Tööstusest, juuni 2015 by Meediapilt OÜ

tööstusEST TÖÖSTUSE T TE VÕT TED nr 1 juuni 2015

MTÜ Mäeltküla Tööstuspark alustab eelläbirääkimisi ettevõtjate ja investoritega: SIIN VÕIKS ASUDA SINU TULEVANE EDUKAS ETTEVÕTE

Ettevõtjad: • saadaval tootmismaa Viiratsis, Mäeltküla tööstuspargis • tootmis-, olme- ja kontoripindade rentimise võimalus 2016. aastal • aitame leida kvalifitseeritud spetsialiste ja koolitada oskustööjõudu • alustavate ettevõtete nõustamine, äriplaanide koostamine ning inkubatsiooniteenused

Läbirääkimisteks palun registreerida hellar.mutle@viljandivald.ee Tel 53499447

Investorid: • lepingupõhised investeeringud ärikinnisvara arendamisse nii väljarentimiseks kui edasimüümiseks • kinnisvaraarendused elamuehitusse Viljandi vallas spetsialistidele mõeldud energiasäästlike eramute väljaehitamiseks

SISUJUHT Erialaliidud tööstuspoliitikast lk 4–5

TööstusEST stardib

Rami Morel: leidkem oma nišš lk 6–7

us ajakiri TööstusEST esimene number sai kaante vahele. Soovime pakkuda põnevat lugemist eelkõige neile, kes valdkonnas igapäevaselt toimetavad: ajakiri vahendab tööstusvaldkonna uudiseid, probleeme ja päevakajalisi teemasid, samuti jagame kogemusi ning erinevaid arvamuslugusid.

Arengufond: rõhk tugevustele lk 8–9 Tööstuse prioriteetidest lk 10–11 Tööstuse Roheline raamat lk 12 Industry 4.0 loob võimalusi lk 14–21

Edulugu: Mistra Autex lk 22–25

Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega luua: Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Elektri hind lk 28–30 Tööjõud: kust king pigistab? lk 32–33 Ettevõtted tagasi eestlastele lk 34–35

Seadus: pakendiaruandlus lk 36–37

Väljaanne ilmub 6 korda aastas. Et järgmistes numbrites saaksid kajastatud Eesti tööstusettevõtete jaoks just kõige olulisemad teemad, siis ootame tagasisidet ajakirja sisu osas ja ettepanekuid edasiseks toimetuse meiliaadressile toimetus@meediapilt.ee.

Horisont 2020 raamprogramm lk 38–39 Keskkonnateod tööstuses lk 40–43 Koostöö ülikoolidega lk 44–46

Ajakirja TööstusEST saab uudistada ka veebiaadressilt www.meediapilt.ee, erialaliitude liikmete postkastidesse jõuab väljaanne tasuta.

Tööstuse ajalugu Eestis lk 48–50

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Mati Feldmann, e-post: mati@meediapilt.ee, telefon +372 50 50014 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

ISSN 2382-9540

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

EESMÄRK

Erialaliidud Eesti

tööstuspoliitikast TÕNIS VARE, EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT:

INDREK ROHTMA, EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT:

Elektrienergia makse tööstustele tuleb vähendada ööstuspoliitika on Eestis lünklik ja ühtlustamata. On sektoreid, kus on välja töötatud pikaajaline strateegia, ja on sektoreid, kus see puudub täielikult. Peamine probleem on, et teemaga tegelevad väga erinevad ametkonnad, tegevuste sünkroniseerimine puudub, arengukavad ja strateegiad on üksteisega vastuolus. Poliitikate (sh tööstuspoliitika) meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel on probleemiks alusuuringute ja mõjuanalüüside puudumine või nendega mittearvestamine, millest tulenevalt ei saa me rääkida hästi planeeritud tegevusest majanduse suunamisel. Kindlasti annab tunda ka EL-i regulatsioonidest tulenevate erandite mittekasutamine riigi konkurentsivõime tõstmiseks, nt elektri maksustamise vähendamine tööstusettevõtetele Eestis. Elektritööstuse sektori peamised murekohad on õiguslikult siduv pikaajaline keskkond, elektri maksutamine tööstusele ja teadus- ning arendustegevuse rahastamine. Investeerimisprojektide ettevalmistamiseks, planeerimisprotseduuride läbimiseks ning kindla rahastamise tagamiseks on tööstusel vaja kindlat ning õiguslikult siduvat pikaajalist keskkonda. Oluline on elektritarbimise konkurentsivõime, mis on universaalne tööstuspoliitika osa, tootlikkuse tõstja ning töökohtade tagaja ja tekkimise alus. Tööstuse elektritarbimises tuleks vähendada riiklike maksude osakaalu, et tõsta ja kasvatada kogu sektori konkurentsivõimet. Samuti on oluline teaduse finantseerimine, mis toimub täna eelkõige teadusasutuste ja ametnike seatud prioriteetide alusel ega arvesta ettevõtluskeskkonna muutumist. Muuta tuleks teadusja arendustegevuse rahastamise alusmudeleid, juurutada „teadusosak“, mille alusel riik maksab teadusasutustele lisatoetust (50%) teadusasutustelt ettevõtete poolt tellitud ja makstud teadustöö ulatuses. Teaduse ja ettevõtluse omavahelisest sisulisest koostööst loodud potentsiaali saaks kasutada Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja riigi majanduskasvu jaoks.

Vaja on ühiselt kokku lepitud alusteksti esti Masinatööstuse Liit ootab, et tööstuse jaoks olulised teemad oleksid kaardistatud. Juhul, kui räägime poliitika kujundamisest või arengust, on vaja ühiselt kokku lepitud alusteksti, millelt tulevikus edasi liikuda. Tuleviku suhtes oleme optimistlikud. Kui riiklikul tasemel tööstusvaldkonnaga tegeletakse, siis eeldame, et asjad liiguvad paremuse suunas ja kindlasti idaneb sealt teisigi põnevaid ideid. Ettevõtluse võlu seisnebki selles, et iga ettevõtja nutikusest ja vaistust sõltub, kuidas pidevalt muutuva maailmaga kohanduda. HALLAR MEYBAUM, EESTI KEEMIATÖÖSTUSE LIIT:

Riik peab märkama tööstust

ööstuspoliitika eesmärgiks on tööstuse konkurentsivõime suurendamine, mis soodustab majanduskasvu säilitamist ja kiirendamist. Konkurentsivõimeline ja arenev tööstus mõjutab nii riigi majanduslikku kui sotsiaalset poolt. Küsimus „Kas Eesti vajab tööstuspoliitikat?“ võrdub küsimusega „Kas Eesti vajab stabiilset majandust ja arenevat ühiskonda?“ Kindlasti vajab. Eestis tuleb töötada välja tööstuspoliitika, mis arvestab tööstuse kõikide harudega, et muuta majanduse areng ühtlasemaks. Riik peab kaasama tööstusharude ja teadusvaldkonna esindajaid poliitikate ja meetmete kujundamisse. Idee dialoogist pole kindlasti uus, kuid koostööd peab tõhustama. Dialoogi vajadust kinnitavad Virumaal eelmise aasta detsembris kontsernis Viru Keemia Grupp seisatud kaks põlevkivivabrikut, millega kaasnes üle 200 inimese koondamine. Seiskamise üks põhjuseid oli ressursi puudus. Tööstuspoliitika, mis on välja töötatud riigi dialoogis erialaliitude ja teadusvaldkonna esindajatega, võimaldaks kujundada plaani, millel oleks senistega võrreldes kõrgem kasutegur.

TÖÖRIISTAPOOD JAANUS TARNOV, EESTI PLASTITÖÖSTUSE LIIT:

Plastitööstuse põhiprobleem: puudub kutseharidus

ektoriülese töötleva tööstuse poliitika strateegiadokumente ei ole vormistatud ja seetõttu ei saagi hinnata, kas Eesti tööstuspoliitika on hea või halb. Majandusministeeriumi poolt on samas algatatud Rohelise raamatu koostamine, ka meie oleme töögrupis ja seame sellele päris kõrgeid ootusi. Edasiminekut on igal juhul märgata ning see on positiivne. Mis puutub konkreetselt plastitööstusesse, siis on see tihedalt seotud teiste tööstusharudega – vabalt võetud näitena: kui elektroonikatööstuses suureneb mobiiltelefonide tootmine, siis suureneb ka neile plastkorpuste tellimine. Meil läheb päris stabiilselt, mõne aasta tagustest tippmahtudest oleme vaid umbes viiendiku maas. Samas on tehased kaasajastanud tootmist ning suudetakse täita keerulisemaid ja kallimaid tellimusi. Peame oma sektoris suurimaks probleemiks kutsehariduse puudumist. Ehkki tehased on olnud edukad oma tööjõu iseõpetamisel, siis ainult iseõppimise ja -õpetamisega võib arenguvõimekus mõne aasta pärast toppama jääda.

Tööriistad õiglase hinnaga!

KEEVITUSSEADMED TÖÖRIISTAD GENERAATORID SURUÕHUSEADMED JNE.

Selle kupongiga

www.cedo.ee

1691 TARTU: Vasara 52D PÄRNU: Tallinna mnt. 84

KÕIK kau.20b15ad kuni 31.12

Soodustus ei keh� eripakkumistele ega olemasolevatele soodustoodetele

-20

ARNO KOLK, EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT:

Otsused riigi tasandil ei arvesta tööstust

äna on süsteemse vaate puudumise tulemuseks fragmenteerunud tööstus, kus iga ettevõte on kui saar, mis ei ole teiste Eesti ettevõtetega integreerunud. Riigi tasandil tehakse tööstuse sisendeid puudutavaid otsuseid, arvestamata nende mõju tööstusele nagu aktsiisid, ressursi- ja keskkonnatasud, energiahinnad jne. Tööstuspoliitika puudumisel ei ole ka teadusja haridusasutused saanud oma tegevust vastavalt planeerida. Tegeletakse uuringutega, mis ei ole sageli meie tööstusega seotud ega osata formuleerida erialaseid akadeemilisi teemasid, mida Teadusagentuuri kaudu rahastada nii, et koos teadusrahaga kaasneb ka uurimisteema kohalikust tööstusest. Positiivne on tööstuspoliitika Rohelise raamatu koostamine, kuhu on kaasatud kõik tööstuse erialaliidud. Samuti huvituvad ülikoolid üha enam tööstuse vajadustest ning ka IT-inimesed on tööstusega ühist keelt leidmas uue tööstusrevolutsiooni, Industry 4.0 raames.

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT! jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9 Täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga

www.koopia3.ee

EESMÄRK

Fookuses uus tehnoloogia KÜSIS: MATI FELDMANN VASTAS: RAMI MOREL, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Mitmed tööstuse erialaliidud väidavad, et Eestil puudub oma tööstuspoliitika. Millele võib selline arvamus tugineda? Tööstuspoliitika on Eestis seni olnud üks osa laiemast ettevõtluspoliitikast, ent tööstusele eraldi tähelepanu pole raamdokumentides pööratud. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 prioriteedid nagu lisandväärtuse kasv, konkurentsivõime parandamine, ekspordi kasv on valdkondade ülesed. Koalitsioonilepingus on viidatud, et kaalutakse tehnoloogia ja tootmisseadmete investeeringutoetuse taastamist töötleva tööstuse jaoks. Millises suurusjärgus toetused saavad olema? Analüüs, mis käsitleb tehnoloogia ja tootmisseadmete investeeringutoetuse taastamist, valmib 2016. aasta märtsis. Analüüsitakse mõjusid, alternatiive ja ka vajadust. Seega on vara veel rääkida selle loomisest ning ka vajadusest. Millised seadusemuudatused või muud tegevused on kavas, et investeerimis- ja ettevõtluskeskkonda parandada? Mil moel toetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõttu? Siinkohal tuleb uute tehnoloogiate rakendamisel vaadelda nutika spetsialiseerumise valdkondi, milleks on ressursside väärindamise, tervisetehnoloogiate ning IKT programmide raames loodavad meetmed. Näiteks innovaati-

Peame

leidma niši omatoodetele ning pakkuma kõrgetasemelist allhanget.

liste riigihangete programm, klastrite meede, teadusja arenduskeskuste meede. Need kõik panustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. MKM-i NS-i meetmete rahaline maht MKM-i haldusalas on kokku 77 mln €. Õig uskesk kon na uuend amisel on käimas „Ettevõtja õigus 2.0“ loomine, mida veab Justiitsministeerium ja mille raames vaadeldakse näiteks konkurentsiõiguse ja pankrotiõiguse erinevaid aspekte. Samuti tegeletakse e-residentsuse teemaga, mille õiguslik reguleerimine on samuti oluline kogu ettevõtluskeskkonna mõistes. Mis on varasematest arengukavadest saanud, mida on ellu viidud? Tõepoolest on erinevaid arengukavasid koostatud ka varem, sh Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013, mille lõpparuandest saab välja lugeda, millised püstitatud eesmär-

gid said täidetud ja millised mitte. Aastani 2023 saab kasutada EL-i struktuurifondide perioodi 2014– 2020 vahendeid. Kui MKM-i haldusalas olevaid institutsioone nagu EAS või Kredex on peetud rahajagamise organisatsioonideks, siis eesmärk on liikuda nõuandmise, võrgustumise ja koolituse funktsiooni suunas. Kuidas kommenteerite väidet, et Eesti poliitikat, sh tööstuspoliitikat, tehakse lühikeste neljaaastaste poliittsüklite kaupa? See on vaid mõneti õigustatud kriitika. Selge on see, et riigieelarvet tehakse üheaastaste tsüklitena ja valitsustsükkel on ideaalis nelja-aastane. Samas arengukavad, kasvõi eelnevalt mainitud ettevõtluse kasvustrateegia 2014– 2020, on pikem ja selle raames otsuseid tehakse. On arengukavasid, mis on ka pikemad (energiamajanduse arengukava 2030 jms). Milliseid välisinvesteeringuid Eesti tööstusesse on lähemas tulevikus oodata? Ettevõtted käivad pidevalt Eestis pinda kompamas. Eelkõige on oodata investeeringuid riikidest, kus meid tuntakse – riikidest, kuhu oleme oma toodangut juba müünud. Üks potentsiaalsemaid välisinvestoreid Eesti jaoks, sihtriikidest rääkides, on kindlasti Saksamaa. Sellesuunaline suhtlus on viimasel ajal eriti aktiivne olnud. Huvi on märgata ka Venemaa poolt, kus investorid ei julge Vene tööstusesse investeerida ja soovivad tootmise rajada euroopalikke väärtusi omavasse riiki.

Eesti ettevõtetel tuleb leida oma nišš

esti valitsusliidu lepe, mis allkirjastati 8. aprillil, seab valitsusele ülesande kaaluda võimalusi, et Eesti oleks konkurentsivõimeline asukoht ka energiamahukate tööstuste jaoks. Analüüsi rõhuasetus peab olema aga laiem, hõlmates taastuvenergia tasude ja võrgutasudega seonduvat. Siinkohal tuleb vaadelda aktsiiside-tasude eesmärki. Nende eesmärk on suunata väiksemale ressursi tarbimisele ja sellealaste investeeringute tegemisele. Teisalt tuleb vaadelda ka seda, kas me ei kahjusta sellega kuidagi konkurentsi. Kolmandaks tuleb vaadelda, kuidas käituvad meie naabrid. On osutatud, et EL lubab omamaisele tööstusele erandeid (nt väik-

sem elektriaktsiis sõltuvalt tarbimise mahust. Ma toetan diskussiooni – erisusi peaks kaaluma. Kui me võidame tööstuste lisandumise näol rohkem, siis on see kindlasti mõttekoht. Oluline koostöö IKT-sektoriga Eesti tööstuse konkurentsieelised on kvaliteetne toodang, targad inimesed, paindlikkus. Oleme täpsed, kõrge töökultuuriga; omadused, mis ühtivad juhtivate tööstusriikidega. Peame leidma niši omatoodetele ning pakkuma ka kõrgetasemelist allhanget. Ma leian, et hajutatus sektorite ja ettevõtete vahel on strateegiliselt parem kui sõltuda ühest sektorist

või ettevõttest. Meie konkurentsivõime saab edasi kasvada koostöös IKT-sektoriga. Sageli kiputakse vastandama IKT-d ja tööstust. Tegelikult tuleb neid vaadelda koos ja IKT peab olema kasutatud horisontaalselt läbi sektorite ja looma sh tööstusele lisandväärtust. Emafirmade roll Kokkuvõttes on meie ettevõtete tehnoloogiline tase varieeruv, ent praeguseks juba üsna tugev. Eriti juhul, kui ettevõttel on välismaal emafirma, on siinne üksus tehnoloogiliselt võrreldavalt kõrgel tasemel. RAMI MOREL, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

VISIOON

Kristjan Lepik:

Olgem nutikad Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik tunnistab, et innovaatiline tootearendus on riskantne: võid palju võita, aga võid ka kõrvetada saada. KÜSIS: KADRI TAMM

Kuhu on jõutud nutika spetsialiseerumise projektiga? 2014. aasta lõpuks jõudsime olulisse punkti – kui varem olime valinud valdkonnad, kus innovatsiooniks potentsiaal kõrgem, siis nüüd said valmis valdkondlikud raportid: millised on iga valdkonna eesmärgid ning ka tegevused, mis arenguhüppe tooksid. Millised on kõige keerulisemad väljakutsed nutika spetsialiseerumise protsessi puhul? Innovatsioon saab sündida siis, kui ettevõtlik meelsus, tarkus midagi uuenduslikku luua ning kapital kokku saavad. Kui proovida leida valdkonnad, mida innovatsiooni mõttes eelisarendada, siis nende kolme grupi ühisosa leidmine on päris keeruline ning on väga palju erinevaid arvamusi, mida valida. Keegi ei taha ju välja jääda. Kohati on mul tekkinud isegi hirm, et Eestis ei olegi võimalik sellist valikut teha, kõik tirivad vankrit erinevas suunas. Kuid keerukate läbirääkimiste järel tundub, et oleme sellise tasakaalu leidnud, mis on ka laiemalt aktsepteeritud.

Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik. Foto: Äripäev/Andres Haabu

Millised on tööstusvaldkonna üldised kitsaskohad? Üldistades on tööstuse puhul väljakutseks see, kuidas saavutame suuremat hulka Eestis arendatud ja toodetud tooteid, mis on globaalselt konkurentsivõimelised. Tööstuses on valdkondi, kus oleme edukamad, samuti neid valdkondi, kus pikem tee käia. Tänases maailmas on vaja liikuda eemale allhankest ning tootearendusega ise li-sandväärtust luua. Suurem osa lisandväärtusest luuakse kogu tootmisahelas toote leiutamisel ja müümisel. Puhtakujuline tootmine on järjest konkurentsitihedam ja väiksemate marginaalidega. Kuidas saaks teadusmahuka ettevõtluse osakaalu suurendada ning väärtusahelas tõusta? Tootearendus on tähtis teema, kuid kui seda ei ole detailsemalt lahti kirjeldatud, siis jääb see loosunglikuks. Kui ettevõtjana vaadata, siis innovaatiline tootearendus on ka väga riskantne – kulud on väga suured ja risk samuti. Ma olen ka ise mitmeid tooteid arendanud – kohati sellega õnnestunud, kuid ka tublisti raha põletanud. Seega väga oluline küsimus on see, kuidas ettevõtja jaoks seda riski vähendada? Siin on ka lisaks nutikale spetsialiseerumisele muid meetmeid tulemas, mis ettevõtjaid aitavad – nii kapitali näol kui ka näiteks rakendusuuringute ja TAK-ide toetused, mis aitavad kuni 50% ettevõtja kuludest selliste investeeringutega katta. Kuidas hindate ettevõtluskeskkonna tervist? Kas kapitali juurdepääsu on piisavalt soodustatud? Kapital on võimendaja, mis aitab ideed reaalsuseks rakendada. Maailmas on väga palju vaba kapitali ning üks väljakutse Eesti ettevõtluse jaoks on ka see, kuidas osa-

Eesti

ei saa olla kõiges suurepärane, peame leidma oma tugevused. ta Eesti ideid ja projekte paremini pakendada, et saada Eesti projektide võimendamiseks väliskapitali. Millised võimalused on Eesti tööstusel globaalsel turul? Üks trend on see, et ettevõtete turg on üha globaalsem. See tähendab, et need, kes suudavad hea toote luua, võivad ka väga suure turu võtta. Vaid kohaliku turu jaoks loodud lahenduste osakaal väheneb. Seega ongi kriitiline mõelda, kuidas luua tooteid, mis oleksid globaalselt konkurentsivõimelised – leida need nišid, kus meil on eelis. Ja ma arvan, et innovatsioon on siin üks kriitilisemaid tegureid – uute lahenduste leiutamine. Milline positsioon võiks olla Eestil tehnoloogiate teadusmaailmas? Tehnoloogiate loomine on kulukas. Eesti peakski kasutama võimalust ka mujal loodud tehnoloogiate rakendamiseks – ka seal on väga suured võimalused innovatsiooniks. Kui tööstust detailsemalt vaadata, siis võimalused on näiteks tööstuse automatiseerimises – robotite arenguga on üha rohkem tootmisprotsesse võimalik automatiseerida. Lisaks Industry 4.0 lähenemine, mille sisu on sel-

les, et IT abil pannakse erinevad tootmisprotsessid omavahel suhtlema – näiteks tootmisliin saab olla kontaktis tootmisosade tarnijaga, tehes tellimuse, kui varud lõppemas. Lisaks ka näiteks materjalitehnoloogiate kasutamine tööstuses – ka see on maailmas kiiresti arenemas. Ja toiduainetööstuses on biotehnoloogia abil võimalik luua uusi lahendusi tervisliku toidu suunal. Teadmuspõhine ettevõtlus – kuhu see teema võiks Eestis 10 aasta pärast arenenud olla? Siin on oluline teema tehnosiire – sild ettevõtluse ja teaduse vahel, mida tuleb mõlema osapoole poolt ehitada. See on suur väljakutse igal pool maailmas, sest ettevõtjad ja teadlased vaatavad maailma väga erinevalt. Allan Martinson ütles õigesti – kui ettevõtja jaoks on T&A investeering kulu, siis ülikooli jaoks tulu. Oleme Arengufondis ka arendamas tehnosiirde analüüsi – kuidas suuta tekitada süsteem, et ülikoolide tarkust oleks ettevõtjatel lihtsam kasutada. Mis annaks Eestile konkurentsieelise? Vaadates, kuidas maailma majandus on muutumas, arvan ma, et suurenevad käärid riikide vahel. Need, kes suudavad olla eduka ja teadmispõhise ettevõtluse keskused, nendel riikidel läheb väga hästi. Need, kes ise uusi lahendusi ei suuda luua, need on peamiselt teiste loodu tarbijad ja neil läheb päris keeruliseks. Suur väljakutse on, kas Eesti suudab ettevõtlusega kõrgemas liigas olla. Selleks on vajalik leida mõned nišid, milles oleme tugevad ja nendes maailmas silma paista. On välistatud, et Eesti oleks kõiges suurepärane, peame leidma oma tugevused. Need riigid, kes kõiges keskpärased on, neil läheb väga raskeks.

VISIOON

Tööstuse prioriteete alles otsitakse Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan ja makroökonoomika professor Raul Eamets osutab, et turg peab konkurentsi kaudu ise kasumliku tootmise paika panema.

leppes, siis mingil määral teemaga tegeldakse, kui ei ole, siis ei juhtu suurt midagi, isegi kui arengukava on olemas. Mõnevõrra parem seis on Euroopa Liidu suunal, kus rakendatakse seitsmeaastaseid perioode, praeguse vaatega kuni 2022. aastani. Seal me peame planeerima pikemalt. Euroopa Liidu raha leevendab oluliselt meie majanduse muresid mitmetes sektorites (näiteks ehituses).

KÜSIS: MATI FELDMANN

Kui suur on tööstuse osa Eesti sisemajanduse koguproduktist? Töötlev tööstus annab harude lõikes kõige suurema tüki meie SKP-st, umbes 15–16%. Trend on olnud suhteliselt stabiilne, võibolla kergelt langev. Palju on koostatud igasuguseid arengukavasid, sealhulgas tööstusvaldkonna tarbeks. On mõni neist ka ellu viidud? Meil on mitmeid strateegilisi arengukavasid, ka sektori-alaseid. Probleem on hoopis selles, et meie poliitikas ja majanduses on neljaaastased poliittsüklid ja nii lühikese aja jooksul ei juhtu suurt midagi. Kui asjad on kirjas koalitsiooni-

Raul Eamets

Kas meie tööstuses on mingeid prioriteetseid suundi? Prioriteetsete va ld kondade otsimisega hetkel alles tegeldakse. EAS, Arengufond ja Majandusministeerium on ühe variandina välja pakkunud elanikkonna vananemisest tuleneva tervishoiuteenuste pakkumise, IKTteenused, keemiatööstuse, targa maja jne. Hetkel on fookus natuke laienenud, räägitakse targast spetsialiseerumisest, otsitakse sellele sisu konkreetsete harude mõttes. Aga eks nende prioriteetsete suundadega on see häda, et meil

Tööstuse seis stabiilne

Töötleva tööstuse osatähtsus lisandväärtuses, % 20

16% 16 6% 5 15

10 0

2000

2001

2002

2003

2004

on kombeks väga täpselt kirjapandut järgida, ehk kui me määrame prioriteedid, langevad teised valdkonnad tähelepanu alt välja. Aga äkki tekib mingi läbimurde valdkond just erinevate harude kokkupuutepunktist. Me ei tohiks ennast liiga raamidesse suruda. Samas ei ole mõtet ka helikopterilt raha laiali jagada. Keerulised valikud. Kui aga tööstuse sees ringi vaadata, siis milles oleme edukad? Hästi läheb väikelaevade ja haagiste tootjatel, lisaks puitmajatootjatel, metallitööstusel. Siia juurde kuulub ka nn targa maja kontseptsioon. BLRT teeb edukat nišitootmist, avamere elektrituulikute jalgu, tripoode. Toiduainetööstuses on perspektiivne funktsionaalne toit: istutad kasuliku bakteri näiteks jogurti sisse. Või siis Südamejuust. Alaväärtustatud on meie põlevkivikeemia, kuid objektiivse põhjusena on siin täna tugev sõltuvus nafta maailmaturu hinnast. Põlevkivi kaevandamismahtude

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

piirang, 20 mln tonni aastas, polegi ehk peamine.

ise kasumliku tootmise paika panema – konkurentsi kaudu.

Kas Eesti vajab oma rasketööstust, ressursimahukat tööstust? Põlevkivi on praktiliselt ainus. Autotehast Eestisse ei tule, metallurgiat samuti mitte, maavarade nagu fosforiit kaevandamisele on tugev avalikkuse vastuseis. Suured tööstused on kinni pandud – palgavahe tõttu Aasia riikidega. Võtame näiteks Kreenholmi. Taani ja Hiina tekstiilitööstuses on palgavahe ligi sajakordne. Meie palgatase tööstuses on poolel teel Hiinast Lääne-Euroopasse. Suur osa tööstusest on tundlik tööjõukulude suhtes. Klassikaline tööstus tõmbub Eestis kokku ja rändab odavama tööjõuga riikidesse. Need ajad, et tooraine tuleb sisse ja valmistoodang läheb välja, ei tule tagasi.

Millised märksõnad veel Eesti tööstust iseloomustavad? Allhanke lõks. Ettevõtjatel on väga raske lõpptarbijani jõuda. See eeldab sageli suuri investeeringuid, teadmist välisturgude kohta. Meie ettevõtete pluss on lähedus suurtele turgudele, võtmesõnaks paindlikkus tellimustele, rätsepatöö, kiire tarnimine. Ettevõtte profiili muutmine, terve väärtusahela kontrollimine. Mingil määral iseloomustab Baltika sellist muutust – firma, mis on õmblusettevõttest transformeerunud kaubandusettevõtteks.

Kas tööstust võiks riiklikult toetada? Majandusmudel, kus tootmist subsideeritakse, on pikas perspektiivis määratud surmale. Turg peab

Eesti tööstuse seis ei tundu just üleliia roosiline olevat? Ennustamine on väga tänamatu tegevus. Ma teeksin tulevikku vaadates suurema panuse teenuste sektorile ja põllumajandusele. Teenustele seepärast, et selles valdkonnas on tehnoloogiat vaja vähem ja alginvesteeringud on samuti väiksemad.

UUDIS

Eesti tööstuspoliitika saab kaante vahele RAMI MOREL, MKM-I MAJANDUSARENGU OSAKONNA PEASPETSIALIST

esti tööstuspoliitika Roheline raamat saab olema alusdokument poliitilistele aruteludele ning valmib 2016. aasta alguseks. Roheline raamat kaardistab tööstussektori olukorra ja pakub kitsaskohtadele välja ka lahendused. Rohelise raamatu fookuses on peamiselt töötlev tööstus, kuid raamatu koostamisse on kaasatud ka energeetika valdkond, kuivõrd elektrienergia on oluline tootmissisend. Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor, moodustades 15,4% (2014. a) SKP-st ja olles EL-i keskmisest pisut kõrgem. Eesti tööstuse osakaal majandusest (töötlev tööstus koos energeetikasektoriga) on üle 20% SKP-st, mis vastab EL-i üldisele eesmärgile. Samas pole meil siiamaani olnud siseriiklikku sihti, kui suur see protsent võiks või peaks olema – Rohelises raamatus arutletaksegi muuhulgas ka tööstuse laiemate eesmärkide üle. Tööstuspoliitika pannakse kaante vahele Rohelise raamatu eesmärgiks on luua tööstuspoliitika alused, sest dokumendi mõistes pole Eesti tööstuspoliitikat ühiste kaante vahele siiamaani pandud. Tõsi, tööstuspoliitika komponente üldise ettevõtluspoliitika osana kohtab ka varasemates valitsuse raamdokumentides. Paljud tööstuse mured on sektoriülesed ja paljusid faktoreid me ei saa ka mõjutada, näiteks Eesti tööjõuhinna kasvu. Selge on see, et

tööjõuhind ei saa enam olla põhjus, miks Eestisse tööstus rajada. Kvalitatiivsed eelised peavad olema mujal – paindlikkus, läbipaistev asjaajamine, haritud tööjõud, töökultuur, IKT laialdane kasutamine. Ministeeriumi roll on siin pigem just majanduskeskkonna mõjutamises. Rohelise raamatu kohtumistel saavad regulaarselt kokku eri pooled nagu tööandjate esindajad, Haridusministeerium (tööjõu hariduse ja kvalifikatsiooni teemad), Siseministeerium (välistööjõu küsimused) jt. Lisaks tööjõule on Rohelises raamatus teiste teemade seas käsitletud ka tootearenduse, rahvusvahelistumise ning ka maksunduse aspekte. Kokku tuuakse erinevad osapooled Roheline raamat on kooskõlas Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020 ning on loomult soovitusliku sisuga dokument uute õigusaktide loomiseks. Ministeeriumi eesmärk on jätkutegevuste kaudu liikuda edasi fokuseeritult Eesti tööstuspoliitiika loomiseni. Kui tööstus- ja IKT-sektor hetkel toimivad paljuski eraldi valdkondadena, siis oluline eesmärk Rohelise raamatu kontekstis on lisaks ministeeriumi ja erialaliitude tihedamale koostööle ka nende kahe valdkonna kokkuviimine. See oli ka hiljuti toimunud konverentsi Industry 4.0 juhtmõte – IKT integreerimisel tööstusse peaks tekkima täiesti uus konkurentsivõime dimensioon.

PUIDUST JA VINEERIST KASTID transpordiks, säilituseks, ja spetsiaalotstarbeks nagu metalltoodete, seadmete, elektroonika, klaasi, keraamika jne pakkimiseks

OÜ UNIBOX on Harjumaal Kalesil asuv puit- ja vineertaarat valmistav ning pakendamisega (Eesti piires) tegelev ettevõte. Meie töötajatel on antud valdkonnas üle kümne aastane töökogemus ja me oleme valmistanud kaste nii Rootsi, Taani, Hollandi, Soome kui ka Saksamaa ettevõtetele. Meie poolt kasutatav uudne tehnoloogia ning ajakohased seadmed tagavad toodangu kvaliteedi, milline rahuldab ka kõige karmimaid nõudmisi ja Teie soove nii gabariitide kui ka vastupidavuse osas. Tootmises kasutame me ainult kvaliteetseid ja ökoloogiliselt puhtaid materjale ning kogu meie toodang vastab Euroopa standarditele ja Euroopa keskkonnakaitsenõuetele, mida kinnitab ka vastav sertifikaat. Meie toodangut võib prügitöötlusseadmetes ohutult ladustada ja põletada. Meie põhitoodanguks on puidust ja vineerist kastid transpordiks, säilituseks, ja spetsiaalotstarbeks nagu metalltoodete, seadmete, elektroonika, klaasi, keraamika jne pakkimiseks. Meie toodang on kohapeal kergesti monteeritav ning võtab transpordil vähe ruumi. Valmistame erineva keerukusastmega kaste ja seda vägagi konkurentsivõimeliste hindadega. Jooniste puudumisel projekteerivad Teile vajamineva taara meie insenerid. Vastavalt klientide soovile oleme alustanud ka seadmete koostamist.

Kalesi, Aruküla, 75201 Harjumaa, Eesti Tel (+372) 603 4477, (+372) 506 4132, info@unibox.ee

VISIOON Christian Matthias Schlaga

Industry 4.0: võimalus

koostööks 12. ja 13. mail toimunud konverentsil Industry 4.0, mida Saksamaal kutsutakse neljanda põlvkonna tööstuseks, arutleti koostöövõimaluste üle tööstustootmise ja IT-sektori vahel. See teema on südamelähedane ka Saksamaa Liitvabariigi suursaadikule Christian Matthias Schlagale. TEKST: KADRI TAMM

Industry 4.0 toob ühte ruumi Saksamaa ja Eesti tööstuse ning IT-sektori esindajad. Mis on Industry 4.0 taust, miks on konverentsil just selline formaat? Hakkasime konverentsi ette valmistama enam kui aasta aega tagasi. Saksamaal on Industry 4.0 temaatika olnud pildil juba aastast 2013. Kuna tööstuse ja IT-sektori kombineerimine on muutunud Saksamaa tööstuse jaoks järjest olulisemaks teemaks, loob see hea pinnase Saksa-Eesti koostööle: Eesti on väike riik, kus IT-sektor on äärmiselt hästi arenenud, teisalt on Saksamaa suur tööstusriik. Eesti rahvastik vananeb ja on langustrendis, mistõttu seisab Eesti silmitsi väljakutsega tõsta elukvaliteeti väiksema arvu inimestega ning vähenenud võimekusega minna kaasa masstootmisega. Eesti peab keskenduma väiketootmisele, tootma spetsii-

filisi tooteid või nende osi, olles selles äärmiselt hea. Industry 4.0 kombineeribki kaht sektorit moel, mida varem pole tehtud: ühelt poolt antakse Eesti IT ja tööstusettevõtetele võimalus vaadata teemat kui tervikut, luua võimalikke koostöösidemeid kahe sektori vahel, teisest küljest tuuakse juurde koostööperspektiiv Saksamaaga. Olete olnud Eestis alates 2011. aastast. Euroopa majandus on keeranud tõusuteele, on toimunud suured poliitilised muutused. Mis muutuseid olete selle aja jooksul märganud Eesti tööstussektoris? Ettevõtted on kindlasti muutunud innovaatilisemaks, paljud on mõistnud, et peavad konkurentsis püsimiseks muutma oma tööprotsesse ja tegelema tootearendusega. Teisalt on tööjõu osakaal Eesti tööstussektoris võr-

 Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Christian Matthias Schlaga. Foto: Äripäev/Eiko Kink

reldes tööstusriikidega siiani suhteliselt kõrge ning tootlikkus madal. Üldise elatustaseme ning sissetulekute suurendamiseks tuleb toota kõrgekvaliteedilisi kallimaid tooteid, mis suudavad konkureerida eksporditurgudel. Välisturgudele minemise ja edukas olemise eelduseks on just konkurentsivõimelised tooted. Saksamaal räägitakse Industry 4.0 mõjuna efektiivsuse ja konkurentsivõime kasvust, mis on võimalik ainult tootmisprotsesse uuendades. Samasugune väärtus võiks olla Industry 4.0 ka Eesti jaoks: konkurentsis püsimiseks tuleb vaadata, mis toimub teistes riikides ja analüüsida, mis kujul seda kontseptsiooni võiks siin integreerida ärimudelitesse ning tootmisprotsessidesse.

20 aasta pärast elame me hoopis teistsuguses maailmas – ka meie igapäevases elukorral duses saavad olema paljud asjad automatiseeritud ning neid juhitakse arvutite abil.

Koos tootlikkuse tõusuga väheneb vajadus tööjõu järele, mis omakorda võib kaasa tuua sotsiaalseid probleeme. Milliseid häid praktikaid, näiteid oskate välja tuua Saksamaa kogemusest? Inimlik hirm kaotada töö jääb ja seda ei peakski kõrvale lükkama. Samas ei peaks olema ka liiga hirmul. Läbi ajaloo on kõik suured muutused tööstussektoris toonud kaasa ümberkorraldused tööjõu kasutamises: ühes sektoris ressurss väheneb, teises luuakse uusi töökohti juurde. Nt ka aurumasina või tööstuslike liinide kasutusele võtmisega kaotasid paljud inimesed töö. IT-lahenduste integreerimine tööstusse on juba toimuv protsess, neid arenguid ei saa vältida, küll tuleks riiklikult tegeleda tagajärgede ennetamisega. Täna vajame täiesti uusi ärimudeleid, uut tarkvara – see kõik loob eeldused uute töökohtade tekkeks. Teisalt on oluline haridussüsteemi suunamine riigi poolt ja seda ei tohiks alahinnata. Elukestev õpe on üks võimalus, teisalt peab kutseõppeasutuste ja ülikoolide õppekavade koostamisel arvestama rohkem tulevikuvajadustega. Kutseharidussüsteem peab eelkõige toetama sektorite arengut, vastama tööjõuvajadusele, võtma arvesse tulevikuperspektiive ning ko-

VISIOON haldama selle järgi õppekavad ja praktikakorralduse. See on äärmiselt oluline, muidu see ei tööta. See on haridussüsteemi strateegilise planeerimise küsimus. Me ei vaja enam nii palju selliseid inimesi, kes jaksavad midagi tõsta, vaid neid, kellel on kombineeritud teadmised IT-st ja tööstuslikust tootmisest: kuidas kontrollida tootmist arvutite abil, tõsta tootlikkust läbi arvutisüsteemide rakendamise jne. See on perspektiiv, mida tööline tulevikus teadma peaks. On vaja vähem, kuid palju paremini kvalifitseeritud tööjõudu. See langeb Eestis kokku ka demograafiliste protsessidega – vähemate inimestega luuakse kõrgemat väärtust ning see on kindlasti tee, mille Eesti peaks valima, kui tahetakse oma üldist elatustaset tõsta. Mainisite, et oleme muutunud innovaatilisemaks. Mille poolest on meie ettevõtted teid üllatanud? On vähe riike, mis on kahekümne aastaga teinud nii suure arenguhüppe. Eesti on võtnud kindla suuna lääne ja põhjamaade suunas, konkureerimaks turgudel, kus on juba kõrgetasemeline tööstussektor. Eestil on väga head võimalused seal läbi lüüa. Eesti ettevõtete töökultuur on mind väga positiivselt üllatanud, noorem põlvkond on innovaatiline ja uuendustele vastuvõtlik, samuti ollakse täpsed ja usaldusväärsed. See loob head eeldused turgudele sisenemiseks ja konkurentsis püsimiseks. Lisaks on IT kasutamine igapäevases asjaajamises väga levinud, seda nii riiklikus asjaajamises kui inimeste igapäevaelus. Väikese riigi puhul muutub üha olulisemaks koostöö teiste sektori ettevõtetega – koos ollakse suuremad ja tugevamad ka välisturgudele minekuks. Välisturgudele minek peaks olema eesmärk. Oma turul tegutsedes jäädakse ellu, kuid arengut on väga raske saavutada. Tootma peaks kui mitte maailma, siis vähemalt Euroopa turule. Saksa ettevõtted on loomulikult suuremad, kuid ka nemad otsivad koostööpartnereid spetsiifiliste detailide tootmiseks, mis võiks olla võimalus Eesti ettevõtetele. Mõned nädalad tagasi käis Volkswageni esindus Eestis potentsiaalseid partnereid otsimas, kes oleksid valmis uuendama oma tootmistsüklit selliselt, et toota kontserni jaoks kõrge kvaliteediga autoosi. Uute kontaktide leidmisel on oluline olla aktiivne nii kontaktide loomisel kui uuenduste rakendamisel. Eesti ettevõtted peaksid enam osalema rahvusvahelistel messidel, esitlema oma tooteid. Kuna Eesti ja Baltikumi turg on liiga väike, tuleb saada kontakti enamarenenud tööstusriikidega. Need tooted, mida hakatakse tulevikus valmistama, sisaldavad senisega

Läbi ajaloo on kõik

suured muutused tööstus sektoris toonud kaasa ümber korraldused tööjõu kasutami ses: ühes sektoris ressurss väheneb, teises aga luuakse uusi töökohti juurde. võrreldes palju enam IT-lahendusi. Kui nende arengutega kaasa ei minda, kaotatakse potentsiaalseid kontakte. Peab mõtlema suurelt, et läbi kõrgekvaliteediliste allhankelepingute täitmise väärtusahelas tõusta. On keegi proovinud mõõta numbrites lisandväärtuse kasvu? Suurt, erinevaid turge analüüsivat uuringut kindlasti ei ole. Samas võib ilma numbriteta öelda, et koostöö ja IT-lahenduste integreerimine tootmisprotsessidesse on aidanud kliendi vajadustele paremini reageerida, tõstnud tootmise efektiivsust ja seeläbi vähendada ühikuhinda. Milline võiks olla Eesti tööstussektor näiteks 10 aasta pärast? Tore oleks näha rohkem ettevõtteid, mis oleksid osa globaalsest turuahelast. Suurtootjatele detailide tootmine on keeruline ja tootmisprotsessi uuendamine kallis, kuid saadav pikaajaline lisandväärtus kompenseerib selle. Oleks hea, kui näeksime Eestis ettevõtteid, mis on suutnud oma tootmisprotsesse sedavõrd uuendada, et nad on konkurentsivõimelised Tšehhi, Prantsusmaa või Suurbritannia ettevõtetega. Kui tehakse õigeid poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, näeme me kindlasti palju rohkem ettevõtteid, kes arenevad Eestist väljapoole. Loomulikult peab nende arengutega kohanema ka haridussüsteem, on äärmiselt oluline koolitada inimesi nii, et nad oleksid võimelised selles protsessis osalema. Oluline on ka ettevõtete oskus oma tooteid turundada. Kui tead, et sul on hea toode, pead minema välja, olles aktiivne. Selles osas on näha suuri edasiminekuid.

Kas Industry 4.0-st saab traditsioon? Industry 4.0 annab impulsi sidemete arendamiseks IT ja tööstussektori vahel, kaasatud on ülikoolid ning logistikasektor. Kindlasti proovime koguda tagasisidet tekkinud kontaktide ja koostöösidemete kohta. Nagu alati suurte konverentside puhul, on esimesel üritusel põhieesmärgiks tutvustada visiooni, põhiideed, edasi saab juba liikuda konkreetsemate näidete juurde, kaasates eksperte näiteks Põhjamaadest jm turgudelt. Kahekümne aasta pärast elame me hoopis teistsuguses maailmas – ka meie igapäevases elukorralduses saavad olema paljud asjad automatiseeritud ning neid juhitakse arvutite abil. Industry 4.0 aitab loodetavasti Eestil selle protsessiga kaasa minna. Euroopa julgeolekuolukord ning poliitiline situatsioon mõjutavad ka eksporditurge. Kuidas mõjutab see Saksa-Eesti koostööd? Siiani pole tekkinud olukord mõjutanud investeeringuid Eestisse, need on kogu aeg suhteliselt tagasihoidlikud olnud. Samuti ei ole näha ette olulist muutust, Eesti on EL-i ja NATO liige ning me pole näinud märke, et julgeolekupoliitiline olukord oleks Saksa ettevõtete jaoks oluline teema, mõjutamaks Eestisse tulekut. Teine teema on sanktsioonid. Samas on tööstussektor võrreldes teiste valdkondadega sanktsioonidest suhteliselt vähem mõjutatud. Loomulikult on mõningane tagasiminek mahtudes olnud, kuid see pole märkimisväärne, arvestades nende suhteliselt tagasihoidlikku mahtu viimase 20 aasta jooksul. Ka siin peaksid ettevõtted varasemast enam vaatama lääne poole. Venemaa on tõestanud oma ettearvamatust ja ebausaldusväärsust, mis tekitab ebakindlust või vähemalt ei lase tekkida pikaajalisel kindlustundel. Hetke poliitiline olukord soodustab tootmisprotsesside kohaldamist Euroopa turgu silmas pidades. Euroopas on nõuded mõistagi kõrgemad ning võrreldes Venemaa või Valgevenega on raskem konkurentsis püsida. Loomulikult eeldab toomisprotsessides muudatuste tegemine mahukaid investeeringuid, kuid see võimaldab võita turu. On juba hulk näiteid, et see on võimalik. Saksamaa turgu silmas pidades on oluline teadvustada ka keeleoskust. Kontakte saab ka inglise keeles luua, kuid kuna suurte kontsernide töökeeleks on saksa keel, annab keeleoskus pikaajalise koostöö tegemisel kindlasti konkurentsieelise. Seetõttu peaks keeleõppel olema hariduse omandamisel oluline koht ning inimeste ettevalmistamine lähtuma turu nõuetest.

VISIOON

Tööstuse tulevik on automatiseerimine JÜRI JÕEMA Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit TEGEVJUHT

hakatakse kasutama nn tarku abivahendeid, mis juhendavad töölist, millist töövõtet konkreetse toote valmistamiseks tuleks kasutada.

Personaliseeritud tootmine Tööstuse tulevik on kahtlemata automatiseerimine. Kuigi Aasias on tööjõud odav, on üldine suund personaliseeritud tootmise poole, mis ei toeta suurte partiide tootmist, vaid vastupidi, eeldab paindlikke lahendusi. Siin annavadki tehnoloogilised lahendused oma panuse. Neljanda põlvkonna tööstusrevolutsiooni (nn Industry 4.0) valguses toimub kindlasti inimeste ümberprofileerimine – personaliseeritud tootmises on erinevate parameetritega väljundid, tootmises

Oluline ühisosa leidmine Kui siiani on tööstusettevõtete pakutud lahendused olnud pigem ühe ettevõtte põhiseid, omavad potentsiaali väljapoole Eestit suunatud ühisprojektid, kus on ühendatud erinevad kompetentsid, see hõlmab nii IT-ettevõtete omavahelist koostööd kui ka ühistööd tööstusettevõtete ja IT-sektori vahel. Oluline on leida ühisosa, mille baasilt koos konkureerida. Siinkohal on koostöö heaks näiteks metsamaterjalide e-veoseleht, mis annab ühesuguse konkurentsieelise ja loob keskkonna nii riigile kui erasektori ettevõtetele. Maailma mastaabis oleme tööstuslahenduste osas alles otsimas oma nišši, kuhu meie IT-ettevõtted võiksid sobituda. Kuna järjest olulisemaks muutub tootmises turvaline infovahetus, on üks võimalik suund turvasüsteemide ehitamine, samuti on oluline suurte andmete analüüs. Eestis on räägitud ettevõtluskeskkonna loomisest, kuid pole paika pandud tööstuspoliitika suundi, kuigi tööstussektor moodustab majanduses olulise osa SKP-st. Samuti on oluline riigipoolne juurdepääs ressurssidele. Näiteks pole toetusmeetmetest rääkides siiani olnud tarkvara hankimine abikõlblik tegevus, mis on tööstusettevõtte arengu mõistes väga oluline puudujääk.

esti tööstusettevõtete hulgas on täna ettevõtteid, kus tootmine on automatiseeritud, tööjõu ja logistikalahendused põhjalikult läbi mõeldud ning ühtseks tervikuks seotud, kuid üldise tendentsina pole info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahenduste ja tööriistade kasutamine tööstuses väga levinud, eriti väiksemates ettevõtetes. Pigem on valdavad üksikud kõrgtehnoloogilised tööpingid, kus tootmisahelat pole kokku seotud. Ostetud üksik tööpink või robot aga efektiivsust tervikuna ei tõsta. Seega on oluline omanike ja juhtide tasemel tõsta teadlikkust, kuidas IT-lahendusi kasutada. Tuleb mõista, et IT-lahenduste integreerimine pole üldsegi mitte kulu, vaid tegelikult investeering. Oluline on tervikliku pildi nägemine: efektiivsus tekib tervikliku süsteemi läbimõtlemisest ning selle erinevate osade kokkusidumisest.

TEHNOLOOGIA

Nortal: hiigelkogused andmeid LAURI ILISON NORTAL AS

ööstuse ja IT-sektori kombineerimine on tööstuse jaoks üle maailma saamas üha olulisemaks teemaks. Tootmisliinid muutuvad üha targemaks ning oskavad omavahel suhelda. Samuti muutuvad tooted targaks, omades ise retsepti, millist tootmisoperatsiooni peaksid masinad ühe või teise pooltootega läbi viima. Industry 4.0 kontseptsiooni peamiseks ideeks on kombineerida infotehnoloogilised lahendused tootmisse, muutes seda efektiivsemaks ja tõstes konkurentsivõimet. Samas muudab Industry 4.0 olulisel määral tootmisega seotud andmete koguseid, keerukust, variatiivsust. Kõikide tootmises teostatud operatsioonide jälgimine, sündmuste info salvestamine, statistiline analüüs ja muud võimalikud kasutusjuhud seavad uue vaate tootmisandmetega seotud ülesannetele. Tootmisel on vaja uusi infotehnoloogilisi lahendusi tekkivate andmete salvestamiseks ja analüüsimiseks. Siin tulebki appi Big Data, mis võimaldab suurandmetega seotud lahendus efektiivselt välja töötada ja arendada. Täna näeme Nortalis tekkivat trendi väiksemate ja suuremate tootmissektoris tegutsevate klientide hulgas, kes otsivad lahendusi, mis võimaldaksid tootmisprotsessidega seotud andmeid paremini analüüsida. Traditsioonilisel tehnoloogial põhinevaid lahendu-

MIS ON BIG DATA? Big Data ehk suurandmete defineerimiseks on mitu võimalust. Üht ja selget definitsiooni pole kokku lepitud, mistõttu on selle ümber ka palju segast ja mitmeti mõistetavust. Lähenemine sõltub konkreetsest kasutusjuhtumist ja eesmärgist. Industry 4.0 puhul kehtivad järgmised märksõnad: Andmete maht – integreeritud täisautomaatsed tootmisliinid toodavad hiiglaslikes kogustes andmeid. Andmete tekkekiirus – andmeid genereeritakse suure kiirusega. Andmete variatiivsus – andmeid saadakse paljudelt erinevatelt seadmetelt mitmesuguses vormingus ja/või keeruliste hierarhiliste struktuuridega.

si hakatakse asendama suurandmetel põhinevaga, optimeeritakse kasvava andmemahuga seotud kulusid, kiirendatakse andmete kogumist ja töötlemiskiirust ning kasutatakse vigade tuvastamiseks masinõppe algoritme. Tootmises näeme selget liikumist selles suunas, et andmeid hakatakse üha rohkem kasutama kui strateegilist ressurssi. See on üks esimesi samme Industry 4.0 põhimõtete kasutuselevõtul. Google kui teerajaja Google’i otsingumootor tõi uutmoodi lähenemise: veebilehele omistati sisuline väärtus, Page Rank, mille arvutamiseks pidi

Google kõik veebilehed internetist oma andmekeskusse alla laadima ja neid sarnastel alustel korraga analüüsima. Kõik teised otsingumootorid tegelesid veebilehtede linkide kogumise ja lingikogudesse organiseerimisega, mistõttu tehnoloogia, mis salvestas ja analüüsis kogu interneti sisu, oli uudne. Samal ajal tegeles Doug Cutting koos oma meeskonnaga Nutch’i nimelise veebi otsingumootori kallal. Nende ees seisis samasugune probleem kui Google’il – kuidas salvestada ja analüüsida kogu interneti sisu. Lahendust polnud neil vaja kaugelt otsida – Google’i enda poolt avaldatud lahendus võimaldas neil taasluua failisüsteemi, mis skaleerub kogu interneti andmemahtudele. Nii sündis failisüsteem, mida hakati nimetama Hadoop’i failisüsteemiks. Tänapäeval kasutab Hadoop’i iga suurem organisatsioon või ettevõte, kes kasutab veebilahendusi ning peab lahendama skaleeruvate andmemahtudega seotud ülesandeid nagu Facebook, LinkedIn, Amazon, Netflix, Twitter jne. To o t m i s e s võ i m a l d av a d Hadoop’i failisüsteem ja töövahendid efektiivselt kasutada protsessi käigus tekkivaid andmeid. Samuti on tagatud IT infrastruktuuri kulude mõistlik tase ning kiire arendusvõimalus. Tulevikus võivad tootjad kasutada andmeid, et näha, mis tootmisprotsessis toimub, avastada ebaregulaarsuseid, näha ette tootmisliinide rikkeid, materjalide kvaliteedi kõikumisi ja defektseid tooteid.

Tootmisprotsesside mõõtmine tõstab konkurentsivõimet

 Tootmisprotsessi mõõtmine aitab hinnata mõju efektiivsusele.

AIGAR KOOV

EVOCON OÜ

ootmisprotsesside mõõtmine ja hindamine on võtmetähtsusega ettevõtte kasutamata ressursside kasutuselevõtmisel ning aitab muuta tootmisprotsesse läbipaistvamaks ja efektiivsemaks. Evoconi tänane kogemus Eesti tootmisettevõtete hulgas on näidanud, et kasutamata produktiivseid ressursse on 10–15% ulatuses, mida on võimalik vabastada võrdlemisi kiirelt ja hõlpsalt. Seadmete ja liinide töö jälgimine võib tootmises anda olulist teavet teiste toetavate protsesside olukorra kohta.

Näiteks üks Eesti puidutöötlemisettevõte oli võimeline pärast tarkvara juurutamist minema ühes tootmisüksuses kahe kuuga üle kolmelt vahetuselt kahele, kuna avastati puudused sisemistes logistikaprotsessides. Teise näitena võib tuua klaasitöötlemise tehase, kus läbi tootmisprotsesside mõõtmise tuvastati toodete tsükli-

aegades kuni neljakordsed erinevused tegelike tsükliaegade ja tootmisplaneerimises kasutuses olnud andmetega. Samuti on tootmisefektiivsuse tõstmisel olulisel kohal inimressurss, eelkõige tootmistöölised. Operaatorite tagasiside tootmisprotsessi töö kohta aitab oluliselt suurendada produktiivset tööaega. Seda eriti öösel ja nädalavahetustel, kui produktiivne tööaeg kipub alatihti madalam olema. Näitena võib tuua ühe toiduainetööstuse, mis oli võimeline tõstma oma efektiivsust 15% võrra läbi produktiivse tööaja kasvu.

EDULUGU

Mistra-Autex:

tootearendused, mida Volvo vajab

Raasikul paiknev Mistra-Autex teeb kallist allhanget paljudele suurtele autotootjatele, kelle nimekiri on pikk: Volvo, BMW, Volkswagen, Porsche, Mercedes, Land Rover. Paljud neist allhangetest on otsetarned auto tehastele, aga osa ka nende allhankijatele, nagu näiteks istmete tootjad.

TEKST: MATI FELDMANN

Eelmisel aastal töötas Mistra-Autex koostöös seadmevalmistaja tehase inseneridega välja unikaalse mitmeetapilise vaakumkaskaadi tehnoloogia, mida kasutatakse 2015. aastal müüki tuleva Volvo uue Crosscountry 90 mudeli esiistme tootmise juures. Ettevõtte tulevikuplaane avab juhataja Priit Tamm. Millised uued tuuled MistraAutexis puhuvad?

Umbes kaks aastat tagasi valmis Volvo uue mudeli Crosscountry 90 idee-auto ning selle istmete tootja pöördus meie poole esiistme seljatoe väljaarendamise sooviga. Meie jaoks oli tegemist täiesti uue toote ja tehnoloogiaga, sest varem polnud Volvo sellise disainiga is22

tet kasutanud. Selle arendamise tegi meie jaoks raskeks asjaolu, et muudetud oli esiistme disaini nii, et juhiistme ja kaassõitja istme seljatugedest peab välja käima turvapadi tagaistmel sõitjate kaitsmiseks. Mida see uus tehnoloogia endast kujutab?

Tavaliselt kujutab istme seljatugi endast plastmassist katet, mille peale läbi seal olevate aukude on imetud vaakumiga PVC. See on vaakumvormimise tehnoloogia ja see on üldiselt teada-tuntud ning seda kasutatakse näiteks BMW, Mercedese või VW paljude mudelite esiistmete seljatoe tootmisel. Kuivõrd uue Volvo esiistmete seljatoest peab välja käima turvapadi, siis sama tehnoloogiat seal

kasutada ei saanud. Aukude tõttu jääks seljatoe jäikus ebapiisavaks. Meie insenerid koos vaakumvormi valmistajatehase inseneridega töötasid välja maailmas unikaalse mitmeetapilise vaakumkaskaadi tehnoloogia. Lisaks tuleb säilitada toote elastsus veel miinus 35 kraadi juures. Kahjuks on sõnadega seda tehnoloogiat kirjeldada raske ning ega ma eriti seda teha tohikski, sest see on maailmas unikaalne tehnoloogia ning veel patentimata. Ka seadmete ja vormitootjaga on allkirjastatud konfidentsiaalsusleping järgnevaks neljaks aastaks. Täna on toode tootmises ning lisab selle aasta käibele nii 4 miljonit eurot. Kuna ka järgmisel aastal uueneb Volvo mudelite valik ja nimetatud toote kasutamist jätka-

 Volvo uue Crosscountry 90 mudeli esiistme tootmise juures kasutatakse vaakumkaskaadi tehnoloogiat.  Priit Tamm, Mistra-Autexi juhataja. Foto: Äripäev/Dmitri Gerassimov

250

inimest töötab Mistra-Autexis, mullu oli töötajaid 200.

takse, siis lisandub käibele veel 5 miljonit eurot.

siruumi ja keskkonsooli ümbrusse. Ja veel automatid.

Kas autotööstuse allhankijal on hetkel head ajad?

Me räägime täna robotiseerimisest, mille hea külg on see, et tõuseb tootmise efektiivsus, halb külg aga see, et kaob osa töökohti. MistraAutexi näitel oleks robotiseerimine win-win olukord, kuna töökoormus on läinud liiga suureks.

Mistra-Autexil on hetkel käed nii tööd täis, et töö käib mitmes vahetuses. Kui veel eelmisel aastal oli töötajate arv alla 200, siis nüüd juba 250. Kuna autotööstuses loetakse mudeli tootmisajaks seitse aastat, siis vähemalt aastani 2022 oleme tellimustest punnis. Ja ega see uus tehnoloogia pole ainuke, millega tegeleme. Jätkame ka traditsiooniliste toodete ja tehnoloogiatega ja mitte ainult Volvoga. Aga jah, uues Volvo Crosscountry 90 mudelis on lisaks turvapadjaga seljatugedele ka kõik teised istme seljatoed siin valmistatud – ning lisaks materjal paga-

Absoluutselt. Inimesed on varasemaga võrreldes hakanud rohkem hindama vaba aega, kolmandas vahetuses ja nädalavahetustel, ehkki kõrgema palgaga, ei taheta väga töötada. Kui veel 2010. aastal oli käive 11 miljonit eurot ja töötajate arv 144, siis eelmisel aastal juba 15 miljonit ja 197 töötajat. Meie prognoositav käive 2015. aastaks on 20 miljonit eurot ja 2016. a aastaks juba 24 miljonit eurot. Samuti 23

EDULUGU on eesmärgiks, et töötajate arv ei tohi kasvada üle 250. Ja selleks on juba tehtud ka mitmeid investeeringuid. Eelmisel aastal ulatusid need 2 miljonini, sel aastal aga juba 3 miljoni euroni. Siinkohal sooviks tänada ka meie finantspartnerit Swedbanki, kes on meisse ja meie tulevikuplaanidesse uskunud.

MISTRA-AUTEX AS Käive 2014: 15 mln eurot 2015 prognoositav käive: 19,5 mln eurot Ekspordi osakaal: 98% Töötajate arv 2014: 197 Kapital: 100% Eesti

Ühes varasemas intervjuus ütlesite, et ega suured autotööstused endaga kaubelda ei lase, nad ei taha allhankijatelt kuulda sõna hinnatõus. Kuidas on olukord täna?

näitel: India Tata, kes on sealse regiooni tuntud autotootja, aga samas ka Liptoni tee tootja, ostis Jaguari Land Roveri – mitte selleks, et Indias Jaguare või Land Rovereid toota, vaid selleks, et Indias oma autosid täiustada. Euroopa autotehastel tööd jätkub, sest Hiina turg vajab Euroopa autosid. Sealsed rikkurid ja keskklass ei soovi sõita kohapeal valmistatud autodega. Ka Volvol on kaks tehast seal juba valmis ning kolmas valmib lähiaastatel.

Iga toode on siiski unikaalne ja seetõttu ei saa hinnatõusust rääkida. Pigem saab hind tulla alla. Meie tooraine hind on korrelatsioonis nafta hinnaga ja koos sellega mõnevõrra alla tulnud. Kui nafta hind tõusis, hoidsid allhanketööde hindu paigal autotootjad; nüüd, mil nafta hind on langenud, püüavad hoida hindu paigal allhankijad – niipalju on situatsioon muutunud. Hiinlased on ostnud ära mitmed Euroopa autotootjad – Volvo, Roveri, Saabi... Mis mäng maailma areenil käib?

Oo jaa, hiinlastel on raha. Hiinlased ostavad Euroopa autotootjad ära, aga tootmist Euroopas kinni ei panda, pigem tootmist suurendatakse. Hiinlased saavad nende ostudega legaalselt enda kätte know how, mida rakendada oma autotehastes Hiinas. Arendus on jäänud Euroopasse ja näiteks lähiajal avatakse Volvo omanikfirma Geely uus arenduskeskus Göteborgis. Ses mõttes võib öelda, et hiinlased tehnoloogiat enam ei varasta. Aga Hiina ja Euroopa autotööstused on ikka veel kaks eri maailma. Samamoodi võib öelda, et Ford või VW Venemaal pole needsamad mis Euroopas. Sama tendentsi kohtab ka India 24

Kas Mistra-Autex koduturule ka toodab?

Mõned aastad tagasi läks ekspordiks 95%, täna 98%. Koduturg on jäänud stabiilseks, peamiselt autode põrandamatid ja näituste vaibad, aga välisturg on hoogsalt kasvanud.  Mistra-Autexis on töötajatel kiired ajad: töö käib suisa mitmes vahetuses. Pildil mitmeetapilise vaakumkaskaadi töötlemiskeskus.

Kas Eestisse võiks tulla oma autotööstus?

Sellest oli mõned aastad tagasi palju juttu, kui BMW tehas pidi Eestisse tulema. Isegi krunt oli Jüri kandis välja valitud... Ei tule, ei tookord ega tulevikus. Autotehas vajab enda ümber satelliit-tehaseid ning niipalju töökäsi pole Eestis kusagilt võtta. Riigi poliitika võõrtööliste osas on ju teadatuntud ja kes teab, kas me seda ka muuta tahaks... Lõdvendada küll, aga kas muuta?

Palju tööd, aga ka õnne on vaja

õukogude ajal koosnes Mistra kolmest tehasest. Viljandi üksus tootis laustekstiile ja õmblustööstusele vaheriideid, Vändra tehas taftingvaipu, millest ka Mistra nimi tuntuks sai. Ning viimaseks, 1983. aastal alustati tehase ehitamisega Raasikule NL-i autotööstuse tarbeks, kus toodeti kuni 2000. aasta lõpuni kõik Ladade, Moskvitšide ja ka Volgade vaipkatted. 1993. aastal erastati ühe esimesena Raasiku tehas, mille omanikeks said soomlased. Kuna oli teada, et Vene autotööstusega perspektiiv puudub, suunati pilgud läände, eelkõige Skandinaaviasse. Soomlastega koostöös ehitati 1999. aastaks üles kvaliteedisüsteem

ning arendati suhteid Scania ja Volvoga, kellele hakati tootma vaibast vormitud mootorikatteid ning automatte. 2001. aasta l a lustati juba esimeste vaipkatete saatmist Suurbritannia Jaguar/Land Roveri allhankijatele. Volvo jaoks alustati istme seljataguste ning pagasivaiba tootmist. Kasvas toodete nomenklatuur, käive ning töötajate arv. 2005. aastal otsustati tehas Soome kapitalilt välja osta ning minna Saksamaa turule. Palgati agent, kes tutvustas vajalikke “uksi” ja inimesi ning pärast pikki läbirääkimisi ja arendustööd alustati 2009.aastal VW Groupile Golf VI toodete tootmist. Täna on klientideks maailma suurfirmad, kes teevad allhan-

get Volvo, VW, BMW, Mercedese, Jaguar/Land Rover jt tehastele. Aga paljude nendega nagu Volvo, VW ja Porsche on ka otsetarned. Kas seda kõike võib lugeda edulooks? Kindlasti – on olnud palju tööd, aga ka õnne on vaja läinud. Volvoga koostööd alustades oli toeks, et Volvo juhtkond otsustas pöörata tähelepanu nn low cost countries võimalustele. Samuti oli VW Groupiga koostöö alguses tähtis, et just samadel aastatel avasid nad Ida-Euroopa kontori Ungaris ning neile oli vaja uusi allhankijaid. Suureks abiks on olnud Swedbank, kes aitas üle saada 1998. aasta augusti rublakriisi ja 2008. aasta finantskriisi mõjudest. Priit Tamm, Mistra-Autexi juhataja

l ÕP ise E L m V ita SU nä 0% e t et : -1 mi nast a kla in Re avah st stu

Tallinna Ehituskool soovitab:

Nilfiski PUHASTUSMASINAD PROFESSIONAALIDELE!

Müüjad: OÜ Pesumati Trade; Rait Keerles 53092565; www.pesumati.ee ; Salong Koduprofessor; Veerenni 15, Tallinn; 6060082; www.koduprofessor.ee; Tööriistakeskus, Turu 45B, Sepa Ärikeskus, Tartu; www.tooriistakeskus.ee .

18V

Lithium-ion

Tükeldussaag DLS713

Ketassaag DSS610/DSS501 /DHS630

Höövel DKP180

Universaaltööriist DTM50/ DTM51

Liidesfrees DPJ180 Ekstsentriline lihvmasin DBO180

15min - 1.5Ah

Otslihvkäi DGD800/DGD801

Kiirlaadimine DC18RC 1.5 Ah BL1815N

Nurklihvkäi DGA452 Nakerdaja DJN161

Ketassaag DHS710 Puurvasar DHR264

Plekilõikur DJS161 DJS101

22min - 3.0Ah

Puhur DUB361

Plekilõikur DJS130

Kiirlaadimine DC18RC 3.0 Ah BL1830

Hekilõikur DUH651

Lintsaag DPB180/DPB181

Armatuurilõikur DSC162/DSC191

36min - 4.0Ah

36V jõudlus kahest 18V akust. Rohulõikur DUR361U Trimmer DUR362L

Universaalsaag DJR183/DJR181

Kiirlaadimine DC18RC 4.0 Ah BL1840

Metallisaag DCS550

Akumootorsaag DUC302

Puurvasar DHR242/DHR243 /DHR202/DHR241 Lööknurkmutrikeeraja DTL063 Lindikruvikeeraja DFR550

45min - 5.0Ah

Nurktrell DDA350

Kiirlaadimine DC18RC 5.0 Ah BL1850

Laadijad: DC18RC (kiirlaadija)

Muruniiduk DLM380 Kruvikeeraja DFS451 Lööknurkkruvikeeraja DTL061

DC18SD DC18SE (3.0/1.5 Ah: 60/30 min)

Löökmutrikeeraja DTW251/ DTW450

Kiirlaadija DC18RD 2 akule (3.0 Ah: 22 min)

DC18SF 4 akule (3.0 Ah: 60/120 min)

Löökkruvikeeraja DTD146/DTD129 /DTD147

4-Mode DTP141

Liistunaelapüss DBN500

Klambripüss DST221

Tikksaag DJV181 DJV180 DJV182

Silikoonipüss DCG180B

Naelapüss DPT351 Akumootorsaag DUC122

Tolmuimeja DVC350

Silikoonipüss DCG180 Betoonivibraator DVR350/DVR450 /DVR850

Mürgiprits DVF154/DVF104

Trimmer DUR182L Puhur DUB182/DUB183 Hekilõikur DUH523

Trimmer DUR183L Murukäärid DUM168

Trimmer DUR181

Tolmuimeja DCL500

+ 0 3 1 u k 1 a det! a e s

Tolmuimeja DCL180/DCL182

Kiivriventilaator DCF050 Raadio lamp DMR050 LED lamp DML802 Lamp DML800/DML185

LED lamp DML801

LED lamp DML186 LED lamp DML805

Luminofoorlamp DML184

Ventilaator DCF201

Raadio BMR102/BMR103B

Soojendusega jope DCJ200

Kohvimasin DCM500

Akutrell DDF458 trell Akulööktrell DHP459

Akulööktrell DHP453/DHP480/DHP456/ DHP458

Akutrell DDF453/DDF459/DDF456/ DDF480

Jalgratas DBY180

www.makita.ee

ELEK TER

Kas elektri hinda saaks langetada? Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare kinnitab, et tööstusinvesteeringute tegemisel Eestisse on välisinvestorite üks peamisi küsimusi, milline on elektri hind tööstustarbijale. Aga kuidas riik elektri hinda saab mõjutada, milline võiks olla mõistlik võrgutasude struktuur ning millised on nendest lähtuvad võimalused Eesti jaoks? TEKST: MATI FELDMANN

„Turuhinda börsil me tõepoolest muuta ei suuda, küll aga võrgutasude ja maksude taset, sest suur osa elektriga seotud kuludest on Eesti enda kontrolli all,“ väidab Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Eesti on hajaasustusega riik ja elektrivõrk peab garanteerima ka väikese tarbimisega äärealadele teenuse kättesaadavuse. Kehtib solidaarsusprintsiip, kus kõik tarbijad panustavad elektrivõrku võrdsetel alustel, sest vastasel juhul ei suudaks äärealade tarbijad kulupõhist võrku ise üleval pidada. Juhul, kui elektrivõrk paikneks ainult Tallinnas, oleksid võrgutasud kindlasti kordades odavamad, sest statistiliste andmete järgi läbib Tallinnas asuvat elektrivõrku keskmiselt ühe liinikilomeetri 28

kohta ligi neli korda rohkem elektrienergiat kui väljaspool asuvat elektrivõrku. See tõestab solidaarsusprintsiibi kasutamise otstarbekust Eestis. Samuti toimub Vare sõnul täna tarbijatevaheline ristsubsideerimine, kus suured tarbijad maksavad kinni osa väiketarbijate võrgutasudest. Ehk ilma tarbimiseta või väikese tarbimisega liitumiskohtade kasutajad ei panusta võrdselt elektrivõrgu kulude kandmisesse, kuid samas võrgu valmisoleku kulusid tuleb võrguettevõttel ikkagi nende jaoks kanda. Selliseid tarbimiskohti on näiteks Eesti jaotusvõrkudes vähemalt 45 000. Võrgutasude struktuur peaks olema läbipaistev „Eestis kehtestatud võrgutasude püsi- ja muutuvkomponendid ei ole vastavuses võrguettevõtja kulude struktuuriga, mis muudab võrgu-

tasude struktuuri läbipaistmatuks ja eemaldub kulupõhisuse põhimõttest,“ räägib Vare. Ta osutab, et võrgutasude struktuur, mis põhineb võrguettevõtja ülesannete täitmiseks vajalikel põhjendatud kuludel ja teenuste mahtudel, peab soodustama elektrisüsteemi mõistlikku kasutamist lühiajalises vaates ning toetama võrgu arengut pikaajalises perspektiivis: “Seega peamine ülesanne on võrgutasude viimine vastavusse teenuse osutamisega seotud tegelike kuludega, vähendades vähe elektrit kasutavate tarbijate ristsubsideerimist suuremate tarbijate arvelt. Võrgutasude kulupõhisemaks muutmine suurendab keskmisest rohkem elektrit tarbivate ettevõtete konkurentsivõimet Eestis. Mida rohkem on elektrivõrgus elektrienergia suurtarbijaid, seda madalamaks muutub võrgutasu tavatarbijale elekt-

Rahvusvahelise ettevõtte Heinzel Grupp tehaste võrdlus

€/MWh Rootsi

Saksamaa

Austria

Soome

EESTI

37,5

39,0

38,5

41,2

43,1

Võrgutasu

2,0

1,0

6,8

7,0

10,8

Taastuvenergia tasu

0,0

0,8

4,2

0,0

8,7

Aktsiisimaks

0,0

2,0

0,7

0,0

4,5

Muu

0,0

0,5

0,1

0,0

39,5

43,3

50,3

48,2

67,1

Elektri ühikukulu Elekter

Kokku Allikas: Eesti Elektritööstuse Liit

27%

kogutarbimisest on EL-i taastuvenergia osakaalu eesmärk aastaks 2030. rivõrgu efektiivsema kasutamise kaudu.“ Eestis on elektrienergia tootmisvõimsusi rohkem, kui me suudame tarbida. Kuna Eestil on olemas korralikud välisühendused

elektri transpordiks, siis omamaise ressursi kasutamisega elektritööstuses suudame olla elektrit eksportiv riik. Samas ei sõltu võrgutasud sellest, kui palju elektrienergiat eksporditakse, vaid sellest, kui palju tarbitakse elektrienergiat Eesti tarbijate poolt. Ainult elektrienergia tarbimise tõus kohalikus elektrivõrgus saab võrgutasusid allapoole tuua. Eratarbimine olulisel määral ja hüppeliselt kindlasti ei kasva, küll aga saaks soodustada elektrienergia suurtarbimist Eestis uute investeeringutega tööstusesse. Kindlasti ei tohi karta energiamahukat tööstust, sest majanduse seaduspärasus on, et energiamahukas tööstus liigub sinna, kus on odavam energia/elektri hind. Vare sõnul on ka tööstusinvesteeringute tegemisel Eestisse välisinvestorite üks peamisi küsimusi, et milline on elektrienergia

hind tööstustarbijale. „Eesti peab julgemini rakendama Euroopa Liidu poolt energiamaksustamise direktiivis lubatud erisusi. Elektrienergia aktsiis on Eestis kõikidele tarbijatele ühetaoline, 4,47 €/MWh, ning väga piiratud osas on kasutusel aktsiisivabastus. Paljud EL-i liikmesriigid on kehtestanud tööstustele elektriaktsiisi miinimumtaseme 0,5 €/MWh või on vabastanud nad aktsiisi maksmisest üldse eesmärgiga parandada riigi üldist konkurentsivõimet ja soodustada välisinvesteeringute tegemist,“ selgitab Tõnis Vare. Taastuvenergia tasud ja maksustamine Euroopa Liidu taastuvenergia osakaalu eesmärk 2030. aastaks on vähemalt 27 protsenti kogutarbimisest. Samas on selge, et olemasolevad taastuvenergia tehnoloogiad ei ole veel mõnda aega kon-

ELEK TER kurentsivõimelised ega turupõhise hinnakujundusega. Ehk riigid peavad maksma toetusi, et need tehnoloogiad püsiksid konkurentsis. “Paraku tuleb tõdeda, et need toetused maksab kinni elektritarbija,“ nendib Tõnis Vare. „Samas tuleb arvestada, et juhitamatu elektritootmine, mida tuule- ja päikeseenergia on, vajab kontrollitavaid kompensatsioonivõimsusi olukorras, mil tuult ei puhu ja päikest ei paista. Kunagi tuleb kindlasti aeg, kui taastuvenergia tehnoloogiad on konkurentsivõimelised ning turupõhised, nii kaugele peame me kuidagi jõudma ning Eestile on kohalejõudmise vahendiks põlevkivi. Targalt tegutsedes on võimalik Eestis taastuvenergiat arendada, kasutades selleks statistikakaubandusest tulenevaid võimalusi, ehk taastuvenergiat võib eesmärgi täitnud riik müüa teistele liikmesriikidele, kes ei suuda oma taastuvenergia eesmärke täita.“ Kuigi Eestis on taastuvener-

gia tasu madalam kui EL-is keskmiselt, on see siiski kõrgem kui Eestiga konkureerivates riikides nagu Soome, Rootsi ja Norra, mis annab Põhjamaade tööstustele olulise konkurentsieelise. Toetusskeem vältigu turumoonutusi ja toetagu arengut. „EL on mõistnud regionaalse elektrituru turupõhise toimimise vajadust. Riigil on võimalik taastuv-energia toetuspoliitika avatud vähempakkumiste abil turupõhiseks ja tehnoloogianeutraalseks muuta, vähendades seeläbi tulevikus taastuvenergia toetamiseks tehtavate kulutuste ulatust. Taastuvenergia tasu maksmine tarbitud elektri koguse alusel tuleks muuta regressiivseks ja alternatiivina kaaluda Soome eeskujul elektritarbimisest sõltuva taastuvenergia tasu täielikku kaotamist,“ toonitab Vare. Ka EL on leidnud, et iga taastuv-energia tootja peab majanduslikult vastutama oma elekt-

ri tootmise mõju eest elektrivõrgus ehk omama bilansivastutust. Turuosa on kasvatanud need elektritootjad, kes on bilansivastutusest vabastatud, mistõttu ei ole nad motiveeritud elektrit tootma, kui seda vaja on, vaid siis, kui on kasumlik toota. Uute EL-i riigiabi suunistega on paika pandud, et kui taastuvenergia tootja on bilansivastutusest vabastatud, siis temale liikmesriigi poolt abi anda ei tohi (piirang kehtestatakse riikides, kus toimib päevasisene elektriturg). „Samas peame arvestama, kas taastuvenergia tootmine on suunatud eelkõige tootja enda elektritarbimise katmiseks või on tegemist ettevõtlusega, kus eesmärk on müüa kogu toodetud elektrienergia elektrivõrku ning teenida kasumit. Elektrienergia tootmise varjatud toetusskeemid ei tohi tekitada turumoonutusi, kuid samas peavad need toetama taastuvenergia tehnoloogiate mõistlikku arengut ja mikrotootmise soodustamist.“

Ühendamine Mandri-Euroopaga ei võimalda tuumajaama

ui palju maksab Eesti tarbijale tegelikult Eesti elektrisüsteemi lahtisidumine Loode-Venemaa sagedusalast ja ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga? Eesti elektrisüsteem on endiselt osa Loode-Venemaa energiasüsteemist BRELL. Elektrisüsteemi mõttes pole Eesti hetkel integreeritud Saksamaa ega Poola elektrisüsteemiga ning üleminek ühtsesse elektrisüsteemi tähendaks mahukaid investeeringuid, mis tõstaks pikas perspektiivis võrgutasusid ehk selle maksaks kinni Eesti elektritarbija. Ühendamine või de-

sünkroniseerimine ei tähenda ainult ühenduste loomist, vaid ka teiste riikide elektrisüsteemi muutmist. Elektrivõrkude desünkroniseerimine ja ühendamine MandriEuroopa sünkroonalaga on oluline meie energiajulgeolekule, kuid kas sotsiaal-majanduslikult väikesele riigile mõistlik? Kuivõrd Eesti muutuks elektrisüsteemi mõistes äärealaks, toob see kaasa tehnilisi piiranguid, me ei saaks enam lisada süsteemi samaväärselt praegusega Eestis asuvaid elektritootmise võimsusi. Seega tuumaelektrijaama poleks enam tehniliselt võimalik siia rajada.

Eesti elektri-

süsteem on endiselt osa LoodeVenemaa energiasüsteemist BRELL.

TÖÖSTUSLIKUD KÜTTEKEHAD JA KÜTTEKAABLID HEATEX EESTI OÜ-lt Pakume laias valikus küttekehi tööstus- ning tootmisettevõtetele: -

Tööstuslikud küttekaablid kuni 1000 °C Tööstuslikud radiaatorid Keraamilised küttekehad Padruni tüüpi küttekehad Klambri tüüpi küttekehad Küttekehad mahutitele (IBC jt) Tööstuslikud soojapuhurid (120–690 V) Küttekehad kilpidesse Küttekehad vee-, õhu-, õli-, happelisse, ATEX-keskkonda ATEX-küttekehad ATEX-termoregulaatorid ning andurid Isereguleeruvad küttekaablid kuni 210 °C (ATEX) Kuumakindlad pistikud, pistikupesad

- Erilahendused

Võta meiega ühendust ning saada päring: heatex@heatex.ee +372 53 670 494 Heatex Eesti OÜ

www.heatex.ee

TÖÖTURG

Töötaja leidmise kadalipp Peaaegu 2/3 põhikooli lõpetajatest suundub edasi õppima gümnaasiumitesse ega jõua kutse omandamiseni, see aga muudab uute töötajate leidmise keeruliseks. TEKST: KADRI TAMM

Et suunata koolitustellimust vastavalt vajadusele, on oluline tööandjate kaasamine. „Suuremad erialaliidud on siin aktiivsed. Kutsenõukogudes on hetkel 31 erinevat alaliitu, kus tegeletakse kutse omistamise ja tööjõu küsimustega, konkreetsete ettevõtjateni jõudmisel on kindlasti arenguruumi,” selgitab Maaja-Katrin Kerem Kutsekojast. „Kui suurtel ettevõtetel on aega kaasa lüüa tulevikku vaatavates küsimustes, siis väiksematel on igapäevatöö kõrvalt keeruline leida lisaaega, samuti ei võeta tööjõuga tegelemist kui investeeringut, vaid kulutust. Meie eesmärk oleks ka väikestele tuge pakkuda,“ selgitab OSKA programmi juht Tiia Randma. Kust peaks tulema järelkasv? Täna on Eestis ca 200 000 inimest, kellel puudub erialane kutse- või kõrgharidus: töökohti võib turul olla, kuid nende kvalifikatsioon on liialt madal, et vabu kohti täita. Samuti on probleemiks nn struktuurne tööpuudus ja turutõrked. Ühel juhul sisenevad tööturule spetsialistid, keda tööturg reaalselt ei vaja ning samas pole teises valdkonnas võtta vajalike oskustega inimesi. Teisalt on ka turutõrkeid ehk peidetud probleeme – kooli poolt on olemas riiklik koolitustellimus, luuakse koolituskohad, kuid õpilased ei tule õppima, katkestavad õpingud või lõpetavad kooli, kuid ei jõua tööturule. „Näiteks tööturukoolituses koolitatakse kõige enam keevitajaid, kuid samas neid ka otsitakse kõige enam. Siin on hoopis teised probleemid ja tööjõuvajaduse ja oskuste koordinatsioonisüsteem OSKA peaks siin ot-

sima ekspertide laua taga vastuseid ning pakkuma välja ka lahendused,” toob Randma välja. Tähtsustuvad isikuomadused ja hoiakud Ettevõtetelt tuleb positiivset tagasisidet kutseõppeasutuste taseme kohta – loodud on hea varustusega õpikeskkonnad. Samas heidetakse jätkuvalt koolilõpetajatele ette tööeluks vajalike hoiakute puudumist. „Kuigi järjest rohkem tegeletakse üldhariduses ka nende teemadega ning pööratakse tähelepanu õpilaste üldpädevuste arendamisele, siis palju nimetatust on täna siiski loosungi tasandil, koolis on keskmes ikkagi faktipõhised teadmised, üldine taust jääb tagaplaanile või unustatakse ära,” selgitab Innove õppekava- ja metoodikakeskuse juhataja Kaie Piiskop. „Nii tulebki ettevõtjatelt tagasiside, et ta on valmis erialased oskused ise õpetama, kuid töötajal puudub huvi tööd teha, ajatundmine ja õpioskus,” lisab Randma. Ettevõtted peavad vaatama tulevikku Üha olulisemaks muutub oskus ette aimata tulevasi vajadusi, et oma personali õigel ajal koolitada ja lüngad oskustes täita. „Näiteks selgus OSKA piloteerimisel, et vedurijuhtidel on suureks probleemiks keele- ja IT-oskused. Uute rongide saabudes tuli personal välja vahetada, sest olemasolevate töötajate oskused olid puudulikud. Kui seda oleks varem teadvustatud, jätkunuks aega ümberõppeks,“ toob Randma näite. Järjest enam tööandjaid panustab ka oma töötajate koolitamisse. „Arenguruumi muidugi on, kuid enam ei domineeri ootus, et kooliseinte vahelt väljuks „valmis” töötaja”. On palju positiivseid näiteid, kus praktikabaas on valmis kinni maksma tulevase töötaja elamise ning sõidu. Valdkonniti on võimalused muidugi väga erinevad,” räägib Randma. Oluline on ka noorele praktikandile ettevõttes sobiva koha leidmine. „Selge on see, et kool peaks vaatama, kas praktika sisu ja tulem vastab õpiväljunditele. Täna on meil raamistik olemas, teine asi on see, mis toimub ettevõttes kohapeal, siin on vajalik koolipoolsete juhendajate suurem tähelepanu, kontakt õpilase ning praktikakohaga.“

OSKA on tööjõuvajaduse ja oskuste koordinatsioonisüsteem, mis peaks paremini ühildama inimeste oskused ja tööturu nõudluse.

OSKA: oskused ja tööturu vajadused

SKA töögruppides hakatakse töötama selle nimel, et tööturu vajadusi ja koolituspakkumist omavahel paremini kokku viia. Täna kavandatakse kutse- ja kõrghariduse koolituskohti erinevast loogikast lähtudes. Kutseõppeasutustes lähtutakse riiklikust koolitustellimusest, mida püütakse sättida kooli võimekuse ja tööjõu prognoosi järgi. Ülikoolidel on akadeemiline vabadus otsustada ise pakutava koolituse sisu ja mahu üle. Riigi rahasid jagatakse tulemuslepingutes üsna suurte „tükkidena“. Seni pole koolituskohtade kavandamisel vertikaalset kutsealadepõhist vaadet arvestatud. Seda hakkab tegema OSKA. Esimeste valdkondadena käsitletakse tänavu IKT-d, metsandust ja puidutööstust ning valdkonnaülest majandusarvestust, pärast seda käivitub ka masina- ja metallitööstuse kui suure ekspordiandja ja sotsiaaltöö kui tulevikuala analüüs. Töögruppide töö tulemusena peaksid formuleeruma ettepanekud taseme-, täiend- ja ümberõppe jaoks, tehakse ettepanekud eri osapooltele. Kutsekoja juurde loodakse ka koordinatsioonikogu, kes koondab valitsuse jaoks tööjõu ettevalmistuse alased probleemid, mis vajavad poliitilist lahendamist.

K APITAL

Kapitalil on rahvus LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume räägib, et masuaastad võtsid kohalikelt ettevõtetelt julguse ära, ent tänaseks on kogutud jõudu ning laenu võetakse ka selleks, et osta firma aktsiad välisomanike käest välja või tagasi. Peamiselt lähevad kaubaks tööstus- ja IT-ettevõtted.

KÜSIS: MATI FELDMANN

Millised on põhjused, kui otsustatakse ettevõte välisosanikelt välja osta? Neid põhjuseid tuleb vaadata nii müüja kui ostja poolelt. Läbirääkimised võivad kesta kaua, kuni poolte seisukohad lähenevad. Viimase aasta jooksul on selliste tehingute maht kasvanud, kus välisomanikud ettevõtet müüvad ning juhtkond ettevõtte välja ostab. Miks see nii on? Esiteks saab müüjate huvi selgitada Skandinaavias tegutsevate ettevõtete koduturgude probleemide näitel. Teatavasti on Soome majandus languses, Rootsi kinnisvaraturg üle kuumenemas ning sellistel raskematel aegadel otsib kapital oma koduturule tagasipöördumise võimalust. Teiseks, ei saa üle ega ümber sellest, et Skandinaaviast vaadates nähakse ohuna Balti riikide lähedust Venemaaga. Kui Lääne-Euroopa ajakirjandus (sh

Financial Times) avaldab artikleid, et Balti riigid võivad olla järgmine Ukraina, siis on see tõsine signaal. Meie ettevõtete finantsnumbrid ei peegelda seda riski, kuid välisomanike jaoks on see juba tase, millega riskida ei soovita. Kolmas põhjus on see, et kui kohalik juhtkond on juba avaldanud soovi mõistlikel tingimustel ettevõte välja osta, siis ilmselt ei soovi välisomanik riskida võimalusega, et tehingu mittetoimimises pettunud juhtkond võib lahkuda ning ettevõtte omanik võib jääda senisest veel raskemasse seisu. Neljandaks, ostja poolelt vaadates, on Euribori langus kaasa toonud väga madalad intressimäärad ning Euroopa Keskpanga retoorika näitab seda, et tõenäoliselt jäävad intressimäärad madalaks pikemaks ajaks. See tähendab, et laenu saab headel tingimustel. Ettevõtte osade või aktsiate väljaostmine võib toimuda kas juhtkonna poolt (management buyout) või olemasoleva teise kaasosaniku

Indrek Nuume

Panganduse üks põhireeglitest on: tunne neid, kellele sa laenad.

poolt (leverage buyout). Mõlemal juhul panditakse laenu tagatiseks nii olemasolev osalus kui ka omandatav osalus. Oluline on, et panditakse üle 50-protsendiline osalus (valdavalt siiski 100%) ettevõttest, mis tagab kontrolli ettevõtte rahavoogude üle. Panganduse üks põhireeglitest on: tunne neid, kellele sa laenad. Ühelt poolt vaadates on osaluste omandamiseks antud laenud keskmisest riskantsemad, sest tugevat tagatist napib. Samas teiselt poolt vaadates, ettevõtet osta sooviv juhtkond või olemasolev kaasosanik tunneb ettevõtet väga hästi, ei pruugi sellesse tehingusse minnes ja oma rahaga riskides risk panga poolt vaadates olla ülemäära suur. Millised ettevõtted kaubaks lähevad? Peamiselt tööstus- ja ITettevõtted. Iseloomulik on aga see, et need ettevõtted on kaua tegutsenud, tegemist on nö ajalooga ja stabiilsete rahavoogudega ettevõtetega. Ettevõtte kasumlikkus, positiivne rahavoog ongi selliste laenude puhul kõige olulisem, sest tavaliselt makstakse laenu tagasi dividendidest. Iseloomulik on veel see, et üldjuhul ostetakse tagasi 100% aktsiatest. See garanteerib, et dividendide määramisel ei teki vastuseisu. Millise hinnaga aktsiad välja ostetakse ja kas pank sekkub aktsiate ostu/müügihinna määramisse? Tavapärasem osaluste eest makstav hinnavahemik on 4 kuni 8 kordne EBITDA (ärikasum koos põhivara kulumiga), see on rusikareegel. Ostes firmat, ostetakse sisuliselt firma järgnevate aastate rahavoogu. Ettevõtte eest makstava hinna suurus sõltub sellest, millist arengut ostja lähimatel aastatel

Miks välisomanikud ettevõtteid müüvad? Skandinaavias tegutsevate ettevõtete probleemid koduturgudel. Raskematel aegadel pöördub kapital tagasi koduturule. Balti riikide lähedus Venemaale. Kohalik tegevjuhtkond tunneb huvi ettevõtte väljaostmise vastu.

näeb. Pank ei sekku ostu-müügihinna määramisse, kuid kui panga hinnangul on ostuhind liiga kõrge, tähendab see laenuvõtjatele omafinantseeringu suurenemist. Milline on tavapäraselt ettevõtte väljaostmise laenuperioodi pikkus? Kuldreegel on, et osaluse omandamiseks võetud laen tuleks viie aastaga tagasi maksta. Viis aastat on paras ajaline perspektiiv, mida on veel võimalik ligilähedaselt ette prognoosida. Miks LHV Pank toetab ettevõtete väljaostmist, kapitali tagasipöördumist? LHV Pank põhineb Eesti kapitalil. Ühelt poolt on selliste laenude väljastamine osa igapäevasest äritegevusest, teisalt annab see tugeva positiivse laengu meie ettevõtjate taastekkeks. Kui 2008–2009 kriis võttis kohalikelt ettevõtjatelt julguse ära, siis tänaseks on kogutud uut jõudu ning on võimalused ettevõtete väljaostuks. Võimalik, et sellist hetke nagu täna järgmise 10 aasta jooksul enam ei teki. Me soovime neid tänaseid julgeid ettevõtjaid toetada. Me arvame, et kapitalil on olemas rahvus.

Kui otsused sünnivad kohapeal, on lihtsam arendada

astatel 2011–2012 toimunud muudatused Tallinna Elektrijaama, Tallinna Kütte ja Erakütte omanikeringis tulenesid Prantsusmaa energeetikafirma Dalkia globaalse strateegia muutusest, mis nägi ette varade müüki teatud turgudel. Kuna Eesti kapitalil oli soov panustada Eesti energiasektori arengusse, siis osteti osalus ning tänaseks on need kolm ettevõtet Eesti energeetikakontserni Utilitas osad. Ehkki protsessi käivitas Dalkia otsus, nägi ostja võimalusi ja vajadusi ettevõtete arendamiseks, mida seni globaalse kontserni osana oli keerulisem ellu viia kui olukorras, kus otsused sünnivad kohapeal. Kohaliku taastuva kütuse ja koostootmise osakaalu suurendamine ja soojustrasside rekonstrueerimine varustuskindluse tagamiseks ning kadude vähendamiseks on väljaostule järgnevalt käivitanud aktiivse investeerimisprogrammi põhisuunad. Investeeringud perioodil 2014–2017 ületavad 120 miljonit eurot. Tänaseks on juba lõpule viidud fossiilsete kütuste asendamine kohaliku puiduhakkega kõigis Erakütte võrgupiirkondades üle Eesti ja tööd käivad Tallinna uute jaamade rajamisel. Samas ei saa anda universaalseid soovitusi, kas osta välisomanikelt välja või mitte. Igal sektoril on siiski oma spetsiifika, mida otsuste tegemisel kalkuleerima peaks. Samas on kindlasti kiiduväärt, kui kohalik kapital tahab oma positsiooni tugevdada. Priit Koit, OÜ Utilitas juhatuse liige

SEADUS

Pakendi auditeerimisnõue suurematele kogustele? MART NÕMPER, VANDEAUDIITOR RÖDL & PARTNER AUDIT OÜ

akendiaruandluse korraldamise nõue on Eestis juba enam kui 10 aastat. Alates 2015. aastast on kohustus pakendiaruandluse aruandeid ka auditeerida. Auditeerimise eesmärgiks on teha pakendiarvestus täpsemaks ning paremini kontrollitavaks. Audiitorkontroll suurendab kindlustunnet, et aruandes ei sisaldu olulisi vigu ning sellega antakse hinnang auditeeritava kalendriaasta pakendiaruande vastavuse kohta pakendiseaduse nõuetele. Pakendiaruandluse audiitorkontrolli kohustuslikuks tegemise eesmärgiks oli eelkõige aruandluse korrastamine, mis kergitas ettevõtjatele halduskoormust ning tõi täiendavad väljaminekud. Samuti aitab see vähendada ebavõrdset olukorda, kus üks grupp ettevõtteid kulutab aega ja rahalisi vahendeid arvestussüsteemide

loomisele, andmete kogumisele ja kokkuvõtete tegemisele, tasudele ja/või aktsiisidele ning auditi tellimisele, samas teine osa ettevõtetest sellega ei tegele. Kohustus oleneb mahtudest Pakendiettevõtjaks, kelle pakendiaruandlusele laieneb auditeerimiskohustus, on kõik ühingud ja organisatsioonid, kelle kalendriaasta Eestisse müügiks toodud pakendatud kauba, toodete või Eestis tegevuse käigus täiendavalt pakendatud toodete pakendite pakkematerjali kogus ületab plastpakendi puhul 100 kg ja/või muust materjalist pakkematerjali kogus 200 kg. Siinjuures tuleb tähele panna, et pakendiaruandluse pidamise ning pakendiauditi läbiviimise kohustus võib tekkida mitte ainult Eesti äriregistris registreeritud ühingutel, vaid ka välismaa äriühingute Eestis tegutsevatel filiaalidel ning püsivatel tegevuskohtadel. Kuigi väikeses koguses pakendite turulelaskjate pakendiaruandlust ei ole vaja auditeerida, on väiksematel ettevõtetel vaja siiski pidada pakendiarvestust, puudub vaid pakendiaruandluse auditeerimiskohustus. Kitsaskohad seoses mahtudega Kuna auditi läbiviimise maksumus on kõrge, võib tekkida olukordi, kus audiitori küsitav teenustasu on suurem kui pakendikoguselt arvestatud aktsiisisumma või pakendiettevõtjalt taaskasutusorganisatsioonile makstavad tasud. Seega on pakendiaruandluse auditeerimis-

nõue seatud liiga madalale, mis kohustab pakendiettevõtjat väikeste turule lastud koguste puhul tellima pakendiauditi. Probleemi lahenduseks võiks tõsta pakendiaruandluse auditi nõuet kõrgemale. Vajadusel saab piirmäära hiljem langetada, kuid praegune piirmäär seab väikestele pakendiettevõtjatele liigsuure koormuse. Samuti tekitab auditeerimiskohustus puudujäägi audiitorite ajakasutuse osas – pakendiauditi peavad tellima hinnanguliselt 2000 – 3000 ettevõtet, mistõttu jääb audiitorteenuseid pakkuvatel ettevõtetel puudu aja- ning inimressurssist, et täita hüppeliselt kasvanud nõudlust pakendiauditi läbiviimiseks. Audiitorite töökoormuse hajutamiseks ja pakendiauditi tasude vähendamiseks võiks kaaluda pakendiaruandluse auditi läbiviimise tähtaja pikendamist, mis võiks jääda varasemalt III kvartali lõppu. Parem riiklik kontrollmehhanism Eestis on olulisel hulgal ettevõtteid, kes toovad maale suures koguses pakendeid, kuid kes pakendiaruandlust ei koosta ega esita, rääkimata pakendiaruandluse auditeerimisest. Audiitorite poolt kontrollitud pakendiettevõtjate pakendiaruandlus on suure tõenäosega korrektne: audiitorid ei jahi pettureid ega aruandlusest kõrvalehiilijaid. Samas peaks riik suunama oma kontrollivõimekuse sellele, et ebaausad ettevõtjad, kes pakendiaruandlust ei koosta ega esita, ei saaks turul tegutseda ja ebatervet konkurentsi pakkuda.

Vigasid tasub kontrollida Meie kogemus näitab, et kuigi pakendiaruandlust on üldiselt peetud korralikult, on siiski ca pooltel juhtudel pakendiaruandluses sees vead. Peamised riskikohad pakendiarvestuses meie senise kogemuse põhjal on: 1. Arvatakse, et pakendiseadus laieneb ainult kaubaga tegelevatele ettevõtjatele. Tegelikkuses võib ka teenust osutav ettevõte, kes näiteks ostab endale väljaspoolt Eestit arvuteid, mööblit vms, mis on pakendatud, muutuda pakendiettevõtjaks pakendiseaduse tähenduses, pidama arvestust tema poolt maale toodud pakendite üle ning teatud juhtudel isegi tellima pakendiauditi. 2. Usaldatakse ilma kontrollimata ettevõtteväliste teenusepakkujate poolt koostatud pakendiaruandeid. Enamasti ei ole majaväline aruande koostaja väga täpselt kursis, millised kaubad ja kuidas pakendatult on ettevõte maale too-

nud, sest neil puudub sellekohane täpne ülevaade. Majaväline pakendiaruandluse teenusepakkuja, kes koostab pakendiaruande ainult ostuarvetel oleva info alusel, koostab suure tõenäosusega väära aruande, sest ostuarvetel pole reeglina kogu infot, mis on vajalik pakendiaruandluse korrektseks koostamiseks. 3. Kui müügipakendite osas peetakse üldiselt väga täpset arvestust, vahest isegi nii täpset, et iga müüdava kaubaartikli kohta on tarkvaras täpselt kirjas, mis moodi on toode pakendatud ühes pakendi liikide ja kaaludega, siis sageli ununeb ära kauba veo- ehk transpordipakend. Eriti just jaetarbijale läbi interneti müügi puhul võib veo- ehk transpordipakendi mass olla suurem kui kauba enda müügipakend. Sõltuvalt jaetarbija poolt tellitud kauba kogusest võib veo- ehk transpordipakend olla erineva kaaluga ja selle üle on keerulisem arvet pidada ning samuti võib see sootuks ununeda.

HEA TEADA Pakendiaruandlusega ja auditiga seotud küsimustega pöörduge taaskasutusorganisatsiooni või audiitori poole. Pakendiaruandluse audiitorkontroll on spetsiifiline ning nõuab finantsauditiga võrreldes eriteadmisi, mispärast tuleb leida sellele valdkonnale spetsialiseerunud audiitornõustaja. Esmajärjekorras võiks pöörduda ettevõtte üldist raamatupidamise aastaaruannet auditeeriva audiitori poole, kellel on juba olemas ülevaade ettevõtte tegevusest ja arvestussüsteemidest, mis vähendab pakendiauditi tegemiseks kuluvat aega.

www.hansapakend.ee tel 666 0444, info@hansapakend.ee

Pakendamine • Liimimine • Markeerimine

METALLIDETEKTORID JA KONTROLLKAALUD • Toiduainetööstusele • Puidutööstusele • Keemiatööstusele • Mäetööstusele

K ASULIK

Horisont 2020: võimalus Eesti ettevõtetele OSKAR OTSUS, EESTI TEADUSAGENTUUR

etsembris 2013 kuulutati avatuks uus seitsmeaastane Euroopa Liidu teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020. Nagu eelnenud 7. raamprogramm, on Horisont 2020 oma eelarve poolest maailma suurim teadusja arendustegevust toetav programm, mille üheks peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa ühtse teadusruumi loomisele ning Eesti teaduse ja tööstuse konkurentsivõime säilitamisele maailmas. Horisont 2020 on Euroopa Komisjoni poolt keskselt hallatav ning toimib laias laastus järgmiselt: programmi kodulehel avaldatakse pidevalt konkursse erinevatel teadusteemadel. Euroopa Komisjon defineerib, millistele probleemidele lahendusi oodatakse ning millised rahalised vahendid selleks eraldatakse. Avatud konkurssidele saavad oma projektitaotlusi esitada kõik Euroopa teadusasutused ja ettevõtted. Jaotamisele läheb peaaegu 75 miljardit eurot Horisont 2020 koosneb kolmest suurest alaprogrammist, millest üks on suunatud otseselt Euroopa tööstuse kasvu ja arengu tagamisele. Ettevõtetel on võimalik osaleda ka teadusprojektides ja mitte ainult neil ettevõtetel, kes ise teadusja arendustegevusega tegelevad, vaid ka neil, kes võiksid olla arendatava tehnoloogia tulevas-

75 mld

eurot jagatakse programmi kaudu seitsme aasta jooksul.

teks kasutajateks või tootjateks. Seega on tegemist väga mitmekesise programmiga ja projekte saab kirjutada väga erinevatel teemadel. Seitsme aasta jooksul jagatakse programmi kaudu laiali ligi 75 miljardit eurot, sealjuures küllaltki soodsatel tingimustel. Euroopa Komisjon rahastab projektide kulusid 70–100 protsendi ulatuses, millele lisandub 25 protsenti üldkulude katteks. Üksikute projektide eelarved jäävad üldiselt vahemikku 1–5 miljonit eurot. Kuigi samale rahale konkureerivad ka Euroopa tippülikoolid ja suurtööstus, kinnitab ajalugu, et ka Eesti ettevõtetel ja teadusasutustel on vaatamata tihedale sõelale võimalus toetust saada. 7. raamprogrammis osalesid Eesti partnerid enam kui 450 projektis ning Eestisse toodi üle 90 miljoni euro. Umbes kolmandik sellest summast läks meie ettevõtetele. Horisont 2020 esimene aasta läks samas tempos edasi. Eesti teadlased ja ettevõtjad osalevad 100 uues projektis ning saavad Euroopa Komisjonilt nende läbiviimiseks umbes 14 miljonit eurot toetust. Näiteks osalevad Tallinna Tehnikaülikool, moodulmajasid tootev AS Matek ning ehitusettevõte REF Ehitustööd OÜ 5,5 miljoni euro suuruse eelarvega projektis MORE-CONNECT, mille käigus otsitakse uusi ja innovaatilisi lahendusi hoonete renoveerimiseks. Programm, mis püüab kaasata ettevõtjaid Et suurepärased ideed ei jääks vaid teaduspublikatsioonidesse,

vaid neist areneksid välja ka uued tooted ja teenused, on programmi üheks prioriteediks innovatsioon HEA TEADA ning senisest suurem ettevõtlussektori kaasamine. Mõelge läbi idee, millel võiks olla potentsiaal lüüa läbi Euroopa turul Üheks selle idee väljundiks on Hinnake projekti mõju, vajadust uus väike- ja keskmise suurusega ning ajaressurssi projekti teokstegeettevõtete (VKE) instrument, mis miseks aitab esmalt ettevõttel teha oma Küsige infot ja abi Eesti Teadusuudsele ideele põhjalik tasuvusagentuurist ning EAS-ist ja teostatavusanalüüs ning kui Taotlemine märtsis, juunis, sepsee edu tõotab, siis läbi viia kõrtembris ning detsembris gel tasemel tootearendusprojekt. Loe lähemalt: Viimase läbiviimiseks saab ettewww.horisont2020.ee võte umbes 1–3 miljoni euro suuruse toetuse. Kogu programmi 75 miljardi euro suurusest eelarvest võtab VKE instrument enda alla 3 miljardit. Horisont 2020 esimese aastaga tuli Eestisse umbes 20 VKE instrumendi projekti. Kõige rohkem IKT ja tervishoiu valdkondades, samuAMADA_PUB_HFEM2_GB_185x125_140211:QUADRI_R 18/02/11 12:12 Page 1 ti oli projekte ka teistes valdkon-

dades: biotehnoloogia, transpordi, infrastruktuuri kaitsmise, energia ja merenduse alal. Näiteks spektromeetreid tootev ettevõte Interspectrum OÜ hakkab VKE instrumendi raames arendama veekeskkonnas kasutatavat spektromeetrit. Praegune kogemus on näidanud, et edukateks osutuvad need projektid, kus läbiviidav arendus tõesti uue ja hea lahenduse välja pakub ning millel on tugev majanduslik potentsiaal. Taotluste hindamisel ongi kõige olulisemaks kriteeriumiks projekti mõju, lisaks hinnatakse eraldi veel teaduslikku taset ning tegevuskava. VKE instrumendi puhul on tegemist pidevalt avatud taotlusvooruga. Neli korda aastas (märtsis, juunis, septembris ja detsembris) võetakse vahepeal laekunud taotlused kokku ning hinnatakse sõltumatute ekspertide poolt ära.

THE PRESS BRAKE REFERENCE

Amada engineering for your success Aider OÜ

Tuleviku tee 10, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa Tel: +372 655 6139 E-post: service@aider.ee

KESKKOND

olulist

keskkonnategu meie tööstuses Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma sõnutsi levib meie tootmisettevõtetes üha enam arusaam, et keskkonnaalased investeeringud toetavad ka majanduslikku võitu. TEKST: MATI FELDMANN

Mis suunas keskkonnaalane töö Eestis kulgeb ja kuidas oleme tänasesse päeva jõudnud? Süstemaatilise keskkonnakaitsega alustati 1990. aastate algul – alustades konkreetsetest puhastusseadmetest ja teistest sellistest üksikmeetmetest. Enam kui 10 aastat tagasi toimus keskkonnapoliitikas põhimõtteline muutus: minna üle üksikutelt tegudelt üldisele muutusele nagu suurem ressursitõhusus, ringmajandus, et ühe tööstuse tootmisjäägid oleks tootmissisendiks järgmisele tööstusele. Veel räägime investeeringutest, töövõtete muutustest, jäätmete sortimisest. Tootmise majandusliku võidu ja keskkonnaalase võidu kompassid näitavad ühte suunda. Tootmisettevõtted mõistavad üha rohkem, et keskkonnaalased investeeringud toetavad majanduslikku võitu. Kas saab ka mõne näite tuua? Kasvõi sõnnikust biogaasi tootmine – sellist kohustust pole õi-

gusaktidega põllumajandusettevõtetele pandud.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Ent kui kõik on nii kaunis, miks siis on ettevõtetele kehtestatud näiteks saastetasud? Eestis kehtib printsiip, et saastaja maksab. Selle eesmärk on tagada keskkonnale tekitatud kahju tegelik heastamine. Eestis kehtestatud keskkonnatasude süsteemi on toonud teistele riikidele eeskujuks ka mh OECD ja Euroopa Komisjon oma liikmesriikide parimate praktikate analüüsis. Saastaja maksab printsiibi väga tähtis osa on, et keskkonna kasutamise ja saastamise eest kogutavast rahast oluline osa suunatakse keskkonda tagasi. Selle jaoks on Eestis aastaid tagasi loodud Keskkonnainvesteeringute Keskus, mille kaudu on rahastatud matkateede ehitamist, puhastatud järvi ja jõgesid, ehitatud välja joogivee süsteeme, toetatud taasmetsastamist, korrastatud kaitsealasid ja rahvusparke, viidud läbi ettevõtete ressursitõhusust tõstvaid ja

tööstusettevõtte saastetasu asendamine tehtud investeeringute võrra EL-i programm ning KIK-i keskkonnaprogramm tootmise ressursitõhususe suurendamiseks

väiksem ressursitasu maavarade ökoloogilisemal kaevandamisel

keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja rekreatiivalade loomine, karjääride korrastamine

keskkonnasõbraliku ettevõtte konkurss

saastamist vähendavaid projekte, investeeritud parkidesse jne. Riik peab ka edaspidi andma selge signaali saastamise vähendamiseks ning saastaja maksab põhimõttega edasi minekuks. Palju regulatsioone ning eesmärke on tulnud nö ülevalt poolt ehk Euroopa Liidust, mida toetavad ja aitavad saavutada keskkonnatasud. Kui räägime saastetasust, siis üldreeglina on saastetasu suurus proportsionaalne tekitatud heitmetega. Mida aga Eesti on teinud: võimaldame ettevõtte saastetasu asendada ettevõtte poolt tehtud investeeringute võrra, mis aitavad kaasa saaste vähendamisele. Teiste sõnadega, saastetasu maksmine on asendunud investeeringute tegemisega. Sellist lähenemist võiks lugeda oluliseks keskkonnaalaseks teoks Eesti tööstusvaldkonnas. Näiteks on VKG Grupil võimalik kahel järgneval aastal asendada saastetasu hinnanguliselt kuni seitsme miljoni euro eest tehtavate investeeringutega.

„Aasta keskkonnasõbralik ettevõte 2014“ võitjad

Konkursi

Keskkonnajuhtimine: Logistika Pluss OÜ ehitas uue energiasäästliku Nurmevälja logistikakeskuse. Energiatõhususe tagab küttesüsteem, mis võimaldab valida hetke soodsaima kütuse, 95% valgustusest töötab liikumisanduritega, energiat toodetakse ise päikesepaneelidega taastuvenergia allikast. Päikesepaneeli süsteemist saadav energia on ligikaudu 10% Logistika Plussi vajadusest aasta lõikes. Keskkonnasõbralik toode/teenus: OÜ Cityntel on toonud turule uue põlvkonna targa tänavavalgustuse. Raadiosidel toimiv tänavavalgustus kombineerituna tänapäevaste LED-valgustitega annab kokkuhoiu kuni 80% elektrienergiast ning kuni 50% hoolduskuludelt võrreldes seniste tänavavalgustuslahendustega. See saavutatakse valgustite hämardamisega vähese liiklusega öisel perioodil. Keskkonnasõbralik protsess: Estonian Cell AS toodab reoveest biogaasi, rakendades eesrindlikku anaeroobset reovee puhastustehnoloogiat. Tegemist on Euroopa suurima anaeroobse puhastusprotsessiga ühildatud biogaasi tootmise reaktoriga ühes mahutis. Kõrge metaanisisaldusega biogaas kasutatakse täielikult ära puitmassi tootmises, millega asendatakse oluline osa sisse ostetavast maagaasist.

KÕIK PAKENDITOOTED SA AD ANTALISEST!

OLULISED KESKKONNATEOD:

KESKKOND Ehk saab tuua veel samaväärseid häid näiteid? Planeerimisel on Euroopa Liidu rahastusega programm tootmise ressursitõhususe suurendamiseks. Seda meedet hakatakse rahastama Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Seega ettevõtet rahastatakse, et töötada välja innovaatilised ressursisäästlikud lahendused. Ressursitõhusust toetab ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogramm. Siin saab näitena tuua Biolani, kellele on toetust eraldatud oma toodangu, mulla, efektiivsemaks pakendamiseks.

selle järgi, kui palju kulub looduslikku ressurssi lisandväärtuse ühe euro loomiseks. Kehval positsioonil on mitmeid põhjusi. Kasutatavad maavarad ei ole nii väärtuslikud kui paljudes teistes riikides. Me oleme oma maavarasid, näiteks paekivi, kasutanud lihtsalt tee-ehituses, põlevkivi põletamine elektrijaamade kateldes pole nii efektiivne kui põlevkiviõli tootmine. Metsa ning puitu saaks samuti rohkem väärindada, siin on positiivsed arengud olemas puitmajade tootmise näol. Ka pelletite tootmine tähendab puidu suuremat väärindamist.

Kuidas on Eestis tervikuna lood ressursikasutusega? Kahjuks oleme ressursikasutuse efektiivsuse poolest EL-i riikide tagumises pooles. Arvestus käib siin

Kas maavarade ressursitasude vähendamisel annab ka midagi ära teha? Põhimõte on, et riik tahab oma maavarade eest saada ressursita-

su. Aga näiteks liiva kaevandamisel karjäärist vee alt on ressursitasu poole väiksem, kuna väärtuslikku põhjavett ei pumbata karjäärist niisama ära. Ümberkaudsed kaevud võivad muidu kuivaks jääda. Nõukogude perioodi lõpus oli tugev vastuseis maavarade, näiteks fosforiidi, kaevandamisele põhjendatud. Ent ka nüüd on vastuseis endiselt tugev. Eks see ikka nii on, et arutelude ja avalike konsultatsioonide kaudu tuleb leida tasakaal avalike ja erahuvide vahel. See on väljakutseks kogu maailmas. Keskkonnaministeeriumis on loomisel maavarade kasutamise strateegia. Oleme välja öelnud, et selle valdkonna laiem strateegiline planeerimine on oluline. Meie riigil peab olema ühtne ja

Üürile anda erineva suurusega tööstus-, lao-, büroo- ja kaubanduspinnad üle Eesti: • Mustamäe tee 50, Tallinnas

• Kadaka tee 5, Tallinnas

• Plasti 16, 18, 20, Tallinnas

• Madara 29, Tallinnas

• Aida 5, Pärnus • Pärnu mnt 67a, Tallinnas • Järveküla tee 87, Prestone Kaubamajas, Kohta-Järvel • Vabaduse 1, Semu Kaubamajas, Võrus

selge visioon, kuidas maavarasid väärindada. Selle visiooni väljatöötamiseks oleme appi palunud kolm ülikooli, kelle tipptasemel teadmistele saame tugineda. On oluline, et nii täna kui ka tulevikus oleks ressursse vajalikul määral uuritud, loodud võimalused nende jätkusuutlikuks ja võimalikult keskkonnaohutuks kasutamiseks ning tagatud järjepidevus valdkonna õppe- ja uurimistegevuse arendamises. Keskkonnakaitsest, võibolla selle varasemast perioodist, on jäänud ka selline mulje, et me tuleme ja paneme kinni. Sulgemiseks peab olema kindel põhjus. Väga hea näide – keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate kinnipanek. Lisaks olmejäätmete prügila-

Saastetasu maksmine on asendunud investeeringute tegemisega.

te sulgemisele ka Ida-Virumaa vanade põlevkivi poolkoksi prügilate sulgemine. Siia saab lisada ka Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemise. Esmase nõudena tuleb muidugi tagada selliste objektide keskkonnaohutus, kuid teiseks tuleks leida neile täiendav otstarve. Näiteks kasvõi rekreatiivalana, seikluspar-

KROHNE tooted ja tööstusharud Vooluhulgamõõturid: Electromagnetic, Coriolis, Ultrasonic, Vortex, Variable Area; CT Sertifikaadid: MID (Directive 2004/22/EC), OIML, CE-001 Tasememõõturid: Contact (Guided Radar-Time Domain Reflectometry) ja noncontact (Radar, Ultrasonic) tasememõõturid Temperatuuri- ja rõhuandurid: kompaktandurid ja releed Analüüsiseadmed ja andurid: pH/ORP, COD, Turbidity, Conductivity, Dissolved Oxygen Tööstusharud: vesi ja reovesi, nafta& gaas, keemia-naftakeemia, energeetika, laevandus, kaevandused, toiduainetööstus jne.

Oleme Taani kontserni Danfoss ametlik esindaja Eestis jõuelektroonika ja mobiilse hüdraulika valdkondades. Meie tootevalikus on sagedusmuundurid, sujuvkäivitid; hüdromootorid ja –pumbad; jagajad ning elektroonika (joystick, kuvarid, kontrollerid).

INDUCONT OÜ Pärnu mnt. 139f, 11317 Tallinn, tel. 655 8840 office.tallinn@inducont.com www.inducont.com

gina. Kiviõli terrikoon, Baltikumi kõrgeim tehislik mäetipp, on kasutusel seikluspargina, Aidu karjäär on korrastatud ja avatud veespordikeskusena, kus saab korraldada näiteks sõudevõistlusi. Veel tooksin esile Kohtla kaevandusparkmuuseum. Oluline keskkonnategu on kindlasti ka iga-aastane keskkonnasõbraliku ettevõtte konkurss. See on tunnustus ettevõttele. Konkurss toimub kolmes kategoorias. Esimene on ettevõtte keskkonnaalane juhtimine – juhtimislikud meetmed heitmete vähendamiseks ja ressursi kokkuhoiuks. Teine kategooria on keskkonnasõbraliku toote või teenuse loomine. Kolmas kategooria on keskkonnasõbralik protsess.

KOOSTÖÖ

Kas teadlased peavad uusi tooteid välja mõtlema? Erik Puura. Foto: Äripäev

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel on loomisel koostöövõrgustik Eesti ülikoolidele ja ettevõtetele. Kuidas paremini teadust ja ettevõtlust lähendada, räägib Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. TEKST: MATI FELDMANN

„Oleme kohtunud TTÜ prorektori Tea Varrakuga seoses koostöövõrgustiku loomisega Eesti ülikoolidele ja ettevõtetele. TTÜ on siin oluline partner: kaks ülikooli omavad kahe peale 90% ülikoolide patendiportfellist. Koostöövõrgustiku esmane kasu on selles, et kompetentsid koondatakse ning ettevõte saab kõik ühest kohast kätte,“ räägib Erik Puura. Tartu Ülikooli ettevõtluskoostöö lipulaev on tehnoloogiainstituut, loodud nullist 2004. aastal. „Viimase kümne aasta jooksul on instituut teinud koostööd enam kui 100 ettevõttega. See number võiks olla veelgi suurem. Tehnoloogiainstituudi aastane käi44

ve on 6–7 miljonit eurot, inimesi töötab 110, sealhulgas 40 doktoranti. Üks probleemne koht on see, et Eesti ettevõtted ei soovi sõlmida pikaajalisi lepinguid ega anda sisse pikaajalisi tellimusi. Ütleme nii, et ettevõtted ootavad, et keegi maksab need ettevõtlusteenused kinni, olgu selleks EAS-i innovatsiooniosakud, rakendusuuringute toetus või TAK-id. Ettevõtted ei ole väga agarad investeerima, vaid loevad hoolikalt iga investeeritavat eurot. Praktika näitab, et ülikoolil tuleb panustada EAS-i koostööprogrammide iga 10 euro saamiseks sama palju energiat kui ettevõtete otselepingu 1 euro saamiseks,“ räägib Puura. Riigikontrolli kriitikat pälviski suuremahuliste rakendusuurin-

Senised

parimad projektid on realiseerunud just mitme ülikooli koostöös.

gute läbiviimine, mis ei ole veel kajastunud ettevõtete majandusnäitajates. Nendesse uuringutesse pandi hulk raha, aga pärast rakendusuuringuid puudus ettevõttel raha tootearenduse faasi sisenemiseks. „Vaja on usaldust teadlase ja ettevõtja vahel, mis ei hõlma ainult laua taga sõlmitud lepingut ja aasta-paari pärast lauale pandavat aruannet, vaid igapäevast sisulist koostööd.” Oluline arusaam intellektuaalsest omandist Puura sõnul ootab Eesti ettevõtja Eesti ülikoolilt, et teadlased mõtleksid välja uusi tooteid. Ent niisugune praktika, et Eesti teadussaavutus läheb otse Eesti ettevõtte tootearendusse, on väiksemahuline. Lisaks: vaid kaks-kolm teadlast tuhandest on ka head ettevõtjad. Tõenäolisem partner on mõni välisettevõte, kes ostab meie teadussaavutuse ära, rakendab töösse ja mõne aja pärast hakkame meie neid tooteid ostma. Sama moodi – ettevõtete jaoks võib parim teaduspartner olla välisriigis. Suuremat potentsiaali näeb Erik Puura intellektuaalse omandi paremas ärakasutamises. „Ettevõtjate teadlikkus intellektuaalsest omandist, peale patentide taotlemise, on nigel. Intellektuaalse omandi sisse kuulub ka oskusteave, patentidega kaitstud intellektuaalset omandit saab analüüsida ning kasutada ettevõtte arendustegevuse planeerimisel. Paremaid näiteid on tuua vaid biotehnoloogia vallast. Teadlastele saaks jätta ülesande jälgida, mis toimub mujal maailmas, ja see on Eesti teadlaste ja ettevõtjate seni ärakasutamata võimalus. Esimese konsultatsiooni annab ülikool tasuta.” Olulisena näeb Puura ka suunatust väljapoole. „Loodav koostöövõrgustik peab silmas meie ülikoolide väliskoostööd, mis on praegu killustatud. Meie ülikoolid on

KOOSTÖÖVÕRGUSTIK EESTI ÜLIKOOLIDELE JA ETTEVÕTETELE Ühine helpdesk. Kui ettevõte pöördub helpdeski, saab ta ühe päringuga vastuse kõikidelt ülikoolidelt: kas ülikoolidel on võimekust probleemi lahendada. Vastus laekub viie päeva jooksul. Praegu peab ettevõte pöörduma iga ülikooli poole eraldi. Teenused, mida ülikoolid ettevõtetele pakuvad, hakkaksid andmebaasina paiknema ühes kohas. Praegu on pakutavate teenuste kirjeldused laiali eri kohtades. Koostöövõrgustik korraldab ühiseid üritusi, sh messe ja ettevõtluspäevi. Koostöövõrgustik koordineerib väliskoostööd, aitab korraldada tööreise. Praegu on väliskoostöö killustatud, ühe ülikooli teenuste portfell on eraldi võetult liiga õhuke, et välispartnerid oleksid meist huvitatud. Koostöövõrgustik koondab intellektuaalse omandi koolituse parimaid eksperte, tugevaid praktikuid, kes on ise intellektuaalomandi kommertsialiseerimisest teeninud tulu.

maailma mastaabis liiga väikesed, meie portfell on õhuke, puudu on kriitiline mass,“ nendib Erik Puura. „Senised parimad projektid on realiseerunud just mitme ülikooli koostöös, võtame näiteks põlevkivituha kasutusvõimaluste uurimise.“ Vajadus hinnata tulemuste rakendumist Uues koalitsioonilepingus räägitakse paaris punktis ka teadusest ja ettevõtlusest: „Rõhutakse muidugi teaduse ja ettevõtluse koostöövajadusele. Samas kumab läbi seisukoht, et riigi ettekujutuse järgi on teadlastel piisavalt ajalist res-

surssi, et kohalikke ettevõtteid teenindada. Kindlasti peaks riigi teadusraha jaotamisel tulemuste rakenduslikkust tugevamalt hindamat. Praegu saavad riigi teadusraha uurimissuunad, mis on pikka aega tegutsenud, avaldanud üksjagu teaduslikke publikatsioone ja mis soovivad samamoodi edasi tegutseda. Alusteaduse vastuväide on jällegi see, et ettevõtluse toetamiseks on omad asutused ja meetmed nagu EAS, KredEx, TAK-id, ettevõtlusametid, innovatsiooniosakud.“ Puura sõnul on Eesti inimesed muutuste suhtes tolerantsed, mistõttu saab siin katsetada uusi tehnoloogiaid. Näiteks saab isikukoodi põhjal võrrelda erinevaid andmebaase. „Meie kohalikud võimalused on siin väiksed, aga sama mudelit saab rakendada suurel maailmaturul. Teiseks, Eestist tuleb päris häid algatusi, aga mõningase edu saabudes müüakse need välisomanikele maha, nagu näiteks virtuaalse proovikabiini projekt. Eestist lihtsalt ei leita vajalikul hulgal investeerimiskapitali. Seega pikk tulu läheb paraku Eestist välja,“ leiab Erik Puura. Populaarsed on loodus- ja tehnikateadused „Meie kõige helgemad noored pead lähevad õppima IKT-d, siin paneb tööjõuturg asjad paika. IKTsektor võimaldab stipendiume, annab tasuta sülearvuti, samuti on juba esimese kursuse lõpetanutel lihtne suveks erialast tööd leida ja praktikat saada.“ Ainuüksi Tartus, Ülikooli tänaval ja selle vahetus läheduses, on kümneid tarkvarafirmasid, kes võiksid juba homme tööle võtta kaks korda nii palju inimesi kui praegu, kui oleks ainult võtta – ja veel tuhat juurde. „Meie ülikoolide teadlased ilmselt ei muuda maailma, aga meie ülikoolide lõpetajad saavad muuta,“ resümeerib Erik Puura teooria ja praktika.

KOOSTÖÖ

Ülikoolide kompetentsid pannakse sügisel kokku TEA VARRAK, TTÜ INNOVATSIOONI JA RAHVUSVAHELISTE SUHETE PROREKTOR, TTÜ MEKTORY DIREKTOR

likoolide koostöövõrgustik on mõeldud eelkõige neile ettevõtetele, kes soovivad teha tootearendust ja kes pole täna veel omale kindlat partnerülikooli valinud. Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool ei konkureeri teaduse ja ettevõtluse lähendamises omavahel, vaid loovad ühise koostöövõrgustiku ettevõtlusele. Konkureerimiseks on Eesti liiga väike. Veelgi enam, koostöövõrgustiku uksed on valla teistele Eesti ülikoolidele. Ning kui vastavat kompetentsi Eestist ei leia, otsime ettevõttele partneri välisülikoolist. Peamine ongi, et koondame kompetentsid kokku ja hoiame need online’is. Kui praegu toimuvad ülikoolide intellektuaalomandi koolitused veel eraldi, siis koostöövõrgustik seob need ühiseks. Meie poole pöördus Eesti Teadusagentuur, et tulla kolmandaks partneriks koolituste korraldamisel. Samuti on üks töösuund veel välismaale minek koostööpartneritest ettevõtete leidmiseks, ka siin on ühendatud jõud suurem. TTÜ-l on näiteks Jaapanis tee natuke sillutatud. Sügisel toimub Mektory-s ülikoolide laat Koostöövõrgustiku avalöök on selle aasta septembris, kui toimub ühisüritus – ülikoolide laat – Tallinnas TTÜ Mektory juures. Selle raames töötavad nõustamistoad, kampa lööb ka EAS. Täies mahus peaks koostöövõrgustik tööle hakkama 2016. aastal. Eraldi administratiivüksust võr-

gustiku toimimiseks ei looda, vaid TTÜ ja TÜ haldavad võrgustikku vaheldumisi kuue kuu kaupa. Et ülikoolide kompetentsid oleks niiviisi kokku pandud, selle kohta varasemat näidet ajaloost ei ole. Mektory nõustab aastas ligikaudu 300 ettevõtet TTÜ sõlmib aastas Eesti ettevõtetega umbes 300 koostöölepingut – see on päris suur number. Lepingute maht on viis miljonit eurot aastas. Ülikooli välisakrediteerimine näitas, et oleme selles vallas suhteliselt edukad. Me vaatleme ettevõtetega koostöö valdkonda laiemalt kui teadusja arendusprojektid: ka täiendkoolitus, karjääri kujundamine, stipendiumid teaduritele... Näiteks Ericssoniga koostöös on meil seitse tegevust, sealhulgas ka ettevõtjate antavad loengud. Abistame väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ning püüame vastused päringutele anda ruttu. Väga oluline roll on innovatsiooniosakutel, mille meede avaneb uuesti sügisel. Samuti lükkame tagant üliõpilaste start-up ettevõtteid, et need jõuaks järgmisse arengufaasi. Üks meie start-up jõudis ka Ajujahi finaali. Rõõmu teeb see, et insenerikutse populaarsus on tõusuteel: koguni 2/3 TTÜ-sse sisseastujatest hakkavad õppima insener-tehnilistel erialadel. Väga tähtis on, et ülikoolid õpetaks tudengitele rohkem ettevõtlust ja ettevõtlikkust, annaksid üliõpilastele edasi teadmisi, kuidas õpituga tööturul hakkama saada.

PARIMA HINNA – KVALITEEDI SUHTEGA KAITSE KORROSIOONI- ning TRANSPORDIKAHJUSTUSTE VASTU ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT.

www.heat3.ee

A JALUGU

 A. Frederkingi seebivabriku pakkimisruum Tartus, 1939. Foto: Riigiarhiiv.

Keemiatööstuse põnev minevik Eesti keemiatööstuse ajalugu ulatub tagasi 19. sajandisse, mil avati esimesed äädika-, õlija tikuvabrikud. VAHUR MÄGI, TEHNIKALOOLANE

Esimesteks suuremateks keemiaettevõteteks Eestis olid äädikavabrikud, mille toodang läks sitsivabrikutele kangaste värvimiseks. Keemiatööstuse arengut aitas tagant kaitsetollide rakendamine. Esiotsa koondusid keemiakäitised Narva jõe lähikonda. 1826. aastal avati siin äädikavabrik, mis pärastpoole valmistas ka värve ja vasevitrioli. Vesi pumbati jõest hobujõul, töötas aurukeetja. Narvas ja selle ümbruses tegutses teisigi väiksemaid „äädikavabrikuid“. Äädikat ja muid keemiatooteid tehti veel Tallinnas ja Kundas. Pärnus asutati õlivabrik linaõli ja värnitsa saamiseks. Tikuvabrikud töötasid Tallinnas, Narvas, Paides, Viljandis ja mujal. Tehniline keemia Tartu Ülikoolis Tehnikateadmiste levitamiseks lihtrahva ja käsitööliste hulgas alustas Tartu ülikool populaartehnilisi loenguid. Esimeseks lektoriks oli põllumajanduse ja tehnoloogia professor Johann Friedrich Schmalz, kelle ettelugemised al-

 Kaevurid Kohtla-Järve kaevanduspiirkonnas. Foto: Parikas, Riigiarhiiv.

 Vaade Järvakandi klaasivabrikule. Foto: Riigiarhiiv.

gasid 1836. aastal. Järgmisel talvel tehti algust keemialoengutega. Esimeseks lektoriks oli keemia ja farmaatsia professor Carl Friedmann Goebel. Ta tutvustas kuulajaile metalle, nende saamist ja kasutamist tööstuses ja käsitöös, toiduainete keemiat, jahu ja leiva valmistamist, viinapõletamist, maapõues leiduvaid soolasid ja nende kasutamist tööstuses, happeid ning leeliseid jpm, mida kokku iseloomustati “tehnilise keemiana”. Tartu, Tallinn ja Peterburi tehti piiritusgaasiga valgeks Sajandi keskpaiku võeti ülikoolis keemikute õppekavva tehniline keemia, ülikooli ökonoomikakabineti juures pandi käima agrokeemialabor. Üliõpilastele hakati põhjalikumalt jagama füüsika- ja matemaatikateadmisi, tänu millele omandas keemia Tartus täppisteadusliku sisu. Inglismaal tööreisil viibides hakkas professor Schmidtile silma sealsete õpetlaste ja tegevkeemi-

kute sujuv koostöö. Tagasi Tartus, kuulutas Schmidt inglaste eeskujul ka oma labori avatuks tööstusele. Ta uuris Haapsalu ja Saaremaa lahtede meremuda, Tartu kandi devoni savi ja põhjaranniku alamsiluri savi, eri rabade turvast ja Kukruse põlevkivi. Schmidt juhtis tähelepanu oobolusfosforiidile kui fosforväetiste võimalikule toorainele. Siit sai alguse fosforiidi teaduslik läbitöötamine Eestis. Veel kuulus tema koolkonna huvide ringi Tartu varustamine valgustusgaasiga. Tartu tänavaid hakati piiritusgaasiga valgustama 1847. Tartult võttis kohe eeskuju Tallinn ja sellelt omakorda Peterburi (1848). Eestimaa kubermangus tootsid valgustuspiiritust 10 ettevõtet. Esimesed kivisöel töötavad gaasivabrikud rajati suuremate ettevõtete juurde – Kreenholmis, Stieglitzi linavabrikus ja Sindi kalevivabrikus. Kunda tsemenditootmise algus Eestimaa Põllumajandusliku Seltsi aastakoosolekul 1864 sügi-

sel tegi seltsi president Bernhard von Uexküll ettekande tsemendi kasust ehituses, kutsudes üles määrama autasu tsemendi tootmiseks sobivate lubjakivi- ja merglilademete avastamise eest, mispeale Kunda mõisa omanik Johann Carl Girard de Soucanton teatas, et ongi oma maadelt leidnud tsemendi valmistamiseks sobivat materjali ja lubas püsti panna katseahju. Ta kutsus Kundasse Schmidti õpilase Victor Lieveni, kes oli oma kandidaaditöö kirjutanud Väina jõe dolomiidi kasutamise võimalustest tsemendi toorainena ja käima pannud tsemendivabriku Riia lähedal. Nüüd otsustati alustada tsemendi tootmist ka Kundas. Esimene partii tsementi valmis siin 1871. aastal. Niisiis osutub Lieven üheks esimestest Eestis hariduse saanud tööstuskeemikutest. 19. sajandi lõpus Mayeri keemiavabrik Silmatorkava arengu tegi läbi Mayeri keemiavabrik Tallinnas. 1883 asutatud ettevõttes meisterdati alul või- ja juustumasinaid. Siis laiendati ettevõtet või- ja juustuvärvide, kondenspiima ja linnasepreparaatide osakonnaga. Pärast kaitsetollide sisseviimist keemiasaadustele 1891. aastal tulid juurde eetri- ja tanniiniosakond, hiljem lisandusid värvide, väävelhappe- ja salpeeterhappe-osakond. Esimese maailmasõja puhkedes lülitati Mayeri keemiatehas täielikult sõjatööstusesse ja laiendati lõhkeainete valmistamiseks vajaliku väävelhappe tootmist. Laevaehituse peavalitsusele valmistati suurtes kogustes fenooli ja dinitrobensooli. Idaturu äralangemisel jäi tehas 1920 seisma. Sõda tõi täie teravusega esile farmatseutilise tööstuse nõrkuse, mida püüti korvata keemiatööstuse kiirendatud arendamise ja ravimtaimede kogumisega. Esimeste

A JALUGU ravimitööstuse ettevõtetena Eestis sündis 1914. aastal Tallinnas saksa apteekrite labori põhjal Ephag (Estländische Pharmazeutische Handelsgesellschaft), Tartus alustas samal ajal eesti rohuteadlaste ettevõte. Rahvusvärvides pitsatilakk Tartu rahulepingu allakirjutamisel 1919. aasta suvel asutati Eesti Keemikute Selts, mis alustas populaarteaduslike ettekannetega. Tuli lahendada ka esimene praktiline keemiaülesanne – Eesti delegatsioon vajas Tartu rahulepingu allakirjutamisel rahvusvärvides pitsatilakke. Tarbekeemiatoodete nappuse ületamiseks kutsuti ellu keemiatööstuse komisjon lootuses kasutada sõjaväeladudes seisvaid kemikaale ja teisi keemiatööstusele sobivaid aineid. Veel tegutses seltsi juures rakenduskeemialabor, mis analüüside määramise kõrval tegeles ka tarbekeemiakaupade (lakid, värvid, tint jm) tootmisega. Seltsi 10. aastapäeva tähistati I Eesti keemikute päevaga (1929), kus tehti kokkuvõte keemiatööstuse arengust, teadusuuringutest ja keemikute koolitamisest. Keemikute päeva albumis avaldatud professor Paul Kogermani artikkel keemia ja tööstuse koostööst on üks enimviidatud eestikeelseid keemiatekste. Põlevkivi ja fosforiit Alates 1920. aastatest tõusid Eestis tähtsateks uurimisobjektideks põlevkivi ja fosforiit. Keemikud käisid Šotimaal tutvumas, kuidas käib kildkivi kaevandamine ja sellest õli ajamine. Tallinnas koondusid vastavad uuringud Riiklikusse Katsekotta, Tartus avati ülikooli juures õlikivide labor. Oma uurimislabori lõi ka riiklik põlevkivitööstus Kohtlas. Tänu suurtele investeeringute-

 Peegli- ja klaasitööstuse väljapanek Tartus 30. aastatel. Foto: E. Kald, Riigiarhiiv.

le ja tugevale konkurentsivõimele välisturul muutus kõige kiiremini arenevaks tootmisharuks põlevkivikeemiatööstus. Koos Londoni ja Zürichi teadusasutustega töötati välja põlevkiviõli ja -bensiini tootmise tehnoloogilised alused. Toorõlist õpiti saama asfalti, bituumenit, immutusaineid, lakke, petrooleumi, putukamürke. Peale keemiatehnoloogiliste probleemide tegeldi põlevkivi kui kütteaine kasutamise ja põlevkivi põletamisel tekkiva tuha utiliseerimise küsimustega. Kuna tuhal täheldati sideaine omadusi, otsiti teid selle rakendamiseks ehitusainete tootmisel. Saadud tuhksideaine andis päris häid tulemusi ehitusmördis. Varsti õpiti tuhast ka ehituskive valmistama. Alustati fosforiidi kaevandamist, algul Ülgasel, seejärel Maardus. Tehnikaülikooli keemilise tehnoloogia laboris hakati professor Jaan Kopvillemi juhtimisel uurima Eesti fosforiidist superfosfaadi saamise tehnoloogiat. 1920. aastate alguses, mil Eestis valitses terav energiapõud, pandi suuri lootusi Narva jõe jõuvarudele. Narva elektrit loodeti jagu-

vat Tallinnale ja raudtee elektrile üleviimiseks. Toodetava elektrienergia otstarbekaks kasutamiseks kohapeal pakuti mõte arendada Narvas tselluloosi- ja keemiatööstust. Iseäranis head väljavaated arvati olevat lämmastikväetiste tehasel. Vajalikud arvutused tegi Tartu ülikooli tehnilise keemia professor Michael Wittlich. Inglismaal ja Saksamaal läbiviidud katsete tulemustest selgus, et Eesti fosforiit sobib hästi superfosfaadi valmistamiseks. Vajaliku kvaliteediga tooraine saamiseks alustati Maardus flotatsioonivabriku rajamist. Riigi toorainevarude mõistlikumaks kasutamiseks asutati Loodusvarade Instituut, mille ülesandeks sai loodusvarade, tooraine ja tootmise tundmaõppimine ning nendega seotud teaduslike, tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide selgitamine. Järvakandis avati suur klaasitehas, Kehras sulfaattselluloositehas. Juba 1935. aastaks moodustasid keemiatööstuse suurettevõtted ühe neljandiku Eesti suurettevõtetest, andes samas toodangu koguväärtusest ühe kolmandiku.

15 aastat kogemusi

Rahvusvahelised multimodaalsed ülegabariidiliste- ja raskevedude täislahendused • Rahvusvahelised ülegabariidilised veod ja ekspedeerimine • „Võtmed kätte“ transpordilahendused • Eriveoste insenertehnilised lahendused • Ladustamine, pakkimine, komplekteerimine • 2D/3D projekteerimine ja simulatsioonid • Import/eksportdokumendid • Eriload, kooskõlastused, marsruudiuuringud • Riskianalüüsid ja kindlustus • Konsultatsioon

Kaarlaid OÜ

Aruküla tee 51, 75301 Jüri Harjumaa, Estonia

T: +372 600 0200 F: +372 600 0203

kaarlaid@kaarlaid.ee www.kaarlaid.ee