Kindlustusühistu ÜKS

- KASULIK Kindlustusühistu ÜKS Kindlustunne jahile kaasa!

Jaht on suuremale osale jahimeestest tore hobi, millesse panustatakse päris palju aega ja raha. Vastu saadakse kuhjaga häid emotsioone: nädalavahetused looduses värskes õhus, kohtumised heade jahikaaslastega, liikumine, tervis …

Keegi aga pole kaitstud ootamatuste eest, eriti veel siis, kui tegemist on relvadega. Jahiõnnetused on kurb tegelikkus. Neid juhtub küll harva, kuid paraku käivad need eluga kaasas. Võrdluseks võib tuua autosõidu, millega puutub kokku enamik inimesi. Autosõit on mugav ja kiire võimalus jõuda punktist A punkti B, lisaks on rallihuvilise eestlase jaoks auto ka sõidurõõm ja nauding. Ent ka autosõit on paratamatult omajagu ohtlik. Seetõttu on iseenesestmõistetav, et autoomanikel on taskus vähemalt kohustuslik liikluskindlustus, teisiti ei ole lihtsalt võimalik. Jahil loodavad jahimehed aga, et kõiki ohutusreegleid täites midagi ootamatut ei juhtu. Ent relvadega ei pruugi õnnetus juhtuda sugugi lohakusest, teinekord piisab väikesest hajameelsusest või halbade juhuste kokkusattumisest.

Jahimeeste selts on püüdnud aastate jooksul leida kindlustusseltsidelt konstruktiivset pakkumist jahindusele, kuid senini pole see õnnestunud. Kindlustusühistu ÜKS on alustav Eesti oma ettevõte, kus jahimeestele pakutakse võimalust arendada välja sobivaid kindlustusliike. Kavas on hakata pakkuma jahikindlustust, mis senini on olnud tühimik siinsel kindlustusturul. Eesmärk on eelkõige maandada õnnetusjuhtumeid jahil ja kindlustada ka kannatanu ülalpeetavaid.

Väike kindlustusühistu suudab suurte korporatsioonidega võrreldes olla märksa paindlikum ja arvestada kliendi soovidega. Kindlustusühistusse ÜKS kuuluvad jahimehed on ühtlasi ühistu klient-omanikud, mis tähendab, et nad räägivad kaasa teenuste kujundamisel, saavad nendest osa ja võivad saada hiljem ka omanikutulu.

Koduleheküljel www.eky.ee saab täita kindlustusühistu ÜKS liikmeks astumise avalduse ja maksta liitumistasu. Samalt leheküljelt leiab Eesti inimeste arvamusi, miks nad on otsustanud hakata kindlustusühistu ÜKS klient-omanikuks.

TULEVIKUKASUM JÄÄB ENDALE

Küsimustele vastab Ontika jahiseltsi esimees Ralf Burk Ida-Virumaalt.

Miks otsustasite astuda kindlustusühistu ÜKS liikmeks ja teha osakapitali sissemakse?

Astusin liikmeks ehk osanikuks juba 2020. aasta alguses, kohe pärast kindlustusühistu asutamist, sest oli vaba raha, millega olin nõus riskima, et tulevikus, näiteks 10‒12 aasta pärast, suuremaid dividende teenida.

Mida annab ühistuline ettevõtlus, sh ühistuline kindlustus igale osalejale, liikmele, inimesele?

Tegemist on ühistegevusega, seega osanikule ehk liikmele annab boonussoodustus või boonus (ingl bonus-malus) eeliseid mitteliikmete ees.

Kuidas ja kas kavatsete kasutada kindlustusühistu teenuseid ja milliseid? Kas soovitate jahimeestel liituda kindlustusühistuga?

Olen töötanud umbes 20 aastat kindlustuses. Nägin, millised summad läksid omanikele ja selle pealt ei teeninud kliendid ega riik midagi. Miks peaks tulevikukasum minema riigist välja, kui võib rikastada ühistu liikmeid ehk osanikke? Liikmed teavad, milliseid kindlustustooteid on riigis puudu või on need väga kallid (näiteks jahikoerad, relvad, õnnetusjuhtumid jne).

Jahimeestel on kodud, autod, masinad, jahimajad (kus toimub juba ühistegevus), reisitakse jne – kõike seda on vaja kindlustada. Miks peaksin suunama oma raha mõnele välismaisele firmale, kui on võimalus endal ja oma jahikaaslastel sellest kasu saada?

Jüri Jõepera FOTO

Põtradest on kasu

Põtradel on varuks üks üllatav roll. Selgub, et metsas rahulikult oksi ja võrseid nosivad põdrad võivad enese teadmata leevendada mõnd kliimamuutuse tagajärge.

Kui kliima soojeneb, siis kasvavad puud paremini. Lehtpuud on kiirema kasvuga kui okaspuud, seega on arvata, et nende osa metsades suureneb võrreldes okaspuudega. Siin tulevadki mängu põdrad, vahendas 18. novembril Novaator ajakirja Ecology teadusuudist.

Norra ja Kanada teadlaste uuringu järgi võib põtrade, aga küllap ka mõne teiste taimetoidulise looma tegevuse toimel jääda lehtpuude osatähtsuse suurenemine soojemas kliimas mõõdukamaks. Põdrad nosivad nimelt lehtpuuoksi ja -võrseid meelsamini kui okaspuude omi. See võibki lehtpuude edenemist tagasi hoida.

Lindude punane raamat

Rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon BirdLife avaldas Euroopa liikide punase raamatu uue nimekirja.

Nimekirjas on ligi 544 kirjet Euroopas pesitsevate linnuliikide kohta, kelle staatust muudeti või uuendati.

Rangema kaitse all on nüüd näiteks soopart, tuttvart, hahk, tutkas, tikutaja, punajalg-tilder ja künnivares. Leevendati aga merivardi, auli, rabapüü, lumepüü, Tšukari nurmkana ehk kalju kivikana, mustsaba-vigle, suurkoovitaja, hõbekajaka ja vainurästa liigikaitsestaatust.

Euroopa liikide punases raamatus on kirjed rohkem kui 10 000 Euroopa liigi kaitse kohta. Raamatut vaadatakse pidevalt üle ja uuendatakse.

Rangema kaitse alla võeti ka tikutaja ehk taevasikk. FOTO Shutterstock

Õppereis Bulgaariasse

EJS-i õppereisil 11.‒17. oktoobrini kohtuti Bulgaaria jahinduse juhtidega ja külastati jahindusega seotud paiku.

FOTO EJS

Õppereisil külastati jahirajatisi, mälestisi, käidi looduslikes jahionnides jne.

Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas Musta mere läänerannikul. Naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Põhja-Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on alates 2007. aastast Euroopa Liidu (EL) liige. Riigil on oma jahindussüsteem, mis erineb EL-i teiste riikide omast. Näiteks on ulukid põhiseaduse järgi riiklik omand ja riik korraldab nende kaitset ning kasutamist.

Bulgaaria jahi- ja kalameestel on ühtne katusorganisatsioon, kuhu kuulub 130 000 jahimeest. EJS-i esindus külastas neid 12. oktoobril. Lisaks jahinduse keskorganisatsiooni liikmetele osalesid kohtumisel ka riikliku metsandusorganisatsiooni juhid ja spetsialistid.

Kohtumisel tutvustati Bulgaaria jahinduse ajalugu, korraldust ja looduskaitset. Näidati ka filme, mis on valminud Bulgaaria keskorganisatsiooni tellimusel. Kohtuti jahi- ja kalaajakirja Lov i Rõbolov toimetajaga.

Reisi käigus külastati Pravetsi jahimajandit, mis moodustati 1971. aastal ja asub 60 km Sofiast. Selle suurus on 2500 hektarit ja see asub merepinnast 400‒1400 meetri kõrgusel. Külastati jahirajatisi, mälestisi, käidi looduslikes jahionnides jne.