Remondi ja ehita sügis 2019 by Meediapilt OÜ

SÜGIS 2019

Laenudele spetsialiseerunud pank

Bigbank remondilaen Vaata lähemalt: www.bigbank.ee 0€ lepingutasu saamiseks kasutage kampaaniakoodi: UUSTUBA2019 Kampaaniakood kehtib kuni 10. november 2019

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ning kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Tutvu tingimustega www.bigbank.ee ning helista 731 1333 ja pea nõu meie spetsialistiga. Näiteks 5000-eurose laenusumma puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 15,9%, lepingutasuga 0 eurot ja igakuise haldustasuga 1,5 eurot on krediidi kulukuse määr 18,09%, igakuine laenu tagasimakse 121,32 eurot, laenu tagasimaksete summa 7 279,58 eurot ning Sinu poolt makstav kogusumma 7 369,58 eurot.

Vali mugavus Vali mugavus s u v a g u m i l a V s u v a g u m ilaV Vali mugavus Vali mugavus Uponor Smatrix Pulse eUponor slu P x i r t a m S r o n o p U Uponor Smatrix Pulse esUponor luPSmatrix xirtSmatrix amSPulse ronPulse opU Uue põlvkonna põrandakütte- ja jahutuse e s utuhpõlvkonna apõrandakütte j aj -ettükpõrandakütteadnarõja p a-njahutuse nokja vlõ p euU Uue põlvkonna Uue jahutuse automaatika, mis ühendab energiaefektiivsuse e s u t u h a j a j e t t ü k a d n a r õ p naokvlõp euU esusviiautomaatika, tkefeapõrandakütte igrene b adnühendab ehü ja sim ,energiaefektiivsuse akitaamaontu Uue põlvkonna jahutuse mis automaatika, mis ühendab energiaefektiivsuse ja mugavuse targa kodu lahendustega e s u s v i i t k e f e a i g r e n e b a d n eshuüvasgim a g e t s u d n e h a l u d o k a g r a te um,a ak j itaamotua automaatika, mis ühendab energiaefektiivsuse ja mugavuse targa kodu lahendustega

ja mugavuse targa kodu lahendustega agkodu etsudlahendustega nehal udok agrat esuvagum aj ja mugavuse targa uponor.ee/smatrix-pulse

nopu

Lihtne juhtida: intuitiivne juhtimine enimithuj enviitiutni :adithuj enthiL Smatrixjuhtida: Pulse äpi või juhtida: hääljuhtimise Lihtne intuitiivne juhtimine Lihtne intuitiivne juhtimine e mtnitih:u jliäth äu hj ieõnvthip e n i m i t h u j e n v iistiiu ad iLä esluP xirtamS assistendi kaudu Smatrix Pulse äpi või hääljuhtimise Smatrix Pulse äpi hääljuhtimise Pulse'i äpivõi võijuhtida: hääljuhtimise Lihtne intuitiivne juhtimine u e s i m i t h u j l ä ä h i õ v i p ä e s l u P x i r t a m Sduak idnetsissa assistendi kaudu assistendi kaudu Smatrix Pulse äpi või hääljuhtimise u d u a k i d n e t s i s s a Isiklik mugavus: individuaalne assistendi kaudu e n l a a u d i v i d n i : suvagum kilkisI Isiklik mugavus: individuaalne seadistamine ja sinu rütmidega Isiklik mugavus: individuaalne enlaaudividna ig :seudviam gtuüm kinlkis isIaj enimatsidaes seadistamine ja sinu rütmidega r u kohandumine jaIsiklik seadistamine sinu mugavus: rütmidegaindividuaalne agedimtür unis aj enimatsidaes enimudnahok kohandumine kohandumine seadistamine ja sinu rütmidega enimudnahok kohandumine Energiaefektiivsus: innovaatiline Energiaefektiivsus: innovaatiline enilitaavonni :susviitkefeaigrenE automaatse tasakaalustamise enilitaavonni :susviitkefeaigrenE automaatse tasakaalustamise Energiaefektiivsus: innovaatiline Energiaefektiivsus: innovaatiline esimatsulaakasat estaamotua tehnoloogia – energiasääst kuni 20% tehnoloogia – energiasääst kuni 20%esimatsulaakasat estaamotua automaatse tasakaalustamise automaatse tasakaalustamise uek –tsaäigäosoaliognrheente – aigoolonhet %02 inuk tsää% s0 ai2grin en tehnoloogia – energiasääst 20% tehnoloogia – kuni energiasääst kuni 20%

uponor.ee/smatrix-pulse

uponor.ee/smatrix-pulse uponor.ee/smatrix-pulse

Sisu: Kõik Tartusse! Algab mess Ehitus ja Sisustus lk 4 Portree: disainer Tõnis Vellama lk 6–10 Sisearhitektide liit jagab aastapreemiaid lk 12–13 Talv tuleb: korstnad korda! lk 14–16 Vana maja fassaad korda lk 18–20 Savikrohv on hea alternatiiv dekoratiivkrohvile lk 24–25

Ajakiri Remondi ja Ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks, ehitamiseks ja aiapidamiseks. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile liivi@meediapilt.ee. Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, liivi@meediapilt.ee telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, ellen@meediapilt.ee telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, anneli@meediapilt.ee telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Arco Vara nõuanne: võrdleme küttesüsteeme lk 26–27 Sügisesed aiatööd loovad kevadise õiteilu lk 28–31 Korteriühistutele: õpetlikud kohtuvaidlused lk 32

Meie peamiseks tegevusalaks on puit-, metall-, paneel-, võrk- ja varbaedade ning loomavõrkude müük ja paigaldus. Samuti valmistame erinevaid väravaid ning tegeleme lipumastide müügi ja paigaldusega.

Pärtli 1, 75203 Haljava, Jõelähtme vald, Harjumaa tel 5663 9905 info@maxdoor.ee

moodulaiad puitaiad paneelaiad varbaiad moodulaiad saksa automaatika ﬁrmalt Sommer liugväravad tiibväravad jalgväravad terrasside ehitus tõkkepuud jne Lisaks pakume lipumaste klaasplastist ja alumiiniumist.

Mess Ehitus ja Sisustus: kõik Tartusse!

artu mess Ehitus ja Sisustus tähistab tänavu 25. sünnipäeva, kutsudes ehitus- ja sisustusasjatundjad 17.–19. oktoobril Tartu Näituste messikeskuse kolme paviljoni ja välialale. A-paviljoni on koondatud ehitusvaldkond, esindatud on kütteja ventilatsiooniseadmed, soojustusvõimalused, fassaadi- ja katusevaldkond. Uue suunana tutvustatakse ka ehitustarkvara kasutamist. B-paviljonis on esitletud kõik see, mis jääb majast välja – aiad, välisaunad, terrassid. C-paviljonis on fookuses interjööriteemad, valikus on erinevad valgustid, tekstiilid, aknakatted, mööbel, disainja sisustuselemendid. „Ka tänavu pakume lisaks laia ampluaaga seminariprogrammi, mida viivad läbi valdkonna professionaalid,“ sõnas messi projektijuht Anders Urbel. C-paviljoni konverentsi- ja seminarisaalis toimuvad Ehituskeskuse korraldatud loengud ja seminarid, mida juhendavad Tallinna Tehnikaülikooli professorid, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektorid, Eesti Maaülikooli maaehi-

tuse ja veemajanduse lektorid ning kvalifitseeritud ehitusinsenerid. Esimesel seminaripäeval käsitletakse teemasid alates hoonete soojustamisest kuni huvitavate keskkonnasäästlike materjalideni. Teine seminaripäev keskendub fassaadile ning toimub koostöös Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liiduga. „Klassifitseerimissüsteemi ehituses ning e-ehitust ja selle arengut tutvustatakse messi kolmandal päeval,“ rääkis Urbel. Koolituse eest on võimalik saada ka Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe arvestuspunktidega tunnistused. Traditsiooniline disainiala toimub tänavu neljandat korda ning on sellel aastal uuenenud kontseptsiooniga, keskendudes uute trendide tutvustamisele ning aidates tarbijal teha keskkonnasäästlikumaid ja kestvamaid valikuid. Eksponentide seas on nii tublisid traditsioonilisi osalejaid kui ka uusi tulijaid. Nii on esindatud tarkvaraline pool ehitussektoris, mitmed sisustustektsiili- ja mööblitootjad ning disainiettevõtted.

Tasub teada: Messil esindatud teemad: Üld- ja eriehitustööd Ehitus-, viimistlus- ja kattematerjalid Elektriseadmed ja soojussüsteemid Ehitusmasinad ja -seadmed Aknad ja raamid Ventilatsioonisüsteemid Robot- ja kesktolmuimejad Tööriistad, seadmed, abivahendid Töörõivad Terrassid, aiad, aiatooted Mööbel ja pehmemööbel Mullivannid, basseinid, saunad Valgustus Tekstiiltooted ja aknakatted Sisekujundus-, disainitooted Mess Ehitus ja Sisustus: Neljapäeval, 17. oktoobril kell 11.00–18.00 Reedel, 18. oktoobril kell 10.00–18.00 Laupäeval, 19. oktoobril kell 10.00–16.00 Piletiinfo: Täispilet 7 € Õpilane, pensionär 4 € Perepilet 15 €

TIPPTASEMEL STEREOSEADMED INIMESTELE, KES HINDAVAD HELIKVALITEETI! Kõik tooted on saadavai ostmiseks ja kuulamiseks AudioCity kauplustes! Helitehnika müük ja paigaldus!

Tallinn, Kadaka tee 1 www.audiocity.ee

EDGE

Marantz SA-1 o & PM-1 o

0 0 6 • �

e • •

Inglismaa tootja Cambridge audio võrgumängija Edge NQ võimaldab kuulata muusikat erinevatest allikatest (coaxial, HDMI, USB and S/PDIF ühendus), lisaks on seadmel sisseehitatud Chromecast , Spotify Connect, TIDAL, AirPlay, Bluetooth aptX HD, Interneti Raadio ja UPnP Playback

•

Edge W on detailse ja sooja heliga stereovõimendi, mõeldud just neile, kellele meeldib moonutuse vaba heli

·--e-: -8CAMBRIDGE

HiFi Inglise vinüülplaadimängijate tootja

CX-UHD

4K UltraHD 8/u-raymängija

······

---

�-.

\..

Uued Marantzi võrgu toega stereovõimendid leiad AudioCity -st

Parimad HIFI vinüülplaadimängijad Saksamaalt

CA-60

Võimas stereovõimendi

Magnat Quantum Signature 1109

MaGnat Magnat MegaSphere Q

võimendiga kõlarid

CX-N

Parim võrgustriimer 2017

� "}

�

:----

•

--- ---_··_•• o_:--•

-- �- -·

- --

�

_ -----

B&W 702-S2 Stuudio

x2400kvaliteediga

heli Sinu koju

x6400

Võimsad stereokõlarid mis sobivad ideaalselt suurde ruumi

Projektimüük: Andres Rannu Tel: 55 94 2222 andres@audiocity.ee

www.audiocity.ee

TĂľnis Vellama: disainer kesk loomepalangut 6

TEKST: AIN ALVELA

Mida avaramaks muutub meie maailmapilt, seda teadlikumaks muutume oma valikutes. Tänapäeval nõuame ruumikujunduselt üha rohkem funktsionaalsust ja praktilisust, mööblitükilt kestvust ja mugavust, aksessuaaridelt stiilsust, valgustuselt hubasust ja helgust. Ja kui varem kaalusid kõik muud disainivaldkonna nüansid üles kasutusotstarbe, siis nüüd peab sisekujunduselement, olgu selleks siis valgusti, tool või viimistlusmaterjal, olema moodne, ökonoomne, loodust säästev ja taaskasutatav. Ja kuigi uued materjalid ja materjalitöötluse tehnoloogiad pakuvad tootedisainerile praegu palju avaramaid võimalusi võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga, seisavad nad ometi dilemma ees, kas lähtuda oma loomingus moevooludest, keskkonnasõbralike materjalide kasutamisest, energiasäästust või konservatiivsest klassikast.

Tõnis Vellama peab end kunstnikuna romantiliseks minimalistiks, kes püüdleb valgustite loomisel lihtsate vormide ja funktsionaalsete lahenduste poole, aga sageli lisandub ka mingi poeetiline nüanss. Fotod: Ain Alvela, erakogu

End romantiliseks minimalistiks nimetav valgustidisainer Tõnis Vellama peab enda suureks privileegiks, et saab Eesti väikesel ja ülitundlikul disainiturul tegutseda nii loova kunstniku kui praktikust tooteloojana.

Kunst võib olla vajaduspõhine Kuidas ühendada kõik need soovid ja võimalused ühe ruumi interjööri kujunduses omavahelises tervikus harmoneeruma, kuidas panna hing asjastunud maailma detailidesse ja millistes suundades üldse üleilmne tootedisain (tarbekunst, tööstuskunst – kuidas soovite) areneb ja kuidas suhtestub disaineri looming sisekujundaja loominguga? Nendele küsimustele aitab vastust otsida OÜ SEOS Valgustus peadisainer Tõnis Vellama, kes on oma töös spetsialiseerunud küll valgustimaailmale, ent ei põlga toimetamist ka mõnes muus valdkonnas. Nii pälvis ta aasta tagasi Eesti disainikonkursil BRUNO (Eesti moodsa disaini looja ja omal ajal ERKI-s disaineriõppele aluse panija Bruno Tombergi auks) pa-

rima elustiilitoote auhinna oma vineerist kohvriga Alexander. Tegemist on vägagi praktilise, samas klassikaliselt stiilse tootega, mis omal moel on pühendatud ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale ja mõistagi Lutheri vabrikule kui ühele olulisele etapile Eesti disainiajaloos. Tõnis Vellama räägib, et peab ennast kunstnikuna romantiliseks minimalistiks, kes püüdleb valgustite loomisel lihtsate vormide ja funktsionaalsete lahenduste poole, aga sageli lisandub loomingule ka mingi poeetiline, ebaratsionaalne nüanss. Midagi seletamatut, mis kõik kokku moodustab kunstniku käekirja. Ta on ühest küljest kunstnik, kes aeg-ajalt oma loomingut näitusesaalis esitleb, aga samas lähtub oma töödes ka sellest, et need oleksid praktilised ja mugavad igapäevaselt kasutada. Esiteks sellepärast, et vähemalt Eestis ei ela paljalt kunsti tegemisega ära, teiseks tahad ju pakkuda ühiskonnale ka midagi, mis kasutajatele rõõmu pakub, inimestele reaalselt vajalik on. Teda inspireerib väljakutse, milleks on üldjuhul tellija poolt esitatud probleem – leida konkreetse koha jaoks sobivaim valgustitüüp ja vorm. Näiteks olukord, kui mõisakooli on vaja ajaloolises stiilis, aga valgustehniliselt täiesti kaasaegset ja valgustusnormidele vastavat lahendust, on tema jaoks vägagi motiveeriv ülepea töösse sukeldumiseks. Ja ta ütleb, et tema vormiloogikas on üheks suureks inspiratsiooniallikaks loodus, sh taimedes leiduv rütm ja korrapära. Uued võimalused innustavad Valgustus pakub ruumide sisekujunduses sõna otseses mõttes seinast seina võimalusi ja samamoodi on valgustus meie põhjamaistes üpriski hämarates oludes väga tähtsal kohal puhtalt vajadusest lähtuvalt. Aga mis puutub

ruumide sisekujundusse ja disaini üldisemalt, siis Tõnis Vellama hinnangul ei muutu trendid selles valdkonnas teab mis kiiresti, pigem kulgevad need mõnikord n-ö ringiratast. Nii, nagu pole kusagile kadunud vintage-stiili lembus, nii tõusevad aeg-ajalt taas päevakorda vahepeal unustuse hõlma vajunud suunad. Ja alati on tähtis kunstniku oskus erinevaid stiile ja teinekord ajastuidki targalt kokku miksida, maitsekalt segada. Tõnis Vellama ei julge kinnitada, nagu oleks disaineril praegu rohkem tööd kui paarkümmend aastat tagasi, tööstusdisaini valdkonnas on pigem vastupidi, sest Eestis pole kuigi palju suurtootjaid, kes oma palgale disainerit vajaks. Pigem on Eesti disainiturg jagunenud paljude väikeste disainibüroode vahel, milles disainer on samaaegselt nii looja kui ka müüja. Ja kui vahepealsetel aastatel tuli nii sisearhitekte kui disainereid mitmest koolist hulkade kaupa, siis praeguseks on Vellama sõnul nende read korrastunud, oma erialale on truuks jäänud kõige andunumad, teised on siirdunud teistele ehk siis kergemat saaki tõotavatele jahimaadele. Inspiratsioon keskkonnast „Kahtlemata on disaineri tegevus tihedalt seotud sisearhitektide tööga, sest ka mina lõppude lõpuks ikkagi müün oma tooteid koostöös sisekujundaja ja tellijaga,” kirjeldab Tõnis Vellama. „Põhimõtteliselt käib asi ju nii, et sisearhitekt esitab minule mingi probleemi, mille mina siis lahendan. Või siis tellib minult probleemi lahendusse, sõnastamise küsimus. Ja palju oleneb kliendist. Kui ta väärtustab Eesti loomingut ja kohalikku toodangut, siis pöördub ka sisearhitekt kohaliku disaineri poole, sest muidu oleks tal isegi lihtsam tellimus mõne välismaise kataloogikauba põhjal kok-

Ideaalis valmib Tõnis Vellama arvates valgusdisaineri ja sisearhitekti koostöös tervik, mis kokkuvõttes tuleb hinnalt soodsam juhusliku valiku põhimõttel tehtud lahendusest – kalliks läheb asi siis, kui alguses üritatakse teha odavlahendus, mis hiljem tuleb ümber teha.

Vineerist kohvri disainimise mõte tuli Tõnis Vellamale pähe mõne aasta eest, aga prototüübi valmistamise otsus tekkis siis, kui Eesti disaini rändnäitus valmistus 2017. aasta septembris minema Londonisse. „Kuna idee on inspireeritud Lutheri vineerivabriku kuulsast reisikohvrist ja Lutheri edulugu on tihedalt seotud Londoni müügiesinduse, hilisema nimega Luterma, tegevusega, siis tekkis sümboolselt sobiv hetk ja lisamotivatsioon,” kirjeldab ta kohvri saamislugu.

ku panna. Samas avaneb ka sisearhitektil võimalus teha nõnda midagi originaalset.” Teine variant, kuidas uus valgusti või valguslahendus sünnib, tekib siis, kui kunstnik näeb mingit uut tehnilist lahendust, mõnda uudset tehnoloogilist komponenti või valgusallikat, millest hakkab mõte arenema. „Minu puhul ei ole seda, et mul ainult mingi vormi-idee tekkib ja teen siis valgusti lihtsalt n-ö kunsti pärast. Minu inspiratsioon tuleb kas konkreetsest keskkonnast või uudsest tehnilisest võimalusest,” selgitab Vellama. „Näiteks juba halogeenid muutsid valgustite mõõtkava väiksemaks, hiljem leedlampide tulek võimaldas muuta valgusallikat veelgi pisemaks. Seega mänguruum läheb tänu neile üha avaramaks. Mis ei tähenda, et tavasokliga valgustid päriselt kaoksid. Kasvõi sellepärast, et jääks vähemalt teadmine, et valgusallikat saab ka vahetada, sest sisseehitatud leedide puhul üldjuhul seda teha ei saa.” Tõnis Vellama möönab, et koju disainvalgustuse tellija muutub aasta-aastalt teadlikumaks näiteks valguse spektri omaduste osas ning teab, kas talle on vaja külma või sooja valgust, kas valgustugevus peab olema reguleeritav, kuhu on vaja taustavalgust, kuhu koht-

Tõnis Vellama on ise väga rahul oma kõige uuema valgustiga – lühtriga Inflore, mille moodustab valguspallide kobar nagu lilleõisik.

valgustit, soovib oma valgusteid telefoniga juhtida või lisada veel mingeid nutikaid lahendusi jne. Dilemma – toota või teha kunsti Tõnis Vellama ei arva, et disainer peaks absoluutselt igale poole sekkuma, selleks peab olema min-

gisugune mõjuv põhjus. Näiteks on tavaliselt otstarbekas lahendada terve elumaja üldine valgustus mingite standardlahendustega ja autoridisaini kasutada mingite kindlate kohtade või detailide teostamisel. „Ma olen harjunud võtma vastutuse, et kui ma midagi teen, siis see pole lihtsalt ilus, vaid annaks konkreetses ruumis välja maksimaalse funktsionaalsuse,” kirjeldab ta. „Disaineri esimene eesmärk on praktilise vajaduse täitmine, alles seejärel tuleb dekoratiivsus ja ilu. Stiilsus aga on üldse rohkem maitseasi. Põhiline on, et lõpuks peab looming tervikuna kokku kõlama. Nagu muusika.” Et tervik tekiks, peab kõigepealt tekkima klapp tellija ja disaineri vahel. Kui tellija ei oskagi teinekord hästi oma soove sõnastada, siis tuleb disaineril kehastuda ka psühholoogiks, et teada saada

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Tõnis Vellama Sündinud 9. jaanuaril 1965. Õppis Tartu kunstikoolis ehituse erialal, seejärel Eesti Kunstiakadeemias disaini. EKA-s sai selgeks ka kirg valgustite vastu, diplomitööna valminud välisvalgustite sarja üks osa ehtis mõnda aega rahvusraamatukogu peasissekäigu esist, ent hävitati pronksiööl vandaalide käe läbi. Olnud disainikunsti maailmas tegev rohkem kui veerand sajandit, mullu möödus esimesest isikunäitusest 25 aastat. Ütleb, et teadlikult pole karjääri teinud, oma disainistuudio loomise poole on viinud alateadlik sund. „Oma väikeettevõtte kaudu olen saanud osaleda põnevates projektides ja teha seda, mis rohkem meeldib. See on suur luksus,” ütleb Tõnis Vellama. Allikas: Tõnis Vellama, Remondi ja Ehita

MASSAAŽITOOLIDE RENT JA MÜÜK al.

59.-

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast!

/kuus

Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

SPA ELAMUS KODUS VÕI KONTORIS www.massaazitool.ee m.me/massaazitoolidest

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

Aldermani Metall OÜ | Tähetorni 21b, Tallinn | Тel. 672 6867, 672 6845

temale pandud soovid ja ootused ning vastavalt sellele siis ka lähteülesanne sõnastada. Selles mõttes tuleb ka tellimustöid tegeval disainikunstnikul jääda ikkagi kliendi soovide piiresse ja meeles pidada, et antud juhul pole ta kunstnik, kes loob lihtsalt ühte ilusat asja. Seda võib endale lubada disainer, kes paneb kokku ütleme enda isikunäitust. Siis võib ta kokku panna ühe asja täpselt nii, nagu talle meeldib, tootedisaini puhul on prioriteet teine. „See piir ei ole väga täpne ja range, aga seda peab siiski meeles pidama ja sellega arvestama,” nendib Tõnis Vellama. Tööstusdisainerina mõne ettevõtte palgale leiba teenima saada on maailmas üldse keeruline, Eestis aga veel eriti, sest suuresti toodab siinne tööstus, sh mööblitööstus ikkagi allhanget, mille tootmisjoonised tulevad kusagilt mujalt ning kohalikul disaineril pole nende juures suuremat sõnaõigust. Tõnis Vellama on töötanud viis aastat tööstuses valgustidisainerina ja tunnistab, et ei saanud selle aja jooksul suurt midagi disainida, sest ettevõtte toodangusse lihtsalt ei mahtunud, tootekavandid tulid ettevõtte Taani peakontorist ning lõviosa sellest läks ekspordiks. Klassika sündi ei saa planeerida Uute tööstusobjektide, ühiskondlike hoonete või büroopindade projekteerimisel ei tehta Tõnis Vellama sõnul tänapäeval enam midagi juhuslikult – kõik parameetrid on projektis sees, koostatud vastavalt valgusarvutustele ja analüüsidele. Seega on sellistel puhkudel disaineri lähteülesanne sageli selgem kui eluruumide juures. Vellama ütleb, et kodu erinevate ruumide ja paikade valgustamisel peaks kasutajal olema võimalus varieerida valgustugevust, samuti tasub jätta endale variant meeleoluvalgustega kombineerimiseks.

Hea teada Kaasaegse valgusdisaini näitus KUUD Avatud 20.09–20.10.2019 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi Trepigaleriis. Näitus Kuud koondab kaheksa Soome ja Eesti nimeka disaineri valgustite alase värske loomingu. Idee sai alguse 2017. aastal, kui näituse kuraator, disianer Tõnis Vellama nägi vanameistrite Taevo Gansi, Simo Heikkilä ja Mait Summataveti uute valgustite prototüüpe. Kuigi igaüks on erinev, seob neid mingi sarnane modernistlik, puhas ja aus käsitlus nii vormis kui materjalis. Näituse kooslusse on kaasatud veel mainekad Soome disainerid Yrjö Kukkapuro, Yrjö Wiherheimo, Hannu Kähönen, Jouko Järvisalo ja Eestist Jüri Kermik. Näitusel osalejad on üksteist tundnud juba väga pikka aega kui kolleegid ja sõbrad, kellest mitmeid on rohkem tuntud mööblikujundajatena, mõned ka koos näitustel osalenud, kuid sellises koosluses ja valgustitega esinetakse esimest korda jõudes Tallinnasse otse Helsinkis toimuvalt Habitare messilt. Näituse kuraator on Tõnis Vellama, kujunduse tegi Simo Heikkilä. Toetajad: Eesti Kultuurkapital, TAIKE, Askon Säätiö, SAAS Instruments, Rinaldo Lighting, SEOS Valgustus. Allikas: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Disaineri esimene eesmärk on praktilise vajaduse täitmine, alles seejärel tuleb mängu dekoratiivsus ja ilu. Tõnis Vellama

„Kõik ei pea olema ühteviisi valge. Et olukord oleks loomulik, peab kusagil olema natuke hämaram. Kui näiteks laest tuleb üldvalgustus, siis põranda- või kohtvalgustitega saab olustikku hubasemaks muuta, meeleolu luua,” arutleb ta. „Ja tasub arvestada, et päevavalgus on kõige parem valgus. Kuna meie laiuskraadil seda napib, peamegi sedavõrd palju tähelepanu pöörama kunstlikele valgusallikatele. Viimasel ajal ongi populaarsust võitnud nn teraapiavalgustid, mis annavad väga eredat valgust, mis siis peaks sügiskaamost peletama.” Aga kuidas saab mõnest omal ajal vägagi tavalisest aastaid masstoodangus olnud lambist lõpuks ajatu klassika? Milles peitub nn Vana Tooma lambi saladus? „Peab sattuma kokku rida asjaolusid, et tootedisainis mingi asi klassikaks muutuks. Ja selles, miks üks asi kõigile eriliselt mõjub ja ajast hästi vastu peab on paljugi seletamatut ning otse loomulikult ei saa seda ette planeerida,” kirjeldab Vellama. „Raske on defineerida, mis on ajatu disain. Vana Tooma lamp on ju tänapäevase mõõdupuu järgi lambina täiesti mõttetu. Teinekord astub klassikaks muutumisel mängu ka emotsioon – mingi asi on lihtsalt lahe.” Täna peab Vellama Eesti disainerite (enese)müügioskust üheks nõrgaks kohaks, mille kallal tarvis kõvasti tööd teha: piiri taga oma disainiga tõelist läbimurret saavutanud on üksikud. Midagi samaväärset näiteks nn skandinaavia disainile, mille minimalistlikud elemendid sisekujunduses levinud juba üle ilma, on keeruline vastu panna. Tõnis Vellama nendib, et ega disainil pea olema otseselt kodumaad ega rahvuslikku eripära. Et edu saavutada, tuleb luu hea toode, mis on inimestele vajalik ja mida hakatakse armastama. Nii lihtne ongi hea disaini olemus!

EHITA SOODSALT!

kõrgus 250 mm

UUS TOODE - CLASSIC EASY LIFT 200, 250, 300

HIND

14,40

alates

Mugavad sangad

EUR/m2 (sisaldab käibemaksu)

Kampaania periood: kuni 31.10.2019 www.bauroc.ee

Parim sisearhitektuur saab hinnatud ja Sisearhitektide liidu aastapreemiate võitjad selguvad peagi: arhitektuurivaldkonna pidulik aastapreemiate auhinnatseremoonia toimub 6. detsembril 2019 Tartus Kammivabrikus.

Nominentidest koostatakse lisaks virtuaalne ühisnäitus ja antakse välja raamat „Ruumipilt 2019“. Viieliikmelisse žüriisse kuulusid seekord sisearhitekt Vertti Kivi (Soome), sisearhitekt Liis Tarbe, sisearhitekt Eeva Masso, arhitekt Karli Luik ja kunstiteadlane Leele Välja, kes sõelusid 94 kandidaadi seast välja 25 nominenti ja nende hulgast omakorda 4 preemiasaajat. „Sellel aastal esitati väga suur hulk töid, praktiliselt kõikvõimalikest ruumiliikidest. Esindatud olid

nii koolid, kontorid, kauplused, restoranid, kodud, tervisekeskus, hotell, haigla ja loomulikult ridamisi ka esemeid. Kõik tööd olid väga professionaalsed ja žürii ülesanne eelistada ja välistada ei olnud just kerge,“ kommenteeris žürii liige Leele Välja. „Sageli on nii, et piiratud tingimused – on see siis vana maja, keerukas funktsioon, piiratud eelarve vms, sageli samaaegselt – annavad lõpptulemuseks palju huvitavamaid ja intrigeerivamaid tulemusi, kui piira-

Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemia 2019 nominendid:

kaante vahele matu vabaduse tingimustes sündinud ruumid. Nii ka seekord, kus žüriid intrigeerisid just keerukamad juhtumid.“ Olulised tegurid on tema sõnul ka sotsiaalne kandepind, sihtgrupp ja materiaalsed võimalused, mis olid erinevate tööde puhul selgelt erinevad. „Oma osa on ka hoonel endal – mõnegi objekti puhul oli eriti muljetavaldav just sujuv üleminek välisarhitektuurilt sisearhitektuurile,” lisas Välja.

1. Näitus „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile“ – kuraator: Ingrid Ruudi, erikülalised: Flo Kasearu, Laura Linsi ja Roland Reemaa; abilised: Jarmo Kauge, Tiiu Parbus; ruumiline kujundaja: Katrin Koov; graafiline kujundaja: Laura Pappa 2. Park Hotell Viljandi – Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann (KAOS Arhitektid) 3. Tallinna Tehnikakõrgkooli uuenemine – Margit Argus, Margit Aule, Toomas Adrikorn, Kaiko Kerdmann (KAOS Arhitektid) 4. Eesti suursaatkond Moskvas – Margit Argus, Margit Aule, Toomas Adrikorn, Kaiko Kerdmann (KAOS Arhitektid) 5. Eesti Kunstiakadeemia uue hoone sisearhitektuur – sisearhitektuur: Tarmo Piirmets, Raul Tiitus; kaasa töötasid Birgit Palk, Inna Fleišer (Pink); arhitektuur: Kalle Komissarov, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Rene Sauemägi (KUU Arhitektid); maastikuarhitektuur: Karin Bachmann, Mirko Traks (Kino maastikuarhitektid) 6. Suure-Jaani tervisekoda – sisearhitektuur: Kerli Lepp, Riin Kärema, Mari Põld; arhitektuur: Alvin Järving, Mari Rass, Ott Alver, Kaidi Põder, Katrin Vilberg, Gert Guriev, Liina Liis, Märten Peterson (Arhitekt Must) 7. Arvo Pärdi keskus – autorid: Fuesanta Nieto, Enrique Sobejano (Nieto Sobejano Arquitectos); kohalik partner: Angela Talumets, Kristina Kurro, Tanel Teder, Ra Luhse (Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal) 8. Meelelahutuskeskus FORREST – Kadri Tamme, Harri Kaplan, Liis Saarnak, Elin-Harriet Helemäe 9. Toom-Kuninga 21 korterelamu – sisearhitektuur: Kadri Tamme, Liis Saarnak, Elin-Harriet Helemäe; arhitektuur: Mihkel Tüür, Ott Kadarik (Kadarik Tüür Arhitektid) 10. FRAKTAL’i büroo – Jan Skolimowski, Maie Raud (KAMP Arhitektid) 11. ARSPROJEKT’i büroo – Rene Safin, Reio Raudsepp (Ars Projekt) 12. Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond – Mari Põld (T43 Sisearhitektid), kaasa töötas Helen Teetamm 13. Restoran Tokumaru kaubandus-

keskuses T1 Mall of Tallinn – Mari Põld (T43 Sisearhitektid), Tomomy Hayashi (Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur), kaasa töötas Helen Teetamm 14. Näitus „MOEJOON: pidulik rõivamood 1920-1940“ – Ursula Sõber 15. Harjumaa kohtuhoone – sisearhitektuur: Ville Lausmäe, Peeter Klaas, Kadi Karmann, Pille Lausmäe-Lõoke, Gerly Vaikre, Kerli Lepp, Mirell Ülle, Anna Kangur; kaasa töötasid: Maria Liiva, Kristiina Arusoo, Katrin Talvik; arhitektuur: Andres Siim, Kristel Ausing (Arhitektuuristuudio Siim & Kreis), peaarhitekt: Lauri Laisaar (Novarc Group) 16. Codeborne’i büroo – Marita Mätas, Kätlin Ölluk, Alina Undusk 17. Restoran R14 – Ville Lausmäe, Katrin Talvik 18. Sisekaitseakadeemia uus peahoone – sisearhitektuur: Maarja Varkki, Hannelore Kääramees, Elina Steinpilm; arhitektuur: Eero Endjärv, Illimar Truverk, Janar Toomesso, Katrin Vannas, Hannelore Kääramees; kaasa töötas Karl Kiisel 19. IT-agentuuri uus peahoone – sisearhitektuur: Margit Teikari, Tuuli Trei; arhitektuur: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras, Erko Luhaaru (DAGOpen ja LÜNK arhitektid) 20. Restoran Pomo – Anne Määrmann, Kristi Prinzmann 21. Restoran Ülo – sisearhitektuur: Steve Heinlo, Ville Jehe, Indrek Unt; arhitektuur: Kauss Arhitektuur 22. Theatrum – Ra Luhse; projekteerimismeeskond: Jekaterina Kljutšnik (Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal), Heli Ernesaks, Mark Fink, Riina Ernesaks, Katrin Baumann, Manuel Cortes Fenollar (FE Arhitektid); kaasa töötasid: Lilja Blumenfeld, Aive Sarapuu, Marius Peterson, Reho Pakats, Alar Vinkel 23. Näitus „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“ – Raul Kalvo, Helen Oja 24. Rapla riigigümnaasium – sisearhitektuur: Kerli Lepp, Pille Lausmäe; arhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Andro Mänd, Kaisa Simon (Salto AB) 25. Bernt Notke maali „Surmatants“ uus ekspositsioon – Liis Lindvere

Talv on tulekul: korstnad Küttehooaeg on kohe käes, sestap on tagumine aeg vaadata üle küttekolded, need puhastada ning vajadusel renoveerida. TEKST: OLIVER BÖTKER

Korstnaid ja suitsulõõre on vaja kontrollida ja puhastada tagamaks korstnakonstruktsiooni pikaealisus, süsteemi efektiivne töö ning ohutus – korraline hooldus ja kontroll vähendavad tahmapõlengu ohu. „Mustunud, ummistunud või pragunenud ventilatsioonikanal vähendab oluliselt õhuvahetuse tasakaalu ja halvendab õhu kvaliteeti,“ selgitab Merle Luik RenoRe OÜ-st. Tuleb panna tähele ka seda, kas ventilatsioonilõõrid asuvad suitsulõõridega samas korstnas. Kui jah, tuleb olla eriti tähelepanelik: oluline on lõõride õhutihedus, sest kehvas korras lõõriseinte vahel võivad põlemisgaasid kergesti liikuda ventilatsioonisüsteemi ning sealt edasi eluruumidesse, põlemisgaasid aga sisaldavad nähtamatut ja lõhnatut vingugaasi, mis on sissehingates eluohtlik. „Ventilatsioonilõõride seisukord on sama oluline kui suitsulõõride oma,“ rõhutab Merle Luik. Liigkütmist tuleb vältida Korstna hea tervise ja pikaealisuse tagab õige kütmine: sagedase veana pannakse ahju liiga palju kütet korraga. See põhjustab kivide ebaühtlast paisumist, mis toob endaga kaasa ahjumüüritise pragunemise. „Liigkütmine on ajast aega olnud hoone süttimise üheks levinumaks põhjuseks,“ hoiatab Merle Luik. Kasutatav küttematerjal peab

olema kuiv, märjast küttematerjalist eraldub niiskust ja see koos põlemisjääkidega tekitab korstnalõõri seintele pigi. „Pigi korstnalõõris on tuleohtlik,“ hoiatab Merle Luik. Pigi tekib ka siis, kui köetakse valesti, koldes on halb tõmme ja korsten või küttekolle on halvasti ehitatud. Et vältida pigi teket, tuleb koldesse juhtida piisavalt õhku: kütta ei tohi poolkinnise siibri ega kinnise ahjuuksega. Kasutada tuleb vaid koldesse mõeldud kuiva kütust. Vanade riiete ja plastmassi koht on prügikastis, mitte ahjus. Hind sõltub korstnast ja lõõrist Korstna renoveerimiseks on mitmeid võimalusi: nii saab korstnalõõri korda seguga, renoveerimisel võib kasutada ka metallist suitsutoru või FuranFlex tehnoloogiat. „Viimati nimetatud lahenduse puhul paigaldatakse lõõri korrosiooni-, leegi- ja temperatuurikindel komposiitmaterjalist sisu,“ selgitab Korsten Puhtaks OÜ esindaja Veikko Nurm. Parandustööde hind selgub korstna ülevaatusel, olenedes lõõride seisukorrast. Samuti saab korstna ülevaatusel teada, milliseid materjale on konkreetsel objektil kõige optimaalsem kasutada – kontrollida aitab kutsetunnistusega korstnapühkija, vajadusel tuleb tellida ka kaamerauuring. Olenevalt lõõride seisukorrast on seguga renoveerimisel keskmiseks hinnaks ca 100 €/m. Suitsutoru puhul saab rääkida toru enda hinnast, mis algab ca 25 eurost meetri kohta. Muidugi tuleb juurde arvestada ka paigaldustööde hind ja jooksvad kulud. FuranFlex lahenduse hinna suurusjärk on võrreldes metallist suitsutoruga sama: mida väiksem on lõõri suurus, seda odavam on ka hind.

Ilusad asjad algavad Aldermanist

korda

Muuda oma kodu eksklusiivseks ja kordumatuks. RenoRe OÜ renoveerimas õhupallivormi meetodil tulekindla seguga kivikorstnaid. Foto: erakogu

Tavapärane viga on prügi põletamine – prügi käigu prügikasti ja küttekoldes kasutage selleks ettenähtud kuiva küttematerjali.

* vt garantiitingimusi Aldermani kodulehelt

Premium-tasemel väravad ja automaatika.

Alderman 4 Trading OÜ Tähetorni 21b, Tallinn, tel 672 6867, 672 6845 www.alderman.ee, info@alderman.ee aiad ja väravad • väravaautomaatika • sepised ja sepiselemendid • trepipiirded • kruvivundamendid

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

Paekivist korsten enne ja pärast renoveerimist.

Korstna renoveerimise võimalused Seguga renoveerimine: Seguga saab renoveerida puuküttega majade korstnaid, kus küttekehadeks on pliidid, ahjud, kaminad, saunakerised jms. Taoline lähenemine on kõige levinum just vanades maamajades, kus esimesel korrusel asuvad tüüpiliselt nii pliit kui ka ahi või kamin, mis on kõik ühendatud ühte suitsulõõri. Tööde käigus jäävad eluruumid puhtaks, lõõri läbimõõt oluliselt ei vähene, lõõri nurgad ei ümardu. Õhupallivormi meetodil renoveerimisel pressitakse tühjad vuugivahed, katkised murenenud kivide kohad tulekindla seguga täis. Tänu vormi paindlikkusele saab renoveerida ka erinevate läbimõõtudega sopilisi korstnaid. Lõõri sisepind muutub ühtlaseks, tõmme paraneb. Metallist suitsutoru: Gaasi- ja vedelkütte puhul on ainuvõimalik renoveerida metallist suitsutoruga, milleks sobivad näiteks Tecnoflex ja Prima Plus. Siinjuures tuleb mõelda läbi, kas lisaks katlale on soov majja jätta

ka puudega köetav kamin. Sel juhul ei saa mõlema kütteseadme jaoks sama korstnalõõri kasutada. Katlale saaks vana suitsulõõri sisse metallist suitsutoru ühendada, aga kaminale tuleks sel juhul teha eraldi korsten (näiteks metallmoodulkorsten). FuranFlex tehnoloogia: FuranFlex on ainus tehnoloogia, mille abil saab eritüübilistesse erineva pikkuse ja läbimõõduga ning erineva sisekujuga korstnatesse ja ventilatsioonilõõridesse paigaldada korrosiooni-, leegi- ja temperatuurikindla sisu, mis on valmistatud komposiitmaterjalist ning tagab liideteta paigalduse ja korraliku vastupidavuse. Täiskivilõõri renoveerimisel roostevabast terasest ümara toruga on enamasti võimalik sisestada maksimaalselt 110 mm läbimõõduga moodul, mis katab täiskivilõõri pindalast vaid 25%. Eluruumid jäävad puhtaks, lõõri läbimõõt ega läbilaskevõime oluliselt ei vähene. Allikas: Korsten Puhtaks OÜ, RenoRe OÜ

Konsulteerige asjatundliku korstnapühkijaga, kes vaatab korstna üle ja soovitab sobivaima lahenduse.

REKLAAMTEKST

FILTERS 24 – filtri vahetamine pole enam probleem Uued hooned ehitatakse üldjoontes sundventilatsiooniga ja kasutuses on soojustagastusega ventilatsiooniagregaat ehk teisisõnu ventagregaat. Päris sageli paigaldatakse selline süsteem ka renoveeritavatesse hoonetesse. Soojustagastusega ventilatsiooniagregaadiga süsteemi eelisena saab kokku hoida küttekuludelt: soojusvaheti abiga kantakse väljuva õhu soojus üle sisenevale õhule, kaasaegsete lahenduste kasutegur on suur. Siiski ei tohi unustada, et ka see süsteem vajab korrapärast hooldust ning filtrite vahetamisse tuleb suhtuda tõsiselt. Seega tuleb uut kodu ostes endale kindlasti selgeks teha, kas seal on korteripõhise soojustagastusega ventilatsiooniseade ja mida selle hoolduseks on vaja teha. Uued korteri ja eramajade ventilatsiooniseadmed on ehitatud nii, et neid saab ka ise lihtsalt hooldada, filtreid vahetada ning puhastada. Filters24 pakub laia valikut õhufiltreid kõige populaarsematele seadmele: Komfovent, Vallox, Flexit, Deekax, Systemair, Swegon, etc. Pakkumises on nii analoogfiltrid kui originaalfiltrid. Vajadusel pakume ka filtrite vahetuse ja hooldus teenust. Tellida saab mugavalt meie e‑poes www.filters24.eu ja seejärel saadetakse toode Smartpostiga kiiresti üle Eesti. Mõistagi saab soovi korral filtrile ka ise meie Tallinna kontorisse järgi tulla.

MIKS ON VAJA FILTREID VAHETADA? Vanad ja räpased filtrid põhjustavad rõhu langust ventilatsioonisüsteemis, selle tulemusel väheneb puhta õhu sissevool, mis omakorda halvendab sisekliimat. Vana ja räpane filter aitab kaasa hallituse levikule ventilatsioonisüsteemis (eriti niiskes kliimas), kujutades tõsist ohtu tervisele. Uus filter laseb õhku paremini läbi, mille tulemusel säästate ventilaatori töötamisel tekkivaid elektrikulusid. FILTRI VAHETAMINE: Tootjad soovitavad vahetada filtreid 1–2 korda aastas, kütmishooaja alguses ja lõpus. Filtreid võiks sagedamini vahetada siis, kui maja asub intensiivse liiklusega tänava ääres või siis, kui kodu lähedal on palju puid ja taimestikku, millest lendab õietolmu. Filtri tellides on oluline täpsustada ventilatsiooniseade nimi ja kontrollida tellitava filtri mõõte. puhas filter must filter

Filters24:

Palju mudelid kohe laos olemas, kiire tarneaeg. Soodushinnad korteriühistule ja kinnisvara hooldusega tegelevatele firmatele Mõistlik hinnatase

PAKSOL OÜ Punane 42 – 303 Tallinn 13619 Estonia Tel: +372 5696 2498 info@filters24.eu www.filters24.eu

Puitmaja fassaad korda tasa OÜ Renovedur juhatuse liige, restauraator Madis Ahman, räägib, et kui otsus puitmaja fassaadi korrastada tehtud, tuleb alustuseks hoone kohapeal üle vaadata ja otsustada, kuidas edasi. Vana puitmaja kohapeal üle vaadates saab selgeks, milliste töödega on vaja alustada esimeses järjekorras. „Mida on võimalik säilitada, seda tuleb säilitada, pehkinud kohad tuleb välja vahetada,“ selgitab Ahman oma tööpõhimõtet. Tüüpilised veekahjustused Sagedasemad probleemid vanematel puitelamutel on seotud veekahjustustega. „Ka siis, kui katus vett peab, on üsna tüüpiline lekkimine vanadest vihmaveerennidest. Vihmaveetorudesse kipuvad kogunema puulehed ja sammal, nii mõnigi kord on renni põhjas juba

huumusekiht. Torud roostetavad läbi ja peagi jõuab vesi laudisele ja fassaadile kurja tegema. Ka põlvekohad koguvad sodi ja sinna kipub ka vesi kinni jääma. Nii saab probleem alguse,“ selgitab Ahman. Probleemsed on ka veelauad – kui sokkel on välisseina suhtes eenduv, kipub ka ilus 15-sentimeetrine ja õige kaldega veelaud ajaga mädanema. Kohas, kus vesi kipub puitu niiskusega ummistama, ei jõua niiskus piisavalt kiiresti välja kuivada, vett pritsib paratamatult ka laudisele ning liigniiskus võib lõpuks ka palki mädandada. Lisaks tuleb alati tähelepanu pöörata aknaalustele: akende vahetuse käigus jäetakse pahatihti paigaldamata plekid ja piirdeliistud ning vesi leiab tee aknaalustesse palkidesse. „Kui on paigas algupärane karniisplekk ja piirdeliist, ei ole see tüüpiliselt olnud nõrk koht,“ osutab Ahman. „Kui aga millalgi on hoonele paigaldatud plastikaknad, puuduvad viimastel sageli lengi all sooned pleki tarbeks, seega puudub ka võimalus

aknaaluse palgi kaitseks normaalset plekiga karniisi paigaldada. Vanad aknad korda „95% vanadest originaalsetest puitakendest on taastatavad. See võib olla hetkel suurem investeering, aga pikas perspektiivis tasub ära ja maja väärtus ajas püsib,“ usub Ahman. „Ka väärtushinnangud liiguvad sinna, et hoone arhitektuuriga arvestavaid renoveeritud maju hakatakse rohkem hindama. Vaatamata okupatsiooniaegsele vähesele hooldusele on paljud originaalaknad tegelikult heas seisukorras, sest need on valmistatud hoolega valitud puidust, mida tänapäeval on keerulisem leida.“ Ahman paneb südamele ka seda, et vanade akende, uste ja fassaadi kehvas seisukorras ei saa süüdistada omaaegset materjali olukorras, kus hoonet ei ole üldse hooldatud. „Taastamise vaev tasub end ära,“ julgustab Ahman. „Akende korrastamine on soojapidavuse tõstmisel oluline – tasuks õppida Soome ja teiste Põhjamaade

Fassaadi korrastamisel tasub lähtuda põhimõttest, et vahetamist vajav materjal asendatakse sama materjaliga, austades hoone arhitektuuri. Fotod: Renovedur OÜ

alfalend.ee

PÕRANDAKATTED

SISSEPÄÄSUST SAUNANI

ja targu

Alfalend Põrandakatted TARTUS AARDLA 25 E–R 9–18 • L 9–16 • tel 736 6185

See kruvi kannab 550 kg ja maksab 26.90 eur/tk

praktikast ning vahetada pigem sisemisi raame pakettklaasi vastu, säilitades välimisel raamil tavaklaasi. See on jõukohane töö igale restauraatorile.“ Kui suuremaks tööks siiski esialgu raha ei jätku, võib esialgu paigaldada aknale kvaliteetsed tihendid, et vältida tuule läbipuhumist avatäidetest. Tähelepanu tuleb pöörata ka katuslae soojustamisele – olgu tegu 3-korruselise linnamaja või traditsioonilise taluarhitektuuriga, lae soojustamine annab soojapidavusele palju juurde.

Tallinna miljööaladel on inimeste teadlikkus tõusnud: vähem on kuulda soovi vahetada originaalaken puitakna vastu, samuti eelistatakse vanale hoonele sobivat linaõlivärvi.

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn

Taasta sama materjaliga

assaadi korrastamisel tasub lähtuda põhimõttest, et vahetamist vajav materjal asendatakse võimalusel sama materjaliga. Palgikahjustused tuleb plommida palgiga, lubikrohvitud fassaad parandada sama materjaliga, takuga tihendatud vahed uuesti takutada, kui aga laudis vajab vahetamist, tasub valida sama laiuse ja profiiliga laudis. Pehkinud kohtade katmisest pole kasu, külmasillad jäävad alles ka siis, kui pehkinud palk montaaživahtu täis lastakse – seega, kui teha, siis korralikult. Üldiselt on korralik palksein piisavalt soojapidav konstruktsioon, mis on aastakümnetega ka n-ö paika vajunud, küll on mõnikord vaja nt kittides tihendada pragusid laudises: „Ka siin tuleb otsused ikkagi jooksvalt vastu võtta, iga hoone on unikaalne.“ Värvidest tasub eelistada linaõlivärvi, mis ei moodusta puidu pinnale kilejat kihti, mis niiskudes juba mõne aasta möödudes inetute latakatena maha kooruma hakkab. „Linaõlivärv imbub puidu pooridesse, lubab puidule langenud niiskusel välja kuivada ja kestab aastakümneid,“ kiidab Ahman. „Vanade fassaadide ülevärvimiseks on see parim lahendus.“

Tasub teada: Tüüpilised renoveerimisvead: Tallinna miljööaladel on inimeste teadlikkus tõusnud, vähem on kuulda soovi vahetada originaalaken plastikakna vastu, ent ca 10 aasta eest trendina paigaldatud plastikakende vahetamine võtab aega. „Tegu on kiire ja lühiajalise lahendusega – plastikakent ei saa hooldada ega üle värvida, samuti on need arhitektuurselt sobimatud,“ paneb Madis Ahman südamele. Sageli soojustatakse ka rõhtpalkmaju välispidiselt villaga, ent see on suure riski võtmine – kui niiskus konstruktsiooni peaks jõudma, on suur oht majavammi tekkeks. Lisaks võib niisuguse välispidise soojustamise korral jääda vundament maja seina suhtes sissepoole, maja välisilme proportsioonid muutuvad ebaloomulikuks, räästad muutuvad kitsamaks, aknad jäävad sageli sissepoole, kuna nende väljatoomine on suur töö jne. Ka vaid tuuletõkkeplaadi paigaldamisel kaob paraku tööga kaasnevalt ajaloo prügikasti nii mõnigi originaalse profiiliga puitlaudis. Lisainfo: renovedur.ee

REMONT ALGAB BAUHOFIST!

Liitu Bauhofi Meistriklubiga! 5 aastat garantiid elektri- ja aiatööriistadele.

Meisterlik valik! Tutvu tingimuste ja pakkumistega: www.bauhof.ee

Kinniste pakendite pikendatud tagastusõigus. Kõik ostud alati soodsamad!

REKLAAMTEKST

Katuse

turvatarvikud paigalda Et korstnapühkijal oleks turvaline katusele pääseda ning seal liikuda ja korstent puhastada, tuleks seinale ja katusekattele paigaldada redelid ning katusele kohtkindel käigutee või platvorm. Mida tähendab kohtkindel? Paljude vanemate majade katustel on puitredelid, mille tugevus ja stabiilsus on küsitav. Pealegi tuleks uuele metallkatusele redel kindlalt kinnitada, vältimaks liigutatavast puit- või alumiiniumredelist tingitud pinnakattekahjustusi. Paluge katusemeistril leida parim redelite ja käiguteede asetus, et oleks tagatud kasutusmugavus, efektiivsus ja turvalisus. Arvestada tuleb majaomaniku harjumusi näiteks kütmisel, vandaalikindlust (tänavaga piirduvale seinale ei peaks seinaredelit paigaldama), aga

ka visuaalset külge – ülearu ei ole neid tarvikuid kindlasti vaja. Palju olulisem on järgida käiguteede ja redelite kinnitust katusele. Katustel kasutatavatele käiguteedele laienevad mitmed normid, mis määravad, milliste kruvidega ja kuhu tuleb paigaldada kinnitused, tootja juhendid määravad suurima lubatud kinnituste sammu. Lisaks katusele kinnitatavale redelile tasub läbi mõelda kompleksne lähenemine – kas ka maapinnalt katusele jõudmiseks on vaja redelit kasutada või käiakse seal ajutise räästasse asetatava redeliga? Lisaks on olemas lahendused ka kõrgemate korstnate otsa ronimiseks, sellisel juhul lisab turvatunnet seljatagune turvakaar, eriti kõrgete redelite korral ka turvasiinid turvaköie kinnitamiseks.

Oluline info. Eesti standard EVS812, Vabariigi Valitsuse määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” ning Tuleohutuse seadus nõuavad kõigile katustele alates kaldest 11° kohtkindla redeli paigaldamist. Samuti keelab EVS812 korstende katmise täies ulatuses plekiga. Lubatud on korstnamütsid ja sademekatused, kuid korsten peab olema visuaalselt vaadeldav vähemalt kahest küljest.

Turvatoodete iga-aastane kontroll peab sisaldama: Detailide omavaheliste liidete kinnituse kontrolli. Katusesildade ja -redelite komplektide kinnituse kontrolli katusele või katusekattele (sõltuvalt katusekattest võib see olla erinev). Kohtades, kus tekib regulaarselt suurem lumekoormus, tuleb sooritada kontrolli tihedamini, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Ülemäärase lume- ja jääkoormuse korral tuleb katusesillad ja -redelid puhastada jooksvalt. Toodete pinnakatte (värvkatte või tsingitud toodete korral tsingipinna) olukorra kontrolli. Vajadusel tuleb vigastatud kohad parandada parandusvärvidega või tooted vahetada. Mehaaniliselt vigastatud või muul moel kahjustatud tooted tuleb parandada või asendada uutega.

Soovitusi turvatarvikute korrektseks paigaldamiseks: Turvatoodete paiknemine peab olema läbimõeldud, optimaalne ja loogiline tervik.

Seinaredeli juures tasub kaaluda seljataguse turvapuuri vajalikkust.

Kruvidega läbistatavate katusekatete korral peab turvatarvikute kinnitused sattuma roovlauda. Äärmised kinnitused peavad Klass2 paigalduse korral sattuma otsmistesse sarikatesse.

Tootmis- ja ühiskondlikel hoonetel on seinaredeli raami laius laiem kui eramajadel.

Kinnitusvahendid ei tohi kahjustada aluskattekilet mujal, kui sarika, distantsliistu ja roovi ristumise kohas.

targalt

Valtspleki ja Klassik-tüüpi katusekatete korral peab turvatoodete kinnituste piirkonnas olema katusekatte kinnitus roovidele tihedama sammuga. Lumetõkete ja sildade korral on oluline, et nende kinnitusjalgade ülemise osa all olev plekipaan oleks samast kohast kinnitatud roovile. Seal on koormustest tingitud „ülestõstmine“ suurim ja plekk võidakse ebapiisaval kinnitamisel üles rebida koos lumetõkke või silla kinnitusega. Valtsplekki ja Klassik-tüüpi katusekattesse ei tohi turvatoodete kinnitamise tagajärjel tekkida katusekattesse ühtegi läbivat ava. Käigutee ja katuseredel kiviprofiiliga katusel Katuse- ja seinaredelite kinnitamist korstnate külge tuleb võimalusel vältida. Selleks otstarbeks on teised tooted. Turvatoodete paiknemise planeerimisel võiks võimalusel jälgida, et nende taha kogunev lumi ei tekitaks liigseid lokaalseid lumekoormusi ja sulamisel sellest potentsiaalseid lekkeid (näiteks profiilsete ja madalakaldeliste katuste neeludes jt sõlmedes). Ärge kunagi kasutage turvatooteid mitteotstarbeliselt. Näiteks torulumetõkkeid redelina või turvasiinina. Ümarad torud pöörlevad kinnitustes ja ei taga jalale turvalist tuge jne. Turvaköite ja -siinide paigaldamisel sildadele või redelitele tuleb järgida paigaldusskeemide Klass1 ja Klass2 erinevusi ja nõudeid. Väga madalate kallete korral ei ole mingit mõtet paigaldada katuseredelit. Nendel ei ole võimalik turvaliselt käia. Madalate kallete korral tuleb eelistada katusesildasid. Sildu ei paigaldata kunagi piki paani, vaid alati risti. Redeli kasutamisel madalal kaldel on soovituslik asetada redeli pulkadele turvalist astumist tagavad plaadid. Turvatoodete müüjal peavad olema esitada nõutud sertifikaadid ja tooteinfo. Nõudke neid juba hinnapäringu faasis. Seinaredeli alumise astme kõrgus ei tohi olla kättesaadav lastele.

Turvatoodete kinnitusvahendid (kruvid, poldid-mutrid, tihendid) on spetsiaalselt turvatoodete koormustele katsetatud tarvikud, mitte ehituspoest ostetud laiaotstarbelised tooted. Kinnitusvahendid peavad sobima kasutamiseks väliskeskkonnas. Käiguteed ja katuseaknad valtsplekkkatusel Lumetõkete paiknemisel tuleb arvestada tekkivat koormuse muutust ja selle võimalikku mõju hoone stabiilsusele. Lumetõkete vajaduse leidmiseks järgige reeglit – nii palju, kui vajalik, nii vähe, kui võimalik. Oluline on kontrollida turvatoodete kinnitusi regulaarselt. Soovitav on seda tegema kutsuda katusemeister. Olukord võiks sarnaneda küttekollete kontrollimise sageduse nõuetega. Kinnituslahenduste sammu suurendamine ei pruugi tagada toodete nõuetekohast toimimist, järgige alati tootjapoolseid paigaldusjuhiseid. Enamasti on need koostatud tuginedes materjalide omadustele ja katsetulemustele. Katuseredelit paigaldades võiks esimene redeli pulk olla vertikaalselt loodis kas renni välisserva või katusekatte servaga, et monteeritava redeli saaks toetada statsionaarselt kinnitatud katuseredeli esimese pulga vastu. Nii ei kahjustata ajutise redeliga katusekatte serva või vihmaveerenni. Ärge poolitage tooteid abrasiivsete lõikeketastega, kasutage rauasaagi. Kahjustatud tooted tuleb asendada uutega. Lumetõkkepleki kasutamist tuleks võimalusel vältida. Lumetõkkeplekk on väga hea lumemasside kinnipidaja ja seetõttu temale avalduv koormus võib eriti just märja lume korral olla suurem kui torulumetõkke korral. Sellisel juhul võib lumetõkkeplekk deformeeruda või rebitakse koos tugivinkliga roovist välja. Tulemuseks on auk katusekattes, mille paikamine veekindlalt on võimatu. Loe täpsemalt: www.toode.ee

Pronkslasuuriga (kaseiinlasuur) kaetud savikrohv, täpsemalt peenviimistluskrohv terafraktsiooniga 0–1 mm. Fotod: tootja

Savikrohv võib olla dekoratiivkrohv Savikrohv on tervisliku, sooja ja hubase sisekliima loojana üks eriline ja jätkuvalt jõudsalt populaarsust koguv siseviimistlusmaterjal. 15-aastase kogemusega siseviimistlusettevõte A-Viimistluse OÜ tegevjuht Anvar Valge sõnul on savikrohv väga hea ja vastupidav tänapäevane materjal ja kui pinda õigesti paigaldada ning lõppviimistleda, ei maksa peljata ka mingit pudisemist. Lisaks on materjal väga väikese ökoloogilise jalajäljega. „Meie savikrohvi toodetakse Lõuna-Eestis, ent testimine viidi läbi Saksamaa laborites, nii saame olla kindlad, et segu vastab kõrgetele kvaliteedinormidele,“ kinnitab Valge, kes krohvi ka Tartu messil Ehitus ja Sisustus tutvustab. 24

Rullmuster savikrohvil.

Savikrohv sobib ideaalselt kasutamiseks nii vanades kui kaasaegsetes hoonetes ja ka kortermajas. Tänu looduslikule päritolule on materjal allergiavaba, lisaks on savikrohv kuumakindel, sobides kasutamiseks ahjudel ja soemüüridel ning sel on ainulaadne võime tasakaalustada ruumis õhu-

niiskuse kõikumisi. Ka värvivalik on lai: segades omavahel erinevat tooni savikrohvi peenviimistluskrohve, loome rohkelt sooje toone ja kui lisada veel ka looduslikke värvipigmente, on võimalik saavutada üle 500 erineva tooni. Efekti tekitamiseks võib savikrohvile lisada dekoratiivseid lisandeid (linaluu, põhk, purustatud merekarbid, marmoripuru), kanda peale motiive, trafarette (sh 3D-efektiga), läiget (savistucco) või rullmustrit, et saavutada tapeedimustrit jäljendav ilme. Heledamate toonide puhul saab savikrohvitud seinal teha kohtparandusi ja alati on võimalik määrdunud või parandatud seinu savivõi kaseiinvärvidega üle värvida. Lisaks saab savikrohvi peenviimistluskrohvile peale kanda erinevaid kaseiinlasuure, mis muudavad pinna võrreldavaks poes müüdavate efektvärvide pinnaga.

Paigaldus kiire ja mugav Savikrohv sobib kasutamiseks kuivades siseruumides. Üldiselt kasutatakse peenviimistluses 0–1 mm terafraktsiooniga krohve, aga ka peenemat ehk 0–0,5 mm. 0–1 mm terafraktsiooniga jääb lõpptulemus kergelt struktuursem kui peenemaga. Savikrohvi peenviimistluskrohvi saab paigaldada paljudele aluspindadele, sõltuvalt materjalist on paigalduse etapid erinevad. Võrreldes tavaviimistluse pahteldust ja värvimist saviviimistlusega, ei teki savikrohvi puhul eriti lihvimistolmu, kuna aluspinda ei ole vaja täiesti siledaks ajada. See teeb paigalduse kokkuvõttes kiiremaks, kuna saab vältida tülikaid pahteldus-, värvimis- ja seinte sirguajamistöid. Et aga aluspinnad on väga erinevad, on mõnikord seinte sirgemaks saamiseks siiski vajalik ka tasanduskrohv. „Üldiselt on savikrohv siiski andestav materjal. Kui tavaviimistluses jääb väike ebatasasus või kõverus häirima, siis savikrohvi puhul tundub see kuidagi loomulik,” räägib Anvar Valge. Savikrohv ei sobi siiski niisketesse ruumidesse, kuna ta ei ole veekindel. Vannituppa sobivad vaid spetsiaalse töötlusega lubikrohvid.

ALLIKAS: TEEMAPORTAAL INKODU

Loodusliku värvipigmendiga toonitud savi-krohviga sein.

Tasub teada: Savikrohvi peenviimistlus-krohvi saab paigaldada siledale aluspinnale, milleks on betoon, kipsplaat, fermacel-kipsplaat, magroc-plaat (magneesiumoksiidplaat) Teised aluspinnad nõuavad teistsugust lähenemist: puidule, OSBplaadile ja vineerile on kõigepealt vaja paigaldada hõre roomatt, siis savikrohvi aluskrohv, armeerida ja alles siis kanda peale savikrohvi peenviimistluskrohv. Fiboplokile, bauroc-plokile, tellisele jmt kivist aluspindadele piisab savikrohvi aluskrohvist, armeeringust ja siis juba kantakse peale savikrohvi peenviimistluskrohvid.

Küttelahenduste valik on lai – milline on parim? NÕU ANNAB: ELAR HÄIDBERG ARCO VARA KINNISVARABÜROO OÜ

aja ehitama või renoveerima asudes tuleb kaaluda, millise küttesüsteemi kasuks otsustada: on ju turul palju erinevaid lahendusi ja valiku tegemine võib olla äärmiselt keeruline. Üht kindlat teistest paremat lahendust pole olemas, arvestada tuleb väga paljude teguritega. Olulisemad neist on eelarve ja need kulud, millega tuleb arvestada süsteemi pikaajalisel kasutamisel ja selle hooldamisel. Loomulikult tuleb küttesüsteemi ehitamist alustada selle projekteerimisest, ent enne projektini jõudmist tuleks kaaluda erinevaid lahendusi, kõrvutades nende plusse ja miinuseid: mugavust hindav inimene peaks valima lahenduse, kus ta ei pea küttematerjalidega kokku puutuma. Kõige kallimana soetatav küttelahendus võib pikas perspektiivis osutuda ka soodsaimaks. Kindlasti tasub meeles pidada tõsiasja, et iga seade vajab ka hooldust, seega tuleks soetatud kütteseadmeid lasta spetsialistidel kontrollida. Mõningate süsteemide korral, nagu maaküte, gaasiküte ja õhk-vesi soojusküte, on kontroll ja hooldus ette nähtud

igal aastal. Millised on erinevate küttelahenduste plussid ja miinused näiteks uue, alles ehitatava maja puhul, mille aastane soojusenergiavajadus on 24 MWh koos sooja veega ja millel on köetavat pinda 180 m²? Allolevalt kaalume erinevate küttelahenduste tasuvust, seejuures pole arvestatud majasisese torustiku ehitamise kulu. Maaküte Maasoojuspump on turul üks mugavamaid ja madalama kuluga küttelahendusi. Teiste küttesüsteemidega võrreldes on maakütte alginvesteering kõige suurem, kuid ka kasutegur kõige parem. Maaküte OÜ soojuspumbaeksperdi Madis Tolgi sõnul maksab terviklahendus, mis hõlmab endas soojuspumba paigaldust ja maakontuuri kaevetöid, 8000– 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi maakütte alginvesteering on võrreldes teiste küttesüsteemidega kõige suurem, on selle küttelahenduse kasutegur kõige parem. Arvutuslik energiasääst on 180 m² majas uue põlvkonna maasoojuspumbaga kuni 18 000 kWh aastas. Ehk siis tarbitud energia kokku elektri näol on veidi alla 6000 kWh aastas. Sinna sisse on arvestatud maasoojuspumba

kompressor, tsirkulatsioonipumpade ja lisaelektriküttekehade poolt tarbitud elekter. Elektriküte Elektrikütte peamiseks plussiks on selle suhteliselt soodne paigaldusmaksumus, lisaks on elektriküte mugav ja lihtsasti reguleeritav. Tänapäeva elektrikütteradiaatorid reguleerivad ise temperatuuri ja seega sobib selline kütteliik mugavust armastavale inimesele. Kui maja on hästi soojapidav ja ventilatsioonisüsteem korralikult välja ehitatud, ei pruugi ka elektriarved väga suured olla. Suurimaks miinuseks võib siiski pidada suuri kulutusi küttele, kuna elektri hind on ettearvamatu. Elektrikütte alginvesteering jääb 1500 euro kanti. Gaasiküte Gaasiküte on jällegi niinimetatud mugavusküte. Meeles tasub pidada, et gaasikütte puhul peaks kindlasti elamusse olema paigaldatud vingugaasiandur. Kuna gaasi hind võib muutuda ettearvamatult, on see gaasikütte üks suurimaid miinuseid. Lisaks võib olla gaasivõrguga liitumine üpriski kallis juhul, kui krundi lähedal pole gaasitrassi. Alginvesteeringu suuruseks on ligikaudu 7500 eurot.

Kaugküte Kaugküte on tarbijale äärmiselt mugav, kuid eeldab samuti kaugküttetorustiku lähedust krundile. Alginvesteeringu maksumus sõltubki lähima liitumispunkti kaugusest ehk sellest, kui kaugelt on vaja soojatrass vedada. Linnas võib trassi rajamise kulu olla kordades väiksem kui linnaäärsetes uuselamurajoonides. Kaugkütte korral tuleb soetada soojusvaheti, mille hind jääb paari tuhande euro kanti, ja tasuda lisaks ühendamise ja seadistamise eest. AS Fortum andmetel on kaugkütte eelisteks odavate kütuste ja soojusallikate kasutamise võimalus ning stabiilne varustuskindlus: kui üht toorainet tabab suur hinnatõus, minnakse sujuvalt üle soodsamatele küttematerjalidele.

Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on järjekordne mugav küttelahendus. Üheks miinuseks võib pidada väga madalate välistemperatuuride korral lisakütte vajadust. Süsteemi paigaldusmaksumus on olenevalt seadmest 6000–9000 eurot, millele lisandub käibemaks. Soojuspumbaeksperdi Madis Tolgi hinnangul on õhk-vesi soojuspumba kulud 30% kõrgemad kui maasoojuspumbal. Graanulküte Graanul- ehk pelletküte on täielikult automatiseeritav tahkeküte. Uue põlvkonna katlad suudavad ise tuvastada graanuli kvaliteedi ning kasutaja ei pea käima katelt häälestamas. See teeb graanulküttest mugava lahenduse. Miinusteks on katla puhastamise vajadus kord nädalas (kuigi on ka

katlaid, mis ei vaja nii tihedat puhastamist) ja graanulite hoiukoht peab olema kaitstud otsese vee ja niiskuse eest. Lisaks peab hoolitsema, et graanulid mahutist otsa ei lõpe. Graanulkütte alginvesteering jääb 3000–5000 euro vahele. Küttepuud Küttepuudega küttesüsteemi rajamise plussiks on alginvesteeringu võrdlemisi väike kulu. 180 m² majale sobiva tahkeküttekatla hind on umbes 1500 eurot. Selleks, et tahkeküttekatelt ei peaks liiga tihti kütma, tuleb lisaks soetada akupaak, mis lisab katla hinnale veel kuni 1000 eurot. Peamised miinused küttepuudega kütmisel on seotud füüsiliste toimetustega: tuleb ladustada puud kuiva kohta, katelt kütta ja puhastada. Lisaks on puude hinnad viimastel aastatel märgatavalt tõusnud.

Kaks nädalat enne maa külmumist peaks lillesibulad mulda saama. Fotod: Timo Panin

Sügisene aiatöö

loob kevadise õiteilu

Et kevadel jätkuks aeda õiteilu ning järgmise aasta taimed kasvaksid tugevad ja terved, tuleb juba sügisel aias ettevalmistused ära teha. TEKST: URVE VILK

Tulbisibulaid võib isegi jõuludeni mulda pista, nartsissisibulate maha panemisega on aga oktoobris hiljaks jäädud. „Kuna nartsissid vajavad juurdumiseks sooja mulda, tuleks need maha panna augusti lõpus või septembri alguses,“ soovitab lillekasvataja Timo Panin. Kui sibul saab maha liiga hilja, võib see järgmisel aastal küll õitseda, aga kuna see pole jõudnud juuri kasvada, toimub õitsemine sibula arvelt, mis tähendab, et taimel ei jätku aasta hiljem õitsemiseks enam jõudu, vaid see läheb välja. Samas ei maksa ka tulbisibulate mahapanekuga viimase hetkeni venitada, vaid selleks sobib oktoober väga hästi. „Hüatsindi-, laugu-, krookuse- ja tulbisibulad küll

ei karda külma, aga niisama jokutada ka ei maksa, sest kaks nädalat enne maa külmumist peaks sibulad siiski maha saama,” õpetab aednik, et kunagi ei tea, millal täpselt külmaks läheb. Juhul, kui sibulate mahapanek jääb siiski hilja peale, võiks need istutada tavalisest sügavamale. Üldine reegel on, et sibul istutatakse tema suurima läbimõõdu järgi võetuna kolmekordsele sügavusele ja kaetakse koht lehtede, õlgede, kuuseokste või muuga, mis sooja hoiab. Populaarsed papagoitulbid Panin, kes müüb lillesibulaid teistelegi, nendib, et otsitakse erilisemaid sorte. „Lihtõielised tulbid,

olgu siis värviks punane, kollane või lilla, on kõigil juba nähtud,” räägib ta. „Populaarsed on papagoitulbid, erinevad narmasõielised tulbid, ka lühikesed kaufmanni tulbid, mis on kevadel kõige varasemad, erksad, ent lühikesed, kuigi reeglina võib öelda, et mida ilusamad on tulbid, seda hilisemad need kipuvad olema.” Uusi sorte tuleb Panini sõnul kogu aeg juurde. „Selle nimel käib pidev töö, müüjad murravad pidevalt pead, kuidas kliendile midagi uut pakkuda.” Kuigi tegu on uhkete sortidega, tuleb arvestada, et need ei paljune. „See on äri ja tulbid on muutunud üheaastasteks: Hollandis näiteks on tänavatel haljastuses kasutatavad tulbid kõik mõeldudki vaid üheks kevadeks õitsema. Olen inimestele ikka öelnud, et esimesel aasta on õis ilus, teisel ehk ka, aga kolmandal enam ei pruugi olla,” hoiatab Panin, et erilisema väljanägemisega sordid kaotavad mõne aasta jooksul oma erilise välimuse, nende õie kuju ja värv muutub või siis kaovad nad peenralt üldse ära. Samas pole see Panini hinnangul põhjus pahandamiseks, on märksa kallimaid ja samas lühiajalisemaid rõõme, mida me tarbime. „Kui tass kohvi maksab kohvikus kaks eurot ja selle jood ära poole tunniga, siis tulbid, mille sibulad maksavad vast paarkümmend senti, õitsevad mitu nädalat, mille jooksul saab neid nii vaatamas käia, kui soovi korral neist pilti teha,” kiidab ta. Nartsissid võivad kaduda Erilise välimusega nartsissid ja hüatsindid õie värvi ja kuju muutumise käes Panini kogemusel ei kannata, küll aga võivad need mõne aastaga õitsemast lakata ja välja minna: „Kuna need ei paljune, kaovad nad lihtsalt ära.” Kel huvi, võib proovida sibulaid ka kevadeks toas õitsele ajada ehk

ajatada. „Tänapäeval on selleks huvitavaid võimalusi, näiteks ajatatakse sibulaid vees,” tutvustab Panin võimalusi. „Veekultuurina ajatamine näeb väga efektne välja. Internetist saab selleks geelkuule osta, need pannakse koos sibulate ja veega klaasnõusse.“ Sügisel võib Panini sõnul aeda külvata veel ka külma taluvaid seemneid nagu näiteks till, petersell, porgand või saialill. „Lume alla saab külvata juhul, kui tegu on kuivema pinnasega ja tasub külvata tihedamalt, sest kõik taimed ei pruugi välja tulla, küll aga saab vajadusel harvendada,” õpetab ta, et tänu sügisel tehtud külvile saab kevadel saaki varem, sest till

ja porgand idanevad muidu üsna kaua. Sügisel lõikab ta aias ära ka kõik haiged oksad. Ja lillepealsed peenardel. „Kevadel lõigates võib taime pungi kahjustada ning pealegi pole rootsud peenral ilusad.” Riisumise erinevad vaatenurgad „Tuleb valida, kas esteetiline pool või liigirikkus,” räägib Panin, et kuna putukad talvituvad lehtede all, ta lehti kokku ei riisu. Seda enam, et tuul viib need niikuinii

laiali ja põllumaal veavad vihmaussid lehed mulla sisse, nii et kevadeks on need lagunenud. „Ega metsas ka keegi lehti ei riisu ja huumust on seal palju.” Haljastusteenuseid pakkuva OÜ 3olives juhatuse liikme Andre Rühka sõnul on meie viimaste aastate soojad talved aidanud kaasa aiakahjurite hulga ja liigirikkuse kasvule, mistõttu sügisel on õige aeg tegutsemiseks. „Kui pestitsiidide ja fungitsiididega aias tööd teha ei taha, tuleb vähemalt haigusega nakatunud viljad ja lehed kokku koguda ja põletada või muul moel utiliseerida,” soovitab ta haigeid lehti komposti mitte lisada. Lehed, mis haigusest puutumata, võib kompostida, kui aias on selleks sobiv koht. „Riisumise kohta ütlen mina, et aed on vaja sügisel ikka korda teha,” jätkab Rühka. „Kui lehed jätta sügisel aias riisumata, koguneb nende alla liigselt kahjureid. Kui näiteks viljapuude all on muruplats ja jätta sinna lehed vedelema, siis ega see murule parim pole. Kui jätta lehed talveks lillepeenrale, siis aja jooksul jõuab sealt küll teatud kogus biokomponente lagunedes mulda, aga protsess toimub märksa kiiremini ja kui lehed kompostitakse: paari aasta pärast on kompost valmis ja seda saab peenral mulla kvaliteedi parandamiseks kasutada.“ Väetada oktoobris ei maksa Kuna sügisel liiguvad kahjurid puudelt mulda, et siis kevadel puule tagasi minna, on sügisel õige aeg kahjurite tõrjeks tüvedele liimpüünised kinnitada ning viljapuudetüvesid lubjata. Sügis on aias sobiv aeg ka kärpimiseks ja lõikamiseks. „On palju puid ja põõsaid, mida on vaja lõigata, näiteks roosid ja viljapuud,” toob Rühka näiteks. Väetamiseks on aga tema sõnul oktoobris juba hilja: sügisväetist tasub kasutada augustis ja sep-

Kokku tasub koguda ja hävitada kõik haigestunud taimed, et haigus tervetele taimedele edasi ei kanduks. Foto: Pixabay

tembri alguses. „Esiteks oktoobris väetades see enam ei tööta täiel määral ja teiseks pole väetamisega kaasnevad protsessid enam taime jaoks aktuaalsed.“ Oktoobris ja novembris on Rühka sõnul oluliseks tööks hoopis kastmine, et taimed oleksid niisutatud ja tugevad. „10 liitrit vett kaks-kolm korda nädalas noortele, aga ka vanematele taimedele, puudele, põõsastele, viljapuudele,” räägib ta, et kuigi sügisel sajab tavalisest rohkem, sellest enam ei piisa. „Vihm ei anna vett nii palju, kui tarvis. Kui talvel on lund vähe ning kevadel samuti väga palju ei saja, jäävad taimed hätta,” hoiatab ta. Eestis pole vesi varem probleemiks olnud, aga kel on aed olemas, need näevad, et juba paar aastat on niiskust pigem vähe. Soojad talved toovad muutusi Rühka sõnul on meie ilm muutunud ebastabiilsemaks ja prognoosimatuks. „Ette ei tea, kas tuleb soe või külm talv.” Soojemad talved tähendavad, et aina enam on neid, kes uute sortidega eksperimenteerivad. „On võimalik proovida uusi sorte, näiteks roose ja rododendroneid. Kasvatatakse ka sidruneid, viinamarju ja aprikoose,” toob Rühka

näiteks, kuigi tal endal praegu katsetusteks aega napib. „See on põnev, meie klientidel kasvavad täitsa kenasti näiteks nii rohelised kui tumedad viinamarjad ja on vägagi maitsvad. Tuleb vaid luua neile sobiv mikrokliima ehk tingimused, kus päikest on palju ja tuult pole.” Samas on tema sõnul endiselt palju ka neid, kes eelistavad kasvatada traditsioonilisi taimi, mille puhul ei pea valmis olema selleks, et taim kasvab küll mõnda aega ilusti, ent kui kümne aasta pärast juhtub olema väga külm talv, läheb see ikkagi välja. See, et viimased aastad on meil olnud tavalisest soojemad, tähendab teisigi muutusi. Näiteks võivad taimed, mis on muidu mõnes teises kliimatsoonis neli-viis meetrit kõrged, aga meil kasvavad vaid kahe-kolme meetri kõrguseks, ka meil soodsates tingimustes varasemast märksa suuremaks sirguda. Rühka toob näiteks kadakad, mis on Inglismaal ja Itaalias suured puud. „Kui müüja ütleb, et see kasvab meetrise läbimõõduga kahe meetri kõrguseks puuks, siis see võib ka meil kasvada hoopis kahe meetrise läbimõõduga ja neljaviie meetri kõrguseks puuks, milleks tuleb valmis olla,” hoiatab ta.

Aiatööd oktoobris Ilmad on soodsad selleks, et sibullilli jätkuvalt maha panna. Sügis sobib paljude puude ja põõsaste istutamiseks, näiteks hekitaimedele, vaarikatele, sõstardele ja muudele taolistele istikutele on aeg istutamiseks igati soodne. Oktoobri lõpus saab maha panna küüslaugud ja külvata porgandit, tilli, peterselli ning koriandrit. Suvised lillekastid tasub täita eerikate, kanarbike ja teiste külma taluvate taimedega – nii võib õiteilu jätkuda kevadeni. Kui muru kasvab, tuleb seda endiselt niita, sest kui muru lumekihi alla liiga pikk jääb, võib see murutaimedele surmavalt mõjuda. Kokku tasub koguda ja hävitada kõik haigestunud taimed, et haigus tervetele taimedele edasi

ei kanduks. Kõdunenud taimeosad, püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad tuleks samuti kokku korjata, et vältida kahjureid ja muid haigustekitajaid. Okaspuudelt tuleks eemalda oksalõikuriga vanad ja kollased oksad. Ära tuleks lõigata ja ära põletada vanad vaarikavarred. Viljapuude alt tasub pudenenud viljad koristada, mädanemisprotsess pole pinnasele hea. On aeg riisuda lehti, ent kas ja kui palju seda teha, jääb igaühe oma otsustada, sest aina laiemalt levib arusaam, et riisumine ei pruugigi loodusele kasu tuua. Peenramaal võiks läbi kaevata kõdumulla, nii ei uhu vihm toitaineid minema. Samuti võib peenrasse lisaks kompostile kaevata sisse puulehti, mis kevadeks

toitaineteks lagunevad. Arvestada tasub, et peenart ei tohiks ümber kaevata siis, kui maa on väga märg või külmunud, kuna nii saab mullapind külmaga murenemise asemel, mis muidu talvel toimub, hoopis kahjustada. Õige aeg on lubjata viljapuude tüvesid ja paigaldada liimpüünised. Noortele viljapuudele tasub paigaldada ka tüvekaitsmeid, mis hoiavad neid näriliste eest. Enne talve tasub üle kontrollida aiatarbed ja töövarustus. Üle tasub vaadata seegi, et kastmissüsteemide voolikud oleksid veest tühjad, sest vastasel juhul võivad need külmaga lõhki minna. Pesta ja desinfitseerida tasub kasvuhoone, lisaks tuleks kaevata läbi selle mullapind ning rikastada seda kompostmullaga.

Õpetlikud kohtulahendid korteriühistutele Eesti korteriühistute XXII foorumil tutvustas liidu juhatuse liige, jurist Urmas Mardi viimaste aastate kohtulahendeid, millest teistelgi ühistutel õppida. Planeeringuga ei tasu mängida

Mida teha, kui üks korteriomanik on kortermajas muutnud oma kodu planeeringut ning ilma teiste kaasomanike nõusolekuta? Just niisuguses kaasuses käidi läbi mitu kohtuastet. „Vaidlus toimus kahe korteriomaniku vahel, mis asetsesid kohakuti ja üks omanik nõudis teiselt algse siseplaneeringu taastamist,“ kirjeldas Urmas Mardi. „Siin tekibki küsimus, kas ja millal on ümberehitus oluline muutmine, millal on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, millal piisab koosoleku üldhäälteenamusest jne.“ Asjaolud: Kostjad tegid oma korteriomandi reaalosas ümberehitusi: eemaldati projektijärgse duširuumi seinad ja osaliselt siseseinu, ehitati uusi siseseinu, mille tagajärjel üks senine tuba jagati kaheks ning sellest ühte poolt ja senist duširuumi pinda kasutatakse vannitoa ja saunana. Hageja väitel tekitas ümberehitus olukorra, kus hageja magamistuppa hakka-

sid kostma kostja sauna kasutamisega seotud helid – vee solin, vihtlemine jne, mille tekkimine peaks projekti kohaselt olema välistatud. Esimese astme kohtu seisukoht: Esimese astme kohus leidis, et olukorras, kus kostjate korteriomandi samasse piirkonda oli ettenähtud dušinurk, ei ole tegemist oluliselt erinevate helidega, mida hageja on kohustatud taluma tavapärase korterelamu elukorraldusega. Teise astme kohtu seisukoht: Ümberehituse käigus ehitati ringi ka kaasomandis olevad ühiskommunikatsioonid, vee- ja kanalisatsioonitorustik ning elektrijuhtmestik. Ringkonnakohus leidis, et korteriomanikel on õigus nõuda, et kõik omanikud kasutaksid ma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale. Kohus leidis, et ümberehituse näol on tegemist asja olulise muutmisega. Seega anti kostjatele kohustus tõendada, et nende poolt teostatud ümberehitus on elamule ja selle kasutajatele ohutu. Kohtulahend: Tallinna Ringkonnakohus 29.09.2017, kohtuotsus 2-16-12520.

Suupruukimine tõi karistuse

Vaidlus toimus ühistu koosoleku pärast, mille käigus juhatuse liiget süüdistati raha varguses ühis-

tu arveldusarvelt. Hageja leidis, et tegu on valefakti esitamisega, mis kahjustas hageja mainet ning esitas hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Asjaolud: Kostja ebaõige faktiväite avaldamine põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi, hageja tervislik seisund halvenes, ta pidi pöörduma perearsti poole. Hageja palus mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Kohus otsustas: Juhatuse liikme vargaks nimetamine ja korteriühistu raha varguses süüdistamine ei ole hinnatav kriitikana, mida hageja peaks taluma ja mis välistaks hageja maine kahjustamise õigusvastasuse. Kostja on süüdi hagejale kahju tekitamises. Kostja oli väliselt hooletu, sest ta pidi hoiduma ebaõige ja hageja mainet kahjustava väite avaldamisest. Kostja oli ka sisemiselt hooletu, sest kostjale kui täisealisele isikule pidi olema arusaadav, et teise isiku kohta ebaõige väite avaldamine kahjustab isiku mainet. Kohus ei ole tuvastanud kostja vastutust välistavaid asjaolusid. Kostja pidi tasuma ka 400 eurot moraalse kahju hüvitamiseks. Kohtulahend: Tallinna Ringkonnakohus 14.03.2019, kohtuotsus 2-17-16664.

Korteriühistud sorteerivad prügi Ringmajanduse suunas liikumise ühe osana võetakse 5. juuliks 2020 üle jäätmete raamdirektiiv, pakendidirektiiv ning prügidirektiiv. Made Saadve keskkonnaministeeriumist kinnitas Eesti korteriühistute XXII foorumil, et korteriühistuid suured muutused ees ei oota. „Prügi tuleb endiselt koguda liigiti, põhilisteks prügi liikideks on jätkuvalt biojäätmed, pakendid, segaolmejäätmed, paber ja papp,“ rääkis Saadve. „Koguseliselt suurima osa moodustavad pakendijäät-

med, järgmise suurema grupi paber ja papp. Segaolmejäätmete, biojäätmete ja klaasi osakaal on väiksem. Segaolmejäätmete osakaal ka väheneb pidevalt.“ Saadve kutsus ka korteriühistuid appi teavitustööd tegema, et jäätmeid õigesti sorteeritaks: „Paraku jõuavad biojäätmete konteineritesse jätkuvalt kilekotid, biojäätmetega. Biojäätmete konteinerisse tavalisi kilekotte panna ei tohi. Vanapaberi konteiner on mõeldud siiski vanapaberile, mitte piimapakkidele,“ rääkis ta.

KUIDAS JAGUNEB VASTUTUS Riik (seaduste kehtestaja)  kohalik omavalitsus (üks seaduse elluviijatest)  korteriühistu (vastutab jäätmehoolduseeskirjades toodud reeglite täitmise eest, korraldab, et elanikel oleks prügi äraandmine mugav)  elanik, korteriomanik (sorteerib jäätmevaldajana prügi oma kodus).

Olulisemad muudatused direktiivides: Täpsustatakse kohustusi jäätmete liigiti kogumisel ja ringlussevõtul. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini, aastaks 2030 juba 60 protsendini. Täpsustatakse jäätmete lakkamise üle otsustamise protsessi. Kehtestatakse üldised miinimumnõuded laiendatud tootjavastutuse süsteemidele. Kehtestatakse jäätmetekke vältimise meetmed, sh kohustus ettevõtjatele lisada Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teave turule lastud toodetest, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid. Aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10 protsenti tekkivatest olmejäätmetest.

põhjust, miks osta Bauhofi e-poest

Lai tootevalik Kohaletoimetamine alates 1 päev Mugav transport ka suurtele toodetele üle Eesti Turvaline ostukoht 14 päeva jooksul tagastamisvõimalus Järelmaksu taotlemine vaid paari minutiga Mugav otsing ja hea tootevõrdlus Digitaalne Meistriklubi konto Aiaparadiisi- ja remondiblogi ekspertide nõuannetega

Eesti suurim igas kodus ja aias! www.bauhof.ee

Tutvu tingimuste ja pakkumistega: www.bauhof.ee

Meisterlik valik!

Remondilaen Tutvu tingimustega cooppank.ee

Kuni 15.11.2019 sõlmitavale uuele lepingule kampaaniakoodi REMONT sisetamisel on Sulle laenu ennetähtaegne tagastamine

TASUTA

Enne lepingu sõlmimist tutvuge finantsteenuse tingimustega ning vajadusel pidage nõu spetsialistiga. Remondilaenu krediidi kulukuse määr on 25,05% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 2000 €, lepinguperiood 24 kuud, tagasimaksete arv 24, fikseeritud intressimäär aastas 19,9% arvestatuna laenujäägilt, lepingutasu 40 €, igakuine haldustasu 1,5 €, igakuine osamakse 104,18 €, krediidi kogusumma 2538,17 € ja tagasimaksete summa 2498,17 €. Remondilaenu pakub Coop Finants AS.