Remondi ja ehita, suvi 2017

SUVI 2017

Tehnilised andmed: Nimi-sisendvõimsus Tühikäigusagedus Kaal

500 Watt

PST 650

Tehnilised andmed:

500 W 3100 min

Nimi-sisendvõimsus Tühikäigusagedus

-1

Kaal

1,6 kg

220 Watt

Low Vibration

PMF 220 CE 220 W 15000 – 20000 min-1 1,1 kg

Low Vibration

Löökpuurtrell Tehnilised andmed: Nimi-sisendvõimsus Tühikäigusagedus Kaal

PSB 530 RE

POF 1200 AE

Nimi-sisendvõimsus Tühikäigusagedus

11000 – 28000 min

-1

Kaal

3,4 kg

530 Watt

Tehnilised andmed: Aku pinge Tühikäigusagedus Kaal

12 Volt

Auto-Lock

Compact

Tehnilised andmed:

1200 W

Electronic

EasyDrill 12

Nimi-sisendvõimsus

0 – 700 min-1

Võngete arv Kaal

0,9 kg

100 Watt

Microfilter System

530 W 50 –3000 min-1 1,7 kg

Auto-Lock

Tehnilised andmed:

12 V

PSB 530 RE

Microklett

PSM 100 A 100 W 26000 min-1 0,9 kg

Sisu: Inspireeriv kodu Jõgisool lk 4–8 Õue kokkama! Sisustame välikööki lk 10–12 Eaka maja ostu-müügi võlu ja valu lk 14–15 Tööriist: saagi valimas lk 16–19 Paneme terrassilauad paika lk 20–22

Ajakiri Remondi ja ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks, ehitamiseks ja aiapidamiseks.

Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile liivi@meediapilt.ee.

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, liivi@meediapilt.ee telefon +372 510 7011 Reklaamimüügi projektijuht: Ellen Ostrat, ellen@meediapilt.ee telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Küttesüsteemid: maja soojaks, aga kuidas? lk 24–26 Hekk paneb piiri paika lk 28–29 Traditsiooniline värv kaunistab ja kestab lk 30–34

MEEDIAP LT

KVALITEETSED TÕSTUKSED PARIMATE HINDADEGA!

PRUUN RAL 8014

VALGE RAL 9010

Loe kampaania kohta lähemalt: www.sakumetall.ee

Saunamaja ja abihooned.

Kodu täis loovust ja ajaloo ilu Tallinna külje all Jõgisool on kodu, mille peremees oma kätega valmis ehitas – kuigi hoone on uus, kaasaegsete mugavuste ja võimalustega, otsustas Indrek Nurk taaskasutada vanu materjale, mitmesaja aastase ajalooga palke ja telliseid.

TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MEELI KÜTTIM

4

Projektist korstnani – kõik on oma kätega loodud.

Jõgisoo mõisa park on jagatud kruntideks arhitekt Kalju Nurga pereliikmete vahel. Siia rajas kodu ka poeg Indrek koos abikaasa Tanjaga. „Projekti tegin ise, minu onu, arhitekt Raul-Levroit Kivi vaatas üle ja kirjutas alla,“ meenutab Indrek ja tunnistab, et küllap mängisid ka tema enda arhitektist isa geenid oma rolli, et töö sai üldse ette võetud.

Ilmakaarte järgi põhja-lõuna suunale sätitud elumajaga oli tööd palju: kui 2003. aastal väljastati

Korstnat katab pooleks lõigatud pesumasina trummel. Väga praktiline – vesi sisse ei saja ja pole hirmu, et roostetaks ja inetuks muutuks.

ehitusluba, laius krundil üle pea ulatuv võsa. „Asusime krunti puhastama ja esimesena sai püsti saun. Kuni maja valmimiseni elasimegi saunamajas,“ meenutab Indrek.

Olgu öeldud, et avar saunamaja ei vasta ettekujutusele tüüpilisest pisikesest saunamajast – ehitusaegsest „elutoast“ on nüüd sündimas avar eestuba saunalistele ja väike kööginurk kulub ära ka tulevikus.

Sauna kõrval troonib massiivne paekivikorsten – siit alustab

Indrek materjalide taaskasutuse ülevaadet: „Omal ajal lammutati Suur-Sõjamäel eestiaegseid hooneid, sain kokkuleppe ja tõin sealt ära kahe koorma jagu paekivi, sellest see korsten laoti.“ Korsten on sedavõrd massiivne, et esmapilgul tekib kahtlus, kas uues hoones ajalooline mantelkorsten ei peitu. Siiski tunnistab Indrek, et uhke kivikorstna sees peitub kraavist leitud malmtoru. „Saunamaja veel päris valmis ei ole, praegu ootan basseinile ääreklaase,“ teatab ta rahulolevalt.

Avaras valgusküllases elumajas on pererahvas sees elanud kõigest kahe aasta jagu – suur osa ehitustöödest tehti kahekesi ja oma kätega, seega võttis hoone valmimine aega.

Vaid ahju ladumisel ja põrandavalu tegemisel kasutati kõrvalist abi, samuti aitas naabrimees fermide paigaldamisel.

Märksõnaks taaskasutus Kaasaegsest kaubandusvõrgust soetatut siinses majas mööbli osas praktiliselt ei ole. Palju on oma kä-

5

Hakklihamasina uus elu.

Indrek ja Tanja. Kena kodu teeb meele rõõmsaks.

Duširuumi sein vanadest kivijääkidest.

tega tehtut, mõni mööblitükk on päranduseks saadud ning leidub ka vanakraamipoodidest soetatut: muuhulgas osutab pererahvas rahulolevalt 1870. aastast pärit väärika kapi poole.

Hoones kasutatud puitmaterjal ei ole kiirkorras kuivatist läbi lastud, vaid aastakümnete ja -sadadega end tõestanud. „Ükskord helistas mulle sõber

janägemine rohkem kui uute punaste telliste korrapära.“ Kamina küttekollet ümbritsevad kivid on mõisa ringtee äärest – need taheti Vene ajal ära visata, ent Indrek korjas nad kokku. „Kamin toetub mõisa peatrepi graniidist astmele, kamin ise on laotud krundilt leitud kividest,“ lausub ta.

Indrek ütleb, et nad uut ja sära-

6

Arvo ehitusplatsilt, et tule nüüd ruttu, meil lähevad vanad talad prügimäele. Tegu oli Pärnu vana apteegi põrandataladega, küll lubjakorra all ja naelu täis, ent pärast puhastamist said neist siia väärikad laetalad,“ meenutab Indrek. „Elutoa kamina soemüür on aga Rutikvere mõisa kividest, sealt saime lausa kolme sorti kaminakive.

Mulle meeldib nende autentne väl-

pikkuse järgi oleks sätitud katuse kõrgust...

Loominguline mõtlemine on siin kodus au sees igas detailis. „Aknalauad on saareplangust.

Siitsamast metsast saetud puu.

Valgustid köögileti kohale tegin nii, et monteerisin vanasse hakklihamasinasse LED-pirnid, söögitoa valgusti valmistamisel kasutasin Riia turult ostetud miinikestasid, kuhu sisse sättisin pirnid, efektse ümbrise sain osta hinnaga 3 eurot tükk,“ räägib peremees.

Uurime, kas ta pole mõelnud lahendusele patenti võtta, mispeale peremees tunnistab, et seda on talle soovitatud küll.

Hoonet kütab puidu- ja pelletiküttel katel, mis paikneb kõrvalmajas – torud muudavad põranda talla all mõnusalt soojaks.

Kui nendime, et kodu näib tänaseks juba päris valmis, siis sellega pererahvas nõus ei ole: „Seinale on vaja pilte, õues ootab ladumist maakividest aed,“ loetleb Indrek. „Kõike korraga ei jõua, tükkhaaval teen.“

Kamin vanadest mõisakividest.

vat ei taha, ka uute mööblitükkide juures mitte. „Kolme peitsikihiga kaetud siseuksed aitas valmistada naabrimees Tarmo. Palusin, et ta puidus olevaid oksakohti ja täkkeid ei siluks. Mulle meeldib nii ja see sobib interjööriga.“ Igatahes tuleb tunnistada, et selliseid uusi ja korralikult ehitatud kodusid ei ole Eestis just liialt palju, kus taaskasutatud laetalade

Soemüüris on Rutikvere mõisa kivid.

Loomingulisust jätkub Indrek lõpetab Jõgisoo valduste tutvustamise ekskursiooniga – uhke mõisaallee, Keila jõgi, mille kaldal haabjas, lisaks kiikame möödaminnes sisse kunagisse Jõgisoo mõisa keldrisse, millest nüüd on saanud sugulaste suvemaja. Saab selgeks, et üllatused selle mõisa aladel ei lõpe niipea. „Steampunk,“ – iseloomustab Indrek Nurk siinset stiili.

Julges eklektikas kohtuvad kuld, külluslikkus, vanad plangud ja ajaloolised detailid. Metall ja nahk kombineerituna pitsiga, soojad toonid koos erksate värvidega.

Eklektika, milles ometigi on oma kindel seaduspära.

Iga hoone Jõgisool peidab oma lugu. Aga õigem on neid järjekorras avastada, sest ühe loo jaoks on imestamisväärset liiga palju.

 Steampunk: tädipoeg Olav Enneti kööginurka ehib imetabane valgusti, millesarnast teist kusagil maailmas ei ole.

Kunstnikust õepoja Mihkel Joone tahutud haabjas.

Haabjas tahutakse ühest puutüvest.

Jõgisoo mõisast

K

Vaade kunagisele keldrihoonele, millest on saanud tädipoja pere suvemaja.

8

unagine uhke Jõgisoo puumõis on kandnud ka Jõgize ja Jõgisuu nime. 1915. aastal põles mõisa peamaja maani maha. Milline peahoone täpselt välja nägi, ei ole kahjuks teada.

Aastal 1966. ostis arhitekt Kalju Nurk Jõgisoo mõisa varemed ja renoveeris esmalt valitsejamaja, millest sai perekonna suvekodu. Andeka ja meeletult suure töövõimega mehe kaunis kodu äratas tähelepanu juba nõukogude ajal: näiteks ajakirjas “Kunst ja Kodu” ilmus aastal 1981 lugu arhitekt Nurga kaunist kodust Jõgisool.

Täna meenutavad kunagist hiilgust korrastatud kõrvalhooned ja uhked tammealleed. „Need olid juba 50 aasta eest sedavõrd võimsad, et kui 1967. aasta suur torm mitmeid puid murdis, siis küttis isa ühte puud aastajagu,“ meenutab poeg Indrek.

Uhke Jõgisoo mõisa sünd jääb Rootsi aega, mil Rootsi kuningas Johan III kinkis 1569. aastal Jõgisoo talu Heinrik Ruuthle, kelle pere ringis seda edasi pärandati. 1626. aastal kinnistati Jõgisoo Anna Ruuthi abikaasale Heinrich Knorringile.

Aegade keerises on mõisa kõrvalhooned hästi säilinud ja on täna Kalju Nurga laste poolt hästi hoitud ja korrastatud.

Väikelaen Intress 14,9% Kuni 10 000 € Esita taotlus internetis säästukaart.ee või küsi lisa telefonil 661 3014.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajadusel pidada nõu asjatundjaga. Väikelaenu krediidikulukuse määr on 34,2% järgmistel näidistingimustel: Laenu summa on 2000 €, osamaksete arv 24, fikseeritud intressimäär 14,9% laenusummalt, lepingutasu 40 €, igakuine haldustasu 0,90 €, igakuine laenumakse 109,17 € ning tagasimaksete summa 2620,08 €. tarbija poolt makstav kogusumma 2660,08 €.

Väikelaenu pakub Coop Finants AS.

Õue kokkama!

Väliköögi saab mugavalt lahendada ka ilma suurema ehitustööta. Fotod ja idee: Ulaelu.com

Mida arvestada väliköögi sisustamisel? Nõu annavad Aivi Kukk ja Krislyn Kokk Duo Disainist.

LAURA REITER SISUSTUSWEB

Mida silmas pidada väliköögi planeerimisel? Üldiselt on eraldiseisev köök praktilisem väiksemal pinnal ehk väiksemas aias, kus seda saab teisaldada või selle asukohta muuta.

Ehitatud väliköök sobib suuremale kokkajale, sest kõik vajalik on olemas – suuremad pinnad, rohkem võimalusi, ei ole ilmast nii sõltuv, tekitab elumajaga ühtse terviku.

Ootamatu vihmasaju korral on hea kui väliköögi kohal on olemas katus, sest siis saab grillimeister ikkagi grillimisega jätkata.

Mõlemal juhul planeeri kogu aias olev meelelahutusala ühtse funktsionaalse osana. Söögi

10

valmistamise, einestamise ja basseinialad on sageli kõrvuti.

Paigutamisel mõtle neist kui õues olevatest tubadest ja arvesta inimeste liikumist juba kujunduse osana. Näiteks ära eralda kokka ülejäänud seltskonnast.

Kokkuvõtlikult tuleb kindlasti veenduda, et grillilt tulev suits ei liiguks tuppa. Teiseks oleks hea teada, kuidas liigub päike. Samuti tuleb kindlasti arvestada üldist liikumist oma aias ja läbi mõelda, milline on uue köögi mõju sellele.

Kuidas seadmete valikus orienteeruda?

Väliköök võib tähendada nii täisvarustuses kööki koos mitmete toiduvalmistamis- ja külmutusseadmetega kui lihtsat grilli ja valamut. Kui olete kindlaks tei-

nud, mida vajate, siis on võimalik välja mõelda kujundus, mis on nii funktsionaalne kui ilus vaadata.

Täiesti eraldiseisvas väliköögis võivad olla erinevad grillid, pitsaahi, kamin, külmik, suitsuahi ja palju muud. Kui sa kokkad palju õues, siis võib külmikust suur abi olla. Hoides seal jahutatud jooke ja sööki, mida kavatsed grillida, jääb rohkem ruumi tavakülmikusse. Soovitame valida seadmed, mis on mõeldud väljas kasutamiseks, kuna need on valmistatud taluma äärmuslikke temperatuure, niiskust, tuult ja vihma. Täpsed vajadused võivad küll erineda, kuid isegi väiksemas väliköögis on vaja ruumi erinevate tarvikute, söe ja näiteks grilliharja hoiustamiseks.

Kas on soovitusi materjalide osas?

Mida lihtsam on välikööki puhastada ja hooldada, seda rohkem koduomanik seda kasutab. Valige

lina kasutada betooni. Seda ei ole mitte ainult hea kohapeal vormida ja valada, vaid ka hiljem lihtne puhastada ja hooldada. Betoonist tööpind kestab kaua ning seda on võimalik teha monoliitsena.

Ehitatud väliköök sobib pühendunud kokkajale: suuremad pinnad ja kooskõla majaga.

kergesti hooldatavad materjalid ja seadmed, mis on kavandatud vastu pidama välitingimustes.

Betoon ja puit on kaasaegne minimalistlik kooslus, mis on ideaalne linnakeskkonda. Kõrge kvaliteediga roostevaba teras kindlustab hügieenilise pinna, mida on lihtne puhastada ja on korrosioonikindel. Looduskivi tööpin-

nad nõuavad regulaarset hooldust.

Vältida tuleks väga poorseid materjale nagu lubjakivi.

Väliköögi tööpinnad on enamasti valmistatud graniidist, mis võimaldab kasutada alt paigaldatavat valamut. Selline paigaldusviis hoiab ära mustuse kogunemise äärte alla. Veel üks vägagi efektne võimalus on tööpinna materja-

Millised detailid vajavad läbimõtlemist?

Praeguse trendina on väliköök midagi enamat kui lihtsalt köök.

Väliköögile on võimalik lisada helisüsteem, televiisor, mugav istumisnurk, soojalamp, kamin.

Samuti koguvad populaarsust ka jäämasin, veinikülmik, kamadostiilis grillid ning eri funktsioonidega grillid.

Sisustamisel mõtle läbi väikesed asjad, mis oleks sulle kõige kasulikumad.

Parem valgustus? Rohkem ruumi? Muusika? Pikenda väljas lõbutsemise hooaega soojalambi,

REMONDI- JA PAIGALDUSTEENUS Sina naudi oma aega, meie anname Sinu kodule värske välimuse!

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast!

Bauhofi remondi- ja paigaldustöödele 2-aastane garantii Vajalikud materjalid -20% soodsamad Remondilaen kuni 10 000 € väärtuses paari minutiga Tasuta Meistriklubi kaart igale tellijale

Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

Vaata lähemalt ja küsi pakkumist: remondileht.bauhof.ee remont@bauhof.ee tel. 606 1444

Ga

ranti

2

aa

i

st at!

Meisterlik valik!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

tuule ja vihma eest kaitsvate varjudega. Kindlasti planeeri välikööki piisavalt tööpinnaruumi valamu kõrvale, toidu ettevalmistamiseks ja serveerimiseks ning nõude ja söögiriistade paigutamiseks.

Millised tehnilised asjaolud tuleb täpsustada?

Gaasipliidi puhul on võimalik kasutada tsentraalset gaasi või eraldi gaasiballooni, mille paigutamisega tuleks juba projekteerimise käigus arvestada. Balloonid pole suured ning palju ruumi ei vaja.

Elektrilisele pliidiplaadile võiks eelistada gaasiplaati: kui juba väljas süüa teha, siis pigem elusal tulel. Eelkõige tuleb aga arvestada kasutusmugavuse ja oma harjumustega. Kui tahta välikööki ka valamut, siis tuleks projekteerimisel arvestada veeotsade olemasoluga ning äravooluga. Lihtsama variandina saab kasutada ka voolikut segistina ning äravoolu alla paigaldatud ämbrit, ka selleks pakuvad tootjad hästi läbimõeldud kenasid lahendusi.

Eelnevalt tuleks läbi mõelda ka elektrit vajavate esemete arv ning asukohad. Paha ei teeks ka mõni lisapistikupesa juhuks, kui hiljem peaksid soovid/vajadused muutuma. Kindlasti võiks pistikuid paigaldada ka tööpinnast kõrgemale, nii on neid mugav tööpinnapealsete masinate tarbeks kasutada.

Lisainfot väliköökide võimaluste kohta leiab ka aadressilt www.duodisain.ee.

Terrass ja väliköök kui eluruumide pikendus. Kujundus: Duo Disain, foto: Mari Pukk.

Tasub teada: Tähelepanu ohutusele:

Lihtsama variandina saab väliköögis kasutada ka voolikut segistina.

Foto: Ulaelu.com.

Kindlasti planeeri välikööki piisavalt tööpinnaruumi valamu kõrvale, toidu ettevalmistamiseks ja serveerimiseks.

12

Ka rõdu ja terrass on hoone osa. Ära grilli seal. Grill paiguta hoonest eemale tasasele pinnale.

Lahtise leegiga (puud) grilli hoonest vähemalt viie meetri kaugusel ja söega grilli kasuta hoonest vähemalt kahe meetri kaugusel.

Gaasigrillile asukohta valides tuleb juhinduda kasutusjuhendist. Juhendis on kirjas, kas tegu on välitingimustes või sisetingimustes kasutamiseks mõeldud grilliga.

Massiivsema väliköögi puhul on vaja selle ehitus kooskõlastada ka omavalitsuse ehitusosakonnaga. Kuna välitingimustes kasutatavad kaminad, suitsuahjud ja grillid on enamasti lahtised kolded, on nende korstnad elamutest madalamad. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu ka tuleohutusele ja põletada neis ainult puid ning mitte muid sädemeid tekitavaid materjale.

Leedu eterniit

Ajasäästlik - ei vaja ehitusluba

Rahasäästlik ei vaja riigilõivu

Tulekindel

Kauakestev

Hingav

Lihtne paigaldada

Vastupidav leelistele ja hapetele

Keskkonnasõbralik, asbestivaba

Vaikne - ei kolise vihma ega rahega

Eterniitkatus kogu eluks

www.eterniit.ee

Eaka elamu ostu-müügi EVELIN KANTER ARCO VARA JURIIDILISE OSAKONNA JUHT

URMAS USTAV ADVOKAADIBÜROO LEXTAL PARTNER/VANDEADVOKAAT

L

ootus eakat ehitist hea hinnaga müüa või osta ei tohiks pimestada ja sundida loobuma ostja poolt küsimuste küsimisest või müüja poolt võimalikult täpse ja adekvaatse info andmisest, olgu see esimesel hetkel nii ebamugav kui tahes.

Eakates ehitistes peitub ohtralt võlu, kas siis ehitise enda ajaloolise väärtuse, soodsa hinna või ka krundi asukoha või muude põhjuste läbi. Ometi võib tehing sellise majaga tuua ootamatult kaasa vaidlusi ja kaasnevat aja-, energiaja rahakulu pikkadeks aastateks, muutes müügi või ostu õudusunenäoks, kus müüjal olnuks lihtsam ja odavam lasta majal ära laguneda, ostjal aga kasvõi omaenese kätega enesele elamine püstitada.

Maja ehitustehniline seisund on võimalike ettenägematute ohtude allikaks. Ühegi ostu ega müügiga seonduvaid riske pole kuna-

14

gi võimalik täielikult maandada.

Küll on võimalik hetkeks aega maha võttes, nõu küsides ning enese jaoks asju läbi mõeldes riske olulisel määral maandada. Paraku on õigusnõustajad sageli sunnitud tõdema, et „Säärase mulgi“ kombel omaenese tarkusest toimetamine ei ole kuhugi kadunud. Nagu ka sellega kaasnevad valusad tagajärjed ja õppetunnid.

Halvim, mis eaka elamuga võib juhtuda, on selle hooletusse jäämine. Mõistlik omanik ei lase lagunemisel juhtuda. Kui enesel ega järeltulevatel põlvedel tarvis ei ole, on mõistlik müüa, et koht uuele elule edeneks. Tihti on tegemist pärimise teel omandatud varaga, mille tegelik seisund on omanikule teadmata. Harvad pole olukorrad, kus elamu pole ilma kapitaalremondita vähemalt aastaringseks kasutamiseks kõlbulikki, ning müüja jaoks sisuliselt tegemist pigem krundi ehk maatüki müügiga. Elamu suhtes konstateeritakse vaid selle olemasolu fakti.

Ostja suhtumine on tihti vastupidine – kui tegemist ei ole krundi arenduspotentsiaali ostmisega ehk vana maja asemele soovitakse midagi muud ehitada, loodab ostja omandatavalt varalt võimalikult vähese vaeva ja kuluga võimalikult maksimaalset kasutatavust.

Räägi detailid läbi Autorite kogemuse kohaselt on haruharvad juhtumid, kus müüja või ostja on enesele tehingusse minnes eaka elamu seisundi süvitsi selgeks teinud. Seega müüakse ja ostetakse põrsast kotis. Koti avamisel selgub aga, et elurõõmsa nuumpõrsa asemel oli kotis näljasurma surnud tuvi. Ja – kui tsiteerida klassikuid – tüli algas!

Eaka elamu ehitustehniline seisund võib lihtsustatult endas peita lugematul arvul ohte, ja tulemuseks võib olla olukord, kus elamu kordategemine osutub plaanitust ja loodetust kümnetes kordades kallimaks või ei pruugi olemasoleval kujul üldse võimalikuks osutuda. Eesti inimesele on üldiselt omane süüdlase leidmine teiste tegemistes, mistõttu ostja esmaseks vaenlaseks sellistel puhkudel pole mitte iseenda tormakas või üleoptimistlik mõtteviis, vaid müüja. Avatakse uuesti notariaalselt tõestatud müügileping, ja tõdetakse, et seal sisalduv on tihti üsna kasin mistahes õiguslike järelduste tegemiseks. Sel hetkel lisandub süüdlaste ritta ka notar, kuigi reeglina ilma asjata – notaril on seadusest tulenevad kohustused ning kui ta on pooltele seonduvaid riske oma pädevuse piires selgitanud, puudub tal võimalus hakata poolte kokkuleppeid nende endi eest tehingu tegemisel laiendama või kitsendama.

Autorite soovitus on üldistatult selge ja ühene – mida spetsiifilisem on vara, mida müüakse või ostetakse, seda ettevaatlikum tuleb olla lepingu sõlmimisel ning seda detailsemalt on mõistlik tingimused ning vastastikused eeldused ja lubadused (lepingu keeli ka kinnitused) omavahel läbi rääkida.

Sama põhimõte kohaldub ka elamu müümisel ja ostmisel, kus müüja ja ostja ei tea täpselt kinnisasja oluliseks osaks oleva elamu ehitustehnilist seisundit. Kahjulikel (millisteks võivad osutuda ka ebamäärased või ka lepingust puuduvad kokkulepped) tingimustel tehingu toimumata jäämine on igal juhul parem kui sellele järgnev keskmiselt 2–5 aasta pikkune kohtume-

võlu ja valu Tasub teada: OSTJALE: Tee hoone seisukord selgeks, et vältida olukorda, kus elamu kordategemine osutub plaanitust ja loodetust kordades kallimaks või ei ole võimalik.

Mida spetsiifilisem on vara, mida müüakse või ostetakse, seda ettevaatlikum tuleb olla lepingu sõlmimisel ning seda detailsemalt on mõistlik määratleda tingimused ning vastastikused eeldused ja lubadused.

Lepingu sõlmimisel mõtle läbi ja kajasta lepingus, kuidas jaguneb poolte vahel risk, et omandatav ehitis on kordades hullemas olukorras kui esmapilgul tundub. Oluline on rõhutada ka võimalust lepingust korraliselt taganeda, ehk müüja ja ostja võimalust rahumeelset lahku minna, kui asjaolud seda tingivad. Kokkulepped olgu fikseeritud võimalikult täpselt.

MÜÜJALE: Ettenägelik müüja püüab aru saada ka ostja ootustest ja plaanidest omandatava vara suhtes ning kajastab needki lepingus, et poolte tahe lepingu sõlmimisel oleks selge (näiteks on väga suur õiguslik erinevus selles, kas ostja väärtustab tehingus ennekõike krunti ennast või sellel asuvat eakat poollagunenud ehitist). Õigusnõustajaga konsulteerinud müüja on aus ja adekvaatne, avaldab kõik, mida teab, ent püüab miinimumini viia või välistada enese vastutust asjaolude ilmnemisel, millistest tema lepingu sõlmimisel teadlik ei olnud ega pidanudki olema.

netlus koos kogu sellele kuluvaga.

Vaidluse lõpliku lahendamiseni ei ole selge, kas leping jääb kehtima ning kas ja millisel määral võib olla müüja kohustatud midagi ostjale hüvitama. Seega ei saa kumbki pool vaidlusalust teemat enese jaoks lõppenuks lugeda, koos kaasneva teadmatusega ning võimaliku negatiivse mõjuga eelarvele.

Müüja või ostja huvi Mõistlik müüja avaldab ostjale nii lepingule eelnevalt kui ka lepingu tekstis fikseerituna mistahes info, ohud, võimalikud murekohad ja nõnda edasi, mis talle teada on. Ettenägelik müüja püüab aru saada ka ostja ootustest ja plaanidest omandatava vara suhtes ning kajastab needki lepingus, et poolte tahe lepingu sõlmimisel oleks selge (näiteks on väga suur õiguslik erinevus selles, kas ostja väärtustab tehingus ennekõike krunti ennast või sellel asuvat eakat poollagunenud ehitist).

Alalhoidlik müüja püüab lepingus võimalust mööda end kaitsta juhtumiks, kui müüdav ehitis sisaldab endas lisaks hurmavale miljööle ka ohtralt majavammi, kasutamist mittevõimaldavalt kehvas seisus kandekonstruktsioone või muid varjatud puudusi. Õigusnõustajaga konsulteerinud müüja võtab kõike eelloetletut arvesse, on aus ja adekvaatne, avaldab kõik, mida teab, ent püüab miinimumini viia või lausa välistada enese vastutust asjaolude ilmnemisel, millistest tema lepingu sõlmimisel teadlik ei olnud ega pidanudki olema.

Ostja positsioon on sootuks vastupidine. Tarmuka toimetamise korral on ostja enese jaoks lepingu sõlmimisel läbi mõelnud ja le-

pingus kajastanud, kuidas jaguneb poolte vahel risk, et omandatav ehitis on kordades hullemas olukorras, kui päikeselisel kevadpäeval vaatamas käinuna mulje jäi.

Oluline on rõhutada ka võimalust lepingust korraliselt taganeda, ehk müüja ja ostja võimalust rahumeelset lahku minna, kui asjaolud seda tingivad. Lepingu sõlmimisel peljatakse ebamugavate teemade puudutamist. Ometi vormistataksegi leping just selliste olukordade tarbeks, kui asjad lähevad loodetust halvemini.

Leping võib reguleerida väga erinevaid olukordi ning seda mitte üksnes läbi süüdlase leidmise võtme, vaid nähes ette juhtumid, kus emmal-kummal poolel on näiteks õigus lepingust taganeda. Sellise taganemise korral toimub tagasitäitmine ehk ennistub lepingu eelne olukord, ning kumbki pool ei pea hakkama otsima süüdlast või vaidlema.

Loomulikult on oluline, et ka sellised kokkulepped oleksid fikseeritud võimalikult täpselt, vältimaks erinevaid tõlgendusi – müüja ja ostja arusaamad olukorra tekkepõhjuste jms osas ei kipu probleemsituatsioonide ilmnemisel just tihti kokku minema.

Kokkuvõtvalt tuleb eaka elamu või ka muu ehitise müümisel või ostmisel arvestada, et tegemist on spetsiifilise varaga, mis võib endas varjata teadmata riske ja kulusid.

Oluline on läbi mõelda mida soovitakse, julgeda avaldada tehingu teisele poolele olulist infot, leppida kokku lahendused vaidlusolukordadeks ning nii lepingu sõlmimisel kui probleemide ilmnemisel nõustajaga mõtteid vahetada, vältimaks õigusliku kirjaoskuse kasinusest tingitud tagasilööke.

15

Bauhofi tööriistade arendusjuht Ramon Järvsoo.

Foto: Meeli Küttim

16

Saagide valik võtab silme eest kirjuks

Saagide valik on lai – pole olemas universaalset saagi, mis sobib nii metsas puude langetamiseks kui siseruumides remonttööde tegemiseks.

TEKST: MERIKE LEES

Saed jagunevad elektri-, akumootori ja bensiinimootoriga saagideks. „Elektriline mootorsaag on juhtmega ja töötab vaiksemalt kui bensiinimootoriga saag. Samuti ei erita elektrimootoriga saag töötamisel heitgaase ja sobib seetõttu kasutamiseks just siseruumides,“ ütles Bauhofi tehnikakaupade arendusjuht Ramon Järvsoo.

Elektrilise sae miinuseks on juhe, mis peab olema vooluvõrgus.

Kuna sael endal on taga väga lühike, vaid meetri-paarine juhe, siis on vaja sellise sae vooluvõrku ühendamiseks pikendusjuhet.

Elektrisaed erinevad oma võimsuselt. Elektrimootorite võimsus algab 1500 vatist ja ulatub 2000 vatini. Võimsama mootoriga saag lõikab kiiremini ja jämedamat puud. Hinnavahe on suurem kui võimsuse vahe ja ulatub 50–200 euroni – nimeka firma saag on kallim, nimetu oma odavam. „Metsameestele, kes iga päev saevad, elektrisaag ei sobi, kui ma aga talvel tahan kuuris paar küttepuud lõigata, siis peab saag vastu küll. Kõik sõltub vajadusest ja töö iseloomust,“ ütles Järvsoo.

Akusaed vajavad sagedast laadimist. Elektrilise ja bensiinimootoriga sae vahepeal on akumootorsaed, mis sobivad nii toas palkseina lõikamiseks kui ka talvel kuuris puude saagimiseks. Akusaed on Järvsoo sõnul muutunud viimastel aastatel väga heaks, nende ainuke miinus on aku tühjenemine. Need peavad ühe laadimisega vastu keskmiselt pool tundi, misjärel tuleb tund aega laadida.

Aku lühikese kestvuse tõttu ei sobi akusaed intensiivsemaks ja pikemaks tööks. Akusaagide hinnad algavad 200 eurost, kuid parematel saagidel võivad ainuüksi akud sellisesse suurusjärku jääda.

Akusaed on elektrisaagidest kallimad, sest need on mugavamad, neil puudub juhe ja neid saab metsa kaasa võtta.

Bensiinimootoriga saed on kõige levinumad. Seda saagi valides peaks arvestama sae lati ehk juhtplaadi pikkusega, sest see näitab, kui jämedat puud on sellega võimalik langetada. Lati pikkust mõõdetakse tollides ja see jääb vahemikku 10–18 tolli. „Mida pikem latt, seda raskem ja võimsam peab saag olema, et jõuda ketti ringi tõmmata,“ selgitas Järvsoo. „Seetõttu peaks enne mõtlema, mida toob endaga kaasa sae kaal. Enamikku asju on mõnus teha lühikese latiga kerge saega.“ Kubatuur versus kilovatt Bensiinimootoriga saagide silindri kubatuur ulatub 25 kuupsentimeetrist enam kui 50 kuupsentimeetrini ja hinnad jäävad 80–300 euro vahele. Kas sae ostmisel tuleks lähtuda mootori kubatuurist või kilovattidest, on igivana dilemma, sest kubatuur “võtab” kütust ja kilovatt “teeb tööd”. „Kilovatt on olulisem,“ ütles Paka Mets kaupluse müüja Valli Vaaks. „Mootori kubatuur võib olla sama, kuid silindri ehituse muutusega on saavutatud suurem kilovattide arv.“ Stihli saagide maaletooja Farron Tehnika OÜ soovitab oma kodulehel, et kõige targem oleks sae ostmisel jälgida võimsuse ja kaalu suhet (kW/kg).

Mida suurem see suhtarv on, seda parem töötegijale.

Aias puudele hoolduslõikuse tegemiseks on olemas nii elektri-, aku- kui bensiinimootoriga teleskoopvarrega oksasaage, mille vart saab pikendada kuni kahe meetrini. Nende saagide hinnaklass on 100–300 eurot.

Kõigile neile, kes saagi kodutöödel kasutavad, on parimaks valikuks kett, millel on madal vibratsioonitase ja nõrk tagasilöök, sest need omadused tagavad ohutuse ja muudavad sae kasutuse mugavaks.

Metsas töötamiseks on parim

17

valik kõvasulamkattega kett, mis püsib pikemat aega terav, isegi kui seda kasutatakse kohati mullast puud lõigates või kui see peaks vastu kivi minema.

Vaaksi sõnul on Rootsi saetootjad seisukohal, et mida peenem on saetee, seda lihtsam on lõigata. Saetee laiuse määrab sae paksus ja selle hammaste väljaulatuvus sae tasapinnast ja see on saelehe paksusest tavaliselt 1,3...2,2 korda suurem.

Nii kasutavad rootslased 1,3 saeteed 1,5 asemel. Kitsam plaatkett ja kand kergendab lõikust ja lõikab kergemini materjalist läbi, samuti tekitab see vähem saepuru.

Peenem kett ja kitsam saetee ei tähenda, et saagimisel tuleks rakendada rohkem jõudu. „Kui sae kett on terav, peavad saag ja kett ilusti ise puu sisse minema,“ kinnitas Vaaks. See, kuidas kett puu

Korraliku sae eluiga on 2000–3000 töötundi. sisse läheb, oleneb sellest, kuidas see on teritatud.

Tikksaed mööbli valmistamiseks Tikksaag on kujundite väljalõikamiseks ja seda kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel.

Järvsoo sõnul tasub tikksae valikul jälgida kahte asja: tera ja tera kinnitust. Tikksae tera võib kinnituda kas automaatlukustusega ehk

T-kinnitusega või mutritega ehk U-kinnitusega. Kummalegi kinnitustüübile on erinevad terad, mida ei saa omavahel segi ajada.

Kolmas oluline asi tikksae ostmisel on ettenihe ehk kas tikksaag astub ise automaatselt ettepoole või mitte. Tuleks eelistada automaatse ettenihkega saage, mille tera astub ise edasi, sest sellega on oluliselt lihtsam lõigata. Tera ei pea käega puidus edasi suruma, vaid see liigub ise puidus edasi.

Tikksae võimsus on oluline materjali paksuse seisukohalt ja on 450–800 vatti. „Heal tikksael peaks olema kiiruse regulaator, mida vajadusel saaks vähendada, et saag ei hakkaks õhukese materjali lõikamisel väga vibreerima,“ soovitas Järvsoo.

Materjalist lähtuvalt on oluline valida õige saetera, mis lõikab kas metalli, laminaati, puitu või vinee-

Tutvu tingimustega lhv.ee/remondilaen Remondilaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega lhv.ee/remondilaen ja küsi nõu asjatundjalt. Igakuise osamakse suurus on 121,32 € ja krediidi kulukuse määr on 17,63% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 5000 €, intress 15,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 50 €, laenu tasumise periood 60 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 7331,41 € ja tagasimaksete summa 7331,41 €.

ri. Õige tera lõikab kiiresti ja ei löö välja pindu. Tikksaage on nii elektrilisi kui ka akuga.

Talunikele, metsaomanikele ja ettevõtjatele sobivad suurema võimsuse ja pikema vastupidavusega profisaed. Nende müügiks ja hoolduseks on tootjad seadnud eritingimusi ja neid ketipoest ei saa.

Profisaed kestavad kaua „Saagi, millega saaks igapäevatööd teha, 200 euroga ei saa,“ kinnitas Husqvarna ja Stihli müüja Mehka Tallinn OÜ juhatuse liige Peep Raid. „Odavad saed on tehtud väikese ressursiga ja nende iga on 150–200 töötundi. Korraliku toote iga on 2000–3000 töötundi.“ Enam kui kümnekordne ressursivahe ei kajastu aga üks-ühele sae hinnas.

Kauem kestva sae saab endale soetada hinnaklassis, mis ulatub 200– 1000 euroni. Kodukasutajal kes-

Trükime sisustust! laiaformaadiline fototrükk sisustuspildid fotokapad fotolõuendid fototapeet trükitud erikujulised sisustuselemendid trükitud Re-board mööbel

tavad sellised saed 10–20 aastat. „Kui 200-eurone saag kestab kolm ja 300-eurone 20 aastat, siis tuleb kallim saag odavam,“ ütles Raid.

Kui saag on koju viidud, sõltub selle töövõime õigest hooldusest.

Kõige suurem probleem bensiinimootoriga saagidel on kehv kütus, teritamata kett ja puhastamata masin.

Raidi sõnul segavad bensiinitanklad bensiini sisse igasugu lisandeid, mida regulatsioonid lubavad. Kahetaktilistele saemootoritele see ei sobi, sest tõstab mootori temperatuuri ja põhjustab ülekuumenemist. „Inimesed ei tea seda ja on harjunud ise segama bensiini õliga ning kasutavad kuid seisnud segu, mis rikub mootori,“ ütles Raid.

Lahenduseks soovitas ta kasutada saemootoritele mõeldud valmissegusid.

Tasub teada Saed ja nende omadused: Elektriline mootorsaag on juhtmega ja töötab vaiksemalt kui bensiinimootoriga saag.

Akusaag on mugav, ent vajab laadimist keskmiselt poole tunni töötamise järel.

Elektrilise ja bensiinimootoriga sae vahepeal on akumootorsaed.

Bensiinimootoriga saed on levinuimad, valikut tehes arvesta sae juhtplaadi pikkusega, mis määrab, kui jämedat puud saab sellega langetada.

Tikksaag sobib kujundite väljalõikamiseks, neid kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel.

Igapäevaseks tööks soeta profisaag.

Paneme terrassilauad Terrassilaudade valik võtab silme eest kirjuks: tuleb otsustada, kas eelistada surveimmutatud puitu või plasti, eksootilisi liike, või kodumaisest puidust lauda.

TEKST: LIIVI TAMM

20

Populaarseimad terrassilauad on autoklaavi läbinud surveimmutatud ehk süvaimmutatud terrassilauad, mida on saadaval nii pruuni kui rohekat karva. „Toonieelistus on maitseasi, sisuliselt on tegu sama immutusmaterjaliga,“ lausub Tallinna Ehituskooli õppejõud Priit Valge.

Niisuguste laudade viimistlemisega ei soovita ta kiirustada: „Tuleks oodata, kuni laud on paar hooaega paigas olnud, sest kauplusesse jõuab materjal märjana,“ hindab ta. „Alles siis võiks laua üle õlitada. Hilisemaks hoolduseks ja viimistluseks müüakse ka terrassipesu komplekte, mille geel eemaldab puidult tuhmunud halli korra.“ Üha populaarsemad on lehisest terrassid, mis on niiskes või märjas keskkonnas väga vastupidavad.

Luksuslikult mõjub termopuit, sa-

muti katsetatakse erinevate eksootiliste puiduliikidega ning ilmastikukindlate plastist terrassilaudadega, mida kodumaistest tootjatest pakub PlastRex. „Taaskasutatud toidukilest toodetud lauad on ilmastikukindlad ega karda ka tikkkontsa, meeles tuleb aga pidada, et raskeid kriipivaid mööblitükke mööda sellist terrassi lohistada ei tasu,“ räägib Valge.

Kumba pidi?

Kui materjalivalik tehtud, kerkib oluline küsimus seoses paigaldusega – vaidlus, kumba pidi terrassilaud paika panna, kütab kirgi ja ärgitab eriarvamusi ka kogenud ehitusmeistrite vahel. „Need, kes eelistavad nn triibulise osa nähtavale ehk üles jätta, hindavad seda lahendust esteetilisemaks. Lõhenemised ja defektid

Puit talub hästi nii talvist külma kui suvist sooja ning sobib hästi ümbritsevasse keskkonda.

paika jäävad ju peitu,“ osutab Valge. „Kui panna triibud allapoole, tuleb puidu valimisega rohkem vaeva näha, samas ei kogune triibu põhja mustus ja samblikud ning pärast vihmahoogu kuivab laud kiiremini.“ Libeduse osas Valge kummalgi paigaldusviisil eelist ei tähelda – ka triibud üles paigaldatud lauad on pikisuunas libedad, normaalne ettevaatlikkus on märja laua puhul nii või teisiti elementaarne.

Uudistootena on Eesti turule jõudnud ka niisuguseid terrassilaudu, mis on ühelt poolt peenema ja teiselt harvema triibuga.

Need näevad mõlemalt poolt välja korrektsed, samuti ei tule maadelda pragudega. Terrassilaudade kinnitamiseks kasutatakse nii tavalisi kui spetsiaalseid kruvisid ja/ või klambrisüsteeme. „Kipsikruvi ei ole terrassikruvi,“ rõhutab Priit

Valge. „Sobivad ikka spetsiaalkattega välitingimustesse mõeldud kruvid, termopuidu puhul roostevabad kruvid. Arvestama peab, et kruviga otse alla kinnitades tekib paratamatult väike lohukoht, kuhu kipub kogunema vesi. Samas on Eestis tuhandeid terrasse nii ehitatud ja ehitatakse ka edaspidi.“ Lõhenemisohtlikuma termopuidu puhul tasub kinnitamisel kindlasti augud ette puurida, sama praktikat tasub rakendada tavalise laua puhul, mis kinnitatakse serva äärest.

Kruvide valik Turule on jõudnud ka uudseid kruvisüsteeme, mille puhul kasutatakse spetsiaalseid kahe keermekohaga ja peene peaga kruvisid – need lastakse laua sisse viltu, täpsemaks paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset rakist – niisugust lahendust pakub näiteks Essve. „See süsteem jaksab käimise raskust ilusti kanda, kruvid loksuma ei hakka,“ kinnitab Valge oma kogemusele toetudes.

Klambrisüsteeme pakuvad erinevad tootjad, osad neist kinnitatakse laua soone sisse, mis aitab ühtlasi laudade omavahelised vahed täpseks saada.

Osadel variantidel on all liist, mis aitab hoida alusprussiga väikest vahet, viimaks puit-puidu kontakti minimaalseks – nii ei kogune vesi ega hakka seda mädandama.

Oluline on ka korralik aluspind: Valge sõnutsi on üheks uueks lahenduseks reguleeritavad terrassijalad, mis kannavad terrassi raskust nii Fibo-plokkidel kui korralikult tihendatud killustikalusel. „Viimase kahe aastaga on välja tulnud kaks terrassipaigalduse süsteemi, mis on reguleeritavad, nende puhul ei pea vundamenti nii ülitäpselt paika panema ega ruberoidiribadega reguleerima,“ soovitab ta.

22

Plastist terrassilauad.

Taaskasutatud toidukilest toodetud lauad on ilmastikukindlad ega karda ka tikk-kontsa.

Priit Valge, Tallinna Ehituskooli õppejõud

Tasub teada: Vundamendi rajamisel on soovitav see ehitada umbes meetri sügavusele ehk maa külmumispiirist allapoole.

Enne terrassi karkassi ehitust on soovitav panna paika geotekstiil, mis aitab vältida rohu kasvamist terrassi laudade vahelt. Vundamendi ümbruse võib pinnasest ka täielikult tühjaks tõsta ja liivaga täita – see aitab ära hoida taimede vohamist.

Karkassi samm võiks olla umbes 400 mm, et sinna astumisel ei tekiks läbivajumist.

Alusroovituseks sobivad hästi immutatud prussid mõõtudega 50x100mm või 50x150mm.

Katel eramaja kütteruumis, mida saab kütta nii pelletite kui halgudega.

Foto: Meeli Küttim

Maja soojaks – aga kuidas?

Igal küttesüsteemil on oma head ja vead ning lõpliku valiku otsustab kasutaja rahakoti paksus ning see, millist kasutusmugavust ta soovib. Rusikareegel on, mida enam tuleb maja soojaks saamisel ise vaeva näha, seda sõbralikum on see eelarvele.

24

TEKST: KRISTINA TRAKS

Sveco Projekti sisekliima ja hoone veetehnika üksuse juht Peter Haab soovitab küttesüsteemi planeerimisel alustada sellest, et kaardistada olemasolev olukord: kas lähedal on mingeid võrke – näiteks gaasivõrk või kaugküttevõrk, kas on endal metsa halupuudega ning kui suur on hoone peakaitsme amperaaž. Ehk et kui majal on vaid 16 amprit ehk maakeeli öeldes puudub tööstusvool, siis ei pruugigi saada sinna soojuspumpa panna. „120-ruutmeetrine ja suurem maja tahaks rohkem kui 16 amprit. Kui

soojuspunp töötab tippkoormusel ja paned ka elektripliidi käima, siis võib tekkida olukord, kus kaitse lööb välja,“ selgitab Haab.

Mõtle läbi, milline lahendus su elustiiliga sobib Kui mugavat maja sa tahad? See on peamine küsimus küttesüsteemi valikul. Kõige odavam on kütta ahju ja teha seda oma metsast pärit puudega. Samas oled siis majaga väga seotud – talvel tuleb kütta iga päev ja kui vahe jääb pikemaks, ootab kojutulijat kõlekülm tuba, mille soojaks saamine võtab mitu tundi aega.

Mugavuselt järgmine lahendus

oleks tahkeküttekatel ehk halupuukatel. See süsteem ei ole paraku automaatne ning katlakütja rollis tuleb olla iga päev või vähemalt üle päeva. „Vabadust on siiski rohkem kui ahiküttega maja elanikul, sest halupuukatlal on lisaks akupaagid, mis võimaldavad vähendada kütmiste arvu. Lisaks on süsteemid varustatud ringluspumpadega, mis tagavad süsteemi ringluse ka siis, kui katelt ei köeta, aga akupaagis on veel soe soojuskandja. Siin aga on miinuseks see, et see süsteem vajab ruumi, tal on erinevad segusõlmed - näiteks kui katel kütab vee 90 kaadi peale, siis ei saa seda kohe põrandasse ja radiaatoritesse lasta. Tehnilised nüansid võtavad lisaraha, kuid siiski on ta üsna taskukohane variant,“ ütleb Haab.

On majapidamisi, kus katelt köetakse õliga. See lahendus on

täisautomaatne, kuid miinustena nimetab Haab süsteemi ehitamise ja ekspluatatsiooni kulukust ja ka seda, et õlimahuti jaoks on vaja päris suurt ruumi.

Ka võib arvata, et õli hind pikas perspektiivis pigem tõuseb ning see teadmine vähendab samuti õlikütte atraktiivsust.

Katlasüsteem vajab hoones eraldi ruumi Eveli Semelson keskkütteseadmete müügi ja paigaldusega tegelevast OÜ-st Cerbos ütleb, et kindlasti tuleb keskkütet planeerides arvestada sellega, et katla jaoks on vaja eraldi ruumi.

Katlamaja suuruseks tuleb puidukatla puhul arvestada ca 8–10 ning pelletikatla puhul vähemalt 4 -ruutmeetrise ruumiga. Kindlasti ei tohi katelt paigaldada eluruumi.

Väga sobilik paik katlaruumiks

on kelder. Maja enda suurus seab Semelsoni sõnul süsteemile ehk vaid need piirid, et väga väikesesse majja pole mõtet näiteks pelletil toimivat keskküttesüsteemi luua, vaid mõistlikum oleks lahendada kütmine pelletikaminaga toas. „Keskmine maja suurus, kuhu oleme ehitanud katlamaju, on olnud 150 ruutmeetrit ja rohkem,“ ütleb ta. „Muidugi saab ka väiksemasse majja keskküttesüsteemi luua, kuid investeeringu tasuvusaeg läheb siis pikemaks.“ Pellet ja gaas mugavust hindavale peremehele Kes kütmise teemaga igapäevaselt tegeleda ei taha, võiks kaaluda pelleti- või gaasikatlaga kütmise vahel. Mõlemal on omad nüansid ning investeering pole väga väike. Samas maksab mugavus – saad elada soojas majas ega pea iga

päev oma elu seadma sooja hoidmise järgi. Pelletiküte on täisautomaatne ning kütmistöö piisab vaid aeg-ajalt pelletite juurde toomisega. Tasub aga teada, et pelletikütte eripäraks on ehk see, et katlasüsteem vajab küllaltki palju ruumi ning alginvesteering seadmete ostu näol on suur.

Kui lähedal on gaasitrass, siis soovitab Haab kaaluda gaasikütet. „See on hea lahendus, kasutegur kütmisel on suur, gaasikatelt on lihtne paigaldada ning hoolduski pole keeruline – korra aastas vahetatakse düüse ja ongi sisuliselt kõik,“ ütleb ta. „Mõttekohaks gaasiküttel võib aga saada trassiga liitumise tasu, mis võib olla üllatavalt kõrge. Tean ise juhust, kus liitumispunkt asus hoonest üle tänava, kuid trassi rajamine sealt majani oleks tulnud nii kallis, et odavam oli paigaldada maasoojuspump ja kütta sellega.“ Semelson toob välja ka päikesekütte, mida saaks kombineerida pelletikatlamajaga. Sellisel juhul kütaks vee märtsist oktoobrini soojaks päike ning sügistalvel köetaks pelletitega. „Selline süsteem tasub ära just suurema suvise tarbimise korral, näiteks võõrastemajades, turismitaludes,“ ütleb ta. „Pelletiküte tundub olevat tõusev trend. Inimesed tahavad rohkem kodust ära käia ning vanemad inimesed ütlevad, et ei jõua enam ahju kütta – tahaks mugavamat lahendust. Samuti on pelletiküttel argumendiks loodussõbralikkus – puidukatlamaja ei saasta loodust ning taastuvenergia kasutamine muutub inimestele järjest tähtsamaks.“ Soojuspumpasid kolme tüüpi Kõige „laisema“ majaomaniku kütteviisiks nimetab Haab soojuspumpa. Neid on kolme tüüpi: õhk-õhk, õhk-vesi ja vesi-vesi. „Väikese eelarvega ja avatud planeeringuga ruumidega on õhk-õhk

26

Pelletiküte tundub olevat tõusev trend, argumendiks on mugavus ja loodussõbralikkus. tüüpi soojuspump päris hea lahendus. Samas peab siis arvestama, et sellise lahendusega ei saa kunagi ruumidesse ühtlast temperatuuri ja alati on põrandad tuntavalt külmemad,“ ütleb Haab. Õhk-õhk tüüpi puba puhul peab arvestama, et pumba töötamist on kuulda. „Õhk-vesi pump on siis hea, kui ei ole ruumi maapumba pinnasekollektori paigaldamiseks,“ hindab Haab.

Radiaatorid või põrandaküte Õhk-vesi ja vesi-vesi tüüpi pumpadega on mõttekoht, kas paigaldada majja radiaatorid või põrandküte. „See on maitseküsimus, sest mõlemal on omad eelised ja ka puudused. Põrandküte ei tekita õhu liikumist, ta ei häiri visuaalselt nii nagu radiaatorid võivad häirida, ei ole tolmukoguvaid pindu, ta on madala temperatuuriga, toimib justkui märkamatult.

Radiaatorkütte eelis on see, et kui panna küte „põhja“, saab toa kohe soojaks. Põrandküttega soojeneb ruum aeglasemalt. Hästi suurte akendega hoones jääb põrandküte tihti liiga nõrgaks. Põrandküte on rohkem suurema eelarve variant – tema rajamine on kulukam kui paigaldada radiaatorid. Samuti

tuleb põrandkütte paigaldamisega arvestada ehituse algusest peale, sest igale poole teda rajada ei saagi,“ räägib Haab.

Hoolda aegsasti ja korralikult Iga süsteem vajab hooldust, et ta paremini või üldse töötaks. „Töökorras küttesüsteem tagab selle efektiivse töö, võimaldab säästa küttekuludelt ning laseb kütteperioodil muretum olla,“ ütleb Semelson. Sellepärast ei tohi katla ja süsteemi hooldust alahinnata, vaid lasta seda teha reeglipäraselt kord aastas.

Peter Haab lisab, et katla hooldamiseks on parim aeg just praegu – suvel. „Soovitan hooldusmees kutsuda suvel, mitte aga nii, et hakkad katelt hooldama siis, kui oleks teda vaja juba kütta. Paraku on see tüüpiline, et septembris, kui algab kütteperiood, avastavad kõik äkki, et neil on vaja kiiresti ja kohe hooldusmeest. Siis aga on järjekorrad juba väga pikad,“ ütleb ta.

Aluseks korralik projekt Kui mõtted liiguvad keskküttesüsteemi rajamise poole, siis alustada tuleks projektist. Lisaks pakuvad mitmed firmad teenust, kus saad erinevate kütteliikide kaupa lasta teha arvutused, milline oleks investeeringu suurus ja süsteemi energiatõhusus. „Projekt tuleks aga kindlasti teha, sest projektis välja tulnud ebakõlad ja vead on odavam parandada paberil, kui reaalselt juba valmis tehtud süsteemi ümber ehitades,“ ütleb Haab. „Ma kindlasti ei soovita süsteemi rajada omast tarkusest ja n-ö põlve otsas.“ Semelson sõnab, et mõistlik oleks planeerida süsteemi valmis ehitamine korraga. „Kokkuvõttes tuleb soodsam teha kõik korraga valmis, selle asemel, et ehitusperioodi pikaks venitada ja järk-järgult ehitada. Seadmeid saab osta ka järelmaksuga,“ ütleb Semelson.

1

Hekk paneb piiri paika Vastab: Villem Garden Design aiakujundaja-aednik Pille-Riin Villem.

“Hekk” iseenesest on üks kummaline sõna, mis tähistab korrapäraselt istutatud taimede kogumit.

Varasematel aegadel on kasutatud ka nimetust “elus-tara”, mis ei kõla küll nii, et seda oma aeda tahta.

Kuid siiski-siiski on hekk nii koduaia kui ka avaliku haljasala jaoks üks oluline, kui mitte just kõige olulisem komponent. Alustuseks tuleb heki funktsioon enda jaoks selgeks mõelda.

Millal tõdeda, et just minu aias oleks hekki vaja?

Kui saad allpool toodud väidetele juba ühe jah-vastuse, on hekist kahtlemata abi. Väited ise on sellised: kodumaja asub uuselamurajoonis, “põllu” peal, kus pole suuri puid ja lõõtsub tuul. Häirib tee, mida mööda käib tihe liiklus. Pidev müra ja tolm segavad õues olemist. Õues olles näen inetuid hooneid.

Armastan privaatsust.

28

Tasub teada: Kui tihedalt istutada?

Okaspuud: Konteinertaim või mullapalliga istik kuni 1,2 m, vahekaugus 0,4–0,5 m.

Konteinertaim 1,4–1,8 m, vahekaugus 0,5–0,6 m, suurematel taimedel sõltub konteineri suurusest.

Mullapalliga istik 1,6 m ja suuremad, sõltub mullapalli suurusest.

Lehtpõõsad: Pügatav hekk, vahekaugus 0,3–0,5 m.

Vabakujuline hekk, vahekaugus 0,6–1,0 m.

Kas eelistada pügatavat hekki või vabakujulist?

Kui hekk saab kasvada kuni meetri laiuseks, tuleb valida pügatav hekk, millel on konkreetne vorm. Kui ruumi on laialt, võib valida ka vabakujulise heki.

Mõnikord on vaja vaadet ka tal-

vel varjata, sel juhul tasub eelistada okaspuid.

Mida peaks märkima hinnapäringusse?

Mõõtke üle mitu meetrit planeerite hekki rajada. Seejärel arvutage taimede kogus, lisage igaks juhuks veel 1 taim juurde ja saatke laiali hinnapäring, kuhu märkige taime nimetus (soovitavalt ka ladina keeles, et vältida mööda rääkimist), taimede kogus, taimede suurus (nt 0,4–0,6 m), heki jooksvad meetrid ja laius. Mõistlik on lisada päring ka transporditeenuse kohta. Juhul, kui soovite hinda ka istutustöödele, tuleks ära märkida, milline on pinnas, kas soovite heki alust ka multšida ja kas soovite peenrale serva (immutatud puit, metallpiire, plastikpiire, betoonserv).

Kui teile tuleb mitu pakkumist ja olete ühe nendest välja valinud, saatke teistele pakkujatele tänu vastamise eest, kunagi ju ei tea, millal nende teenuseid uuesti vaja läheb.

OKASPUUHEKID:

Heki laius saab olla kuni 1 m ja kõrgus üle 1 m (valida saab kõrgemaks hekiks sobivate elupuude, jugapuude ja kadakate vahel). Hekk on pügatav.

Heki laius saab olla üle 1 m ja kõrgus üle 1 m (valida saab laiemat kasvu elupuude ja kõrgete okaspuude vahel – kuusk, nulg, ebatsuuga). Taimed võivad olla nii pügatavad kui ka vabakujulised.

LEHTPUUHEKID:

2

3

1. Populaarne elupuuhekk “Brabant”.

2. Pärnadest hekk.

3. Vabakujuline hekk Tuhkur enelast.

Heki laius kuni 1 m ja kõrgus üle 1 m (valida saab mage-sõstra, läikiva tuhkpuu, lodjapuu, põisenela, hariliku sireli, ungari sireli, viirpuu ja ligustri vahel). Hekk on pügatav.

Heki laius üle 1 m ja kõrgus üle 1 m (valida saab lodijap-põisenela, hariliku sireli, ungari sireli, kontpuude ja kõrgekasvuliste enelate vahel). Hekk võib olla nii vabakujuline kui ka pügatud.

Heki laius üle 1 m ja kõrgus üle 1m (valida saab tuhkurenela). Ei ole soovitav pügada.

REMONDI- JA PAIGALDUSTEENUS Sina naudi oma aega, meie anname Sinu kodule värske välimuse!

Bauhofi remondi- ja paigaldustöödele 2-aastane garantii Vajalikud materjalid -20% soodsamad Remondilaen kuni 10 000 € väärtuses paari minutiga Tasuta Meistriklubi kaart igale tellijale

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

Vaata lähemalt ja küsi pakkumist: remondileht.bauhof.ee remont@bauhof.ee tel. 606 1444

Ga

ranti

2

aa

i

st at!

Meisterlik valik!

Traditsiooniline värv kaitseb ja kaunistab.

Fotod: SRIK

Head kodukoka värvid TARMO A. ELVISTO SRIK-I JUHATAJA

M

eie puitmajade ehitamise traditsioonide ning kaitsmise järjepidevuse osas ei saa üle ega ümber kolmest põhilisest traditsioonilisest värvitüübist, mis on kõik kasutatavad ja soovi korral isevalmistatavad ka tänapäeval.

Kes tahab väita, et kvaliteetselt valmistatud traditsioonilised värvid pole tänasel päeval konkurentsivõimelised, see eksib sügavalt. Samahästi võib väita, et konkurentsivõimelised pole tänapäeval isevalmistatud toidud, põhjusel, et olemas on ju nii soodsalt niipalju erinevaid toidukonserve.

Maitse asi, kuid mitte ainult, vahel on see ka nii maja kui tervise

30

ja keskkonna säilimise küsimus.

Traditsioonilistel tõrva-, keeduja linaõlivärvidel on olnud oluline roll meie Põhjamaade vanimate puitmajade tänasesse päeva säilimisel ja laiemalt meie ajalooliste linnade ja asulate ajaloolise miljöö kujunemisel.

Seda, mis säilinud, peaksime me püüdma hoida, sest juurde seda ei tule, vähemaks aga jääb nagunii pidevalt. Näitena sobivad teiste seas vanimad tuhandeaastased Norra puitkirikud, mis oma ehedust suutnud hoida niivõrd kaua ka tänu nende kaitsmisele tõrvaga või kuulsad punased Põhjamaade puitmajad, millest vanimad on säilinud ehk just selle pärast, et need said kunagi kuninga korraldusel kaitstud kuulsa rootsi keeduvärviga.

Või võtame traditsioonilise linaõlivärvi ja selle lahutamatu seose sellega, et väärtuslikud ja samas järjepidevalt hooldatud kaunid ja autentsed fassaadid toimivad ning rõõmustavad nii meie tänaseid kogukondi kui arvukaid turiste. Tänapäeva turist oskab aga juba ka ehedust hinnata.

Traditsiooni taastulemine Erinevalt moodsast kiire tarbimise ja kõige äraviskamise kombest püüti traditsioonilise ehituse hiilgeaegadel maju ehitada niimoodi, et need jääksid järeltulevatele põlvkondadele kestma, muidugi eeldusel, et neid järjepidevalt õigesti hooldada.

Eksib ja on ajast maha jäänud tänapäeval see, kes arvab, et traditsioonilised värvid on hirmkallid ja

Värvi puhul on väga oluline selle keemiline koostis, millest sõltub, kus ja millal seda sobib kasutada.

vaid vanadele hoonetele mõeldud.

Traditsioonilised värvid on taastulnud rohkem tänapäevase keskkonnateadliku suhtumise kasvu ja isetegemise soovi kasvu tõttu.

Isetegemine võib tähendada nii koostegemise nn talgurõõmu kui ka head äratundmist, et näe, sain hakkama, ära tegin. Lõpuks tuleb isetegemine ka hinnalt soodsam, kui targalt talitada.

Värv ja värvus Mõisteid värv ja värvus ei maksa segi ajada, kuigi meil eesti keeles ja kõnepruugis niimoodi sageli juhtub. Värvi puhul on väga oluline selle keemiline koostis, füüsikalised-keemilised omadused, millest lõpptulemusena sõltub, kus ja millal millist värvi sobib või parim on kasutada.

Puitu on meil kasutatud mitte ainult seepärast, et meil palju metsa kasvab, vaid ka meie kliima tõttu, mis külmem kui Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Puidu kaitsmine ja kaunistamine õigete värvidega on tulnud Põhjamaades ulatuslikumalt rahva sekka alates 17. sajandist.

Põhjamaades enamlevinud kolm värvitüüpi on tõrva-, keedu- ja linaõlivärv, mis on meie ehitustraditsioonis olulised nii puidu kaitsel kui kaunistamisel. Need kõik on tänapäevani jäänud meie kliimas parimaks kaitseks puitmajadele, oluline on neid kvaliteetselt valmistada ja kasutada. Tänapäeval on traditsioonilisi värve võimalik osta ka valmiskujul, kuid just isevalmistamine annab neile erilise emotsionaalse väärtuse.

Kolme tüüpi värvi hingeelu Tõrv on üks vanimaid puidukaitsevahendeid. Kasutatud algselt küll paatide ja laevade tõrvamiseks kindlustades neile vajaliku kestvuse ja töökindluse, sai tõrvamine väga oluliseks ka traditsiooniliste puitkatuste ja konstruktsioonide kaitsel. Lisaks paksule kasutamisel kuumutatavale puidutõrvale sai Rootsi ranna-aladel alguse ka tõrvaõlide ehk roslagi mahagoni valmistamine. Sellist tõrvaõli oli juba otstarbekas kanda ka suurematele pindadele ja niimoodi sai alguse majade, eelkõige just abihoonete tõrvavärviga kaitsmine.

Tugev tõrvavärv Komponentidest räägime puidutõrvast ja selle segust linaõlivärnitsa ja tärpentiniga, mille segamisel saame tõrvaõli. Värvi saame, kui lisaks kasutame mineraalseid värvipigmente. Mineraalne pigment annab puidule parema ultraviolettkiirguse kaitse, mis on puithoonete kaitsel oluline. Tugev tõrvalõhn, kasutamise ajal ka tärpentini lõhn, on selle värvi juures lisa, millega tuleb leppida ca kaks nädalat kuni kuu peale kasutamist.

Tõrvavärv sobib eelkõige hööveldamata puidupinnale. Need kaks omadust määravadki ja osaliselt ka piiravad selle kasutamist. Eelkõige sobib tõrvavärv puitkatustele aga ka lihtsamatele, kas palk- või hööveldamata pinnaga puitmajadele.

Kaitsev keeduvärv Rootsi värv, mida selle valmistamise tehnoloogia järgi on täpsem nimetada keeduvärviks, on olnud väga oluline Põhjamaade puitmajade kaitsja ja kaunistaja. Eestis oli see tuntum ja kasutusel meie rootslastega asutatud rannikualadel ja saartel, aga

32

nid ongi traditsioonilised punased Falun, Itaalia ja oksiidpunane. Lisaks on edukalt keedetud ja kasutatud kollast ookrit ja halle, pruune ning rohelist tooni keeduvärvi. Värvikeetmine on kahtlemata omaette maagiline ja talgutel kaasahaarav protseduur olnud.

Värvisegamine on täpsust nõudev töö.

Segada saavad kõik, ent koostis jäägu ühe meistri kontrolli alla.

ka Põhjarannikul, kus olid tihedamad kontaktid soomlastega.

Möödunud sajandi 30. aastateks levis küll kasutamine ka laiemalt, sellele aitasid kaasa kodukaunistamise kampaaniad.

Rootsi värvi retsepti on ikka lisaks rukkikördile kuulunud kohustusliku osana ka rauavitriol ehk sulfaat, mis tuntud kui traditsiooniline biotsiid. Värvipigmendi paremaks sidumiseks lisatakse vähesel hulgal ka värnitsat. Säilivuse tagamiseks lisatakse ka soola, sideaineks ja vedeldiks on vesi.

Traditsioonilist keeduvärvi on sobilik kasutada palgil, hööveldatud ja peensaetud puitpindadel.

Värvitoonide paletis on soositumad tumedamad toonid ja värv ise on reeglina ühe pigmendi põhiselt toonitud. Levinumad too-

Esinduslik linaõlivärv Linaõlivärvi on kombeks kasutada ka pidulikemal ja esinduslikemal hoonetel, hööveldatud pindadel. Linaõlivärvi hea kvaliteedi üheks tagatiseks on kvaliteetne värnits, mis seal kasutatud.

Värnitsa kvaliteedi tagab nii õiges kliimavööndis kasvatatud linaseeme, selle külmpressimine ja hilisem rafineerimine ehk puhastamine üleliigsetest valkudest.

Pigmendid peavad saama õigesti õliga segatud ja tuleb teada ka erinevate pigmentide toimet ja koostoimivust.

Eeltoodu ja reeglina suurema vastutuse tõttu, kuna kasutatakse väärtuslikemal hoonetel ja sideainena kallimat värnitsat, segatakse linaõlivärvi ise märksa harvemini kui eelnimetatuid tõrva- ja keeduvärve. Tänapäeval on taas võimalik kvaliteetset linaõlivärvi osta valmiskujul erinevates toonides.

Linaõlivärv on kaunilt vananev ja kergesti uuendatav värv. Just eeltoodud omadused, asjaolu, et värvitud pindasid on vajadusel hiljem kergem uuendada ja värskendada ja teisalt pikk kestvus, mis on kvaliteetse linaõlivärvi puhul 20–30 aastat, teevadki selle teadlike tarbijate juures populaarseks.

Neil, kel on suurem huvi värvide isevalmistamise vastu, on võimalik osaleda SRIK-i koolitustel, millest teavitame Säästva Renoveerimise Infokeskuse kodulehel: www.renoveeri.net.

Kaitseb ja kaunistab Värvide tähendus ja tähtsus on läbi ajaloo olnud suurem kui me ehk arvatagi oskame.

Teadaolevalt on vanimad värvikatsetused sama vanad kui inimkonna kultuur. Vanim teadaolev värvivalmistamise „labor“, mille arheoloogid on leidnud, jääb enam kui 100 000 aasta taha ja see on leitud Lõuna-Aafrikast Blombose koopast.

Leiu auväärset vanust arvestades saame järeldada, et värvide segamine ja kasutamine on inimkonna kultuuri lahutamatu osa olnud nn aegade algusest peale. Kui algne värvide kasutus oli eelkõige kultuuriline ja religioosne fenomen, siis meie hooneid on lisaks kaunistamisele hakatud värvidega ka kaitsma.

Keeduvärvitegu Säästva Renoveerimise Infokeskuses.

Fassaaditelling hind alates 16 €/m2

Hea algatus kodude värvimiseks

K

eskkonnaameti, Kuusalu ja Vihula valdade koostöös sündis „Eesti Vabariik 100“ kingitus pealkirjaga „Lööme külad lille“. Külade värvikampaaniaga kutsutakse kohalikke elanikke oma kodusid kauniks värvima.

Kuusalu ja Vihula valdadelt saavad eelneval koolitusel osalenud taotleda värvi ostmise toetust, samuti pakutakse kampaanias osalejatele värvisoodustust mitmetes ehituspoodides ning mitmete ettevõtete poolt nii Tallinnas kui kohalikes kauplustes. „Kindlasti võib pöörduda ka konsultatsiooniks, püüame nõu anda,” lausus keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus.

Tema sõnul on külamaastike silmatorkavaimaks elemendiks hästi hoitud ma-

jad: „Lahemaa rahvuspargis, Kuusalu ja Vihula valdades on tuhandeid vanu väärtuslikke hooneid. Nende värvimine vajab teadlikkust, mis on just sellele konkreetsele majale kõige sobivam hoolitsus. Kui Kolgaküla selts, Kuusalu ja Vihula vallad pöördusid meie poole ideega, et toetavad majade värvimist, olime valmis härjal sarvist haarama.”

Algatust toetasid tasuta värvikoolitused, mida aitasid läbi viia TarmoAndre Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest, Diana Haapsal ja Claudia Valge Eesti Kunstiakadeemiast ning Indrek Naaris OÜ Sadolinist.

Koolituse käigus sai uue tõrvavärviga katte Joaveski tööliste elamu, kus kasutati tõrvalasuuri.

20%

soodustust värvi ostul pakutakse kampaanias osalejatele.

Tasub teada: Säästva Renoveerimise Infokeskuse poolt enimkasutatud retseptid: Linaõlivärv, lihtne retsept Värnits 1 osa Titaandioksiid 1,3 osa Tsinkoksiid 0,3 osa Sikatiiv kuni 2,5% Vajadusel standõli, kuni 10% värnitsa kogusest Lisaained kaoliin, kriit, mica, talk Tõrvavärv Kvaliteetne männitõrv, valmistatud kuivatatud juurtest, lisaprodukt vaigutärpentiin Valmistatakse värvidena lasuuri ehk roslag-mahagoni 1 osa tõrva 1 osa värnitsat 1 osa vaigutärpentiini Pigmenti lisatakse niipalju, et läbikumavus säilib Keeduvärv 150 liitrit vett 6 kg raudsulfaati (raudvitrioli) punasele, vaskvitrioli ookerkollasele 12 kg peenikest rukki- või nisujahu 25 kg värvimulda (rootsi punane, ookerkollane) 5 liitrit linaõlivärnitsat 200 g soola säilitusaineks.

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

Parem uni. Parem elu.

VALERON Uus luksuslik voodipesu kollektsioon on saabunud

Imelised elamused ja hea uni saavad alguse magamistoast.

TULE LOO OMA UNISTUSTE MAGAMISTUBA

Pärnu mnt 139F, Tallinn Raua 5 , Viljandi

facebook.com/DeluxDreams

www.delux.ee