Metsis – meie ürglooduse uhke esindaja

- KAANELUGU METSIS –

meie ürglooduse uhke esindaja

TEKST ANDRES ÜPRUS FOTOD INGMAR MUUSIKUS

Peaksime hoidma pidevalt silmad lahti, märkama loodust enda ümber ja tegema kõik endast oleneva, et hoida meie metsade üht kaunimat lindu.

Looduses on näha suuri muutusi. Looduse iseeneslikku muutumisse saab suhtuda kui loomulikku ja ainuõigesse, inimtegevuse tagajärgi vaadates võiks olla pigem skeptiline. Vaevalt suudab inimene ise luua kunagi nii ideaalselt toimivat keskkonda. Mida suuremad on meie vajadused, seda tugevam on surve ka loodusele. Päris kaua on kestnud vaidlused meie metsade majandamise üle. Aegajalt on kuulda nurinat, et ikka veel rajatakse uusi kuivendussüsteeme. Loodusesse on suuri auke tekitanud ka karjäärid. Neljarealistest maanteetrassidest ja Rail Balticust ei tahaks rääkidagi. Kõik ikka inimese hüvanguks.

Olles ise olnud aastakümneid nii metsa- kui ka jahimees, aga löönud pikki aastaid kaasa ka liigiseires, näen muutusi lähedalt. Üha rohkem tundub, et oleme looduse kuidagi väga räbalateks kiskunud. Metsade keskmine vanus väheneb, liigiline koosseis on muutunud ja muutub endiselt. Lageraied on muutnud ühtlase metsamassiivi üsna auklikuks. Loomade ja lindude elupaigad muuvad pidevalt ja pesitsemine on inimtegevuse tõttu

häiritud. Loodus on stressis, eks ka inimesed. Kuhu sa praegusel raskel ajal lähed? Ikka metsa! Ent mets on loomalinnu kodu.

Need muutused pole jäänud tähelepanuta. Liikide kaitseks on nii mõndagi ette võetud. Moodustatud on kaitsealasid, kehtestatud liikumis- ja tegevuspiiranguid.

Metsise kaitseks

Viimase paarikümne aasta jooksul on metsise seirega ära tehtud suur töö. Moodustatud on püsielupaigad, et tagada metsisele nii mänguks kui ka pesitsemiseks võimalikult soodsad tingimused. Mängualal ehk sihtkaitsevööndis on raied keelatud, välja arvatud alusmetsa raie metsise elutingimuste parandamiseks. Piiranguvööndis ehk puhvertsoonis on raied lubatud, aga vähesel määral ja tingimusel, et vana metsa osa oleks valdav. On küll seisukohti, et ka piiranguvööndis ei peaks majandama, sest seda peetakse pesitsust liigselt häirivaks või lausa pesitsusala hävitamiseks. Oma kogemustele toetudes ma seda suureks probleemiks ei pea.

Majandustegevus püsielupaiga piires ei ole nii intensiivne, et see välistaks metsiste pesitsemise võimalused. Vaja on, et mängu- ja pesitsusajal oleks tagatud rahu. Metsis mängib ikka seal, kus talle sobib, ka pesa asupaik on seal, kus muna parajasti tulema hakkab. Mul on olnud paar juhust, kui olen metsas

Hull metsis Kõrvemaal.

Pesa metsisemunadega.

kultiveerimistöid tehes ajanud kana lendu pesalt, mis asus värskel lageraielangil. Kas metsis oli pesakoha valinud sinna teadlikult? Mine võta kinni. Olen neid pesitsusi jälginud ja enamik on õnnestunud. Kõik sellised leiud on olnud väljaspool püsielupaiga piire ehk tulundusmetsas.

Teine tähelepanek, mis annab lootust, et metsis saab muutustega hakkama, on uue mängukoha kasutuselevõtmine. Metsis kasutab üht mängukohta aastakümneid, kuid ühel hetkel võib ta jätta senise mänguplatsi ja liikuda mujale. Ühes mängus võtsid kuked uue mängupaigana kasutusele noore männiku pärast esimest harvendusraiet. Ja mäng on seal kestnud juba viimased 15 aastat.

Miks nad jätsid vana koha maha? Pole teada. Muret valmistab aga asjaolu, et uus mängukoht asub sama

püsielupaiga piiranguvööndis, piirnedes vahetult tulundusmetsaga. Sellistel juhtudel peaks ehk ka sihtkaitse- ja piiranguvööndit muutma. Mängukoha selline muutmine pole minu kogemuste kohaselt sugugi ainuke. Senise mängukoha hülgamine ei pea tähendama kohe mängu lõppu. Valikuvõimalusi uue mänguplatsi kasutusele võtmiseks pole aga ehk piisavalt, kui vaadata neid üsna häirivalt suuri lageraieid ümber püsielupaikade. Läheb aega, enne kui neist eraldustest võiks saada sobiv mänguala.

Vaenlased

Metsade majandamisel saab jälgida ja hinnata mõju metsisele, kuid teist suurt tegurit – väikekiskjate ja röövlindude survet – on keerukam hinnata. Korraldatud on uuringuid, et saada teada, kes maas pesitsevate lindude pesi enim rüüstavad. Tulemused on erinenud.

Üks uuring näitab, et kõige rohkem rüüstab pesi metssiga, teine jälle, et hoopis metsnugis. Metssigade arvukus on sigade Aafrika katku tõttu märgatavalt vähenenud ja ka küttimissurve on suur, seega võiks uurimistulemustele toetudes metsise arvukus suureneda. Eks aeg näita. Seni pole ma küll üheski mängus metsise arvukuse märgatavat suurenemist näinud, ehkki sigade tegevusjälgi püsielupaikades näeb üsna harva. Metsisel on palju vaenlasi, seega ühe liigi vähenev surve tõenäoliselt suurt positiivset mõju ei avalda. Vähemalt senini.

Metssigade väiksest arvukusest võiks juba kasu olla, kuid väikekiskjate küttimissurve pole ehk nii suur, kui tahaks. Eks see ole ka mõistetav. Küttimine on aeganõudev ja kulukas, turgu nahale aga pole. Kui saaks kährikkoera kui võõrliigi meie loodusest välja küttida, oleks huvitav näha, kuidas see maas pesitsevate lindude arvukust mõjutab. Kõige tähtsam on, et hoiame silmad pidevalt lahti, märkame loodust enda ümber ja teeme kõik endist oleneva, et meie metsade üht kaunimat lindu hoida.

Jahindus

Väga tähtis metsise arvukuse muutuses on jahindus. Kiskjate küttimisega saame märgatavalt vähendada kisklussurvet metsisele. Eriti suurt tähelepanu tuleb aga pöörata söödakohtadele. Kunagi võis söödakoht olla ka metsise püsielupaiga piiranguvööndis, kuid aeg on näidanud, et see pole olnud päris hea mõte. Sööt meelitab liigselt nii kiskjaid kui ka röövlinde ja see ei ole metsisele hea. Kahjuks tuleb ette ka juhtumeid, et söödakoht on rajatud metsise püsielupaika seadusevastaselt.

Möödunud aasta kevadel üht metsisemängu seirama minnes avastasin söödakoha mängutsentrist kõigest mõnesaja meetri kaugusel. Kiskjate jäljed lumel viisid ka mängualale. Kahjuks leidsin seal mahamurtud kuke jäänused. Eriti kurvaks tegi, et tegemist oli teadaolevalt selle mängu viimase kukega. Vabanduseks on sellistel juhtudel, et polnud teavet mängu kohta. Seda on ju väga lihtne vältida, kui täita elementaarne reegel: kõik rajatised tuleb maaomanikuga kooskõlastada. Maaomanik teab oma maal olevaid metsisemänge.

Nii metsa- kui ka jahimees, aga ka muudel põhjustel looduses liikuvad inimesed peaksid alati mõistma, et me ei tohi oma tegevusega häirida metsloomade ega lindude elu. Inimesel on valikuvõimalusi, kus olla. Loomadel ja lindudel valikut pole. Nende koht on metsas.

Kiskjate küttimisega saame märgatavalt vähendada kisklussurvet metsisele.