Põllumehe Teataja september 2020

nr 35 september 2020

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

Roosi teab, kes on põllumehe laenupartner...

WWW.LANDCREDIT.EE TEL: 534 335 98

Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral pidada nõu spetsialistiga.

mßßk hooldus varuosad kogemused

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaam: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu Roomet Sõrmus: suurenevad põllumajandustoetused rohepoliitilises kastmes

4

Nopri talu peremees Tiit Niilo mures riigi liigse sekkumise pärast

6–10

EPA2020 ootab oktoobris põllumehi külla

12–13

Kauaoodatud läbimurre Brüsselis: toetused tõusevad oodatust rohkem

14–17

Galerii: Pääsukesemärgi 20. sünnipäev Saku mõisas

18–19

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse tingimuste suhtes laual kolm ideed

20–21

Kas digilahendusest saab põllumehe töövahend või kontrollija?

22–25

Margus Timmo kogemusel tasub majandada ühiselt

26–29

Riigikohus tegi PRIA toetuste asjus märgilise otsuse

30–31

Eesti mahepõllumaa pindala väheneb lähiaastail ilmselt tublisti

32–34

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets.

Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub oktoobris 2020.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Suurenevatest põlluma jandustoetustest rohepoliitilises kastmes

K

oroonaviirusest tingitud piirangud on tekitanud palju ebakindlust. Oma­ jagu ebakindlust toob kaasa seegi, et sel aastal saab otsa Euroopa Liidu seitsmeaastane eelarveperiood.

Seisame uuendatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lävepakul.

Selles suures ebakindluses on hea, et EL-i valitsusjuhid jõudsid juulis pärast pikki läbirääkimisi kokkuleppele ühenduse eelarves aastateks 2021–2027, mis omakorda annab võimaluse lõpule viia läbirääkimised ÜPP reformipaketi üle. Kokkulepe oli Eesti jaoks väga positiivne.

Kuna tegemist on ühe tähtsama otsusega, mis mõjutab kodumaise põllumajanduse tulevikku, siis polnud koda kitsi tunnustama inimesi, kes aastate jooksul on meie huvisid kaitsnud. Koja aumärk peaminister Jüri Ratasele väljendab meie tänu talle kui meeskonnajuhile, keda on pikkadel kõnelustel toetanud teised valitsuse liikmed, paljud ametnikud ja diplomaadid. Meiegi pole läbirääkimisi tuimalt pealt vaadanud, vaid oleme võimalikult hea tulemuse nimel ka ise pingutanud.

Võitsime väga palju Absoluutnumbrites saab Eesti otsetoetusteks u 350 miljonit eurot juurde. Võrreldes lõppeva perioodiga saame umbes kahe aasta otsetoetuste eelarve lisaks. Küllap nõustute, et seda võib lugeda suurepäraseks saavutuseks. Eriti arvestades asjaolu, et meie eelarve suurenemine tekib ümberjaotamise tulemusel, mitte EL-i heldemast suhtumisest põllumajandusse.

EL-i maaelupoliitika eraldis küll väheneb mõne protsendi võrra võr-

4

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

Meie eelarve suurenemine tekib ümberjaotamise tulemusel, mitte EL-i heldemast suhtumisest põllumajandusse. reldes möödunud perioodiga, aga võrreldes Euroopa Komisjoni algse kärpeettepanekuga kasvab oluliselt. Maaelupoliitika kogumaht pigem suureneb, sest Eesti peab ka ise rohkem raha panustama.

Kui kõik nii ilus on, siis kuidas suutis ajaleht Postimees kokkuleppele järgnenud päeval välja võluda nii iriseva pealkirja: „Toetusi juurde saanud põllumehed: oleks tahtnud rohkem“? Eks ikka seetõttu, et konflikt müüb. Enda arvates olin eelarvet kommenteerides üsna tasakaalukas. Tõsisemalt rääkides on igal mündil kaks külge.

Vaatamata tublile edasiminekule jõuame 2027. aastaks vaid 80%-ni EL-i keskmisest toetuste tasemest ja üsna suured toetuste erinevused riikide vahel säilivad. See mõjutab endiselt me konkurentsipositsiooni teiste liikmesriikide tootjatega.

Piiritut rõõmu hoiab tagasi tead-

mine, et ÜPP eelarvest ei pruugi jätkuda kõikide lisanduvate kohustuste täitmiseks. Komisjon on välja käinud roheleppe eesmärgid, mis toovad kaasa vajaduse vähendada taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist, jätta rohkem põllumaad tootmisest välja, suurendada mahepinda jne. Kõik see viitab tootmisintensiivsuse vähendamisele lähiaastatel, mis põllumeeste jaoks tähendab ilmselt suuremaid kulusid ja väiksemaid tulusid.

Võib ju loota, et tootmise vähendamine kogu Euroopas tekitab uue turutasakaalu ja viib toiduainete hinnatõusuni. See aga eeldaks pööret väliskaubanduspoliitikas, vastasel korral teeme oma turul ruumi odavamale impordile kolmandatest riikidest. Mahepinna hüppeline suurendamine Euroopas võib aga viia turuhinna languseni ja toetusvajaduse suurenemiseni, et ettevõtted elus püsiksid.

Hoiame oma tugevusi Toetustest räägitakse rohkem kui nendega kaasnevatest nõuetest. Järgmise perioodi ÜPP strateegiakava koostades peame suutma teha tarku valikuid, mis aitavad suurendada Eesti põllumajanduse ja toidusektori tarneahelas loodavat lisandväärtust vaatamata karmistuvatele keskkonnavõi loomade heaolu reeglitele, mis nõuavad suuri investeeringuid.

Loodan, et suudame rohepoliitilises tuhinas hoida pragmaatiliselt meie tugevusi, näiteks jätkata laiapõhjaliste keskkonnameetmetega, millega liitumine on enamiku põllumeeste jaoks atraktiivne. Võiksime lähtuda põhimõttest, et Eestimaa loodus oleks hoitud ja toidulaud kaetud!

Kasumliku ja nauditava piimatootmise nimel!

Aina rohkem piimakarjakasvatajaid valib oma pikaajaliseks toetus- ja konsultatsioonipartneriks Lely. Miks? Sest meie robotsüsteemid ja -teenused võimaldavad piimakarjakasvatajatel kõikjal üle maailma saavutada oma ärialased eesmärgid. Koos jõuame parimate tulemusteni. Kõik piimakarjad ja kõik piimakarjakasvatajad on erinevad. Sama käib ka nende ärialaste eesmärkide kohta. Need eesmärgid moodustavad aluse Lely farminõustamise tugiteenuse kontseptsioonile – see on terviklahenduste süsteem, mis pakub tavapäraste toodete kõrval lisaväärtust. Teenus hõlmab farmi juhtimise alast nõustamist ja ärituge, mis aitab piimakarjakasvatajaid kui sektori eksperte ja ettevõtjaid. See kõikehõlmav ja täielikult teie vajadustele kohandatav teenus aitab saavutada teie praegused eesmärgid ja seada uusi. Nii püüame täiendavalt parandada meie toodete ja teenuste kvaliteeti ning luua piimakarjakasvatajatega pikaaegseid partnerlussuhteid.

Lely Farmi nõustamise tugiteenuse lepingud pakuvad piimakarjakasvatajatele nõustamist, mis on töötatud välja täpselt vastavalt nende vajadustele. Kohandatav teenus põhineb neljal farmi nõustamise toe lepingu tasemel. Need farmi nõustamise toe teenuse paketid on suunatud farmi juhtimisele ja äritegevuse toetamisele ning on kombineeritavad mitmel erineval viisil. Kombi natsioonide seast leiate täpselt teie vajadustele vastavaid variante ning need võimaldavad luuakohandatud lahenduse, mis suurendab teie üldist rahulolu Lelyga.

Piimakarjakasvatajatel soovitatakse valida nende vajadustele kõige paremini vastav pakett. Iga kombinatsiooni puhul on lepingu maksimaalne pikkus kolm aastat, seejärel tuleb lepingut pikendada. Nii teeme koostööd ja rajame pikaajalisi suhteid.

Klientidele tagatakse seadmete optimaalne toimivus, maksimaalne tööaeg, kontrolli all kulud ja meelerahu. Lely klienditeenindajad toetavad selleks kliente ja pakuvad ennetavat abi nüüdisaegsete teeninduskontseptsioonide ja kasutajasõbralike tugitööriistade näol, mis tuginevad meie pikaajalistele kogemustele valdkonnas ja teadmistele farminduses.

Kokkuvõtlikult on Lely pühendunud teie abistamisele farmi optimaalsel juhtimisel, selleks pakume just teie vajadustele vastavat nõu. Teenust pakume ka traditsioonilise lüpsisüsteemiga farmidele.

Lely Center Estonia  Linery OÜ  www.lely.com  www.linery.ee

PERSOON

Tiit Niilo:

koroona ei toonud inimesi maaelule lähemale 6

Tiit Niilo mullu sügisel valmis saanud ja 1,5 miljonit eurot maksma läinud kaasaegse lehmalauda lävel.

Pool aastat pärast koroonakriisi algust vaatab Nopri talu peremees Tiit Niilo elu-olule üsna pessimistlikult – kui kevadel näis, et inimesed hakkavad hindama hajaasustuse ja maal elamise väärtusi, siis praeguseks on vana rutiin taastumas, ning enamgi veel – maal toimetavaid ettevõtjaid kujutatakse koguni ohuna Eesti rahvale.

TEKST JA PILDID: KRISTINA TRAKS

Meie jutuajamine toimub ajal, kui Niilode pere alles seedib hiljutist ukrainlaste väljasaatmise juhtumit ja kõike sellega seonduvat. Nimelt saadeti Nopri talust augusti alguses välja kolm Ukraina hooajatöölist etteheitega, et politseireidi ajal polnud nad karantiinipaigas mitte-midagi-tegemas, vaid koristasid tulevasi eluruume. Kedagi ei tuvastatud tööl meiereis ega farmis, kokkupuude teiste inimestega oli välistatud. Karantiiniaegne mittetöötamise nõue oli aga vahetult enne põllumeeste lennuki tulekut kopeeritud siseministeeriumi veebilehelt ja pandud karantiinitingimuste hulka. „Sellel nõudel pole õiguslikku alust, seda pole kirjeldatud üheski aktis, ta on lihtsalt üks element kogu jandis, mis võõrtööliste ümber käib. Väljasaatmisteatiste üleandmisel olid töötajatel kahekordsed koroonatestid tehtud, tunnistatud terveteks, töötasid kolmandat päeva oma töökohtadel,“ sõnab Tiit Niilo.

Tema sõnul on võimulolijad viimase poole aasta jooksul selgesti näidanud, et võõrtöölised ei ole rahvusriiki oodatud. „Põllumehed-toidutootjad on käesoleva suve jooksul osutunud poliitilise ootuse teostamise abinõuks. Tegevus käib rahva silme all, ametlikuks põhjuseks oht Eesti rahva tervisele,“ ütleb ta.

Riik ei pea kõike kontrollima „See on näidispoomine! Ei oska muud selgitust anda, sest karmimat enesekontrolli oma ettevõtte jätkumise üle, kui teeb ettevõtte juht, ei suuda riik pakkuda. Kogu iseseisvusaja oma pereettevõtet arendav peremees ei pane tervekstunnistamata töötajat kollektiivi tööle! Kas see vajab riigi kontrolli?! Meil ei saa tulla mõttessegi rikkuda sisulist karantiini, sest sellest sõltub ettevõtte tulevik.“

Töötajate väljasaatmisotsust vaidlustades selgus, et väljasaatmise aluseks on riik valinud seadusesätte, mida kellelegi põhjendama ei pea ja vaidlustada ei saa.

Omad ei püsi tööl Miks on vaja võõrtöölistega jännata? Niilo ütleb, et aastate jooksul on proovitud kõike. Möödunud koroonakevadel tekkis võimalus testida ka Eesti rahva himu maal töötada. Viiele töökohale kandideeris 120 soovijat. Esmakordselt viimaste aastate jooksul sai reaalselt valida. Nopri võttiski tööle üheksa inimest, kuna pandi käima talutoodete kojukanne ja osa tööjõudu kulus sinna. „Praeguseks on üheksast tulijast tööl kaks,“ sõnab Niilo. „Tänaseks on kinnitust saanud kahtlus, et neid, kes tegelikult suudaksid töötada ja elada maakeskkonnas, pole piisavalt. Ja see omakorda tähendab, et endiselt on suurim väljakutse motiveeritud tööjõu leidmine. Asustatud piirkondades tuleb maksta konkurentidest paremat palka, inimtühjades kohtades aga on vajaduste ja tööandja kohustuste ampluaa laiem. Tulijatele elukoha korraldamine on nendest kõige energia- ja rahamahukam.“ „On fakt, et keskmine pere maamaja ostmiseks ega selle remontimiseks pangalaenu ei saa. Eriti kui oled lastega pere. KredExil on formaalselt meetmed olemas, kuid tingimused nende saamiseks pole täidetavad ja oma rahakott toetuse saamiseks peab puuga seljas olema,“ kirjeldab Niilo päriselu. „Kevadel kolisid paljud maakodudesse kaugtööd tegema. Varsti sai selgeks, et asi polegi nii tore: teed on tolmused või porised, internetti pole üldse või ei jätku seda töö tegemiseks. Praeguseks maalejäänud inimesed on kogu elu maal elanud ega sügele mujale, aga järgmisele põlvkonnale on maailm lahti, nende kannatusekarikas täitub palju kiiremini,“ nendib Niilo.

7

PERSOON Mujalt pärit tööjõudu on Nopri kasutanud kolm aastat. Kõik algas sotsiaalmeediakuulutusest, mida loeti ka väljaspool Eestit. Esimene võõrtööline oli Siberist pärit kõrgharidusega loomakasvataja, järgnesid ajalooõpetaja ja sõjaväelane Ukrainast. Kokku saab Nopri talu ja meierei kahes ettevõttes tööd 33 inimest, ukrainlasi on palgal kuus.

Selleks, et töötajatele elukohta pakkuda, on ettevõte remontinud Missos kortereid. „Suur mittetootev kulu, kuid ikka heidetakse ette, et me ei suuda pakkuda hotellitingimusi. Näidake palun linnas ettevõtjaid, kes oma töötajatele elamispinna peavad korraldama?!“ Hästi informeeritud ukrainlased Mis puutub aga laialt levitatavasse arvamusse, et võõrtöölisi koheldakse kui sunnitöölisi, siis Niilo peab seda täielikuks jamaks. „Ukrainlased hindavad Eesti tööandjate taset näiteks Poola või Bulgaariaga võrreldes kõrgeks ja tahavad siia tulla. Nad vahetavad omavahel infot tingimuste ja palga osas. Meil on Ukraina tööjõuga kolmeaastane kogemus ja nad teavad täpselt, kes kui palju maksab. Konkurents vabal tööjõuturul välistab kuritarvitused, mida meedia soovib külge pookida,“ kinnitab Niilo ja lisab, et siia ei tule tööle 55-aastased internetti ja nutiseadmeid põlgavad inimesed, vaid tulevad kogu maailmaga suhtlevad noored, kes soovivad oma elujärge parandada. „Aastal 2020 ei ole võimalik tööjõuturul pakkuda orjastavaid palga- ja elamistingimusi, sest info liigub,“ räägib Niilo. „Jah, kui me vaatame Eesti kalevipoegade 3000-euroseid palku Soomes, siis, tõsi, selliseid summasid me maksta ei jõua, ja me pole selle üle uhked.“ Niilo ütleb, et ta tahaks väga olla palga- ja elutingimuste edetabeli tipus. Paraku aga ei anna käsitööettevõtte, mida Nopri talumeierei ju on, rahavood kuidagi kalevipoega-

8

Aastal 2020 ei ole võimalik tööjõuturul pakkuda orjastavaid palga- ja elamistingimusi, sest info liigub.

Tiit Niilo, Nopri talu peremees de palgataset välja. „Me oleme Euroopa toidutootjatega võrreldes ebavõrdses konkurentsis, sest saame vähem toetusi kui vanade Euroopa riikide põllumehed. Ütleme otse – ebavõrdsuse kadumist pole näha! Seega peaksime konkurentsis püsimiseks olema efektiivsed, leidlikud ja kahjuks ka soovitust suuremad. Tarbija peaks teadma, et Eesti toidutootjad oleks ülimalt konkurentsivõimelised, kui Euroopas kellelegi toetusi ei makstaks,“ selgitab ta. „Palgakulu osatähtsus kuludest ulatub viiendikuni, tõus on igaaastane. On vaid aja küsimus, mil inimest asendab robot. Tööjõukulu saab vähendada kohe, kui investeerida masinatesse. Selleks vajaksime aga kindlamat sõnumit tarbijalt, et ehtne ja vähetöödeldud ko-

halik toit on tulevikus oodatud.

Riik seda sõnumit anda ei soovi, pigem seab naabritega võrreldes karmimaid nõudeid,“ nendib Tiit Niilo.

Niilo sõnul on koroonakriis erinev majanduskriisidest, mida oleme varem kogenud. „Praegu puudub ettekujutus, mis toimub homme ja ülehomme. Igaüks üritab leida oma valemit. Riik aga tegeleb epideemia varjus teemadega, mil pole rahvatervisega pistmist.

See kriis juhib tähelepanu, et kogu maailm vajab teistmoodi häälestust ja sisulist koostööd,“ sõnab ta. „Kõike pole võimalik panna seadusse ja juhendisse, vaid märksõna on paindlikkus, kiirreageerimisvõime.“ Elame erilises kriisis Maaettevõtlusest ja toidutootmisest rääkides leiab Niilo, et need on valdkonnad, mida kriisid peaks aitama tähtsustada. Kevadel kogesime seda iga ihukarvaga. Olgu tegu riigikaitse, toiduga omavarustatuse, hajaasustuse või privaatse elukeskkonnaga. Iga mõtlev inimene saab aru, et oma riigis toodetav toit kriisiolukorras on oluline.

Kõikides arenenud riikides teevad hooajatöid võõrtöölised

E

Talutoodete klientidele koju kätte viimine sai alguse tänavu kevadel koroonakriisi ajal.

esti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kiidab, et Tiit Niilo ja tema pere on parim näide taluelu võimalikkusest ääremaal. „Ma hindan väga kõrgelt Tiidu ettevõtlusvõimet, innovaatilisi lahendusi ja suure pildi nägemist.

Tänu eeltoodule on peremees suutnud ettevõtmistesse kaasata kogu oma pere, mis tagab talu ja meierei jätkusuutlikkuse. Oleks meil ainult selliseid toredaid inimesi maal rohkem!”

Nii nagu Tiit Niilogi, imestab ka Tõnissoo Ukrainast pärit võõrtööliste ümber käiva sebimise üle. „Kõikides arenenud riikides tulevad põllumajanduse hooajatöid tegema töölised riikidest, kus on ma-

U,BgroFort.

U,BgroFort.

dalam elatustase. See on normaalne ja selle suundumuse vastu pole mõtet võidelda,“ ütleb ta.

Tõnissoo sõnul tõi Soome põllumeeste organisatsioon suvistele põllutöödele tänavu appi üle 20 lennukitäie võõrtöölisi. „Tööd said nende abiga tehtud, ja nagu me näeme Soome koroonastatistikast, pole olnud ka ohtu rahvatervisele.

Kusjuures Soomes tehti töölistele saabumisel test ja kui see oli negatiivne, said nad kohe tööle asuda,“ lisab Tõnissoo. „Meil aga tekitati ainult ühe lennuki pärast palju probleeme. Minul tekib küsimus, kas oma riigi põllumajanduse hävitamine ideoloogilistel põhjustel on mõistlik ja mis saab siis meie toidujulgeolekust?“

Valmistume uueks hooajaks!

� �

-- kvaliteet mõistliku hinnaga - tark valik!

-- kvaliteet mõistliku hinnaga - tark valik!

o o o o o

FARMET kultivaatorid, randaalid, külvikud, põllurullid, sügavkobestid.

FARMET kultivaatorid, randaalid, k ülvikud, põllurullid, sügavkobestid.

FARMET on Eesti karmides tingimustes tõestanud end juba aastaid!

FARMET on kultivaatorid, randaalid, k ülvikud, põllurullid, sügavkobestid.

FARMET Eesti karmides tingimustes tõestanud endjuba aastaid!

Valik lao- ja demomasinaid ootamatult hea hinnaga.

Küsi pakkumist!

o Valik FARMET on Eesti karmides tingimustes endjuba aastaid! lao-ja demomaslnald ootamatult tõestanud hea hinnaga.

Küsi pak kumist! o Valik lao-ja demomaslnald ootamatult hea hinnaga. Küsi pak kumist!

tarmet põllutehnika põllutehnika külvikud tarmet

külvikud õlipressid põllutehnika õlipressid külvikud +372õlipressid 527 9827

���!j!J�, ���!j!J�,

söödamikserid sööda mikserid lägatehnika lägatehnika erihaagised sööda mikserid erihaagised lägatehnika info@agrofort.ee erihaagised

1QU, 1QU,

AGRIO AGRIO

Weste.-mann

"•"'·'"·•·" � Jpöördharjad Weste.-mann "•"'·'"·•·" farmihooldusmasinad väetisekülvikud � J pöördharjad väetisekülvikud farmihooldusma pöördharjadsi nad taimekaitsepritsid www.agrofort.ee www.farmet.ee www.peecon.ee www.agrio.ee väetisekülvikud farmihooldusma si nad

taimekaitsepritsid taimekaitsepritsid

www.agrofort.ee www.farmet.ee www.peecon.ee

PERSOON Nopri talu laudas püüavad pilku humoorikad sildid.

Seitsmes põlvkond asub tegudele

T

uleviku osas on Nopril lootused järgmisele, juba seitsmendale põlvkonnale. Neli noort Niilot viiest ongi igapäevaselt pereettevõttes kaasa löömas. „Neil on positiivne himu asi üle võtta. Nad on kindlasti oma loomult päris maalased ja näevad maaelus võimalusi,“ rõõmustab Tiit Niilo. „Kui ma näen, et noorem põlvkond usaldab, siis peab olema teemal sisu ja tulevikku. Ise olen püüdnud teadlikult mitte ainult rääkida, vaid ka käituda nii, et noored saaksid teha tulevikuotsuseid. Soovin, et meierei järgmise investeeringuetapi kujundavad noored selliseks nagu nemad soovivad. Kaks viimast aastat on tulevikuteemad olnud laual. Detsembris avaneb investeeringutoetuse taotlusvoor, sealt oleme planeerimas järgmist sammu.“ Nutilauta juhi või palmi alt Hiljutistest suurematest investeeringutest pälvis palju tähelepanu nutilaut, kus lehmadel on sõna otseses mõttes seitsme tärni hotelli tingimused. Selle projekti teostaja ning kogu innovatsioo-

10

ni ja tehnikaküsimuste eest vastutaja oli Niilode keskmise tütre Gerda kaasa Ivar. Nutilaut, kuhu võivad külalised vabalt sisse kaeda, tegutseb nõnda, et kogu protsessi saab juhtida kasvõi puhkusel viibides palmi alt.

Niilode peres on rollid jagunenud nii, et kõigil oleks võimalus end maal teostada. Ettevõtmise hing Tiit on vastutav persoon tarbija, avalikkuse ja kogu meeskonna ees. Tema emand Vilve tegutseb väsimatult meiereis juba selle loomisest peale tehnoloogi ja esitöölisena. Viimased kuus aastat lööb meierei töös kaasa ka maaülikoolis toiduainete tehnoloogiat õppinud Gerda. Talumeierei juht ja juustumeister on aga Niilode noorem poeg Joonas.

Vanem poeg Karl korraldab Nopril turundust ning tema rida on kõik, mis seotud Nopri mahladega – vahtra- ja kasemahlaga. Pere noorem tütar Lisette oma kaasaga on samuti läbi-lõhki maainimesed, mõlemad haritud agronoomid, ja löövad kaasa kõikvõimalikel aladel, millega pere-ettevõttes vaja toimetada. Nende käe all ko-

suvad Nopri valged šarolee tõugu lihaveised.

Seitsmendast põlvkonnast ainukesena toimetab praegu suurema osa ajast Tallinnas Gerli, töötades kinnisvaramaaklerina. Samas on Gerli tööd näha Nopri toodetel ja erinevatel kujundustöödel – ta on kutsumuselt disainer-fotograaf. Ülitihe konkurents „30 aasta jooksul, mil oleme esiisade talu arendanud, on olnud väga erinevaid aegu. Seni on Eestimaa teadliku tarbija toel toidu eest saadav lisaväärtus jõudnud ka riigi tagumisse nurka – meie külla. Oleme hinges, areneme, näeme kohaliku toidu pakkumisel tulevikku.

Konkurents toidumaailmas on aga ülitihe ja iga pisiasi tarbija usaldusele mõjuv. Seepärast oleme ka viimast riigi jõudemonstratsiooni valusalt üle elanud. Tahaksin loota, et Eestis on piisavalt teadlikke ja arusaajaid inimesi, kes mõistavad suurt pilti ja oskavad puude taga näha metsa,“ lisab Tiit Niilo. Vaid omamaine teadlik tarbija on see, kellega koos saab tagada maaelu ja toidutootmise tuleviku.

PÕLLUMAJANDUSLOENDUS

2020

Põllumajandusloendus toob ettevõtjale kasu ja selgust Septembris algas iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, mis kestab 1. septembrist 15. novembrini. Statistikaamet ootab üle Eesti loendusel osalema ligi 11 600 majapidamist.

Osale veebiküsitluses Selleks, et teada saada, kuidas Eesti põllumajandusel läheb ja mis on möödunud kümne aastaga muutunud, kutsub põllumajandusloenduse projektijuht, statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee kõiki nimekirjas olevaid majapidamisi üles loendusel osalema. „Esmajoones soovitan osaleda veebiküsitluses, mis leiab aset 1. septembrist 20. septembrini. Veebi kaudu on kõige lihtsam ja mugavam osaleda, sest nii saab seda teha endale sobival ajal ning sobivas kohas. Nendega, kes ei ole 20. septembriks oma andmeid veebis esitanud, võtab 21. septembrist kuni 15. novembrini ühendust meie telefoniküsitleja,“ lisas Valdvee.

Loendusel osalemine on ettevõtjale võimalus MTÜ Eesti Noortalunike juht ja Remmelgamaa OÜ omanik Kaja Piirfeldt toob välja, et uuringu tulemuste põhjal saavad nii ettevõtjad kui ka ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid ja teadusasutused vajaliku sisendi põllumajandusvaldkonda puudutavateks otsusteks. „Loendusel osalemine on talupidajale võimalus, mitte kohustus. Võimalus anda teada, mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ja rahastust ning saada statistikaametilt hiljem vastu andmeid, mis aitavad meil ettevõtjatena ja esindusorganisatsioonides tegutsedes otsuseid teha,“ rõhutas Piirfeldt.

Suur osa andmeid on küsimustikes eeltäidetud Loendusel küsitakse kõigilt põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta. Osa andmeid (sh tööjõu, muude tulutoovate tegevuste, loomakasvatushoonete ja sõnnikumajanduse andmed) kogutakse ainult vastavasse valikusse langenud majapidamistelt. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis registreeritud maade ja loomade, aga ka maa-ameti maakatastri ning töötamise registri töötajate andmed on küsimustikes eeltäidetud ja neid saab vajadusel täpsustada.

Kaja Piirfeldt ja Eve Valdvee. Foto: Raul Mee

Uuringu nimekirjas on põllumajanduslikud majapidamised alates väikestest taludest kuni suurettevõteteni, st kõik, kes ületavad Euroopa Liidus kokkulepitud lävendi. Loendusnimekirja koostamisel kasutas statistikaamet erinevate registrite andmeid. Kõik nimekirja kaasatud majapidamised saavad loendusel osalemiseks teavituskirja.

Osalemine on kohustuslik Euroopa Liidu riikidele on põllumajandusloenduste korraldamine kohustuslik, sest loenduse andmed on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aluseks. Samuti on loendusel osalemine loendusnimekirja sattunutele kohustuslik.

Põllumajandusloenduse küsimustiku leiab alates 1. septembrist aadressil estat.stat.ee. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Loenduse tulemused avalikustatakse 2021. aastal statistikaameti andmebaasis.

Põllumajandusloendust kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Teavituskiri täpsema infoga saadetakse loendusnimekirja kaasatud majapidamistele.

Veebis saab uuringule vastata 20. septembrini, seejärel algab telefoniküsitlus. stat.ee/pollumajandusloendus

MESS

Ootame põllumehi taas ROOMET SÕRMUS

P

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

õllumajandus-kaubanduskoda ootab maaettevõtjaid sel sügisel taas Eesti Põllumajanduse Aastanäitusele. EPA2020 toimub 14.–15. oktoobril 2020 Tartus Eesti Rahva Muuseumi avaratel siseja välispindadel kohe pärast põllutööde lõppu.

Võrreldes eelmise aastaga oleme näituse toimumise aja kaks nädalat varasemaks toonud, mis annab paremad võimalused ka välitegevusteks. Aastanäitus toob kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste kõige olulisemad koostööpartnerid. Kahe päeva jooksul tutvustatakse põllu- ja biomajanduse trende, uuendusi ning innovaatilisi tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel paremini majandada.

EPA-le registreerumine on olnud aktiivne Aastanäituse korraldamiseks andis eelmise aasta positiivne kogemus hea impulsi. Osalejad olid rahul nii pakutava programmi kui ka messi asjaliku õhkkonnaga. Tänavune registreerimine näitusele on olnud väga aktiivne ja paljud eelmise aasta osalejad on soovinud näitusepinda suurendada.

Eelmise aasta tagasiside põhjal on EPA mess põllumajandussektoris tegutsejatele väga hea kokkusaamise koht. Usume, et normaalne elu taastub ning soov kokku saada ja kohtuda on suurem kui kunagi varem.

12

Põllumeeste oma messil saavad kokku maaharija ja traktorimüüja, teraviljakasvataja ja börsimaakler, piimafarmipidaja ja pankur jne.

Kohtutakse oma võtmeklientide ning äripartneritega, ja kui vaja, siis tänavust erilist aastat arvestades natuke suuremat distantsi hoides. Sel eesmärgil saab messile siseneda nii A kui ka B alast, et meil oleks võimalik külalisi paremini hajutada. Kinnitame, et näituse korraldamisel järgime kindlasti kehtivaid tervisenõudeid.

Seminarid ja konverentsid on EPA oluline osa EPA eripära on kindlasti see, et näitus on suunatud vaid ärikülastajatele. Seda rõhutame ka oma seminariprogrammi kokku pannes. On ju seminarid ja konverentsid aastanäituse üks olulisi alustalasid. Tahame tänavu muuta programmi veel sisukamaks ja osalemise mugavamaks. Seminaride korraldamisel arendame ka e-lahenduste kasutamise võimekust.

Suurematest sündmustest toimuvad EPA2020 raames aianduse visioonikonverents, konverents „Maheturg 2020“, lihaveisekasvatajate aastakonverents ja Eesti Tõuloomakasvatajate Liidu juubelikonverents.

Arvestades seda, mis ümbritsevas majanduskeskkonnas toimub, siis EPA fookuses on kindlasti ka finantseerimise ja tööjõu teemad.

CFORCE 625 TOURING

Mullu EPA-l pildile jäänud ettevõtted osalevad ka tänavu.

EPA messile

https://cfmoto.ee

Paljud eelmise aasta osalejad on tänavu soovinud oma näitusepinda suurendada.

Hea teada Kes tulevad EPA-le?

Septembri esimeseks nädalaks oli registreerunud ligi 70 ettevõtet. Kohal on põllumeeste olulised koostööpartnerid ja juhtivad ettevõtted, nagu näiteks Baltic Agro, Wihuri, Dimedium, Väderstad, DeLaval, Linery, Anu Ait, Tatoli, Agriland, Teknest, DairyTec, E-Agronom, Balmax, Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Põllumajandusuuringute Keskus, Dotnuva Baltic, A. Tammel, Intrac, Chaga jne.

Enamik näituse sisepinda on küll juba broneeritud, kuid kiirematele ettevõtetele leitakse kindlasti võimalus näitusel enda tegevuse tutvustamiseks.

Täpsem info ja registreerimine: www.epamess.ee Epp Sultsmann, epa@epkk.ee, tel 600 9334

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

TULIPUNKT

Seekord läks hästi:

toetuste tõus teeb priske hüppe

Põllumehed kiidavad harva poliitikuid, kuid seekord anti peaminister Jüri Ratasele lausa aumärk. Aumärgi väärtus on 88 miljonit eurot. Nii palju rääkis Ratas Eesti põllumeestele välja lisaraha järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodiks võrreldes esialgu laual olnud ettepanekuga.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Kui läbirääkimised mõned aastad tagasi algasid ja Euroopa Komisjon pakkus Eestile Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil praegusest 5% rohkem põllumajandustoetusi, siis öeldi Eestis, et algatuseks on hea seegi. Tegelikult kirtsutati nina, sest nii väike tõus oleks Eesti põllumehed jätnud EL-i riikidele jagatavatest põllumajandustoetuste keskmisest endiselt üsna kaugele.

14

Tänavuse aasta alguseks ei olnud olukord läbirääkimistel kuigivõrd paremaks muutunud, mis pani ka peaminister Jüri Ratase tegema veebruaris avaldust, et meie põllumeestele makstavate otsetoetuste asjus peab olema ambitsioon suurem, et toetused liiguksid kiiremas tempos Euroopa Liidu keskmise poole.

Toetus 76% euroliidu keskmisest Juulis sõitis Jüri Ratas Brüsselisse Euroopa Ülemkogule, kuhu kogunesid EL-i riikide juhid, et

jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu uues pikaajalises eelarves aastatel 2021–2027. Põllumeeste väljavaated olid üsna kehvad: Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tõttu oli uus eelarve varasemast lahjem ja meie põllumeeste jaoks oli laual endiselt pakkumine, et toetused hektari kohta suurenevad vaid 76%-ni EL-i keskmisest.

Miitinguteta läbirääkimistele Koroonapandeemia tõttu polnud võimalust tõmmata suuremat tähelepanu Balti riikide põllumehi diskrimineerivale olukorrale.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus oli küll koos oma ametivendadega teistest Balti riikidest Ülemkogu maja ees plakatiga kohal, kuid tavapäraseid traktorite karavane ja rahvarohkeid miitinguid seal organiseerida ei saanud.

Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu president Gitanas Nausėda tänavu juulis kohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli (vasakult esimene) ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri Jeppe TranholmMikkelseniga. Foto: Euroopa Liidu Nõukogu

See on kauaoodatud läbimurre Eesti põllumeeste otsetoetuste tõstmiseks.

Jüri Ratas, peaminister

Sõrmus ütles, et kui 2018. aastal oligi positiivne tunne, et Euroopa Komisjon oli teinud ettepaneku otsetoetuste õiglasemaks jaotamiseks liikmesriikide vahel, siis lauale jäänud ettepanek, et Eesti põllumeeste otsetoetused jõuavad 2027. aastaks 76%-ni EL-i keskmisest, pole kaugeltki piisav.

Põllumeeste läbimurre Brüsselis „Läbirääkimiste alguses pidasime maksimaalselt realistlikuks eesmärgiks, et Eesti otsetoetuste tase jõuab 85%-ni võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Kõrgema eesmärgi seadmine oleks tähendanud toetuste väga suuremahulist ümberjaotamist liikmesriikide vahel, mis ei tundunud poliitiliselt võimalik,“ kirjeldas Roomet Sõrmus ootusi. Ülemkogul Eesti põllumeeste toetuste kiirema ühtlustamise Eu-

roopa Liidu keskmisega üheks eesmärgiks võtnud peaminister Jüri Ratas tunnistas, et eesmärki saavutada ei olnud lihtne, arvestades, et põllumajanduspoliitika eelarve vähenes võrreldes liidu praeguse pikaajalise eelarvega. „Otsetoetuste ühtlustamisele oli liikmesriikide seas nii pooldajaid kui ka vastaseid. Mitmed riigid pidasid läbirääkimistel esialgset ettepanekut, millega Eesti toetused oleksid hektari kohta suurenenud 66%-lt 76%-ni, liiga suureks muutuseks. Samas oli palju ka neid, kes pidasid edasist ühtlustamist hädavajalikuks ka väiksema eelarve puhul,“ rääkis Ratas.

Ta lisas, et arvestama pidi ka faktiga, et Eestis on vahepeal 90 000 hektari võrra suurenenud deklareeritav põllumajandusmaa, mille alusel meile otsetoetusi makstakse.

15

TULIPUNKT Need paar kuuma juulipäeva Ülemkogul olid Eesti põllumeeste jaoks läbimurdelised. Kui meie peaminister Ülemkogu uksest välja astus, võis ta tõdeda, et seekord olid läbirääkimised Eesti jaoks võidukad.

Eesti põllumeestele õnnestus saavutada esialgsest ettepanekust parem tulemus ja toetused suurenevad 2027. aastaks 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Teisisõnu, võrreldes Euroopa Komisjoni algse ettepanekuga said Eesti põllumehed juurde 88 miljonit eurot.

Hektarite peale jaotatuna tähendab see, et kui praegu saame otsetoetust hektari kohta 174 eurot, siis 2027. aastaks on see 215 eurot. „See on kauaoodatud läbimurre Eesti põllumeeste otsetoetuste tõstmiseks,“ teatas Ratas.

Lisaks põllumajanduse otsetoetustele suurenesid võrreldes esialgse ettepanekuga 23 miljoni euro võrra ka maaelu arengu toetusteks mõeldud vahendid.

Rohkem raha vaja riigieelarvest Maaelu toetuseks eraldatakse Eestile EL-i pikaajalisest eelarvest 638 miljonit eurot, millele lisandub 64 miljonit taaskäivitamise kavast. Kokku saab Eesti seega 702 miljonit eurot. Lõppeva perioodi EL-i maaelupoliitika eelarve Eestile oli küll 21 miljoni võrra suurem. Põllumehed aga usuvad, et maaelu arenguprogrammi raha ei vähene ka uuel perioodil, kuna riigi kaasfinantseerimise kohustus annab programmile miljoneid juurde. Kui palju, sõltub siseriiklikest otsustest.

Ootusi toidab ka peaminister Ratas, kes kinnitab, et valitsuse soov on tõsta põllumeeste toetused järgmiseks perioodiks vähemalt Poola tasemele.

Roomet Sõrmus oli saavutatud tulemusega igati rahul. „Alati tahaks rohkem, aga peame arvestama ka reaalsete võimalustega,“ lau-

16

EL-i toetus Eesti põllumeestele kasvab Põllumajanduse otsetoetused Eestile Euroopa Liidu eelarves Eelarveperiood

Otsetoetused, mld eurot

Kasv võrreldes eelmise perioodiga

2007–2013

0,5

2014–2020

1

100%

1,35

35%

2021–2027 Allikas: maaeluministeerium

200

eurot hektari kohta peaks olema 2022. aastaks EL-i otsetoetuse suurus. sus ta. Põllumajanduspoliitika on olnud Euroopas väga tugeva kärpesurve all. Selles olukorras olid Eesti ja teiste Balti riikide põllumehed Sõrmuse ütlusel kindlasti suurimate võitjate hulgas. „Meie jaoks oli algusest peale oluline, et põllumajandustoetuste võrdsustamise teema kuuluks valitsuse kõige olulisemate prioriteetide hulka eelarveläbirääkimistel,“ rääkis Sõrmus. Koja hinnangul see nii ka oli ja seetõttu pole üllatav augusti viimastel päevadel avaldatud teade, et põllumajanduskoda annab Jüri Ratasele koja aumärgi, sest peaminister seisis väga hästi põllumeeste huvide eest.

Tootmistingimused karmimaks Eesti põllumehi ootab aastatel 2021–2027 kokku 1,35 miljardit eurot otsetoetusi. Seda on 35% enam kui käimasoleval eelarveperioodil.

Mida lisanduv raha Eesti põllumajanduses muudab?

Roomet Sõrmus ütles, et kindlasti annab eelarvemahu kasv avaramad võimalused põllumajandus-

poliitika kujundamiseks. Samas tuleb tema sõnul arvestada, et toetuste eelarve kasv on jooksevhindades, kuid samal ajal kasvavad ka tootmissisendite hinnad. „Põllumajandussektori võime kasumit teenida on alates 2012. aastast olnud selgelt langustrendis,“ nendib Sõrmus. Ta lisab, et meeles tuleb pidada ka toetustega kaasas käivaid ootusi ning nõudeid.

Põllumehed peavad valmis olema tootmistingimuste karmistamiseks, mis tähendab kulude tõusu ja lisainvesteeringute vajadust. „Euroopa Komisjon on teinud väga ambitsioonikad ettepanekud keskkonna- ja kliimavaldkonnas, mis tähendab ettevõtjate jaoks suuri väljakutseid,“ hoiatab ta.

Raha me niipea veel ei näe Lõpetuseks. Karta on, et põllumehed lisanduvatest miljonitest järgmisel aastal veel suurt midagi ei näe.

Maaeluministeeriumi teatel lükkub uue eelarveperioodi ja seega uute toetusmeetmete rakendumine edasi vähemalt ühe aasta, võib-olla isegi kaks. Siiski loodetakse, et esimeses järgus saab kasutada maaelu arengu vahendeid, mis tulevad EL-i taaskäivitamise kavast, ja mille suhtes kehtib nõue, et vahendid võetakse juba uue perioodi esimestel aastatel kiiresti kasutusele.

Kuidas jagada Euroopa raha?

E

eloleval seitsmel aastal saab Eesti põllumeestele Euroopa Liidu eelarvest osaks 1,35 miljardit eurot otsetoetusi ja 702 miljonit eurot (pluss siseriiklikud toetused) maaelu arengu toetusi.

Kuidas seda raha jagada?

Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju jäi üsna napisõnaliseks. Tema sõnul lubavad liikmesriikide riigijuhtide läbirääkimistel saavutatud edusammud Eestile tõepoolest uueks eelarveperioodiks 35%-list otsetoetuste mahu kasvu. Praegune läbirääkimiste seis lubab kõikidele liikmesriikidele otsetoetusteks vähemalt 200 eurot hektari eest 2022. aastaks ja 215 eurot/ha aastal 2027.

Kuid kõik muu on Paju sõnul veel

lahtine ja uue eelarveperioodi läbirääkimised alles kestavad, mistõttu saab konkreetsetest toetusmeetmetest rääkida kõige varem 2021. aastal.

Põllumeestel on aga visioon olemas, kuidas peaks Euroopast saabuvat raha järgmistel aastatel jagama. Põllumajanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse arvates tuleb põllumajanduse ja toidutööstuse mitmekesist struktuuri arvestades välja töötada ja rakendada sobivad poliitikameetmete paketid vastavalt ettevõtete suurusele ja eripärale.

Esiteks oleksid meetmed turule ja mahule orienteeritud põllumajandustootmise soodustamiseks (eelkõige piim, teravili, sea- ja linnuliha). Teiseks on meetmed piira-

tud maaressurssi kasutavate väiksemate ettevõtete tulukuse tõstmiseks. Kolmandana nimetas Sõrmus sotsiaalse iseloomuga meetmeid põllumajanduslike majapidamiste toetamiseks. „Kindlasti on oluline pöörata suuremat tähelepanu investeeringute soodustamisele, et juurutada tootmisesse uusi tehnoloogiaid ning suurendada põllumajandusja toidusektoris lisandväärtust ja tootlikkust,” rõhutas Sõrmus. „Põllumajandussektori investeeringumeetmed tuleb selgemalt siduda keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisega,“ lausus ta.

Meetmetes ei tohi unustada ka Eesti toidutööstust, mille konkurentsivõimet tuleks oluliselt parandada.

-

FOTO

Saidafarmi rosinakohupiim, looduslik mineraalvesi Värska Originaal, Olivia rapsiõli ja Kihnu Kala Tallinna kilud on viimased 20 aastat järjepidevalt kandnud Pääsukesemärki.

20 aastat Pääsukesemärki Augusti lõpus tähistati Saku mõisas Pääsukesemärgi 20. sünnipäeva. Tänati inimesi ja ettevõtteid, kes on läbi ajaloo Pääsukesemärgi eduloole kaasa aidanud, nii et sellest on kujunenud Eesti kõige tuntum toidumärgis.

PILDID: JULIA-MARIA LINNA

18

Koja tänukirja sai Ester Tuiksoo, keda Roomet Sõrmus nimetas Pääsukesemärgi emaks.

Koja nõukogu esimees Sivar Irval, Marjamaa talu peremees Tõnu Oks ja koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Farmi Piimatööstusel on muljetavaldav Pääsukesemärki kandvate toodete portfell, pildil keskel firma juht Ülo Kivine.

Peolaual oli mh kodumaisest toortatrast salat ja lai valik suupisteid.

Eesti Peakokkade Ühenduse kokad grillisid kodumaist vasikamaksa ja veiseliha.

Hea teada

Ühistöö eest tänasid Läti Põllumeeste Parlamendi asepresident Maira Dzelzkaleja-Burmistre ja Leedu Põllumajandusühistute Liidu asepresident Mindaugas Maciulevicius.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja väljastatava Pääsukesemärgi võib saada toidu- või joogitoode, millel on kõrge kvaliteet ja mis on valmistatud eestimaisest põhitoorainest. Toode peab edukalt läbima laboratoorse ja sensoorse hindamise. Pääsukesemärki kannab praegu 285 toodet, aga 20 aasta jooksul on märgikandjaid olnud paar tuhat.

19

PIIMAKARI

Piimalehma otsetoetuse tingimuste üle käib elav diskussioon HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

M

illiseks kujuneb 2021. aastal piimalehma kasvatamise otsetoetus, pole veel teada, kuid suvel on nii taluliit, põllumajanduskoda kui ka maa­eluministeerium välja käinud oma ettepanekud.

Piimalehma kasvatamise otsetoetust makstakse selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist.

2020. aastal said toetust taotleda 1–400 piimatõugu lehma kasvatavad loomapidajad ja saartel said toetust kõik karjad hoolimata nende suurusest. Seejuures on toetussumma piimalehma kohta suurem kui mandril.

2021. aasta toetusskeemi puhul on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teinud ettepaneku, et hoolimata karja suurusest ja asukohast saaksid karja esimesed 200 lehma toetust, mille ühikumäär oleks 200 eurot piimalehma kohta. Seevastu Eestimaa Talupidajate Keskliit ja maaeluministeerium on arvamusel, et toetust peaksid saama ainult need karjad, kus on piimalehmi teatud piirarvuni.

Taluliidu ettepanek soosib väiksemaid karjapidajaid, kellele soo20

3 ettepanekut 2021. aasta piimalehma otsetoetuseks

Maaeluministeerium

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Piimalehmakarja maksimaalne suurus, kelle eest toetust saab taotleda 400

Toetus kõikidele karjadele olenemata suurusest 300

Toetusõiguslike piimalehmade arv karjas; toetuse suurus ühe piimalehma kohta

Saartel peetavate karjade erisus

Kuni 150 piimalehma: 200 eurot lehma kohta; 151–400 piimalehma: 100 eurot lehma kohta Karja esimesele 200 piimalehmale 200 eurot lehma kohta 1–150 piimalehma: 250 eurot lehma kohta; 151–300 piimalehma: 150 eurot lehma kohta

Esimesele 400 piimalehmale 200 eurot lehma kohta

Pole

Pole

Allikas: organisatsioonide ettepanekud

vitakse suuremat ühikumäära kui suurematele karjadele: taluliidu ettepanek on kogu Eestis toetust maksta kuni 300 piimalehmaga karjadele, seejuures oleks kuni 150 piimalehmaga karjale toetus 250 eurot piimalehma kohta ja 151–300 piimalehmaga karja pu-

hul 150 eurot piimalehma kohta.

Maaeluministeeriumi ettepanekus on toetust saava karja suuruse piirmäär 400 piimalehma, kelle puhul kuni 150 loomaga karjadele makstaks looma kohta 200 eurot ja 151–400-pealiste karjade puhul 100 eurot looma kohta. Saarte loomapi-

dajad saaks kõigi toetuse alla mineva 400 piimalehma eest 200 eurot looma kohta.

Taluliit tahab suuremat toetust väiksematele karjadele Taluliidu juhataja Kerli Ats selgitas, et piimalehma kasvatamise tootmiskohustusega seotud toetust saab maksta üksnes raskustes olevale sektorile. „Komisjon (Euroopa Komisjon – toim) peab raskustes olevaks sektoriks seda, mille kasvupind või loomade arv vähenevad, seejuures on sotsiaal-majanduslikud aspektid väheolulised.

Nii piimalehmade arv kui ka piimalehmapidajate arv on vähenenud kõige rohkem karja suurusgrupis 1–100 looma. See annab selge arusaama, milline suurusgrupp on raskustes,“ nentis Kerli Ats. Ta lisas, et liidu liikmete hinnangul tuleks toetada neid karjasid, kus on kuni 300 piimalehma ja karjade arvestust tuleks rakendada laudapõhiselt, et välistada olukord, kus suurtootjad jagavad oma ettevõtted mitmeks ettevõtteks, et toetuskõlbulikuks saada.

Taluliidu ettepanek näeb mh ette kõrgeima toetuse maksmise karja esimesele 150 piimalehmale.

Kerli Ats põhjendas: „Ettepaneku tegemisel oleme arvestanud, et 150 piimalehma saab näiteks robotlaudas teenindada 2 robotit ja 300 piimalehma saab robotlaudas teenindada 4 robotit. Selliselt toetaks see skeem ka robotite kasutuselevõttu väiksemates lautades, mis toetaks omakorda tehnoloogilist arengut ja pakuks leevendust tööjõu probleemidele. Piimatootmistaludes, kus on kuni 300 piimalehma, on investeerimisvõimekus madalam kui suurtes põllumajandusettevõtetes. Seega aitaks taluliidu ettepaneku rakendamine parandada väiketalude finantspositsiooni ja seega ka investeerimisvõimekust.“ Samuti lisas Kerli Ats, et praegune väikeste peretalude arvu vä-

henemine nõrgestab maakogukondi. „Suurtootmistes töötab reeglina vähem inimesi hektari kohta, mis tähendab, et kohalikel inimestel on maapiirkondades vähem tööd,“ selgitas Ats. Soovimata vastandada suurtootmist ja väiketootmist on maapiirkondade arengu huvides arvuka ja mitmekesise omanike struktuuri olemasolu.

Põllumajanduskoda tahab toetada kõiki piimakarju Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo nentis, et piimakarjade toetamine on oluline, et säilitada Eestis piimatootmine ja saavutada piima­strateegias püstitatud eesmärgid. Seega peab koja hinnangul toetama kõiki Eesti piimakarju – see on vajalik ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Samuti ei tohiks piirarvude seadmisega kunstlikult takistada karjade suurenemist ja toetuse ühikumäär kuni 100 lehmaga karjadel ei tohiks võrreldes praegusega (ehk 200 eurot piimalehma kohta) väheneda. „Toetus esimesele 200 piimalehmale annab võimaluse väiksematel karjadel edasi kesta ja karja suurendada võrreldes praeguse skeemiga. Siiski on koda nõus toetusaluste piimalehmade piirmäära vähendama ka 150-ni. Koja ettepaneku rakendamine toetab proportsionaalselt enam väikeseid karju, mis on oluline neile arengueelduste loomisel. Samuti tuleb toetuse maksmisel välistada karjade kunstlikku jagamist väiksemateks osadeks suuremate toetuste saamise eesmärgil,“ rõhutas Tõnissoo.

Millal otsetoetuse tingimused otsustatakse, pole teada. Maaeluministeeriumist öeldi, et Euroopa Komisjon ei ole veel teatanud tähtaega, mis ajaks peavad liikmesriigid komisjoni teavitama oma valikutest toetuste rakendamisel. Lõplikud valikud ja otsused tehakse pärast kuupäevade selgumist.

Saartele tuleks erisus teha MARKO GORBAN MAAELUMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUS-

M

JA MAAELUPOLIITIKA ASEKANTSLER

aaeluministeerium on seoses piimalehma kasvatamise otsetoetuse skeemi välja töötamisega kohtunud mitmeid kordi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajate ning piimatootjatega.

Oleme püüdnud arvestada erinevaid ettepanekuid selle toetusskeemi kujundamisel ja leida kõiki rahuldavat tasakaalustatud lahendust. Sealjuures oleme püüdnud arvestada tehnoloogiapõhisuse argumenti, mis võimaldaks piimatootjatel oma tootmisotsuseid teha majanduslikest kaalutlustest, mitte toetusest lähtuvalt. Oleme seisukohal, et piimatootmine saartel on mõnevõrra teistsuguses olukorras ja arvestada tuleb erinevate teguritega, mh kulud piima tootmisele.

Taluliidu ettepaneku rakendamine aitaks parandada väiketalude finantspositsiooni ja seega ka investeerimisvõimekust.

Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja

21

FaST

Kas digiplatvormist saab põllumehe abimees või kontrollija?

Praegu loomisel olev digiplatvorm FaST peaks hakkama põllumehele pakkuma tasuta teavet tema põllumaa toitainete vajaduse jpm kohta, samuti saab sellest töövahend PRIA-le, et hõlbustada põldudel kaugseire tegemist.

RIINA MARUŠTŠAK EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNAVALDKONNA JUHT

Euroopa Komisjon on algatanud FaST (ingl Farm Sustainability Tool for Nutrients ehk digitaalne tööriist toitainete kasutamise optimeerimiseks põllumajanduses) projekti, mille eesmärk on luua digitaalne teenusplatvorm. Selle kaudu oleks põllumajandustootjatele ja -nõustajatele kättesaadavad digitaalsed teenused (nt NPK bilanss, väetamissoovitused, mitmesugused satelliitide infol baseeruvad teenused jne). Lisaks põllumeestele on see mõeldud töövahendiks ka makseagentuuridele (Eesti kontekstis PRIA), teadus­ asutustele ja erasektori tarkvaraarendajatele.

Rakenduse kasutamine tasuta Projekti tulemusena valmib ühine platvorm, mida kohandatakse vastavalt iga Euroopa Liidu liikmesriigi vajadustele, arvestades kohalikke tingimusi ja olemasolevaid riiklikke andmeid. Raken-

22

dus on põllumeestele tasuta kasutamiseks.

Projekt sai alguse Euroopa Komisjoni seadusandlikest ettepanekutest ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue perioodi 2021–2027 kohta, kus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) nõuete seas toodi välja toitainebilansi tööriista kasutamise kohustus, et suurendada toitainete kasutamise efektiivsust.

Seetõttu plaanitakse FaST-projektis digitaalseid teenuseid eelkõige toitainebilansi valdkonnas ja kavandatakse satelliidiinfo mitmekülgsemat kasutamist (nt rohemassiindeks, mullaniiskus).

Rakendus on plaanitud selliselt, et see pakub automaatset teavet põllumaade, sh põllukultuuride, muldade, kaitsealade ja muude seaduslike piirangute kohta, mida tootja jälgima peab. Plaanide kohaselt jääb kasutajale ehk põllumehele võimalus rakenduse esitatud

FaST-i digiplatvorm peaks tulevikus andma põllumehele täpselt teada tema maade toitainevajaduse, praeguseks valminud demoversioon sisaldab vaid väetamisplaani tegemise lahendust.

Foto: Pixabay

Ette on nähtud FaST-i ühildamine riiklike andmebaasidega, mis annab võimaluse andmete ristkasutamiseks. andmeid korrigeerida ja ise andmeid sisestada, samuti jääb põllumehele kontroll andmete edastamise üle.

Komisjoni visioonis on FaST laiem kui ainult toitainebilansi tööriist. FaST pidi olema ka töövahend makseagentuuridele, et toetada kaugseiret ja seeläbi hõlbustada ÜPP meetmete rakendamist.

Nii tekiks võimalus rakendada tegevusi, mis muidu võivad kontrollimise keerukuse tõttu jääda ÜPP meetmete loetelust välja, aga võiksid olla põllumehele atraktiivsed, nagu näiteks lupjamine.

Lisaks peaks FaST kaasa aitama põllumajandussektori digitaliseerimisele. Seetõttu on ette nähtud FaST-i ühildamine riiklike andmebaasidega, mis annab võimaluse andmete ristkasutamiseks. St FaST-i sisestatud andmed liiguksid automaatselt teistesse andmebaasidesse (nt PRIA). Kuid andmete liikumine toimiks ka vastupidi, nt Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) analüüside tulemuste reaalajas üleviimine FaST-i. Seeläbi peaks vähenema põllumeeste halduskoormus erinevatele ametiasutustele aruannete esitamisel, kuna kaob samade andmete topelt sisestamise vajadus (nt statistikaamet).

FaST-i demoversioon valmis Praegu on käimas FaST-i projekti esimene etapp, mille tööd algasid 2020. aasta veebruaris. Projekti teostab PricewaterhouseCoopersi Prantsuse haru. FaST-i katseprojektis osaleb kolm EL-i liikmesrii-

ki, nende seas ka Eesti, kus partnerid on PRIA ja PMK. Lisaks osalevad Itaalia Piemonte piirkonnaga ning Hispaania Andaluusia ja Castilla y Léoni piirkondadega. Katseprojekti jooksul tehakse vastavalt nende riikide/piirkondade vajadustele kohandatud FaST-i rakenduse demoversioonid.

Praeguseks on valminud esimene FaST-i demoversioon, mis sisaldab vaid väetamisplaani tegemise lahendust. Rakendus arvutab vastavalt sisendandmetele konkreetse farmi jaoks kohandatud väetamissoovitused (ehk NPK kulunormid, mida tohib kasutada) soovitud põllukultuuride väetamiseks. Arvutuse aluseks oleva algoritmi ja vajalikud alusandmed esitas iga katseprojektis osalev riik ise, et need oleksid vastavuses seadustest tulenevate nõuetega.

Põllumajanduskojale teadaolevalt on Eesti edastanud PMK mullaanalüüside andmed ja algoritmi23

FaST na on aluseks võetud Eesti Maaülikoolis välja töötatud NPK bilansikalkulaator, mis on edasiarendus huumusbilansi kalkulaatorist. Äsja valminud NPK bilansikalkulaator on veel testimisjärgus. Loodame, et testimine läbitakse edukalt, kuna kalkulaatori väljatöötamisel on kasutatud reaalseid põlluandmeid.

Kui FaST-projekti arenduse käigus viiakse siiski ellu projekti esialgne eesmärk, milleks on olla põllumehele abivahend toitainete kasutamise optimeerimisel, siis võib sellest saada tootjale igati kasulik töövahend. Samuti toetaks andmete ristkasutus statistiliste andmete tõepäraseks muutumist praeguste oletuste asemel, mis on saadud üldistuste tulemusel.

Murekohtasid on üsna mitu 16. juulil toimus veebiseminar, kus tutvustati seni tehtut. Jäi mulje, et rakenduse arendamisel on põhirõhk olnud selle järelevalve funktsionaalsusel. Teisisõnu makseagentuuride (PRIA) vajadustel, mitte põllumehe kui peamise ka-

sutaja vajadustel. Praegu on rakendus välja töötatud selliselt, et kõik põllumehe sisestatavad andmed on makseagentuurile nähtavad, sh piirangud konkreetse põllu kohta. Põllumajanduskoda on kindlal seisukohal, et rakenduse arendamisel tuleb tagada andmete jäämine põllumehe omandisse.

Tootjal peab olema otsustusõigus juurdepääsu seisukohalt ehk millised andmed on kättesaadavad millistele ametiasutustele.

Põllumees põllule pildistama?

Lisavõimalusena on makseagentuuril võimalik rakenduse kaudu anda põllumehele korraldusi põllul piltide tegemiseks (koos konkreetsete juhistega, nt pilt idasuunas ja nendel koordinaatidel) ja piltide rakendusse üles laadimiseks. Teisisõnu: veebiseminaril tutvustatud FaST-i demoversioon ei ole mitte niivõrd abivahend põllumehele toitainete paremaks kasutamiseks (nagu ette nähtud), vaid PRIA-le vahend kontrollimiseks.

Lisaks on põllumajanduskojale

teadaolevalt arutamisel võimalus siduda FaST-i rakendus maaeluministeeriumi algatatud põllumajanduse suurandmete teadmussiirde programmi raames kavandatava e-põlluraamatuga, mille välja töötamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu arengute ja suunistega. See tähendab, et tulevikus peab olema võimalik siduda Euroopa Komisjoni loodavat FaST-i rakendust ja suurandmete programmiga plaanitud e-põlluraamatut.

Käimasolevatel uue perioodi ÜPP meetmelehtede aruteludel on tehtud ettepanek muuta e-põlluraamat kohustuslikuks keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse korral.

Siinkohal on põllumajanduskoda korduvalt avaldanud seisukohta, et seni kuni puuduvad reaalsed testitud ja toimivad lahendused, ei saa e-põlluraamatu (ja ka toitainekasutuse abivahendi) kasutamist kohustuslikuna nõuda. Tegemist peaks olema valikulise meetmega, mis aitaks soodustada loodavate teenuste kasutuselevõttu.

Kommentaar: PRIA võib saada kontrollivahendi ANDRES OOPKAUP TERAVILJAKASVATAJA, PÕLLUMEESTE ÜHISTU KEVILI NÕUKOGU ESIMEES

O

salesin 16. juuli veebiseminaril, kus FaST-i tutvustati. Mulle jäi mulje, et rohkem on rõhku pandud PRIA, mitte põllumeeste vajadustele.

Tegemist on Euroopa Liidu poliitika arengusuunda näitava rakendusega, mistõttu tuleb tuleviku suhtes olla väga teadlik.

Tundub, et FaST-i rakendusest võib saada PRIA-le kontrollivahend, mis teeb mind murelikuks. Seda enam, kui võtta arvesse FaST-i rakenduse võimalik seos riigi plaanitava e-põlluraamatu24

ga, mille kohustuslikuks muutmist olukorras, kui see on alles välja töötamisel ja puudub toimiv lahendus, ei saa kindlasti toetada.

Lisaks teeb mind ettevaatlikuks asjaolu, et Euroopa rohepoliitika raames tuleb vähendada 2030. aastaks väetiste kasutamist vähemalt 20%. Eksisteerib risk, et FaST-i rakendus muutub EL-i liikmesriikide nõuete rakendamise nii-öelda mõõdupuuks, mis võib aga veelgi süvendada riikidevahelist ebavõrdsust.

Eriti juhul kui Eesti oma niigi madalate väetamistasemetega peab hakkama täiendavalt koormust vähendama võrreldes riiki-

dega, kus väetiste kasutamine on oluliselt suurem.

Praegu on tekkinud olukord, kus ühelt poolt on arendamisel piirangud ja reeglid ning teisalt on juba välja arendatud(misel) kontrollisüsteem.

Peame olema tähelepanelikud ja osalema aktiivselt taoliste rakenduste arendustöös, et valmis lahendused täidaksid eesmärki – aidata põllumehel paremini toitaineid kasutada ja vähendada halduskoormust – ja toetaksid põllumehe tegevust, aidates muuta seda keskkonnasõbralikumaks, mitte ei tekitaks meile täiendavaid piiranguid.

Kommentaar: FaST lihtsustab põllumehe ja PRIA infovahetust AHTI BLEIVE PRIA PEADIREKTORI ASETÄITJA

F

aST on Euroopa Komisjoni initsiatiivil arendatav tarkvaralahendus, mis on mõeldud üleeuroopaliselt nii põllumehe abistamiseks (väetamissoovitused) kui ka makseagentuuridele põllumeestega suhtlemiseks.

Kohtumistel on põllumehed korduvalt välja toonud soovi, et nad saaksid meeldetuletusi erinevate tegevuste ja tähtaegade kohta tihedamalt ning tänapäevasemate vahendite kaudu. FaST annabki teadete saamiseks ja nendele vastamiseks lisavõimaluse. Näiteks saaks saata meeldetuletusi toetuste nõuete täitmise tähtaegade saabumise kohta, järelpärimisi jms.

See lihtsustab teabe liikumist nii põllumeeste kui ka makseagentuuri jaoks.

Kohapealseid kontrolle vähem Asukohamärgisega fotode lahendus on FaST-i üks funktsionaalsus, mis võimaldab tulevikus lihtsustada suhtlemist makseagentuuri ja põllumehe vahel. Selle rakendamisel tekib võimalus, et kui praegu peab inspektor toetuse mõne nõude kontrolliks põllumehe juurde kohale minema, siis FaST-i raames saab põllumees ise teha foto ja selle mugavalt edastada. Kohapealsete kontrollide hulga vähenemine on juba aastaid olnud ka põllumeeste ootus.

Sellist fotode tegemise võimalust on plaanis kasutama hakata

kõigil Euroopa Liidu makseagentuuridel. Mõned liikmesriigid on analoogilise rakenduse endale juba ise valmis teinud.

FaST-i tarkvara võimalikud arendatavad funktsionaalsused on suures osas ära kirjeldatud ja osad neist on praegu arendamisel.

Arvestatakse riikide vajadusi Samas pole veel lõplikult ära otsustatud, milliseid osasid tulevikus edasi arendatakse ja kasutusele võetakse. See sõltub palju ka iga liikmesriigi vajadustest.

Praegu on n-ö näidisriikidena arendusprotsessi kaasatud Eesti, Hispaania ning Itaalia. FaST on kõikide makseagentuuride jaoks tulevikus kahtlemata oluline tööriist.

põllumajandusloomadega kauplemine Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost Baltic Vianco trading oÜ Sänna küla Rõuge vald 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

põllumajandusloomade transporditeenus projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

PERSOON

MARGUS TIMMO:

ettevĂľtja ja piirkonna arendaja

26

Kui lüüa interneti otsingumootorisse sisse nimi Margus Timmo, saame teada, et tegu on ettevõtja, Setomaa arendaja ja mustasõstrakasvatajaga. Seost metsandusega aga niisama lihtsalt tema puhul ei leia. Ometi on Timmo üks neist paljudest Eestimaa metsaomanikest, kelle mets on väike ja mida tasub majandada metsaühistu abil.

Margus Timmo mustasõstrakasvatus laiub üheksal hektaril. Ta kuulub ka tulundusühistusse Seto Aiad, mis ühendab kümmet marjakasvatajat.

Fotod: erakogu

TOOMAS KELT METSAÜHISTU KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

„Huvitav, miks see metsaosa nii tähelepanuta on jäänud?“ esitab Margus Timmo iseendale küsimuse, kui juhtida tema tähelepanu varju jäänud metsaomaniku-rollile. „Võibolla sellepärast, et ma igapäevaselt metsaga ei tegele,“ leiab ta ise ka vastuse.

Marguse side metsaga on pikaajaline ja tihe, nagu paljudel teistelgi eestlastel. Härma talus Setomaal elas tema esiisasid teadaolevalt vähemalt kuus põlve. Talu juurde kuulus ka mets. Mitte palju, aga natuke ikka, praeguseks kaheksa hektarit. Margus ja tema õde said selle metsa oma isalt, kelle isa võib nimetada ka metsa rajajaks.

Vanaisa ei müünud metsa „See mets, mis praegu kasvab, see on vanaisa mets,“ räägib Margus Timmo. „Ükskõik milline häda iganes oli, vanaisa metsa maha ei müünud. Ma tean, et isegi rahareformi ajal, kui mark vahetus krooni vastu, jäid vanaisale laenud peale, hobuse ostmiseks oli laenu võetud. Ja isegi siis, kui laenurahaga ostetud hobune ära suri, ei puutunud vanaisa metsa. Isa on mulle sellest ikka rääkinud, et vanaisa metsa ei puututud. Mina olen ka selle mõtte omaks võtnud, et kogu metsa ei tohi maha võtta.“ Margus Timmo metsamajandamise viis on ühtepidi väga moodne, teistpidi aga väga ürgne. Selle kohta võiks öelda püsimetsandus, aga ka lähtumine tervest talupojamõistusest. Nimelt nopib Margus igal aastal metsast välja mõned kõige kehvemad, võiks isegi öelda, et hinge vaakuvad puud. „Hakkasin metsakuiva välja võtma. Iga aasta võtsin just nii palju, kui kodus kütmiseks kulus. Seda metsakuiva jätkus ligi kümneks aastaks,“ meenutab Margus Timmo.

Tarbepuud võtab ta samuti oma metsast, aga nii, et püüab palgid maha müüa ja tulu eest osta vajalikku töödeldud materjali. „Need on väikesed mahud, 10–15 tihu nopin metsast välja, ikka selliseid puid, mis hakkavad kuivama või millel on latv kaheharuline. Otsin spetsiaalselt neid puid, mis tuleks metsast välja võtta. Mul on üks hea sõber, eluaegne metsamees, tema näeb metsas puud, mis kuivama hakkavad, kohe ära,“ mainib Timmo.

Kuna metsa on üsna vähe, ei ole seal võimalik suuri lõppraieid teha. Marguse soov on, et metsa kasutamine ei oleks hooajaline, vaid pidev. „Mets on mind palju ja pidevalt aidanud. Igal aastal ma natuke võtan sealt, aga mitte palju. Siiski, metsamajandamise kava järgi oli üks lank, 120-aastased männipuud, selle me võtsime küll maha, aga nüüd on seal juba uued männid kasvamas,“ räägib ta.

Metsaühistu abi läheb ikka vaja Hariduselt on Margus ehitaja, nii et aeg-ajalt oleks vaja ka veidi metsanduslikku nõu. Kui aga inimene tahab, siis vähemalt metsanduse kohta on nõu ja abi saamine imelihtne. Selleks on metsaühistute võrgustik. Ka Margus on Põlvamaa Metsaühistu liige ja kasutab ühistu abi pidevalt. „Ükskõik, mis ma metsas ette võtan, olen Põlvamaa Metsaühistuga läbi rääkinud.

Viimane asi oli tuulemurru müük, tuul oli mul metsas maha murdnud ligi kolmkümmend puud. Nüüd aitas metsaühistu mul selle pisikese koguse puitu maha müüa.“ Metsaühistu on tema hinnangul väga hea võimalus erametsaomanikul oma metsaasju ajada. „Metsaühistuga mulle meeldib asju ajada, nad ei ole ahned. Ühistu ei tööta selle põhimõttega, et ostab odavalt ära ja müüb kallilt edasi, vaid leiab sulle just sinu materjali vajava saeveski ja aitab ühendust luua.

27

PERSOON

Mustasõstrakasvatuses on kõige kiirem ja keerulisem aeg marjade korjamise periood juuli keskel.

Muidugi võtab ühistu selle tehingu pealt teenustasu, aga see pole suur. Ühistus on mul juba tuttavad mehed, kes oskavad soovitada parimaid kohti, kuhu müüa oma materjali, olgu see siis peenpalk või paberipuit. Ühistu kaudu müües ei pea kogused olema suured. Lähed ise saeveskisse pakkuma, siis alla koorma ei ole juttugi. Aga ühistu paneb mitme omaniku väikesed kogused kokku ja saabki müüdud.

Ma olen väga rahul!“ Lisaks metsamaterjali müügile on Margus Timmo saanud ühistu kaudu nõustamist ja nõu finantsmajanduse korraldamiseks, samuti ostnud seemneid. „Kuidas maksta makse ja kuidas neid ajatada, nagu metsaomanikul on võimalus. Ja muidugi toetused, näiteks metsamajandamise kava tellimiseks. Ka üldised nõuanded, kasvõi see, et kes metsamajandamise kava teeb.

Rohkem teenuseid tegelikult ei oskagi tahta,“ nendib Margus.

28

Ühistus on mul juba tuttavad mehed, kes oskavad soovitada parimaid kohti, kuhu müüa oma materjali, olgu see siis peenpalk või paberipuit.

Margus Timmo Tema igapäevatöö on seotud Setomaaga, ta on Setomaa Liidu juhatuse esimees. Liit kandis enne haldusreformi nime Setomaa Valdade Liit, kuid nelja valla ühendamisel kadus nimest sõna „valdade”.

Elu edeneb koostööd tehes Tegevussuunad on aga ikka samad – Setomaa elu edendamine koostöö ja projektide kaudu. Ühtepidi on see amet seotud ka metsanduse ja erametsaomanikega. „Ma olen Setomaal kõigile soo-

vitanud, et kui tahate oma metsi majandada, siis tehke seda metsaühistu kaudu. Kui me 2006. aastal Setomaa valdades ühistegevusi ja ettevõtlust arendama hakkasime, siis tegime maaülikooliga koostöös uuringu Setomaa metsadest. Selgus, et igal aastal jääb kasutamata umbes 50 000 tihumeetrit Setomaa metsaomanikele kuuluvat metsa, mis on ülekasvanud,” räägib Margus. Uuringust selgus ka see, et metsi ei majandata eriti. „Siis tekkis idee, et teeme mittetulundusühingu, mis hakkaks Setomaa metsaomanike metsi majandama. See plaan osutus võimatuks, sest väikese metsapinnaga omanikud ei ela kohapeal. Neil on üsna ükskõik, mis nende metsas toimub.

Samal ajal hakkasid pead tõstma ka Põlva ja Võru metsaühistud, mis on väga tublid ja usaldusväärsed, nii et me soovitame metsaomanikel ühistutega liituda ja nende abil metsa majandada.“

Must sitik toob tulu

M

ust sitik on seto keeles must sõstar. Selle marja kasvatamisega veidi suuremas ulatuses kui tavapärased paar põõsast aianurgas alustas Margus Timmo mõned aastad tagasi. Praeguseks on tal kolm viie-, nelja- ja kolmeaastast istandust, kokku üheksal hektaril 36 000 põõsast. Musta sitiku kasvataja pole ta Setomaal üksinda, hiljuti loodud tulundusühistu Seto Aiad ühendab kümmet marjakasvatajat. Kokku on neil marjapõõsaste all 43 hektarit maad. „Kõrvaltvaatajale võib marjakasvatus paista väga lihtne, et paned aga istikud maha ja varsti tulevad inimesed, kes marjad ära korjavad ja sulle selle eest raha maksavad. Nii lihtne see ei ole, vaeva on

omajagu. Mina soovitan asju ajada ikka ühiselt, ühistuliselt. Meie pluss on see, et meil on kümme erineva kogemusega ühistu liiget.

Kui kõigest omavahel räägime, siis kümne inimese kogemused koonduvad 43 hektari hooldamiseks ja saagi müügiks. Me otsime ühiselt turgu ja teeme ka ühiselt investeeringuid,“ räägib Margus. Ühiselt on soetatud ka tehnika, mida igaüks saab ühistu käest rentida istanduste hooldamiseks.

Traktor on igal mehel endal, aga koristuskombainid, freesid ja virtsa andmise pütid on ühised.

Marguse jutust jääbki alati kostma sõna „ühiselt”. Ühistegevus on tema jaoks väga loomulik ja ta usub, et just see võib aidata ühte kaugemat kanti, nagu Setomaa on,

paremale järjele. Muidugi ei ole see alati lihtne, probleeme võib olla erinevaid. „Muidugi ei ole ühistus alati lihtne. Kõige keerulisem on saagi koristamine. Põõsaste lõikamine, vaheltharimine, väetamine ja muu hooldus – see ei ole ajakriitiline tegevus. Aga marjad saavad korraga valmis juuli keskel. Nüüd ongi küsimus, et kuidas panna paika näiteks marjakombaini kasutamise järjekord – ühel oleks vaja just nüüd korjata, teine saaks veel paar päeva oodata. Aga kui kombaini kasutamine on mingit muud moodi kokku lepitud, siis võib see otseselt ühe mehe saaki mõjutada.

Sellised probleemid tuleb eelnevalt läbi mõelda ja ühiselt lahendused leida.“

Eesti põllumajanduse aastanäitus 2020 EPA 2020 toob kaheks päevaks Tartusse kokku Eesti põllumajandussektori tipptegijad.

14. –15.10. 2020

TARTU • EESTI RAHVA MUUSEUM

Lisainfo ja registreerimine: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

tel: 600 9334 e-post: epa@epkk.ee

epamess.ee

TOETUS

Riigikohus tegi olulise otsuse vaidluses PRIA-ga KEIDI KÕIV, VILLY LOPMAN ADVOKAADIBÜROO RASK ADVOKAADID

R

iigikohus avaldas oma tänavu juunis tehtud lahendis seisukohti, mis korrigeerisid PRIA tegevusi ja tõlgendusi olulisel määral. Vaidlus puudutas Pärnumaal Liu sadamas asuva kala vastuvõtu- ja jahutushoone ehitamiseks ning sinna jahutusseadmete ostmiseks saadud ligi 430 000-eurose toetuse kasutamise küsimusi.

PRIA oli seisukohal, et toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt. Seetõttu nõudis PRIA tagasi kogu määratud toetuse. PRIA otsus vaidlustati kohtus. Halduskohus ja ringkonnakohus nõustusid PRIA-ga.

Riigikohus hindas asja aga teisiti ja tühistas PRIA tagasinõudeotsuse. Riigikohus analüüsis enda otsuses küsimusi seoses sellega, mis kohustusi oli isik endale toetusega võtnud, kas toetust oli kasutatud sihtotstarbeliselt ja mis on toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaeg. Need kõik on univer30

saalsed probleemid, mis korduvad väga paljudes PRIA kaasustes. Seega mõjutab kõnealune riigikohtu otsus nr 3-18-1699 nii PRIA praktikat kui ka juba kohtus olevaid PRIA vaidlusi.

Toetuse kasutamise tähtaeg Riigikohus analüüsis toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaja probleemi. PRIA heitis vaidluses ette seda, et toetuse saaja ei kasutanud toetust õigesti vastava tähtaja jooksul. Jutt on kalandusturu korraldamise seaduses ja meetme määruses sätestatud tähtajast. Selleks tähtajaks oli kalasadama ja lossimiskoha uuendamiseks toetuse saamisel määratud 15 aastat, arvates viimase toetusosa väljamaksmisest.

Riigikohus leidis, et PRIA rakendatav toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaeg ise ja ka rakendatav algusaja arvestus on vastuolus EL-i õigusega. Kõrgeim kohus selgitas, et Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1198/2006 ei anna liikmesriigile õigust võtta vastu norme, mis puudutaksid investee-

ringuga seotud tegevuste kestvuse tingimusi ja sel põhjusel ei saa liikmesriik reguleerida siseriiklikult kestvusnõude tähtaega ja selle algusaja arvestust erinevalt, kui selle näeb ette määrus ise. Määruse nr 1198/2006 kohaselt on aga toimingute kestvuse tähtajaks viis aastat ja seda alates otsusest, millega toetuse saaja suhtes tehakse rahastamisotsus. Sellest tulenevalt asus riigikohus seisukohale, et ka käesoleval juhul pidi toetuse taotleja endale võetud kohustusi täitma viis aastat alates rahastamisotsuse tegemisest.

PRIA ei olnud etteheidetavaid rikkumisi tuvastanud toimingute viieaastase perioodi jooksul. Seega oli PRIA otsus riigikohtu hinnangul õigusvastane.

Toetuse sihipärane kasutamine Teise küsimusena oli vaidluse all, kas toetusobjekti osaline kasutamine kolmanda isiku poolt välistab automaatselt toetusobjekti eesmärkide elluviimise ja tähendab sihtotstarbelise kasutamise tingimuse rikkumist. Riigikohus selgi-

Riigikohtu otsus võib ka mõjutada varasemaid PRIA tagasinõude otsuseid. tas, et iga muudatus ei tähenda automaatselt toetuse sihtotstarbelise kasutamise rikkumist. Täiendavalt märkis riigikohus, et Euroopa Liidu Nõukogu määrusest ei tulene, et toetuse saaja peaks toetusobjekti ise kasutama ja et lepingulise suhte alusel kolmandale isikule teatud ajavahemikuks kasutusõiguse andmine ei ole iseenesest käsitletav olulise muudatusena.

Oluline on hinnata, kas tegevuse muudatus mõjutab ka tegevuse olemust või rakendustingimusi või annab mõnele ettevõtjale põhjendamatu eelise, võttes sealjuures arvesse meetme laiemaid eesmärke ning tuues kaasa märkimisväärse muudatuse ja suutmatuse meetme eesmärke saavutada. PRIA oli selles juhtumis aluseks võtnud üksnes kolmanda isiku poolt toetusobjekti kasutamise fakti. Riigikohtu

hinnangul pidanuks PRIA analüüsima veel seda, millistest kaebaja toetustaotluses või äriplaanis kirjeldatud tegevustest tulnuks meetme eesmärgi saavutamiseks kindlasti kinni pidada. Toetuse taotleja puhul oli üks selline tegevus kala vastuvõtu ja jahutamise korraldamine. Kuna samade tegevustega tegeles toetatud objektil ka kolmas isik, oli PRIA otsus riigikohtu hinnangul ebaõige.

Lisaks rõhutas riigikohus, et PRIA oli otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõigust. Toimingute olemuse, rakendustingimuste märkimisväärse muutumise või muul viisil põhjendamatu eelise saamisel pole toetuse täielik tagasinõudmine proportsionaalne. Haldusorgan on kohustatud võtma otsuse tegemisel arvesse ajavahemikku, millal toetuse sihipärase kasutamise nõuet on tegelikult rikutud. Tagasinõude suurus peab olema kooskõlas nimetatud ajavahemikuga, lisaks peab olema arvesse võetud ja hinnatud rikkumise olemust, raskust ja rikkumise põhjuseid. PRIA polnud seda teinud.

Liu sadamahoone, mille ehitamiseks ja arendamiseks saadud toetuse tagasinõudmise asjus käis kaks aastat kohtuvaidlus MTÜ Rannakalad ja PRIA vahel. Foto: Scanpix/Mailiis Ollino

Hea teada Riigikohtu otsus hakkab praktikat mõjutama Ühelt poolt annab uus riigikohtu otsus selgeid suuniseid tegevuste ja tulevaste kontrollide osas nii toetuse taotlejatele kui ka PRIA-le.

See peaks tooma kaasa praktika ja arusaamade ühtlustumise ja vähendama erimeelsusi taotlejate ning PRIA vahel.

Riigikohtu otsus võib ka mõjutada varasemaid PRIA tagasinõude otsuseid. Näiteks on mitmeid toetusesaajaid, kelle toetuse suhtes on rakendatud 15 majandusaastat kestvat sihtotstarbelise kasutamise tähtaega. Ei saa välistada, et selliste PRIA otsuste alusel PRIA poolt tagasi nõutud raha tuleks taotlejatele tagastada. See küsimus on kahtlemata aktuaalne nii PRIA kui ka toetuste saajate jaoks.

31

MAHE

MAHEPÕLLUMAJANDUS:

Edetabeli eesotsast kukume peagi viimaste sekka Eesti mahepõllumehed on mures: euroliidu eesmärk jõuda kümne aasta pärast selleni, et 25% põllumajandusmaast oleks mahe, on meil juba peaaegu saavutatud.

Kuid eesmärgi sajaprotsendilise täitmise asemel ennustatakse Eestis lähiaastail mahepõllumaa drastilist vähenemist.

32

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

„Euroopa Liidu rohepööre tõmbab Eesti mahepõllumajandusele joone alla. See on surmahoop,“ avaldas Raplamaal maheviljakasvatusega tegelev Rait Verrev otsekoheselt arvamust.

Kuna Euroopas on mahemaad praegu keskmiselt vaid 8% – võrdluseks, Eestis mullu ligi 23% –, on Kesk-Euroopas hakanud mahemaa osakaal kiiresti suurenema ja mahetootmine niisamuti. Näiteks Saksamaal kasvas mahetoodete tarbimine 2019. aastal peaaegu 10%. „Kui Prantsusmaal ja Saksamaal muudetakse rohkem põllupinda mahedaks, siis pole meil enam mõtet mahevilja kasvatada,“ nentis Rait Verrev, et me ei suuda Kesk-Euroopa tootjate turule paisatavate suurte mahtudega konkureerida. Verrev viitas ka asjaolule, et mahetootmine on tavatootmisest kallim, kuid mahevilja hind on aastatetaguse kuldajaga võrrel-

Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup leiab, et mahepõllumajanduse jätkusuutlikkuse huvides peame olema innovaatilised ja uute kultuuride ning toodete järele ringi vaatama. Foto: erakogu

des langenud. Langenud nii palju, et ka maheda eest makstavad toetused pole enam põllumehe motiveerimiseks piisavad. „Eestis on maheda protsent praeguseks nii suur mitte toetuste tõttu, vaid kunagise kõrge viljahinna tõttu,“ lisas Verrev.

Mahevilja hind aastatega tublisti kukkunud „Praegused suuremad maheviljakasvatajad alustasid tegevust siis, kui maherukki eest maksti 300 eurot tonnist, kaera eest 325.

Tänavu aga läks maherukis tavarukki hinnaga Keila terminali, maheodra hinnavahe oli naeruväärne. Kui oleksin suvel õigel ajal pannud tavaodra hinna lukku, oleksin saanud tonnist 15 eurot kõrgema hinna kui sügisel maheodra eest sain. Söödanisu puhul oli hinnavahe 10 eurot tonnist maheda kasuks,“ kirjeldas Verrev, mööndes samas, et kaera, herne ja rüpsi puhul on hinnavahe maheda kasuks suurem, kuid ega ainult kolme kultuuri ka kasvatada ei saa.

Mahetoetused tema hinnangul enam viljakasvataja kulusid ei kata, sest toetuse ühikumäär on aastaid sama püsinud, aga viljahinnad on alla läinud.

Verrev ennustab, et järgmisest aastast hakkab meil mahemaa osakaal langema. „Põhiline pauk tuleb siis, kui selguvad uue eelarveperioodi mahetoetuste määrad. Ma arvan, et need pole sellised, mis kataksid ära mahetootmise kulud. Mahetoetus peaks olema kompensatsioon täiendavalt tehtavate kulutuste ja kehtivate piirangute eest,“ sõnastas Verrev põllumehe ootuse.

Mahemaa osakaal võib Eestis kukkuda 5%-ni „Kui toetuste tase mahetootja kulusid ei kompenseeri, siis kukub mahemaa osakaal aastaks 2023 minu hinnangul 5–8%ni. Mahepõl-

Hea teada Tänavu mais võttis Euroopa Komisjon vastu elurikkuse strateegia ja „Talust taldrikule” strateegia. Neist viimane seab aastaks 2030 rida eesmärke, sealhulgas: vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske 50% võrra vähendada väetiste kasutamist vähemalt 20% võrra vähendada põllumajandus- ja vesiviljelusloomadel kasutatavate antimikroobikumide müüki 50% võrra kasutada 25% põllumajandusmaast mahepõllumajanduseks Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu rohepööre tõmbab Eesti mahepõllumajandusele joone alla. See on surmahoop.

Maheviljakasvataja Rait Verrev lumehed lähevad tavapõllumajandusse, ja need, kes ise ei märka ära lõpetada, neil lõpetab elu ise mahetootmise ära. Mahedaks jäävad need 5%, kelle jaoks mahetalupidamine on elustiili küsimus, neil pole suuri finantskohustusi ja seetõttu saavad nad jätkata,“ prognoosis Rait Verrev.

Tema hinnangul töötab rohepööre Eestis soovitule täiesti vastupidises suunas: mahepind väheneb, sest mahetootjad lähevad tavatootmisele üle. Tavapõllumajandusele ülemineku tõttu suureneb aga pestitsiidide kasutus.

Verrevi sõnul peaks Eesti riik otsustama, kas mahetootmine on meile oluline või mitte. Ka tuleks mõelda, kuidas kavatsetakse meie olukorda arvestades täita Euroopa Liidus paika pandud eesmärk, et 25% põllumaast oleks mahe.

Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup leidis samuti, et mahepinna vähenemine on Eestis lähiaastatel reaalne.

Toetuste suurendamine pole lahendus Kulderknup ei arva, et toetuste suurendamine oleks maheda päästmisel võti. „Kui me ei õpi oma mahemaal õigeid kultuure kasvatama, kui me ei kasuta innovaatilisi lahendusi, et paremat saaki saada ja ei vähenda tootjatelt maheda puhul nõutavat paberimajandust, siis tuleb käed üles tõsta,“ nentis Krista Kulderknup.

Ta tõi näiteks taanlased, kes on mahepõllumajandusest nii raha teeninud kui ka keskkonda hoidnud, samuti kodumaal kasvanud toorainest kohapeal valmistatud mahetoodangu ka ära söönud.

Eesti tootjad ei saa toodangu odavusele apelleerida „Igas keerulises olukorras tuleb olla nutikas, innovatiivne ja paindlik. Toota sama, mida kõik teised, lihtsalt odavamalt, ei ole mõtet. Meil on tootjaid palju, aga mahud on väikesed. Järelikult peavad tootjad seljad kokku panema, et tööstused saaks meilt suuremas mahus mahetoorainet tellida,“ leidis Kulderknup. Ta tõi näite, et Eestis kasvatatakse palju mahekaera ja tarbijate seas suureneb kaerapiima tarvitamine. „Aga kust see tuleb? Välismaalt! Kas meil on kaera vähe? Ei ole,“ nentis Kulderknup, et ilmselt me ei oska veel tooret piisavalt väärindada.

Mahemajandus on Krista Kulderknupi hinnangul Eesti erilisus nii bioressursi kui ka keskkonna mõttes. „Mahepõllumajandus ja mahealad ei mõjuta mitte ainult toidusektorit, vaid mitut muudki sektorit, näiteks turismi ja haridust. Peame vaatama suuremat pilti,“ rõhutas Organic Estonia juht Kulderknup lõpetuseks.

33

MAHE

Miski pole veel täiesti kindel Maaeluministeeriumi teatel pole Euroopa Komisjoni seatud eesmärk saavutada 2030. aastaks mahepõllumaa osakaaluks 25% veel kivisse raiutud.

Küsimustele vastas maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. Millised on Eesti mahepõllumajanduse väljakutsed seoses eesmärgiga kasvatada EL-is 2030. aastaks mahemaa pindala 25%ni põllumajandusmaast?

Eesti puhul on eesmärk jõuda tulemuseni, kus põllumaast 25% on kasutatav mahemaana, realistlik.

2019. aasta andmete põhjal on Eestis mahepõllumajandusmaa osakaal haritavast põllumaast peaaegu 23% (221 000 hektarit) ja võrreldes 2018. aastaga kasvas maheda osakaal 7% võrra. Sellega oleme EL-is teisel kohal ja Eestis on umbes kolm korda rohkem mahemaad kui EL-is keskmiselt (2018. aastal oli EL-i keskmine 8%).

Samas on Eestile väljakutseteks eelkõige mahetoodete nõudluse ja sellega seoses turuosa suurendamine ning tarbija usalduse tagamine mahetoodete suhtes. Selleks, et mahetoodangule oleks turul nõudlus, on vajalik järjepidev teadlikkuse suurendamine mahepõllumajandusest. Täiendavalt saab nõudlust kasvatada, eelistades mahetoidu pakkumist avaliku sektori asutustes, avalikel sündmustel ning koolides ja lasteaedades. Lisaks on oluline, et järelevalvevõimekus käiks sektori kasvuga käsikäes, et tagada mahetoodete usaldusväärsus tarbijate silmis.

Veel võib väljakutseks kujuneda selle sama eesmärgi täitmine. Suurte riikide puhul tähendab ka ainult mõneprotsendiline ma-

34

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

hemaa kasv olulises mahus toodete lisandumist EL-i maheturule, ehk suureneb märgatavalt konkurents ja hinnasurve turgudel, kus ka meie tootjad opereerivad. Seega kui eesmärk 25% mahemaad peaks kogu EL-tasandil edukalt saavutatama, võib see Eesti kontekstis tähendada hoopis väljakutset säilitada olemasolev mahemaa.

Kas EL-i ülene 25% mahemaa eesmärk on näide sellest, kuidas EL-is kokku lepitud strateegia ei arvesta riikide erisusi, vaid arvestab keskmisega. See seab riigid, kes on keskmisest paremad, ebavõrdsesse seisu.

Oleme nõus, et eesmärk on väga ambitsioonikas ja selle täitmine paneb mõnede liikmesriikide põllumajandussektorid väga suure surve alla. Samas kõik kõnealuses strateegias toodud eesmärgid on esiteks EL-i ülesed ja teiseks ei ole need veel kokku lepitud, vaid see on alles Euroopa Komisjoni nägemus. Edasised kokkulepped võivad muuta eesmärke ja lisaks peavad tekkima liikmesriigipõhised eesmärgid-tegevused.

2020. aasta mahetoetuste taotlusvoorus ei saanud võtta uut viieaastast mahedakohustust. Kas Eestis hakkab mahemaa osakaal vähenema?

2020. aasta on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ toetusperioodi viimane aasta. Samas, vaatamata sellele, et sel aastal alustanud tootjad mahepõllumajanduse toetust ei saa, esitas Põllumajandusametile tunnustamise taotluse veidi enam kui 100 uut tootjat, kes soovisid alustada mahetootmisega.

Seega sel aastal mahemaa osakaal veel ei vähene.

Toetustel on oluline mõju mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtjate arvule ja mahemaa kogupinnale. Samas just kõnealuse EL-i eesmärgi valguses peab arvestama kaasneva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga. Seetõttu peaks mahetoodangu tootmiseks kasutatava maa osakaalu suurendamine eeskätt tulenema turunõudlusest.

Mil moel muutuvad mahetoetuste tingimused ja toetuste määrad, arvestades, et me oleme peaaegu EL-i strateegias seatud eesmärgi saavutanud?

Praegu on koostöös sektoriga väljatöötamisel ÜPP strateegiakava 2021–2027 toetusskeemid. Uut perioodi ette valmistades püüame kujundada võimalikult head toetusskeemid, sh lahendused, millega mahetootjatele avada juurdepääs teistele sobilikele keskkonnameetmetele. Seega järgmisel toetusperioodil toetuste tingimused ja toetuste määrad kindlasti muutuvad, seda eelkõige meetmete lihtsustamiseks ja kaasajastamiseks.

Enne uue kava rakendumist on 1–2 aastat üleminekuperioodi, mil kehtivad MAK 2014–2020 toetuse saamise tingimused ja toetuse määrad. Eeldatavasti saab olemasolevaid kohustusi pikendada ja otsitakse võimalusi uute lühiajaliste kohustuste võtmiseks. Seega 2021. aasta toetuse saamise tingimusi ja määrasid ei ole kavas muuta.

KATUSE PROFID Vedelplastlahendused 100% veekindlusega vastupidav ja ilmastikukindel hüdroisolatsioon

KATUSED, RÕDUD. TERRASSID, TREPID, LIITED, REMONT JA EHITUS

Küsi hinnapakkumist või vaata lisaks: www.katuseprofid.ee

Kiika meie veebilehti:

www.ehitusest.ee www.toostusest.ee

www.pollumeheteataja.ee