TööstusEST veebruar 2018 by Meediapilt OÜ

number

STUSEST

TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I V E E B R UA R 2018

Moduleston OÜ tegeleb vesilõikusteenuse osutamisega nii meie pakutavatest materjalidest kui ka tellija poolt tarnitud materjalidest. Tegeleme ka erinevate tehniliste materjalide müügiga.

VESILÕIKUS Meie pakutavad tooted:

• LEHTKUMMID • KUMMIMATID • SAHAKUMMID, KA AVADEGA • NEOPREENTIHENDID • KONVEIERIKUMMID • TEHNILISED PLASTID Levinumad materjalid, mida lõikame: • • • • • • •

lehtkumm, kummimatid, transportöörlindid plast, polüuretaan, kiled poroloon ja muud poorsed materjalid tehniline vilt paroniit ja muud tihendimaterjalid heli-, soojus- ja vibroisolatsioonimaterjalid vineer-, MDF- ja HD-plaadid

Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3050 × 4150 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead.

Moduleston OÜ | Aruküla tee 51, Jüri | Mob 5347 4965 | info@moduleston.ee | www.vesilõikus.eu

SISU:

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Kadri Tamm, e-post: kadri@meediapilt.ee, telefon +372 5667 7131 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Intervjuu: E.ON-i asepresident Burkhard von Kienitz lk 4–8 Tund robootikaringis: kuidas sünnivad noored insenerid? lk 10–13 Ülevaade: kuhu liigub Eesti plastitööstus? lk 14–15

ISSN 2382-9540

Tulevik: sünteetiline bioloogia lk 16–20 NUTIKAS: mida toetuse abil on ära tehtud? lk 22–23

MEEDIAP LT

Protex: targad riided lk 24–28 Kuidas praktika paremini korraldada? lk 30–31 Tootearendus: Eesti oma põlevkivibensiin lk 32–33

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

E.ON-i asepresident Burkhard von Kienitz. Foto: Ardo Kaljuvee

E.ON-i asepresident:

energeetika on alati poliitiline

Tallinnas peetud Maailma Energeetikanõukogu konverentsil „Uus energia“ rääkis E.ON-i asepresident Burkhard von Kienitz uutest ärimudelitest energeetikas. TööstusEST tegi asepresidendiga intervjuu. TEKST: AGO GAŠKOV

„E.ON ei ole küll Euroopa suurim energeetikafirma, kuid tegemist on hästi üles ehitatud ja suurepäraselt toimiva ettevõttega, mis töötab ettevõtlikkust nõudvas keskkonnas ja erinäolistel turgudel. Meile tuleb kasuks hea ülevaade klientide vajadustest. Me oskame klientide vajadusi ette näha ja oleme erinevatel turgudel aktiivsed. Ei piisa sellest, et olla tugev vaid ühes riigis ja ühe riigi klientide vajadusi rahuldada. Ma ise olen käinud paljudel seminaridel eri riikides, samuti ka ise töötube korraldanud ja igast riigist on midagi võimalik õppida,“ selgitas von Kienitz firma asendit Euroopa energeetikas. 2016. aastal jagunes firma kaheks – tekkis n-ö uus E.ON, mis tegeleb eelkõige taastuvenergia ja kliendilahenduste pakkumisega, ning Uniper, kuhu koondub tra-

ditsiooniline energeetika ja energiamüük. Firma jagunemise tingis olukord, kus ei olnud enam võimalik samaaegselt juhtida nii varustuskindlust kui ka taastuvenergia tootmist ja kliendilahendusi. „Me ei saa öelda, et nüüd on kaks esinevat E.ON-i. On uus E.ON ja on Uniper. Me oleme oma aktsionäridele andnud Uniperi aktsiaid ja meil on Uniperis vähemusosalus 47% aktsiatega. Me ei välista vähemusosaluse müüki, kui on vaja E.ON-i arendada,“ rääkis von Kienitz. Kas traditsioonilise energeetika koondamine ühte firmasse ja kliendilahenduste ning taastuvenergia tootmine teise pole mitte liiga riskantne? Või on see lihtsalt kommunikatsioonitrikk? Ei, me nägime väga selgelt, et tegemist on väga erinevate valdkondadega. Üks on energia tootmisvõimsuste, varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamine, teine – klientidele sobivate lahenduste pakkumine. Me ei tegele ainult taastuvenergiaga. Meil ei ole näiteks suuri hüdroelektrijaamu. Need oleme jätnud Uniperile. Hüdroenergia pole ju sugugi roheline energia. Selle juures on palju keskkonnaprobleeme. Need hüdroelektrijaamad, millega meie tegeleme, on ajaloolised elektrijaamad kunagiste vesives-

kite kohtadel. Me ei tegele suurte keskkonda mõjutavate projektidega. Meie jaoks on oluline, et suudaksime lõpptarbijatele pakkuda taastuvenergiat sellisel moel, et see neid rahuldaks. Varustuskindlus on seejuures väga oluline. Kui Saksamaa kohal lennata, näeb üllatavalt palju tuulikuid. Sama kehtib ka Austria kohta. Kas on hea, kui tuuleelektrijaamade osakaal on väga suur või ohustab see varustuskindlust? See on suur väljakutse varustuskindlusele. Samas on see ka sotsiaalne ja poliitiline küsimus. Oluline on elektrivõrkude läbilaskevõime. Põhja-Saksamaal on tuult palju, lõunas omakorda on võimalik tõhusalt kasutada päikeseenergiat. Nendesse piirkondadesse, kus tuule või päikese abil elektri tootmine ei ole mõttekas, tuleb aga rajada ülekandeliine ja see nõuab palju raha. Praegu tuleb varustuskindlus ikkagi tagada traditsiooniliste energiaallikatega, sest tuul kogu aeg ei puhu ning päike kogu aeg ei paista. Suure koguse energia akumuleerimine pole ju majanduslikult mõttekas. Elektrivõrkudele on taastuvenergia kindlasti suur probleem, aga taastuvenergia kasutamine on poliitiline otsus. Meil ei ole võimalik vaielda, kas see on hea või

halb. Me peame selle poliitilise otsuse täitma. Seega on taastuvenergia kasutuselevõtt poliitiline, mitte insenertehniline või majanduslikult kasulik otsus. Kas poliitikud ei ole juhuslikult rumalusi teinud, kui nad on otsustanud loobuda tuumaenergeetikast või soovivad loobuda söest või teistest fossiilkütustest? Või on taastuvenergia kasutamine ikkagi mõistlik otsus?

Ettevõtja seisukohalt ei ole mulle selles midagi uut, et meie riik tuumaenergeetikast loobub. See on väga laiapõhjaline ühiskondlik kokkulepe. Küsimus on nii vastutuses kui ka usaldamatuses tehnika vastu. Kas sellel usaldamatusel ka alust on, on iseküsimus, aga väga suur osa rahvast, erakordselt suur osa, on seisukohal, et meie riik peaks tuumaenergiast loobuma. See pole momentaanne ja emotsionaalne otsus. Mulle küll tundub, et valitsus ja mitte ainult valitus, vaid ka rahvas, on lõplikult tuumaenergiast loobunud. Seda on kaua aega ette valmistatud. Aga mida te ise arvate? Kas tuumaenergeetika on tõepoolest ohtlikum kui teised energeetikaliigid? Ma pole insener. Minu arvates on Saksamaa tuumajaamad ohutud ja tuumaenergeetikasse suhtutakse vastutustundlikult, aga energeetika on alati poliitiline küsimus. Ma toonitan, et tuumaenergeetikast loobumine ei ole olnud hetkeemotsioon. Ma olen kindel, et enamus sakslastest ei taha enam tuumaenergiat kasutada. Muidugi andis ka Fukushima katastroof selleks tugeva tõuke. Energeetika on avalik teenus ja sõltub rahva tahtest. Me näeme, et tarbijad tahavad taastuvenergiat ning mitte ainult tuumaenergeetikal, vaid ka söe kasutamisel elektri tootmiseks

Taastuvenergia kasutamine on poliitiline otsus. on juba lõppu näha. Eriti käib see pruunsöe kohta. See ohustab muidugi töökohti, aga meie E.ON-is oleme jõudnud kindlale seisukohale, et me tuumaenergeetika ja söeelektrijaamadega ei jätka. Kas teie arvates on taastuvenergia Saksamaal väga kallis? Vaatamata konkurentsile on energiahinnad Saksamaal kõrged. E.ON on panustamas kliendilahendustele, mis lubavad energatarbimist paremini juhtida. Nii äri- kui ka kodutarbijad maksavad elektri eest ebanormaalselt palju. See tähendab, et energia kokkuhoiuabinõud ning võimalus oma energiakulutusi juhtida huvitavad kliente, need on olulised ja meie eesmärk on kliente abistada. Meile on oluline, et tarbijad saaksid energiat kokku hoida ja nende kulutused väheneksid. Taastuvenergia eest tuleb palju maksta. See on põhjus, miks me tegeleme energiewendega, n-ö energiapöördega. Meile on ülitähtis pakkuda klientidele lahendusi, mis neid aitaksid. Meile ei ole ükskõik, kuidas nad oma energiatarbimisega hakkama saavad. „Energiapööre“ on kombinatsioon erinevatest lahendustest. See on loobumine tuumaenergeetikast ja taastuvenergia tootmise arendamine. See on selle juures põhiline, aga on palju teisi aspekte, mis kaasnevad, näiteks varustuskindluse tagamine ja uute ülekandevõrkude rajamine. Aga see pole kõik. Energiapööre hõlmab ka soojatootmist ja -tarbimist ning transporti.

Igal pool peab energiakasutamine muutuma tõhusamaks ja tarbijasõbralikumaks. Loomulikult on kõik see seotud ka süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisega. Kas suurte traditsiooniliste elektrijaamade ja näiteks päikeseelektrijaamade poolt toodetava elektrienergia vahel on suur n-ö majanduslik vastuolu? Kui suur on omahinna vahe tegelikult? Kõik sõltub sellest, millist perioodi vaadata. Kümme aastat tagasi võis kindlalt väita, et päikeseenergia kasutamine elektri tootmiseks on ebamajanduslik ja suured traditsioonilised elektrijaamad on ainuõige lahendus. Täna on olukord teistsugune. Suured elektrijaamad ei teeni oma investeeringuid tagasi, kõrgele elektrihinnale vaatamata. Päikeseenergia hind on juba jõudmas sellisele tasemele, et lõpptarbijad, näiteks kodumajapidamised, võivad seda endale lubada. Päikeseenergia tootmiskulud on muutunud soodsamaks ja see energia on ka ilma subsideerimata juba lõpptarbijale soodne. Päikeseenergia tootmiskulud vähenevad järgmise kümne aasta jooksul tõenäoliselt veelgi. Suured elektrijaamad jäävad veel mõneks ajaks varustuskindluse tagajateks, kuid suund on väikeste lokaalsete elektrijaamade rajamise poole. Kas elektriautode areng, nende osakaalu kasv transpordis muudab elektritarbimist palju? Küsimus pole kas, vaid millal elektriautod liikluses enamuse moodustavad. Akud lähevad odavamaks, kõikjale paigaldatakse kiirlaadijaid. E.ON rajab kiirlaadimisjaamade võrgustikku seitsmes Euroopa riigis. Loomulikult on see seotud poliitiliste otsustega vähendada süsinikdioksiidi emissiooni, aga ka ilma selleta on oodata elektriautode kasutamise kiiret kasvu.

Mis on E.ON? Essenis asuv E.ON on Saksamaa suurim ja maailma üks suuremaid energeetikafirmasid. Firma aktsiad on osa eurotsooni börsiindeksist Euro Stoxx 50. Firma tegutseb kolmekümnes riigis ja tal on üle 33 miljoni kliendi. E.ON tekkis aastal 2000 Saksamaa kahe energeetikafirma VEBA ja VIAG ühinemisel. Kaks aastat hiljem liitus Ühendkuningriigi Powergen ja 2003 aastal hakkas firma tegelema ka maagaasi müügiga, olles üle võtnud enamusosaluse Ruhrgasis. Hiljem on kontserniga liitunud veel mõnegi Euroopa riigi energeetikafirmasid. 2016. aastal jagunes firma kaheks – tekkis n-ö uus E.ON, mis tegeleb eelkõige taastuvenergia ja kliendilahenduste pakkumisega ning Uniper, kuhu koondub traditsiooniline energeetika ning energiamüük. Uue E.ON-i strateegia on seotud uue energiaga. „Me keskendume uuele energiale. See maailm koosneb teadlikest ja aktiivsetest klientidest, keda huvitab taastuvenergia, energiatõhusus, lokaalsed energiasüsteemid ja digitaalsed lahendused,“ selgitab firma oma põhimõtteid. Täna on hinnanguliselt üks kolmandik taastuvenergia tootmisvõimsusest Saksamaal ühendatud E.ON-i võrkudega. Kümne aastaga ulatuvad investeeringud taastuvenergiasse enam kui 10 miljardi euroni. Umbes 13 TWh elektrit toodeti taastuvatest energiaallikatest 2016. aastal – see on piisav selleks, et varustada ligikaudu 3 miljonit majapidamist. Paigaldatud on üle 2500 tuuleturbiini. Väljaehitatud päikeseparkide koguvõimsus ulatub üle 174 MW.

join the best: 16–20 aprill 2018 Düsseldorf, Saksamaa www.wire.de I www.tube.de

International Wire and Cable Trade Fair Rahvusvaheline juhtmete ja kaablite mess

International Tube and Pipe Trade Fair Rahvusvaheline torude mess

Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus (AHK) AHK Service OÜ – Suurtüki 4b 10133 Tallinn – Eesti Tel.: +372 6276 946 E-mail: duesseldorf.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

Energiewende – saksa sõna, mis tungis inglise keeleruumi TEKST: AGO GAŠKOV

astatuhande algul jõudis saksakeelne väljend energiewende mürinaga inglise keeleruumi. Aastal 2012 kirjutas saksa nädalaleht Die Zeit sellest, miks ja kuidas sakslaste termin globaliseeruvasse ingliskeelsesse mõttemaailma tungis. Sakslased on nimelt juba peaaegu pool sajandit, alates eelmise aastasaja seitsmekümnendatest, hakanud laialdaselt propageerima nafta- ja uraanivaba energeetikat. Energiewende kui termin võeti kasutusele aastal 1980, kui Saksa Liitvabariigi keskkonnaministeerium korraldas seminari „Energiewende – Atomausstieg und Klimaschutz”, kus käsitleti tollase Lääne-Saksamaa loobumist tuumaenergeetikast ja vajadust kliimamatustega võidelda. Die Wende tähendab saksa keeles pööret. Isegi tagasipööret, aga

ingliskeelne u-turn sellesse mõttemaailma, mis taastuvenergeetikat propageerima hakkas, ei sobinud. Lahjavõitu teine. See wende tundub sakslastele muutuste sümbolina väga sobivat, sest ka Ida-Saksamaa loobumist plaanimajandusest ning üheparteisüsteemist nimetati niimoodi. Revolutsioon, aga võrdlemisi veretu ja rahulik. Seega siis on tegemist protsessiga, mis on, erinevalt revolutsioonist, juhitav ja prognoositav. Irooniat, õigemini sarkasmi, on ka olnud. Ameeriklased ei saanud jätta õelutsemata, et Fukushima katastroof andis kantsler Angela Merkelile võimaluse kasutada mõistet energiewende ühe põhilise argumendina oma valimiskampaanias. Oma energiapöördega tahavad sakslased, aga nüüd ka mõned teised Euroopa riigid, oluliselt muuta energeetika aluseid. Suurtest tsentraalsetest elektrijaamadest loobu-

takse väikeste kohalike jaamade kasuks. Hüdroenergiat toodetakse läbivoolugeneraatorite abil. Kus on päikest, pannakse üles päikesepatareid, kus tuult – tuulegeneraatorid. Sa m a s on energ iapööre Saksamaa järsus kurvis libisema võtnud. Energiavajadus sunnib taas kasutusele võtma suletud pruunsöekaevandusi. Saksamaa lõplik loobumine tuumaenergeetikast läheb aga vastuollu riigi energeetikaprogrammi osaga, mis käsitleb kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamist. Tuumajaamad ei paiska õhku süsinikdioksiidi ja nende ökoloogiline jalajälg on mõningate hinnangute järgi isegi väiksem kui päikese- või tuuleelektrijaamadel. Aga – energeetika ja poliitika on igas riigis tihedalt läbi põimunud. Nii on paratamatu, et poliitikud arvestavad otsuste tegemisel ka paljude muude mõjutajate ja aspektidega.

HYRLES –

miljoniinvesteeringuga pakutakse kliendile uusi võimalusi Hyrles OÜ on Eesti turul tegutsenud tänaseks kümme aastat: ettevõtte juhi Urmo Sisaski sõnul seisab äritegemine usaldusväärsusel, investeeringud aga tagavad kvaliteedi ja võimekuse püsida konkurentsis. Hyrles valmistab allhankena õhukesest lehtmetallist tooteid nii Eesti turule kui suurtele rahvusvahelistele kontsernidele. Tallinna ringtee ääres paiknev tootmishoone võtab enda alla üle 4300 m2 ning töötajaid on ettevõttes 72. „Investeerimine seadmeparki on küll kallis, kuid ilma selleta ei tule ka kasvu. Mida nutikamad on tööpingid, seda konkurentsivõimelisema hinnaga head kvaliteeti suudame pakkuda,“ toob Sisask välja tootmise robotiseerimise ning digitaliseerimise vajalikkuse. Fiiberlaser: rohkem võimalusi Selle aasta algusest on Hyrlese seadmepark täienenud fiiberlaseriga. Miljoniinvesteering ei katnud pelgalt laserit, vaid selle juurde soetati ka täisautomaatne laosüsteem, mis võimaldab inimese sekkumiseta metallplaatide peale- ja mahalaadimist. „Sisuliselt võib öelda, et selline automaatlahendus lisab ühe vahetuse juurde. Vastavalt programmile lõigatakse välja vajalikud detailid ning laadimistorn võimaldab valmistoodete ladustamist otse transpordialustele. Seejärel võtab laserpink ette järgmise töö.“ Fiiberlasertehnoloogia võimaldab töödelda kõiki metalliliike ning

Kalmari tee 12, Karla küla Rae vald, Harjumaa 75327 Telefon: 655 7315 E-post: eesti@hyrles.ee

lõigatava plaadi paksus võib sõltuvalt metalliliigist olla kuni 20 mm. „Teatud paksuste juures on metalli mõistlikum lõigata laseriga – tulemus on parem ja ka töömahukus väheneb märgatavalt.“ Laser võimaldab teha stantsimisest palju keerukamaid detaile ja seda ka märksa kiiremini: nii on näiteks uute toodete prototüüpide tegemine lasertehnoloogia abil oluliselt kiirem. Lisaks kiirele ja täpsele tööle ning võimalusele töödelda paksemaid materjale, on uuel fiiberlaseril olemas ka multinestingu võimalused, mis tähendab, et ühest metallplaadist saab välja lõigata erinevaid tooteid ja kasutada materjali võimalikult kokkuhoidlikult. Laserlõikus ka teenusena Fiiberlaser avab Hyrlesele ka uusi võimalusi. „Meil oli seni stantsimine, painutamine, koostamine, kuid see lüli puudus. Fiiberlaser võimaldab meil teenindada uusi kliente, teha laserlõikust nii teenustööna kui arendada uusi tooteid,“ sedastab Sisask. „Varem võttis Hyrles teatud detailide tootmiseks allhanget ise, ent saime klientidelt tagasisidet, et nad telliksid meilt enam, kui suudaksime pakkuda laserlõikust.“ Tänu uuele tehnoloogiale prognoositakse käibekasvuks koguni 15%. Turgu nähakse nii Eestis, aga ka välisturgudel, nt Soomes ja Taanis, mille osakaal on oluliselt kasvanud. „Nii saame seal paremini kanda kinnitada.“

www.hyrles.ee

Mida arvavad noored insenerid? Rakke kooli välisuksest sisse minnes võttis meid vastu Leelo Ambos, kooli robootikaõpetaja. Käisime vaatamas, kuidas kasvavad noored insenerid. TEKST: KADRI TAMM FOTOD: JULIA-MARIA LINNA

Robootikaklassist sisse astudes sattusime silmitsi ringilendavate droonide, uudishimulike pilkude, 3D-printeri vaikse naksumise ja lastega, kes valisid endale innukalt uut ülesannet. Just nädal tagasi olid kooli jõudnud kauaoodatud uued droonid ning lasergraveerija, mille lapsed hiinakeelsete juhendite järgi olid kokku pannud. Andris selgitas, et kui midagi muud ei aita, siis hiinakeelsed Youtube’i videod aitavad ikka välja. Huvi on lausa nii suur, et robootikatunnid kipuvad vahel õige pikale venima ja sageli on lapsed koolis tagasi ka nädalavahetusel. Uurin Kustavilt (12-aastane), miks talle robootikaringis meeldib. „Robootika on lihtsalt äge!“ teatab Kustav ja ütleb, et seni tema ehitatud asjadest on kõige kõigem olnud üks robot, mis sai programmeeritud asju teatud kohtadesse vedama. Koju veel robootikalahendused jõudnud ei ole, kuid asi liigub sinnapoole ning Kustav oskab erinevaid masinad lahti-kokku panna ja vajadusel vea paran-

Rakke kooli robootikaõpetaja Leelo Ambose jaoks on robootikaringil ka isiklik taust: robootikapisikuga on nakatunud ka tema enda 5 last.

dada. „Mu suur õde tõi koju 2 robottolmuimejat ja ma võtsin need osadeks lahti – ma vaatasin, mis seal sees on, pidin akusid vahetama ja üldse remondi peale tegema. Kui ma väike olin, siis võtsin noaga ilusa puldiauto lahti, nüüd ma ikka kasutan kruvikeerajat, mitte ei tee noaga,“ naerab ta ka ise takkajärgi. Tulevikuunistuseks on isesõitva auto ehitamine. Kui uurisin, kas peaks ka kedagi appi kutsuma, möönis Kustav: „Kindlasti, 10 inimest vähemalt.“ Teele (9-aastane) möönab samuti, et iga kord, kui ta robootikatundi tuleb, siis ta saab uusi asju teha, mis muudabki selle tunni väga ägedaks. Robootikaklass on ka selline koht, kus muud askeldused ja kohustused ununevad. „Alguses ma ei teadnud, et roboteid saab ise programmeerida ja ma ei osanud seda teha,“ möönab ta. Kõige põnevam on olnud Teele jaoks käik Robotexile. „Seal oli nii põnev. Seal oli lausa ääretult huvitav ja lahe,“ lisab ta. Kõige rohkem ongi Teele rahul ühe võistlusel tehtud robo-

tiga. „Need on sellised robotid, mis sõidavad teeraja järgi. Meie kool küll ei võtnud, kuid me saime eriauhinna, sest me tegime robotid ilusaks. Näiteks panime talle sellised tuti-moodi asjad ilustuseks ja siis tegime, et ta on koer.“ Teele unistuseks on ehitada robot, mis aitaks emmel kodus igasuguseid asju teha. Näiteks koristada, süüa teha. „Nii läheb elu lihtsamaks, robot vaatab näiteks, millal supp keema läheb ja siis keerab tule ära.“ Kui uurin, kas Teele tahaks sellist robotit programmeerida või ehitada, tuleb kiire vastus: „Ehitada.“ Ja roboteid ehitatakse tavaliselt ikka mitmekesi: „Nii on lihtsalt lõbusam,” teab Teele. Anabel (8-aastane) käib robootikas, kuna siin saab ehitada ja meisterdada ning tema oli ka üks Teele meeskonnakaaslastest, kellega võistlusel käidi. Võistlusel oli kaasas ka üks vanaema, ja tüdrukud möönavad, et temata polekski kõiki asju seal tehtud saanud. Unistusena tahaks Anabel ehitada hiiglaslikku robotit, mis inimeste11

Robootika teeb huvitavaks võimalus ülesandele ise lahendus leida.

le asju kätte viiks – no näiteks toimetaks janusele kohvi. „Robootikas on kogu aeg suur pinge sees, et kas asi üldse hakkab tööle selle programmiga, mida ma teen ja kui hakkab, siis on jess!! Kui ei hakka, siis tuleb otsast alustada ja tükkideks lammutada.“ Raimond (8-aastane) teab, et robootika on äge, kuna saab ehitada ja käia erinevatel võistlustel. „Seal saab ehitada sellise roboti, et kui ma ütlen, et palun too mulle kaelakee, siis ta ka toob.“ Tänane unistus on Raimondil ehitada droon, mis aitaks tööd teha ja pildistada, nt rallisõitude ajal. „Kunagi tahan olla robootikajuht, kes aitab robotid valmis teha ja siis viin need suurtesse tööstustesse.“ Reno ja Markus (14-aastased) möönavad, et robootikas saab kõike teha ja kõik on justkui võimalik. Põnev on see, et kui hakkad ehitama, siis sa ei tea, kas tuleb kohe välja või mitte. Ja kui ei tule, siis võtad lahti ja teed uuesti. Varuma peab ka kannatust. „Tegime programmi valmis, kuid kogemata läks näpp kustuta nupu 12

peale. Tahtsime juba käega lüüa, kuid Leelo ütles, et tehke edasi,“ kirjeldavad Reno ja Markus. Kõige põnevamaks peavad poisid aga võistlustel osalemist, parimad saavad minna ka välismaale. Hetkel köidavad poiste tähelepanu kooli saabunud uued droonid, mida õue lennutama suundutakse. Plaan ehitada robootikaklassi automaatne lillekastmissüsteem jääb esialgu ootama. Samuti droonauto, mis kunagi käsile võetakse. Liigun edasi ruumi, kus lendavad pisemad droonid ja laual lebab uus lasergraveerija. Õhus on pininat. Andreas (12-aastane), kes on liitunud robootikaringiga alles hiljuti, kinnitab eelnevate juttu: robootika teeb huvitavaks see, et saab mingi ülesande ära lahendada. P.S. Rakke kool tänab Leaderi ning samuti ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“, tänu millele on soetatud robootikaringi seadmeid.

Hea teada Aasta alguses kinnitas Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu uued kutsestandardid: roboti operaator, tase 4 ja robotitehnik, tase 5. Roboti operaatori tööülesanneteks on robotite ühendamine kommunikatsiooni- ja tehnovõrkudega, ajami- ja andurtehnikatööd, robotite töö jälgimine, käitamine ja hooldus ja programmeerimine. Robotitehniku vastutus ja tööülesanded on roboti operaatoriga sarnased, kuid lisaks juhendab ta roboti operaatorite tööd, vastutab meeskonna töötulemuste eest, nõustab kliente ning teeb koostööd elektrikute, automaatikute, tehnoloogide, IT- jt sidusvaldkondade spetsialistidega. Rohkem infot: kutsekoda.ee

Loomingulisus ennekõike

obootikaringi juhendaja Leelo Ambos on tunni jooksul kahe erineva ruumi vahel ringi liikunud ning leidnud aega kõikidele ja kõigile küsimustele. „Selle ülesande tegemine võtab sul kindlasti kaks tundi, kas sa tahad ikka seda ette võtta või valime mõne lühema ülesande? See osa siin on saanud veidi kannatada, tuleb ära vahetada! Küsi Reno ja Andrise käest, milline aku millele taha käib, mina ei tea! Kui sa tahad drooniga hõljukina sõita, siis ma võin sulle panna!“ kuulduvad droonivilina ja muusika saatel julgustavad õpetussõnad. Loominguline proovilepanek Uurin alustuseks, kuidas lauluõpetajast robootikaõpetajaks saadakse. „Kui mu laps jõudis 2. klassi, küsisin Rakke kooli robootikaringi juhendajalt, kas ta võib hakata siin käima. Kostus vastus, et jah, palun väga, aga mina lähen töölt ära: siin on su kastid, võistlustele on meeskond kirja pandud, mis on 6 nädala pärast. Nii see juhtuski ja nüüd on sellest juba 6 aastat.“ „Siit on välja kasvanud neid, kes on üliandekad, lausa geniaalsed,“ möönab Leelo, et eks areng sõltub ka palju lapse taustast. Kellel kodus lapse-isa kvaliteetaeg möödub erinevaid elektroonikajuppe kokku sulatades, sellel on teadmised siia tulles juba niivõrd suured. „Tema jaoks on see juba loomulik, kuhu mis jupp läheb. Meie kõik aga vaatame ja õpime, kuidas asjad käivad.“ Mida robootika õpetab? Tundub, et ka loomingulisust, sest ideed, mis õhus kas otseselt lendavad või laste suudest kuulduvad, seda on. Leelo tõdeb, et väga tänuväärsed on FIRST LEGO League võistlused, kus robot peab platsi peal te-

Töö ja vile koos: hetk Rakke kooli robootikaringist.

gema ära mingisugused ülesanded. Lisaks sooritusele hinnatakse ka projekti. Lapsed peavad defineerima probleemi ja ise lahenduse välja pakkuma. See eeldab, et nad konsulteerivad ise ekspertidega, teevad korraliku uurimustöö. „Juhendajana võid suunata küsimusi ja anda nõu, milliste ekspertidega suhelda, kuid muu peab jääma lastele,“ ning selgitab, et Rakke kooli õpilased tegid näiteks robotkala, kes sööb prügi. Lisaks uurimustööle peab žüriile selle projekti ka 5 minutiga maha müüma. Võistlused ongi lastele väga olulised, see on koht, kus näidata ja end proovile panna. Lisaks toob Leelo välja, et tehniliste oskuste kõrval ehk olulisemgi on sotsiaalse suhtlemise, teistega arvestamise ja koostöö pool. Oluline koostöö ja julgus Kui mõni uus asi saabub, nt 3D-printer, töötab see ööpäev läbi. Õhin on niivõrd suur, et kui üks asi saab valmis prinditud, programmeeritakse valmis järgmine, mis printerile ette söödetakse. „Meil on live-video üleval ja kui nad ko-

dust kontrollivad, et nüüd on valmis, siis helistavad, et nüüd on vaja minna.“ Tehnikahuvi paistab noortel olevat ning võimalikult palju proovitakse robootikat ka tavalistesse ainetundidesse viia. „Meil on algklassides nutitund ja kord nädalas võtan robotid kaasa ja seon selle aine teemaga, mida parajasti õpetatakse. Tänu sellele tekib ka huvi.“ Eks robootikas ongi natuke matemaatikat, siin peab ju programmeerima, füüsikat: hammasrataste ühendused ja kuidas rattad pöörama hakkavad, kuidas teekonna läbimise aeg muutub, kui rattad ära vahetada, ja teisigi aineid.” Väljudes on mul tagataskus ühe lapse programmeeritud koolilogo, mis 3D-printerist värskelt välja lastud. Kuigi laste seas on kindlasti ka tulevikuinsenere ja mõni teadis juba täpselt, et temast saab robootikajuht, oli esindatud ka teisi erialasid. Tehnilised oskused on olulised, kuid julgus ise probleeme lahendada tuleb kaasa ükskõik, mis erialale. „Oluline on, et õpid olema teiste suhtes tolerantne, viisakas ja oskad teha koostööd.“

Ringmajandus: plastitööstuse väljakutsed ja võimalused PILLERIIN LAANEMETS EESTI PLASTITÖÖSTUSE LIIT

esti Plastitööstuse Liit alustas Eesti juubeliaastat külaliste võõrustamisega Euroopa ühest suurimast kaubandusorganisatsioonist PlasticsEurope. Visiidil osalesid külalised Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritanniast, et tutvuda meie plastitööstusega ja arutada Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud plastistrateegiat. Valdkonna ettevõtjad Eestis on lähtunud plastistrateegia printsiipidest juba aastakümneid, koos tehnoloogia arenguga on tootmisprotsessis tekkivate plastjäätmete kogus pidevalt langenud. Tänu kaasaegsetele puhastus-, sorteerimis- ja ümbertöötlemisseadmetele suudetakse täna tootmisprotsessis tekkivad plastijäätmed kogu ulatuses taaskasutada. Ringmajanduse printsiipidest lähtuvalt on aina olulisem ka tark tootedisain ja materjalide teadus- ja arendustegevus. Uus plastistrateegia Euroopa Liidu plastistrateegia elluviimise tegevuskava on ettevalmistuse faasis. On oluline, et Eestis lähtutaks Euroopa Liidu ülestest suunistest, et meie ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime ei väheneks. Muudatuste elluviimisele peab eelnema mõjude analüüs, mis hõlmaks nii majanduslikke kui ka keskkonnahoiu aspekte. Kindlasti tuleb ka silmas pidada, et ei kaasneks senisest veelgi suuremat energia, vee jt ressursside kasutamist. Oluline on investeeringute suunamine plast-

Estpak Plastik AS-i uus tootmishoone. Fotod: tootja

Tootmisliin, kus valmistatakse ümbertöödeldud plasttaarast tehtud pakendeid.

jäätmete kogumis-, puhastus- ja ümbertöötlemisseadmetesse ning lõpptarbija teadlikkuse tõstmisesse. Eesti Plastitööstuse Liit on täielikult jäätmete loodusesse ladestamise vastu ja peab oluliseks jäätmete liigiti kogumist, et vältida kodumajapidamistes tekkivate plastjäätmete sattumist loodusesse, ning tekkivate jäätmete maksimaalset väärindamist. Plastjäätmete kogumise ja ümbertöötlemise sihtarvude saavutami-

se eelduseks on tõhusam jäätmete liigiti kogumine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine. Olulised investeeringud Eesti plastitööstuse ettevõtted on andnud märkimisväärse panuse ringmajanduse edendamiseks ning tänaseks on tehtud juba rida mastaapseid investeeringuid. Estpak Plastik AS käivitas käesoleva aasta alguses modernse tootmistehase Harjumaal, kus valmistatakse toiduainetööstu-

ses kasutatavaid pakendeid 100% ümbertöödeldud plasttaarast. Detailideni läbimõeldud kontseptsioon, Starlingeri masinad ja LEAN-tootmispõhimõtted üle 5000-tonnise tootmisvõimsuse juures on ringmajanduse filigraanne näide, mis on eeskujuks kogu Euroopa plastitööstusele. Teise näitena võib tuua Maardus asuva Orkos Estonia OÜ, mis ekspordib Eestist ja ka mujalt kogutud tööstus- ja kodumajapidamises tekkivaid kilejäätmeid juba kõrge kvaliteediga regranulaadi kujul. Sektor panustab olulisel määral ka masinate ja seadmete automatiseerimisse ning tööstuse digitaliseerimisse. Näiteks Ensto Ensek AS investeeris mullu plastivaldkonna seadmetesse kokku 1,5 miljonit eurot, millest olulisemad olid LSR-komponentide valmistamise tehnoloogia moderniseerimine

ning kahest erinevast plastmaterjalist ja kahest metallkomponendist koosnevat toodet valmistava robotliini käivitamine. Uue kümnendi väljakutsed 70% Eesti plastitootjatest tegutsevad survevalu valdkonnas. Kiirem tootmis- ja müügimahtude kasv on saanud osaks ettevõtetele, kus lisaks automatiseerimisele on fookusesse võetud kõrgema lisandväärtusega teenuste pakkumine, nagu projekteerimine ja erinevad spetsiifilisi oskusi nõudvad koostetööd. Samas valitseb Euroopa turul tihe hinnakonkurents ja siseriiklikult on surve palkade jätkuvale kasvule, mis pärsib ettevõtete investeerimisvõimekust. Plastitööstuse ettevõtjatele valmistab suurt muret riigi ebastabiilne maksukeskkond, kõrged energia-

hinnad ja tööstussektori vajadustest lähtuvate finantsinstrumentide puudus. Tööstuspoliitika peab saama riigi prioriteediks. Tänu Eesti Plastitööstuse Liitu koondunud ettevõtjate, Hiiumaa Ametikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühistele jõupingutustele käivitus sügisel üle kümne aasta oodatud plastitöötluse seadistaja kutseõpe. 2017. aastal saavutati läbimurre ka Eesti põlevkivituha kasutamisel plastmaterjalide täiteainena. Alanud on läbirääkimised potentsiaalsete välispartneritega polümeeritööstusest eesmärgiga realiseerida Eestis tekkiv põlevkivituhk kõrge lisandväärtusega plasttoodetes. Eesti Plastitööstuse Liit vaatab Euroopa poole. Juunikuus oodatakse visiidile kogu Euroopa plastiorganisatsioonide liidritest koosnevat delegatsiooni.

SIGMA AIR MANAGER 4.0 SIGMA AIR MANAGER 4.0, oma innovatiivse 3-Dadvanced adaptiivse juhtimisega, on keskseks osaks SIGMA NETWORK moodustamisel. Olles suruõhusüsteemi keskseks ideoloogiks, täidab ta kogu süsteemi juhtimisfunktsioone ja pakub suruõhu võimsust igale tarbijale individuaalselt kohandatud nõuetele ja seda võimalikult madala energiakuluga. Tööstuse 4.0 vaimus andmeedastus ja analüüs viiakse läbi reaalajas, et tagada konstantne energia tarbimine ja kulude kokkuhoid ning samuti sujuvad tootmisprotsessid. SIGMA AIR MANAGER 4.0 on ka aluseks kõikehaaravale ja muretule hoolduspaketile KAESER SIGMA SMART AIR: tagab kõrgeima suruõhu varustuskindluse ja märkimisväärse kulude kokkuhoiu. k rõh ik

3D advanced

Control

Tõ

Innovatiivne Adaptiivne 3-Dadvanced juhtimine valib ennetavalt optimaalsed tööparameetrid, et tagada süsteemi pidev maksimaalne tõhusus.

h ti

s lülitumine hu Tõ

Pa in

Tööstus 4.0 võtmetehnoloogia

mine

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23 – Aaviku – Rae vald – 75301 Harjumaa – Eesti Tel +372 6064290 – Faks +372 6064297 – E-post: info.estonia@kaeser.com – www.kaeser.com

SĂźnteetiline bioloogia: tulevikutehnoloogia

Tartu Ă&#x153;likooli tehnoloogiainstituudi vanemteadur Petri-Jaan Lahtvee.

Sünteetiline bioloogia on uus ning kiiresti arenev teadusharu, mis võimaldab disainida uusi bioloogilisi organisme, kasutades selleks matemaatilisi mudeleid ning võimaldades toota erinevaid kasulikke kemikaale. Uurisime teema kohta lähemalt Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi vanemteadurilt Petri-Jaan Lahtveelt. KÜSIS: KADRI TAMM

Lihtsasti lahtiseletatult tähendab sünteetiline bioloogia, et meil on võimalus toota igapäevases kasutuses olevaid materjale taastuvast toormest ning seeläbi liikuda eemale keskkonda saastavast naftakeemiast. Sünteetiline bioloogia saab olema üks võtmetehnoloogiatest, ehitamaks üles kestlikku biomajanduse kontseptsiooni. Bio- ning ringmajanduse kontseptsioon on nii Euroopas kui ka Eestis aina laiemat kõnepinda haaranud. Milliseid arenguid on nende teemade osas oodata? Biomajanduse peamine eesmärk on loobuda taastumatute maavarade kasutamisest ning üle minna taastuvatel bioressurssidel põhinevale tootmisele. Et piiratud koguses olevaid taastuvaid ressursse paremini ära kasutada, on eesmärgiks väärindada maksimaalselt algset toorainet ning võimalusel vältida jääkproduktide teket. Kui jääke peaks siiski tekkima, võetakse need kasutusele järgmistes, alternatiivsetes protsessides. See kontseptsioon viibki meid ringmajanduse mõisteni. Et selliseid kasulikke süsteeme luua, tuleb kombineerida teadmisi erinevatest valdkondadest. Seega toimub biomajanduses rohelise keemia ühendamine biotehnoloogiliste protsessidega, kusjuures digitaliseerimine annab tihtipeale võimaluse toimuvale suurema hoo sisse anda. Biotehnoloogiliste protsesside effektiivsemaks muutmi-

sel mängib aga suurt rolli just kiire areng sünteetilises bioloogias, kus loodame järgmiste aastate jooksul pidevalt kasvavat väljundit. Sünteetiline bioloogia tegeleb uute funktsioonidega rakkude ja organismide disainimisega. Kui kaugele oleme selle tehnoloogiaga hetkel jõudnud? Justnimelt, kui geenitehnoloogia hakkas arenema 1970ndate aastate lõpus, siis suutsid teadlased modifitseerida või siirdada elusrakkudes üksikuid geene, tänu millele suudeti toota mikroorganismidega näiteks insuliini ning muuta antibiootikumide tootmist efektiivsemaks ja seeläbi odavamaks ning kättesaadavaks kõikidele, ka vaesematele riikidele. Need protsessid põhinevad paljuski katse- ja eksitusmeetoditel, mis omakorda teeb arenduse – näiteks ühe rakuvabriku väljatöötamise – võrdlemisi aeganõudvaks ning kalliks. Sünteetilise bioloogia eesmärk on viia geenitehnoloogia uuele tasemele, muutes bioloogilised süsteemid ettearvatavaks ning standardseteks. Selline areng võimaldaks sarnaselt elektroonilistele süsteemidele täpselt, kasutades matemaatilisi mudeleid, disainida rakuvabrikuid, mis suudavad toota praktiliselt kõiki võimalikke kemikaale ning seda kõike võrdlemisi lühikese aja jooksul. Elektroonikas on tänagi võimalik tooteid, näiteks arvuteid, disainida minimaalse vajadusega ning nende funktsionaalsust ka testi-

da. Sama soovime tulevikus saavutada ka eluslooduses, et kõik vajalikud komponendid elusrakkude ülesehitamiseks oleksid hästi läbi testitud ning võimaldaks ab initio disaini. Looduses on väga erinevate funktsioonidega organisme – on taimi, mis toodavad hiina meditsiinist tuntud vähiravimeid või termiite, mis suudavad lagundada tselluloosi. Praeguste tehnoloogiatega suudame me ära tunda selliste funktsioonide eest vastutavad DNA-lõigud ning need viia kokku mõnda kiiresti kasvavasse mikroorganismi – näiteks pagaripärmi – ning optimeerida nende protsesside efektiivsust. Igapäevaelus ei pandagi hetkel veel täpselt tähele, kuidas me üha enam tarbime tooteid, mis on toodetud disainitud mikroorganismidega, kas selleks näiteks on siis Coca-Cola sees olev sidrunhape, toidulisandid nagu resveratrool või erinevad ravimid. Julgen arvata, et järgmise viie aasta jooksul tekib selliseid tooteid juurde eksponentsiaalse kiirusega. Euroopas on ühed suuremad tööstusliku biotehnoloogia kasutajad keemia suurtöösturid. DSM Hollandist toodab näiteks tärklisest erinevate värvide, vaikude, metallitöötluskemikaalide koostisosa merevaikhapet, Saksamaa keemiatööstusest saab tuua näitena selle tööstusharu gigandi BASFi B12-vitamiini tootmise või valuvaigistitena kasutatavad opioidid, mille kommertsiaalne tootmine pannakse püsti käesoleval aastal. 17

Millega täpselt sünteetilise bioloogia keskus Tartus tegeleb ning mis võimalusi tänu sellele pakub? Mis on arendusplaanides? Tartus alustasime tööstusele suunatud sünteetilise bioloogia arendamist kaks aastat tagasi ja hetkel oleme fokuseerunud eelkõige uute tootjatüvede disainimisele. Me arendame tüvesid, mis suudaksid tarbida erinevaid Eestis leiduvaid kohalikke toormeid ning tööstuslikke jääkprodukte. Samas tegeleme me ka aktiivselt erinevate kunstlike lülitite ja biosensorite testimisega ning rakkude metobolismi mõistmisega, et disainida bioprotsesse, mis omavad kõrgemat efektiivsust soovitud ainete ning materjalide tootmisel. Kui rääkida pikemast perspektiivist, siis järgmise viie aasta jooksul oleme me üles ehitamas

suuremat keskust, mis võiks aidata tööstust kogu biotehnoloogilise protsessi väärtusahela ulatuses – see hõlmaks nii kohaliku toorme töötlemist, et seda mikroorganismide abil konverteerida väärtuslikemateks kemikaalideks, rakuvabrikute endi disainimist kui ka lõpp-produkti eraldamist ning puhastamist. Lisaks plaanime rajada keskuse ühe osana piloottehase, mis lubab biotehnoloogilisi protsesse testida, ning seda skaalas, mis on juba lähemal reaalsele tootmisele. Seega saab tööstus soovitud biotehnoloogilisi protsesse optimeerida nii-öelda pilootskaalas, mis võimaldab tootmisprotsesse alustada juba maksimaalse efektiivsuse juures. Seda kõike teeme me hetkel koostöös oma partneritega nii Soomest, Rootsist, Taanist kui ka Lätist.

Milliseid tooraineid saaksime Eestis kõige paremini edasi väärtustada? Mikroobid on võimelised tarbima erinevaid orgaanilisi jääke, nagu põhk, puidutööstuse jäägid, toiduainetööstuse jääkvees sisalduvad suhkrud, olmejäätmed ja palju muud, ning konverteerima seda soovitud kemikaaliks, mille tootmiseks nad disainitud on. See annab unikaalse võimaluse bio- ja ringmajanduse arendamiseks erinevates sektorites. Lisaks uurime, kas on tasuv kasutada ka näiteks veekogudes leiduvaid vetikaid. Enamgi veel, osad mikroobid on võimelised kasutama oma kasvuks vaid CO2-te süsinikuallikana ning valgust või elektrone energiakandjana. Nii on näiteks võimalik olmeprügi pürolüüsil või teistes tööstusprotsessides tekkiv gaasisegu töödelda ümber vedelkütusteks.

Sünteetilise bioloogia eesmärk on muuta bioloogilised süsteemid ettearvatavaks ning standardseteks. Petri-Jaan Lahtvee

Sünteetilisel bioloogial on esmatähtis roll muuta erinevate taastuvate toormete tarbimine mikroorganismidele efektiivsemaks. Kuna ka näiteks lignotselluloosse biomassi varud on meil piiratud, siis seda väärtusahelat tuleb täpselt suunata. Erinevad puidu fraktsioonid sobivad erineva väärtuse-

ga toodeteks. Kui palk suunata ehitusse või mööblitööstusesse ning kiudained ja fiiber suunata pakendamisesse ning tekstiilitööstusesse, siis ülejääv puidujääk on võimalik suunata suhkrute ning ligniini eraldamisesse, kus neid aineid saab edasi kasutada biotehnoloogilistes protsessides. Mida suurema osa lignotselluloossest biomassist suudame efektiivselt ära kasutada, seda enam väärtust suudame luua. Kõige madalama väärtusega jääk on alati võimalik suunata ka energiatootmisesse. Mis võiks olla ajaline raamistik, et senine teadusarendustöö rakenduks ka tootmises? Esimesed suuremad projektid 1990. aastatel, kus mikroorganisme disainiti ümber tootma erinevaid kemikaale, võtsid aega umbes

15 aastat ning maksid kokku üle 100 miljoni dollari. Üheks selliseks näiteks on polüestri 1,3-propaandiooli biotehnoloogilise tootmisprotsessi väljatöötamine DuPonti ja Tate & Lyle poolt. Tänaseks on protsessid rakuvabrikute väljatöötamiseks märkimisväärselt kiirenenud ning selle trendi jätkumist on oodata ka tulevikus. Olenevalt täpsemalt tootest ning protsessi keerukusest võib hetkel eeldada ühe protsessi väljatöötamise ning optimeerimise ajaks umbes kolm kuni viis aastat. Samas on meie partneritel ka juba nii-öelda riiulist võetavaid lahendusi, mida tuleb vaid kohalikes tingimustes optimeerida. Kuigi bioloogia muutmine tehnoloogiateaduseks ei ole lihtne ülesanne, on tehnoloogiate areng aidanud neid protsesse oluliselt kiirendada.

AITAME KAASA EESTI TÖÖSTUSE ARENGULE

Tühi töökoht ei too tulu KEEVITAJAD PAKKIJAD MONTEERIJAD KOMPLEKTEERIJAD TOIDUAINETE KÄITLEJAD TÕSTUKIJUHID

JOOTJAD ELEKTROONIKATEHNIKUD ELEKTRIMONTÖÖRID ELEKTRIKUD INSENERID

www.hansavest.com

Sünteetiline bioloogia: võimalus Eesti tööstustele

iotehnoloogia kombineerituna sünteetilise bioloogiaga on unikaalne tehnoloogiline platvorm, mis võimaldab lahendusi pea igas tööstuslikus sektoris, sealhulgas energia, puidu-, toidu-, sööda-, keemia-, farmaatsiatööstuses kui ka IT-s. „Kasutades elusrakkude laia keemilist võimekust – biokeemiat – on biotehnoloogiliselt võimalik toota pea igat kemikaali, ka naftakemikaale, mida hetkel peamiselt vaid fossiilsetest allikatest toodetakse,” selgitab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi vanemteadur Petri-Jaan Lahtvee. „See annab Eestile uskumatu võimaluse, sest erinevaid kemikaale ning materjale on võimalik toota siin kohapeal ning kohalikust toormest.” Paljud keemia- ning energiatööstused kaaluvad sünteetilise bioloogia kasutuselevõttu, kuna see võimaldab toota lisaks juba eksisteerivatele materjalidele ka täiesti uusi ning uute funktsionaalsustega tooteid. Tootmisprotsessid on sealjuures tihti soodsamad, need on toodetud kohalikust kest-

likust toormest ning väiksema energiakuluga. Lahtvee sõnul võivad need tooted olla näiteks biokütused nagu butanool või biodiisel, kuid ka platvormkemikaalid, mida saab kasutada bioplastikus. „Samas on võimalik toota ka kallimaid kemikaale, mida saab kasutada näiteks toidulisanditena (vanilliin, resveratrool, vitamiinid) või lausa farmaatsias (diabeedi ravim Sitagliptin, malaariaravim artemisiniin või antibiootikumid nagu Cephalexin),” lisab ta. Kuivõrd aga Tartus olev keskus arvestab kohalikku konteksti, Eesti ettevõtete vajadusi ningkas ettevõtetel on ka võimalus testida disainerrakkude prototüüpe, mida tööstuses reaalselt rakendada. Petri-Jaan Lahtvee sõnul ollakse just keskendunud erinevate kohalike toorainete väärindamisele, mistõttu erinevad Eesti ettevõtted võiksid leida siit endale sobivaid lahendusi. „Tihtipeale on need just rätseplahendused, mis sobivad just teatud ettevõtte jääkprodukti väärindamiseks neile vajalikuks kemikaaliks või materjaliks,” sõnab ta.

Näited võivad olla siin vadakust või maitset andva toidulisandi atsetoiini tootmine või puidujääkidest valgu tootmine kalasöödaks. Lahtvee sõnul pakutakse ettevõtetega koostööks erinevaid võimalusi alates tööstuslikest magistrantuuri- või doktorantuuriprogrammidest kuni pikemate arendusprojektideni välja. „Samuti pakume ettevõtetele konsultatsiooniteenuseid ning võimalus on kasutada meie laborites olemasolevaid mõõteseadmeid. Meie eesmärk on tekitada Eestis tugev kompetents erinevate bioloogiliste protsesside rakendamiseks tööstuses ning anda kohalikule tööstusele võimalus rakendada just neile sobilikke uusimaid tehnoloogiaid biomajanduses,” selgitab Lahtvee. Eesmärk on keskenduda kohaliku toorme kasutamisele (põhk, puidujäägid, olmeprügi, kuid ka tööstustest emiteeritav CO2 ja CO) ning tekitada platvorm tüvede kiireks ning efektiivseks disainimiseks, et teaduse siire laborist reaalsete rakendusteni oleks võimalikult kiire ning efektiivne.

PUR isolatsiooni ja ALUMIINIUMsoontega pikendusjuhtmed SOBIVAD igasse keskkonda, on äärmiselt VASTUPIDAVAD, kaalult KERGED ja EI JÄTA põrandatele triipe ega PAKU HUVI metallivarastele.

FEEL THE DIFFERENCE! Tallinn

Tallinn Tartu Paide Pärnu Jõhvi

Tammsaare tee 118 Vitamiini 2 Jaama 8 Ehitajate tee 18/2 Linda 15d

Tel. 67 11 777 Tel. 74 26 222 Tel. 38 46 777 Tel. 44 40 477 Tel. 39 72 501

Jõhvi Paide

Pärnu

www.esvika.ee

Tartu

Eesti teadlased teevad tööd uudse vähiravimi loomise nimel. Foto: tootja

NUTIKAS toetusmeede teeb teadusmahuka tootearenduse lihtsamaks SVEN PAULUS EESTI TEADUSAGENTUUR

uidas viia oma tootearendus uuele tasemele, kasutades seejuures teadusmahukat lähenemist? Siin tuleb appi toetusmeede NUTIKAS, mis aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teistelt teadusasutustelt firmale vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Aeg-ajalt võib kuulda kriitikat, et Eesti majandus pole piisavalt teadmusmahukas ning ülikoolide ja ettevõtjate vahelised suhted teadus- ja arendustegevuse vallas on kesisevõitu. Tänu NUTIKAS toetusmeetmele on koostöös teadusasutustega täna Eestis arendamisel mitmed uued tooted ja teenused, näiteks töötatakse välja süttimiskindlaid istmepatju, nutikat vähiteraapiat ning uuritakse võimalusi mineraalvee väärtustamiseks. Lisaks tootearendusprojektidele on võimalik koostöös teadusasutustega teha rakendusuurin-

guid nii IKT-ga seotud valdkondades (nt küberturvalisus, tarkvaraarendus või IKT kasutamine tööstusprotsesside automatiseerimiseks), tervisetehnoloogiate arendamisel (näiteks biotehnoloogia või IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks). Samuti toetatakse meetmega ressursside tõhusamat kasutamist ning toetatakse näiteks ettevõtjad, kes püüavad leida innovaatilisi ehitusvõimalusi või otsivad keemiatööstuses võimalusi põlevkivi senisest tõhusamaks kasutamiseks. Toetust on saanud 21 ettevõtet Eelneva kahe vooru kestel on rahastatud NUTIKAS meetmest 21 projekti kogumahus 6,4 miljonit eurot ning ka 2018. aastal oodatakse Eesti ettevõtteid sellest meetmest osa võtma. Mullu Eesti Teadusagentuuri (ETAg) läbiviidud küsitlus näitas, et toetust varem mittetaotlenud ettevõtete puhul on mittetaotlemise peamiseks põhjuseks ebakindlus, kas projekt

vastab meetme tingimustele või mitte. Olulisteks pidurdavateks faktoriteks on kolmandiku vastanute jaoks olnud ka infopuudus ja veerandile taotlemise keerukana näimine. Samas on toetust taotlenud ettevõtetel taotlemisega olnud üldiselt positiivsed kogemused. 75%-le taotlejatest ei olnud ükski taotlusprotsessi etapp üle jõu käiv ning 90% taotlejatest peavad meedet puudutavat informatsiooni arusaadavaks ja selgeks. Kuigi taotluse koostamine ja projekti läbiviimine eeldavad ettevõtte enda panust ning arendustegevus on paratamatult seotud riskidega, on toetust saanud ettevõtted siiski teisi julgustamas. Tartu firma ToxInvent, mis otsib koostöös Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudiga viise targa vähiravimi loomiseks, on üks edukatest taotlejatest. Firma juhatuse liikme Andrus Tasa sõnul on arendusinvesteeringud alati väga riskantsed ning toob siinkohal

välja toetuse olulisuse: „Riigi investeeringud aitavad riski kanda, sest tulemus pole alati sugugi garanteeritud. Kuna selline võimalus oli olemas, siis esitasime taotluse ja saime ka rahastatud.” Üheks kohaliku iduettevõtluse lipulaevaks peetav Click & Grow teeb koostööd TÜ füüsika instituudiga eesmärgiga edasi arendada oma stabiliseeritud toitekeskkonna tehnoloogiat SmartSoil. Ettevõte soovib asendada polümeermaterjali sarnaste omadustega, kuid loodusliku, biolaguneva ning odavama komposiitmaterjali vastu. Materjaliteadusest puiduni Materjaliteaduse vallas on käimas teisigi põnevaid ühisprojekte. Näiteks OÜ Kerogen ja TTÜ algatus käsitleb uut põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogilist platvormi, sellal kui Võrumaa ette-

võte Estelaxe töötab koos TÜ tehnoloogiainstituudiga välja mittesüttivat silikoonvahtu. Suurema osa oma toodangust eksportivale puiduettevõttele AS Thermory on appi tulnud TTÜ küberneetika instituut. „Töötame välja juhtimispõhimõtted ja neid toetava tarkvara põhimõttelise lahenduse, optimeerimaks toormaterjaliga seotud tootmisahelat toorme hankimisest kuni toodangu valmimiseni,” lausus Thermory turundusjuht Elisa Järvsalu. Energiamuundamiskadude väljaselgitamiseks ja vähendamiseks ökonoomsetes päikesepatareides on seljad kokku pannud Crystalsol OÜ ja TÜ füüsika instituut. AS Värska Sanatoorium aga selgitab TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudiga, kas Värska mineraalvesi on sobiv ka loodusliku ninasprei tootmiseks.

6.03.2018

Hea teada NUTIKAS meetmest on saanud toetust 21 ettevõtet summas 6,4 eurot, mis moodustab meetme 26,6 miljonilisest mahust ca 25%. Kuni 19. detsembrini 2018 on avatud III taotlusvoor, mille maht on 15 miljonit eurot. Taotlejaks saab olla Eesti äriregistris registreeritud ettevõte, kelle huvides rakendusuuringut või tootearendusprojekti läbi viiakse. Taotletava toetuse suurus 20 000 kuni 2 miljonit eurot projekti kohta. Toetuse saamine eeldab uuringuvajaduste selget põhjendust ning plaanitava uuringu head teaduslikku taset. Taotlus peab avama ka uuringutulemuste rakendamist ehk äriplaani koos kalkulatsioonidega. Vaata lähemalt: www.etag.ee/nutikas

Materjalivajaduse planeerimine ja ostutegevuse juhtimine (vene keeles) Lektor: JAAK LAVIN, tööstusvaldkonna koolitaja ja konsultant

9.03.2018

23.03.2018

3.04.2018

Tootmisjuhtimine ja planeerimine (Tartus)

Ostu- ja varude juhtimine tootmises (Tartus)

(8 moodulit)

al 175 € + km www.toostuslahendus.ee

Tootmisprotsesside optimeerimine ja kulusäästliku tootmise mudelid ja meetodid (vene keeles)

al 175 € + km

www.balticmanufacturing.eu

Majandusotsused tootmises - kuidas tõsta kasumit tootmises? (Tartus)

al 175 € + km www.toostuslahendus.ee

Tootmisprotsesside optimeerimine ja tulemuslikkuse tõstmine (Tartus) Lektor: JAAK LAVIN, tööstusvaldkonna koolitaja ja konsultant

sept. 2018 kuni apr. 2019

al 175 € + km www.toostuslahendus.ee

Lektor: JAAK LAVIN, tööstusvaldkonna koolitaja ja konsultant

4.05.2018

www.balticmanufacturing.eu

Lektor: JAAK LAVIN, tööstusvaldkonna koolitaja ja konsultant

13.04.2018

al 175 € + km

Tööstusakadeemia

al 175 € + km

www.toostuslahendus.ee

al 1899 € + km

Lektor: Dr. Jüri Riives, Arenduskeskuse IMECC OÜ juhatuse esimees ja uurimiskava juht; Jaak Lavin, tööstusvaldkonna koolitaja ja konsultant; Tiit Valm, projektijuhtimise koolitaja; Reidi Strandberg, finantsspetsialist ja koolitaja, Tiia Tammaru, Eesti Kvaliteediühingu juhatuse esimees, Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja koolitaja; Margus Alviste, juhtimiskoolitaja; Priit Siitan, Tallinna Tehnikakõrgkooli töökeskkonna lektor www.toostusakadeemia.ee/koolitused/

Value Links OÜ  www.toostuslahendused.ee, www.toostusakadeemia.ee

Tark tekstiil ravib ja saadab teateid Protex on õmblusettevõte, mis investeerib aega ja raha, et arendada lisafunktsiooniga tarku tooteid. TEKST: URVE KASK FOTOD: MEELI KÜTTIM

Protex on Norra pereettevõte, mille asutas 51 aastat tagasi David Engan, täna on ettevõtte juhiks tema tütar Margrethe. Eestisse jõudis Protex 2007. aastal – viie aasta jooksul osteti mitmeid suuremaid ja väiksemaid tootmisüksusi üle Eesti, millest suuremad olid Klementi tootmisüksus Akadeemia teel ja osa Maratist. „Tol ajal oli Protex üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid, millest tulenevalt oli palju väljakutseid,“ räägib AS-i Protex Balti müügijuht Urmas Reinsberg. „Meil oli ühtäk-

ki viis-kuus firmat, milles erineva töökultuuriga inimesed, 150 erinevat klienti,“ kirjeldab ta olukorda, millest end leiti. Pikka aega tehti vaid klassikalist õmblust ja see suund on praegugi alles ning aitab ettevõtet hoida tugevatel jalgadel. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on aga klientide ringi kokku tõmmatud. „Oleme paljude väikeste klientide asemel jätkanud väiksema hulga klientidega – nii saame erinevaid teenuseid pakkudes koos kliendiga areneda ja oma te-

Protexi leivanumbriks on targad riided. Näiteks aitavad kostüümi integreeritud juhtmed ja elektroodid saata elektroodi kaudu impulsse lihasgruppidesse, kui inimese aju ei suuda neid ise anda.

Hea teada Protex numbrites: 230 töötajat 2 tootmisüksust: üks Pärnus, teine Tallinnas Tallinnas 130 inimest – administratsioon, müük, tootearendus ja tootmine (õmblus ja juurdelõikus)

gevusi paremini planeerida,“ räägib Reinsberg. Tootmine Aasiast tagasi Reinsbergi hinnangul on turg muutunud ja tootmised tuuakse Aasiast, eriti Hiinast, tagasi. „Toodetakse oma sihtturu lähedal – Euroopa asjad Euroopas ja Aasia asjad Aasias, sest nii on tarneajad lühemad ja suhtlus ning tootearendus kiirem,“ räägib ta. Ka partiid on muutunud väiksemaks. „Kliendil on mugavam tellida väiksemaid koguseid, mis loodud vastavalt tema vajadustele. Eestis on tootmine paindlik ja oleme Euroopa turule lähedal.“ Protexi tooted lähevad täna nii Eestisse kui piiri taha. Näiteks on üheks kliendiks Soome üks juhtivaid disainiloojaid Frenn. „Tekstiili- ja trikooõmblus on jalad, millel klassikalise õmbluse poolelt seisame,“ räägib Reinsberg. Ühel hetkel hakati töötama aga

uute toodete suunas, et eristuda klassikalisest õmblustööstusest ning võeti suund rohkem n-ö tehnilistele klientidele. Täna tegutsetaksegi kahes valdkonnas – wear ja tech. „Alustasime koostööd teadusasutustega ja teiste sektoritega, et saada juurde lisateadmist tarkadest toodetest,“ räägib Reinsberg. Nii ongi tänaseks välja kujunenud hea koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga, kuid koostööpartnereid on teisigi, näiteks Norra teadusagentuur SINTEF. Samuti tehakse koostööd start-up´idega. „Näeme, et just seal on parimad mõtted – inimesed on lahtise peaga ja neil on palju häid ideid,“ räägib Reinsberg, et nad peavad endki värskete mõtete tõttu rõivatööstuse start-up’iks. Põhiturg Skandinaavia Ettevõtte sihtturgudeks on Skandinaavia – Soome, Rootsi ja Norra. „Sealsed kliendid hinda-

vad kõrget kvaliteeti, kiiret tarnet ning läbipaistvat suhtumist, mistõttu usun, et meil on seal turul kasvamiseks ruumi veel küll ja küll,“ kiidab Reinsberg, et pakutakse erinevaid teenuseid alates allhankest, ent ollakse klientidele ka arendusja tootmispartneriks, tegeledes tootearendusega. Üheks Protexi alustalaks on ka kvaliteet. Nii peetakse silmas ISO kvaliteedi- ja kekkonnastandardeid. „Julgen öelda, et oleme oma olemuselt, suhtluselt ja väärtustelt Eestis skandinaavialikud inimesed, selles osas on lihtne koostööd teha.“ Täna toimub ettevõttes areng just tehnilise tekstiili osas. Selle alla kuulub näiteks tehniline spordirõivastus – õmbluspartneriks ollakse Trimtex`ile, kelle nõuded kangale ja õmblusele on väga kõrged, samuti on tehniliselt keerulist

kangast keeruline õmmelda ja töödelda. Koostööd tehakse näiteks Norra mööblitootjaga Helland, kellele õmmeldakse mööblikatteid ja muud mööblitööstuses vajalikku. Toodetakse ka telke ja muud taolist. Lahendusi pakutakse ka tehnoloogiaettevõtetele, kes soovivad läbi tech-rõivastesse integreeritud sensorite või tarkvaralahenduste müüa ja pakkuda oma tehnoloogiat. „Need on maailmas tuntud ettevõtted, kelle nimesid ei saa veel nimetada,“ märgib Reinsberg. Kasutamine meditsiinis Üheks targa tekstiili näiteks on meditsiiniline kostüüm Molli Suit, millega on ettevõttes aastaid tegeletud, ent millest pole väga palju räägitud. „Neli-viis aastat tagasi tuli oma probleemiga meie juurde Rootsi ettevõte Inerventions,“

Edu saladus on hea tiim, õiged inimesed ning hästi juhitud koostöö. Urmas Reinsberg, AS-i Protex Balti müügijuht

meenutab Reinsberg, kelle sõnul on kostüümi integreeritud juhtmed ja elektroodid, tänu millele jõuab elektroodi kaudu impulss lihasgruppidesse, kui inimese aju ei suuda seda ise anda. Vastavad närvisignaalid on eelnevalt arstiga programmeeritud. Teisisõnu pole selline kostüüm letikaup, vaid eeldab koostööd arstiga. „See töötab reaalselt ja on kasutuses 24 riigis – inimesed saavad tänu kostüümile enda hädasid kodus leevendada,“ kiidab ta, et see on üks ägedamaid ja funktsionaalsemaid asju, mida nad on teinud. Kuidas sünnivad tooted? Reinsberg on näinud analoogseid tooteid, mis annavad lokaalseid närviimpulsse, ent mis on palju suuremad ja ebamugavamad. „Just seetõttu on vajalik korralik tootearendus,“ selgitab ta.

„Valmisliini sellise toote jaoks pole – tootmine tuli ise välja mõelda, ent tänu kostüümile on nüüd ka teiste klientide jaoks vajalik referents olemas. Elektriskeem nõuab õmblejatelt väga palju, kuna pole vearuumi. Kui inimene seda kannab, ei tohi miski lühisesse joosta.“ Arendada tuleb vajalikku toodet Tootearendus nõuab palju suhtlust. „Kõik algab ideest – tellijal on mingi probleem, mida ta soovib lahendada. Meie kaardistame vajadused, mõistmaks, mida peame looma või muutma. Leiame sobiva kanga ning loome testimiseks prototüüpe. Seejärel tuleb klient tagasi tagasisidega, mille alusel teeme muudatusi, kuni oleme valmis tootmisesse minema,“ kirjeldab Reinsberg protsessi, mis kestab vähemalt pool aastat. Kuidas aga ettevõttena valikut

UUED G-SEERIA ELEKTRITÕSTUKID

teha, mida tasub arendada ja millesse investeerida? „Oleme saanud palju tagasisidet, et lahendame õigeid probleeme,“ räägib Reinsberg ning lisab, et teha asju, mis on lihtsalt fun ja tore, pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Tema sõnul on tootearenduses edu saladuseks koostöö. Koostöö erinevate ettevõtete vahel, klastri ja teadusasutustega, toob ta välja, et üksi nad kõike ei jõuaks ega oskaks. „Edu saladuseks on hea tiim, õiged ja motiveeritud inimesed ning hästi juhitud koostöö.“ Palju on räägitud, et koostöö võib olla eestlase jaoks keeruline. Reinsbergi sõnul õnnestub koostöö ainult juhul, kui on soov koostööd teha ning partnerite visioon ja ka nägemus lõpptulemusest on sarnased. „See motiveerib erinevaid osapooli koostööd tegema ja ühiselt mõtlema.“

UUS KVALITEET, SOODSAIM HIND EESTIS

www.tostukikeskus.ee info@tostukikeskus.ee

tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260

Saku vald, Jälgimäe

Ragnarok – abimees tööriides

rotex on välja töötanud ka päris oma kaubamärgi, milleks on Ragnarok. Tegemist on tööülikonnaga, mille algne versioon töötati välja koostöös Norra teadusagentuuriga SINTEF. Kolm aastat tagasi alanud koostöö algas Norra kalakasvatajatega merel kaasas käimisest, saamaks aru, milline peab olema jope, et see oleks ka kasutajale mugav. „Vee peal on tuuline, lainetav, vihmane ja külm,“ kirjeldab Reinsberg tingimusi, milles töötatakse. Kui aasta tagasi tuli IKT klastrilt initsiatiiv, et nad otsivad võimalust aidata klassikalisel tööstusel oma tootmist targemaks muuta, tutvustas Protex oma plaani lisada teatud tööriietele jälgimise funktsioon, mis aitaks õnnetuse puhul signaali saata ja võimaldaks ohuolukorrale kiiresti reageerida. Idee sai positiivset tagasisidet ning koostöös Ericssoni, TTÜ, Wazombi Labsi, Estrotechi, IKT klastri ja targa elektroonika klastriga Estronics alustati targa kostüümi loomisega. Tööohutus on merel töötades oluline teema. „Õnnetusi ikka juhtub. Täna, kui inimene kukub ja end ära lööb, võib ta tükk aega teadvuseta lamada, enne kui keegi ta avastab. Või mis veel hullem, õnnetuse käigus võib keegi üle pardagi kukkuda,” kirjeldab Reinsberg. Uute tarkade riiete puhul saadab programm õnnetuse kohta kohe teate, nii et töödejuhataja saab välja uurida, kellega, kus ja mis on juhtunud. „See pole lihtsalt töörõivas, vaid lisakaitse,“ räägib ta, et töötajale annab see kindlustunde, et teda ei jäeta õnnetuse korral üksi. Lisaks otsesele turvafunktsioonile oli eesmärgiks ka töö lihtsustamine. „Kalakasvatajad on nagu kauboid, kes ei taha väga raportee-

Tööriietele on lisatud jälgimise funktsioon, mis aitb õnnetuse puhul saada signaali ja sellele kiiresti reageerida.

rida – kui meri möllab ja vihma sajab, pole mugav pastakat ja paberit välja võtta, see on üks paras peavalu,“ kirjeldab Reinsberg, et info edastamise lihtsustamiseks loodi speech to text funktsioonid, millega läheb vajaminev info vaid nupuvajutusega edasi. Mõeldud on ka sellele, et kasutaja ei peaks kaasas kandma midagi üleliigset, piisab sellest, et tal on tööriided seljas. „Inimesed on mugavad ja ei viitsi panna randmepaela või vööd peale või siis kipub see ununema,“ selgitab Reinsberg märkamatuna riietes paikneva tehnoloogia eeliseid. Projektiga jätkatakse. „Meil on kliendid ootamas ning saame hakata tootega reaalselt turul toimetama ja seda edasi arendama,“ räägib Reinsberg, et tootele lähenetakse kliendikeskselt, kuna olukorrad, keskkonnad ja inimesed on erinevad ning arvesse tuleb võtta mitmeid muid muutujaid, näiteks millised on ettevõtte arvutisüsteemid. Ehkki hetkel on keskendutud kalakasvatustele, on ohtlikes tin-

gimustes töötajaid palju ning tehnoloogiat saab rakendada erinevate töörõivaste puhul, mis sobivad näiteks metsameestele, ehitajatele, tuletõrjujatele jt. Mitmekesisus ja uuendused Tehnoloogia areneb. „Kindlasti muutuvad järjest väiksemaks sensorid ja akupank. Aga edasi ei teagi,“ nendib Reinsberg, et töörõivaste tulevikku on üsna keeruline prognoosida. „Praegu on IOT (internet of things) see, mille egiidi all oleme toimetanud, aga jälgime, kuhu tehnoloogia suundub ja käime ajaga kaasas.“ Reinsberg tõdeb, et innovaatiliste toodetega tegelemine ei pruugi lühikese ajaga tulu tuua, kuid kui turul toimuvad muutused, mille tõttu on vaja ka endal suunda muuta, ollakse selleks edaspidigi suutelised just tänu sellele, et ettevõtte põhitegevus baseerub paljudel erinevatel ettevõtmistel. „See on meie pluss,“ usub Reinsberg mitmekülgsuse vajalikkusesse.

Baltimaade suurim tööstuse digitaliseerimise konverents

INDUSTRY 4.0 IN PRACTICE

7.–8. juuni 2018

Lisainfo: www.industry40.ee

Praktikale: tööle või õppima?

TTÜ-s toimus konverents, kus arutleti, kuidas korraldada praktikat ja ülikooli õppetööd selliselt, et tööturule jõuaksid tööandjale vajalike oskustega inimesed. Oma sõna ütlesid sekka ka üliõpilased ise. TEKST: KADRI TAMM

Päeva avas TTÜ rektor Jaak Aaviksoo, kes möönis, et majanduskeskkond, kus me igapäevaselt toimetame on läbi teinud suured muutused, millega ka ülikool peab kaasas käima. Ühelt poolt nõuab tööturg õppijalt praktilise tausta kõrval üha enam ka sotsiaalseid jm oskuseid, teisalt pole enam nii, et esmalt õpime ja siis läheme tööturule. Õppurid sisenevad tööturule aina varem, mispärast vajame ka paindlikumat haridust. Suund praktilisusele Seoses tööstuse automatiseerimisega teevad osa siiani inimeste tehtud tööst ära küll masinad, samas kasvab vajadus pädevate tippspetsialistide järele, kes neid juhiksid ja insenertehnilisi lahendusi välja töötaksid. Kvalifitseeritud tööjõu puuduses värbavad ettevõtted aina enam üliõpilasi, mistõttu paljudel jäävad õpingud pooleli või õppimise asemel pannakse juba esimestel kursustel rõhk töötamisele. Kuid kas tudengid täidavad ettevõtete ootu-

sed ning kuidas enam ettevõtteid ülikooliga siduda? Et tööturule jõuaksid ettevõtetele oluliste oskustega inimesed, on oluline defineerida, mida tööstus vajab ja kuidas ülikool saaks sellele kaasa aidata. TTÜ vanemteadur Raivo Sell möönis, et TTÜ on võtnud suuna õppeprogrammide praktilisemaks muutmisele, eriti õppe teises faasis. „Aina olulisem on hands-on lähenemine: üliõpilane peab oma kätega ise midagi ehitama ja kogema. Samuti on olulised ettevõtete külastused ja ettevõtete esindajate kutsumine loengutesse, et näidata juba esimesel semestril, kuidas tulevikutöö välja näeb ja anda reaalne pilk erialasse,“ toob Sell näiteid, kuidas paremini üliõpilasi nende tulevikutööga siduda. Samuti on TTÜ-l plaanis enam kaardistada ettevõtete jaoks olulisi teemasid ja projekte, et neid grupitööna ülikoolis lahendada. Läbi selliste koostööprojektide oleksid ettevõtted enam kaasatud ning üliõpilaste tööl oleks ka praktili-

ne väljund, mis lahendab reaalseid probleeme. Ettevõtted enam ülikooli Seega on ülikooli ülesanne pakkuda ka huvitavaid väljakutseid. „Projekt on tudengitele suurepärane võimalus osaleda tulevikutehnoloogiate arenduses,“ toob Sell välja. Üks näide sellisest koostööprojektist on ISEAUTO – projekt, mille käigus arendatakse täisautonoomset isejuhtivat sõidukit, mis hakkab liikuma TTÜ linnakus ja on arendusplatvormiks tudengitele, teadlastele ja tehnoloogiaettevõtetele. „Eesmärk on ennekõike kompetentsi loomine. See on platvorm, kus ettevõtted ja tudengid saavad mõelda uute teenuste arendamise peale, oma kogemusi jagada ja saada uusi teadmisi,“ võttis Sell lühidalt kokku. TTÜ teebki täna koostööd mitmete tulevikutehnoloogiatega tegelevate ettevõtetega, nagu näiteks ABB, Telia, nutiliiklusmärke arendav Bercman Technologies AS jt.

Praktika peaks andma tudengile sissevaate õpitavasse erialasse. Foto: scanpix

Hea teada Mida arvavad üliõpilased? Ülikool ei pea olema praktiline, kuid sünkroniseerima oma tegevust praktiliste tegevustega. Päevatöö, õppimise ja praktika ühitamine on väga keeruline ning kaalukausile satuvad teadmised vs vajadus teenida raha. Praktika osas võiks ülikooli roll olla vahendada huvitavaid võimalusi. Täna võib praktikakoha leidmine olla juhuslik. Paljud üliõpilased ei tea, mis toimub päriselus. Lisaks praktikale on asjakohased ka koostööprojektid ettevõtetega ja ettevõtete vajadustega seotud uurimisteemad. Ajaline mõõde on oluline – kõigile on arusaadavam, kui õppekavas on juba planeeritud mingile perioodile ainult praktika. Oluline on saada regulaarset sisulist tagasisidet, tähtis on tihe kontakt praktikandi ja ettevõtte vahel. Praktika sisust oodatakse kokkupuudet reaalse tööga, vastutus loob ka arenguvõimalusi.

Töökäte otsingul

astal 2017 alustas ABB-s 134 praktikanti, kellest 75% jätkasid ettevõttes töötamist. ABB-s tegeletakse pidevalt uute töötajate otsimisega ja mõistagi on fookuses ka üliõpilased. ABB värbamisspetsialisti Gerly Alpi sõnul erinevad ootused praktika kestvusele: „Meie hindame mõistlikuks pikkuseks 4–6 kuud, tudengite ootus on 4–11 nädalat.“ Siit joonistubki välja vastuolu: paljud tudengid töötavad õpingute kõrvalt ning praktika peab mahtuma õpingute ja põhitöö kõrvale. ABB on ettevõte, kes pakub oma praktikantidele ka tasu, kuid see võib tähendada, et praktikant peab tegema valiku põhitöö ja praktikakoha vahel. Alpi sõnul oleks abiks ka täpsem info õppeperioodidest: „Reaalselt me täna ei tea, kas üliõpilased on sel hetkel üldse saadaval.“ Lõhe väljendub ka praktikale seatud ootustes. On neid, kes soovivad paberile allkirja kui ka neid, kes otsivad praktikakohta, millest edasi võiks tulla juba reaalne töö. Siin oleks hea, kui enne praktika algust oleks kõik kolm osapoolt – ülikool, ettevõte ja üliõpilane – leppinud kokku, mis on praktika eesmärgid. „ABB-s anname võimaluse saada reaalne töökogemus koos tagasisidega, millest on võimalik õppida. Ainuüksi uude keskkonda minemine annab kõrvalpilgu, kuidas asjad päriselt käivad, pikem praktikaperiood võimaldab oskusi ka reaalselt arendada.”

Eesti põlevkivibensiin? TEKST JA PILDID: AGO GAŠKOV

as Eestis toodetakse põlevkivist bensiini? Selle küsimusega on mõtet astuda sisse Narvas asuvate elektrijaamade juhi kabinetti. Enefit Energiatootmise juhatuse esimees Tõnu Aas vastab sellele küsimusele lühidalt: „Toodetakse küll! Meie igatahes teeme seda.“ Ainult et see vedelik, mis Enefit Energiatootmise seadmetest tuleb, ei ole päris see, mida moodsa auto paaki riskiks valada. Põlevkivibensiin küll, aga mitte autokütus. Bensiin on üks fraktsioonidest, mis põlevkivi utmisel tekib. Uttegeneraatoris tekkivat bensiinifraktsiooni on võimalik kasutada autobensiini tootmiseks. „Eelmine aasta oli bensiini tootmise osas edukas. Panime tööle seadme bensiini täiendavaks puhastamiseks. Me saame nüüd müüa kvaliteetsemat toodet ja selle eest paremat hinda küsida,“ rääkis Aas. Probleemiks väävliühendid Nii naftasaaduste kui ka põlevkiviõli probleem on väävliühendid, põhiliselt väävelvesinik ja merkaptaanid – keerulise koostise ja terava ebameeldiva lõhnaga orgaanilised ühendid. Kui põlevkiviutmisel tekkiv bensiin nendest puhastada, paraneb tema kvaliteet ja tõuseb hind. Novembri lõpus Enefit Energiatootmise õlitööstuses käivitatud seadme abil suudetakse bensiinifraktsioon peaaegu täielikult puhastada väävelvesinikust ja vähendada märgatavalt merkaptaanide sisaldust. Põlevkivi utmisel saab mitmesuguseid kütuseid – raske- ning kergõlisid, bensiini ja gaasi. See, et kütteõlid maailmaturu hinnaga maha

Ümbertöötlemisega lisatakse toorbensiinile väärtust.

9000 tonni põlevkivibensiini müüakse kvartalis minimaalselt.

müüakse, pole uudis. Gaas, mis õlitootmise käigus tekib, põletatakse elektrijaama kateldes. Bensiini müügist on aga vähe räägitud. „Me müüme seda nagu õlisid. On erinevad naftasaaduste töötlemistehased, mis meie bensiini ostavad,“ rääkis Aas. Tarbijad on Euroopa Liidu naftatöötlejad, mis kasutavad seda „päris“ autobensiini või diislikütuse tootmiseks. Töös alates detsembrist Bensiini puhastamise seade hakkas täisvõimsusel tööle detsembris. Kvartalis loodetakse teele saata üks kuni kaks 9000-ton-

nist saadetist. „Kõik oleneb turust. Mõnes kvartalis müüme rohkem, mõnes vähem. Turu jaoks on tegemist uue tootega. Meie müüdava põlevkivibensiini kvaliteet on nüüd oluliselt paranenud ja me tahame selle eest ka maksimaalset tulu saada. Me müüme sellele ostjale, kes parimat hinda pakub. Kui autobensiin on nii-öelda poekaup, siis meie bensiin on tooraine. Loomulikult on ta sellest bensiinist, mida tanklas müüakse, odavam,“ rääkis Aas. Kui palju Narva lähedal toodetav bensiin maksab, Aas ei ütle, küll aga on selge, et ka põlevkivist saadava toorbensiini hind sõltub naftahinnast maailmaturul, nagu ka teiste õlitehastes toodetavate kütuste hind. „Prognoosid ei näita praegu lähema paari aasta jooksul suuremaid kõikumisi. Kõikumisi võivad tekitada suuremad sõjad, aga ka üle- või alatootmine mõnes piirkonnas. Meie näeme naftaturu hinnagraafikuid hetkel võrdlemi-

Ikka olemas!

Puhastusseade Auveres.

si tasastena,“ kirjeldas Aas olukorda maailma naftaturgudel. Põlevkivist saadava toorbensiini kogus on otseselt seotud toodetava õli kogusega. Kui õli pole kasulik toota, ei tule tehasest ka põlevkivibensiini. Kui õli hind on kõrge, maksab rohkem ka toorbensiin. Eesti Energia ei pannud oma õlitootmist seisma ka nendel aegadel, kui nafta väga odav oli. Need mõned kuud, kus õlitootjatel väga raske oli, suudeti üle elada. Praegu toodetakse õli ja seega ka toorbensiini üsna palju. Aas ütles, et müümata ei jää praegu midagi. Bob - Блок очистки бензина Seade, mida õlitööstuse töötajad hellitlevalt Bobiks, sõnadest Блок очистки бензина – bensiini puhastamise plokk, või isegi Bobikuks kutsuvad, läks maksma ligi 600 tuhat eurot ja selle projekteerisid Enefit Energiatootmise insenerid ise koostöös firmaga Sweco Projekt AS. Ka ehitaja oli Eesti Energia kontsernist – Jõhvis paik-

nev Enefit Solutions. „Kontserni jaoks on see oluline projekt ja Eesti Energia hindas seda üheks oma aasta teoks, kuna see seade muudab ühe meie toote varasemast palju väärtuslikumaks,“ märkis Aas. Autokütusena kasutatavat põlevkivibensiini toodeti Eestis 1930ndatest kuni 1960ndate keskpaigani. See oli madala oktaaniarvuga bensiin, mis ei sobiks enam tänapäevastesse automootoritesse. Eelmisel kümnendil arendasid nii Eesti Energia kui ka teine suur põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupp projekti diislikütuse tootmiseks, mis oleks põlevkivitööstuse lõpptoode, kuid majanduskriis ja hilisem naftahinna järsk langus tõmbas selle päevakorrast maha. Mõlema ettevõtte juhid said uhkustada sellega, et valasid kaamerate ees oma firma õlist, aga välismaal toodetud, diislikütuse oma auto paaki. Praegu on diislikütuse tootmise kava riiulis. Põlevkivibensiinil läks paremini.

Kuidas toorbensiini puhastatakse? Toorbensiini puhastusseade töötab üsna lihtsal põhimõttel. Selle seadme eesmärk on muuta põlevkivi toorbensiin tarbijatele sobivaks tooteks. Põhiline probleem toorbensiini turustamisel on väävliühendid, eriti väävlit sisaldavad süsivesinikud. „Need väävliühendid, mida tuntakse merkaptaanide või ka tioolide nime all, on nõrgalt happelised,” selgitab Enefit Energiatootmise investeeringute ja arenguosakonna juht ja ettevõtte juhatuse liige Aleksandr Kaidalov. Kui toorbensiini nõrga leelisega töödelda, on võimalik need ühendid bensiinist eemaldada. Protsess on lihtne, inseneridel tuli projekteerida seade, mis tööstuslikes tingimustes selle protsessi läbi viiks. Merkaptaanide neutraliseerimiseks otsustati kasutada üht õlitööstuse jääki – utteprotsessis tekkivat fenoolvett, mis on nõrgalt leelisene ja lisada sellele veidi katlavee ettevalmistamisel kasutatavat naatriumhüdroksiidi. See niinimetatud pürolüüsivesi tekib ühe saadusena põlevkivi orgaanilise aine kerogeeni lagunemisel utteprotsessis. Umbes 500 kraadi juures laguneb kerogeen mitmeks süsivesinike fraktsiooniks, kuid tekivad ka mittepõlevad ained, sealhulgas vesi. Pürolüüsivees lahustub aga ka osa põlevkivis sisalduvaid fenoole. Nüüd otsustasid insenerid selle jääkprodukti endale kasulikuks muuta. Eesti Energia insenerid võtsid kasutusele seadme, mida õlitööstuses tol hetkel ei kasutatud, ja ühe jääkprodukti ning kokkuvõttes muudeti selle abil üks õlitööstuse toodetest senisest palju väärtuslikumaks. 33

wire 2018 ja Tube 2018: tulekul traadi-, kaabli- ja torutööstuse messid 16.–20. aprillil 2018 avab Düsseldorfi messikeskuses uksed traatide ja kaablite rahvusvaheline erialamess wire 2018 ja torude rahvusvaheline erialamess Tube 2018, kus esitletakse tehnoloogiaid, masinaid ja seadmeid, samuti erinevaid tooteid ja teenuseid. Düsseldorfi on oodata enam kui 2600 valdkonna eksponenti, külastajate arvuks prognoositakse umbes 70 000. Traditsiooniliselt on rohkearvuliselt esindatud eksponendid Itaaliast, Prantsusmaalt, Šveitsist, Hispaaniast, Austriast, Madalmaadest, Saksmaalt, Türgist ja Suurbritanniast. Teiselt poolt ookeani oodatakse rohket osavõttu USA-st, Lõuna-Koreast, Indiast ja Hiinast.

Messid toovad kokku valdkonna tegijad.

wire 2018 keskendub traadi tootmise ja töötlemise masinate, seadmestike, tööriistade tutvustamisele, esitletakse ka tehnoloogiaid, materjale, eritraate ja kaableid. Fookuses on kiudoptiline kaabel, mida kasutatakse energiamajanduses, ehitus- ja sidevaldkondades. Tube 2018 esitleb torude tootmise, töötlemise ja eeltöötlemise masinaid ning seadmeid, fookuses on torumaterjalid, torud ja tarvikud, kasutatud masinad, tehnoloogiatööriistad, abivahendid, mõõte-, juht-, reguleerimis- ja kontrollitehnika. Pakkumist täiendavad torustikud ja OCTG-tehnoloogia, profiilid ja masinad, samuti plasttorud. Rohkem infot www.wire.de ja www.Tube.de.

FERRESTO LASER •

Tule tn 33 76505 Saue, Harjumaa

Tooted Eestist Põhja-Ameerikani • alates 2006. aastast!

NARVA TÖÖSTUSPARK JÕHVI ÄRIPARK KOHTLA-JÄRVE TÖÖSTUSPARK KIVIÕLI ÄRIPARK Taristuga varustatud tootmis- ja ärimaa - kuni 15 EUR/m2

TEET KUUSMIK • +372 511 4685 • TEEK.KUUSMIK@IVIA.EE • WWW.IVIA.EE