TööstusEST mai 2016

tööstusEST TÖÖSTUSE T TE VÕT TED nr 5 MAI 2016

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Kadri Tamm, e-post: kadri@meediapilt.ee, telefon +372 56677131 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada.

Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

12

SISU: Portree: Margus Kohava ning Combi grupp lk 4–7

4

Tööstushiidude ühine hüpe Industry 4.0 ajastusse lk 8–11

ISSN 2382-9540

Vetikad biokütusteks lk 12–13 Sünnipäev: Eesti masinatööstuse liit lk 14–15

Toetus koostööks teadusasutustega lk 16–17

8

28

Ümarlaud: rikkaks saamist ei tohiks maksustada lk 18–22 Teaduse rahastamine: ettevõtted ja teadlased on teineteisest kaugel lk 24–26

32

Seadus: energiatõhususe ja taastuvenergia direktiiv lk 28–31

MEEDIAP LT

Ajalugu: mõtleva masina tulek lk 32–34

PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

TARTU Turu 45D tel. 733 9811

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

… ja veereb jälle

www.varson.ee

PUIDUTÖÖSTUS

Toota lihtne, müüa keeruline Combi grupi üks osanikke Margus Kohava teab, et toota on lihtne, ent turundada ja müüa keerulisem, sestap püütakse toodangut enne müüki võimalikult palju väärindada.

KADRI TAMM MEEDIAPILT

Margus Kohava teab ning teeb südamega. Foto: Andres Haabu/Äripäev

4

Kohava õppis omaaegses Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsandust, kuid tööstuse valdkond tundus talle põnev juba kooliajal: alates ülikooli lõpetamisest ongi ta tööstuse alal tegutsenud.

Täna on Margus Kohava Eesti ühe mõjukaima puidutöötleja Combi grupi üks osanikke.

Ettevõtte taustast rääkides tuleb ajas tagasi minna. Combi grupile, kuhu tänaseks kuulub 8 ettevõtet, pani aluse seltskond mehi, kes enamuses tulid Sylvesterist, omaaegsest puidutööstuse hiiust. Tõsi

ta on – 80% tänastest Combi grupi juhtidest ja osanikest on Sylvesteri metsatööstuse kontserni taustaga.

Kui ettevõte müüdi Stora Ensole, lahkusid sealt mõne aasta jooksul ka paljud tööstusettevõtete juhid, nii tekkiski soodne pinnas millegi uue tekkimiseks. „Stora Enso suurusega kaasnes paratamatult ka teatav jäikus, ent Sylvesteri-aegsed juhid olid enamuses ettevõtja-tüüpi mehed, kellele ei sobinud selline bürokraatia,“ meenutab Kohava. „Eks see juhuse mäng oli. Ühest küljest tundsime üksteist hästi, kokku said õiged inimesed õigel ajal, kes kõik tundsid valdkonda ning olid koos varem hästi toiminud ning kes otsisid endale tegevust. Tekkis eestimaine, ärgas ja teotahteline seltskond, kes tahtis midagi ära teha,“ räägib Kohava. „Suurimate visionääridena tooksin esile grupi asutajaliikmed Peedo Pihlaku ja Virko Lepmetsa.“ Combi grupi esimene firma, OÜ Combiwood, loodi 2003. aastal. Kohava liitus küll seltskonnaga hiljem, aastal 2012, kui Sakalas avati grupi esimene saeveski.

Tänaseks töötab Combi grupi et-

Combi grupp Ettevõtte nimi Käive 2015, mln OÜ Combiwood 28, 9 OÜ Combilink 5, 2 OÜ Vindor 11,3 OÜ Combimill Sakala 20, 4 OÜ VinCom 11, 5 OÜ Combimill Reopalu 11, 2 AS Ecobirch 15 OÜ Combimill Vaida 5, 6

tevõtetes üle 700 inimese, mis tähendab, et ajaga on kasvatud suuremaks, kui omaaegne Sylvester seda oli. Ainuüksi viimase paari aasta jooksul on juurde tulnud kaks ettevõtet: 2014. aastal osteti Soome Metsäwood’ilt Reopalu saeveski ning eelmise aasta alguses Iiri ettevõttelt Balcas Ltd Vaidas asuv saeveski. Kuigi Combi grupi ettevõtted on erinevad, käivad nad üksteisega ühte sammu, täiendades üksteist. „Kindel suund on, et osanikud on ettevõtete tegemistega igapäevaselt seotud, nii on mo-

tivatsioon selge, otsused kiired ning saame parima tulemuse,“ lausub Kohava.

Seejuures teevad kõik grupi ettevõtted turuhindade baasil omavahelisi tehinguid, samuti ostavad ja müüvad ka grupist väljapoole. „See sunnib pidevale efektiivsuse kasvule,“ tõdeb Kohava.

Teistpidi algus Kui Sylvester sai alguse metsa raiumisest ja sealt liiguti edasi töötlemisse, siis Combimilli algus läks vastupidi. „Järeltöötlemise alal võis konkureerida, sinna konkurentsikeeld ei laienenud. Toimus justkui tagurpidi areng, kus alustati lõppviimistletud toodete tootmisest ning hiljem lisandusid komponenditootmine ja saeveskid.“ Combi grupi ettevõtted on omavahel ühendatud nagu head sõbrad. Oluline osa toorainet või pooltooteid tootvate ettevõtete müügist toimub oma ettevõtete vahel. „Suur eesmärk on ikkagi oma toodangut enne müüki võimalikult palju väärindada. Siinkohal on vahe saeveskite ja saematerjali töötlejate vahel: kui Combiwoodi toodangust

5

PUIDUTÖÖSTUS rändabki 100% Eestist väljapoole, siis nt Sakala saetööstus müüb oma toodangust 95% Eesti tööstustele.

Võtmeküsimus on toote lisandväärtuse suurendamine Kohava üheks trumbiks on olnud teadmised ja kogemused, mis omandati endise Sylvesteri saeveskite käimapanemise käigus.

Täna on Combi grupil saeveskid nii Sakalas kui Reopalus ja höövlitööstus Vaidas.

Kust aga tuleb know-how uuenduste tegemiseks, oskus õigel ajal võtta rahalisi riske ja teha otsuseid? Pärast väikest mõttepausi sõnab Kohava, et uusi ideid kuuleb kasvõi klientidega suhtlemisel. „Kogu aeg kuuled, mis on teoksil ning mida oleks vaja arendada,“ kinnitab ta. Püüame pakkuda oma klientidele lisaväärtust uudsete toodete, teenuste ja logistika kaudu.

Kui uurin, mis kõige rohkem on mõjutanud, jõuame otsaga tagasi Sylvesteri juurde. „See oli iseõppimise aeg – tol ajal polnud kelleltki šnitti võtta ning oma vigadest tuli õppida. Ja ongi ju loomulik, et iga inimene kasutab oma varasemaid kogemusi, nii olen ka mina seda Combis teinud.“ Kohava sõnul on viimasel kümnendil toimunud Eestis suur muudatus saematerjali bilansis – Eestist kui saematerjali kui lõpptoote eksportijast on saanud saematerjali kui tooraine importija.

2014. aastal importis Eesti umbes 900 000 tm saematerjali. See tähendab seda, et saematerjali väärindatakse pool- või lõpptooteks suuremas mahus kui Eesti ise saematerjali toodab.

Sellel on kaks peamist põhjust: esiteks on Eestis hetkel veel mõnevõrra madalamad tööjõukulud kui Skandinaavias (puidutöötlemine on küllaltki tööjõumahukas), samuti on paindlikud meie töötururegulatsioonid. Teiseks on Eesti 6

inimesed ja puidutööstused väga moodsad ning efektiivsed.

Eesti peab oma eelised läbi mõtlema. Rääkides Läti turust, oli Eesti Kohava sõnul 1990. aastate alguses esimene, kes hakkas ehitama uusi moodsaid saeveskeid põldudele ning nii saime tehnoloogilises mõttes naabrite ees eelise. „Läti reguleeris tol ajal oma turgu eksporditollidega. Tänaseks on see vahe ühtlustunud, Läti on meist suuremate mahtudega ning konkureerime samadel alustel.“ Nõnda tulebki edu pandina mängu oskus arendada tooteid, millega turul läbi lüüa ning oskus teha kiireid otsuseid. „Eesti oludesse sobivad kõige paremini tooted, kus raskesti automatiseeritava käsitöö osa on suur. Liikuma peab suunas, kus toote lisandväärtus on suurim.“ Combi grupp sirutab end välja Combi grupp on geograafiliselt end laiali sirutanud. Liistud rändavad Skandinaaviasse ja LääneEuroopasse, hööveltooted ja liimpuit USA-sse, Austraaliasse, samuti Vietnamisse, Koreasse.

Iga turg on erinev, nõuab erinevat strateegiat ja lähenemist ning ka turule sisemise aeg ning takistused on seinast seina. „Eks iga asi võtab aega, Combi grupp on arenenud moodsaks puidutööstuseks 12 aastaga ning nagu alati, sisaldab areng teatud hulgal juhuslikkust, tekkivad sidemed viivad uute kontaktideni, turgude ja äriplaanideni.“ Kohava sõnul müüakse tänane toodang olemasolevatele kontaktidele, pidevalt käib ka uute otsimine. „Eks nii ongi, et toota on tegelikult lihtne, kuid oluline on toote turundamine ning maha müümine.“ Täna töötab Combi grupis üle 700 inimese ning jätkub plaane arenguks. Vaja on vaid juhte, kes need ellu viiks. „Kui tootmisliinidel

Puidutoodete eksport tõusujoones Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2015. aastal 1,8 miljardit eurot, mis on 6,6% rohkem kui 2014. aastal. Puidupõhiste toodete import oli 2015. aastal 607 miljonit eurot ja see kasvas eelmise aastaga võrreldes 2,1%.

Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk kasvas 8,9% 1,2 miljardi euro tasemele.

Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. Suurima osatähtsusega toodete ekspordis on sae- ja höövelmaterjal 20,6%, puidust kokkupandavad ehitised 16,6%, sellele järgnevad puitmööbel ja selle osad 15,2% ning puidust ehitusdetailid 14,6%.

700

inimest töötab tänaseks Combi grupi ettevõtetes. on kohapeal võimalik väljaõpe teha, siis juhtidest, kes projekte ning puidutööstuse ettevõtteid oskuslikult vedada oskaksid, on suur puudus,“ nendib Kohava.

Mis on aga Combi grupi edu taga? Vean näpuga järge ühes ettekandes, kus on must-valgelt kirjas hüüatus: „Meie suurim vara on meie töötajad!“ Tõesti, kui uurin, milline on üks hea juht, sõnab Kohava: „Kindlasti ei tohi olla liialt autoritaarne, tuleb luua hea olustik ja meeldiv meeskond. Inimesed peavad tundma, et nad on kaasatud otsustusprotsessidesse ja olulised, siis tuleb ka hea tulemus.“

Puidupõhiste toodete eksport 2015/2014 suuremad kaubagrupid, miljonit eurot

MUUTUS

2015

2014

Puitbrikett Puusüsi Küttepuit Puitkiudplaadid Hake Puitpakendid Puitlaastplaadid Vineer Spoon Pleegitamata paber Termomehaaniline puitmass Ümarpuit Puidugraanul Puidust ehitusdetailid Puitmööbel ja selle osad Puidust kokkupandavad ehitised Sae- ja höövelmaterjal

%

-46,9 -70,6 9,8 0,7 -14,5 -4,8 -16,0 19,1 2,3 -0,9 2,9 -18,6 32,1 4,1 10,0 21,9 7,6 0

50

15 aastat kogemust ja teadmisi • IT- ja tööstustehnika tekstide tõlkimisel, • tarkavara lokaliseerimisel, • terminiloomes tilde@tilde.ee tel 650 9420 www.tilde.ee

100

150

200

250

300

350

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT! • • • • • • • • •

jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@grano.ee Grano Digital AS Rävala pst 8, Tallinn / tel 660 4702 / revala@grano.ee Mustamäe tee 50, Tallinn / tel 656 2421 / kadaka@grano.ee

www.grano.ee

TULEVIK

T채isaudit aitab leida v천imalusi tootmise kaasajastamiseks, protsesside automatiseerimiseks ja hinnastamiseks.

Foto: Hyrles.

8

Eesti tööstus teeb hüppe 4.0 ajastusse Eesti infotehnoloogia valdkonnas on hiiud otsustanud üle olla omavahelisest konkureerimisest ning püüavad ühiselt viia Eesti tööstused Industry 4.0 ajastusse. Juba sellel aastal peaks IT-firmadel valmima toode, mis teeb tööstuste arenguhüppe võimalikuks.

TEKST: KRISTO RAIDNA

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus on IKT klastri ühisprojektis kogemused ja teadmised kokku pannud Tieto, Nortal, Ericsson, Columbus, Proekspert ja Fujitsu.

Nende eesmärk on tõestada, et IT kaasabil ja Industry 4.0 põhimõtetest lähtudes on võimalik oluliselt suurendada tööstusettevõtte efektiivsust. Tieto Estonia äriarendusjuhi Heiti Meringu sõnul kasutavad tööstusettevõtted mitmesuguseid tarkvarasid, mis on ostetud eraldi või tulnud koos seadmetega. Samuti töötavad eri aegadel soetatud seadmed individuaalselt ega ühildu teiste seadmete või infosüsteemidega, tootmise planeerimisel kasutatakse aga Excelitabeleid. „Meie eesmärk on kõik integreerida üheks tervikuks, mis võimaldab lihtsustada juhtimismudelit ning annab selguse protsessides toimuvast,“ lausus Mering.

Ta tõi näite, et Tietol on platvorm, mis võimaldab tervikuks koondada erinevatest allikatest pärineva

OÜ Hyrles Asutatud 2008. aastal Soome ettevõtte Hyrles OY poolt.

Tootmist alustas 2009. aastal.

Tootmishoone pindala 4300 ruutmeetrit.

Spetsialiseerunud õhukesest plast ja lehtmetallist valmistatavate toodete allhanketöödele.

Tehas töötab kahes vahetuses, töötajaid ca 50.

2014. aasta käive 4,86 miljonit eurot.

informatsiooni – olgu selleks siis paigaldatud sensorid, olemasolevatest süsteemidest pärinevad sisendandmed või tootmisseadmete spetsiaaltarkvara. Andmeallikad integreeritakse ja need väärtustatakse analüütikaga. Meringu väitel võimaldab see omakorda automatiseerida tegevusi. Tegemist on baastarkvaraga, millele saab iga ettevõte luua spetsiifilisi rakendusi ja kasutajaliideseid.

Mering möönis, et iga ettevõte on oma nägu, st seadmed ja protsessid on erinevad. Kuid tema ütlusel on käideldav informatsioon üsna sarnane ja kogu infotöötluse saab viia osaliselt või täielikult andmekeskustesse. IT-ettevõtete loodav lahendus on kasutatav nii suurtes kui väiksemates ettevõtetes ning süsteem seadistatakse vastavalt vajadustele. Vajadustes jõutakse selgusele aga projekti algfaasis IT-ettevõtete konsortsiumi poolt läbi viidava auditi käigus. „Muidugi mõista ei ole sellise koostöö eesmärk pelgalt Eesti tööstusettevõtete aitamine, vaid võimaluste otsimine rahvusvaheliseks kostööks ja ekspordivõimekuse kasvatamiseks nii tööstuskui IT-ettevõtete hulgas,“ tunnistas Mering.

Industry 4.0 testimine Tallinna ringtee ääres asub metalli allhanketöödele spetsialiseerunud OÜ Hyrles. Ettevõttes ollakse uhked oma toodete kvaliteedi ja tarneaja tähtaegadest kinnipidamise üle. Edu nimel on pi-

9

TULEVIK devalt investeeritud seadmepargi uuendamisse, kasutusele on võetud majandustarkvara ja tootmises kasutatakse Lean-põhimõtteid.

Loomulikult oli edumeelse tööstusettevõtte juhtide kõrvu jõudnud ka info, et Saksamaal on alguse saanud Industry 4.0 liikumine. „Ausalt tunnistades, kui esimesel hetkel räägiti Industry 4.0-st, siis ei saanudki kohe aru, mis asi see on,“ tunnistas ettevõtte operatiivjuht Reio Rahumägi. Nüüd oskab ta lühidalt öelda, et tegemist on tootmise digitaliseerimisega ehk kuidas teha vähemaga rohkem. Hyrlese juhatuse esimees Urmo Sisask lisas, et edukalt toimivat Industry 4.0 programmi nähti, kui käidi eelmisel aastal koos ettevõtlusministri Liisa Oviiriga Saksamaal programmis osalevaid ettevõtteid külastamas. „Kõikide tootmisettevõtete põhiprobleemiks on täpsete andmete kättesaamine ja tehases toimuva monitoorimine. Industry 4.0 võimaldab tootmist digitaliseerida, et sul oleks kogu info lihtsalt kättesaadav,“ selgitas ta. Nii olidki Hyrlese juhid kohe nõus, kui ühel päeval pöördus IKT klaster nende poole ettepanekuga olla katsealuseks Industry 4.0 võtmes läbiviidavas tootmise täisauditis ehk otsida võimalusi tootmise digitaliseerimiseks ja seeläbi efektiivsuse tõstmiseks.

Kõikidele tööstustele sobiv toode

Mering selgitas, et Hyrles valiti pilootprojektiks tänu tema juhtkonna soovile otsida võimalusi ettevõtte tegevuse efektiivsemaks muutmiseks ja tootmise automatiseerimiseks. „Kuigi tegu on igati kaasaegse tootmisettevõttega, kus kasutatakse vähem kui 10 aastat tagasi soetatud valdavalt sama tootja seadmeid ja kasutusel on spetsiaalne majandustarkvara, oli Hyrlese mureks pikk toote ettevalmistus- ja müügitsükkel,” tutvustas Mering pilootprojekti tausta.

10

Mis on tööstuse täisaudit?

Täisaudit kujutab ettevõtte olukorra kaardistamist, tema ootuste ja võimaluste hindamist ning visiooni loomist tulevikuks. Eesmärk on saada ülevaade ettevõtte hetkeolukorrast ehk detailne pilt, kuidas ettevõte töötab, millised on tema strateegilised eesmärgid, juurdunud protsessid, kasutatav tehnoloogia- ja inimressurss. Ühelt poolt on see oluline ettevõttele endale, et mõista hetkeolukorda ja võimalusi, mis tulenevad Tööstus 4.0 põhimõtetest. Teisalt on täisaudit oluline ettevõtte partnerile, kes pakub tehnoloogilisi lahendusi tootmise kaasajastamiseks, protsesside automatiseerimiseks ja selle hinnastamiseks. Kuigi tootmisprotsess põhineb sageli samadel põhimõtetel, on iga ettevõte oma nägu ja nii on ka loodav terviklahendus personaalne.

Auditi käigus selgitatakse välja võimalused efektiivsuse tõstmiseks kogu väärtusahela lõikes ning seatakse prioriteedid vastavalt mõju ulatusele.

IKT klaster: 26 partnerit koondav koostööplatvorm.

Eesmärk on olla nutikate toodete arendaja ja maailmas tunnustatud IKT-lahenduste looja.

Mõned näited teemadest, millega IKT klaster tegeleb: e-tööstus, e-riigi lahendused, intelligentsed transpordisüsteemid.

Ta selgitas, et projekti ühe eesmärgina töötatakse välja ja toodestatakse nii riist- kui tarkvaralahendus, mis võimaldab jooksvalt korrigeerida tootmisplaane. Seda teeb infosüsteem, võttes arvesse tegelikult täidetud tellimuste aja, tõrked protsessis või muud tingimused, mis mõjutavad tootmisprotsessi. „Meil on olemas enam-vähem tipptehnoloogia, aktsepteeritav

ERP-süsteem, professionaalsed inimesed ja oli ka süsteeme, mis omavahel suhtlesid. Aga puudus, kuidas need asjad omavahel rääkima panna kõigi nende digitaalsete vahenditega, mis meil on olemas,“ rääkis Rahumägi. „Et tootmisseadmed suhtleksid ERP-iga ning inimkätt oleks seal vahel võimalikult vähe.“ Aitab sihte paika seada Nüüd on IT-firmade inimesed juba paar kuud Hyrleses tegelenud auditeerimisega. „Nad on kuulanud, mida me teeme, arutanud variante, kuidas mingit tänast manuaalset lüli saaks ühendada mõne IT-rakendusega. Ehk nad on otsinud, kuidas kogu ahelas saada tegevusi kiiremaks ja kuidas protsesse jälgida,” selgitas Rahumägi.

Ei tegeleta ettevõtte strateegiaga, vaid otsitakse, kuidas luua rohkema väärtusega toodet.

Hyrlese jaoks tähendab see tegevus igal neljapäeval 4–5 tunnilist koosolekut, vahel ka mõne Hyrlese inimese osalemist töögrupis, mis jälgib erinevaid tööpositsioone tehases ja kogub andmeid. Kodutööd teha ei ole vaja ja Rahumäe hinnangul pole Hyrlese inimeste kulutatav ajaressurss auditi tegevustes väga suur. Kuna IT-firmade inimesed kohtuvad eraldi ka omavahel ja suur osa nende tegevusest on kodutöö, siis seda töömahtu hindab Rahumägi päris suureks. „Nad on auditeerinud ülipõhjalikult meie firmat,“ lisas ka Sisask.

Sisask loodab ka sellest projektist väga palju. Tema sõnul ei saa öelda, et Hyrleses tuleb digitaliseerimisega alustada nullist. Üht-teist oli olemas ka varem, kuid see polnud süsteemne. Auditi järel loodab Sisask saada konkreetsema raami järgmistest sammudest, mida mööda peab edasi liikuma. Sellest sõltuvad ka ettevõtte tulevaste investeeringute prioriteedid.

Rahumäe sõnul küsiti enne au-

diteerimise algust Hyrlese eesmärke. Märksõnadena nimetas Rahumägi uue toote ettevalmistusaega tootmiseks ja toote teekonna digitaliseerimist tootmises, et võimalikult palju sellest, mis täna on paberil ja Excelis, oleks elektroonselt hallatav. Lisaks rõhutas taka partii jälgitavust.

Samas on selge, et pilootprojekti tehakse sellisena, et selle tulemus sobituks hiljem enamus tootmisettevõtetele, olenemata valdkonnast, kus nad tegutsevad. „Siit saavad nad leida seoseid, mis on ühised mured kõigile tootmisettevõtetele, näiteks, kuidas muuta toote ettevalmistust lühemaks läbi digitaliseerimise,“ tõi Rahumägi näite.

Sisask ja Rahumägi on auditeerimisega rahul. Kõik osalevad ITettevõtted on igapäevaselt tegelenud tootmisettevõtetega ja nüüd on nad võtnud ette ühise toote

väljatöötamise. „See on neile esmakordne kogemus, päris hästi suudavad omavahel koostööd teha,“ tunnustas Sisask, kelle arvates võiks ka tootmisettevõtted samasugust koostööd teha. Hyrlese lootused on suured, sest neile lubati projekti alguses rahas mõõdetavaid tulemusi, mida on pärast projekti teostamist võimalik saavutada. Tulemustest rääkida on veel vara. Meringi kinnitusel on nad analüüsinud Hyrleses toimuvaid protsesse ja esitanud soovitusi, mida tuleb ühiselt analüüsida ja otsustada, milline tee valida. „Oleme leidnud mitmeid võimalusi protsesside lühendamiseks ja lihtsustamiseks, milles infotehnoloogial on suur osa,“ kinnitas Mering.

Pilootprojekti tulemusi esitletakse üksikasjalikult IKT klastri ja Hyrlese ühisettekandes 2. juunil toimuval Tööstus 4.0 konverentsil.

6 küsimust, kui soovite otsida võimalusi kasumi, käibe või tootlikkuse suurendamiseks Kas te tunnete ettevõtte sisemisi protsesse ja millisel metoodikal need põhinevad? Kas suudate põhjendada, miks on protsessid täna just nii korraldatud?

Kas teil on ülevaade tootmisprotsessi eri etappides ressursi-, materjalija masinakeskuste kasutusest?

Kas te hindate müügitsüklile, tootearendusele ja laokäibele kuluvat aega ja mõõdate seda rahas?

Kas te tunnete oma turgu ja selle võimalusi?

Kas te teate oma rolli tarneahelas, tunnete oma partnereid ja soovite olla ka neile läbipaistvamad?

Kas te teate, mis on Tööstus 4.0 kontseptsioon ja mida see võiks anda teie ettevõttele?

® OUR PERFOMANCE makes THE DIFFERENCE

3D kinnitussüsteemid ja keevituslauad.

Originaal, toodetud Saksamaal.

Tänapäevased 3D keevitussüsteemid kiirendavad koostamist ja aitavad vähendada võimalikku praaki. Demmeler on kvaliteettootja ja oma ala pioneer, kelle toodangust saab koostada sobiliku komplekti ka kõige nõudlikumale kliendile.

Aider OÜ Allika tee 12, 75312 Peetri, Rae vald +372 655 6139 service@aider.ee www.aider.ee

ENERGIAVETIKAD

Vetikatööstus makro- ja mikro Ehkki päikese- ja tuuleenergia kasutamine kogub aina suuremat hoogu, moodustab suure osa tänapäevase maailma energiavajadusest transpordikütus, mistõttu on vajadus vedel- ja gaaskütuse järele endiselt suur.

LARA PODKUIKO, TIMO KIKAS Eesti Maaülikool, Tehnoloogia Instituut

Biokütuste tootmine mikro- ja makrovetikatest on siinkohal perspektiivikas valdkond. Kuigi täna jääb vetikakütuse tootmine hinna poolest naftakütusele alla, on tehnoloogia arenedes võimalik peagi toota rohelist ning jätkusuutlikku biokütust.

Enamiku taastuvast vedelkütusest moodustab hetkel nn esimese põlvkonna biokütus, biodiisel ja bioetanool, mida toodetakse loomsetest rasvadest ja õli-, tärklise- ja 12

suhkrurikastest kultuurtaimedest.

Paraku on energiakultuuride viljelemiseks tarvis põllumaad, mis kergitab toiduks kasvatavate kultuuride hinda ning tõstatab eetilisi küsimusi. Konkurentsi toidulauaga väldib teise põlvkonna biokütus, mille tooraineks on mittesöödav lignotselluloosne biomass (põllumajandusjäätmed, haljastusjäägid, jääkpuit jms), ent selle tootmine on hetkel kallis.

Energia vetikatest Teiseks võimaluseks vedel- ja gaaskütuste tootmiseks on mik-

ro- ja makrovetikate kasvatamine. Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on veekogudes ja niisketes kohtades elutsevad mikroskoopilised organismid, mida iseloomustab efektiivne fotosünteesivõime ning väga kiire kasv. Soodsates tingimustes (eelkõige toitainete külluses) võivad nad lühikese aja jooksul oma biomassi mitmekordistada.

Võrreldes mistahes kiirekasvuliste maismaataimedega on mikrovetikate kasv mitmekordne. Lisaks sisaldavad mikrovetikad sõltuvalt liigist kuni 70% (kuivkaalust) õlisid, mistõttu on need organismid teadlaste suure tähelepanu all kui potentsiaalne biodiisli tooraine.

Kuigi mitte kõikidel mikrovetika liikidel ei ole õlisisaldus nii kõrge, on ka kõige tavalisemate kiirekasvuliste mikrovetika liikide õlisisaldus 15-20%. Kui võrdluseks võtta traditsioonilised õlikultuurid nagu raps, mille õlisisaldus

biomassi kuivaine kohta on ca 2%, on ka kiirekasvuliste, aga väiksema õlisisaldusega mikrovetika liikidest saadav õli hulk maismaataimedega võrreldes mitmekordne.

Vetikate kasvatamine kinnises fotobioreaktoris. Fotod: Maaülikool.

Mikrovetikate kasvatamine Mikrovetikaid kultiveeritakse enamasti madalates avatud basseinides või kinnistes fotobioreaktorites. Esimeste eeliseks on nende suhteliselt lihtne konstruktsioon ning madalad ehitus- ja töötamiskulud, kuid biomassi produktsioon on madalam ning ka saastumine võõrorganismidega sagedasem võrreldes fotobioreaktoritega.

Lisaks hõlmavad basseinid enda alla suure maa-ala. Kinnised bioreaktorid on ruumikasutuse mõttes kompaktsemad, neid on võimalik asetada üksteise kohale ning produktsioon on parema keskkonnatingimuste kontrolli tõttu kõrgem. Samas on bioreaktorite maksumus märksa suurem. Kütuse saamiseks mikrovetikamassist on tarvis viimane vesikeskkonnast eraldada, kuivatada ning eraldada õlid. Kuna enamik mikrovetikaõlidest on triglütseriidid, mis ei ole koheselt mootorikütusena kasutatavad, tuleb need muundada biodiisliks transesterifitseerimise reaktsiooni abil. Järelejäävast biomassist on võimalik toota etanooli ja biogaasi.

Hind kui kriitiline tegur Kuna hetkel kasutatakse mikrovetikakütuse saamise erinevates etappides fossiilseid kütuseid (nt tsentrifuugimine biomassi eraldamiseks jne), ei ole saadav energia positiivse bilansiga. Samuti ei ole selle hind naftal põhineva kütusega võrreldes konkurentsivõimeline. Õnneks on mitmeid viise, kuidas taolise kütuse hinda alandada saaks. Näiteks on võimalik biomassist eraldada oomega-rasvhapped, pigmendid jt mikrovetikates sisalduvad kõrgväärtusli-

kud ained, mida on võimalik kasutada toiduaine-, ravimi- ja kosmeetikatööstuses. Teiseks variandiks on kütust toota vetikamassist, mis ei ole spetsiaalselt selleks eesmärgiks toodetud.

Vetikate abil on võimalik puhastada heitvett ning eemaldada korstnagaasist süsihappegaasi. Nende protsesside tulemusel akumuleerub biomass, mida saabki kasutada kas biodiisli, -etanooli ja/või -metaani tootmiseks. Eesti Maaülikoolis tegeletaksegi muuhulgas korstnagaasi puhastamisvõimaluste uurimisega mikrovetikate abil. Selle tulemusel saadavast biomassist toodetakse biodiislit ja -metaani. Neid erinevaid mootorikütuseid katsetatakse koheselt ka mootorilaboris, et uurida kuidas taastuvad kütused mõjutavad mootorit, põlemisprotsesse selles ja ka heitgaaside koostist.

Makrovetikate kasutus Perspektiivikaks kütuseallikaks on ka makrovetikad ehk hulkraksed vetikad, mis mõneti meenutavad taimi. Ehkki makrovetikaid kasutatakse toiduks ning mitmete ainete (karrageen, agar jt) tootmiseks, ei ole neid energiasaamise eesmärgil palju uuritud, kuna need sisaldavad suhteliselt vähe õlisid.

See-eest sisaldavad makrovetikad kuni 60% ulatuses kuivmassist süsivesikuid, mida on hõlpsalt võimalik fermenteerida bioetanooliks või biogaasiks. Makrovetikaid kultiveeritakse enamasti basseinides ja looduslikes veekogudes selleks ettenähtud substraatidel. Lisaks on võimalik makrovetikaid kasvatada nt kalafarmide läheduses, mispuhul kalakasvatuse heitvesi on toitaineteallikaks mikrovetikate kasvuks, hoides kultiveerimiskulusid madalal. Ka makrovetikate puhul on kütust võimalik toota väärtuslike ainete ekstraheerimisest järelejäävast biomassist, muutes biokütuse hinna veelgi soodsamaks.

13

SÜNNIPÄEV

1920. aastatel sai metallitööstuse areng hoo sisse. Fotol esimesed mootorid, mis lasti välja tehase Volta poolt vabariigi perioodil.

Fotod: Rahvusarhiiv.

Masinatööstuse liit pea sajand kogemust Masinatööstuse liidul on justkui kaks sünnipäeva: aastal 1936 koondusid masinatööstuse tolleaegsed hiiud ühise mütsi alla ning 1991. aastal kutsuti ellu organisatsiooni järeltulija, Eesti Masinatööstuse Liit.

KADRI TAMM MEEDIAPILT

14

Masinatööstus Eestis, nagu ka teised tööstusharud, sõltub paljuski maailmamajanduses toimuvast. “Headel aastatel, 2009–2011, kasvas toodangumaht 20–30% aastas,“ meenutab Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liidust. Täna on sektoril rasked ajad.

“Kaotame turgu, Eesti pole hinna osas Leedu-Poolaga konkurentsivõimeline, samuti toimub suur palgaralli, sest oskustööjõudu napib.”

Kuid mis aitaks edasi? Masina-tööstuse liit näeb, et suuna peaks igal juhul võtma lõpptoodete tootearendusele, et enam väärtust jääks Eestisse. Üks võimalus on luua enam nn klastritüüpi ettevõtteid, kus suuremad hiiud pakuvad väiksematele allhanget ja saavad seeläbi võimaluse suurte najal kasvada. Samuti on tuntav, et sektor muutub aina enam ka teiste tööstus-

IDE

Jüri Riives: ajad on muutunud

A

astatel 2000–2009 Eesti Masinatööstuse Liitu juhtinud Jüri Riives usub, et teeme õigesti, kui odavale allhankele ei panusta. „Täna on tekkinud veidi seisva vee olukord,” võtab Jüri Riives kokku hetkeolukorra. „Riske kardetakse võtta, maailmamajanduses on suur teadmatus ning turg on vaoshoitud. Samuti on investeeringud pika vinnaga ja toovad kasu alles aastate pärast.“ Kui mõtleme, kuhu edasi, siis siin pole Eestil Riivese hinnangul enam valikuid. „Riik tegi otsuse liikuda mitte odava allhanke, vaid kõrgtehnoloogilise kõrge lisandväärtusega tootmise suunal. See suund on ka õige, kuid selleks, et see realiseeruks, on vaja riigil mõnes kohas kaasa aidata,“ sõnab Riives. Kui vaadata suuremat taustsüsteemi, siis ootavadki ettevõtted riigi poolt selgete eesmärkide sõnastamist: „Tootmist ümber paigutada on imelihtne, kinni hoiab ettevõtteid asjalik tööjõud. Hakkasime pärast 2009. aastat viie rikkama riigi suunas liikuma, kuid ilma reaalsete sammudeta.“ Kolme märksõnana toob Riives esile kompetentsi, kapitali ning püsiva tootmisvõime: „Ennekõike on meil vaja oskuseid parandada, et oma alal head olla.

See looks eeldused kõrge lisandväärtusega toodete tootmisele. Probleemiks on ka ettevõtete finantsiline võimekus – sageli pole raha suurteks investeeringuteks. Kolmandaks tuleb saavutada tootmise stabiilsus: näiteks Soomel on üle maailma võrgustik, mis otsib võimalusi erinevatele turgudele laienemiseks, Eestil see puudub.“

tega läbipõimunuks: “Näiteks plastisektor ja elektroonikatööstus on tihedalt metalli- ja masinatööstusega seotud ning oskus panna erinevad valdkonnad koos tööle muutub edu pandiks.”

Ploompuu toob võtmetegurina välja inseneride kaasatuse tööstusse: “Oleme loomas inseneride võrgustikku, mis aitaks omavahel know-how’d jagada, tegeleda enam tootearendusega ning eksperte sisse tuua.

Ka ettevõtete tehnoloogiline võimekus peaks kasvama, et suudaksime turule tuua nišitooteid ning edukalt konkureerida.

Tootmise automatiseerimise kõrval peaks Eesti kasutama oma IT-võimekust: lihtne e-asjaajamine ja sarnane ärikultuur on need, mis aitavad Põhjamaade poole sirutada.”

RUMENT T S N I E S U ST PUIDUTÖÖ JA MÜÜK HOOLDUS

ixteritus.ee www.ma9d 260

91 Info tel: 56 teritus.ee ix d a info@m

E! TO KOHAL

KULLERAU TELLI MEIE

MADIX TERITUS OÜ AMETLIK ESINDAJA

Tootmisjuht: +372 5648 7053 Müük: +372 5624 8856 myyk@madixteritus.ee Meeri küla 61615, Tartumaa

Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.

KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED KIIRE PAIGALDUS LIHTNE HOOLDUS LOOMULIK VALGUS MADAL PROJEKTI MAKSUMUS LIHTSALT TEISALDATAV VUNDAMENDI VALIKUD

Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakond info@karfehall.eu

karfehall.eu

TOETUS

NUTIKAS toob teaduse ettevõtte teenistusse OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse viimastest ülevaateraportitest selgub, et ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse (TA) on OECD riikides kindlal tõusuteel. Seega on tulevikus oluline eeldus ettevõtte konkurentsis püsimiseks just teaduspõhine innovatsioon.

VIKTOR MUULI, PIRET EHRENPREIS SA Eesti Teadusagentuur

Eestis on seni olnud ettevõtete ja teaduasutuste koostöö võrdlemisi tagasihoidlik. TA kulutusi tegevate ettevõtete arv on viimase kuue aasta jooksul vastupidiselt maailma trendile pidevalt langenud nagu ka TA kulutuste summa. 2014. aasta seisuga oli Eestis 225 ettevõtet, mis on Statistikaameti andmeil teinud kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Arvult suurim teadusja arendustegevusega tegelev ettevõtete grupp Eestis on töötleva tööstuse ettevõtted (ligikaudu pool koguarvust).

Toetus teaduskoostööks Et julgustada Eesti ettevõtteid teadus- ja arendustegevusse panustama, pakuvad SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ettevõtetele tuge teadusasutustega koostöö tihendamiseks. Üheks või-

16

Miks teha koostööd TA asutustega?

Haine palevabriku kogemus: koostöö Tartu ülikooliga on kestnud 10 aastat. Oleme teinud mitmeid TA projekte, mis suurendavad olemasolevate toodete lisandväärtust, aitavad juurutada täiesti uusi tehnoloogiaid/tooteid.

Hainele on oluline koostöö kaudu tekkiv ligipääs ülikoolide kallile uurimis- ja mõõteaparatuurile, teaduslikule infole ja tööjõule. Näiteks meie infrapunakiirguse kamuflaaži projekti puhul oli hädavajalik kasutada spektraalseadmeid, et mõõta eri pinnakatete peegeldust/neeldumist infrapunases spektripiirkonnas. Koostöö kitsaskohtadeks võib kujuneda teadlaste hõivatus, mistõttu pole neil alati võimalik ettevõtja projektidele täielikult pühenduda. Samuti võib olla keerukas väiksema eelarvega projektidega ülikoolide jutule saada.

maluseks on toetus avalikelt teadus- ja arendusasutustelt rakendusuuringute ja tootearenduse tellimiseks – NUTIKAS. Toetuse esimene taotlusvoor avanes 4. jaanuaril ja kestab kuni 2016. aasta lõpuni. Selle aja jooksul on ettevõtete toetamiseks kavandatud kuni 9 miljonit eurot, millest märtsi lõpu seisuga on alles 8,8 miljonit.

Aastani 2020 on toetusmeetme kogueelarve 26,5 miljonit eurot.

Toetuse summa ühe projekti kohta ulatub 20 tuhandest kahe miljoni euroni. Toetuse saamine eeldab ettevõttelt selget arenguvisiooni, mis hõlmab uuringuvajaduste põhjendust ja kavandatavate uuringute head teaduslikku taset.

Taotlus peab avama ka uuringutulemuste rakendamist, st äriplaani koos kalkulatsioonidega, kuidas saadud teadmisi ja oskusi reaalselt ellu hakatakse viima. Vajalik on ka rahaline omaosalus, mille ulatus sõltub ettevõtte suurusest

Toetuse määr Väikeettevõte

Töötajate arv Aastakäive ja -bilansi kogumaht

Rakendusuuringute toetuse piirmäär Tootearenduse toetuse piirmäär

Keskmise suurusega ettevõte < 50 töötajat < 250 töötajat Aastakäive ja/või aastabi- Aastakäive on kõige rohlansi kogumaht ei ületa 10 kem 50 miljonit eurot ja/ miljonit eurot või aastabilansi kogumaht 43 miljonit 70% 60 %

> 250 töötajat Aastakäive ületab 50miljonit eurot ja /või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot 50 %

45%

25 %

35 %

ja sellest, kas tellitakse tootearendust või rakendusuuringut (vt infokasti). Toetust saab taotleda nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega seotud projektidele.

Helluse sarjas). Kolmas valdkond on neist ehk kõige laiem hõlmates tegevusalasid puidusektorist kuni keemiatööstuse ja „tarkade majade“ ehitamiseni.

Nutikas spetsialiseerumine?

Kõiki majandusvaldkondi toetada ei ole võimalik. Oluline on keskenduda valdkondadele, kus ettevõtetel on keskmisest paremad arenemisvõimalused ja –eeldused ning teadus- ja arendustegevusse panustamine võimaldaks neil saavutada konkurentsieelise ja teha arenguhüppe. Eestis käsitletakse nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadena info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ühendamist teiste sektoritega; tervisetehnoloogiaid ja –teenuseid ning ressursside tõhusamat kasutamist.

Esmapilgul võib tunduda, et kasvuvaldkonnad on väga laiad.

Siinkohal on aga oluline, et arendatavad tooted või teenused oleksid teadmiste- ja tehnoloogiamahukad, kõrgema lisandväärtusega ning looksid uut kvaliteeti.

Näiteks esimese valdkonna puhul sobiks IKT kasutamine tööstusprotsesside automatiseerimisel. Tervisetehnoloogiate puhul haakub näiteks biotehnoloogiaga seonduv. Heaks näiteks toiduainetööstusest on funktsionaalne toit (nt Me3-bakteriga piimatooted

Kellele on toetus mõeldud?

Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik. Taotlemisse ja projekti elluviimisse võib kaasata ka teisi tellitavast rakendusuuringust või tootearendusest huvitatud ettevõtteid. Ühise taotluse esitamisel tuleb aga ka kaastaotlejatel arvestada rahalise omaosalusega. Valdkonna arengu suunamisel on oluline roll erialaliitudel näiteks valdkonna arengutendentside jälgimisel ja suunamisel, innovaatiliste uuringuteemade väljaselgitamisel ja ettevõtete koostöö suunamisel. Ettevõtete teadus- ja arendustegevust toetab ka EAS innovatsiooni- ja arendusosakute, tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) ja klastrite meetmetega. Osakute toetussummad ei võimalda aga kuigi suuri projekte ette võtta. TAKid ja klastrid on jälle valdkonnaja konsortsiumipõhised ning toetavad pikaajalisi uuringuvaldkondi. Need kitsaskohad lahendab nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetus, võimaldades ettevõttel suurema toetussummaga võrdlemisi lühikese aja vältel ulatuslikke projekte ellu viia.

Suurettevõte

Toetuse kasutamise aeg Toetatavad tegevused ei tohi olla alanud enne taotluse esitamist.

Toetatavate tegevuste kestus on kuni kolm aastat.

Toetatavad tegevused peavad lõppema hiljemalt 31.08.2022.

Uuri lähemalt: Viktori Muuli vastab sisulistele küsimustele enne taotlema asumist ning on abiks teaduspartnerite otsimisel. ETAg, viktor.muuli@etag. ee, tel 730 0325, 517 7697 Tea Tassa vastab taotlemist puudutavatele sisulistele küsimustele.

SA Archimedese meetmehoidja, tea.tassa@archimedes.ee, tel 7300 396 ETIS – taotlusvormi täitmise tehnilised küsimused. ETAg , 730 0373, etis@etag.ee SA Archimedese kodulehelt leiab taotlemiseks vajalikud dokumendid ja juhendid eesti ja inglise keeles, ETISe avalduse vormi ja korduvate küsimuste vastused. www.archimedes.ee/str ->Periood 2014–2020 ->Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud SA Eesti Teadusagentuuri kodulehelt leiab teaduspartneriks sobilike Eesti teadusasutuste nimekirja ning taotlemise ja projekti läbiviimise käiku kirjeldava teejuhi. www.etag.ee -> Rahastamine -> Rakendusuuringute toetused -> Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud NUTIKAS

17

ÜMARLAUD

Maksusüsteem

vajab muutmist, mitte peenhäälestamist TööstusEST seekordne ümarlaud keskendus maksude temaatikale. Tööstuse erialaliidud panevad riigile südamele mitte maksustada rikkaks saamist, vaid rikkaks olemist. Maksusüsteem peaks tagama, et raha Eestist välja ei voola ning investeeritaks uutesse ideedesse ja tootearendusse.

KADRI TAMM MEEDIAPILT FOTOD: MERIKE KÜTT; TÖÖSTUSUUDISED.EE

Maksusüsteem peaks tagama, et raha Eestist välja ei voola ning investeeritaks uutesse ideedesse ja tootearendusse, täna jääb vajaka tervikpildist, kuidas üks või teine muudatus reaalsesse ellu rakendub. Hea näide siinkohal on kütuste aktsiisitõus: suurem osa töötleva tööstuse toetavatest seadmetest töötab diiselkütusega ning jõustunud aktsiisitõus on kogu sektori konkurentsivõimet vähendanud. Selleks, et jõuda parema tulemuseni, on vaja poliitilised ambitsioonid viia kooskõlla reaalsusega, liikuda Exceli-tabelitest sisuliste analüüsideni ning kaasata aruteludesse erinevaid osapooli ja huvigruppe.

Maksud on üks osa majandussüsteemist, mis meie konkureerimist maailmaturul mõjutab.

Tõnis Vare: Väga oluline on pikaajaline õiguskindlus, mis omakorda tekitab investeerimiskindluse. Periood, kus tööstusettevõtete summaarne maksukoormus

18

Üldine

maksukoormus ei tõuse, kuid ka tasusid vaatab ettevõte maksudena.

ei muutu, peaks olema vähemalt 5–10 aastat, täna on see Eestis vaid aasta. Kui ettevõte planeerib energeetikasektoris pikaajalist investeeringut, kuid igal aastal midagi maksusüsteemis muutub, siis investeerimiskindlus sisuliselt puudub. Seega konkurentsivõime tõstmiseks parimaid võimalikke tehnikaid uute tootmisvõimsuste näol turule ilma toetusteta ei tule. Seda kinnitab fakt, et finantsturud omavad madala intressiga laenuraha, kuid töötlev tööstus ei taha seda kasutada, sest puudub investeerimiskindlus: maksukoormus võib tõusta lühikese perioodi jooksul märkimisväärselt ning investeeringud muutuvad majanduslikult põhjendamatuks.

Kui rääkida maksudest, ei tasu rääkida ainult ettevõtetest mikrotasandil, tervikliku pildi ja riigi võimaliku maksupoliitika määrab eelkõige makromajanduslik tase.

Näiteks kehtib Eestis ökoloogiline maksureform, millega vähendatakse tööjõumakse ja tekkiv puudujääk planeeritakse katta keskkonnaga seotud maksude ja tasude tõusuga nii, et üldine maksukoormus ei tõuse. Täna kogutak-

Maksustada tuleb rikkaks olemist, mitte rikkaks saamist.

Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liit

natasusid maksvaid ettevõtteid käputäis, kuid sotsiaalmaksu on vaja alandada kogu tööealisel elanikkonnal, proportsioonid on paigast ära. Lisaks on meil EL-i kehtestatud maksud. Et Euroopa Liidu turul olla, on olemas registreerimissüsteemid kemikaalidele turuloa saamiseks. See on samuti ettevõtte raha ja riik peaks vaatama tervikut, et Eesti tasudele lisanduvad EL-i tasud.

Tõnis Vare: Eestis on ligikaudu 140 000 avaliku sektori teenistujat, millele vastandub umbes 720 000 reaalselt tööd tegevat inimest,

se aastas 99 mln keskkonnatasusid, samas plaanib riik vähendada tööjõumakse 2 miljardit olukorras, kus sotsiaalmaksuga rahastatud valdkonnas tekib iga-aastaselt puudujääk. Nii jõuamegi sinna, et tööstusele tõstetakse hoogsalt kaudseid makse ning üldine maksukoormus tööstussektoris tõuseb. Ainult summaarse maksukoormuse vähendamine tööstusele toob kaasa riigi majandusliku kasvupotentsiaali tugevnemise, investeeringute suurenemise, uute töökohtade loomise ja sellega säilitavad ettevõtted palga maksmise võime ja selle kasvu.

Hallar Meybaum: Täna viivad välisettevõtted oma harukontorid ära Riiga. Õige on küll, et üldine maksukoormus ei tõuse, kuid ka tasusid vaatab ettevõte maksudena. Seega, kuigi maksukoormus ei suurene, siis keskkonnatasude tõstmisega läheb raha ettevõttest rohkem välja. Eestis on keskkon-

maksusüsteem on investeeringute tegemise eelduseks.

Maksupoliitika peab liikuma ettevõtete tegevuse tulemuse maksustamiselt nende poolt välja jagatud kasumi maksustamisele ehk maksustada tuleb rikkaks olemist, mitte rikkaks saamist. Samuti, kui kohaliku ressursi väärindamine on muudetud kulukaks, siis seda ei hakka keegi tegema, sest puudub majanduslik mõttekus.

Samuti on oluline aru saada, et kui riik annab ettevõtetele tulumaksuvabastuse, siis maksustamata tulu peab minema eelistatult uutesse investeeringutesse.

Maksupoliitikas ei tohi olla olukorda, kus maksustamata raha saab viia Eestist maksuvabalt välja, peame survestama selle suunamist Eest majandusse tehtavatesse in-

Kuigi maksukoormus ei suurene, siis keskkonnatasude tõstmisega läheb raha ettevõttest rohkem välja.

Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liit

kelle arv tulevikus jõudsalt väheneb. See kasvuproportsioon on mõtlemapanev, bürokraatia suurenemine ning riigi ülevalpidamine on majandusele iga-aastaselt kulukam. Samuti kipume majanduskasvu eesmärgi saavutamise kõrval detailidesse kinni jääma.

Sõiduauto erisoodustusmaksust ei ole mõtet rääkida, kui suur pilt sellest ei muutu. Eelkõige peame rääkima tööstusettevõtete summaarsest maksukoormusest ning maksude osakaalust. Kaudsete maksude vähendamine ning otseste maksude osakaalu tõstmine, lihtne ja läbipaistev pikemaajaliselt kehtiv 19

ÜMARLAUD Kui võtta üldine maksukoormus,

vesteeringutesse. Lõpuks tuleb meil omaks võtta ja leppi- siis kuni 3000-eurose kuupalgani da faktiga, et ettevõtete tulu- on Eestis maksud kõrgemad kui maksu madalate või olematute Soomes. määradega saavutati ainult lühiajaline edu välisinvesteerin- Arno Kolk, Eesti Elektroonikastööstuse Liit gute kasvus ja see toimus sisuliselt omamaise ettevõtluse arvelt, samas liiguvad maksutundse oma ala valdkonlikud investeeringud teistesse rii- na tippe, kelle palk on tõesti väga kidesse, olenemata ettevõtte tulu- kõrge. Kindlasti ka sotsiaalmaksu jagamine töötaja ja tööandja vahel maksuvabastusest.

Henrik Välja: Välisinvestee- suures pildis ei muuda midagi – etringud Eestisse on oluliselt vähe- tevõtjal ei ole vahet kas sotsiaalnenud, mitmed ettevõtted on oma maks on tema või töötaja nime tatootmise Eestist ära kolinud, ole- ga, sest ta peab selle maksukulu nii me niiöelda majanduse ülemine- kui nii tegema.

Oluline on kufaasis, kus senised konkurentsieelised odavate kulude näol on kadumas. Ettevõtted peavad selle uue olukorraga kohanema ja inOleme niiöelda majanduse ülemivesteerima tootmise efektiivsunekufaasis, kus senised konkurentse kasvu, paraku ei ole aga Eestis veel sobivat maksukeskkonda sieelised odavate kulude näol on kõrge lisandväärtusega tööstuskadumas. tele.Asukohariigina konkureerime enamasti Läti ja teiste sarnasHenrik Välja, Metsa- ja Puidutööstuse Liit te riikidega, kuid tööstuste puhul aina enam ka Soome ja Rootsiga.

Viimastel on aga väga selged poliitikad, et kõrge lisandväärtuse- silmas pidada, et kui teeme aiga tööstusi ja uusi investeerin- nult tööjõumaksud odavamaks, guid riiki meelitada. Peame õppi- siis meelitame Eestisse ettevõtteid, ma mõtlema suuremalt, muuda- kelle ärimudel seisnebki madalates tuste tegemisel on vaja julgust võt- tööjõumaksudes, aga mitte kõrgeta riske, ümberjagamisest ei ole ma lisandväärtuse tekitamises. Me kasu: muutuma peab maksukoor- ei tohiks luua maksupoliitikaga tumus tervikuna, mis tähendab riigi- levikuks majandusstruktuuri, kus le lühikeses vaates maksutulu ka- vähe lisandväärtust andev allhanhanemist, mille mõne aasta jook- ge on peamine. Me peaks allhansul peaks katma ettevõtete kasvust ke väärtusahelas samuti tahtma tulenev maksutulu kasv. Palju aru- ülespoole ronida ehk tooma rohtelu on tekitanud sotsiaalmaks ja kem raha Eesti riigi ühisesse rasotsiaalmaksulagi. hakotti läbi kõrgemat lisandväärTõnis Vare: Sotsiaalmaksulae tust pakkuva tööstussektori, milkehtestamise asemel peaks ana- lega kaasnevad kõrgemalt tasustalüüsima tulumaksuvaba miini- tud töökohad.

Arno Kolk: Allhange iseenemumi tõstmist madalapalgalistele. Euroopa võrdluses maksusta- sest pole halb – kui tahad tetakse Eestis madalapalgalisi kõr- ha ülemise otsa asju, on hea, kui gelt, võrreldes Soomega oleme kui sul alumised tasemed olemas on. öö ja päev. Sotsiaalmaksulael oleks Allhankijad on teenusepakkujad, sisu vaid siis, kui Eestisse tuuak- olgu siis tegu tootmis- või insene20

Probleem on selles, et kasvuruumi

riteenusega, ja sellisena väga oluline osa tööstuse struktuu- on alustades väga vähe. Selleks, et rist. Puudus on ehituse analoo- kasvada, peaks rohkem investeerigiat kasutades „peaettevõtjama, kuid seda ei suudeta. test ja arendajatest“, kes kasutades vajadusel allhankijaid võ- Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit taksid enda peale toote loomise riski ja saaksid ka sellele vastava kasumi.

Indrek Rohtma: Kui võtta üldine maksukoor- Oluline on näha suuremat pilmus, siis kuni 3000-eurose kuupal- ti ja seda, mis mingist muudatugani on Eestis maksud kõrgemad sest johtub. Täna võeti tulumakkui Soomes. Meie tööstussektoris sust 1% maha, palju suurem efekt on aga palju inimesi, kes on kesk- oleks olnud, kui tulumaksumiinimise palga peal, ca 1000 eurot, kel- mumi oleks tõstetud. le pealt maksame rohkem makse kui täna soomlased.

Eestis kehtib tulumaksuvabasHallar Maybaum: Eesti pen- tus jaotamata kasumilt. Kasumit sionisüsteem ei ole jätkusuutlik. saavad jaotada juba pikalt turul Kui minna selle kallale läbi öko- tegutsenud ettevõtted, alustaloogilise maksureformi ning ni- vatel ettevõtetel on teised muhutada maksukoormus töötlevale red. tööstusele, siis pole see kõige jätIndrek Rohtma: Kui oled aluskusuutlikum idee. tav ettevõte, siis kasumit koguda

SIGMA AIR MANAGER 2 Tööstus 4.0 võtmetehnoloogia SIGMA AIR MANAGER 2 Station  Compressors

4

SAM 2, oma innovatiivse 3-Dadvanced adaptiivse juhtimisega, on keskseks osaks SIGMA NETWORK moodustamisel.

Automatic

10.04 bar

Station C1

Status

165.51 27.60

Power Volumetric flow rate

kW m³/min

Messages

C1 - BSD 75

Monitoring

C2 - BSD 75

Energy & costs C2

D1

F1

C3 - BSD 75

Maintenance

R1

DHS1

C4 - CSD 105 SFC

Dryer



Filter



Air receiver



Condensate treatment





Control C3

D2

F2 SAM 2.Logic Time control

C4

CT1

Initial start-up Configuration

Contact

i

Tööstuse 4.0 vaimus andmeedastus ja analüüs viiakse läbi reaalajas, et tagada konstantne energia tarbimine ja kulude kokkuhoid ning samuti sujuvad tootmisprotsessid.

SAM 2 on ka aluseks kõikehaaravale ja muretule hoolduspaketile KAESER SIGMA SMART AIR: tagab kõrgeima suruõhu varustuskindluse ja märkimisväärse kulude kokkuhoiu. k rõh ik

3D advanced

Control

Tõ

Innovatiivne Adaptiivne 3-Dadvanced juhtimine valib ennetavalt optimaalsed tööparameetrid, et tagada süsteemi pidev maksimaalne tõhusus.

dl

hu

s

ju

h ti

s lülitumine hu Tõ

Pa in



Olles suruõhusüsteemi keskseks ideoloogiks, täidab ta kogu süsteemi juhtimisfunktsioone ja pakub suruõhu võimsust igale tarbijale individuaalselt kohandatud nõuetele ja seda võimalikult madala energiakuluga.

mine

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23 – Aaviku – Rae vald – 75301 Harjumaa – Eesti Tel +372 6064290 – Faks +372 6064297 – E-post: info.estonia@kaeser.com – www.kaeser.com

ÜMARLAUD on päris keeruline, enamasti tehakse odavat allhanget ja püütakse esimesed 2–5 aastat kuidagi ellu jääda. Ostad ehk mõne kasutatud seadme ning allhange suurtele kontserniettevõtetele on odav.

Triin Ploompuu: Suured kontsernid seavad hinnad ja tingimused ette, alustav ettevõte saab oma ärimudelis selle kohe välja arvutada. Probleem on selles, et kasvuruumi on alustades väga vähe.

Selleks, et kasvada, peaks rohkem investeerima, kuid seda ei suudeta.

Kapitali sissevool kui oluline majanduskeskkonna mootor.

Tõnis Vare: Atraktiivne maksukeskkond loob head võimalused investeeringuteks ning see on üks aspekt, mida taristu olemasolu, eriigi toimivuse, vähese bürokraatia ja energiahinna taseme kõrval investeerimisotsuste juures kaalutakse. Samuti on oluline, et meie tööjõud oleks tark ehk kvalifitseeritud, mitte lihtsalt odav.

Hallar Maybaum: Selleks, et välisettevõtted Eestisse tuleksid, peab maksupoliitika olema stabiilne ning pikaajaliselt ette teada, mitte Exceli-põhine aasta-aastalt muutuv süsteem. Hea näide on AS NordKalk, kes ostis üle 2 miljoni maksva diiselseadmete komplekti, poole aasta pärast kaotati aga erimärgistus ära.

Indrek Rohtma: Täna on nii kommunikatsioonidega liitumine kui infrastruktuur väga kallis. Näiteks liitumine kiire valguskaabli ja elektriga: kui tahad uut tehast ehitada, siis mõnikümmend tuhat tuleb arvestada liitumiseks ja kaabli tehaseni viimiseks.

Tõnis Vare: Regulatsioonid sätestavad, et jaotusvõrk peab lähtuma elektriga liitumisel kulupõhisusest ja riigihangete regulatsioonidest. Mujal annavad regulatsioonid võrguettevõtjale otsustuse autonoomia, meil seda iseotsustamist ei ole ja ka solidaarsus-

22

Täna on nii kommunikatsioonidega liitumine kui infrastruktuur väga kallis.

Indrek Rohtma, Eesti Masinatööstuse Liit

olulisem tööstuspoliitika osa, tootlikkuse tõstja ning töökohtade tekkimise alus.

printsiip on üldine, mitte diferentseeritud. Tahad teha tehase ja kuigi leiad tööjõu, siis liitumine ühisveevärgi ja elektriga on väga ajamahukas ja rahaliselt kulukas.

Riik peaks siin kalkuleerima pikaajalise tulu ja võrgu efektiivsuse raames seadusandluse mõttekust ja muutma regulatsioone, et soodustada investeeringute tegemist. Õpikunäidena saab tuua Estonian Cell-i, kus sooviti investeerida ettevõtte olemasoleva väärtusahela pikendamisse, et veelgi rohkem ümber töödelda alakasutatud haavapuitu. Eestis oleks tekkinud kõrgepalgalised töökohad ja kõrgtehnoloogiline tootmine omamaise ressursi väärindamiseks. Kuna elektrienergia lõpphinna osas ei soovinud riik läbi rääkida, siis tehti investeering uude tehasesse Austrias.

Riik peab soodustama investeeringuid töötleva tööstuse väärtusahela pikendamisse Eestis ning soodustama läbi maksustamise elektri kasutamist, sest elektritarbimise konkurentsivõime on üha

On levinud väide, et kui teha erandeid, siis muutub süsteem tervikuna kallimaks.

Tõnis Vare: Riigi seisukoht on, et mida rohkem erisusi, seda kulukam on maksusüsteemi haldamine. Kui aga teha massiivseid põhjendatud erandeid näiteks töötlevale tööstusele, siis see pole sugugi nii, sest võimalik tulu on kordades suurem. Mujal Euroopa Liidus on see oma tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks levinud.

Tänaseks on loodud Euroopa Liidu regulatsioonidest tulenevad võimalused põhjendatud erisusteks, nende rakendamisega on jäädud hiljaks. Kui liita kokku taastuvenergiatasude, elektriaktsiisi ja võrgutasude diferentseerimisest saadav kokkuhoid, siis annab see pikemas perspektiivis ettevõtetele lisavõimalusi investeeringute tegemiseks. Vabanevate ressursside pealt tekib ettevõtetel võimalus kokkuhoitud raha investeerida tootmisse ja väärtusahela pikendamisse.

Seega elektri suuremahulise tarbimise kasvu soodustamine on Eestis suure potentsiaaliga strateegiline samm maksupoliitkas, millega saab alandada elektri tarbimise koguhinda kõigile tarbijatele läbi hajusa elektrivõrgu efektiivsema kasutamise ning kasvatada riigi tulubaasi läbi maksulaekumiste suurenemise: üks töökoht töötlevas sektoris loob kaks kuni kolm töökohta teenindussektoris.

TEADUSE RAHASTAMINE

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kulutatud raha mln eurot 400 350 300 250 200 150 100 50 0

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

Ettevõtted ja teadus teineteisest kaugel Teadustegevuse rahastamine on suuresti projekti- ja konkurentsipõhine, mis on viinud teadlased kaugele rakenduslikust teadusest, mida saaksid kasutada ka ettevõtjad ja mis looks majandusele suuremat lisandväärtust. Ohus on ka kogu stabiilne teadustöö.

KRISTO RAIDNA

„Eestis on kõige konkurentsipõhisem teaduse rahastamine – me rahastame teadust projektipõhiselt ja hindame tulemust bibliograafiliste näitajate st teadusartiklite põhiselt. Ehk teadlased, kes on võimelised kõrgetasemelistes ajakirjades oma töö tulemusi publitseerima, neid ka rahastatakse,“ ütleb Piret Tõnurist, kes on Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise õppetooli nooremteadur. Tema väitel jääb sellises rahastamispõhimõttes rakenduslik teadus kaotaja poolele.

24

80%

on konkurentsipõhise rahastamise osakaal.

Ettevõtted ja teadus on teine-teisest liikunud kaugele. „Ülekaal on tipp/ baasteaduse käes, kuhu tuleb ka raha. Kuid sellega, mida kõrgteaduses tehakse, Eesti ettevõtlus tegelikult ei tegele,” leiab Tõnurist. „Kui teadlased millegi uue ja huvitavaga Eestis välja tulevad, on raske leida

partnerit Eestist ja need lahendused müüakse Eestist välja.“ Ta lisab, et tihti on lahendused turukauged ja Eesti ettevõte ei mõtle, et teaduslahendustega kaasneb pikk katsetusfaas. „Eesti ettevõte tuleb ülikooli ja keskmine aeg, millega ta arvestab, et oma probleemile lahendus leida, on paar kuud kuni aasta. Tippteaduses on aga juba piloteerimisfaas mitu aastat. Partnereid, kes suudavad selliseid spin-off´e rahastada, Eestis praegu ei ole,“ leiab Tõnurist. Ta nendib, et tipplahendused lähevad Eestist ära ja nende lahenduste tööle hakkamisel ei teki töökohti Eestisse ega laeku siia maksutulu.

Haridus- ja teadusministeeriu-

2010

Ettevõtlussektori osa teadus- ja arendustegevuse rahastamises väheneb Eri rahastamisallikate osakaal teadus- ja arendustegevuse kogukuludest, %

286,73

2011

2012

2013

2014

mi teadusosakonna juhataja Taivo Raud ütleb, et riik toetab rakendusuuringute läbiviimist siiski mitmel moel. Üks meetmetest kannab nime „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“, mis annab ettevõtetele võimaluse taotleda toetust rakendusuuringute ja tootearendusprojektide tellimiseks avalikest teadusasutustest ja kõrgkoolidest.

Lisaks panustab ettevõtluskoostöösse programm ASTRA, millest toetatakse näiteks teaduse infrastruktuuri ühiskasutust, kommertsialiseerimise ja teadmussiirde korralduse ja kvaliteedi arendamist, intellektuaalse omandi alase teadlikkuse suurendamist jm.

Valida tulusamad valdkonnad Raud lisab, et ministeerium on teinud muudatusi ka teadusasutuste ja ülikoolide baasfinantseerimise tingimustes. „Muutsime rahastuse valemit nii, et vähendasime kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide ning patentide ja patenditaotluste arvu osakaalu ning suurendasime ettevõtluslepingute ja välisrahastuste osakaalu. Seeläbi on teadusasutustel suurem stiimul teha koostööd ettevõtetega ja hankida välisrahastust,“ selgitab ta.

Tõnurist leiab, et Eesti on siiski liiga väike, et suudaksime kõiki ja kõike rahastada. Tema sõnul

Aasta

Ettevõtlussektor

Riik ja omavalitsused

Välismaa allikad

55,0

32,8

11,8

0,4

2012

51,3

38,3

10,0

0,4

2013

42,0

47,2

10,3

0,5

2014

37,1

49,5

12,5

0,9

2011

Muu

Allikas: www.haridussilm.ee

peavad ülikoolid hakkama strateegiliselt suunama raha valdkondade vahel. „Üks osa rahast peaks jääma teaduse ekstsellentsuse rahastamiseks – st konkurentsipõhiseks, kuid osa raha peaks liikuma ülikoolidele strateegiliste valdkondade ülesehitamiseks,“ ütleb Tõnurist. Tema ütlusel eeldab see, et ülikoolid käivad ühte jalga Eesti innovatsiooni/tööstuspoliitikaga.

See tähendab, et peame valima valdkonnad, milledes Eestil on lootust saada rohkem lisandväärtust ja suunama oma teadustöö ressursid nendesse valdkondadesse. „Praegu toimub rahastamine alt ülesse – kes on tugevam, see võidab, samas kui meie innovatsioonipoliitika eesmärgid on ülevalt alla loogikaga,” ütleb Tõnurist. „See tähendab, et väga üldiselt pannakse paika eesmärgid, kuid rahastamissüsteem seda tegelikult ei toeta,“ selgitab ta. Ta ütleb, et rahastamine peab liikuma suuremat lisandväärtust lubavate valdkondade poole, kuid ta ei ütle, millised need valdkonnad on Eesti jaoks, pidades valiku tegemist poliitiliseks otsuseks.

Vajame tippteadlasi välismaalt Kui valdkonnad valitud, on Tõnuristi ettepanek leida võimalusi tuua valdkondadesse, kus tahame olla tugevad, tippteadlasi vä-

lismaalt. See aitaks neid valdkondi üles töötada, kuna Eestis on tihti kompetentsist puudus. Läbi tippteadlaste on võimalik Eestisse tuua vajalik rahvusvaheline võrgustik.

Kui aga pole teadusgruppe, mida need tippteadlased veavad, siis on raske ka mõjutada noorte teadlaste järelkasvu.

Ka selle ettepaneku juures leiab Raud, et riik on viimase aasta jooksul tippteadlaste Eestisse toomiseks ja teadlaste järelkasvu kindlustamiseks käivitanud EL-i tõukefondide toel mitu meedet. Ta nimetab rahvusvahelistumise programme Mobilitas Pluss ja Dora Pluss, tippkeskuste programmi, teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset arendusprogrammi ASTRA. Teaduse rahvusvahelistumise programmiga Mobilitas Pluss toetatakse välisriigis töötamise kogemusega või seal doktorikraadi kaitsnud teadlaste tööle asumist Eestis. Eraldi toetusskeemid on tippteadlaste, Eestisse tagasipöörduvate teadlaste ja noorte teadlaste ehk järeldoktorite tarvis.

Tippteadlasel on võimalus grandi toel luua Eestis uurimisrühm ja kaasata selle töösse siinseid doktorante jt üliõpilasi. Eestisse tagasipöörduvad teadlased ja järeldoktorid võivad toetuse abil asuda tööle nii teadusasutustesse kui ette25

TEADUSE RAHASTAMINE võtetesse. Järeldoktori toetused on suunatud nii Eesti residentidele kui ka välisriigi kodanikele, kes on kaitsnud doktorikraadi välisriigi ülikoolis.

Samuti toetatakse Eesti teadusja arendusasutuste, ettevõtete ja kõrgkoolide osalemist Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja EL-i raamprogrammi Horisont 2020 algatustes.

Toetatakse mobiilsust Noorteadlaste ja üliõpilaste mobiilsust toetatakse kõrghariduse rahvusvahelistumise programmiga Dora Pluss. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele suunatud tegevusi, sh välisõppejõudude ja -teadlaste kaasamist, toetatakse ka ASTRA programmist ja tippkeskuste programmist.

Raua väitel olid sarnaste eesmärkidega meetmed kasutusel ka EL-i tõukefondide eelmisel perioodil ja nende abil on nii välisteadlaste kui -üliõpilaste arv ja osakaal Eestis järjekindlalt kasvanud.

Arutelu teaduse rahastamise korraldamise üle on kestnud pikemat aega ja Raud on kindel, et see jätkub ka edaspidi. Ta möönab, et praeguse rahastamismudeli puhul on konkurentsipõhise rahastamise osakaal ligikaudu 80%. „Suur projekti- ja konkurentsipõhisus on hakanud takistama stabiilset teadustööd ja teadusasutuste pikaajaliste eesmärkide elluviimist,“ lausub ta. Haridus- ja teadusministeerium on esitanud ettepanekud, mille kohaselt on projektipõhisuse tasakaalustamiseks vaja suurendada teadusasutuste baasfinantseerimist. Baasrahastuse osakaalu tõstmist soovitas ka mullu avaldatud Teadus- ja Arendusnõukogu raport. „Ettepanekute rakendamise võimalused sõltuvad aga riigieelarve prioriteetidest,” võttis Raud teema kokku.

26

Liigne konkurents teaduses on riigile kahjulik

E

estis ja teistes riikides mitmeid teadus- ja arengupoliitika alaseid analüüse koostanud Technopolis Group Baltics direktor Katre Eljas-Taal ütleb, et Eesti teaduse rahastamissüsteem on teinud samme õiges suunas, kuid parendamiseks ruumi veel jätkub. Liigne konkurents rahale ühe teadusharu sees võib muutuda aga riigi jaoks mõttetuks.

Taali sõnul ei saa Eesti teadusja arendustegevuse efektiivsust võrrelda Soome või Rootsiga. Meie oleme oma teadust parendanud ja süsteemi tõhustanud viimased 25 aastat, nemad aga kordi kauem.

Teaduses ei ilmne aga tulemused kohe, vaid mitme või isegi mitmekümne aastase viitega.

Samuti ei saa Taali ütlusel teaduse rahastamise süsteemi muuta sageli ja kardinaalselt. „See peab toimuma riigi üldise arenguga käsikäes, samm-sammult ja läbimõeldult,“ ütleb ta. Taal nõustub, et Eesti teadus on küllaltki projek-

Piret Tõnuristi ettepanekud Peame valima valdkonnad, milles Eestil on lootust saada rohkem lisandväärtust ja suunama oma teadustöö ressursid just nendesse valdkondadesse.

Leidma võimaluse rahastada Eestisse tippteadlaste toomist valdkondades, kus tahame olla tugevad, ja tekitama seeläbi endale noorte teadlaste järelkasvu ning tooma Eestisse rahvusvahelisi võrgustikke.

Need omakorda aitavad tuua Eestisse ka rahvusvahelist teadusraha (nt osalemisvõimalusi Horisont 2020 konsortsiumites).

tipõhine – kui raha saame, siis teeme. Kindlasti ei tule kasuks ka riigisisene konkurents ülikoolide ja teadusasutuste vahel. „Kui konkurents teatud piirideni on edasiviiv jõud, siis hetkest, mil konkurents ühe teadusharu sees käib ühele rahakotile, võib see riigi jaoks muutuda mõttetuks. Keegi ei võida – teadlased ei saa piisavalt rahastatud ning riik ei saa piisavalt tähelepanuväärset teadussaavutust,“ selgitab Taal.

Tema väitel aitaks tegevustoetuse suurendamine 50%-ni kindlasti luua teadlasele suurema stabiilsuse tema töös. „Me kõik tahame olla kindlad, et saame ka homme teha oma tööd. Samas on väikeriigil mõistlik spetsialiseeruda ja näiteks, fokusseerida teine 50% konkurentsipõhisele rahastamisele. „Kuna Eesti oma väiksusega ei jõua kõike rahastada, siis on mõistlik toetada seda, mis hästi välja tuleb ning kus läbilöömise potentsiaal oleks kõige suurem, “soovitas Taal.

Piret Tõnurist Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise õppetooli nooremteadur.

BA MA (Tallinna Tehnikaülikool) ja MSc (Katholieke Universiteit Leuven).

Koordineerib 7. raamprogrammi projekti “Avaliku sektori tingimustes innovatsioonist õppimine” teadustööd ning osaleb „Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire“ programmi uuringutes.

Töötanud konsultandina riigikogus ja tulemusaudiitorina riigikontrollis.

Uurimisvaldkondade hulka kuuluvad majandusareng ja poliitika arengumaades, innovatsioonipoliitikate juhtimine ning energiatehnoloogiad.

SEADUS

Uue direktiivi saavad taastuvenergia ja energiatõhusus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud Euroopa Komisjonile Eesti seisukohad pärast 2020. aastat kehtima hakkavate taastuvenergia ja energiatõhususe direktiivide koostamiseks.

TEKST: MERIKE LEES

Euroopa Komisjon analüüsib neile saadetud seisukohti ning algatab direktiivide mõjuanalüüsi.

Taastuvenergia direktiiv peaks ilmuma aasta lõpul ning energiatõhususe direktiiv sügisel 2016.

MKM-il on plaanis taastuvenergia direktiivi väljatöötamise faasis käia meie seisukohti arutamas ka Euroopa Komisjoni esindajatega.

Energiatõhususe direktiivi uuendamise eesmärk on saavutada 2030. aastaks energiatõhususe kasv 27% ning ühildada energiatõhususe poliitika EL-i 2030. aasta energia- ja kliimaraamistikuga.

Konsultatsioonis keskenduti olemasoleva direktiivi rakendamise tulemuslikkuse hindamisele ning kaalutakse selle põhjal direktiivi täiendamist.

Taastuvenergia EL-i üleseks Eesti huvigruppidel oli võimalus oma nägemus nende direktiivide kohta edastada nii Euroopa Komisjonile kui ka MKMle. Esitatud ettepanekuid kasutades kujundas ministeerium riigi seisukohad Euroopa Komisjonile.

Kuni 2020. aastani on igal liikmesriigil individuaalsed taastuvenergia arendamise kohustused ja

28

Meile

jääb arusaamatuks, kuidas taastuvenergia osakaalu kasvatada, kui tootmisvõimsusi ei rajata.

Eesti Taastuvenergia Koda vahendid nende kohustuste täitmiseks. 2021.–2030. aastani kestval perioodil saab taastuvenergia arendamise eesmärk olema aga EL-i ülene. See on täiesti uus lähenemine ning vajab otsustamist, kuidas jaotuvad eesmärgi täitmisega seonduvad kohustused liikmesriikide vahel ning millega EL stimuleerib eesmärkide saavutamist.

EL on seadnud endale eesmärgiks ühise ja tõeliselt integreeritud energiaturu loomise ning taastuv-

energia edendamise raames juurutatavad lahendused peaksid olema mitte liikmesriikide põhised, vaid regionaalsed, kasutades maksimaalselt ära energiaturumehhanisme. Otsustamisel on, milliste meetmete abil harmoniseerida liikmesriikide seni väga eripalgelisi taastuvenergia toetamise poliitikaid, et vähendada turul tekkinud moonutusi, kuid samas kasutada ära piirkondlikud erinevused taastuvenergia arendamise konkurentsivõimes.

Kui seni on energiatootmine toimunud peamiselt tööstuslikul tasemel, siis tehnoloogiliste lahenduste areng võimaldab selles märksa enam kaasa lüüa ka väiketootjatel. Väiketootjate integreerimine turule eeldab varasemast erinevat lähenemist nii elektrivõrkude kui ka -turgude toimimisele, et tagada kõikidele turul osalemise võimalused.

Energiatootjad pole rahul Nii Eesti Taastuvenergia Koda (ETK) kui ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) saatsid oma sisendi MKM-le, kuid kumbki pole rahul sellega, kui vähe riik nende seisukohti arvestas. „Üldiselt kirjeldaksin neid seisukohti kui väheambitsioonikaid,“

Kütteks ja jahutuseks kasutatud primaarenergia, 2012 Gaas 46%

Biomass 11%

Vähese CO2 heitega kütused 25%

Tuule-, päikese-, maasoojusenergia 7% Tuumaenergia 7%

Süsi 15% Nafta 10% Muud 4%

ütles Eesti Taastuvenergia Koja (ETK) juhataja Rene Tammist Eesti seisukohti kommenteerides.

ETK ei nõustu MKM-i seiskohaga, et taastuvenergia osakaalu kasvuks pole vaja taastuvenergia tootmisvõimsusi rajada. „jääb arusaamatuks, kuidas taastuvenergia osakaalu kasvatada, kui tootmisvõimsusi ei rajata,“ märkis ETK oma kirjas. „Nõustume, et taastuvenergia osakaalu kasvuks on vaja mitmeid nn võimaldavaid tingimusi, nagu turgude jätkuv liberaliseerimine või investeerimiskliima stabiilsuse tagamine, ent see ei tähenda, et tootmisvõimsusi juurde pole vaja.“ MKM-i energeetika osakonna eksperdi Siim Meeliste sõnul MKM-il sellist seisukohta ei ole.

Nende seisukoht on, et lisaks tootmisvõimsuste rajamisele on vaja tähelepanu pöörata ka muudele küsimustele, nagu transpordis kasutatavate taastuvenergia sertifikaatide harmoneerimisele, ühenduste rajamisele, turgude liitmisele jne.

ETK on seisukohal, et riigi ülesanne taastuvenergia direktiivi kontekstis peaks olema kodumaiste arendajate aitamine, kasutamaks ära kodumaiste projektide küpsust, Eesti taastuvenergia res-

sursipotentsiaali, projektide arendamise madalat kulubaasi jm. ETK hinnangul on võrguga liitumise tingimused ja kulustruktuur Eestis taastuvenergia tootjatele üks kõige diskrimineerivamaid Euroopas.

Riik järgib võrdsusprintsiipi Siim Meeliste sõnul ei ole kulustruktuur ministeeriumi hinnangul liituda soovivaid taastuvenergia tootjaid diskrimineeriv, vaid on kõikide liituda soovivate tootjate suhtes ühetaoline.

Elektrivõrgu puhul on tegemist kollektiivse hüvega, mille toimimist ja arendamist finantseeritakse konkurentsiameti järelevalve all kõigi elektritarbijate võrgutasudest. Seejuures peab lähtuma kogu süsteemi toimimise tagamisest ja faktist, et Eesti võrgus pole elektrienergia defitsiiti. Erinevates EL-i riikides on lähenemine võrguga liitumise kulude katmisele erinev, tulenevalt riiklikest eesmärkidest. Eesti eesmärgiks on olnud kõigi tootjate ja tarbijate ühetaoline ning solidaarne kohtlemine.

Siim Meeliste sõnutsi olid taastuvenergia direktiivis tootjatele sätestatud eelised mõeldud kindlus-

tamaks, et taastuvelekter jõuaks igal juhul ja kõige esimesena elektriturule. Erand võis olla vajalik aastal 2009, kui direktiivi kokku pandi, kuid praegusel hetkel on Eesti seisukoht, et avatud ja teiste riikidega ühendatud elektriturgude arengute (päev-ette turg, päevasisene turg) valguses peaks üle vaatama, kas erandite tekitamine on põhjendatud. „Kuna taastuvenergia saab fikseeritud toetust, siis pääsevad taastuvelektritootjad peaaegu alati esimesena elektriturule, kuna nende hinnapakkumised on tavaliselt kõige odavamad,“ märkis Meeliste.

Oma seisukohtade kujundamisel lähtub ministeerium eelkõige elektriturgude toimimise ja tootjate võrdse kohtlemise printsiibist ning konsulteerib lisaks Eesti Energiale ja Taastuvenergia Kojale ka ENTSO-E ja Nord Pool Spot’iga, kes on tootjatest sõltumatud põhivõrguteenuse ja elektrituruplatvormide pakkujad.

Puit peab jääma biomassiks Nii ETK kui ka EJKÜ soovisid, et uues direktiivis arvestataks Eesti energiamajanduse eripäradega biomassi kasutamisel ning välditaks ebaõiglast ja ebatõhusat regulatsiooni biomassi säästvuskri-

29

SEADUS teeriumitele. Biomassi kasutamises on Eesti edukuse võti taastuvenergia direktiivi nõuete täitmisel.

Andes biomassi säästvuskriteeriumite osas otsustuse EL-i, ei pruugita piisavalt arvesse võtta Eesti eripärasid biomassi kättesaadavuse osas ning biomassi hinnad võivad energiatootmiseks liiga kõrgeks osutuda. „Taastuvenergia on väga lai mõiste ja see, mis on Eestis taastuv, ei pruugi olla mujal taastuv,“ selgitas EJKÜ esimees Andres Veske. „Meil on metsa praegu piisavalt palju, et seda koostootmises kasutada, mitte Narva elektrijaamades ahju ajada. Selle üle otsustamine peaks kindlasti jääma Eesti siseriikliku otsustamise subjektiks.“ Siim Meeliste kinnitusel on kehtiva taastuvenergia direktiivi mõistes Eestis puidu kasutamine igati soodustatud. Küll aga juhib Meeliste tähelepanu, et tulenevalt

Peterburi tee 46 11415 Tallinn

ambitsioonikatest 2030. aasta eesmärkidest, suureneb nõudlus energiapuidu järgi lähiaastatel oluliselt ja seega peaks kaaluma, kas on võimalik luua lihtne ja ühetaoline süsteem, millega jätkusuutlikke ja mittejätkusuutlikke tegevusi energiapuidu kasutamisel nii EL-i sees kui ka teistes riikides eristada.

ETK seisukoht on, et Euroopa Liit peaks oma 2030. aasta kliimaja energiapoliitika eesmärgid viima vastavusse Pariisi kliimaleppega. EL-i eesmärk vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitmeid 40% võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse tasemega ei ole vastavuses Pariisi kliimaleppe 1,5°C eesmärgiga piirata globaalset kliimasoojenemist.

Meeliste sõnul on 2030. aasta eesmärgid minimaalne panus, milles jõuti kokkuleppele enne 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsi.

Töö 2030 raamistikuga jätkub ning

kokku on lepitud esimestes aluspõhimõtetes: kasvuhoonegaaside vähendamine vähemalt 40%, millest tulenevalt on EL-i taastuvenergia osakaal aastaks 2030 umbes 27%, ja põhimõte, et eesmärk on EL-i ülene ning ei jaotu liikmesriikide vahel individuaalseteks kohustuslikeks eesmärkideks.

ETK toetab ambitsioonikat heitmekaubanduse reformi, eesmärgiga tõsta kahjulikke kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emiteerimise hinda 50€ CO2/t ja tegi ettepaneku alates 2020. aastast lõpetada elektrisektoris kõik heitmekaubanduse direktiivi erisused ning rakendada EUA-de realiseerimist ainult läbi oksjonite.

Arutelud uue emissioonikaubanduse raamistiku üle veel käivad. MKM on oma vastustes taastuvenergia konsultatsioonile rõhutanud, et taastuvenergia subsideerimise kõrval on oluline, et emis-

sioonikaubanduse süsteem oleks tõhus ning täidaks oma eesmärki, milleks on CO2-mahukate tehnoloogiate “turupõhine” vahetamine tõhusamate vastu.

Meeliste sõnul on kehtiva riigieelarve seaduse lisas nn kvooditulumeetmetest kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks kokku ette nähtud 186 miljonit eurot kuni aastani 2020, mis jaguneb taastuvenergia, energiatõhususe ja keskkonnahoiu projektide vahel.

Heitmekaubanduse tulude kasutamise puhul on riigi seisukoht olnud, et 50% tuludest tuleb suunata kliimamuutusi vähendavatesse tegevustesse.

Kaugküte on rohelisem Andres Veske sõnul soovis EJKÜ, et MKM oleks võimendanud nende sõnumit: hoonete energiatõhususe arvutamisel peab arvestama efektiivse kaugküttevõrguga ja ener-

giakandjate kaalumistegurid tuleb üle vaadata. Eestis on kasutusel efektiivseid kaugküttevõrke, mida direktiiv ise sätestab ja mis kasutavad 50% taastuvaid energiaallikaid, 50% jääksoojust või 75% koostootmist või nende kombinatsiooni. EJKÜ tahab, et hoonete energiatõhususe arvutamisel arvestatakse sellega. Täna kehtib majandus- ja taristuministri määrusega kinnitatud hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika, mis sätestab energiakandjate kaalumistegurid.

Need ei vasta Veske sõnul enam tegelikkusele ja kaugkütte kaalumistegur on liiga kõrge. Näitena toob Veske uue superministeeriumi hoone ehituse Tallinnas. „Need energialahendused, mis seal kasutusele võetakse, on nonsenss,“ kinnitas Veske. „Tänases seadusandlikus raamistikus ei saagi projekteerida, kasutamata päikeseenergiat ja soojuspumpasid.

Need näevad projektis väga edevad välja ja on väga toredad, kuid seda maja ehitatakse maksumaksja raha eest ja otstarbekam oleks olnud kasutada Tallinna kaugkütet, mis muutub iga päevaga järjest rohelisemaks,“ arutles Andres Veske. „Biokütuste kasutamise osa on Tallinna kaugküttes sees, kuid kaalumistegurid ei võimalda seda arvestada ning seepärast pannakse hoonele igasugu kulinaid külge, et avalikkus näeks, kuidas pingutatakse. Tegelikult on see kallis, kuid mitte looduslähedane ega ka CO2 kokkuhoidev.“ MKM tegeleb kaalumistegurite analüüsiga ja on alustanud osapooltega konsultatsioone. Kuna kaalumistegurite väärtused korreleeruvad otseselt energiatõhususe miinimumnõuete arvväärtustega ning ka energiamärgistega, siis ei saa neid aga muuta huupi ega ühe energiakandja kaupa.

AJALUGU

Toatäiest arvutist on saanud taskutelefonid vaid mõnekümne aastaga.

Vasakpoolsel fotol elektronarvuti Minsk22M Tallinna Ekskavaatoritehases, 1971.

Parempoolsel pildil Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskuse Ural-1, Eesti esimene elektronarvuti.

Fotod: Rahvusarhiiv.

32

Mõtleva masina tulek

Esimene elektronarvuti Eestis läks 1959 käiku Tartus. Selleks oli ülikooli arvutuskeskuse Ural-1.

Suur lohmakas riistapuu, mis üle 100 tehte sekundis teha ei jaksanud, ruumi neelas see-eest aga tublisti.

VAHUR MÄGI, TEHNIKALOOLANE

Igatahes ülikooli peahoone kõrval asuva endise pangamaja operatsioonisaal sai arvutit seinast seinani täis. Käiku läks koguni panga vana vägev toasuurune seif, millest sai hoiuruum varuosadele.

Info söödeti arvutisse filmilindilt, tulemused saadi kas trüki- või perfoseadmele. Võimsust nõudis arvuti 10 kW. 1964 saadi järgmise arvuti Ural-4 tarvis ruumid EÜS-i majja Viljandi maanteel. Ural-1 oli ülikooli teenistuses kuni 1965, misjärel kingiti Nõo keskkoolile, kus töötas 1976. aastani. Samal suvel pandi Juhan Liivi ja Vallikraavi tänavate vahelisel Toomemäe nõlval nurgakivi uuele matemaatikaosakonna hoonele. Õppeklasside, kateedrite ja matemaatikute raamatukogu kõrval nähti ette ruumid ka arvutuskeskusele. Tasahilju ülikooli arvutipark kosus, Uralitele järgnesid Minskid, EC-d jt.

Matemaatikute maja valmimiseni paiknesid need laiali üle linna, osa tööruume sisustati kunagises Veski tänava naistevanglas. Oma ülesannetelt oli arvutuskeskus ülikooli teaduslik probleemlabor, kus uuriti arvutustehnika rakendamisvõimalusi teaduses ja rahvamajanduses, põhisuunaks tarkvara loomine automatiseeritud juhtimissüsteemidele.

Lepingulisi töid tehti Tartu aparaaditehasele, Kiviõli keemiakombinaadile, Võru gaasianalüsaatorite tehasele jpt. Tihedad sidemed valitsesid põllumajandusega.

Alailma kohtas siin üliõpilasi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatika eriklassi õppureid, kellele jagati programmeerimistarkusi. Teaduslikult juhendas keskuse tegevust Ülo Kaasik.

Küberneetikainstituut Tallinnas Tallinnas oldi neil aegadel hõivatud uue teadusasutuse loomisega. Määrusele Teaduste Akadeemia küberneetikainstituudi asutamiseks saadi Toompea ülemustelt lõ-

puks allkirjad alla ja 1. septembril 1960 avati uksed. Esimesed sektorid – mehaanika ja automaatika – tulid kaasavaraks energeetikainstituudilt, uue lülina moodustati arvutuskeskus. Selle juhatajaks tuli matemaatik Ivar Petersen tehnikaülikoolist.

Oli parajasti aeg, kui nooremate kursuste tudengid pidid päevavalgel tootvat tööd tegema, loengutes käidi õhtuti. Säärastes oludes kõrgemat matemaatikat õpetada tundus õige mõttetu. Koorikute teooria, mille kallal akadeemias töötati, nõudis tohutult arvutusi.

Vana tubli Felixi jaoks kasvas koorem ülepea, jäi loota uustulnukale ehk elektronarvutile. Teadmised temast olid aga napimast napid.

Midagi leiti akadeemia raamatukogust, kusagilt saadi kätte ühe teadustöö aruande koopia, seal aga puudusid joonised. Ometi veenduti selle aukliku andmestiku põhjal, et võrreldes tartlastega tuleb minna teist teed ja valiti kiiruses eeliseid tõotav arvuti M-3. Õnneks leidus rahvamajandusnõukogus piisavalt eestimeelseid mehi otsustamaks, et arvuti annab valmis teha RETis, kuigi seal puudusid vähimadki kogemused sedavõrd keeruka riista ehitamiseks.

Esimene Eestis valminud arvuti Esimene Eestis tehtud arvuti valmis noorte, alles koolipingist tulnud, inseneride Arnold Reitsakase, Harri Mägi ja Ants Koorti kätetööna. M-3 sisaldas 774 raadiolampi, 4000 pooljuhti ja muud vidinat, kokku ligi 18 000 üksikosa. Jooteühendusi oli arvutis 300 000. Arvuti läks käiku 1960 ja pidas vastu aastani 1966. Edasi muretsesid endale arvutid Eesti Tööstusprojekt, Eesti Raadio, plaanikomitee, statistika keskvalitsus, Saku maaviljelusinstituut, mitmed tööstusettevõtted.

1961 alustati Tallinna elektrotehnika teadusliku uurimise insti-

33

AJALUGU tuudis ehk rahvasui Pirita tee instituudis masinatööstuse tellimusel looma arvutit Stem. Seni oli metallide töötlemise ajanorme rehkendatud käsitsi. Üleminekul automatiseeritud süsteemidele vabanenuks hulk tehnolooge üksluisest arvudega nokitsemisest.

Valminud Stem äratas tähelepanu. Laekunud ettepanekute põhjal ehitati uus, eelkäijast paindlikum variant Stem-2. Ehkki kiidusõnu kostis rohkesti ja autoreid pärjati riikliku preemiaga, tegelikku tootmisse ta ikkagi ei pääsenud.

Järgmisena võeti käsile miniarvuti Viru. Konstruktorite käsutuses olid nüüd küll juba integraallülitused, kuid asi ei sujunud ikkagi.

Pirita tee instituudis alustatud töö viidi lõpule küberneetikainstituudi arvutustehnika erikonstrueerimisbüroos. Esialgse kava järgi oli Viru mõeldud juhtarvutiks elektrijaamale Saksa DV-s. Kuna töö jäi venima, ütlesid sakslased sellest lahti ja moraalselt juba natuke mahakäinud riistale leiti viimaks rakendus jõupooljuhtide testimisel Tallinna elektrotehnikatehases.

Tehnikaülikooli arvutuskeskus 1967 jõuti arvutuskeskuse avamiseni tehnikaülikoolis.

Programmeerimise algtõdedega oli siinseid inimesi juba varem tutvustanud kolleegid küberneetikainstituudist. Keskuse juhatajaks kutsuti Enno Saareste, teaduslikuks juhendajaks Leo Võhandu, mõlemad Tartu mehed. Võhandu oli end arvutiasjanduses käinud täiendamas Chicago ülikoolis.

Tartlasi tuli tehnikaülikooli teisigi, lisades siinsesse elurütmi värskeid toone. Ei peetud patuks vabadel hetkedel kohvi rüübata ega bridžiga meelt turgutada, mis oli kohalikele asjapulkadele kaunis ehmatav. Keskuse esimeseks arvutiks sai Minsk 22. Paraku osutus ta ootamatult algeliseks riistaks. Ränka vaeva nähti program-

34

Elektronarvuti Stem töö kontrollimine, 1968.

mide koostamisega. Ka tarkvarast tuli palju ise luua, kust sai alguse mõnigi pärastine edukas töösuund. Küllap just programmeerimise keerukuse tõttu suhtusid üliõpilased arvutisse esiotsa üsna trotsivalt, küll võtsid selle omaks õppejõud. Esimesed arvutikasutajad tulid automaatika, elektrimasinate, elektrisüsteemide, raadiotehnika jt kateedritest. 1973 võeti Mustamäel kasutusse Minsk 32, mis tähendas ühtlasi murrangut üliõpilaste suhtumises arvutustehnikasse. Veel samal aastal avati üliõpilaste arvutussaal, kus töösse seati Nairi väikearvutid.

Kulus veel neli aastat ja saadi esimene võimas EC-sarja arvuti.

See lubas hakata looma programme keeruliste inseneriülesannete lahendamiseks elektroonika- ja masinatööstuses.

Juku ja Tartu sünd Kaheksakümnendatel hakati koolides õpetama informaatikat.

Läks vaja suurel hulgal odavaid käepäraseid arvuteid. Et neid kusagilt võtta polnud, asuti otsima võimalusi nende valmistamiseks. Idee saamiseks korraldatud võistlusel

jäid silma kaks võimalikku varianti – Juku ja Tartu. Esimene oli välja mõeldud arvutustehnika erikonstrueerimisbüroos Tallinnas, teine ülikooli elektroluminestsentsi ja pooljuhtide füüsika laboris Tartus.

Juku sünniaastaks oli 1984, tema kavandamisele ja ehitamisele kulus vaevalt mõni kuu. Kuigi tegemist oli lihtsa riistaga, ei tahtnud selle tööstuslikust tootmisest keegi kuulda. Pika kemplemise peale saadi kaubale Narva sõjatehasega Baltijets, kus valmis ligi kolmsada Jukut. Veel paarkümmend pandi kokku arvutustehnika erikonstrueerimisbüroos. Need jäeti tööle tehnoloogiliste protsesside ohjamiseks Sillamäe maagitehases.

Esimene Tartu valmis aasta hiljem.

Eeskujuks võeti maailmas menukas personaalarvuti Apple, vaid mikroprotsessor vahetati välja kohaliku vastu. Kooliarvutist Tartu kujunes kuldaväärt abimees arvutiõpetuse süvendamisel ülikoolis, neid seati üles lausa õppeklasside kaupa. Üheksakümnendatel vallutasid Eesti arvutituru sisseostetud osadest kokku pandud seadmed. Algupärane looming vajus unustusse.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!