Remondi ja ehita 2015 november

DETSEMBER 2015

Eluasemelaenu eelised: • Laenusumma alates 5 000 EUR • Laenu tähtaeg kuni 30 aastat • Võimalus taotleda põhiosa maksepuhkust • Individuaalne intressimäär • Ka dividenditulu arvestatakse regulaarse sissetulekuna • Personaalne haldur

Eluasemelaen on hea lahendus kodu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks

Konstantin Vassiljev - jalgpallur, Citadele eluasemelaenu klient

Registreeru konsultatsioonile: eluasemelaen@citadele.ee või 77 00 000 Tutvu toote tingimustega - citadele.ee

Sisu: Hubane suvekodu Läänemaa kasetukas lk 4–7 Eksperimendid dekoratiivvärvidega lk 8–9 Planeerime vannituba lk 10–12 Küttekolded, mis söövad puitu lk 14–16 Juhendmaterjal väärtusliku vana maja korrastamiseks lk 17 Vanemate kortermajade ventilatsioon pole kiita lk 18–19 Puitpõrand kütma: materjalid ja nende soojusjuhtivus lk 20–21 Ehitusseadustiku muudatustest lk 22–23 Talvise aja taimetarkus lk 22–23

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaamimüügi projektijuht: Ellen Ostrat ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

Ajakiri Remondi ja Ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks ning ehitamiseks.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile: liivi@meediapilt.ee

3

Palju h채id asju: palju aknaid, palju avarust ja palju m천nusaid vaateid.

Fotod: Terje Ugandi ja erakogu

4

Kodu L채채nemaa kasetukas

Läänemaal asuv suvekodu ei sündinud kuude, vaid aastatega: oli aega mõtteid setitada, plaani pidada ja just seda kõige hingelähedasemat lahendust jahtida.

LIIVI TAMM

L

äänemaal asub üks hubane suvekodu, mille autoriteks on VLS Sisearhitektuur OÜ sisearhitektid. Maja võiks tegelikult kanda ka päriskodu nimetust, sest ta sobib ka aastaringseks elamiseks. 175 m2 suuruse elamispinnaga hoones paiknevad elutuba, köök, toad kahele lapsele, lisaks on mõeldud on külaliste majutamisele. „Ruumiga ei ole priisatud, aga samas on pinda piisavalt, et kõik

saavad end hästi tunda,“ lausub Ville Lausmäe, kes vedas projekti koos kollegide Kadi Karmanni ja Peeter Klaasiga. „Alguses oli suund palkmajale, seejärel mõtlesime suuremate klaaspindadega modernsemale lahendusele, mis oleks loodusesse avatud. Lõplik lahendus on omamoodi kompromiss: moodne lahendus sai pehmemad jooned,“ kirjeldab Ville Lausmäe idee sündi. “Tellija sooviks oli luua soe ja 5

hubane kodu, mitte elukauge šedööver, mis külalisi ahhetama paneb. Seega pandi suursugususe asemel rõhk inimlikule ja käegakatsutavale.“ Eneselegi üllatuseks sattusid VLS-i arhitektid sedakorda sisearhitekti rollist arhitekti rolli: visioon oli lihtsalt niivõrd selge, et väljast tulnud tegijatega ei leitud piisavalt kiiresti ühist keelt. „Tegelikult on see nõukaaja pärand, et sisearhitektid planeerisid ise eramuid. Antud juhul aga päädis algne mõte luua lihtne suvemaja sellega, et olime ühtlasi peaprojekteerija rollis ja valisime ise teised projekti osapooled.“ Meri ja kased Läänemaa kodu krunt asub mere lähedal kasemetsas, sestap oli loogiline hoone ümbrusesse sulandada. „Ei mingeid siledaks pügatud muruväljakuid,“ on Lausmäe resoluutne. „Metsas on väga vahvad valgusemängud ja maja pidi loodusesse sulanduma nii, et elanikud

6

Läänemaa suvekodu projekteeriti puitelamuna, ka kõikjal siseviimistluses on kasutatud naturaalseid materjale.

said olemisi. „Hoone väljanägemist ja plaani nuputati kaua, täna võime rahul olla, et kõik sai paika,“ on Lausmäe rahul.

Hoones on küll kasutatud palju „targa maja“ lahendusi, siiski ei ole tehnika juurutamisest liigsesse vaimustusse satutud. „Tellija sooviks oli luua pisut vanakooli stiiliga maja. Näiteks suvel on ventilatsioonisüsteem välja lülitatud ja aknad-uksed suvele valla,“ kirjeldab Lausmäe. „Targad lahendused on olulised selleks, et mittevajalikke detaile peita: näiteks kraane ja lüliteid ei ole tarvis liialt palju eksponeerida, valguse, kütte, elektri ja ventilatsiooni osas võimaldavad paar pisikest pulti suvilalaadset maja tänapäevase funktsionaalsusega juhtida.“

avaratest akendest päikese ringkäigust osa saavad.“ Hoone kuju tuleneb selle funktsioonidest, jagunedes paljude akende ja ustega varustatud elutoa- ning magamistoaplokiks. „Maaküte hoiab seejuures arved pisikestena,“ nendib Lausmäe.

Materjaliks puit Tellija soovil valiti materjaliks läbivalt puit, seda nii konstruktsioonis kui siseviimistluses ja kasutati kõikjal naturaalseid materjale. „Meie soov on, et see maja kestaks põlvest põlve. Näiteks siseseintena eelistasime pahteldatud vineertahvleid, mille taga on vuukide süsteem, mis on ühtlasi ka maja konstruktiivne osa. Vältisime juba eos olukorda, kus kahtlased lahendused peidetakse kipsplaadi taha. Iga detail paikneb seal, kus vaja ja sellepärast, et see just sinna kõige paremini sobib,“ räägib Lausmäe. „Nn Harju keskmine lahendus näeb ette seinad, laetalad, väljast katmise, ent siin näeb puhast puitarhitektuuri, nii visuaal-

Saime lahenduse poole liikuda ilma aja surveta. ses osas kui konstruktsioonis. Ka igal kruvil on keskkonnasertifikaat. Kokkuvõttes oli see maja nii insenerile kui ehitajale paras pähkel läbi hammustada.“ Kuna hoone ideoloogia kandis mõtet, et töö peab ka tehnoloogiliselt „puhas“ olema, siis mõeldi läbi ka need lahendused, mida otseselt näha ei ole: kui vineerplaat seinast maha kruvida, on ka selle taga ilus pind.

Köök on kodu süda Selles suvekodus armastatakse külalisi, ühist kokkamist ja mõnu-

Kaua tehtud kaunikene Ent mis teeb selle kodu projekti arhitekti jaoks eriliseks?

Läbimõeldud puitarhitektuuri kõrval on selleks kahtlemata planeerimisele kulunud aeg. „Väga pikk tee on käidud,“ tunnistab Lausmäe. „Tavaliselt sünnivad sisearhitektuursed lahendused piiratud aja jooksul, osaleme ju palju riigihangetel, tegeleme kasvõi muuseumidega. Siin on tegu standardlahendustest vaba eramuga, mille loomisel võeti aeg maha ning kogu tegevus, sealhulgas ka ehitaja valik, oli üdini läbi mõeldud.“ Pisut muigamisi osutab ta, et lahenduse nuputamine sarnanes natuke räämas motika kordaputitamise tööga: tehti ja arendati ilma aja surveta ja just siis, kui „tunne oli õige“.

Vajadusel pandi projekt veidikeseks ootele. Plaani peeti paar aastat, projekt valmis aasta jooksul, ehitati poolteist aastat. „Maja sai esimesena valmis, siis lisandus paadikuur, tulevikus on plaanis sauna ehitus,“ võtab Lausmäe jutu kokku. „Õige kodu ongi arengus ja muutumises.“

7

Värvi kodu kauniks Dekoratiivvärvimine ja efektvärvimine on hea võimalus luua eripärane ning efektne interjöör.

MEELIS TARTO AS TIKKURILA KOOLITUSKESKUSE JUHT

D

ekoratiivvärvimiseks on lõputult palju võimalusi.

Erineva tulemuse aitavad saavutada erinevad tooted – on struktuurvärve, lasuurvärve, lisaaineid jne; erinevaid töövahendeid – harjad, pahtlilabidad, pintslid, kammid, spetsiaalsed töövahendid jne; ning ka valides erinevaid töötamise liigutusi/tehnikaid – ringid, kaared, ruudud, triibud, hajutamised jne. Kombineerides tehnikaid erinevate toonidega, on võimalike tulemuste hulk piiritu.

Dekoratiivvärvimisega võib viimistleda eluruumi kõik seinad või anda aktsenti ainult teatud seinaosadele. Palju kasutatakse struktuurvärve koos lasuurvärvidega.

Struktuurvärvid on paksud, pastataolised värvid, mida saab toonida ja mida kantakse pinnale paksu kihina ning modelleeritakse erinevate töövahenditega. Selleks, et tuua välja struktuurvärvi tõeline olemus, nö 3D-efekt, on vaja kanda sellele peale poolenisti läbipaistev lasuurvärvi kiht.

Lasuurvärve on samuti erinevaid – tavalisi mattpinnaga värve, aga ka metallikefektiga. Kuna struktuurvärvi pind on “krobeline”, jääb lasuurvärv ka pinnale erinevalt – aukudesse rohkem, kõrgematest kohtadest maha kraapides vähem. Või vastupidi, kandes lasuurvärvi ainult kõrgematele kohtadele, jäävad augu põhjad originaaltooni ning pinna kõrgemad kohad lasuurvärvi toonist mõjutatuks.

8

Tasub teada: Soovitused struktuurvärvi pinnale kandmiseks: Kanna pastataolist värvi pinnale pikakarvalise rulliga (karva pikkus 22 mm).

Kanna pinnale suhteliselt paks kiht värvi, et struktuur jääks piisavalt kõrgete ebaühtlaste laikudena või lappidena, et ei tekiks konkreetseid sirgeid triipe või jooni.

Kanna pinnale korraga nii palju värvi, kui suudad dekoreerida 5–10 minuti jooksul, st ca 2–3 m2 suurusele pinnale. Üldiselt ei värvita dekoratiivvärvi paanidena ülevalt alla.

Vastavalt tehnikale on soovitatav kanda värv pinnale risti-rästi.

Soovitused lasuurvärvi pinnale kandmiseks: Värv kantakse pinnale seinavärvirulliga (karva pikkus 11–18 mm) ning kraabitakse maha.

Võimalus on kanda värv pinnale ka käsnaga (nö värvipesu).

Kanna värv pinnale ebaühtlaste laikudena või lappidena, et ei tekiks konkreetseid sirgeid triipe või jooni.

Kanna pinnale korraga nii palju värvi, kui sa suudad dekoreerida 5–10 minuti jooksul, st ca 2–3 m2 suurusele pinnale.

SIIDINE MUSTRIMÄNG 1.

2.

Kanna seinale struktuurvärv (pildil Tikkurila Tunto Hieno, valge toon). Tõmba kohe pärast seinale kandmist värskesse värvi harjaga (võid kasutada ka nt kingaharja) kaarjad triibud. Seejärel lase struktuurvärvil kuivada umbes ööpäev. Järgmise sammuna tee vahelihv lihvpaberiga nr 180.

Kanna lakipintsliga struktuurpinnale metalliklasuur (pildil Tikkurila Taika Helmiäislasyyri, toon 2085, kreemikas beež). Et saada hea tulemus, tuleks lasuurvärvi pinnale kandes kopeerida alumise struktuurvärvi kaarte mustrit.

KANGAMUSTER

ROOSTE-EFEKT

1.

1.

2.

3.

4.

Värvi pind seinavärviga (pildil Vivacolor Interior Soft, toon S486, soe hall). Lase kuivada vähemalt 2–3 tundi.

Kanna pinnale struktuurvärv (pildil Tikkurila Tunto Hieno, toon S486, soe hall). Tõmba kohe värske värvi sisse harjaga triibud ülevalt alla. Lase kuivada ca ööpäev. Kui pinnale jäävad suured ebatasasused ja tükid, siis võid teha vahelihvi lihvpaberiga nr 180.

Kanna pinnale struktuurvärv (pildil Tikkurila Tunto Hieno, toon S486, soe hall). Tõmba kohe värske värvi sisse harjaga triibud vasakult paremale või paremalt vasakule. Lase kuivada ca ööpäev. Kui pinnale jäävad suured ebatasasused ja tükid, siis võid teha vahelihvi lihvpaberiga nr 180.

Kanna švammiga tupsutades pinnale soovitud värv (pildil Vivacolor Interior Soft, toon F466, helebeež).

2.

3.

Värvi pind esmalt pärlmuttervärviga (pildil Tikkurila Taika Helmiäismaali, toon HM 2077, tumehall). Värvil tuleb lasta kuivada vähemalt 3–4 tundi.

Kanna seejärel rulliga pinnale struktuurvärv (pildil Tikkurila Tunto Hieno, toon N464, tumepruun). Rulli pind ebaühtlaselt, et alumist pinda (metallik tumehall) oleks alt välja paista. Ära suru rullile liialt tugevasti.

Lisa struktuurvärvile (pildil Tikkurila Tunto Heino, toon L408, oranžikaspruun) nii palju vett, et see oleks piisavalt voolav. Pritsi vedeldatud struktuurvärv kuivanud pinnale pintsliga, et tekiksid pritsimise täpid. Tasanda/hajuta pind koheselt kuiva rulliga õrnalt pinda üle rullides.

9

Avaras vannitoas toovad siledad suuremõõtmelised plaadid esile ruumi modernsuse.

Vannitoa kujundamisel tasub hoolega läbi mõelda materjalivalik, samuti annab ruumile aktsendi värvitoon ning sisustus.

Esimese sammuna oleks mõistlik mõelda ruumiplaneeringule ning panna paika oma soovid ja vajadused. Ruumi disain ja tehnilised võimalused sõltuvad juba konkreetse ruumi suurusest.

MERIKE HIRVOJA K-RAUTA SISEKUJUNDUSE PROJEKTIJUHT

10

Vannitoa

remont vajab planeerimist

K

una vannitoa renoveerimine on kallis, tuleks hilisemate ümbertegemiste vältimiseks alustada planeerimisest. Mõelge kõigepealt läbi, millised seadmed on hädavajalikud. Kas te saaksite vanni asemel hakkama ka dušiga, kas vannituppa paigutatakse ka pesumasin või kuivati? Kui ruumi on piisavalt ning soov teha midagi luksuslikumat, võib planeerida vannituppa nii dušinurga kui ka vanni, samuti mõelda suurema vannitoakapi ja panipaiga peale.

Seejärel tuleks üle vaadata, kas vee sisse- ja äravool ühtib soovitud paigutusega ning kas ruumi ventilatsioon on töökorras. Kui tehnika ja torude paiknemine paigas, saab hakata mõtlema vannitoa kujunduslahenduste peale.

Kui ruumi on vähe Väikese vannitoa puhul võib ruumiplaneeringu paikasättimine osutuda päris keerukaks ülesandeks.

Soovitus oleks ruumi mitte liiga paljude pisidetailidega üle küllata, nii saab vannituba rahulikum ning mõjub tervikuna.

Lihtsad nipid ruumi valgusküllasemaks muutmisel on panna vannitoale valgust läbikumav uks ning kasutada suuri peegelpindasid, mis loovad mängulisuse ja muudavad ruumi näiliselt suuremaks. Samuti võiks mõelda uksesüsteemidele: sissepoole avanev uks võtab enda alla olulise osa põrandapinnast. Kui ruumipuudusel pole võimalik paigaldada väljapoole avanevat ust, võiks mõelda lükandukse peale, mis aitab ruumi võimalikult palju ära kasutada.

Väikeste vannitubade puhul annab ruumivõidu, kui dušikabiini ja -aluse asemel eelistada klaasseintega eraldatud pesemisala. Klaas tekitab ruumi avaruse ja ruum paistab õhuline. Väikese vannitoa puhul võiks põrandakaldega dušinurgas eelistada pigem väiksemaid plaate. Suuremad plaadid teevad ruumi küll visuaalselt suuremaks, kuid eeldavad seinaäärset duširenni või nurgatrappi.

Samuti on olemas erikujulisi, nt nurka paigutatavaid WC-potte ning valamuid, mis aitavad ruumi hästi ära kasutada ning lisavad avarust. Kui ruum võimaldab, mõjuvad ka seinale kinnitatavad valamud ja WC-potid ruumis kergemana.

Kui vannituba on avar Suurem vannituba annab rohkem mänguruumi, soovi korral on omal kohal nii dušinurk kui vann, samuti on suhteliselt lai valik erineva stiili ja suurusega vannoamööblit ning aksessuaare. Kui ruum võimaldab, on suurde vannituppa võimalik sisse ehitada ka saun.

Avaram vannituba lubab julgemalt katsetada eri-

Väiksemasse vannituppa sobivad väiksemamõõdulised plaadid.

NTIDE

STRUME N I E S U T S PUIDUTÖÖ JA MÜÜK HOOLDUS

ritus.ee

te www.mad6ix 0

91 92 Info tel: 56 ixteritus.ee info@mad

MADIX TERITUS OÜ AMETLIK ESINDAJA

Tootmisjuht: +372 5648 7053 Müük: +372 5624 8856 myyk@madixteritus.ee Meeri küla 61615, Tartumaa

nevate materjalidega, näiteks puidu, graniidi ja klaasiga. Kui läikivad ja siledad pinnad toovad esile ruumi modernsuse ja muudavad selle minimalistlikuks, siis puidu ja kivi kasutamine loob ruumis naturaalse ja sooja olustiku.

Millist seina- ja põrandakatet valida?

Keraamiliste plaatide valikus peaks lähtuma korteri üleüldisest terviklikust kujundusideest. Ruumi muudavad näiliselt avaramaks heledatoonilised ja suuremad plaadid, ka horisontaalselt paigutatud plaadid, mis hajutavad tähelepanu ruumi proportsioonidelt.

Keraamiliste plaatide valik on väga lai ning tihti on otsust omal käel raske langetada. Siinkohal on suure töö ära teinud tootjate enda disainerid: pakutakse kompleksset lahendust koos ornamentide ja dekoorliistudega. Nii võib ühe sarja plaate ja detaile kombineerides saavutada väga hea tulemuse.

Põneva lahendusena võib kasutada ka mosaiikpindasid, mis loovad ruumis ühtlase mulje ning toovad hästi esile seinale paigaldatud segistid ja mööblidetailid.

Heledates värvitoonides läikega glasuurpinnad aitavad päevavalgust paremini peegeldada kui värvitud seinad ning loovad väikeses ruumis optiliselt suurema ruumi efekti.

Samuti võib julgelt erinevaid materjale kombineerida. Siledad ja plaaditud seinad paneb ruumis elama

12

Tasub teada: K-rauta pakub kodulehel www.k-rauta.ee vannitoa kujunduslahendusi, mille seast leiab igaüks enda maitsemeelele sobiva. Täites veebilehel ära ankeedi, kus saab märkida enda vannitoa olemasolevad mõõdud ja kuju, koostab K-rauta igale vannitoale TASUTA 3D-pildi. http://wundercampaigns.com/rautakesko/ bathroomdesign/ee

puidust elementide julge kasutamine. Klassikaline seinakate on ka värvitud või muul moel töödeldud laudvooderdis – lihtne, kuid samas elegantne kujundusvõte näiteks vanemates hoonetes.

Mis on moes?

Vannitubades kasutatakse põrandate, seinte ja mööbli juures reeglina vähe värve. Populaarsed on valdavalt hallid, valged või beežid toonid, jätkuvalt on moes ka mustvalge plaaditud vannituba, kus disainielementidena on lisatud erinevaid kangaid ja puidupindasid. Näiteks lisab hööveldamata puitlaudis vannitoale omapära ja loob sooja meeleolu.

Miljööväärtuslike piirkondade hooned energiatõhusamaks

S

äästva Renoveerimise Infokeskus on välja andnud juhendmaterjali, mis aitab miljööväärtuslike piirkondade elanikel hoonete energiatõhusust paremaks muuta. „Juhendi eesmärgiks on pakkuda toimivaid lahendusi ajalooliselt väärtuslike kortermajade energiatõhususe parandamiseks. Seda saab teha ilma, et kahaneks nende ajalooline väärtus,“ viitab Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Andre Elvisto. „Ajaloolise hoone renoveerimisel erinevad tehnilised lahendused mitmeti tavalistest kaasaegsetest ehituslahendustest.

Näiteks tuleb arvestada ajaloolise autentsuse säilitamisega, samuti on traditsioonilisel ehitusel võrreldes kaasaegse ehitusega teistsugune ehitusspetsiifika. Viimase võib jagada omakorda materjalide ja tehnoloogiate spetsiifikaks. Lisaks tuleb arvestada miljööväärtuslike alade eri piirkondade eripäradega.”

Oluline küttesüsteem Üheks kõige efektiivsemaks lahenduseks on küttesüsteemi parandamine: vastavalt Vilniuse Tehnikakõrgkooli andmetele on kokkuhoiu võimalus ajalooliste hoonete primaarenergiatarbimises kuni 17%. „Majale ühiselt paigaldatud ja hallatud küttesüsteem on väga oluline kokkuhoiuallikas. Reeglina on nii Lenderi kui Tallinna tüüpi majades kõrged katlaruumiks kohaldatavad keldriruumid. Katlaruum on võimalik ehitada ka näiteks pööningule. Sobivaim lahendus leitaksegi koos hoone kogu energiatõhususpaketi ülevaatamisega,“

viitab Elvisto. Lisaks efektiivse küt- siooni lõhkumist ja hilisemaid tuteallika ja katla kasutamisele on gevdamise töid. otstarbekas kasutada küttesüsteemidel tarku lahendusi.

Aknad ja ventilatsioon Märgatava energiakulude kokMõõtmistel saadud tulemuskuhoiu annab nii katla- kui jaotus- te järgi on vanade kahekordsesüsteemiautomaatika kasutamine. te akende U=2,3, millede ajalooOluline on tähelepanu pööra- sõbralikul renoveerimisel saadav ta akendele: renoveerimata mil- tulemus on Uw=1,6 ja seda ilma jööväärtuslikul korterelamul on klaaspakette kasutamata. Sellisel akende osakaal (suurusjärguna) energiabilansis 15–18% ja osakaal piirdetarindite soojuskadudes on 25–35%. Renoveeritud miljööväärtuslikul korterelamul on akende osakaal energiabilansis 6–7% ja osakaal piirdetarindite soojuskadudes 13–16% (TTÜ uuring).

Seega on akende energiatõhusust kindlasti vaJuhendmaterjaliga saab tutvuda aadressil: ja tõsta, küsimus on, kas www.renoveeri.net vahetades või renoveerides. „Akende energiatõhusust saab parandada alates akna juhul on sisemisel raamil kasutihendamisest ja klaaside vahetu- tatud kõvakattelist selektiivklaasest kuni akna kui terviku vaheta- si. Aknaklaasid on korralikult kimiseni. Erinevatel lahendustel on titud ja kasutatud on linaõlivärvi. erinev maksumus ja energiatõhu- Energiakulu läbi sellise akna väsus,“ selgitab Elvisto. heneb 118 kWh/m²a–59 kWh/m²a „Praktikas on ajalooliste hoo- ehk kahekordselt.

Oluline on tähelepanu pöörata nete akende hooletu väljavahetamine viinud sageli hoone välimu- ka ventilatsioonile, et tagada hea se rikkumiseni või tehniliste prob- sisekliima. „Energiasäästu saavuleemide tekkimiseni rekonstrukt- tamine ventilatsioonisüsteemides on võimalik eelkõige läbi soojustasioonitöödel.“ Arvestada tuleb sellega, et aja- gastiga mehaaniliste ventilatsiooloolise hoone akende väljavaheta- nisüsteemide paigaldamise ja kamisega kaasneb rida komplikat- sutamise,“ osutab Elvisto.

Juhendmaterjalis on esitatud ka sioone.

Näiteks Lenderi majadel kinni- joonised ja soovitused Lenderi ja tuvad aknaraamid sageli tender- Tallinna tüüpi hoonete lahenduspostidele, mitte lengidele, nende tele, siit leiab nii jooniseid kui näivahetamine eeldab ka konstrukt- dislahendusi.

13

Nutikamin mugavale, õhkpõrandaküte julgele Puiduga köetavad küttekolded on küllaltki traditsioonilised ja tooteuuendused sageli kosmeetilised.

Samas otsivad tootjad võimalusi kaminate-ahjude efektiivsuse suurendamiseks ning turule on jõudnud ka nutirakendusi kasutavad tooted.

TEKST: TEA TARUSTE

14

J

ärjest on kasvanud tarbijate huvi pelletikaminate vastu, mida on võimalik automatiseerida ja distantsilt juhtpuldiga juhtida. „Liikuva eluviisiga inimene saab seadet kontrollida ja juhtida mobiiltelefoni kaudu välismaal ärireisil olles või Kanaari saartel puhates. Mugav võimalus tuba eelnevalt soojaks saada ka siis, kui omad näiteks Otepääl suvilat, kuhu tahaks talviseks nädalavahetuseks suusatama minna,“ tutvustas uudseid võimalusi Ahjusepad OÜ juhataja Mati Jürgenson.

Pelletikamina tööpõhimõtted on traditsioonilised, halupuude asemel kasutatakse pelleteid

ehk saepurugraanuleid. Kütusena ta soodsam ei ole, kuna kokkupressitavat saepuru valmistatakse täispuidust, küll aga mugavam.

Puidupelletid on kohe kasutusvalmis, kaminaomanikul pole vaja näha vaeva küttepuude hankimise ega hoiustamisega. Pelletid on mugavalt pakitud, hõlpsalt transporditavad ning tuba jääb puhtaks. „Linnatingimustes on puiduvarumine küllaltki tüütu. Kui ostad tanklast kotiga, on puit ülearu kallis. Ehkki puidupelletid pole halgudest odavamad, on pelletite põletamine tunduvalt efektiivsem. Kamina tööprotsesse on võimalik juhtida: automatiseerida

kütuse doseerimist ja põletamist.

Puidu puhul inimene põletamisprotsessi juhtida ei saa. Tänu automaatikale saab pelletikaminat programmeerida, näiteks seadistada ööseks madalam temperatuur,“ selgitas Jürgenson.

Pelletikamin sobib hästi inimestele, kellel mugavus on esikohal. „Maainimest, kellel puit tasuta käes, seda kasutama ei veena.

Pelletikaminat ei saa soovitada ka neile, kes vajavad varuküttesüsteemi näiteks soojuspumbale, kuna ka pelletikamin vajab elektri tuge,“ lisas Jürgenson.

Uudsed õhkpõrandaküttelahendused Kuigi protsesse on võimalik automatiseerida, tõdes August Järvik Tulikivi OÜ-st, et mobiiliga juhtimist elava tulega kaminates ta

Pelletikamin sobib hästi inimestele, kelle jaoks mugavus on esikohal.

siiski ei soovitaks, just tuleohutuse seisukohast.

Järvik toob ühe hiljutise uudse lahendusena esile hoopis õhkpõrandakütte võimalused, mis Skandinaaviamaades on üsna levinud. Õhkpõrandaküte on analoogne vesipõrandaküttega.

Soojasõlmest liigub soojendatud õhk kollektorisse, kust see vastavalt vajadusele suunatakse põranda alla paigaldatud torustikku, pump või kompressor paneb õhu ringlema, termoregulaatorid avavad või sulgevad klappe. „Õhkpõrandakütet võiks soovitada uue maja ehitajale või inimesele, kes oma vana elamist kapitaalselt renoveerib. Hind on samas hinnaklassis vesipõrandaküttega.

Teatav riskijulgus peaks ka olema, sest kogemusi selle kütteliigi kasutamisel on veel napilt,“ märkis ta. „Täiustunud on ka veeküttela-

▷

hendused, Tulikivi ahju saab ühendada samasse süsteemi päikesepaneelidega, õhk-vesi soojuspumpadega või ka maakütte soojuspumbaga,“ loetles Järvik erinevaid võimalusi.

Küttelahendust valides mõtle läbi oma vajadused Jürgensoni sõnul on halupuiduga kaminate ja ahjude puhul uuendused pigem kosmeetilised, revolutsiooniliste lahendustega pole Euroopa tootjad turule tulnud. „Teadlikule tarbijale pakutakse keskkonnasõbralikumaid tooteid, on hakatud tegema hermeetilisi kaminasüdamikke, mis sobivad madalenergiamajadesse,“ märkis ta, lisades, et tarbijad soovivad eelkõige traditsioonilisi lahendusi.

Populaarsed on soojustsalvestavad ahjud (nimetatakse turul ka ahikaminateks ja kaminahjudeks), mis sobivad hästi modernsesse keskkonda, näevad välja nagu kaminad, ent on tegelikult ahjud.

Puiduküttega elamisse sobivad hästi salvestatavad pliidid, mis toiduvalmistamise käigus kütavad ära ka köögi. Põhimõtteliselt on tegemist ahjuga: lõõrid, mis muidu pandud soemüüri, on pliidi korpuses. Pliitidel on ka lisaks leivaahi, mis võimaldab vanaaegsel viisil toitu valmistada.

Stiilist lugupidavatele gurmaanidele pakub turg multifunktsionaalseid pliite. „Kes on köögis vähegi kõvem tegija, oskab hinnata nende pliitide võimalusi, erinevate kütuste kasutamisel saavutatavaid erinevaid maitseid. Toitu saab valmistada puidu, gaasi või elektriga ning mõne poolprofikoka jaoks on see superseade,“ arvas Jürgenson.

Järviku sõnul on küttekollete välimus ja sobituvus kodukeskkonnaga kliendi jaoks väga olulised. Tulikivil tuli aasta eest turule skandinaavialik modernne mudeliseeria, sirgete vormide ja heledates toonides looduskiviplaatide-

16

Väldi emotsiooniostu ja kontrolli märgistust

Tasub teada: Ühe kilogrammi puuhalgude kütmine annab salvestatavat energiat ca 4 kW. Enne ostu kontrolli üle toote tarbitava kütte kogused, kasutegurid, salvestatavad kilovatid, samuti toote kaal.

ga kaetud kaminahjud. Pakutakse ka spetsiaalselt passiivmajade kütteks mõeldud, gaasikindlate luukidega kaminahjusid. Turvalisest topeltklaasist gaasitihe uks on süvistatud välispinnaga samale tasemele. Topeltklaas isoleerib soojust, mis jääb kolde sisemusse ega kuumuta liialt toaõhku.

Järviku sõnul on Eesti klient küllaltki konservatiivne. „Me oleme ju huvitatud uuendustest, mida tootjad pakuvad, aga kui nende uuendustega kaasneb olemasoleva elamu kapitaalremont, siis jääb innovatiivsus vaid huviks.

Palju siis ikka on inimesi, kes iga viie aasta järel uue eluaseme ehitavad ja sinna innovatiivsed trenditooted paigaldavad,“ muheles ta. „Ja need Eesti mõistes ülirikkad inimesed, kes võivad seda endale lubada, ei vaata kaminahjudele selle pilguga, palju oleks võimalik kokkuhoidu saavutada. Kas aastane küttekulu on 2000 eurot suurem või väiksem, ei mängi rolli.

Huviorbiidis on hoopis stiil ja mugavus,“ lisas ta.

Täna hinnatakse ostjate seas just hea kvaliteedi ja mainega tooteid: „Inimesed ostavad kindlustunnet. Muuseas, ligi 30% meie klientidest on pensionärid, kes on aru saanud, et ahjuküttest kindlamat küttesüsteemi ei ole olemas.“

A

hjusepad OÜ juhataja Mati Jürgensoni sõnul lähevad küttekollete ostjad tihtilugu alt sellega, et hindavad oma vajadusi valesti. „Milleks sul seda toodet tegelikult vaja on? See on küsimus, mis tuleb igakülgselt läbi mõelda. Paraku tehakse päris sageli emotsioonioste või lähtutakse kellegi teise kogemustest ja kuuldustest,“ tõdes ta. „Kui küttekolde puhul on disain olulisem kui temast soojuse saamine, tuleb valida kamin. Kui tahetakse lisaküttesüsteemi, sobib ahi, vanaaegsesse hoonesse pigem ahi, modernsesse korterisse pelletikamin.“ Enne ostu kontrolli tarbitava kütte koguseid Tulikivi juhataja August Järvik soovitas küttekolde ostjal kontrollida toote märgistust. Erinevad pakkujad kasutavad erinevat märgistust. Iga toote kohta peaks olema korrektselt välja toodud tarbitava kütte kogused, kasutegurid, salvestatavad kilovatid. Ühe kilogrammi puuhalgude kütmine annab salvestatavat energiat ca 4 kW. Kui tootekirjelduses näidatakse oluliselt suuremat numbrit, on tegemist „ilustamisega.“ Kontrolli lisaks toote ning materjali kaalu Tähelepanu tasub samuti pöörata toote materjali erikaalu ja toote kaalu numbritele. „Olen ühe Eesti kaminatootja puhul kohanud märgistust, kus ahju kaaluks on arvestatud kogu ahju kubatuur, koldeid ja lõõre seal justkui polekski.

Oma toodet püütakse seeläbi näidata paremast küljest, kui see tegelikult on. Nii et toote kaalu, küttevõime ja kasuteguri osas tuleks tähelepanelik olla ja veenduda milline toote kvaliteet tegelikult on,“ rõhutas ta.

KOOLITUSED Korteriühistute Liit Juriidiline koolitus korteriühistute juhtidele: Riigikohtu 2015. aasta praktika korteriühistu asjades.

Ehituskeskus Energiatõhusus praktikas: energiatõhususe tõendamine, energiamärgis, hoone küttekulu.

Aeg: 15.detsember 2015, kell 16.00–19.15 Koht: Vanalinna Põhikool, Nikolai 26, Pärnu Teema: Riigikohtu 2015. aasta praktika korteriühistu asjades.

Lektor: Urmas Mardi, EKÜL õigusosakonna juhataja.

Juriidilise loengu raames tutvustatakse uusi ning huvitavamaid korteriühistuid puudutavaid kohtulahendeid ja tehakse nende põhjal järeldusi, millised tagajärjed võivad kaasneda otsustega, mis pole seadusega kooskõlas ning millised võimalused on korteriühistul enda õiguste eest seismisel.

Kohtulahendid on väga olulise tähtsusega õigusnormide ühtse rakendamispraktika kujundamisel ja õiguslikus reguleerimises esinevate lünkade täitmisel. Paljudel

Riigikohtu lahenditel on oluline tähendus ka väljaspool konkreetset kohtuasja.

Loengul analüüsitakse Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ja alamate kohtuastmete poolt 2015. aastal tehtud asjakohaseid kohtulahendeid.

Koolitusele saab registreerida Eesti Korteriühistute Liidu kaudu www. ekyl.ee kuni 11.12.2015 või kuni kohtade arvu täitumiseni.

Koolituse hind EKÜL-i liikmetele on 30 eurot, soodushind Pärnu linna korteriühistutele 15 eurot.

Mitteliikmetele 50 eurot, soodushind Pärnu linna korteriühistutele 35 eurot.

Hinnas sisalduvad õppematerjalid ja kohvipaus.

Aeg: 10. detsember 2015 kell 10.00–16.00 Koht: Ehituskeskus, Rävala pst 8, Tallinn.

Teema: Energiatõhusus ja energiamärgis.

Lektor: Anti Hamburg, MSc, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor, TTÜ doktorant.

Koolitusel tuleb juttu hoonete energiatõhususest ja selle tõendamisest, samuti energiamärgise lisade sisust: lähteandmed ja tulemused ehk mida tellija, projekteerija, haldaja ja ehitaja sellest välja peaks lugema.

Eraldi võetakse vaatluse alla hoone kütte netoenergiakulu: soojuskaod läbi piirdetarindite, külmasildade ja õhulekke kohtade; ventilatsiooniõhu soojendamine; energiasimulatsioonid.

Päeva teises pooles keskendutakse energiatõhususe arvu arvutamisele: tutvustatakse eri tüüpi hoonete energiatõhususe arvuta-

mise näiteid ja nendele koostatud märgiste selgitusi.

Käsitletakse energiamärgise sisu F-st A-ni ja vastupidi ning otsitakse vastust küsimusele, et mis on sisuliselt energiamärgise tähe taga.

Loeng on ülesehitatud vastavalt „Hoone energiatõhususe miinimumnõuete“ määrusele ja sellega seotud õigusaktidele ning standarditele. Teooria on seotud praktiliste arvutusnäidetega.

Hind: Koolitusele registreerumine toimub läbi ehituskeskuse kodulehe aadressil www.ehituskeskus.ee.

Koolituspäeva osavõtutasu on 90 eurot, üliõpilastele ja kutseõppeasutuste õpetajatele 50 eurot.

Osavõtutasu sisaldab loengumaterjale ja lõunat.

Tunnistused seminarist osavõtjatele Eesti Ehitusinseneride Liidu 6,2 täiendõppe arvestuspunktiga.

Lisainfo: Eesti Korteriühistute Liit, telefon 627 5750

Lisainfo: Ehituskeskus, telefon 660 4555

17

Kui ventilatsioon Eesti Korteriühistute Liidu koolitusel andis TTÜ õppejõud Peeter Parre korteriühistute juhtidele nõu, kuidas rekonstrueerida ventilatsioonisüsteemi.

LIIVI TAMM

U

niversaalseid lahendusi ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ei ole. „Ka kaks sarnast paneelmaja võivad olla erinevad,“ purustas Peeter Parre nende lootused, kes arvasid end olevat paaritunnise loengu kaugusel lõplikust tõest.

Paraku pole Eesti korterelamute sisekliima täna kiita. „Enamasti on sisekliima kehv, kui mitte lausa otse öelda, et jube,“ muigas Parre.

Kurja juur on üleliigne niiskus Siseruumides tõuseb nii mõnigi kord normist kõrgemale CO2 kontsentratsioon, õhk võib olla niiske või tolmune, samuti võib õhus leiduda kahjulikke aineid, mis pärinevad näiteks ehitusmaterjalidest või kemikaalidest. „Süsihappegaasi kontsentratsioon on loetletutest vast kõige väiksem mure, sest soovituslik norm on tunduvalt madalam võrreldes sellega, kus on ohtlike ainete piirnormid. Kõige sagedasem probleem on siiski hallitust põhjustav niiskus,“ nendib ta. Üleliigne niiskus torkab korteriomanikule üsna kergesti silma: kui vannitoa peegel on paarkümmend minutit pärast duši all käimist ikka udune, aknaklaas „higistab” pidevalt, siis ei ole ventilatsioon

18

piisav ja järgmise sammuna tekib hallitus, enamasti alguses aknatihenditele ja aknapaledele: „Seente eosed on allergeenid ja hallitusega tuleb olla ettevaatlik. Kõige ohustatumad on just kõige nõrgemad: lapsed ja vanurid, kes viibivad palju kodus.“ Ventilatsioon ja sisekliima Tänased probleemid saavad enamasti alguse sellest, et aknad on vahetatud õhutihedate vastu, ent ventilatsioonile pole mõeldud. „Normid on läbi aegade sarnased, ent nii ennesõjaaegsete kui nõukogude perioodil ehitatud hoonete puhul pidi välisõhk reeglina ruumidesse sisenema akende ebatiheduste kaudu,“ osutab Parre. „Nii mõnigi kord ei oska inimesed ventilatsioonisüsteemiga midagi peale hakata ja ventilatsiooniavasid sulgetakse, et säästa energiat, samuti kardetakse tõmbetuult. Ventilatsiooni renoveerimine suurendab energiakulu, kui võtta võrdluseks olukord, kus ventilatsioon praktiliselt puudub, samas on see hädavajalik, et tagada hea sisekliima.”

Enne 90-ndaid ehitatud elamutes tuleb eristada 3–5korruselisi elamuid, kuni 9korruselisi elamuid, 14–16korruselisi elamuid ja eramuid, lisaks tuleb arvestada erinevusi tellis- ja paneelehitiste vahel. „Siin tuleb vaadata, millise lahendusega on tegu: näiteks 5-kordsel elamul on levinud ventilatsiooniplokid, kus igalt korruselt tuleb eraldi ventilatsioonilõõr.

Loomuliku väljatõmbe süsteemi korral siseneb õhk akende ebatihedustest ja läheb välja läbi mustade ruumide,“ kirjeldab Parre. „Samas

1990. aastate süsteemid on valdavalt mehaanilise väljatõmbe süsteemid, kus välisõhk sisenes nn FRESH-klappide kaudu ning õhk eemaldatakse köökidest, vannitubadest ja WC-dest. Üksikud kortermajad ehitati ka mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe süsteemidega, kus kasutati ka soojustagasteid.

Enamus eramuid kavandati mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe süsteemidega ja paremad varustati ka jahutusega.“ Parre kinnitusel on renoveerimisel üldiselt mõistlik säilitada olemasolev põhimõte: kapitaalse renoveerimise puhul hakkavad kehtima ka tänapäevased tuleohutusnõuded, mis tõstavad renoveerimise maksumust kordades.

Kõige aluseks projekt Peale 1990. aastaid ehitatud aastaid rajatud süsteemid on reeglina mehaanilise väljatõmbega ja täiustamist võib vaja minna näiteks siis, kui paigaldamata on jäetud värskeõhu klapid, mõnikord ei ole tagatud õhu liikumine eluruumidest kööki ja vannitubadesse. „Juhtub ka seda, et ühe korteri elanike tegevus mõjutab negatiivselt kogu süsteemi ja võib olla vaja paigalda täiendav ühisventilaator, sagedusmuundur ja rõhuandurid,“ lausub Parre.

Süsteemi saab alati muuta paremaks, ent tegevused tuleb läbi mõelda: selgitada, milline on vajadus, tellida audit, millest selgub hinnang olukorrale. Alles siis saab valida ventileerimise viisid, teha tasuvusarvutust ning valida variant, mille alusel koostatakse põhiprojekt. „Edasi saab liikuda ehitushanke faasi, kus koostatakse ka tööprojekt,“ lausub ta. „Kindlasti tuleb kaasata järelevalve.”

teeb muret Tasub teada: Renoveerimine, kui eesmärgiks on vaid hea sisekliima:

Kui eesmärgiks on hea sisekliima ja energiatõhusus:

Enne 90-ndaid aastaid rajatud hoonetes tuleb: Tagada värske õhu juurdevool tubadesse.

Näiteks: • Tuleb paigaldada värskeõhu klapid seina. Seejuures tuleb arvestada, et värskeõhu klappide läbilaskevõime on piiratud. 1 tuba 1 klapp ei ole alati piisav.

• Paigaldada värskeõhu klapid akendesse.

• Varustada aknad mikrotuulutusega.

• Paigaldada air-radiaatorid.

Tagada õhu liikumine tubadest kööki ja vannitubadesse. Seda võimaldavad: • pilud uste all • õhu liikumist tagavad lävepakud • siirdõhu restid (kontrollida sobivust, paljud ei toimi).

Asendada olemasolevad ventilatsioonirestid väljatõmbe plafoonidega (kontrolli, et taksitus ei oleks liialt suur).

Paigaldada pliidikubud.

Kontrollida ning võimalusel puhastada ventilatsioonikanalid.

Parim variant on eraldi kanaliga hoonetes kanalid avada ja paigaldada tekkinud šahti plekist kanal.

Paigaldada väljatõmbe ventilaatorid nt: • igasse korterisse • igale püstakule • igasse korterisse + püstakule • ühele sektsioonile.

Siin tuleb lähtuda sellest, et eeskätt tuleb tagada nõutav sisekliima. Võimalikud on kaks erinevat varianti: Soojustagastiga sissepuhke-väljatõmbe süsteem.

Mehaaniline väljatõmbe süsteem, kus heitõhu soojus juhitakse vahesoojuskandja abil soojuspumpa ja sealt edasi kütte ja sooja tarbevee valmistamiseks.

Tagastiga süsteemi variandid: Korterikohane süsteem, kus soojustagastiga agregaat paigaldatakse esiku lae alla või abiruumi. Sissepuhkeõhk antakse elu- ja magamistubadesse, õhk eemaldatakse köökidest, WC-dest, vannitubadest. Välisõhk võetakse läbi korteri välisseina ja juhitakse isoleeritud kanaliga toa või köögi lae alt agregaadini.Heitõhk juhitakse olemasolevasse väljatõmbe kanalisse või šahti. Šaht või kanalid šahtis peavad olema soojustatud!

Tsentraalne sissepuhke-väljatõmbe süsteem ühele hooneblokile või kogu elamule.

Ventilatsiooniseade paigaldatakse pööningule või katusele. Heitõhk korteritest tuuakse pööningu või katuseni olemasolevate lõõride kaudu. Sissepuhkeõhk korrustele tuuakse spetsiaalse kanaliga, mis paigaldatakse näiteks prügišahti ruumi või trepikoja nurka. Sealt toimuvad hargnemised korteritesse. Seejuures ei tohi unustada tuletõrjenõudeid.

Normid ja juhendid, mille alusel on elamuid ventileeritud: Enne 90-ndaid ehitatud majad on projekteeritud SNiP-i järgi: • Algselt oli nõue 1-kordne õhuvahetus tunnis ehk ~0,7 l/sm2.

• Hiljem asendus see nõudega 3m3/ hm2 eluruum (sisuliselt sama nõue).

• Õhk eemaldati WC-dest, vannitubadest, köökidest.

• Välisõhk pidi sisenema akende ebatiheduste kaudu.

• Nõutud oli loomulik väljatõmme (WC, vannituba, köök).

Nõuded elamutele: • EVS-EN 15251:2007 “Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu puhtus, valgustus ja müra”, kus õhuvahetus tubades on 0,6-1,0-1,4 l/sm2 ja korteris 0,35- 0,42-0,49 l/sm2.

• Inimese kohta on tubade õhuvahetus 4-7-10 l/s.

Sisekliima klassid: II sisekliima klass: Tavapärased nõudmised sisekliima kvaliteedile. Tuleks rakendada uutes ja renoveeritavates hoonetes.

III sisekliima klass: Mõõdukad nõudmised sisekliima kvaliteedile. Võib rakendada olemasolevates hoonetes.

Lisaks on olemas veel I ja IV klass.

Eelista mürasummutava elemendiga klappe, millel on DB-tähis.

19

Puitpõrand

kütma Harjumuspärane on põrandakütte paigaldamine eluruumide betoonpõrandasse. Kui süsteem on hästi läbi mõeldud ja ka korrektselt paigaldatud, töötab küttesüsteem mõistliku kasuteguriga ning ruumi sisekliima on hea. Kui soovime põrandakütet aga puitkonstruktsioonil, tuleb läbi mõelda nii materjalivalik kui arvestada selle soojusjuhtivusega.

20

MAREK PLAAMUS KAN, HTTP://EE.KAN-THERM.COM/

K

ui põrandaküte kavandada puitkonstruktsiooniga põrandasse, tuleb arvestada, et soojusülekanne puitkonstruktsioonist ruumi ei ole niivõrd hea, kui seda on betoonkonstruktsioonil. Kui sarnaste soojuskadudega ruumis võrrelda kahe erineva süsteemi tööd, siis soojuskandja temperatuur erineb kuni 10 kraadi.

Hoonete ehitamisel kasutatakse tihtipeale lahendust, kus esimene korrus saab betoonpõrandad ning teine korrus puitsõrestiklahenduse. Enamikul juhtudest ei pea süsteemi kavandamisel kasutama kõrgemaid soojuskandja parameetreid. Seda seetõttu, et teise korruse küttesüsteem on tihtipeale toetavava iseloomuga. Enamus vajalikust soojusenergiast tuleb esimese korruse küttesüsteemist, mis koguneb teise korruse tubadesse.

Samuti ei ole otstarbekas alati ehitada välja kahte erinevat kütteharu, ühte betoon- ning teist puitpõrandate tarvis.

Seda lahendust toetab asjaolu, et tänapäeva ehitust iseloomustavad hästisoojustatud katuslaed ning teise korruse madalamad soojuskaod.

Puitkonstruktsiooni põrandküttelahendused Puitkonstruktsiooni põrandakütte ehitamisel on mitmeid võimalusi.

Esimene variant on puitlaagidele paigaldada vahedega ristisuunaline laudis, mille peale asetada alumiiniumist soojusjaotusplaadid ning põrandaküttetoru.

Seejärel põrandakate ja soe põrand on valmis.

Teine võimalus on sama süsteem uputada laagide vahele.

Selline lahendus on väljakutse puussepale, kuid säästab tolli jagu põranda üldist kõrgust. Samuti peab põrandaküttetoru sellisel ju-

Tasub teada: Köetud põranda puhul ei soovitata kasutada põrandakattena puitu, mis on paksem kui 22 mm, samuti on välistatud korgi kasutamine.

hul aeg-ajalt läbima põranda laage. Tähelepanelik peab olema soojusjaotusplaatidega, neid ei tohiks paigaldada teineteise vastu, paarisentimeetrine vahe on piisav.

Küttesüsteemi töötamisel plaadid paisuvad ning võivad kokkupuutel tekitada müra.

Kolmas võimalus on kasutada puitlaagidel erinevaid põrandaplaate, näiteks OSB või armeeritud põrandakips.

Võimalik on ka plaadi peale kaabliklambritega põrandaküttetorud kinnitada ning seejärel tasandada ja katta torud kipsiseguga, seejärel paigaldada põrandakate.

Olenevalt põrandakattest tuleb järgida selle paigaldusjuhendit. Näiteks laagidele paigaldatud OSB-l saab kasutada soonestatud polüstüreenplaate, millele paigaldatakse metallist soojusjaotusplaadid, põrandaküttetoru ja põrandakate. Polüstüreenplaadi paigaldamisel saame isolatsioonikihi, mis takistab soojuse levikut mittevajalikus suunas. Samuti on sellel lahendusel mürasummutav lisaefekt. Polüstüreenplaadile on põrandaküttetoru mugav paigaldada, seetõttu sobib süsteem ise paigaldamiseks.

Põrandakatte valik tuleb hoolikalt läbi mõelda Põrandaküttesüsteemi puhul sõltub põrandakatte valik mitmest asjaolust. Kindlasti tuleb jäl-

gida ning uurida, kas valitud materjal talub sooja ning on piisaval määral termiliselt töödeldud.

Samuti sõltub naturaalse põrandakatte valik maja soojuskadudest: mida suurem on maja soojuskadu, seda kõrgem on soojuskandja ja põranda temperatuur. Seega, mida paremini on maja soojustatud, seda suuremad võimalused on naturaalsete põrandakatete valikul, kui kasutame põrandakütet.

Hästi soojustatud maja puhul peab 22 kraadi saavutamiseks põranda temperatuur erinema õhu temperatuurist vaid 3–4 kraadi, 25–26 kraadist temperatuuri talub enamik põrandakatteid. Arvutada võib nii, et iga 11 W soojuskadu ruutmeetrilt lisab põrandatemperatuurile 1 kraadi, seda siis võrreldes soovitud õhutemperatuuri näiduga.

Kui maja soojuskaod on üle 50 W ruutmeetrile, siis enamik naturaalseid põrandakatteid ei sobi.

Liialt kõrge temperatuuri tõttu võivad need praguneda ja riknevad.

Korkpõrand põrandaküttele ei sobi Kork on väga hea soojusisolaator ning seetõttu põrandküte sellise materjali all toimima ei hakka.

Samuti tuleks uurida materjali omadusi. Eriti nõudliku naturaalse materjali puhul võib põrandakütte vajadus olla aastaringe: põrandatemperatuur tuleb hoida stabiilne, et põrandakattematerjal ei praguneks ega tekiks soovimatuid vahesid detailide vahel.

Kui kasutame puidust põrandakatet, siis alates 7 mm lisab iga mm soojuskandja temperatuurile 0,5 kuni 1 kraadi. Seega mõjutab ka põrandakatte paksus otseselt kütteallika töötamise efektiivsust.

Kui põrandküte ei sobi kokku soovitud põrandakattega ning soov on kasutada peidetud küttesüsteemi, võib kaaluda seinaküttelahendusi.

21

Ehitusseadustik – peavalu või parem elu?

Igasugused muutused tunduvad esmapilgul hirmuäratavatena, kuid õnneks selgub sageli, et muutused on, üllatus-üllatus, hoopis positiivsed. Käesoleva aasta 1. juulil jõustus ehitusseadustik, planeerimisseadus ning nende rakendamisseadus, mis tõid endaga kaas paraja segaduse, mis ei ole kindlasti veel tänasekski täielikult hajunud, aga iga uus asi nõuab harjumist ja nii on ka nende muudatustega, mille nüüdseks ametist lahkunud Riigikogu koosseis meile nö päranduseks jättis.

EVELIN KANTER JURIIDILISE OSAKONNA JUHT ARCO VARA AS

S

issejuhatuseks oleks paslik vaadata üle kas ja kui, siis kuidas on muutunud ehitusseadustiku jõustumisega arusaamine sellest, mida ehitamine endast üldse kujutab.

Niisiis, kuni 2015. aasta 30. juunini kehtinud ehitusseadus sätestas, et ehitamine on ehitise püstitamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ning ehitise lammutamine. Kehtiva ehitusseadustiku järgi on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.

Aset on leidnud oluline muudatus, nimelt võib nüüd kodus tapeeti seina panev mees abikaasa-

22

le uhkesti teatada, et tema tegeleb ehitamisega. Ehk siis nüüd loetakse ehitamiseks kõiki tegevusi, mille tulemusena muutuvad ehitise füüsikalised omadused, st ka tapeetimine ja põranda värvimine on ehitamine.

Ehitusluba ja ehitusteatis Ehitusseadustiku suhtes positiivse meelestatuse tekitamisele aitab kindlasti kaasa tõsiasi, et kehtiv kord võimaldab ehitada kuni 20 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse elamu või selle teenindamiseks vajaliku hoone, nt sauna, ilma, et selleks tuleks taotleda ehitusluba või isegi esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatist. Samuti tasub rõõmustada neil, kes plaanivad laiendada oma kuni 60 m2 ehitusalusepinnaga kuni 5 m kõrgust elumaja kuni 33%, sest selleks ei ole tarvis läbida aeganõudvat ja keerulist ehitusloa menetlusprotsessi, piisab kohalikule omavalitsusele ehitusteatise tegemisest. Tarviduse korral on

teatiste, ehitus- ja kasutuslubade ning nende taotluste vormid leitavad aadressil https://www.mkm. ee/et/ehitisregister. Selleks, et olla kindel planeeritava ehitustegevuse seaduslikkuses, tuleks tutvuda ehitusseadustiku lisadeks nr 1 (s.o tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta) ja nr 2 (s.o tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta) olevate tabelitega.

Garantiitingimused lepingusse Rõõmustamiseks on veelgi põhjust. Alates järgmise aasta 1. aprillist minnakse üle ehitisregistripõhisele menetlusformaadile, st kõikvõimalikud dokumendid, taotlused, teatised jne on võimalik esitada elektrooniliselt otse registrile. Ja samuti muutub ehitisregistris kajastuvate andmete tähendus informatiivsest õiguslikuks ehk just nagu oleme harjunud olema kindlad kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuses saab see olema ka ehitisregistri puhul.

Selline on vähemalt plaan ja antud hetkel ei ole põhjust arvata, et see ei realiseeru, kuid nagu uute e-rakenduste puhul ikka, ei ole võimalik välistada uue süsteemi massilise kasutamisega kaasneda võivate viperustega, kuid nendest võitu saamise järel saame olemas-

Järgmise aasta aprillist saab dokumete esitada elektrooniliselt. olevatele toimivatele e-registritele juurde veel ühe meie elu mugavamaks tegeva e-süsteemi.

Oluliste ehitusseadustiku jõustumisega kaasnenud muudatuste hulka kuulub ehitise garantii regulatsiooni ärakaotamine.

Lihtsustatult tähendab see, et 2-aastast ehitusjärgset garantiid enam nö klassikalisel kujul ei eksisteeri.

Juriidilistest isikutest tellija ja ehitaja on nüüd kohustatud saavutama mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppe ja vastavalt sellele reguleerima garantiiga seonduvat omavahelises lepingus. Seadusega on reguleeritud garantii üksnes tarbijast ostja/tellija ja majanduskutsetegevuses tegutseva müüja/ töövõtja puhul.

Nimelt sätestab võlaõigusseadus (s.o VÕS § 218 ja § 642), et kirjeldatud suhte puhul eeldatakse, et 2 aasta jooksul tarbijale ehitise/töö üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise/töö või puuduse olemusega.

Oluline omanikujärelevalve Viimasena tooksin välja mõned olulised momendid seoses omanikujärelevalvega. Üldises plaanis peab omanik arvestama, et tema õlgadel lasub vastutus selle eest, et tagatud oleksid ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Arvestada tuleb sellega, et juhul, kui planeeritav ehitustegevus nõuab ehitusloa olemasolu, tuleb asjasse suhtuda tõsisemalt ning omal käel nö põlve otsas nokitsemine ei tule kõne alla. Omanik peab tagama, et nii ehitusprojekti koostaja, ehitaja kui ka omanikujärelevalve teostaja on vastava töö eripärale vastavate piisavate teadmiste ja oskustega isik, kelle kvalifikatsioon peab olema tõendatud.

Lihtsaim viis selles veenduda on võtta appi majandustegevuse register (https://mtr.mkm.ee/), kust on võimalik leida informatsiooni ettevõtjate ja nende pädevate isikute kohta.

23

Eestis toataimedena tuntud kaunitarid on pärit subtroopilise või troopilise kliimaga riikidest. Vastavalt päritolumaa ilmastikutingimustele vajavad nad ka toas erinevat valgus- ja soojusrežiimi.

Toataimed ja talv LOONA PÕTTER OÜ SIPELGA AIAKUJUNDUS WWW.SIPELGAS.EE

24

S

ubtroopika taimed suvitavad meelsasti õues rõdul või terrassil, talvel eelistavad nad valgusküllast jahedat ruumi, kus soojakraadid ulatuvad kõigest 5–10⁰C. Eluruumides, kus sooja on pidevalt üle 15 kraadi, õhk on niiske ja nelja kuu vältel jagub loomulikku valgust 6–7 tundi ööpäevas, venivad nad välja ning haigestuvad kergesti. Parim talvitumispaik subtroopika taimedele on talveaed või jahe valgusküllane veranda.

Siia rühma kuuluvad tsitruselised (apelsini-, sidruni- ja mandariinipuu), inglitrompet, fatsia, luuderohi, klorofüüt, noliina; palmidest karuspalm, datlipalm, kääbuspalm, helksiine, kalanhoe, pelargoon, tradeskantsia; enamik kaktusi ja teisi sukulente, osa sõnajalgu nagu adiantum ja äärisjalg. Vaid mõne kraadi sooja vajavad talvel kaasalea, alpikann, fuksia, loorber, kannatuslill, aukuuba, kameelia, oleander.

Kahte rühma jagunevad troopikataimed: niiskusearmastajad ja leplikud Troopikataimed jagunevad kahte suurde rühma.

Esimese neist moodustavad taimed, kes vajavad talvel vähemalt 18 kraadi sooja ja väga niisket õhku.

Ideaalne on kasvatada neid taimi talvel soojas talveaias või valgusküllases vannitoas. Tavaruumides kas-

TOHU

www.tohu.ee

ELAMURAJOON Uued majad valmivad veebruar 2016

K L I E N D IPÄ E V

ber 5. detsem kell 11-15

Parim pakkumine Pirita korteritele Martin Sillandi + 372 5119962 martin@colonna.ee

vatades peab neid sageli piserdama. Siia kuuluvad paljud bromeeliad, flamingolilled, osa orhideedest, selaginellid ja paljud teised troopilised eksoodid.

Teise rühma kuuluvad need troopilised taimed, kes saavad aastaringselt hakkama 18–20kraadises toas ilma erinõudmisi esitamata. Need on meie tuntud toataimed nõelköis, kummipuud, filodendronid, säntpoolia, havisaba, diifenbahhia, draakonipuu sordid, kalatea, maranta, süngoonium, ebakrooton, gusmaania, ekmea, nefroleep ja sarvsõnajalg.

Osa taimi talvitub ühtviisi hästi nii jahedas kui ka soojas ruumis, näiteks lehtliilia, kliivia, hibisk, abuutilon jt.

www.liikuri41.ee

Sinu uus ja parem kodu Lasnamäel!

Kaheksale kiiremale uus kodu 3000 - 5000€ soodsamalt

Vähese valgusega leppivad taimed troopikametsade piirkonnast Looduses käib taimede vahel pidev võitlus paremate valgustingimuste pärast. Troopikametsade puud sirutavad jõuliselt oma kroone päikesekiirte suunas kümnete meetrite kõrgusele. Alusmetsa taimed toituvad valgusest, mis puudest üle jääb. Valguse puudulikkuse kompenseerib niiskus – reeglina on varjutaimed kõik üsna niiskusnõudlikud.

Looduses saavad nad palju niiskust suurte puude juurte ümber kogunenud paksust huumusekihist.

rter

1- ja 2-toaline ko

€, võta selle soodustus 3000 liparkimisvä uta tas s eest, ka odustus so bli öö koht, köögim

3- ja 4-toa

line korter

soodustus 5000 €, tas uta garaažikoh t, köögimö öbli soodustus või hinnast alla

ENERGIAKLASS

B

Tubastes tingimustes vajavad nad rikkalikku kastmist kasvuperioodil ning paljud neist ka regulaarset piserdamist toasooja veega. Talvel tuleks ka varjutaimi kasta ettevaatlikult, jälgides, et muld on enne igat kastmiskorda pealt tahenenud.

Poolvarju eelistavad taimed on meie kodudes populaarsed, kuna toataimede valgustingimusi pärsivad lisaks pikale pimedale talvele ka aknaklaas ja lumepuudus. Läbi klaasi taimedele langeva valguse nurk on oluliselt väiksem kui looduses ja seetõttu väheneb isegi akna juures seisvate taimede poolt sünteesimiseks kinnipüütava valguse intensiivsus.

Maksimaalsed valgustingimused on tagatud kuni 1 m kaugusel aknast paiknevatele taimedele. 2 m kaugusel paiknevad taimed saavad 4 korda vähem ja 3 m kaugusel aknast saavad taimed juba 9 korda vähem valgust. Inimene on võimeline talvepimedusega kohanema, taimed aga mitte. Seetõttu saab talveperiood paljudele taimedele saatuslikuks. Lumevaesel talvel on valgusepuudus veelgi suurem.

Aknast kaugemale sobib taim, mis ka looduses kasvab suurte puude varjus Koju või kontorisse taimestust planeerides tuleks kindlasti määratleda enne taimede soetamist täpselt ära kohad, kus missugust taime näha soovitakse.

Aknast kaugemale paigutatavate taimede puhul tuleks valida taimed, kes ka looduses kasvavad suurte puude varjus, leppides kehvade valgustingimustega.

Ka niisuguste taimede jaoks on aga 4-meetrine kaugus aknast maksimaalne. 4 meetri kaugusel aknast väheneb taimele langeva valguse hulk juba 16 korda.

Talveperioodi elavad ka varjutaluvad taimed paremini üle akna läheduses.

Varjutaimede lehestik on peaaegu alati tumeroheline. Kui mõnel liigil esineb nii tumeroheliste lehtedega kui ka kirjulehiseid sorte (nt draakonipuu), siis taimedele koha leidmisel tuleks arvestada asjaoluga, et kirjulehised on alati valguse suhtes nõudlikumad.

Tuntumad varjutaluvad taimed on Moluki aglaoneema, talbjas adiantum, pesa-raunjalg, kõrge nefroleep, flamingolille lehtdekoratiivne liik Anthurium crystallinum, lehtliilia, ääris-draakonipuu, romblehine tsissus, peperoomia erinevad liigid, fatsia, tõlvlehik, sulgvõhk, filodendron, havisaba (kollase leheservaga sordid eelistavad valgemat kasvukohta kui tumerohelise lehestikuga sordid).

Meie kliimas võib katsetada ka tehisvalgusega.

Tehisvalgus annab taimesõbrale vabamad käed erinevate põnevate taimede kasvatamiseks kodustes tingimustes. Suured, põrandale paigutatavad taimed on ehteks igale interjöörile, kuid harva leidub neile ruumi akna läheduses. Eriti valgusnõudlikel tai-

Tasub teada: Meie kliimas võib päikesevaesel ajal valgust nappida nii valguslembestele kui ka varjulisema kasvukohaga leppivatele toataimedele, mistõttu peaks mõtlema lisavalgustusele.

Maksimaalsed valgustingimused on tagatud kuni 1 meetri kaugusel aknast. Nelja meetri kaugusel aknast väheneb taimele langeva valguse hulk koguni 16 korda.

medel võib meie kliimas valgust nappida isegi aknalaual kasvades.

Sobiv annus lisavalgust annab päikesevaesel ajal elujõudu nii valguslembestele kui ka varjulisema kasvukohaga leppivatele toataimedele. Kui teie lemmikutele ei leidu kohta mujal kui põhjapoolsel aknal, siis vajavad taimed isegi akna vahetus läheduses kasvades talveperioodil kindlasti lisavalgust.

Sobiva värvispektriga taimelamp võiks valgustada ülevalt Spetsiaalse taimelambi eeliseks nö tavalise lambi ees on taimedele sobiv valguskiirte värvispekter – sini-violetse ja oranži-punase valgus on õige lainepikkusega, tugevdades taimevarsi ja kiirendades fotosünteesi taimedes. Lisaks ei muutu taimelamp liiga kuumaks – liigne soojus võib kõrvetada taimede lehti ja venitada välja taimede kasvukuju.

Taimelamp tuleks paigaldada nii, et valgus langeb taimele ülaltpoolt. Samuti on oluline lisavalgustuse ajaline raam. Aknalaual kasvavate toataimede valgustamiseks piisab, kui lülitate taimelambi sisse õhtutundideks. Taimed peaksid saama lisavalgust 4–5 tunni vältel, vajalik võimsus on 500–700 lx. Taimed, kes elavad aknast eemal ainult kunstvalguse abil, peaksid lisavalgust saama oluliselt rohkem, 12 tunni jooksul ööpäevas.

Toataimede valgustamiseks sobib ka nn päevavalguslambina tuntud luminofoorlamp, samuti halogeenja leedvalgustid ning säästupirnid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et igasugune valgus on parem kui valguse puudumine. Aianduskeskustest on võimalik osta spetsiaalseid, taimedele sobiva valgus-spektriga säästupirne, mis sobivad ka tavalistes valgustites kasutamiseks.

4 KASULIKKU RAAMATUT

Maja ABC

Puutöö nädalalõppudeks

Käsiraamat „Maja ABC”on mõeldud omamoodi nipiraamatuks nii ehitajale kui majaomanikule. Teoses käiakse ühekaupa läbi erinevad ruumid, alustades keldripõrandast ja lõpetades katuseharjaga. Samuti kirjeldatakse üksikasjalikult materjale, konstruktsioonilahendusi, hooldust, remonti, elamu juurdeehitusja uuendamisvõimalusi, aga sedagi, kuidas kaitsta maja sissemurdmise, kahjurite ja teiste kahjustavate tegurite eest.

Per Hemgren ja Henrik Wannfors on tegevad arhitektid, Rootsi Arhitektide Ametiliidu liikmed ning mitme ehitusalase raamatu ja artikli autorid.

Lihtsamad puidust esemed suudab asja ette võttes valmis meisterdada meist igaüks: redelitest riiul, kirvevartest talupojalaud ning tore vanadest voodiliistudest tool.

Raamatus toodud puutööriistadega jääkpuidust valmistatud mööbel ja muud tarbeesemed on lihtsad, kuid jäävad pikkadeks aastateks kodu kaunistama.

Mark Griffiths on kogenud disainer ja tisler, kellele meeldib vanadest puitesemetest ja nende osadest uusi meisterdada. Ta restaureerib antiikesemeid ja valmistab tellimusmööblit ning on mitme puutööd käsitleva raamatu autor.

Põnev puutöö

Suur toalilleraamat

Puit oli ja on üks kõige kättesaadavamaid ja paremini töödeldavaid materjale, mida saab ära kasutada viimse pinnuni.

Inimkonna ajaloo esimesed mänguasjadki olid sageli puidust. Neid meisterdasid nii emad, isad kui ka lapsed ise. Nikerdati puidust loomakesi ja nukke, hiljem masinaid ja palju muud – kõike, mida iganes suudeti välja mõelda..

Raamat „Põnev puutöö” õpetab ja näitab, kui mõnus on ise asju meisterdada ja kui väärtuslik on enda tehtud nukuke või maja või traktor.

Sellest raamatust leiab lugeja huvitavat lugemist toataimekasvatuse ajaloost, saab ülevaate potilillede pidamise põhitõdedest ning toodud on ka valik kodu või kontori aknalauale sobivatest taimedest – loomulikult koos praktiliste näpunäidete ning fotodega.

Jaan Mettik on viimased 16 aastat töötanud Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonnas. Õppinud on ta Tallinna Sidekoolis haljastuse erialal, lõpetanud Räpina Kõrgema Aianduskooli hortonoomi diplomiga ning tudeerinud Eest Maaülikoolis aiandust.