TööstusEST juuni 2016

tööstusEST TÖÖSTUSE T TE VÕT TED nr 6 JUUNI 2016

Oled väsinud kütmisest?

AUTOMAATNE KATLALAHENDUS HAKKELE: Lahenduste hinnad alates 9300€ (koos käibemaksuga)

15 KW KUNI 1 MW

KUI SUL ON PUID JA PÕÕSAID, SIIS SIIN ON LAHENDUS SULLE: HM 14-800

HM 4-300

Tel. 521 6455 www.linery.ee

Hind alates:

300 € 2 tundi / 1-5 inimest

iga järgnev inimene 20 € iga järgnev tund 150 €

Oodatuim ootamine Alusta reisi VIP-alal suupistete, joogi ja paljude muude mugavustega.

Sisekujundus: Vaikla Design Fotograaf: Kristoffer Vaikla

Broneeri teenus 605 8541, vip@tll.aero või vaata lisa tallinn-airport.ee.

Nüüd

sil! s e r d a uuel a Metal Express OÜ Uusaru 7, 76505 Saue

18

22

SISU: Portree: ABB – tööstushiiu lugu lk 4–8 Eesti biomajandus vajab tõuget lk 10–11

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Kadri Tamm, e-post: kadri@meediapilt.ee, telefon +372 56677131 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada.

Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

ISSN 2382-9540

Bioenergia: Eesti seisukohad lk 12–13

4

Kütuseaktsiis pitsitab

lk 14–15 ITK klaster: võtmesõna on kööstöö lk 16–17 Annette Kramer: mõtlemise kunst lk 18–21 Sügisel toimub Düsseldorfis K mess lk 22–23 Fortaco: jõudsalt edasi lk 24–27

32

Ekskursioon poorbetoonitehasesse

MEEDIAP LT

lk 28–31 Ajalugu: metsa- ja puidutööstus lk 32–34

PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

TARTU Turu 45D tel. 733 9811

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

… ja veereb jälle

www.varson.ee

ETTEVÕTE

ABB juht Bo Henriksson: „Kodu peab korras olema!“ ABB Balti riikide juht Bo Henriksson on elanud Eestis üle kahekümne aasta. Sama kaua on ta olnud ka Eesti tööstushiiu ABB eesotsas.

KADRI TAMM MEEDIAPILT

ABB-ni jõudmine oli asjaolude kokkulangemine, vabatahtlik paratamatus. Bo Henriksson töötas Soome eraettevõttes Sähkölähteenmäki, mille ostis 1985. aastal ABB üks eelkäijaid, Rootsi firma ASEA. Peagi ühines ASEA Šveitsi ettevõttega Brown Boveri, mille tagajärjel tekkis globaalne kontsern ABB. „Kui Nõukogude Liit lagunes, otsustas ABB kiiresti, et suunab osa tegevusest ida suunas. Mulle pakuti võimalust minna Eestisse ABB-d juhtima. Nõustusin ja teen seda siiamaani,“ selgitab Eestisse sattumise tagamaid Henriksson, kes tutvustab end tugeva käepigistusega, nimetades end Bosseks.

Miks Eesti? „Olen sellele ise samuti mõelnud ja eks tagantjärele võib öel-

4

da, et see oli natukene ka juhuse asi,“ kaalub Henriksson. „Mul oli häid kontakte Soome ja teiste Põhjamaade ABB-dega, samas sulandusin hästi Eesti ühiskonda ning sellelt pinnalt oli hea edasi liikuda. Alustasime müügiga, kuid juba 1992. aastal Keilas ka tootmisega, ning see andis usku, et siin on võimalik midagi suuremat teha.

Lätis ja Leedus ei olnud tol ajal piisavalt kohalikku aktiivsust.“ Kui vaadata ajas tagasi ja panna kaalukausile tänane ning paarikümne aasta tagune Eesti ja ABB, leiab Henriksson, et vahe on suurem kui öö ja päev, nii Eesti kui ABB osas. „Eesti on palju muutunud. Tollal pidi alustama nullist, kuid tegutsema vastutustundlikult – sest enamik otsustest olid ju esmakordsed – ja mõtlema, kuidas riiki üles ehitada. Üldised põhimõtted võisid ju selged olla, kuid detailides valitses kohutav segadus. Üks tahtis üht

 Bo Henriksson on olnud ABB Eesti AS-i eesotsas juba 20 aastat. Fotod: Julia-Maria Linna.

500

miljonit aastas on ABB poolt sisseostetavate toodete-teenuste maht Baltikumis.

ning teine teist, kuigi eesmärk oli ühine,“ kirjeldab Henriksson 1990. aastate algust.

2000. aastate alguses tegi ABB palju allhankeid Soome ja Rootsi ning mingil hetkel tekkis vajadus investeerida tootmisse. „Alates 2002. aastast investeerisime tegevusse suuri summasid ning see tagas kiire tõusu. Tekkis magnetefekt – see, kellel õnnestub, tõmbab ka teisi juurde,“ meenutab Henriksson.

Tekkisid esimesed ettevõtted, kes tegidki allhanget peaasjalikult ABB-le. Täna pakub ABB tööd paljudele pisematele ettevõtetele.

Henrikssoni sõnul ollakse selleks

ajapikku kasvanud. „Oleme loonud siia tootmise ja suurtööstuse ning see vajab võrgustikku, milleta ei saa üldse hakkama. Paratamatult kuuluvad sellesse ahelasse allhankijad, kellelt ostame nii teenuseid kui tooteid,“ sõnab Henriksson ning lisab, et Baltikumi peale on sisseostetavate teenuste-toodete rahaline väärtus üle 500 miljoni euro aastas, millest suurem osa tuleb Eestist.

Aastatega on koos arenetud.

Muutunud on ka ettevõtted, kellega koostöö siiani kestnud. „Eks silmaring ole läinud kõigil laiemaks.

Huvitav on see, et Eestis on palju pealehakkamist, idee nimel ha-

katakse kohe tegutsema, olgu see halb või hea. Tehakse küll vigu, kuid üldjuhul suudetakse neist ka õppida,“ leiab Henriksson.

Pidev areng Ideed ja nende areng on kannustanud ka ABB-d. Kui 1990. aastate alguses oli peaeesmärk kinnitada kanda kohalikul turul, siis kümne aasta pärast suunas ABB end juba jõuliselt väljapoole. „Täna on kohalik äri küll endiselt oluline, kuid 85 protsenti meie käibest annab siiski eksport. On tooteid, mida toodame ainult Põhjamaadesse, kuid suurem osa seadmetest läheb globaalsele turule. Laias

5

ETTEVÕTE laastus jaguneb meie tegevus kaheks, esiteks tootmine: generaatorid, ajamid, taastuvenergiaseadmed, elektrikilbid, komplektalajaamad, teiseks müük: ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid ning kesk- ja madalpingeseadmete, automaatikaprojektide, robotite müük ja korrashoiuteenuste osutamine. Samaaegselt uute tehnoloogiate turuletulemisega arendame pidevalt ka uusi tooteid,“ selgitab Henriksson.

ABB panustab aastas viis-kuus protsenti käibest arendustegevusse. „Tänase maailma märksõna on digitaliseerumine. 25–30-aastased inimesed on sündinud piltlikult öeldes arvuti süles. Mina olen selles suhtes aeglane areneja, aga nemad elavad selles ja sellega, see on nende elu. Mitmetel ABB tootegruppidel ja tegevustel on vaja kogu aeg leida uusi lahendusi, välja töötada uusi tooteid, teha parendusi, efektiivistada ja energiat säästa, sest kõik ümberringi areneb ja muutub. Kuigi-kuigi – mõni toode on ka selline, mis ei muutu aastakümnete jooksul, näiteks transformaatorid pole juba 50 aastat oluliselt muutunud. Küll on aga muutunud, kuidas neid täna juhitakse,“ sedastab Henriksson.

Elu õppetunnid Muudatuste arengut iseloomustavad hästi ka ABB edukad projektid Baltikumis, nagu näiteks elektrikaabliühendus EstLink Eesti ja Soome vahel ning tervet riiki kattev elektriautode kiirlaadimisvõrgustik. „Olime kaasatud elektriühenduse loomisse Eesti ja Soome vahel, järgmises faasis on valmis saanud ühendus NordBalt Leedust Rootsi ja LitPol Leedust Poola.

Elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku kontseptsiooni tahtsime müüa ka Eestist väljapoole, kuid see ei võtnud vedu. Muudes maades tehakse selliseid arendusi jupikaupa. Suured projektid on olnud meie

6

jaoks olulised ka pildilpüsimiseks, kohalikus kontekstis on see oluline,“ rõhutab Henriksson.

Suured projektid nõuavad suurelt mõtlemist ja see on olnud nii ABB kui Henrikssoni tugev külg, mis aidanud aastakümneid turuliidrina püsida. „Kui juhtimisest rääkida, siis juht peab mõtlema suurelt, ta ise ei pea olema kõige parem, aga tal peab olema kõige parem meeskond, kes suudab leida lahendusi ja neid ka ellu viia,“ on ta kindel. „Minu kõige suurem õppetund on olnud ikkagi see, kuidas segastel algusaegadel hakkama saada. Probleeme oli tol hetkel korraga väga palju, tuli panna kogu tegevuskaart paika ja õppida selgeks, kes on kes, seda nii valdkonnas tegutsevate ettevõtete kui riigi tasandil.“ Ka täna ollakse riigisektoriga aktiivses diskussioonis ning peab mainima, et riik on järjest rohkem hakanud küsima ka ettevõtjate arvamust. „Olen alati öelnud,

et Eesti ettevõtluskeskkond on üsna sõbralik. Põhiliseks diskussiooniteemaks on ja jäävad maksud.

Tulu maksustamine mingil määral pole halb mõte, kuid nii ei saa olla, et maksustame tulu, kuid ei anna midagi tagasi. Siis oleks vaja muuta juba tervet maksusüsteemi. Samuti on meil tööjõumaksud suured, pikemas perspektiivis pole selline lähenemine jätkusuutlik.

Probleem on tänaseks juba käes, sest tööandjad ei suuda töötajatele palka maksta.“ Minnes sama teemaga edasi, sõnab Henriksson, et väärtusahelas tõusmiseks on Eestil vaja tippspetsialiste. „Üks asi on tuua siia välismaalt tippe, kuid teine asi see, et Eesti spetsialistid peaksid jääma Eestisse. Täna lähevad paljud välismaale ja see on hea, kui nad käivad ja saavad kogemusi, kuid nad peaksid tulema tagasi. Kui ei tule, on jama. Me ei suuda täita Eestimaad välismaa spetsialistidega.“ Samas on oluline, et ka riik panustaks ja valiks õiged

 ABB on võtnud suuna targa tehase poole. Pildil ettevõtte juht Bo Henriksson ning Leho Kuusk, ettevõtte automaatikaprojektide äriüksuse juht Balti riikides. Foto:Julia-Maria Linna.

suunad. „1990. aastatel koolitati inimesi vales suunas, kuid selliste otsuste mõju on pikaajaline, näeme seda veel ka seitsme kuni kümne aasta pärast. Kindlasti võiks kutseharidust rohkem turundada, tuua esile positiivset poolt. 2006. aastal oli meil tööjõust puudu, majandusbuum oli tipus ja me ei leidnud töötajaid. Panime välja plakatid kirjaga „Magus elu ABB-s“, kus istub poiss moosipurgiga. Saime palju tagasisidet ja palju inimesi tuli ka.“ ABB kasvab edasi ABB pakub täna tööd 1300 inimesele. „Kohese töövalmidusega inimesi on suhteliselt vähe, näiteks meie võtame noori tööle ja koolitame neid. Teeme kutse- ja

ülikoolidega palju koostööd, ilma selleta ei saaks me hakkama,“ tõdeb Henriksson.

Täna töötab enamik nendest 1300-st töötajast Jüris. „See oli minu unistus, see OneCampus, mis meil siin on,“ kirjeldab Henriksson ABB koondumist Jürisse ning lisab, et selle kasvamine on kindlasti veel ees, kui oma tööd hästi teeme. „ABB on tüüpiline suurkontsern, kus sisemine konkurents on väga kõva. Ütlen alati, et kodu peab korras olema ja kui ei ole, siis ei saa olla ka mingit visiooni.

Muidugi sõltub Eesti Põhjamaade majandusedust, kuid kui suudame kodu korras hoida ja näitame, et asjad töötavad, on meil igasugused võimalused, mille ärakasutamine toob edu ja usalduse.“

SIGMA AIR MANAGER 2 Tööstus 4.0 võtmetehnoloogia SIGMA AIR MANAGER 2 Station  Compressors

4

SAM 2, oma innovatiivse 3-Dadvanced adaptiivse juhtimisega, on keskseks osaks SIGMA NETWORK moodustamisel.

Automatic

10.04 bar

Station C1

Status

165.51 27.60

Power Volumetric flow rate

kW m³/min

Messages

C1 - BSD 75

Monitoring

C2 - BSD 75

Energy & costs C2

D1

F1

C3 - BSD 75

Maintenance

R1

DHS1

C4 - CSD 105 SFC

Dryer



Filter



Air receiver



Condensate treatment





Control C3

D2

F2 SAM 2.Logic Time control

C4

CT1

Initial start-up Configuration

Contact

i

Tööstuse 4.0 vaimus andmeedastus ja analüüs viiakse läbi reaalajas, et tagada konstantne energia tarbimine ja kulude kokkuhoid ning samuti sujuvad tootmisprotsessid.

SAM 2 on ka aluseks kõikehaaravale ja muretule hoolduspaketile KAESER SIGMA SMART AIR: tagab kõrgeima suruõhu varustuskindluse ja märkimisväärse kulude kokkuhoiu. k rõh ik

3D advanced

Control

Tõ

Innovatiivne Adaptiivne 3-Dadvanced juhtimine valib ennetavalt optimaalsed tööparameetrid, et tagada süsteemi pidev maksimaalne tõhusus.

dl

hu

s

ju

h ti

s lülitumine hu Tõ

Pa in



Olles suruõhusüsteemi keskseks ideoloogiks, täidab ta kogu süsteemi juhtimisfunktsioone ja pakub suruõhu võimsust igale tarbijale individuaalselt kohandatud nõuetele ja seda võimalikult madala energiakuluga.

mine

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23 – Aaviku – Rae vald – 75301 Harjumaa – Eesti Tel +372 6064290 – Faks +372 6064297 – E-post: info.estonia@kaeser.com – www.kaeser.com

ETTEVÕTE

Teel targa tootmise poole

I

ndustry 4.0 loob raami, kuidas omavahel siduda küberfüüsilisi seadmeid ja asjade-teenuste internetti, mille kaugem eesmärk on luua nö tark tehas.

Kuigi ABB on komponente Industry 4.0st kasutanud ka varem, siis alates 2011. aastast on selle teemaga tegeletud süvitsi. „ABB on Saksamaal, kust pärineb Industry 4.0 initsiatiiv, tugevalt esindatud.

Nii on ABB selle suunaga ka Eestis aktiivselt töötanud, proovinud leida sellele sisu ja rakendust,“ kirjeldab Leho Kuusk, ettevõtte automaatikaprojektide äriüksuse juht Balti riikides.

ABB kontserni arendustegevus toimub rahvusvaheliste arenduskeskuste kaudu, kus töötatakse välja uusi tooteid, kuid uute toodete ellurakendamine – toodete käikuvõtmine, paigaldamine, häälestamine – on Kuuse sõnul kohaliku insener-tehnilise personali ülesanne. „Tootmise juhtimise tarkvara töötab Industry 4.0 ühe pusletükina, mis võimaldab nt automaatjuhtimissüsteemidest tuua välja informatsiooni, seda analüüsida ja juhtimisotsuste tegemiseks esitleda.

See töö toimub siin Eestis kohalike inseneridega, kes tulevad meie kõrgkoolidest. Seepärast on väga oluline, et ülikooli lõpetajad valdaks tulevikuvaldkondi, oskaksid siduda kaasaegse süsteemi, mis koosneb nii mehhaanikast, automaatikast kui IT-st.“ Suund targa tehase poole Tänapäevane IT-tööstus püüab ennetada seda, mida töötlev tööstus vajab. Läbi IT-süsteemide on võimalik panna tootmisseadmed suhtlema ettevõtte juhtimissüsteemidega ning ABB-l on sellise, nn targa tootmise, lahendused olemas. Kuuse sõnul selliseid

8

Kuidas Industry 4.0 põhimõtet tööle panna?

ABB hakkas 15–20 aastat tagasi koostöös põlevkivikaevandustega arendama kaevandusjuhtimissüsteeme pumplate ja alajaamade tööshoidmiseks. Alguses oli tegemist seadmete kohtjuhtimisega, samm edasi tuli kaugjuhtimise võimalus ning ei pidanud enam minema seadme kõrvale, et seda sisse lülitada. Lisandusid infosüsteemid, mis võimaldasid juba analüüsida, kuidas seadmed töötavad ja kuidas on võimalik tööd optimeerida. Tänane tehnoloogia võimaldab ühendada kogu põlevkivi tootmisahela, et näha, kuidas mõjutab mingi tegevus maa all kaevanduses elektrienergia hinda, mida börsile müüakse.

tarku tehaseid veel turul väga pole. Küll on täna olemas diskreetsed tootmisüksused – liini ühest otsast läheb vajalik materjal sisse ja teisest otsast tuleb detail välja. „Võib öelda, et see on automatiseeritud tootmisliin, kuid see ei ole päris Industry 4.0. See tähendaks, et kogu liin on võimeline ilma operaatori sekkumiseta töötama. Täna on olemas tootmise automatiseerimise, juhtimise, optimeerimise süsteemid, mida proovitakse omavahel siduda, et info masinalt hakkaks jõudma otse välja ettevõtte juhtimistasandile.“ Osa ABB tootmisest Eestis on suurelt projektipõhine. „Nii kaugel me veel ei ole, et projektipõhist tootmist teha täisautomaatselt, see on tulevik. Me ei kasuta hetkel selliseid tootmisseadmeid, mis võimaldaks unikaalset toodet automatiseeritult toota. Nii tule-

vad hetkel suuremad efektid tööprotsesside automatiseerimisest.

Ajame taga efektiivsust ja kui on võimalik midagi teha paremini, kiiremini, kvaliteetsemalt, siis seda ka teeme. Inimese saab selle arvelt intellektuaalset väärtust loovale tööle suunata, sellised võimalused kasutame kiiresti ära.“ Investeering töötundidesse Eeldusel, et korralik seadmepark on olemas, siis investeeringud tootmise automatiseerimisse ei ole Kuuse sõnul väga suured. „Enamus kulust on seotud inimese töötunniga, inseneriga, kes süsteemi välja mõtleb ja kokku paneb. „Rasket rauda“, mis eeldab suuri investeeringuid, on reeglina vähe.

Kui on tootmine olemas ja sealt minna Industry 4.0 peale edasi, siis see künnis pole enam suur. Siin tulevad mängu tööstusrobotid ja tarkvaralahendused, mis neid juhivad, tootmistsüklit mõõdavad ja optimeerivad, aitavad jälgida, kas masin töötab ja leida põhjuse viivitustes. See on suund, kuhu tööstus aktiivselt liigub.“ ABB nõustab ettevõtteid ka väljapoole. „Liinide automatiseerimine võimaldab isegi väga väikestel ettevõtetel saavutada üsna suuri tootmismahtusid, kuhu muidu ei küüniks. See on kõige suurem võit ettevõtte omaniku seisukohast.

Tootmistsükli sõltumatus inimesest on töökindluse üks alustest, mis aitab täita ettevõtte lubadusi koostööpartnerite ees.“ Siinkohal julgustab Kuusk Eesti tootmisettevõtteid julgemalt mõtlema, kuidas oma tootmist automatiseerida, liikuda sammhaaval ülespoole. „Investeeringud, et jõuda järgmisele automatiseerituse astmele, on suhteliselt väikesed ning jõukohased päris paljudele.“

Heast paremaks

Prima Power on arendanud servoelektrilist stantsimistehnoloogiat pea kakskümmend aastat ning nüüd on järjekordselt uus põlvkond pakkuda.

Punch Genius on stantsikeskus ja Combi Genius on laser-stantsikeksus. Uuel põlvkonnal on eelmisest veelgi parem sooritusvõime, tööstuslik disain ja ehk tähtsaimana igakülgne lihtne kasutusmugavus.

Kuulasime oma kliente ja tegime sellise toote, mida nad soovisid: tootlik, turvaline, kasutajat juhendav ja paindliku automaatikaga.

Küsi lisa: Tootmisseadmed OÜ

Tootmise automatiseerimine Pakendamine Koostamine Testimine Konveiersüsteemid Tööstusrobotid

AS Tech Group Kaabli 11, Tallinn, EESTI Tel 667 0845 info@techgroup.ee www.techgroup.ee

TULEVIK

Biomajandus vajab tõuget Märksõnad „ringjas biomajandus, ressursitõhusus“ leiavad poliitilises retoorikas järjest enam kasutust.

Ringja biomajanduse rakenduste seisukohast oleme Euroopa kontekstis aga suuresti sabaslonkijad.

PEEP PITK TTÜ KESKKONNATEHNOLOOGIA DOKTOR

Kaardistades näiteks tootmise reovett ressursina käsitlevaid tööstusi, siis reovee jt kõrvalproduktide väärindamisega tegelevad Eestis sisuliselt vaid kolm tööstusettevõtet, mis kõik kuuluvad väliskapitalile. Olukorra edendamiseks on Eestis vaja sisulist arutelu ja pikajaliste eesmärkide sõnastamist, mitte keskenduda vaid EL-i nõudmistega kohandumisele.

Sekundaarse tooraine taaskasutamiseks on kohati kehtestatud oluliselt karmimad nõuded kui primaarse tooraine kasutamisel ning sätestatud mitmeid piiranguid, mis ei arvesta bioressursside koostise ja päritolu erisustega. Seadustes on kirjas erinevad piirangud, aga puudub laiem vaade, kuidas riik biomassi töötlemisel tekkivate kõrvalproduktide taaskasutamist parimal moel toetada saaks: näiteks roheliste riigihangete kaudu, avalikes hangetes seatud kohustusega kasutada teatud sekundaarseid tooraineid või neist toodetud produkte. Seetõttu tuleks kõrvalproduktide taaskasutamist reguleeriv seadusraamistik värske pilguga üle vaadata. Kui sekundaar10

Tööstuses tekkivad sekundaarsed jäätmed Reovesi ja reoveesetted. On oluline defineerida, kas eesmärgiks on minimaalne kulu või lisandväärtust loov lahendus optimaalse kuluga.

Puidusektori kõrvalproduktid.

Tuha kasutamisele puudub täna seadusandlik taust. Tuhka käsitletakse lubiväetisena, kuid kas see on otstarbekaim lahendus?

Piirnangute kõrval oleks vaja sätestada taaskasutust toetav raamistik.

Toiduainetööstuse kõrvalproduktid. On olemas määrused, mis reguleerivad biolagunevatest jäätmetest komposti ja digestaadi tootmist.

Hea teada!

KIK-il avaneb sügisel 2016 toetusmeede, mille abiga saab läbi mõelda võimalused olemasoleva lahenduse optimaalsemaks muutmiseks ja selleks, kuidas luua lisandväärtust.

set toorainet kasutusele võtta soovivaid ettevõtteid tervitavad riigi poolt vaid piirangud ja karistusmehhanismid, siis miks peaks üldse vaevuma?

Eesmärgid paika Bioressursside töötlemisel tekkivatest kõrvalproduktidest energia ja kütuste tootmine ei ole tänase tehnoloogia arengutaseme ja fossiilsete kütuste maksusüsteemi juures veel turutingimustel konkurentsivõimeline. Sektor vajab teatud määral riiklikku toetust ehk ühiskondlikku kokkulepet, et puhtama elukeskonna, regionaalse arengu jm väliste kasutegurite nimel oleksime valmis taastuvenergia tasu kaudu sektori arengut toetama.

Kui eraldiseisvalt vaadata tootmisest tulenevate kõrvalproduktide taaskasutust, siis ka siin tähendab ressursi maksimaalne taaskasutus täiendavat lisakulu ja tuleb jõuda sektori üleselt ühisele arusaamale, mis on kõrvalproduktide käitlemise lõpp-eesmärk. Kas soovime maksimaalselt taaskasutada ja väärindada kõrvalproduktides sisalduvaid toitaineid ja energiat või kasutada väikseima kuluga ja madalaima väärtusloomega käitlustehnoloogiaid, et lihtsalt vastata utiliseerimise piirnormidele?

Riiklik toetus vajalik Kui tootmise tooraineks on biomass, siis kõrvalproduktid saavad sisuliselt koosneda vaid orgaanikast (energiaallikas) ja mi-

neraalsest osast (makro- ja mikrotoitained, mida kasutada väetisena). Laiem eesmärk peaks olema, et reoveepuhastisse jõudev orgaaniline koormus oleks miinimumini viidud ja seal antakse vaid viimane lihv, et vastata heitvee nõuetele ja mitte kahjustada looduskeskkonda. See on tööstuste jaoks suur struktuurne muutus ja lisakulu, mille kompenseerimist riik peaks omalt poolt kindlasti toetama.

Kokkuvõttes ei tohi terviklikud kõrvalproduktide väärindamise lahendused osutuda kulukamaks, kui on tänased valdavalt aeroobsed käitlustehnoloogiad ehk tuleb luua ettevõtete jaoks ergutav taustja toetussüsteem. Kavandatavad energia- ja ressursitõhususe toetusmeetmed on kiiduväärt algatused, samamoodi tuleks ette võtta seadusandlik raamistik, et piirangud ei hakkaks pärssima investeeringuid ressursitõhusamatesse tehnoloogiatesse.

Kompetentsikeskus Eesti on liialt väike, et bioressursside väärindamise tehnoloogiate terviklahenduste arenduses konkureerida USA, Aasia, ja Euroopa suurriikide know-howga, küll saame kaasa rääkida selles, millised lahendused sobivad Eesti oludesse kõige paremini. Meie tööstused kasutavad põhiproduktide tootmise osas järjest enam maailmatasemel tehnoloogiat ning tootearendus koostöös teaduskeskustega on konkurentsivõimeline ka piiride üleselt, kuid kõrvalproduktide ressursitõhus taaskasutamine on jäänud selgelt tahaplaanile. Nafta on täna küll odav, kuid tootmiseks vajalik ressurss läheb perspektiivis järjest kallimaks, selles kontekstis on ressursitõhusus ja kõrvalproduktidest täiendava lisandväärtuse loomine muutumas üha olulisemaks. Täna on meil võimalus õppida teiste vigadest ja rakendada

Biomassi Väärindamise Kompenetsikeskuse (BVKK)fookusvaldkonnad: BVKK FOOKUSVALDKONNAD

Bioressursi termokeemiline väärindamine

Ekstraktsioon Pürolüüs Gasifitseerimine Kõrvalproduktide väärindamine

Biometaan rohtsest biomassist ja biolagunevatest jäätmetest

Poollooduslike rohumaade biomass Energiakultuurid Biojäätmed ja reoveesete Kääritusjäägi väärindamine

end turul tõestanud tehnoloogiad.

See on ka oluline lähtekoht kavandatava Bioressussi Väärindamise Kompetentsikeskuse (BVKK) ideekavandi juures, millele soovitakse taotleda regionaalsete kompetentsikeskuste toetusmeetmete rahastust EAS-ilt. BVKK roll sektoris võiks olla tugiteenuste pakkumisest oluliselt laiem: seni oli Arengufond riiklik biomajanduse suunaseadja, seire, tasuvuse ja perspektiivide analüüsija, kuid tänases olukorras võiks BVKK selle rolli üle võtta ning lähtuvalt toetada seadusraamistiku optimeerimist, toetusmeetmete välja töötamist jne.

Bioressurssid transportkütuseks Bioressurssi transportkütuseks väärindamine, eelkõige biometaani tootmise kaudu, on kavandatava kompetentsikeskuse üks põhifookuseid. Ka siin on oluline riiklike eesmärkide defineerimine ja tervikliku tugisüsteemi loomine: biometaani tootmine tänastel turutingimustel ei ole fossiilsete alternatiividega võrreldes konkurentsivõimeline, kuid biometaani

“Biorefinery” ehk bioressursi tõhusus tööstuses

Olemasolevate tootmisüksuste bioressursitõhusus Zero-Waste kontseptsioon Uued tooted bioressursist

tootmise käsitlemine vaid energiatootmisena ja võrdlus fossiilsete kütustega on ka täiesti põhjendamatu. Anaeroobse kääritamise käigus toodetav biogaas ja selle puhastamine biometaaniks on vaid üks väike osa majapidamistes ja kaubanduses tekkivate biolagunevate jäätmete käitlemise terviklahendusest. Sektori arengu toetamisel on oluline defineerida, mida soovime sektori üleselt saavutada: kas eesmärgiks on vaid madalaim käitluskulu või maksimaalne ressursitõhusus, minimaalne ökoloogiline jalajälg ja elamisväärne elukeskkond ning seda parima võimaliku tehnoloogia põhise reaalse käitluskuluga?

Kuidas sektor peaks edasi liikuma? Lahenduste väljatöötamiseks on vaja asukoha ja ressursipõhiseid lahendusi: minna potentsiaalsete tootmisüksuste juurde, hinnata reaalseid ressursse ja sellest lähtuvalt välja töötada kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused, mis tuleb siduda konkreetsete tasuvusanalüüsi sisendite ja väljunditega, et leida kuluefektiivsem lahendus kogu riigile.

11

JÄTKUSUUTLIK BIOENERGIA

Eesti seisukohad said Veebruaris 2016 algatas Euroopa Komisjon avaliku arutelu jätkusuutliku bioenergia poliitika koostamiseks alates 2020. aastast. Tänaseks on Eesti esitanud oma seisukohad jätkusuutliku bioenergia kohta.

Bioenergia on muutunud üha olulisemaks osaks Eesti energiabilansis – see hõlmab üle 90% kogu Eestis tarbitavast taastuvenergiast (9400 GWh aastal 2014). Lisaks bioenergia sisetarbimisele on Eesti oluline puidu kui tahke kütuse eksportija – puidugraanulite tootmine on viimase viie aasta jooksul suurenenud ligikaudu kahekordseks ning saavutas 2015. aastal kõigi aegade tipptaseme – 1,1 miljonit tonni.

Rohkem kui 80% toodetud graanulitest eksporditakse, peamiselt teistesse EL-i liikmesriikidesse.

Eesti tegelik üldine raiemäär on püsinud viimasel paaril aastal ligikaudu 9–10 miljoni m3 tasemel, mis on väiksem kui riiklikus metsastrateegias märgitud optimaalne raiemäär 12–15 miljonit m3.

Alakasutuse ja kiire metsa uuendamise tempo tõttu on Eesti kasvava metsa varud suurenenud viimase 50 aasta jooksul 50%.

Bioenergia suurem kasutamine on oluline nii EL-i kliimapoliitika eesmärkide kui ka energialiidu strateegias esiletõstetud eesmärkide saavutamiseks.

EL on püstitanud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada taastuvenergia osakaalu üldises energiatootmises.

Lisaks sellele rõhutab strateegia vajadust tagada EL-i kodani-

12

kele taskukohased ja turvalised energiavarud.

EL-i metsade kasutamata potentsiaali rakendamine energiatootmise jaoks aitab vähendada EL-i sõltuvust kütuseimpordist.

Olemasolevad bioenergiatehnoloogiad on soodsad, mistõttu investeeringud bioenergia tootmisse või elektrijaamade ümberehitusse ei too energia lõppkasutajatele kaasa märkimisväärset hinnatõusu.

Selleks, et tagada EL-is bioenergia tootmine ainult jätkusuutlikult majandatud biomassist, peab jätkusuutliku bioenergia raamistik tuginema olemasolevatele strateegiatele.

Bioenergia jätkusuutlikkuse poliitika üldeesmärgina tuleks tagada, et biomassi kasvav nõudlus energia tootmiseks ei kahjustaks looduslikke elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust. Kuna riiklikud seadused, mis puudutavad metsandust ja selle jätkusuutlikku juhtimist, on erinevates riikides väga erinevad, ei saa välja tuua “universaalset” lahendust.

EL on juba kehtestanud metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava ja EL-i puidumääruse (EUTR) eesmärgiga edendada jätkusuutlikku metsamajandamist. Oluline on tugevdada ja arendada neid algatusi nii

Euroopa Liidus kui kolmandates riikides. FLEGT-i ja EUTR-i põhimõtteid ja sätteid tuleb nõuetekohaselt järgida ka riiklikus seadusandluses. Mõistagi peab riiklik seadusandlus lisaks käsitlema siseriikliku tasandi küsimusi, mis puudutavad jätkusuutlikku metsamajandamist.

Jätkusuutliku bioenergia raamistikuga tuleb tagada, et EL-i siseturule lubatakse ainult jätkusuutlikult majandatud biomassi. Sellisel juhul loetakse biomass “jätkusuutlikuks” EL-i piires, välistades vajaduse alternatiivsete jätkusuutlikkuse kriteeriumite kehtestamiseks riiklikul tasandil.

Biomassi jätkusuutlikkuse tagamine peab tuginema riikliku tasandi riskipõhisele lähenemisele, et piirata turuosaliste halduskoormust.

Eestile teeb muret metsaomanike halduskoormuse suurenemine täiendavate sertifitseerimisnõuete kehtestamise korral. Eestis kuulub 33% kogu metsamaast eraisikutele ning täiendavad bürokraatlikud nõuded vähendaksid nende motivatsiooni metsavarusid aktiivselt majandada. Erametsaomanikele kuuluvad märkimisväärsed puiduvarud, mis on eriti sobivad bioenergia tootmiseks (madala väärtusega ja kvaliteediga puit). Oluline on vältida olukorda, kus puit jäetakse ilma lisandväärtuseta metsa.

Riiklikul tasandil tuleks metsandusalane seadusandlus kriitiliselt üle vaadata, mis võimaldaks vähendada halduskoormust ning tagada, et turule jõudev biomass pärineb jätkusuutlikult majandatud metsadest. Kui riik on lülitanud EUTR-i, FLEGT-i ja Rio dekla-

teatavaks Hea teada On oluline, et tulevane jätkusuutliku bioenergia poliitika oleks kooskõlas 2030 kliima- ja energiaraamistiku ning energialiidu strateegiaga, mis näeb ette kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramist, energiasõltuvuse vähendamist ja taskukohase energia tagamist EL-i kodanikele, toetades biomassi kasutamist.

Eesti toetab jätkusuutliku bioenergia osakaalu suurendamist üldises energiabilansis. Seetõttu peaks tuleviku poliitikaraamistik tagama ausa konkurentsi erinevate energiaallikate vahel.

Metsaressursside lõppkasutuse valiku peaks määrama turg.

Poliitikaraamistiku peaeesmärgiks on tagada bioenergia tootmine ainult jätkusuutlikult hallatavast biomassist. Oluline on vältida halduskoormuse suurenemist metsaomanike jaoks, et tuua turule täiendavalt biomassi. Biomassi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks rakendada riskipõhist lähenemist.

Bioenergia võiks ühtlasi olla üheks komponendiks elektrivõrguteenuste osutamisel (võrgu tasakaalustus, põhikoormusele vastava varustuse tagamine jt).

Seetõttu on oluline, et poliitikaraamistik võimaldaks toota jätkusuutlikku bioenergiat erinevat tüüpi elektrijaamades, seadmata piiranguid nende omadustele (energia muundamise tõhusus jt).

Kuna erinevate EL-i tasandite õigusaktid reguleerivad juba biomassi põletamist, pole tarvis uusi lisanõudeid kehtestada ega olemasolevaid dubleerida.

ratsiooni põhisätted siseriiklikku seadusandlusse, võib sellest riigist pärinevat biomassi hinnata jätkusuutlikuks. Biomassi osas, mis pärineb riigist, kus siseriiklikus seadusandluses esineb puudusi, tuleks kaaluda täiendavate olemasolevate meetmete ja instrumentide – täpsemalt vabatahtliku sertifitseerimise skeemide (SBP, FSC, PEFC) – rakendamist, et ressursside jätkusuutlikkust tõendada.

Metsavarude tõhusa lõppkasutuse peab määrama turg.

Kuigi olemasolevad väärtusahelad võimaldavad juba puidu kui ressursi mõistlikku kasutamist mitmetes tööstusharudes, on märkimisväärne osa saadavalolevatest varudest veel seni kasutamata. Täiendavate piirangute kehtestamine metsavarude kasutamise kontrollimiseks võib piirata nõudlust teatud turusegmentides. Kui metsavaru jätkusuutlikkus on tagatud elutsükli koristusfaasis, peaks lõppkasutuse sektori määrama turg. See edendab ressursitõhusate väärtusahelate arengut vastavalt turu vajadustele.

TÄPSELT SOBIV EHITUSPLOKK

Biomassi kasutamise tõhusust energiatootmisel reguleerivad mitmed kehtivad strateegiad.

Vältima peaks nende algatuste dubleerimist.

Energia tootmise tõhusust reguleerivad mitmed algatused (energiatõhususe direktiiv, LCP BREF (EU’s Best Reference document for large combustion plants), MCP (The Medium Combustion Plant Directive). Kehtiv raamistik on piisav, teise sarnase algatuse loomise asemel tuleks keskenduda olemasolevate vahendite kasutamisele.

www.roclite.eu

KÜTUS

Tankimas käiakse Lätis Selle aasta 1. veebruarist kerkis kütuseaktsiis – bensiinil 10%, diislikütusel koguni 14% ning 10%-line tõus ootab ees ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Hinnatõus on sundinud paljud transpordifirmad Lätti tankima, samal ajal kaotab riik raha laekumata maksude näol.

KADRI TAMM MEEDIAPILT

Maksu- ja Tolliameti info põhjal laekus kütuseaktsiisi esimese 4 kuuga mullusest 26 protsenti rohkem, seda eelkõige kütuse varumise tõttu. Nii olid kütuseaktsiisi laekumised aasta kahel esimesel kuul seoses varude soetamisega oluliselt suuremad, kui eelmiste aastate laekumised. Märtsi- ja aprillikuu näitavad aga langustrendi, mis on põhjendatav ühelt poolt varude realiseerimisega, teisalt kütuse võimaliku varumisega väljaspoolt Eestit. „Aktsiisitõusu mõju saame hakata hindama ilmselt suve lõpus, kui hinnatõus on juba piisavalt kaua kehtinud,” võtab asja kokku Eesti Õliliidu juht Toomas Saks. „Siiski on nähtav murettekitav trend: aprilli alguseks tankis ca 10% transpordiettevõtetest Lätis, suur osa kaalus seda sammu. Selleks hetkeks oli kehtinud muudatus vaid 2,5 kuud, oma mõju saavutab see muudatus eelduslikult suvekuudel,“ selgitab Saks.

Kuigi paika peab väide, et võr14

reldes 2011. aastaga, kui kütuseliitri hind küündis pooleteise euroni, on hinnad täna madalamad, siis samadel alustel konkureerimisel on märksa olulisem see, et Eestis müüdaval kütusel on võrreldes naabritega kõrgem hind. „Kui soomlane tangib autot Eestis ja ostab alkoholi kaasa, siis sama toimib ka Läti ja Eesti vahel. Euroopa Liidus on vaba konkurents ning kui võidad oma tarneahelas, siis tasub ettevõttel mõningane ebamugavus üle elada. Riik aga kaotab suuresti maksude näol.“ Aktsiisitõus lööb enim transpordiettevõtteid Kui meediast on läbi käinud nn tanklate postihinnad, mis Lätis kohati isegi kõrgemad võivad olla, siis transpordiettevõtted on hulgitarbijad, kes lepivad hinnas eraldi kokku. „Erinevus võib olla diislikütusel üle 10 sendi liitri pealt, mis 1000 liitri kohta teeb juba 100-eurose vahe. Ja kui on odavam kütus ning ka palgakulud väiksemad, annab see hinnas juba suure võidu,“ selgitab Saks.

Rahandusministeerium on öel-

nud välja seisukoha, et suve lõpuks peaks aktsiisipoliitika mõju taanduma. „Ma ei oska näha põhjuseid.

Meie ettevõtted ei läinud Lätti hea meelega, vaid vajadusest. Seejuures tehti väljaminekuid, kulutati oma aega ning keegi ei hakka tagasi tulema. Samuti on riigil plaanis tõsta nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal aktsiisi veel 10%.“ Läti hinda tõstnud vähem kui Eesti Kui vaadata suuremat pilti, torkab Eesti välja suurte hinnahüpetega. Kui bensiiniaktsiis tõusis Lätis 7% ja Eestis 10%, siis diisli puhul on vahe veelgi suurem: Lätis oli tõus 3%, Eestis 14%.

Lähiregioonist on tõstnud diislikütuse aktsiisi vaid veel Taani (0,77%) ning Norra (2,5%). „2009. aastal pani Leedu diislikütusele 20% aktsiisi otsa, aasta teises pooles keerati aga suund tagasi, kuna Leedu transpordiettevõtted käisid Poolas tankimas,“ meenutab Saks ning lisab, et Eestil on vaja pikaajalist aktsiisipoliitikat, mis annaks transpordisektoris tegutsejatele kindlustunde.

Hea teada Aastaks 2020 peab vastavalt EL-i direktiivile olema taastuva päritoluga 10% kütustest. Täna pole Eestis biokomponendi lisamise kohustust erinevalt Lätist, Leedust ja Soomest. Aastal 2017 peab biokomponendisisaldus olema 5%, 2020. aastaks peab olema sisaldus 10%.

Biokomponendi sisaldus kuni 5% ei muuda seejuures kütuse omadusi, üle selle läheb kütus erikategooria alla.

Lähiriikides, kus biokomponendisisaldust kütuses on suurendatud, esines algusaastatel palju probleeme, kuna vanemad või Vene turu jaoks toodetud autod biokomponente sisaldavaid kütuseid ei suuda töödelda.

10%

Eesti transpordiettevõtetest tankis aprilli alguseks Lätis.

Kas biogaasil on tulevikku?

F

ossiilne kütus on täna kõige odavam kütuseliik, millega alternatiivsed kütteliigid konkureerida ei suuda. „Alternatiivsed kütteliigid on elujõulised vaid siis, kui peale makstakse,“ sõnab Saks ning lisab, et mingil ajahetkel tuleb ka nende maksustamine läbi mõelda. Eesti on võtnud suuna toetada biometaani turule toomist ning on ellu kutsunud toetusmeetme, millest 3 mln läheb taristu väljaehitamiseks ning 6 transpordivahendite hankimiseks. „Gaasijaamade võrgustiku väljaehitamise kõrval on jäme ots aga paljuski autotööstuste käes: gaasiautosid toodetakse suhteliselt vähe, need on kallimad ning võrgustiku väljaehitamisel on majanduslik mõte ainult siis, kui suudame panna seda kasutama mingi kriitilise massi autosid. Küll võiks gaasil töötada kohalik transport,“ sõnab Saks, lisades, et transpordisektorile see kindlasti ei laiene.

Kütusemüüjatel pingelised ajad MEELIS MIGUR CIRCLE K EESTI AS-I MOOTORIKÜTUSTE MÜÜGIDIREKTOR

E

nne aktsiisitõusu kehtestamist tõi Eesti Õliühing avalikes pöördumistes välja kaks peamist ohtu – transpordiettevõtted hakkavad tankima väljaspool Eestit ning riigisiseselt suureneb nn musta kütuse turg. Need riskid on realiseerumas.

Piirialadel on müük vähenenud ning transpordivedudega tegelevad firmad on oma tankimised Lätti viinud. Suure veoki tan-

kimise pealt on praegu hinnavahe ligi 100 eurot.

Raskekütteõli tarbimine on Eestis viimasel ajal hüppeliselt kasvanud. Suurima kasvuga oli selle aasta jaanuar, kus tarbimine suurenes eelmise aastaga võrreldes 54 korda. Jaanuar oli tõepoolest külm, kuid võrreldes möödunud aastaga kindlasti mitte 54 korda külmem. Küll on aga diislikütuse ja raskekütteõli aktsiisimäärade vahe 8 kordne.

Seega ausate Eesti kütusemüüjate jaoks on konkurentsisituatsioon pingestumas, sest üheltpoolt

vähenevad müüdavad kütusemahud ning teisalt avaldab marginaalidele tugevat survet raske kütteõli segamise tulemusel ja maksupettuse abil madalama omahinnaga diislikütuse müük nii hulgikui jaekaubanduses.

Aasta tagasi tegi Eesti Õliühing ettepaneku aktsiisitõusu kehtestamine edasi lükata, kuna puudus vastav mõjuanalüüs selle muudatuse osas. Nüüd on mõju tegelikus elus ära proovitud ning võiks tõsiselt kaaluda, kui otstarbekas on poole aasta pärast uuesti kütuseaktsiisi tõsta.

15

INFOTEHNOLOOGIA

Klaster:

sünergia konkurentide koostööst Klastri ettevõtted peavad ühise edu saavutamise nimel vältima omavahelist konkurentsi ja suhtuma koostöösse avatult, muidu ei teki klastrisse koondumisest sünergiat.

MERIKE LEES MEEDIAPILT

Klastri koostööplatvormiga liitumise ja ühise töö üks eesmärke oli tekitada sünergiat, arendada kompetentse ning pakkuda tootmisettevõtetele suuremat väärtust, kui igaüks üksinda suudaks.

Nii seadis IKT klaster ühiseks väljakutseks analüüsida tootmisettevõtet Hyrles OÜ ja seeläbi näidata, kuidas IT saab pakkuda reaalselt mõõdetavat väärtust. Peamise leiuna jäi kõlama, et analüüsitud ettevõtte efektiivsust saaks IT-d kasutades tõsta 40%. „Tegemist on keskmise suurusega igati eesrindliku Eesti tootmisettevõttega, mistõttu võime julgelt seda tulemust peegeldada umbes pooltele Eesti tootmisettevõtetele ning kinnitada, et IT-d kasutades on võimalik leida oluline potentsiaal ja efektiivsuse kasv,“ rääkis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) klastri liikmesettevõtte Nortal ärisuuna juht Marko Saviauk, lisades, et see analüüs an16

IKT klastri eesmärgid Suurendada ettevõtete vahelist koostööd nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel turgudel Tõsta teiste majandusvaldkondade IKT rakendamise alast teadlikkust Suurendada eksporti ja rahvusvahelist koostööd Levitada mainet, et IKT klastri ettevõtted on nutikate toodete arendajad ja maailmas tunnustatud IKT lahenduste loojad.

Allikas: IKT klaster, Doris Põld

dis neile olulise teadmise ja signaali turule.

Uued koostööpartnerid ja võimalused Saviauk on veendunud, et Nortal on tänu klastri tegevusele täna tootmisettevõtetele oluliselt lähemal ja võitnud juurde usalduskrediiti. Üks suuremaid väär-

tusi on seni olnud koostöö teiste IT-ettevõtetega, kogemuste ja töövõtete jagamine. „Koostöö on osutunud avatumaks kui ehk alguses arvati,“ tõdes Saviauk.

Piirijärjekordade elektroonilise haldussüsteemi väljatöötanud Go Swift OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuhi Katrin Sule sõnul on nad tänu klastrile saanud külastada mitmeid enda jaoks olulisi konverentse ja leidnud Eestist uusi koostööpartnereid, kellega mõnes teises riigis üheskoos tegevust alustada. Samuti on klastri inimesed aidanud leida jooksvalt ka muid rahastusvahendeid keerulisemates riikides äriettevalmistuse juures, kuhu ettevõte muidu omavahenditega kohe minna ei suudaks. „Meie omalt poolt oleme püüdnud anda klastrile ja oma partneritele tagasi enda kogemust,“ rääkis Sulg. „Näiteks algatasime klastri sees ITS (Intelligent Transport Systems) alamklastri, mille kaasabil proovime õppida välismaisest kogemusest ja leida võimalusi põnevate lahenduste Eestis rakendamiseks ning teadmiste ja kogemuste baasilt sündinud uute lahenduste eksportimiseks Eestist väljapoole.“ Klaster koondab ja võimendab ühishuvisid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit lõi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) klastri 2009. aastal eesmärgiga suurendada IKT ettevõtete vahelist koostööd nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel turgudel ja tõsta teiste majandusvaldkondade IKT rakendamise alast teadlikkust. Klastrisse kuulub 27 liiget: ülikoolid, kaks ettevõtluslinnakut ja enamus nendest ettevõtetest, kes on tuntud Eesti e-lahenduste, nagu X-tee, digiretsept, digiallkiri, mobiili-ID, selja taga. Täna on klastripartnerid teinud eksporti 124 eri-

nevasse riiki. „Meie asi on võimendada klastris olevate ettevõtete tugevusi ja aidata kitsaskohtadega tegeleda,” ütles klastri juht Doris Põld. „E-Eesti kuvand on meie ettevõtete tugevus, mida me klastri kaudu läbi ühisturunduse aitame võimendada, korraldades ühisvisiite, luues turundusmaterjale, otsides võimalusi klastripartnerite esinemisteks rahvusvahelistel messidel ja konverentsidel.“ Klastripartnerite ühine mure on inimressursi arendamine ning hoidmine. Viime läbi seminare ja koolitusi teemadel, mis on olulised rohkem kui ühele ettevõttele. Ühise rahastuse abil on võimalik tuua Eestisse rahvusvahelisi koolitajaid ja nõustajaid, mis muidu ühele ettevõttele üle jõu käiks.

Klastri üheks eesmärgiks on ka aidata luua uusi ärimudeleid: algatada uusi innovaatilisi ideid ja teemasid ning toetada nende käimalükkamist. Näiteks täna iseseisvalt edasi tegutsev e-kviitungi projekt on algselt saanud alguse klastrist, kus toetati projekti kontseptsiooni välja töötamist ning alusuuringuid. Täna on käimas klastriparnterite ühisprojekt „Internet of Business“, mille raames töötatakse välja ettevõtete vahelise reaalaja majanduse mudeleid.

Põllu hinnangul on klastri töö tulemusena paranenud ettevõtete koostöövõime ning algatatud on konkreetseid uusi koostööprojekte, mille üheks näiteks on e-kviitung.

Loodud on temaatilised alamklastrid nagu e-Eesti, tööstus ja ITS, mille kaudu on koondatud väiksemad ettevõtete huvigrupid. Ühiselt on tehtud suuremad sektorit puudutavad uuringud tööjõu ja majandusnäitajate kohta. Klastri tegevuste elluviimine ja võimendamine on toetatud mitmetest erinevatest Euroopa Liidu fondidest, millest üks peamisi on Euroopa Regionaalarengu Fondi klastrite toetamise meede.

Esimeses voorus 10 toetuse saajat

K

lastrite arendamise toetuse avas EAS eelmise aasta 5. juunil ning eelmisel aastal sai toetust 10 klastrit. Toetusega kaetakse klastrite arendus- ja ühisturundustegevuste läbiviimist ja koordineerimist.

Klastritoetuse II voor avati tänavu 22. aprillil ja taotluste esitamise tähtaeg oli 27. juunil.

Fookuses on projektid, mille tegevused panustavad tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamisse, ressursside efektiivsemasse kasutamisse läbi tõhusama energiakasutuse ja kulude kokkuhoiu ja suurendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu.

„Avasime ka sel aastal II taotlusvooru, kuivõrd ettevõtjate huvi klastrite loomise vastu ja klastri raames elluviidavate ühistegevuste osas oli suur,“ ütles EAS-i ettevõtluse ja ekspordi keskuse programmijuht Triin Nõlvak.

Avatud II taotlusvooru eelarve on kokku 1,5 miljonit eurot.

Maksimaalne toetussumma on kuni 600 000 eurot. Finantseerimise piirmäär on kuni 50% abikõlbulikest kuludest, 50% omaosalus tuleb leida taotlejal endal. Toetust saavad taotleda Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingud või sihtasutused.

Klastrimeetme tulemused erinevate ettevõtete vahel toimub reaalselt toimiv ja edukas koostöö, mille raames jagatakse omavahel kogemusi; on kokku lepitud ühised argumendid ning partnerite omavaheline regulaarne kommunikatsioon, turundus (sh on saavutatud suurem ja järjepidevam nähtavus sihtturgudel); läbi klastri jagatakse partneriks olevatele ettevõtetele valdkonnapõhist olulist informatsiooni (sh teadusja innovatsioonisaavutusi üle kogu maailma) ja võimaldatakse ligipääs suuremale kontaktivõrgustikule; koostöö valitsuse jm riiklike institutsioonidega on läbi klastri ja klastri kaudu tulemuslikum kui erinevatel ettevõtetel ükshaaval;

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

läbi klastri tegevuse ja selle kaudu on kasvanud ettevõtete, ametkondade ja üldsuse teadlikkus konkreetsest valdkonnast; on suurenenud ettevõtete koostöö ülikoolidega (sh õppekavade parendamised, praktikakohtade loomised jms); ühised õppereisid välisettevõtetesse Eesti presidendi ja/või peaministri delegatsioonis jne; on suurenenud klastri liikmete ekspordikäive; klastrid on muutunud tugevamaks ja kaalukamaks ettevõtete esindajaks.

Allikas: EAS, Triin Nõlvak

Eesti tuleviku heaks

17

PERSOON Juhtimiskonsultant Annette Kramer.

Foto: Julia-Maria Linna

18

ANNETTE KRAMER

Mõtlemise kunst äris Kohtun Annette Krameriga hetk enne seda, kui ta Tallinnast Pärnu juhtimiskonverentsile stardib: Pipedrive´i, Nortalit või Playtech´i nõustanud juhtimiskonsultant puistab ideid ja soovitusi Eesti ettevõtetele.

KADRI TAMM MEEDIAPILT

Leedu juurtega Annette on suurema osa elust elanud New Yorgis ning Suurbritannias, nüüd on ta andmas nõu ka Eesti ettevõtetele: „Alustasin New Yorgis teatridramaturgina – olin väga noor, 22-aastane. Mõtlen ikka teatriinimestest kui mõtlemise inseneridest, sest on väga oluline, et nad saaksid aru sõnumist, mida nad ette kannavad. Samas oli mu sissetulek nii väike, et ma ei saanud endale lubada teatrisse minekut.

Nii ma otsustasin, et hakkan õpetama. Läksin õppima ja sain doktorikraadi.“ Mida suurem uudishimu, seda väärtuslikum mõtlemine Julgete otsuste tegijana jõudis Annete Kramer läbi juhuse PricewaterhouseCoopersisse. „Ma isegi ei teadnud, mida nad teevad, olin loomeinimene ning jätsin nende automaatvastajasse teate, et ma loobun pakkumusest, kuid sain kõne, et me vajame sind või kedagi sinusarnast. Nii mul

Kohe, kui hakkad inimestest hoolima, muutub su äri tugevamaks. oli tore töökoht PwC-s,“ naerab ta. „Edasi sattusin Londonisse ja juhtusin kokku inimesega, kes küsis, kas tahaksin koolitada insenere.

See oli kamp ärimehi, kes otsisid investorit. Tagasisidest sain aru, et turul pole kedagi, kes sellist asja tõesti hästi teeks. Turul oli tühimik ja sain palju kutseid seda uuesti teha.“ Suures pildis leiab Annette, et koolitusturg on katki, sest läbiv arusaam on, et inimesed peaksid tegema mingeid asju teatud kindlal viisil: „Jäin mõtlema, miks inimesed suurkorporatsioonides igavlevad ja pole südamega asja juures. Sära toob silmadesse enda arendamine, minu eesmärk oli panna inimesed sellest aru saama. On ju suur vahe, kas paned asju paberile kirja ja teed ära või oled

tõesti uudishimulik millegi suhtes.

Mida suurem on sinu uudishimu, seda väärtuslikum on su mõtlemine. Meil on äris kalduvus olla väga tulemustele orienteeritud, kuid vähem aega pühendatakse strateegilisele mõtlemisele, asjade vahel seoste tegemisele ja nende testimisele päris elus. Kui sa ei välju oma mugavustsoonist, siis kõik, mida sa teed, on samade päevakorrapunktide ümberjaotamine, sa ei saa tulla välja millegi uuega.“ Pikk nimekiri Eesti ettevõtteid, kellega seob koostöö Kuue aasta eest tõid Annette Eestisse koolitused, järgnes koostöö Arengufondiga, koostöö GrabCAD-iga, et rahvusvahelise start-up-ide võistluse tarvis ideid raamidesse panna. „Proovin muuta inimeste arusaamu sellest, miks nad üldse suhtlevad. Äris on eesmärk alustada kõnelust, mis kunagi ei lõpe – äri ei saa iial valmis.

Kui tahad tehingut lukku panna, siis tegelikult alustad kõnelust, kui sul on viimane sõna, siis kaotad.

GrabCAD tuli kõrgele kohale ja me olime kõik väga uhked,“ lausub ta.

19

Nimekiri Eesti ettevõtetest, kellega Annette on koostööd teinud, on aukartustäratav: teiste seas on nimekirjas Pipedrive, Nortal, Playtech. Samuti toob ta ühe näitena esile ka X-tee projekti. „Seal on palju erinevaid osapooli ning need tuli üheks liita. Istusime mitu päeva koos, et tuleks välja lugu, mida nad saaksid kõik koos rääkida. Neil olid loos erinevad osad, kuid see kokku töötas väga hästi.“ Annette lisab, et kui olla hästi lähedal oma tööle, ongi raske näha suurt pilti ning keegi kõrvalseisja võiks aeg-ajalt reaalsusest õige pildi anda. „Mulle väga meeldib Eesti juures, et inimestel on tõsine tahe muuta asju paremaks, õppida, teha koostööd. Teete tohutult tööd, olete nõudlikud teiste ja enda suhtes, aga teil on ka teine pool elus – hoolite oma peredest ja vabast ajast. See teeb ka teie töö paremaks,” räägib ta.

Kui palun Annettel vaadata tagasi 6 aasta tagusesse aega, sõnab ta, et firmad on tõesti kiiresti kasvanud. „CrabCAD, kes 5–6 aastat tagasi oli lapsuke, on praegu rahvusvaheline ettevõte. See on väga väike aeg, et olla nii edukas.

Ettevõtted ikka kasvavad, kuid see kiirus, millega kasvavad Eesti ettevõtted, on imetlusväärne võrreldes teiste riikidega. Teil on hea ärivaist ja te oskate hoida oma inimesi. Kuna te pole suur rahvus, peate arvestama, mida teised turud tahavad, see on äristrateegia. Te kasvate rahvusvaheliselt, kuna tunnete, et peate Eestist välja saama.“ Mida suurem mitmekesisus, seda parem äri Uutele turgudele minemisel tuleb Annette kinnitusel ennekõike mõtlemine õigeks keerata. „Kõige olulisem osa on töö selle kallal, mida sa tahad saavutada. Kui sellest aru saad, saab ka strateegia pai-

20

Annette Kramer Juhtimiskonsultant, töötanud kiiresti kasvavate ettevõtetega Suurbritannias, USA-s, Euroopas ja Aasias.

Teinud muuhulgas koostööd ettevõttega Ogilvy and Reuters, paljude riigiasutustega (UK Trade & Investment, InnovateUK), haridusasutustega (UCL, Cambridge, LSE), ja inkubaatoritega (Tech Hub, IDEALondon, Tech City, Seedcamp).

Alustas oma karjääri teatris, omandas Browni Ülikoolis Phd (draama, kriitiline mõtlemine).

On töötanud 8 aastat PricewaterhouseCoopers-is.

Kõige olulisem on luua lugu, mis läheb korda nii rääkijale endale kui kuulajaile. Nii tekib kahepoolne vestlus, mis viib edasi.

Loe lähemalt: www.annettekramer.co.uk

20

aastat on Annette Kramer andnud ettevõtetele nõu Suurbritannias, USA-s, Euroopas ja Aasias.

ka panna ja vaadata, kus on selle kitsaskohad. Võtmesõnaks on aga mõtlemine. Kommunikatsioon on mõtlemine, kuidas keegi teine mõtleb. Näiteks kui lähed LähisIda turule, jood 100 tassi kohvi ja räägid nädal oma perest enne, kui jõuad ärijuttudeni. Kui sisened turule, pead läbi mõtlema, mis suurusega turg on, mida see vajab, kuidas oma toodet muuta saaksid, kes on inimesed, kellega kontakti võtta. Asi pole suhtluses, vaid strateegias, kuidas sinna minna.

Oluline on, kuidas lähened suhtlusele.“ Pärast pisikest mõttepausi lisab Annette, et hea äri eelduseks on olemasolevate ressursside enda kasuks ära kasutamine ja eesmärkide saavutamiseks uute sidemete loomine. „Seejuures, mida suurem on mitmekesisus ja avatus – inimestes, kogemustes, mõtlemises – seda parem on äri ning see loob uuendusi.“ Äris kiputakse asju lihtsustama, selle asemel, et erinevad osad lahti mõtestada ja vaadata, kuidas neid uuesti kokku panna: „Eesti puhul on olemas teadmine, kui keerukas on tehnoloogia ning ei kiputa seda liigselt tegema. Te aktsepteerite, et on erinevaid vaatenurki ja see on väga oluline. See pole mujal alati nii. Eesti on nagu varajane veeb, kus inimesed on paindlikud ja on avatud uuele, vastupidi korporatiivsele mudelile, kus on kõik väga paigas. See meeldib mulle Eesti juures.“ Kui küsin, mida ta ise ühe ettevõtte juhina peale hakkaks, sõnab Annette, et panustaks aega, et aru saada, millest inimesed hoolivad. „Ainult siis tunnevad inimesed, et nad on kaasatud. Kohe, kui hakkad inimestest hoolima, kasvab su äri tugevamaks. Asi pole kontrollis, paljud on sellesse lõksu jäänud.

Pead oskama hinnata neid inimesi, kes loovad väärtust sinu ettevõt-

te jaoks, andma neile aega, tunnustust, julgustama vastu võtma isiklikke väljakutseid. Pead oma prioriteedid õigesse kohta sättima ja mitte igast asjast suurt numbrit tegema.“ Väike Tallinn ei peaks muutuma San Fransiscoks Annette usub, et lõputute võimaluste virr-varris tuleb siiski jääda iseendaks: „Mulle meeldis väga paarikümne aasta tagune San Francisco – elukvaliteet oli hea, inimesed kõrgelt haritud. Siis muutus linn aga maailma tehnoloogiakeskuseks. Kõik, keda kohtasid, olid ettevõtte asutajad, inimeste energia läks väga palju töötamisse.

Tallinn ei peaks muutma selliseks.

Selle linna kultuur on ebatavaline, erisugune, siin on tugev ärikultuur ja -eetika. Tallinn ja Eesti kasvab päris kindlasti. Koos rahaga tuleb ka kultuur ja see kõik on hea, kui see on erisugune. Tallinn on nii pisike ja kui kõik uued ärid siia jõuavad, siis on mul hirm, et muutute San Franciscoks. Mu soov oleks, et te võtate võimalustest kinni, kuid jääte eestlasteks.“ Pärast väikest pausi lisab ta, et vaja oleks rääkida ka Eesti brändist. „See on hoopis midagi muud, kui et me oleme pisikesed, me tegelikult ei loe. Te peate ütlema, et meil on väga haritud inimesed, imetlusväärne restoranikultuur, oskame siduda erinevaid valdkondi äris. Erinevad inimesed istuvad ümber laua, et asju lahendada, see on imetlusväärne. Kui hakkate käituma nagu teised riigid, siis on teil grupp insenere ümber laua, see ei ole terviklik lahendus ühelegi probleemile. Kõik teavad kõiki ja ma ei arva, et see peaks palju muutuma. Just valdkondadeülene lähenemine on teid viinud sinna, kus täna olete. Korporatsioonides kaotatakse see võlu, mis siin täna on.”

Rohkem õhku, suurem sääst ... Ülimalt energiasäästlikud uued KAESER EBS ja FBS seeria kruvipuhurid tagavad vajaliku mahuga ja kvaliteediga usaldusväärse 1100 mbar rõhuga õhujoa 10-meetrise veesamba vastu aeratsioontiikides.

• SIGMA PROFILE

rootorid: kuni 30% energiasääst

• CE- ja EMC-sertifikaatidega kasutamisvalmis paketid tagavad minimaalse paigaldusaja ja -kulu

• SIGMA CONTROL 2 abil tõhustatud töökindlus ja energiasäästlikus

PROFILE – tagab erakordse tõhususe ja töökindluse

Rohkem õhku, suurem sääst …

www.kaeser.com

MESS

K 2016

Düsseldorf – rahvusvahelise äri mootor

Enam kui 3 000 plastmassi- ja kautšukivaldkonna ettevõtet esitlevad oktoobris oma toote-, tehnoloogia- ja probleemlahendusi.

22

Düsseldorfis 19.–26. oktoobrini 2016 toimuv K on oluline sündmus nii toorainetootjate, plastide ja kummi tootmis- ja töötlemisseadmeid tootvate, neid materjale töötlevate kui ka plasttooteid kasutavate ettevõtete jaoks.

Messist võtab osa enam kui 3000 eksponenti rohkem kui 50 riigist. Taas on eriti hästi esindatud

Euroopa, eriti Saksamaa, Itaalia, Austria, Šveits, Prantsusmaa ja Türgi, aga ka USA. Enam osalejaid Aasiast K peegeldab ka maailmaturul aset leidnud muudatusi: oluliselt on suurenenud Aasiast pärit ettevõtete arv, seekord avaldavad eelkõige Hiina, Taiwan, India, Jaapan

K 2016 toimub kokku 19 hallis umbes 170 000 m2 suurusel pinnal.

Foto: K mess.

Hea teada Messihallid on jaotatud tootegruppide kaupa: masinad ja seadmed toorained, abimaterjalid pooltooted, tehnilised detailid ja armeeritud plastmassist valmistatud tooted.

Läbivalt on messihallides esindatud teenused plasti- ja kummitööstusele.

Eestist osaleb 2016. aastal toimuval messil 50 ettevõttest koosnev delegatsioon Eesti Plastitööstuse Liidu juhatuse esimehe Ivar Viira eestvedamisel. Veel on üksikud vabad kohad, messist huvitatutele jagatakse täpsemat infot aadressil ivar@atiprofiil.ee Veebis: www.k-online.com

ja Lõuna-Korea muljet oma võimsate väljapanekutega. Ettevõtete mitmekesisus ja rahvusvaheline haare tagavad, et kajastamist leiavad nii valdkonna suured teemad – eelkõige energia-, ressursside- ja materjaliefektiivsus – kui ka selle erisegmendid.

K 2016 toimub kokku 19 hallis umbes 170 000 m2 suurusel pinnal.

2013. aastal külastas Düsseldorfi messi 218 000 inimest enam kui 100 riigist ja sama arvu osalejatega arvestatakse ka 2016. aastal.

Kolm põhiteemat Messi K kõige suurem eksponentide grupp on masinate ja seadmete tootjad, oodata on hulga-

liselt uute tootmisseadmete tutvustusi. Toorainete ja abimaterjalide tootjad esitlevad uuemaid arenguid polümeeride uurimise valdkonnas.

Tavapäraste sünteetiliste materjalide kõrval omandavad üha suuremat tähtsust lisandid ja täiteained, bio- ja funktsionaalsed, aga ka isetugevnevad polümeerid. Ka pooltoodetele, nt tehnilised detailid ja armeeritud plastmassist valmistatud tooted, on prognoositud kasvavat turgu. Üha enam keskendutakse energia- ja keskkonnasäästlikele toodetele.

K messi teemad on paljuski valdkonnaülesed, puudutades nt pakendeid, samuti on olulisel kohal ehituse ja olmega seonduvad teemad.

3D fab+print

3D-tootmistehnoloogiad on kõneaineks kogu maailma disainija pakenditööstuses, õhusõidu ja kosmosetööstuses, autoehitajate seas, hamba- ja meditsiinitehnikavaldkondades, aga ka masina- ja seadmetööstuses. Ka K 2016 pöörab 3D-trüki teemale suurt tähelepanu. Kolm aastat tagasi kutsus Düsseldorfi mess ellu kaubamärgi 3D fab+print, et juhtida sellele tulevikuteemale tähelepanu. Portaalis www.3dfabprint. com esitletakse ajakohaseid stateof-the-art-tehnoloogiaid ja visioone ning tuuakse ära põnevad parimate praktikate juhtumid.

100

erinevast riigist oodatakse K messile eksponente.

Plaste kasutatakse näiteks aknaprofiilides, juhtmekanalites, katusekatetes, isolatsioonimaterjalides, põrandakatetes ja soojustusmaterjalides. Ka uusrajatiste joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide puhul domineerivad tänapäeval plastiktorud. Plastmaterjalid on esirinnas taastuvenergia tootmisel kasutatavates tuuleenergiaseadmetes ja päikesepaneelides.

Lisaks eksponentide väljapanekutele toimub messi raames erialane programm: erinevad presentatsioonid ja Science Campus, Bioplastics Business Breakfasts ja Design Chain Conference, 3D fab+print ja plastikmaterjalide alased koolitused.

23

METALLITÖÖSTUS

Fortaco:

Soome metallifirma kinnitab kanda Narvas Fortaco on Soome metallitööstusettevõte, mis on esindatud kaheksas Euroopa riigis. Firma peakontor on Helsingis. Soomes asuvad tehased viies linnas. Kaks tehast asub Poolas, üks Ungaris ja üks Slovakkias. Ning üks Eestis, Narvas, kunagise sõjatehase Baltijets tootmishoonetes.

AGO GAŠKOV MEEDIAPILT

Tehase toodangut leidub nii metsatehnikas kui ka suurtel laevadel. Emafirma investeerib aastas tootmisse kuni poolteist miljonit eurot, sest seadmeid on vaja pidevalt uuendada. Tänavu on juba rajatud täiesti uus metallitöötlemiskeskus ja hangitud kaks keevitusrobotit. Järgmisel aastal on kavas täiendada metallitöötlust ja hankida veel üks laserlõikepink. „Meie ettevõttel on kolm tootmisvaldkonda – metallide mehhaaniline töötlemine, keevitustööd ja kabiinide tootmine,“ selgitab Narva tehase direktor Larissa Šabunova. Soomes tegeldakse kõigi valdkondadega, kabiine toodetakse Slovakkias Holicis, Narvas, nagu ka Ungari linnas Jaszberenys, Poolas Wroclawis ja Janow Ljubelskis keevitatakse masinaosi. „Keevitamine võib ju tunduda lihtne töö, sest sellega tegeldakse suvalises autotöökojas, kuid meie peame tootma väga kvali24

Larissa Šabunova, Fortaco juht, on ka Soome Vabariigi aukonsul Narvas.

Poleks

roboteid, peaks siin töötama 580 inimest.

teetseid tooteid ning täitma suuremahulisi tellimusi. Tellijad soovivad, et kasutataks keevitusroboteid, sest need tagavad kvaliteetse toodangu ning tootmisprotsess on efektiivne,“ jätkas Šabunova. Fortaco Narva tehases on 15 keevitusrobotit. Üks robot teeb ära kümne inimese töö. „Meie tehases töötab praegu 430 inimest. Kui poleks roboteid, peaks siin töötama 580 inimest,“ lisas ta. Kasutatakse maailma juhtivate keevitusrobotite tootjate seadmeid – ABB, Yaskawa Motoman ja IGM. ABB on tuntud Skandinaavia firma, Yaskawa Motoman tegutseb Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Mehhikos ja Brasiilias ning IGM Austrias. Moodsamad robotid on sellised, kus üks arvuti juhib kahte keevitusseadet. Selliste robotite puhul on keevitusprotsess pidev: kui operaator ühel agregaadil detaili vahetab, keevitab teine agregaat järgmist detaili.

Narva tehases hakatakse tasapisi kasutama ka robotite off-line programmeerimist. Kui seni tähendas uue toote valmistamine seda, et robot tuli ümberprogram-

meerimiseks seisma panna, kuna programmeerida tuli robotit ennast, siis off-line programmeerimine tähendab, et programm tehakse valmis büroos ning saadetakse otse roboti arvutisse. Töökatkestus on sellisel juhul väga lühike.

Samuti on Fortaco Narva tehases väga täpsed programmeeritavad metallitöötluspingid. Nendega saab metalli töödelda täpsusega 1 mikromeeter ehk miljondik meetrit või tuhandik millimeetrit. „Need on multifunktsionaalsed pingid. Olenevalt tööosast saab nendega teha kõike – treida, puurida, freesida, lihvida,“ selgitas Fortaco Narva tehase infrastruktuuri insener Ilja Pavlenkovitš.

Fortaco tooted peavad olema ülitäpsed, et klient saaks nendest oma tehastes masina kokku panna. „Meil on olemas kõik, mida on vaja musta metalli töötlemiseks, alates metall-lehtede lõikamisest kuni lihtsamate detailide koostamiseni,“ lisas ta.

Nutikas alltöövõtja Fortaco on alltöövõtja, toodetakse detaile, mille mõõdud jäävad 30 sentimeetri ja kuue meetri vahemikku. Hiiglaslikke metallkonstruktsioone Fortaco Narva tehasest välja ei sõida. Kõige raskemad masinaosad, mida selles tehases toodetakse, kaaluvad poolteist tonni. Toormena kasutatakse ainult musta metalli. Masinaosi toodetakse enam kui kümnele tuntud firmale – nii tõsteseadmete kui ka näiteks mäemasinate tarbeks. Suurim tellija on Cargotec. „Põhiosa meie toodangust ongi tõsteseadmete komponendid, aga ka Volvo ehitusmasinate osad ja Sandviki firmas toodetavad kaevandusmasinad,“ loetles tehase direktor. Näib, nagu oleks tegemist väga lihtsate toodetega. Šabunova ei ole sellega nõus. „Nende toodete kvaliteet on väga kõrge, mistõttu pole tegemist lihtsate toodete-

ga. Nende tootmisse jõudmine ise võtab palju aega. Jooniste saamisest seeriatootmise alguseni kulub vähemalt aasta. Lisaks tootmisprotsessi korraldamisele kulub aega ka proovitoodete katsetamiseks.

Meie toodang peab oleva väga vastupidav, sest sellest sõltub lõpptoote ohutus,“ rääkis Šabunova.

Tegemist võib ju olla pealtnäha tavalise talaga, aga see peab olema kerge, kuid vastupidav, sest koormused on suured.

Mõttest teostuseni Tootmisprotsess algab aga märgatavalt varem, kui metallitükki lõikama, keevitama või treima hakatakse. Klient esitab oma kontseptsiooni, mida tal on tarvis ja mille jaoks. Seejärel asuvad Fortaco ja tellijafirma insenerid ning disainerid toodet välja töötama. „Kui klient oma toodangut muudab, osaleme ka projekteerimises. Cargotec näiteks muudab oma toodangut, soovides selle hinda alandada. Üks võimalus on muuta toode kergemaks. „Tooraineks tuleb valida õhem lehtmetall, aga selle tugevus ei tohi olla väiksem, kui sellel materjalil, mida varem kasutati. Meie insenerid teavad, kuidas meie tootmisvõimalused ja tellija tehnoloogia kokku sobitada. Meie inseneride kogemus on väga vajalik ja seetõttu kaasatakse neid juba konstrueerimise esimestel etappidel,“ rääkis Šabunova.

Fortaco Narva tehase praegune toodang läheb uute seadmete tootmiseks. Šabunova sõnul tahetakse hakata tootma ka varuosi. „Mõned osad lähevad varem rivist välja kui kogu seade, mistõttu tuleb neid vahetada,“ rääkis Šabunova. Praegu on varuosade tootmine keeruline.

Uute seadmete detailide tootmine on pingeline. Selleks, et tellimise peale üksikuid varuosi teha, tuleb leida aeg, millal seadmed saab ümber programmeerida. Kui aga va-

ruosade tootmine on osa tegevusest, on selle korraldamine lihtsam, samuti on mõtet laiendada oma seadmeparki. „Kui me hakkame tootma varuosi, saame nii-öelda hoida kätt turu pulsil, suurendada oma müügimahtu ja teenida rohkem raha. Varuosade tootmine on kasulik, nende eest makstakse rohkem, kui seeriatööstuses tehtud detailide eest,“ selgitas tehase direktor. Varuosade tootmine on küll päevakorral, kuid uute tootmisliinide hankimine pole veel otsustatud. „Varuosade tootmisest Narvas on huvitatud nii tehase omanikud kui ka kliendid, kuid lõpliku otsuse langetamiseni läheb veel aega,” selgitas tehase direktor.

Narva areng Palgatase on Narvas madalam kui Soomes ja Slovakkias ja veidi kõrgem kui Ungaris ja Poolas.

Järeldus, nagu teeks omanik investeeringu sellesse riiki, kus tööjõud on kõige odavam, ei pea siiski paika. Kuhu omanik raha paigutab, on tegelikult tellija otsustada. Kui Narvas toodetakse vajaliku kvaliteediga toodangut, peab omanik laiendama Narva, mitte Ungari tehast. „Meil on täielik metallitöötlemise tsükkel. Me võime lõigata detaili välja, painutada metalli, lihvida, freesida, treida, värvida. Me oleme avatud ja paindlikud,“ loetles Larissa Šabunova Narva tehase häid külgi. See ei tähenda, et Fortaco teised tehased teistes riikides suletumad ja jäigemad oleksid. „Neil on lihtsalt teistsugune profiil. Meie ei tooda väga raskeid detaile. Kui tellijale on vaja kümme tonni kaaluvat detaili, tellib ta selle näiteks Ungarist. Kui meie oleme tootnud haaratseid, siis tellitakse neid meilt,“ selgitas Ilja Pavlenkovitš.

Fortaco Narva tehas kuulus veel mõni aasta tagasi Cargotecile.

Praegu on Cargotec Fortaco Narva tehase üks suuremaid tellijaid.

25

METALLITÖÖSTUS Šabunova sõnul oli tegemist lihtsalt omanikuvahetusega, tehase tegevusväli jäi enam-vähem samaks. „Praegune olukord on parem, kuna meie tegevust mõjutab turg. Cargoteci kontsernis me konkurentsi eriti ei tunnetanud.

Teiselt poolt sõltusime ainult ühest tellijast. Praegu on nii, et Cargoteci tellimuste vähenedes on meil võimalik toota teistele firmadele,“ lisas Pavlenkovitš.

Tööjõud on Narvas olemas.

Fortacol on head suhted kutseõppekeskusega ja aastas käib ettevõttes praktikal umbes 40 inimest.

Narva ja Sillamäe kutseõppeasutuste õpilased tutvuvad esimesel aastal tootmisega, teisel aastal saavad nad juba lihtsamate töödega tegelda, kolmandal aastal aga osalevad tootmises ning parimad praktikandid saavad ka tööle, selgitas Šabunova. „Praktika ajal saavad õpilased palka ja nad on tahavad meile tulla. Tänavu oli meil umbes 40 praktikanti,“ jätkas ta.

Kui kutsekoolide õpilastele meeldib Fortacos töötada, siis töötutega on lugu keerulisem. „Me oleme neid võtnud, aga nad ei kohane meie töörütmiga. Kui inimene on olnud kaua aega tööta, siis on väga keeruline teda uuesti töötama harjutada,“ tõdes Šabunova.

Fortaco on tööjõudu aktiivselt värvanud alates 2009. aastast. Selle aja jooksul on tööle võetud 250 inimest. Töötukassa kaudu on firma tööle võtnud 10 inimest, kuid nendest on tööle sobinud vaid kaks.

430

inimest töötab Fortaco Narva tehases.

Fortaco Narva tehases on 15 keevitusrobotit. Üks robot teeb ära kümne inimese töö.

26

Praegu

on nii, et Cargoteci tellimuste vähenedes on meil võimalik toota teistele firmadele.

15 aastat kogemust ja teadmisi

Fortaco pakub narvakatele tööd

• IT- ja tööstustehnika tekstide tõlkimisel, • tarkavara lokaliseerimisel, • terminiloomes

da-Virumaa tööhõive parandamiseks on käivitatud pilootprojekt – kui firma võtab tööle vähemalt 20 inimest, kes on olnud üle kuue kuu töötud, kompenseeritakse osa tööjõukulusid. Šabunova sõnul on Fortacol võimatu sellistel tingimustel inimesi tööle võtta. „On väga riskantne võtta tööle 20 inimest kuus ja nad välja õpetada. See käib meile üle jõu,“ tunnistas ta.

tilde@tilde.ee tel 650 9420

I

Hea töötaja on Narvas hinnas Linnas on kaks suuremat metallitööstust. Fortacost veidi väiksem on Metalliset, lisaks veel mitu väikefirmat. Inimesi tuleb väikefirmadest Fortacosse, kuid ka sellest firmast minnakse teistesse firmadesse. Kõik oleneb tööandja poolsetest pakkumistest. „Meilt läheb ära vähe inimesi, kuid meie parim töötaja läks näiteks Viljandisse. Elab Narvas ja käib seal tööl. Eesti teistest piirkondadest siia tööle ei tulda. Ainult üks juhtkonna töötaja käib Tallinnast,“ rääkis Šabunova.

Tulevikku vaatab Fortaco Narva tehase direktor optimistlikult. Prognoositakse toodangumahu kasvu ja tellijaid maailmas jätkub, kinnitas Šabunova.

Fortaco aktiivne ka muudes rollides Fortaco tegevus Narvas ei piirdu tööstusega. Firma osaleb Narva Vaba Lava teatri rajamises. Larissa Šabunova on Soome Vabariigi aukonsul Narvas. See, et just Fortacos asub naaberriigi aukonsulaat, tõstab firma prestiiži, on ta veendunud. „See, et meie kontori ukse kõrval on Soome aukonsulaadi silt, tõstab tellijate silmis meie mainet sama moodi nagu meie toodangu kvaliteet,“ ütles ta.

Rohelise energia kasutamine on samuti tellijate silmis positiivne. „Üks Eesti Energia rohelist energiat tutvustav videoklipp on tehtud meie firmas,“ lisas Ilja Pavlenkovitš.

www.tilde.ee

KROHNE tooted ja tööstusharud Vooluhulgamõõturid: Electromagnetic, Coriolis, Ultrasonic, Vortex, Variable Area; CT Sertifikaadid: MID (Directive 2004/22/EC), OIML, CE-001 • Tasememõõturid • Temperatuuri- ja rõhuandurid • Analüüsiseadmed ja andurid Tööstusharud: vesi ja reovesi, nafta& gaas, keemia-naftakeemia, energeetika, laevandus, kaevandused, toiduainetööstus jne.

Oleme Taani kontserni Danfoss ametlik esindaja Eestis jõuelektroonika ja mobiilse hüdraulika valdkondades.

Meie tootevalikus on sagedusmuundurid, sujuvkäivitid; hüdromootorid ja –pumbad; jagajad ning elektroonika (joystick, kuvarid, kontrollerid).

INDUCONT OÜ Pärnu mnt. 139f, 11317 Tallinn, tel. 655 8840 office.tallinn@inducont.com www.inducont.com

POORBETOON

Ringkäigul poorbetoonitehase VKG Plokk OÜ tootmiskompleksis võrreldakse plokitegu leivaküpsetamisega ning lõikeniiti klaverikeelega.

LIIVI TAMM MEEDIAPILT

28

VKG Plokk OÜ tootmiskompleksi territooriumile sisenedes pistab tegevjuht Jaak Saar mulle pihku külastajakaardi: annan kiirelt allkirja, et ei kavatse territooriumil omapead autoga ringi kihutada ega lippa kiiremini kui 20 km/h, kinnitan, et minu näol pole tegu alla 16-aastasega (kel oleks keelatud ohutuse huvides bussist väljuda). Ja muidugi ei kavatse ma eemalduda ekskursioonigrupist ega

läheneda töötavatele masinatele.

Tõmbame pähe kiivrid ja jalutuskäik võib alata.

Suur territoorium Esimese hooga libistab Jaak Saar silmadega üle territooriumi ja teeb kiire sissejuhatuse: „See plekiga kaetud vana hoone seal eemal on 1961. aastal ehitatud vana tootmishoone, seal on konserveeritud meie vanad liinid. Saime siia taagana

Poorbetoon teel autoklaavi.

ta lõpus,“ nendib Saar. Siseneme vasakut kätt asuvasse uude tootmistsehhi ja alustame ringkäiku hoone tagumises osas asuvate punkrite juurest.

Tegevjuht Jaak Saar.

Fotod: VKG Plokk OÜ

kaasa ka omaaegset tööstusarhitektuuri, mida nüüd tasapisi üritame otsast ära haugata. Mais oli ka talgupäev, territoorium on ju suur.“ Territooriumil vonklevad ka päevinäinud, ent töökorras raudteerööpad – Rail Baltic omastkäest võtta. „Neid rööpaid mööda veeres toore suurtööstusesse ajal, mil tootmismaht oli kordades suurem.

Tegelikult läksid viimased vagunid Venemaa poole teele 2014. aas-

Timmitud retsept Siinkohal otsustab Saar poorbetoonitegu võrrelda leivaküpsetamisega – analoog olevat ilmne ja nii olevat ka asjasse puutumatul inimesel protsessi etappidest kõige kergem aru saada: „Veski jahvatab jahu ehk meie kontekstis liiva ja tuha pulbriks. Edasi pumbatakse lendtuhk kui sidematerjal tsisternidesse. Kokkusegamises on omamoodi võlu, sest keemiline protsess peab saama õigesti käivitatud.“ Olgu öeldud, et ära kasutatakse ka tootmisjäätmeid – autoklaavi eelne tootmisjääde ehk lobri pumbatakse tagasi, autoklaavi järgselt aga defektsed tükid purustatakse ja suunatakse tagasi tootmisesse.

Pärast tuha ja liiva segamist lisatakse pärmina toimiv alumiiniumpulber, mis tekitab kerkimisprotsessi, seejärel liigub seguvann manipulaatorkraana abiga vibraatorlauale – tekib gaas ja mullid põrutatakse peenemaks. Edasi on käes juba kerkimise aeg ning se-

gu hoitakse paar-kolm tundi soojas (kogu ploki valmimise protsess võtab aega 11–12 tunni jagu).

Jälgime, kuidas kerkinud segu on valmis töötlemiseks ja lõikeliinil timmitakse välja nii käepidemed ja punnsooned – ühelt poolt punn ja teiselt soon – ja plokid lõigatakse välja just nii paksuna, kui parajasti vaja. „Aga lõikeniit on tegelikult klassikaline klaverikeel. Siin on jah, leivateoga väike vahe, sest meie lõikame enne ahjupistmist, leiba lõigatakse aga siis, kui see ahjust tuleb,“ muigab teejuht. Kui lõikamised tehtud, tõstetakse valmivad plokid kõrgel temperatuuril ja rõhu all töötava autoklaavi järjekorda, kuhu mahub 18 vormitäit. Viimase operatsioonina eraldab masin enne pakkeliini plokid, lõikab paled ja toode ongi valmis pakendamiseks: stretch-kile kohaldub paki suurusele, tagades kaubandusliku välimuse.

Tänu vana tehase pärandile on Roclite tehasel priisata katuse all oleva laopinnnaga. „Tegelikult võiks pakendatud toode ka aastaringselt väljas olla, ent kuna meil on juba selline ala käes, siis me seda ka kasutame,“ on Saar rahul.

Jada on läbitud. Plokk on valmis.

29

POORBETOON

Laienetakse ka välisturgudel

R

oclite tegevjuht Jaak Saar ning turundusjuht Marko Krusberg näevad arenemisvõimalusi nii koduturul kui väljaspool.

Millele keskendute tootearenduse osas?

Jaak Saar: Põhilise muutusena läbi ajaloo on poorbetoon muutunud oluliselt kergemaks ja soojapidavamaks.

Marko Krusberg: Tootearenduse juures täna on eelised neil, kes suudavad oma tehnoloogiaga kergemaid, soojapidavamaid plokke teha. Jõudsime eelmisel aastal 500 kuivtiheduse pealt 400-se kuivtiheduse peale ja see oli meile suur samm. Lisaks panustavad tootjad eri pinnatöötluste, soonte, käepidemete, eri kõrguste arendamisse.

Kuidas on lood efektiivsusega?

Jaak Saar: Efektiivsust saab tõsta nii ettevõtte finantside kui tootmisprotsesside osas. Pidurdavaks jõuks on Eesti väiksus: meid on nii vähe ja need vähesedki lahkuvad, kaasneb tööjõupuudus. Kui meil on vaja olnud töötajat juurde võtta või asendada, siis selgub, et siin piirkonnas pole inimesi kerge leida. Suurt palka pole samas võimalik pakkuda, sest marginaalid on siiski õhukesed ja ots-otsaga kokku tulemiseks tuleb numbritele reaalselt näkku vaadata.

Meie tootel neelab suure osa müügitulust transport ja kui vahemaa on 800–1000 km ja enam, pole ekspordil mõtet.

Marko Krusberg: Mõtleme ka sellele, kuidas tootmisprotsessi paremaks muuta ning teeme koostööd nii Tallinna Tehnikaülikooli kui Tehnikakõrgkooliga, lisaks testime ja kontrollime tooteid nii oma laboris kui koostöös TTÜ-ga. Meie 30

70

töötajat tegutseb VKG Plokk OÜ tootmiskompleksis. tooraine eeldab täpset eel- ja järelkontrolli.

Kas tunnete valdkonna arendamisel ka riigi tuge?

Jaak Saar: Riik on panustanud, et Ida-Virumaale tuldaks, et siia töökohti loodaks. Tekib küll küsimus, et kas ei peaks silmas pidama ka neid ettevõtteid, kes juba siin on, muidu käitub riik nagu keskmiselt tark telefonioperaator – neile, kes siin on juba olemas, neid ei toetata, olemasolevad kliendid soodustusi ei saa, soodustused on uuele tulijale. See on aga tendentslik lähenemine. SKP-numbri teevad siiski ettevõtted, seega ei tohi ettevõtteid ja nende arvamust ignoreerida. Samas, kui oleme teinud koostööd Maksu- ja Tolliametiga, siis on suhtumine koostööaldis: meil suur osa tootmistest elektrienergia ja gaasi peal ja seegi hea, et aktsiisitagastustega pisku tagasi saab.

Olete müügiargumendina rõhutanud just oma toote rohelisust...

Marko Krusberg: Põlevkivituha näol kasutame teise tootmise jääke. Oleme ka ise püüdnud inimestele teadvustada, et see on roheline plokk.

Jaak Saar: See on viimase kolme aasta muutus, et eriti messidel on nooremate inimeste poolt tunda soosivat lähenemist, kuna see on

roheline. Selliste argumentide kaalukus kasvab üha.

Hetkel teie emafirma suuri investeeringuid ei plaani?

Jaak Saar: Jah, ootame parimaid aegu. Meie emaettevõte tegutseb naftaäris ja see tähendab, et oleme täna ooteolukorras, investeeringud on piiratud, sest oleme üks grupi osa. Samas see, kui suured summad on siia juba investeeritud, on muljetavaldav – uue omaniku käe all on tekkinud tänapäevane tööstus. Hea meel on sellest, et aastast aastasse on majandustulemused paranenud. Hetkel on meil 70 töötajat ja tootmine tuksub 24 tundi ja iga päev täisvõimsusel. Hetkel me isegi ei jõua toota nii palju, kui nõudlust oleks.

Teie põhilisteks eksporditurgudeks on kujunenud Läti ja Leedu?

Marko Krusberg: Jah, nende vahel jaguneb eksport üsna ühtlaselt. Läti turg on suurem, konkurents on seal tihe, ent mitte nii tihe kui Leedus. Eks olukord ka muutub pidevalt, kes kuhu turule püüab siseneda ja kas see õnnestub ja kas omaks võetakse. Täna võib siiski öelda, et Läti-Leedu turg on Roclite´i ploki omaks võtnud.

Püüame kasvada ka koduturul.

Jaak Saar: Mida enam lõuna poole, seda tihedam on ka konkurents.

Lätis on turul 4–5 poorbetooni tootjat, nüüd käisime messil, kuhu tuli hulk Valgevene tegijaid, lisaks konkureerivad meie tootega muud uued lahendused.

Kaudselt on mõjutanud ka Vene sanktsioonid, sest sinna me enam ei müü ja need konkurendid, kes enne Venemaa suunal töötasid, näiteks poolakad, ei ole enam seal.

Isegi Valgevene on tulnud Leedu turule.

55 aastat poorbetooni Eestis 1924. aastal rajati Eesti Põlevkivitööstuse eestvõttel Kohtla-Järvel kolm kahekordset ja üks kolmekordne maja, mille ehitusel kasutati sideainena tsemendipeenuseni jahvatatud põlevkivituhka Riigi Põlevkivitööstuse jõujaama küttekolletest.

1928. aastal asutas Balti Puuvillavabrik põlevkivituhast ehituskivide valmistamiseks tehase, mis hävis 1941. aasta sõjasuvel. Tehases kasutati tuhakivide toorainena vabriku katlamaja restpõlemise põlevkivituhka. Selle ajaga valmistati seal umbes 50 miljonit tuhakivi. Siiani püsivad nendest kividest ehitatud raudteejaamahooned Tallinnas Hiiul ja Rahumäel.

1960. aastate alguses üritati kasutada põlevkivituhka ka raudbetoonitehastes. Nii kasutati Balti Soojuselektrijaama põlevkivilendtuhka Narvas Balti Raudbetoontoodete ja -konstruktsioonide Tehases

portlandtsemendi osalise asendajana ning saavutati sellega 1961. aastal 1000-tonnine tsemendi kokkuhoid.

Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat, tänase VKG Plokk OÜ tehase eelkäija, anti käiku 1961. aastal, projekteeritud tootmisvõimsusega 51 000 tonni kukermiiti ja 80 000 m3 gaas- ja vahtbetoonist väikeplokke.

1964. aastast spetsialiseeruti ainult põlevkivituhk-gaasbetoonist monteeritavate suurpaneelide ja soojus-isolatsiooniplaatide tootmisele. Käivitamisele järgneva 1964. aasta toodang oli ligi 26 000 m3 suurpaneele (seinaja katusepaneele) ning enam kui 47 500 m3 isolatsiooniplaate.

1982. aastal valmistati kombinaadis 16 200 m3 põlevkivituhk-gaasbetoonist suurpaneele.

Aastail 1961–1979 juhtis Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaati direktor Endel Luik. 1985. aastal sai kombinaadi direktoriks Vjatšeslav Šlõk, kes

teostame alumiiniumprofiilide töötlemist CNC-pingil detaili maksimaalsed mõõtmed: X-7000mm Y-450mm Z-260mm

1987. aastal kinnitati ka Ahtme ja Narva ehitusmaterjalide kombinaatidest, Silikaatbetooni Instituudist ja selle katsetehasest moodustatud Teadus-tootmiskoondise „Silbet“ peadirektoriks (1987–1995).

Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaadi toodetest on ehitatud paljud suured objektid Eestis, näiteks hotell Olümpia, Tallinna olümpiapurjespordikeskus, ametiühingutemaja, Tallinna kiirabihaigla, kaevandused, põlevkivikarjäärid jne.

Toomas Laur loeb Ahtme tehase üheks suuremaks saavutuseks poorbetoonpaneelist suurpaneelide 6,0 x 1,2 x 0,24...0,30 m tootmistehnoloogia juurutamist, mis pani aluse massilisele loomakasvatushoonete ehitamisele.

Allikas Toomas Laur

www.steelman.ee info@steelman.ee +372 51 63 111

AJALUGU

Lutheri vabriku vineerplaadid lähevad lihvimisele ja hööveldamisele. Fotod: Rahvusarhiiv, Ajaloomuuseum.

Metsa- ja puidutööstus tõstab pead Kõige varasemad ülestähendused Narva kose veejõu tööndusliku rakendamise kohta ulatuvad 14. sajandisse. Georgi saarel Narva jõe kaldal tegutsenud siis väike saekoda.

VAHUR MÄGI, TEHNIKALOOLANE

32

Kolm sajandit hiljem teeb Narvast ja siinsest kosest juttu hollandi rännumees Adam Olearius. Ümbruskonna metsarikkused lubasid arendada metsakaubandust, rohkesti leidus laevaehituseks sobivat metsa. Väga nõutud kaup olid mastipuud, mida saadeti Lübecki ja Portugali. 1617. aastal algatas kuningas Gustav Adolf mõtte rajada Narva kosele saetööstus. Eesti- ja Ingerimaa kaubandusdirektor Philipp Krusius (Krusenstiern) ja Narva bürgermeister Jakob Fougdt soovitasid valitsusel jagada linna kodanikele jõekaldale sobilikke maatükke saeveskite asutamiseks.

Laevatööstuse sünd Narvas 1649 jõuti Joala kosele kahe raamiga saeveski asutamiseni, suurt vaeva nõudis seejuures vesiratta kanali raiumine paepinda. Paraku jäi veski iga aga lühikeseks, ta hävis juba kümmekonna aasta pärast sõjatules. Seejärel kaubeldi mõnd aega ainult tõrva ja pigiga, kuni võttis uuesti hoo sisse metsamüük.

1670. aastate alguses püstitas Narva rentmeister jõe paremkaldale uue saekoja, millele peagi lisandus teine suur saekoda Joala mõisas. Suur osa puitu veeti Madalmaadesse ja Inglismaale, vähem läks seda Hispaaniasse, Portugali, Prantsusmaale, Taani ja mujale, mingi osa Amsterdami kaudu koguni Indiasse.

Mastipuude, pukspriitide, raade ja laevakaarte kõrval oli hea minek ka veskitiivapuudel ja tavalisel ehituspuidul. Aastas saadeti Narvast teele kuni poolsada laevatäit metsakaupa. Kamperholmi saarel seati laudu saagima tuule jõul töötav hollandi tuulik. Ühtlasi pandi siin alus laevatööstusele, vajalike oskustega puusepad kutsuti kohale Saksamaalt.

Edaspidi laienes laevaehitus mereranda. Laudu saeti mitmel pool mujalgi: Kolgas, Purtsel, Sagadil,

Narva jõgi mängis Eesti metsa- ja puidutööstuse arengus olulist rolli.

A. M. Lutheri vabriku värav Pärnu mnt ääres.

Mööblitehase AS Massoprodukt väljapanek.

33

Vetlas, Audrus, Koluveres, sealne toodang jäi aga tagasihoidlikuks.

Põhjasõjajärgne metsatööstus Pärast Põhjasõda muutus metsa väljavedu Narvast sedavõrd ulatuslikuks, et tuli rakendada kitsendusi. Raiuda tohtis vaid Tallinna, Paldiski, Peterburi ja Kroonlinna vajadusteks. Eestis oli selleks ajaks loodud võimas metsatööstus. 18. sajandi lõpul tegutses Narva kosel viis saekoda, lisaks kaks tuulikut, kõik kokku 30 saeraamiga.

Joalas oli töös 12 raami, igaüks võimsusega 10 tuhat palki aastas.

Narva-Jõesuus seati üles aurusaekoda. Veejõul töötav saekoda tohtis aastas välismaale saata kaks laevatäit saematerjali, tuuleveski ühe. Ent tagamaad olid tühjaks laastatud, jõe ülemjooksult saabuvad parved jäid järjest kõhnemaks.

Puidu nappuse üle kurdeti mujalgi – Kundas, Põltsamaal, ka väiksemates kohtades. Vedu ei võtnud Pärnu puiduäri, hoolimata sellest, et kohalikule toodangule pakkusid lisa Sindi, Vändra ja Käru saetööstused. Üks põhjusi oli kindlasti mastipuude vähesus Pärnu laantes. Hollandlaste sõjalaevad nõudsid tugevamaid maste kui pärnakatel oli pakkuda.

Metsamajandamine Metsamaterjali hinna tõusuga laienesid raiealad. Metsad vajasid vastutustundlikumat majandamist. Tartus alustas professor Johann Wilhelm Krause ülikoolis metsamajanduse kursust, praktilist metsatööd õpetas tehnoloogiaprofessor Johann Friedrich Schmalz. Vesiveskite hiilgeaeg oli lõpule jõudmas.

1860 paiku algas aurusaeveskite rajamine, kõigepealt Pärnu-, Tartuja Viljandimaal. Täiesti uue tootmisalana levis laastu- ja sindlilõikamine. Esimesed katuselaastu näidised toodi Soomest. Uudse katusekatmise viisi rahva sekka vii-

34

Algul edenes äri visalt kuni satuti mõttele hakata vineerist toolipõhju tegema. See oli õnnelik leid. misel oli suuri teeneid Tartu Eesti põllumeeste seltsil. Laastumasinad osteti algul Soomest, pärastpoole õpiti neid ise tegema.

Lutheri tehase sünd Esimesed sammud tisleritööde mehhaniseerimisel Eestis tehti Tallinna raudteetehaste vagunijaoskonnas. Tartus oli esimeseks Fr. Hübbe töökoda (1879). Raudtee ilmumine oli linnas vallandanud tõelise ehitusbuumi, aknaid ja uksi ei jõutud vajalikul hulgal käsitsi enam teha.

Tallinna puidutööstuses võeti aurumasin esimesena kasutusele Lutheri ja Makarovi töökojas Narva maanteel (1883). Algul edenes äri visalt kuni satuti mõttele hakata vineerist toolipõhju tegema. See oli õnnelik leid. Tootmine laienes kiiresti, peagi koliti endise tapeedivabriku ruumidesse Pärnu maanteel.

Ettevõtte tehniliseks juhatajaks kutsuti Riia polütehnikumi haridusega Karl Luther ja ärijuhiks Moskvas ja Londonis kaubandust tudeerinud Christian Luther. Toolipõhjade kõrval hakati tööstuslikult valmistama mööblit raudteejaamadele, samuti büroomööblit, hiljem lisandusid vineerkohvrid, -ranitsad, -veepanged. Aina suurem osa toodangust läks välismaale, vineeri turustamiseks Inglismaal ja selle asumaa-

des asutati Londonis firma Venesta Limited.

Lutheri tooted leidsid turgu Indias, Hiinas, Pärsias, Tseilonil, Ameerikas ja Austraalias. Lõigatud vineeri kogus kasvas pidevalt.

Tooraineks olevaid kasepakke tuli järjest kaugemalt kohale vedada, peamiselt vett pidi Väina, Pärnu ja Luuga kandist. Hinnalise valdai kase töötlemiseks rajati tütarettevõte Staraja Russasse.

Mööblitööstuse tõus 1902 lükkas Eesti teise vineerivabriku käima V. Kotšnov NarvaJõesuus, kus tehti Peterburile liimitud vineerplaate pakkekastide valmistamiseks. Tartus tegutses kaks mööblivabrikut. 1864. aastal Ludvig Bandelier´ avatud tagasihoidlik tislerivärkstuba kasvas peagi 100 töölisega suurettevõtteks. Sajandivahetusel asutati teine, A. Moori mööblivabrik raudteejaama lähedal. Mõlemad valmistasid kallist mööblit Peterburi kõrgemale seltskonnale. Suuri saekodasid oli Eestis seitse.

Esi mese maa i l masõja ja Vabadussõja järgsetel kitsastel aegadel kogusid Lutheri toolipõhjad, mööbel ja vineer läänes kiiresti tuntust, paraku suhtuti seal kasepuidust mööblisse kerge ninakirtsutusega, eelistades tamme. Eesti tammevarud olid kesised, sissevedu piiras aga kõrge toll.

1927. aastal valitsus kohendas tollindust, mispeale Lutheri toodang sai välisturul jälle jalad alla. Suurem jagu toodangust läkski Saksamaale, Belgiasse, Prantsusmaale ja Itaaliasse.

Lutheri kõrval oli teine tõsisem mööblitegija Massoprodukt, kes peagi üllatas turgu võidusõidupaatide ja süstadega. „Eesti Poolitööstus“ pani käima poolide tootmise tekstiilitööstusele.

Maailmaturul tõusid peamiseks musklinäitajaks meie mööbli- ja vineeritööstusele soomlased.

it Li

ametlik to e

si

Eesti ja: M ta

tööstu se ina as

Me s

Info: Eesti Näituste AS Tel 613 7335 e-post:instrutec@fair.ee www.fair.ee/instrutec