Vereta Jaht 2021

Peaauhinna võitis Enel Lepiku „Pähklipureja lend“.

VERETA JAHT 2021 TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD ENEL LEPIK, JÜRI ETVERK, ANDRES ENNOK, JAANUS VAIKSOO

RMK ja Overalli korraldatud Vereta Jahi fotovõistluse sihtmärk oli sel aastal mink. Ühtegi minki sedapuhku ei tabatud, küll aga sattus 39 loodusfotograafi objektiivi ette arvukalt muid loomi, linde, putukaid, roomajaid ja kahepaikseid kogu oma värvikirevuses, andes tunnistust Eesti looduse liigirikkusest.

Tülikas koroonaviirus tingis sedapuhku kaheosalise Vereta Jahi: mais pildistasid fotokütid kolmel päeval Eesti enda valitud nurgas, 10.–12. septembrini toimus fotojaht traditsioonilisel kujul Alam-Pedja looduskaitsealal ja Võrtsjärve ümbruses, baaslaagriks Vaibla.

Žüriile esitati hindamiseks 280 fotot, millest näitusele valiti 66: pooled keva-

Jüri Etverki droonifoto udusse mattunud jõest.

dest ja pooled sügisvõtted. Peaauhinna võitis žürii üksmeelsel otsusel Enel Lepiku haruldane tabamus hüppel oravast „Pähklipureja lend“. „Vereta-jahimehed rääkisid juba mitmendat päeva väsimatult autodest, seega otsustasin minna Vaibla vahele jalutama. Sattusin pildistama oravat, kes kogus talvevarusid,“ selgitas Enel Lepik foto sündi.

Näituse avamisel autoriga rääkides selgus, et tegemist oli tõesti fotograafile väga õnneliku hetkega, sest jälgides puuvõras sädistavaid linde, ilmus ootamatult vaatevälja ühelt puult teisele hüppav orav. Ainult üks kaader õnnestuski tabada, teine oli juba möödas.

Ajakirja Eesti Jahimees preemia sai Jüri Etverk, kelle koprafoto hallil ja udusel hommikul – „Hall hallis“ – on just kunstiliselt väga mõjuv: tinahalli ja ideaalselt siledat veepinda lõhub ning kortsutab paremast nurgast ootamatult välja ilmuv koprapea. Imeilus kaader!

Autor jutustas seda lugu järgmiselt: „Kõndisin pimeduse varjus nii kaugele Emajõe luhale, kui jalad võtsid, lootuses,

Andres Ennok „Kaks põtra“, Eesti jahimeeste seltsi preemia.

et valgusolude paranedes mõni luhaelanik mu improviseeritud põhuvarje lähedale tuleb. Udul oli paraku oma plaan: hoida maapealne nähtavus paarikümne meetri piires. Näitusel on droonikaader sellest ilust, mida näevad taevas lendavad linnud, olgu neil kaamera, propellerid või silmad ja tiivad. Droonifoto ja teie ees oleva koprapildi ajaline vahe on ehk viis minutit. Ülal on värvide ja kontrastide mäng, all jõel aga on kogu elu kahemõõtmeline: pole varje, pole värve. Tinahall, justkui paigal püsiv veemass, kuhu vaid usin kobras või mõni maanduv veelind korraks virvenduse toob.“

Jahimeste seltsi preemia kuulub Andres Ennokile, kelle kohatud põdrapaaril olid pullil peas haruldased vasarhaid meenutavad sarved. Uulu jahimeeste hulka kuuluva, kuid rohkem siiski fotojahiga tegeleva Andres Ennoki sõnul polnud selliste sarvedega isendit näinud ka ükski jahimees, kellele ta fotot näitas.

Premeeritud fotoga tahab EJS esile tõsta ka põtra kui meie metsade uhkust, keda tuleb hoida ja väärtustada.

Lisaks nendele kolmele fotograafile auhinnati Vereta Jahi fotovõistlusel veel järgmisi autoreid. Vereta Jahi fotonäitus avati õhtuhämaruses, vaadata saab seda aga päevavalguses RMK metsamaja hoovis veebruari lõpuni.

» RMK auhind – Ingmar Muusikus. „Müravad karud“ » Ajakirja Eesti Loodus auhind –

Heiko Kruusi. „Suur-kirjurähn röövikuga“ » Ajakirja Eesti Mets auhind –

Jüri Etverk. „Händkakk“ » Ajakirja Horisont auhind –

Peeter Sink. „Metskitse lend“ » Tallinna loomaaia auhind –

Taavi Nagel. „Susi põllul“ » Hotelli Pesa auhind – Tõnu

Noorits. „Kakupalu nõgikikkad“ » Looduse Omnibussi auhind –

Jüri Etverk. „Pardipere“

Vereta Jahi fotonäitus on seekord esimest korda eksponeeritud õues: Tallinnas Toompuiesteel RMK metsamaja hoovis veebruari lõpuni.

Aitäh Vereta Jahi peakorraldajale Tiit Hundile!