Põllumehe Teataja veebruar 2020

nr 32 veebruar 2020

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

Sievi Terrain S3 Sievi Terrain S3

assikaliselt stiilne tänavapildile sobiv uudisode Sievi Terrain on kerge, anatoomiliselt lga toetav ja kulumiskindel. Talla sees olev assikaliselt stiilne tänavapildile sobiv uudisevi FlexEnergy summutuselement seob tekode Sievi Terrain on kerge, anatoomiliselt vat liikumisenergiat ning üle 55% astumise lga toetav ja kulumiskindel.

Talla sees olev nergiast suundub tagasi sinu sammuks.

Jalatevi FlexEnergy summutuselement seob tekpealsed on vett hülgavast nubuknahast ning vat liikumisenergiat ningkahekordne üle 55% astumise älistald on kulumiskindel Actionnergiast suundub tagasi sinu sammuks. ro kooslus. Tebox® sisevooder on hingavJalatning pealsed vett hülgavast nubuknahast ning lub hästion kulutamist. älistald on kulumiskindel kahekordne Actionro kooslus. Tebox® sisevooder on hingav ning lub hästi kulutamist.

sievi.com Sievi Baltic

sievi.com

Sievi – parim kvaliteet põhja-eurooplase jalgadele Sievi –onparim kvaliteet põhja-euroopla Põhja-Euroopa suurim turva- ja se jalgadele tootja. Sievi bränd – kaubamärk, tööjalatsite mis tagab kvaliteedi – pakub ületamatut Sievi on Põhja-Euroopa turva- ja tööohutust, sobivust ja suurim kandjamugavust. tööjalatsite tootja.

Sievi bränd – kaubamärk, Sievi tegeleb pidevalt uusima tehnoloogia, mis tagab kvaliteedi – pakub ületamatut materjalide ja funktsioonidega, et töötada tööohutust, sobivust ja kandjamugavust. välja parimad tööjalatsid.

Sievi tegeleb pidevalt uusima tehnoloogia, materjalide ja funktsioonidega, et töötada Meie eesmärk on valmistada kõikidele töövälja parimad tööjalatsid. tingimustele kõige sobivamad ja kandjasõb-

ralikumad turva- ja tööjalatsid; jalatsid, mis Meie eesmärk on valmistada kõikidele tööaitavad suurendada tööohutust, tõhusust tingimustele kõigeTänapäeval sobivamad peavad ja kandjasõbja tööga rahulolu. tööralikumad turvaja tööjalatsid; jalatsid, mis Soomes valmistatud Sievi talvesaapad on mõeldud kasutamiseks mitme­ jalatsid olema ka stiilsed ja sobima kokku aitavad suurendada tööohutust, tõhusust kesistes talvetingimustes. laia jalatüübi on need saapad rõivastuse Põhjamaise ja vormiriietusega.

Sievijaoks ulatuslik ja tööga rahulolu.

Tänapäeval peavad tööeriti kasutajasõbralikud.

Uuendatud kummist haardetald on kollektsioon moodustab tootepere, mille suurepärase Soomes valmistatud Sievi talvesaapad on mõeldud kasutamiseks mitmepainduvuse ja pidamisega ningka tagab jalatsite kandmismugavuse.

Lisaks jalatsid stiilsed ja sobima kokku seast onolema võimalik leida sobivad jalatsid mis kesistes talvetingimustes.

Põhjamaise laia jalatüübi jaoks on need saapad on neil omadused, mis on mitmesuguste keeruliste töökesk­ rõivastuse jasobilikud vormiriietusega. ulatuslik tahes elukutse esindajatele ja Sievi töötingimusteeriti kasutajasõbralikud.

Uuendatud kummist haardetald on suurepärase kondade jaoks.kollektsioon Antistaatilised/ESD, õli­ ja kemikaalidekindlad, libisemis­ moodustab tootepere, mille le. Sievi on ning professionaalide bränd. painduvuse ja pidamisega tagab jalatsite kandmismugavuse.

Lisaks kindla lamellmustriga saapad on käsitööna valmistatud kvaliteettoote seast on võimalik leida sobivad jalatsid mis on neil omadused, mis on sobilikud bränd! mitmesuguste keeruliste töökesk tunnuseks.

Sievi on professionaalide tahes elukutse esindajatele ja töötingimuste-

kondade jaoks. Antistaatilised/ESD, õli - ja kemikaalidekindlad, libisemis-

Automaatne söötmine on teie jaoks valmis Lely Vector viib automaatse söötmise uuele tasemele. Seadet on täiustatud, pidades silmas kõike, mida oleme õppinud alates selle turule toomisest 2012. aastal. Tuginedes rohkem kui 500 kliendi kogemusele üle maailma, oleme tõestatud tavadele truuks jäänud, kuid samas suurt osa süsteemist ka parandanud. Oleme järginud automaatse söötmise tõestatud põhimõtteid ja pidanud seejuures oluliseks loomatervishoidu, usaldusväärsust ja kulutõhusust ning tulemuseks on automaatne söötmissüsteem, mis on valmis teie käsutusse astuma.

Ladustamine kolmeks päevaks

Kõikide söödatüüpide täpne laadimine

Sööta ei võeta kunagi liiga palju või liiga vähe

Köök on takistusteta avatud ruum, kus saate hoiustada mitmesuguseid söödatüüpe. Igal söödatüübil on oma asukoht, mida on lihtne määrata ja muuta. Korralikult sileeritud koresööt säilib värskena mitu päeva, sest seda hoiustatakse plokkidena, ja on piisavalt ruumi, et varuda sööta kuni kolme päeva jagu ette.

Söödahaarats või silotornid annavad võimaluse valida igat sorti söödatüüpe ja seda isegi väikeste loomarühmade jaoks mõeldud väikeste portsude puhul. Söödahaarats haarab alati kõrgeimast punktist, hindab kaalu ja tuvastab ise, kui sügavalt õiget kogust haarata. See laeb mitmesugused komponendid parimas võimalikus järjekorras, et vähendada optimaalse segamistulemuse saavutamiseks minevat aega ja energiat.

Sööda sättimise ajal mõõdab segamis- ja söötmisrobot söödakõrguse anduri abil söödalava ees oleva sööda kogust. Kui keskmine söödakõrgus langeb alla eelseadistatud taseme, laeb Vector vajaliku ratsiooni ja viib selle asukohta, kus on vaja värsket sööta. Erinevalt söötmisaegade järgi söötmisest hoiab söödakõrguse järgi söötmine ära olukorra, kus sööta on söödalava ees üleliigselt või ebapiisavalt.

Lely Center Estonia • Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek.

Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu Ülle Läll: põllumajandust ja metsandust peaks ühtsena käsitlema

4

Persoon: presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi saanud Karmo Männik hakkas põllumeheks, sest elu nõudis

6–10

Minister Arvo Aller lubab Eesti põllumeeste eest seista

12–15

Uus töötaja põllumajanduskojas: arendusnõunik Maaelu arengukava investeeringutoetuse voor lükkus edasi

16 18–19

Riigimaa kasutamisel peab olema õiguslik alus

20–23

Kindlustusühistu ÜKS ootab põllumehi liikmeks astuma

24–25

Metsas saab ulukikahjusid vältida ka püssita

26–27

Põllumeeste finantsteadmised vajavad parandamist

30–32

Algas registreerumine avatud talude päevale

34

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets.

Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2020.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

KO L U M N

Põllud ja mets: tervik või mitte?

K

konnakaitsele ning erimeelsused metsa majandamise ja kaitse vahel lahendataks erinevate ministeeriumide tasandil?

Ühtset maaelu arengukava pole Kõik tundub korras olevat, kuid asju täpsemalt vaadates näeme, et kalandus, metsandus ja maa-amet on keskkonnaministeeriumi valitsusalas. Tekib küsimus, kuidas saab maaeluministeerium vastutada kogu maakasutuspoliitika eest?

Nii ongi tekkinud olukord, kus maaeluministeerium koostas põllumajanduse ja kalanduse arengukava ning keskkonnaministeeriumis on koostamisel metsanduse arengukava, maaelu tervikuna hõlmav maaelu arengukava aga puudub endiselt.

Ei ole saladus, et metsanduse arengukava on kütnud palju kirgi. Keskkonnaühendused ei usalda ministrit ja asekantslerit nende väidetava kallutatuse tõttu metsa majandajate poole ning metsa majandajad on ettevaatlikul seisukohal kogu ministeeriumi suhtes nende näilise kalduvuse tõttu nn roheliste poole. See aga rikub töörahu ja tekitab valdkonnas pingeid. Ehk võiks keskkonnaministeerium pühendudagi üksnes kesk-

Metsamees, vaene sugulane?

Ka metsandussektori toetusi­ töötatakse välja kahes erinevas ministeeriumis. Keskkonnaministeerium tegeleb siseriiklike toetusmeetmetega ja maaeluministeerium Euroopa Liidu toetusmeetmetega. Võiks arvata, et kaks on parem kui üks, ometi jäävad metsaomanikud maaeluministeeriumis vaeslapse rolli. Metsandussektorile suunatud EL-i toetusi peetakse maaeluministeeriumis pigem näppude ajamiseks põllumeeste rahakotti, otsekui oleks metsamees vaene sugulane, kes tahab sellest niigi vähesest rahast osa saada. Ometi on suur osa põllumeestest metsaomanikud ja suurel osal metsaomanikest on põllumajandusmaad.

Mõlemal juhul on maa tootmisvahend, mis, tõsi küll, maksustatud kahetsusväärselt erinevalt.

Kui põllumajandusmaal on maamaksumäära ülempiir 2%, siis metsamaa maamaksumääral eraldi ülempiiri pole ning valdavalt on kohalikud omavalitsused rakendanud üldist maksimaalset maksumäära 2,5%. Loodame tulevikus saavutada põllu- ja metsandussektori koostööna maatulundusmaale kui tootmisvahendile õiglasema maksumäära kehtestamise ja algus selleks on juba ka tehtud.

Jääb üle veel loota, et ka riigireform jätkub ja maaelu juhtimine korrastub. Selleks pakub võimaluse keskkonnaministeeriumi metsandus- ja kalandusosakonna ning maa-ameti ületoomine maa­ eluministeeriumi haldusalasse.

Siis saab maaeluministeerium ka tegelikult vastutada maakasutuspoliitika eest tervikuna.

ui mujal Euroopas peetakse nii metsa- kui ka põllumajandust enesestmõistetavalt maaelu ühisosaks, siis Eestis on tekkinud olukord, kus neid valdkondi käsitletakse enamasti eraldi. Seda ka ministeeriumite lõikes.

Kui keskkonnaministeeriumi peamine eesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine ja meie puhta ning looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine, siis maaeluministeeriumi ülesanne on tegeleda maaelupoliitika kavandamise ja elluviimisega.

Selle ministeeriumi vastutusalas on nii põllundus, metsandus, loomakasvatus, kalandus kui ka neid teenindav ja töötlev sektor ehk kogu maaelu.

4

ÜLLE LÄLL EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA METSANDUSE GRUPI ESIMEES, KESKÜHISTU ERAMETS

Metsandussektorile suunatud EL-i toetusi peetakse maaeluministeeriumis pigem näppude ajamiseks põllumeeste rahakotti, otsekui oleks metsamees vaene sugulane, kes tahab sellest niigi vähesest rahast osa saada.

DeLaval pakub selleks laia valikut lüpsisüsteeme ja udarahooldustooteid. Need aitavad teil eesmärki saavutada. Seetõttu on just DeLaval sellel teekonnal parim partner. www.delaval.com

m i

p

dolor sit

ip s u

DeLaval usub, et mastiidi kontrolli all hoidmiseks tuleb pidevalt tegeleda udaratervise kaitsmisega.

See tähendab mastiidiga seotud probleemide mõistmist ning teie karja, asukoha ja töötingimuste jaoks sobiva ennetusprogrammi väljatöötamist.

re Lo

Lo

re m

Väldi Mastiiti

Muudame olukorra paremaks

m

PERSOON

KARMO MÄNNIK:

hakkasin põllumeheks, sest elu nõudis Presidendilt tänavu Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud Karmo Männikust sai põllumees juhuslikult. Viljandimaal tegutsev mees ütleb, et see ei olnud kunagi tema unistuste amet, kuid praegu ei kujutaks ta elu Tallinnas enam ettegi.

TEKST: KRISTINA TRAKS

6

Männik selgitab, et teenetemärki võetakse kui tunnustust Muraka farmile ja sellepärast minnakse seda koos farmijuhataja Lauri Sarikasega vastu võtma. Paar nädalat enne presidendi vastuvõttu ongi meestel mure, et mida pidulikule üritusele selga panna. Ülikonna laenuks saamisega on keeruline ja ega päris tavalise ülikonnaga ei tahaks nagu minna ka. Pane või E-Piima võilillekollane jope selga,

Saarepeedis asuvas Muraka farmis ammuvad laudas punased ja punasekirjud lehmad.

Peremees Karmo Männik kinnitab, et töö loomadega on huvitav.

Foto: Scanpix/ Sakala/Marko Saarm

naljatavad nad. Muraka Farm OÜ on ettevõttena noor, vaid seitsmeaastane. Ajalugu ulatub aga kaugemale. Nimelt asus siin varem Saare­peedi kolhoos, mis pani majandina lõplikult uksed kinni alles 2002. aastal. Kolhoosi viimane direktor, Karmo isa Rein hakkas aga siinsamas piimakarja edasi pidama. Kümme aastat hiljem pidi Karmo tegema kiire otsuse, mis pärast isa surma ettevõtmisest saab. Sel-

leks ajaks oli ta aga elu sisse seadnud Tallinnas ja tal ei olnud eriti huvi lehmadega tegeleda.

Häda sunnil põllumeheks „Põllumeheks hakkamine polnud mulle unistuste töö. See oli hädavajadus. Istusime perega maha ja mõtlesime, mida farmiga teha. Õemees ütles, et mul ei ole muud varianti, kui et pean farmi võtma,“ räägib Karmo. „Ma ei tead-

nud piimatootmisest midagi, sest ma ei käinud siin farmis kunagi.

Elasin Tallinnas ja käisin nädalavahetustel vanemate juures puhkamas, mitte tööd rabamas. Isa ei kutsunud ka, et tule appi, vaid tal olid siin töölised.“ Karmo Männik pakkiski elu Tallinnas kokku ning ütles üles töökoha laouste tootmise ja paigaldusega tegelevas ettevõttes Kinema. Tagantjärele tunnistab ta, et oli tegelikult paigaldusjuhi tööst väsinud ja läbi põlemas. „Kui telefon helises, teadsin alati, et on mingi jama – ega ükski klient ei helistanud ju sellepärast, et hea töö eest kiita,“ meenutab ta. Paar esimest kuud piimafarmis kulusid mõistmaks, mis siin üldse toimub. „Töölised olid olemas, iga liigutuse peale inimene ja päris raske oli aru saada, kes mida teeb. Pool aastat olin olnud, kui saatsin osad töölised minema. Esimesena need, kel kainet päeva polnudki.“ Kuni 2014. aasta hilissuveni läks piimandusel väga hästi. Venemaa sanktsioonide kehtestamisega kadus Eesti piimatootjate jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid ja kui järgmisel aastal kadusid ka EL-i piimatootmise kvoodid, kasvas piimatootmine ja hinnad tulid alla. Algas virelemine, mis kestab praeguseni. „Me tegeleme ellujäämisega,“ ütleb Karmo Männik.

Robotite aeg on käes Siiski otsustas ta tootmise jätkamise ja efektiivsemaks muutmise teed minna. Hakati pidama uue lauda ehitamise plaane, sest seni käis kogu majandamine veneaegses laudas ja tollaste põhimõtetega. Eesmärk oli muuta tootmine vähem sõltuvaks inimtööjõust ja kasvatada tootlikkust.

PRIA toetuse ja laenu abil ehitas Muraka farm aastaga valmis uue lauda ja sisustas selle kõigiti kaasaegselt. Männik ütleb, et ilma toetuse ja laenuta poleks seda plaani

7

PERSOON saanud teoks teha. Läks aga nii, et PRIA-ga asjaajamine sujus ladusalt ning koostöö ehitaja Nordeconi ja laudaseadmete tarnija DeLavaliga klappis samuti hästi.

Kõige keerulisem uude lauta kolimisel oli loomade harjutamine automaatlüpsisüsteemiga. „Meid hoiatati, et esimesed kaks kuud näeme palju vaeva ja täpselt nii oligi,“ meenutab farmijuhataja Lauri Sarikas. „Loomad tuli sõna otseses mõttes kahe mehega lüpsiplatsile lükata.“ Muraka farmis on prouasid ja preilisid 290, pullikesi kolm. Suuri laienemisplaane Männik ei pea, sest keskmise suurusega farm on just paras, et häda korral majandaks ka üksi ära. See tähendaks küll 15-tunnist tööpäeva, kuid paar päeva peaks vastu. Igapäevaselt töötab ettevõttes neli inimest ja veterinaararst. See on poole väsi stu tellimu Võtame va kevadeks.

2020. aasta

hem kui vana süsteemiga, mil nutikaid roboteid veel abiks polnud.

Nüüd aga lükkab loomadele sööta ette robot, mitte mees traktoriga, lüpsminegi käib automaatselt.

Loomade tervisel ja toimetamisel hoiab lisaks töötajatele silma peal ka tehnoloogia. Lehmadel on kaelas aktiivsusmonitorid, mille põhjal saab aimu, kellel on innaaeg.

Lüpsmas käivad lehmad oma otsustamise järgi ja peavad seda tegema vähemalt kaks korda ööpäevas. Kui mõni otsustab lüpsist kõrvale hiilida, läheb tema nimi programmis punaseks ja farmijuhataja läheneb viilijale individuaalselt.

Sarikas ütleb, et üldiselt pole muret, et lehmad ei tahaks lüpsil käia, vaid vastupidi – mõni on väga usin, sest samal ajal kui käib lüps, jagab söödaautomaat lüpsilolijale jõusööta ja lehmad on küllalt nutikad seda hüve ära kasutama.

Kardinaalselt on muutunud piimatoodangu suurus. Sarikas sõnab, et kui varem oli 35 liitrit päevas piima andev lehm farmis superloom, siis nüüd tuleb ette ka seda, et mõni lüpsab ligi 70 liitrit päevas. Üle päeva saadetakse EPiima poole teele ligi kaheksa tonni piima. „Piima peabki rohkem olema, sest muidu küll rahaliselt välja ei tule,“ sõnab Männik. „Vana süsteemiga me lihtsalt tiksusime, polnud eriti kohustusi ja toodangut ka mitte.“ Muraka farmi kari on valdavalt Eesti punast tõugu.

Keskmine väljalüps on 9700 liitrit aastas ja see on tõusnud igal aastal.

Karmo Männik ütleb, et ega piimafarmil praegu hästi ei lähe. Investeeringute peale mõelda ei saa. „Midagi ei toimu, me muudkui toibume viimasest masust. Vahepeal mõtlen isegi, et miks ma seda tööd teen… Samas vana süstee-

-

Töö loomadega on huvitav! Mulle üldse ei meeldi traktoriga põllul edasi-tagasi sõita, aga lauta tulen alati hea meelega – siin juba rutiini ei teki.

Karmo Männik miga oleks olnud täiesti mõttetu jätkata,“ räägib Männik. Piimakilo eest makstakse praegu 31 senti, mis tähendab, et jõuab häda­ vaevalt ära maksta igapäevased arved. „Kõige suuremad kannatajad ongi koostööpartnerid, kellele arved õigeaegselt ei laeku. Me oleksime mäel, kui piimahind tõuseks 35 sendini kilolt.“ Seda aga ei paista. Pigem näib, et pikas perspektiivis tõmbub sil-

mus veelgi koomale. On tavaline, et piimahind on talvel veidi kõrgem ja suvel langeb. Sel aastal aga pole talvist hinnatõusu olnud. „Niimoodi ta vaikselt langeb, samal ajal aga elu läheb kallimaks – ma pean palku tõstma, kütus kallineb,“ ütleb Männik. „Hea, et toetusigi põllumehele makstakse, saab mõned vanad võlad ära klaarida.”

Tema unistus on olla sõltumatu ja muretseda endale kõik tootmiseks vajaminevad seadmed. Praeguse piimahinna taseme juures on see aga võimatu. Võib-olla muutub asi piimanduses helgemaks siis, kui E-Piima kombinaat valmis saab. „Neilgi on ju tootmisseadmed amortiseerunud ja uus tehas töötaks kindlasti efektiivsemalt. Ehk oleks siis võimalik piima eest rohkem maksta,“ arvab Männik.

Päris rõõmutu põllumehe elu muidugi pole. Männik ütleb, et

siit-sealt kuuleb suurtest plaanidest ja innovatiivsetest mõtetest.

Noori on tulnud maale ja just noored julgevad asju teha varasemast teistmoodi. Selles ilmselt ellujäämise võti ongi. „Ja töö loomadega on huvitav! Mulle üldse ei meeldi traktoriga põllul edasi-tagasi sõita, aga lauta tulen alati hea meelega – siin juba rutiini ei teki,“ ütleb ta.

Lauri Sarikas lisab, et tema ei tahaks enam töötada kitsas köögis (enne farmitööd oli ta kokk), rääkimata baarist, kus ta samuti töötanud on. „Siinsed tütarlapsed on palju rahulikumad ja vastu nad ka haugu,“ muigab ta. Karmo Männiku filosoofia on see, et kui asi ei õnnestu, siis ei õnnestugi ja ebaõnnestumine pole maailma lõpp. „Niikaua kui sa annad loomadele süüa, niikaua kõik toimib,“ sõnab ta ja viipab parasjagu koormat maha laadiva jõusöödaauto poole.

PEECON TOPLINER eripakkumine!

o PEECON TOPLINER kampaaniapakkumine järelveetavale: 18 m³ - 27900 EUR+km | 21 m³ - 29900 EUR+km o NB! PEECON toodab turu suurimaid miksereid, kuni 70 m³! Suurim Eestis hetkel – 45 m³

põllutehnika külvikud õlipressid

+372 527 9827

söödamikserid lägatehnika erihaagised

info@agrofort.ee

taimekaitsepritsid väetisekülvikud

www.agrofort.ee

www.peecon.ee

pöördharjad farmihooldusmasinad

www.farmet.ee

PERSOON

Möödunud aasta sügisel külastas Muraka farmi president Kersti Kaljulaid. Foto: Scanpix/Äripäev/Andras Kralla

Kiitus kulub põllumehele ära

M

ulgi Piim TÜ juhataja Peep Puna ütleb, et presidendi tunnustus Karmo Männikule on suur asi ja kaudselt puudutab kogu piimasektorit. „Et just põllumajandustootja sai tunnustust, on väga hea! Kiitust pole kunagi liiga palju,“ leiab ta.

Muraka farm kasvas suureks Selle, et president märkas põllumajandustootjat tunnustada, teeb märgilisemaks olukord, milles piimatootjad praegu on. Mulgi Piim, kuhu ka Muraka Farm kuni eelmise aasta lõpuni kuulus, ühendab piimatootjaid ja koos müüakse piima. Liikmeid on 17 ning valdavalt on need väiksemad tootjad. „Muraka farm on viimasel ajal just piimatoodangu poolest kasvanud

10

Et just põllumajandustootja sai tunnustust, on väga hea!

Kiitust pole kunagi liiga palju.

veidi suuremaks ja nad leidsid, et omaette on neil parem jätkata. Eks nii saab veidi mänguruumi juurde ja see kulub ära, kuna praegu on piimatootmises ajad, kus pead väga hoolega kalkuleerima, et rahaliselt välja tulla,“ ütleb Puna.

Peep Puna, Mulgi Piim TÜ juhataja rõõmustab Karmo Männikule teenetemärgi andmise üle

Julgelt tundmatus kohas vette Taolisi farme nagu on Muraka farm, leidub Eestimaal Puna sõnul küllalt palju. „Tähelepanuväärne on aga, et Karmo Männik võttis farmi üle, olles ise hoopis teise ala inimene. On hea, et ta jätkab oma isa tööd ja arendab ettevõtet. Kindlasti on robotite kasutamine kallim, kuid samas on ka tulud suuremad – piimatoodang kasvab ja ära jäävad inimfaktoriga seotud probleemid,“ ütleb Peep Puna.

27. märtsil Tartus ERMis algusega kell 10.00

ÄRI F OORUM: NOORT AL UNI KUD J A T UL EVI KU ÜPP Kogu Euroopas on probleemiks, et noored ei pea põllumajandussektorit piisavalt atraktiivseks ning põlvkondade vahetuse teema on teravalt õhus.

MTÜ Eesti Noortalunikud korraldab 27. märtsil rahvusvahelise konverentsi, kus Eesti eksperdid annavad ülevaate hetke olukorrast noortalunike vaates ja tutvustavad, millised on planeeritavad meetmed uue põlvkonna kaasamiseks ja noorte põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks Eestis.

Millised ootused on EL-i noortalunikel ja kuidas nähakse põlvkondade vahetust põllumajandussektoris üle Euroopa.

Kuna põllumajanduspoliitika ja turg on Euroopa Liidu tootjatel ühised, siis lisaks Eesti ekspertidele jagavad oma kogemusi noored Lätist, Belgiast, Tšehhist ja Soomest. Konverentsil esineb muuhulgas Euroopa Noortalunikke koondava organisatsiooni CEJA president Jannes Maes. Ärifoorumi ühe olulise osana on planeeritud paneeldiskussioon, kus sektori esindajad arutlevad, milline on nende roll tulevikus põllumajanduses ning räägivad noortalunike ootustest tuleviku ÜPP-le.

Ärifoorumile on oodatud praegused ja tulevased noortalunikud ja kõik, kes antud teemat oluliseks peavad.

REGISTREERIMINE

TOIMUMISKOHT

SOTSIAALMEEDIA

Eesti Rahva Muuseum Muuseumi tee 2 60532 TARTU või kodulehel

TÄPSEM INFO:

www.noortalunikud.ee

/noortalunikud /noortalunikud

POLIITIKA

Arvo Aller:

olukord otsetoetustega kriitiline Maaeluminister Arvo Aller lubab Brüsselis seista selle eest, et Eesti põllumeeste otsetoetused jõuaksid Euroopa keskmisele lähemale. Eestil ja teistelgi väiksemate toetustega riikidel on selle saavutamiseks idee, mis nn vanadele Euroopa riikidele ilmselt ei meeldi.

12

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Olete minister olnud kaks kuud: millistele teemadele on tulnud kõige rohkem aega pühendada?

Peamiselt on toimunud arutelud Euroopa Liidu (EL) uue eelarveperioodi 2021–2027 üle, samuti olen tegelenud siseriiklike toetuste teemaga. Tähelepanu on saanud rohelepe ja selles sisalduv programm Farm to Fork ehk põllult taldrikule. Siin on palju täpsustamist vajavat, millega tuleb lähiajal hakata intensiivsemalt tegelema.

Mullu 10. detsembril, kui ametisse astusite, kogunesid põllumehed Toompeale. Neil oli selleks mitu põhjust: valitsus oli taganenud lubadusest leida 15,3 miljonit eurot top-up’i maksmiseks ja teiseks rõhutati, et ka EL-i uuel eelarveperioodil kipuvad me otsetoetused jääma alla EL-i keskmise. Milliseid samme kavatsete astuda, et Eesti põllumajandustoetused jõuaksid kiiremini EL-i keskmise lähedale?

Selles suhtes on asi kriitiline, et meie toetused on sügaval allpool EL-i keskmist. Eesti positsioon on

Arvo Aller tahab vähendada bürokraatiat, et põllumehed ei peaks mitmesse kohta sarnaseid andmeid esitama.

Foto: Scanpix/ Ekspress Meedia/Rauno Volmar

ria, Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Poola, Portugal, Balti riigid, Soome), kellega teeme ettepaneku otsetoetuste võrdsustamiseks ja volinik pidi välja tulema ideega, kuidas seda saavutada.

Seda ideed on huvitav kuulda, sest võrdsustamiseks on vaja lisaraha.

Eesti tahaks kokkulepet, aga on selge, et me ei lepi kunagi kokku, kui kelleltki tuleb hakata raha ära võtma. Kui aga raha kuskilt juurde ei tule, siis peaks kehtima mõistlikkuse printsiip – osade riikide otsetoetuste tase on alla keskmise ja nemad tahaksid jõuda keskmisele lähemale või üle selle, teistel on toetused üle keskmise. Selleks, et kõigi toetused võrdsustada, võiksid vastu tulla need riigid, kelle toetuste tase on üle keskmise.

Välja töötamisel on ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) üleminekumäärus. Eesti on seisukohal, et üleminekuperiood järgmisele ÜPP-le peab piirduma aastaga. Millal selgub, kas saame üheaastase ülemineku või tuleb leppida kaheaastasega?

ja jääb selliseks, et liigume otsetoetuste võrdsustamise suunas ja oleme ses asjas teinud koostööd naabritega Lätis, Leedus, Poolas ning Lõuna-Balkani riikides. Aga kuna üldraamistikku (mitmeaastast EL-i finantsraamistikku ehk pikaajalist eelarvet – toim) pole kokku lepitud, on maaelu osa teadmata.

Kuid me läheme välja sõnumiga, et soovime liikuda ühtse otsetoetuse skeemi suunas. 24. veebruaril toimub Varssavis kohtumine põllumajandusvolinikuga (Janusz Wojciechowski – toim), kutsutud on 12 liikmesriiki (Aust-

Me ei tahaks üldse üleminekuperioodi, aga eeldatavalt tuleb see siiski üheaastane. Täpsemalt selgub siis, kui uue perioodi finantsraamistik saab paika. Ülemkogu (EL-i riikide juhtide tippkohtumine – toim) toimub Brüsselis veebruari lõpus, kui seal suudetakse finantsraamistik paika panna, siis on aasta lõpuks üleminekuperioodi pikkus – kas üks või kaks aastat – selge.

Ma ei taha pessimist olla, kuid ilmselt uuel perioodil EL-i toetused vähenevad: kas ja mida on ses osas valitsusel võimalik teha, et Eesti põllumeeste konkurentsivõime ei väheneks?

Eesti põllumajandusele tuleb leida lisarahastust EL-i meetmete kaudu. Näiteks maaelu arengukava II meetme ehk investeeringu-

toetuste abil, samuti saame keskkonnameetmete kaudu anda põllumeestele võimaluse taotleda oma maadele lisarahastust.

Aga riigieelarvest otse ei toetata?

See tähendab jälle lisanõuete tegemist. Kindlasti läheme riigieelarve strateegia arutelule põllumajanduse tugiteenuste toetamiseks raha juurde küsima, et saaks toetada teadus-arendustegevust, turuarendust, asendusteenistust, mesilasperesid jne.

Olgem ausad, top-up praegusel kujul on põllumeeste suhtes ebaõiglane (15 aasta taguste referents­ aastate tõttu – toim) ja riigieelarvele koormav. Seetõttu on tugiteenuste rahastamine parem viis toetamiseks.

Keskkonnaaktivistid levitavad mõtteviisi, et põllumehed mürgitavad keskkonda väetiste ja taimekaitsevahenditega ning inimesed peaksid hakkama taimetoitlasteks, sest nt veisekasvatuse ökoloogiline jalajälg on suur. Kas siin peaks riiklikult selgitustööd tegema?

Täiskasvanud inimesed otsustavad ise, kuidas nad toituvad. Mürgitamise kohta võiks ju öelda, et inimene mürgitab end ka suhkrut ja soola süües, aga selle kohta me ütleme, et see on toidu maitsestamine. Kui kaitseme taimi teiste invasiivsete kultuuride eest, siis millegipärast nimetatakse seda mürgitamiseks.

Taimekaitsevahendid on piisavalt kallid, nii et ükski põllumees ei hakka oma raha pritsi läbi põllule laotama. Pealegi – inimene võib põllu ääres vaadata, et näe, pritsitakse midagi põllule, aga võib-olla antakse pritsides hoopis lisaaineid, nt aminohappeid või vedelväetist. Nii kasvab taim tugevaks ning taimekaitsetööd polegi enam vaja teha.

13

POLIITIKA Kas põllumehed ja ministeerium peaksid avalikkusele rohkem selgitama, mida põldudel tehakse?

Kindlasti. Võime mõelda ka niipidi, et Eestis on palju rohumaid, kus saab veistele – nii piimakarjale kui ka lihaveistele – rohusööta toota. Meie lihaveised ja piimakari on väga hinnatud, järelikult saame veisekasvatuse kaudu oma maad väärindada.

Valitsus otsustas nn sinise kütuse väärkasutamise vähendamiseks luua ostuõigusega isikute registri. Millal uus sinise kütuse ostmise kord kehtima hakkab?

Kõige varem 2021. aastal, kuid hiljemalt 2022. aastal. Arvestused näitavad, et riigil on väärkasutuse vähendamisega võimalik saada umbes 4,5–5 miljonit eurot lisaraha aastas. See motiveerib kindlasti registrit looma, sest registri loomiseks on esmase investeeringu summa 600 000 eurot ja edaspidi oleks haldamiseks vaja igal aastal 200 000 eurot.

Kui saaksime tänavu hakata PRIA juurde registrit looma, võiksime järgmisel aastal juba tulemusi näha. Kütuse värvimine jääb, et üles leida väärkasutajad. PRIA registris olevad põllumajandustootjad ja kutselised kalurid saavad soodustuse kütuse ostmise hetkel ja limiite ei kehtestata.

Kuidas tuua inimesed maale elama ja elavdada maaettevõtlust?

Eelmise ministri algatatud väga suurepärane programm elavdada nii maaettevõtlust kui ka inimesi maale tagasi tuua on nüüd nimetatud ümber programmiks „Kodu maale“. See on mõeldud nii neile, kes maal juba elavad ja tahaksid oma elujärge parandada, kui ka uutele tulijatele, kes soovivad maapiirkonda kodu rajada.

Eesmärk on eraisikute toetamine – et loodaks pere ja töökohad.

14

Olgem ausad, top-up praegusel kujul on põllumeeste suhtes ebaõiglane ja riigieelarvele koormav.

Alustame „Kodu maale“ programmiga, kui saame selleks riigieelarvest raha. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) strateegia on juba muudetud ja see annab võimaluse kohe, kui raha eraldatakse, hakata valitsuse otsusega rakendama maale elama minekut toetavaid programme. Olgu siis eluaseme soetamise või renoveerimise, maapiirkonnas ettevõtluse arendamise või maakapitali osas. Näiteks „Kodu maale“ ja maakapitali programmi sidudes saab pere kodu maapiirkonda ja vajadusel ka maad, et alustada tootmistegevust.

Mart Järvikul oli plaan suunata MES-i 100 miljonit eurot. 50 miljoniga ostaks MES maad, mida asunikele välja rentida või müüa ja 50 miljonit läheks asunikele laenudeks. Kas summad on samaks jäänud?

100 miljonit oli mõeldud viieks aastaks. Esimesel aastal võiks 10 miljoniga alustada ja kui on huvi, siis raha juurde anda. Kuid maale peab inimene tahtma tulla – ei piisa sellest, et me teeme toote ja kõik kohe jooksevad maale.

Teede olukord on kindlasti üks tähtsamaid asju, sest liikumisvõimalus peab maal olema. Teed on vaja musta katte alla saada, et liikumine tõmbekeskuste ja elukohtade vahel oleks hea. Riik või kohalik omavalitsus peavad teede eest hoolitsema.

Kuid teedeehitus ei ole maaeluministeeriumi pädevuses...

Saan sõnumi viia valitsusse ja öelda, et see teema on oluline.

Kas maaelu nime kandev ministeerium vastutab praegu maaelu kui terviku arendamise eest või on vastutus killustatud?

Vastutus pole mitte killustatud, vaid ära jagatud. Riigihalduse minister tegeleb regioonidega kogu Eestis, keskkonnaministeerium tegeleb ressurssidega, mis on maaettevõtluse põhikomponent. Maaeluministeerium tegeleb ressursi kasutajatega ehk maaettevõtjate ja kalameestega.

Riigihalduse minister tegeleb praegu konsolideerimisega. Maaeluministeeriumi haldusalas liidetakse selle raames põllumajandusamet ja veterinaar-toiduamet üheks ametiks. Regioonide mõistes jäävad asjad samamoodi, aga struktuuri efektiivsus tuleneb sellest, et tootjal on uuest aastast n-ö üks värav, kust sisenedes saab asjad ära ajada.

Liigse bürokraatia teemal on põllumehed aeg-ajalt kurtnud.

Kas nüüd hakkab bürokraatia vähenema?

Bürokraatia vähendamine oli EKRE üks lubadusi – näiteks kui ühte kohta andmeid esitame, siis ei peaks enam mitmesse muusse kohta esitama. Tuleviku mõttes on väga oluline suurandmete projekt – et kui ühte kohta andmed esitada, siis liiguvad need ka teistesse asjakohastesse andmebaasidesse.

Samas jõustus sel aastal taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse säte, mille kohaselt peab ettevõtja esitama põllumajandusametile 30. juuniks andmed kasvatatava põllukultuuri sordi kohta. Põllumehed on segaduses, miks seda vaja on?

Seadus tõepoolest kehtib ja nüüd tuleb vaadata, kuidas teha andmete esitamine põllumajandustootja jaoks mõistlikuks. Arutelud sel teemal käivad ja läheme ka maaelukomisjoni, et asja veel selgitada.

Mina ei näe, et riigi kohustus oleks neid andmeid koguda. Konsulendina aga ütleksin, et väga hea, mulle tuleb tööd juurde, sest paljud tootjad ei jõua neid andmeid esitada või unustavad selle ära. Kuid riigi seisukohast see pole hea, sest bürokraatia ja administreerimise mõttes on see liiga kulukas ja ei täida eesmärki, mida tahetakse saada.

Mida tahetakse saada?

Riik tahaks saada ülevaadet, mida ja kui palju kasvatatakse, aga küsimus on, mida riik nende andmetega peaks peale hakkama? Sordikasvataja huvi on teada saada, kui palju tema sorte kasvatatakse ja sordiesindajad saavad esmased tasud sert-seemne müügist.

Nii et pigem peaks see olema tootjaorganisatsioonide ja seemnekasvatajate omavaheline kokkulepe.

Kas maaeluministeerium näeb metsandust ja põllumajandust kui ühtset maaelu tervikut?

Eks ta moodustab terviku, sest paljud talunikud ja põllumehed on metsaomanikud ning mitmed MAK-i meetmed on seotud metsandusega.

Kas ühistegevuse toetamine on oluline mõlemas sektoris?

Kindlasti. Samas metsandus on teise ministeeriumi hallata ja meie oleme niimoodi seotud, et talunikud ja põllumehed, kes omavad metsa, on meie hallata.

Valitsuse volitused lõpevad kolme aasta pärast. Oletame, et on aasta 2023 ja Teilt küsitakse: mida kasulikku tegite Eesti maaelu jaoks? Mida tahaksite vastata?

Neid asju on palju. Tahaksin, et uuel eelarveperioodil ei saaks kee-

gi öelda, et minister jättis midagi tegemata Eesti toetuste läbirääkimisel. Tahaks, et maaeluministeeriumi allasutused oleksid talunikele partnerid ja me ei peaks vaidlema, kas esitame andmed viite eri kohta, vaid saaksime kõik ühes kohas tehtud. Tahaksin olla uhke selle üle, et Eesti põllumajandustootjad on oma valdkonnas esirinnas, uutele tehnoloogiatele avatud ja innovatiivsed ning panustavad oma tegevusega keskkonda.

Olulisim on inimeste maale jäämine, tingimuste loomine, kus nad ise saavad hakkama. Maapiirkonnas olijaid ja sinna tulijaid tuleb toetada kodude rekonstrueerimisel ja rajamisel. Eks sektoris on erimeelsusi, aga maapiirkonnad ja põllumehed võiks olla uhked ministeeriumi üle, kes kaitseb nende huve. Kõige tähtsam on, et sektor oleks elujõuline ja tööhõive säiliks.

põllumajandusloomadega kauplemine Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost Baltic Vianco trading oÜ Sänna küla Rõuge vald 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

põllumajandusloomade transporditeenus projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

ARENDUS

Millised on teie ettevõtte teadus-arendustegevuse plaanid?

TRIIN HALLAP EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

R

ARENDUSNÕUNIK

iik on asunud senisest enam tähelepanu pöörama teadus- ja arendusasutuste võimekusele ühiskondlikult olulisi uuringuid läbi viia ja on seetõttu andnud valdkondlikele erialaliitudele võimaluse koguda infot oma valdkonnas oluliste teemade kohta. Üks sellistest liitudest on ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), kus liikmete teadusarendustegevuse hetkeseisu ja tulevikuplaanide väljaselgitamiseks loodi arendusnõuniku ametikoht.

Esmalt võib aga tekkida küsimus, millised on need ühiskondlikult olulised uuringud? Seni on riigil puudunud püsivad partnerid, kellelt sellist infot koguda. Praeguseks ongi jõutud arusaamisele, et valdkondlikud erialaliidud võiksid sellist infot omada ja riigile edastada. Nii on RITA programmi toetusel (vt lisalugu) arendusnõuniku saanud peale Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veel kahek-

sa erialaliitu. Kõik arendusnõunikud kohtuvad iga kuu koolitustel ja vastastikuseks kogemuste vahetamiseks.

EPKK arendusnõuniku esmane ülesanne on kaardistada kõikide EPKK liikmete teadus- ja arendustegevuse hetkeseis ja tulevikuvajadused lühemas (kolm kuni viis aastat) ja pikemas perspektiivis. Selleks kasutatakse nii dokumendianalüüsi kui ka intervjuusid.

Dokumendianalüüsis tuuakse välja EPKK liikmete arv, kitsamad tegevusvaldkonnad, olulisemad majandusnäitajad, eksport jne.

Külaskäik kõigi EPKK liikmete juurde Täiendavalt on arendusnõunikul plaanis kõiki EPKK liikmeid külastada ja intervjueerida. Nii on võimalik ettevõtteid põhjalikumalt tundma õppida ja võimalusel neid kohe nõustada (aidata koostööpartnerite leidmisel, kontaktide loomisel teadusasutustega, teadlikkuse suurendamisel rahastamisvõimaluste kohta). Interv-

juude käigus kogutud andmeid kasutatakse lõppraportis üldistavas vormis ja nimeliselt ettevõtteid ei mainita. Lõppraporti valmimise tähtaeg on 2021. aasta oktoobris.

Kuidas kasutab riik kaardistuse tulemusi?

Kaardistus on alus sellele, kuidas konkreetset valdkonda edasi arendada, kus tekiks kõige enam lisandväärtust, kuhu võiksid ettevõtted koos edasi liikuda ja millised on arengutrendid.

Lisaks võimaldab kaardistus: EPKK-l paremini oma tööd korraldada; poliitikakujundajatel luua ettevõtete vajadustega arvestavaid toetusmeetmeid; informeerida ettevõtteid valdkonna ja valdkonnas tehtava teadus-arendustöö, uurimissuundade, rakenduste, arengute kohta; arendada rahvusvahelist koostööd kõrghariduse II ja III samba raames; arendada sektoriteülest koostööd.

Arendusnõunik – uus ametikoht põllumajanduskojas Alates 1. detsembrist 2019 on põllumajanduskoja töötajate ridades arendusnõunik Triin Hallap.

Võimalus sellise töökoha loomiseks tekkis haridus- ja teadusministeeriumi ellu kutsutud RITA programmi tõttu. RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute tegemisel.

16

Triin Hallap, Eesti PõllumajandusKaubanduskoja arendusnõunik

Triin Hallap on seni olnud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna teadur.

2005. aastal kaitses ta doktorikraadi Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis teemal „Viljakusega seotud tunnuste määramine Eesti ja Rootsi aretuspullide sügavkülmutatud/sulatatud spermas“.

Triin Hallap on ka kõrgkooliõpiku „Veise sigimine“ üks kaasautoritest.

SAMPO kombainide standard on mugavus ja super tootlikkus!

Soome kombainitootja Sampo Rosenlew on valmistanud iseliikuvaid teraviljakombaine alates 1957. aastast ja eksportinud üle 50 000 kombaini ligi 50-sse riiki.

Eestisse tuli esimene Sampo kombain juba 1975. aastal Jõgeva sordiaretajatele, 90-ndate algusest kuni 2015. aastani müüs meile hästi tuntud põhjamaist kombaini Sampo Grupp OÜ, viimased aastad aga Baltic Agro Mashinery suuremaid mudeleid John Deer kaubamärgi all.

Sampo Rosenlew Oy teatas möödunud septembrikuus oma müügivõrgu laiendamisest ja väljaarendamisest ning kogu tootevaliku turustamisest Sampo Rosenlew kaubamärgi all. Ühtlasi andis ka teada Deer&Company lepingu lõppemisest EU turgudel ja oma kombainide valiku prioriteetsest laiendamisest ning edasiarendamisest lähiaastatel. Selle kinnituseks oli Agritechnika 2019 näitusel väljas populaarse Comia 2,0 seeria edasiarendusena kõrge kvaliteedi ja suure tootlikkusega hübriidkombain Comia 20&22 2Roto, mis loodetavasti jõuab lähiaastatel ka Eestisse.

Comia seeria AVARA kabiini kombainide arenjuhtimiskonsool gu, samuti ka Verrato seeria, standard on olnud juhtimise mugavus ja super tootlikkus ning seda ka ekstreemselt niisketes koristustingimustes.

Juhtimise mugavuse suurepärane saavutus on 2017. aastast AVARA kabiini kasutamisele võtmine koos automaatsete juhtimislahendustega kõikidel SR kombainidel, super tootlikkuseni jõuab aga Comia 20& 22 mudel tänu 2Roto peksusüsteemile ja teistele uudsetele tehnoloogiliste lahendustele. „Selle klassi kombainilt enamat välja võtta ei ole võimalik“ on konstruktorite hinnang.

Tulevikus on oodata võimsama seeria kombainide tulekut!

SAMPO on suurelt tagasi oma põhjamaises headuses ja enamgi veel!

Sampo Rosenlew teraviljakombainide müüja Eestis on A.Tammel AS.

SAMPO ON SUURTEGA TAGASI NÜÜD KOGU VALIK SAMPO KOMBAINE A.TAMMELIST!

PÕHJAMAINE: PAREM KUI VAREM! SÕELAD

Imelihtne puhastada, sobib niiskele, mahedale ja seemneviljale PUISTAJAD

A.Tammel AS Turu 7, Jõgeva A.Tammel AS Tartu Tel: 776 8030 info@atammel.ee Tiigi tee 2, Õssu küla, Tartumaa www.atammel.ee volli@atammel.ee Indrek: 504 7539; varuosad Raivo: 776 8041 Volli: 504 4845

PUNKRITEOD

A.Tammel AS Saaremaa Upa küla, Saaremaa vald andres.tammel@atammel.ee Andres: 524 7539

TOETUS

Investeeringutoetuse taotlusvoor lükkub edasi JANELI TIKK MAAELUMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUS- JA

T

TOIDUSEKTORI ARENGU BÜROO JUHATAJA

änavuse aasta teises pooles avatakse viimane ehk VII taotlusvoor maaelu arengukava 2014‒2020 (MAK) meetmest 4.1 investeeringutoetuse taotlemiseks, kuigi algselt oli VII taotlusvoor kavandatud käesoleva aasta veebruari lõppu. Sektori esindajate ettepanekut arvesse võttes on taotlusvoor aga kavandatud tänavuse aasta teise poolde, sest see annab võimaluse füüsilisest isikust ettevõtjal sarnaselt äriühingutega kasutada toetuse taotlemisel 2019. aasta majandusaruandeid.

Meetme 4.1 rakendusmäärus „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi: määrus) on läbinud kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis ja lähiajal allkirjastab selle maaeluminister.

Määruse muudatused on seotud peamiselt suurema keskendumisega keskkonnaalaste eesmärkide täitmisele ja põllumajandusliku tootmisega seotud riskide maandamisele. Samuti on arvestatud PRIA-lt saadud andmeid meetme 4.1 toetuste taotlemise ja toetuste saamise kohta ning EIS-is kooskõlastamise ajal tehtud muudatusettepanekuid.

Peamised muudatused, mida taotleja peaks teadma Kehtestatakse senisest rangemad tingimused nendele taotlejatele, kes tegutsevad määruse tähenduses tunnustamata tootjarühmana. Edaspidi peab lehmapiima, teravilja või õliseemnete turustamisega tegeleva tunnusta-

18

mata tootjarühma vähemalt viie sõltumatu liikme põllumajanduslike toodete müügitulu olema üle 14 000 euro.

Piima-, teravilja- või õliseemnesektoris tegutsevate tunnustamata tootjarühmade ja nende liikmete müügitulu nõuded ühtlustakse maaeluministri 6. juuli 2017. aasta määrusega nr 52 „Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ kehtestatud nõuetega. Piima (lehmapiima)-, teravilja- või õliseemnesektori tunnustatud tootjarühma müügitulu peab olema vähemalt 350 000 eurot, seega ei ole kuidagi põhjendatud, et tunnustamata tootjarühma nõuded võiksid sellest leebemad olla. Muus sektoris tegutseva tunnustamata tootjarühma või tema liikmete omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu kokku peab ületama taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 14 000 eurot.

Madalam müügitulu nõue muudes sektorites on sätestatud põhjusel, et teatud sektorites on ühistegevus vähearenenud ja müügitulu on väike, nagu näiteks mesinduses ja aianduses.

Köögivilja- ja kartulikasvatajatele, kes taotlevad toetust niisutussüsteemi investeeringuteks, antakse toetust kuni 70% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Muudatuse tegemisel on arvestatud asjaolu, et kliimamuutustest esile kerkivad riskid avaldavad otsest mõju põllumajandustootjate sissetulekutele ja nende põllumajandustoodangu suurusele. Viimastel aastatel on kuumade ja sademevaeste suvede osakaal suurenenud, mistõttu on aian-

dusettevõtjad, kellel puudub võimalus oma põlde niisutada, kaotanud märgatava osa oma saagist.

Veepuudus mõjutab eriti köögivilja ja kartuli saagikust. Investeeringud niisutussüsteemidesse, sh kahepoolse reguleerimisega maaparandussüsteemidesse, uutesse kastmistehnoloogiatesse jms aitavad kasvatajatel vähendada ilmastikust tulenevaid riske.

Kuna piimalamba loomakoha maksumuse suurus on kavandatavaid investeeringuid arvesse võttes võrreldav investeeringutega, mis tehakse piimakitse loomakohale, siis kehtestatakse piimalamba loomakoha toetuse maksumuse suuruseks sama väärtus, mis piimakitsel ehk 410 eurot loomakoha kohta. Kui piimalambaid peetakse mahepõllumajandusliku tootmise nõuete kohaselt, siis on toetuse maksimaalne suurus 451 eurot piimalamba loomakoha kohta.

Muudetud on ka taotluste hindamiskriteeriumeid ja kehtestatud uusi, nende kohta saab infot veebist www.pollumeheteataja.ee.

Investeeringute elluviimise tähtajad ja nende pikendamine Üldjuhul peab meetmest 4.1 toetuse saaja oma tegevuse ellu viima ja võtma toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Meetmes 4.1 on kahel korral pikendatud toetuse saajate tegevuste elluviimise tähtaegasid. 2017. aastal pikendati investeeringu tegemise, investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise ja investeeringuobjekti sihtotstarbe-

liselt kasutusele võtmise tähtaega kolme aastani I‒III taotlusvoorus toetust saanutel. 2018. aastal pikendati I‒III taotlusvoorus toetust saanutel tegevuse elluviimise aega veel aasta võrra ning IV–V taotlusvoorus toetust saanutel aasta võrra. Vajaduse pikendada tegevuste elluviimise tähtaega on tinginud meetme 4.1 raames toetust saanud põllumajandusettevõtjate majandustegevust negatiivselt mõjutanud asjaolud, nt ebasoodsad ilmastikutingimused, loomahaigused, põllumajandustoodete hinna volatiilsus, madal piimahind.

I ja II taotlusvoorus taotluse rahuldamise otsuse saanud toetuse saajatel peavad investeeringud juba olema lõpetatud. III‒VI taotlusvoorus taotluse rahuldamise otsuse saanud toetuse saajate investeeringute elluviimise tähtajad on toodud kõrvalolevas tabelis.

22,5

mln eurot on investeeringutoetuste taotlusvooru eelarve.

Hea teada VII taotlusvooru eelarve jääb samale tasemele, mis VI taotlusvooru eelarve (22,5 miljonit eurot), kuid mõnevõrra suureneb piimatootmise tegevusvaldkonna eelarve, sest viimases taotlusvoorus on eelnevaga võrreldes tehtud keskkonnainvesteeringuid (sõnnikuhoidlad) ligi kaks korda rohkem.

MAK 2014–2020 meetme 4.1 kogueelarve on 148,3 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 85% (126,1 miljonit eurot) ja Eesti riigi kaasfinantseering 15% (22,2 miljonit eurot).

JCB 542-70 · suurenenud tõstejõud · suurim poomi tõstekiirus · nutikas hüdraulika · uue disainiga Command Plus kabiin · LED töötuled Uuri lähemalt www.stokker.ee/agri Küsi pakkumine agri@stokker.com

Meetme 4.1 taotlusvoorude toimumise ajad ja investeeringu tegemise tähtajad Taotlusvoor, investeeringu tegemise tähtaeg III taotlusvoor (2015) 2020. a aprill, mai IV taotlusvoor (2017) 2020. a juuni, juuli V taotlusvoor (2017) 2021. a veebruar-aprill VI taotlusvoor (2019) 2021. a aprill-mai Allikas: maaeluministeerium

TOETUSED

Riigimaa kasutamisel olgu õiguslik alus Pindalatoetuste taotluste ja maksetaotluste kontrollimise käigus ilmneb igal aastal probleeme maakasutusõiguse olemasoluga. Kõikide pindalapõhiste toetuste puhul kehtib nõue, et toetuse saamiseks peab maakasutus põhinema õiguslikul alusel. Seda ka juhul, kui on tegemist riigi omandis oleva maaga.

20

LIINA PEETSU PRIA OTSETOETUSTE OSAKONNA KONTROLLIBÜROO JUHATAJA

Toetuse saamise õigust ei ole maa suhtes, mida taotleja küll harib, aga mille kohta tal ei ole korrektset maakasutuse õiguslikku alust.

Kui eraomandis olevate maade puhul võivad kokkulepped maaomaniku ja kasutaja vahel olla ka suulised, siis riigimaade kasutamiseks nõuavad riigivaraseadus ja teised asjakohased õigusaktid kirjalike lepingute olemasolu. Riigi omandis olevate maade kasutamise õiguslik alus saab tekkida kasutusvalduse seadmisest, kasutuslepingu sõlmimisest või riigivara valitseja nõusoleku korral allrendilepingu sõlmimisest.

2019. aastal kontrollis PRIA kõikide kohapealsete kontrollide valimisse kuulunud taotlejate puhul muu hulgas riigi omandis olevate maade kasutamise õigusliku aluse olemasolu. Kontrolliti esmalt erinevate registrite alusel kontoris ja kui maade õiguspärane kasutus kinnitust ei leidnud, oli taotlejal

võimalus kohapeal esitada täiendavad tõendid. Riigimaade kasutusõiguse kontrollimise tulemus näitas, et riigimaid ei kasutata alati õiguslikul alusel. Kasutusvaldusesse saadud maale ja kasutuslepingu alusel kasutatavale maale kehtivad erinevad tingimused.

Kasutusvaldusesse saadud maa Kui riik on seadnud maale kasutusvalduse, sõlmitakse maale kirjalikus vormis kasutusvalduse seadmise leping ja see kantakse kinnistusraamatusse. Sellise lepingu kohustuslik tingimus on muu hulgas see, et kasutusvaldusesse saaja ei tohi anda seda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks. Seega on nii riigivaraseaduse kui ka tehinguga sätestatud, et kasutusvaldusesse antud maad ei ole lubatud ühelgi tingimusel edasi rentida.

Kasutuslepingu alusel kasutatav maa Kasutuslepingut eristab kasutusvaldusest võimalus anda maad

Selleks, et vältida ebameeldivusi toetuse vähendamise või tagasinõudmise näol, tuleb enne pindalatoetuse taotlemist kindlasti veenduda maa nõuetekohase kasutusõiguse olemasolus.

Foto: erakogu

allrendile. Allrendile andmine on aga võimalik üksnes juhul, kui rendileandja, s.o riigivara valitseja, on andnud nõusoleku. Ilma rendileandja kirjaliku nõusolekuta ei ole rentnikul õigust maad allrendile anda. Kasutuslepingud ja allrendilepingud on registreeritud ja avalikustatud riigi kinnisvararegistris, välja arvatud juhul, kui avaliku teabe seaduse alusel ei tule lepingut või selle osa avalikustada.

On olnud ka selliseid juhuseid, kus toetust taotleti riigimaadele, mille kohta puudus toetuse taotlejal üldse leping. Sellisel juhul on tegemist omavolilise maakasutamisega ja see ei ole toetatav tegevus.

Millistel juhtudel teeb PRIA riigimaa rendile võtjatele ÜPT vähendamise otsuse?

Et kõikide pindalapõhiste toetuste osas on maa toetusõiguslikkuse kriteeriumiks lisaks maa faktilisele kasutusele maa kasutamine õiguslikul alusel, siis olukorras, kus riigimaa ei ole olnud taot-

leja kasutuses õiguspäraselt, ei ole selline maa jooksval aastal toetusõiguslik. See tähendab, et kui kasutusõigus puudub, ei ole võimalik sellise maa eest toetust saada ning selline maa moodustab taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega võivad kaasneda ka täiendavad halduskaristused.

Millistel juhtudel teeb PRIA riigimaa rendile võtjatele tagasimakse otsuse?

Kui taotlusaastal tuvastatakse, et taotlejal puuduvad taotlusaluse riigimaa kasutamise kohta nõuetekohased kirjalikud lepingud ja sellisele maale on võetud ka maaelu arengukava (perioodi 2014–2020) kohane viieaastane kohustus (näiteks keskkonnasõbraliku majandamise toetus), siis kohustus selle maa osas lõpeb.

Tagajärjeks on enamasti selle maa osas varem saadud maaelu arengukava toetuse tagasinõudmine.

Tagasinõudest loobumist on võimalik kaaluda üksnes vaidemenet-

luse raames, kui vaides toodud asjaolud seda toetavad. See eeldab, et taotleja esitab tagasinõudmise otsuse peale vaide ja seda tähtaegselt. Juhime siiski tähelepanu, et tagasinõudest loobumise võimalus on erandlik ning see ei tähenda, et sellise maa eest määrataks taotlejatele toetuseid või jäetaks kohaldamata taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusega kaasnevad halduskaristused.

Veenduge maa nõuetekohases kasutusõiguses Selleks, et vältida ebameeldivusi toetuse vähendamise või tagasi­nõudmise näol, tuleb enne pindalatoetuse taotlemist kindlasti veenduda maa nõuetekohase kasutusõiguse olemasolus. Seega soovitame maade kasutamisest huvitatutel tutvuda esmalt maa kohta käivate kinnistusraamatu kannetega, et kindlaks teha maa omanik ja võimalik kasutusvaldus.

Riigi omandis oleva maa puhul tuleb täiendavalt tutvuda riigi kinnisvararegistri andmetega.

Kinnistusraamat ja riigi kinnisvararegister on avalikud andmekogud. Nii saab segaduste ja võimalike ebameeldivuste vältimiseks kontrollida, kas isikud, kellega on toetuse taotlejal plaan maade kasutamiseks rendileping sõlmida, on üldse õigustatud neid maid rendile andma. Olukorras, kus toetuse taotlejal puudub riigimaa kasutamiseks leping, tuleks pöörduda lepingu sõlmimiseks riigi kinnisvararegistris toodud volitatud asutuse poole. Pindalatoetuste alustel maadel on enamasti valitseja keskkonnaministeerium, kelle volitatud asutused on maa-amet või Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eelnevat arvesse võttes soovitame enne 2020. aasta pindalatoetuste taotlusvooru üle vaadata ka juba kasutuses olevate maade õigusliku aluse olemasolu, et olla kindel maakasutuse õiguspärasuses!

21

küsimust riigimaade rentimise kohta VASTAB: TIINA VOORO MAA-AMETI RIIGIMAA HALDAMISE OSAKONNA JUHATAJA

1. Millised on põllumehe jaoks erinevad riigimaade rentimise variandid ja alused?

Põllumajanduslikult kasutatava riigimaa õiguspäraseks kasutamiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on maa­ reformi käigus kasutusvaldusesse antud maa kasutamine. Kasutusvalduse lepingud on riigi nimel sõlminud valdavalt endised maavalitsused ja need lepingud kehtivad enamasti 15–20 aastat. Teine võimalus on osaleda enampakkumisel, mille võitja saab õiguse sõlmida riigiga võlaõiguslik rendileping. Rendilepingud kehtivad enamasti viis aastat.

2. Kuidas saab tõendada riigimaa kasutusõigust?

3. Millal on riigimaa edasirentimine lubatud ja millal keelatud?

Kasutusvaldusesse antud maa rendile või muul viisil teisele isikule kasutamiseks andmine on kehtiva õiguse järgi keelatud. Kui kasutusvaldaja on seda siiski teinud, võib riik kasutusvalduse lõpetada ja isegi leppetrahvi nõuda.

Enampakkumise korras rendile antud maa edasirentimine on lubatud vaid selle riigiasutuse kirjalikul nõusolekul, kes on rendilepingu riigi nimel sõlminud.

4. Kuidas põllumees saab teada, kelle maad ta tegelikult rendib?

Näiteks kui tegemist on kolmandate isikutega. Milliste registrite abil? Kui palju registripäringud maksavad?

Kasutatava maa omanikku saab teada mitut moodi. Esmase info selle kohta, et kasutatav maa kuulub riigile, saab tasuta

Maareformi käigus maa kasutusvaldusesse saanud isikutel on kõige lihtsam tõendada maa kasutamise õigust kinnistusraamatu kaudu. Kasutusvaldus on kantud kinnistusraamatusse, kust on näha nii kasutusvalduse kehtima hakkamise ja lõppemise aeg kui ka isik, kellel on maa kasutamise õigus. Riigimaa rendilepingu alusel maa kasutajatel on kõige lihtsam oma õigusi tõendada sõlmitud lepinguga. Kõigil riigiga kasutusvalduse lepingu sõlminud isikutel peaks olema endal ka lepingu eksemplar olemas. Kui leping on kaduma läinud, siis saab selle koopiat taotleda maa-ametilt.

Juriidiliste isikutega sõlmitud lepingud on kättesaadavad ka riigi kinnisvararegistri kaudu. Kasutusvalduse olemasolu tõendamiseks ei pea aga lepingut üldse olema, kuna kinnistusraamatu kanne tõendab kasutusõiguse olemasolu.

SUURE TÄPSUSEGA LUBJA-, TUHA- JA VÄETISELAOTUR • • • •

Saksa tehnoloogia mitmekülgsus ja paindlikkus palju konfigureerimis-valikuid erinevate materjalide laotamise võimalus • isobus - juhitav kabiini juhtpaneelilt • laotamiseks kergesti ümberlülitatavad poomid ja kettad HINNATUIM KÕRGTEHNOLOOGILINE MASIN, MIDA KASUTAVAD EESTI TUNTUD JA TUNNUSTATUD LUPJAMISTEENUSTE PAKKUJAD

Prit Piirsalu, tel. 53004901, prit.piirsalu@estonianagri.com

TOETUSED teada maa-ameti geoportaalist aadressil geoportaal.maaamet.ee, kus maainfo kaardirakenduses on sellise maa omandivormiks märgitud riigiomand. Kaardi­ rakendusest saab teada ka kasutatava maa täpse aadressi, katastritunnuse ja kinnistusraamatu registriosa numbri. Neid andmeid teades saab täpsemaid andmeid vaadata e-kinnistusraamatust www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat.

Kinnistusraamatust detailpäringu tegemine on tasuline. Kinnistusraamatust saab aga kõige kindlamalt teada, kas maa omanik on Eesti Vabariik ning kas ja kellele on maa antud kasutusvaldusesse. Kõik riigimaa kasutused, sh nii kasutusvaldused kui ka rendilepingud on registreeritud riigi kinnisvararegistris aadressil riigivara.fin.ee/kvr. Sellest registrist on kõigil soovijatel avalikult ja tasuta kättesaadav riigimaale sõlmitud kasutuslepingu info, sh lepingu liik, algusja lõppkuupäev ning ka isik, kellele riigimaa on kasutusse antud.

Riigi kinnisvararegistrist saab teada ka selle, kas riigimaa allkasutusse andmine on seaduslik, sest juhul kui allrendi­ leping on sõlmitud riigi nõusolekul, siis on see üldjuhul registreeritud ka riigi kinnisvara registris.

Päringud soovitame teha iga katastriüksuse kohta, mille omanikku ja kasutamise õigust on vaja teada. Samuti soovitame kontrollida maa omanikku ja kasutusõigust igal aastal, kuna lepingud võidakse lõpetada ka ennetähtaegselt ja ka maa omanik võib vahepeal muutuda.

5. Kuidas saab renditähtaja saabumisel jätkata riigimaa rentimist?

Riigimaa kasutamise jätkamise võimalused on erinevate kasutusliikide puhul veidi erinevad. Kui kasutusvalduse lepingu tähtaeg saabub, siis teatud juhtudel võib kasutusvaldajal olla võimalik taotleda kasutusvalduse pikendamist. See võimalus sõltub põhiliselt sellest, millal ja millisel õiguslikul alusel on kasutusvaldus seatud.

Kui põllumajanduslik riigimaa on kasutuses enampakkumise tulemusel sõlmitud rendilepingu alusel, siis lepingu tähtaja saabumisel vaadatakse maa kasutusse andmise võimalused üle. Üldjuhul suunatakse maa uuesti enampakkumisele, mille võitjaga sõlmitakse uus rendileping. Mõningatel juhtudel võib varem rendis olnud maa minna ka enampakkumisega müüki, näiteks juhul, kui maa riigi omandis hoidmise vajadus on vahepeal ära langenud.

Juhul, kui kasutusvalduse lepingut ei ole võimalik pikendada või kui kasutusvaldus lõpetatakse muul põhjusel (nt lõpetab kasutusvaldaja põllumajandusliku tootmise), siis suunatakse kasutusvaldusest vabanenud maaüksused käibesse riigivaraseaduse reeglite järgi, ehk üldjuhul avalikul enampakkumisel rendile või müüki. Kui kasutusvalduse või rendilepingust vabanenud maaüksus on riigile vajalik muul eesmärgil, siis seda maad uuesti rentida ega müüa ei ole võimalik.

Sampo Baltic OÜ

MÜÜK HOOLDUS VARUOSAD

Tel. 5336 4573, info@sampogrupp.com Vitamiini 2A, 50412 TARTU

UMBROHU- JA HOOLDUSNIIDUKID PÕHILISED EELISED: Suure niitmisvõimega, kiiresti muudetav töökõrgus.

Masina kere on galvaniseeritud, andes vastupidavuse mitmele ohule nagu taimemahlad ja kliimamõju.

Eesmised vastulõike terad parandavad multšimise kvaliteeti ja laotuskaared tagavad materjali ühtlase jaotumise põllul.

Tehnilised näitajad

MZ4500

MZ6000

Töölaius, m

4,5

6,0

Transpordilaius, m

3,0

3,0

Rootorite arv, tk

4

4

Terade arv rootoril, tk

4

4

540/1000

1000

2700

3300

120-140

150-200

Ülekanne, p/min Kogumass, kg Võimsuse tarve, hj

Tänu tiibade liikumisele -15 kuni +45 kraadi saadakase ideaalme maapinna kopeerimine.

Põhjaplaadid kivistele tingimustele tagavad masina kere vastupidavuse.

KINDLUSTUS

Kindlustusühistu seisab järjest kindlamalt jalgel

TARMO LÄÄNE EESTI KINDLUSTUSÜHISTU ÜKS JUHATUSE LIIGE

E

esti esimene ühistuline kahjukindlustusselts on sündinud: Eesti Kindlustusühistu ÜKS on äriregistris alates 15. jaanuarist 2020. Kaks nädalat hiljem alustasime liikmete vastuvõtmise ja osakapitali kogumisega. Liikmeks on oodatud Eesti ettevõtjad ja eraisikud.

Liikmeks saab astuda kodulehel www.eky.ee ja pärast 15-eurose liitumistasu maksmist otsustab liige, kui suure osakapitali sissemakse ta teeb. Juriidilistele isikutele on osakapitali sissemaksete vahemik 500–100 000 eurot ning eraisikutele 100–100 000 eurot. Kindlustusühistu asutajaliikmete seas on ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Aiandusliit jpt.

Miks astuda liikmeks?

Saad omanikuboonust. Omanikuboonus on soodustus tavamaksest. Liikmete kindlustusmaksed on alati omanikuboonuse võrra soodsamad tavamaksetest. Omanikuboonuse suurus on kuni 20% ja on erinevatel kindlustusteenustel erineva suurusega.

Näiteks kodukindlustuse ja ette-

24

võtte varakindlustuse omanikuboonus on 20%.

Saad raha tagasi. Liikme kodu­ kindlustuse ja/või ettevõtte vara­ kindlustuse uuenduslepingule kehtib täiendav soodustus 5% eelmisest kindlustusmaksest, juhul kui kahju ei olnud.

Niipea kui majandustulemused seda lubavad, hakkame dividendi maksma, kõige varem neljandal tegevusaastal. Liikmele makstakse dividendi vastavalt tema osakapitali sissemakse proportsioonile osakapitalis ja liikmelt laekunud kindlustusmaksete summale.

Jätame kasumimiljonid Eestisse ja kasutame seda raha ise.

Eesti kahjukindlustuse turul teenuseid pakkuvad välisomanikele kuuluvad kindlustusandjad teenivad kasumit rohkem kui miljon eurot nädalas! Kindlustusühistu ÜKS eesmärk on koos liikmetega osa sellest kasumist soodsamate kindlustusmaksete ja dividendidena Eestisse jätta.

Kuus kindlustusteenust Esimesel aastal toob ÜKS kahjukindlustuse turule kuus teenust: kodukindlustus, ettevõtte varakindlustus, liikluskindlustus, kaskokindlustus, reisikindlustus ning masinate ja seadmete kindlustus, mille abil põllumehed saavad kindlustada kombaine, traktoreid jms.

Teisel aastal jätkame standardsete teenuste turule toomist, kuid lisanduvad liikmete vajadustest lähtuvad teenused, mille lõpliku loetelu kinnitab meie nõukogu. Sellised teenused on näiteks loomakindlustus kariloomadele, metsa­kindlustus ja jahikindlustus.

Kui peaks toimuma ülisuur kindlustusjuhtum, siis selleks on meil edasikindlustus. Esimesed kolm tegevusaastat on edasikindlustaja osa meie majandustegevuses suur, sest alustame konservatiivselt n-ö kindla peale, et juhul, kui suured kahjud toimuvad, siis oleksime jätkusuutlikud ka pärast nende hüvitamist.

Saagikindlustuse lepinguid on ÜKS koostöös Prantsusmaa kindlustusühistuga nõudluse korral valmis sõlmima juba 2020. aasta sügisel. Saagikindlustuse soovist palume teada anda kevadel, sest teenust hakkame pakkuma ainult siis, kui on huvilisi.

Osakapitali kogumine Eesmärk on osakapitali kogumise käigus kaasata 10 000 liiget, siis saame kohe piisavalt suurele sihtgrupile kindlustusteenuseid pakkuma hakata.

Miinimumeesmärk on koguda viis miljonit eurot, siis alustame varakindlustuse ja isikukindlustuse teenuste pakkumisega. Kui kogume rohkem kui 6,5 miljonit eurot, siis saame õiguse pakkuda kõiki kahjukindlustuse teenuseid.

Kui märtsi lõpuks soovitud osakapitali kokku ei saa, siis pikendame paari kuu võrra kogumise perioodi. Kui ka siis osakapital piisavalt suur ei ole, hakkame puuduolevat summat koostöös ühisrahastusplatvormidega koguma.

Kui ka koostöös ühisrahastusplatvormidega vajalikku osakapitali kokku ei saa, siis maksame liikmetele nende tasutud osakapitali sissemaksed sajaprotsendiliselt tagasi.

S

Küsimus: Kuidas saab ÜKS pakkuda soodsamaid kindlustusmakseid kui praegu Eesti kahjukindlustuse turul tegutsevad seltsid?

uurem osa stabiilselt kasumlikul Eesti kahjukindlustuse turul pakutavatest teenustest on ülehinnastatud. Sellistes segmentides saab ÜKS pakkuda turu keskmisest soodsamaid kindlustusmakseid. Näiteks on väga kasumlik kodukindlustus.

Järgnev arvutuskäik näitab, kuidas saab ÜKS pakkuda liikmetele soodsamaid kindlustusmakseid.

Statistikaameti andmetel on Eesti kahjukindlustuse turu kodukindlustuse teenuse viimase kahe aasta väljamaksutase 43%. See tähendab, et klientidelt kindlustusmaksetena laekunud kogusummast on kahjuhüvitistena tulnud välja maksta 43%.

Näide: oletame, et kodukindlustuse aastane kindlustusmakse on 150 eurot.

Praegu Eesti kahjukindlustuse turul: 65 € (välja makstav kindlustushüvitis) / 150 € (aastane kindlustusmakse) = 43% (väljamaksutase).

Kindlustusühistu ÜKS liikme kindlustusmakse arvutus: 65 € (välja makstav kindlustushüvitis) / 120 € (aastane makse) = 54% (väljamaksutase).

Miks Eesti Kindlustusühistu ÜKS liikme kindlustusmakse on sama suure kindlustushüvitise korral 20% soodsam? Sellepärast, et puuduvad vahendajaid ja eesmärk ei ole kasumi maksimeerimine.

Kubota M-seeria jõulised Jaapani traktorid · 60-175 hj ökonoomsed mootorid · suurepärane pöörderaadius · avar kabiin ja hea nähtavus · madalad kasutuskulud Uuri lähemalt www.stokker.ee/agri Küsi pakkumine agri@stokker.com

GARANTII

Kelle jaoks on ÜKS liikmeks astumine ja osakapitali panustamine kasulik?

Soovitame ÜKS liikmeks astuda ja osakapitali panustada neil, kes saavad endale juriidilise isikuna lubada ühekordset väljaminekut alates 500 eurost või siis eraisikuna alates 100 eurost ning lisaks omavad ka kindlustatavat vara, näiteks maja, korterit, tehast, hooneid, masinaid, seadmeid, sõidukit, haagist, metsa, kariloomi jne.

5 mln

eurot osakapitali soovib ÜKS koguda, tähtajaks on seatud märtsi lõpp.

METSANDUS

Metsas saab ulukikahjustusi vähendada ka püssita TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

Ü

ks Põlvamaa mees rääkis järgmise loo: „Paar aastat tagasi männiga uuendatud metsatukk on mul maja taga. Ühel õhtul vaatasin aknast välja ja mida ma näen – metskits maiustab otse keset noorendikku. Läksin välja, kits pani plehku. No nii, mõtlesin – mändide seas nüüd korralik laastamine tehtud. Aga kui läksin söömapaika kohale, siis nägin – männid täitsa puutumata ja kits oli söönud vaid noori pihlakaid!“ Mullu loendati Eesti metsades 130 000–140 000 metskitse, 12 000–13 000 põtra ning 7000–8000 punahirve (keskkonnaagentuuri andmed). Need on suured arvud ja ilmselt on iga Eesti metsaomanik ulukikahjustustega kokku puutunud. Kel on ära söödud noorendik, kel pisut vanemas metsas sarvi sügatud. Kuidas aga võimalikke kahjustusi ennetada? Kindlasti on üks võimalus aktiivne suhtlus oma piirkonna jahimeestega. Loomasõbralikum on aga looduslikult tekkinud või istutatud noori taimi kaitsta mehaaniliste abivahendite või ulukitõrje preparaatidega.

Mida ulukite peletamiseks teha?

Ulukikahjustuste ennetamisega ei tohi hiljaks jääda ja neid töid tuleks planeerida juba enne metsauuendamist. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahen-

26

did tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiv ilm püsima vähemalt paar tundi.

Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised. Üks lihtne võte on istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Tõrjevahendite mitmekesine maailm Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel.

Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks tuleb pritsida ladvakasvusid üks-kaks korda aastas (toime kestab 6–8 kuud), vanematel puudel pritsida tüvesid koorimise ja sarvesügamise tõrjeks vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Cervacoli kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehhaaniline karedus. Kaitseefekti annavad repellendis sisalduvad me-

OSTAME Repellendi ostmiseks saab toetust taotleda Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik saada ka toetust, sel aastal oli repellendi soetamise ja kasutamise toetuse määr 70 eurot hektari kohta. Praeguseks on see toetusvoor lõppenud ja metsaomanikel tuleks oodata järgmist toetuse taotlusvooru.

Selleks aga oleks vaja juba kevadel mõelda, millistes metsa osades kaitsetöid sügisel ette võtta, sest parim aeg kõigi repellentide kasutamiseks on sügisel, üldiselt septembris-oktoobris, kui õues on temperatuur veel plusspoolel ning ilmad kuivad. Kõige kahjustusterohkem periood kestab hilissügisest järgmise aasta varakevadeni.

paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

haanilised toimeained, mis välistavad ulukite kohandumise repellendiga. Võrsele määritud repellent kuivab umbes 15 minuti jooksul ja määrimistööd tuleb teha plusskraadidega. Kerge kaste või uduvihma korral võib taimi repellendiga töödelda, kuid tugevama vihma korral tuleb töö katkestada.

Kummikindaid kasutades tuleb Cervacol kanda mitte väga paksu kihina ulukite poolt ohustatud taimeosadele, okaspuudel tavaliselt ainult ladvavõrsele.

Võrse peab jääma veidi sinakas-hallikas, liiga paksu kihiga katmist tuleb vältida. Okaspuudel kaitstakse tavaliselt vaid ladvavõrset, kusjuures ladvapung peab repellendiga kindlasti kaetud saama, kuid punga ei tohi kõvasti mudida või liiga paksu kihiga katta. Tavaliselt jääb liiga paksu kihiga kaetud pungal puhkemine hilisemaks, halvemal juhul pung üldse ei avanegi.

Vere lõhn peletab eemale Kasutusel on ka ulukitõrjevahend Plantskydd, mis on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Preparaadi spetsiifiline verelõhn hoiab eemale hirved, põdrad, kitsed ja jänesed. Kaitstavaid taimi on soovitatav pritsida kevadel või sügisel, enne kui lehtede ja noorte võrsete närimise aeg algab. Lahust tuleb pritsida kuivadele taimedele, samuti peab pritsitud taim saama kuivada, et saavutada vihmakindlus. Pritsida tuleks hommikul või pärastlõunal, et vältida otsest päikesepaistet. Kitsede ja põtrade eest kaitstavatel taimedel pritsida taimede ladvaosa, jäneste põhjustatud kahjustuste vältimiseks pritsida tüvesid ja alumisi leht.

cfmoto.ee

KO N V E R E N T S

Konverentsi „Terve loom ja tervislik toit” teisel päeval räägitakse piimaveiste söötmisest kinnisperioodil. Foto: Pixabay

Teadlased ja praktikud arutlevad kinnislehma söötmise üle MARKO KASS EESTI MAAÜLIKOOLI VETERINAARMEDITSIINI

M

JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT

ärtsi alguses Eesti Maaülikoolis toimuval traditsioonilisel konverentsil „Terve loom ja tervislik toit“ on fookuses piimaveiste söötmine kinnisperioodil.

Kinnisperiood peab pidamise ja söötmiskorralduse poolest olema vähemalt sama hea kui lüpsikarjal. Mõnikord öeldakse, et kinnisperiood ei ole niivõrd laktatsiooni lõpp, kui järgmise laktatsiooni algus. Seega lehma söötmine ja pidamine viimasel 60 tiinuspäeval mõjutavad nii uue laktatsiooni piimatoodangut kui ka vasika tervist.

28

Traditsiooniliselt on Eestis rakendatud kinnislehmade poegimiseelset söötmist. Söötmiskorralduslikult aga jagatakse kinnisperiood kaheks ehk puhke- ja ettesöötmise perioodiks.

Ettesöötmine tähendab söödaratsiooni energiasisalduse suurendamist kinnisperioodil, ühtlasi lehma ettevalmistamist jõusöödarohke ratsiooniga laktatsiooni alguses. Samas näitavad viimased teadusuuringud laiast maailmast, et see ei pruugi olla lehmade füsioloogilisest aspektist vajalik.

Nii sellel kui ka teistel söötmisega seotud teemadel arutlevad 5. märtsil Eesti Maaülikoolis toimuval konverentsil Eesti Maaüli-

Hea teada Rohkem infot 4.–5. märtsil toimuva konverentsi kohta leiab https:// terveloomjatervisliktoit.ee. Veebilehele pannakse üles ka konverentsi ettekanded.

kooli söötmisteaduse õppetooli juht Meelis Ots, emeriitprofessor Olav Kärt ning Helsingi Ülikooli teadur Tuomo Kokkonen.

Eesmärk on koos praktikutega leida vastuseid ja lahendusi tekkinud küsimustele, mis on seotud piimaveiste söötmisega kinnisperioodil.

KVALITEETSED JA KVALITEETSED JA TÖÖKINDLAD HAAGISED KVALITEETSED JA TÖÖKINDLAD HAAGISED IGAKS OTSTARBEKS TÖÖKINDLAD HAAGISED IGAKS OTSTARBEKS IGAKS OTSTARBEKS

Universaal- ja dumperhaagised 5–20t Universaal- ja Universaalja dumperhaagised 5–20t dumperhaagised 5–20t

Sõnnikulaotajad 5–22t Sõnnikulaotajad 5–22t Sõnnikulaotajad 5–22t

Platvormhaagised 7–10,5m kandejõuga 14 ja 20t ning Platvormhaagised 7–10,5m Platvormhaagised 7–10,5m treilerid 8–27t kandejõuga 14 ja 20t ning kandejõuga 14 ja 20t ning treilerid 8–27t treilerid 8–27t Loomaveohaagised 5,3–10,8m Loomaveohaagised Loomaveohaagised 5,3–10,8m 5,3–10,8m

+372 5635 8972 | info@flint.ee | Kõo küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa

RAHA Joonis 1. Põllumajandustootjate investeeringud põhivarasse ja nende allikad, mln eurot investeeringutoetused

Joonis 2. Müügitulu suhe varadesse

oma- ja võõrkapital

250

Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ettevõtted

%

70

60

212

200

50

185

150

100

152

167

183

167

40

168

164 161

30

128 127 114

104 80

20

50

46 20 0

05

12

17

06

07

40 08

09

26 10

36

38

11

12

49

43 13

25

23

14

15

1–9 töötajaga ettevõtted

10

36 16

kokku

56

> 10 töötajaga ettevõtted

17

18

Allikas: statistikaamet, tabel PM54

0

05

06 07

08

09 10 11 12 13 14

15 16 17

Allikas: statistikaamet, tabelid EM001, EM009

Põllumehe finantsteadmised KATRIN LEMSALU, ANTS-HANNE­S VIIRA, MAIRE NURMET, JÜRI LEHTSAAR, KERSTI ARO, KATRIN KREEGIMÄE EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA

P

SOTSIAALINSTITUUT

erioodil 2021–2027, mil ilmselt vähenevad põllumajandussektori investeeringutoetused, tekib põllumajandusettevõtetel üha suurem vajadus leida investeeringute rahastamiseks muid allikaid. Olukorra leevendamiseks kavandatakse järgmisel eelarveperioodil kasutada senisest suuremas mahus EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastamisvahendeid. Seega vajavad täiendust ka põllumajandusettevõtjate finantsvaldkonna teadmised.

Põllumajandusettevõtted vajavad ettevõttevälist finantseerimist eelkõige tootmisvahendite ja maa ostuks. Viimastel aastatel on põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus, tootmisteguritulu* ja ettevõtjatulu vähenenud. Kuigi 30

2019. aastal oli põllumajandustoodangu väärtus rekordiliselt 1,04 miljardit eurot, jäi tootmisteguritulu ja ettevõtjatulu märgatavalt alla 2012. aasta taset. Selle taustal on investeeringute finantseerimisel taas suurenenud investeeringutoetuste osakaal.

Aastatel 2010‒2018 tehti põllumajanduses investeeringuid põhivaradesse aastas keskmiselt 188 mln euro eest ja keskmine investeeringutoetuste maht ühes aastas oli 37 mln eurot (joonis 1). Seega finantseeriti sel perioodil 20% põhivarainvesteeringutest investeeringutoetuste abil. Aastatel 2016‒2018 finantseeriti 22–30% põhivarainvesteeringutest investeeringutoetuste abil. Perioodi maksimumist (30%) 2017. aastal on investeeringutoetuste osakaal põhivarainvesteeringutest kõrgem olnud vaid majanduskriisi aegsel 2009. aastal (33%). Üldiselt on põllumajandusettevõtete omafinantseerimise võime-

kust iseloomustav müügitulu suhe varadesse vähenenud 2011. aastast alates (joonis 2). Võib eeldada, et ilma investeeringutoetusteta oleks põllumajandussektori investeerimisvõimekus märkimisväärselt väiksem. Kuna põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevate ettevõtete laenude jääk on aastatel 2005‒2018 suurenenud peaaegu kolm korda (joonis 3), siis on kõneaineks saanud küsimus laenude teenindamise võimekusest. Ärikasum ei kata intressikulu Viimaste aastate majanduslikud raskused põllumajandussektoris avalduvad ka intressikulude kattekordaja näitajas. Nii kattis 2016. aastal ärikasum keskmiselt vaid 39% intressikuludest, st ärikasumist ei piisanud intressikulude tasumiseks. Kui väiksemates, kuni üheksa töötajaga ettevõtetes kattis ärikasum kõigil aastatel intressikulud, siis suuremates,

Joonis 4. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja

Joonis 3. Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi­ette­ võtetele antud laenude ja põllutehnika liisingu jääk, mln eurot 800

Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ettevõtted

põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ettevõtetele antud laenude jääk

2.0

põllumajandustehnika liisingu jääk 700

1.9 1.8

600

196

500

206

161 170 400

143

300

116

100

0

79 129 05

181

211

111

130 100

87 200

%

238

214

84 224

96

339

419

442

224 223

455 475

1.7 1.6 1.5

370 371

1.4

300

1.3

240 1.2

1–9 töötajaga ettevõtted 1.1

06

07

08

09

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

1.0

Allikas: Eesti Pank

> 10 töötajaga ettevõtted

05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 Allikas: statistikaamet, tabelid EM001, EM009

15 16 17

va javad täiendust enam kui kümne töötajaga ettevõtetes ei katnud ärikasum intressikulusid ei 2015. ega ka 2016. aastal.

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on siiski olnud enamasti rahuldaval tasemel (1,2–1,6) (joonis 4).

Suuremates põllumajandusettevõtetes on nii intressikulude kui ka lühiajalise võlgnevuse kattekordaja olnud languses alates 2012. aastast. Mõningast leevendust pakkus 2017. aasta, kui piima kokkuostuhind oli eelnevatest (aga ka järgnevatest) aastatest kõrgem.

Laenuvõimalus MES-ist Kui investeeringutoetused vähenevad, siis Eesti põllumajandusettevõtete väline finantseerimisvajadus tõenäoliselt kasvab.

Praegusel programmperioodil on põllumajandusettevõtetel lisaks krediidiasutuste pakutavatele laenudele võimalik laenu saada ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) vahendusel antavast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajan-

dusfondi (EAFRD) rahastamisvahendist. Sellest pakutakse laenusid alustavatele ja tegutsevatele põllumajandustootjatele, tootjarühmadele, toiduainete töötlemisega tegelevatele ettevõtetele ja maamajanduse mitmekesistamiseks.

Maaelu arengukava (MAK) 2014‒2020 kahe meetme kaudu võimaldatakse rahastamist mikro- ja väikeettevõtetele kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenuna.

MAK-i rahastamisvahendi finantstoodetega rahastatakse investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis vastavad MAK 2014–2020 meetmete 4.1, 4.2 ja 6.4 eesmärkidele.

Eesti Maaülikoolis 2019. aasta teisel poolel põllumajandustootjate esindajatega tehtud intervjuudest selgus, et ettevõttevälise omakapitali kaasamine on enamasti kõige viimane allikas, mida põllumajandusettevõtted rahastamisel kaaluvad. Seda põhjusel, et uute omanike kaasamine ettevõttesse

on seotud otsustusõiguse jagamisega ja halvemal juhul riskiga kaotada kontroll ettevõtte üle. Samuti on ettevõttevälise omakapitali kaasamise takistus sobivate investorite või vastava investeerimisfondi puudumine. Probleem on informatsiooni asümmeetria nii nõudluse kui ka pakkumise poolel: ettevõtetel ei ole huvi omakapitali kaasamise vastu, mistõttu ei olda hästi kursis ka vastavate võimalustega, ning võimalikud investorid ei ole põllumajandussektori eripäradest piisavalt teadlikud. Rahastamisvahendite raames põllumajandussektorile suunatud investeerimisfondi loomine võiks soodustada ettevõttevälise omakapitali kaasamist, kuid see eeldab ka osapoolte teadmiste kasvu.

Mis ja kuidas edasi?

Kavandataval 2021–2027 programmperioodil, kui maaettevõtluse elavdamist võimaldavad investeeringutoetused on osaliselt kavas

31

RAHA asendada EL-i finantsinstrumentide laenu- ja omakapitali rahastamisallikate kasutuselevõtuga, tekib ettevõtjatel üha suurem vastutus oma ettevõtte investeeringute vastutustundlikul planeerimisel ja rahastamisallikate valikul. Senine kogemus näitab, et rahastamisvahendi kaudu pakutavate finantstoodete välja töötamine on ajamahukas protsess ja vajab konsulteerimist erinevate osapooltega.

Investeerimisfondist oleks abi Rahastamisvahend peab olema piisavalt paindlik, et reageerida muutuvatele nõuetele ja turule. Kuna rahastamisvahendi kaudu saadav abi tuleb tagastada, siis üldjuhul suhtub rahastamisvahendi kaudu tagastatava toetuse saaja võrreldes tagastamatu abi (nt investeeringutoetuse) saajaga rahastamisvahendi kaudu saadud vahenditesse kohusetundlikumalt.

Kui luuakse sektorile suunatud investeerimisfond, mis tegeleb omakapitaliinvesteeringutega ning mida rahastatakse nii avaliku sektori kui ka erainvestorite rahast, siis soodustab see põllumajandusettevõtete jaoks lisaks senistele rahastamisvõimalustele ka ettevõttevälise omakapitali kaasamise võimalust. Sellega seoses vajavad täiendust ka põllumajandusettevõtjate finantsvaldkonna teadmised. * Tootmisteguritulu: netolisandväärtus miinus muud tootmismaksud pluss muud tootmistoetused.

20%

põhivarainvesteeringutest tehti aastail 2010–2018 investeeringutoetuste abil.

32

Finantseerimisraskused ehk miks on pangalaenu saamine keeruline

P

õllumajandusettevõtete ja pankade esindajatega tehtud intervjuudest selgus, et ettevõtete laenuvajadus on suurem kui reaalselt rahastust saadakse.

Põllumajandusettevõtjad tõid laenude saamisel takistusena välja eelkõige tagatiste ebapiisavuse.

Tagatis ei rahulda panku Olukord, kus laenutaotleja pakutava tagatise väärtus osutub ebapiisavaks, on tavapärane ja eriti terav alustavate ja noorte ettevõtjate hulgas. Ka küpsematel ettevõtetel on tagatiste nappus probleemiks, sest näiteks maapiirkonnas asuvad hooned ei pruugi osutuda tagatisena piisavaks nende madala turuväärtuse tõttu. Kuigi põllumajandusmaal on piisav turuväärtus, ei ole kõigil rahastamist vajavatel ettevõtetel piisavalt omandis olevat maad. Seega eksisteerib teatud juhtudel „nokk kinni, saba lahti“ olukord. Selleks, et laenu tagatiseks maa panti panna, tuleb see maa enne osta. Võrreldes muude EL-i riikidega on Eestis põllumajandusmaa ostu finantseerimise vajadus suurem, sest meil on suhteliselt suur rendimaa osakaal.

Veel nimetati probleemina liiga lühikest laenu tagasimakse perioodi. Paljudel ettevõtetel, eelkõige aga väikestel ja noortel ettevõtjatel, on laenu saamisel takistuseks kehvad majandustulemused.

Mõnede põllumajandusettevõtjate arvates ei tunta pankades piisavalt põllumajandustootmise eripära ning hinnatakse riske tegelikust suuremaks.

Pangad on üldiselt põllumajandusettevõtetega koostööst huvita-

tud ja pankade esindajate hinnangul ei esine heade majandustulemustega, läbimõeldud äriplaaniga, varasema laitmatu maksekäitumisega ning piisavate tagatistega ettevõtetel laenude saamisega probleeme. Siiski tuleb ette, et laenutaotleja finantsolukord ei ole kiita, tal on ebapiisavad ja/või ebasobivad tagatisvarad või on varem esinenud maksehäireid. Probleemiks peetakse ka nõrkasid ja korralikult läbi mõtlemata äriplaane.

Krediidiasutuste sõnul kalduvad alustavad ettevõtjad ettevõtte algusfaasis hindama tulusid tegelikust suuremaks ja kulusid väiksemaks. Finantseerijate jaoks on laenukõlbulik äriplaan selline, mille põhitegevuse netorahavoo arvel oleks võimalik katta nii regulaarseid laenu põhiosa makseid kui ka intressimakseid.

Tavalisest erinev maksegraafik Põllumajandusettevõtetele tullakse vastu ka näiteks maksegraafikute koostamisel ja aeg-ajalt võimaldatakse tavapärasest erinevaid laenu tagasimakse graafikuid nii, et laenu põhiosa tagastamine ajastatakse peamiselt saagi müügi ja/ või toetuste (näiteks ühtne pindalatoetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus jmt) laekumise järgsele ajale. Samuti teadvustatakse pankades täiendavaid riske, mis tulenevad ilmastikust ja toorpiima hindade volatiilsusest erinevatel aastatel.

Krediidiasutuste hinnangul jääb ettevõtjatel mõnikord siiski puudu finantskirjaoskusest ja ettevõtte äri- ja finantsriskide juhtimise alastest teadmistest.

AVAT U D TA L U D

Avage huvilistele uksed!

T

raditsiooniline avatud talude päev toimub tänavu 18. ja 19. juulil ning talupidajad ja põllumajandustootjad saavad end järgneva veidi enam kui kahe kuu jooksul sündmusel osalemiseks kirja panna.

Möödunud aastal oli esmakordselt võimalik talu avada kahel päeval ja kuna seda võimalust kasutati usinalt, on ka sel aastal soovijatel võimalus talu avada kahel päeval, nii laupäeval, 18. juulil kui ka pühapäeval, 19. juulil. Põhipäev, mil kõik talud on avatud, on pühapäev.

21. veebruari seisuga oli osalemise registreerinud juba 73 talu ja põllumajandustootjat ning suurem osa neist on avatud kahel päeval.

Eelmisel aastal avas külastajatele uksed 310 talu ja maaettevõtet.

„Avatud talude päev on põllumeeste ja talupidajate parim võimalus näidata, kuidas kasvatatakse head ja maitsvat Eesti toitu.

Igatsusest oma juurte järele sõidavad tuhanded linnainimesed sel päeval maale oma hingekoju. Kutsume kõiki talupidajaid ja põllumehi avama külastajatele oma ettevõtted avatud talude päeval 19. juulil,“ lausus põllumajanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

8.05

on viimane päev oma talu registreerimiseks avatud talude päevale

Hea teada Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule.

Registreerumine lõpeb 8. mail.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad avatud talude päeval oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema ka infopäevadel: 25. märtsil Pärnumaal (koht täpsustamisel); 1. aprillil Põllumajandusuuringute Keskuse suures saalis Jänedal (otseülekandega).

Infopäevade kohta lisatakse teavet avatud talude veebilehele www.avatudtalud.ee/et/talule.

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Terve mulla heaks!

KOOSTÖÖPARTNERID: MÜÜK, LAOTAMINE, TRANSPORT

LAURI LAANEMÄE sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

enefix.eu