Toostusest oktoober 2015 by Meediapilt OÜ

tööstusEST TÖÖSTUSE T TE VÕT TED nr 2 OK TOOBER 2015

SISUJUHT Kristen Michal tööstuspoliitikast lk 4–7

Koos on kergem?

Erialaliitude ootused lk 8–9

Persoon: David O’Brock lk 10–13

ust leida uusi turge? Mis takistab investoreid? Kas ühisest tegutsemisest tõuseb loodetud tulu? Ettevõtjad otsivad vastuseid, riik otsib vastuseid, oluline on, et head ideed ei jääks kitsasse ringi toppama ja jõuaksid töösse. „Peaministri juures võiks koos käia ettevõtjate ümarlaud,“ soovitab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. „Kui näiteks EAS-ist tuleks kasvõi väike toetus, oleks see moraalne tugi välismaiste pankade silmis, kes näevad laenusoovija selja taga sel juhul Eesti riiki,“ osutab Silmeti juht David O´Brock. Ideed on õhus. Küsimus on selles, kas need ka teostuvad.

Ida-Virumaa tööstusalad lk 14–16 Elektri hind lk 18–21 Alihankinta 2015 lk 22–23

Tööturg lk 24–25 Edulugu: EDM lk 26–28 Tööstushoonete soojustamine lk 29

Kuhu liigub Eesti konkurentsivõime? lk 30–32 Maksumuudatuste mõju lk 34–36

Et järgmistes numbrites saaksid kajastatud Eesti tööstusettevõtete jaoks just kõige olulisemad teemad, siis ootame tagasisidet ajakirja sisu osas ja ettepanekuid edasiseks toimetuse meiliaadressile toimetus@meediapilt.ee.

Toetused uuel perioodil lk 37–38 Põlevkivi ajalugu: raamat lk 39 Metallitööstuse ajalugu lk 40–42

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Mati Feldmann, e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 50 50014 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Ajakirja TööstusEST saab uudistada ka veebiaadressilt www.meediapilt.ee, erialaliitude liikmete postkastidesse jõuab väljaanne tasuta.

ISSN 2382-9540

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

INTERVJUU KRISTEN MICHAL:

Tublisid tegijaid on igas sektoris Majandus- ja taristuminister Kristen Michal leiab, et edu võti tööstusettevõtte jaoks on omatoodete loomine. KÜSIS: MATI FELDMANN

Ministeerium töötab Eesti tööstuse rohelise raamatuga. Mis võiks Eesti tööstuses olla prioriteetsed valdkonnad? Mis on Eesti edu võti? Eesti edu võti maailmas on innovatsioon ja õige niši leidmine. Võtmetähtsusega on omatoodete loomine, mis on pikaajaline protsess ja koht, kus riik läbi teadusasutuste saab tuge pakkuda. Sellise lähenemisega edulood on meil olemas – näiteks puitmajad, haagised, väikelaevad. Ekspordistatistikale tuginedes on Eesti ettevõtjad ennast tõestanud puidu-, masina-, elektroonikatööstuses. Eestil on tugev kompetents keemiatööstuses, regionaalsemas kontekstis ka ehitusmaterjalide ja

toiduainetetööstuses. Pead on tõstmas kaitsetööstus. Oluline on, et tööjõu kvalifikatsioon vastaks vajadusele, tootmises viidaks jätkuvat läbi automatiseerimist ning protsesside arendamist. Samuti peab levitama mõtteviisi, et Eesti turg on väike ja ettevõtja peab minema välisturgudele. Mis võiksid olla Eesti tööstuse konkurentsieelised globaalsel turul? Kuidas saaks neid veelgi paremini ära kasutada ja kuidas saaks riik kaasa aidata? Eesti tööstuse konkurentsieelis on innovatsioon. Eesti puhul tuleb alati arvestada, et meie rahvaarv on väike ning Eesti suurettevõtted on maailma mõistes väikeettevõtted. See on nii meie nõrkus kui eelis. Eesti ettevõtted on dünaamilised – võimelised muutusi kiirelt läbi viima. Eestit kiidetakse kvaliteedi, tarnekindluse ja väga hea töökultuuri eest. Kui tahame eeliseid veelgi paremini ära kasutada, tuleb vaadata, mis vajab järele aitamist. Sellest lähtuvalt oleme kujundamas ka enda meetmeid. Näiteks tehnoloogia arenduskeskuste mee-

de ning innovatsiooniosaku meede on suunatud eelkõige teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö suurendamiseks, klastrite meede ettevõtjate omavahelise koostöö suurendamiseks ning ettevõtja arenguprogramm ambitsioonikamate ettevõtjate järgmisele arengutasemele aitamiseks. Samuti toetame täiendavalt 2016 eelarves tööstusparke, kuhu koonduvad just kõrgtehnoloogilist tootmist rakendavad ettevõtted. Mille abil oleks võimalik suurendada teadusmahuka ettevõtluse osakaalu tööstuses ning tõusta väärtusahelas? Kuidas on plaanitud lahendada kriitilised valupunktid, nt kutsehariduse süsteemsus, oskusteave, kvalifikatsioon, spetsialistide Eestisse toomine, välisturgudele minek?

MKM-i eestvedamisel on käivitatud tehnoloogia arenduskeskuste programm (TAK), mille eesmärgiks on just Eesti ja välisettevõtetele pakkuda tuge uute toodete, tehnoloogiate ning tootmisprotsesside arendamisel. Programm soodustab ka ettevõtete ja teaduse omavahelist koostööd. TAK-ides

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Foto: MKM.

Eesti puhul tuleb alati

arvestada, et meie rahvaarv on väike ning Eesti suurettevõtted on maailma mõistes väikeettevõtted.

on arendatud ülikoolidega koostöös näiteks automaatseid laosüsteeme, tööstusele suunatud tarkvara jms. Meede on võimaldanud ettevõtetel koostöös innovatsioonivõi arendusteenuse pakkujaga otsida lahendusi ettevõtte ees seisvatele arenguprobleemidele, töötada välja ja testida uudseid lahendusi ja tehnoloogiaid. Uuendusena lisandub sellest aastast innovatsiooniosakule veelgi suuremahulisem arendusosak, mis võimaldab toetust taotleda senisest mahukamatele tegevustele, näiteks eel- ja tasuvusuuringutele ning prototüüpidele. Meetmed avanevad 2015. aastal. Haridus- ja Teadusministeeriumil on avamisel meede, mille raames toetatakse nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades rakendusuuringuid, mis viiakse läbi lähtuvalt ettevõtjate vajadustest ja initsiatiivist. Meetme eesmärgiks on suurendada ülikoolide ja tehnoloogiaarengu asutuste motivatsiooni tegeleda ettevõtlusele vajalike rakendusuuringutega ning soodustada ülikoolide ja ettevõtete koostööd. Loodud on ka teadus- ja tehnoloogiapakt, mis on ettevõtjate, riigi ja kolmanda sektori koostöö teaduse, tehnoloogia ja inseneeria toetamiseks. Koostöös kaasatakse ressursse loodus- ja täppisteaduste arenguks ning populariseerimiseks noorte seas. Majandusministeerium on samuti pakti liige ja keskendub eelkõige infotehnoloogia ja energeetika edendamisele. Tööturu osas on MKM-il suured ootused OSKA süsteemile ja erialastipendiumite meetmele. Ka Work in Estonia programm on suuresti välja töötatud selleks, et puuduvat kompetentsi vajadusel välisspetsialistidega kompenseerida. Välisspetsialistide toomiseks on ettevõtjad öelnud, et vajalik on ka ingliskeelsete õppeklasside 5

INTERVJUU olemasolu. Hetkel on Tallinnas ja Tartus see võimalus olemas, kuid oleme otsinud võimalusi laiendusteks. Swedbank AS peaökonomisti Tõnu Mertsina arvates pole mõtet maksusüsteemi kohendada “siit-sealt” nagu 2015. a alguses tehti ehk 10 maksumuudatust äärmiselt erinevates valdkondades. Kuidas kommenteerite väidet, et sellega võitsid füüsilised isikud, ent kaotas ettevõtlus?

Kui Tõnu Mertsina viitas ettevõtete kõrgele maksukoormusele tööjõumaksude tõttu, siis tööjõumaksude alandamine on olnud valitsuse üks põhieesmärke. Valitsus alandab sotsiaalmaksumäära ning tõstab tulumaksuvaba miinimumi. Eesmärk on vähendada tõõjõumaksukoormust ning tõsta sellega Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Selles teemas osapooli vastandada ei ole mõtet, sest kasu saavad nii füüsilised isikud kui ka ettevõtjad. Tööjõumaksude alandamine oli ka ettevõtlusorganisatsioonide üks soov riigi juhtidele enne valimisi. Seda, et langus on tagasihoidlik, ei tasu alahinnata, esimene samm ongi raske, kuid suund on õige. Tulumaksu langetamisega tegime sarnaselt, alustati 26%-lt ning oleme nüüdseks jõudnud 20%-le. On kuulda nurinat, et toetatakse välisinvesteeringute jõudmist Eestisse, kuid juba olemasolevatel arenguhüpet on teha keeruline, kuna puuduvad toetusmehhanismid. Kuidas riik saaks siin kaasa aidata? Riik on liikumas lihtsalt raha jaotamisest ettevõtete kesksemale lähenemisele. Kõigepealt selgitatakse välja, mida ettevõttel vaja on ja seejärel langetame otsuse, kuidas eesmärk saavutada. Näiteks tööstusele suunatud ettevõtja aren-

136

miljonit on ressursitõhususe meetme maht.

guprogrammi meede aitab arengust huvitatud ettevõtjat muutuda nutikamaks. See on nagu tööriistakast, mis koosneb koolitustest, mentorlusest, nõustamisest, valdkondlikust diagnostikast, ent ka toetusrahast. Lähtutakse reaalsest vajadusest, millest lähtuvalt koostatakse pakutava abi sisu. EL-i regulatsioon võimaldab energiamahukale tootmisele madalamat elektriaktsiisi määra ja taastuvenergiatasu. Neid maksuerisusi rakendavad meie lähimad konkurentriigid Rootsi, Soome, Saksamaa jt. Miks Eesti ei kasuta seda võimalust?

Eestis on vabastatud elektrienergia aktsiisist üksikud keemilise töötlemise ja mineraloogilise protsessiga seotud ettevõtted. Maksusoodustusi võib kaaluda, kuid tuleb meeles pidada, et see tähendab vähemat maksutulu või seda, et teised süsteemi kasutajad ehk tavatarbijad maksavad selle vahe ise kinni. Seega peaks soodustustusi kaaludes olema väga kindel, et see toob uusi investeeringuid riiki, muidu sel on vastupidine mõju. Eesti seadused võimaldavad täna energiat oma tööstuse tarbeks ise toota. Mitmed ettevõtted on se-

da lahendust kasutamas ning seeläbi oma energiakulusid vähendanud. Lisaks suurendame lähitulevikus toetusi ettevõtetele energiasäästu ja ressursitõhususe suurendamiseks. Uue energiamahuka tootmise Eestisse tulek on raskendatud, ehkki see aitaks alandada kõrgeid võrgutasusid. Täna on Eesti elektrivõrk kõige alakoormatum EL-is. Kas Eestis on kohta energiamahukale tootmisele? Milliseid meetmeid riik kavandab?

Võrgu alakasutusel on objektiivne põhjus – oleme hõredasti asustatud maa, mistõttu taristu ülalpidamise kulud jagunevad väiksema arvu võrgukasutajate ja maksumaksjate peale. Kui diferentseerime võrgutasusid ja leevendame koormust energiamahukatele tööstustele, nihkub suurem võrgutasude koormus jaotusvõrgus ülejäänud tarbijatele. Täna oleme Eestis valinud tariifimudeli, kus neid erisusi ei tehta ja kõik tarbijad maksavad võrgutasusid solidaarselt. Küsimuse idee on oma olemuses õige, tööstustarbijate lisandudes ja seeläbi elektritarbimise kasvades jagunevad võrgutasud suurema hulga tarbijate vahel, mis tooks kaasa võrgutasude vähenemise. Paraku ei ole siin üksühest seost, reeglina liituvad suurtarbijad otse ülekandevõrku, kuna nii on neile märksa odavam. Ja meie eesmärk ei saa ka olla ettevõtetele elu kallimaks teha. Riik paneb peatselt õla alla ettevõtetele ressursitõhususe suurendamisele. Meetme maht on märkimisväärne – 136 miljonit eurot, eesmärk on muuta ettevõtted ressursitõhusamaks ning seeläbi parandada nende rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Elektri turuhind püsib madal

lektri madala börsihinna tõttu Narva elektrijaamad seisavad –toodang on aasta algusest pea poole võrra langenud. Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on elektri turuhind viimasel kahel aastal olnud erakordselt madal ja tarbijad sellest võidavad. „See on mõjutanud ka Eesti elektrijaamade konkurentsivõimet piirkondlikul elektriturul,” möönab Michal. Michali sõnul ei suuda analüütikud samuti kindlalt prognoosida, kui kaua tänane olukord veel kestab. „Euroopa Liidu energeetikanõukogul oli visionääre, kes ennustasid, et taastuvenergia, päikese-, tuule-, tõusu- ja mõõnaenergia, on juba lähitulevikus nii odav,

et hakkab traditsioonilisi energialiike turult välja suruma.” Praegune odav elektri hind esitab tootjatele väljakutse olla senisest tõhusam. Ja nii kogu maailmas, mitte vaid meil: „Madalal püsinud elektri hulgihind on sundinud rootslasi niikaugele, et otsustati üks tuumajaam kavandatust varem sulgeda.” Teisalt avaldab madal elektrihind ministri hinnangul positiivset mõju nii riigi kui ettevõtjate konkurentsivõimele. Ning tänu elektriturgude ühendatusele ja ülepiirilisele elektritaristule on meil elekter alati parima võimaliku turult saada oleva hinnaga. Mis puudutab ressursipoliitikat, siis riik on käima lükanud pä-

ris mitmed initsiatiivid, mis peaksid ettevõtluskeskkonda energeetikas parandama. „Analüüsime koostöös ministeeriumite ja turuosalistega keskkonnakasutuse väliskulusid, et selgitada keskkonnatasude ja -mõjude optimaalselt suhet,“ selgitab Michal. Samuti töötatakse koostöös Rahandusministeeriumiga täna välja põlevkivi ressursitasu lõpptoodete hinnast sõltuvat mudelit. „Pikemas perspektiivis on üheks lahenduseks tootmisportfelli mitmekesistamine – põlevkivisektorit vaadates paistab perspektiivne õli ja elektri koostootmine. See on suund, kuhu põlevkivitööstus peaks tulevikus järjest enam liikuma.”

JÕHVI LOGISTIKA JA ÄRIPARK Müüa kinnistud 15 €/m2

NARVA LOGISTIKA JA TÖÖSTUSPARK Müüa kinnistud 9 €/m2

ÜÜRILE ANDA PINNAD RAJATAVAS LAO- JA TOOTMISKOMPLEKSIS Alates 4,5 €/m2/kuu

SA IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSALADE ARENDUS

www.ivia.ee

kontakt: Teet Kuusmik, +372 5114 685, teet.kuusmik@ivia.ee

ARVAMUS

Töösturid ootavad tuge riiklikust tööstuspoliitikast HALLAR MEYBAUM, EESTI KEEMIATÖÖSTUSE LIIT:

JAANUS TARNOV, EESTI PLASTITÖÖSTUSE LIIT:

Riiklik maksupoliitika peaks vaatama ettepoole

Tähelepanu peaks pöörama ka sidussektoritele

ööstust pigistatakse ebastabiilse maksupoliitikaga, mille tagajärjel tootmissisendid kallinevad ja halveneb konkurentsivõime. Nii kaotati tööstusettevõtete territooriumil erimärgistusega kütuse kasutamine, aktsiisid energiale tõusevad, keskkonna- ja ressursitasud tõusevad, tööjõumaksude langetamiseks otsuseid vastu ei võeta. Kui ärikeskkond läheb halvaks, siis välismaiste ettevõtete tütarfirmad lähevad minema, mis siin ikka mõelda. EL-i karmid nõuded Keemiatööstust mõjutavad ka EL-i karmid nõuded kemikaaliohutusele ja kemikaalide registreerimisele. Tihtipeale kulutavad väikeettevõtted sadu tuhandeid eurosid, et toodet turule lasta. Teatud tooteliigid, nagu näiteks biotsiidid, on Eesti väikeettevõtte tooteportfellist kadumas, sest nad ei suuda EL-i kõrgeid nõudeid turuloa hankimiseks täita. Mingi toetus läbi KIK-i biotsiide tootvale ettevõttele küll tuli, aga see tuli nii raskelt, et ettevõtted peavad vaatama üle, kas ikka tasub pingutada. Suurettevõtted on küll tublid, sest on EL REACH määrusega hakkama saanud, kuid see on nõudnud kõrget hinda. Regulatsioonidest võidavad suured Väikeettevõtted saavad eksporditoetust, kuid keemiatööstuse väikeetevõtted ei mahu toetusmehhanismi. Samuti ei sobi paljud keemiatööstusettevõtted klastrisse, kuna mõnda ettevõtet ongi Eestis vaid 1–2 ning ekspordiprogrammi kriteeriumite alla seetõttu ei mahu. Üldine reegel on selline, et pea igast uuest Euroopa Liidu regulatsioonist võidab tööstus suuremates liikmesriikides ning väiksemate liikmesriikide tööstus kaotab, kus väikesed ettevõtted toodavad väikestele turgudele. Võidavad suured ja kõikidele turgudele tootjad. Vaid üksikud väikeettevõtted on arendanud hea nišitoote ja suudavad seda müüa kõikjale, kuid see on pigem erand kui reegel.

hest küljest on õigustatud tänane panustamine prioriteetsetesse valdkondadesse, niinimetatud „tuumiksektoritesse“ nagu näiteks IT, toidu-, puidu- või mööblitööstus, sest ressursside piiratuse olukorras tulebki valikuid teha. Samas võiks nimetatutega seotud sidussektoritele olla ka lihtsamaid toetusmeetmeid, näiteks plastitööstuses plastkorpused, elektroonika- või plastpakendite tootmine toiduainetööstusele. Eesti tööstuses tervikuna peaksid võrreldaval arengutasemel olema kõik väärtusahela lülid, et oleks tagatud majanduse komplekssus ning väiksem sõltuvus välisturgude olukorrast. Tänane olukord on eri sektorite lõikes ebaühtlane. Võib tunnetada, et plastitööstus on uute trendide omaksvõtmisel kergelt maha jäämas, näiteks teistes sektorites aktiivselt toimiv ühisturundus või siis Industry 4.0 teemalised üritused on plastialal väiksema osalusega või puuduvad hoopis. Oluline näha tervikpilti Plastitootjad on harjunud elama olukorras, kus keegi väljastpoolt appi ei tule. Tuleb ise kontaktide otsimisel aktiivsust üles näidata ning üldjoontes ollakse riigi ja erialaliidu pakutavaga rahul. Iseloomulikult sõltub plastitööstus täna Soome ja Rootsi turgudest ja tellimustest, täna on nendega integreeritus Eestile piisav. Edukamad ettevõtted isegi laienevad. Tunnetatakse aga vajadust liikuda nii ülespoole tarneahelates kui ka horisontaalselt, uutele eksportturgudele. Riikliku tööstuspoliitika kõige tähtsam ülesanne on luua võrdsed võimalused kõigile sektoritele, et vältida mõningate sektorite mahajäämust. Kui Eesti aga tahaks toota kallimaid tooteid, oleks vaja tuua tootearendus piiri tagant Eestisse. See on ennekõike nii tootmispersonali kui juhtide haridustaseme tõstmise küsimus, sealjuures tuleks tegeleda nii õppekavade uuendamise, tööstuserialade propageerimise kui ka hariduse väärtustamisega laiemalt.

INDREK ROHTMA, EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT:

Suurim probleem on kvalifitseeritud tööjõu leidmine

õige suurem probleem on meie tööstusharus tööjõuga: neid, kes on valmis minema kutsekooli või ülikooli insenerialadele õppima, on liiga vähe. Riigil tuleks siin mõelda välja programmid või stipendiumid, mis motiveeriksid noort inimest sellel alal töötama. Palgatase masinatööstuses on üle keskmise, pigem on põhjus arvamuses, et masinatööstuses on jube ja must töö ning lärmi on palju. Riigi panus infrastruktuuri ja tööjõudu Riigi tuge oleks vaja eelkõige neile ettevõtetele, kes asuvad Tallinnast väljaspool ning see peaks olema suunatud nii tööjõule kui infrastruktuuri arengusse: et oleks valgustus, suudaks hoovid ära siluda ja mingi meede, mis kindlustaks, et töötaja ikka jääb pidama. Palju on räägitud sellest, et elektri hind võiks olla maapiirkonnas madalam. Kui varem oli elektritarve eelarves 1–2%, siis nüüd juba 5% kandis. Kui on tegemist suurema ettevõttega, kus töötab 30–40 töötajat, siis mingi erisuse võiks riik neile kehtestada.

Ka rahvusvaheline konkurents on keeruline teema ja seal kaitseb igaüks oma turgu teise riigi pakkujate eest. Näiteks sobib Silwi Autoehituse AS, kes osales hangetel Soomes ja Rootsis ning kui nähti, et ta hakkab võitma, tehti kiired korrektuurid hanke tingimustes, kehtestati reageerimisaja ja hooldusnõue, mida enne ei olnud. Saksamaa kiirabi hankes nõuti samuti, et masinale oleks hooldus ja remondikeskus olemas. Kui kasutada partnerina ettevõtteid, kellel on need keskused olemas, siis ei saa sealt head hinda, vaid selle hinna, mis edasimüüja ütleb. Võrdne konkurents Euroopa turul on kahtlane asi ja kehtib ainult odavama hinna puhul. Paljudel hangetel nõutakse sertifikaate, kuid Eestis ei ole sertifitseerimine üldse levinud. Tegevuse lõpetamise põhjuseks pole mitte riigipoolse toe puudumine, vaid inimesed või seadmed on vanad ja uusi ei tule peale või pole enam mõtet hankida. Keevitajate ja treialite vanuseklass on 50+. Sama lugu on õppejõududega, keda samuti ei ole võtta, sest selle palga peale ei tule ükski insener tööle.

TÖÖRIISTAD ÕIGLASE HINNAGA! CEA keevituskeskused

MOSA keevitus – ja voolugeneraatorid

Tartu: Vasara 52D Pärnu: Tallinna mnt 84

YCM metalli lintsaed ja lisavarustus

Cansa Makina mandrel torupainutuspingid

TELLI MEILT TASUTA, uus eestikeelne tööriistakataloog

www.cedo.ee Lühinumber 1691

PERSOON

Elu tuleb erksaks värvida

Kohtume David O’Brockiga ühes Tallinna kohvikus. Jutu lõppedes on näpu vahele torgatud Kukerpillide ja Davidi plaat ning hinges hea tunne – Silmetit väikese vaheajaga pea 15 aastat vedanud mehest õhkub nakatavat rahulolu. TEKST: KADRI TAMM

David O’Brock. Fotod: Meeli Küttim/ Äripäev

Eestisse tulemine oli David O’Brocki jaoks rohkem perekonna asi – pärast paari prooviaastat USA-s otsustati perega Eestisse kolida, tuua Eesti oma lastele lähemale, nagu ta ise kokku võtab: „Ameerikas ei olnud meil nii tugevat seljatagust kui minu naise perekonnal siin ja nii see läks.“ Davidi taust on keemiatööstusest kaugel. „Olen ise talupoiss, kes noorena palju kitsi ja lambaid on ilmale aidanud,“ naerab David. Ülikoolis õppis ta rahvusvahelisi suhteid ja töötas nimekates USA ettevõtetes tootmisjuhina, korraldas ladudes logistikat. „Töö Victoria’s Secret firmas polnud siiski seksikas, vaid kaupade ülimalt kiire komplekteerimise vajadus õpetas mind õigesti asju ajastama ning protsesse juhtima,” võtab O’Brock oma kogemuse kokku. Silmetisse minek Silmetisse sattumine oli juhuste mäng. „Jüri Kuslapuu kuulis kusagilt, et mingi ameeriklane elab väljaspool Tallinna ja oskab isegi eesti keelt. Nad otsisid müügiinimest, kes leiaks uued turud, see oli tol ajal suurim probleem. Nii läksingi sinna, polnud ju müügitööd varem teinud. Hakkasin läbi võtma vanu pabereid, et selgeks teha, kuhu kaup oli varasemalt läinud, ja uurima, kuidas uutele turgudele minna,“ selgitab O’Brock. Keemiaõpikuid ta siiski lugema ei hakanud: „Ma õpin väga halvasti raamatust, tootmisinimesed selgitasid, mis on toote omadused. Klientidega suheldes tuli tasapisi ka teadmine, kus seda veel kasutada saab.“ Nii ongi David O’Brock Sillamäel olnud alates 1999. aastast: „Alguses oli täielik košmaar, ei teatud kuhu müüa, mida ja miks müüa. Asi oli nukker, sest väärt asjad müüdi vahendajatele ja tehas ei teeninud kasumit. Kogu mudelit tuli muuta, kuid see võttis paar aas-

DAVID O`BROCK Sündinud 8. aprillil 1970 Ohios USA-s, abielus, 2 last Haridus 1994 Ohio riiklik ülikool, rahvusvaheliste suhete eriala Töö Eestis 1999–2000 AS-i Kohtla-Järve Soojus nõunik 1999–2001 AS-i Silmet kommertsdirektori asetäitja 2001–2007 Viru Keemia Grupp AS-i juhatuse liige 2001–2007 Viru Liimid AS/VKG Resins AS juhatuse liige 2007–… Molycorp Silmet AS-i (aastani 2011 AS Silmet) juhatuse esimees

tat: 2001. aastal lõpetasimegi koostöö vahendajatega, kes ei kontrollinud meid enam.“ Sild Vene-Ameerika-Eesti vahel Sillamäel saavad kokku erinevad kultuurid ja kombed. „See põrkumine on põnev, avab inimpsühholoogiat. Siiski rõhutan, et Sillamäe pole Vene linn, meil on tööl nii usbekid, venelased, ukrainlased, üks töötaja isegi Portugalist ja isegi sama rahvuse sees on nii suuri erinevusi, mis siis veel rääkida erinevatest rahvustest. Sellest on põnev õppida, tuleb leida mingi positiivne ühisosa, kuidas koos ühise eesmärgi poole saada.” Hea juht ei tohi karta ise seda tööd teha, mida teistel palub teha, on O’Brock kindel. Oli kord juhus, kus tooraine oli vagunite peal, mis kiiresti oli vaja maha laadida. Kuna laotöötajad hakkasid tööga venitama, otsustas juhtkond, et laadib koorma ise maha. „Võtsime ühe laotöölise ka ja laadisime nelja inimesega 20 tonni maha, saime nelja tunniga hakkama. Pärast seda ei ole enam nurinat kuulda olnud.“ Õppetunnid läbi elu Mõjutanud on mind tuhanded, on David kindel, iseasi, kas kohe saadud teadmist kasutan ja kas kohe ka tulemus on näha. „2000. aastal oli kitsas nagu paljudel ja otsustasin ajastada tooraine tulemise. Tooraine tuli aga Aafrikast Nigeeriast, kus juhtuvad asjad siis, kui juhtuvad. Vähem kui nädal aega enne tooraine lõppemist helistas Tiit Vähi ja uuris, kus on tooraine. Sain aru, et palju odavam on võtta tooraine ostu jaoks laenu kui lasta kogu tehasel seista. Just in Time meie äris ei tööta,“ kirjeldab David ühte seika, mis meelde jäänud. Silmet on O’Brocki taktikepi rütmis teinud suuri hüppeid. Kui

PERSOON vaadata tagasi, siis aastal 1999 oli Silmetis 3 lõpptoodangut, 3 pooltoodet. Täna on 8 lõpptoodangut ning 2–3 pooltoodet. „Elemendid on samad, kuid tootele antud lisandväärtus on kordades suurem. Samuti on laienenud valdkonnad, millega kokku puututakse. Aastal 1999 ei unistanud me elektroonikatööstusest, täna on see meie tavaline klient. Samuti müüme nt aatomikiirendajaid Prantsusmaale, Šveitsi.“ Teadmistemahukas ettevõtlus nagu Silmet eeldab tegelemist tootearendusega, mis tähendab aga üsna suure riski võtmist. Samas on kindel, et kui firma ei tegele tootearendusega, jääb see teistest maha. „See on 100% kindel. Kliendid ju arenevad, see on ainuke võimalus. Tuleb aru saada muidugi, mis on omaniku tahtmine. Mina juhin oma nägemuse järgi nii hästi, kui oskan. Ja ka täna on vaja klientidele veel järele jõuda, areng toimub ju kogu aeg. Nt autokemikaalide osas oleme hetkel ajast 3 aastat ees – teame, mis tooteid on vaja kolme aasta pärast,“ toob ta näite. Ent mis jääb ühel eestlasel puudu, et maailmas läbi lüüa? Eestlased on edukalt õppinud keeli ja saanud hakkama ka välisturgudel. „Puudu on aga just neist, kes saaksid hakkama mitte mõnel, vaid enamikus kultuurides, kellel oleks vastav kogemus ja praktika. Sakslastega saame hakkama, ka nemad ei saa naljadest aru,“ naerab David ning lisab, et peab mõistma, et me kõik tuleme kusagilt ja omame teatud kultuuritausta. Eesti plussina toob O’Brock välja võimaluste külluse. „Ameerikas on äristruktuurid paigas ja läheb aastaid, kui avaneb võimalus teha seda, mida siin saab kohe teha. Pigem on siin raske otsustada, mida võtta. Mina tegin oma otsuse ja kahetseda pole mõtet. Oluline 12

on see, et prioriteedid oleksid paigas, siis on ka inimeses tasakaal olemas. Lihtne on keskenduda töö peale, kuid siis jääme ju ilma sellest, milleks töötame.“ Riigi toetus oluline Tööstuse arendamine tähendab suuri investeeringuid ja riigi suhtlemine tööstusettevõtetega peab olema mõistlik. „Kuigi tänapäevane tööstus võtab kasutusele kõige uuemad tehnoloogiad, jätab see sellegi poolest loodusele oma märgi. Küsimus ongi, kas riik on valmis panustama sellesse, et inimesel, kes siin elab, oleks töö ja see töö tooks lisandväärtust ja parandaks inimeste üldist elujärge.“ Riigipoolne toetus ei pea tähendama alati suuri rahanumbreid. „Kui tootmistehas investeerib 10–20 mln eurot uue tehnoloogia juurutamiseks, peab ta võtma pangast raha nagunii. Kui EAS-ist tuleks kasvõi väike toetus, oleks see moraalne tugi välismaiste pankade silmis, kes näevad laenusoovija selja taga Eesti riiki. See on hetkel suurim mure.“ Tulevik ja olevik Igavaks pole O’Brockil veel läinud. „Arvasin, et läheb, kuid siiani pole seda juhtunud. Võimalus ja tahe püüda ning areneda peaks aga alati jääma. Ma ei tee plaane, vaid elan tänases päevas. Kui piirad ennast ajaga, piirad ennast uute võimaluste eest. Mul pole plaani, millistel olümpiamängudel tahaksin käia,“ naljatleb O’Brock. Silmet teeb läbi raskeid aegu ning võimalikke stsenaariume on mitu: „Loodan, et omaniku visioon läheb kokku minu omaga või on veel parem. Oleks kurb, kui töö, mida inimesed on pikalt teinud, jookseks liiva. Kuidagi oleme alati leidnud edasimineku võimaluse ja peab uskuma, et läheme edasi.“

Elul on värve – muusika ja teater

UrMet OÜ

avidi jaoks on oluline anda midagi tagasi ja väärtustada seda, mis sul olemas on. O’Brock jõuab palju – ta kuulub Rakvere reaalgümnaasiumi hoolekogusse, on EAS-i nõukogu liige, tegev ka Sillamäe kultuurimaja juures, samuti laulab – koos Kukepillidega näiteks. Just on tulnud välja uhiuus plaat. „Laulmine annab mulle adrenaliini, olen leidnud head muusikud, kellega koos seda teha, see ongi õnn. Olen siin elades õppinud elu väärtustama – aja veetmine pere ja sõpradega, toidu ja veini nautimine, teatris käimine,“ loetleb O’Brock, samuti ei ole palju ERSO kontserte, kuhu ta ei jõuaks. „Kui elad siin terve elu, ei saa aru, mis on väärtuslik – siin on suured metsad, saab seenel käia, on 25–30 söödavat seeneliiki, mida inimesed ka teavad ja korjavad. See pole tavaline ja on väärtuslik.“

põhitegevuseks on metallide ja komponentide müük. Materjalid mida pakume: Roostevaba ja happekindel teras. Alumiiniumi sulamid. Vask ja vase sulamid. Tina. Süsinikterased ja legeeritud eriotstarbelised terased. Happega puhastatud või harjatud teraslehed laserlõikusele. Plastsed ja kõrgtugevad plastsed teraslehed. Erikujuga väljalõiked kuni 400mm lehtmaterjalist. Erinevate kattekihtidega teraslehed. Ümar- ja nelikant torud, keevisõmblusega ja õmbluseta. Silindritorud ja kolvivarred. OVAKO 280 ümarterased ja õmbluseta torud. IMACRO ja MoC ümarterased jne. Küsi pakkumist: arvo.kohver@urmet.ee urmas.lohmus@urmet.ee jaanus.lohmus@urmet.ee www.urmet.ee

Arvo Kohver Urmas Lõhmus Jaanus Lõhmus

tel .+372 5098291 tel. +372 5066264 tel.+372 58306647

Tule 22, 76505 Saue, Eesti

REMONDI VÕI EHITAKVALITEETI! OMA METSAMASIN ISE! USALDA

Olen siin

elades õppinud elu väärtustama – aja veetmine pere ja sõpradega, toidu ja veini nautimine, teatris käimine.

RS160

RS210

HOOLDA OMA MASIN ENNE TALVE!

membraan-hüdroakud

filtrielemendid

RS280

RS220 Kasuta HYDAC-Nordhydraulic proffide jagajat ja varuosi! Kaup otse maaletoojalt.

Koostöös Kukerpillidega on David O’Brockil valminud uhiuus plaat.

võidaajas ajasjajaveendu kasuta kvaliteedis! parimat! hüdrovoolikud – võida Voolikute tegemine ootetööna

Hüdraulika ja pneumaatika. Komponentide jae- ja hulgimüük HYDROPOWER OÜ

Ringtee 12a, Tartu tel 734 4430

info@hydropower.ee www.hydropower.ee

ARENDUS

Ida-Virumaa tööstuspargid kosuvad Alates Eesti taasiseseisvumisest on Ida-Virumaalt lahkunud umbes 74 000 inimest, paljud suurettevõtted lagunesid või läksid pankrotti. Täna on Ida-Virumaal puhumas uued tuuled – valminud on Narva ning Jõhvi arendused, arendamisfaasis on Kiviõli ning Kohtla-Järve tööstuspargid, mis toovad uusi töökohti. TEKST: KADRI TAMM PILDID: SAIVTA

Aastaks 2021 luuakse IdaVirumaale juurde 4400 uut töökohta.

Kui suurlinnades on selliste parkide arendamisel tavaks erasektori osalus, siis Ida-Virus on arendajate ringis kohalikud omavalitsused ning riik. Ühelt poolt on kinnisvara hinnad soovitust kõhnemad, mistõttu pole piirkond erasektori arendajatele atraktiivne, teisalt jäid Ida-Virumaal erastamisprotsessi käigus paljud maad erastamata ning on tänaseni reformimata või kuuluvad riigile, jättes erasektori käed arendamisprotsessis seotuks. Lähedus ressurssidele „Tööstusparkide arendamisel tuleks lähtuda üldisest loogikast – lähedusest ressurssidele ning nende taskukohasusest,” sõnab Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik. „Ida-Virumaal on lähedal elektrisoojus, gaas, siin on olemas vaba tööjõudu, lisaks lähedus Vene turule, mis teenib kahte eesmärki: ühelt poolt on Eesti hea platvorm oma kaupade turusta-

miseks läänes, teisalt on ka Vene turg lähedal, meist 150 km kaugusel asub Peterburi turg,“ loetleb Kuusmik mõned plussid. 2014. aasta oli tööstusparkide arendajate jaoks raske – nafta hind langes, Ukraina kriis ning üldine turu kõikumine tegid oma töö, mistõttu investorite huvi oli tagasihoidlik.Kuusmiku sõnul on 2015. aastal huvi taas üles läinud ning selle aastaga peaksid lukku minema mitmed kokkulepped. „Mõned on loobunud, kuid on ka palju uusi tulijaid. Narva tööstuspargi vastu on eelkõige piiriülene huvi, siia koonduvad suuresti logistikaettevõtted, mis ladustavad oma kaubad edasi komplekteerimiseks tollivaba lattu. Teine suund on lääne tootmisettevõtted, mis soovivad äri ajada Venemaal, ning kolmas grupp Venemaal tegutsevad tootmisettevõtted, mis soovivad liikuda läände.“ Paiknemine ida ja lääne vahel annabki võimaluse olla ühendus-

lüli, kasutada ära soodsat geograafilist asukohta EL-i ja Venemaa piiri lähedal. Proportsionaalselt on Kuusmiku sõnul lääne ja Venemaa taustaga ettevõtteid pooleks. „Eestis on vähem bürokraatiat, soovitakse EL-i märgiseid või maksusüsteemi,“ tõi Kuusmik erinevaid põhjusi, miks oma tootmine Eestis püsti panna. Riigipoolse tugivõrgu loomine Üks barjäär Eestisse tulemisel on tööjõu kvalifikatsioon ning inseneride põud. Samuti napib ITspetsialiste ning turundusteadmistega inimesi. Seega on tööstusparkide arengus oluline riigipoolse tugivõrgu ning keskkonna loomine infrastruktuuri, kutseõppesüsteemi ja piirkonna vajadustele vastava õppe pakkumisel. Tervikpildi nägemine on siin võtmetähtsusega – vajadusi tuleb näha ette perspektiivis, et olla valmis tööjõudu panustama ja pakkuda inimestele vajalikku õpet.

ARENDUS

2015. aasta lõpuks 800 uut töökohta

sialgses äriplaani eesmärk oli luua aastaks 2019 IdaVirumaale 4400 töökohta. Prognoos oli tehtud eeldusega, et riigi poolt antakse maad üle ning projektiga hakatakse kohe pihta. „Kuna maad saime osaliselt kätte alles eelmisel aastal, on eesmärk paar aastat edasi nihkunud, ca 4400 töökohta võiks olla Ida-Virumaal juures aastaks 2021. Tuleb ka arvestada, et keskmiselt kulub ühel ettevõttel 2,5 aastat kõrgtasemel tehnoloogiaga varustatud tehase püstipanemiseks – kõik ettevõtjad peavad esitama oma äriplaani, sõlmime lepingu, kus on sätestatud investeeringukohustus, samuti kulub oma aeg hoone projekteerimiseks ning ehitamiseks,“ lausub Teet Kuusmik. Täna on Ida-Virumaal tegevust alustanud ettevõtetes tööl 250 inimest: „Kui arvestada juurde kaudsete töökohtade arv, on selleks arvuks 500 ja käesoleva aasta lõpuks on eelduslik otseste ja kaudsete töökohtade arv 800.” Koostöö kutsekoolidega „Ida-Virumaal elavad inimesed on mitme põlvkonna vältel tootmisega kokku puutunud ning vajavad küll väljaõpet, kuid koostöös kutsekoolidega, töötukassaga ja enda ettevõtetes väljaõppega tegeledes on võimalik leida vajalikud inimesed,” selgitab Kuusmik, kelle sõnul toimib hea koostöö piirkonna kutsekoolidega, nii Narva Kutseõppekeskuse, Sillamäe Kutsekooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kui Tallinna Te h n i k aü l i ko ol i Viru maa Kolledžiga. „Tartu Ülikooli Narva Kolledžis avatakse sügi-

IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSPARGID

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) on avaliku sektori poolt loodud arendusorganisatsioon. SAIVTA asutajateks on Eesti riik (asutajaõiguste teostaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Kiviõli linn. Planeeritud 4400 töökohalt laekub 2021. aastal ca 25 mln eurot makse riigi ja kohalikku eelarvesse kalendriaasta kohta. Taristu ehitusse on tänaseks investeeritud ca 5 mln eurot. Struktuurifondide vahenditest on tänaseks finantseeritud 3 mln eurot ning riigi poolt on eraldatud 0,3 mln eurot. Omavahendeid 1,7 mln eurot. Järgmise 3 aasta jooksul lisaks planeeritud taristu investeeringuid summas 6,5 mln eurot. Ida-Virumaal juba tegutsevad ettevõtted: Westaqua-Invest OÜ (kaubamärk Aquaphor) Narva Logistics OÜ Emlak Eesti OÜ Estin Warehousing OÜ

sest IT-eriala, mis võiks täita IdaVirumaale tulevate ettevõtete vajadused ning pakkuda ka inimestele tööd oma kodukohas.“ Eesti konkurentsieelised Täna on välisinvestoritele oluline argument nullintress reinvesteeritavalt kasumilt, kuid puudub mehhanism tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks. „Lähiriikide ees edu saamiseks peaks Eesti pakkuma „kirssi tordil“, mis meie kasuks otsustama paneks.” Ida-Virumaale on koondumas logistikaettevõtted. „Hiina masstootmine on hakanud tagasi tõmbuma, tehnoloogiline areng tuleb peale, mistõttu ettevõtted otsivad tootmispinda, millel on hea logistiline asukoht ning lähedus ressurssidele. Tõusev suund on metallitöötlemine, nii suurte konstruktsioonide kui peendetailide osas, Ida-Viru tööstusparkide vastu tunnevad huvi ka plastitööstusettevõtted, keemiatööstusest värvide tootmisega tegelevad ettevõtted, keskmisest suuremat huvi on üles näidanud puidu väärindamisega tegelevad tootmised.“

NARVA – 135 ha, 70 krunti. I etapp valmis 1,5 aastat tagasi, II etapp läheb ehitusse 2016. a. Logistikaettevõtted, ülepiirine huvi. JÕHVI – 45 ha, 25 krunti. Valmis augustis 2015. Piirkonna äriteenindus, logistika, kohaliku tähtsusega tootmine, hulgimüügifirmad. KOHTLA-JÄRVE – 80 ha, 40 krunti. Arendamisjärgus. Keemiatööstusettevõtted, kellele omane energiamahukas tootmine. KIVIÕLI – 25 ha, 15 krunti. Arendamisjärgus. Projektipõhine arendus.

Ettevõtted otsivad endale tootmispinda, millel on hea logistiline asukoht ning lähedus ressurssidele.

Kuuli

Puna

Pet

ur erb

i te

uli te

Smu

Lasnam채e esindus avatud uuel aadressil Peterburi tee 81 Oleme avatud E-R 8.00-17.00 tel 6052 475 telefonim체체k 6511 222 telli@wuerth.ee www.wuerth.ee

ELEK TR I HIND

Estonian Cell sõltub enim elektrist Kui investorid 153 miljoni eurose algmaksumusega AS Estonian Cell tehast Eestisse planeerisid, said nad riigilt kolm lubadust: piisav metsaressurss, kvalifitseeritud tööjõud ja konkurentsivõimeline elektrihind. Tehase käivituse järgselt kurdavad ettevõtte juhid, et vett pidas vaid esimene lubadus. TEKST: MATI FELDMANN

has väärtusahela kaudu tööd umbes 500 inimesele.

Estonian Celli näol on tegu viimaste aastakümnete Eesti suuruselt teise välisinvesteeringuga, kui Kundasse kerkis tühjale kohale tehas, mis väärindab Eesti haavapuitu ja toetab tõhusalt Eesti eksporti. Puitmassi tootev tehas on Eesti suurim elektrienergia tarbija. „Toormega tõesti probleeme ei ole. Varume aastas üle 400 000 ruumimeetri haavapuitu, millest ligikaudu 95% on kohalik puit ja ülejäänu imporditakse, valdavalt Lätist. Pool varutavast puidust tuleb erametsast,“ selgitab ettevõtte juhatuse liige Siiri Lahe. „Tööjõuga on nii, et Eestis spetsiifiliselt puitmassitööstuse spetsialiste ette ei valmistata, seega toimub tootmisprotsessi juhtimiseks vajalik väljaõpe tehases.“ Tehases töötab 85 inimest, kuid kaudselt annab te-

Elektrihind pigistab tootjaid Eesti riigi kolmas lubadus – konkurentsivõimeline elektrihind – ongi põhiteema. Tehas rajati aastatel 2004–2006. „Investorid, keda alguses oli kolm, olid teadlikud, et elektri hind ei jää nii madalaks, kui see toona Eestis oli. Ent investorid ei saanud kuidagi olla valmis selleks, et võrgutasud tõusevad kõrgemaks puitu väärindavatest lähiriikidest ja lisaks kehtestatakse maksudena elektrienergia aktsiis ning taastuvenergia tasu,“ räägib Siiri Lahe. Elektri lõpphind tehasele alustaski tõusuteed, olles kuue-seitsme aastaga tõusnud kahe ja poole kordseks. Elektrit kulub tehases palju puidu mehaanilisele purustamisele, selleks on töös Balti riikide kõige võimsam elektrimootor ni-

mivõimsusega 17 MW. Kokku tarbib töötav tehas elektrienergiat 26 MWh tunnis, aastas kulub elektrit 210 000 MWh, mis rahalises väärtuses on viimastel aastatel olnud ligikaudu 15 mln eurot. Estonian Cell tarbib 2,5% Eesti elektrienergiast, mis on võrreldav Tartu suuruse linna elanike tarbimisega. Investeeringud tootmisse Estonian Cell, mille tootmine käivitus 2006. aastal, hakkas tootma aasta-aastalt üha suurenevat kahjumit. „Kaks investorit kolmest ei olnud valmis täiendavaid möödapääsmatuid investeeringuid finantseerima ja müüsid oma osaluse. Vaid Heinzel Holding oli nõus investeerima juurde 17 mln eurot – viis miljonit eurot pudelikaelaks olnud pakkepressi, mis tõstis tootmismahtu 10%, ja 11 mln eurot biogaasi tootmisjaama. Investeeringute tulemusel jõu-

ESTONIAN CELL Eesti suurim elektrienergia tarbija, 210 000 MWh aastas Balti riikide kõige võimsam elektrimootor, 17 MW, puidu mehaaniliseks purustamiseks Täisautomatiseeritud tootmisprotsess – käive töötaja kohta üle 800 000 euro aastas Kasutab parimat võimalikku tehnoloogiat (Best Available Technology – BAT) Euroopa suurim ühemahutiline reaktor biogaasi tootmiseks, 4300 kuupmeetrit Eesti suurim biogaasi tootja Eesti keskkonnasõbralik ettevõte 2014

dis tehas 2014. aastal plusspoolele,“ on Siiri Lahe optimistlik, lisades et „taagana on kaasas varasematel aastatel kuhjunud 22 miljoni eurone kahjum, millele ettevõttel tuleb lahendus leida.“ Investeering biogaasi tootmisjaama võimaldab kokku hoida kolmandiku tehase poolt kasutatavast maagaasist. Maagaasi kasutatakse peamiselt puitmassi kuivatamisprotsessis. „Meie reovesi on kõrge orgaanilise aine sisaldusega ja sobiva temperatuuriga (üle 38 kraadi) ning selles on vähe toksilisi ühendeid võrreldes muu tööstusliku reoveega. Reaktoris ehk suures mahutis lagundavad mikroorganismid orgaanilise aine metaaniks ja süsihappegaasiks. Biogaasi tekib parimatel päevadel üle 18 000 kuupmeetri, mis võimaldab meil aastas asendada ligemale viis miljonit kuupmeetrit maagaasi. See on oluline investeering kasvuhoonegaaside vähendamise seisukohalt. Reaktor on Euroopa suurim ühemahutiline reaktor, mahuga 4300 kuupmeetrit. Biogaasi metaanisisaldus on kõrge, isegi üle 75%. Ehkki toodetakse olulises koguses

taastuvenergiat, ettevõte rohelise energia toetust ei saa, kuna kasutab tekkiva gaasi ära oma kuivatites. Toetust saavad need, kes toodavad biogaasist elektrit,“ möönab Siiri Lahe. Kõrged energiatariifid Lähe sõnul võib sõltuvalt sisendite niiskussisaldusest investeeringu kulu küündida 40 miljoni euroni, mis võimaldaks ise toota kogu vajaliku soojuse, aga vaid 25% tarbitavast elektrienergiast. „Koostootmisjaama tasuvusajad ületavad 10 aastat ja investeeringu kulu suurendab asjaolu, et vajame kuivatites kõrge temperatuuriga soojusenergiat, 200 kraadi. Tasuvusaega ja investeeringu kulukust arvestades on koostootmisjaama investeeringud hetkel külmutatud seisus,“ selgitab Siiri Lahe. Estonian Cell väärtustab kohalikku haavapuitu viis korda võrreldes paberipuidu ekspordiga. Tehase 2014. aasta käive oli 69 mln eurot, kuid puitmassi nõudlus ja ekspordipotentsiaal on märgatavalt suuremad tehase praegu-

sest tootmisvõimsusest. Lahe sõnul tuleks investeerida veel 20 mln eurot, et tõsta tootmismahtu 20%. Rääkides sellest, kas Heinzel võiks Kundas ka puitmassist paberit ennast toota, siis niipea seda võimalust ilmselt ei tule – paberimasin, hinnaga 115 mln eurot, rajati 2013. aastal Austriasse, ja just sealsete konkurentsivõimelisemate elektrienergia tariifide tõttu. Lahe sõnul ei arvestata Eestis EL-i direktiive ja Euroopa Komisjoni suuniseid, mis rõhutavad energiaintensiivsele tootmisele madalaimate võimalike maksude kehtestamise tähtsust, seda nii elektriaktsiisi kui taastuvenergia tasude näol. „Täna on Eestis aktsiisivabastus järgmistel tootmisharudel– mineraloogilised protsessid, keemiline reduktsioon ja elektrolüütilised ning metallurgilised protsessid. Estonian Cell nende alla ei kuulu. Kui õnnestuks energiahindu suurtööstusele veidigi soodsamaks muuta, oleks Estonian Cell vägagi edukas ettevõte. Täna saame uhkustada vaid suurepäraste naturaalnäitajatega, seda nii energia-, puidu- kui veetarbimise osas.“ 19

ELEK TR I HIND

Elektrivõrgu väljakutse on hajaasustus Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Tarmo Mere tõdeb, et võrgutasude alandamine sõltub eelkõige sellest, millist elektrienergia varustuskindluse taset me soovime. mis on sageli vaid üksikute majapidamiste jaoks ehitatud, võib tõesti pingega probleeme esineda. Sel juhul kompenseerime tarbijale 80% võrguteenuse hinnast. Tulevikus plaanime hajaasustuses paiknevate pikkade ja kulukate liinide ehitamise asemel võtta kasutusele rohkem paindlikke ja innovatiivseid lahendusi, sealjuures vaatame ka päikeseenergia poole.

KÜSIS: MATI FELDMANN

„Võrgutasude alandamine sõltub eelkõige sellest, millist elektrienergia varustuskindlust me soovime. Eestis on elektrivõrgu väljakutseks hajaasustus. See on elektriühenduse rajamisest saati nii olnud ning tänagi tahab eestlane metsatalus teistest eraldatult elada. Läti ja Leedu külad on märksa kompaktsemad,“ toob Tarmo Mere välja Eesti eripära. Tänase regulatsiooni kohaselt peaks kogu Eestis olema ühtlane varustuskindlus. Tarbijatel on ootus, et hõredalt asustatud piirkonnas oleks varustuskindlus sama mis suures linnas. Kuid täna ega lähemas tulevikus see nii ei ole. Linnade elektrivõrgu mahud ja taristu on kordades suuremad ja tihedamad ning võrgu ehituslahendused teistsugused. Näiteks kasutatakse linnades ringtoidet, mis võimaldab rikete korral automaatseid ümberlülitusi: tarbija jaoks elektrikatkestusi ei tekigi või on need lühiajalised. Hajaasustuses seevastu rakendatakse ühepoolseid toiteid, mistõttu on need piirkonnad ka katkestuste ja rikete suhtes tundlikumad.

sed elektrivõrgud on umbes kolmandiku võrra koormatumad. Kui lähtuda edasikantud kilovatt-tundide ja liinikilomeetrite suhtest on Eesti elektrivõrgud kõige alakoormatumad kogu EL-is. Võrgutasu aga arvestatakse tarbitud energiakoguste järgi. Samas ei sõltu konkreetse liini hooldamine ja tööde mahud sellest, kui palju elektrienergiat liin üle kannab. Siit tuleneb võrguteenuse hinna kujunemise ja tegelike kulude vaheline dilemma.

Ent kui jagada elanike arv riigi pindalaga, siis on Soome veelgi enam hajaasustatud? Soomet aitab suurem tööstuslik elektrienergia tarbimine ning seal-

Pikkade õhuliinide lõpus hakkab pinge langema, samuti võivad liinidele langeda peale puud. Tihedamast asustusest kaugel paiknevate pikkade liinide lõpus,

Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Tarmo Mere. Foto: Raul Mee/Äripäev

See pole otseselt võrguteenuse teema, aga kas Eestis on päikeseenergial potentsiaali? On teada, et talvisel pööripäeval tõuseb päike vaid kaheksa kraadi üle horisondi, lumi sajab paneelidele peale jne. Mina näen päikeseenergial suuremat potentsiaali kui tuuleenergial. Paneelide hinnad on järjepidevalt langenud ja nende kasutegur on tõusnud juba 30% kanti. Kui tavaelektrienergia hind, koos kõigi maksudega, on nö koduväravas 100 eurot MWh, siis päikeseenergia hind on ca 150. Uudsete lahendustena on loodud päikesepaneele, mida saab kasutada majade fassaadina. Ent taastuvenergia lahenduste laiem kasutuselevõtt seisab enim siiski energia salvestamise ehk akutehnoloogia arengu taga. Rääkides veel taastuvallikatest, siis täna on Eestis juba üle 300

mikrotootja, kes toodavad energiat päikese ja tuule abil. Mikrotootjaks loetakse neid, kelle toodetav võimsus jääb alla 11 kW. Täna toodetakse taastuvallikatest Eestis üle 15 protsendi tarbitavast elektrienergiast ning see tendents on kasvav. Näiteks energiajulgeolekust lähtudes on tootmise killustatus igati tervitatav. Aga tulles võrgutasude juurde tagasi, mis samme on Elektrilevi astunud? Täna on võrguettevõtja jaoks suurimaks väljakutseks asjaolu, et ligi 60% Elektrilevi võrgust paikneb hajaasustuses, kus asub 13% klientidest ning kes omakorda tarbivaid vaid 4% võrku läbivast energiast. See tähendab, et hajaasustuse võrgu ülalhoidmiseks kulub ebaproportsionaalselt palju vahendeid

ning varustuskindlus on seal vaatamata sellele madalam. Juba võrguteenuse infrastruktuuri mõistes nõuavad erinevad piirkonnad isemoodi lähenemist. Seetõttu oleme koos TTÜ teadlastega välja töötanud neli erinevat varustuskindluse piirkonda: ülitihe, tihe, kesktihe ja haja. Erinevad tsoonid võimaldaks investeeringuid paremini suunata ja võtta kasutusele uusi lahendusi, hajaasustuse puhul võiks kasutada näiteks autonoomseid võrguühendusi. Erinevate varustuskindluse piirkondade kehtestamine võimaldaks samuti võrgutasude hindade diferentseerimist, see aga vajab vastavate regulatsioonide muutmist. Kuna tänase regulatsiooni kohaselt sõltub võrgutasu sellest, kui palju elektrit võrgus üle kantakse, siis vähendaks võr-

gutasu energiamahuka tööstuse Eestisse kolimine. Kas riik võiks teha suurtarbijatele mingeid soodustusi? Ühelt poolt peab iga soodustuse keegi kinni maksma – kas kõik ühtmoodi, nö kilovatt-tunnipõhiselt, või eelistada suurtarbijaid väiketarbijatele, see on maailmavaate küsimus. Samas vähendaks energiamahuka tööstuse lisandumine ka tervikuna võrguteenuse hinda. Kuid täna ei rakendata Eestis suurtele tööstustarbijatele mingeid maksuerisusi, mistõttu oleme oma lähiriikidega võrreldes tööstusettevõtete silmis halvemal positsioonil. Soomes ja Rootsis on taastuvenergiatasu tööstustele oluliselt madalam ning meie lähimad konkurentriigid rakendavad elektriaktsiisile minimaalset lubatud määra.

www.kaeser.com

Kompressorite heitsoojuse taaskasutamisega säästad raha ja keskkonda Energiatõhususe optimeerimine heitsoojuse taaskasutamisega Kuni 96% kompressori poolt tarbitud energiast muutub soojusenergiaks ja seda on võimalik taaskasutada. Ettevõtted, kes kasutavad sellist energia taaskasutuse lahendust mitte ainult ei saavuta täiendavat kulude kokkuhoidu, vaid aitavad kaasa ka ümbritseva keskkonna kaitsmisele. Sellisel viisil taaskasutatavat soojusenergiat on võimalik kasutada näiteks ruumide kütmiseks, luua sooja õhu kardinaid, toota sooja tarbevett, jne. Kasutuskohtade nimekiri on vägagi pikk. Huvi korral küsi lisainformatsiooni!

gaasiküte

plaatsoojusvahetite jaoks

270 € kuni 54 000 €/aastas

Soojuse taaskasutussüsteem Õliküte 274 € kuni 54 761 €/aastas

elektrivõimsus

KAESER KOMPRESSORID – Kesk tee 23 – Aaviku – Rae vald – 75301 Harjumaa – Eesti Tel +372 6064290 – Faks +372 6064297 – E-post: info.estonia@kaeser.com – www.kaeser.com

96% kasutatav heitsoojus

Kompressori suurus „väike” „keskmine” „suur”

Kompressori tüüp

SM 15

BSD 81

FSD 471

Nimivõimsus

9 kW

45 kW

250 kW

Säästupotentsiaal aastas kütteõli kasutamisel

1.369 €

8.361 €

44.328 €

5.438 kg CO2

32.571 kg CO2

172.687 kg CO2

► Täpsemat teavet säästupotentsiaali arvutamise kohta vt lk 6 ja 7.

MESS

Alihankinta – mitte

olelusvõitlus, vaid koostöö

Tampere messi- ja spordikeskuses toimus 15.–17. septembrini rahvusvaheline allhankemess Alihankinta 2015, kus käis 16 955 külastajat. Messil osales umbes tuhat eksponenti 20 riigist, nende seas 24 Eestist. 22

Soome Eesti suursaatkonna nõunik Jaanus Varu sõnul oli Soome Eestile pikka aega majandusarengu eeskuju. Viimastel aastatel pole Soomel läinud kõige paremini. „Meie maad ei võistle omavahel maailmaturul, peaksime rohkem koostööd tegema.“ Alihankinta on koht, kus vahetada kontakte. Ka Soome-Eesti Kaubandusühingu esimehe Juhani Järve sõnul on Soomel palju naabrist õppida: „Digitaalsus on Eestis

kõrgel tasemel ja otsuseid on kergem läbi viia kui Soomes.“ Enamus 14 stendil olnud Eesti ettevõttest olid juba kogenud Alihankintal käijad ja teadsid seepärast üsna täpselt, mida oodata. Üks messil osalejatest oli ka Evocon OÜ, kelle kliendid Soomes on muuhulgas Valio ja ustevalmistaja Jeld-Wen. „Meie läksime messile eesmärgiga saada vähemalt 10 uut klienti selle Soome-reisiga,“ sõnas arendusjuht Martin Lääts.

Alihankinta 2015 messil osalenud Eesti ettevõtted Torm Metall OÜ Tech Group AS Radius Machining OÜ Plastone OÜ AS Nuia PMT Konesko AS Hissmekano Estonia OÜ FEMW OÜ

DECK Engineering OÜ Custom Metal OÜ AS BHC A&G AS Metre OÜ (Technobalt Group) Evocon OÜ EAS-i Soome esindus

OSALEJAD MESSIST: Oskar Kilk, Torm Metall OÜ:

lihankinta messil käisime esimest korda. Soov oli leida uusi potentsiaalseid kliente, lisaks on see Eesti ettevõtete ja olemasolevate klientidega kohtumise koht. Saime uusi kontakte, kellega on vaja hakata nüüd tööd tegema. Oma valdkonna sees on vaja suhelda ning kontaktvõrgustikku hoida ja uuendada.

Urmo Sisask, Hyrles OÜ:

Kokku oli Eesti stendil väljas 14 ettevõtet. Fotod EAS, Alihankinta.

amperes oleme käinud mitmeid kordi, alguses Soome emafirma kaudu, ent pärast Eestis tootmise püstipanemist juba 5. aastat omal käel. Alihankinta on koht, kus olemasolevate suuremate klientide ja tarnijatega suhelda. Loomulikult teeme tööd ka uute kontaktide leidmise nimel. 23

TÖÖTURG

IT-oskustega inimesi tööturul napib Valdkonna taseme-, täiendus- ja ümberõpe ei saa olla ainult vabaturu meelevallas, võtab hariduse ees seisvad küsimused kokku Ants Sild, BCS Koolitus AS juhataja. TEKST: KADRI TAMM

Riik peaks koos tööandjatega läbi mõtlema, kuidas olulistes valdkondades seal töötavate inimeste oskusi tõsta ning suunama vastavalt sellele ka haridusstrateegiat. Peamine küsimus ongi, kas oskame ja tahame prioriteete seada, ja teiselt poolt, kas ettevõtjad oskavad ja tahavad sellega kaasa minna. „Häda on selles, et probleeme lahendatakse üksikute valdkondade põhiselt ilma neid ühtseks tervikuks sidumata. Kui meil on eraldiseisev sotsiaal-, haridus- ja majandussüsteem, ei hakka kogu ring õigesti tööle, probleemide lahendamiseks oleks hädavajalik need ühtseks tervikuks siduda. Riigi tasemel ei ole aga sidususe temaatikaga tegelemine piisav,“ sõnab Sild. Ettevõtted loovad endale ise kompetentsikeskuseid „Ka tööturuga tegeledes tuleks vaadata kogu tööturupüramiidi – ainult töötuid koolitades jõuame olukorda, kus sellest pole kasu, kuna turul ei teki vabu kohti. Teisisõnu peaks tõstma esmalt oskuste taset juba tööturul tegutsevatel inimestel, mille järel vabaneksid lihtsamad töökohad ju-

100

uut töökohta loodi ekspordijuhtide koolitamise tulemusena. ba püramiidi alumistel astmetel.“ Kuigi Silla sõnul on edasiliikumine toimunud, on meie täiendus- ja ümberõpe täna siiski halvas seisukorras, sest väiksemad ettevõtted ise ei saa selle probleemiga hakkama, st turul on ilmne „turutõrke situatsioon”: „Keerukamate ametite jaoks pole paljudel ettevõtetel teadmisi ega võimekust oma töötajaid ise koolitada, mistõttu toimub IT-sektoris ülemaksmine ja ka -ostmine. Meie valdkonnas on puudu tuhandeid inimesi, mistõttu peame inimesi kogu aeg koolitama. Peamine murevaldkond hetkel on tarkvaraarendus. Suured ettevõtted saavad endale ka koolita-

mist lubada, mis tähendab aga seda, et nö pooltoorikud tõmmatakse nendesse ettevõtetesse ära ning pisematel pole turult inimesi võtta.“ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu initsiatiivil on väljatöötamisel tarkvaraarendajate ümberõppeprogramm, kuhu on oodatud teistel erialadel juba kõrghariduse omandanud inimesed. „Ühe lahendusena näeme inimeste toomist IT-alale teistest valdkondadest, mis pole kasvuvaldkonnad ja kus pole nii suurt tööjõupuudust. Üksikud ettevõtted lihtsalt ei suuda kokku panna sellist programmi, selleks on vaja riigi tuge,“ möönab Sild. Hea näitena edukast projektipõhisest algatusest toob Sild välja ekspordijuhtide programmi. „Ekspordijuhte oli selgelt puudu ning oli näha selget vajadust, puudujääki, mis ei lahene niisama. Ekspordijuhtide koolitamise tulemusena loodi 100 uut töökohta ning toodi sisse 25 mln eurot. Selliseid fokuseeritud projekte peaks olema tunduvalt rohkem.“ Õppekaval olgu praktiline suunitlus Tasemehariduses vajadustepõhiste õppekavadeni jõudmisel on oluline ühise keele leidmine nii valdkonna sees kui koolidega. „Tihti ettevõtted ei oska kirjeldada, mida täpselt vajatakse ning üksteisest ei saada seepärast aru. Hetkel liigume õiges suunas, kompetent-

IKT-teenuste sektori ettevõtete töötajad profiilide lõikes protsentides

Projektijuhid, teenuste juhid Analüütikud, arhitektid Müügispetsialistid

Testijad

TARKVARA ARENDAJAD

9 12

9 10

Võrguspetsialistid

IKT kompetentsidega juhid

Tehnikud ja kasutajatugi

Andmebaaside ja süsteemiadministraatorid

sipõhise lähenemise poole, kus iga ameti kohta saab kirja panna sellel ametil vajalikud kompetentsid – s.o teadmised, oskused ja hoiakud. Need ametikirjeldused saab üldistada kutsestandarditeks, mis on siis õppekavade aluseks,“ räägib Sild. „Tänased õppekavad ülikoolides on ikka veel reeglina elukauged, liialt teoreetilised ega anna piisavalt praktilisi väljundeid. Kaasaegne õpikäsitlus on arutlev, kaasav, õppijad tegelevad reaalsete probleemidega ning selline käsitlus peaks loomulikult jõudma õppekavadesse.“ Teisalt on põud õppejõududest, kes oleksid oma ala tipud ning keda ülikoolid suudaksid palgale võtta. „Täna pole õppejõu töö kõrgkoolis kõige olulisem, põhiline fookus on teadustööl ning selle rahastamisel, vabaturul tegutsevaid tipp-spetsialiste ei suuda aga ülikool palgata. Õnneks on alati mis-

sioonitundega inimesi, kes praktilise töö kõrval leiavad aega õpetamistööga tegeleda,“ möönab Sild. Praktikakorraldus vajab ümbervaatamist Silla sõnul on IT-eriala eripära see, et algaja ei saa teha reaalselt tööd, selleks on vaja teatud tasemel teadmisi ja oskusi. Seega on üsna tavapärane, et praktika toimub ettevõttes, kus juba töötatakse, ja see tähendab igapäevaste tööülesannete täitmist, kuigi see pole õppepraktika ülesanne ja eesmärk. „Seetõttu ei tõuse selle inimese kvalifikatsioon ega ka võimalus tööalaselt edasi liikuda ning tekib justkui surnud ring,“ räägib Sild. Siit tulenebki vajadus, et praktikakohal oleks keegi, kes inimest suunab ja talle oma aega panustab. Oluline on ka, et me ei püüaks kõiki majandusalasid ja erialasid „lüüa ühe puuga“. Vajalikud meetmed õppekava-

IKT spetsialistidest ligikaudu pooled töötavad IKT-sektoris ja pooled muudel aladel. 60% spetsialistidel on olemas IKT valdkondlik haridus, 14%-l on omandatud eriala mingil määral seotud IKT-ga ning 26%-l on muudel erialadel omandatud haridus, mis ei ole IKT-ga seotud. Aastaks 2020 kasvab IKT spetsialistide arv väljaspool IKT-sektorit ligikaudu 4000 võrra. Allikas: Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduse kaardistamine. Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2013.

de, praktikakorralduse ja tööturu edendamiseks on erinevad. IT integreerimine teistesse õppekavadesse IT-sektor üksi ei päästa Eestit. „Eesti nagu enamike majanduste edu alus on tööstus ja tootmine ning see muudab oluliseks IT-õppe integreerimise teistesse aladesse.“ Seda on tehtud TTÜ mehaanika õppetoolis, meil on olemas ITõigus, areneb tervishoiu-IT, ehituses on BIM, samuti on oluline tekitada ühispunkte energiamajanduses. „Täna leiab IT integreerimine aset pigem täiendus- ja ümberõppe baasil, tootearenduses ja ekspordis hüppe tegemiseks peaks aga infotehnoloogia õppe üldine baastase oluliselt paranema, olles tähtsustatud ka infotehnoloogiaga seotud õppekavades, spetsiifilised tootmispõhised IT-teadmised saab juurde õppida juba tootmisettevõtetes kohapeal.”

TEHNOLOOGIA

EDM Machinery freesib ja 3D-prindib nagu naksti EDM ei pruugi üldse olla seotud elektroonilise tantsumuusikaga, nagu võiks esmalt arvata, vaid tegu on mahterosioontöötluse masinatega. TEKST: MATI FELDMANN

„EDM tähendab meile Electromechanical Design & Manufacturing,“ selgitab EDM OÜ juhatuse liige ja firma tootearenduse eest vastutaja Matis Averin. EDM on Tartu Ülikooli spin-off ehk teadusmahukas ettevõte, mis on välja kasvanud Tartu Ülikoolist ja toonud turule teadaolevalt esimese Eestis valmistatud 3D-printeri. Ettevõtte peamiseks sihtgrupiks on firmad, mis soovivad muuta oma tööd efektiivsemaks erilahenduslike CNC-freespinkide ja 26

3D-printerite kaudu. Lisaks tuuakse maale ka 3D-pliiatseid. „Üks firma töösuundadest ja spetsialiteetidest on eritellimuslikud freesimistööd ning tootearendusprojektid. Näiteks on meil praegu käsil ühe kunstiobjekti sünd näituse tarbeks – naise polüuretaanist alakeha vormimine. Meil on selleks otstarbeks olemas kõrge z-teljega freespink. Teine eriotstarbeline projekt on 4 x 4 meetri suurune kallutatav põrand, mis peab simuleerima maavärina tunnet,“ tutvustab Matis Averin. Üsna pea saab seda näha ja tun-

da Klaustrofoobiatoas Tallinnas, kus on valmimas uus kosmoseteemaline põgenemistuba. Ühtlasi on EDM-il plaanis teha sinna suurejoonelised liikuvad osad, mis on siiamaani kõige suuremõõtmelisem projekt ettevõtte ajaloos. EDM-i teine juhatuse liige ja turunduse ning müügi eest vastutaja Kersti Vatter näitab väikest ristküliku kujulist plaati, mis on epoksiidiga immutatud puit ja millest annab välja freesida ehteid. Akna peale on välja pandud ka trükkplaatide näidised, mida firma töötleb. „Peamine on see, et meil on võimekus ehitada ise valmis masin, kui tellimus sisse tuleb,“ toonitab Matis Averin. „Samuti pakume me ühekordset tootearenduse teenust.“

KROHNE tooted ja tööstusharud Vooluhulgamõõturid: Electromagnetic, Coriolis, Ultrasonic, Vortex, Variable Area; CT Sertifikaadid: MID (Directive 2004/22/EC), OIML, CE-001 3D-printer võimaldab välja printida kõikvõimalikke erikujulisi detaile.

Tasememõõturid: Contact (Guided Radar-Time Domain Reflectometry) ja noncontact (Radar, Ultrasonic) tasememõõturid Temperatuuri- ja rõhuandurid: kompaktandurid ja releed Analüüsiseadmed ja andurid: pH/ORP, COD, Turbidity, Conductivity, Dissolved Oxygen Tööstusharud: vesi ja reovesi, nafta& gaas, keemia-naftakeemia, energeetika, laevandus, kaevandused, toiduainetööstus jne.

Oleme Taani kontserni Danfoss ametlik esindaja Eestis jõuelektroonika ja mobiilse hüdraulika valdkondades. Meie tootevalikus on sagedusmuundurid, sujuvkäivitid; hüdromootorid ja –pumbad; jagajad ning elektroonika (joystick, kuvarid, kontrollerid).

Eesti esimene iseehitatud 3D-printer

irma põhiliseks töösuunaks loeme siiski 3D-printerite arendamist ja ehitamist,“ iseloomustab Kersti Vatter. „Meie 3D-printerid on nullist alates omatoodang, ise disainitud ja ehitatud. Meie praegune võimekus on ehitada 2–3 tükki kuus.“ Printeri prototüübi valmistamiseks kulus Matis Averinil üle aasta. EDM Machinery on saanud EAS-ist starditoetuse ja innovatsiooniosaku. „Aga meie mõtted liiguvad juba järgmise 3D-printeri brändi suunas,“ tutvustab Kersti Vatter. „Mis võiks Eestit kõige paremini iseloomustada – eks ikka ilves. Oleme oma uuele brändile andnud nime Lynx3D. Otsime hetkel selle väljaarendamiseks investorit.“ Kersti Vatteri sõnul plaanivad nad tulevikus edasi arendada 3D-printimise tehnoloogiaid ja tegutseda aktiivsemalt ka välisturgudel. „Käisime Londonis messil „3D Printshow“ ja saime oma tööle head tagasisidet,“ tõi ta näite. Samuti on EDM-i sügisel ees ootamas MIDEST 2015 Eesti ühisstend. Lynx3D printer maksab 3500 eurot. Ent firmal on juba kaks eriti suure printeri soovijat. Selliste printerite hind läheks 25–30 tuhande euro kanti. Nii et firmas, mis töötab peamiselt projektipõhiliselt, on tegutsenud Tallinnas vaid aasta ja kus pidevalt on tööl vaid 2–3 töötajat, tööd jätkub. „Vähemasti jalgratast me ei leiuta,“ võtab tootearendaja Matis Averin kokku.

INDUCONT OÜ Pärnu mnt. 139f, 11317 Tallinn, tel. 655 8840 office.tallinn@inducont.com www.inducont.com

TEHNOLOOGIA INTERVJUU EDM-I JUHATUSE LIIKME KERSTI VATTERIGA

Üks masin paneb materjali juurde ja teine võtab ära Olete EDM-i juhatuses kahekesi, sina ja Matis Averin. Mis eriala olete Tartu Ülikoolis lõpetanud? Olen lõpetanud majandusteaduskonna. Matis õppis algul geenitehnoloogiat, kuid otsustas hiljem hoopis arvutitehnika kasuks. Töökoormus ning huvi masinaehituse vastu viisid Matise siiski arvutitehnikast eemale. Kust tuli mõte teha spin-off, mis oli n-ö päästik? Ja kuidas on õnnestunud edukalt ellu jääda, sest vist nii üks kümnest spin-off’ist jääb ellu? Ettevõte sai alguse „nõudlusest“. Esimesele valmistatavale tööpingile oli olemas klient, kes soovis masinat osta pigem ettevõttelt kui eraisiku kaudu. Lisaks oli oodata ka juba järgmisi tellimusi. Eks alguses oli optimism ikka suurem kui reaalsus ning ega neid tellimusi hunnikus siiski tulnud. Ettevõtte ellujäämiseks on kriitilised müük, turundus ja suhtlemine teiste organisatsioonidega oma valdkonnast. Usun, et üks suur põhjus, miks me ellu jäime, oli ka asjaolu, et alustasime ettevõtlust noores eas ning ülikooli kõrvalt. Nooruses ju peaaegu olematu palk ning kehvad töötingimused ei hirmuta. Aastatega koguneb aga kohustusi ning enam päris samamoodi alustada ei saaks. Samas ettevõtte alguses, mil ressursse on vähe, on tarvis panustada pigem tootesse ja ettevõtte arengusse kui suurematesse palkadesse.

Äkki tulevikus ei peagi enam poodi minema, vaid lihtsalt prindid endale vajamineva eseme välja. Kaua te tänaseks tegutsenud olete? 30.05.2013 sai ettevõte alguse, seega veidi üle kahe aasta. Kas maaletoomine (3D-pliiatsid) maandab nö omatoodanguga seotud riske? Täpselt nii. Me ei saa hetkel endale lubada, et keskendume vaid printerite arendamisse. Pakume lisaks erimõõdulisi CNC-freespinke vastavalt tellija vajadusele. Kuna valmistame ise masinaid, siis saame ka nendega teenuseid pakkuda, ehk siis pakume freesimise ja printimise teenuseid. Kuidas te näete 3D-printimise tulevikku, mida see võiks tulevikus hõlmata? Laed endale alla auto faili ning prindid selle välja. Eks see olegi küsimus, kuidas praktiliselt saab tavatarbija 3D-printimist oma igapäevaelus rakendada. Hetkel kasutab tavatarbija seda pigem mänguasjade printimiseks. Praegu peab toimuma areng nii seadmetes, et saada printida erinevaid materja-

le, kui ka infotöötluses, et vajaminevad failid oleksid kättesaadavad. Ja siis tuleb ikka veel inimfantaasia küsimus mängu – mida sa prindiksid, kui sa saaksid ükskõik mida printida? Äkki tulevikus ei peagi enam poodi minema, vaid lihtsalt prindid endale vajamineva eseme välja. Kus te näete ennast tulevikus? Inglise keeles on terminid additive ja subtractive manufacturing. Meie puhul 3D-printerid ja CNC-freespingid nendele terminitele vastavadki – üks paneb materjali juurde ning teine võtab ära. Usume, et tulevik on hübriidmasinad, mis suudavad materjale mitmekülgselt töödelda. Just taolisi innovaatilisi materjalitöötlusmasinaid näeme end valmistamas ning rahvusvaheliselt müümas. Mille poolest erineb Lynx3D senisest printerist? Tööala 400x300x300 mm on tunduvamalt suurem kui enamikul printeritel. Oleme rõhku pannud konstruktsioonile ja mehaanikale, et saada võimalikult töökindel ja hea kvaliteediga printer: masinal on roostevabast terasest konstruktsioon ning kvaliteetsed SKF-juhikud. Oleme saavutanud maksimumkiiruse 600 mm/s printimise ABSiga, mis on sama tüüpi FFF-printeritest kiireim. Lisaks kaks printimispead ning võimekus printida pea kõiki filamente kuni 300 kraadi juures. Kokkuvõtlikult: unistuste 3D-printer kiireks prototüüpimiseks.

Arvestatav energiasääst nii küttest kui kliimaseadmetest

AIVAR UUTAR, VOLITATUD ENERGIATÕHUSUSE SPETSIALIST, TASE 8

ööstussektoris, nagu ka igas teises valdkonnas, on kulubaasi sh püsikulude jälgimine ja tervemõistuslik optimeerimine normaalne äriprotsess. Energiakulud on valdavalt püsikulud, mille suurus sõltub äri eripärast. Tihti käsitletakse energiatarbimisega seotud teemasid eraldiseisvana ja nö paratamatusena. Mitmeaastasele kogemusele tuginedes julgen öelda, et energiakulude vähendamine annab ettevõtetele positiivset rahavoogu vaatamata vajalikele investeeringutele. See tähendab, et investeeringud saavad tagasi makstud energiakulude kokkuhoiust. Tööstusvaldkonnas on oluline

vaadata energiatarbimist kahest erinevast vaatenurgast ja alati tasub sisse tuua rahaline mõõde: Hoonetega seotud energiatarbimine Tootmise ja protsessidega seotud energiatarbimine Tänapäeval kavandatakse tootmishooneid konkreetseid protsesse arvestades. Paraku on meil märkimisväärne hulk tööstusi, mis kasutavad parasjagu kättesaadavaid ruume, mis pole algselt sellise tootmistegevuse tarvis planeeritud. Tihti on ka ärid laienenud ja protsessid muutunud, kuid hoone ja sellega seotud süsteemid on jäänud piisava tähelepanuta. See omakorda tähendab asjatut kulu kliimaseadmetele, valgustusele jne. Kõige suuremat kokkuhoiu potentsiaali oleme siiani tuvastanud soojusenergia osas, kui kasutusele on võetud jääksoojus. Samuti on märkimisväärsed kokkuhoiu võimalused kliimaseadmete nõudluspõhises juhtimises, valgustuse renoveerimises, tootmisprotsesside nihutamises tarbimispiikide vältimiseks ja automaatsete protsesside suunamises soodsama energiahinnaga aegadele. Süstemaatiline ja terviklik lähenemine energiatõhususe temaatikale on võimaldanud ettevõtete energitarbimist vähendada rohkem kui 30%.

ENERGIAKULUDE VÄHENDAMISEKS Koostage energiatarbimise ajalugu käsitlevad graafikud MWh/kuus ja EUR/kuus. Hinnake energiakulu suhet müügitulusse aastate lõikes EUR/EUR. Kui aastane energiakulu rahalises vääringus on marginaalne, näiteks alla 4% müügitulust, siis võite energiakulude temaatikaga mitte tegeleda. Kui aastane energiakulu rahalises vääringus on üle 4% müügitulust, siis soovitame kaaluda mõnda järgnevat tegutsemisviisi: Määrake ettevõttes vastutav isik, kes koostab energiakulude vähendamise kava ja viige kava ellu sisemiste ressurssidega; Kaasake välist abi, kes aitab teil süstemaatilise analüüsiga jõuda optimaalsete lahendusteni – kasutage näiteks allpool toodud protsessi skeemi; Oodake, kuni mõni sarnase profiiliga ettevõte on midagi ära teinud, et siis nende pealt kopeerida; Kui valisite esimese või teise lahenduse, siis on ülioluline kaasata protsessi ka keegi tippjuhtkonnast, et oleks tagatud vajaduste ja võimaluste sisuline analüüs.

TOIMIV SKEEM EDUKAKS ENERGIATÕHUSUSPROJEKTIKS: LÄHTEANDMETE ANALÜÜS, BENCHMARKING PAIKVAATLUSED, PROJEKTIPLAANI KOOSTAMINE ENERGIAARVUTUSED, SIMULATSIOONID, MAJANDUSARVUTUSED ENERGIATÕHUSUSMEETMETE PROJEKTEERIMINE KAVANDATUD MEETMETE REALISEERIMINE SEADISTUSED, JÄRELSEIRE ENERGIAEFEKTIIVSEM TÖÖSTUSETTEVÕTE

KONKURENTS

Riik peab olema sama tubli kui ettevõtja Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane kutsub ettevõtjaid ning riiki tihedamat koostööd tegema: peaministri juures võiks regulaarselt koos käia suurettevõtjate ümarlaud ja veel parem, kui sellest osavõtjad ajas roteeruksid. TEKST: MATI FELDMANN

„Eesti ettevõtjad on olnud tublid ja keerulistele oludele vaatamata kriisile hästi vastu pannud,“ kiidab Urmas Varblane, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor, meie ettevõtjaid. „Sama tunnetus nagu ettevõtjatel peaks olema ka riigil. Ent riik sageli kardab näost näkku kriitikat kuulda. Ettevõtjatelt tagasiside mehhanismid Eestis ei toimi piisavalt hästi. Ettevõtlusorganisatsioonid nagu Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda jt rivaalitsevad omavahel, neil puudub sageli võimekus ja soov kujundada ühtne seisukoht ja see riigile edastada,“ on Urmas Varblane kriitiline. Varblase sõnul on riigi ülesandeks visiooni loomine, samuti eri osapoolte kokkuvõtmine ja ühe laua taha toomine. Peaministri juures peaks regulaarselt (vähemalt 3–4 korda aastas) käima koos suurettevõtjate ümarlaud, veel pa30

Urmas Varblane.

rem, kui ümarlauast osavõtjad ajas roteeruvad. „Kas te teate, mis on väikeriik Šveitsi kõige parem teadmussiirde kanal?“ pärib professor Varblane ootamatult. „Kordusõppused! Kõik mehed peavad kohustuslikus korras käima kordusõppustel!“ Selge see, et õppustest vabal ajal veereb jutt tööasjadele. Ajaloost on teada ka fakt, et kui Albert

Einstein kutsuti Princetoni ülikooli külalisprofessoriks, oli tal vaid üks töökohustus – juua iga päev kell viis teiste professoritega koos teed. Järelikult pidas ülikooli juhtkond seda koormust piisavaks teadmussiirde edendamisel. Kui riik tahab anda mingit signaali, siis ettevõtlustoetustega ta saab seda põhimõtteliselt teha, kuid see vajab üsna täpset sihikut. EAS-il oli meede, mille raames koguti kokku grupp meie ettevõtete juhte ja viidi nad välismaale sealseid ettevõtteid külastama. See meede langes tugeva kriitika alla, kuna olevat vaid puhas turism. Varblase sõnul võiks sellel olla küll mõtet, kuid ettevõtmine peaks olema valdkondlik: võetakse kokku näiteks toiduainetööstuse inimesed (või veelgi kitsamalt) ja külastatakse toiduainetööstuse ettevõtteid. Siis õpitaks välismaisest kogemusest ja teiselt poolt tekiks ka võimalus Eesti ettevõtjatele omavaheliseks teadmiste vahetamiseks.

Näiteid väärtusahelas kohta muutnud firmadest Ettevõte saab väärtusahelas enam teenida (ja suurendada tootlikkust): A Muutmata oma kohta väärtusahelas: toote-, protsessi, organisatsioonilised uuendused, sidemete parandamine teiste väärtusahela lülidega. B Muutes oma kohta väärtusahelas: muutes ettevõtte tegevuste komplekti liikudes väärtusahela teistele osadele kombineerides väärtusahelaid vahetades väärtusahelat C Võttes kasutusele täiesti uue väärtus-ahela. KODUMAJA TEHAS Protsessiinnovatsioon. Head tootmistingimused = kõrge kvaliteet, madalamate tootmiskuludega Taani turule sisenemine. LENNE Tootearendusel põhinev eristumine väärtusahelas, isikupärane disain + kvaliteet.

Active bränd – Põhjamaade oludele sobivad hingavad vee- ja tuulekindlad lasterõivad. Tooted valmistatakse klientide tellimuste alusel. 80% toodangust läheb Soome, Lätti, Leetu ja Ukrainasse. PALMSE MEHAANIKAKODA Väärtusahelas koha muutmine ehk liikumine lõpptarbijani ja oma brändi loomine. Toodetakse metsatõstukeid ja -haagiseid, mis kannavad registreeritud kaubamärki PALMS. Kasutab laialdast allhankijate võrgustikku Eestis. TAHE KAYAKS Väärtusahelas koha muutmine ja brändide loomine/omandamine. Ostis 2013. aastal Euroopa suurima aerutootja Egalis, mis on tuntud Prantsusmaa bränd. 8 rahvusvahelist brändi (Tahe Marine, Zegul, Trapper, Beluga, Riot, Boreal

Desing, Seaward) on Skandinaavias kanuude ja kajakide ning nende lisavarustuse turuliider. BESTNET Väärtusahel enda kätte. Oma brändi Tiki pidev arendamine, 2009 käivitus regiooni moodsaim kuumtsinkimistehas Paldiski Tsingipada. RESPO HAAGISED Väärtusahel enda kätte. Lai tootevalik: haagised ka skuutrite, hobuste, lumepuhurite jne veoks. Turuliider piduritega haagiste segmendis. BALTIC WORKBOATS Väärtusahel enda kätte. Marine Alutech OY allhankijast väärtusahela juhiks, kes loob ja valmistab lõpptoote oma brändi all. ESTIKO PLASTAR Väärtusahela muutus. Ümberorienteerumine ehitusmaterjalide pakenditelt toidukaupade pakenditele.

KÕIGE SOODSAMAD HINNAD EESTIS!

KONKURENTS

L I SA N DVÄ Ä RT U S

ETTEVÕTTE KOHA MUUTMINE VÄÄRTUSAHELAS

BRÄNDID

ARENDUSKESKUS

DISAINIKESKUS

T&A

Disain

Inseneritöö

TURUSTUSKANALID TOOTMISKESKUS Tootmine

LOGISTIKAKESKUS

Logistika Turundus

Müük Teenused

Väärtusahela algus ja lõpp on kallimad

esti tootlikkus ongi madal, kuna ettevõtted tegutsevad väärtusahela keskmises, kõige madalamas osas, kus toimuvad väiksema lisandväärtusega operatsioonid nagu tootmine ise ja logistika. Nii hindab olukorda Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. „Üks võimalus on tootmist ja logistikat tõhustada, et seeläbi muutuda konkurentsivõimelisemaks. Teine tee oleks laieneda väärtusahela vasakusse ja paremasse tiiba, kus vasakus tiivas toimuvad teadus- ja arendustegevus ning tootedisain ning paremas tiivas turundus, müük lõpptarbijale (parimal juhul ka oma brändi all müük) ja kaasnevate teenuste pakkumine. Need väärtusahela osad on kõrge-

Lõviosal

ettevõtteist puudus visioon oma koha üle tulevikus, ettevõtete plaanid ja eesmärgid polnud enamasti pikemad kui aasta.

ma lisandväärtusega. Ideaal oleks muidugi kontrollida kogu väärtusahelat, mis lõpeb maailmaturul.“ Professorid Maaja Vadi ja Milvi Tepp tegid 2011. aastal EAS-i tellimusel juhtimisuuringu ca 280 Eesti kapitali omanduses olevas ettevõttes, mille tulemusi oli kurb lugeda. Lõviosal ettevõtteist puudus visioon oma koha üle tulevikus, ettevõtete plaanid ja eesmärgid polnud enamasti pikemad kui aasta. „Sageli ettevõtete omanikud takistavad juhtidel uuenduslike ideede rakendamist, arengut,“ leidis uuring. „Need ettevõtted võiks hingusele minna, nad hoiavad kinni tööjõudu. Eesti on väikeriik piiratud tööjõuressursiga,“ kommenteeris Varblane uuringu tulemusi.

Kas maksusüsteemi muutmine teeb ettevõtte elu lihtsamaks?

TÕNU MERTSINA, SWEDBANK EESTI PEAÖKONOMIST

lukorras, kus välisnõudlus on nõrk, tööstusettevõtete väljamüügihinnad alanevad, samal ajal aga tööjõukulud kasvavad, on Eesti ettevõtete maksupoliitika kohendamine muutunud üha aktuaalsemaks. Väikese ja avatud riigina on Eesti majandus sõltuv välisnõudlusest. Töötleva tööstuse ettevõtted veavad keskmiselt 70% oma käibest välisturgudele, Eesti kogueksport moodustab üle 80% SKP-st ning on poole suurem Euroopa Liidu keskmisest. Kui võrrelda töötleva tööstuse tootmismahtude muutust Euroopa riikide lõikes, kuulub Eesti paraku nende väheste hulka, kus need selle aasta esimesel poolel halvemuse poole on liikunud. Kuna väljamüügihinnad on juba pikemat aega languses, kannata-

vad ka käibed. Samal ajal ei ole ettevõtted saanud tööjõuturul vähese konkurentsi ehk tööjõupuuduse tõttu palkasid piisavalt paindlikult muuta. Tulemuseks on nii käibe kui ka tootlikkuse kasvu kõrval liialt kiire tööjõukulude kasv, mis vähendab ettevõtete kasumlikkust ning jätab nendele vähem ruumi investeerimiseks. Kui siia kõrvale panna sel aastal halvenenud tööstuse kindlustunne, on üles loetletud juba terve komplekt põhjuseid, miks Eesti ettevõtete investeerimisaktiivsus on tagasihoidlik. Vaatamata sellele, et laenuintressid on Eesti taasiseseisvumise aja madalaimad. Ettevõtete laenuportfell küll tasapisi kasvab, kuid investeeringutele on see veel suhteliselt vähe mõju avaldanud. Nii madalate intresside keskkond ei jää aga püsima igaveseks. Oodata on välisnõudluse paranemist Põhistsenaariumi järgi on 2016. aastal oodata välisnõudluse paranemist. Seetõttu peaks juba praegu olema õige aeg investeerimiseks. Samal ajal tuleks arvestada, et kuigi EL-i majandus on hakanud sel aastal keskpankade rahapoliitilise stimuleerimise toel tasapisi kosuma, on negatiivsed riskid kasvu kiirenemise või isegi selle püsimise suhtes suurenenud. Venemaa majandus peaks küll,

jällegi põhistsenaariumi järgi, ülejärgmisel aastal majanduslangusest väljuma, kuid Hiina oodatust suurem majanduslangus võib maailmaturul tooraine, sealhulgas naftahindade tõusu pidurdada või ka neid alandada. See nõrgestaks rubla kurssi, mis omakorda halvendaks Venemaa nõudlust. Eesti maksukoormus on Euroopa võrdluses pigem madal Eesti üldine maksukoormus, mis moodustab ligikaudu kolmandiku meie SKP-st, on Euroopa võrdluses üsnagi madal. Tõsi küll, Lätis ja Leedus on see veelgi madalam, seevastu Soomes ja Rootsis tunduvalt kõrgem. Üldjuhul on Euroopa kõrgema elatustasemega riikides maksukoormus kõrgem kui madalama elatustasemega endistes Ida-Euroopa riikides ning üksnes üldise maksukoormuse põhjal ei saa teha järeldusi riikide konkurentsivõime kohta. Samas on Euroopa Liidu keskmine maksukoormus (39% SKPst) märgatavalt kõrgem, kui USA-s (25%) ja Šveitsis (28%). Seega täidab Euroopa maksusüsteem suuremat ümberjagamise funktsiooni kui USA-s ja Šveitsis – riikides, mis on maailma konkurentsivõime edetabeli tipus. Nii OECD kui Maailmapanga hinnangul mõjub ettevõtetele kõige kahjulikumalt nende tulu maksustamine, alles siis järgnevad

tööjõumaksud. Euroopas on viimase 20 aasta jooksul ettevõtete keskmine tulumaksumäär alanenud 35%-lt 23%-le. Kõrge tulumaks pärsib investeeringuid ning mõjub negatiivselt ettevõtlusvaimule. Kõrgemad maksud soodustavad kõrvalehoidmist või maksude optimeerimiseks maksutulude riigist väljaviimist. Maksusüsteem ei ole kindlasti aga ainus, mis investeeringuid ja ettevõtlikkust mõjutab. Kui võrrelda investeeringute osakaalu SKP-s või ka välisotseinvesteeringute mahtu, on Eestis need näitajad meie lähiregiooni kõige kõrgemad. Kindlasti on ettevõtete jaotamata kasumi maksuvabastus sellele kaasa aidanud, tulumaksuvabastus ei ole samas ettevõtete investeerimisaktiivsust suutnud piisavalt ergutada. Peamiseks piduriks on tagasihoidlik nõudlus ja ettevõtjate ebakindlus selle paranemise suhtes. Ettevõtteid koormavad tööjõumaksud Ettevõtete tulumaksuvabastus jaotamata kasumilt on kasulik ettevõtetele, kes teenivad kasumit ja plaanivad investeeringuid. Alustavatele ettevõtetele, kes veel kasumit ei teeni, sellisest tulumaksuvabastusest suurt abi ei ole. Samal ajal koormavad ettevõtteid kõrged tööjõumaksud, eelkõige sotsiaalmaksukulud. Eestis on tööandjate poolt makstavate tööjõumaksude osakaal kõikidest maksudest Euroopa kõrgeim. Arvestades pessimistlikku prognoosi tööealise elanikkonna vähenemise kohta, võib ettevõtete jaoks sobiva tööjõu leidmine juba lähiajal raskemaks muutuda, mis avaldab survet palgakasvuks ja sunnib ettevõtteid inimtööjõu asemel investeerima rohkem masinatesse ja tehnoloogiasse, et tagada suurem tootlikkus ja hoida kokku juba niigi suurtelt tööjõukuludelt.

Ettevõtetele mõjub kõige kahjulikumalt nende tulu maksustamine, alles siis järgnevad tööjõumaksud. Valitsus on võtnud eesmärgiks vähendada tasapisi tööjõu maksustamist ning samal ajal tõsta tarbimismakse. Euroopa võrdluses on Eestis tarbimismaksud aga juba niigi kõrged, seda peamiselt aktsiiside järgi. Käibemaksumäär on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmine. Kuigi viimastel aastatel on eratarbimise kasvul olnud suurim panus majanduskasvus, tuleks lähiaastatel arvestada netopalga reaalkasvu aeglustumise ning elanikkonna vähenemisega, mis võib hakata tarbimise kasvu pidurdama. Kuigi 2017–2018 väheneb sotsiaalmaksu määr 1 protsendipunkti võrra ja suurendatakse maksuvaba tulu, on sellest ettevõtetele suhteliselt vähe abi. Eesti Tööandjate Keskliit tegi möödunud sügisel avaldatud manifestis ettepaneku jagada sotsiaalmaks tööandja ja töötaja vahel tingimusel, et netopalk ei langeks. Ilma teisi tööjõumakse (tulumaks, töötuskindlustusmakse, maksuvaba tulu) muutmata seda teha ei ole võimalik.

samal ajal aga soodustama majandustegevust. Eesti maksusüsteemi üheks eeliseks on selle madal administratiivne koormus: meie ettevõtted kulutavad maksudega tegelemisele poole vähem aega kui Euroopas keskmiselt, ka Läti ja Leeduga võrreldes on meil pilt oluliselt parem. Maksusüsteemi kujundamisel on tugeva riigirahanduse säilitamine oluliseks eeltingimuseks, arvestades Eesti tööealise elanikkonna vähenemist, samal ajal rahvastiku vananemist ning ülalpeetavate määra kasvu. See hakkab pikas vaates suurendama sotsiaalkulutusi, mis avaldab omakorda suuremat survet riigi rahandusele. Seni on Eesti sotsiaalkulude osakaal SKP-st OECD riikide võrdluses üks madalamaid. Riigieelarve tasakaalus hoidmine osade maksude tõstmise ja teiste langetamisega ei pruugi siin head tulemust anda. Meie tervise- ja pensionikindlustus vajab põhjalikumat muudatust, et vähendada koormust riigi rahandusele ning suurendada rohkem üksikisiku vastutust.

Muutuv rahvusvaheline maksukeskkond See, et maksusüsteem vajab ülevaatamist, on täiesti loomulik. Eesti majandus on viimastel aastatel väga kiiresti muutunud. Ettevõtted tegutsevad üha rohkem välisturgudel, kusjuures riikidevaheline maksukonkurents on kasvanud. See kõik on muutnud rahvusvahelist maksukeskkonda, ning paraku keerulisemaks. Ühest küljest peab maksusüsteem käima kaasas muutustega majanduses ja tööturul. Teisest küljest peab see olema piisavalt stabiilne ja lihtne, Maksusüsteem peaks soodusta- et ettevõtetel oleks võimalik teha ma majandustegevust pikemaajalisi plaane. Samuti on Maksusüsteem peaks võimal- oluline, et maksudega tegelemine dama koguda maksudest riigitege- ei oleks liigseks koormaks ettevõvuse rahastamiseks piisavalt raha, tetele nende põhitegevuse kõrval.

1. jaanuarist 2015 jõustunud maksumuudatused Mõju 2015 mln eurot

sh ettevõtlusele mln eurot *

Alkoholiaktsiisi täiendav tõstmine 10%

Erimärgistatud kütuse soodusaktsiisi kaotamine (v.a põllumajandus ja kalalaevad)

Riigieelarvest saadavate PRIA toetuste maksustamine

1,5

Maagaasi aktsiisimäära tõstmine 20%

3,1

Ettevõtete sõiduautode käibemaksumuudatused

44,1

Käibemaksu tõstmine majutusteenustele

27,5

Tulumaksumäära vähendamine 21% –> 20%

–80,4

Maksuvaba tulu tõstmine 144 eurot –> 154 eurot kuus

–16,7

Töötuskindlustusmakse määra langetamine 3% –> 2,4%

–32,3

–10,8

Pensionäridele täiendava maksuvaba tulu tõstmine 220 euroni kuus Kokku:

–4,3

–12,5

90,9

Allikas: Rahandusministeerium, * TööstusEST-i toimetuse hinnangul.

Eestis on tööandjate poolt makstavate tööjõumaksude osakaal kõikidest maksudest Euroopa kõrgeim.

-0,05% SKP-st on riigi mastaabis 1. jaanuari maksumuudatuste mõju.

Maksukoormus kandub eraisikutelt ettevõtetele

elle aasta algusest jõustunud maksumuudatused langetasid veidi üldist maksukoormust, ent ettevõtlusele, sh tööstusele, maksukoormus tõusis. Kümnest maksumuudatusest võitsid kõige rohkem töölkäivad füüsilised isikud, kuivõrd kolm maksulangetust – tulumaksumäära vähendamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja töötuskindlustuse makse langetamine

– puudutavad eelkõige neid: summaarne võit ligikaudu 120 miljonit eurot sel aastal. Ettevõtlussektorit puudutab positiivselt töötuskindlustusmakse langetamine umbes 11 miljoni euro võrra, mida saab lugeda ainsaks meetmeks palju räägitud tööjõumaksude vähendamisel. Tõsi, ettevõtlust puudutab positiivselt ka tulumaksumäära vähendamine, mis rakendub dividendide

väljamaksmisel, kuid selle ulatust on raske prognoosida. Selgelt negatiivsed muudatused ettevõtlusele on erimärgistatud kütuse soodusaktsiisi kaotamine, ettevõtete sõiduautode käibemaksumuudatused ja käibemaksu tõstmine majutusteenustele. Kokkuvõttes on terve Eesti riigi mastaapi arvestades 1. jaanuari 2015 maksumuudatuste mõju –0,05% SKP-st. 35

TOE TUS

Ettevõtja arenguprogramm avaneb jaanuaris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostab VKE-dele eelarveliselt suurimat programmi mahus ca 70 miljonit eurot. TEKST: MATI FELDMANN

„Uue programmi idee seisneb selles, et toetatakse mitte üht konkreetset projekti, vaid ettevõtte kui terviku arengut, kasutades strateegilist planeerimist,“ selgitab EAS-i ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tea Danilov. „Üheks õppetunniks senisest tegevusest on EAS-i jaoks olnud toetusmeetmete mõningane killustatus – ettevõtte arengut pahatihti ei vaadatud ter36

vikuna. Rakendati mitme suuna – ekspordi, innovatsiooni, investeeringute ja inimressursi arendamise eraldi toetamist. Ühe EAS-i sees oli justkui mitu mini-EAS-i.“ Varasemate meetmete puhul tuli ette, et taotlused olid koostatud nii, et need vastaks meetme tingimustele, aga mitte alati ettevõtte vajadustele. Samuti vaidlustati otsuseid, mis sundis palgal hoidma juriste. EAS-i eelarve ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas oli aastatel 2007–2013 kolmandiku võrra suurem kui on 2014–2020. Seega peavad uued meetmed olema tulemuslikumad – vähema rahaga tuleb saavutada rohkem majandusliku lisandväärtuse kasvu. Ettevõtja arenguprogramm avaneb jaanuaris „Selle programmi eesmärgiks on programmis osalevate ettevõ-

tete poolt loodava lisandväärtuse maksimaalne juurdekasv – uued hea müügieduga tooted/teenused, nutikamad ärimudelid, suurem tootlikkus,” selgitab Danilov. „Ettevõtja arenguprogrammi ootame vähemalt 3 aastat tegutsenud ettevõtjaid, kellel on teatud kogemused juba omandatud. Nende kogemuste hulka võiks soovitavalt kuuluda ka esmane ekspordikogemus. Samuti peaks ettevõte olema teatud minimaalse suurusega, et kiireks arenguks või ettevõtte ümberorienteerimiseks vajalikud olulised kompetentsid oleksid firmas esindatud. Oleme mõelnud minimaalselt nii 7–8 töötaja peale, maksimaalselt umbes 250 töötajat, mida loetakse keskmise suurusega ettevõtte ülempiiriks.“ Valdkondade lõikes on Danilovi sõnul sisuline fookus kindlasti

Tea Danilov. Foto: Erik Prozes/ Äripäev

tööstusel, mis on suur, aga Eesti keskmisest madalama lisandväärtusega sektor, olles ka teiste sektorite teenuste oluline tarbija. „Aga lisaks arvestame ja edendame ka majanduspoliitilisi prioriteete ehk teine oluline sisufookus saab olema nutika spetsialiseerumise valdkondadel.“ Toetatakse uusi ärimudeleid ning tooteid-teenuseid Programmist oodatakse osa võtma ettevõtteid, kes soovivad kujundada ärimudelit tulusamaks, arendada ja tuua turule uusi tooteid/ teenuseid/tehnoloogiaid või hõivata uusi sihtturge. Ettevõttel ei pea olema valmis ja lõpuni läbi mõeldud plaani, kuidas neid eesmärke saavutada – programmi keskseks osaks on ettevõtte abistamine tegevusstrateegia väljatöötamisel või uuendamisel.

Kuid ettevõtjalt eeldatakse tõsist soovi ja pühendumust ambitsioonikat arenguplaani koostada ja realiseerida. Oluline on, et vastav soov ja tahe oleks ettevõtte juhtkonnas ja omanikeringis laialt jagatud. Kui hea arenguplaan on valmis, saab rääkida toetusest, mis on mõeldud arenguplaani teatud kriitilisemate etappide või tegevuste elluviimiseks, mida ettevõtja oma jõududega ei suudaks piisavalt tulemuslikult teha. Toetatavate tegevuste valik on lai: toote, teenuse ja protsesside arendamine, personaliarendus, müük ja turundus. Toetuse suurus kuni pool miljonit eurot Toetuse määr saab eeldatavalt olema vahemikus 35–45%, maksimaalne summa 500 000 eurot. Toetuse taotlemise eelduseks on

EAS-i kliendihalduri poolt heakskiidetud keskpika arenguplaani (3–4 aastat) olemasolu ning kliendihaldur toetab ja jälgib ettevõtte käekäiku kogu arenguplaani elluviimise vältel. Ettevõte ei pea olema Eesti kapitalil, kuid peab tegutsema Eestis. „Programmi jooksul, mille läbimiseks võib kuluda 3–4 aastat, oodatakse ettevõttelt niisuguseid tulemusi nagu uute toodete ja teenuste osakaalu kasvu ettevõtja müügitulus, lisandväärtuse märgatavat kasvu töötaja kohta ja ekspordikäibe olulist kasvu,“ loetleb Danilov. „Eesti majandus saab loodetavasti juurde hulga ettevõtteid, kes paistavad silma heade kasvu- ja lisandväärtuse näitajate poolest, maksavad oma töötajatele head palka ja suudavad samas teha konkurentsivõimelisena püsimiseks vajalikke investeeringuid.“ 37

TOE TUS

Kuidas kvalifitseeruda ettevõtja arenguprogrammi?

simene faas. Ettevõtte läbivaatus, nn „360 kraadi“ kaardistamine, mille eesmärgiks on jõuda vastastikusele veendumusele, kas ettevõttel on programmis osalemiseks piisav arenguambitsioon ja minimaalsed vajalikud eeldused selle realiseerimiseks. Põhineb ettevõtte enesehinnangul ja struktureeritud vestlusel kliendihalduriga. Tulemuste analüüsiks kulub ligikaudu 1–2 nädalat. Ettevõtted saavad ise kandideerida, samuti otsib ettevõtteid EAS. Teine faas. Keskpika, 3–4 aastat, arenguplaani väljatöötamine. EAS pakub selleks erinevaid toetavaid teenuseid, millest ettevõte saab valida endale sobiva(d) ja mis

on ettevõtte jaoks tasuta: coaching, mentorlus, süvadiagnostika, eeluuringud, koolitused. EAS-i kliendihaldur on ettevõttele „agendiks“ arenguplaani väljatöötamise käigus, vahendades vajalikke teenuseid. Aega kulub kuni 6 kuud. Kolmas faas. Arenguplaani elluviimine, mille käigus saab kasutada nii EAS-i toetust kui erinevaid teenuseid (ärikontaktide leidmiseks, täiendava oskusteabe kaasamiseks vms), aga ka näiteks KredEx-i pakutavaid finantseerimisvõimalusi. Toetuse saamiseks esitab ettevõte toetustaotluse, mis on koostatud kliendihalduri poolt heakskiidetud arenguplaani alusel. Taotlust hindab komisjon.

Eeldatav toetuse määr on vahemikus 35–45%, maksimaalne summa 500 000 eurot. Muud ettevõtluse toetusmeetmed, mida EAS pakub Tehnoloogia arenduskeskused (TAK-id). Mõeldud ettevõtete vajadustest lähtuva teadus- ja arendustöö läbiviimiseks. Taotlusvoor on hetkel läbi, välja on valitud kuus keskset arenduskeskust. Meede ei ole lõplikult lukus, väljavalitud TAK-idel on võimalus sisse võtta uusi projekte ja partnerettevõtteid. Klastrid. Mõeldud ettevõtetevahelise koostöö arendamiseks. Taotlusvoor on lõppenud, hetkel leiab aset laekunud taotluste hindamine. Tegutsevate klastritega on ettevõtjatel võimalik jooksvalt liituda. Innovatsiooniosakud. Mõeldud esmase koostöökogemuse

saamiseks arendusteenuse osutajaga. Toetuse suuruseks 4000 eurot. Meede avaneb uuesti oktoobri lõpust 2015. Arendusosakud. Mõeldud pisut suurema ambitsiooniga ühekordseteks arendusprojektideks või innovatsiooniosaku jätkuprojektiks. Kuni 20 000 eurot. Meede avaneb uuesti oktoobri lõpust 2015. Eksporditeenused, mida pakutakse jooksvalt: info erinevate sihtturgude kohta, ühisstendid välismessidel, kontaktreisid, ekspordipartnerite otsing, ekspordibuldooseri programm konkreetsele turule sisenemise tegevuskava koostamiseks ja elluviimiseks, samuti ekspordinõunike teenused.

KESKENDUB LISANDVÄÄRTUSELE Uuel perioodil keskendub EAS ettevõtetele, kellel on potentsiaali suurendada märgatavalt li-sandväärtust – jõuda selle näitaja osas oluliselt kõrgemale tasemele kui sektoris on tavapärane. Lisaks on fookuses ettevõtete kasv ehk rohkem eksporti ja uued hästitasustatud töökohad. EAS pakub ettevõtetele teenusena kontaktide vahendamist, sourcingut (tarnepartneri otsing) ja edasimüügi-partneriotsingut. Messidele minekuks pakub EAS messil osalevale ettevõtjale nn täisteenust: messikoolitus, stendikujundus, meediakajastus. VKE-d on teretulnud ettevõtja arenguprogrammi meetmesse, eeldusel, et nad on valmis realiseerima ambitsioonikaid kasvu- ja lisandväärtuse suurendamise plaane. Uue suunana hakkab EAS toetama innovaatilisi riigihankeid. KIK töötab välja ressursitõhususele suunatud investeeringute toetusmeedet, fookusega tööstussektoril. Alustav ettevõte saab 15 000 eurot starditoetust kasutada pangast võetava laenu või ka näiteks KredEx-ist võetava laenu omafinantseeringuna. Alustavaid tehnoloogiaettevõtteid toetab Start-up Eesti programm – nn ärikiirendid, kontakt- ja investorüritused, seemnefaasi-investeeringud jpm. KredExi stardilaenu tingimused muutuvad ettevõtetele soodsamaks, sest laenusumma suureneb ja omavastutus väheneb. Allikas: Tea Danilov

R A A M AT U T U T V UST US

Kummardus meie põlevkivile

Eesti põlevkivi tutvustav raamat annab ülevaate põlevkivi tootmise ajaloost.

aamatu „Kukersiit ja konnatahvel. Meie energia lugu“ abil saad rännata läbi meie põlevkivi ajaloo. Raamatust saab teada, kuidas põlevkivi tekkis, kuidas seda tundma õpiti, mida sellest teha annab. Samuti saab ülevaate elektri ja õli tootmisest, elektrivõrgust, meie põlevkivipiirkonna elusolust aegade jooksul, elektrienergia hinna kujunemisest jms. Arvestades õlisaagikust on Eesti põlevkivi maailmas Austraalia torbaniidi järel teisel kohal. Nimetus kukersiit on pandud Kukruse mõisa (saksapäraselt Kuckers) järgi. Ent Eesti maapõues leidub lisaks kukersiidile veel teinegi põlevki-

vide hulka kuuluv settekivim – graptoliitargilliit ehk rahvapäraselt konnatahvel. Rikkaliku pildimaterjaliga raamatu on kokku pannud Marina Bachmann, Reilika Ilp, Kaja Kilk, Monika Kopti, Eno Leies, Katriin Loorents, Tiit Metusala, Merlis Nõgene, Katrin Sipelgas, Enna Sirkel, Tuuli Sokmann, Erki Tammiksaar, Eliis Vennik. Raamatuga on kaasas DVD ning ühtlasi on see osa Energia avastuskeskuse samanimelisest ekspositsioonist. See teos ei ole raamat spetsialistilt spetsialistile, vaid põnev ekskursioon kõige laiemale lugejaskonnale.

CLE Baltic OÜ – ESTONIA

CLE Baltic OÜ – LATVIA

CLE Baltic OÜ – LITHUANIA

Sära tee 10, Peetri küla, 75312, Estonia Pho. +372 780 3530 info@clebaltic.com

Rītausmas iela 2, 1058, Rīga Pho. +371 25436040 intsb@clebaltic.com

J.Matulaičio a. 11-80, 05111, Vilnius Pho. +370 663 56309 viktoras@clebaltic.com

A JALUGU

Tehas “Ilmarine” välisvaade aastal 1920.

Masinatehase “Franz Krull” omanik ja direktor Franz Krull.

Fotod: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv.

Masinatööstus

Naeltest tunnelahjudeni

Metallitööstuse alged Eestis on Narvas. 1650. aastal lasti sealsel joal käiku veski, kus lauasaagimise kõrval töödeldi Rootsist hangitavat toorvaske edasimüümiseks Venemaale. VAHUR MÄGI, TEHNIKALOOLANE

Tallinna vanim masinatehas asutati 1828. aastal. Ülemiste paberivabrikuga liideti samas tegevusetult seisnud vaseveski, kuhu sisustati malmi- ja naelatehas. Esikohal oli alul naelte valmistamine, mida vajati paberivabrikus tehtava tõrvapapi jaoks. Siis lisandusid mitmesugused masinad kalevi-, paberi- ja peeglitööstustele. Tallinnale valati malmtorusid linna veejuhtmestiku pehkinud puittorude asendamiseks. Laiendamise järel hakati val-

mistama aurumasinaid ja -katlaid. Eesti- ja Liivimaa põllumeestele ehitati siinsetele tingimustele vastavaid hobu-, vee- või aurujõul töötavaid rehepeksumasinaid. Hiljem läks tehas B. Drümplemanni valdusse, kelle nime all teame ettevõtet tänini (kasutatakse ka nimetust Juhkentali masinatehas). Lõuna-Eestis masinatehaseid veel polnud, kuid Sindi kalevivabriku juures tegutses mehaanikaosakond, kus tehti malmivalu. Kui

Tartu kalevivabrik seisma jäi, asutati peagi selle asemele masinatöökoda põllumasinate tegemiseks. Tartu ülikooli mehaanikatöökoda tunti vilunud aparaadiehitajana.

Ilmarine tehase mehaanikatöökoja sisevaade aastal 1935.

19. sajandi lõpp Metalli- ja masinatööstus Eestis sai hoo sisse pärast seda, kui 1857. aasta tollistatuut laskis vabaks malmi ja raua sisseveo. Mõne aja pärast sai vajadusel rauda koguni tollivabalt sisse osta. Järgnes uute masinatehaste avamise buum. C. Jürgensi mehaanikatöökoda Tallinnas võttis sihiks viinavabrikute seadmete valmistamise. Rakveres pani Fr. Wiegand käima vasksepatöökoja, mille paari aasta pärast tõi üle Tallinna, kus tegevust laiendati ja võeti kasutusele malmivalu, millega ettevõttest sai masinavabrik (pärastine Ilmarine). Suure-Kõpus alustas tööd põllu-

Franz Krulli masinaehitustehas aastal 1905 Tallinnas.

Franz Krulli masinaehitustehase sisevaade sajandi alguses.

tööriistade tehas. Saksamaalt toodi kohale 10-hobujõuline aurumasin. Pea kogu toodang (sae-, turba-, rehepeksu- ja muud masinad) jäi Lõuna-Eestisse. Ka Kvistentali masinatehas Emajõe ääres Tartu all valmistas peaasjalikult põllutööriistu, aga ka kartulikoorimismasinaid viinavabrikutele. Väiksemaid masinavabrikuid leidus mujalgi. Nii tehti põllumehele tarvilikke riistu Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Kosel, Kärus. Kõrgelt hinnatud olid Tohisoo mõisa sepapajas valminud külvimasinaid. Raudtee avamine Aktsiisiseaduse kehtestamisel (1861) tekkisid head tingimused viinavabrikutele sisseseade valmistamiseks. Heast teenimisvõimalusest haaras kinni Tallinna vanim – Drümpelmanni masinatehas, tema kannul Wiegandi ja Suure-Kõpu tehas. Uustulnuk sel alal oli Franz Krull, kes tõi oma vasksepatöökoja Narvast Tallinna ja alustas siin laiahaardelist tootmistegevust. Märgatavat mõju masinatööstuse arengule Eestis avaldas Balti raudtee tulek (1870). Tallinnas avati raudtee peatehas, abitehas paigutati Narva. Tehas varustati uusima tehnikaga, seati üles auruhaamer ning moodsad tööpingid. Vahetult enne sajandivahetust alustati Lasnamäel hiiglasliku Dvigateli vagunitehase ehitustöid. Täisvõimsuse korral suutnuks see

Töö masinatehases Ilmarine.

aastas väljastada kuni 7200 kaubavagunit. Võidukäiku jätkas elekter. A. M. Lutheri vineeri- ja mööblivabriku omanikud otsustasid osa kasumist panna elektrotehnikasse. Volta elektrimasinatehas ehitati ja sisustati tehnika viimase sõna järgi. Esimesed suuremad tellimused saadi Lutheri vabrikult, Dvigatelilt, Wiegandilt, R. Mayeri keemiavabrikult. Arvukalt tellimusi tuli Riiast. Põlevkivi utteseadmed Eesti iseseisvumisega jäi masinatööstus ilma oma turust, samu-

ti tunti puudust toorainest ja kütusest. Paljud metalliettevõtted lõpetasid pankrotiga. Kõige sujuvamalt suutis masinatööstuses uute oludega kohaneda Fr. Krulli masinatehas. Jätkati endisaegadest tuttava toodanguga, kuid siiski sattus tehas 1920ndate lõpul raskustesse. Suurema osa aktsiatest ostis kokku Scheeli pank ja 1928. a vahetati välja tehase juhtkond. Peadirektoriks nimetati professor P. Šeloumov, kes lubas pankur Klaus Sheelile, et sätib tehase uuesti jalule. Hea minek oli suurtel kateldel, milles võis põletada põlevkivi ja turvast. Tulevikku nähti ka põlevkivi vedelkütuseks ümber töötavatel seadmetel. Need tuli aga kõigepealt luua. 1930. aastatel pöörati suurt rõhku põlevkivi utteseadmete väljatöötamisele ja prooviti mitmeid uttesüsteeme: Pinschi püstretordid Kohtla-Järvel, Davidsoni välisküttega pöördretordid KohtlaNõmmel, tunnelahjud Kiviõlis ja Sillamäel. Krulli tehase konstruktorid nuputasid tunnelahjude kallal. Konstrueerida tuli tegelikult täiesti uus agregaat ning see ülesanne täideti. Krulli tunnel-ahjud said ruttu rahvusvaheliselt tuntuks. Austraalia firma National Oil Properity Ltd tellis Tallinnast Krulli tunnelahjudega õlivabriku projekti. Vabrik läks käiku 1940. aastal ja aitas Austraalial üle elada sõjaaegset vedelkütuse nappust.

Parimad ostavad parimat! Tasus oodata: Saksa tippkvaliteet nüüd ka Eestis LUS ESMAESIT EESTIS INSTRUTECIL!

• • • • •

lineaarmootorid kruviajamite asemel vastasspindel ja 51 kohta instrumentidele aktiivsed instrumendid ja Y-telg termokompensatsioonisüsteem instrumendi seisundikontroll

Tel 50 24 826

enemat@enemat.ee