Remondi ja ehita, sügis 2016 by Meediapilt OÜ

SÜGIS 2016

UHIUUS TOYOTA PROACE Usaldusväärne partner igaks tööks

HIND ALATES

17 510 € aastane GARANTII / 200 000 KM*

• 5 aastat Toyota Eurocare 24 h maanteeabi kogu Euroopas • Garanteeritud hooldusaeg 2 tööpäeva jooksul • Toyota Express Service kuni 1,5 h kiirhooldus * Kuni 3 aastat või 100 000 km täitumiseni (olenevalt, kumb saabub enne) Toyota originaalgarantiid + kuni 2 aastat või 200 000 km täitumiseni (olenevalt, kumb saabub enne) Toyota Extracare lisagarantiid. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2017. Kombineeritud kütusekulu 5,1–5,9 l / 100 km, CO2 emissioon 133–155 g/km. Pilt on illustratiivne.

TOYOTA .EE

Aknakatted- tootmine, paigaldamine Rulookardinad • standard rulookardinad • mini kassettrulookardinad • topeltkangaga rulookardin Zebra • mini rulookardin • ruloosüsteem VARIO • trükiga rulookardinad

Voldikkardinad

Püstlamellkardinad Ribakardinad Paneelkardinad Bambuskardinad

Tootmine/kontor Kalda 9a Tallinn Kadaka Salong Kadaka tee 44 Tallinn Kesklinna Salong Pärnu mnt 139 a Tallinn

Roomakardinad Tekstiilkardinad Kardinakandurid

Rulookardinad välisfassaadidele Ribakardinad välisfassaadidele Putukavõrgud aknale ja uksele Liuguksed ja garderoobisüsteemid Markiisid- tootmine ja paigaldamine Lihtmarkiisid Liigendmarkiisid Korvmarkiisid Markisolette

www.avaeksperdid.ee

Sisu: Põnev kodu Meriväljal lk 4–8 Rullime seinad mustriliseks! lk 10–11 Hästi paigaldatud vihmaveesüsteem lk 12–13 Turvalisus kortermajas lk 14–15 Seadus: ehitisregistri uued tuuled lk 18–19

Ajakiri Remondi ja ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks, ehitamiseks ja aiapidamiseks. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile liivi@meediapilt.ee Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, liivi@meediapilt.ee telefon +372 51 07011 Reklaamimüügi projektijuht: Ellen Ostrat, ellen@meediapilt.ee telefon +372 566 88515 Kujundus: Eve Rammo, kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

LED-id panevad kodu särama lk 22–25 Valime kööki tööpinda lk 26

MEEDIAP LT

Tellides remondija paigaldusteenuse Bauhofist, on kõik materjalid

20% soodsamad Ga r a nt

Pakkumine kehtib tavahinnast Bauhofi poolt kinnitatud kaubagruppidele ja toodetele. Suurema kampaania allahindlusega toodetele rakendub kehtiv allahindlusprotsent. Bauhofi remondija paigaldusteenus kehtib Bauhofist toodete ja materjalide ostmisel.

Edukas Eesti Ettevõte 2014 Krediidireiting AAA

Lisainfo: www.bauhof.ee/remont

stat!

Kinnisvaraarendus Tartu piiril Kanarbiku tn. 6, Ülenurme vallas, mis valmib 2016 sügisel

Kodu, kus kohtuvad minimalism ja romantika

Elutuba, kus sirged jooned sobituvad naiselike aksessuaaridega. Fotod: Meeli KĂźttim

LIIVI TAMM MEEDIAPILT

Kodu sisustamisel võttis juhtohjad enda kätesse just Mari, kel oli tulevase kodu väljanägemisest kindel visioon juba siis, kui maja oli alles ehitusjärgus. „Olen selle töö käigus parajaks sisustus- ja ehitusspetsialistiks saanud,“ naerab ta. „Sõpradest sisearhitektid juba küsivad, kas ma ei tahaks ka elukutsena selle valdkonna peale mõelda.“ 260 m2 suurust maja on mõnikord keerulinegi korras hoida, kui pere pisimad hoolega möllavad, ent koduga on kõik siiski lõppkokkuvõttes väga rahul. Naljaga pooleks tunnistab Mari, et maja projekti tegemise ajal, mil ta ootas oma teist last, tuli sisuliselt kellu ja kiivriga ehitajaks kehastuda, projekteerimise käigus sündivate muutuste läbitöötamine ja edasiarendamine osutus plaanitust sootuks suuremaks tööks. „Meie tegime oma ettepanekud, projekteerija viis need sisse ja lisas oma mõtteid, siis harjusime kõik tulemusega ja kogu ring hakkas otsast peale,“ meenutab ta. Pikka mõtlemist Mari siiski ei armasta ja seepärast tegi ta otsused võimalikult optimaalse ajaga. „Sõbranna soovitas, et võiksin sisustamisega ju ka tasahilju edasi liikuda, ent see ei lähe mitte,“ teatab ta. „Ma tahtsin ikka sisse kolida ja tunda end hästi, selle asemel, et kottide otsas nuputada, kuhu need paari aasta jooksul paigutada. Päris iga otsusega ma täna 100% rahul ei ole, näiteks teeksin ehk mõne diivani osas teistsuguse valiku, aga vähemalt on kõik kasutatav.“

Meriväljal asuv eramu on koduks Marile, Martinile ja nenRomantika ja minimalism de kolmele lapsele vanuses 3, 6 ja 8. Kaks aastat väldaKuigi Merivälja kodu stiilina eenud sisustamistöö hakkab nüüdseks valmis saama. listas pererahvas modernset joont,

minimalismi ja puhtaid pindu, on 5

▷

Kabinet, mille sobivat tonaalsust tuli tükk aega otsida. Praeguse valikuga on pererahvas igati rahul.

omal kohal ka naiseliku stiiliga lisandid. Romantiline lamp, elevandiluukarva serviis või esikuriiulile rivistunud roosa kübar toovad ruumidesse pehmust. „Mina olen arvamusel, et kodu sisustuses peab olema naiselikku soojust. Siis on hea olla,“ usub Mari. Pehmust loovad interjööris ka tekstiilid – näiteks Disain Digestost soetatud naturaalsed voogavad kardinad kutsuvad käega katsuma ja katsuja ei pettu: 70% villasisaldusega aknakatted on käega tunda sama mõnusad kui silmaga vaadata. Kodu süda Öeldakse, et kodu süda on köök ja siin ei ole erandiks ka Mari kodu: on juba välja kujunenud, et külalised armastavad juttu vesta just köögisaare ümber. Lisaks toob modernse joonega koju soojust ka puuküttega pliit. „Seda teadsin ma algusest peale, et puuküttega pliit peab olema. Las olla siis siin ka pisut kiiksu-

Kodu kõige popim ruum on köök, seda nii pererahva kui külaliste jaoks, sest just siia kogunetakse juttu ajama.

ga asju,“ teatab ta. Ka köögimööbli osas oli elanikel kindel nägemus. „Käisin pool aastat näidisajakirjade kuhjaga tegijate juures,“ meenutab ta. „Suureks abiks oli Mario Kroon Arensist, lõpuks teostas köögi Pärnus tegutsev Mööbliekspert, kelle tehtud on ka ripplagi. Tahan neid kindlasti kiita, sest tuldi korralikult kohale, mõõdeti täpselt, mõeldi kaasa ning materjalide valik oli lai. Tegijad naersid lõpuks, et olen end nii kurssi viinud, et võiksin vist ise neile tööle tulla.“ Kõige keerulisemaks osutus töötasapinna ja puupliidi omavaheline kokkuklapitamine, et kõrgused täpselt sobiksid ning et kuhugi ei jääks soovimatut astet või vahet: tuleohutuse huvides vajalik vahekoht köögikappide ja pliidi kokkupuutepunktis on pottide abiga kavalalt varjatud ja nii ei oska peale vaadates arvatagi, et tulekolle asetseb tegelikult pisut eemal. Pliidi tagakülje õhutusaugud garaaži on samuti peidus.

Köögi süda on hubasust loov puupliit.

Perenaine Mari ja tema puhkehetk kohvitassiga.

SOOJUSTA OMA MAJA ISE! Puistevilla paigaldamine on imelihtne! www.isover.ee/soojustaise

Pisikese piiga tuba.

Ootamatult ongi elutoa suur laud isegi pisut vaeslapse ossa jäänud: siin einestatakse pigem suuremate sünnipäevade või pere jõulukogunemiste ajal. Samas on laud aus: harjatud ja valgeks värvitud tammepuidu faktuur on käe all soe katsuda ja lisaks saab läbi akna õues mängumajas askeldaval tütrel silma peal hoida. Oluline valgus Paar aastat tagasi valminud kodus on siiski veel pisiasju, mis ootavad paikasaamist: veel on vaja leida mõned valgustid, olgu siis tegu elutoa lühtri või tüdruku tuppa sobiva lambiga. „Ka valgusspekter on oluline ja tuleb hästi läbi mõelda, mis kuhu sobib,“ osutab perenaine. „Meil on sooja valgusega hõõglampe, mis mulle on väga hingelähedased ja mida samuti saab timmerdada, samas teisal eelistasime hoopis halogeene ja mitmel pool on kasutatud ka LEDvalgustust.“

Kunst saunalaval: kadakapuust plaadid loovad mõnusa hõngu.

Üks õige mõnus ruum Merivälja kodus on ka saun: laval vahelduvad tumedat ning heledat karva lauad, moodustades vahvaid mustreid, seintel aga troonivad kadakapuust plaadid. „Neid tuleb aeg-ajalt üle lihvida, siis tuleb ruumi mõnus kadaka hõng,“ teab perenaine. Head lahendused ei sünni ilma heade nõuandjateta: kõige tihedamalt oli soovitustega pererahvale toeks sisearhitekt Kard Männil, kellega Mari oma visioone läbi arutas. Osa mööblit disainis koostöös Mariga Bibi Steinberg, kes on joonistanud teleriaaluse, söögilaua, samuti sauna eesruumi, majapidamisruumi ja kabineti. Abilisi oli teisigi. „Esimese hooga värvisin näiteks kogu kabineti halliks, siis tundsin, et see ei lähe mitte, siin aitas Kard toone kombineerida,“ muheleb Mari. Mõnes punktis teeks Mari tööd otsast alustades ehk ka pisut teistsuguseid otsuseid, ent eks see olegi ühe hea kodu saladus: see ei saa kunagi päris lõplikult valmis ja Maril ideid jätkub.

Valgusküllane vannituba.

Rulli elu mustriliseks 10

Kodus remonti tehes on valikuid palju: kas teha seinad ühetoonilised, tapetseerida, kasutada dekoratiivtehnikaid või hoopis mustrirulli või trafaretiga mustreid teha. Kati Männik Hea Maja Pood

Värvida oleks ju lihtne, kuid äkki jääb tulemus liiga igav? Tapeedipanek vanas majas võib osutuda keeruliseks: sirged servad ja mustri kokkuajamine on nii mõnigi kord paras raketiteadus, kui seinad päris sirged ei ole. Palju lihtsam viis seinte kaunistamiseks on mustrite tegemine mustrirulliga. Ja loomulikult ei pea piirduma seintega, mustri võib rullida ka näiteks põrandale, pakkepaberile või hoopis küpsisetaignale. Mustreid saab seinale spetsiaalse rulliga, millel on pikk ajalugu, juba 100 aastat tagasi kasutati samal põhimõttel töötavaid rulle ka Eestis. Rull koosneb käepidemest, švammist ja mustrist, mille valik on päris lai. Esimesed katsetused on hea teha paberil, nii tekib tunnetus kuidas rulli käes hoida, palju panna švammi sisse värvi, kust alustada jne. Kasutada võib paberist pakkekotte, nii saad hoopis omanäolise kinkekoti. Kõige parem on mustrit teha krohvitud või mati värviga värvitud pinnale. Meie kasutasime Maalermeistri kaseiinvärvi, see on pulbrilisel kujul värv, mis on vaja veega segada, kuivab kiiresti, kaseiinvärv ei emiteeri lisaaineid ruumi siseõhku, seega inimsõbralik valik hea kodu loomiseks. Aluspind oli eelnevalt värvitud samuti kaseiinvärviga. Mustri tegemiseks tuleb švamm värviseks teha ja edasi võib juba mustri kandmiseks seinale liikuda. Eriti vahva pinna saab siis, kui värvitud sein üle lasuurida. Lasuurvärv on läbipaistev värv, milles on pisut pigmenti. Lõpptulemus jääb elavalt kirju pind. Kordumatu tulemuse saab pronkslasuuri kasutades, pronksikarva toon jääb valgel seinal hallikas, mingi nurga all hoopis pronksiselt helkiv, lõppkokkuvõttes sünnib väga eriline pind. Mustritega eksperimenteerimine annab lõputult võimalusi, sest erinevaid mustreid saab kanda ka üksteise peale või mängida sama mustriga erinevates toonides.

Mustrirullide valik on lai ning kombineerimisvõimalusi lisavad värvid ning lasuurimine.

Tasub teada: Mustri seinale kandmisel järgi järgmisi põhimõtteid: Mustrirullil on number – ülevalt alla liikudes tee esimene tõmme nii, et number on sinu poole, järgmisel korral tõmmates vastupidi, siis hakkab muster kohakuti jooksma, põrandale võib ka teibi tõmmata ja siis 15 cm vahedega kirjutada sinna “+” ja “-” Rulliga liigu ülevalt alla, kätt 40 kraadi all hoides Tee muster väikse ülekattega Nurgani jõudes tuleb viimane tõmme katta puhta A4-paberilehega ja rullida nurga poolt, katvat paberit koos rulliga järjest allapoole liigutades. Nii väldite topeltrullimist. Kuigi nurga poolt tõmmates ei mahu terve muster ära, ei jää see hiljem häirima. Õppevideot asub aadressil www.maalermeister.ee

Õigesti paigaldatud vihmaveerenn kestab kaua LIIVI TAMM MEEDIAPILT

ihmaveesüsteemi olulisust osatakse tänapäeval enamasti arvestada, siiski tehakse paigaldamisel põhimõttelisi vigu. „Olgu renni tüüp milline tahes, õige kalle on väga oluline ja siinkohal ikka eksitakse,“ sedastab Erki Loigom Toode AS-ist. „Juhtub seda, et kalle on täiesti vales suunas, samuti kipub vesi teatud kohtadesse seisma jääma.” Samas ei tasu ajada järge juhendites, mitu millimeetrit meetri kohta peab olema rennide kalle – oluline on, et vesi liigub õiges suunas

ja vaatepilt oleks ka silmale hea vaadata.Madalamatel kalletel tuleks soovitatavalt kasutada räästaplekki, et paanide otstest tagasivoolav vesi langeks renni, mitte aga renni taha: „Ringi liikudes ja saju ajal katusele vaadates on paraku üsna tavaline vaatepilt, et üles vaadates jookseb vesi renni taga, selliseid vigu tehakse päris palju,“ tunnistab ta. Lisaks vääratele kalletele planeeritakse katusele pahatihti liialt vähe allajookse. „Allajooksude kogus sõltub katuse pindalast, ent sageli planeeritakse neid 15–20 meetri kohta vaid üks ja süsteem ei suuda oma eesmärki täita,“ nendib Loigom.

Allajooksude paigutusel võetakse seega küll arvesse nii visuaalset muljet kui lillepeenarde paigutust, ent süsteem peab toimima ka suurema vihma korral. Loigomi kogemuse kohaselt nähakse kokkuhoiu kohana mõnikord ka rennikonkse, mis ei ole aga hea mõte. „See mõni euro, mida säästame, ei ole kindlasti hea valik, kuna selle tulemusena lükkab lumi renni kahe konksu vahelt kõveraks,“ räägib ta. „Samuti peaks silmas pidama renni kinnitusi, mis ei tohiks minna õhukese tuulekasti laudise külge, mis hakkab ajapikku vetruma ja rennide visuaalne külg kannatab tugevalt.“

TÄPSELT SOBIV MÜÜRIPLOKK

SÜGISE

PARIM PAKKUMINE!

KAMPAANIA 12.09.2016 – 30.11.2016

+ 12,44 €/m2 2,22 €/tk

200x300x600S

30,82 €/m2 3,70 €/tk

500x200x600S

SAADAVAL SOBIVAD SILLUSED:

TASUTA* Plokiliim * Ostes 1 aluse Roclite plokke saab kaasa tasuta 2 kotti plokiliimi

200mm laiused sillused pikkusega kuni 4200mm 300mm laiused sillused pikkusega kuni 5400mm Saadaval kõikides ehitusmaterjalide kauplustes. Lisainfo: www.roclite.eu

Oluline hooldus See, kas eelistada ümarat või kandilist süsteemi, sõltub maitsest: paigalduses või veevoolus erinevusi ei ole. Sõltuvalt puude arvust hoone läheduses koguvad rennid end üsnagi kiirelt lehti või okkaid täis, mida tuleb regulaarselt eemaldada. Spetsiaalsetest võrkudest ei pruugi abi olla: sodi hakkab kogunema võrgu peale, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte.

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

Renni paigalduse ABC Allatulekud peaks tavaoludes paiknema võimalikult võrdsete vahemaade tagant. Sileda ja lihtsama katuse puhul on soovituslik teha üks allajooks maksimaalselt 100 m² katusepinna kohta. Keerukama geomeetria (kelpkatused, hulgaliselt väljaehitusi) korral tihedamalt. Väga veerohketes sõlmedes, näiteks neelukohtades, tuleks kasutada lehtreid ja kindlasti on soovitatav teha samasse kohta ka allajooks. See välistaks suurvee korral massiivsed ülejooksud neeludest. Madalamatel kalletel tuleb kasutada räästaplekki, mis tagab paanide otstest tagasivoolava vee langemise renni, mitte selle taha. Rennid tuleks paigaldada nii, et nendele on maksimaalselt takistatud katusele kogunenud lume ja jää langemine. Vajadusel tuleb kasutada lumetõkkeid, kui nõuetekohast rennide asendit katusekatte suhtes ei ole võimalik tagada (väga järskudel katustel või olematu sarikaotsa korral jne). Rennidel peab olema piisav kalle, ei tohi tekkida lohkusid, et ei tekiks lokaalseid vee kogunemisi. Liitekohtades peavad olema ülekatted õiget pidi ja veetihedad. Allatulekute arv peab tagama vee äravoolu ka suurema vihmahoo korral. Oluline on vihmaveesüsteemi regulaarselt kontrollida ja vajadusel hooldada. Kasutada tuleb tooteid, mis tagavad vähima arvu erinevaid liitekohti. Vasest veetorudega koos ei tohiks kasutada tsingitud terast või mõnd teist galvaanilist protsessi tekitavat metalli. Vasest rennid-torud tuleb omavahel liita vasest neetide ja kruvidega. Sobib ka roostevaba kinnitustarvik. Oluline on jälgida, et vasest katusekattele ei paigaldata tsingitud terasest vihmaveesüsteemi, vastupidi probleemi ei teki.

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

Kui ise ei jõua, siis BAUHOF REMONDIB ja PAIGALDAB Sinu eest! DUŠINURGA või VANNI PAIGALDUS alates SEINTE- ja PÕRANDATE PLAATIMINE* alates

70 € 19 €

Täpsema hinnapakkumise saamiseks võta meiega ühendust aadressil remont@bauhof.ee või helista 6061444. *Hind kehtib tellides vähemalt 10m² Ga r a nt

Lisainfo: www.bauhof.ee/remont

stat!

Allikas: AS Toode

Turvaline kortermaja V

almimas on juhendmaterjal korteriühistutele, mis aitab määratleda hea tava ja annab nõu, kuidas ennetada ja lahendada turvalisusega seotud probleeme. „Koostöös politsei- ja iirivalveametiga oleme välja töötamas juhendit, mis ehk aitab korteriühistuid turvalisusega seotud teemadel,“ räägib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. „Arutletakse, mida saaks ja võiks sisulist teha, kui naaber käitub kortermajas vastuvõetamatult, olgu siis tegu üle piiri minevate pidutsemiste, ähvardamiste või muu taolisega. Tutvustatakse ka kord aastas toimuvate teavitusürituste traditsiooni, kuhu korteriühistu juhid võiksid soovi korral kaasata ka politsei esindajad.“ Eelnevalt üle Eesti toimunud suure projekti raames toimusid 10 erinevas linnas 11 loengut, hea tava koostöö plaan korteriühistute ja politsei vahel sündiski nende kohtumiste tulemusel: „Nende infopäevade mõte oli ka markeerida piirkonna probleemid, olgu siis tegu parkimiskorralduse või millegi tõsisemaga, mis puudutab turvalisust, näiteks ähvardamiste või joomingutega.“ Kaalumisel jätkuprojekt, mis jõuab uutesse linnadesse Täna on kaalumisel ka nn jätkuprojekt, et infopäev saaks toimuda ka nendes linnades, kuhu esimesel aastal ei jõutud ning kus saaks lahata ka konkreetseid kaasuseid – kui kortermajas on analoogseid probleeme, saab tüüpolukordade näitel lahendusteni jõuda. „Kortermajas elades tuleb siiski üksteisest lugu pidada, on aga ka väga markantseid juhtumeid ja äh-

Tasub teada:

Hea tava kokkulepe annab nõu, kuidas ennetada riske ja lahendada turvalisusega seotud probleeme. vardamisi, kus korteriühistul sisuliselt lõpuks ei ole muud teed, kui algatada täiesti legaalse protsessina korteriomandi sundvõõrandamine,“ räägib Mardi. „See on muidugi korteriomaniku jaoks kõige mustem stsenaarium, mis rakendub väga konkreetsete tõendite olemasolul, mis on sedavõrd detailsed, et tõestavad, et selles majas ei ole võimalik elada.“ Arusaamu mõistlikkusest on seinast seina Mõistagi erinevad inimeste arusaamad mõistlikkusest nii mõnigi kord – kui üks elanik ei tunne end naabrimehe korteriremondiga kaasnevast puurimisest või kõrval toimuvatest korteripidudest häirituna, siis teist segab ka see, kui ülalt kostab susside sahinal üle toa kõndimine. „Siinkohal tuleb hinnata ikkagi seda, et kuidas on keskmise inimese hinnangul mõistlik ja võtta see aluseks,“ sedastab Urmas Mardi. „Me ei saa otsuseid tehes võtta aluseks äärmusi.“ Loodava hea tava kokkuleppe tekstiga saab peagi tutvuda Eesti Korteriühistute Liidu kodulehel.

Korteriühistute ja politsei koostöö hea tava on valmimas Eesti Korteriühistute Liidu ning politsei- ja piirivalveameti koostöös 2016. aastal projekti “Turvalisus kortermajas” tulemusel. Loodav hea tava juhend: Korteriühistu juhatus tõstatab kortermaja turvalisuse teema korteriühistu üldkoosolekutel ning kaasab info edastamiseks ja probleemide lahenduste otsimiseks piirkonnapolitseinikke. Oluline on elanike kaasamine aruteludesse ja info kogumine probleemide kohta. Tähtis on ka politseilt tulnud turvalisuse alase info liikumine korteriühistu liikmetele (infotahvlid, korteriühistu meililist, koduleht, otsesuhtlus ühistu liikmetega). Majaelanik osaleb korteriühistu juhatuse poolt algatatud turvalisuse alastes aruteludes, edastab juhatusele oma arvamused ja ettepanekud turvalisuse kohta, samuti teavitab probleemidest. Olulised on ka turvalisust toetavad tegevused (nt välisukse lukustamine jmt). Piirkonnapolitseinik osaleb korteriühistu juhatuse või kontaktisiku kutsel korteriühistu koosolekul, et tutvustada turvalisuse saavutamise võimalusi, samuti on plaanis korraldada infoüritusi piirkonna korteriühistutele. Tähtis on selgitada piirkonnapolitsei töö eesmärke ja suhelda korteriühistute esindajatega. Piirkonnapolitsei kuulab ära ja arvestab korterühistutelt saadud tagasisidet.

Korteriühistud võtsid mõõtu

esti parima korteriühistu tiitlit püüdis tänavu võita 15 ühistut ning 20 isikut, kes võtsid mõõtu kolmes kategoorias: edukaim renoveerimisprojekt 2016, parim korteriühistu juht 2016 ning ilus koduümbrus 2016. Esimeses kategoorias kandideerisid korteriühistuid, kes on ellu viinud kortermaja renoveerimisprojekti. Parima korteriühistu juhi tiitlit püüdsid need, kelle eestvedamisel tegutseb toimiv ühistu ja kes on saavutanud ühistu liikmete tunnustuse. Ilusa koduümbruse auhinna osas võtsid mõõtu korteriühistud, kes muutnud oma kodumaja ümbruse ilusaks ja elukeskkonna meeldivaks. Kokkulepped toimivad „Niisugune tunnustamine leiab aset juba kaheteistkümnendat aastat,“ osutas Urmas Mardi. „Piirkondadest olid esindatud Tallinn, Tabasalu, Keila, Jõhvi, Ilmatsalu, Tartu, Pärnu ning Kuressaare.“ Kandidaate külastas ka viieliikmeline komisjon, kes nägi mööda Eestimaad sõites palju vahvaid algatusi. „On palju niisugust koostegutsemist, et majaelanikud on omavahel rollid jaotanud ja igaüks püüab anda oma panuse. On hooneid, kus elanikud on kokku leppinud ka lillepeenarde eest hoolitsemise ja muruniitmise korralduse ning kõik toimib,“ kirjeldab Urmas Mardi. Mõned head näited kõlavad lausa uskumatult: „Mullu kohtusime Otepääl niisuguse inimesega, kes ei pidanud paljuks kell 4 hommikul katelt kütta, kui maja kippus jahtuma. On piirkondi, näiteks Jõeperel, kus lausa 85% piirkonna kortermajadest on renoveeritud ja tänavusel konkursil osalenud kortermaja renoveerimiseks kulus ideest teostuseni vaid aasta. Nende puhul oli elanikel hea tahe olemas ja vajadust ei tulnud elanikele pikalt selgitada. Renoveerimisel oleva naabermaja elanikelt saadi ehitaja kohta hea soovitus, mindi sama meeskonnaga edasi ja jõuti kiiresti lahenduseni.“ Nõu annab nii liit kui kohalik omavalitsus Tavaolukorras võtab ühistul maja renoveerimise korraldamise detailidega kurssi viimine siiski pikemalt aega, siinkohal tasub kindlasti nõu küsida nii Eesti Korteriühistute Liidust kui ka kohalikust omavalitsusest.

Eesti Korteriühistute Liidu koolitused EELDATUD JA TEGELIK KORTERELAMU RENOVEERIMISE TULEMUS Koolitus põhineb renoveeritud korterelamute sisekliima ja energiatõhususe analüüsil, mis teostati eelneva toetuse määrusega. Koolitusel antakse infot, miks renoveerida ja mis on oodatav väärtus lisaks energiatõhususele, jagatakse näpunäiteid, kuidas selgitada renoveerimise vajalikkust ühistus ja arutletakse, mida teha edasi, kui hoone on renoveeritud. Loengu raames käsitletakse: Mis on korterelamu renoveerimise eesmärk Ootused renoveerimistulemusele Renoveerimine ideest valmimiseni, väljakutsed Energiatõhusus peale hoone renoveerimist Mida peab arvestama renoveeritud hoone haldamisel Lektor: Anti Hamburg, Tallinna Tehnikakõrgkool Aeg: 17. oktoober, kell 16.00–19.15 Koht: EKÜL-i koolitusklass, Sakala 23a, Tallinn Hind: EKÜL-i liikmetele 45 eurot, mitteliikmetele 70 eurot. Hinnas sisalduvad õppematerjalid ja kohvi. Lisainfo ja registreerumine: www.ekyl.ee.

Peterburi tee 46 11415 Tallinn

KORTERIÜHISTU JUHI PÕHIKURSUS (E-ÕPE) Korteriühistu juhi põhikursus on korteriühistu juhi 120-tunnise täiendkoolituse II osa. Kutsetunnistusega korteriühistu juht on võimeline organiseerima korterelamu igapäevast majandamist, tagama korterelamu heaperemeheliku hooldamise ning oskab lahendada probleeme elanikega. Loengu raames käsitletakse: Ühistu juhtimine – suhtlemine ja konfliktid Kinnisvara korrashoid Sissejuhatus raamatupidamisse Asjaõigus Suhted võlgnikega. Võlgade sissenõudmine Lepinguõigus/võlaõigus Tööõigus Ehitustegevuse korraldamine korteriühistus Tehnosüsteemide haldamine ja korrashoid Aeg: 11–22. oktoober Esimene õppepäev toimub Sakala 23a, 11.novembril. Ülejäänud ained läbitakse veebikeskkonnas. Põhikursuse hind EKÜL-i liikmele 190 eurot, mitteliikmele 260 eurot.

Õiguskindel ehitisregister – tõsiselt? 1. aprill 2016 tähistas lisaks igihaljale huumoripäevale ka olulist muudatust ehitisregistri osas, andes osadele ehitisregistrisse kantud dokumentidele õigusliku tähenduse.

EVELIN KANTER JURIIDILISE OSAKONNA JUHT, ARCO VARA AS

astal 2015 jõustunud uued õigusaktid (uus planeerimisseadus, ehitusseadustik ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus) tõid ka 2016. aastasse olulise muudatuse, mis puudutab ehitisregistrit (www.ehr.ee). Ehitisregister on elektrooniline andmebaas, mille eesmärgiks on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta – pikk ja kohmakas sõnastus tähendab nö tõlkes seda, et ehitisregistri abil peaks saama korrektset infot kõikide Eesti territooriumil juba eksisteerivate ja samuti kavandatavate ehitiste kohta. 2016. aasta aprilli andmete kohaselt oli ehitisregistrisse sisse kantud informatsioon ja dokumendid ligi 900 000 ehitise kohta. Muudatused ehitisregistriga Kuni 31.03.2016 kehtis üldine põhimõte, et ehitisregistri andmetel on üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. 1.04.2016 jõustunud ehitisregistriga seotud muudatuse kohaselt on alates 2016. aasta 1. aprillist ehitisregistrisse kantavatel taotlustel, projekteerimistingimus-

tel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel õiguslik tähendus, samuti toimus üleminek ehitisregistri põhisele elektroonilisele menetlusformaadile, ehk kõikvõimalikud ehitistega seotud dokumendid, taotlused, teatised jne tuleb nüüd esitada elektroonselt otse registrile. Praktikas ollakse kohalikes omavalitsustes jätkuvalt nõus aktsepteerima dokumente ka paberkandjal, kui inimesel puudub võimalus dokumentide elektrooniliseks esitamiseks. Oluline on silmas pidada, et õiguslik tähendus on alates 1.04.2016 ehitisregistrisse kantud dokumentidel ehk kõikidel dokumentidel, mis olid ehitisregistrisse jõudnud kuni 31.03.2016, on jätkuvalt üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Mida aga kujutab endast see „õiguslik tähendus“ ja kuidas erineb kehtiv olukord varasemast? „Õiguslik tähendus“ kujutab endast siin kontekstis isiku õigust tugineda heauskselt vastavatele andmetele kinnisasja omandamisel vms tehingu või toimingu tegemisel. Tuues illustreeriva näite – kui ehitisregistrist nähtub, et ehitisel on ehitusluba, on isikul õigus tugineda eeldusele, et ehitusluba on tõepoolest olemas ja vastava ehitise ehitamine on legaalne, ilma et vastavaid asjaolusid oleks vajalik kohalikus omavalitsuses üle kontrollida. Väitmaks, et ehitisregistris olev info ei ole korrektne, tuleb seda tõendada. Heaks võrdluseks on kinnistusraamat, mille andmete korrektsuses ei ole tänaseks põhjust kahelda, kuhu kantud andmetel on õiguslik tähendus ning milles olevate kannete puhul tuleb sa-

muti tõendada kande ebaõigsust. Oluline on eristada õiguslikku tähendust omavaid andmeid andmetest, millel seda ei ole ehk mis evivad jätkuvalt üksnes informatiivset ja statistilist tähendust. Niisiis, õiguslik tähendus on üksnes taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel. Kõik muud ehitisregistrist ehitiste kohta nähtuvad andmed on informatiivse ja statistilise tähendusega, st nendele andmetele ei saa tugineda ja nende õigsuses ei saa alati kindel olla. Paraku ei ole haruldased juhud, mil ehitisregistris olevate andmete kontrollimisel selgub, et tegelikult ei olegi ehitise kohta sisse kantud informatsioon korrektne. Tuginemine kinnistusraamatule Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-s 26 sätestatu kohaselt on eesmärgiks ehitisregistri andmete korrastamine 2020. aasta 1. jaanuariks. Loodame, et eesmärk saab ka täidetud, seniks on mõistlik suhtuda skeptiliselt ehitisregistri informatiivsetesse ja statistilistesse andmetesse. Võimalusel on alati eelistatud tuginemine ennekõike kinnistusraamatus kajastatud andmetele. Juhul kui sellest üksi jääb väheks ning on oluline välja selgitada täpne informatsioon kinnistul paiknevate ehitiste kohta, on alati võimalus teha järelepärimine kohalikule omavalitsusele, kellel on ligipääs dokumentidele, mille alusel on tehtud sissekanded ehitisregistrisse. Vanemate ehitiste puhul võib aga sellestki väheks jääda ja tuleb asuda dokumente otsima näiteks linnaarhiivist.

Kontrolli andmed üle

Kutsun üles kõiki kinnisvaraomanikke kontrollima ehitisregistris andmeid teile kuuluvate ehitiste kohta.

oovitame kõigil kinnisvaraomanikel kindlasti üle kontrollida enda omandis olevate ehitiste kohta ehitisregistris sisalduvad andmed, veendumaks nende korrektsuses. Seesugune kontroll vähendab või väldib nii reaal- kui õiguspeavalu juhtumil, kui plaani kerkib näiteks kodu suuremaks ehitamine või sootuks müük – esimesel juhul lihtsustavad korrektsed andmed oluliselt ehitamisega seotud asjaajamist, teisel juhul aga tuleb eeldada ostja soovi veenduda senise ehitustegevuse ja seotud toimingute seaduslikkuses ja korrektses dokumenteerituses. Võimalikud probleemid Ostjale tahtmatultki ebaõigete andmete avaldamine võib päädida ostja nõudega kõrvalda-

da pärast müügi toimumist vastavad puudused dokumentides või hüvitada ostjale nende kõrvaldamiseks tehtud kulutused. Samuti võib müüja seista silmitsi ostja poolse müügilepingust taganemisega. Selgus aegsasti majja Seega on mõistlik aegsasti veenduda ehitisregistri andmete õigsuses, nõnda et puuduks konkreetsetest toimingutest tulenev ajaline surve. Sel juhul saab olla kindel, et soovitava tehingu või ehitustegevuse õiguspärasus andmete ebaõigsuse riskist tulenevalt nö löögi alla ei satu. 1. jaanuar 2020 on tärmin, mil kõik ehitiste omanikud on kohustatud korrastama ehitisregistri andmed neile kuuluvate ehitiste kohta.

Kui ise ei jõua, siis BAUHOF REMONDIB ja PAIGALDAB Sinu eest! • Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

110 € SISE- VÕI VÄLISUKSE 60 € PAIGALDUS alates SOOJAVEEBOILERI PAIGALDUS alates

Täpsema hinnapakkumise saamiseks võta meiega ühendust aadressil remont@bauhof.ee või helista 6061444.

Ga r a nt

Lisainfo: www.bauhof.ee/remont

stat!

Täispuidust tööpind Kõige lihtsam viis, kuidas köögi üldmuljet värskendada ilma kapitaalse ümberehitamise ja kosmeetilise remondita – vahetage vana luitunud tööpind uue täispuidust tööpinna vastu! Varem kutselist puuseppa nõudnud töö on nüüd tänu tööstuslikult valmistatud täispuidust plaatidele muutunud kõigile hõlpsalt teostatavaks! Tuleb vaid muretseda tööriistad, osta plaat ja reserveerida kokkupanemiseks paar tundi tööpäeva lõpus või nädalavahetusel. Siin demonstreerime tööpinna paigaldamist, kasutades tammest valmistatud täispuidust plaati, mille valmistas SIA LAMELA – tamme- ja saarepuidust plaatide juhtiv valmistaja Lätis. T OODET UD LÄTI S

LAMELA pakub köögipindade, treipastmete, mööbli, riiulite, laudade ja palju muu jaoks saare- ja tammepuidust plaate.

LAMELA. Saare- ja tammepuidust plaadid kohanduvad teie fantaasiaga! Poe aadress: Ieriķu iela 41, Riia, mob. tel.: 27 876 743 | www.lamela.lv

Praktilised üksikasjad Pildil näidatud tammepuidust plaat on kokku liimitud kitsastest täispuidust prussidest. Erinevalt sama laiast monoliitplaadist on liimitud plaadil mitu olulist eelist - see säilitab alati oma vormi, sest nagu teada, on puit elav ja hingav materjal, mis võib aastaaja muutudes muuta ka vormi. Siin kasutatud standardsuurusega plaat on mõõtudega 43x600x3000 mm, ja see maksab 128 eurot. Lamela pakub ka laiemaid liimitavaid

tööpindu, mis on kuni 900 mm. Täispuidust tööpinna paigaldamiseks on vaja vaid paari tööriista. Kui mõni neist on puudu, võib tööriistu rentida mistahes tööriistasid rentivast kohast. Hakkama saab põhimõtteliselt ka ilma siin toodud elektriseadmeteta, kuid need lihtsustavad tööd. Täispuidust plaat on võrdlemisi raske materjal. Tööpinnal igapäevaseid köögitegevusi teostades on monoliitsus ja stabiilsus meeldivad plussid. Arvestada tuleb aga sellega, et suuremate plaatide ümberpaigaldamiseks ja paigaldamiseks tuleb appi võtta abiline. Köögi tööpinna lõpptöötluseks on soovitav kasutada õli. See kaitseb hästi mustuse eest, tõrjub vett, seda on lihtne hooldada ja mis on samuti oluline – seda saab hõlpsasti uuendada.

Vajaliku pikkusega plaat saetakse välja. Standardplaadi otsad on tavaliselt ebaühtlased ja välja saagimata.

Ümardage tulevase tööpinna esikandid. Siin on kasutatud freesi, kuid kodustes tingimustes võite sama tulemuse saada viili ja liivapaberiga.

Kavandatava väljalõike nurkadesse puuritakse augud, et sinna saaks asetada sae terad.

Seejärel saetakse plaat läbi. Kui lõikekohta katab hiljem kraanikauss või pliidi serva äär, ei pea saetav joon olema ideaalselt sirge.

Pind töödeldakse õliga. Siin kasutatakse kõva vaha, kuid võib kasutada ka klassikalist linaõli või muid mineraalõlisid, järgides õli tootja juhiseid. Oluline on töödelda ka tööpinna alumist osa, et ka see oleks niiskuse eest kaitstud.

Enne paigaldamist laske tööpinnal kuivada, sest töödeldud on ka alumist poolt. Tööpinna montaaž on tavaliselt väga lihtne, kinnitamine toimub paari kruviga altpoolt läbi köögikapi ülemise ääre ristkinnitiste.

Kraanikausile või pliidipinnale märkige väljalõike kohad. Nõuanne: kui puidu kiuga risti märgistatud joon terava noaga üle tõmmata, tulevad figuursaega saagides ääred palju siledamad.

Pind lihvitakse üle. Vabrikust saabuv plaat on juba hööveldatud ja koredalt lihvitud, kuid enne sisseõlitamist on soovitav see number 180 liivapaberiga üle hõõruda. Nõuanne: kui te just ei soovi kõveraid ja reljeefseid kante, tuleb ümarkandid lihvida käsitsi.

LEDid panevad kodu särama Kodud, kus valgustuslahendus mõeldi hoolega läbi juba projekteerimise staadiumis.

Põhjamaiselt pimedatel õhtutel on valgussäras koju ikka hea tulla: siinkohal tulevad appi nutikad LEDlahendused. LIIVI TAMM MEEDIAPILT

„Koduse välisvalgustuse planeerimisel tasub läbi mõelda, milliseid funktsioone valgustilt tulevikus võiks vaja minna: kas see peaks põlema lülituma pimeduse saabudes, kas öisel ajal võiksid lambid põleda üle ühe või eelistatakse näiteks valgustite gruppe, kas valgustid peaksid hommiku saabudes kustuma või mitte,“ loetleb Turvatehnika AS tehnikajuht Tõnu Kask. „Saab programmeerida öö- ja päevarežiime ja muuta valgustugevust.“ Režiimide planeerimisel arvestataksegi sageli just päikesetõusu ja -loojangu aegadega. Võimalik on intensiivistada valgustugevust pärast päikese loojumist, samuti saab programmeerida teatud tulede automaatset väljalülitumist. „See valik, mida saab teha, on tõesti lai,“ nendib Turvatehnika AS-i juht Alo Rõõmussaar. Õnnestunud valgus-

lahenduse eeldus on ka korralik elektriprojekt. Oluline kaabeldus „Kaabeldust planeerides tuleks ette mõelda,“ nendib Tõnu Kask. „Meie soovitus on kasutada 5-soonelist kaablit ning DALIjuhtimisega lampe, mis võimaldavad timmerdamist valgusti- või sobiva grupi kaupa. Hämaras sobib fooni loomiseks vähendatud intensiivsusega valgustugevus, kusjuures timmerdamisel kasutatakse sageli paari-kolme minutist viivist, et valgustugevuse muutumine oleks sujuv.“ Nii mõnigi kord valmistavad kasutajale peavalu maasse paigaldatavad valgustid, mille puhul on väga tähtis paigalduse kvaliteet: ühendused peavad olema hoolsalt tehtud. „Oleme näinud olukorda, kus valgusti sisuosa hävis lühikese ajaga, parandamisel tuli tihen-

Tellitavate disainvalgustite tarneajana peab arvestama umbes 3-kuulise ooteajaga: kuna valikus on tuhandeid lampe, ei hoita neid laos sees.

damiseks kasutada spetsiaalseid tihendusmaterjale,“ nendib Alo Rõõmussaar. „Kindlam on kasutada postvalgusteid või maasse paigaldatavate puhul eelistada kvaliteettooteid, mille tihendid suurtele temperatuuri muutustele vastu peavad ning mille metallosad pole korrosioonile vastuvõtlikud.“ Lai valik Maasse paigaldatavate lampide puhul on sagedaseks probleemiks ka kondensaat: kui valgusti on läbi öö põlenud ja soojenenud ning hakkab pärast hommikust väljalülitumist jahtuma, hakkab see paratamatult imama niiskust, mis omakorda kipub kondenseeruma. „See on pikk protsess, ent aasta-paari möödudes võib tekkida päris palju probleeme,“ nendib Kask. „Kui täpina i-l pole ehitaja kasutanud roostevabasid polte, siis võib lambi kvaliteet isegi ol-

la hea, ent probleemid tekivad ikka ja algavadki vaidlused, kus näiteks kauplus leiab, et probleem on paigalduses, klient näeb süüd valgustis endas.“ Täna on disainvalgustite valik väga lai, seda nii erinevate valgustugevuste kui värvide osas, timmerdada saab nii valgustugevust kui värvitoone. „On kliente, kes teavad väga täpselt oma soove, aga on ka neid, keda valiku virr-varr segadusse ajab, eks püüame omalt poolt nõu anda ja valikuid tutvustada,“ räägib Rõõmussaar. Tellitavate disainvalgustite tarneajana peab arvestama umbes 3-kuulise ooteajaga: kuna valikus on tuhandeid erinevaid lampe, ei hoita neid laos sees. Samas muutuvad just LED-valgustid üha populaarsemaks nende ühtlase valgustugevuse ja energiasäästlikkuse tõttu. 23

Targa maja valgus

Rakvere Targa Maja näidisvannitoa lahendus automaatselt süttiva valgustusega. Foto: Julia-Maria Linna

algustuslahenduse planeerimisel eelistatakse üha enam ka nn „targa maja“ juhtimist – disainiprojekt määrab, millist valgustust soovime näha, kuidas ja millisest kohast seda juhitakse/ lülitatakse, misjärel pannakse projekteerimise faasis paika elektriprojekt, et ette näha sobivad kaabeldused ja valgustid. Nii talitades ei ole hiljem tarvidust kümne lüliti järgi ja valguse juhtimine käib loogilist rada mööda. Erinevaid lülitusi ning funktsioone saab juhtida ka ainult ühelt lülitilt. Kuna täpsed vajadused ja tarbimisharjumused selguvadki sageli umbes kuu-kaks pärast uues kodus elamist, on targa maja kontseptsioonist lähtuva kaabelduse puhul muutusi võimalik hõlpsalt sisse viia.

Tutvu tingimustega lhv.ee/vaikelaen Väikelaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega müügikohas või lhv.ee/vaikelaen/ ja küsi nõu meie asjatundjalt. Väikelaenu igakuise osamakse suurus on 55,67€ ja krediidi kulukuse määr on 23,57% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 1500€, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 29,9€, laenu tasumise periood 36 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 2034,84 €.

„Oleme harjunud, et igaks asjaks on eraldi lüliti, samas tasub näiteks garderoobi või tualettruumi pigem liikumisandurite info põhjal automaatselt süttiv valgustus planeerida. Olen näinud olukorda, kus igaks juhuks planeeriti seinale 8 lülitit, ent reaalselt neid ei kasutata,“ räägib Turvatehnika AS-i tehnikajuht Tõnu Kask. „Pealülitist määratud režiimi alusel saab aga paika panna laelühtri ja seinavalgustite süttimise režiimi ja valgustugevuse. Intensiivse täisvalguse saab vajadusel määrata näiteks koristaja tööajaks.“ Olemasoleva valgustuse kasutamisel aga esineb ka ülevalgustamist, eriti siseruumides, kui hõõglambi asemel võetakse kasutusele võimsama valgustugevusega LED-lambid.

„No siis on toas justkui opisaalis,“ muheleb ettevõtte juht Alo Rõõmussaar. „Timmerdamisega saab valgustugevuse ka 50–60% peale sättida, ent mõnikord ei ole valgustitel ka timmerdatavaid juhtplokke, võimalused sõltuvad ainult LED-valgustist endast.“ Palju on siin ära teha ka kauplustel, kes klientidele erinevate LED-valgustite juhtimise võimaluste osas soovitusi jagavad.

Nupukas duširuum, kus valguse värvitoon annab märku muuhulgas veetemperatuurist. Foto: Julia-Maria Linna

Kui ise ei jõua, siis BAUHOF REMONDIB ja PAIGALDAB Sinu eest!

35 € PARKETI PAIGALDUS* alates 8 €/m² WC-POTI, KRAANIKAUSI,

SEGISTI PAIGALDUS al.

Täpsema hinnapakkumise saamiseks võta meiega ühendust aadressil remont@bauhof.ee või helista 6061444. *Hind kehtib tellides vähemalt 10m² Ga r a nt

Lisainfo: www.bauhof.ee/remont

stat!

Köögis: tööpinna valik K

öögi töötasapindade valik ulatub puidust kivi või laminaadini ja materjalivalik annab ruumi üldmuljele olulise aktsendi. Sisearhitekt Priit Põldme nendib, et üht materjali teisest paremaks või halvemaks nimetada oleks ülekohtune, igaühel neist on oma tugevused ja nõrkused ning maitse üle ei vaielda. Kõrgsurvelaminaat Populaarne kõrgsurvelaminaat on üks levinumaid tööpindade materjale. „Sisuliselt on trükitud pilt kantud kõrgsurvelaminaadile, mis omakorda on liimitud kas MDFvõi saepuruplaadile, võimalused mustrite ja piltide valikuks on suured,“ lausub Põldme. „Ka hind on soodne ja hooldus lihtne.“ Üha enam katsetatakse kõrgsurvelaminaatide puhul ka faktuuriga pindu, mis imiteerivad puitu. „Tänapäeval on võltsingud üllatavalt ehtsa väljanägemisega,“ muigab Põldme. „Kui ikka tahta saavutada pinda, mis näeb välja otsekui vana laudasein või rannaliiv, siis siin väga palju alternatiive kõrgsurvelaminaadile ei ole.“

Materjali miinusena on ta kuumatundlik ning seda ei saa kasutada lõikelauana, lisaks tuleb arvestada kindlate plaadi pikkustega: suuremate mustrite puhul võib olla ühenduskohti pisut keeruline kombineerida. Soe puit Laialt levinud on tugevamatest puidutüüpidest ehk tamme- ja saarepuust tööpinnad. Kombineerimisvõimalusi võimaldavad ka klotsidest liimitud pinnad. „Pikipuit meenutab parketipinda, samas ristipidi asetatud klotsid võimaldavad mängulisust ja on veidi vastupidavamad,“ osutab Põldme. „Kui puidust tasapind kulub või saab kriimustada, saab selle hõlpsalt üle lihvida. Viimistlemiseks sobivad nii õlivaha kui lakk.“ Siiski peab arvestama, et puit on tundlik niiskusele ega talu suurt kuumust: põletusjäljed tööpinnal pole just kenad vaadata. Kivi Looduskivist töötasapinna eelistatuim materjal on graniit,

kuhu saab vabalt peale tõsta ka kuuma panni, lisaks on graniidist tööpind kriimustuskindel. „Naturaalkivi väljanägemine on jõuline ja iga muster unikaalne,“ sedastab Põldme. Marmorit ja paekivi tööpinnaks ei soovitata: materjalid on poorsed ja isegi pinda kaitseks vahatades või kivilakiga kattes kipub ilu lõppema esimese soolaleivapeoga, mil keegi punaveinise klaasi pisut pikemaks tööpinnale unustab. Tehis- ja presskivist töötasapindade eristamisel tasub silmas pidada nende koostist: neist esimene koosneb tavaliselt marmori tolmust, akrüülist, boksiidist, polüestervaigust ning pigmentidest. Materjal on küll kallis, ent valamu saab teha pinna sisse ühes tükis ja võimalik on luua ka eredates toonides pindu. Presskivist ehk kvartskivist tööpinnad koosnevad aga enam kui 90% ulatuses looduslikust graniidist ja kvartsist, olles tugevad ja kergelt puhastatavad, omadused on praktiliselt samad looduskiviga. SISUSTUSWEB.EE

? A G A R R D KO Ö Ö T K I Õ TEEME K KSUGA! A JÄRELM al. 15,9% • i n t re s s k s e a l. 0 € • sissema

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt.

* Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.

LI I WI M

KÖÖGID VANNITOAD GARDEROOBID

LI I WI M

INFO@LIIWIMOOBEL.EE WWW.LIIWIMOOBEL.EE (+372) 5860 0686