otsuse oma piimakarja omanikke toetada, siis meie valitsus seda teinud ei ole. „Kindlasti oleks vajalik otsene toetus,“ üt-

leb ta, sest piimahinna olulist tõusu pole tema väitel sel aastal ette näha.

Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandussaaduste tarneahela büroo juhataja Erki Miller kinnitab, et maaeluministeerium peab jätkuvalt piimatootmise toetamist vajalikuks. Kuid olukorda näeb ministeerium teisiti kui ekspert või piimatootjad.

Milleri sõnul tegi piima kokkuostuhind kevadistele koroonapiirangutele viivitusega reageerides mais küll järsu languse, kuid juulis toimus stabiliseerumine ja lähikuudeks võib oodata piimahinna kerget tõusu.

Kui põllumehed toovad eeskujuks Lätit, kes oma kriisi sattunud piimatootjaid erakorraliselt toetas, siis Miller juhib tähelepanu, et seni ei ole Läti piimatootjad veel ra17

PIIMANDUS

500

Piimalehmade arv Eestis väheneb sõltumata piima hinnast

Leedus on piimatootjatele erakorralist abi makstud, kuid eeltingimuseks oli piimatootjate sissetulekute vähenemine vähemalt 5% võrra võrreldes referentsperioodiga. Erki Miller ütleb, et seejuures tuleb silmas pidada Leedu keskmist piima kokkuostuhinda, mis püsib konkurentsitult Euroopa Liidu madalaimana, jäädes ka Eesti keskmisest hinnast ligikaudu kümnendiku võrra madalamaks.

400 Piima kokkuostuhind, keskmine hind, eurot/tonn

300

200

100 Piimalehmade arv, tuhat

0

2004

2006

2008

2010

2012

2014

2016

2018

2020

Allikas: statistikaamet

ha saanud. „Läti küll taotles Euroopa Komisjonilt luba erakorralise abi andmiseks ja ka sai selle, kuid toetust ei ole välja makstud,” väidab Miller.

Läti erakorraline riigiabi küsitav Tema sõnul on avaldatud andmete kohaselt Lätis erakorralise riigiabi maksmise eeltingimus piimatootjate sissetuleku vähenemine vähemalt 20% võrreldes referentsperioodiga, kuid sellist langust ei ole toimunud.

18

5,77

miljonit eurot makstakse tänavu aasta lõpus piimalehma kasvatamise otsetoetust.

Olukord pole veel hull Iseloomustamaks, et piimatootjate olukord ei ole veel kõige hullem, toob Miller veel ühe näitaja – ta võrdleb piimatootjate sissetulekute langust jaanuarist juulini.

Kui tänavu jaanuarist juulini osteti 5% madalama kokkuostuhinnaga piima 3,7% võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, siis tootjate müüdud piima koguväärtus jäi vaid 1% väiksemaks kui aasta tagasi.

Miller möönab, et piima keskmise kokkuostuhinna pikaajalisem püsimine alla tootmise omahinna mõjutab kindlasti piimasektorit negatiivselt ja on ohuks selle jätkusuutlikkusele. Kuid piimalehma pidajatele on tänavu makstud täiendavat üleminekutoetust 3,82 miljonit eurot ja aasta lõpus makstakse veel 5,77 miljonit eurot piimalehma kasvatamise otsetoetust.

Milleri kinnitusel kavandatakse ka uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil jätkata piimalehma kasvatamise otsetoetuse maksmisega, mis peaks piimatootjate sissetulekuid stabiliseerima.

Raskustesse sattunud piimatootjad on Milleri sõnul kasutanud Maaelu Edendamise Sihtasutuse koroonameetmeid nii käibevahendite nappuse leevendamiseks kui ka investeeringuteks, millega kulusid vähendada. „Hoiame arengutel aktiivselt silma peal ning vajadusel kaalutakse täiendavaid meetmeid,“ lubab Miller.

Üleminekutoetuse real on kirjas null

M

aaeluministeeriumil on keeruline piimatootjate aitamiseks täiendavaid meetmeid kasutusel võtta, kuna poliitiliselt on valitsuse prioriteedid praegu mujal. Maaeluministril nende muutmiseks piisavat mõjujõudu ei ole. Kui põllumehed lootsid, et järgmise aasta riigieelarvest makstakse üleminekutoetusi maksimaalses lubatud mahus, mis aitaks ka madalatest sissetulekutest löögi alla sattunud piimatootjatel piimakarja säilitada, siis tegelikult on 2021. aasta riigieelarve eelnõus üleminekutoetuste reale kirjutatud 0.

Maaeluminister Arvo Aller on tunnistanud, et ministeerium küll esitas eelarveläbirääkimiste käigus taotluse üleminekutoetuste

Piimatootmist me lõpetada ei plaani, püüame leida lahendusi, mis aitaks keerulise aja üle elada.

Tõnu Post, Kõljala POÜ maksmiseks täismahus, 15 miljoni euro ulatuses, kuid eelarves jäi vastav rida tühjaks. Järgmise aasta eelarveprioriteedid on tervishoid, teadus, riigikaitse ja pensionide tõstmine, tõdes Aller. „Kui piimatootjad satuvad hätta, siis tuleb neil eraldi pöörduda valitsuse poole ja me vaatame, millised on eelarve võimalused,“ sõnas Aller ERR-ile.

Eksperdid on hoiatanud, et kui

valitsus piimatootjate muret kuulda ei võta, siis viib see Eestis piimakarja vähenemiseni nagu juhtus eelmise kriisi ajal.

Piimakarjakasvatajad Tõnu Post ja Ole Musting lubavad, et nemad veel oma piimatootmist likvideerima ei hakka. „Piimatootmist me lõpetada ei plaani, püüame leida erinevaid lahendusi, mis aitaks keerulise aja üle elada,“ sõnab Post.

Ka Musting lubab, et tema ettevõtte plaanides on edasi võidelda. „Lihtne see pole, aga seda rõõmu ei taha ka valmistada, et peretalu, mis on 32 aastat toimetanud, lihtsalt kinni panna,“ lausub Musting, kuid möönab, et piimatootmise lõpetamine on siiski korduvalt kaalumisel olnud, sest ilmselgelt on ka lihtsamaid viise elatist teenida.

PIIMANDUS Küsimus Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas on lubanud, et suure piimatööstuse valmimisel Paides suudetakse piimatootjatele maksta sarnast hinda, nagu on Põhja-Saksamaal ja Iirimaal. Kas piimatootjatel on põhjust loota taolisele piimahinna muutusele?

Vastab: ANTS-HANNES VIIRA, EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DIREKTOR

P

iima kokkuostuhinda mõjutavad mitu olulist tegurit – piima koostis ja kvaliteet, piimatööstuste efektiivsus, piimatootjate ja -töötlejate suhted jne.

Selleks, et piima kokkuostuhind oleks kõrgem, on vaja saada ühest kilost toorpiimast rohkem piimatooteid ja teha seda efektiivsemalt.

Rohkem piimatooteid saaks suurema rasva- ja valgusisaldusega piimast. Ka see annaks rohkem raha, kui me suudaks toota ja müüa senisest enam kallimasse hinnasegmenti kuuluvaid piimatooteid.

Nii Iirimaa kui ka Saksamaa piimatööstusi iseloomustab kõrge tootlikkus – sealsed tööstused töötlevad ühe töötaja kohta 3–4 korda rohkem piima. Seejuures on Iirimaal piimatööstuse toodangu väärtus 1 kg töödeldud piima koh-

ta madalam kui Eestis, Saksamaal on see umbes 15% kõrgem. Seega, kui uus piimatööstus on senistest kordades efektiivsem, siis jah, see võimaldab maksta senisest kõrgemat piima kokkuostuhinda. Aga samas tuleks sektoris tööd teha ka piima rasva- ja valgusisalduse suurendamise ning piima ja piimatoodete kvaliteedi parandamisega. Viimast just selleks, et suurendada kallima hinnasegmendi toodete osatähtsust.

põllumajandusloomadega kauplemine Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost Baltic Vianco trading oÜ Sänna küla Rõuge vald 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

põllumajandusloomade transporditeenus projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

Balti riikide piimatootjatele makstakse Euroopa madalaimat hinda Piima hind, eur/tonn, augustis 2020

Küpros Malta Kreeka Soome Austria Prantsusmaa Itaalia Rootsi Taani Luksemburg Holland EL-i keskmine Horvaatia Iirimaa Saksamaa Hispaania Bulgaaria Tšehhi Slovakkia Belgia Poola Sloveenia Rumeenia Portugal Ungari Eesti Läti Leedu 0

100

200

300

400

500

600

Eesti keskmine piima kokkuostuhind püsib alla Euroopa Liidu keskmise. Turuolukorra halvenedes vahe tavaliselt suureneb ja soodsamatel aegadel väheneb. Põhjuseid, miks Eesti piimahind püsib EL-i keskmisest madalam, on mitu: alates piimatootjate madalamast turujõust ja piimatöötlemise väiksemast efektiivsusest võrreldes paljude teiste EL-i liikmesriikidega kuni tootmismahuni, mis ületab tublisti ­siseturu vajadust.

Allikas: Euroopa Komisjoni piimaturu vaatluskeskus

müük hooldus varuosad kogemused

Olete oodatud

14.-15.10.2020 Eesti põllumajanduse aastanäitusele EPA2020 väliplats V-02 ja siseplats S-16 Teleskooplaadurid TF50.8CS-170

Kombainid

Comia C12

Rataslaadurid A.Tammel AS Turu 7, Jõgeva, 48303 info@atammel.ee www.atammel.ee

A.Tammel AS Tartu Tartu- Viljandi mnt.1.km Tiigi tee 2, Õssu küla,Tartumaa volli@atammel.ee

* KÜSI PAKKUMIST!

Indrek: 504 7539 Einar: 507 1670; Volli: 504 4845

RAHA

Milliseid põlluma jandustoetusi põllumehed 2021. aastal saavad?

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

K

ahe ja poole kuu pärast algab uus seitsmeaastane Euroopa Liidu eelarveperiood, kuid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavad 1. jaanuarist 2021 ei rakendu ja pole ka teada, kas üleminekuperiood tuleb ühevõi kaheaastane.

Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju nentis, et üleminekuperioodi osas ei ole veel lõplikku kokkulepet Euroopa Liidu institutsioonide vahel saavutatud, kuid kuna üleminekuperioodi alguseni pole enam palju aega jäänud, siis see otsus peaks tehtama õige pea. „Kui vaadata praeguseid jõujooni, siis pigem on tõenäolisem kaheaastane üleminekuperiood,“ lisas Paju. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste (näiteks pindala- ja loomatoetused, rohestamise toetus jne) rakendamisel uus eelarveperiood muudatusi kaasa ei too, küll aga on liikmesriikidel jätkuvalt õigus toetusmeetmete tingimusi igal aastal muuta.

Reno Paju selgitas, et taotlusvoorud toimuvad tavapärastel aegadel, loomapõhistel toetustel märtsis ja pindalapõhistel toetustel mais. „Eelarve toetuste rakendamiseks tuleb uue perioodi vahenditest,“ lisas Paju.

Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusvoorud on kavas nii 2021. kui ka 2022. aastal. Mõlemal aastal saab võtta üheaastase kohustuse. Neid olemasolevaid kohustusi, mis lõpe22

Hea teada Vastuoluline riigieelarve eelnõu Kui vaadata praeguseid jõujooni, siis pigem on tõenäolisem kaheaastane üleminekuperiood.

Reno Paju, maaeluministeerium

15,4

mln eurot võib 2021. aastal maksta riigieelarvest üleminekutoetusi, riigieelarve eelnõus pole selleks ette nähtud sentigi. vad 2020. aastal, pikendada ei saa, nende asemel saab võtta uue üheaastase kohustuse.

Praegu pole veel selge, mis saab järgmisel aastal investeeringutoetustest. Maaeluministeeriumist selgitati, et kuna käesolev programmiperiood on lõppemas ja suures osas on eelarvevahendid juba kasutuses ning ka üleminekuperioodi suhtes ei ole veel Euroopa Liidu institutsioonide vahel kokkulepet saavutatud, siis seetõttu polegi praegu veel teada, millises mahus ja mis investeeringutoetuste taotlusvoorud avanevad 2021. aastal.

Septembri viimasel päeval esitas valitsus riigikogule riigieelarve seaduse eelnõu, mille põllumajandust puudutavast osast võib lugeda: „Valitsus seisab Eesti põllumajandus- ja toidutootjate võrdsete konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidus. Jätkatakse põllumeestele tõuaretustoetuste ning üleminekutoetuste maksmist.“ Samas on aga eelarvetabelis põllumajanduse üleminekutoetuste real kirjas ümmargune null.

Kuidas seda sõnade ja arvude vastuolu seletada?

Reno Paju sõnul on ka järgmisel aastal ehk üleminekuperioodil võimalik maksta üleminekutoetusi samas mahus nagu 2020. aastal ehk Eesti puhul maksimaalselt 15,4 miljoni euro ulatuses.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on 2021. aasta riigieelarve läbirääkimised olnud pingelised. Ministeeriumi avalike suhete osakonnast selgitati, et maaeluminister esitas oma ettepanekud, sealhulgas üleminekutoetused, aga eelarve prioriteetiteks on praeguses olukorras tervishoid, riigikaitse, siseturvalisus ja pensionid.

Seega 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõus üleminekutoetusi praegu sees ei ole ja edasine selgub eelarve menetlemise käigus.

METS

Puhkemets pakub häid TOOMAS KELT

K

KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

ui tavaliselt püüab metsaomanik kasvatada võimalikult ilusat palki või jätab metsa hoopiski hooldamata, siis Võrumaa metsaomanik Aigar Paas on valinud teise tee. Tema metsahoolduse eesmärk on kujundada häid emotsioone ja elamusi pakkuvat metsa.

Selleks on Aigar oma turismiettevõtte, Rõuge vallas asuva Pullijärve puhkeküla ümber olevas metsas teinud eelkõige valgustus- ja kujundusraieid. Aastaid kestnud töö on andnud tulemusi ja nüüd saab ta külastajatele demonstreerida väga erilist murukatet. „Selle kinnistuga olen juba kümme aastat jamanud – kujundanud mustikamuru,“ selgitab Aigar puhkeküla peamaja ümbrust tutvustades. Mustikamuru laiub metsa all pea kogu puhkeküla territooriumil. Külastajad saavad seal julgesti mustikatega maiustada, lisaks leidub pohla ja sinikat. „Oma metsadest saan kätte kõik Eesti metsamarjad, mul on ka metsvaarika ja -maasika kohti, mõnes märjemas kohas on ka jõhvikat,“ lisab Aigar.

Mustikate kohta selgitab mees, et mustikas tuleb mändide alla ise, kui vaid talle sobivad tingimused luua. „Selleks tuleb anda õiget valgus- ja niiskusrežiimi, eriti just valgus on oluline,“ selgitab ta. Muidugi on oluline ka õige niiskus, sest liiga kuivas kasvava mustika marjad on pisikesed ja kuivad.

Hotell, aga mitte inimestele Lisaks eripärasele murule on Pullijärve ääres ka eripärane hotell – sajakohaline linnuhotell. „Nahkhiire- ja linnuhotell tuli sellepärast, et linnud ja nahkhiired on inimestele huvitavad ja neid on tore vaadelda. Putukaid söövad nad ka, nii et looduslikud tõrjevahendid. Pesakaste mõtlesin alguses ise tegema hakata, aga uurisin siis asja ja selgus, et see ei tasu ära.

Saksamaalt aga leidsin spetsiaalselt eri linnuliikidele välja töötatud pesakastid, mis püsivad aastaid. Nüüd olen neid hooldanud ja näinud, et pea 100 protsenti pesakastidest on kasutusel. Nahkhiirte talvituspesad veel kasutusele pole võetud, seal on linnud olnud.

Aga ehk leiavad ka need kasutust,“ loodab peremees.

Tema sõnul on pesitsevaid linde palju ja eri liike – leidub kärbsenäppe, puukoristajaid, tihaseid. Tihti küsivad ka külastajad lindude kohta infot ning kuigi

14

Aigar Paas ei ole elukutseline ornitoloog, peab teadmisi siiski olema.

Eesmärk on luua puhkemets Metsandusega on Paas tegelenud kaua, kuid viimasest lageraiest on möödas aastaid. „Mul tuli mõte metsa hoida ja puhkemetsa kujundada siis, kui hakkasin turismiga tegelema. See oli umbes 25 aastat tagasi,“ räägib ta. Nii ei olegi Aigari metsamajandamine seotud uuendusraiete ja puidumüügiga, vaid hoopis hooldus- ja kujundusraietega. „Palki pole ma müünud kümme aastat. Muidugi tuleb metsast kogu aeg välja võtta kõik kuivanud ja surnud puud, aga need lähevad mul enda jaoks kasutusse, teen küttepuid, prusse, laudu. Võsa läheb hakkeks, kasutan seda palju ka ise. Mis üle jääb, müün energiapuiduks. Siin, kus mul praegu on metsarajad, oli kümmekond aastat tagasi tihe võsa – pihlakas, remmelgas. Sealt võtsin lagedaks ja kändude peale tulidki rajad,“ näitab ta metsaalustele radadele. Ligi kaheksakümneaastases männikus looklevad rajad on kaetud hakkepuiduga ja nende ümber puude otsas on ka linnuhotelli „numbritoad“.

Puhkeküla kogemus näitab, et inimestele meeldib kõige enam hooldatud, kuid oluliste inimtegevuse jälgedeta mets. Seal peab olema avarust ja piisavalt val-

elamusi Kogu aeg peab loodusega arvestama, mul on kahju, et alati seda ei tehta.

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Metsaomanik Aigar Paas

Södra Metsad OÜ

Aigar Paas hakkas Pullijärve puhkeküla ümbritsevasse metsa mustikamuru kujundama kümmekond aastat tagasi. Foto: Toomas Kelt

Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

gust, samuti nähtavust. „Võsa tuleb kogu aeg maha võtta, kellelegi ei meeldi, kui metsaalune seda täis on.

Nähtavus kaob siis kohe. Aga eks inimene olegi harjunud pool-loodusliku metsaga, kus inimese tegutsemist ka aimata,“ leiab Aigar.

Metsa kujundades arvesta loodusega Samuti on ta kindel, et metsa kujundades tuleb arvestada loodusega – jätad selle tegemata, ei ole head tulemust loota. „Kogu aeg peab loodusega arvestama, mul on kahju, et alati seda ei tehta. Väikemetsaomanik, kel on emotsionaalne side metsaga, arvestab sellega rohkem, aga näiteks RMK… Nemad võtavad vahel lagedaks ka sealt, kus erilist majanduslikku tulu ei saagi, küll aga saaks võib-olla tulu muul moel. Nagu ka kokkuostjad, kes mullegi igal nädalal helistavad – nemad müüvad suurtele firmadele edasi, kes arvestavad ainult puidutulu. Muu tulu – terviseedenduslik või marjade korjamine, neid ei huvita,“ räägib Paas.

Kuidas aga panna väikemetsaomanik sellest tulust huvituma? Lihtsat vastust Aigar anda ei oska, kuid mõned mõtted on tal tekkinud küll. „Kindlasti oleks huvitama panija maksusüsteem. Kuidas täpselt, seda ma öelda ei oska. Ehk võiks olla kompensatsioonisüsteem neile, kes hoiavad looduslikku metsa ja seda ei majanda,“ pakub ta.

Suurim põllumajanduslike erialade valikuga kool Eestis!

KUTSEKESKHARIDUS: Põllumajandustöötaja, tase 4 Hobuhooldaja, tase 4 KUTSEÕPE: Loomaarsti abiline, tase 4 Kalakasvataja, tase 4 Hobuhooldaja, tase 4 Taimekasvataja, tase 4

Veisekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Lüpsja osakutse, tase 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Hobusekasvatustootja, tase 5 Veisekasvatustootja, tase Linnukasvatustootja, tase 5 Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5

MITMEID KUTSEÕPPE ERIALASID ON VÕIMALIK LÄBIDA SESSIOONÕPPES VÕI TÖÖKOHAPÕHISES ÕPPES

NB! Vaata lähemalt

www.jkhk.ee

aive.kupp@jkhk.ee, tel 508 3459 Aia 1a, Särevere alevik, Türi vald

HARIDUS

Ametikoolide põlluma janduserialad KATRIN TAMBET EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

K

HARIDUSVALDKONNA JUHT

ui mitmetel erialadel on tänapäeval fookus nihkunud koolilõpetajatelt täiskasvanud õppijatele, kes tulevad juba tööturul tegutsejatena sessioonõppesse uut või kõrvaleriala omandama, siis põllumajandus on hinnatud valik ka äsjaste põhikoolilõpetajate hulgas.

Põllumajandusalast ametiõpet pakkuvad Järvamaa Kutsehariduskeskus ning Olustvere Teenindusja Maamajanduskool rõõmustavad õppijate kasvava huvi üle. Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajanduserialade juhtõpetaja A ­ ive Kupp hindab lõppenud vastuvõttu väga heaks. „Kutsekeskhariduse põllumajandustöötaja ja hobuhooldaja õppekavadel on õpilasi kursusel üle 30. Selgelt on näha, et erialadest huvitatud ei lähe üldkeskharidust nõutama, vaid tulevad kutseõppeasutusse eriala ja kutsekeskharidust omandama. Väga paljudel sisseastujatel on tunnistustel head ja väga head hinded.”

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolil on samuti põhjust noorte sisseastujate huvi üle rõõmustada, põllumajandustöötaja eriala päevasesse õppesse võeti vastu 46 õppijat. Lisaks avati koolis üle mitme aasta kutsekeskharidusõppes toiduainete tehnoloogia/ pagari- ja kondiitritoodete eriala ühisgrupp päevases õppes.

Kõik vastuvõetud siiski õppima ei asu Olustvere kooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen tõi paari viimase aasta eripärana välja, et päevasesse õppesse õppima tul-

26

Õppetöö Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli toidutööstuses. Fotod: Sandra Urvak.

nud noortel on kohati uues keskkonnas kohanemine raske, katsumus on saada hakkama õpilaskodus elamise ja päeva planeerimisega. Sellest tulenevalt on esimese paari nädala jooksul olnud ka õppekohast loobujaid, minnakse tagasi kodulähedasse gümnaasiumisse või tehakse uus erialavalik kodule lähemal asuvas kutseõppeasutuses.

Kindlasti on koolivalikul üha enam päevakorda kerkinud ka ühistranspordi teema – kui vanematel pole võimalik igal nädalavahetusel last ise transportida, siis tehaksegi valik liikumisvõimaluse põhjal. Nii on näiteks sujuvamast bussiühendusest lähtuvalt mõned alguses Olustverre õppima tulnud jõudnud välja hoopis Järvamaa ametikooli.

Tänavuse vastuvõtu eripära on ka elektroonsem suhtlus – eriolukorra tõttu esitati enamik sisseastumisavaldusi SAIS-i keskkonna

12–14

õppijat on Olustveres igal aastal võetud lihatoodete tehnoloogia erialale. kaudu või e-posti teel, kohal nn tutvumiskäigul (õppetalu, söökla, õpilaskodu) käidi vähem.

Sessioonõpe on kutseõppes jätkuvalt hinnatud Täiskasvanud õppijate hulgas viimastel aastatel väga populaarseks saanud põllumajanduslik kutseõpe oli populaarne valik ka sel aastal. 4. taseme õppekavadele oli soovijaid varasemast rohkem, kindlasti oli siin oma mõju ka eriolukorrast tingitud elumuutustel. „Maale elama asumine ja endale töökoha või lisasissetuleku tekitamine on praegu üsna prioriteetne,“

naudivad jätkuvalt populaarsust moodsa sisseseadega õppetööstuse baasil ka toidutehnoloogia õpet, mille sessioonõppes on juba paar aastat olnud kasvav huvi jookide tehnoloogia eriala suhtes. Helme Uuseni selgitusel valiti 44 avalduse esitaja hulgast välja 28 õppijat, et säilitada praktilisel õppel õpetamise kvaliteet ja tagada tööstuses töövahendid ja -kohad. Stabiilselt 12–14 õppijat on igal aastal vastu võetud lihatoodete tehnoloogia erialale. Piimatoodete tehnoloogia erialal rakendab Olustvere kool sel õppeaastal töökohapõhist õpet – kevadel Estoveri Kaarlijärve meierei töötajatele ja septembris alustati AS Tere töötajate õppega.

hindab olukorda Aive Kupp. Maale elama asudes püütakse mitmekesistada oma tegevusi, näiteks väga populaarseks saanud linnukasvatus on kindlasti üks võimalusi lisasissetuleku saamiseks. Kui piimaveisekasvatusega alustamine nõuab suuri investeeringuid, siis ka lamba- ja kitsekasvatus ning lihaveisekasvatus on samuti oma ettevõttega alustajate hulgas hinnatud tegevusalad.

Lisaks taime- ja loomakasvatus­­ erialadele koolitab Järvamaa Kutsehariduskeskus Särevere õppekohas ainsana Eestis ka hobuhooldajaid, loomaarsti abilisi, kalakasvatajaid ja linnukasvatajaid.

Kui tänavuse vastuvõtu kõige populaarsemateks põllumajandus­ erialadeks võibki pidada linnukasvatust ja hobuhooldaja õpet, siis ka põllumajandusega tihedalt seotud veterinaaria valdkonda kuuluval loomaarsti abilise erialal oli sarnaselt eelmistele aastatele konkurss

kolm soovijat kohale. Ainsana jäi õppijate vähesuse tõttu avamata küülikukasvatuse eriala, mille vastuvõtt avatakse uuesti järgmisel aastal.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli 4. taseme kutseõppesse pürgijate arvud olid kokkuvõttes võrreldavad Järvamaa kooli omadega, mõnevõrra erinev on pakutavate erialade valik. Kõige rohkemaarvulisem on Olustvere koolis olnud pikkade traditsioonidega taimekasvataja õppesuund, aga huviliste hulgas on juba aastaid olnud väga hinnatud ka veisekasvataja ning lamba- ja kitsekasvataja kutse omandamine.

Ainsana Eestis koolitab Olustvere kool ka mesinikke, mis on aastaid olnud kooli üheks magnetiks. Erialal on 25 õppekohta ja vastuvõtt toimus sellel aastal kümnendat korda – igal aastal on kandideerinud kaks-kolm õpilast kohale. Lisaks pakub kool oma

Kunagi ei tea, kellest võib ettevõtja saada „Ettevõtjaks kasvamine võtab aega,” kommenteerib 5. kutsetaseme ehk tootja taseme õpet Järvamaa KHK põllumajanduserialade juhtõpetaja Aive Kupp. Nii ei saa ennatlikke järeldusi teha sellest, et 5. taseme õppesse pürgijate arv oli tänavu Järvamaa KHK-s mõnevõrra väiksem kui eelmisel aastal.

Võib-olla on siin oma osa ka sellel, et noortaluniku toetuse haridusnõue viidi varasemalt viiendalt tasemelt neljandale, pigem aga tullakse ametikooli esmalt omandama praktilisi erialaseid algteadmisi, mida pakub 4. taseme kutseõpe, ja ei osata kohe unistada ettevõtte loomisest või oma tootmise rajamisest.

Koos praktiliste teadmiste suurenemisega kasvab ka julgus ise teha. Ka Olustvere kooli 5. tasemele õppima asujate eelmiste aastatega võrreldav huviliste arv annab tunnistust, et õpitakse selleks, et põllumajandusvaldkonnas tootjana oma visioonid ka päriselt ellu viia.

27

HARIDUS Põllumajanduserialasid asus tänavu õppima 500 inimest VASTUVÕETUTE ARV 2020

ÕPPETASE / ERIALA

Järvamaa KHK

Olustvere TMK

Põllumajandustöötaja

34

46

Hobuhooldaja

36

Pagar-kondiiter / Toiduainete tehnoloogia

8

Taimekasvataja

17

53

Loomakasvataja (veisekasvataja / lamba- ja kitsekasvataja)

40

Loomakasvataja (veisekasvataja / lamba- ja kitsekasvataja / linnukasvataja)

56

Kalakasvataja

11

38

Taimekasvatustootja

17

41

Loomakasvatustootja (veisekasvatustootja / lamba- ja kitsekasvatustootja)

24

Loomakasvatustootja (veisekasvatustootja / lamba- ja kitsekasvatustootja / linnukasvatustootja)

17

Mesinik

25 õppekohta, vastuvõtt lõpeb 30.10

Lihatoodete tehnoloogia

10

Jookide tehnoloogia

28

Kutsekeskharidusõpe, 4. tase (põhihariduse baasil, päevane õpe)

Kutseõpe, 4. tase (põhihariduse baasil, sessioonõpe)

Kutseõpe, 4. tase (keskhariduse baasil, päevane õpe) Loomaarsti abiline Kutseõppe jätkuõpe, 5. tase (keskhariduse baasil, sessioonõpe)

Kas põllumajandusvaldkonna lõpetajad on tööturul oodatud?

A

metikoolide endi hinnangul asub suur osa põllumajanduse õppijatest ka samal erialal tööle. Järvamaa Kutsehariduskeskuse juhtõpetaja ­Aive Kupi sõnul leiavad paljud õppurid töökoha juba praktika käigus, mil ettevõtted panevad neile n-ö silma peale.

Helme Uusen Olustvere koolist leiab samuti, et töötajate valiku teevad tööandjad tavaliselt peale seda, kui õpilane on sooritanud kuuekuulise praktika ja näidanud end võrdväärse partnerina. Üsna suurel hulgal lõpetajatel on ol28

Paljud õppurid leiavad töökoha juba praktika käigus, mil ettevõtted panevad neile n-ö silma peale. nud sellisel kombel võimalik töökoht saada.

Helme Uusen julgeb öelda, et 88% kutsekeskhariduse lõpetajatest asuvad tööle õpitud erialal, ülejäänutest lähevad mõned õppima kõrgkooli või asuvad tööle

maapiirkonnas (elukoha lähedal) näiteks metsanduses või ehitusel.

Täiskasvanute puhul on erialal töötamine erinev – on neid, kes töötavad muudes ametites ja tulevad õppima, et omandada uut eriala või kõrvaltegevusala.

Samas on ka neid, kes juba töötavad põllumajandusvaldkonnas ja tulevad teadlikult end täiendama. Eesmärgid võivad olla erinevad: näiteks luua oma ettevõte või astuda karjääriredelil samm edasi.

Koolidel omakorda tuleb olla valmis pakkuma paindlikke ja ajaga kaasas käivaid lahendusi.

VARUOSAD TRAKTORITELE JA PÕLLUTEHNIKALE

Kolm küsimust põllumajandusharidusest SIIM RIISENBERG EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA TAIME- JA LOOMAKASVATUSE KUTSETE KUTSEKOMISJONI ESIMEES, KEHTNA MÕISA OÜ JUHATUSE ESIMEES

Mis suunas põllumajandus tänapäeval areneb?

Süveneb tarbija huvi põllumajandussaaduste tootmise vastu, ka sellega kaasnevate tegevuste ja keskkonnamõjude vastu. Tarbijad jälgivad järjest rohkem, kust nende toit tuleb ja kuidas seda toodetakse. Jõukuse kasvades hakatakse vähem jälgima hinda. Kauba taust ja kvaliteet muutuvad hinnast olulisemaks.

Traditsioonilise põllumajanduse kõrvale lisandub järjest uusi põllumajandusega seotud tegevusi.

Küll aga on vajalik järjepidev põllumajanduse positiivse kuvandi loomine ja hoidmine. Positiivse kuvandi loomine sõltub ainult põllumeestest. Keegi seda tööd meie eest ära ei tee.

Süveneb vajadus väga kvaliteetse kauba järele. Pakkimine, ladustamine, säilitamine, transport, kaubandus, tarbija – kogu seda teed pole ebakvaliteetsel kaubal mõtet läbida.

Tooraine kokkuostuhinnad jäävad madalaks. Kui ei müü erilist kaupa ja ei tegele ise turustamisega, siis kõrgemat hinda pole mõtet loota.

Mahe vs. mittemahe on teema, mis järgmise kümne aasta jooksul vajab pidevat selgitamist, mitte vastasseisu.

CASE NEW HOLLAND JOHN DEERE MASSEY FERGUSSON KVERNELAND AMAZONE LEMKEN HORSCH VÄDERSTAD SIMBA

Rakvere, Rägavere tee 38 tel: +372 526 0545

AGROPARTS OÜ info@agroparts.ee www.agroparts.ee

TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE

Kas põllumajanduslikus kutsehariduses on praeguste vajaduste jaoks erialavalik piisav või pigem dubleeritakse?

Põhilised erialad on olemas. Väike dubleerimine populaarsetel erialadel on normaalne. Küll aga on vaja igal aastal põllumeeste käest küsida, kellest on puudus.

Milleks peab põllumajanduslik haridus valmis olema, millega arvestama?

Nii põllumajanduslik haridus kui ka põllumehed peavad valmis olema pidevalt toimuvateks muutusteks. Põllumajandushariduse vajadus ei kao. Tootjad ja haridusasutused peavad jätkuvalt koos pingutama, et noored sooviksid põllumajandust õppida. Põllumajandusest huvitatuid inimesi on piisavalt. Need inimesed on vaja üles leida.

Põllumajandustootja ei tohiks mõelda ainult tootmisele. Peab mõtlema ka turustamisele. Turustamine on keerulisem kui tootmine.

UURING

Langus puudutas vähem väiketootjaid TOIDUTÖÖSTUS:

Toidusektori väiketootjate seas tehtud uuringu tulemused näitavad, et koroonaviirusest tingitud eriolukord ja sellele järgnenud kuud mõjusid väiksemate tootjate müügile vähem negatiivselt.

ANNE PÕDER, PIIA PÄÄSO EESTI MAAÜLIKOOL

Koroonaviiruse globaalne pandeemia ja eriolukorra kehtestamise järgne ostupaanika mõningate kaupade puhul demonstreeris, et vaja on senisest enam tähelepanu pöörata toidukaupade tarneahela toimimisele ebaharilikes olukordades. Olulist rolli toidujulgeoleku tagamisel ja varustatusega seotud riskide maandamisel mängivad just kohalikud väiketootjad ja lühikesed tarneahelad, kuid ka nende toimimiseks on uutes olukordades vaja võimekust nii tootmissüsteemi, turustuskanaleid kui logistikasüsteemi kiiresti ümber kohandada.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut tegi juunis toidusektori väiketootjate seas küsitluse koroonaviirusega seotud piirangute esmase mõju kohta. Uuring oli üks osa Ungari Teaduste Akadeemia juhitud rahvusvahelisest võrdlusest koroonapandeemia mõju kohta. Uuringule vastas Eestis 52 väiketootjat, neist vaid nelja käive oli üle 300 000 euro. Uu30

Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg oli üks neist toidutootjatest, kes kevadel kiiresti reageeris ja avas toodangu müügiks e-poe. Foto: Kristina Traks

ringule vastanud hindasid, kuidas muutus nende müük, müügikanalid, töökorraldus, ja mis probleemid neil esinesid 12. märtsist 17. maini kehtinud eriolukorra ajal ning mais ja juunis järk-järgult leevenenud piirangute jooksul.

Müügikanalid muutusid Pooled vastajad tõid välja, et pärast eriolukorra kehtestamist nende toodangu müük vähenes, viiendik hindas, et müügimahud jäid samaks ja 31% tootjatel müük suurenes. Müügi vähenemine puudutas vähem kõige väiksemaid tootjaid: alla 15 000-eurose aastakäibega tootjatest kolmandik mainis müügi langust, üle 50 000-eurose aastakäibega tootjate hulgas nentis 65% vähenemist. Müügi kasvu kirjeldades tõi üks tootja välja, et kasv tekkis just hästi säilivate ja odavamate töödeldud toidukaupade (nt mahlad, moosid) osas, samas kallimad nišitooted (külmkuivatatud tooted, lisanditega tooted jms) jäid seisma. See tähendab, et tehti vähem emotsioonioste ja keskenduti esmavajaduste tagamisele.

Kõige olulisemateks müügikanaliteks peeti enne koroonaviiruse puhangut talus/tootmises kohapeal müüki, avalikel üritustel, laatadel jms müüki, erinevaid poode, turgu ja restorane. Nende olulisus langes eriolukorra ajal, sh kõi-

Märtsist muutus oluliseks personaalne suhtlus tarbijaga Kuivõrd olulised olid mitmesugused müügikanalid enne pandeemiat ja pandeemia ajal (keskmine hinnang skaalal 1 – pole üldse oluline … 5 – väga oluline) Enne COVID-19 puhangut

COVID-19 puhangu ajal (märts–mai 2020) 2.46

Turg 2.06

3.40

Müük otse talust/enda poest

3.21 1.67

Ettevõtjale kuuluv toitlustusteenus

1.46 2.56

Restoranid, teiste ettevõtjate toitlustusteenused

1.56 1.52

Kokkuostuühistu

1.56 3.02

Sõltumatud väikepoed

2.44 2.87

Jaekaubandusketid

2.69 2.08

Asutused ja institutsionaalsed tarbijad

1.46 3.21

Laadad, festivalid, avalikud üritused

1.73 2.48

Personaalne toodangu tarbijale kojuvedu

2.75 2.06

Ettevõtja enda veebipood

2.35 2.13

Teiste ettevõtjate hallatavad veebipoed

2.12 1.69

Muud turustuskanalid

1.62 0.0

60%

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

tootjatel, kes kasutasid müügiks elektroonilisi kanaleid, müük kasvas.

ge suurem oli langus, mis puudutas müüki avalikel üritustel, restoranides, toitlustusasutustes, turul.

Müügi langus jaekaubanduses oli tootjate hinnangul väike. Küsitlusele lisatud kommentaarides rõhutati probleemina just HoReCa tellimuste kadu. Ka piirangute leevendamise järgne välisturistide vähesus mõjutas müügi taastumist.

Koroonaviiruse puhangu ajal suurenes müügi olulisus ettevõtjate endi e-poes ja telefoni teel tehtud tellimuste tarbijatele kojuveo tähtsus. Neid müügikanaleid kasutasid eelkõige suuremad tootjad (üle 50 000-eurose käibega). Hästi kirjeldas olukorda ühe vastaja kommentaar: „Enamik restorane langes eriolukorra saabudes kohe ära, üksikud tellisid eriolukorra ajal edasi, kuid märkimisväärselt vähem. Nüüdseks on olukord taastumas. Käivitasime kiirelt kojuveoga e-poe, oli palju abiks, kuid nüüdseks on e-poe müük langenud (siiski arvestatav), jäänud on väljakujunenud püsikliendid. Jaekaubanduse tellimused langesid samuti, kuid on nüüd taastumas.“ Piirangute mõju oli piiratud ka eriolukorra kehtimise aja tõttu, sest suurimate piirangutega ajavahemik märtsist maini oli mitmete tootjate hinnangul neile hooajaväline periood, kus avalikke üritusi, laatasid jms toimub vähe.

Kolmandik müüb e-poes Kuna viirusepuhanguga seotud piirangud mõjutasid inimeste näost-näkku suhtlust, siis üks huvipakkuvaid küsimusi oli, kuidas muutus elektrooniliste sidevahendite kasutamine oma toodangu müümisel. Tootjaid, kes üldse ei kasutanud elektroonilisi vahendeid, oli vähe (14%) ja nende puhul oli peamiselt tegemist tootjatega, kes müüsid väikses mahus oma toodangut üldjuhul avalikel üritustel. 29% vastajatest nimetas, et nad kasutavad e-posti, sotsiaal-

31

UURING meediat jms oma info jagamiseks ja tellimuste vastu võtmiseks.

35%-l oli oma koduleht koos e-poega/võimalusega tellimust esitada ning viiendik vastajatest kasutas teiste hallatavaid e-poode ja/ või tellimuskeskkondi oma toodangu müügiks.

Facebook on oluline müügikanal Mida suurem tootja, seda tõenäolisem, et tal on oma e-pood: üle 15 000-eurose käibega vastajatest pooltel oli oma e-pood.

Veebilehti ja sotsiaalmeediat müügiks ning reklaamiks kasutavatest tootjatest 62% nimetas Facebooki kasutamist ja 23% muude organisatsioonide hallatavaid veebilehti (nt talutoit.ee, eestioma.ee, kohaliktoit.maaturism.ee). 15% nimetas eraldi otse tootjalt tarbijale algatusi, mille info võis olla Facebookis või kodulehel. Tootjatest, kes kasutasid elektroonilisi vahendeid müügiks, hindas 60%, et nende müük suurenes eriolukorra jooksul, ligi veerand arvas, et müük jäi samaks ja 16% puhul see vähenes.

Eraldi väärib välja toomist, et kõikidest vastajatest 10% nimetas, et nad just pandeemia ajal lõid endale e-poe või elektroonilise tellimusvõimaluse. Kuid uute võimalustega tekkisid ka uued proovikivid. Näiteks toodi välja raskusi elektrooniliste tellimuste täitmisega, vajadust panustada oluliselt oma aega ja finantsressursse e-poe edasiarendamisse ja süsteemi tehnilisse haldamisse.

Eraldi väärib välja toomist, et kõikidest vastajatest 10% nimetas, et nad just pandeemia ajal lõid endale e-poe või elektroonilise tellimusvõimaluse.

32

Paljude toidukaupade saatmine pakiautomaadi kaudu pole võimalik. Foto: erakogu

Tekkis probleeme ja avanes võimalusi

M

üügi- ja käibelangusega seotud probleemide kõrval nimetasid uuringule vastajad suuremate murekohtadena tööjõuga seotud küsimusi. Tootmist puudutas tööjõu kättesaadavuse probleem, sh tulenes see nii suurenenud tööjõu vajadusest osade tootjate puhul, piirangutest tööjõu liikumisele, töötajate terviseprobleemidest kui ka suurenenud nakkusohust tingitud vajadusest tootmine ümber korraldada. Näiteks kommenteeris üks vastaja: „Kõige suurem murekoht oli see, et töötajad haigeks ei jääks.

Muutsime ümber tehases töötavate töötajate töö, kes said kodutööd teha. Nad jäid koju kuni mai lõpuni.

Osa on veel siiani. Ja tootmistöölised hoidsime täiesti eraldi kõigist.

Kauba kokku pakkimine toimus ajal, mil tootmist ei toimunud“.

Müügi vähenemisest tekkinud käibelangus seadis 10% vastanutest probleemi ette, kuidas tööjõukulusid katta. Osaliselt saadi abi töötukassa hüvitisest.

Logistika osutus proovikiviks Omaette probleemide ringi moodustasid logistika ja transport. Elektrooniliselt esitatud tel-

limuste kohaletoimetamiseks hakati massiliselt kasutama pakiautomaate, mille puhul kerkisid kitsaskohtadena esile kiirus, ülekoormatus, probleemid info liikumisega, ühekordsete ja väikesekoguseliste tellimuste täitmisega seotud aja- ja saatmiskulud. Samuti ei ole pakiautomaat sobilik toidutootjatele, kelle kaup on kergesti riknev ja külmutust vajav.

Turg uue äriidee ootel Sellega seoses tehti ka ettepanekuid, et sellise kauba saatmise probleemi lahendamine on üks kasutamata ettevõtlusvõimalus, mis oluliselt aitaks parandada kogu kohaliku tarneahela toimimist.

Seda, et kriisid pakuvad probleemide kõrval ka võimalusi, demonstreeris hästi ühe tootja kommentaar uuringus: „Algul loomulikult müügid langesid, kuid on nüüd järjest tõusnud. Reageerisime kiirelt ka toodete sortimendi täiendamisega ja tõime uued värsked tooted turule, mis on väga hästi vastu võetud ja müügi kasvule kaasa aidanud. Tuleb tunnistada, et ilma koroonata me neid tooteid tegema poleks hakanud, seega on kriisist ikka kasu ka olnud.“

Koroona mõju on olnud lühiajaline

K

oroonaviiruse pandeemiaga seoses sattusid ettevõtjad neist sõltumatu väliskeskkonna mõjul enda jaoks uude olukorda, kus kohanemiseks tuli senist tegevust kiiresti ümber korraldada. Nõudluse ja turustuskanalite kiired muutused, tarbijate ja töötajate liikumisele ja tegevusele seatud piirangud seadsid paljud tootjad silmitsi uut tüüpi probleemidega, kuid pakkusid ka uusi võimalusi.

Piirangud olid üsna leebed Võrreldes mitmete teiste riikidega olid Eestis eriolukorra ajal kehtestatud piirangud suhteliselt leebed ja majanduslangus Eesti Panga hinnangul väiksem kui algselt prognoositud. Eriolukorra ajal sea-

tud piirangute mõju nii tootjate kui ka tarbijate käitumisele on esialgu olnud lühiajaline. Ettevõtjate puhul näiteks kiirendasid piirangud juba käimasolevaid arenguid, sh just turustustegevuse elektroonilisemaks ümberkorraldamist ja olemasolevate ressursside (nt pakiautomaadid) ära kasutamist.

Tuleb tunnistada, et ilma koroonata me neid tooteid tegema poleks hakanud, seega on kriisist ikka kasu ka olnud.

Küsitlusele vastanud toidutootja

Üks muudatus toob kaasa teise Samas näitavad tootjate kommentaarid ka süsteemide uusi kitsaskohti, kus ühe lüliga seotud probleemi lahendamisel kerkivad esile uued küsimused järgmises lülis. Näiteks pärast elektrooniliste tellimuste võimaluse loomist tootja võimekus seda täita ja kohale toimetamise logistikat organiseerida.

Sinu tuleviku lahendus lehetäide tõrjumisel!

Teppeki on valiva toimega insektitsiid, mis tõrjub enamlevinud lehetäiliste liike teraviljal, rohelisel hernel (kaunadeta), kartulil, õuna- ja pirnipuul.

www.nordiskalkali.ee

FOTO

Rõngu Pagar oli üks viiest Eesti toidutootjast, kes Riia toidumessil osales. Tartumaa ettevõte plaanib hakata Lätti eksportima.

Riias Eesti toitu esitlemas Läti on Eesti toiduettevõtete jaoks tähtsuselt teine eksporditurg.

Seetõttu on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal ja meie toidutootjatel tavaks saanud osaleda Riia toidumessil, mis tänavu toimus 9.–12. septembrini.

PILDID: EVI RANDPERE; RIGA FOOD FEST

34

Rõngu Mahl, mille tooted kannavad kaubamärki Küllus, alustas eksporti Lätti 2016. aastal. Tänavu tutvustati messil ka kolme uut VABA sarja mahemoosi – metspohlast, metsmustikast ja metsjõhvikast –, millele pole lisatud suhkrut.

Eesti ühisstendil väljas olnud ettevõtjaid tuli tervitama Eesti Vabariigi suursaadik Riias, Arti Hilpus (vasakult kolmas). Messil olid Rõngu Mahl, Rõngu Pagar, Chaga, Kadarbiku Köögivili, Punch Drinks.

Kadarbiku Köögivilja projektijuht Lisli Pak tutvustas pressitud köögivilja- ning puuviljamahlasid. Lätti ekspordib ettevõte oma toodangut juba pea 15 aastat.

35

K E S K KO N D

Vedelsõnnik laota sügisel HENN RAAVE EESTI MAAÜLIKOOLI MULLATEADUSE

S

ÕPPETOOLI TEADUR

ügisene vedelsõnniku põldudele laotamine tekitab kirgi nii põllumajandustootjate kui ka keskkonnakaitsjate seas. Ühelt poolt on vaja saada vedelsõnnikumahutid enne talve tühjaks, kuid on ka teada, et osa sõnnikuga põllule viidud toiteelementidest satub hiljem sealt põhjavette ja pinnaveekogudesse.

Tegemist ei ole siiski lepitamatu vastuoluga, sest tegelikult on kõik põllumajandustootjad huvitatud toitainete kao vähendamisest, sest nende jaoks on see rahaline kahju saamata jääva saagi näol. Selle väite tõestuseks on grupp Eesti põllumehi, kes moodustasid klastri, et Euroopa Liidu rahade toel koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega otsida leostumise probleemile lahendust. Eesmärk oli teada saada, kui palju oleneb lämmastiku leostumine sellest, mis ajal sügisel vedelsõnnikut mulda viiakse ja millised agrotehnilised võtted leostumist põllul vähendavad.

Kolmeaastane uurimistöö Uurimistöö toimus Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas asuvatel lüsimeetritel ja kestis kolm aastat. Vedelsõnnikut laotati augustis, septembris, oktoobris ja novembris. Kõigil kuudel segati sõnnik ilma taimkatteta mulda 15. kuupäeva paiku, normiga 30 m3 hektari kohta. Eraldi katses hinnati biosöe, põhu ja püüdurkultuuri mõju lämmastiku leostumisele.

Uurimistöö näitas, et nitraatlämmastikku leostus kolme aasta jooksul koguseliselt kõige rohkem septembris mulda viidud vedelsõn-

36

Sügisesel vedelsõnniku laotamisel on taimkatte olemasolu tähtis, sest ilma taimkatteta põllul on lämmastikukadu väga suur. Foto: Pixabay

niku korral, järgnesid august, november ja oktoober, kuid need erinevused ei olnud statistiliselt olulised. Erinevused kuude vahel olid väga väikesed ka siis, kui võrreldi kogu lämmastiku leostumist (nitraat-, ammoonium- ja orgaanilise lämmastiku summa). Sellest järeldub, et leostuva lämmastiku kogus sügisel vedelsõnniku põllule viimise ajast palju ei sõltu.

Kui seni on arvatud, et vedelsõnnikut novembris laotades on lämmastiku leostumine eelmiste kuudega võrreldes suurem, siis seda uuringu tulemused ei näidanud. Ilmselt on see tingitud sellest, et novembris on mullatemperatuur juba madal ja pärsib nitrifitseerivate bakterite aktiivsust, mistõttu toimub siis vedelsõnnikus si-

salduva ammooniumlämmastiku muundamine nitraatlämmastikuks eelmiste kuudega võrreldes aeglasemalt.

Normaalsetel talvedel külmub maapind novembri lõpus või detsembri alguses, pärast seda enam leostumist ei toimu. Samas näitasid 2019. aasta augustist kuni 2020. aasta aprillini tehtud mõõtmised, et isegi kui maapind püsib kogu talve jooksul sula, ei ole lämmastiku leostumine novembris antud vedelsõnniku korral teiste kuudega võrreldes suurem. See kehtib ainult lämmastiku leostumise kohta ja ei välista, et hilissügisel võib esineda vihmaveega toitainete ärakanne mulla pinnalt, sest veega küllastunud ja külmunud muld takistab vedelsõnniku mulda im-

taimkattega põllule

Kui seni on arvatud, et vedelsõnnikut novembris laotades on lämmastiku leostumine eelmiste kuudega võrreldes suurem, siis seda uuringu tulemused ei näidanud.

Hea teada Eesti Maaülikooli kolme aasta jooksul tehtud uuringutest võib teha kaks olulist järeldust: ilma taimkatteta põllul ei mõjuta vedelsõnniku sügisene laotamise aeg lämmastiku leostumist; lämmastiku leostumise vähendamiseks tuleks vedelsõnnik laotada taimkattega põllule.

bumist. Ka võib tulemus olla teistsugune, kui vedelsõnnik viia taimkattega põllule, sest taimede võime mullast toiteelemente omastada väheneb temperatuuri langedes.

Agrotehnilistest võtetest osutus lämmastiku leostumise tõkestamisel kõige efektiivsemaks püüdur-

kultuuri kasvatamine, mille puhul oli kogu lämmastiku leostumine 60% ja nitraatlämmastiku leostumine 82% väiksem, võrreldes sellega, kui vedelsõnnik viidi taimkatteta mulda. Efektiivsuselt järgnes püüdurkultuurile kümne tonni biosöe mulda segamine, mis vähendas nitraatlämmastiku leostumist 11% ja kogu lämmastiku leostumist 18%. Mulda segatud põhk lämmastiku leostumist ei mõjutanud.

Püüdurkultuuri taimik peab vedelsõnniku mulda viimise ajaks olema moodustunud. Kui see külvata pärast vedelsõnniku mulda viimist, siis sellel lämmastiku leostumisele mõju ei ole. Selleks ajaks kui taimik moodustub, on suur osa nitraatlämmastikust juba lii-

kunud künnikihist sügavamale.

Lüsimeetritel tehti püüdurkultuuri külv 15. augustil ja vedelsõnnik viidi mulda kas 15. septembril või 15. oktoobril. Püüdurkultuur osutus lämmastiku leostumise vähendamisel efektiivseks mõlemal korral. Samas näitas käesoleval sügisel tootmistingimustes tehtud katse, et ühe kuu vanune taimik on nõrk ja hävib läga laotamise ajal, mistõttu tuleb siin jätkata lahenduste otsimist nii toitainete sidumiseks sobiva taimiku liigilise koosseisu, külviaja kui ka võib-olla taimiku rajamise viisi osas.

Suur lämmastikukadu Lisaks lüsimeetritele toimusid katsed ka ühe Tartumaa talu põldudel, kus uuriti nitraatlämmastiku kontsentratsiooni muutumist meetrises mullakihis pärast vedelsõnniku laotamist. Selgus, et ilma taimkatteta põllule ei tohiks vedelsõnnikut sügisel üldse viia, sest lämmastikukadu on sel juhul väga suur. Juba üks kuu pärast vedelsõnniku mulda viimist oli nitraatlämmastiku kontsentratsioon künnikihis kaks korda väiksem võrreldes sellega, mis see oli kaks päeva pärast sõnniku laotamist. Kaks kuud hiljem oli see sama suur, kui enne vedelsõnniku laotamist.

37

UUDISED

Andres Oopkaup valiti tänavuseks põllumajanduse

O

ktoobri alguses Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis toimunud konverentsil „Põllumees kui tippjuht“ kuulutati kaheksandat järjestikust aastat välja põllumajandussektori tippjuht, kelleks valiti Crocus OÜ juhatuse liige Andres Oopkaup.

Valiku tegi kaheksaliikmeline komisjon. „Andres Oopkaup on ühtviisi silma paistnud nii põllul kui kabinetis. Minu jaoks on olnud tähelepanuväärne tema oskus kasutada maksimaalselt täppisviljeluse võimalusi. See on samm tuleviku suunas ja võiks laialdasema kasutuselevõtu korral saada meie oluliseks panuseks roheleppe rakendamisel. Andres Oopkaupi teadmised ja laialdane kogemustepa-

PROXIMA CL 100 4WD

gas on vorminud mehest eksperdi, kelle nõuandeid ja julgustavaid sõnavõtte oodatakse nii suurtes kui väikestes saalides. Ta räägib, mida teab ja teab, millest räägib,“ ütles tiitli üle andnud maaeluminister Arvo Aller.

Andres Oopkaupi autasustati skulptuuriga „Kuldne viljapea“, mille autor on Tiiu Kirsipuu. Foto: Oleg Harchenko

Seisab põllumajanduse eest 2020. aasta põllumajanduse tippjuhi Andres Oopkaupi sõnul tuli tiitel väga suure üllatusena. „Olen oma tegevuses ja valdkonnas püüdnud olla asjatundlik, kuid vähem silma paista. Seega on tunnustus üllatav, kuid meeldiv on olla ära märgitud,“ ütles Oopkaup. „Olen püüdnud oma teadmisi rakendada eelkõige Eesti põllumajanduse ja toidutootjate hea käekäigu huvides, pidades silmas pi-

Mootor: 4-silindriline turbolaadimisega Zetor 1017 Tier IIIB (AdBlue-ta) Võimsus: 70,4 kW/96 hj Käigukast: 12/12, mehaaniline reevers Rattad: 340/85 R24; 420/85 R34 (Mitas rehvid) Kiirus: 40 km/h LUX kabiin: AC, pneumaatiline turvavööga iste, kõrvalistuja iste turvavööga, soojendusega peeglid ja tagaaken Haagise õhkpidurid 2 paari hüdroväljavõtteid Manuaalne haakekonks Tagaratta raskused Esiraskuste kinnitus Plokisoojendus Võimendatud hüdropump 60 l/min GARANTII: 24 kuud või 1500 mootori töötundi

KOHE LAOS OLEMAS!

37 900 EUR+KM Tel: (+372) 5354 2238 www.specagra.ee | www.zetor.ee

Põllumajanduskindlustustoetust saab taotleda 14. oktoobrini

tippjuhiks kemat perspektiivi ja suuremat pilti. Omistatud tunnustus on kindlasti ka kohustus seda rolli väärikalt kanda ning eelnevaid tippjuhte isiklikult tundes võin öelda, et sellisesse nimistusse on au kuuluda. Veelgi toredam on, et pooled neist on oma tegevuses seotud Keviliga, kuhu ka meie ettevõte on kuus aastat kuulunud,“ sõnas värske põllumajanduse tippjuht Oopkaup.

Andres Oopkaup on tegev oma ettevõttes Crocus OÜ, mille tegevusvaldkond on teraviljakasvatus.

Ettevõte kuulub nii Kostera kui ka Kevili ühistutesse, Oopkaup on Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Kevili nõukogu esimees.

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL

S

aagi, loomade ja taimede kindlustamisest huvitatud põllumajandustootjad saavad PRIA-st taotleda põllumajanduskindlustustoetust. Taotlusi saab esitada kuni 14. oktoobrini. Kokku on tegu neljanda ja sel aastal juba teise taotlusvooruga.

PRIA arengutoetuste osakonna menetlusbüroo peaspetsialist Katrin Märss selgitas, et eelmises voorus taotleti esmakordselt põllumajanduskindlustustoetust saagi kindlustamiseks ja praeguseks on taotlejatele need toetused ka välja makstud. „Rõõmustav on, et huvi selle toetuse vastu on tõusutrendis,“ lisas Märss.

Toetust antakse põllumajandustootjatele, et aidata neil toime tulla kõige levinumate riskidega, mis

põllumajanduses esinevad. Toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes nende kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu.

Taotluse avaldusele tuleb lisada ka kindlustuspakkumus.

Toetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse PRIA-s hiljemalt 25. novembril 2020.

PRIA

CFORCE 450-L Tänavalegaalne 2-kohaline ATV

4790€

KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID METALLIST VÄIKETANKLAD PLASTIST VÄIKETANKLAD ERINEVAD TANKURID

UFORCE 1000 Tänavalegaalne 3-kohaline UTV

12 290€ HTTPS://CFMOTO.EE

KÜTTEÕLI MAHUTID ADBLUE VÄIKETANKLAD ADBLUE TRANSPORTMAHUTID ADBLUE TARVIKUD

KO N K U R S S

Parimad talud selguvad novembris

Tänavu kevadel kehtinud eriolukorra tõttu on talutootmise olulisus veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ja maaelu edendamisel. Eestimaa Talupidajate Keskliit on parima talu konkursiga aastaid tunnustanud talutootmise olulisust.

Iisaka talu – noored aktiivsed maaelu edendajad

GELIS PIHELGAS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU PROJEKTIJUHT

Tänavu toimub parima talu valimine juba 27. korda. Parimad selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutatakse välja üldvõitja ehk Parim Talu 2020.

Seitsmeliikmeline žürii külastas augustis kolme päeva jooksul üheksat talu Harju-, Ida-Viru-, Jõgeva-, Järva-, Pärnu- ja Saaremaal.

Talude puhul hinnatakse tootmist, nõuetele vastavust ja keskkonnahoidu, talu üldmuljet, hoonete ehituslikku korrashoidu ja lahendusi vastavalt tootmissuunale, ühiskondlikku positsiooni ja erialast aktiivsust. Tiitlisaajad kuulutatakse välja novembris toimuval talupäeva tänuüritusel.

Fotod: Gelis Pihelgas

42

Kädi Kröönkvist ja Priidu Veersalu, Iisaka talu noorpererahvas.

Lahemaa rahvuspargis, Iisaka talus elab noorpere Priidu Veersalu ja Kädi Kröönkvist, kes võtsid Priidu vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi.

Varem kasvatati talus Eesti tumedapealisi lambaid, kuid nüüd tegeletakse sinise tekseli tõugu lammaste kasvatuse, aretuse ja müügiga. Ühtlasi hooldavad lambad poollooduslike kooslustega kadakasi karjamaid.

Priidu üks eesmärke talu üle võtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut. See on nüüd valmis saanud ja mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Lisaks on plaanis rajada väike tapamaja, et lihatöötlemise võimekus oleks omast käest võtta.

Iisaka talu põhiline sissetulekuallikas on elusloomamüük, peagi soovitakse ka eksportima hakata. Veel tegeletakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kuna lambad on väga hea villakuga, siis valmistakse nende villast mõnusaid tooteid.

Pereettevõttes tegelebki Priidu ema käsitööga ja 92 aastane vanaemagi teeb sallidele kaunistusi. Priidu isa käib samuti noortel abiks, aitamas on ka Priidu kaks õde, kes elavad vahetus läheduses.

Kuna paar aastat tagasi ründas karja karu, siis otsustas noorpere võtta karjakoerad, et lambad kaitstud oleks. Praeguseks on Iisaka talus kolm karjakoera, kes suudavad pingsa ja järjepideva treeningu tulemusel valvetööga edukalt toime tulla.

Kauksi puhkemaja – majakene metsa sees Ida-Virumaal Peipsi järve põhjakaldal Kauksis asub külluslikest marja- ja seenemetsadest ümbritsetud Kauksi Puhkemaja.

Pererahvas kolis tallu 1997. aasta lõpus, kui talu peremees vanavanemate talukoha tagasi sai. Tol ajal ei olnud seal ei elektrit ega ka teed, mis taluni viiks, ainult mets. Praeguseks on pererahvas loonud viis aastaringseks kasutamiseks mõeldud puhkemaja. Kokku on võimalik majutada kuni 34 inimest ja ettetellimisel toitlustatakse kuni 60 külalist. Pakutavad toidud on kodused ja põhinevad esivanemate traditsioonidel. Roogade valmistamisel eelistatakse kasutada lähiümbruse toorainet.

Pererahvas on talule kuuluvatel maadel proovinud kasvatada kartulit, kuid kuna

ümbruskonnas ei ole viljaka mullaga põllumaad, siis ei tulnud sellest midagi välja. Siiski tegeleb talu peremees teraviljakasvatusega – seda aga 30 kilomeetrit eemal Mäetaguse kandis.

Kauksi puhkemajas on külaliste kasutada ka suitsusaun, grillkoda ja tiik, kus saab kala püüda ning supelda.

Wile alpakafarm – elumuutus viis Tallinnast maale Aastal 2008 sattus Imre Heinsaar raskesse autoavariisse. Võitlus ja taastumine võttis Imrel aega kolm aastat, seejärel otsustas mees teha elus suured muudatused.

Kui Imre sattus esimest korda üht alpakavillast toodet katsuma, hakkas ta uurima, mis lammas sellist villa annab. Imre üllatuseks ei olnud tegu üldse lambaga, vaid hoopis alpakaga. 2013. aastal tekkis tal võimalus minna Saksamaale alpakakasvataja õpipoisiks. Seal olles sai Imre aru, et ka temast peab saama alpakakasvataja. Välja said valitud loomad, keda Imre tahtis ja nii tulidki alpakad Tšiilist Saksamaale.

Imre oli küll valmis loomad Eestisse tooma, kuid puudus koht, kus neid kasvatada. Mõnda aega kuulutusi jälgides leidis ta Järvamaal Poaka külas vanal soosaarel asuva Pärtsaare talu. Esimesed 11 alpakat jõudsid tallu 2014. aastal ja juba 12. mail sündis farmi esimene alpakabeebi ehk kria, kelle nimeks sai Wile (inglise keeles ahvatlus). Wile on kaunis isane, valge näoga pruun alpaka, kellest sai farmi nimi- ja vapiloom.

Talu maadele mahuks ära 200 alpakat, kuid praegu on neid 58. Peremehe sõnul ei vaja alpakad palju maad ja ühel hektaril saab ära toita kuni 20 looma.

Wile Farmi eesmärk on kvaliteetsete tõuja villaloomade kasvatus ja aretamine, lõnga ja käsitöö tootmine ning vanade oskuste – kraasimise ja ketramise – õpetamine.

Imre Heinsaar ja Evelin Jenk oma alpakade keskel.

Tori siidritalu – pererahvas toetub esivanemate kogemustele Karmo Haas koos abikaasa Veranika ja kolme lapsega otsustasid teha elus suure muutuse. Nad keerasid selja Tallinna-elule ja asusid elama Pärnumaale, kus alustasid nullist siidri tegemise ning vana maja taastamisega.

Praeguseks on mõlemad eesmärgid täidetud – valminud on tootmishoone koos degusteerimisruumi ja müügiletiga ning ka elumaja on taastatud.

Seitse aastat tagasi rajati esimesed mahedad viinamarja- ja õunapuuistandused, mis on nüüdseks ilmet võtnud. Pe-

rerahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni toodangu pudelisse villimise ja etikettide panekuni. Välja on arendatud oma kaubamärk.

Pererahvas toetub esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega Soomaa mullal kasvanud puuvilju ja marju. Talu enda õunapuudelt veel arvestatavat saaki ei saa ja suurem osa toorainest ostetakse sisse, kuid 1200 viinapuult saadud viinamarjadest on talus juba veini tehtud.

43

KO N K U R S S Lalluka OÜ – noortalunik tahab säilitada klassikalise peretalu mudelit

Mahekanala juht Tanel Tang.

Seitse aastat tagasi võttis Kuldar Kuld isalt talu üle. Tol ajal tegeles isa veel mahelammaste kasvatusega. Kuldar aga teadis, et tema ei ole loomakasvataja ja otsustas, et läheb üle maheteraviljakasvatusele. Praeguseks kasvatab Kuldar Jõgevamaal Lalluka OÜ-s maheteravilja 300 hektaril, millest kaks kolmandikku on pere omandis. Üldiselt töötab Kuldar üksi, kuid vahel käib tal ka isa abiks. Kuna tööd on palju, siis otsustas Kuldar investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Kodus on Kuldaril toeks kaasa ja pisipoeg.

Kuldari armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss põlluserval traktoreid piilumas käis.

2013. aasta märtsis liitus Kuldar Eesti Noortalunike liiduga.

Viljakasvataja Kuldar Kuld.

Raudepere OÜ – talu, kus investeeritakse aega

Jüri Laur, Raudepere talu peremees.

44

Põhja-Pärnumaal Mäekülas asub Möldri talu, kus kasvavad kolmes suures kasvuhoones kurgid ja tomatid.

Taluperemees Jüri Laur võttis talu üle oma isalt, kes omakorda sai talu oma vanematelt. Kui alguses peeti talus lehmi, siis isa algatusel see lõpetati ning umbes 25 aastat tagasi hakati kurke ja tomateid kasvatama. Jüri võttis isalt Möldri talu tegemised üle kolm aastat tagasi, asutas ettevõtte Raudepere OÜ ja jätkab vanemate alustatut.

Kolmest kasvuhoonest kaks on pere ise ehitanud ja Jüri isa on neisse rajanud nüüdisaegsed automaatsed kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemid. Möldri talu kurke ja tomateid müüakse oma valla poodides, OTT-i vahendusel, kohvikutele ja restoranidele, hulgiladudele, ning kui midagi üle jääb, siis turulgi. Lisaks kasvatatakse 67 hektaril maherukist, talvel tehakse metsa ja varutakse kütet.

Jüri kaasa Siret aitab samuti nii palju, kui pisipoja kasvatamise kõrvalt saab. Näiteks toimetab ta tunnustuse saanud taluköögis, kus müügikõlbmatu välimusega vilju väärindatakse kas tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

Saaremaa Mahemuna – kõik on võimalik

Ivar Baumann kasvatab aberdiin-anguse tõugu lihaveiseid.

Saaremaa Mahemuna sai alguse sellest, kui noor ettevõtja Tanel Tang ostis tänavu veebruaris Saaremaal vana lauda, plaanides järgnevate kuude jooksul rajada mahekanala.

Kuna ajad ei olnud kõige paremad ja Saaremaa läks koroonaviiruse laialdase leviku tõttu lukku, siis pangast Tanelile laenu ei antud, kuid Maaelu Edendamise Sihtasutusest küll. Noortaluniku toetus lisaks, sai ta alustada kanala rajamisega.

Kuna Saaremaa oli lukus, siis täisautomaatse lauda paigaldajad kohale ei pääsenud. Aga ega seepärast ettevõte rajamata ei jäänud. Mais saabus Salme külla 1500 mahekana, kes elavad nüüd moodsas laudas. Kuigi kogu elu-olu reguleerib automaatika, siis munakäsitlemine toimub käsitööna. Kolme kuuga jõuti teha päris palju, sh on suudetud ära müüa kõik, mis toodetud.

Saareõue OÜ – looma- ja taimekasvatus, mahedalt

Perenaine Naima Kütt.

Küti talu – üle 60 aasta loomakasvatuse kogemust Naima Küti Küti talu asub Saaremaal, kus talupidamisega tehti algust 1989. aastal. Talu rajamist alustati lautade ehitamisega ja õuele kerkis ka uus elumaja. Talu perenaine on Naima Kütt, kel vanust 72 aastat, kuid tarmukust ja energiat jagub endiselt. Talus on ta tegutsenud koos oma viie pojaga.

Enne oma talu rajamist töötas Naima 20 aastat lüpsjana, nii et praeguseks on Naima loomakasvatusega tegelenud üle 60

aasta. Talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ja varutakse sööta. Üks poegadest käib emal iga päev talus abiks ja palgal on ka üks lüpsja.

Naima tegutseb talu õuel iga päev. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas – muru on alati niidetud ning hoovi ümbritsevad lillepeenrad.

Saareõue OÜ on 2009. aastal asutatud pereettevõte, mille eestvedajad on Ivar Baumann ja Maarja Maksimov. Kui Ivar ja Maarja Pärnumaale Metsapoole külla kolisid ja Ivari vanematelt talupidamise üle võtsid, oli talu kasutuses 46 hektarit maad ja 16 lihaveist. Praeguseks on haritavat maad üle 400 hektari ning 16 lihaveise asemel ammub karjamaadel 180 aberdiin-angust.

Ivar ja Maarja on teinud talupidamisest oma põhitöö. Kuigi nende ettevõtte põhiline käive tuleb teraviljamüügist, on nad leidnud tee ka tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Kaks aastat järjest on loomi müüdud Saksamaale ja kolm aastat Sloveeniasse. Loomad viivad nad ise kohale, et luua ostjatega head kontakti.

Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka Häädemeeste kandi rannikut. Peremees Ivari sõnul peavad nad iga päev rannakarjamaal loomi vaatamas käima, sest kui mõni kord vahele jääb, maksavad veised kätte ning murravad aiast välja. Õnneks on neil head naabrid, kes hulkuritest pererahvale sõbralikult teada annavad või vahel loomad suisa ise tagasi aeda ajavad.

45

PARIM ABILINE IGAPÄEVASES FARMITÖÖS!

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis Smartbow loomade jälgimissüsteem on kaasaegseim lahendus veisefarmidesse, võimaldades üheaegselt määrata loomade aktiivsust, mäletsemist ja asukohta laudas.

Innovaatiline lahendus liikumisanduriga kõrvamärgi näol edastab informatsiooni läbi farmi paigaldatud vastuvõtjate lokaalsesse serverisse, kus andmed töödeldakse iseõppivate algoritmide alusel, iga üksikut looma eraldi tundma õppides.

Smartbow lahendus registreerib iga kõrvalekalde ja muutuse ööpäevaringselt. Süsteem teavitab kasutajat automaatselt, kui esineb kõrvalepõikeid looma tavapärasest käitumisest, võimaldades seeläbi varakult tegutseda. Smartbow süsteem on abiks kui soovid parandada seemendustulemusi, lühendada poegimisvahemikku, hoida kokku ravikuludelt, leida loomi laudas kiiremini, parandada karja tervist ja leida lauta töötajaid.

Kliendid on öelnud: Kuna ükski laudas tööl olevatest inimestest ei ole loomakasvatusharidusega, on Smartbow süsteem tõeliseks abiliseks. Inna avastamine, soovituslik seemendusaeg, mäletsemise ja tervise jälgimine on kõik tähtsad abimehed meie igapäevases töös.“ Töö on muutunud palju mugavamaks. Kuna arvuti teeb meie eest pool tööd ära, siis enne lauta minekut veendutakse arvuti põhjal, kas laudas ikka on midagi teha.“ Kuidas töötab kõige arenenum loomade jälgimissüsteem SMARTBOW 1. Funktsioon - inna avastamine: inna avastamine ja õige seemendushetk on otsustavateks teguriteks farmi majanduslikes tulemustes.

Smartbow pakub täielikku jälgimist 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas.

Inna avastamisel võetakse arvesse nii üksiku looma aktiivsust, mäletsemist kui ka kogu karja näitajaid, et soovitada kõige optimaalsemat seemendushetke. Märksõnadeks on esmaseemendusvanus, esmaseemenduse õnnestumise % ja kulude kokkuhoid.

Kliendid on öelnud: Kuna seemendan ka lüpsilaudas, võimaldab Smartbow lahendus mul noorloomadele kulutatud aega paremini planeerida, sest saan lüpsilaudast kaug-halduse teel noorkarjalaudas toimuval silma peal hoida ja sõita kohale ainult siis kui on vaja.“ Oleme väga üllatunud, et tiinestumine esmaseemendusest noorloomadel on paranenud märgatavalt kuni 85-90%-ni, samuti saame loomad varem tiineks ning innad ei jää märkamata.“ Inna tuvastamine kõrgetoodangulisel lüpsikarjal on äär-

REKL A AMTEK ST

SMARTBOW annab usaldusväärset infot otsuste tegemiseks igapäevases farmitöös Intelligentne kõrvamärk jälgib ning mõõdab looma liikumist ja mäletsemist Info mäletsemise, käitumise ja aktiivsuse kohta edastatakse reaalajas 24/7 jälgimine, et saavutada kõige täpsem ja usaldusväärsem tulemus Kõige täpsem mäletsemise jälgimine, 97–99% täpsusega Kahte tüüpi alarmid – järsk mäletsemise langus ning pikaajaline mäletsemise langus Tuvastab inda 97% täpsusega, innateade kuvatakse nutitelefonis, tahvelarvutis või arvutis Leiab kiirelt loomad, kellega on vaja toimetada Jälgib iga looma liikumist ja harjumusi individuaalselt

miselt oluline. Smartbow abil näeme ära ka nn „vaiksed innad“ ning seetõttu väheneb ka keskmine poegimisvahemik. Kui innatsüklite ajal või vahel on palju aktiivsuse kõikumisi, teame, et nendel loomadel on tõenäoliselt ka sigimishäired.“ 2. Funktsioon – mäletsemise jälgimine: mäletsemine on lehmal oluline tervisliku seisundi näitaja. Kõrvalekalle normaalsest näitab, et konkreetse loomaga on midagi valesti. Mäletsemise languse järsud või pikemaajalised langused kuvatakse kasutajatele teadete näol ning seeläbi on võimalik varajases staadiumis avastada ainevahetushaigusi, jalahädasid või muid probleeme.

Seetõttu saame haigustele varem jaole ning hoiame kokku ravikuludelt, karjast väljaminekutelt ja saamata jäänud piimarahalt. Märksõnadeks on ravimiste ja ravikulude vähendamine, lüpsipiima kogus ja majanduslik kasu.

Kliendid on öelnud: Mäletsemise jälgimine on üks huvitavamaid funktsioone. Algul ei osanud me sellele erilist tähelepanu pöörata, kuid järjest enam näeme, et mäletsemise languse korral saame varakult haigustele jaole.“ Kõige rohkem üllatas mind mäletsemise jälgimise funktsioon. Kui Smartbow annab teate mäletsemise langusest, teame, et loomal on midagi viga, kuid visuaalsel hindamisel on loom täiesti terve.

Märgid reaalsest haigeks jäämisest võivad ilmuda alles 2-3 päeva hiljem.

Tänu varasele jaole saamisele saame ka varem looma ravima hakata, mis tähendab meie jaoks rahaliselt suurt kokkuhoidu .“ 3. Funktsioon – lehma asukoht farmis: mida suurem kari, seda kauem võtab aega iga looma leidmine.

Smartbow lõpetab tüütud otsingud, näidates reaalajas, kus loomad het-

kel farmis paiknevad. Arvutist, nutitelefonist või tahvelarvutist näeme kohe ära toimetusi vajava looma asukoha. On selleks toimetuseks siis seemendamine, ravimine või lüpsirobotisse ajamine. Otsimise protsess väheneb tunduvalt. Märksõnadeks on efektiivsem tööaja jaotamine, mugavam tööprotsess ja majanduslik kasu.

Informatsioon ja müük: OÜ TeknEst Luige keskus, Luige baas, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, Mobiil 506 1500 teknest@teknest.ee, www.teknest.ee

Eesti põllumajanduse aastanäitus 2020

KATALOOG 14.10. – 15.10. 2020 TARTU • EESTI RAHVA MUUSEUM

MESS

EPA2020 - põllumeeste oma suursündmus Tartus!

14. ja 15. oktoobril 2020 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis teist korda põllumeeste oma suursündmus, Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2020, mille korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Tartus Eesti Rahva Muuseumi avaratel siseja välispindadel saavad kohe pärast põllutööde lõppu kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste kõige olulisemad koostööpartnerid. Kahe päeva jooksul tutvustatakse põllu- ja biomajanduse trende, uuendusi ning innovaatilisi tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel paremini majandada ja leida lahendusi igapäevastele väljakutsetele. Aastanäitusel EPA2020 osaleb eksponendina üle 80 erinevate valdkondade ettevõtte ja organisatsiooni, nende hulgas sektori juhtivad masina- ja söödafirmad, pangad ja teised ettevõtted.

Oluliste kohtumiste paik Aastanäituse korraldamiseks andis eelmise aasta positiivne kogemus hea impulsi.

Osalejad olid rahul nii pakutava programmi kui messi asjaliku õhkkonnaga. Eelmise aasta messi tagasiside põhjal on EPA2020 põllumajandussektoris tegutsejatele väga hea kokkusaamise koht. Põllumeeste oma messil saavad kokku maaharija ja traktorimüüja, teraviljakasvataja ja börsimaakler, piimafarmipidaja ja pankur jne. Kohtutakse oma võtmeklientide ja äripartneritega, ja kui vaja, siis tänavust erilist aastat arvestades natuke suuremat distantsi hoides.

Tänavune EPA on pärast põllutööde lõppu heaks kohaks kokkuvõtete tegemiseks, uute teadmiste ammutamiseks ja tulevikku vaatamiseks. EPA eripära on kindlasti see, et näitus on suunatud vaid ärikülastajatele.

Sellest oleme lähtunud ka oma sisukat seminariprogrammi kokku pannes. Valikus on üle 30 seminari ja 4 konverentsi. Seminaridele palume registreeruda 12. oktoobrini kodulehel www.epamess.ee/seminarid.

Suurematest sündmustest toimuvad

50

EPA2020 raames Aianduse visioonikonverents, konverents Maheturg 2020, Lihaveisekasvatuse aastakonverents ja Eesti Tõuloomakasvatajate Liidu juubelikonverents. Arvestades seda, mis ümbritsevas majanduskeskkonnas toimub, siis EPA2020 fookuses on kindlasti ka põllumajanduse finantseerimise teemad.

Turvalisus ennekõike Teeme kõik endast oleneva, et aastanäitusel osalemine oleks põllumajandussektori inimestele niisama turvaline koht, kui igapäevane ostukeskuse, kaupluse või koolitusseminari külastus. Koroonaviirus ei ole kahjuks maailmast kusagile kadunud ning meil kõigil tuleb oma igapäevaelus harjuda teatava viirusefooniga. EPA2020 korraldamisel arvestame kõikide Terviseameti soovituste ja tingimustega. Eesti Rahva Muuseumis on tagatud käte desinfitseerimisjaamad ning jälgitakse ka korraga messil viibivate inimeste arvu. EPA sündmused toimuvad nii muuseumi A- kui B-poolel (sees ja väljas), mis annab võimaluse külastajate hajutamiseks. Viiruse võimalikku levikut aitab ohjata seegi, et EPA on suunatud vaid professionaalsele ärikülastajale ja tegemist pole nö kõikidele soovijatele avatud rahvasündmusega. Messil tuleb kanda maski, mille külastajad saavad soetada messi infoletist. Messile on lubatud tulla vaid tervetel inimestel.

Soovitame ka alla laadida mobiilirakenduse HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga.

Kohtumiseni Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel EPA2020! Tule ja saa osa põllumeeste oma suursündmusest!

Tehnika ostu ja põllutööde rahastamine on nüüd soodsam!

Seadmeliising Uus ja kasutatud põllumajandustehnika Kasutus- ja kapitalirent Omafinantseering alates 10%, periood kuni 5 aastat Laen Kevadtööde rahastamiseks paindlike tingimustega lühiajaline laen Põllumaa ostmiseks kuni 30-aastane investeerimislaen Tagatiseks MES käendus või COSME* programm Laen toetuse tagatisel kuni 25 000 €, kuni 75% laekunud toetusest

Laenu või liisingu lepingutasu soodustus

-50% Minimaalselt 100 € Kehtib kuni 31.12.2020

Liising Euroopa Investeerimisfondi COSME* programmi abil Finantseeritav summa kuni 150 000 € Kapitalirent, sissemakse kuni 9% Intress alates 2,39% + 6 kuu euribor

Esitage finantseerimise taotlus www.swedbank.ee/finantseerimine või pidage nõu ärikliendi nõustamiskeskuse telefonil 613 2222.

*Finantseeringu tagatiseks on garantii, mida pakub Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate programm COSME ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EIF). Fondi eesmärk on aidata finantseerida ja ellu viia investeeringuid Euroopa Liidus ja tagada suurem ligipääs kapitalile.

Koostööpartnerite pakkumised kehtivad kuni 31.12.2020 või kuni tehnikat jätkub.

Müthing mitmeotstarbeline taga-ja külgniiduk MU-L/S VARIO, HE-VA Tip Roller põllurull, Claas Rollant520 RC ruloonpress intressiga 1,49% + 6 kuu euribor www.konekesko.com/et-EE/ Siloking söödamikserid, Arska mobiilsed kuivatid intressiga 0,99% + 6 kuu euribor Schäffer laadurid, Agrisem SlyBoss külvikud, Kverneland T-seeria pritsid intressiga 1,49% + 6 kuu euribor www.dotnuvabaltic.ee Amazone ja Krone seadmetele liisinguintress 0,99% + 6 kuu euribor www.jatiina.eu

Väderstadi seemnekülvik Spirit 600C või randaal Carrier XL 625 intressiga 1,99% + 6 kuu euribor www.vaderstad.com/ee

Koostöös: DA Estonian Machinery AS, Dotnuva Baltic AS, Jatiina OÜ, Väderstad OÜ Teenuse pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/finantseerimine.

MESS

Eksponentide nimekiri Firma / Stend A.Tammel AS........................................A-16, VA-02 Advokaadibüroo Rask ............................ seminar Advokaadibüroo TRINITI OÜ......................A-40 Agri Partner OÜ...................................A-25, VA-01 Agriland OÜ.........................................A-46, VA-09 Agroekspert OÜ.................................................A-05 Anu Ait OÜ............................................................. A-33 Avesco OÜ..............................................................B-12 Balmax OÜ.............................................. A-62, VA-11 Baltic Agro AS.....................................................A-15 Baltic Industrial OÜ..........................................A-07 Baltyre Eesti AS...................................................A-45 Chaga OÜ..............................................................A-42 Coop Pank AS...................................................... A-31 DA Estonian Machinery AS...........A-10, VA-03 DairyTec OÜ........................................................... B-11 DeLaval OÜ............................................................A-06 Dimedium AS....................................................... A-20 Dipperfox OÜ.................................................... VB-07 Dotnuva Baltic AS................................A-18, VA-15 E-Agronom OÜ................................................... A-52 Eesti Gaas AS........................................................B-09 Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit .......B-14 Eesti Maaelumuuseumid SA.........partnerala Eesti Maaülikool ...................................partnerala Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu MTÜ.................................partnerala Eesti Noortalunikud MTÜ................partnerala Eesti Piimandusmuuseum SA.......partnerala Eesti PõllumajandusKaubanduskoda ....................................A-01, B-05 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS...........................................A-34 Eesti Taimekasvatuse Instituut ................. A-36 Eestivili AS.............................................................. A-55 Esthler OÜ.............................................................. B-03 Fesma Alu OÜ...................................................... A-51 Hades-Invest OÜ................................................ B-03 Hydroscand AS..................................................VB-22 Intrac Eesti AS........................................A-28, VA-13 Jatiina OÜ.............................................................. B-03 Järvamaa Kutsehariduskeskus ..................A-47 KAESER Kompressorid....................................A-43 Keskühistu Eramets ..........................................B-13 LandCredit AS......................................................A-44 Latter NT OÜ.........................................................B-06

52

LC Estonia Linery OÜ........................................A-19 Linnamäe Lihatööstus AS.....................toiduala Maaelu Edendamise Sihtasutus .............. A-35 Maaeluminmisteerium ......................... seminar Maaportaal OÜ.................................................... A-32 Magnum Veterinaaria AS.............................. A-22 Mainor Meelis OÜ...............................................A-24 Makita Oy Eesti Filiaal ................................. VB-05

Melker Baltik OÜ.................................B-01, VB-04 Neste Eesti AS......................................................A-50 Nipi Seafarm OÜ.........................................toiduala Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskool ........................................... A-61 Paul-Tech................................................................ A-23 Profi Eesti ............................................................... A-41 Puide Talu OÜ.......................................................A-21

Põllumajandusuuringute Keskus ............ A-27 Rapool-Ring GmbH..........................................A-60 Reff OÜ......................................................................B-10 Saaremaa Lihatööstus OÜ....................toiduala Saaremaa Saunad OÜ..................................VB-24 Saidafarm OÜ...............................................toiduala Scandagra Eesti AS................................... seminar Scanola Baltic AS.................................................A-15

SEB Pank AS................................................... seminar Swedbank AS......................................................A-64 Taker Trailers OÜ..................................................A-14 Tankler OÜ.............................................................. A-39 Tatoli AS..................................................A-65, VA-06 Taure AS.....................................................A-38, VA-11 Teknest OÜ............................................................ A-30 Urmas Rehvid OÜ...........................................VB-23

Veinimäe OÜ.................................................toiduala Veterinaar- ja Toiduamet ...............................B-17 Wihuri OÜ................................................A-02, VA-14 Väderstad OÜ....................................... A-63, VA-07 Yara Eesti OÜ............................................... seminar

53

MESS

54

55

MESS

EPA seminariprogramm Seminarid 14. oktoobril Terve päeva üritused

Auditoorium

09.30–16.30 10.00–15.10 10.30–15.30

Aianduse Visioonkonverents VIII Konverents „Maheturg 2020" Konverents „Tõuaretuse tänapäev"

Jakob Hurt (A-osa) Teatrisaal (B-osa) Galerii (B-osa)

Algusega 10.30 10.30–11.15 10.30–12.30

Maaeluministri infotund Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevused

Auditoorium Helmi Kurrik (A-osa) Aliise Moora (A-osa)

10.30–11.15 10.30–11.15 10.30–11.15

Maaportaali uued tooted Mikroobide resistentsus (AMR) Eesti Gaas: Kuidas muuta kasutu pind päikesepaneelide abil kasulikuks?

Scandagra Eesti: Eduka vasikakasvatuse eeldused

Gustav Ränk (A-osa) Maailmafilmi saal (A-osa) Matthias Johann Eisen (A-osa)

10.30–11.15 Algusega 11.30 11.30–12.00 Algusega 11.45 11.45–12.30 11.45–12.30 11.45–12.45 11.45–12.45 11.45–12.30 11.45–12.30 Algusega 14.30 14.30–16.30 14.30–15.15 14.30–15.15

14.30–15.15 13.30–15.00 13.30–15.00 Algusega 15.45 15.45–16.30 15.45–16.15

56

Oskar Kallas (A-osa) Auditoorium

Võimalus kuulata Aianduse Visioonikonverentsi COOP Pank ettekannet: Kuidas täna targalt laenata?

Jakob Hurt (A-osa)

Advokaadibüroo RASK: Läbirääkimised ja vaidlused PRIAga kohtus ja kohtuväliselt Magnum Veterinaaria: Veiste vaktsineerimine – mõistlik või mõttetu?

Wihuri Agri: Nutikad põllumajandusteenused Yara Eesti: Kui täit rehkendust ei jõua, siis tee pool. Kas ja kui palju väetada?

Põllumajandusuuringute Keskus: Põllumajanduskultuuride kasutussobivuse kaardirakendus Dotnuva Eesti: Kuidas hoida läbi hooaja piisavalt niiskustaset taime juurealal ja vähendada väetiste kogust?

Auditoorium

Finantsseminar: „Põllumajandussektori finantseerimine majandusliku ebakindluse olukorras“ Advikaadibüroo RASK: Vaidlused maksuametiga – peamised riskid ja nende ennetamine.

Rapool rapsisortide uued standardid saagikuses ja saagistabiilsuses.

SAATEN–UNION sordivalik ja hübriidnisu Baltic Agro: Mikroorganismide ja humiinhapete kasu taimekasvatuses on kinnitust saanud.

Ilmainfo põllult reaalajas: FieldSense ilmajaam.

Aianduse visioonikonverentsi töötuba Aianduse visioonikonverentsi töötuba

Auditoorium

Teknest: SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi Advokaadibüroo Triniti: Õiguslikud soovitused põllumajandustoetuste taotlemisel

Auditoorium

Gustav Ränk (A-osa) Helmi Kurrik (A-osa) Ilmari Manninen (A-osa) Maailmafilmi saal (A-osa) Matthias Johann Eisen (A-osa) Oskar Kallas (A-osa)

Aliise Moora (A-osa) Gustav Ränk (A-osa) Helmi Kurrik (A-osa)

Ilmari Manninen (A-osa) Maailmafilmi saal (A-osa) Matthias Johann Eisen (A-osa)

Ilmari Manninen (A-osa) Helmi Kurrik (A-osa)

Seminarid 15. oktoobril Terve päeva üritused 10.20–16.50 Algus 10:30 10.30–11.15 10.30–11.15 10.30–11.15 10.30–11.15 Algus 11:45 11.45–13.00 11.45–12.30 11.45–12.30 12.00–15.50 11.45–12.15 Algus 13:30 13.30–14.45 13.30–14.15 13.30–15.00 13.30–14.15 Algus 14:45 14.45–15.30 14.45–15.15 14.45–15.30

Auditoorium Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2020

Jakob Hurt (A-osa)

Baltic Agro: Avamaa köögivilja- ja marjakultuuride kastmise tehnilised lahendused. Ilmainfo põllult reaalajas: FieldSense ilmajaam.

Eesti Taimekasvatuse Instituut: Ilmast, suurandmetest ja täppisviljelusest Teknest: Piimafarmi jätkusuutlikkus madala piimahinna tingimustes Melker Baltik: YANMAR väiketraktorid ja uudiseid tulevikust

Auditoorium Helmi Kurrik (A-osa) Ilmari Manninen (A-osa) Maailmafilmi saal (A-osa) Galerii (B-osa)

Dotnuva Eesti: Mehaaniline tõrje – meie uus reaalsus. Või kas ikka on?

Scandagra Eesti: Kasumlikud sisendid efektiivseks taimekasvatuseks Meditsiinilised seened ja chaga kasvatus Infopäev „Hea hügieenitava juhendid väikekäitlejatele" Advokaadibüroo Triniti: Õiguslikud soovitused töötajate värbamisel Eestist ja väljaspoolt

Auditoorium

Eesti Maaülikool: Piimatootjate majanduslik tulemuslikkus – mõõtmine ja mõjutamine Eesti Taimekasvatuse Instituut: Kas on olemas kõige parem nisusort Dimedium: Ärahellitatud lehmad – tulevikufarmi tänapäev Wihuri Agri: Traktorite optimeerimine

Auditoorium

Rahvusvahelise taimetervise aasta Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris Advokaadibüroo Triniti: Õiguslikud soovitused põllumajanduses lepingute sõlmimisel Eesti Maaülikool: Covid-19 mõjud Eesti põllumajandus- ja toidusektoris

Aliise Moora (A-osa) Maailmafilmi saal (A-osa) Oskar Kallas (A-osa) Helmi Kurrik (A-osa) Galerii (B-osa)

Aliise Moora (A-osa) Maailmafilmi saal (A-osa) Teatrisaal (B-osa) Galerii (B-osa) Auditoorium Maailmafilmi saal (A-osa) Galerii (B-osa) Aliise Moora (A-osa)

• EPA seminaridel osalemiseks palume registreerida kuni 12. oktoobrini 2020 kodulehel www.epamess.ee/seminarid • Ilma eelneva registreerimiseta saab osaleda vabade kohtade olemasolul • Palun jälgige, et Te ei registreeri ennast mitmele samal ajal toimuvale seminarile • Palun olge seminariruumis 10 minutit enne seminari algust • Korraldaja võib hilinejate kohad ära anda näituse teistele külastajatele • Seminarid on tasuta, kuid Eesti Rahva Muuseumisse pääsemiseks on vajalik EPA2020 pilet või kutse

57

MESS

KATALOOG/EKSPONENDID A.Tammel AS

A-16, VA-02

Turu 7, 48303 Jõgeva +372 776 8303 info@atammel.ee www.atammel.ee Põhitegevusala: Põllumajandustehnika müük, hooldus, varuosad.

Kaubamärgid: Sampo. Merlo. Giant.

Elho. Einböck. McCormick. Gregoire Besson.

Advokaadibüroo Rask seminar kristel.kask@rask.ee

Advokaadibüroo TRINITI OÜ

A-40

Maakri 19/1, 10145 Tallinn +372 685 0950 triniti@triniti.ee www.triniti.ee Põhitegevusala: Õigusabi osutamine.

Agri Partner OÜ

A-25, VA-01

Välja 1, Soinaste, 61709 Tartumaa +372 505 3076 info@agripartner.ee www.agripartner.ee Põhitegevusala: Põllumajandustehnika ja -masinate müük. Lisaseadmed, tarvikud ja varuosad. Lisaks pakume erinevaid mahetaimekasvatuses kasutada lubatud väetisi ja bakterpreparaate.

Kaubamärgid: Kelly. Multiva. Cabe.

Bonino. Unia. APV.

Agriland OÜ

A-46, VA-09

ivo@agroekspert.ee www.agroekspert.ee Põhitegevusala: Viljakuivatid, punkerlaod, automaatika, veskisüsteemid, projektlahendused.

Kaubamärgid: Chief. Skiold. Phenix.

Poinet.

Anu Ait OÜ

A-33

Vinkli 2, 50411 Tartu +372 501 0842 anu@anuait.ee www.anuait.ee Põhitegevusala: Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mille tegevuseks on põllumajandustootjate nõustamine, suurendades nende majanduslikku kasvu professionaalsete teaduspõhiste teadmiste rakendamise abil. Teeme aktiivset koostööd Eesti teadusasutustega kaasates ka meie rahvusvahelisi koostööpartnereid. Koostöös loomaja taimekasvatusspetsialistidega soovime, et igal inimesel on tervislik toit toidulaual.

Kaubamärgid: Anu Ait. Corrida.

Avesco OÜ

B-12

Väljaotsa 1, 76506 Saue +372 5198 5349 info.ee@avesco-cat.com www.avesco-cat.ee Põhitegevusala: Uute ja kasutatud Cat masinate müük ning hooldus.

Kaubamärgid: Cat.

Balmax OÜ

A-62, VA-11

Tüki 3, Tõrvandi, 61715 Tartumaa +372 737 1422 info@agriland.ee www.agriland.ee Põhitegevusala: Põhitegevusalaks on Fendt traktorite ja Pöttinger mullaja heinatehnika müük. Eesmärgiks on pakkuda tõeliselt häid masinaid, seadmeid ja tööriistu, vajadusel konstrueerida komplektseid lahendusi. Kaubamärgid: Fendt. Pöttinger.

Annaburger. Trioliet. Petkus. Neuero.

Ringtee 27, 50105 Tartu +372 5559 2504 info@balmax.ee www.balmax.ee Põhitegevusala: Kvaliteetse Euroopas toodetud põllu- ja metsatehnika müük ja hooldus. Varuosad, lisavarustus meie kaubamärkide masinatele.

Kaubamärgid: HB Brantner. Musmax. HSP Gripen. Kesla. TYRI Lights.

Regent.

Agroekspert OÜ

Rukki tee 8, Lehmja, 75306 Rae vald +372 606 2260 www.balticagro.ee www.koduaed.balticagro.ee

Jaanilille tee 5, Veibri, 62220 Tartumaa +372 525 7009

58

A-05

Baltic Agro AS

A-15

Põhitegevusala: Tuntud väetiste, taimekaitsevahendite, seemnete, söötade ja teiste põllumajandustarvikute müüja ning teenuste pakkuja. Üks Eesti suurimaid viljaeksportijaid.

Aastal 2020 tähistab Baltic Agro 25. tegevusaastat.

Kaubamärgid: Baltic Agro. ANTTI.

Baltic Industrial OÜ

A-07

Allika tee 12, Peetri, 75312 Rae vald +372 601 2890 welcome@balticindustrial.com www.balticindustrial.com Põhitegevusala: Cummins ja Kubota mootorite hooldus, remont, varuosad; Fleetguard filtrid ja keemia; Cummins diiselgeneraatorid; Atlas Copco portatiivsed generaatorid.

Kaubamärgid: Cummins. Atlas Copco.

Fleetguard. Kubota.

Baltyre Eesti AS

A-45

Ringtee 61a, 61713 Õssu +372 747 2652 info@baltyre.ee www.baltyre.ee Põhitegevusala: Rehvid põllu- ja metsatehnikale. Traktori-, veoki-, sõidukirehvide jae- ning hulgimüük.

Kaubamärgid: Mitas. Trelleborg. Özka. Tianli. Firestone. Nokian.

Chaga OÜ

A-42

Jõe 1, 68604 Tõrva +372 527 8837 info@chagahealth.eu www.chagahealth.eu Põhitegevusala: Chaga kasvatus ja Chaga Health toidulisandite tootmine ning müük.

Kaubamärgid: Chaga Health.

DA Estonian Machinery AS

A-10, VA-03

Põrguvälja tee 3a, Pildiküla, 75308 Rae vald +372 605 9100 info@kesko.ee www.konekesko.ee Põhitegevusala: Põllumajandustehnika, ehitus- ja metsamasinate müügile ja müügijärgsele teenindamisele spetsialiseerunud teenindusettevõte.

Kaubamärgid: Claas. Lemken. Ponsse.

Kobelco. Kubota. Umega.

DairyTec OÜ

B-11

Üksnurme tee 8, 75501 Saku +372 604 1730 dairytec@dairytec.eu www.dairytec.eu Põhitegevusala: Farmiseadmete müük, paigaldus. Põhu-silopallide peenestamise masinad. Ventilatsiooniseadmed. Silofreesid. Konsultatsioon. lehma- ja noorkarjalautade projekteerimine.

Kaubamärgid: Promat. Ritchie. Artex.

Sun-North. Calf-Tel. Agri-plastics.

DeLaval OÜ

A-06

Väike-Paala 1, 11415 Tallinn +372 656 4137 eesti.info@delaval.com www.delaval.com Põhitegevusala: Terviklahendused farmi toodangu, loomade heaolu ning üldise elukvaliteedi tõstmiseks.

Kaubamärgid: DeLaval.

Dimedium AS

A-20

Roheline 9, 61410 Tähtvere +372 739 0660 info@dimedium.ee www.dimedium.ee Põhitegevusala: Veterinaarravimite, loomakasvatustoodete, söötade, farmiseadmete ja tarkvara maaletooja.

Kaubamärgid: Urban ammed ja piimataksod. Alta CowWatch.

DairyComp. ColoQuick. Bioret Agri.

SmaXtec.

Dipperfox OÜ

VB-07

Sakala 3, 80028 Pärnu +372 5625 0666 info@dipperfox.com www.dipperfox.com Põhitegevusala: Ekskavaatoritele lisaseadmete tootmine.

Kaubamärgid: Dipperfox.

Dotnuva Baltic AS

A-18, VA-15

Savimäe 7, Vahi, 60534 Tartumaa +372 661 2800 info@dotnuvabaltic.ee www.dotnuvabaltic.ee

Põhitegevusala: Töökindlate ja usaldusväärsete Kvernelandi põlluharimismasinate, Case IH traktorite ning mitmete teiste tuntud põllumajandustehnika ja teraviljakäitlusseadmete tootjate esindaja Eestis. Müük, hooldus, varuosad. Seemnete müük.

Kaubamärgid: Case IH. Kverneland.

Agrifac. Siloking. EkoDrena. Arska.

Eesti Maaelumuuseumid SA partnerala

E-Agronom OÜ

Eesti Maaülikool

A-52

Järvekalda tee 10, Veibri, 62220 Luunja vald +372 5558 5102 ella@eagronom.ee www.eagronom.com/et/ Põhitegevusala: eAgronom on kasutajasõbralik töövahend, mis aitab teraviljakasvatajatel töötada targalt ja efektiivselt, võttes arvesse ka põllu vajadusi.

Planeeri, teosta, analüüsi ja loo aruandeid ühes kohas!

Kaubamärgid: EAgronom

Eesti Gaas AS

B-09

Sadama 7, 10111 Tallinn +372 630 3003 info@eestigaas.ee www.gaas.ee Põhitegevusala: Maagaasi (CNG, LNG, rohegaas) ja elektri müük; päikeseenergia tootmine; individuaalsete päikesejaamade ehitus. Terviklikud energialahendused gaasitorustiku projekteerimisest kuni valmis küttelahenduse ja hoolduseni.

Kaubamärgid: Canadian Solar.

Wagner Solar. Fronius.

Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit B-14

Aretuse 2, Märja, 61406 Tartu +372 5330 9406 kontor@lammas.ee www.lammas.ee Põhitegevusala: Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) ühendab Eesti Vabariigi lamba- ja kitsekasvatuse arendamisest huvitatud isikuid ja nende ühendusi.

Kaubamärgid: Dorper. Eesti tumedapealine lammas. Eesti valgepealine lammas. Lleyn. Texel.

Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartumaa +372 738 3810 info@memu.ee www.maaelumuuseumid.ee Põhitegevusala: Muuseum (Eesti Põllumajandusmuuseum, C.R. Jakobsoni talumuuseum, Tori Hobusekasvandus)

partnerala

Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu +372 731 3001 info@emu.ee www.emu.ee Põhitegevusala: Teadus ja kõrgharidus.

Kaubamärgid: Eesti Maaülikool. EMÜ.

Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu MTÜ

partnerala

F.R. Kreutzwaldi 1a, 51006 Tartu +372 504 5704 emu.vilistlased@gmail.com www.emu.ee/vilistlastele/vilistlaskogu Põhitegevusala: EMÜ/EPA vilistlaste ühendamine, vilistlastevaheliste kontaktide tihendamine.

Koostöö arendamine EMÜga kõrghariduse, täiendkoolituse, teadusuuringute vallas.

Eesti Noortalunikud MTÜ partnerala Remmelgamaa, Lilli küla, 74414 Anija vald +372 5373 7711 info@noortalunikud.ee www.noortalunikud.ee Kaubamärgid: Eesti Noortalunikud MTÜ.

Eesti Piimandusmuuseum SA partnerala H. Rebase tee 1, Imavere, 72401 Järvamaa +372 53000 8485 info@piimandusmuuseum.ee www.piimandusmuuseum.ee Põhitegevusala: Piimandusalase informatsiooni kogumine, uurimine ja säilitamine.

Eesti piimatoodete säilitamine ja tutvustamine.

59

MESS Eesti PõllumajandusKaubanduskoda A-01, B-05 Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn +372 600 9349 info@epkk.ee www.epkk.ee Põhitegevusala: Seisame ettevõtluskeskkonna kujundamise ja võrdsete konkurentsitingimuste eest Eesti põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate stabiilseks arenguks.

Koda esindab ja kaitseb liikmete huve nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel, aitab tõsta Eesti toidu, põllumajandus- ja metsandussaaduste kvaliteeti, parandab nende mainet ja tuntust nii kodu- kui välisturul; arendab põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate horisontaalset ja vertikaalset koostööd ning ühistegevust; aitab edendada maamajandusvaldkonna haridust.

Kaubamärgid: Tunnustatud Eesti Toit (pääsukesemärk). Facebook: Kodumaise eest väljas!.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS A-34 Tuglase 12, 50094 Tartu +372 738 7700 epj@epj.ee www.epj.ee Põhitegevusala: Kõrvamärkide ja märgistamistarvikute müük. Piimalabori teenused. Piimaveiste, lihaveiste ja sigade jõudluskontroll.

Kaubamärgid: Vissuke. Liisu. Possu.

Allflex. Datamars. IDEXX.

Eesti Taimekasvatuse Instituut A-36 J. Aamisepa 1, 48309 Jõgeva +372 776 6901 info@etki.ee www.etki.ee Põhitegevusala: Sordiaretus, seemnekasvatus, taimekasvatusalased alus- ja rakendusuuringud.

Esthler OÜ

B-03

Jaanuse, Põhara küla, 88318 Pärnumaa +372 506 2246 pihustid@esthler.ee www.esthler.ee Põhitegevusala: LECHLER põllumajanduspihustite esindaja Eestis. Lechler

60

pihusteid iseloomustab laitmatu täpsus, usaldusväärsus ja vastupidavus.

Kaubamärgid: Lechler

Fesma Alu OÜ

A-51

Lao 4, Alu, 79601 Raplamaa +372 511 4487 info@fesma.ee www.fesma.ee Põhitegevusala: Piimakarja- ja lihaveisefarmide sisustuse tootmine, müük, paigaldus. Farmide sisustuse projekteerimine ja nõustamine. Oleme valdkonnas tegutsenud juba 29 aastat.

Hades-Invest OÜ

B-03

Valdeku 132, 11216 Tallinn +372 5303 7313 hades@hades.ee www.hades.ee Põhitegevusala: GNSS positsioneerimine, positsioneerimisteenus HADNET, GNSS seadmete, lahenduste müük.

Kaubamärgid: Topcon Precision Agriculture. Topcon Positioning System.

Hydroscand AS

VB-22

Peterburi tee 83b, 11415 Tallinn +372 16969 info@hydroscand.ee www.hydroscand.ee Põhitegevusala: Voolikute ja liitmike turu liider Eestis. 16 harukontorit, 6 teenindusbussi ja 11 edasimüüjat üle Eesti võimaldavad pakkuda operatiivset voolikuteenust sinu lähedal.

Kaubamärgid: Hydroscand

Intrac Eesti AS

A-28, VA-13

Tartu mnt 167, 75312 Rae vald +372 603 5700 info@intrac.ee www.intrac.ee Põhitegevusala: Metsa-, ehitus-, materjalikäitlus -ja põllumajandusmasinad, aia- ja väiketehnika, varuosad, kasutatud masinaid, teenindus, koolitus. Aitame finantseerimisel, täisteenindusliisinguga tehnika soetamisel.

Kaubamärgid: Massey Ferguson.

Hard. Kongskilde. Dal-Bo. Manitou.

Doosan. Case. John Deere.

Jatiina OÜ

B-03

Jaanuse, Põhara küla, 88318 Pärnumaa +372 506 2246 info@jatiina.eu www.jatiina.eu Põhitegevusala: Euroopa juhtivate

põllumajanduslike haakeriistade AMAZONE ja KRONE esindaja Eestis.

Pakume ka müügijärgset konsultatsiooni ja hooldusteenust, varuosasid.

Kaubamärgid: Amazone. Krone.

Järvamaa Kutsehariduskeskus A-47 Tallinna 46, 72720 Paide +372 508 3459 kool@jkhk.ee www.jkhk.ee Põhitegevusala: Suurima põllumajanduserialade valikuga kutseõppekeskus. Koolil on õppemajand 500 ha maaga, õppefarm, ratsakompleks, kalamaja. Kutsekeskharidusõpe ja kutseõpe, töökohapõhine õpe, täiendkoolitused. Põllumajanduse valdkonnas õpetame taimekasvatust, loomakasvatust (veise-, lamba/kitse-, linnu-, küülikukasvatust), hobumajandust, kalakasvatust, veterinaariat.

KAESER Kompressorid

A-43

Kesk tee 23, 75301 Jüri Tehnopark +372 606 4290 info.estonia@kaeser.com https://ee.kaeser.com Põhitegevusala: KAESER-brändi suruõhuseadmete müük, hooldus, rent.

Suruõhu terviklahenduste väljatöötamine. Suruõhutorustike ehitus.

Kaubamärgid: Kaeser Kompressoren

Keskühistu Eramets

B-13

Kase 2, 63308 Põlva +372 5199 3667 priit.joeaar@metsauhistu.ee www.metsauhistu.ee Põhitegevusala: Toetame erametsade paremat majandamist – toetused, metsamajandamine. Ühistu garanteerib kindla kvaliteedi ja läbipaistva metsamajandamise metsaomanikule.

Kaubamärgid: Metsaühistu

LandCredit AS

A-44

Tartu 4a, 71004 Viljandi +372 5343 3598 info@landcredit.ee www.landcredit.ee Põhitegevusala: Eesti kapitalil põhinev finantseerimise ettevõte, mis pakub põllumajandusettevõtetele laene maa tagatisel.

Latter NT OÜ

B-06

Pikk 37b, 73502 Ambla, Järvamaa +372 510 3825 info@latter.ee

www.latter.ee Põhitegevusala: Lüpsi-, noorkarja- ja lihaveiselautade sisustamine.

Kaubamärgid: Latter. Beerepoot GmbH. Galebreaker Agri Ltd. Secco International Inc. Crl-Man S.p.A. Animat Inc.

LC Estonia Linery OÜ

A-19

Kaare tee 4, 72401 Imavere +372 521 6455 toomas@linery.ee www.linery.ee Põhitegevusala: Terviklahendused piima- ja lihaveistefarmidele. Konsultatsioon, projekteerimine, seadmete paigaldus, hooldus spetsialistidelt.

Kaubamärgid: Lely. Bauer. BMSilo.

Heizomat.

Maaelu Edendamise Sihtasutus A-35 Oru 21, 71003 Viljandi +372 648 4064 mes@mes.ee www.mes.ee Põhitegevusala: Eesmärk on toetada maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks, tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. MESi tegevused on võlakohustuste käendamine, laenamine, maaelu maine kujundamine. MESi nõuandeteenistus pakub põllu- ja maamajanduslikke nõuandeteenuseid.

Kaubamärgid: Maaelu Edendamise Sihtasutus. MES nõuandeteenistus.

Maaportaal OÜ

A-32

Tartu mnt 80, 10112 Tallinn +372 5399 5653 info@maaportaal.ee www.maaportaal.ee www.metsaoksjon.ee Põhitegevusala: Maaportaal.ee keskkonnas on koos Metsaoksjon.ee kuulutused, oksjonid, kaardirakendus metsamajandajale.

Koostöös IF Kindlustusega on pakkumisel metsakindlustus ning koostöös Bigbankiga väike- ja hüpoteeklaenud.

Kaubamärgid: Maaportaal.ee.

Metsaoksjon.ee.

Magnum Veterinaaria AS A-22 Vae 16, 76401 Laagri +372 800 5000 vet@magnum.ee www.veterinaaria.ee Põhitegevusala: Põllumajandus- ja

lemmikloomade ravimite, söötade ja tarvikute hulgimüük ja nõustamine.

Kaubamärgid: Cid Lines. Tierra Products. Litamilk. Evans. Nuscience.

Mainor Meelis OÜ

A-24

Narva mnt 7, 10117 Tallinn +372 2511 7486 info@mainortravel.ee www.mainortravel.ee Põhitegevusala: Reisikorraldus.

Koolitus.

Kaubamärgid: Mainor Travel.

Profedex.

Makita Oy Eesti Filiaal

Profi Eesti

Puide Talu OÜ

VB-05

B-01, VB-04

Ämma tee 75, 74206 Harjumaa +372 621 1498 info@melkerbaltic.eu www.melkerbaltik.eu Põhitegevusala: Eritehnika müük, remont, hooldus. 28 aastat kogemusi, et leida lahendused Sinu vajadustele!

Kaubamärgid: Yanmar. Gehl. Wiedenmann. Kneilmann. Noremat.

Neste Eesti AS

A-50

Sõpruse pst 155, Tallinn +372 628 5500 neste.eesti@neste.com www.neste.ee Põhitegevusala: Vedelkütuste jaening hulgimüük. Neste HVO-lisandiga kütused on keskkonnasäästlikud.

Kaubamärgid: Neste

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool A-61 Müüri 4, 70401 Olustvere +372 437 4290 kool@olustvere.edu.ee www.olustvere.edu.ee Põhitegevusala: Põhi- ja gümnaasiumijärgne kutseõpe ning täiend- ja ümberõpe täiskasvanutele. Õppekavarühmad: Põllundus ja loomakasvatus, reisimine, turism ja vaba aja veetmine.

Paul-Tech A-23 Lelle 24, 11314 Tallinn

A-41

www.profieesti.ee Põhitegevusala: Ajakiri

Piirimäe 13, 76401 Saku vald +372 651 0380 info@makita.ee www.makita.ee Põhitegevusala: Makita tööriistade, tarvikute maaletoomine ja laost edasimüüjate kauplustele müük.

Kaubamärgid: Makita.

Melker Baltik OÜ

+372 5553 1685 info@paul-tech.com www.paul-tech.com Põhitegevusala: Reaalajas mullas olevate toitainete taseme ja töödeldavuse monitoorimise süsteem.

A-21

Puide küla, Tõrva vald, 68411 Valgamaa +372 5647 2901 puidetalu@gmail.com www.puidetalu.ee Põhitegevusala: Sertifitseeritud seemnete paljundamine ning müük.

Kaubamärgid: Bente. Montoya. Sorbas. Apollon. Bohemia. Mooni. Ada. Aurelia. Salamanca.

Põllumajandusuuringute Keskus A-27 Teaduse 4/6, 75501 Saku +372 672 9137 info@pmk.agri.ee www.pmk.agri.ee Põhitegevusala: Taimse materjali, taimekahjustajate, väetise, mulla jm analüüsimine; TKV jääkide määramine; põldkatsed; põllumajanduskeskkonna seire ja uuringud; põllumajandustootjate majandustegevuse analüüsimine; maaeluvõrgustik.

Põllumehe Teataja +372 521 0632 info@meediapilt.ee www.pollumeheteataja.ee Põhitegevusala: ajakiri ja põllumajandusveeb pollumeheteataja.ee on põllumajandusvaldkonna erialaliitude Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu ametlik häälekandja.

Ajakirja loomisse on kaasatud ka Keskühistu Eramets. Põllumehe Teataja väljaandja on Meediapilt OÜ.

Rapool-Ring GmbH

A-60

Tuglase 19-21, 51014 Tartu +372 5693 7007 a.kade@rapool.com www.rapool.ee Põhitegevusala: Rapsiseemnete aretus, tootmine ning nõustamine.

Kaubamärgid: Rapool-Ring GmbH.

61

MESS Reff OÜ

+372 552 2755 kert@takertrailers.ee www.takertrailers.ee Põhitegevusala: Haagiste ja põllumajandustehnika müük põllumajandusse, veondusesse, igapäevakasutusse.

Teraviljakuivatite täislahendused.

Kaubamärgid: Kobzarenko. Stronga.

Gianni Ferrari. Lorries. Graintech.

MySilo.

Urmas Rehvid OÜ

Võnnu 29, 68205 Valga +372 5782 0300 reff@reff.ee www.reff.ee Põhitegevusala: Põllumajandus-, tööstus- ja metsamajandus rehvide hulgi- ja jaemüük Eestis.

Kaubamärgid: Goodyear/Titan.

Alliance.

B-10

Scandagra Eesti AS

Tankler OÜ

Veterinaar- ja Toiduamet

seminar

A-39

Tähe 13, 71012 Viljandi +372 641 1111 klienditugi@scandagra.ee www.scandagra.ee Põhitegevusala: loomasööda tootmine ja müük, väetiste, taimekaitsevahendite, teravilja, rapsi, seemnete ja silotarvikute ostmine ja müük, põllumajandustarvikute hulgi- ja jaekaubandus.

Välja 3, Soinaste, 61709 Kambja vald +372 505 6214 info@tankler,ee www.tankler.ee Põhitegevusala: Kütusemahutite, kütuse transportmahutite, kütteõli mahutite, AdBlue mahutite ning väiketankla tarvikute müük ja hooldus.

Kaubamärgid: Piusi. Swimer. Emiliana Serbatoi.

Scanola Baltic AS

Tatoli AS

A-15

A-65, VA-06

Painküla, Jõgeva vald, 48422 Jõgevamaa +372 776 8222 olivia@olivia.eu www.scanolabaltic.ee www.olivia.eu Põhitegevusala: Rapsiseemne töötlemistehas Painkülas toodab kuumpressimismeetodil rapsikooki, söödaõli ja rafineeritud rapsiõli Olivia. Rapsiõli eestimaist kvaliteeti tõendavad Pääsukesemärk ja lipumärk, mis on tootel olnud 20 aastat.

Kaubamärgid: Olivia. Scanola Baltic.

Pajula tee 1, Lohkva, 62207 Tartumaa +372 740 9415 tatoli@tatoli.ee www.tatoli.ee Põhitegevusala: Põllumajandustehnika müügi ja hooldusega tegelev Eesti ettevõte. Peamisteks müügiartikliteks on New Holland traktorid ja kombainid, põllutöömasinad, teraviljakäitlusseadmed ja kommunaaltehnika.

Kaubamärgid: New Holland. Horsch.

McConnel. Joskin. Alvan Blanch.

AgLeader.

SEB Pank AS

Tehnika 8, 72213 Türi +372 384 6680 taure@taure.ee www.taure.ee Põhitegevusala: Põllumajandustehnika müük ja hooldus.

Kaubamärgid: Valtra. Kuhn. KiviPekka. Kronos. Nisula. Vigolo. FMG. BECO.

seminar

Tornimäe 2, 15010 Tallinn +372 665 5100 info@seb.ee www.seb.ee Põhitegevusala: Finantseerimine ning liising.

Kaubamärgid: SEB Pank. SEB Liising.

Swedbank AS

A-64

Liivalaia 8, 15040 Tallinn +372 631 2222 ariklient@swedbank.ee www.swedbank.ee Põhitegevusala: Finantsteenused nii eraklientidele kui ka ettevõtetele.

Kaubamärgid: Swedbank.

Swedbank Liising.

Taker Trailers OÜ Maidla tee 54, Maidla, 42319 Lüganuse vald

62

A-14

Taure AS

Teknest OÜ

A-38, VA-11

A-30

Luige, Kiili vald, 75404 Harjumaa +372 604 6224 teknest@teknest.ee www.teknest.ee Põhitegevusala: Loomasöödad ja söödalisandid, silokindlustuslisandid, farmiseadmed, sõnnikupumbad, loomade jälgimisseadmed ja loomakaalud.

Kaubamärgid: Schaumann. Bonsilage.

Duräumat. Smartbow.

VB-23

Vasara 46a, 50113 Tartu +372 5562 1114 myyk@urmasrehvid.ee www.urmasrehvid.ee Põhitegevusala: Veoauto- ja laadurite rehvide taastamine. Rehvide lamellimispinkide valmistamine, 11D rehvitäiteaine maaletoomine ja müük.

Matkabusside rent, kodumajutus.

B-17

Väike-Paala 3, 11314 Tallinn +372 605 1710 vet@vet.agri.ee www.vet.agri.ee Põhitegevusala: VTA on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis korraldab veterinaariat, toidu- ning söödaohutust, turukorraldust, loomakaitset ja põllumajandusloomade aretust.

Wihuri OÜ

A-02, VA-14

Tehnika 9, 72213 Türi +372 5887 7919 info@wihuriagri.com www.wihuriagri.com Põhitegevusala: John Deere põllumajandus- ja aiatehnika ning Kramer põllumajanduslike laadurite ametlik esindaja Eestis. Tehnika ja varuosad, järelteenindus ning nõustamine John Deere´i digitaalse põllumajandushaldustehnoloogia kasutamisel.

Kaubamärgid: John Deere. Kramer.

Bergmann. Fliegl. Samson. Sulky.

Väderstad OÜ

A-63, VA-07

Välja 3, Soinaste, 61709 Kambja vald +372 5343 2772 tarmo.joemagi@vaderstad.com www.vaderstad.com/ee Põhitegevusala: Põllumajandusmasinate müük ja hooldus.

Kaubamärgid: Väderstad

Yara Eesti OÜ

seminar

Papiniidu 5, 80042 Pärnu +372 505 1111 marek.linnutaja@yara.com www.yara.ee Põhitegevusala: Yara väetamis- ja täppisviljeluse lahendused pakuvad põllumajandustootjatele võimalust saakide suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks. Norra päritoluga ettevõte on esindatud enam kui 60 riigis.

Kaubamärgid: YaraMila. YaraBela.

YaraVita. YaraTera. YaraLiva. Yara Megalab.

MESS

VALDKONNAKATALOOG PÕLLUMAJANDUS

A.Tammel AS.................... A-16, VA-02 Agri Partner OÜ................ VA-01, A-25 Agriland OÜ.................... VA-09, A-46 Baltic Agro AS............................. A-15 Chaga OÜ.....................................A-42 DeLaval OÜ...................................A-06 Dimedium AS................................A-20 Eesti Piimandusmuuseum SA ............................................ partnerala Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.......................A-34 Eesti Taimekasvatuse Instituut ....A-36 Latter NT OÜ................................B-06 Maaportaal OÜ.............................A-32 Magnum Veterinaaria AS.............A-22 Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskool .......................A-61 Paul-Tech.......................................A-23 Puide Talu OÜ............................... A-21 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Rapool-Ring GmbH.......................A-60 Scandagra Eesti AS..................seminar Taker Trailers OÜ........................... A-14 Taure AS............................ A-38, VA-11 Veterinaar- ja Toiduamet ..............B-17 Yara Eesti OÜ..........................seminar TOIDUTÖÖSTUS

Chaga OÜ.....................................A-42 Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskool .........................................A-61 Scanola Baltic AS.......................... A-15 Veterinaar- ja Toiduamet ..............B-17 LOOMASÖÖDAD JA -SÖÖDALISANDID

Anu Ait OÜ...................................A-33 Baltic Agro AS............................. A-15 Dimedium AS................................A-20 Magnum Veterinaaria AS.............A-22 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Scandagra Eesti AS..................seminar Scanola Baltic AS.......................... A-15

Teknest OÜ...................................A-30 Veterinaar- ja Toiduamet ..............B-17 VÄETISED JA TAIMEKAITSEVAHENDID

Agri Partner OÜ................ VA-01, A-25 Baltic Agro AS............................. A-15 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Scandagra Eesti AS..................seminar Yara Eesti OÜ..........................seminar SEEMNED JA ISTIKUD

Baltic Agro AS............................. A-15 Eesti Taimekasvatuse Instituut ....A-36 Puide Talu OÜ............................... A-21 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Rapool-Ring GmbH.......................A-60 Scandagra Eesti AS..................seminar DIGITEHNOLOOGIAD

Dimedium AS................................A-20 E-Agronom OÜ.............................A-52 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS...................................A-34 Hades-Invest OÜ........................... B-03 Maaportaal OÜ.............................A-32 Paul-Tech.......................................A-23 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Wihuri OÜ......................... A-02, VA-14 Yara Eesti OÜ..........................seminar PÕLLUMAJANDUSTEHNIKAD JA MASINAD

A.Tammel AS.................... VA-02, A-16 Agri Partner OÜ................ A-25, VA-01 Agriland OÜ.................... VA-09, A-46 Agroekspert OÜ...........................A-05 Avesco OÜ......................................B-12 Balmax OÜ........................ VA-11, A-62 Baltic Agro AS............................. A-15 Baltic Industrial OÜ......................A-07 Baltyre Eesti AS.............................A-45 DA Estonian Machinery AS......... A-10, ................................................... VA-03

Dimedium AS................................A-20 Dipperfox OÜ.............................VB-07 Dotnuva Baltic AS..............A-18, VA-15 Esthler OÜ..................................... B-03 Intrac Eesti AS................... A-28, VA-13 Jatiina OÜ..................................... B-03 LC Estonia Linery OÜ.................... A-19 Melker Baltik OÜ............. B-01, VB-04 Reff OÜ......................................... B-10 Taker Trailers OÜ........................... A-14 Tatoli AS...........................A-65, VA-06 Wihuri OÜ......................... VA-14, A-02 Väderstad OÜ................... VA-07, A-63 LOOMAKASVATUSTEHNOLOOGIA JA FARMISEADMED

Agriland OÜ.................... VA-09, A-46 DairyTec OÜ...................................B-11 Dimedium AS................................A-20 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.......................A-34 Fesma Alu OÜ............................... A-51 KAESER Kompressorid..................A-43 Latter NT OÜ................................B-06 LC Estonia Linery OÜ.................... A-19 Teknest OÜ...................................A-30 VETERINAARIA

Dimedium AS................................A-20 Magnum Veterinaaria AS.............A-22 Veterinaar- ja Toiduamet ..............B-17 BIOENERGEETIKA

Balmax OÜ........................ VA-11, A-62 LC Estonia Linery OÜ.................... A-19 Neste Eesti AS.............................A-507 METSATEHNIKA JA -MAJANDUS

Balmax OÜ........................ VA-11, A-62 DA Estonian Machinery AS...... VA-03, ...................................................... A-10 Dipperfox OÜ.............................VB-07 Intrac Eesti AS................... A-28, VA-13 Keskühistu Eramets ......................B-13

63

LC Estonia Linery OÜ.................... A-19 Maaportaal OÜ.............................A-32 Melker Baltik OÜ............. VB-04, B-01 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Taker Trailers OÜ........................... A-14 AIANDUS JA AIATEHNIKA

Agri Partner OÜ................ A-25, VA-01 Baltic Agro AS............................. A-15 Intrac Eesti AS................... A-28, VA-13 Melker Baltik OÜ............. B-01, VB-04 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Taker Trailers OÜ........................... A-14 MAASTIKUKUJUNDUS

Dipperfox OÜ.............................VB-07 FINANTSTEENUSED

LandCredit AS...............................A-44 Maaelu Edendamise Sihtasutus ...A-35 Maaportaal OÜ.............................A-32 SEB Pank AS.............................seminar Swedbank AS...............................A-64 TÕSTETEENUSED

Balmax OÜ........................ VA-11, A-62 Intrac Eesti AS................... A-28, VA-13 Taker Trailers OÜ........................... A-14

................................................... VA-03 Dimedium AS................................A-20 Hydroscand AS............................VB-22 Intrac Eesti AS................... A-28, VA-13 Jatiina OÜ..................................... B-03 Melker Baltik OÜ............. VB-04, B-01 Taure AS.............................VA-11, A-38 Wihuri OÜ......................... VA-14, A-02 TARISTUEHITUS

Eesti Gaas AS................................ B-09 TUGITEENUSED

Advokaadibüroo TRINITI OÜ.......A-40 Dimedium AS................................A-20 Eesti Gaas AS................................ B-09 Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit ..................................................B-14 Eesti PõllumajandusKaubanduskoda ................. B-05, A-01 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.......................A-34 LC Estonia Linery OÜ.................... A-19 Maaelu Edendamise Sihtasutus ...A-35 Maaportaal OÜ.............................A-32 Profi Eesti .....................................A-41 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Wihuri OÜ......................... A-02, VA-14

TÖÖRIISTAD JA SEADMED

KOOLITUS

Agri Partner OÜ................ VA-01, A-25 Agriland OÜ.................... A-46, VA-09 Balmax OÜ........................ A-62, VA-11 Baltic Industrial OÜ......................A-07 Hydroscand AS............................VB-22 Intrac Eesti AS................... A-28, VA-13 KAESER Kompressorid..................A-43 Makita Oy Eesti Filiaal ...............VB-05 Melker Baltik OÜ............. B-01, VB-04 Taker Trailers OÜ........................... A-14 Tankler OÜ....................................A-39

Dimedium AS................................A-20 Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit ..................................................B-14 Eesti Maaülikool ................ partnerala Eesti PõllumajandusKaubanduskoda ................. B-05, A-01 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.......................A-34 Järvamaa Kutsehariduskeskus ....A-47 LC Estonia Linery OÜ.................... A-19 Maaelu Edendamise Sihtasutus ...A-35 Mainor Meelis OÜ.........................A-24 Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskool .......................A-61 Põllumajandusuuringute Keskus .A-27 Yara Eesti OÜ..........................seminar

ÕLID JA MÄÄRDEAINED

Agriland OÜ.................... A-46, VA-09 Baltic Industrial OÜ......................A-07 Intrac Eesti AS................... A-28, VA-13 Neste Eesti AS...............................A-50 Wihuri OÜ......................... A-02, VA-14 HOOLDUSTEENUSED

Agriland OÜ.................... VA-09, A-46 Avesco OÜ......................................B-12 Baltic Agro AS............................. A-15 DA Estonian Machinery AS......... A-10,

64

ERIALALIIDUD

Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit ..................................................B-14 Eesti Noortalunikud MTÜ....partnerala Eesti PõllumajandusKaubanduskoda ................. B-05, A-01

MESS

KAUBAMÄRKIDE KATALOOG Kaubamärk / Firma / Stend Ada................................................. Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

DeLaval.......................................... DeLaval OÜ...................................................................................... A-06

AgLeader....................................... Tatoli AS..............................................................................A-65, VA-06

Dipperfox....................................... Dipperfox OÜ................................................................................. VB-07

Agrifac........................................... Dotnuva Baltic AS................................................................A-18, VA-15

Doosan........................................... Intrac Eesti AS......................................................................A-28, VA-13

Agri-plastics.................................. DairyTec OÜ...................................................................................... B-11

Dorper............................................ Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit .............................................. B-14

Allflex............................................. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................A-34

Duräumat....................................... Teknest OÜ........................................................................................A-30

Alliance.......................................... Reff OÜ.............................................................................................. B-10

eAgronom..................................... E-Agronom OÜ.................................................................................A-52

Alta CowWatch............................. Dimedium AS...................................................................................A-20

Eesti Maaülikool............................ Eesti Maaülikool .....................................................................partnerala

Alvan Blanch................................. Tatoli AS..............................................................................A-65, VA-06

Eesti Noortalunikud MTÜ............. Eesti Noortalunikud MTÜ.......................................................partnerala

Amazone....................................... Jatiina OÜ.........................................................................................B-03

Eesti tumedapealine lammas...... Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit .............................................. B-14

Animat Inc..................................... Latter NT OÜ.....................................................................................B-06

Eesti valgepealine lammas........... Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit .............................................. B-14

Annaburger................................... Agriland OÜ........................................................................A-46, VA-09

Einböck.......................................... A.Tammel AS...................................................................... A-16, VA-02

ANTTI............................................. Baltic Agro AS.................................................................................A-15

EkoDrena....................................... Dotnuva Baltic AS................................................................A-18, VA-15

Anu Ait........................................... Anu Ait OÜ........................................................................................A-33

Elho................................................ A.Tammel AS...................................................................... A-16, VA-02

Apollon.......................................... Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

Emiliana Serbatoi.......................... Tankler OÜ........................................................................................A-39

APV ................................................ Agri Partner OÜ................................................................... A-25, VA-01

EMÜ................................................ Eesti Maaülikool .....................................................................partnerala

Arska.............................................. Dotnuva Baltic AS................................................................A-18, VA-15

Evans.............................................. Magnum Veterinaaria AS................................................................A-22

Artex.............................................. DairyTec OÜ...................................................................................... B-11

Fendt.............................................. Agriland OÜ........................................................................A-46, VA-09

Atlas Copco.................................... Baltic Industrial OÜ.........................................................................A-07

Firestone........................................ Baltyre Eesti AS................................................................................A-45

Aurelia............................................ Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

Fleetguard..................................... Baltic Industrial OÜ.........................................................................A-07

Baltic Agro..................................... Baltic Agro AS.................................................................................A-15

Fliegl.............................................. Wihuri OÜ............................................................................ A-02, VA-14

Bauer ............................................. LC Estonia Linery OÜ........................................................................A-19

FMG................................................ Taure AS................................................................................A-38, VA-11

BECO ............................................. Taure AS................................................................................A-38, VA-11

Fronius........................................... Eesti Gaas AS....................................................................................B-09

Beerepoot GmbH.......................... Latter NT OÜ.....................................................................................B-06

Galebreaker Agri Ltd..................... Latter NT OÜ.....................................................................................B-06

Bente.............................................. Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

Gehl................................................ Melker Baltik OÜ.................................................................B-01, VB-04

Bergmann...................................... Wihuri OÜ............................................................................ A-02, VA-14

Gianni Ferrari................................. Taker Trailers OÜ...............................................................................A-14

Bioret Agri..................................... Dimedium AS...................................................................................A-20

Giant............................................... A.Tammel AS...................................................................... A-16, VA-02

BMSilo............................................ LC Estonia Linery OÜ........................................................................A-19

Goodyear/Titan............................. Reff OÜ.............................................................................................. B-10

Bohemia........................................ Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

Graintech....................................... Taker Trailers OÜ...............................................................................A-14

Bonino........................................... Agri Partner OÜ................................................................... A-25, VA-01

Gregoire Besson............................ A.Tammel AS...................................................................... A-16, VA-02

Bonsilage....................................... Teknest OÜ........................................................................................A-30

Hard............................................... Intrac Eesti AS......................................................................A-28, VA-13

Cabe ............................................ Agri Partner OÜ................................................................... A-25, VA-01

HB Brantner................................... Balmax OÜ........................................................................... A-62, VA-11

Calf-Tel........................................... DairyTec OÜ...................................................................................... B-11

Heizomat....................................... LC Estonia Linery OÜ........................................................................A-19

Canadian Solar.............................. Eesti Gaas AS....................................................................................B-09

Horsch............................................ Tatoli AS..............................................................................A-65, VA-06

Case................................................ Intrac Eesti AS......................................................................A-28, VA-13

HSP Gripen..................................... Balmax OÜ........................................................................... A-62, VA-11

Case IH........................................... Dotnuva Baltic AS................................................................A-18, VA-15

Hydroscand................................... Hydroscand AS...............................................................................VB-22

Cat ................................................. Avesco OÜ......................................................................................... B-12

IDEXX............................................. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................A-34

Chaga Health................................. Chaga OÜ.........................................................................................A-42

John Deere..................................... Intrac Eesti AS......................................................................A-28, VA-13

Chief............................................... Agroekspert OÜ............................................................................... A-05

John Deere..................................... Wihuri OÜ............................................................................ A-02, VA-14

Cid Lines........................................ Magnum Veterinaaria AS................................................................A-22

Joskin............................................. Tatoli AS..............................................................................A-65, VA-06

Claas............................................... DA Estonian Machinery AS................................................. A-10, VA-03

Kaeser Kompressoren................... KAESER Kompressorid.....................................................................A-43

ColoQuick....................................... Dimedium AS...................................................................................A-20

Kelly............................................... Agri Partner OÜ................................................................... A-25, VA-01

Corrida........................................... Anu Ait OÜ........................................................................................A-33

Kesla............................................... Balmax OÜ........................................................................... A-62, VA-11

Crl-Man S.p.A................................ Latter NT OÜ.....................................................................................B-06

Kivi-Pekka..................................... Taure AS................................................................................A-38, VA-11

Cummins....................................... Baltic Industrial OÜ.........................................................................A-07

Kneilmann..................................... Melker Baltik OÜ.................................................................B-01, VB-04

DairyComp..................................... Dimedium AS...................................................................................A-20

Kobelco.......................................... DA Estonian Machinery AS................................................. A-10, VA-03

Dal-Bo............................................ Intrac Eesti AS......................................................................A-28, VA-13

Kobzarenko.................................... Taker Trailers OÜ...............................................................................A-14

Datamars....................................... Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................A-34

Kodumaise eest väljas!................. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ................................ A-01, B-05

65

Kaubamärk / Firma / Stend Kongskilde..................................... Intrac Eesti AS......................................................................A-28, VA-13

Regent........................................... Balmax OÜ........................................................................... A-62, VA-11

Kramer........................................... Wihuri OÜ............................................................................ A-02, VA-14

Ritchie............................................ DairyTec OÜ...................................................................................... B-11

Krone.............................................. Jatiina OÜ.........................................................................................B-03

Salamanca..................................... Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

Kronos............................................ Taure AS................................................................................A-38, VA-11

Sampo............................................ A.Tammel AS...................................................................... A-16, VA-02

Kubota........................................... Baltic Industrial OÜ.........................................................................A-07

Samson.......................................... Wihuri OÜ............................................................................ A-02, VA-14

Kubota........................................... DA Estonian Machinery AS................................................. A-10, VA-03

Scanola Baltic................................ Scanola Baltic AS..............................................................................A-15

Kuhn............................................... Taure AS................................................................................A-38, VA-11

Schaumann................................... Teknest OÜ........................................................................................A-30

Kverneland..................................... Dotnuva Baltic AS................................................................A-18, VA-15

SEB Liising..................................... SEB Pank AS.................................................................................seminar

Latter............................................. Latter NT OÜ.....................................................................................B-06

SEB Pank........................................ SEB Pank AS.................................................................................seminar

Lechler........................................... Esthler OÜ.........................................................................................B-03

Secco International Inc................. Latter NT OÜ.....................................................................................B-06

Lely ................................................ LC Estonia Linery OÜ........................................................................A-19

Siloking.......................................... Dotnuva Baltic AS................................................................A-18, VA-15

Lemken.......................................... DA Estonian Machinery AS................................................. A-10, VA-03

Skiold............................................. Agroekspert OÜ............................................................................... A-05

Liisu................................................ Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................A-34

Smartbow...................................... Teknest OÜ........................................................................................A-30

Litamilk.......................................... Magnum Veterinaaria AS................................................................A-22

SmaXtec......................................... Dimedium AS...................................................................................A-20

Lleyn.............................................. Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit .............................................. B-14

Sorbas............................................ Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

Lorries............................................ Taker Trailers OÜ...............................................................................A-14

Stronga.......................................... Taker Trailers OÜ...............................................................................A-14

Maaelu Edendamise Sihtasutus... Maaelu Edendamise Sihtasutus .....................................................A-35

Sulky.............................................. Wihuri OÜ............................................................................ A-02, VA-14

Maaportaal.ee............................... Maaportaal OÜ.................................................................................A-32

Sun-North..................................... DairyTec OÜ...................................................................................... B-11

Mainor Travel................................. Mainor Meelis OÜ.............................................................................A-24

Swedbank...................................... Swedbank AS................................................................................. A-64

Makita............................................ Makita Oy Eesti Filiaal .................................................................. VB-05

Swedbank Liising.......................... Swedbank AS................................................................................. A-64

Manitou......................................... Intrac Eesti AS......................................................................A-28, VA-13

Swimer........................................... Tankler OÜ........................................................................................A-39

Massey Ferguson.......................... Intrac Eesti AS......................................................................A-28, VA-13

Texel............................................... Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit .............................................. B-14

McConnel....................................... Tatoli AS..............................................................................A-65, VA-06

Tianli.............................................. Baltyre Eesti AS................................................................................A-45

McCormick.................................... A.Tammel AS...................................................................... A-16, VA-02

Tierra Products.............................. Magnum Veterinaaria AS................................................................A-22

Merlo.............................................. A.Tammel AS...................................................................... A-16, VA-02

Topcon Positioning System.......... Hades-Invest OÜ..............................................................................B-03

MES nõuandeteenistus................. Maaelu Edendamise Sihtasutus .....................................................A-35

Topcon Precision Agriculture....... Hades-Invest OÜ..............................................................................B-03

Metsaoksjon.ee............................. Maaportaal OÜ.................................................................................A-32

Trelleborg...................................... Baltyre Eesti AS................................................................................A-45

Metsaühistu.................................. Keskühistu Eramets ........................................................................ B-13

Trioliet............................................ Agriland OÜ........................................................................A-46, VA-09

Mitas.............................................. Baltyre Eesti AS................................................................................A-45

Tunnustatud Eesti Toit (pääsukesemärk)

Montoya........................................ Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

....................................................... Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ................................ A-01, B-05

Mooni............................................. Puide Talu OÜ...................................................................................A-21

TYRI Lights.................................... Balmax OÜ........................................................................... A-62, VA-11

Multiva........................................... Agri Partner OÜ................................................................... A-25, VA-01

Umega........................................... DA Estonian Machinery AS................................................. A-10, VA-03

Mus-max ...................................... Balmax OÜ........................................................................... A-62, VA-11

Unia................................................ Agri Partner OÜ................................................................... A-25, VA-01

MySilo............................................ Taker Trailers OÜ...............................................................................A-14

Urban ammed ja piimataksod..... Dimedium AS...................................................................................A-20

Neste.............................................. Neste Eesti AS..................................................................................A-50

Wagner Solar................................. Eesti Gaas AS....................................................................................B-09

Neuero........................................... Agriland OÜ........................................................................A-46, VA-09

Valtra............................................. Taure AS................................................................................A-38, VA-11

New Holland.................................. Tatoli AS..............................................................................A-65, VA-06

Veterinaar-ja Toiduamet.............. Veterinaar- ja Toiduamet ................................................................ B-17

Nisula............................................. Taure AS................................................................................A-38, VA-11

Wiedenmann................................ Melker Baltik OÜ.................................................................B-01, VB-04

Nokian............................................ Baltyre Eesti AS................................................................................A-45

Vigolo............................................. Taure AS................................................................................A-38, VA-11

Noremat......................................... Melker Baltik OÜ.................................................................B-01, VB-04

Vissuke........................................... Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................A-34

Nuscience...................................... Magnum Veterinaaria AS................................................................A-22

Väderstad...................................... Väderstad OÜ......................................................................A-63, VA-07

Olivia.............................................. Scanola Baltic AS..............................................................................A-15

Özka............................................... Baltyre Eesti AS................................................................................A-45

Petkus............................................ Agriland OÜ........................................................................A-46, VA-09

Yanmar.......................................... Melker Baltik OÜ.................................................................B-01, VB-04

Phenix............................................ Agroekspert OÜ............................................................................... A-05

Yara Megalab................................ Yara Eesti OÜ..............................................................................seminar

Piusi................................................ Tankler OÜ........................................................................................A-39

YaraBela......................................... Yara Eesti OÜ..............................................................................seminar

Poinet............................................. Agroekspert OÜ............................................................................... A-05

YaraLiva......................................... Yara Eesti OÜ..............................................................................seminar

Ponsse............................................ DA Estonian Machinery AS................................................. A-10, VA-03

YaraMila......................................... Yara Eesti OÜ..............................................................................seminar

Possu.............................................. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS........................A-34

YaraTera......................................... Yara Eesti OÜ..............................................................................seminar

Profedex........................................ Mainor Meelis OÜ.............................................................................A-24

YaraVita......................................... Yara Eesti OÜ..............................................................................seminar

Promat........................................... DairyTec OÜ...................................................................................... B-11 Pöttinger........................................ Agriland OÜ........................................................................A-46, VA-09 Rapool-Ring GmbH...................... Rapool-Ring GmbH......................................................................... A-60

66

Kiika meie veebilehti:

www.ehitusest.ee www.toostusest.ee

www.pollumeheteataja.ee