SUVI 2016
Haara kontroll oma kodu üle.
Täielik ülevaade. Kontrolli oma koduseid seadmeid ja elektrisüsteeme läbi ühe Enviro paneeli. Valgustus, kardinad, muusika, sensorid, ajaandurid, kütte-, jahutus- ja valvelahendused. Kõik on lihtsasti hallatav ja jälgitav ühest kohast.
VALGUS
JAHUTUS
KARDINAD
KÜTE
MUUSIKA
SENSORID
JÄLGIMINE
AJASTUS
VALVE
SEADISTUS
KELL
Mitmed kontrollitavad seadmed Valgustus: 6 erinevat lehekülge. Igal lehel 9 erinevat valgustit. Jahutus: 9 jahutusseadet. Kardinad: 6 halduslehekülge. Põrandaküte: 9 põrandakütte moodulit. Muusika: 8 muusika mängijat. Valve: 6 valve seadistust:
Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinn Telefon: 6 715 039 | E-mail: QTS@QTS.ee
turvatehnika.eu | ledtehnika.ee Oleme avatud: E-R 9-17
Sisu:
8–11
Tore kodu Noarootsis lk 4–6 Mari annab nõu: nipinurk aednikule lk 8–11 34
Seadus: korteriühistuid ootavad muutused lk 14–17 Lamekatus vajab hoolt lk 18–20
30–33
Kinnisvara: nõuandeid suvekodu ostjale lk 22–23 Vana aken: millal ja miks renoveerida? lk 24–26
4–6
Kultuurikilomeeter Nõmmel lk 30–33
18–20
Targalt planeeritud esik lk 34
Ajakiri Remondi ja Ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks, ehitamiseks ja aiapidamiseks. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile: liivi@meediapilt.ee Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaamimüügi projektijuht: Ellen Ostrat, ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88515 Kujundus: Eve Rammo, kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).
Tellides remondija paigaldusteenuse Bauhofist, on kõik materjalid
20% soodsamad Pakkumine kehtib tavahinnast Bauhofi poolt kinnitatud kaubagruppidele ja toodetele. Suurema kampaania allahindlusega toodetele rakendub kehtiv allahindlusprotsent. Bauhofi remondi- ja paigaldusteenus kehtib Bauhofist toodete ja materjalide ostmisel.
MEEDIAP LT Lisainfo: www.bauhof.ee/remont
Tore kodu Noarootsis Margiti ja Riivo Noarootsi koju on sõbrad ja sõprade sõbrad lahkelt oodatud: tänaseks on neli aastat väldanud ehitustööd lõpetatud ja aeg on nautida suure töö vilju. LIIVI TAMM MEEDIAPILT
„2012. aasta mais ostsime siia vana maamaja ja alguses oli plaan see lihtsalt korda teha,“ meenutab Riivo. „Elekter oli seal küll sees, ent vett ja vetsu mitte, ka kahekümne miinuskraadiga tuli öösel välikempsu minna,“ naerab Margit. Igatahes selgus hoone seisukorda lähemalt uurides, et seinapalgid olid omadega täiesti läbi, paari palgi vahetusest ei oleks abi ol4
nud ja raske südamega sai pererahva poolt tehtud otsus, et vana hoone tuleb lammutada ja uuele ruumi teha. Ritsu Ehituse OÜ-st tellitud majakarp pandi oma jõududega püsti: „Sõbrad ja sugulased tulid appi ja laias laastus aasta jooksul saime suuremate töödega valmis,“ räägib Margit. „Laenutasime segumasina, valasime põrandaid. Julge pealehakkamise juures on kõik tehtav, aga muidugi tuleb end asjaga kurssi viia, meil oli õnneks sugulane, kes ehitustehniliselt oskas nõu
anda, päris ise oleks ikka keeruline olnud.“ Soss-sepast ehitajad Torutöödeks ja siseviimistluse tegemiseks kaasati siiski ka ehitusfirma, kelle kohta pererahval paraku häid sõnu ei jagu: „Minu soe soovitus kõigile koduehitajatele on, et kaasake pädev ehitusjärelevalve,“ lausub Riivo. „Igal hetkel ei ole võimalik kõrval olla ja see väljaminek tasub hilisemate probleemide likvideerimise kuluga võrreldes kindlasti ära.“ Usinad soss-sepast ehitajad oleksid pererahva kirjeldusi kuulates ilmselt ka algkooli matemaatikaülesannete lahendamisega kimpu jäänud: saunauks sai paika valepidi,
Maja on valgusküllane ja toad funktsionaalselt ja lihtsa joonega sisustatud. Fotod: Merike Kütt
nõnda et sisenemiseks pidi end läbi pressima mõnekümnesentimeetrisest praost, lisaks ei võetud arvesse palkide vajumise ruumi akende ja uste ümber, elumajas ei saanud vannitoa ja köögi vahelised veetorud piisavalt kindlalt pidama ja immitsev vesi ujutas tasapisi üle köögipõranda parketi, vannitoa põrandaplaate paigaldades puuriti läbi põrandaküttekaabel... „No kutsusime siis vea tuvastajad kohale ja õnneks oli see äpardus dušinurgas, võtsime põrandaplaadid üles ja parandasime vea,“ vangutab Riivo pead ning lubab seda ehitusbrigaadi enam üle läve mitte lasta. (Olgu öeldud, et ta on lausa sedavõrd häiritud, et ei taha neid näha isegi garantiitöödel). ▷ 5
Vana maja, mis lammutati 2013. aastal.
Vana muhe suitsusaun.
Kirsina tordil põletasid „tublid“ töömehed ära pererahva talvepuud, ent puidust ehituspraht loobiti lihtsalt hunnikusse. „No õnneks nad ei viitsinud lõket valvata või tikku tõmmata, sain sellest materjalist kasvuhoone karkassi ehitada,“ lausub peremees. „Aga see-eest taarast sain tasuta lahti – eelnevate talgute käigus kogunenu realiseeris seltskond hommikuti kohalikus poes, et raha saada ja päevale õlle abil kindel algus luua.” Külaelu võlud Uute tulijate sõnutsi hoiavad Österby inimesed pigem pisut omaette, ent siiski jätkub ka ühiseid tegevusi. Olgu selleks siis jaanituled või heakorratalgud sadamas. Elu Noarootsis on see, mida nad oodanud on. „Ka naabrivalve toimib,“ muigab Margit ja kirjeldab üht hilisõhtust saabumist, kus teest väsinud perenaine end magama sättis. „Äkki kuulsin ukse taga kobistamist, taskulambi vihud suunati läbi akende tuppa. Kaalusin veel, kas peaksin laskma pätil ukse maha murda või selle vabatahtlikult avama. Siis selgus, et lävel seisis kohalik politseinik, kes teatas, et mu autol on tuled põlema jäänud... No hästi läks, muidu ei oleks ma hommikul liikuma pääsenudki,“ naerab ta.
6
Uus saun, mis ehitusmeeste praagi tõttu tuleb küll osaliselt lahti võtta, sest palkidel ei ole vajumise ruumi.
Ait meenutab möödunud aegu.
KNAUF INSULATION TÕI TURULE UUE VÄLISSEINTELE MÕELDUD ELASTSE JA TULEKINDLA ÖKOVILLA Knauf Insulation tõi Eestis turule uue keskkonnasõbraliku ja suurepärase soojusisoleerivusega klaaskiududest mineraalvilla Naturboard 035, mis on mõeldud kasutamiseks soojus- ja heliisolatsioonina ventileeritava fassaadiga seinakonstruktsioonides, kihilistes seintes, kerghallides ning muinsusobjektide restaureerimisel. Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskus on esimene objekt Eestis, mille ehitamisel kasutatakse Knauf Insulationi uut fassaadivilla. Objekti projektijuht Heikki Haljasmets Juuru Ehitus OÜ-st kiidab villa: „Knaufi Insulationi uus vill on väga elastne ega muuda kuju nagu mõned teised villad, mis juba pakist võttes murenevad. Töömehed kiidavad villa naturaalsust: kui mõne tootja villa pannes kiheled õhtu otsa üle keha, siis selle puhul ei juhtu ka siis midagi, kui villapaneelist palja käega haarad. Oleme oma meestega Naturboard 035-e tegelikult varem paari Soome objektil paigaldanud, mulje jäi väga hea ning kiitsime valikut. Kui rääkida villa ehituslikest näitajatest, on need samuti väga head, nii et ühegi halba sõna ei oska küll öelda.“ Uudne mineraalvill on valmistatud loodusest ammutatud ja/või ümbertöödeldud toormaterjalidest, mille looduslikel koostisosadel põhinevad kiud on ühendatud biotehnoloogia abil. ECOSE® Technology tehnoloogia abil valmistatud mineraalvill on loomulikku pruuni värvi ning selle tootmisel ei kasutata formaldehüüdi, naftat, fenoole, akrülaate, kunstlikke värvaineid ega pleegiteid. Erinevalt tavapärasest mineraalvillast parandab see ruumiõhu kvaliteeti. „Tegemist on A1 tuleohutusklassi kuuluva mineraalklaasvillaga, mille näitaja on sama kui kivivilladel. Vill laseb läbi veeauru, mis on väga oluline omadus, et niiskus ei jääks villa sisse ega ajaks maja hallitama. Lisaks on villa eeliseks selle väga hea kujupüsivus, mis teeb paigalduse mugavaks ja kiireks, sest villa ei pudene, rebene ega lagune ei lõigates ega paigaldades,“ kirjeldab Knaufi Insulationi Eesti müügijuht Aleksandr Solonintsik. Ta lisab, et Knauf Insulationi uut villa hindavad kõrgelt lisaks ehitajatele ka moodul- ja palkmajade valmistajad, kuna see tolmab kordades vähem kui endised ning mitmete teiste tootjate klaasvillad. Villa eelisteks on ka väga hea soojusisolatsiooni- ja heliomadused ning suur mahutihedus. Naturboard 035 on mõeldud kasutamisel kõikjal väisseintes, põrandates, kaldkatustes ja katustes. Villa soojusjuhtivustegur ʎD on 0,035 W/mK. Materjali võib kasutada ka horisontaal ja vertikaal konstruktsioonides soojus- ja heliisolatsioonina, mis on paigaldatud korrusevaheliste vahelagede talade vahele. Knauf Insulationil on standarditele ISO 9001:2008, EN ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007 vastavad ühtse kvaliteedihalduse sertifikaadid.
Knauf Insulation Aleksandr Solonintsik Market Development Coordinator Estonia tel 503 9278 e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com
Mari annab nĂľu
Tarmukas aiapidaja Mari Tampuu. Foto: Merike KĂźtt
8
Naabritel Jõgisoo külas ja sõpradel-tuttavatel on vedanud. Kui aiapidamises tundub midagi viltu minevat või lihtsalt oma tarkusest vajaka jääb, saab Mari käest ikka hüva nõu. Lahkel meelel jagab ta tarkust ka meie ajakirjas. LIIVI TAMM MEEDIAPILT
„Saue riiklik kartuli ja köögivilja sordikatsepunkt,“ kirjutab 81-aastane Mari Tampuu mulle paberilehele omaaegse töökoha pika lohiseva nime. Olid ajad, mil sordikatsepunktides katsetati lugematul arvul sorte, siit sai selgust, millised neist on just Eesti kliimasse kõige sobilikumad, alles seejärel kanti need soovitatud sortide nimekirja. Eesti Vabariigi taassünniga seonduvalt sordikatsepunktid likvideeriti. „Ega polegi ju jäänud palju kohti, kuhu nüüd pöörduda, kui nõu tahad saada,“ on tal kahju. „Õnneks on Eesti Taimekasvatuse
Instituudi alla koondununa alles omaaegne Jõgeva Sordiaretusjaam, head tööd tegi Sakus asuv instituut. Omal ajal olid koolitused rajooni agronoomidele, ekskursioonid ja aastaaruanded, oli hea, et info liikus, dokumenteeriti viljade keskmised kaalud, haigused, temperatuurid.“ Mari jagab ka meiega mõningaid tarvilikke nippe oma praktikat täis tööelust, et ka maaelust võõrdunud linnavurle saaks hakkama kartulivao või oapeenraga. „Te olete vist ise sellest päris kaugel,“ viskab ta läbinägelikult nalja. Maril endal jaksu jagub: viimati väitis sammulugeja, et põllulapi ja koduaia vahel askeldades käis ta õhtupoolikuga maha neli kilomeetrit...
Kartul Kes tahab aianurgas varajast kartulit kasvatada, sel soovitab Mari juba aprilli alguses kastipõhja pisut mulda ja seemnekartuleid panna – siis saab kartulid aprilli teises pooles maha panna. Alguses tuleb neid kindlasti kahekordse kattelooriga katta. „Ühel aastal oli nii, et pidin jaanipäeval kartulid pooleks lõikama, ei saanud muidu keeta,“ naerab ta. Häid varajasi sorte on mitmeid, ühena neist kiidab ta „Princessi”, ent hoiatab, et idanemine võtab sel sordil keskmisest pisut kauem aega.
9
Uba Sageli kuuleb muret, et oal ei tärka keskmine kasvu-varrelehe osa. „Süüdi on hall, pika ninaga tõusmekärbes, kes mulla sisse muneb ja kasvupungad ära sööb,“ teab Mari. „Aitab varajasem külvamine, mais maha pandud ubadega seda muret ei ole.“ Mari külvab põlduba kaks rida korraga ja jälgib, et taimede kasvades saaks kahes suunas kõblaga läbi tõmmata: „Siis on vaja vähem rohida, kui välkkõbla asja ära ajab,“ teab ta. „Igaks tööks vali sobiv tööriist, näiteks nn Taani kõblaga on hea mullata.“
Sibul Jõgeva sibul võib kasvatada alla neli kuni seitse sibulat. „See on heade maitseomadustega kibeda sibula sort ja seisab hästi ka üle talve,“ kiidab ta. „Külvi tihedusest oleneb, kui suured sibulad saad, mulle näiteks oli oluline saada väikeseid seemnesibulaid. Enne tippsibula mahapanemist võiks sibulatel tipuosa pealt lõigata ja seejärel ka leos hoida.“ Söögisibulate reavahena arvestab Mari ca 18–20 sentimeetrit, seejuures ilutseb kogu peenar korrapärase ruudustikuna: „Nii saab kõblaga kahes suunas läbi peenra tõmmata ja on palju vähem käsitsi rohimist,“ õpetab ta. Sibulate ülesvõtmisel laotab Mari need maapinnale ja ilusate augustiilmadega võivad need seal paar-kolm päeva oma aega oodata. „Seejärel tõmban pealsete keskmise osa välja ja keeran allesjäänud pealsetele tiiru peale, lasen neil veel pisut olla ja kordan seda tegevust, nii läheb vars peenemaks ja kuivab paremini.“ Seega soovitabki ta säilitamiseks mõeldud sibulatel pealseid mitte ära lõigata: „Enamus inimesi teeb seda, ent mind õpetati, et ära lõika, nii nad lihtsalt säilivad palju paremini.“ Seejärel tuleb sibulad juba paariks nädalaks katuse alla tuua, kus need paar nädalat kuivavad: „Kui kotti panen, keerutan jälle pealseid. Soovitatavalt võiks säilitusruumi temperatuur hiljem olla mitte alla 4–6 kraadi.“
10
Tomat „Kui kasvuhoones kõrgtehnoloogiat ja kaalutud temperatuure pole, siis soovitan ikka Jõgeva sorte,“ lausub Mari. „Ja kui taime maha istutad, siis olgu õiepung näha, muidu jääb õie ja vilja moodustumine hilisemaks.“ Liigne kuumus pole tomatitaimele hea, sest kui temperatuur kerkib üle 28 kraadi, ei vilju tomat enam hästi. Tomatitaime üleval hoidvaid nööre soovitab kogenud aednik pigem taime alt läbi tuua: „Sageli seotakse nöör ka varre külge, ent nii võib vart vigastada ja soodustada mädanikku. Istutamisel tuleb nöör taime alt läbi tuua, hiljem keerutad nööri ümber varre, siis ei lõhu taime ära.“
Viinamari Viinamarjakasvatuse nippe Mari alles avastab, mullu sai ta kasvuhoone nurgast paar ämbritäit marju. „Eks tuleb ka teada, mis taimed kokku sobivad. Näiteks kurki ma kasvuhoonesse ei pannud, sest keldriklest võib ka viinamarja kahjustada,“ räägib ta.
Kasvuhoone Kas teadsite, kuidas omal ajal liigse kuumuse eest kasvuhoonet kaitsti? Katuseklaasid valgendati püülijahu veega, sobilikuks peeti kõrgema sordi püüli, mis lasi valgust paremini läbi, samas ei saanud taimed kõrvetada. „Lubi ei tule klaasidelt kuigi kergesti maha, püülijahuga valgendatud klaasidega seda muret pole, uueks kevadeks on klaasid vihma ja lume abiga puhtad.“ Kasvuhoone- ja avamaataimed vajavad erinevat hoolt, ent rusikareegli kohaselt loetakse öökülmade piiriks 11. juunit, seetõttu ei tasu külmakartlikke taimi enne õue istutada.
REKLAAMTEKST
Esimesed objektid Eestis korporatsiooni TechnoNICOL uue põlvkonna keskkonnasäästlike materjalidega Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna tellimusel renoveeriti hiljuti kaks lamekatust uuema põlvkonna keskkonnasäästlikumate bituumen-hüdroisolatsioonimaterjalidega. Maikuus valmis Turu tn. spordihoone madalama osa 380 m2 lamekatus ja juuni algul Maarjamõisa lastepäevakodu 1600 m2 kolme korpuselise hoone lamekatus.
Mõlemad katused lisasoojustati 300 mm paksuse mineraalvillaga. Spordihoone suhteliselt väikesel katusel tuli sellise paksusega lisasoojustuse mahutamiseks osaliselt kinni laduda ja uutega asendada 10 koridoriakent ning laduda kõrgemaks parapetid. Välja vahetati nii äravoolulehtrid kui ka osa torustikust. Lasteaial tuli ühel korpusel täielikult eemaldada amortiseerunud hüdroisolatsioon.
Mõlemal objektil laoti kõrgemaks ventilatsioonikorstnad. Mõlemad katused kaeti uue põlvkonna keskkonnasäästliku bituumenrullmaterjaliga TechnoNICOL ENVIRO AIR. Katuse renoveerimislahendused projekteeris OÜ Anmeri, spordihoone katusetööd teostas OÜ Best Building ja lastepäevakodu OÜ Best Building ja OÜ Vestenfalk. Järelevalve oli usaldatud autorile.
UUS ENVIRO SEERIA HÕLMAB NELJA TOODET: TECHNONICOL ENVIRO AIR – bituumenrullmaterjal, mis puhastab õhku kahjulikest lisanditest (sealhulgas lämmastikoksiididest NOx). Keskkonnareostuse vähendamine. TECHNONICOL ENVIRO WHITE – energiatõhus katusekattematerjal, mille valget värvi pinnal on suur valguspeegeldustegur. TECHNONICOL ENVIRO BLACK – energiatõhus materjal, mille musta värvi kiltkivist pind imab endasse harvadel päikselistel päevadel suures koguses päikesesoojust. TECHNONICOL ENVIRO FOREST – katusekattematerjal, mis ei lase lamekatusele tekkida samblikel ega muudel taimedel.
TECHNONICOL ENVIRO AIR Mitmed Euroopa katusekattematerjale tootvad suurkorporatsioonid on turule toonud innovaatilised keskkonnatingimusi ja õhu kvaliteeti parendavad materjalid, millega on ka Eestis mõni katus kaetud. 2015. aastast on Venemaa korporatsioon TechnoNICOL laiendanud oma tootevalikut uudistooteseeriaga ENVIRO. Oma kvaliteediklassilt on materjal ENVIRO AIR võrdne Technoelast tooteseeriaga ja vastab TL- 2 klassi nõuetele. Pealtnäha erineb ENVIRO AIR tavapärasest bituumenrullmaterjalist vähe. Torkab silma, et peal olev kiltkivipuiste fraktsioon on oluliselt peeneteralisem kui muidu. Tegelikult on tegemist eritöötlusega puistekihiga. Hüdrofobiseeritud kiltkivi ei võimalda niiskusel ja veel tungida kattepuiste alla sideaine juurde. Sellega paraneb puiste nakkumine bituumeniga ja pikeneb katuse elukaar. Uue keskkonnasäästliku materjali pealmist hüdrofobiseeritud kiltkivist kaitsekihti töödeldakse titaandioksiidiga ( TiO2), mida on tugevdatud spetsiaalse sideainega. TiO2 on keemiliselt stabiilne ega ole mürgine. Moodustub fotokatalüütiline pinnakate, millele tootja on andnud nimeks ENVIRO AIR. Uudne pinnakiht mõjutab eelkõige lämmastikoksiidi NOx sisalduse vähenemist õhus. NOx (lämmastikoksiid) on oma olemuselt mürgine gaas, mis lõhub osoonikihti ja soodustab nn kasvuhooneefekti, tekitab inimestel ja loomadel kurnatust, avaldab negatiivset mõju nägemisele ja soodustab kopsuhaigusi.
Vaatleme alljärgnevalt, kuidas töötab titaandioksiidist kaitse rullmaterjali pinnal. Teatavasti sattub ümbritsevast keskkonnast katusekatte pinnale kõikvõimalikke orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, baktereid jms. Kahjulikud saasteained absorbeerivad katusekatte pinnale. Katalüsaatori pinnal ained oksüdeeruvad UV-kiirguse toimel. Titaandioksiidi osakestele sattuvad ultraviolettkiired aktiveerivad energiat vabastava protsessi, mis lagundab lämmastikdioksiidi ja teised saasteained. Edasi peseb vihmavesi jääkained katuselt. Kaitsekiht aitab kaasa katuse pinnale koguneva orgaanilise mustuse (linnusõnnik, seente eosed, bakterid) lagunemisele. See kõik raskendab katusekattele mikroorganismide ja samblike kinnitumist ja kasvu, suurendades sellega kattematerjali kestvust ja vähendades remondivajadust. Tootja andmetel suudab 1000 m2 titaandioksiidiga kaetud bituumenrullmaterjali ENVIRO AIR kõrvaldada päevas 40 sõiduki heitgaasid (arvestuslikult 27 km läbisõitu auto kohta päevas), langetab NOx taset sama palju kui 1200 m2 haljastust. Tootja on tellinud Saksamaalt Messlabor für Photokatalyse, Institut fur Technische Chemie (Hannover, Germany) materjali testimise. Testi tulemused näitavad, et NOx tase alaneb 34% võrra. Testid on läbi viidud vastavalt ISO-22197-1. Teisi ENVIRO seeria materjale on tutvustatud varasemates artiklites: uued bituumenrullmaterjalid TechnoNICOLilt
Ehitaja Nr 11 (202) 2015 ja Õhku puhastavad katused, Äripäeva lisa Ehitus nr 11 (42) 2015. ENVIRO AIR paigalduse eripärad: Katusele paigaldamisel nõuab materjal paigaldajalt oluliselt tundlikumat kätt ja seega ka kõrgemat kvalifikatsiooni. Bituumenrullmaterjali pealispinna kaitseks olev peeneteraline kiltkivipuistekiht on oluliselt tundlikum tööaegsetele mehhaanilistele vigastustele ja ülekuumutamisele, kui näiteks jämeda puistega Technoelast. Soovitatav on materjale kuumade ilmadega mitte paigaldada. Suvel on parem töötada varahommikul ja hilisõhtul ning kuumal keskpäeval puhata. Olgu öeldud, et ka tavalisi bituumenrullmaterjale ei ole enam kui 25 kraadise kuumaga soovitatav paigaldada. Töö ajal tuleb kanda täistallaga jalatseid. Vältimaks puistekihi vigastamist tuleb ülespöörete ja läbiviikude tegemisel kasutada katuse pinnal ajutist kaitsekihti – näiteks vineeritahvlit. Nakkumine on materjalil suurepärane ja seepärast tuleb paigaldustööd teha täpsemalt ja ettevaatlikumalt. See on materjal professionaalidele, mitte julgetele diletantidele. Tõenäoliselt on materjali väga hea paigaldada talvetingimustes, kus tavaline bituumenmaterjal kipub jäigaks minema. Teisi uuema põlvkonna materjale ei ole autoril õnnestunud veel praktikas katsetada.
TÄIENDAV INFO: E-post: info@ tn-europe.com facebook: TechnonicolEurope www.tn-europe.com www.enviro-tn.com
Eesti esindus: Lõõtsa 4, Tallinn Viljar Aus Tehniline spetsialist viljar.aus@mida.lt
KorteriĂźhistu
muutub automaatseks
14
2018. aasta 1. jaanuariks on kavandatud juba 2014. aastal riigikogus vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumine. VAIKE MURUMETS JUSTIITSMINISTEERIUM
Kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) – asendatakse ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Olulised muudatused Uue seaduse järgi hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu. Uue seaduse jõustumisel kaovad need segadused, mis praegu on tekkinud seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga. Kolmandate isikutega, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga lepingu sõlmimisel tekitab praegune korteriomanike ühisus segadust, sest pole selge, kes ikkagi on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud, ja kuidas teha kindlaks, kas ennast valitsejana esitlev isik üldse on seda. Eelnõuga välja pakutav automaatselt moodustuv korteriühistu kui juriidiline isik on oluliselt arusaadavam lepingupartner. Lisaks on uus korteriühistu senisest kindlam lepingupartner ka seetõttu, et tema lõpetamine on võimalik ainult juhul, kui lõpetatakse ka korteriomandid. Seetõttu
Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse automaatselt n-ö seadusjärgne korteriühistu. on uues seaduses sätestatud erisused korteriühistu maksejõuetuse puhuks. Korteriühistu pankroti väljakuulutamine on küll endiselt võimalik, kuid selle järel toimub sisuliselt ühistu saneerimine. Korteriühistu lõpetamine pankroti väljakuulutamise järel on võimalik ainult siis, kui on võimalik lõpetada ka korteriomandid. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui tegemist on tühja ja lagunenud majaga. Korteriomandite lõpetamise korral (mis võib toimuda ka korteriomanike kokkuleppel) jääb alles n-ö tavaline kaasomand, korteriomanikest saavad siis kinnisasja kaasomanikud. Kui korteriühistut ei ole moodustatud Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole,
luuakse automaatselt n-ö seadusjärgne korteriühistu. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seotud kinnistusraamatus sama kinnisasja korteriomanditega. Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga „korteriühistu“. N-ö seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda seda, et keegi määrab automaatselt sellele korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile. Kui korteriomanikud on kehtiva korteriomandiseaduse alusel ametisse nimetanud valitseja, siis esialgu jätkab see valitseja tegevust. Kui valitsejaks on füüsiline isik, siis loetakse ta korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitsejaks on juriidiline isik, siis loetakse ta korteriühistu valitsejaks. Korteriühistu valitseja on juriidiline isik, kes tegutseb korteriühistu juhatuse asemel. Kehtiva õigusega võrreldes on see uus võimalus, mis sobib neile korteriomanikele, kes ise ei soovi oma maja haldamisega tegeleda. Valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri, kellel on kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutsetunnistus. Seadusjärgsel korteriühistul ei ole esialgu põhikirja. Kui korteriomanikele see sobib, st ei soovita seaduses kirja pandust erinevaid reegleid kehtestada, siis on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik, sest uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei nõua korteriühistult põhikirja olemasolu. Eraldi reeglid kehtivad väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme 15
korteriomandit. Kuigi korteriühistu tekib sõltumata korteriomandite arvust, on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet. Olemasolevad ühistud Uue seaduse jõustumisel jätkavad olemasolevad korteriühistud oma tegevust, nende jaoks põhimõttelisi muudatusi ei toimu. Alles jääb nii korteriühistu nimi (ka selline nimi, mis ei sisalda aadressi)
kui ka põhikiri. Põhimõtteliselt ei too uus seadus ka kaasa vajadust põhikirja muuta. Samas võiks kõik korteriomanikud oma ühistu põhikirja siiski värske pilguga üle vaadata, sest praegu leidub neis sageli sätteid, mis ei ole kooskõlas ka kehtiva õigusega. Näiteks on mitmetes põhikirjades sätted selle kohta, kuidas juhatus otsustab isiku korteriühistu liikmeks saamise üle, samuti esineb sätteid, mis näevad võimaluse korteriomanik korteriühistu liikmete hulgast juhatuse või üldkoosoleku otsusega välja arvata. Kui tavalise mittetulundusühingu puhul on sellised sätted igati asjakohased, siis korteriühistu puhul mitte. Korteriühistu liikmeks saamine kaasneb automaatselt korteriomanikuks saamisega, samuti saab korteriühistu liikmest vabaneda
ainult korteriomandiseaduses sätestatud korras korteriomandi võõrandamise nõude esitamisega. Eelnimetatud väikeste majade korteriomanikel (kuni kümme korteriomandit), kes on ühistu juba moodustanud, on võimalik valida, kas jätkata senisel viisil (juhatusega) koos tekkepõhise raamatupidamisega või jätkata tegevust n-ö väikeühistu vormis (ilma eraldi juhatuseta ja kassapõhise raamatupidamisega). Samuti on võimalik nimetada ametisse juriidilisest isikust valitseja. Ühelt vormilt teisele üleminek on lihtne, selleks ei ole vaja muuta põhikirja ega ühistut ümber kujundada, vaja on ainult korteriomanike üldkoosoleku otsust juhatuse või valitseja valimise või tagasikutsumise kohta ja sellekohase registrikande tegemist.
SOOJUSTA OMA KÄTEGA! Kõige puhtama puistevilla ISOVER Insulsafe paigaldus on imelihtne, kui rendid Cramo tööriistarendist villapuhuri.
www.cramo.ee /soojustaise www.isover.ee/soojustaise InsulSafe’ile on väljastatud EPD
Mitme kinnisasja majandamine
M
õnede olemasolevate korteriühistute jaoks toob uus seadus kaasa ka suuremad muudatused. Need on sellised korteriühistud, mis on moodustatud mitme kinnisasja majandamiseks. Sellistes ühistutes võivad korteriomanikud otsustada senises vormis tegutsemist jätkata. Otsus selliseks tegutsemiseks tuleb vastu võtta ja registripidajale esitada 2016. aasta jooksul. Otsuse poolt peab olema korteriomanike enamus ja otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kui seda ei tehta, siis loetakse senine ühistu lõpetatuks ja igale kinnisasjale tekib 2018. aasta 1. jaanuaril uus seadusjärgne korteriühistu.
Korteriühistud, mis on moodustatud mitme kinnisasja majandamiseks, võivad jätkata senises vormis. Olgu siinkohal selguse huvides nimetatud ka need isikud, keda uus seadus ei puuduta. Esiteks ei puuduta see kinnisasja n-ö tavalisi kaasomanikke ja seda ka siis, kui
on sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe selle kohta, et iga kaasomanik kasutab hoonest kindlat osa (korterit). Selliste omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus. Teiseks ei puuduta uus seadus reaalosadeks jagatud hoonete omanikke. Sellisteks hooneteks on eelkõige ridaelamud, kus iga ridaelamuboks on eraldi kinnisasi ja puudub kaasomandi osa. Kolmandaks ei puuduta uus seadus hooneühistuid ning nende liikmeid. Hooneühistu on tulundusühistu, mille liikmed kasutavad hooneühistule kuuluvat hoonet. Eelkõige tegutsevad sellises vormis endised garaažiühistud.
Kui ise ei jõua, siis BAUHOF REMONDIB ja PAIGALDAB Sinu eest! DUŠINURGA või VANNI PAIGALDUS alates SEINTE- ja PÕRANDATE PLAATIMINE* alates
70 € 19 €
Täpsema hinnapakkumise saamiseks võta meiega ühendust aadressil remont@bauhof.ee või helista 6061401. *Plaatimist teostame alates 10m²
Lisainfo: www.bauhof.ee/remont
Lamekatus vajab hoolt Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud lamekatuste elueaks võib lugeda 15–25 aastat ja nüüd on käes aeg need välja vahetada.
REIN KALA OÜ EVARI EHITUS
Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960 kuni 1990. Massiline lamekatuste renoveerimine toimus 1990. aastate teisel poolel ja käesoleva sajandi alguses. Eelmise sajandi seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel aastatel ehitatud katused ei pidanud enam niiskust kinni ja katused hakkasid vett läbi jooksma. Kuna ühistutel, kinnisvara omanikel raha nappis, siis telliti lamekatusetöödel põhiliselt ainult ühekihilise katusekatte paigaldamine, harvemini katuseremont koos lisasoojustuse lisamisega. 1990. aastate lõpus kehtinud ehitusnormide järgi vajasid enamus varem ehitatud katuseid umbes 10 cm paksust lisasoojustust. Uuenes tehnoloogia Möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguses muutus täielikult lamekatuste ehitamise tehnoloogia. Senise ehituspapi baasil toodetud ruberoidi asemel võeti kasutusele polüester- või klaaskiud tugikangal toodetud SBS- või APP-bituumenrullmaterjalid. Lamekatustelt kadusid suured köetavad bituumenkatlad ja katuse bituumenrullmaterjale hakati paigaldama gaasipõletitega. Mõni aeg hiljem lisandusid veel PVC-plastrullmaterjalidest katusekatted, mille
18
Lamekatuste remont, renoveerimine sajandivahetusel.
kattekihi omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse kuumaõhufööne. Katustel kasutatavad soojustusmaterjalid muutusid efektiivsemaks. Katusetööde tegemine hakkas vähem sõltuma ilmastikust ja töid sai hakata tegema aastaringselt. Kasutades uut lamekatuste ehitamise tehnoloogiat, saadi käesoleva sajandi alguseks enamus enne Eesti Vabariigi iseseisvust ehitatud katuseid ka vettpidavateks. Ajapikku muutus hoonete kütmine kallimaks: küttekraane reguleeriti madalamatele temperatuuridele, vahetati ära tuult ja sooja läbilaskvad aknad, topiti kinni ventilatsiooniavad. Selle tulemusena hakka-
PARIMJA JASOODSAIM SOODSAIMVALIK VALIK PARIM
PARIM JA SOODSAIM | välisseintele | sokliteleVALIK |
fassaadiplaate| |välisseintele välisseintele| |soklitele soklitele| |rõdupiiretele rõdupiiretele fassaadiplaate
● tsementlaasplaadid KIVEX, KIVEX COLOR ● tsementlaasplaadid KIVEX, KIVEX COLOR ● tsementkiudplaadid KIVEX PLUS, KIVEX PLUS COLOR ● tsementkiudplaadid PLUS, KIVEX COLOR fassaadiplaate | KIVEX välisseintele | PLUS soklitele | rõdupiiretele
KIVEX, KIVEX COLOR
● tsementlaasplaadid KIVEX, KIVEXKIVEX COLOR KIVEX PLUS, PLUS COLOR KÜSI KINDLASTI HINNAPAKKUMIST! KÜSI KINDLASTI HINNAPAKKUMIST! Meie plaate saab paigaldada ka talvel jaheda ilmaga. Meie plaate saab paigaldada talvel jaheda ilmaga. ● tsementkiudplaadid KIVEX PLUS,kaKIVEX PLUS COLOR
KÜSI KINDLASTI HINNAPAKKUMIST!
Meie plaate saabsaab paigaldada talvel jaheda ilmaga. Meie plaate paigaldada ka ka talvel jaheda ilmaga.
www.ehitusplaat.ee www.ehitusplaat.ee 3739, 5119, info@ehitusplaat.ee TelTel 653653 3739, 515515 5119, info@ehitusplaat.ee
Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud lamekatus.
www.ehitusplaat.ee Tel 653 3739, 515 5119, info@ehitusplaat.ee
Kui ise ei jõua, siis BAUHOF REMONDIB ja PAIGALDAB Sinu eest!
110 € USTE 60 € PAIGALDUS alates SOOJAVEEBOILERI PAIGALDUS alates
sid ruumid aga nurkadest hallitama, seda eriti hoonete ülemiste korruste otsmiste tubade osas. Ruumide sisekliima halvenes. Nähtavale tulid hoonetel esinevad külmasillad ehk kohad hoone piirdes, kus piirde soojustus ei olnud piisav või ei olnud soojustus korralikult ehitatud.
Täpsema hinnapakkumise saamiseks võta meiega ühendust aadressil remont@bauhof.ee või helista 6061401.
Oluline energiatõhusus Selle sajandi teisel kümnendil on kogu Euroopas saanud märksõnaks hoonete energiatõhusus. Tulenevalt Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivist on liikmesriigid kohustatud uute ja olu-
▷ Lisainfo: www.bauhof.ee/remont
Rekonstrueeritud lamekatused Haapsalu sadamas ja Tartu Vene Lütseumis.
liselt rekonstrueeritavate hoonete osas järgima energiatõhususe nõudeid. Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ning omavad riigiasutused. Valdav enamus Eesti Vabariigis olemasolevast hoonefondist vajab energiatõhususe parandamist. Vanad hooned on tänapäevases mõttes soojustamata ja ilma toimiva ventilatsioonisüsteemita. Eestis on üle 24 tuhande kolme ja enama korteriga korterelamut. Keskmine korterelamute energiakulu on 250 kWh/ aastas. Eesmärgiks on jõuda tasemeni 150 kWh/aastas. Büroohooned ja koolimajad peaksid pärast renoveerimist jõudma energiakulu tasemini 130 kuni 150 kWh/aastas. Kaubandus-, teenindus-, tööstus-, laohoonete energiatarbest moodustab suurema osa elekter ja ventilatsioon. Energiatõhususe parendamise võimalused ja vajadus sõltub hoone ehitusaastast ja sellest tulenevalt hoone ehituslikest lahendustest. 96% Eesti elamufondist kuulub eraomandisse, ent viimastel aastatel on tõhusalt kasutatud rekonstrueerimistoetusi. Remondi, renoveerimise, rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd võivad olla väga erinevad, sõltuvad katuse olukorrast, tellija soovidest ja võimalustest. Enne tööde tegemist on mõistlik kasutada tehnilist konsultanti, tellida tööde tegemiseks ehitusprojekt, viia läbi ehitushange. Alati on odavam teha töö üks kord ja korralikult, kui mitu korda ja uuesti ning siis veelkord uuesti: eelduseks on kvaliteetsed materjalid, korralikud lahendused ning kogenud paigaldajad. 20
Tasub teada: Vanade ja/või valesti ehitatud lamekatuste kolm suuremat probleemi on: katus ei pea kinni väljast tulevat niiskust läbi katusekonstruktsiooni läheb palju soojust kaduma üksikud katusesõlmed on puudulikult või valesti lahendatud ja see tekitab palju erinevaid probleeme 6 sammu katuste renoveerimisel: korraldada katuse ülevaatus ja selgitada välja vajalikud tööd. Vajadusel kaasata tehniline konsultant leida ehitustöödeks rahalised vahendid tellida katuse või kogu maja renoveerimisprojekt korraldada ehitushange, valida katuseehitaja korraldada ehitustööde läbiviimine korraldada lamekatuse pidev ülevaatus ja vajalik hooldus Tööd lamekatuste remondil: olemasoleva katuse korrastamine olemasoleva katuse karniiside, parapettide, korstnate, katuseluukide, katuseakende remont ja vajadusel ümber ehitamine, vahetamine vihmavee äravoolukaevude, rennide, torude korrastamine või vahetamine katuse- ehk turvapollarite, turvatrosside paigaldus täiendav soojustamine, kallete parandamine katusetuulutuse ehitamine ääreplekkide paigaldamine kahekihilise rullmaterjalist katusekatte paigaldus piksekaitse ja maanduskontuuri paigaldus
Väikesemahulisi ehitustöid ära tee uisapäisa Uus ehitusseadustik lubab väikesemahulisi ehitustöid teatud juhtudel ka ilma ehitusloa menetluseta, ent tingimused tuleb endale täpselt selgeks teha. EVELIN KANTER JURIIDILISE OSAKONNA JUHT, ARCO VARA AS
Alates 01.07.2015 kehtiv uus regulatsioon (uus planeerimisseadus, ehitusseadustik ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus) annab võimaluse teatud juhtudel ehitada ilma keerulist ja aega nõudvat ehitusloa taotlemise menetlust läbimata. Juhul, kui tegemist on kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetri kõrguse elamu või selle teenindamiseks vajaliku hoonega, on lubatud ilma kohalikku omavalitsust kaasamata püstitamine/rajamine, ümberehitamine, laiendamine kuni 33%, laiendamine üle 33%, osa asendamine samaväärsega ja lammutamine. Seega puuduvad kohustused kohaliku omavalitsuse ees seoses eelkirjeldatud tegevustega. Omavalitsuste oluline roll Oluline on arvestada, et uus regulatsioon ei sisalda endas definitsiooni elamu teenindamiseks vajaliku hoone kohta, mis tähendab, et erinevates kohalikes omavalitsustes ei pruugita samamoodi sellise hoone olemust tõlgendada. Arvestades, et eelnevalt kirjeldatud õigus puudutab üksnes hoo-
22
Kuni 33% ulatuses elamu laiendamise korral ei ole ehitusprojekt kohustuslik.
neid, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2, ei puuduta see enamjaolt alalist elukohta. Seetõttu pakub ilmselt suuremat huvi õigus laiendada kuni 33% ulatuses sellist hoonet, mille ehitisealune pind on 20 kuni 60 m2 ja kõrgus kuni 5 meetrit, aga seda siiski ainult elamu või selle teenindamiseks vajaliku hoone puhul. Mitteelamule selline regulatsioon ei laiene. Seega, kui on soov laiendada kodu, mis mahub nimetatud parameetritesse, kaasneb ehitamisega vaid kohustus esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis. Ehitusteatise vormi vaadates ei ole tarvidust kohe kohkuda, kõikide lünkade täitmine ei ole alati kohustuslik. Nii on see ka eelkirjeldatud laiendamise puhul. Näiteks ei ole tarvidust esitada ehitusprojektiga seotud andmeid, sest kuni 33% ulatuses elamu laiendamise korral ei ole ehitusprojekt kohustuslik. Olulised tähtajad Vastavalt ehitusseadustikule võib ehitusteatise esitamise kohustuse puhul asuda ehitama juhul, kui ehitusteatise esitamisest on möödunud 10 päeva ja selle aja jooksul ei ole kohalik omavalitsus esitanud täiendavaid nõudmisi. Samas juhul, kui kohalik omavalitsus soovib teostada kontrolli või palub täiendavat informatsiooni, muutub 10 päeva automaatselt 30ks päevaks ning siis tulevad mängu ka alused, millele tuginedes on võimalik keelduda ehitamise lubamisest, nagu ehitusloa menetluse puhul.
Kohalik omavalitsus arvestab ehitisregistriga
E
nne maja laiendamisega alustamist ja kindlasti enne ehitusteatise esitamist tuleks üle kontrollida, millised andmed on kajastatud ehitisregistris. Ehitisregistri andmed on nimelt alates 01.04.2016 omandanud õigusliku tähenduse ja neile saab tugineda. See tähendab, et hoone laienduse mahu väljaarvestamisel võtab kohaliku omavalitsuse ametnik ette ehitisregistri andmed vastava hoone kohta. Selleks, et mitte saada ebameeldiva üllatuse osaliseks, tuleks vaadata üle ehitisregistri andmed, kahtluse korral teostada vajalikud mõõdistused, esitada korrektsed andmed ehitisregistrisse ning kindlasti kontrollida, et õiged andmed on registris enne ehitusteatise esitamist, sest vastasel juhul võib tekkida kahetsusväärne olukord,
Ehitisregistri andmed võetakse aluseks hoone laienduse mahu arvestamisel. kus tekib vaidlus lubatava laienduse mahu üle. Kuna kohalikul omavalitsusel on alati õigus kontrollida esitatavate andmete korrektsust, on soovitatav kindlasti suhelda asjaga kursis oleva ametnikuga, kes saab avaldada täiendavat informatsiooni. Andmete registrisse kandmise korral ja nende alusel mahu välja arvutamisel võib olla
kindel, et lähteandmed on kohalikul omavalitsusel ja ehitusteatise esitajal olnud samad ning korrektse arvutuse teostamisel peaks see tagama ühe võimaliku vaidlusmomendi likvideerimise. Kindlasti ei ole kohalikel omavalitsustel eesmärgipärast kavatsus takistada inimestel põhjendamatult väiksemate ehituste teostamist, kuid tasub arvestada, et neil on oma valitsemisalal diskretsiooniõigus ning alati ei ole garanteeritud, et kõik läheb nii nagu esialgu planeeritud. Kavandades oma kodu laiendamist, tuleks hoolikalt kõik sammud läbi mõelda, esitada kindlasti korrektsed ja nõuetekohased andmed ning võimalusel suhelda vastutava ametnikuga, et oleks tagatud efektiivne informatsiooni liikumine ning lisaküsimused saaksid juba eos vastatud.
Päiksepoolsel küljel olnud linaõlivärvi ja kitiga tehtud aken vajab 16 aasta järel väikest kiti ja ülevärvimise parandust.
Väärtuslik vana aken Tänapäeval valitseb küll vanade akende väljavahetamise buum, kuid enne otsuse tegemist tasub läbi mõelda, kas vanal aknal on väätus ja mida vahetusega on vaja saavutada. TARMO A. ELVISTO SÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUS
24
Tasub meeles pidada, et 100 aastat tagasi kehtisid akende valmistamisel nii puidu valiku kui meistrite töökvaliteedi suhtes kõrged nõudmised. Aknad olid majade üheks väärtuslikumaks osaks ja seetõttu neid ka hinnati kõrgelt ja kaunistati ja rõhutati. Kui sellest ajast pärit originaalaknad on säilinud heas seisukorras, on need kindlasti väärtuslikud. Akna vahetamisele tuleb eelistada originaali säilitamist juhul, kui tegemist on ajaloo- või antiigiväärtust omava vana majaga, millel originaalaknad kuuluvad alleshoidmisele ja korrastamisele, samuti siis, kui tegemist pigem suvekuudel kasutatava maakoduga, kuhu sobivad vanad aknad paremini kui uued tehaseomad ja olemasole-
Kvaliteetsel vanal aknal on läbimõeldud raamiehitus iga prossipulga ja detailini.
Sellised aknad väärivad hoidmist.
vad vanad on veel kenasti korrastatavad. Mõnikord on tegu ka stiilse linna- või maakoduga, kus vanade akende kvaliteet võib pärast korrastamist olla paremgi kui uutel. Sageli otsustavad korrastamise kasuks ka inimesed, kes juhinduvad kaasaegsest säästvast eluviisist ja isetegemise rõõmust ja soovivad asju ise korrastada või siis raha kokku hoida ja korralikku toimivat asja mitte ära visata. Nii traditsiooniliste akende hooldamisel kui nende remontimisel on teatud kindlad reeglid ja meelespea, millest tuleks kinni pidada. Selleks kasuta vana akna korrastamiseks kvaliteetseid linaõlil ja värnitsal baseeruvaid tooteid. Kvaliteetne linaõlivärv, vär-
Kittimine on töö, mis on jõukohane ka algajale restauraatorile.
Kvaliteetne linaõlivärv, värnits ning linaõlikitt on materjalid, milleta ei ole kvaliteetne aknaremont mõeldav. nits, linaõlikitt on materjalid ilma milleta ei ole kvaliteetne aknaremont mõeldav. Lisaks läheb põhjalikumate tööde korral vaja šellak-
polituuri, mida kasutada kitivaltsi ja oksakohtade töötlemiseks ning puhastatud külmpresslinaõli, kui tarvis puidupindasid tugevdada, impregneerida. Tööriistadest on vajalikud kvaliteetne naturaalkarvadest pintsel ja korralik kaabits, kitinuga ja väikene vasar. Föön või profimatel ka infrapuna-kiirkuumutaja, Speedheater, võiksid vajadusel käepärast olla. Lisaks liivapaber, enamasti piisab 80-karedusega margist, ja klaasitihvtid, viimased peaksid olema mitteroostetavad. Kui on vaja teha puiduparandusi, siis peaks olema varutud ka niiskuskindel PVA puiduliim ja pitskruvid ning tööriistadest peitel ja väikse hambaga puidusaag.
Tasub teada: Akende-uste suvaline, läbimõtlematu vahetamine võib kahjustada vana hoone kui terviku nii ajaloolist kui ehitus-tehnilist väärtust. Üldiselt tehti kuni 1960. aastateni vägagi kvaliteetseid ja ajas kestvaid aknaid, probleeme on pigem hilisemate akendega, mis on oma teostuselt juba algusest peale viletsad. Tänapäeval arvestame olemasolevate avatäidete stiililist, kultuuriloolist väärtust ja nende tehnilist toimimist. Enamasti ei teadvustata ega mõelda läbi ka mitmeid lisaprobleeme, mida võib kaasa tuua akende väljavahetamine, näiteks võivad kaasneda täiendavad remonditööd akende ümbrusega või vana hea stiili kaotsiminek. Kellel täpsem huvi teema vastu, neil soovitame osaleda SRIK-i ja Majatohtri korraldatavatel aknarestaureerimise, renoveerimise kursustel, mis toimuvad regulaarselt ja mille kohta jagame infot veebilehtedel www.renoveeri.net ja www. majatohter.ee
Kui ise ei jõua, siis BAUHOF REMONDIB ja PAIGALDAB Sinu eest!
35 € PARKETI PAIGALDUS* alates 8 €/m² WC-POTI, KRAANIKAUSI,
SEGISTI PAIGALDUS al.
Täpsema hinnapakkumise saamiseks võta meiega ühendust aadressil remont@bauhof.ee või helista 6061401. *Parketi paigaldust teostame alates 10m²
Lisainfo: www.bauhof.ee/remont
Vana akna korrastamine Majatohtri meetodil: Tööd alusta akna seisukorra analüüsi ja tööplaani koostamisega. Tee kindlaks kahjustuste ulatus, millest tuleneb ka vajalike parandustööde nimekiri. Võib juhtuda, et sattusite õigel ajal jaole ja pole tarvis teha rohkem kui kitiparandused ja ülevärvimise. Kuid tööde maht võib osutuda ka märksa suuremaks, proteesimisteni välja. Põhimõtteliselt on kõik traditsioonilised vanad aknad remonditavad, kuid valesti remonditud või pikalt käest lastud akende juures just suuremate puiduparanduste ulatus määrabki selle, kustmaalt võib osutuda otstarbekas hoopiski uued koopiaraamid tellida. Vale värv tuleks täielikult eemaldada, varasema linaõlivärvi korral võib piirduda pinna puhastamise ja karestamisega. Vale värv on reeglina tugevalt kooruv, samuti värv, mis on põhjustanud puidukahjustusi. Puhastada võib aknad pestes neid linaõliseebiga ja lasta neid seejärel kuivada. Kvaliteetne linaõlivärv ja kitt töötavad koos ja kitt ei vaja sellisel juhul pikemaajalist kuivamist enne värvimist: kasutades sobivaid materjale, saate töö teostada esimese katva värvikihini ilma pikemate pausideta. Aknaklaasi kinnitamist roostevabade tihvtidega ja seejärel linaõlikitiga peetakse traditsiooniliste akende remondi puhul ainuõigeks. Liistud ja silikoonid tuleks mängust välja jätta. Kitiga tuleks täita ka kõik kuni 2-3 mm praod. Värvimisel pole akendele, eriti välise akanraami puhul, võrdset kvaliteetse linaõlivärviga. Väline raam peab vastu pidama nii veele, lumele kui päikesekiirgusele, külma ja sooja vaheldumistele, niiskumisele. Värvides jälgi, et pintsliga tõmmates jääks paras kiht linaõlivärvi. Korralik naturaalkarvadest või mikrokiududest pintsel on hädavajalik. Värvida tuleks 2-3 korda, siis on kate ühtlane, kena ja vastupidav. Vanadel aknaraamidel jäetakse alumine ja ülemine raamiosa värvimata, et puit saaks vajadusel korralikult välja kuivada. Kitist värvitakse ca 1 mm aknaklaasi peale. Vajadusel paigaldatakse sisemisele raamile tihendid. Soovitame kasutada silikoontihendeid, millel hea elastsus ja kokkusurumisomadused. Akna energiatõhususe parandamise soovi korral kasuta sisemisel raamil kas ühekordset kõvakattelist selektiivklaasi või kui selleks on võimalust ja vajadust, ka paketti. Korralikult tihendatud, kititud ja seestpoolt energiasäästu klaasiga (paketiga) täiendatud aknad on vana maja kohta piisavalt energiasäästlikud ja nägusad, stiililt sobivad. Nii talitades annad panuse säästvasse renoveerimisse.
Konkurss Kodu Kauniks
K
onkurss Kodu Kauniks stardib taas: otsitakse, tunnustatakse ja auhinnatakse ilusaid kodusid, huvitavalt kujundatud aedu ja põnevaid ideid. Lisaks kahele põhikategooriale antakse välja preemiad aiakultuuri edendamise eest. Osalemiseks tuleks saata vähemalt 8 fotot aia üldilmest hiljemalt 15. juuliks ja kodu eri ruumidest hiljemalt 15. augustiks 2016. Kui osavõtja võtab osa samal aastal ka mõnest teisest sarnasest konkursist, tuleb sellest korraldajat teavitada. Lisa kindlasti kaaskiri, kus tutvustad oma peret ja kodu, märgi aadress, telefoninumber ning meiliaadress. Kui kodu esitab konkursile soovitaja, mitte omanik ise, arvatakse see osavõtjaks üksnes omaniku nõusolekul. Lõppvooru pääsenud kodusid külastab žürii ja fotograaf, pärast seda valib žürii ühise arutelu käigus auhinnasaajad – auhinnad on kas rahalised preemiad või kinkekaardid. Võitjad pärjatakse Tallinnas toimuval pidulikul vastuvõtul sügisel. Pilte või allalaadimislinki saab saata postiga ajakirjale Kodu & Aed toimetusse või e-mailiga aadressile kodukauniks@ajakirjad.ee.
Aasta kodu 2016
K
onkursil Aasta kodu 2016 osalemiseks saada pildid oma kodust ja kirjuta juurde oma kodu lugu: kes seal elavad ja miks on kodu just selline saanud, lisa kindlasti oma aadress, e-post ja kontakttelefon. Kui kodus on midagi, mille üle olla iseäranis uhke, võiks selle kindlasti pildile püüda. Sisustuskategoorias oodatakse osalema kodusid, mis tänavu analoogsetel ajakirjade sisustuskonkurssidel ei osale. Mulluse konkursi võitsid oma leidlikult sisustatud kolmetoalise koduga Kurtna külas ettevõtja Anna, erisõidukite ehitaja Algo ja nende poeg Päären. Tänavune kodude esitamise tähtaeg konkursile lõpeb 1. novembril, aedade esitamine konkursile lõpeb 1. augustil. Konkursi auhinnafond on vähemalt 11 500 eurot. Lisaks saab iga konkursil osaleja kingituse. Laekunud materjale on toimetusel õigus kasutada ajakirjas Kodukiri ja Kodukirjaga seotud publikatsioonides. Konkursil osalemiseks saada fotod ja kaaskiri e-posti aadressil aastakodu@kirjastus.ee või postita ajakirja Kodukiri toimetusse.
Rotimürk ”342” Närilistele veelgi tõhusam ja atraktiivsem! • Efektiivne toime peale esimest manustamist. • Turbo-impregneeritud nisu – toimeaine on viidud otse tera sisemusse. • Ei tolma. • Sisaldab Bitrex® mõruainet. Toimeaine: bromodialoon 0,05 g/kg. Pakend: 200 g. Kasutage biotsiidi ohutult! Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!
Saadaval hästivarustatud tööstuskaupade kauplustes ja apteekides üle Eesti.
SOLIDOR REGULEERITAVAD
TERRASSIJALAD Reguleritavad plastikust terrassijalad viivad terrassiehituse uuele tasemele. Enam ei ole tarvis valada kanalisatsiooni- või ventilatsioonitorusse umbmääraseid vundamente. Paiguta Solidor terrassijalad plokile või tasasele maapinnale ning fikseeri jalad paigaldatava tala külge. Edasi keera terrassijalad õigele kõrgusele et saada soovitud tasapind ning alusta laudise paigaldusega. Kiire ja lihtne paigaldus Soodne hind Innovaatiline Palju lisatarvikuid Suur koormustaluvus Pikk eluiga Enerest OÜ Allika tee 14, Peetri küla Rae vald, Harjumaa
www.enerest.ee
Sander Almosen sander@enerthermeesti.com +372 52 59 938
Kultuurikilomeeter mööda Nõmmet Teejuht Riin Alatalu.
30
Mängu 18
Nõmme on suur linnaosa ja korraga kõike läbi käia ei jõua: Nõmme miljööalal on ikkagi 5500 maja. Teeme koos muinsuskaitsja Riin Alataluga oma kultuurikilomeetri Nõmme uuemas osas, mis valmis eelmise sajandi 20.–30. aastatel. Riin Alatalu on ise kolmandat põlve nõmmelane. MATTIAS FELDMANN PILDID: JULIA-MARIA LINNA
Mängu 13
Peame iseenesest mõistetavaks, et Viru tänav Tallinnas on munakivisillutisega (ehkki hetkel üles kaevatud ja raskesti läbitav), aga munakividest tänava võib leida ka Nõmmelt. Selliseks on Palli tänav Rahumäe kandis, kust alustamegi oma kultuurikilomeetrit. „Munakive kasutati Peeter Suure merekindluse raudteetrassi sillutamisel. Ma täpselt Palli tänava sillutise lugu ei tea, aga ma ei välista, et munakivid on siin n-ö taaskasutuses, sest Vabaduse puiestee rajamisega 1930. aastatel võeti osa trasse üles,” selgitab Riin Alatalu. „Väärib tunnustamist, et pärast kanalisatsiooni ehitamist laoti munakivid tagasi. Ka elanikud on rahul, sest selline tänav rahustab liiklust.” Keerame Palli tänavalt vasakule Mängu tänavale. Silma jääb suursugune valge maja Mängu 18, mil-
le õu ja majaesine on kaldega. „See on 1933. aasta funkmaja, arhitekt Edgar Velbri. Maja on kahe korteriga. Nii kaua, kuni majalaenu tuli tagasi maksta, elati ise esimesel korrusel ja teine korrus üüriti välja lootuses, et sinna asuvad hiljem täiskasvanud lapsed,” räägib Riin. „See oli kunagi kapteni maja, aimata võib ka laevamotiivi. See on esimene n-ö Nõmme maja: ebasümmeetriline, katus ei ole lame, vaid väikese kaldega, ehkki maapinnalt seda ei näe.” Plangul on praegu kolm postkasti, seega on maja koduks kolmele leibkonnale. Olulised arhitektid Teisel pool tänavat asuva maja, Mängu 11, on projekteerinud insener Jaan Tartland. Paljudel arhitektidel on Nõmmel kümneid, isegi sadu maju. „Sada aastat tagasi
31
▷
Sihi 16
polnud Eestis eestlastest arhitekte, enne kui neid 1920. aastatel tehnikaülikoolis koolitama hakati ja nad said kohe tööd. Projekteerida lubati ka inseneridel: näiteks Edgar Velbri oli juba õpingute ajal tööga nii üle koormatud, et ülikool jäigi lõpetamata. Velbri on aga Nõmmel A&O, kelle loomingusse kuuluvad nii püramiidikujulised, funktsionalistlikud kui okupatsiooniaegsed viilkatustega majad. Ühe olulise Nõmme näo kujundajana tuleks mainida ka Nõmme planeeringu autorit arhitekt Robert Natust, kes projekteeris Hiiu tänava ja Vabaduse puiestee nurgale raekoja (jäi ehitamata) ja seda ümbritsevad poolringikujulised tänavad,” räägib Riin. Tõepoolest, Nõmme oli ju omaette linn, millel võinuks olla ka raekoda. Aga Nõmme liideti 1940 Tallinnaga ja sõda tuli peale. „Aga 32
Mängu 11 majal on kolmas korrus ehitatud pööninguks, majal on nn lintaknad,” jätkab Riin. Pilku püüab ka maja Mängu 13, mis on ehitatud aastal 1928 üürimajaks ja esindab 1920. aastate juugendstiili. „Krundid on siin suured, sest palju on 2–4 korteriga maju ja nende krunte nõukogude ajal ei tükeldatud,” toob Riin välja. Põnevad kaldega krundid Selles Nõmme osas – Näituse, Mängu, Sihi tänava algus – on maapind kaunis künklik, mis võimaldab kujundada põnevaid kaldega õuesid. „Oleme siin Balti klindil langusega raba poole ja see tekitab tõuse ja langusi,” informeerib Riin. Järsu kallaku peal on maja Sihi 9A, mis torkab silma kõigepealt maja küljes oleva klaasist kasvuhoonega. Maja projekteeris Aivo Schults 1983. aastal ja see
Sihi 9A
kuulub postmodernismi ajastusse. Omapärane on see, et eri külgedest vaadatuna paistab maja kogu aeg isemoodi. „Postmodernismi on Nõmmel vähe, sest 1970. ja 80. aastatel Nõmmel ei ehitatud, sest alates Mustamäe rajamisest Nõmmele sisuliselt uusi krunte ei jagatud. Uus buum tuli 1990. aastatel.” Riin Alatalu sõnul esindab Nõmme väga erinevaid arhitektuuristiile, üks dominant on funkstiil. Toonane ideoloogia ütles, et maja peab olema funktsionaalne ja samas loodusega seotud. Seetõttu näeb tüüpiline Nõmme aed välja pigem kui õrna inimkäe puudutusega mets. Nõmmel on läbi aegade armastatud kiviterrasse ja kiviktaimlaid, mis sulanduvad loodusesse. Õiges Nõmme aias ei ole vaja muru niita, vaid liivase, männimetsa aluse pinna normaalne haljastus ei kasvagi võsaks kät-
Kaevu 11
Vahe 16
Nõmme klassika
Kivimäe saun
te. Vanimad Nõmme majad pärinevad Nikolai von Glehni ajast, 1870. aastatest. Siin on arvukalt üle-eelmise sajandivahetuse suvilaid. Kui Nõmme muutus suvituslinnast elamupiirkonnaks, kerkisid ka esimesed kortermajad. Nõmmel on nn Tallinna maju ehk kivitrepikojaga puidust korterelamuid. Iseloomulik on silikaattellise kasutus, sest seda toodeti just Nõmmel. Funktsionalistliku stiili elemente kandus ka nõukogude-aegsesse individuaalelamusse. Tegu oli vaese ajaga nii tööjõu kui materjalide poolest, ometi on enamus 1940.–1950. aastatel ehitatud maju lihtsalt, kuid siiski elegantselt dekoreeritud. Nii olid kasutusel ümaraknad, lilleaknad, imposantsed kandetalad ja nurgakonsoolid. Tsaariaegne maja on Sihi 16. Majale on iseloomulik vertikaalse laudisega vahevöö, mis aitas
vajadusel kohendada palkmaja kuivamisel tekkivaid mahumuutusi. 1920.–1930. aastatel ehitati Nõmmele püstpalkidest maju, sest püstpalk ei vaju nii palju kui rõhtsad palgid. Kaevu tänava nimi tuletab meelde omaaegseid kaevusid. Ka praegu saab Nõmme vett puurkaevudest, mitte Ülemiste järvest. Kaevu tänaval püüab pilku kunagine pood, milliseid oli Nõmmel paarkümmend aastat tagasi arvukalt. Uued hooned Täiesti uue maja näide on arhitekt Peeter Pere projekteeritud pirakas pruun maja Kaevu tn 11, mis osaliselt paigutub maa alla. Veerand teisest korrusest toetub vaiadele. Riin ütleb, et lammutuslube Nõmmel eriti ei anta, antud juhul lammutati siiski suhteliselt
vilets maja, mille võis hea uue arhitektuuriga asendada. Ainult et Nõmmele omast kõrghaljastust pole. Suhteliselt uus on Leonhard Lapini 1995. aastal projekteeritud, kuid hiljem veidi ümber ehitatud sopiline maja Vahe 16, mis esindab 1990. aastatel levinud mängulusti tornikeste ja eklektikaga. Üks hoone jäi veel kripeldama, ehkki Nõmme teises küljes – Kivimäe saun, mille kirjeldaskülastas suureks rahvakunstnik Voldemar Panso. Saunaks ehitatud massiivne hoone seisis aastaid kasutult jõude, aga nüüd ärkab uuele elule tagasi. Kivimäe saun renoveeritakse šikiks kortermajaks. Ja tundub, et elanikke sinna kaua ootama ei pea: hoone renoveerimist jälgis abielupaar Soomest, kel korter ostetud ja kes ootavad enda sõnul kannatamatult tööde lõppu. 33
Esik – kodu visiitkaart LAURA REITER SISUSTUSWEB.EE http://homeguides.sfgate.com
E
sik võib olla kas väike tuulekoda või suur osa ruumist, mis läheb mõtteliselt üle näiteks elutoaks või köögiks, ent üks on kindel – esik on kodu visiitkaart ja selle planeering tuleb hoolega läbi mõelda. Istekohad Heaks lahenduseks võivad olla sisseehitatud pingid, kus saab istet võtta ja kui lisada neile padjad ja pleedid või tekstiilist ülevisked, lood sellest kutsuva koha. Suurema esiku puhul võib esikusse luua ka vestluspaiga, kus kahe vastamisi tugitooli vahele on asetatud väike kohvilaud – selline tsoon loob mõnusa atmosfääri. Samuti pakuvad head istumiskohta kapp-pingid ja väike sohva. Hoiustamine Paigalda sahtlid, riiulid ja kapid sisseehitatud esikupinkide alla – selline lahendus pakub head hoiustamiskohta erinevatele esemetele, ilma et need nähtaval oleksid. Ka sisseehitatud raamaturiiulid ei võta esikus palju ruumi, kuid mahutavad nii raamatuid kui dekoratiivesemeid. Mõistlik on eraldada ruum ka riidekapile või kummutile, kus saab hoida salle-kindaid. Riidenagide osas on kaval eelistada selliseid, kus on eraldi konks peakatete ning vihmavarjude jaoks, et ruumi kokku hoida. Valgustus Oluline osa on ka optimaalsel valgustusel: lakke süvistatud valgustid on ideaalne lahendus pimedas koridoris, sest need ei võ-
34
ta ka ära lae all olevat ruumi, samas suursugused lühtrid või rippvalgustid aitavad suures kõrgete lagedega esikus välja valgustada enim kasutuses olevad alad. Seinavalgustid pakuvad dekoratiivset valgustust ega võta seejuures palju ruumi. Muud ideed Asetades konsoollaua vastu esikuseina, lood ideaalse koha, kuhu
asetada koju jõudes näiteks võtmed või rahakott. Laua kohale riputa peegel, kust saab end enne väljumist kiirelt üle vaadata. Väga väikese esiku puhul on nutikas paigaldada ühes tükis kompaktne esikumööbel, kus on olemas nii väike riidenagi, kõrgem riiul, peegel, kapid koos uste ja riiulitega, iste koos selle all oleva jalanõuderiiuliga ja valik lahtiseid riiuleid.
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.
Väikelaen Näidistingimustel:
• laenusumma 2000 eurot, mis makstakse välja lepingu sõlmimisel • lepingutasu 0 eurot (perioodil 1.06–31.08) • fikseeritud intressimäär 14% aastas laenujäägilt on krediidi kulukuse määr 15,5% aastas. Tagastamine nelja aasta jooksul 48 igakuise annuiteetmaksena, mille suurus on 54,87 eurot. Arvelduskonto kuutasu 0,30 eurot. Kliendi makstav kogusumma on 2648,50 eurot.
Tutvuge tingimustega www.seb.ee/vaikelaen, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.