Koeru jahimeeste unistus täitus

- JAHIKODA KORDA Koeru jahimeeste unistus täitus

Kesk-Eestis Järvamaal tegutseval Koeru jahimeeste seltsil täitus suur unistus: 16. oktoobril avati vastvalminud jahimaja koos ulukite esmakäitlushoonega.

TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

Nagu Koeru jahimeeste seltsi juhatuse liige Meelis Tambla avasõnas ütles, on Koeru maadel jahti peetud aastakümneid, küllap isegi aastasadu. „Aga Koeru jahimehed on väga kaua oodanud seda aega, et meil oleks oma kindel koda. Oleme toimetanud eri kohtades, jahipäeva õhtuks tahaks aga iga jahimees kuskile sooja ulu alla.“

Enne lindi sümboolset läbilõikamist vinge tuule käes tervituskõnet kuulates tundis iga kohale tulnud külaline ja jahimees oma nahal, mida need sõnad päriselt tähendavad.

Ulukirikkad jahimaad

Koeru jahimaad on ulukirikkad ja hästi hoitud. Siin on palju liigendatud ja mitmekesist maastikku: suured põllud vahelduvad metsamassiividega, on järvi, jõgesid, lisaks ääretud sood ja rabad. Lõuna poolt piirnevad Koeru jahiseltsi maad Endla looduskaitsealaga, selles tohutus reservaadis on leidnud mõnusad elupaigad nii suurkiskjad hundid, karud ja ilvesed kui ka põdrad ja metssead, rääkimata kobrastest ning teistest väikekiskjatest ja lindudest.

Järvamaa on pikkade traditsioonidega põllumajanduspiirkond, eriti hakkavad silma suured teraviljapõllud. Enne sigade Aafrika katku (SAK) puhkemist liikusid Kesk-Eestis arvukad seakarjad. Kui SAK 2014. aastal LõunaEestisse sisse lõi, küttisid Koeru jahimehed 2014/2015. jahihooajal enneta-

Koeru jahimehed oma uue jahimaja ees.

Koeru kooli direktor Jaan Kabin (paremal) andis kogukonna poolt Meelis Tamblale ja seltsi esimehele Rene Järvmäele üle uhke kasepahast sildi.

Viimane kruvi seina … ja jahimaja on avatud!

Uue jahimaja sissevaade ja avamispidu.

valt 155 metssiga. Neilt kõigilt tuli võtta proovid, tulemuste selgumiseni pidi sigu kusagil hoidma.

Jahiseltsi esimees Rene Järvmägi meenutab seda aega kui väga karmi katsumust kohalikele jahimeestele. Just jahimehed olid need, kes pidid töötama nii ööd kui ka päevad SAK-i vastu võitlemise eesliinil, lisaks metssigade küttimisele matma pidevalt ka leitud sigade korjuseid. Sigade Aafrika katk oli ajend, miks Eesti jahimeeste selts (EJS) hakkas pidama riigiga läbirääkimisi, et leida jahimeestele toetust nüüdisaegsete esmakäitlushoonete ja külmkambrite ehitamiseks. Väga paljudel jahiseltsidel polnud lihtsalt võimalusi kütitud metssigu nõuetekohaselt töödelda ega hoida. Nii sündis riiklik toetusmeede (kuni 20 000 eurot) jahiseltsidele esmakäitlushoonete väljaehitamiseks.

Soodne ajastus

Koeru jahimeeste seltsile oli ajastus väga soodne. Juba 2013. aastal olid hakanud jahimehed eesmärgipäraselt koguma raha kinnistu ostmiseks ja hiljem jahimaja ehitamiseks. Septembris 2017 soetas selts Ervita küla serva Jaagu talukoha. Vana ja laguneva aida asemele kavatseti ehitada uus hoone. Kui avanes aga võimalus saada toetust ka meetme kaudu, läks asi konkreetseks ja jahimehed haarasid härjal sarvist. Meelis Tambla tuletas seepeale meelde vaimukat „vanasõna“: „Püss võib sul olla Vene oma, aga jahimaja peab vastama euronõuetele.“

Kõigepealt hakati otsima jahimaja jaoks sobivat projekti. „Algul oli eskiise palju laual. Mõni meenutas Koeru kirikut, paar tükki olid Viru hotelli moodi,“ muigas Meelis Tambla. Lõpuks jõuti tänu oma jahimehele Raivo Matrovile Oti jahiseltsi juurde kogemusi hankima, kus hiljaaegu oli pikkade vaidluste tulemusena valmis saanud peaaegu ideaalne jahimaja.

Koeru jahimehed said sealt palju inspiratsiooni, lisaks sellele osati nüüd ka juba ilmnenud puudusi vältida.

Varsti läks ehitamiseks, jahiseltsi iga liige panustas juba eelnevalt aastate jooksul kogutule täiendavalt erakorralise maksena 300 eurot, samuti toetas kogukond ja oma vald.

Õige ehitaja

Palju abi oli ehitamise ajal seltsi liikmete antud tehnikast. Enne maja püstitamise algust oli vaja teha pinnasetöid ja hiljem ehituse käigus materjale müürile tõsta. Ehitajat valides oli üks kriteerium see, et ehitusfirma oleks omaniku

Esmakäitlushoone on end õigustanud kohe esimestest päevadest.

nimega: õige mees oma nime ei riku. Nii hakkas jahimaja ehitama Indrek Roostar oma meeskonnaga. Valik läks täkkesse. Koeru jahimeestele oli majaehitus superkogemus. „Ehitama hakati juuni alguses. Esialgne plaan oli teha seda juba aprilli lõpus, aga sel ajal valitses kõikjal poodides ehitusmaterjalide põud,“ selgitas Rene Järvmägi. „Ehituse algus lükkus edasi lihtsalt seetõttu, et kusagilt polnud võtta vundamendi jaoks penomooduleid. Kõik ju teavad, et vahepeal oli ehitusmaterjalide ja ehitamise hind tunduvalt tõusnud, kuid ehitajaga saavutasime kokkuleppe, et osa lihtsamaid töid, näiteks välisvoodri laudade värvimine, siselaudade vahatamine, veetorustiku ja elektrikaabli paigutamine maasse, teeme ise seltsi liikmetega. Tänu sellele püsisime esialgses eelarves ja ehitaja sai keskenduda ainult põhiosa ehitamisele.“

Materjalide hankimise takistustele vaatamata kerkis jahimaja kiiresti ja ehitaja sai hoone seltsile üle anda oktoobri alguseks.

Avamispidu

Maja avamisele olid tulnud seltsi tervitama kolleegid naaberseltsidest ja kogukonna esindajad. Ehituseks eeskuju andnud jahiseltsist Ott tõid parimad soovid kaasa Karmo Eesmäe ja Margus Kukk. „See on suur asi, et oma jahimaja on valmis. Ilus maja! Ent kõige tähtsam on ikkagi see, et seltsil oleks eestvedajaid, kes hoiavad sihti ja teavad, mida nad tahavad, küll siis leidub ka neid, kes järele tulevad,“ ütles Karmo Eesmäe. Oma sõnade kinnituseks kinkis ta Koeru jahimeestele kiini, ikka selleks, et siht oleks sirge ja oleks, kuhu vaadata.

Eesti jahimeeste seltsi poolt tunnustas Koeru jahimeeste suurt tööd tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kes meenutas, et kui 1990. aastatel seadis EJS eesmärgi panna jahimehed korralikult riidesse, siis edasi hakati ehitama Eestis üksikuid uusi jahimaju sponsorlusega või PRIA projektide abil. Nüüd aga on jõutud sellesse aega, et igal jahiseltsil peaks olema oma nüüdisaegne ulukite esmakäitlushoone koos kööginurga ja puhkevõimalustega. Nüüd on Koeru jahimeeste selts siin omakorda teistele eeskujuks.

Järva-Jaani jahtkonna esimees Margus Vaas kinkis Koeru kolleegidele pika püssipuhastamise varda koos „õliga“, mis meenutas küll rohkem korstnapühkimisharja, ent sedagi tuleb tulevikus kindlasti pruukida.

Traditsioonilise lindilõikamise asemel kinnitati uue jahimaja ukse kõrvale Koeru jahimeeste seltsi muljetavaldav kasepahast valmistatud silt, mille kinkis jahimeestele Koeru keskkooli poolt koolidirektor Jaan Kabin tänutäheks selle eest, mida Koeru jahimehed kogukonna heaks on teinud.

Seltsile oli oluline see, et jahimaja sai valmis just põdrajahihooaja alguses. Nüüdseks on kütitud ulukeid uues hoones töödeldud juba üle kuu. Rene Järvmäe sõnul on selts jõudnud nüüd lõpuks 21. sajandisse. „Varem jagasime maksa ära ja kergitasime kaabut, kuid nüüd on meil siin kööginurk, kus saame jahi lõpuks valmistada korraliku sooja toidu.“

Uue maja avamise puhuks oligi külalistele, koostööpartneritele ja seltsi liikmetele tõeliselt küllusliku ja imemaitsvatest toitudest lookas laua katnud seltsi naiskütt Liis Salumäe koos emaga. Loodetavasti on see hea enne, et nädalavahetustel hoitakse jahimajas ikka alati pliit kuum ja ahi soe.

Selleks aga Koeru jahimeestele kivi kotti!

KOERU JAHIMEESTE SELTS

» Liikmeid 49, neist kaks naiskütti » Jahimaid 25 340 ha » Jahikoeri 18 » Jahiaastal 2020/2021 kütiti 17 põtra, 78 metskitse, 1 karu, 21 metssiga, 22 halljänest, 21 rebast