Aplaus internetti by Menu Kirjastus

Aplaus muusikaajakiri

nr 13 keva d/suvi 2015 h in d 2 . 5 0 €

Vaata suve kava

lk 42!

suvefestivali

Uue hooaja kontserdisarjad

Ma lendan muusika kohal! Te teete mingit ooperit?!

Arne Miku südasuvine rõõm Väravatornist kummitustega ja ilma

Rahvalaulu eestkõneleja

Veljo Tormis

sisukord

Armastus ei ole pime. Mercedes-Benz CLA Shooting Brake. Kuni 1354 liitrise mahuga pagasiruum ja elektriliselt avanev tagaluuk teevad Mercedes-Benz CLA Shooting Brake’ist praktilise igapäevasõiduki. Mercedes-Benzi arvukad juhiabisüsteemid aitavad tagada Sinu ja Sinu pere turvalisuse teel olles. Võimsad ent säästlikud mootorid toovad tõelise sõidumõnu. Stiilne välimus aga paneb Su sellesse autosse armuma. www.mercedes-benz.ee

54 39

Sisukord Veljo Tormis: “Regilaul on meie oma kultuur, ta on meie kultuuri, muusikakultuuri ja poeetilise kultuuri alus.”

Keskmine kütusekulu 3,9–7,1 l / 100 km, CO2-emissioon 101–165 g / km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

Arne Miku südasuvine rõõm

“Te teete mingit ooperit?!”

Millised plaanid on Eesti Kontserdil väljaspool Eestit?

“Ma lendan muusika kohal!”

EK:Labor

Kaheksakümnendate lainel jazz-trio

Väravatornist kummitustega ja ilma

Festival piltides

Festivalisuvi

Uue hooaja kontserdisarjad

Armastatud laulud

Siim Aimla: surfamine on nagu improviseerimine

www.concert.ee

Esikaanel Veljo Tormis Foto Kaupo Kikkas

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

juhtkiri

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee

VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee

PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee

JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee

PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

Aplaus Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Nr 13 kevad/suvi 2015 Väljaandja Eesti Kontsert Indrek Poolak aplaus@concert.ee Teostus Menu Toimetaja Katrin Streimann Kujundaja Kutt Niinepuu Trükikoda Kroonpress

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE

www.concert.ee

Kui juba tähistada, siis suurelt!

mmargused tähtpäevad toovad meie igapäevaellu alati juurde pidulikkust ja suursugusust. Ka käimasolevasse muusika-aastasse jagub seda hõngu küllaga. Ei ole just iga aasta nii kirev, et paljud muusika suurnimed tähistavad kas viie või nulliga lõppevat sünnipäeva. Arvo Pärt 80, Olav Ehala 65 ja Veljo Tormis 85 – nende juubelikontserdid kõlavad uhkelt kõrvuti Pjotr Tšaikovski 175., Jean Sibeliuse 150. ja Georg Otsa 95. sünniaastapäeva kontsertidega. Kuna nende meeste suurepärane looming ei mahu mitte kuidagi ära vaid paari kontserti, siis oleme toonud Eesti Kontserdi hooaega palju põnevaid juubilaride kontserdisarjasid. Sügisel stardib Tšaikovskile pühendatud “Kuldne klassika” ja detsembris kulmineerub Sibeliuse kontserdisari Helsingi Filharmoonikutega. Projektiga “Tormis üle maa” jõuame augustis kõikidesse Eesti maakondadesse ning Arvo Pärdi mais esiettekandele tulev “Aadama passioon” on kindlasti 2015. aasta suurim kultuurisündmus. Ehk tähistada, ja suurelt, on sel aastal põhjust küllaga. Kõiki neid suuri ettevõtmisi innustab meid eelkõige korraldama rõõm publiku silmades. Hortus Musicuse kevadkontserdil Kärdlas ei mahtunud inimesed saali ära. Jaak Joala laulude kontserdil aplodeerisid täissaalid suurepärasele muusikale. Hennessy uusaastakontserdi pileteid soovitakse broneerida järgmisse aastasse kohe pärast kontserti. Saaremaa ooperifestivali etenduste piletid on suurem defitsiit kui hotellitoad Kuressaares. Need on vaid mõned näited, mis iseloomustavad ilmekalt, kuidas me oskame hinnata head muusikat. Võimsate kohtumisteni kontserdipaikades!

Indrek Poolak turundus- ja müügiosakonna juht

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

uudised

Kontsert-näitus “ELU PUU”

Helilooja poeg Tiit Hindpere ütles, et viimased kaks ja pool aastat on see klaver nende kodus Tallinnas vaikinud, sest jäi ilma heast sõbrast, kellega koos tehti palju muusikat. “Jõhvi kontserdimajas on tema tulevik helgem, sest siin on elu, melu ja muusika.” Fotol Tiit Hindpere (paremal) koos kitarrist Heiki Mätlikuga.

Hans Hindpere klaver kodulinnas Jõhvi kontserdimaja esitles 4. aprillil Hans Hindpere perekonnalt kingituseks saadud Estonia tiibklaverit, mis teenis heliloojat tema kodus Tallinnas truult aastakümneid. Jõhvist pärit helilooja kultuuriväärtuslik klaver asub nüüd kontserdimaja teisel korrusel, kus avati Hindpere saal. Kingituse tänutundega vastu võtnud Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm ütles, et Hindpere on selle klaveri taga saatnud kodustel musitseerimis õhtutel väga paljusid Eesti armastatud lauljaid ning kirjutanud hulgaliselt heliloomingut. “See on erakordne sündmus, et selline klaver meie majja jõudis.” Jõhvi kontserdimaja klaverihäälestaja Veli Sarve hinnangul on Hindpere klaver oma vanusele vaatamata ütlemata kõbus. “Ausalt öeldes poleks oodanudki, et tal veel nii hea kõla on,” märkis Sarv, kelle sõnul on see Estonia tiibklaver valmistatud 1960. aastate lõpus või 1970. aastate alguses. Samal päeval toimus kontserdimaja kammersaalis Hans Hindpere laulude konkurss “Kõnnib kevad...”, mille tänavu võitis Türilt pärit vokaal ansambel Naized. Hans Hindpere (18. märts 1928 Jõhvi – 27. september 2012) oli tuntud kui viljakas levimuusika looja ning laste- ja noortelaulude autor, kes on loonud üle tuhande muusikapala. Ta tegutses kontsertmeistrina Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias ja Estonia teatris, saates paljusid omal ajal populaarseid soliste: Artur Rinne, Endel Pärn, Vladimir Sapožnin, Kalmer Tennosaar, Uno Loop, Voldemar Kuslap, Väino Puura, Heli Lääts, Helgi Sallo, Heidy Tamme, Leida Sibul jt. Tema loomingu põhiosa moodustavad levilaulud ja lastelaulud nii kooridele kui ka solistidele. Hindpere on loonud muusika ligi 40 teatrilavastusele ja filmile.

“See instrument on mulle vana tuttav, see on Hansu leivapill,” märkis helilooja kauaaegne sõber Voldemar Kuslap. Fotol koos Jõhvi kontserdimaja juhi Piia Tammega.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Kontsert-näitusel “ELU PUU” kohtuvad fotograafia ja muusika. Neid kahte kunstiliiki seob omavahel kahe muusiku, Jaan Kriveli ja Anne-Liis Polli, üheshingamine. Näitusel on väljas valik Jaan Kriveli fotosid, mis kõnetavad mõlemat muusikut eri karakteritega, andes inspiratsiooni antud ajahetke loomingule. Kontsert-näitus annab publikule võimaluse panna ise kokku piltidest kõladele või kõladest piltidele vastavaid meeleolusid, osa saada osakesest elu puust. Anne-Liis Poll on laulja, häikija (hääleimprovisaator), koorijuht ja õppejõud, kes õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias hääleimprovisatsiooni. Hääletehnika ja improvisatsioonioskuste arendamiseks on ta loonud oma meetodi “Häälemängud”, mida on tutvustanud meistrikursustel nii Eestis kui ka välismaal. Jaan Krivel on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) magistrantuuri klarneti ja kaasaegse improvisatsiooni erialal. Praegu töötab ta EMTA-s improvisatsiooni õppejõuna ning laulab Eesti Rahvusmeeskooris (RAM). Tuntust fotograafia alal on ta kogunud ennekõike portreefotograafina. Tema pildid RAM-ist on märgitud ära Pentaxi aasta portreefoto konkursil 2014. 13. mail 19.00 Vaba Lava 12. juunil 17.00 Rakvere Kolmainu kirik

Haruldaste klaverite näitus Tartus Näitus “Eesti klaveriavastusi 2008–2015” on Vanemuise kontserdimajas avatud 8. aprillist kuni 25. maini. Idee autor ja näituse koostaja on Alo Põldmäe. Eestis on klavereid valmistatud alates 1779. aastast. Nüüdseks on teadaolevalt eesti meistrite valmistatud klaverimarkide arv tõusnud 80 ja see nimistu täieneb igal aastal mitme uue leiuga. Vanemuise kontserdimaja näitusel on välja pandud 13 viimasel seitsmel aastal leitud eesti klaveriavastust. Suurimad haruldused on tahvelklaverid “E. Kessler” Dorpat (umbes 1853), “G. F. Freymann” (umbes 1860) ja “Barth” (leitud 29. jaanuaril 2015) ning haamerklaver “O. D. Wenzel” (1855). Riias töötanud eesti klaverimeistreid esindab pianiino “Mürsepp & Lomp” (umbes 1911). Eesti Vabariigi ajast pärit leiud on pianiinod “Ihse-Sprenk”, “D. Leppik”, “A. Emmo” ja “M. Reppo”. Salapära kannab Ernst Hiisi 1930. aastail valmistatud pianiino “J. Becker” (sellise nimega pille teame Peterburi kuulsalt firmalt J. Becker). Miks Hiis selle nimega pille valmistas, pole siiani täpselt teada. Et tegija oli E. Hiis, selgitab malmraami sisse pressitud Hiisi tollane nimi IHSE.

Foto: Jaan Krivel

www.concert.ee

Avastusrõõmu (aga ka segadust) tekitab meister Jüri Rässa pianiino “Rässa” (umbes 1915), sest seni teadsime pianiinot “J. Rässa”, mille valmistaja oli eesti üks kuulsaim klaverimeister Jaan Rässa. Näitusel on ka mitu mujalt pärit rariteeti: Peterburis tehtud peegelpildis mehhanismiga tiibklaver “H. Koch” (1870), mille keeled on kõlalaua all; 1830. aastaist kuue jalaga Peterburi haamerklaver “Tischner”; Inglise pianiino “Peachey” (umbes 1856), Rudolf Tobiase Prantsuse tiibklaver “S. Stehling”; Vene tsaaride ihuarsti, eestlase Philipp Karelli perekonna Saksa tiibklaver “Bechstein” 1880. aastaist (pill kuulus teatrilavastaja Voldemar Pansole ja teatrikunstnik Mari-Liis Külale). Klaverite väljapanekut täiendab fotonäitus “Eesti klaverite disainielemente” (autor Alo Põldmäe). Näitus on pühendatud muusika-aastale ning valminud Vanemuise kontserdimaja ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi koostöös.

Fotod: Risto Lehiste

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

kaanelugu

Veljo Tormis: “Regilaul on meie oma kultuur, ta on meie kultuuri, muusikakultuuri ja poeetilise kultuuri alus.” tekst: RUTH ALAKÜLA, ANDRES LAASIK fotod: KAUPO KIKKAS, Kristel Üksvärav

Kui Vladimir Karasjov hakkas 1970. aastal oma “Lindpriisid” filmima, kutsus ta Papi rolli toona 40. eluaastale läheneva helilooja Veljo Tormise. Karasjov soovitas tungivalt Tormisel habeme kasvatada ja nii on sellest ajast ka jäänud.

õnda sai Tormisest Vanemuise või Väinämöise võrdkuju, meie elav side aastatuhandete taha, mäletamise kohustuse kandja. Seda võib-olla siiski mitte ainult habeme tõttu. Väinämöise jutu peale on Tormis öelnud nii: “Ma olen teile selgitanud, et mina ei ole mingi Vanemuine, kes oskab laulda. Ma olen teinud tähelepanekuid vanade regilaulude lauljate stiili kohta. Kuidas neid laule lauldi ja kuidas eesti keel kõlas, ütleme, sada aastat tagasi. Sest keel on meil ikka seesama keel. Ja mu mureks on see, et hääldus ja rütm ja silbitamine, vokaalide pikkused ja kõik sellised asjad, mis tollel ajal olid laulmisel keelele omased, et need ära ei kaoks kirjakeele mõjul. See on ju kurb asi, et tegelikult meie regilaul ei saa säilida algsel kujul. Meie

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

kultuur on ammu kirjakultuur. Ja kui me kirjutame ühe laulu üles, siis ta lakkab olemast suuline pärimus, rahvalaul, ta muutub kirjanduseks. Noh, mis parata. Aga praegune huvi noorema rahva seas on väga suur selle kirjanduse vastu ja püütakse seda kuidagi kaasaegselt vormida ka muusikas.” Eesti rahvalaulu taasavastamine oli õhus 20. sajandi seitsmenda kümnendi lõpus. Üks märgilisi teoseid sel alal oli Vanemuise teatris lavale jõudnud lavastus “Laseb käele suud anda”, mille Jaan Tooming lavastas August Kitzbergi näitemängu “Enne kukke ja koitu” põhjal. Veljo Tormis on tunnistanud, et on seda 1969. aastal valminud teost näinud ning nähtud ja kuuldud rahvalauluesitus mõjus talle suunda näitavalt. Samal 1969. aastal asutas Kristjan Torop rahvakunstiansambli Leigarid.

Igor Tõnurist lõi 1971. aastal Leegajuse. Pöördumine rahvalaulu lätete juurde oli muutunud elutähtsaks.

Rahvalaulu eestkõneleja Veljo Tormisest saab rahvalaulu eestkõneleja 1972. aastal, kui ta avaldab Sirbi ja Vasara lehekülgedel oma manifestina mõjuva kirjatüki “Rahvalaul ja meie”. Selles manifestis tunnistab Tormis pöördumist iidse regilaulu radadele: “Öeldakse küll, et looming peab ise looja eest rääkima. Minul on antud juhul pisut teine olukord, sest oma süvenevas huvis regivärsilise rahvalaulu vastu olen ma rohkem vahendaja kui looja. Lauljate-kuulajate senisest heast suhtumisest ja vastuvõtust hoolimata on minult siiski sageli küsitud, miks ma nii visalt ning järjekindlalt rahvalauluga tegelen, jättes selle tõttu www.concert.ee

viimasel ajal vähemaks oma n-ö originaalloomingu.” Tormis seletas manifestis lahti oma uue muusikalise teekonna lähtekohad: “Vana rahvalaulu propageerija hoiaku (mis võiks ju uurijatele-teadlastele kuuluda) olen võtnud just selle e l a v a, tänase muusikavajaduse äratundmisest. Mind on selle avastamisele suunatud juba Moskva konservatooriumis, veelgi varem aga Eesti NSV Heliloojate Liidu noortesektsioonis. Olen püüdnud hiljem sellesse süveneda. Võin oma praeguses vaimustuses, soovis asja lõpuni uurida ja vana laulu praegusi funktsioone selgitada küll vist ajutiselt ühekülgseks osutuda. Ühe elemendi süvendamine ei muuda aga meie m u u s i k a e l u ühekülgseks, vaid ainult rikkamaks.” Tormis toob enese rahvalaulu radadele suunamistest rääkides kõigepealt esile akadeemilise stuudiumi Moskva Pjotr Tšaikovski nimelises riiklikus konservatooriumis, kus ta õppis vene muusikakorüfee Vissarion Šebalini juures. “Šebalin seadis oma juurte tundmise õpilastele tingimuseks, ta ütles, et igal heliloojal on mingi rahvus ja helilooja peab ennast rahvuslikult määratlema – täpselt tema sõnad olid need. Ta soovitas ka venelastel olla vene heliloojad.” Veljo Tormise õpingud Venemaal pole Eesti muusika traditsioonide taustal mitte midagi erilist. Heino Elleri ja teiste Peterburi konservatooriumis õppinud Eesti muusika klassikute kaudu joonistub koolkondlik rida, mis tipneb vene muusikakorüfee Nikolai RimskiKorsakoviga. Eesti heliloojad on olnud Rimski-Korsakovi õpilased või õpilaste õpilased. Või siis tuleb iseloomustamiseks kasutada juba õige mitu “õpilase” sõna, et seos luua. Sellesse ritta sobitub ka Veljo Tormis, kelle õpetaja Vissarion Šebalin õppis vene muusika suurkuju Nikolai Mjaskovski juures, Mjaskovski omakorda oli Rimski-Korsakovi õpilane. Koolkondlik side klassikalist õpetust jaganud Rimski-Korsakovi ja vene muusikaga pole pärssinud eestlaste muusikalist rahvuslust. Hea näide on RimskiKorsakovi õpilane Mart Saar ja tema looming, mis sarnaselt Veljo Tormise juhtumiga ammutas materjali rikkalikust rahvamuusikapärandist. Helilooja Moskvasse õppimaminek oli seotud mitme põhjusega. Tormis mäletab nii: “Oh, seal oli palju põhjuseid, ma ei oskagi neid tagantjärele kindlaks teha. Üks oli ka perekondlik. Mu abikaasa, kes tahtis õppida teatriteadust, pidi minema www.concert.ee

Ma olen teile selgitanud, et mina ei ole mingi Vanemuine, kes oskab laulda. KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

kaanelugu

Moskvasse, sest mujale kuhugi ei olnud minna. No siis mina läksin lihtsalt kaasa. Aga eks teine põhjus oli ka koledad 1950. ja 1951. aastad, mis olid poliitiliselt väga hullud. Kuna mu isa oli kiriku teenistuses, siis see oli omaette probleem meie ametimeestele. Ja eks minu perekondlikku päritolu hõõruti mulle kogu aeg nina alla ja ma lootsin, et ma sellest pääsen seal, ja pääsesingi.”

Köstri poeg

Tormis sündis 1930. aastal Kuusalus köstri pojana. Isa mängis viiulit ja asus köstri ametisse saades õppima ka orelit. Orel saatis Tormist lapsepõlvest peale nii Pühajõel kui ka Vana-Vigalas ja sestap oli üsna loomulik, et ta asus August Topmani juurde orelit õppima. Küllap oleks ta sellel alal jätkanud, kui 1948. aastal poleks oreliklass kinni pandud. Koorijuhtimise õpingud Jüri Variste juures ei läinud üleliia hästi.

Üldse, 1960. ja 1970. aastad olid Veljo Tormisele hea aeg. 1968. aastal teostus hästi tuntud filmitöö, muusika klassikaks saanud mängufilmile “Kevade”. Vähem tuntakse Tormise teist väärt tööd, muusika kirjutamist Peep Puksi kolmeosalisele dokumentaalfilmile Tammsaarest. Edasi läheb tõusvas joones. 1960. aastatel alustab helilooja “Kalendrilaulude” tsüklit. 20. sajandi seitsmenda ja kaheksanda kümnendi vahetusel saab alguse “Unustatud rahvaste” tsükkel, mis jätkub 1980. aastatesse. Sünnivad tippteosed, nagu “Raua needmine” (1972), “Pikse litaania” (1974). Sündis isikupärane käsitluslaad, mis sai osaks Eesti koorilaulukultuurist. Ja mitte ainult, koorid üle terve maailma laulavad Veljo Tormist, leides tema loo-

Mitte mina ei kasuta rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutab mind.

Kammerkoori Collegium Musical abidirigent Miina Pärn, helilooja Veljo Tormis ja dirigent Endrik Üksvärav.

Veljo Tormis meenutab: “See süü langeb küll riigivalitsusele, kes oreliklassi lihtsalt kinni pani. Aga mis koorijuhtimisse puutub, siis olen ma ise süüdi: vilets vennike olin, ei saanud minust asja. Kõige selle kõrval hakkas tasapisi idanema heliloomingu mõte.” Sugulasrahvaste kultuuri uurimine ja tutvustamine oli tähtsal kohal Soome 19. sajandi lõpu rahvusromantilises liikumises, kui otsiti oma rahvuslikku identiteeti. Veljo Tormise pöördumine eesti rahvamuusika poole käis koos pöördumisega sugulasrahvaste kultuuride poole. Rännakud eesti ja teiste soomeugrilaste rahvamuusikas ei ole rahvusromantilised, Tormis rakendab oma heliloomingus juba modernistlikke tehnoloogiaid, milles kajastub 1960. aastate lõpus eesti kultuuris alanud pööre modernismi poole.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

läksime päriselt raksu. Osa soliste keeldus selles teoses ka kaasa tegemast, sest see püsib ühes tessituuris ja võib hääleaparaati rikkuda. Kummalisel kombel regilauljate häälepaelu see ei rikkunud. Setu laulikud võivad praegugi öö läbi laulda ega riku midagi ära.” “Eesti ballaadid” tõid endaga kaasa ka heliloojale uusi sõnastusi, mille kaudu ta määratles enda ja rahvalaulu suhteid.

Collegium Musicale pärast tsükli "Unustatud rahvad" Eesti esiettekannet. Sellest kooritsüklist kuuleb muusikat suvises kontserdisarjas "Tormis üle maa".

mingus tuge oma koorilaulu arengupüüdlustele. Tormise loomingu esitamiste geograafiline haare avaldab muljet. Näiteid tema koorilaulude esitamise kohta leiab mitmelt kontinendilt ja rahvamuusika põhjaga looming võib ühilduda hästi ka esmapilgul võõraste kultuuridega. Nii näiteks laulavad shinto-kultuurilise taustaga jaapanlased heal meelel šamanistliku hingusega loitsudest koosnevat “Raua needmist”.

Runolaulu sõnum

Üks Tormise tippteostest sünnib seoses aastal 1980 Tallinnas peetud Moskva olümpiamängude purjeregatiga, mille kultuuriprogrammi tellib Estonia teater “Eesti ballaadid”. See ei tulnud lavale sugugi kergelt. Veljo Tormis: “Paar korda

Tormis väidab 1988. aastal ilmunud “Eesti ballaadide” heliplaadi saatesõnas järgmist: “Mitte mina ei kasuta rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutab mind. Rahvamuusika pole mulle eneseväljenduse vahendiks. Vastupidi – tunnen kohustust vahendada rahvamuusikat ennast, selle olemust, vaimu, mõtet, vormi. Minu arusaamise järgi on runolaul kõikide aegade kõige silmapaistvam ja omapärasem nähtus eesti kultuuris. Kuna ta tänapäevaks on kaotanud oma olelusvormi kunagise elulaadi lahutamatu osana, siis püüan teda siduda praeguste kunstivormidega, et välja tuua runolaulu ainulaadsust ja sõnumit.” Rahvamuusikale pühendumisel oli tol ajal olemas ka täiesti selge materiaalne mõõde. Üldiselt tasustas tollane kultuuriministeerium võrdlemisi heldelt eesti heliloojate uut loomingut, kuid Tormisest sai siin omapärane erand. Tema teosed määratleti rahvamuusika töötlusteks ja nende eest maksti vaid pool sellest, mis originaalloomingu eest. Nii taheti maksta vähendatud tasuga kinni ka kuulus “Raua needmine”, kuigi selle puhul pole olemas reaalset rahvalaulu, millele helilooja oleks teose üles ehitanud. Oma minevikust väge ammutava heliloominguga on Veljo Tormis ehitanud eestlase identiteeti ja siin ei olnud helilooja oma ajas sugugi üksi. Võrdluseks võib tuua Lennart Meri kirjutatud raamatu “Hõbevalge” ja tema etnograafilised filmid. Veljo Tormisel oli võimalus olla filmi muusikaline nõustaja, kes seisis selle eest, et filmi läheks autentne rahvamuusika esitus ja mitte helilooja kirjutatud uus muusika. Kujutavas kunstis võib tuua näite Kaljo Põllu loomingust. Tollase rahvusluse taga oli protestivaim, mida Tormis tunnistab ettevaatliwww.concert.ee

kult: “Mingisugune selline tahtmine vastu hakata ikka oli. Aga ma ei ole võitleja kunagi olnud. Ma ei ole pateetiline. Ma olen teinud seda asja vaikselt ja omaette ja istudes oma laua taga. Ma ei ole käinud kuskil lippu lehvitamas. Mitte kuskil, mitte ühelgi rahvaüritusel... Ainult looduskaitse seltsis käisin. Seal küll sai lauldud rahvaga koos. (Regilaulu, et “Mis see rahvas siita otsib – kust see rahvas siia tulnud. Ei mina salli vene keelta, ei mina...” Ei mäleta, kuidas need sõnad olid. “Ei ma salli saksa keelta, veereta ei vene keelta.”) See on pulmalaul tegelikult, kui pulmalised tulevad ja lauldakse vastu, mis te siit otsite. Ja seda praegu enam ei suudeta mõista, mis tähendus mõnel sellisel laulureal omal ajal oli inimestele, kes jäid ka mõtlema.”

Moodne ja arhailine

Tormis on korraga moodne ja arhailine. Selles minevikukultuuri tähtsustavas koosluses on oma osa ka eitusel. Tormis: “Tänu koolile, kirikule, kirjakultuurile on see kõik meelest läinud. Jah, tõepoolest, kui ma ükskord koorijuhtidele esinesin 1972. aastal, siis juba olid meil ansamblid olemas, ma mõtlesin siis, et võiks ju suurema rahvaga ka laulda koos. Ja ühel koorijuhtide mingisugusel seminaril või kokkutulekul läksin pulti ja küsisin, kas te seda laulu ka teate. Me saaksime seda ju koos laulda. Laulsime ära seal. Kui ma ei eksi, oli see Karksi laul. Neidude laul, kes tahavad kokku saada. Ja pärast tulevad minu head tuttavad koorijuhid, kes minuvanused ja nooremad ka: “Kuidas www.concert.ee

meie sellest midagi ei tea, et niisugune laul on olemas, regilaul.” Noh, sel ajal ei olnud regilaulul seda nimegi veel.” Tormise mitmetähenduslikust suhtest kirikuga räägib tema The King’s Singersi tellimusel kirjutatud teos “Piiskop ja pagan”, mis põhineb kroonikatest ja soome rahvapärimustest pärit lool soome külamehest Lallist, kes tappis ristiusku levitanud piiskop Hendriku. See kirikule vastuhakkamise lugu oli Tormisele nii tähtis, et üksvahe plaanis ta selle põhjal

rahvaste” tsüklisse tähendas ligi kaks aastakümmet vaeva, tööd ja järelemõtlemist. Alates 1960. aastate keskpaigast vedas Veljo Tormis ühte vaimsust, mis kestis, kuni sajandivahetusel kirjutas helilooja “Kalevalast” võetud ainesel loo “Lauliku lõpusõnad” ja kuulutas, et töö on tehtud. Veljo Tormis on kolm ja pool aastakümmet muusikat luues kaevanud minevikus ning tema loomingu esitused on tõestanud ta nüüdisaegsust ja isegi moodsust. Seda on täheldanud ka helilooja ise:

Veljo Tormis on kolm ja pool aastakümmet muusikat luues kaevanud minevikus ning tema loomingu esitused on tõestanud ta nüüdisaegsust ja isegi moodsust. ooperi kirjutamist. Oma väärtusi kaitsev Lalli tapab “kultuuritooja” läänest ja Tormis jätab selle konflikti hinnangud avatuks. Nooruses talukoha nime järgi Köstri-Veljoks kutsutud helilooja on tunnistanud, et kirikust eemaldumine tähendas talle perekondlikku konflikti, mida aeg küll silus. Veljo Tormis on olnud järjekindel. Nii eesti kui ka sugulasrahvaste pärandis otsimises. Järjekindel on ta olnud ka sõnumi edastamises. Näiteks hääbuvate rahvaste sõnumi korjamine “Unustatud

“Mul oli endal ka natuke häbi, et ma selle vana asjaga tegelen ja nii vanamoeline olen. No eks ma olen selline olnud kogu aeg. Aga minuga on juhtunud midagi imelikku elu jooksul. Tõepoolest, see, mis tundus kõrvaline või häbiväärne, nagu ma ütlesin, osutus, et see on niisugune pealiin.” Kirjutises on kasutatud 2010. ja 2011. aastal Tallinnas ja Pühajõel antud intervjuusid Eesti Rahvusringhäälingule. KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

hooaja tipp

Arne Miku

südasuvine rõõm tekst: MARgit kilumets fotod: MART LAUL, ERAKOGU

Ooper ei ole midagi muud kui seltskondliku kokkusaamise koht, kuhu me koguneme teatud päevadel, ise täpselt teadmata, milleks. Voltaire

ma esimese hiliskevadise või varasuvise puhkusenädala veedab Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk enamasti Hiiumaal. Seal on nii tema kui ka poegade suvekodud ja hea enne turistide tulva saarevaikuses veidi elu üle järele mõelda. Paar kuud on siis veel ooperipäevade avalöögini aega: palju pingelisi nädalaid seljataga, teist sama palju ees. Ja pole harvad korrad, kui Arne esitab endale sealsamas suvekodu trepil istudes retoorilise küsimuse: “On seda ooperifestivali meile ikka kindlasti tarvis?” Seni on ta plusse ja miinuseid kaaludes ning sisemisi kõhklusi ületades olnud ooperi elujõus ja Saaremaa festivali atmos fääris piisavalt kindel, et tulla igal aastal välja üha uute ideede ja senisest võimsama festivaliga. “Saaremaa ooperipäevad on minu südasuvine rõõm,” paneb galantne härrasmees parema käe oma südame kohale. Festivali ainulaadsuses on veendunud ka Jüri Leiten ja Kertu Orro Eesti Kontserdi juhtkonnast. Ning küllap leidub nii muusikute kui ka publiku hulgas

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

www.concert.ee

rohkesti neid, kes võivad kinnitada oma ustavust ooperi, Saaremaa ja südasuve kolmikliidule.

Saaremaa ja Savonlinna

30 aastat tagasi, pärast Arne Miku 50. sünnipäeva kutsusid soomlased Arne esimest korda Savonlinna ooperifestivalile. See, mida estoonlane seal 1984. aastal

kujuks,” kinnitab Arne Mikk. “Savonlinnas on tingimused selliseks suvefestivaliks nagu loodud: suure kindluse õu on dekoratsiooniks paljudele lavastustele, vaja vaid katus paigaldada. Pealegi on Savonlinna meile kõige lähem suvefestivali toimumise paik. Meelevaldselt pole neid kaht ooperi suursündmust mõtet siiski võrdlema hakata. Soome festivali

Arne esitab endale sealsamas suvekodu trepil istudes retoorilise küsimuse: “On seda ooperifestivali meile ikka kindlasti tarvis?” nägi ja koges, jättis talle kustumatu mulje ja mõnes mõttes on just Savonlinna festival süüdi, et Arnest sai ooperifestivalide fänn. “Miljöö ja atmosfääri mõttes on Savonlinna Saaremaale kindlasti ees-

ajalugu on rohkem kui sada aastat, meil alles üle kümne aasta pikk!” Saaremaa ooperipäevade seemne istutas 1999. aastal mulda Ludmilla Toon, kes tagasihoidlike võimaluste kiuste puhus saarlaste oma festivalile elu sisse ning lasi KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

hooaja tipp

vihma ja sääski trotsides kaunil muusikal Kuressaares kõlada. Ent entusiasmi najal niisugust suurt ettevõtmist püsti ei hoia. Nõnda kutsuski toonane linnapea Urve Tiidus Eesti Kontserdi ja Aivar Mäe appi. “Aivar pani oma hoogsa joonega parameetrid paika,” meenutab Arne Mikk. “Ta on tõesti hea visionäär ja kui Aivari nägemus kõige lühemalt sõnadesse panna, siis vihm ja sääsed tuli asendada punase vaiba ja lühtritega.” See kõik tundus algul üsna hullumeelne ettevõtmine, ent sel

Kannelloonid Rossini moodi Kannelloonide täidis: lasta veinis hautatud veiseliha läbi hakklihamasina, lisada munakollane, koor, ricotta, kaneel ja keedetud spinat. Maitsestada küüslaugu, sibula, või ja rosmariiniga. Kannelloonid (suured toruja kujuga makaronid) hautada vajaliku pehmuse saavutamiseks tomatikastmes, täita lihaseguga, katta prantsuspärase bešamellkastmega ning ilmestada näpuotsatäie riivitud Parma juustuga.

Arne Mikk, Ain Anger, Enn Kunila ja Jaakko Ryhänen on tundnud ooperist rõõmu nii Saarekui ka Hiiumaal.

suvel korraldab Eesti Kontsert Saaremaa ooperipäevi juba kaheksandat korda ning festivalist on saanud Saaremaal aasta tippsündmus, mis toob rahvast ja tulu ning mille järgi nii mõnedki ooperisõbrad oma puhkust planeerivad.

Neli edusammu

Rossini oma käega kirjutatud retsept.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Pikendades naljaga pooleks lühtrite ja punase vaiba teemat, kirjeldab Arne Mikk kirglikult, mil määral ja kui kaugele on festival oma tehnilises arengus nende aastatega jõudnud. Üht suvefestivali ei saa võrrelda maailma kuulsamate püsifestivalipaikadega, mida pole tarvis igal aastal uuesti üles ehitada ega kusagilt kohale vedada. Kuressaare ooperitelk tuleb paraku igal suvel uuesti püstitada ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten seisab isiklikult hea selle eest, et telgi tehnilised tingimused oleksid võimalikult nüüdisaegsed. Juba lähitulevikus ehk ka heli peegeldavad materjalid ja spetsiaalsed valguslahendused. Omaette teema ja aasta-aastalt üha võimatumana näiv missioon on mahutada Kuressaare lossihoovile rohkem ooperisõpru kui eelmisel korral. Teine samm, mille astumine teeb Arnele suurt rõõmu, on festivali laienemine üle terve saare. “Jah, need on Saaremaa ooperipäevad rõhuga sõnal Saaremaa,” kõmistab Arne, hääldades sõnu ükshaaval, eeskujuliku diktsiooniga. “Kui Ain Anger tuleb kodusaarele laulma, siis loomulikult esineb ta ka Kihelkonnal, kus on tema sünnikodu ja kuhu ema saab

teda vaevata vaatama minna. Või võtame 2013. aasta, kui Kuressaare linn tähistas 450. aastapäeva ja igas Saaremaa kirikus kõlas korraga üks ja seesama laul – Martin Körberi “Ma olen väike karjane”.” Veel toob ooperipäevade kunstiline juht edusammudena välja Saaremaa ooperifestivali maailma esiettekanded, näiteks Olav Ehala ja Leelo Tungla “Käsikivi kosmosest” või “Ood ooperisaarele”. Kaks suve tagasi aga etendati Mustjalas suure menuga Kristjan Kõrveri “Raud-Antsu”. Noore ooperipubliku kasvatamiseks korraldatakse igal aastal ka lastegala, kus populaarsed ooperimeloodiad seotakse tervikuks lastele armsate tegelaskujude kaudu – Pipi ja Buratino või Lotte – ning kaasa löövad ka mitteooperilauljad, nagu Koit Toome või Ivo Linna. Sel aastal juhib galat Mary Poppins alias Hanna-Liina Võsa.

Ja Itaalia taeva sina…

Tänavu kaunistab ooperipäevi loodetavasti ka kunstinäitus Enn Kunila kollektsioonist, mille pealkirjaks saab “Värvide sümfoonia”. Seal näeb tunnustatud eesti kunstnike Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Erik Haameri ning paljude teiste Saaremaa- ja Itaalia-teemalisi töid. Itaalia sellepärast, et ooperipäevade külalisesineja on Teatro di Milano ooperi sünnimaalt. Näeb ja kuuleb Puccini, Verdi ja Rossini oopereid, ent Kuressaare Laurentsiuse kirikus kõlavad näiteks Gioachino Rossini soololaulud, duetid ja – üllatus-üllatus! – ka kvartetid www.concert.ee

haruldases koosseisus: kaks viiulit, tšello ja kontrabass. Saaremaa ooperifestivali juurde kuulub vaieldamatult sulnis seltsielu: käiakse kontserdil, süüakse heade sõpradega koos õhtust, minnakse tantsima. Eelmisel suvel sai hoo sisse Café Royal, kus sumedas õhtus pärast etendusi kirglikke poognaid võeti. Café tuleb ka seekord ja tantsuks mängib seal Estonian Dream Big Band. Tänavuse kõige suurema muusikakõrvase üllatuse küpsetas Arne Mikk valmis Itaalias Pesaros Rossini ooperifestivalil. “Ma teadsin küll, et Rossini oli teada-tuntud gurmaan ja suurepäraste retseptide autor, aga kui läksin tema retsepte Itaalia kauplustest otsima, selgus, et plaadi- ja noodipoekestes polegi midagi. Viimase õlekõrrena küsisin retsepte Rossini keskusest, kust lõpuks mingi ime läbi üks raamatuke leiti. See oli ka ainueksemplar, mis minuga koos nüüd Eestisse reisis.” Arne lasi retseptid tõlkida ja nüüd saab ooperipäevade ajal “Gurmaanide lõunasöögil” nautida foie gras’d ning muudki maitsvat, mis valmistatud võimalikult täpselt Rossini õpetuste järgi.

Kuigi Saaremaa ooperipäevade korraldamine tähendab Eesti Kontserdi nelja kontserdimaja parimatele tegijatele ekstrapingutusi ja eriti suurt koormust tehnilisele meeskonnale, kelle ööd kulu-

on Arne unistus maetud. Savonlinna ooperipäevade tarbeks luuakse igal aastal spetsiaalne produktsioon, mida saab etendada seal ja ainult seal, just nendes tingimustes. “Ka meil on olemas ooper,

Nüüd saab ooperipäevade ajal “Gurmaanide lõunasöögil” nautida foie gras’d ning muudki maitsvat, mis valmistatud võimalikult täpselt Rossini õpetuste järgi. vad dekoratsioonide vahetamiseks, unistab loominguline tiim aina uutest väljakutsetest. “Meil on olnud esinejaid, kelle üle võib uhke olla iga maailma tippfestival,” kinnitab Arne Mikk. “José Cura, Matti Salminen, Karita Mattila, Paata Burchuladze. Sel aastal Soile Isokoski. Aga ikka unistad juba järgmistest muusikutest, keda Saaremaale kutsuda!” Ja jõuamegi ringiga Savonlinna festivali juurde tagasi, sest just sinna kanti

mille tegevus toimub Saaremaal ja mis sobiks Kuressaarde nagu valatult – Evald Aava “Vikerlased”. Loomulikult nõuab see suuri lisaressursse,” ohkab Arne, “aga kujutlegem vaid, milline vaatemäng! Lossi kõiki võimalusi saaks ära kasutada ja...” Juba uitabki Arne mõte aastas 2018, kui Eesti riigi 100. sünnipäeva-aastal võiks Saaremaa ooperipäevadel etendada eesti algupärandit, mis lavastatud just Kuressaare jaoks.

Saaremaa ooperipäevad

“Te teete mingit ooperit?!" Elasid kord kaks noormeest. Muusikud mõlemad, sõbrad ka. Kord ühisel jalutuskäigul läks nende jutt ooperile. Ilmselt seetõttu, et muusikaloo tundides oli ooperitest räägitud järjepanu terve aasta. Seekord aga tabas poisse otsustav mõttevälgatus. “Kuule, lavastaks ooperi!” kostis üks. Imestus, äratundmine, ärevus ja õhin täitsid õhku. Teist korda polnud vaja öelda, poisid asusid kohe asja kallale. tekst: HELE-MARIA TAIMLA fotod: JOANNA-STINA TALIVERE

Külatüdruk Bastienne (Liisi Promet), kui kuuleb, et ta armastatu Bastien jätab ta maha.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

www.concert.ee

Ooperi jaoks moodustasid kooliõpilased 20-liikmelise kammerorkestri.

õimalik, et väikese edasiarendusega saaks sellest loost hea legendi, millega julgustada lapsi algatust haarama ja suuri ideid teoks tegema. Teisiti lõpetades võiks kirjutada anekdoodi, millega muusikute seltskonnas teravmeelitseda. Ainult et kumbagi pole vaja. Selle asemel saavad Tallinna muusikakeskkooli abituriendid rääkida, kuidas lugu päriselt edasi läks. “Mõte tuli väga juhuslikult,” meenutab Henri Christofer Aavik, kes koos klassivend Heldur Harry Põldaga otsustas ühtäkki ooperi lavastada. Esmajoones mõõtsid noormehed üle kooli saali, et saada teada, mida õnnestub lavale mahutada. Seejärel (järgmisel vahetunnil) asuti repertuaari valima. “Vaatasime ooperirepertuaari läbi, kaasa arvatud kõige suuremad ooperid, lihtsalt tutvusime ja hakkasime vaikselt mõtlema,” meenutab Heldur Harry Põlda. Üsna pea taandus valik väikestele ooperitele ja esmalt kaaluti barokki. Seejuures meenus poistele klavessiinimängija Reinut Tepp, kes käis kord muusikaloo tunnis barokist rääkimas. Poisid tegid Tepile ettepaneku kaasa aidata ning ta oli nõus. Baroki juurest jõudsid ooperiotsingud Mozartini, kelle varasest loomingust leitigi www.concert.ee

ideaalne variant – “Bastien ja Bastienne”. Tegu on koomilise ooperiga, mille Mozart kirjutas 12-aastaselt. Muusikaliselt on seal ooperi kohta väike koosseis: kammerorkester ja vaid kolm solisti – sopran, tenor ja bass. Klavessiinimängija oli olemas, dirigendirolli ja orkestri kokkupaneku võttis Henri Christofer Aavik enda peale. Järgmiseks tuli leida lauljad. “Liisi, sina laulad sopranit,” teatasid noormehed oma klassiõele Liisi Prometile järgmisel hommikul, viidates nimitegelase Bastienne’i rollile. Selgus, et Promet oli sellest ooperist ühte aariat varem laulnud,

Dirigent Henri Christofer Aavik.

Baroki juurest jõudsid ooperiotsingud Mozartini, kelle varasest loomingust leitigi ideaalne variant – “Bastien ja Bastienne”. nii et pakkumine läks täppi. Teise nimitegelase osa võttis enda kanda projekti algataja Heldur Harry Põlda. Ooperi kolmas tegelane leiti samuti oma klassist – võlur Colas’ks sai Hains Tooming. Orkestrisse

leiti 20 mängijat, enamik oma klassist, kuid abijõude kaasati ka nooremate seast. Lavastajat otsida oli veidi keerulisem – erinevalt laulmisest pole see muusikakeskkoolis kellegi eriala. “Nad tulid õudselt KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

Saaremaa ooperipäevad

Saaremaa ooperipäevad Lavakujunduse jaoks ehitasid noored heinavankri, millel sai istuda ja ringi sõita. Ooperietenduse tarvis püstitati kooli aulasse ka vajadustele vastav lava. “Senisel laval muutus kõik. Võimaluste piires üritasime jätta mulje isegi teatrile omasest orkestriaugust. Kõik oli nagu päris,” muljetab Aavik. Aula roosa seina katmiseks õmmeldi lavale eesriie musta värvi laudlinadest, mis telliti viimasel minutil catering’ilt. Topeltkiht linu jättis hea mulje, ainult et neid polnud kuskile kinnitada. Nii võtsid Aavik ja Põlda ette ka kõrgtööd ja asusid lae alla trosse kinnitama. Tulemus sai esinduslik.

Solistid - Hains Tooming, tagaplaanil Liisi Promet ja Heldur Harry Põlda.

Primadonnalikkus välistatud Samal ajal kui teised koolis pilli mängisid, harjutasid abituriendid ooperistseene.

salapäraselt mu juurde. Küsisid poolsosinal lavastamise kohta, kas oleksin huvitatud,” meenutab Anna Maria Kaarma. Neiu, erialalt pianist, pidas klassivendade ettepanekut ahvatlevaks ja nõustus rõõmuga.

ära osta. Kaarma leiab, et kui linnadaami laval pole, võib tekkida küsimus, kas Bastien teda armastas või ei. Kõnealuses lavastuses saavad sellised lahtised otsad seotud. Pisukese huumoriga küll.

Ei mingeid peata lambaid

Näitekunsti raskused

Lavastuse puhul tuli põhiline sisend küll noorelt lavastajalt, kuid kunstilisi otsuseid tehti palju ka kollektiivselt. “Konflikte polnud. Ideed olid üksmeelsed, asjad arenesid. Kui keegi ütles midagi, mis ei sobinud, said kõik aru, et see väga ei lähe, proovime teistmoodi. Kuidagi hakkas ikkagi toimima,” kirjeldab Aavik. Vältimaks tõlgendamisprobleeme ja liigset ambitsioonikust, otsustasid noored klassikalise lähenemise kasuks. Lavastaja meenutab: “Esiteks oli kohe alguses jutt, et me ei tee nüüdisaegset šokiteraapiat. Me olime kahe jalaga maa peal.” Sümboleid vajas lavastus sellegipoolest ning Kaarma muigab, et kujundusideena käisid läbi ka näiteks peata lambad. Need jäid lõpuks olemata, kuid see-eest toodi etenduses lavale täiendav tegelane. “Pikk avamäng ja helge muusika nõudsid ühtlast üleminekut süžee probleemistikku, selleks tõime ühe teksti peidetud tegelase reaalsusesse. Tundus, et see seletaks nii mõndagi. Teksti ei väärkohelnud ja sissejuhatav stseen pidi olema abiks mõistmisel,” kirjeldab Kaarma linnadaami lavaletoomist. Süžees on linnadaam olemas, ent originaaltekstis ta lavale ei tule. Sisuliselt püüab ta Bastieni armastust kingitustega

Lavastaja Anna Maria Kaarma.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Tegelaskuju, kelle üle kõige rohkem vaieldi, oli võlur Colas. “Algul oli raske, et pean mängima suurt tüsedat pika habemega... metsameest,” kirjeldab Hains Tooming esimest kokkupuudet rolliga. See juhtis poisi põhimõttelise ja olulise küsimuseni: “Kuidas näidelda – kuidas ma olen keegi, kes ma ei ole?”

Saaremaa ooperipäevade avaetendus on 20. juulil 2015. Näitlemine oli keerukas ka Bastienne’i kehastanud Liisi Prometile. “Eriti raske on teha tegelast, kes on täiesti teisest ajastust,” tõdeb Promet, kelle suurim katsumus oli esitada loomutruult teksti, mis erineb oluliselt tänapäevasest kõnekeelest. Pidev harjutamine kandis vilja. Bastienne’i roll võimaldas Prometil näidata oma tüdrukulikkust ning lavastaja hinnangul õnnestus see lihtsalt ja siiralt. Oma rolliga jõudis sina peale ka Hains

Tooming. “Sain aru, et kõik tuleb läbi enda lasta. Kuidagi karakterit mõista,” tõdeb Tooming. “Hains tegi proovides Colas’d mängides mõne kõrvalise nalja ning vahel just need said kõnekaks ja leidsid oma koha lavastuses. Tegelikult oli ta paljuski väga lähedal sellele karakterile ning laval tuli avanemine – see oli täiesti vapustav,” arutleb Kaarma. Ooperi tugevuseks peavad noored head teksti oma sõnamängudega. “Nauditav on teksti kuulata, seal on palju nüansse,” sõnab Promet. Kuigi kasutatav keel pole tänapäevane, on Linnar Priimägi tõlge suupärane, leiavad noored.

Vaheaeg sisustatud

Kuigi kooli töötajate (iseäranis kontserdikorraldaja) toetus oli olnud “esimesest jutuajamisest sada protsenti”, leidus õpilaste seas omajagu pessimiste. “Te teete mingit ooperit? Mis mõttes? Kas te ei saa aru? See ei tule välja! Siin saalis? No vaadake seda saali…” meenutavad asjaosalised vastukaja etenduse plaanidele. Riski läbi kukkuda teadvustasid ka osalised – võib-olla tulebki sellest üks tobe lasteetendus? “Mis inspireeris, oli see, et oleme noored. Meil on võimalus!“ tõdeb Kaarma. Ooperiprojekti proovid vältasid kaks kuud, mil tavapärase pilliharjutamise kõrval tuli treenida tõsteid, teksti ja näitleja meisterlikkust. Esietendusele eelnenud nädalal tehti proove kuni kuus tundi päevas, projekt neelas endasse terve sügisvaheaja. www.concert.ee

“Oma klassist rakendasime ära kõik jõud, mis on võimalik välja panna. Nii lavatehnilises tiimis kui ka orkestris ja lavastuses. Lõpuks tuli ikka nii välja, et kui läks lava ehituseks, tassisid kontsertmeistrid ja solistid suuri poodiumeid. Tööd oli vaja teha higistamiseni,” meenutab Aavik. “Mäletan, et mõni minut enne etendust olin tööriietes, korraldasin veel mingeid asju,” kirjeldab Põlda. Etendusele eelnenud tunnid olid pingelised – üks osatäitja kihutas sel ajal veel veoautoga mööda linna –, kuid toimetuste käigus ununes isegi lavanärv. “Primadonnalikkust ei saanud lubada, et lesin baldahhiinvoodil kolm tundi enne etendust. Tegelikult oli vaja teha musta tööd,” tõdeb Aavik. Seda tööd jätkus ka järgmiseks päevaks. “Tulen hommikul kooli, vaatan – sopran pühib laval tolmu!” naerab noormees. “Esimesel etendusel oli väga palju selliseid, kes tahtsid näha, mis asjaga me hakkama oleme saanud. See oli põhiküsimus,” meenutab Aavik. Esietendus osutus väga populaarseks, 164-kohalisse saali pigistati lõpuks umbes 230 inimest. Rohkem ei mahtunud isegi seisma, nii et osa saadeti ka koju tagasi. “Inimesed olid isegi pahased, et kuidas nad ei saa sisse, tulid ju kaugelt,” meenutab Promet. Esietenduse õhkkonda ei suuda noored sõnadesse panna, kuid see paneb nad särasilmselt õhkama. “Publik ei lasknud isegi ühelt aarialt teisele kulgeda rahulikult, seal olid suured aplausid vahel, mis oli väga meeldiv ja julgustav,” sõnab Aavik. Publiku seas oli palju muusikuid ja teatriinimesi. Küllap neile meeldis, sest jutud läksid kiirelt liikvele ning tänu sellele on muusikakeskkooli abiturientide lavastatud “Bastien ja Bastienne” Saaremaa ooperipäevade avaetendus 20. juulil 2015. www.concert.ee

Proovides sai osalistel palju nalja.

Võlur Colas viis armastajad lõpuks kokku.

Noored tänavad Colas'd.

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

muusikaeksport

Millised plaanid on Eesti Kontserdil

Eesti Kontserdile on tähtis eesti muusika eksport maailma. tekst: SVEA IDEON-MARKS, produtsent fotod: EESTI KONTSERT

väljaspool Eestit?

Peterburis ja Moskvas

Peterburi Jaani kirikus on alates kiriku taasavamisest toimunud juba neli Eesti Kontserdi hooaega. 2013. aastal oli Peterburis ligikaudu 30 eesti muusikute või kollektiivide esinemist Eesti Kontserdi või Jaani kiriku korraldusel, umbes sama palju esinemisi oli eelmisel aastal. Hooajal 2015/2016 on Peterburis kavas eesti pianiste esitlev kontserdisari. Kord kuus toimuvatel klaveriõhtutel esinevad Rein Rannap, Tanel Joamets, Irina Zahharenkova, Marko Martin, Sten Lassmann ja Peterburist Peeter Laul. Sarja avakontserdil 6. oktoobril esinevad koos Peterburi orkestriga pianistid Kalle Randalu ja Jüri Alperten, viimane ka dirigendina. Jätkub populaarne orelisari “ОРГАНичный СОЮЗ” eesti ja vene organistidega. Märtsis toimuvad traditsiooniliselt Georg Otsale pühendatud kontserdid. Hea koostöö on Jaani kiriku kogudusega ja Eesti peakonsulaadiga Peterburis; nendega jagub uude hooaega samuti ühiseid kontserdiplaane. Venemaal on koostööplaanid veel Moskva (koostöös heategevusliku Headuse Kunsti Fondiga) ja Nižni Novgorodiga (nüüdisaegse muusika festival Opus 52), kuhu oodatakse esinema eesti muusikuid.

Hooajal 2015/2016 on Peterburis kavas eesti pianiste esitlev kontserdisari.

Hortus Musicus

Juuli lõpus ja augusti alguses ollakse Emilio Romagna festivalil Itaalias ning RheinVocali festivalil Saksamaal. 20 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Musicus koos Art Jazz Quartetiga rahvusvahelisel muusikafestivalil Odessas. Juuli lõpus ja augusti alguses ollakse Emilio Romagna festivalil Itaalias ning RheinVocali festivalil Saksamaal. Nagu kahel varasemal korral, nii on Hortus Musicus oodatud esinema Abu Goshi festivalile Iisraelis kahe kontserdiprog-

www.concert.ee

Hortus Musicus MustonenFestil 2015.

www.concert.ee

Hortus Musicus on alates 1973. aastast esinenud igal aastal mitu korda Peterburi filharmoonia väikeses saalis, mis on alati olnud kuulajaist tulvil. Aprillis toimub kontsert Glinka-nimelises Kapella saalis Peterburis. Samuti esinetakse peaaegu igal aastal Moskva konservatooriumi saalis. Sel sügisel astutakse üles ka Moskva esinduslikus muusikakeskuses Dom Muzõki. Maikuus on Hortus Musicuse kalendris kontserdid Praha filharmoonias nüüdismuusika (Kantšeli, Knaifel, Pärt) ja renessansikavaga. Juunis osaleb Hortus

rammiga. Detsembris toimub Hortus Musicuse ja riikliku segakoori Latvija koostöökontsert Riia Peetri kirikus. Eesti muusikat ja kultuuri on esitletud Iisraelis MustonenFesti raames seni kaks korda. Rõõm on tõdeda, et MustonenFest on saanud Iisraelis niivõrd nähtavaks: kaasatud on parimad saalid, kohalikud interpreedid-kollektiivid, samuti osaleb palju eesti muusikuid. Kahe riigi vaheline koostöö jätkub järgmisel aastal, mis viib Iisraeli Rahvusooper Estonia trupi Händeli ooperitega “Julius Caesar” ja “Rinaldo” Tel Avivi ooperiteatris.

Eesti Rahvusmeeskoor

Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) ootavad tänavu ees kontserdireisid Prantsusmaale (Châteauroux festival). RAM astub üles kahe a cappella kontserdiga 15. ja 17. mail ning viib läbi kaks õpikoda Veljo Tormise loomingust. Festival ongi pühendatud Veljo Tormise loomingule ja tema 85. sünnipäevale. Kohe järgneb turnee Kanadasse, mille jooksul toimub kuni kümme kontserti Torontos, Ottawas, Hamiltonis ja Peterborough’s. Esinetakse nii a cappella kavaga kui ka koos sümfooniaorkestriga Cathedral Bluffs, lisaks on kontserdid Kanada parlamendis, mitmes raadiojaamas ja rahvustelevisioonis. Dirigendid on KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

muusikaeksport Nordwind Festival Berliinist, kunstide keskused Brüsselist, Los Angelesest jpt). Eesti Kontsert on kokku pannud väliskülaliste programmi, kuhu kuuluvad showcase’id Kultuurikatlas ja Kumus parimate eesti muusikakollektiividega, nagu Vox Clamantis, Ensemble Yxus, Ansambel U:, Estonian Voices, ETV Tütarlastekoor, Una Corda jpt. Koostöös Estonian Record Productioniga (ERP) showcase’id salvestatakse ning eesti interpreetidest toodetakse vajalikud reklaam- ja tutvustusmaterjalid.

Hiinas

Ansambel U: ajurünnakul.

Mikk Üleoja ja Norman-Illis Reintamm. Kohe jätkuvad kontserdid NDR-i kontserdisaalis Hannoveris koos Hannoveri NDR-i sümfooniaorkestriga, dirigent on Michael Sanderling. Kavas on Dmitri Šostakovitši sümfoonia nr 13 "Babi Jar".

Classical: NEXT

Eesti Kontsert osaleb maikuus messil Classical: NEXT Rotterdamis, mida võib pidada üheks kõige innovatiivsemaks klassikalise muusika foorumiks Euroopas. Sinna kuuluvad konverents, expo, showcase’id, presentatsioonid, networking. Eesti

Ansambli pääsemine showcase’ile on tähelepanuväärne saavutus. Classical: NEXT on suurima Eesti klassikalise muusika esindajate osalusarvuga välismess. Eesti Kontsert koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Filharmoonia, Music Estonia ja Pille Lille Muusikute Toetusfondiga on esindatud messi expo’l eraldi väljapanekuga.

“Aadama passioon”

Mais jõuavad lõpusirgele Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni “Aadama passiooni” mahukad ettevalmistused, esietendused

Eesti Kontserdi üks uuemaid algatusi on EK:Labor, neli aastat kestev publiku- ja haridusprogramm, milles osalevad noored muusikasündmuste korraldajad. Kontsert esitas showcase’ide programmi mitu väljapaistvat muusikaprojekti Eestist. Messi rahvusvaheline žürii valis välja kümme projekti-esinejat eri riikidest kokku üle 120 esitatud kandidaadi seast. Eestist osutus väljavalituks Ansambel U:, kes tutvustab showcase’il projekti “Publikuorkester” (Audience Orchestra).

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

toimuvad 12.–16. mail Noblessneri valukojas. Järgmistel aastatel reisitakse festivalidele üle maailma. Esietenduste puhul on Tallinna tulemas suurte festivalide ja kunstide keskuste juhte kõikjalt maailmast (Hongkongi ja Istanbuli festivalid, Hollandi festival, Rio de Janeiro ooperiteater, Luminato Festival Torontost,

Mullu sügisel vedas Eesti Kontsert Eesti muusika ekspordi suurprojekti – osalesime Balti muusika festivalil Hiinas. Ligi 70 Eesti muusikut esinesid kokku 20 kontserdiga kuues Hiina suurlinnas. Eesti Kontsert kavandab 2015. aasta sügiseks Eesti Rahvusmeeskoori, Estonian Dream Big Bandi ja Klaveriorkestri kontserdireise Hiinasse. RAM-i kontserdid toimuvad 22. oktoobril Shanghai sümfooniaorkestri uues kontserdimajas ja 24. oktoobril Pekingi Poly teatris koos Shanghai sümfooniaorkestri, Lübecki kooriakadeemia, kohalike kooride ja rahvusvaheliste solistidega. Kavas Arnold Schönbergi “GurreLieder”, dirigent Peter Ruzicka. 23. oktoobril aga on RAM-i a cappella kontsert Pekingis Orange Stage’is, dirigent Mikk Üleoja. Klaveriorkester on saanud kutse osaleda neljal kontserdil rahvusvahelisel festivalil China Shanghai International Arts Festival kontserdisaalides Shanghais, Wuxis ja Kunshanis 18.–22. oktoobril. Shanghais esineb Klaveriorkester Estonia klaveritel, mis tuuakse kohale maailma suurimalt muusikainstrumentide messilt Music China, kus on esindatud ka Estonia Klaverivabrik.

EK:Labor

Eesti Kontserdi üks uuemaid algatusi on EK:Labor, neli aastat kestev publiku- ja haridusprogramm, milles osalevad noored muusikasündmuste korraldajad. Eesmärk on arendada Eesti noori kultuurikorraldajaid ja luua neile uusi rahvusvahelisi tegutsemisvõimalusi, samuti kaasata uut publikut. Parimatele projektidele luuakse sidemeid festivalidega Rootsis ja Inglismaal ning hooajal 2017/2018 New Yorgis ja Brüsselis. Tulevikus on plaanis pakkuda meie muusikakultuuri ka Põhja- ja LõunaAmeerika turgudele. Kaugemad tuleviku plaanid on seotud Eesti Vabariigi 100. sünniaasta tähistamisega aastal 2018.. www.concert.ee

muusikaeksport

õik algas juba 1989. aastal, mil Andres Mustonen koos mõttekaaslastega ansamblist Hortus Musicus algatas Tallinna barokkmuusikafestivali. Aja jooksul sai üha selgemaks, et barokiajastu muusikaline voolusäng jääb tegijate fantaasialennule kitsaks ning festivali nimi peegeldas järjest vähem kõike seda, mida publikuni toodi. Aastatuhande algul üritati asja parandada ja festivalile mõeldi uus nimi: opeNBaroque. Peatselt selgus, et seegi, iseenesest nutikas sõnademäng on ajutine lahendus. Nimetamaks asju õigete nimedega tegi Eesti Kontsert Andresele 2012. aastal ettepaneku panna festivali nimeks MustonenFest. Pisut põigeldes jäi Mustonen nõusse. Kõrvuti äärmiselt tiheda graafikuga kodumaal on viimaste aastate jooksul üha sagedamini kuulda Mustoneni kontsertidest Iisraelis. Nii ei olnud mulluses uudises MustonenFesti paralleelsest toimumisest Eestis ja Iisraelis midagi üllatavat. Esimene aasta oli kompiv ja pisut ettevaatlik, tänavused plaanid olid aga juba väga suured, mahult võrreldavad riikide ametlike kultuuripäevadega mis tahes mujal riigis. Antud juhul toimus kõik aga ühe mehe visioonina ja suurelt jaolt ka korraldusel.

See kõik tundus pisut uskumatu, kindlasti aga oluline ja põnev sündmus, mida kogeda ja kajastada. Ootamatult kiiresti jäi Jüri Leiten nõusse mu ettepanekuga, et teen oma iganädalased Kuku ja Vikerraadio saated otse Jeruusalemmast, MustonenFestilt. Tund aega hiljem olid mul taskus Tallinna – Moskva – Tel Avivi lennukipiletid. Lisaks Eesti Kontserdi ametlikule korraldusele tegeles Iisraelis toimuva MustonenFesti administratiivse poolega väike seltskond pühendunud abilisi eesotsas Andrese poja Mattias Mustoneniga.

Esimene aasta oli piisut kompiv ja ettevaatlik, tänavused plaanid olid aga juba väga suured.

“Ma lendan muusika kohal!” tekst LAURI AAV fotod Jaan Krivel ja Indrek Umberg

Kõrvuti äärmiselt tiheda graafikuga kodumaal on viimaste aastate jooksul üha sagedamini kuulda Andres Mustoneni kontsertidest Iisraelis. 24

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

www.concert.ee

PRESSITEA

Ligi sada Eesti DE muu suurlinnades Jeru sikut tutvustavad eesti muusik usal akultuuri Iisrae li 19.–28. veebru emmas ja Tel Avivis. ar in i to im ub MustonenF linnades Jeruus est Iisr alem kaim Eesti kultu mas ja Tel Avivis, olles kahe aeli suuremates ldamatult mahuuri tutvustav sü vahelistele ja Ii sraeli artistidele ndmus regioonis. Lisaks rahv us Rahvusmeeskoo esinevad sel aa stal festivalil E r, esti Quartet, Kadri tütarlastekoor Ellerhein, Hortu Voo s Musicus, Art Ja zz siku. Iisraeli muu rand ja paljud teised, kokku üle saja eesti muu sikutest teevad festivalil kaasa D Gurfinkel, Yora m Lachish, Car an Anat Fort, Etti mel Quartet, M iel ja Alexander Ben ir ka Jeruusalemm -Zaken, Keren Hadar, Barroca iam Megnaghi, a sümfooniaorke da Ensemble, ag ster ja Israel Cam a Festivali raam er Jeruusalemmas. es toimub ligi 20 kontserti ni ata. i Te E kui ka suurteosed sitamisele tulevad nii koori- ja l Avivis kui ka , nagu J. S. Bac ka hi “Matteuse pa mmermuusika MustonenFesti Ii ssioon”. sra el is to et av ad rium, Tallinna lin Eesti Vabariigi suursaatkond Iisra navalitsus, Tel Avivi linnavalitsu kultuuriministees ja Eesti Vabari elis. igi

www.concert.ee

Leppisime Mattiasega kokku, et kui juba kohale minna, siis on raadiosaadetest vähe, katsume ka telesse pääseda. Saime kokkuleppele “Aktuaalse kaamera” ja Kanal 2 “Reporteriga”. Vikerraadiost anti kaasa ERR-i kirjaga ilus mikrofon.

Kohal

Jõuan kohale hilisööl. Iisraeli piiril Tel Avivi lennujaamas on aukartust äratav järjekord. Sissepääsupileti riiki tagab edukalt sooritatud intervjuu piirivalvuritega. Minu ees olevast suuremast ameeriklaste grupist pole mitu inimest piisavalt veenvad ja toimetatakse siseruumidesse täiendavale vestlusele. Ma pole taibanud kaasa võtta ühtki nõutud paberit, mis kinnitaks reisi eesmärke ja ametlikkust. “Teie reisi eesmärk?” “Ma tulen siia ühest muusikafestivalist kirjutama ja seda vaatama.” “???” “No see on selline suur Eesti muusika festival Jeruusalemmas ja Tel Avivis.” “???” “MustonenFest!” Noore piirivalvuri nägu selgineb. “OK, welcome, enjoy your stay!” KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

muusikaeksport

muusikaeksport nende seas on palju eestlasi, kes pole aastaid midagi sellist kuulnud. Kanal 2 saab oma loo. Mõni tund hiljem, tagasi Jeruusalemma teatris, on mu suurim eesmärk saada proovi vaheajal laua taha istuma Andres Mustonen, kes on korraga igal pool: räägib, seletab, annab nõu. Maandume hetkeks teatri kohvikus, sest esimese raadiosaate eetrini on vaid mõni tund.

Intervjuu nimitegelasega

Bachi "Matteuse passiooni" proov Jeruusalemma teatris.

Nad tõesti teavad?! Ilmselt siis vastab tõele jutt, et Tel Aviv on MustonenFesti plakateid täis kleebitud ja pool linna ainult sellest sündmusest räägibki... * Kahjuks olen jõudnud kohale paar päeva pärast festivali algust ja kuulen olnust tagantjärele. Kõik ei ole sujunud päris nii, nagu plaanitud. On kohutavalt külm. Ilm

on leebelt öeldes halb. Eelmisel päeval on ära jäetud Ellerheina ja RAM-i välikontserdid. Lauljad oleksid olnud nõus esinema, aga vaatajad-kuulajad poleks saanud õues olla. Õnneks on suure eduga läinud kõik siseruumidesse planeeritud kontserdid: Hortus Musicus ja Art Jazz Quartet on publiku kuumaks kütnud, koorid on kohale saabunud eestlaste rõõmuks

tänavatel liikumise tõsiseks katsumuseks. Proov toimub Jeruusalemma teatris, linna suurimas kontserdisaalis, vanalinna vahetus läheduses. * Saan telefoni otsa kohaliku kaameramehe, kes käis eelmisel päeval Tel Avivis kontserte filmimas. Ants Seiler on ETV endine operaator, kes elab nüüd juba

Ilmselt siis vastab tõele jutt, et Tel Aviv on MustonenFesti plakateid täis kleebitud ja pool linna ainult sellest sündmusest räägibki... korraldanud väikese laulupeo mõõtu kontserdi. Esmakordse Iisraelis! * Varahommikul stardime Jeruusalemma, festivali ühe olulisima sündmuse, Bachi “Matteuse passiooni” proovidele. Jeruusalemmas on lumi maas. Lund on kõvasti rohkem, kui läinud talvel Eestis näha oli. Kuna aga temperatuur on tõusnud paariteistkümne kraadini, toimub päikese käes lumesulamisralli. Irreaalne vaatepilt, mis samas muudab

26 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

aastaid vabakutselisena Jeruusalemmas ja teeb viimastel aastatel tööd Soome televisioonile. Ta elab teatrist mõne kilomeetri kaugusel, järgmise künka otsas. Lepime kokku, et monteerime Kanal 2 uudisloo ta koduses stuudios. Musta videomaterjali on üle kahe tunni, sellest peab saama mõneminutilise loo. Aegamisi rulluvad arvutiekraanil lahti eelmise festivalipäeva sündmused, pilgeni kontserdisaal Jeruusalemmas, meile nii igapäevane laulupeorepertuaar ja hardunud publik, www.concert.ee

Andres, kas sa korraldad MustonenFesti Iisraelis Eesti patrioodina või Iisraeli patrioodina? Ma olen mõlema patrioot, aga ma tahan, et Eesti oleks siin nähtav. Meil on Eestis kultuur, mis lihtsalt peab olema maailmas nähtav. See on palju rikkalikum, kui me ise arvame! Iisraelis on mul võimalus tuua ühele lavale Eesti ja kohalikud muusikud. Sünergia, mis sellega seoses tekib, on kujuteldamatu. Julgen arvata, et kaugeltki mitte kõigi rahvastega ei saavuta seda.

Jeruusalemm Ellerheina taustal.

Andres Mustonen dirigeerib Jeruusalemma sümfoonikuid.

Oskad sa kirjeldada MustonenFesti kohta Iisraeli muusikaelus? Ma ei tea, kas ma võin niimoodi otse välja öelda, aga siin juba vaikselt käivad jutud, et sellest võib kujuneda kohalikus muusikaelus üks olulisemaid festivale. Loomulikult on olemas pika ajalooga Iisraeli festival Jeruusalemmas, aga sellist, mis toimuks mitmes linnas korraga, siin praegu polegi. Tähtsam on, et selle festivali juurde on kaasatud väga palju kohalikke, ülimalt professionaalseid inimesi: muusikuid, heliloojaid, akadeemia professoreid. Siia kuuluvad loojad, kes on maailmakodanikud, kes tahavad elada Iisraelis – multikultuurses riigis. Kas MustonenFesti korraldamine Eestis ja Iisraelis on sulle üks ja sama tegevus või pead kaalutlema, et üks kava meeldiks Eesti publikule, teine aga, vastupidi, ainult Iisraelis? Täiesti need ei kattu, aga imago on sama. Ma alguses kujutlesin realistina, et siin tulevad väiksemad kontserdid kui Eestis, aga see on ootamatult hakanud muutuma ja kontserdid järjest paisuma. Suurim vahe on, et Iisraelis tahan ma veel rohkem näidata Eesti ja Iisraeli muusikute koostööd. Bachi “Matteuse passiooni” praegune proov ja õhtune kontsert siin, Jeruusalemma teatrisaalis või näiteks www.concert.ee

Rahvusmeeskoori kontsert Tel Avivi Hatachana keskuses.

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

muusikaeksport

MustonenFest Iisraelis 2015 19.–28. veebruar

19. veebruar Bachi Brandenburgi kontserdid džässivõtmes Mustonen Art Jazz Quartet, Daniel & Alexander Gurfinkel, Virgo Sillamaa (kitarr), Gan Lev (Saksamaa), Yoram Lachish (oboe), Ivo Sillamaa (orel), Carmel Quartet 20. veebruar “Kaks häält, kaks nägu” Kesk-Ida etniline džäss kohtub põhjamaise džässiga Kadri Voorand Trio, Miriam Meghnagi (vokaal), Anat Fort (klaver) “Taanieli mäng” Keskaegne muusikaline legend prohvet Taanielist Dirigent Andres Mustonen, Hortus Musicus, Claire Meghnagi (sopran, kuninganna), Anto Õnnis (tenor, Daniel), Pavlo Balakin (bass, kuningas Belthazar), Riho Ridbeck (bass, kuningas Darius), Tõnis Kaumann (bariton, Habakuke), tütarlastekoor Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskoor 21. veebruar Kooripidu Õpikoda: Bachi “Matteuse passioon” Andres Mustonen, Iisraeli koorid, tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor, Hortus Musicus, dirigendid Andres Mustonen, Ingrid Kõrvits, Mikk Üleoja 22. veebruar “Carmina Burana” Iisraeli ja eesti heliloojate töötlused Hortus Musicus, Carmel Quartet, solistid Etti Ben-Zaken, Keren Hadar 23., 26., 28. veebruar Vivaldi. “La senna festegiante” Barrocada Ensemble, Andres Mustonen (dirigent ja esimene viiul), Einat Aronstain (sopran), Alon Harari (alt), Guy Pelc (bass), Sharon Weller (lavastaja, Šveits) 24., 25. veebruar J. S. Bach. “Matteuse passioon” Andres Mustonen (dirigent), Hila Baggio (sopran), Na’ama Goldman (metsosop ran), Anto Õnnis (tenor), Oded Reich (bariton), Pavlo Balakin (bass), Ivo Sillamaa (orel), tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor, Jeruusalemma sümfooniaorkester 24., 25. veebruar “Dialoog ja vaikus” Israel Camerata ja Moshe Halbertal, Andres Mustonen, Yaron Rosental (klaver), Matan Dagan (viiul), Carmela Leiman (viiul)

28 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Estonia kontserdisaalis – tunnetad kohapõhiseid erinevusi? Ma olen Jeruusalemmas nii palju olnud ja käinud, et tunnen end osana sellest linnast. Mitte ainult maailma uudistekanalite kaudu, vaid ka siin olles tajun selgelt, et see on konfliktitsentrum, religioonide tsentrum, et kogu meie tsivilisatsioon on siit alguse saanud. Päris palju kontserte on selja taga. Mis on siiani olnud sulle endale kõige eredamad või raputavamad elamused? Kõigepealt tahaksin rõhutada, et siin festivalil pole kõrghetki! On erinevad kontserdid, mis kõik on kellelegi publikust kõige olulisemad. Kui me räägime uuest muusikast, mis on kirjutatud vana testamendi tekstidele – kellegi jaoks, ja eriti siin, Iisraelis –, siis on just see kõige olulisem teema. Kui me mängisime Tel Avivis üleeile “Taanieli mängu”, siis siinsetele inimestele oli täiesti uskumatu, et nii suure koosseisuga on võimalik vanamuusikat esitada. Mõtlesin, et sel aastal Bachi Brandenburgi kontserte džässivõtmes enam ei tee, aga seda lihtsalt nõuti kohapeal ja polnud võimalik keelduda. Minu suurim soov on äratada lahkunud heliloojad läbi muusika reaalselt ellu! Heliloojad, olgugi et nad on ammu surnud, elavad tegelikult igavesti. Me oleme Hortusega seda kogu aeg teinud: mänginud elavalt ammust muusikat. Mängida elavaks ammune muusika – see ongi mu soov ja sellest saavad inimesed aru. Kui see kõik toimub pikema aja jooksul, nagu meil Hortusega, siis muusika tähendus inimeste jaoks suureneb. Nad saavad sellest eluks vajalikku vaimutoitu!

Minu arust pole muusika enam ammu sulle asi iseeneses, vaid vahend millegi ütlemiseks? Absoluutselt, ma ei taha üldse rääkida muusikast ja eriti sellistest pisikestest muusikalistest probleemidest, vaid ma lihtsalt... lendan muusika kohal! * Kõik, rohkem pole aega rääkida, Mustonen lendab tagasi proovi jätkama. Õhtusel kontserdil on suur kontserdisaal viimseni välja müüdud. Pean tunnistama, et polnud osanud sellise huviga arvestada. Publiku hulgas olles ja Bachi “Matteuse passiooni” kuulates on äkki kohalolekuefekt ehmatav. Istuda siin ja kuulata teost, mille tegevustik toimuski siin – Jeruusalemma teatrist umbes kilomeetri kaugusel –, on puudutav kogemus. Sama kontsert Tel Avivi 1800-kohalises ooperiteatris ei möödu meile paraku sama õnnelikult. Vahetult enne kontserti selgub, et suures saalis ei ole ainsatki vaba tooli, me ei pääse sisse. Kohalike sõnul võib ülisuure huvi üks põhjusi olla uskumatuna tunduv fakt, et kontserdielu pole siin kaugeltki nii vilgas kui koduses Tallinnas. Pinnas MustonenFestide edukaks jätkumiseks Iisraelis on igal juhul soodne. Plaanid järgmiseks aastaks on tehtud ja loomulikult on need suurusjärgu võrra kangemad kui kahel esimesel festivalil. Mattias Mustonen tunnistab aga: “Omavahel öeldes on see üks hullumeelne ettevõtmine. Isa maksab omast taskust ikka kõvasti peale, et seda kõike seal korraldada!” www.concert.ee

kulisside taga

EK:Labor

Paarikümnele Tallinna noorele on 2015. aasta eriline, sest nad osalevad Eesti Kontserdi algatatud noorte produtsentide programmis EK:Labor, mille parimad projektid jõuavad lähiaastatel mainekate rahvusvaheliste muusikafestivalide programmi, ka New Yorki ja Brüsselisse. Ideid lihvitakse ühes mentorite tiimiga. tekst: MADLI PARTS foto: PEETER LANGOVITS

onkursi finaali pääsesid 2015. aastal läbi tiheda konkursisõela LAB Orchestra emotsioonikontsertidega “Erinevates paikades”, produtsent Edmar Tuul ideega “Erasing Borders” ja Audiokinetica projektiga “Mehaaniline klaver”. Ehkki paljud osalejaist on veel üliõpilase staatuses, on nad kogenud korraldajad, kelle muusikasündmused on jäänud silma ja pälvinud tunnustust. EK:Labor on hüppelaud. Mõelda julgelt ja seada kõrgeid eesmärke on avardanud tegutsemisvälja sedavõrd, et noortele on loomulik võtta ühendust maailmas parasjagu edulaineil triivivate artistidega või planeerida sündmusi lavadele, millest EK:Labori osalejate eakaaslased ei oska unistadagi. Iga edusamm toob enesekindlust. Eri žanre ja kunstivaldkondi ühendavate projektidega tuntud LAB Orchestra, noorteorkestri Reaalmažoor ja kontserdisarja “Ludus tonalis” ühe eestvedajana end juba tõestanud Edmar Tuul ning eksperimentaalsete ettevõtmistega rahvusvahelist tuntust kogunud Audiokinetica peavad valmistama ette projektid, mis jõuavad publikuni tänavu oktoobris Eesti Kontserdi hooaja raames. Nendel pole enam “kas”-küsimust, on vaid hulk “kuidas”- ja “miks”-küsimusi, millega noored iga päev tegelevad. Projektid sünnivad koostöös konsultantidega, sh EK:Labori mentoriga Rootsist Ragnar Berthlingiga, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud muusika- ja filmiprodutsent, nüüdismuusikaklubide

30 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

SEKT ja festivali “Sound of Stockholm” algatajaid, samuti mitme muusikaekspordiorganisatsiooni eesotsas. Koosolekud Skype’i teel ja sisukad kirjavahetused mentoriga viivad noori oma unistuste täitumisele lähemale. Lihtsad küsimused mentorilt juhivad EK:Labori konkursante ümber hindama esialgseid mõtteid ning laskma vajadusel lahti plaanist, mis ehk vaid mõne kuu eest tundus ideaalne. Kõik õnnestumise nimel. Kuni 30-aastastele noortele mõeldud EK:Labor on Eesti Kontserdi uue publiku, muusikaekspordi ja haridus-

se võimalusi koostööks rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega ning osalemiseks välisfestivalidel. Eesti Kontserdi kontaktid festivalikorraldajate ja produtsentidega üle maailma võivad avada noortele väärikaid uksi, mille olemasolust konkursandid veel mõne aja eest teadlikudki polnud. Konkursi finaalis 2017.–2018. aastal esitlevad 2015. ja 2016. aasta võitjad ning 2017. aastal lisandunud korraldusmeeskonnad mentoritega koostöös vormitud projekte. Rahvusvaheline žürii valib võitjaproduktsiooni, mida esitletakse mainekal välisfestivalil. Konkursi

Parimatele projektidele luuakse võimalusi koostööks rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega ning osalemiseks välisfestivalidel. programm, mille eesmärk on arendada noorte muusikasündmuste korraldajaid ja luua neile tegutsemisvõimalusi, samuti otsida ja kaasata uusi sihtrühmi. Programmi EK:Labor esimene tsükkel toimub aastatel 2015–2018, mille jooksul saavad võimaluse ideid realiseerida kuni üheksa produktsioonitiimi. Projektid pannakse publiku ees proovile iga aasta oktoobris Eesti Kontserdi programmi raames. Parimatele projektidele luuak-

peaauhind on osalemine New Yorgis ühel maailma olulisemal nüüdismuusikafestivalil. EK:Laborisse valitakse igal aastal kuni kolm produtsenti või produktsioonitiimi, kelle ülesanne on järgmiseks sügiseks ette valmistada ning teostada põnev ja uudse lähenemisega või eri kunstivaldkondi ühendav muusikaprojekt. Oluline on, et uusi samme kavandades mõeldakse, kuidas tuua kontserdisaali uus publik ning www.concert.ee

Vasakult Aleksandr Žedeljov Audiokineticast, Edmar Tuul ja LAB Orchestra koosseisus Tanel Nurk, Martina Tramberg, Karl Saluveer, Markus Köcher, Anastassia Dratšova.

idee ja teostus oleksid sama briljantsed nagu maailma muusika- ja kunstimetropolide lavadel. Kes soovivad järgmistel aastatel osaleda, leiavad teavet ja kontakti EK koduleheküljelt http://www.concert.ee/eklabor. Kuna EK:Labori konkursandid osalevad esimest korda niivõrd mastaapses ettevõtmises, kirjeldavad nad oma esmaseid mõtteid ja plaane üldsõnaliselt. Selleks on ka proosaline põhjus – kõik on muutumises, iga päev toob uusi nüansse.

Produtsent Edmar Tuul

Olete muusikaelu korraldajana tegus ja mitmekülgne. Mis innustas teid kandideerima EK:Labori programmi? Olles tegelnud muusika produtseerimisega üle seitsme aasta, on kogunenud erinevaid hullumeelseid ideid, mida tahaks ellu viia. Kahjuks on jäänud mõningate suurte ideede elluviimiseks vajaka kogewww.concert.ee

mustest ja toetusrühmast. Arvan, et Eesti Kontserdist paremat kohta õigete teadmiste ja toetuse saamiseks ei ole. Kuivõrd oluline on töötada rahvusvahelises kontekstis? Minu jaoks on esmatähtis vahendada head muusikat Eestis ja just eestlastele. Oleme väike rahvas ning on vapustav, milleks oleme suutelised kunstis. EK:Labori rahvusvaheline haare on väga põnev. Kellele siis ei meeldiks esindada oma riiki välismaal ja esineda veelgi suuremale publikule! Lisaks on huvitav vahetada ideid ja mõtteid meie mentori Ragnar Berthlingiga. Inimene, kes on pärit teistsugusest ühiskonnast, avab sinu silmad ning muudab sinu fantaasia veelgi rikkamaks. Mis annab publikule kindluse, et teie idee muudab Eesti muusikaelu üldpilti?

Midagi sellist pole varem tehtud ja mitte keegi ei kujuta ette, kuidas see lõpuks toimima hakkab. Olen üllatunud, et EK:Labori žürii just selle projekti valis. Esitasin kolm ideed, millest kaks mittevalitut tundusid palju “inimlikumad”. Samas on see suur motivaator, et on minuga sarnaseid inimesi, kes ei kohku hullumeelsete ideede ees, ja mind usaldatakse.

EK:Laborisse valitakse igal aastal kuni kolm produtsenti või produktsioonitiimi. KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

kulisside taga nähtud lavadel üle kogu maailma, kuid tõenäoliselt mitte sellises kombinatsioonis. Just sisu esituslaad peaks tooma publikule ereda üllatusliku elamuse. Soovime luua uue kogemusliku muusikateatri, kus publik tajub muusikat eri viisil, kuulaja mitte üksnes ei kuula, vaid muusika läbib teda erilisel moel. Kui kirjeldada klassikaliste kaanonite järgi, siis on meie projekt kombinatsioon muusikast, kirjandusest ja videokunstist. Toome publiku välja tavapärasest passiivse kuulaja rollist. Kuulajate ümber tekivad ruumid, mis lähtuvad muusikast tulenevatest emotsioonidest.

Olete korduvalt öelnud, et EK:Labor toob mugavustsoonist välja. Mida peate silmas? EK:Labori programm pakub meeskonnale tervikuna võimaluse töötada pikema aja jooksul ühe projektiga n-ö võõraste silmade all, väljaspool oma mugavustsooni. Meil on võimalus õppida oma ala parimatelt kõigis töölõikudes, mida üks produktsioon hõlmab. Töö professionaalsete ja inspireerivate mentorite juhendamisel on Audiokinetica noorele meeskonnale suurepärane võimalus teha arengus hüpe: kasvada sisult, arendada vormi ja leida uut publikut.

Samas on hoopis keerulisem tähelepanu saavutada: konkureerida tuleb nii pulbitseva kohapealsega kui ka kõigega, mis valgub siia mujalt.

Milline on teie unistuste Audiokinetica? Soovime arendada Audiokinetica stuudioks, kus leitakse muusikas uusi lähenemisnurki, kus tehakse performance’eid ja installatsioone. Audiokinetica võiks olla platvorm, kus katsetatakse uusi ideid, uusi koostöövorme sarnaselt mõtlevate kunstnike ja muusikutega kogu maailmast. Meile on publikuga võrdselt oluline sihtrühm ka teised muusikud ning kunstnikud. Loodame kasvada suunas, mis inspireeriks kolleege kõikjalt maailmast. Meie praegune publik ei ole ainult avangardi või eksperimentaalsuse austaja, vaid ka inimene, kes naudib Audiokinetica vormi mängulisust ja leidlikkust. Tulevikus oleks huvitav töötada veelgi rohkem noorte ja lastega, samas püüdes üllatada ka vanemaealist ja konservatiivsemat publikut.

Kuna minu idee sarnast ettevõtmist pole Eestis tõepoolest varem toimunud, siis on palju korralduslikke ja kunstilisi samme, mida keegi pole veel astunud. Õppimine ja leiutamine käivad käsikäes.

LAB Orchestra juht Markus Köcher

Olete LAB Orchestraga aktiivselt Eesti muusikapildis. Miks otsustasite lisaks muudele projektidele EK:Labori väljakutse vastu võtta? Klassikalisel muusikal on vanamoodne, tagasivaatav ja kõrgklassi puudutav kuvand, see on pigem staatiline ja

nüüdisaegsest elust eemaldunud nähtus. Oma projektiga soovime tõestada vastupidist. Juba 2012. aastast oleme kasutanud ebatraditsioonilisi viise esitada klassikalist muusikat ning laiendada klassikalise orkestri olemuse mõistet. EK:Labori konkursi kriteeriumides olid meile olulised märksõnad: uued publikud ja uudsed lähenemised. Ka osalise finantstoe pakkumine mõjus ahvatlevalt. Eesti väiksel muusikaturul on riiklik finantstugi kättesaadav eelkõige suurtele tegijatele. Väiksematel korraldajatel puudub vahel ressurss viia läbi isegi lihtsat kontserti. Tänu EK:Laborile õnnestub meil ellu viia idee, millest muidu saaksime vaid unistada.

Millises suunas soovite LAB Orchestraga liikuda lähiaastatel? Soovime esitleda klassikalist muusikat tänapäevasel moel. Nii lihtne ongi. Meie eesmärk on kinnistada LAB Orchestrat kui nüüdisaegse klassikalise muusika üksust, kelle projektid murravad konservatiivse klassikamaailma reegleid. Soovime näidata, et klassikaline muusika võib olla sama tänapäevane kui popmuusika. Samal ajal töötame selle nimel, et LAB Orchestra kujuneks Eesti juhtivaks noorte orkestriks, kes väärib Eesti kultuuri visiitkaardi staatust maailmas.

Kui oluline on EK:Labori rahvusvaheline haare? Eelkõige soovime muuta kohaliku muusikaelu pilti. Samas on rahvusvaheline keskkond äärmiselt oluline, kuna Eesti turg on väike. Rahvusvahelisus avardab tegutsemisruumi mitte ainult publiku hulga, vaid ka inspireerivate koostöövõimaluste osas. Suur pluss on ka ideede vahetus. Kõik osapooled toovad lauale oma kogemuse, mis näitab meile meie oma ideid uues valguses.

Miks otsustasite EK:Labori väljakutse vastu võtta? Audiokinetica meeskonnale on osalemine EK:Laboris oluline, kuna see pakub võimalusi uurida süvenenult, professionaalsete mentorite toetusel muusikalise performance’i valdkonda, kasvada professionaalidena ja omandada uusi oskusi kultuurimaastikul toimimiseks. Suurem osa Audiokinetica meeskonda kuuluvaid noori on EMTA ja EKA tudengid. Kõik senised suuremad avalikud esinemised on valminud läbi mängu ja leiutamise, katsetades ja vastastikku üksteist julgustades, eksides ja üllatudes. Puudust oleme tundnud asjatundlikust sisulisest tagasisidest, oskustest ennast turundada ning oma ideid tutvustada.

Mis muudab teie projekti aktuaalseks ja värskeks? Uue ja leidliku kontserdiformaadi loomine ei pruugi tingimata tähendada jalgratta leiutamist. Fragmente meie ideedest on

32 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Audiokinetica meeskond

Programmi algataja ja produtsent Madis Kolk:

Oleks tore, kui EK:Labor näitaks, mida suudab andekas nägemus, julge pealehakkamine. Rahvusvaheliselt, aga ka koduväljakul. Mäletan hästi, millise kunstipiiridest üle ulatuva sisulise jõuga tõestasid Tõnu Kaljuste ja ta koor end 1970. aastate Eestis, enne kui EFK-st sai särav lipulaev. Praegu kerkib selliseid huvitavalt idanevaid kooslusi palju rohkem, rahvusvahelise suhtluse võimalused on võrreldamatud. Samas on hoopis keerulisem tähelepanu saavutada: konkureerida tuleb nii pulbitseva kohapealsega kui ka kõigega, mis valgub siia mujalt. EK võimaluste ja sidemetega kontserdikorraldaja saab EK:Labori programmiga luua aktiivsematele ühendustele lisavõimalusi ulatuda üle päris oluliste lävede, siin ja kaugemal. Võidame meiegi – noorte avastused aitavad kindlasti uuendada Eesti Kontserdi kogu tegevust. www.concert.ee

plaat

plaat Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben on koos esinenud peaaegu 15 aastat.

kõrval kõlab plaadil ka üks originaallugu (“Mustvalge”), mis on inspireeritud 1980. aastate kõladest ja pühendatud mustvalgele televiisorile. Album “1980” on saanud sooja vastuvõtu, head müüginumbrid ja rohkelt mängimisi raadios. Vahetult pärast ilmumist oli see Raadio Tallinna kuu plaat. Albumi 500 eksemplarist (jazz-plaatide tavapärane tiraaž) on osa veel poelettidel saadaval. Tõenäoliselt saab seegi läbi müüdud nagu trio eelmised kaks plaati (“NO99 jazzklubis” 2007 ja “Tuljak” 2009).

Bänditegemine kui abielu

Kaheksakümnendate lainel

jazz-trio

Sooäär, Ruben ja Vaigla on esinenud koos peaaegu 15 aastat, lisaks kodumaale on mehed üles astunud mitmel pool Euroopas ning Venemaal ja Aserbaidžaanis. Kui küsida neilt, kuidas on võimalik nii kaua ja edukalt bändi teha, saab rea huvitavaid vastuseid. Jaak Sooäär võrdleb bänditegemist abieluga: “Õiget partnerit leida pole üldse nii kerge, aga kui leiad,

tuleb ära tunda ja hoida.” Tanel Ruben arvab, et võti seisneb kahes aspektis: inimesed peavad sobima ja muusikaline materjal peab aja jooksul uuenema. “Kui oleksime jäänud esimese kava juurde, ma arvan, et me ei viitsiks enam. Oleme väga palju uusi lugusid sisse toonud, moodustanud igasuguseid kavasid. Tänu sellele on olnud uus ja huvitav,” kirjeldab Ruben. Raul Vaigla arvates on oluline “üldine keemia”: koos saab bändi teha, saunas käia ja reisida ilma üksteisest tüdinemata või tülli pööramata. “Kui inimene saab vanemaks, pole tähtis, et ta oleks maailma parim pillimees, vaid see, kuidas ta on inimesena sinu kõrval. Kui oled noor, mõtled küll, et võtad kiirema trummari, praegu on muud faktorid ka. Peab klappima, siis on tore,” selgitab Vaigla. Eesti muusikamaastikul ei pea need mehed enam ammu ennast tõestama, musitseerimist saavad nad lihtsalt nautida. “Teeme enda jaoks, mitte et teistele meeldida,” sõnastab Jaak Sooäär bändi suhtumise, mille kese on tema hinnangul mängurõõm.

Jaak Sooäär tunneb, et on oma tudengitega sama vana, sest “kirg pilli mängida on nii suur”.

tekst: HELE-MARIA TAIMLA fotod: SVEN TUPITS

Laval on jazz-trio koosseisus Jaak Sooäär (kitarr), Raul Vaigla (bass) ja Tanel Ruben (trummid). Kavas on 1980. aastate hitid, mille ainetel muusikud improviseerivad. ABBA “Super Trouper” näiteks.

Soovitus muusikahuvilisele: mine raamatukokku! Muusikahuvilistel ja muusikutel soovitab trio Sooäär-Ruben-Vaigla olla uudishimulik ja kuulata muusikat. Üks variant on seda teha interneti abil, ent “üks koht, mida alahinnatakse, on raamatukogu. Kogu muusika, mis on Eestis välja antud, on seal saadaval,” märgib Tanel Ruben. Jaak Sooäär sekundeerib: “Ma arvan, et olen oma hariduse saanud Kopenhaageni keskraamatukogust. Olen sadu või tuhandeid plaate laenutanud ja läbi kuulanud. Osa meeldivad, osa mitte. See annab laia pildi, perspektiivi... Väga õige: kõik raamatukokku, kohe!”

Muusika raamatukogudes

Suuremates raamatukogudes saab kuulata muusikat ja audioraamatuid ning vaadata filme. Kõige esinduslikumad muusikakogud on rahvusraamatukogus, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Tallinna keskraamatukogus. Rahvusraamatukogus on 15 000 heliplaati ja 23 000 vinüülplaati. Esindatud on eri žanrid ja stiilid, teoste erinevad interpretatsioonid. Eritähelepanu all on jazz, pärimusmuusika ja klassika. Eestis välja antud muusikast on rahvusraamatukogus olemas peaaegu täielik ülevaade. Alates 1997. aastast kehtib sundeksemplariseadus, mis tagab sinna Eesti plaatide pideva laekumise. Ligi 15 000 heliplaati on ka muusikaakadeemia riiulitel, kus on valdavalt klassikaline muusika ning arvukalt videosalvestisi muusikalavastustest. Pop-, rokk- ja jazz-plaate leiab hulgaliselt Tallinna keskraamatukogus, kus saab neid ka laenutada. Ühtlasi saab keskraamatukogus salvestada oma vana VHS-i ümber digitaalsele kandjale, veeta aega Xboxi konsoolimängudega või vaadata videosaalis filme. Keskraamatukogu muusikaosakonnas toimub pidevalt kontserte, loomingukonkursse, lasteüritusi ja teisi ettevõtmisi, mille kohta saab infot kodulehelt www.keskraamatukogu.ee/muusika.

Raamatukogu versus internet

ratundmisrõõm seguneb muusikaliste üllatustega. Sütitava etteaste järel tulevad kuulajad küsima: “Kust plaati osta saab?” Sama küsimusega lõpeb aina enam esinemisi. Aasta on 2012, siis 2013, juba 2014, ja nostalgiline kava tõstatab ikka sama küsimuse. Publiku nõudlus saab lõpuks vastatud 2015. aasta jaanuaris, kui ilmub album “1980”.

Miks just 1980. aastad? Kõnealuse plaadi kava pärineb trio ühest esinemisest Teletornis. Mõeldes torni ajaloole, mis ulatub olümpiamängude purje-

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

regati aega, koostasid mehed esinemiskava 1980. aastate hittidest. Võimalik, et just neid laule kuulasid Teletorni ehitajad raadiost. Või kui ka mitte, siis eelteismelised Jaak Sooäär ja Tanel Ruben kuulasid küll. Neist kümme aastat vanem Raul Vaigla mängis samu lugusid juba restoranides. Trio esituses kõlab see muusika “jämmilikus” võtmes: lugudele ei kirjutatud eraldi seadeid, muusikal lasti intuitiivselt kulgeda. Kava koostades oli oluline, et lood “jääksid iseendaks” ka ilma lauluta ning kõlaksid kitarr-bass-trummid-koosluses hästi. Selleks sobivad rikkalikud meloodiad, mis Jaak Sooääre sõnul jäävad

Raamatukogu plaadikollektsioonil on Youtube’i ja teiste striimingukanalite ees mitu eelist. Esiteks on see albumikeskne: plaatidel on muusika lugude kogumina – nii ei pea näiteks sümfooniaosi eraldi taga otsima. Teiseks on plaadid erinevalt internetimaterjalidest kõrge helikvaliteediga. Kolmandaks ei riiva raamatukogus muusika kuulamine kellegi autoriõigusi, plaadikogu kasutamine on igal juhul seadustega kooskõlas. “Käibeväljend “kõik on ju netis saadaval” ei pea kaunis tihti paika. Siis jõutakse ikka raamatukokku,” tõdeb Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna juhataja Kaie Viigipuu-Kreintaal. Ta lisab, et veebiinfo usaldusväärsust on mõnikord raske hinnata ning hea on selles vallas nõu küsida (muusika)raamatukoguhoidjatelt. Viigipuu-Kreintaal julgustab inimesi avastama muusikakogusid üle Eesti. Suuremate kohta leiab infot Eesti Muusikakogude Ühenduse kodulehelt www.luts.ee/emky.

üldiselt 1990. aastate eelsesse aega: “Kui mõelda 1990. aastate popi peale, siis seal meloodiat nagu pole, on rohkem sound. Selles mõttes oli enne lahe periood: 1950., 1960. aastad – massiliselt kihvte meloodiaid ja harmooniaid. See on väga rikas periood,” kirjeldab Sooäär. Mehed kinnitavad, et ei teinud plaati müügi eesmärgil. Kui aga inimestele meeldib, on väga tore. “Ma arvan, et meie lähenemine sellele muusikale on austav. Lugusid ei lõhu ega lörtsi, ei tee pulli, kuigi on ka provokatiivseid lugusid,” märgib Sooäär. Mängutehniliselt on see album trio parim, leiab ta. Hittide www.concert.ee

www.concert.ee

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

kontserdipaik

kontserdipaik Uhkelt ja sõltumatult kerkib Tallinna vanalinna kohal Lühikese jala väravatorn. Üle 500 aasta vana kaitserajatis kaitseb ja hoiab meie päevil Hortus Musicuse kunsti.

uidugi ei saa Lühikese jala väravatorni (edaspidi Väravatorn) võrrelda Eesti Kontserdi teiste kontserdi paikadega mahult, tootlikkuselt, repertuaari mastaabilt ja omandivormilt. Kuid Väravatornil, eriti selle saalil on omadusi, mis kaaluvad “suured saalid” mitmekordselt üle – tänu oma asendile ja proportsioonidele on kontserdid ja proovid Väravatornis kasvatanud-kujundanud Hortuse muusikutest ainulaadsed persoonid ning loonud harva esineva hingelise ühenduse. Tallinna linnamüüri tornide hulgas on 15. sajandi lõpul rajatud Lühikese jala väravatorn kõrvuti Pika jala väravatorniga erilises seisus ja erilise tähtsusega – tegemist on ainsa pääsuväravaga all-linnast Toompeale. Vältimaks taraanirünnakuid on mõlema värava käik nurgaga: me ei lähe torni alt läbi otse, vaid teeme väikse käänaku. Tänini säilinud massiivne tammepuust värav suleti omal ajal igal õhtul, lisaks Pika jala poolsel küljel asunud sepistatud langetusvõre. Kuna aadlike Toompea ja lihtrahva all-linna suhted polnud kaugeltki alati sõbralikud ja esines lahkarvamusi, on Väravatorni ühed laskeavad suunatud ka Toompea poole kaitsmaks linnakodanike huve ordumeeste omavoli vastu, mida aeg-ajalt esines.

Vaade teise korruse trepikojast.

Saali eesruum.

Oma kummitus

Väravatornist kummitustega ja ilma tekst: PEETER KLAAS fotod: PEETER LANGOVITS, JÖRGEN AAV, Silja Kaigu, Tunne Kelam

36 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

www.concert.ee

18. sajandi lõpul kõrvaldati Väravatorn kaitseehitiste nimekirjast ja sellega liideti kõrvale ehitatud varaklassitsistlik elumaja, mille üheks seinaks sai linnamüür. Just seoses sellega ilmnes veel üks Väravatorni erilisus: alates 1930. aastatest on andmeid tornis nähtud kummituse, haavalise näoga munga kohta. Lugu ulatub palju varasemasse aega. 17. sajandi alguses kaebasid kõrval asuvas tallitornis kinnipeetavad vangid kummitava munga üle. 20. sajandi algul oli okultism Tallinnas üsna populaarne ja Väravatorn, Lühike jalg 9 elamu, eriti korter 3 – praegune Hortus Musicuse harjutusruum – oli Psüühiliste Uurimuste Seltsi kõrgendatud tähelepanu objekt. Selle korteri “asjus” peeti istungeid ja on koostatud vähemalt 16 protokolwww.concert.ee

Väravatorni saal publiku ootel.

li. Väidetavalt olevat kummitava munga vaim seansi ajal end ise ilmutanud ja teada andnud, et ta olnud timukasulane, kes sai hiljem mungaks, kuid ei suutnud tehtud kurjast vabaneda. Ja nii kummitas rahu leidmata hing Väravatornis, aga ka Harju tänaval ja koguni Nõmmel. Samuti on andmeid teistsuguste kummituste kohta: valge munk, sinises kleidis

daam, vanaaegne laev. Kuipalju on siin tegemist reaalselt aset leidnud sündmustega ja kuipalju hallutsinatsioonidega, jääb saladuseks, nagu kummituste puhul mõistetav. Tallinna vanalinna spetsialist Jüri Kuuskemaa kirjutab ajakirjas Kultuur ja Elu: “Kuivõrd inimlikus huvis üleloomulike jõudude vastu nõudmine ilmKEVAD/SUVI 2015 APLAUS

kontserdipaik

Suure-Jaani festival

Festival piltides

Tõenäoliselt kõige paremini dokumenteeritud festival on Suure-Jaani muusikafestival.

Hortus kummitab Väravatornis.

selt ületas pakkumise, puhus kõmualdis ajakirjandus kired lõkkele. Võhivõõrad inimesed palusid end “mungakambrisse” lasta, et midagi imeväärset üle elada.” Poola restaureerijad taastasid Väravatorni 1984–1988. Enne seda seisis hoone mõnda aega tühjana ja jättis tõelise tondilossi mulje. Pärast taastamist sai Väravatorn uueks koduks Hortus Musicusele ja Tallinna Filharmoonia Kammerkoorile. Ja nagu korralikes majades kombeks, õnnistati värskelt remonditud ruumid sisse. Seega sai kummitus rahu ega ole ennast enam ilmutanud.

Selle asemel kummitab siin nüüd “Hortuse vaim” ja laseb kuuldavale tulla imelisel muusikal lähedalt ja kaugelt. Selle asemel kummitab siin nüüd “Hortuse vaim” ja laseb kuuldavale tulla imelisel muusikal lähedalt ja kaugelt, iidsetest aegadest ja tänapäevast.

Unikaalne kontserdipaik

Isa Rein Õunapuu pühitseb Väravatorni saali.

38 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Kontserdipaigana on Väravatorn kahtlemata täiesti unikaalne. Esimestel kontsertidel 1988. aastal oli esinejatel veidi raske meelerahu säilitada. Istutakse-ollakse ju publikuga peaaegu samas reas, vahe kuulajate ja esinejate vahel kipub kaduma, lava kui seesugune puudub, selja taga on sein, peituda pole kuhugi – selline kõhedust tekitavalt vahetu kontakt oli algul harjumatu ja sundis esinejaid oma senist lavakogemust tugevalt ümber hindama. Mida kontsert edasi, seda täielikumalt hakkasid muusikud tajuma Väravatorni saali erakordsust ning neid esmapilgul varjatud vabadusi ja võimalusi, mida pakub ainult see paik. Kuskil mujal ei jõua nii vahetult,

jõuliselt ja kiiresti kuulajani esineja kõige õrnemad tundeliigutused, mõtted ja muu muusalt päritu. Samas on publiku lähedalolu erakordselt rikas inspiratsiooni- ja energiaallikas ning moodustab sümbioosi, kus peaaegu puudub inerts, “kas jõudis saali”. Selles saalis on muusikul võimalik lubada endale peensusi, mille realiseerumisest võib tavalistes saalides vaid unistada. On raske üle hinnata kõiki neid uudseid hoiakuid ja lähenemisviise, mida Väravatorni saal on pakkunud neile, kes on seal esinenud. Kontserdisaaliga samal korrusel paikneb majaperenaise sisustatud klassitsistlik salong, kus lisaks keelekastele rõõmustab silma Eesti Kunstimuuseumi lahkelt pakutud väike ajakohane näitus. Samas on see ajarännak torni 1500. aastatest salongi 1800. aastatesse. Seda pelgalt 20 sekundi ja 20 meetri jooksul. Kunagine kaitsetorn kaitseb nüüd kauneid kunste, läbi aegade ja maade. www.concert.ee

otograaf Jaanus Siim kasvas üles Suure-Jaani vallas Kootsi külas Sepa talus. Viimased 16 aastat on ta olnud Suure-Jaani muusikafestivali fotograaf. 11 korda on Jaanus pannud festivali ajaks üles näituse eelmise festivali fotodest. Isikunäitusi tuleb käesolevaga kokku 16 (Suure-Jaanis, Rakveres, Narvas, Tallinnas, Jokioises). 2013. aasta alguses jõudis lugejateni Suure-Jaani muusikafestivali raamat “Helisevad hetked. Suure-Jaani muusikafestivali 15 aastat”, kus ajalugu kajastab rohkem kui 1000 Jaanuse tehtud fotot. Jaanus on pälvinud tunnustuse parima töö eest XVIII vabariiklikul festivalil “Narva sügis 2012”. Edu saatis tema töid samal aastal ka väljaspool Eestit. Jaanus pälvis eriauhinna terava fotograafipilgu ja professionaalse meisterlikkuse eest Peterburis toimunud näitusel “Fotograafia ja aeg”. 450 Venemaalt, Valgevenest, Eestist, Lätist, Leedust ja Iisraelist pärit autori töödest välja valitud sadakonna töö hulka pääses kolm tema fotot: “Trummar”, “Dirigent” ja “Kolm õde” – kaks esimest on tehtud muusikafestivalil. Muusikafestivali foto “Viiuldaja Jeesusega” on pälvinud kolmanda preemia Eesti Fotokunsti Ühingu konkursil. Jaanus Siim on öelnud: “Nii nagu suurepärases heliteoses kõlab iga noot www.concert.ee

talle ettenähtud tugevusega, kestusega ja kindlasti ka õiges järjekorras, siis emotsionaalse foto puhul kehtivad samad reeglid. Vaid nimetused on teised. Hea foto muusikust sisaldab terve heliteose, aga selle salvestamiseks on vaid murdosa sekundist.” Leili Kuusk

Eripreemia parima Mart Saare soololaulu tõlgitsuse eest ja Suure-Jaani valla eripreemia sai Anastassia Tsubina-Alexejeva. Marcel-Johannes Kits.

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

Suure-Jaani festival

kontserdisoovitus

Festivali peakülaline 26. mail on Eesti nüüdismuusikahuvilisel publikul erakordne võimalus saada osa äärmiselt omapärase vokaalansambli Neue Vocalsolisten Stuttgart kontserdist. foto: MARTIN SIGMUND Auli Lonks.

Alina Sakalouskaya.

Mari-Liis Uibo.

Kristi Mühling.

Rock Hotel.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Andres Uibo kuulab, kuidas Olavi Kasemaa mängib saksofoni.

www.concert.ee

allinnas kõlab muu hulgas eesti muusika: Tatjana KozlovaJohannese uue teose “Lights” (“Valgused”) esiettekanne ja kaks osa Jüri Reinvere “Reekviemist”. See on ansamblile esimene kohtumine eesti nüüdismuusikaga. Veel on kavas 20. sajandi ühe omapärasema helilooja, itaallase Luciano Berio teosed ning Saksamaal tegutseva helilooja ja nüüdismuusikadirigendi Enno Poppe loomingut. Kontserdil teeb kaasa ansambel Küberstuudio. Stuttgardist pärit vokaalgrupp on asutatud 1984. aastal. Tegu on eelkõige nüüdismuusikale spetsialiseerunud kollektiiviga. Neue Vocalsolisten esineb Tallinnas XIV Eesti heliloojate festivali peakülalisena. Tallinna tullakse helilooja ja festivalikorraldaja Monika Mattieseni eestvedamisel ja kutsel: “Olen seda ansamblit kuulnud korduvalt esinemas. Neue Vocalsolisten Stuttgart tundub olevat üks kesksemaid vokaalmuusikakollektiive Euroopa uue muusika maastikul. Nad on olnud viimastel aastatel pidevad külalised Euroopa suurimatel ja olulisimatel nüüdismuusikafestivalidel, nagu Donaueschingeni ja Hadesfieldi festival, Salzburgi ja Müncheni biennaal, Stuttgardi “ECLAT”, Berliini “MaerzMusik” ja “Ultraschall”.” Neue Vocalsolisten Stuttgart koosneb erakordselt virtuoossetest lauljatest, kellel justkui ei olegi tehnilisi piire. Nende kohta on öeldud, et nad on otsijad, avastajad, seiklejad ja idealistid ning see on tõsi – neid huvitavad igasugused võimalused nüüdismuusikat avardada: uued kõlad, uued vokaaltehnilised võtted jne. Väga oluline on selle juures koostöö heliloojatega. Igal aastal tuuakse esiettekandele ligikaudu 20 teost, nende hulgas on nii tuntud ja tunnustatud heliloojate loowww.concert.ee

mingut kui ka alles oma tee algul olevate noorte teoseid. Oma avatuse ja katsetamisjulgusega on Neue Vocalsolisteni esinemistesse sageli põimitud ka teiste kunstiliikide väljendusvahendeid, neile ei ole võõrad elektroonika, kirjandus ega visuaalkunsti elemendid. Kõik see on juhtinud neid muusikateatri valdkonda ning neid tuntaksegi maailmas kui väga põnevate ja omanäoliste vokaal-kammermuusikateatri projektide ansamblit, mis on viimastel aastatel äratanud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Möödunud aastal oli selliseid ebatavalisi produktsioone lausa ridamisi. Üks põnevamaid oli terve päeva väldanud etendus pealkirjaga “Vahemere hääled”, millele kirjutas teose 12 heliloojat ning lavastuse juurde käis ka video. Seda esitati Stuttgardis, Madridis ja Veneetsias, tänavu on etendused Gentis, Victorias ja San Sebastianis. Monika Mattiesen: “See on kollektiiv, kuhu kuuluvad vokalistid on teatraalid nii

oma hääletekitamise oskuste kui ka näitlejameisterlikkuse poolest. Nad suudavad luua karaktereid ilma igasuguse visuaalse butafooriata.” Eesti heliloojate festival sai alguse 2002. aastal Eesti noorte heliloojate festivalina. Festivali süda oli siis ja on tänini Tartu Jaani kirik, mida toona taastati. Ka fookus on sama – tollal noortel, nüüdseks oma parimasse loomeikka jõudnud eesti heliloojatel –, aga tasapisi on laienetud, võttes kavva välismaiste komponistide loomingut, samuti on suurenenud esitajate ring, külla on kutsutud välismaiseid ansambleid. Viimastel aastatel on ühtlasi laienetud geograafiliselt: osa festivali kontserte toimub Tallinnas. Festivali koduleht on aadressil www.composer.ee, uudiseid vahendab ka Facebooki Eesti heliloojate festivali lehekülg. Aeg ja koht: T 26. mai kell 19.00 Estonia kontserdisaal KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

festivalisuvi

Festivalisuvi IN HORTO REGIS V 17.–20. juuni Hortus Musicuse suvefestival

Traditsiooniliselt lõpetab Hortus Musicuse kontserdihooaja suvefestival “In horto regis”. Taani kuninga aia veerel asuvas Väravatornis on ansambli värvikirevast repertuaarist võimalik osa saada neljal õhtul. Festival pakub valiku stiililt ja žanrilt erinevaid ajastukavu, mille seast iga muusikasõber võib leida endale sobiva. Esineb Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen.

K 17.06.

“Keisrinnad suvises Kadriorus” Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga Keiserliku suveresidentsina rajatud Kadrioru loss on sajandite vältel nautinud kõige kõrgemate isikute võõrustamist. Mõnest külastu sest on jäänud värvikam mälestus, millest on saanud omaette lugu. Sel suvel räägime Kadrioru lossi ja pargi sünnipäevale (22. juuli) eelnevatel pühapäevadel kaunitest naistest, keisrinnadest, kes on siin lossis elanud ja kelle jälg on oma aja kunsti- ja muusika elus märkimisväärne. Suvistel kontsertidel tutvustab kunstiteadlane valitud valitsejanna portreed ja kõlab temaatikale vastav muusika. Sari on järg populaarsele kontserdisarjale “Helisevad šedöövrid Kadriorus”.

P 05.07.

18.00 Kadrioru loss Aleksandra Fjodorovna portree (tsaar Nikolai I abikaasa) Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Tallinna Keelpillikvartett Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello) Glinka, Borodin Pilet 15 €

18.00 Väravatorn “Lust hab musica” Kavas renessansi polüfooniameistrite muusika Pilet 15 €

P 12.07.

P 19.07.

18.00 Kadrioru loss Maria Aleksandrovna portree (Aleksander II abikaasa) Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Karmen Puis (sopran) Siim Selis (klaver) J. Strauss, Lehár, Schumann, vene romansid Pilet 15 €

Tiit Kalluste.

18.00 Kadrioru loss Maal “Katariina II portree” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Ivo Posti (kontratenor), Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (haamerklaver), Villu Vihermäe (tšello) Friedrich Suur, Graun, C. Ph. E. Bach, Quantz Pilet 15 €

Villu Veski.

N 18.06.

18.00 Väravatorn Vivaldi sonaadid Pilet 15 €

7 linna muusika 7.–12. juuli Ida-Virumaa

R 19.06.

18.00 Väravatorn “Hullud päevad” Folia muusikas Pilet 15 €

L 20.06.

18.00 Väravatorn “Muusikasalong läbi sajandite” Muusikat Monteverdist Rossinini Pilet 15 €

Hortus Musicus.

XVIII Suure-Jaani muusikafestival 17.–23. juuni Heliloojate Artur, Eugen ja Villem Kapi kodupaigas toimuv festival väärtustab eesti muusikaklassikat. Nagu ikka, toimuvad tänavugi muusikahetked vabas õhus, kohtumised, suur hulk kammerkontserte, lõunatunnid kohvikus Arturi Juures jpm. 18 aasta jooksul on festivali kavasse kinnistunud mitu traditsiooni, ekstreemseim ja armastatuim neist on kindlasti “Päikesetõusukontsert” Hüpassaare rabasaarel 23. juuni hommikul kell 3. Festival toimub Suure-Jaani vallavalitsuse ja Eesti Kontserdi koostöös. Kunstiline juht professor Andres Uibo. Täielik kava: muusikafestival.suure-jaani.ee. Müügil passid hinnaga 35/25 €

K 17.06.

14.00 Heliloojate Kappide majamuuseum Festivali pidulik avamine Esinevad festivali konkursside laureaadid Ka Bo Chan (kontratenor), Laur Keller (trompet), Liis Jürgens (harf), Johan Randvere (klaver) 21.00 Johann Köleri kodukoht-muuseum Lubjassaares “Mõtisklusi Kölerist” Tampere keelpillikvartett Kaastegev Linnar Priimägi Tšaikovski. Keelpillisekstett “Mälestusi Firenzest” op. 70 A. Kapp. Keelpillikvintett

N 18.06.

21.00 Suure-Jaani Kondase maja “18+” Sumera. “Laulud eesti abielulüürikast” René Soom (bariton) Martti Raide (klaver)

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

R 19.06.

20.00 Suure-Jaani gümnaasiumi aula “Ülim vaikus” Kadri Voorand (vokaal) Peeter Vähi (live-elektroonika) Arsise kellade ansambel (kunstiline juht Aivar Mäe) Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja P. Vähi. “Supreme silence” (“Ülim vaikus”)

L 20.06.

13.00 Kohvik Arturi Juures Lõunatund: Peeter Vähi 17.00 Vihi küla Energia talu “Energia muusikast” Mati Palm (bass) Olev Ainomäe (oboe) Aare Tammesalu (tšello) Ene Nael (klavessiin) Bach. Kantaat “Traditore amore” BWV 202; Händel, Telemann

Kadri Voorand.

19.30 Vanaõue puhkekeskus “Õhtu Vanaõuel Vivaldi ja Mozartiga” Klaaspärlimäng Sinfonietta Solistid Olev Ainomäe (oboe), MariLiis Uibo (viiul), Arvo Leibur (viiul), Aare Tammesalu (tšello) Dirigent Andres Mustonen 22.00 Suure-Jaani õigeusu kirik Mihhail Glinka nim koorikapelli poistekoor (Peterburi) Dirigent Vladimir Begletsov Tšaikovski, Sibelius, vene rahvalaulu töötlused

P 21.06.

21.00 Olustvere loss “Ooperiõhtu Olustveres” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio Lavastaja Taisto Noor Liikumisjuht Rufina Noor Muusikaline juhendaja ja kontsertmeister Ene Rindesalu Katkendid Händeli, Mozarti, Donizetti, Rossini, Puccini jt ooperitest

E 22.06.

16.00 Olustvere leivakoda “Mitte ainult leivast!” Anu Lamp (tekstid), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello), Toomas Vavilov (klarnet) 19.00 Suure-Jaani gümnaasium Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

1998. aastal algas festival, mille idee oli seitse päeva, seitse kontserti, seitse linna. Aegade jooksul on festival kasvanud suureks kontsertide sarjaks, mis on kujunenud suursündmuseks Ida-Virumaa põnevates kontserdipaikades: teede ristumiskohas asuv Jõhvi oma iidse kiriku ja moodsa kontserdimajaga, tööstuskeskus KohtlaJärve, merekuurort Narva-Jõesuu, üllatav Sillamäe jt. Koostöös kohalike omavalitsustega on saanud heaks traditsiooniks, et suur osa kontserte on publikule tasuta. Kontserdisarja korraldab Jõhvi kontserdimaja.

T 07.07.

Dirigent Darrell Ang (Singapur/Prantsusmaa) Pärt, A. Kapp, Tšaikovski

T 23.06.

00.01 Mart Saare majamuuseum Hüpassaares Ööülikool 03.00 Hüpassaare rabasaar Päikesetõusukontsert Soo-orkester Solistid Aabi Ausmaa (tromboon), Ka Bo Chan (kontratenor) Dirigent Toomas Vavilov Modereerib näitleja Anu Lamp 13.00 Suure-Jaani Johannese kirik Jaanipäeva džäss Jaak Sooäär (kitarr) Tuule Kann (kandled) 17.00 Suure-Jaani laululava Ansambel Jäääär 21.00 Suure-Jaani laululava Jaanitule süütamine, ansambel Riff

www.concert.ee

19.00 Jõhvi kontserdimaja “Õhtu Tšaikovskiga” Tšaikovski-nim Moskva Riikliku Konservatooriumi kammerorkester Kunstiline juht ja peadirigent Feliks Korobov Pilet 15/10 €

K 08.07.

17.00 Kohtla-Järve põlevkivimuuseum Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Tasuta

Aleksandra Murre Karmen Puis (sopran) Siim Selis (klaver) J. Strauss, Lehár, Lanner, vene romansid Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga Tasuta 19.00 Jõhvi Mihkli kirik “Juhan Viidingu laulud” Jaagup Kreem (laul, kitarr, suupill) Taavi Langi (kitarr, bass) Tiit Kikas (kõik ülejäänud muusikainstrumendid) Pilet 12/8 € (eelmüügist)

20.00 Purtse kindluselamu Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Pilet 5 €

21.00 Jõhvi kontserdimaja fuajee Õhtune romantika… Aleksander Ivaškevitš (vokaal), Oleg Davidovitch (kitarr) Pilet 8/10 € (sisaldab klaasi veini)

K 08.07.

R 10.07.

19.00 Saka mõis “Elu ilma Grammyta” Villu Veski (saksofon) Tiit Kalluste (akordion) Pilet 6 €

N 09.07.

17.00 Kiviõli kunstide kool “Kolm keisrinnat suvises Kadriorus. Maria Aleksandrovna” (Aleksander II abikaasa) Kunstiajaloolase sissejuhatus:

www.concert.ee

19.00 Kukruse mõis “Prantsuse meeleolus” Karmen Puis (sopran) Lande Lampe-Kits (flööt) Külli Kudu (akordion) Klassikaline prantsuse muusika Pilet 6–12 € 19.00 Narva-Jõesuu Hele park “1980” Jaak Sooäär (kitarr) Raul Vaigla (bass)

Tanel Ruben (löökpillid) Tasuta

L 11.07.

18.00 Mäetaguse mõis “France mon amour” (“Prantsusmaa, mu arm”) Maria Listra (vokaal) Virgo Veldi (saksofon) Piia Paemurru (klaver) Tasuta

19.00 Illuka kirik Birgit (vokaal) Klaveril Mihkel Mattisen Tasuta

19.00 Toila Pühajõe kirik Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Parimad palad Veljo Tormise kooritsüklist “Unustatud rahvad” Tasuta 20.00 Narva-Jõesuu, Nooruse spaa siseõu Sofia Rubina koos ansambliga Tasuta

P 12.07.

17.00 Kohtla kaevanduspark Maarja Nuut (viiul, laul, live-elektroonika) 5€ 17.00 Sillamäe kultuurikeskus Kitarriduo Jelena Ossipova – Daniel Julle Hispaania, Ladina-Ameerika ja vene heliloojate muusika 5€

Raul Vaigla.

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

festivalisuvi

Tänavuste ooperite lühitutvustused

Saaremaa ooperipäevad 20.–26. juuli 2015

“Bastien ja Bastienne” Wolfgang Amadeus Mozarti laulumäng ühes vaatuses Loo Bastienist ja Bastienne’ist ehk jutustuse armastusest, truudusetusest, võlujõust ja kavalusest tõid lavalaudadele Tallinna Muusikakeskkooli õpilased 2014. aasta sügisvaheajal. Ettevõtmise omapära oli noorte muusikute otsus leida muusikalavastuse põhituumik – solistid, ooperikoor ja orkester, lavastaja, kunstnik, dirigent, repetiitorid ja lavatehnikud – oma klassi õpilaste seast.

Kaheksandate Saaremaa ooperipäevadega jõuame viimaks ometi oma külalisteatrite nimistuga ooperi sünnimaale Itaaliasse. Tänavuste ooperipäevade peakülaline on Teatro di Milano. Teadaolevalt on see esmakordne Itaalia ooperiteatri külaskäik Eestisse. Seega tehakse Saaremaa ooperipäevadel natuke ajalugugi. Teatro di Milano on üsna noor ooperiteater, ent teatrijuht Carlo Pesta on ooperi- ja balletimaailmas tuntud nimi. Muuhulgas on ta olnud La Scala ooperiteatri balletisolist ning mitme Itaalia ooperifestivali kunstiline juht. Tänavuste Saaremaa ooperipäevade kavas on Giuseppe Verdi “Rigoletto”, Giacomo Puccini “Madama Butterfly”, Gioachino Rossini “Sevilla habemeajaja”, “Alexela ooperigala” ning balletietendus “Viva Verdi”. See on kõige-kõigem klassika, mida Itaaliast üldse on võimalik tuua, ning lepingus on kirjas, et osa soliste tuleb Milano La Scalast. Piletid tulid müügile 10. veebruaril, ilmselt on ooperipäevade alguseks enamik suure saali etendusi välja müüdud. Festivali kunstiline juht on Arne Mikk.

XXIX Tallinna rahvusvaheline orelifestival 30. juuli – 9. august Arvo Pärt 80 ning Eesti ajaloolised väikeorelid Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival, 1987. aastast alates toimuv igasuvine orelipidu toob Tallinna rahvusvahelise organistide koorekihi. Orelifestivali avalöök on juba traditsiooniliselt “Suur oreliöö” Nigulistes: päikeseloojangust päikesetõusuni vältav orelimaraton. Kunstiline juht on Andres Uibo.

N 30.07.

kell 21.59 – R 31.07. kell 04.59 Niguliste “Annum per annum” – suur oreliöö Seitse sissejuhatustega orelikontserti

R 31.07.

17.00 Tallinna toomkirik XXIX Tallinna rahvusvahelise orelifestivali avatseremoonia 19.30 Tallinna Jaani kiriku torn “Alustame orelipidu” Avafanfaarid ja kirikukellad

“Bastien ja Bastienne”. “Rigoletto” Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses Lugu Rigolettost, Mantua hertsogi küürakast õuenarrist, kelle teravkeelse lugupidamatuse maski varjus peidab end armastava ja kättemaksu ihkava isa süda... “Madama Butterfly” Giacomo Puccini ooper kahes vaatuses Saatuslikust ida ja lääne kohtumisest saab alguse idülliline armulugu. Kuid mõistes Ameerika mereväelasest kallima reetlikkuse suurust, toimub kirsiõites Jaapanis kirjeldamatu tragöödia... “Sevilla habemeajaja” Gioachino Rossini ooper kolmes vaatuses Lugu on ju lihtne: noored inimesed otsivad õnne vaatamata eaka hooldaja vastuseisule. Nagu komöödias ikka, kujuneb meie lemmiktegelaseks see, kes on ühtaegu taibukas, hea inimestetundja ning vajalikul määral omakasupüüdlik. Just selline mees on Figaro, Sevilla linna habemeajaja, kõikide ihuhädade leevendaja ning kõikide probleemide lahendaja. “Viva Verdi!” Ballett kahes vaatuses Giuseppe Verdi muusikale Tantsulavastus “Viva Verdi!” on loodud 2013. aastal tähistamaks Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva. Lavastuse tantsunumbrite kaleidoskoop kasutab muusikat ooperitest “Aida”, “Macbeth”, “Traviata”, “Attila”, “Othello” ja “Sitsiilia verepulm”.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

“Madama Butterfly”. E 20.07.

18.00 Kuressaare Linnateater Ooperipäevade avamine “Bastien ja Bastienne” Wolfgang Amadeus Mozarti laulumäng ühes vaatuses Tallinna Muusikakeskkooli 51. lennu ooperiprojekt Liisi Promet (sopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Hains Tooming (bass) Kaastegev kammerorkester, dirigent Henri Christofer Aavik Pilet 10 €

T 21.07.

20.00 Kuressaare Laurentiuse kirik Arsise käsikellade ansambel Rauno Elp (bariton, RO Estonia), Oliver Kuusik (tenor, RO Estonia) Kunstiline juht Aivar Mäe Kõlavad aariad ja duetid Verdi, Bizet’ ja Wagneri ooperitest, Bizet’, Mascagni, Tšaikovski ning Brahmsi teoste arranžeeringud Pilet 15 €

K 22.07.

18.00 Kuressaare Laurentiuse kirik “Armastan laulda!” Soile Isokoski (sopran, Soome) Ilkka Paananen (klaver, Soome) Grieg, Wagner, Kilpinen, Sibelius, Bernstein Pilet 20 € 18.00 Mustjala Anna kirik Arsise käsikellade ansambel Rauno Elp (bariton, RO Estonia), Oliver Kuusik (tenor, RO Estonia) Kunstiline juht Aivar Mäe Kõlavad aariad ja duetid Verdi, Bizet’ ja Wagneri ooperitest, Bizet’, Mascagni, Tšaikovski ning Brahmsi teoste arranžeeringud Pilet 15 €

20.00 Kuressaare lossi ooperimaja “Rigoletto” Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses Teatro di Milano (Itaalia) Dirigent Valter Borin Pilet 70/60/50 €

N 23.07.

18.00 Tornimäe rahvamaja Arsise käsikellade ansambel Rauno Elp (bariton, RO Estonia), Oliver Kuusik (tenor, RO Estonia) Kunstiline juht Aivar Mäe Kõlavad aariad ja duetid Verdi, Bizet’ ja Wagneri ooperitest, Bizet’, Mascagni, Tšaikovski ning Brahmsi teoste arranžeeringud Pilet 15 € 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja “Madama Butterfly” Giacomo Puccini ooper kahes vaatuses Teatro di Milano (Itaalia) Pilet 70/60/50 €

R 24.07.

18.00 Kuressaare Laurentiuse kirik “Rossiniana” Kristel Pärtna (sopran, RO Estonia) Helen Lepalaan (metsosopran, RO Estonia) Martti Raide (klaver), Maano Männi (viiul), Toomas Nestor (viiul), Aare Tammesalu (tšello) Tiit Pärtna (kontrabass) Rossini vokaal- ja instrumentaalmuusika Pilet 20 € 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja “Sevilla habemeajaja” Gioachino Rossini ooper kolmes vaatuses Teatro di Milano (Itaalia) Pilet 70/60/50 €

“Sevilla habemeajaja”. L 25.07.

13.00 Kuressaare Meedla koda “Gurmaanide lõunasöök” Degusteerime Gioachino Rossini retsepte Meeleolu loob Rossini keelpillimuusika elavas ettekandes Pilet 49 € 16.00 Kuressaare lossi ooperimaja “Viva Verdi!” Ballett kahes vaatuses Giuseppe Verdi muusikale Balletto di Milano (Itaalia) Tantsunumbrite kaleidoskoop ooperitest “Aida”, “Macbeth”, “Traviata”, “Attila”, “Othello” ja “Sitsiilia verepulm”. Pilet 40/30/20 € 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja Alexela ooperigala “Bella Italia” Soile Isokoski (sopran, Soome), Ain Anger (bass), Monika-Evelin Liiv (metsosopran), Rauno Elp (bariton, RO Estonia) Teatro di Milano solistid, orkester ja ooperikoor Dirigendid Ginmario Cavallaro ja Mihhail Gerts Rossini, Bellini, Donizetti, Puccini, Verdi Välja müüdud!

P 26.07.

14.00 Kuressaare lossi ooperimaja Lastegala Klassikatähed Katariina Maria Kits (viiul) ja Marcel Johannes Kits (tšello) Hanna-Liina Võsa (sopran) ja Rauno Elp (bariton, RO Estonia) Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester Andero Ermel (Tallinna Linnateater) ning noor balletiartist Ketlin Oja Dirigent Endel Nõgene Kontserti juhib Mary Poppins Pilet 10/9/8 €

www.concert.ee

20.00 Tallinna Jaani kirik Orelifestivali avakontsert “Mozart ja pillide kuningas” Matthias Giesen (orel, Austria) Andres Uibo (orel, Eesti) Kammerkoor Collegium Musicale Klaaspärlimäng Sinfonietta Dirigent Endrik Üksvärav Mozart. Missa KV 279, kirikukontserdid ja oreliteosed 20.00 Pärnu Eliisabeti kirik John Aquilina (Malta) Frecobaldi, Bach, Aquilina, Bedard, Camilleri Pilet 12 €

L 01.08.

12.00 Tallinna toomkirik Orelipooltund Esinevad noored organistid 16.00 Niguliste Denis Kasparovitš (orel, Eesti) Bach, Frank, Reger 19.00 Taagepera kirik Peter van Dijk (orel, Holland) Kaastegev kammerorkester Bach, Mozart 20.00 Kodavere kirik Toomas Trass (orel) Ka Bo Chan (kontratenor) Bach, Karindi, Süda 20.00 Niguliste John Aquilina (Malta) Frecobaldi, Bach, Aquilina, Bedard, Camilleri

P 02.08.

10.00 Tallinna Jaani kirik Orelifestivali missa Muusikaga teenivad kaasa külalisorganistid ja solistid Peter van Dijk, Andres Uibo, Arete Teemets, Thomas Wall, Matthias Giesen

www.concert.ee

16.00 Niguliste Orelipooltund Kristel Aer (orel, Eesti) Bach, Süda, Hakim 16.00 Lohusuu kirik Toomas Trass (orel) Ka Bo Chan (kontratenor) Bach, Karindi, Süda 19.00 Harju-Risti kirik Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa) Kaastegev kammerorkester Bach, Mozart 20.00 Tallinna toomkirik Ben van Oosten (orel, Holland) Frank, Widor, Vierne, Boellmann

Kristel Aer.

Bach. Kaheksateist Leipzigi koraalieelmängu

E 03.08.

20.00 Pärnu Eliisabeti kirik Naji Hakim (Liibanon/Prantsusmaa) Hakim Pilet 12 €

20.00 Niguliste Matthias Giesen, Peter van Dijk, Edouard Oganessian, Ulla Krigul, Merike Marli (orel) Ksenia Kutšukova (sopran), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Joller (bass), Mari-Liis Uibo (viiul) Kaastegev kammerorkester Nicolas Bruhnsi oreliteosed ja kirikukantaadid “De profundis clamavi”, “Erstanden ist der heilige Christ”, “Mein Herz ist bereit”

N 06.08.

12.00 Tallinna Jaani kirik Orelipooltund Esinevad noored organistid

T 04.08.

12.00 Tallinna Jaani kirik Orelipooltund Esinevad noored organistid 19.00 Käsmu kirik Andres Uibo (orel) Kaastegev kammerorkester Bach, Mozart 20.00 Niguliste Matthias Giesen (orel, Austria) Thomas Wall (tšello, Austria) Bach, Bruckner, Schimdt, Boeli, Messiaen, Uibo

K 05.08.

12.00 Tallinna Jaani kirik Orelipooltund Esinevad noored organistid 20.00 Niguliste Bachi gala Andres Uibo, Denis Kasparovitš, Ulla Krigul, Toomas Trass, Aare-Paul Lattik, Peter van Dijk, Edouard Oganessian, Maris Oidekivi-Kaufmann, Tiia Tenno, Anna Humal

16.00 Niguliste Tiit Kiik (orel) Bach, Pachelbel, Lindberg 19.00 Nissi kirik Andres Uibo (orel) Kaastegev kammerorkester Bach, Mozart

12.00 Tallinna Jaani kirik Orelipooltund Esinevad noored organistid

20.00 Niguliste Naji Hakim (Liibanon/Prantsusmaa) Hakim

19.00 Kullamaa kirik Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa) Kaastegev kammerorkester Bach, Mozart

20.00 Mustvee kirik Ulla Krigul (orel) Virgo Veldi (saksofon) Süda, Tobias, Vivaldi, Buxtehude, Stamm, Grigorjeva, Bedard

20.00 Niguliste Kadri Ploompuu, Piret Aidulo (orel), Istvan Barath (trompet, Ungari), Abi Ausmaa (tromboon) Eben, Frank, Dawson, Read, Sisask

R 07.08.

12.00 Tallinna Jaani kirik Orelipooltund Esinevad noored organistid 19.00 Häädemeeste Miikaeli kirik Peter van Dijk (orel, Holland) Kaastegev kammerorkester Bach, Mozart 20.00 Tallinna toomkirik Ullrich Böhme (orel, Saksamaa) Bach, Messiaen, Alain, Boellmann 20.00 Pärnu Eliisabeti kirik Ene Salumäe (orel) Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Pärt. Oreli- ja kooriteosed Pilet 12 €

L 08.08.

12.00 Tallinna toomkirik Keskpäeva orelipooltund Esinevad noored organistid

P 09.08.

16.00 Torma kirik Ulla Krigul (orel) Virgo Veldi (saksofon) Süda, Tobias, Vivaldi, Buxtehude, Stamm, Grigorjeva, Bedard 16.00 Niguliste Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Senfl, Isaac, Bird

P 09.08.

20.00 Tallinna Jaani kirik Orelifestivali lõppkontsert Ene Salumäe (orel) Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Pärt. Oreli- ja kooriteosed 22.00 Tallinna Jaani kirik Oreliöö “Annum per annum” kell 22.00 Andres Uibo (orel) kell 23.00 Peter van Dijk (orel, Holland) kell 24.00 Aivar Sõerd (orel) kell 01.00 Toomas Trass (orel) kell 02.00 Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa) kell 03.00 Ulla Krigul (orel) kell 04.00 Tiit Kiik (orel)

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

festivalisuvi Kontserdisari “Tormis üle maa” Tähistame Veljo Tormise 85. sünnipäeva suurejoonelise kontserdisarjaga: üle 20 kontserdi ja etenduse, mis viivad juubilari loomingut Eesti kõigi 15 maakonna kuulajateni. P 02.08. 20.00 Alatskivi loss N 13.08. 17.00 Muhu Katariina kirik R 14.08. 18.00 Pühalepa kirik N 20.08. 20.00 Halliste kirik ETV tütarlastekoor Dirigent Aarne Saluveer

K 05.08. 18.00 Vigala kirik N 06.08. 20.00 Tõrva kirik L 08.08. 19.00 Kuusalu kirik L 15.08. 20.00 Tapa Jakobi kirik P 16.08. 20.00 Lihula Eliisabeti kirik K 19.08. 19.00 Kilingi-Nõmme klubi N 20.08. 16.00 Palamuse kirik K 16.09. 19.00 Mooste folgikoda Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Muusika Veljo Tormise kooritsüklist “Unustatud rahvad”

7.–12. august Noblessneri valukoda Veljo Tormis 85 Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Tõnu Kaljuste Nargen Festivali, Von Krahli teatri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Kontserdi ühisprojekt K 19.08. 20.00 Rõuge kirik R 21.08. 20.00 Vahastu kirik L 22.08. 16.00 Türi kirik Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja

Veljo Tormis.

kava

Suvekontserdid N 09.07.

L 06.06.

20.00 Haapsalu toomkirik Kontserdisari “Haapsalu suvemuusika” “Õhtu Tšaikovskiga” Tšaikovski-nimelise Moskva Riikliku Konservatooriumi kammerorkester Kunstiline juht ja peadirigent Feliks Korobov

20.00 Võru kultuurimaja Kannel Villu Veski (saksofon) Tiit Kalluste (akordion) "Elu ilma Grammyta“ Koostöös Võru akordionimuusika päevadega

L 06.06.

T 14.07.

21.30 Türi kultuurimaja Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Vahel harva, härmal aasal” Riho Sibul (vokaal, kitarr) Kaastegev Vladislav Koržets

19.00 Niguliste “Sild” Dmitri Bulgakov (oboe, Moskva) Kristel Aer (orel) Muusikaline sild mineviku ja nüüdisaegse muusika ning eri rahvuste ja kultuuride vahel Bach, Krebs, Vivaldi, Vähi, Pärt Pilet 15 €

N 18.06.

21.00 Tartu Jaani kirik Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kontserdi korraldaja Eesti Meestelaulu Selts

T 18.08. P 26.06.

20.00 Haapsalu Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

L 27.06.

17.00 Mustvee kirik Toomas Trass (orel) Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

L 27.06.

Riho Sibul.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

19.00 Tartu lauluväljak Popkooripidu – Eesti Eurovisiooni parimad palad Kaastegevad Dave Benton, Ott Lepland, Tanja Mihhailova, Birgit, Estonian Dream Big Band jpt Selleaastane popkooripidu kuulub sarja “Hiina kultuuriaasta Eestis” SA Tartu Muusikafestival koostöös Vanemuise kontserdimajaga

19.00 Niguliste Toomas Trass (orel) Bach, Frank, Süda–Trass Pilet 15 €

19.00 Niguliste Vokaalansambel Maneo Eva-Lotta Vunder (sopran), Helena Külama (alt), Karmela Tennemaa (alt), Teet Kaur (tenor), Jüri Liiva (bariton), Aare Külama (bass) Pilet 15 €

L 04.07.

L 29.08.

T 30.06.

19.00 Karksi Peetri kirik Ansambel Rüüt Maarja Soomre (vokaal, klahvpillid) Maili Metssalu (vokaal, viiul) Toomas Oks (lõõts), Juhan Uppin (lõõts) Eesti traditsioonilise muusika ja regilaulu seaded

K 08.07.

20.00 Pärnu kontserdimaja “ÕhtuTšaikovskiga” Tšaikovski-nimelise Moskva Riikliku Konservatooriumi kammerorkester Kunstiline juht ja peadirigent Feliks Korobov Pilet 12 €

19.00 Estonia kontserdisaal “Hiina muusika aasta Eestis” Hongkongi Hiina Orkester Solist Luo Jing (zheng) Chan Ming-chi. “JingQiShen” Zhao Jiping. “Mälestused” (4. osa “Kõrbe suitsu süidist”) Richard Tsang. Kontsert zhengile ja orkestrile “Muusika on vaid hetk” Peng Xiuwen (seade). Rahvaviis “Kui tõuseb kuu” Guo Wenjing. Kolm Lääne-Yunnani viisi: “A Va mäed”, “Jino tants”, “Ohverdus – tõrvikud – vägijoogid”

www.concert.ee

uued sarjad

Kontserdisarjad hooajal 2015–2016 Dirigent Mihhail Gerts Paganini. Viiulikontsert D-tuur Vähi. Oratoorium “Müstilisel Kaydara-maal” (esiettekanne) Pilet 22 €

Kontserdisari “Oratorio” Kogu hooaja esindussari, mille alla koonduvad suurimate esituskoosseisudega, muusikaajaloo tippudeks kujunenud vokaal-sümfoonilised suurteosed. Hooaja jooksul on kuuel kontserdil Bachi ja Händeli suurteoste kõrval kavas Peeter Vähi ja Aleksander Raskatovi teoste esiettekanded. Kogu sarja ja kontserdihooaja avab eesti muusikaajaloo ikoonilise tähtsusega Tobiase “Joonase lähetamine”. Üksikpiletid 22–15 € Sarjapilet 80 € (umbes 30% soodsam)

P 13.09.

17.00 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi ja ERSO hooaja avakontserdid Rudolf Tobias. Oratoorium “Joonase lähetamine” Restaureerinud ja täiendanud Vardo Rumessen Susanne Bernhard (sopran, Saksamaa), Iris Vermillion (metsosopran, Saksamaa), Dominik Wortig (tenor, Saksamaa), Ain Anger (bass), Johann Tilli (bass, Soome), Rahvusooper Estonia poistekoor Kammerkoor Voces Musicales Piret Aidulo (orel) Segakoor Latvija Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Neeme Järvi Pilet 22 €

P 11.10.

19.00 Estonia kontserdisaal Peeter Vähi. “Müstilisel Kaydara-maal” Chuan-Yun Li (viiul, Hiina), Tanel Padar (jutustaja), Mati Turi (tenor), Priit Volmer (bass) jt Eesti Rahvusmeeskoor Tütarlastekoor Ellerhein Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Kavas on 23-aastase Händeli Roomas kirjutatud üks esimesi suurteoseid, mis saavutas erakordse edu ja avas talle ukse rahvusvahelisse muusikaellu. Pilet 15 €

L 12.12.

19.00 Tallinna Jaani kirik Bach. “Magnificat” Capella Cracoviensis – solistid, koor ja orkester (Poola) Dirigent ja orelisolist Jan Tomasz Adamus Żebrowski, Bach Koostöös Poola välisministeeriumiga Pilet 15 €

R 29.01.

19.00 Estonia kontserdisaal MustonenFest Aleksander Raskatov. “Bütsantsi missa” Segakoor Latvija Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Boriss Berezovski (klaver, Venemaa) Dirigent Andres Mustonen Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3 Raskatov. “Bütsantsi missa” Maailma esiettekanne koostöös Istanbuli festivali, Helsingi, Riia ja Peterburi kontserdisaalidega Pilet 22 €

N 10.03.

19.00 Estonia kontserdisaal Bach. “Matteuse passioon” Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Solistid, dirigent Risto Joost Õhtumaa kultuuri monumentaalse tähtteose dramaatilist jõudu võimendab Lembit Petersoni lavastus. Pilet 20 €

P 27.03.

18.00 Jaani kirik Ülestõusmispüha kontsert Händel. “Ülestõusmisoratoorium” Corelli Barokkorkester Tallinna Poistekoor Solistid Dirigent Martin Sildos

Kontserdisari “Sibelius 150” Armastatud helilooja ja soome rahvusliku identiteedi kujundaja Jean Sibeliuse sünnist möödub 2015. aasta detsembris 150 aastat. Eesti Kontsert tähistab põhjanaabrite rahvuskangelase aastapäeva kontserdisarjaga, mis mitmekesist muusikavalikut pakkudes jaotub kahe hooaja vahel ja kulmineerub Soome orkestrite lipulaeva Helisingi Filharmoonikute kontserdiga helilooja sünnipäevale järgneval päeval. Üksikpiletid 30–15 € Sarjapilet 49 € (30% soodsam)

T 29.09.

19.00 Estonia kontserdisaal Monika-Evelin Liiv (metsosopran) Marje Lohuaru (klaver) Sibelius, Merikanto, Wagner.“WesendonckLieder” Pilet 15 €

N 12.11.

19.00 Estonia kontserdisaal Vanemuise sümfooniaorkester Nils-Erik Sparf (viiul, Rootsi) Dirigent Paul Mägi Sibelius. Sümfoonia nr 1 e-moll op. 39 Berg. Viiulikontsert Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Pilet 15 €

K 25.11.

19.00 Estonia kontserdisaal Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Pasi Hyökki (Soome) www.concert.ee

RAM, Pasi Hyökki kontsert.

Sibelius ja tema kaasaegsed Pilet 10 €

K 09.12.

19.00 Estonia kontserdisaal Helsingi Filharmoonikud Yefim Bronfman (klaver, Iisrael/USA) Soile Isokoski (sopran, Soome) Dirigent John Storgårds (Soome) Sibelius. “Saaga”, “Luonnotar”, sümfoonia nr 7 Tšaikovski. Klaverikontsert nr 1 Pilet 30 €

Skalkottas. “Viis kreeka tantsu” Pärt. “Fratres” Giulian. Kitarrikontsert A-duur Pilet 15 €

L 20.02.

19.00 Estonia kontserdisaal Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester Solist Sibeliuse-nimelise viiuldajate konkursi 2015 finalist Dirigent Vello Pähn Tšaikovski. Viiulikontsert D-duur Prokofjev. Sümfoonia nr 3 Pilet 22 €

R 29.04.

Kontserdisari “Kuldne klassika: Tšaikovski” Publiku vana tuttav ja populaarne sari peab väikest juubelit ning on kavas juba viiendat korda. Palju väärikam, 175. aasta juubel on vene klassikul Pjotr Tšaikovskil, seetõttu on kogu sari sel hooajal pühendatud tema loomingule. Üksikpiletid 22–15 € Sarjapilet 61.50 (umbes 30% soodsam)

19.00 Estonia kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Sten Heinoja (klaver) Dirigent Arvo Volmer Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 h-moll, “Pateetiline” Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 Pilet 22 €

L 21.05.

19.00 Estonia kontserdisaal Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Dirigent Paul Mägi Tšaikovski. Sümfoonia nr 5 Pilet 15 €

T 22.09.

19.00 Estonia kontserdisaal Arvo Leiburi keelpillikvintett Arvo Leibur (viiul), Harry Traksmann (viiul), Toomas Nestor (vioola), Johanna Vahermägi (vioola), Aare Tammesalu (tšello) Mozart, Brahms Marianna Liik. Uudisteos (esiettekanne) Pilet 12 €

T 06.10.

19.00 Estonia kontserdisaal Mati Turi (tenor) Martti Raide (klaver) Wolf, Sibelius, Medtner, Silvestrov Galina Grigorjeva. Uus teos (esiettekanne) Pilet 12 €

T 10.11.

19.00 Estonia kontserdisaal Rein Rannap (klaver) Keelpillikvartett Prezioso: Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola), Andreas Lend (tšello) Rein Rannapi teosed ja töötlused, sh klaverikvintett (esiettekanne) Pilet 12 €

L 03.10.

19.00 Estonia kontserdisaal Tallinna Kammerorkester Kalle Randalu (klaver) Marcel Johannes Kits (tšello) Jüri Alperten (klaver, dirigent) Tšaikovski. “Variatsioonid rokokoo teemale” Mozart. Kontsert kahele klaverile Es-duur Tšaikovski. Süit nr 4, “Mozartiana” Pilet 15 €

L 28.11.

19.00 Estonia kontserdisaal Klaaspärlimäng Sinfonietta Gerhard Reichenbach (kitarr, Saksamaa) Dirigent Nikos Haliassas (Kreeka) Tšaikovski. Keelpilliserenaad, Adagio www.concert.ee

Kontserdisari “Eliitkontserdid” Sari pole nipsakus omaette, vaid lõbus sõnamäng märkimaks kammerkontserte koostöös Eesti Interpreetide Liiduga. Sisuliselt aga kannab elitaarse nimetuse välja eraldi iga kontsert sarjast – kullaprooviga kammermuusika-aarded eesti parimate artistide esituses meie esinduslikumas kontserdipaigas, Estonia kontserdisaalis. Üksikpiletid 12 € Sarjapilet 72 € (umbes 30% soodsam)

Rein Rannap.

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

uued sarjad T 08.12.

19.00 Estonia kontserdisaal Händeli ja Bachi galakontsert Barokkansambel Floridante Maria Valdmaa (sopran), Ele Raik (barokkoboe), Meelis Orgse (barokkviiul), Saale Fischer (klavessiin, orel), Tõnu Jõesaar (barokktšello), Kristo Käo (teorb) Händeli ja Bachi aariaid ning kammermuusikat Pilet 12 €

T 26.01.

19.00 Estonia kontserdisaal Indrek Vau (trompet) Heigo Rosin (marimba) Johan Randvere (klaver) Nyman, Fenton, Rannap Pilet 12 €

T 16.02.

19.00 Estonia kontserdisaal Mari-Liis Uibo (viiul) Andreas Lend (tšello) Irina Zahharenkova (klaver) Mozart, Rahmaninov Pilet 12 €

T 15.03.

19.00 Estonia kontserdisaal Mati Mikalai (klaver) Couperin, Ravel Pilet 12 €

T 12.04.

19.00 Estonia kontserdisaal Age Juurikas (klaver) Ansambli YXUS keelpillikvartett Šostakovitš Toivo Tulev. Klaverikontsert (esiettekanne) Pilet 12 €

T 10.05.

19.00 Estonia kontserdisaal Sigrid Kuulmann (viiul) Aare Tammesalu (tšello) Marko Martin (klaver) Beethoven, Mendelssohn, Rahmaninov Pilet 12 €

uued sarjad Üheksa kontserti Estonia kontserdisaalis. Üksikpilet 5 € Pass 30 € (3 kontserti tasuta!)

L 19.09.

16.00 Estonia kontserdisaal Brahms. “Saksa reekviem” Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester Dirigent Paul Mägi Pilet 5 €

N 29.10.

15.00 Estonia kontserdisaal “Tribuut Miles Davisele” Logan Richardson (saksofon, USA) The Paris Trio: Tony Tixeir (klaver, Prantsusmaa), Joachim Govin (kontrabass, Prantsusmaa), Brian Melvin (trummid, Eesti, USA) Pilet 5 €

N 19.11.

15.00 Estonia kontserdisaal Ansambel Rüüt Maarja Soomre (vokaal, klahvpillid), Maili Metssalu (vokaal, viiul), Toomas Oks (lõõts), Juhan Uppin (lõõts) Eesti traditsioonilise muusika ja regilaulu seaded Pilet 5 €

E 21.12.

15.00 Estonia kontserdisaal Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett Indrek Vau (trompet), István Baráth (trompet, Ungari), Ye Pan (metsasarv, Hiina), Andres Kontus (tromboon), Madis Vilgats (tuuba) Holborne, Bach, Arnold, Hillborg Pilet 5 €

T 19.01.

15.00 Estonia kontserdisaal Eesti Rahvusmeeskoor Iris Oja (metsosopran), Indrek Vau (trompet), Piret Aidulo (orel), Vambola Krigul, Anto Õnnis (löökpillid) Dirigent Mikk Üleoja Tubin. “Reekviem langenud sõduritele” Pilet 5 €

N 04.02.

15.00 Estonia kontserdisaal MustonenFest esitleb: Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kaastegev Keren Haran (sopran) Pilet 5 €

E 21.03.

15.00 Estonia kontserdisaal “Georg Otsa jälgedes” Ansambel Kaspar Uljase juhatusel Maarja Aarma (laul), Kaspar Uljas (akordion, bandoneon), Mihkel Mälgand (kontrabass) Paul Daniel (kitarr) Pilet 5 €

K 06.03.

15.00 Estonia kontserdisaal Vabariikliku keelpillikonkursi võitjate galakontsert Pilet 5 €

K 04.05.

15.00 Estonia kontserdisaal “Aastaajad” Hans Davidsson (orel, Rootsi) Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson, Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett) Tambet Tuisk (sõna) Eesti Rahvusballeti tantsijad Pilet 5 €

Davis, Evald Vain. Üksikpiletid 35–12 € Sarjapilet 81 € (umbes 30% soodsam)

K 23.09.

19.00 RO Estonia talveaed “Džässimprovisatsiooni meistrid Prantsusmaalt” Dominique Pifarély (viiul) Claude Tchamitchian (kontrabass) Pilet 12 €

T 13.10.

19.00 Vene kultuurikeskus “Slow boat to China” Estonian Dream Big Band Pilet 12 €

T 24.11.

19.00 Estonia kontserdisaal “Optimist” Evald Vain 100 Tallinna Linnateatri näitlejad: Hele Kõrve, Liis Lass, Maiken Schmidt, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Veiko Tubin, Mart Toome, Rain Simmul Kava koostaja Riina Roose Seaded Maano Männi ja Jaak Jürisson Pilet 20 €

K 16.12.

19.00 Nordea kontserdimaja “Frank Sinatra 100” Estonian Dream Big Band, Stephen Triffitt (vokaal, Inglismaa), Sofia Rubina (vokaal) Eesti Kontserdi ja Jazzkaare Jõulujazzi ühisprojekt Pilet 35–15 €

L 09.01.

Kontserdisari “Dream Big Jazz” Kontserdisarjas, mille süda on Estonian Dream Big Band, kõlab parim džässmuusika eesti ja välismaiste artistide esituses. Esitletakse nii uut kui ka igihaljast eesti džässi, tehakse kummardus niisugustele legendidele nagu Frank Sinatra, Miles

19.00 Estonia kontserdisaal Vokaalgrupp Club for Five Pilet 20 €

R 19.02.

19.00 Kumu auditoorium “Eesti džässiantoloogia vol. 2: teoseid eesti džässi varasalvest” Estonian Dream Big Band Pilet 12 €

L 19.03.

19.00 Estonia kontserdisaal Holger Marjamaa (klaver) Estonian Cello Ensemble: Maarit Kangron, Theodor Sink, Johannes Välja, Villu Vihermäe, Marius Järvi, Andreas Lend Holger Marjamaa looming Pilet 12 €

Rüüt.

Kontserdisari “Lõunamuusika” Paljude lemmiksari, mugava kellaaja ning hea piletihinnaga pärastlõunane koosolemine. Uuel hooajal pakub “Lõunamuusika” seninägematut stiilide mitmekesisust: alustame küll sealt, kus eelmisel hooajal lõpetasime – Vanemuise koor ja sümfoonikud –, kuid edasi tuleb ootamatusi. Oodata on peavooludžässi rahvusvahelistelt staaridelt, rahvamuusikatöötlusi eesti noortelt, peaaegu et debüütkontserdi annab viimaste aegade üks ambitsioonikamate plaanidega vaskpilliansambleid. Loomulikult on nimistus alalised esinejad Eesti Rahvusmeeskoor ja Hortus Musicus, hooaja lõpu poole saab näha vabariikliku keelpillikonkursi võitjaid ja – kirsiks tordil – balletisoliste!

50 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Kontserdisari “Romantiline klaver” Sarja kunstiline nõustaja Sten Lassmann Hooaja jooksul toimub Estonia kontserdisaalis kaheksa klaveriõhtut, kus kesksel kohal Chopini, Liszti, Schumanni ja Brahmsi teosed. Romantilises

www.concert.ee

Sten Lassmann.

klaverimuusikas põimuvad väljenduslik bravuur ja virtuoosne sära ülima intiimsuse ja poeetilise väljendusrikkusega. See on ilus ja hingeminev muusika, mis kõneleb südamest südamesse. “Romantiline klaver” annab publikule võimaluse nautida imelist muusikat parimate Eesti pianistide esituses. Üksikpiletid 12 € Sarjapilet 64 € (umbes 30% soodsam)

N 24.09.

19.00 Estonia kontserdisaal Kai Ratassepp (klaver) Mendelssohn, Brahms, Schumann Pilet 12 €

T 20.10.

19.00 Estonia kontserdisaal Irina Zahharenkova (klaver) C. Ph. E. Bach, Schumann Pilet 12 €

Kontserdisari “Aladini imelamp” Tegemist on uue kontserdisarjaga meie tulevikupublikule, see on ammu nõutud perekontsertide sarja esimene hooaeg, kus saali on oodatud emad-isad koos lastega, et ühiselt muinasjutte ja muusikat kuulata. Laval on energiast pulbitsevad noorteorkestrid ja armastatud eesti näitlejad. Loodame panna paari aastaga aluse pühapäevalõunasele mõnusale ühise ajaveetmise traditsioonile, mis loob ruumi mõtetele, tekitab kuulamishuvi ja annab meile kõigile võimaluse lõputus muusika- ja muinasjutuilmas ringi uidata. Üksikpiletid 5 € Sarjapilet 21 € (30% soodsam)

P 20.09.

14.00 Estonia kontserdisaal “Tuhkatriinu” Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater) Pärnu Linnaorkester Dirigent ja muusikajuht Elmo Tiisvald Ravel, Fauré, Elgar, Tšaikovski Pilet 5 €

P 15.11.

19.00 Estonia kontserdisaal Utrechti rahvusvahelise Ferenc Liszti konkursi kuldmedali võitja Mariam Batsašvili (klaver, Gruusia) Liszt Pilet 12 €

14.00 Estonia kontserdisaal “Viis eesti muinasjuttu” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Kaspars Putninš Muusika Veljo Tormis Stsenarist ja lavastaja Margus Kasterpalu Pilet 5 €

T 22.12.

P 06.12.

T 17.11.

19.00 Estonia kontserdisaal VIII Eesti pianistide konkursi võitja Sten Heinoja (klaver) (Eesti Kontserdi auhinnakontsert) Beethoven, Schubert Pilet 12 €

T 09.02.

19.00 Estonia kontserdisaal Marko Martin (klaver) Liszt Pilet 12 €

12.00 Estonia kontserdisaal “Šeherezade'i lood” Lembit Ulfsak (Eesti Draamateater) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester Dirigent ja muusikajuht Toomas Vavilov Rimski-Korsakov. Sümfooniline süit “Šeherezade” Pilet 5 €

P 21.02.

T 01.03.

19.00 Estonia kontserdisaal Ralf Taal (klaver) Chopin, Brahms, Ravel Pilet 12 €

14.00 Estonia kontserdisaal “Nukitsamees” Tiit Sukk (Eesti Draamateater) Tütarlastekoor Ellerhein Ansambel Olav Ehala juhatusel Dirigent Ingrid Kõrvits Olav Ehala muusika filmist “Nukitsamees” Pilet 5 €

T 05.04.

P 20.03.

19.00 Estonia kontserdisaal Mihkel Poll (klaver) Schumann, Chopin Pilet 12 €

T 03.05.

19.00 Estonia kontserdisaal Sten Lassmann (klaver) Schumann, Liszt, Medtner, Rahmaninov Pilet 12 €

14.00 Estonia kontserdisaal “Aladini imelamp” Priit Võigemast (Tallinna Linnateater) Hortus Musicus Pilet 5 €

P 17.04.

14.00 Estonia kontserdisaal “Peeter Paan” Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater) KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

P 17.01.

17.00 Kadrioru loss Adolphe-Joseph Charlemagne. “Puuviljamüük” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste Krista Citra Joonas (bansuri), Jaak Johanson (kitarr, tampura) India klassikaline muusika, omalooming Pilet 15 €

P 14.02.

Aristokraatliku eluviisi juurde on sajandite jooksul kuulunud oskus märgata ja nautida kunsti, eladagi vastavas keskkonnas. Kadrioru kunstimuuseumi hindamatust kollektsioonist jõuavad kontserdipubliku ette ükshaaval maalid ja skulptuurid koos kunstiteadlase üksikasjalike selgitustega, mis avavad taustu. Lisaks ajastule ja temaatikale vastav muusika – tõeline “pildi sisse minek”! Juba teist hooaega järjest ainulaadne võimalus harrastada aristokraatlikku eluviisi pühapäevastel pärast- lõunatel kell viis Kadrioru lossis. Üksikpiletid 15 € Sarjapilet 94.50 (30% soodsam)

P 27.09.

17.00 Kadrioru loss Fjodor Tolstoi. 1812. aasta isamaasõja teemaliste reljeefide sari Kunstiajaloolase sissejuhatus: Tiina-Mall Kreem “Contra Napoleon” Sander Mölder (elektroonika), Kirke Karja (klaver) 19. sajandi alguse sõjaväega seotud muusika: marsid, hümnid, Napoleoni-vastase kampaaniaga seotud teosed Pilet 15 €

P 13.03.

17.00 Kadrioru loss Boriss Kustodiev. “Lihavõtteöö” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Meesansambel Credo Vene 20. sajandi alguse vaimulik muusika Pilet 15 €

P 10.04.

P 22.11.

17.00 Kadrioru loss “Medici Minerva” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Tiina-Mall Kreem Heiki Mätlik (kitarr), Urmas Vulp (viiul), Toomas Nestor (vioola) Johann Friderich la Trobe. “Divertismendid” Pilet 15 €

P 20.12.

17.00 Kadrioru loss Carl Timoleon von Neff. “Madonna della sedia” (Raffaeli järgi) Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Kammerkoor Collegium Musicale Kunstiline juht Endrik Üksvärav Palestrina Pilet 15 €

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

19.00 Okupatsioonide muuseum Insomnia kvartett Mari Targo (viiul), Valeria Rjumina (viiul), Mairit Mitt (vioola), Theodor Sink (tšello) Šostakovitš Pilet 10 €

R 26.02.

19.00 Okupatsioonide muuseum Riho Sibul (laul), Ulla Krigul (harmoonium) Pilet 10 €

T 22.03.

19.00 Okupatsioonide muuseum Una Corda Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin) Kreek, Eller, Mägi, vabad improvisatsioonid Pilet 10 €

T 26.04.

P 22.05.

“Minu sari!”

P 18.10.

17.00 Kadrioru loss August Friedrich Oelenhainz. “Johann Kaspar Lavateri portree” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Tiina-Mall Kreem Peeter Sarapuu (barokkfagott), Imbi Tarum (klavessiin), Tõnu Jõesaar (viola da gamba) Boismortier, Corrette Pilet 15 €

T 03.11.

17.00 Kadrioru loss François David Soiron. “Teeaed” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste Reinut Tepp (haamerklaver), Meelis Orgse (barokkviiul), Villu Vihermäe (barokktšello) J. Chr. Bach, inglise kammermuusikat Pilet 15 € 17.00 Kadrioru loss Laurent Cars. “Veneetsia peod” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Karnevalimuusikat renessansiaegsest Veneetsiast Pilet 15 €

Kontserdisari “Muusika ja aja lood” Eesti Kontserdi uus sari, kus otse Vabaduse väljaku kõrval saab argikarussellist välja astuda seinte vahele, mis häälestavad mõttelennule ja süvenemisele. Sihipäraselt vaheldusrikas esinejate ja heliteoste valik pakub muusikaelamusi igale maitsele, samas kommenteerib muuseumis üleval olevaid näitusi ning kalendritähtpäevi. Igale kontserdile eelneb lühike sissejuhatus tuntud ajaloolaselt või mõtlejalt. Üksikpiletid 10 € Sarjapilet 35 € (30% soodsam)

T 15.09.

19.00 Okupatsioonide muuseum Reval Ensemble Neeme Punder (flöödid), Kädy Plaas (sopran), Andrus Kallastu (süntesaator), Aet Ratassepp (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu

KAKS LEGENDI ÜKS LAVASTUS MAAILMA KUNST MUUTMISEL

Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus”

17.00 Kadrioru loss Konstantin Korovin. “Poeem” Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Olga Zaitseva (sopran), Siim Selis (klaver) Aljabjev, Glinka: Lermontovi luulega seotud muusika Pilet 15 €

(tšello), Indrek Pajus (kontrabass), Tammo Sumera (elektrooniline helikujundus) Dirigent Andrus Kallastu Kantšeli, Pärt Pilet 10 €

.3 4 1 ! kl IL ai ÜG .m Ü 6 M 1 – ID s ET du IL en P et SA sa LI

Georg Otsa nim muusikakooli keelpilliorkester Neeme Punder (muusikajuht, flöödid) Kunstnik Riina Vanhanen Henry Purcell. “Fairy Queen” Pilet 5 €

uued sarjad

19.00 Okupatsioonide muuseum Lauri Saatpalu (laul), Raivo Tafenau (saksofonid, akordion), Peeter Rebane (kitarr) Unustuses eesti lood Pilet 10 €

A R V O PÄ R T

ROBERT WILSON

A A D A M A PA S S I O O N MAI 2015. NOBLESSNERI VALUKODA. TALLINN

Pole põhjust salata – läinud hooajal oli suveräänselt kõige populaarsem sari, mille iga muusikasõber sai ise enda jaoks kokku panna, “Minu sari!”. Kontserdisari, mida tegelikult polegi veel olemas! “Minu sari” sünnib sinu enda valikutest ja kontserte saad valida kõigi kontserdisarjade üksikute kontsertide hulgast.

Tee nii: l Vaata rahulikult läbi kogu kontserdisarjade kava ajakirjast Aplaus või kontserdisarjade voldikust. l Vali eri sarjadest kogu hooajal enda jaoks välja vähemalt 5 kontserti. l Esita oma valik Eesti Kontserdi kassasse “Minu sarja” abonementpääsme vormistamiseks. Ostes “Minu sarja” abonementpääsme, säästad vähemalt 30% igalt sarja valitud kontserdi piletilt. 23. ja 24. aprillil saad oma kokkupandud sarja 50% soodsamalt kontserdi juures olevast üksikpileti hinnast. Edaspidi kehtib “Minu sarja” kogutud kontsertidele tavahinnast 30% soodsam hind. “Minu sarja” abonemendi lõplik hind kujuneb järgmiselt: kõikide sinu valitud kontsertide üksikmüügihinnad liidetakse ja saadud summast lahutatakse 30%. Minu sari: Minu esimene kontsert… Minu teine kontsert… Minu kolmas kontsert… Minu neljas kontsert… Minu viies kontsert…

www.concert.ee

www.concert.ee www.aadamapassioon.ee w w w.v i s i t e s t o n i a . c o m

seltskond

Armastatud laulud

seltskond Soleerib Raivo Tafenau.

fotod: Peeter LANGOVITS

21. märtsil oli Nordea kontserdimajas Jaak Joala laulude õhtu. Jaak Joala laule esitasid koos Estonian Dream Big Bandi ja keelpillikvartetiga Siim Aimla juhatusel tuntud ja armastatud Eesti lauljad Koit Toome, Lenna Kuurma, Hedvig Hanson, Karl-Erik Taukar, Uku Suviste ja Margus Vaher.

Karl-Erik Taukar, Koit Toome, Hedvig Hanson, Uku Suviste ja Margus Vaher. Jüri Makarov ja Karl-Erik Taukar jutuhoos.

Solistid laulavad lõpulugu “Las jääda kõik, mis hea”.

Publik saabub kontserdile.

Tromboonimängija Igor Šeršnev saabub kontserdile koos abikaasaga.

Saabub Jaak Joala kunagine mänedžer Raivo Sersant.

Eesti kontserdi juht, juubilar Jüri Leiten Igor Šeršnevilt saadud üllatuskingiga.

Koit Toome.

Publik ovatsioonides.

Rahvas naudib Koit Toome lauluhäält.

APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Tänulikud lauljad.

www.concert.ee

KEVAD/SUVI 2015 APLAUS

ristsõna

56 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

Eelmise ristsõna vastus oli: Eesti muusikud lummasid Hiinas. Auhinna saab Kirsti Pärt Kohtla-Järvelt. Palju õnne! Ristsõna vastuseid ootame aadressil: Aplaus, Eesti Kontsert, Estonia pst 4, 10148 Tallinn või aplaus@concert.ee. Ootame õigeid vastuseid 31. juulini. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Kontserdi 20-eurose kinkekaardi.

www.concert.ee

lõppsõna

Siim Aimla:

surfamine on nagu improviseerimine

Saarlasest meresõltlane

Torm ajab mu ikka värisema. Ega seda ja vingeid laineid meil siin nii hirmus tihti olegi. Juba mere äärde sõites olen elevil, et mis merel olles juhtuma hakkab ja kas tuult ikka on nii palju, kui lubatud, ja kui siis neid vahuseid laineharju näen... Siis hakkab mõnusat tunnet veel rohkem kruttima. Ma ei pea ennast just surfisõltlaseks, aga ju see midagi sinnapoole ikka on. Ehkki sündisin ja kasvasin Tallinnas, veetsin kõik oma lapsepõlvesuved Saaremaal. Seal olid mul väga head sõbrad, naabripoisid Margo ja Anton, kellega me kogu aeg ninapidi koos olime. Lisaks talutöödele tähendas see olemist mere

58 APLAUS KEVAD/SUVI 2015

ääres ja peal, olgu süstade või kalapaatidega. Ju sealt see merendus mulle külge jäi. Algklassides ma isegi luiskasin, et olen pärit Saaremaalt. Merd ma ei karda, küll aga on mul tema vastu teatud aukartus. See on nagu omamoodi usk. Igal inimesel võiks olla usk või aukartus mingi kõrgema väe ees. Mere puhul, eriti kui tema peal midagi teha, peab olema lisaks kainet talupojamõistust. Ei tohi ennast üle hinnata, ammugi lollusi teha. Võimalus eksida antakse enamasti vaid üks kord.

Head riskid on üllad

Eks ole mulgi peaaegu kümneaastase surfamise ajal õnnetusi juhtunud. Olen päris valusasti purjelaua vastu kukkunud, deltalihase rebestanud ja ka sõna otseses mõttes teravaid elamusi saanud – lõiganud jala purjelaua uimega korralikult lõhki. Halb hakkab pärast, maal olles. Merel on sul veres adrenaliin, ka vee ja tuule jahedus leevendavad valu ning ega valikut ole – kaldale tuleb ju jõuda. On rangluumurrugagi Aegnalt tagasi sõidetud. Mitte mina, mul nii hullusti pole läinud. Muidugi meeldib mulle merel ka vaiksema ilmaga, sõita süsta või purjekaga, aga surfamine, see on ikkagi... Kiirus ja kimamine ja hüpped... Sellepärast ma seal käin ja sealt oma laksu kätte saan. Surfamine hoiab puhkpillimängija lisaks heas füüsilises vormis. Pealegi saab merel

olles pead tuulutada. Hea tuule korral oled nii ametis, et muu peale mõtlemiseks pole mahtigi. Kui nüüd musitseerimisega võrrelda, siis tegelikult on surfamine nagu improviseerimine – sul pole võimalik liiga palju ette planeerida. Võid küll mõelda, et homme lähen merele. Aga kui tuult ei ole? Samuti annab surfamine improviseerivale muusikule julgust, enesekindlust. Teinekord peab merel olles võtma heas mõttes riske, et vaatad tuulesuuna järgi, kuhu sõita, ning usaldad oma oskusi ja seda, et küll sa sealt tagasi ka saad. Improvisatsiooniga on sama – kui tunned end kaasmängijatega kindlalt, siis riskid rohkem, sest tead, et küll sa sealt tagasi ka tuled.

foto: Kaupo Kikkas

innalegend, et olen surfihull, kes hoiab varustust autos ja hea tuule korral jätab kas või proovi pooleli, ei pea paika. Proovi ma pooleli ei jäta (noh, varem võin lõpetada), aga kui tuulisel päeval jääb muusikategemisse auk, siis lipsan võimalusel merele küll. Kas või pooleks tunniks – ikka parem kui mitte midagi. Tallinn on ses mõttes täielik paradiis, et meri on lähedal ja lahedaid kohti küllaga. Lähim, Katariina kai, on mul kodust vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel. Õigupoolest on mul lemmikpaiku veel. Püünsi, Pirita, Vääna ja muidugi Ristna, kus lained annavad ookeani omade mõõdu välja.

www.concert.ee

i n e t s i m u t h o K assioonil» p a m a d «Aa ri Valukojas! e n s s e l b o N Väärtustame Eesti kultuuri nagu Sinagi. www.blrt.ee

AVASTA KULTUURISÜNDMUSTE VARASALV Eesti mitmekesine ja metsik kultuurisündmuste maastik kutsub Sind seiklema

Jaga elamusi teistega #puhkaeestis

Kultuurisündmused peopesal