Notarbene2

ELE · AJA OD K O

Nr2B

ELE · AJA OD K O

OTARIBÜ IN R IR

NR 2/ JUUNI 2015

r

OTARIBÜ IN R IR

ÜLLE-RIIN RAJA: MINUST OLEKS VÕINUD SAADA KUNSTIÕPETUSE ÕPETAJA

EDGAR GRÜNBERG: ANNE SAABER JA TIIT SEPP MONGOOLIAS

Suveseminar augustis

Olen lapsepõlvest saati ajaloohuviline Sami Lotila kiidab Eesti notareid

E-notar 3 ootab uut nime

JUHTKIRI

HEA LUGEJA! N

agu igal aastal siinsel laiuskraadil kombeks, oleme pikisilmi oodanud valgemat aega ja päikesesoojust. Nüüd ongi päevad pikad, halluse asemel on valgust ja värve looduses ja igapäevaelus rohkesti ning isegi kesklinna büroos võib mõnel linnakärast vaiksemal momendil avatud aknast kuulda linnulaulu ja heita pilku rohetavale murulapile ning õites puudele ja põõsastele.

Kuna inimene on osake loodusest, siis puudutab tärkamine ja õitsele puhkemine meid kõiki, lisandunud päikesevalgus muudab rõõmsamaks ja annab energiat tegutsemiseks. Nii püüamegi justkui talveunest ärganuna aasta ühel kiiremal tööperioodil enne suvepuhkuste algust ja suvist vaikelu võimalikult palju korda saata, kohati isegi liiga palju ette võttes ning võib-olla mõne aja pärast tõdedes, et osad asjad jäävad siiski olulisemate varjus ootele.

Kevad ja suve algus on aktiivne aeg rahvusvahelises suhtluses ning oma panuse annavad sellesse ka Eesti notarid. Sel perioodil toimuvad tavapäraselt mitmed üleilmse või Euroopa Liidu notareid ühendavate organisatsioonide ning nende juures tegutsevate komisjonide koosolekud ja kohtumised, korraldatakse rahvusvahelisi koolitusi, konverentse ning visiite teistesse riikidesse. Seepärast on Notar Bene teises numbris rohkesti infot notarite rahvusvaheliste ürituste ja kohtumiste kohta ning lähemalt saame teada Tiit Sepa ja Anne Saaberi põnevast reisist kaugesse Mongooliasse sealseid notareid koolitama.

Pikemas persooniloos tutvume seekord lähemalt Tartu notar Edgar Grünbergiga ning saame teada tema veidi teistmoodi haridusteest, huvitavatest harrastustest ja mõtetest. Lühemas intervjuus vastab küsimustele Tallinna notar Ülle-Riin Raja, kes ühtlasi annab ülevaate rahvusvahelise komisjoni kogunemisest, mille töös ta juba mitmendat aastat osaleb.

Mõni aeg tagasi oli uute seaduste jõustumine juristide sagedaseks suveteemaks, nagu mõnikord sellega ühiskonnas kaasnenud kerge paanika. Millegipärast on Eestis kujunenud nii, et mitmed ulatuslikud eraõiguse või muud muudatused on jõustunud keset suve, mis

on esmarakendajatest notaritele tähendanud päris palju eneseületamist ja tähelepanu. Tuleb ju muudatused lepingutesse lülitamiseks ning klientidele arusaadavalt edasiandmiseks muude tegemist kõrval kõigepealt endale võimalikult hästi selgeks teha ning valmis olla ootamatusteks, mis ikka suuremate muudatustega kaasnevad.

Kuigi viimasel ajal on suurem seaduste kesksuvine jõustumine jäänud harvemaks, ei ole tegemist päris kadunud nähtusega, mida näitab uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse ning äriseadustiku iduettevõtteid puudutavate muudatuste jõustumine juulist. Ja nagu varem, on õhus tunda ka muudatustega kaasnevat paanikat, sest milleks muuks saakski pidada erinevaid meediakanaleid läbinud tõsimeelset arutlust, nagu nõuaks uus seadus koduseinte tapetseerimiseks ehitusprojekti ja -luba...

Mai lõpp tõi kaasa ka kurva uudise. Meie seast lahkus ligi 20 aastat Rakvere notarina töötanud Katre Pustak.

Katrele mõeldes tuleb esmalt meelde tema tasakaalukus, perekesksus ja saarlasele omane huumorimeel, aga ka kergelt laulva intonatsiooniga eesti keel, tütarlapselik vorm ning sportlikud harrastused, mida ta tööpingete tasakaalustamiseks oluliseks pidas ja kolleegidelegi soovitas. Usun, et Katre soovitaks praegugi teda mälestades pea püsti hoida ja suveaega enese laadimiseks kasutada.

„KUNA INIMENE ON OSAKE LOODUSEST, SIIS PUUDUTAB TÄRKAMINE JA ÕITSELE PUHKEMINE MEID KÕIKI.”

2

Alanud suvi annab meile kõigile rohkesti võimalusi erinevateks harrastusteks, mis enamasti suunduvad tubastelt tegevustelt õue–aeda ja loodusesse. Olgu siis tegemist iluaianduse, matkamise, vabas õhus toimuvate ürituste, sportimise, paadisõitude või lastega liivakastis mängimisega, tasub kaasata igal võimalusel sõpru ja sugulasi, et veeta aega lähedastega ning meenutada ka neid, keda meie hulgas enam ei ole.

Võtame suveks tempo maha ja leiame aega, et märgata looduse ilu ja inimesi enda ümber...

Eve Strang

UUDISED

OLULISED SEADUSEMUUDATUSED 1. juulil jõustuvad äriseadustiku ja asjaõigusseaduse muudatused, mille peamine eesmärk on anda iduettevõtjatele suuremad võimalused kaasata kapitali ja kujundada osanikevahelisi suhteid. Osaühingu kohta käivat regulatsiooni on muudetud mitmes osas paindlikumaks ning sarnasemaks aktsiaseltsi regulatsioonile, näiteks tingimuslik kapitali suurendamine ja osa märkimise õigus.

Kohtumine justiitsminister Urmas Reinsaluga.

NOTARID KOHTUSID JUSTIITSMINISTRIGA

7. mail toimus Notarite Kojas kohtumine justiitsminister Urmas Reinsaluga, kes andis ülevaate lähiajal kavandatavatest tegevustest.

Prioriteetidena rõhutas minister ettevõtluskeskkonna arendamist, riigi halduskoormuse vähendamist ning pankrotikuritegude menetlemise tõhustamist.

Minister kinnitas valmisolekut anda notaritele laiem pädevus abieluvararegistri ja äriregistri kannete tegemisel. Lisaks oli juttu Notarite Koja vahekohtule tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamise pädevuse andmisest ja kohtueelse kohustusliku lepitusmenetluse kehtestamisest. Neid ettepanekuid analüüsitakse lähitulevikus täiendavalt. Koja ja ministeeriumi tihe koostöö jätkub ka e-residentsuse ja notarite tegevusega seotud võimaluste ning osanike registrit puudutavate küsimuste analüüsimisel.

1. juulil jõustuvad uus ehitusseadustik, planeerimisseadus ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Ehitusseadustikus sätestatakse kohaliku omavalitsuse ostueesõigus juhuks, kui müüakse kinnisasi, mida läbib detailplaneeringu kohaselt avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee ja mille kohta on kantud märge kinnistusraamatusse.

Rakendamise seadusega täiendatakse võlaõigusseadust, mille kohaselt eeldatakse müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi (sh selle osa, korteriomand, piiratud asjaõigus, hooneühistu liikmelisus) ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega.

1. juulil jõustuvad ka uus kalapüügiseadus ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused.

IN MEMORIAM Katre Pustak 13.09.1959–30.05.2015

Katre Pustak sündis 13. septembril 1959. aastal Kuressaares. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, millele järgnes töö juristina.

Ligi 20 aastat oli Katre Pustak tihedalt seotud Rakverega. 16. septembril 1996 nimetas justiitsminister ta Rakvere notariks.

Oma teadmiste ja aktiivsusega oli Katre Pustak notari vastutusrikka ameti pidamisel eeskujuks kõigile kolleegidele. Aastatel 2006– 2008 osales Katre Pustak Notarite Koja eestseisuse töös, andes oma panuse Eesti notariaadi tegevuse arendamisse.

Jääme Katret mäletama teotahtelise, otsusekindla ja positiivse inimesena.

Notarite Koda

3

UUDISED

EUROOPA NOTARIAATIDE ESINDAJAD TALLINNAS

Euroopa notarite võrgustiku ENN kord poolaastas toimuv kokkusaamine leidis seekord aset Tallinnas.

22. mail toimus traditsiooniline töökoosolek, kus kohtusid 18 Euroopa Liidu liikmesriigi notariaatide esindajad.

Ungari kolleegid külas Notarite Kojas.

UNGARI NOTARID KÜLASKÄIGUL EESTIS ENN kontaktisikud koos justiitsministeeriumi esindajatega.

24. aprillil külastasid Ungari notarid Eestit. Tegu oli mitteametliku visiidiga, mille käigus tutvuti ka meie notarite tegevusega ja e-notari infosüsteemiga. Lisaks kohtumisele Notarite Kojas külastasid ungarlased ka Tallinna notari Sirje Ormani bürood.

NIMEKONKURSS!

onkurKuulutame välja nimek le, mis na on skk si loodavale veebike kodaniku lit na ka kujutab endast turvalist ks. Hetkel ise em htl su ja notari omavaheliseks pealkirja e-notar 3. Uues kannab see projekt töö ul võimalus näha enda keskkonnas on kodanik nte, lselt tõestatud dokume isikuga seotud notariaa nte endavaid dokume esitada notaribüroole täi vestlust notaribüroo ja andmeid ning pidada ma lihtne ja klientitöötajaga. Nimi peab ole ga seostatav ning dele arusaadav, portaali heliselt kasutasoovitavalt ka rahvusva lmib ka uus va s tav. Arenduse käigu leht. du ko Notarite Koja

Anne Saaber koos Läti kolleegiga UINL ülemnõukogu istungil Istanbulis.

NOTARID NÄORAAMATUS!

Peatselt saavad notarid oma Facebooki lehekülje, kus jagame kodanikele kasulikku infot ja nõuandeid. Kõik, kellel on lehekülje sisu või vormi osas häid mõtteid, on oodatud projektis kaasa lööma!

4

UINL INSTITUTSIOONIDE ESINDAJAD KOHTUSID ISTANBULIS

Notarid Anne Saaber ja Tiit Sepp osalesid 15.–18. maini Istanbulis toimunud Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu (UINL) institutsioonide kohtumisel. Anne Saaber esindas Eestit UINL ülemnõukogus ning Tiit Sepp Rahvusvahelise Notarite Koostöö Komisjonis (CCNI).

UUDISED

NOTARITE KOJA VAHEKOHTU NÕUKOGU UUS LIIGE

Notarite Koja vahekohtu nõukogusse lisandus neljas liige: vandeadvokaat Toomas Vaher.

PIIRATUD TEOVÕIMEGA ISIKUTE ÕIGUSI KAJASTAV KODULEHEKÜLG Käesoleva aasta algusest saab kasutada e-notari kalendriäppi ehk k-notarit!

Euroopa notarite koostöös on valminud kodulehekülg, mis annab infot alaealiste ja piiratud teovõimega täiskasvanute õiguste kohta. Lehel leidub teavet alaealiste tehinguteks vajalike nõusolekute ja neid väljastavate asutuste kohta. Samuti saab nõu eestkoste seadmiseks – kuidas see erinevates riikides toimub, millised on selleks pädevad asutused ja kuidas tehakse eestkostetava nimel tehinguid.

Kodulehega saab tutvuda: http://www.the-vulnerable.eu/

TULEKUL BALTI ÜMARLAUD

18. septembril toimub Tallinnas traditsiooniline Balti notariaatide ümarlaud, kus vahetatakse uudiseid ja arutatakse aktuaalseid küsimusi. Kohtumisele on oodata tosina ringis külalisi Lätist ja samapalju Leedust. Balti notariaatide kohtumised toimuvad juba aastast 1996.

Balti ümarlaud Vilniuses, oktoober 2014.

Kevadel ilmus Soome ajakirjaniku Sami Lotila toimetatud raamat „Todellinen Tallinna – kriittinen matkaopas Tallinnaan ja Viroon” (tõlkes „Tõeline Tallinn – kriitiline reisijuht Tallinna ja Eestisse”), mis on koostatud samanimelise Eestis elavate soomlaste poolt koostatud blogi põhjal. Lisaks turismiga seotud teenustele on autorid ette võtnud palju muudki, näiteks majanduse ja poliitika ning enamasti on hinnangud väga kriitilised. Ühena vähestest saavad raamatus kiita Eesti notarid, kellest kirjutatakse kinnisvaratehingute osas järgmist: „Õnneks on olemas notarid. Jumal õnnistagu Eesti notareid, halleluuja ja aamen. Eestis vormistatakse korteritehingud notari juures ja tihti on notar see, kes testib ostjat võimalikest riskidest ja puudustest. Kas katus laseb läbi? Kas on vaja seda välja vahetada? Kas keldris uputab? Kas naabrid on hullud? Kes on haldaja? Kes vastutab prügiveo eest? Loodetavasti kohtud just sellise pädeva, vastutustundliku ja tähelepaneliku notariga, ....“

! e n e B

5

I N T E R VJ U U

Edgar Grünberg:

KESKPÄRASUSEGA MA EI LEPI 6

I N T E R VJ U U

T

artu notar Edgar Grünberg ütleb, et on tavaline inimene, kes pole isegi Ameerikas käinud. Ometi on tema elu nagu põnevate hobide ja huvitavate valikute kirev leksikon. Alustame ja lõpetame vestluse siiski hariduse teemal. Kool ja õppimine on Edgari elus omamoodi sümboolsel kohal, sest kahe kõrgharidusega mees ja ülikooli õppejõud kaalub salamisi veel üht eriala õppima minna.

Enne juuraõpingute alustamist jõudsid lõpetada hoopis Eesti Põllumajandusülikooli. Mida seal õppisid ja mis valikut suunas?

Kaalusin juba keskkooli ajal juura ja veterinaaria vahel.

Isegi arstiteadus vilksas peast läbi ja käisin arstiteaduskonna lahtiste uste päeval. Tol hetkel köitsid siiski loomad kõige rohkem ja nii asusin õppima veterinaariat.

Mind huvitasid lambad ja veised, mitte väikesed loomad.

Armastus loomade vastu sai alguse lapsepõlve maakodust. Läksin õppima veterinaariat, kuigi tagantjärele vaadates oleks vist loomakasvatuse eriala ja zooinseneri kutse õigem valik olnud. Ajad olid muidugi teised – majanduses valitses veel nõukogude aeg, ei olnud teadmist, et loomi peaks peenelt ravima. Tänapäeval ravitakse looma nagu inimest, aga toona oli ravimise eesmärk pigem majanduslik. Õpitud veterinaari erialal pole sa päevagi töötanud.

Miks?

Ma ei oleks sellel erialal edukas. Õppisin viis aastat, diplom on taskus, aga sellest hoolimata tunnen, et ei valda eriala. Tegin küll praktika Tallinna lihatööstuses, neli kuud töötasin tapatsehhis. Sellega minu veterinaariaalane kogemus piirdubki. Oma kassi ma ise ravima ei hakkaks, pöörduksin ikka professionaali poole. Loomade poole tõmbab muidugi jätkuvalt. Olen heas mõttes kade kolleegi peale, kellel on kodutalus lambad. Minu kodutalu on Muhumaal, liiga kaugel, et sinna iga päev jõuaks. Lambad olid minu lapsepõlvekodus ja on tänaseni lemmikud.

Muhumaa kodutalu on alati olnud olulisel kohal. Isaga Mäe-Toomal.

Tütardega möödunud suvel Vahase saarel.

Mida põllumajandusülikooli õpinguaastad ellu kaasa andsid?

Eelkõige head sõbrad. Mitmed ülikooli kursusekaaslased ja korporatsioonikaaslased on tänini sõbrad, kuigi paljud ei tööta enam õpitud erialal.

Kuidas sa juura juurde jõudsid?

Juura peale mõtlesin juba keskkoolis, aga siis kadus see mõte kuhugi ära. Kui lõpetasin loomaarsti õpingud, ei leidnud ma sellist tööd, mida oleksin tõesti tahtnud teha. Mõistsin, et õpitud erialal edukas olla ei suudaks, kuid keskpärasusega ma ei lepi. Tegutsesin pool aastat Tallinnas tolliametnikuna ja tundsin, et vajan midagi täiesti uut. Tollis töötades mõtlesin põhjalikult järele, mida teha tahan. Natuke mõjutasid ka juura lõpetanud sõprade soovitused.

Pärast juuraõpinguid on ju erinevaid valikud. Kas teadsid kohe, et tahad notariks saada?

Pärast ülikooli lõpetamist kaalusin kahte varianti – minna kohtunikukandidaadiks või notarikandidaadiks. Esimest konkurssi parasjagu ei olnud. Niimoodi juhtus, et

Edgari hobiks on vanade kirikute pildistamine.

Fotol on esivanemate kirik Ilmjärvel.

7

I N T E R VJ U U

Muhumaa kodutalu kiviaiad on taas üles ehitatud. Edgar on selles ka oma käe külge pannud. kohtunikku minust ei saanud. Selle töö köögipoolt olen siiski näinud – Saaremaal olin kohtus praktikal ja ühe aasta töötasin konsultandina Tartu maakohtus.

Kas Tartus on hea notarina töötada?

Pärast notariks saamist määrati mind Tallinnasse tööle, aga kandideerisin ümber Tartusse. Töö mõttes on Tallinn ja Tartu kõige paremad linnad, kuid elamiseks suurevõitu. Tunnen tihti, et Tartu on minu jaoks liiga suur koht.

Mulle meeldib elada erinevates paikades. Pisut kahju, et notarikandidaadina sain väga vähe teiste linnade kolleege asendada. See oleks olnud põnev – sõita mööda Eestit ja töötada vahepeal Narvas, siis mõnel saarel. Notarikandidaadina elasin ja töötasin kolm kuud Raplas. Ühel suvel sain olla kaks nädalat asendaja Hiiumaal. Tööalaseid väljakutseid on seal vähe, aga väikesed paigad meeldivad mulle. Kui oleks selline ametikoht, kus saaks töötada erinevates linnades, siis sobiks see just mulle.

Tartus on meil nelja notari peale üks büroo, Tartu suurim.

Liitsime kaks bürood üheks. Ma ise arvan, et see oli minu mõte, aga teised arvavad ilmselt teisiti. Mulle meeldib ühise büroo

8

pidamine – see tähendab küll rohkem kompromisse, kuid teisalt ka koostööst sündivat sünergiat. Alati on tasuta konsultant omast käest võtta. Lisaks Tartule on meil harukontor Elvas.

Eks see ole rohkem sotsiaalprojekt – olla väikelinna inimestele lähedal.

Oled sa uuendusmeelne notar või pigem traditsioonide inimene?

Kui ma muidu olen pigem vana aja inimene, siis tööasjades meeldib pigem edumeelsus. Ma küll pole uuenduste asjus proff, aga hindan progressi ning digimaailma arengut. Vähemalt püüan ennast alati kokku võtta ja uued asjad ära õppida. Näen, et mõned kolleegid on minust palju vanamoodsamad ja notaritöös on mitmed lahendused kiviajast. Paberi kasutamist võiks vähendada ja digimaailma omaks võtta. Aga eks siin on ka oma piir, näiteks Skype teel kliendisuhtlust ma veel ette ei kujuta.

Rääkisid, et sinu lapsepõlve mängumaa ja kodutalu on Muhus. Milline tähendus sellel kohal sinu jaoks on?

Kodutalu Muhu saarel kannab nime Mäe-Tooma ja on mulle

I N T E R VJ U U

Edgari perekond: abikaasa ja kaks t端tart.

9

I N T E R VJ U U kõige olulisem koht. Võiks öelda, et minu identiteet on Muhu saarel. Sealses vanimas külas Külasemas on minu emapoolse suguvõsa talu, kus veetsin kõik oma lapsepõlve suved. Püüan praegugi jõuda sinna suviti igal nädalalõpul, talvel korra kuus.

Oleme talumaja restaureerinud ning taastame jõudumööda vanu kiviaedu. Selgi alal ma proff ei ole, aga mõne kivi ikka laon ka ise. Olen korduvalt kaalunud päriselt Muhu saarele kolimist, aga elu pole siiski niimoodi läinud. Saaremaale on küll notarikohta pakutud ja kunagi mõtlesin, et Muhus võiks loomaarstina töötada, aga ikka on olnud mingid põhjused ees. Eks näis, mis tulevik toob.

Elad juba aastaid Tartus, kuigi kasvanud oled Tallinnas ja juured on Muhumaal. Miks Tartu?

Tartust on pärit minu isapoolsed vanavanemad. Elan samas linnaosas, kus nemad omal ajal. Olen lõpetanud Tartus kaks ülikooli. Tartuga seob mind ka korporatsioon Fraternitas Tartuensis, mis on üks minu identiteedi sambaid. Selle korporatsiooni värve – roheline-valge-violett – koos deviisiga „Töö, tõde, elurõõm!“ pean ka enda juhtmõtteks.

Pead oma juuri väga oluliseks ja tegeled suguvõsa ajaloo uurimisega. Kuhu oled välja jõudnud?

Siin peab ütlema, et mind paelub kõik, mis on minevikus ja kaduv. Olen lapsepõlvest saati ajaloohuviline ja sugupuu uurimine on osa minu perekonna ajaloost. Tegelikult köidavad mind ka kõigi teiste põnevad lood, võiks öelda, et biograafiad on kujunenud hobiks. Ajaloopisiku sain ilmselt vanavanematelt, kes rääkisid palju lugusid vanematest sugulastest. Isa on samuti suur ajaloohuviline. Minu nišš pole niivõrd suguvõsa skeemid, kuivõrd elulood. Emapoolsed juured on Muhumaal, nende uurimisega olen jõudnud 1560. aasta kanti; isapoolsed juured Tartus ja selle pere lugu on teada 19. sajandini. Arhiivis ma ise kunagi käinud pole, aga tohutu abi on olnud Muhu muuseumi töötajate ja teiste uurijate kogutud materjalidest.

Oled tegev ka ühe raamatu koostamisel. Kuidas selleni jõudsid?

Aastate jooksul on mu ajaloohuvi muutunud sõjaajaloo huviks.

Tahtsin rohkem teada Muhumaa kodukandi ajaloost, mis viis omakorda Muhust pärit, Vabadussõjas osalenud ja Vabadussõda mäletavate inimesteni. Käisin ukselt uksele ja kogusin lugusid.

Naine veel ahhetas, et kuidas sa niimoodi lähed ja lihtsalt koputad võõrale uksele. Inimene võib pidada sind pätiks. Aga alati on sisse lastud, ju siis pätid ei ole sellise jutuga. Ma ikka ütlen, et olen siitsamast Muhumaalt pärit ja uurin teie vanaonu elulugu.

Esmane reaktsioon on mõnikord kahtlev, kuid veerand tunniga sulavad inimesed lahti. Kahjuks on vanu inimesi, kes midagi veel mäletavad, väga väheks jäänud. Kirjutasin nendest inimestest lugusid Saaremaa ajalehtedesse ja jäin sellega silma Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu inimestele. Sinna kuuluvad sõjaajaloolased ja minusugused asjaarmastajad. Kutsusid mind oma liikmeks ja nüüd olen koos nendega juba pea 20 aastat pannud kokku raamatut „Eesti Vabadusristi kavalerid”, mis ilmub sellel aastal. Mina pole raamatu autor, pigem retsensent ja asjaarmastajast amatöör.

Räägi, kuidas perekond on sinu valikuid mõjutanud.

Olen mitmes mõttes käinud oma vanemate jälgedes. Ema töötas 50 aastat Eesti Keele Instituudis ja koostas vadja keele sõnaraamatut. Kui sõnastik valmis sai, läks pensionile. Minu 20 aastat seost raamatuga on selle kõrval lühike aeg. Isa jällegi on ajaloohuviline filoloog, kes enamuse elust töötanud kirjastajana. Tema on paljuski mõjutanud minu huvi vanade sugulaste ja nende

10

Korporatsioon Fraternitas Tartuensis on Edgari üks identiteedisambaid.

EDGAR GRÜNBERGI CV Töö: 2002 –

1999 – 2002 1998 – 1999

Tartu notar, 2008 – 2011 ja alates 2014 Notarite Koja eestseisuse liige Tartu Ülikooli õigusteaduskond, õppeülesande täitja Notarite Koda, notarikandidaat Tartu Maakohus, konsultant

1994 – 1995

Tallinna Tolliinspektuur, inspektor

2001 –

Koolid: 2008 1999 1994 1989

Tartu Ülikooli õigusteaduskond, magister iuris Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Põllumajandusülikooli veterinaariateaduskond Tallinna 54. Keskkool

Organisatsioonid: 1991 – Korp! Fraternitas Tartuensis liige, praegu vilistlaskogu juhatuse liige Pere:

Abielus, 2 tütart

lugude vastu. Vanad inimesed on minu mõtteviisi ja minu kujunemist isiksuseks väga palju suunanud. Mitte ainult oma vanavanemad ja lähedased, vaid ka kauged sugulased, Muhu inimesed, korporatsiooni liikmed.

Minu abikaasa Made on pärit Tartust, aga võib öelda, et tema on suurem Muhumaa fänn kui mina. Lapsi on meil kaks – 12-aastane Maria ja 8-aastane Kristiina. Mõlemad omamoodi isiksused, hästi erinevad. Meil pole Setomaal juuri, aga suurem tütar on isehakanud seto ehk tõeline setu muusika ja kultuuri fänn, kes armastab pärimusmuusikat ja kellel on olemas kõik ansambli Zetod plaadid. Kogu perega käime kontsertidel ning seto folgil.

I N T E R VJ U U

Eestseisus Edgaril Muhumaal külas.

Lisaks setodele huvitub ta ka Venemaast ja vene keelest, ilmselt sõidamegi suvel perega Petserisse ja Pihkvasse. Noorem tüdruk seevastu on suur lugeja, temal peab kogu aeg raamat käes olema.

Räägi oma lapsepõlvest Sündisin Kuressaares, kuna ema viibis parasjagu Muhumaal.

Kasvasin üles Tallinnas, käisin 54. Keskkoolis, praeguses Saksa Gümnaasiumis Mustamäel. Vaimustusin juba toona ajaloost.

Olen lapsena vanalinna müüridel turninud ja kogu keskaja ajaloo läbi uurinud. Kolasin üksi ringi ja vaatasin erinevaid objekte.

Lisaks Tallinna vanalinnale oli mu suureks lemmikuks Saaremaa muuseum, veetsin seal teismelisena palju päevi. Lugesin ajalooteemalisi raamatuid, kodu oli nagu raamatukogu, sest mõlemad

VÄIKESES MAAKIRIKUS POLE RASKE SILMA JÄÄDA, KUI SEAL ON SAGELI VAID KOLM VANAMEMME JA MINA. vanemad olid ju ka tihedalt raamatutega seotud. Võinuks arvata, et lähen seepeale ülikooli ajalugu õppima. Eks see kavatsus kuni põhikooli lõpuni oligi. Praegugi vahel mõtlen, et läheks õpiks avatud ülikoolis ajalugu, hobi poolest, mitte et tahaks sellel erialal töötada. Mul ei ole piisavalt püsivust, et ühe asjaga nii süvitsi minna, kui ajaloolasena peaks.

Kas ja kus sulle reisida meeldib?

Olen maailmas suhteliselt vähe reisinud. Pole osanud selleks aega võtta. Enamik ajast läheb Muhumaale. Eestis on palju kohti, mida avastada. Mul on siin piisavalt põnev. Aga lapsed tahavad reisida ja ega see päris nii ka ole, et mind reisimine ei huvita.

Sõidame varsti perega Horvaatiasse. Suvel külastame ehk Venemaad. Lisaks tahaks lähiaastatel käia Brasiilias. Mul on seal välislätlastest sugulased. Vanad inimesed. Tahan neile külla sõita mitte Brasiilia, vaid sugulaste endi pärast. Naine küll küsib, et mis sa selle välismaa vanamehega ikka kohtud. Aga ta on ju minu isa sugulane, huvitava elukäiguga.

Ebaeestlaslikult oled seotud õigeusu kirikuga.

Minu vanemad on mõlemad õigeusu taustaga. Muhumaal ongi õigeusu traditsioon ja nii olen minagi sinna kirikusse sattunud.

Väga religioosne inimene ma pole, pigem huvitab kiriku puhul ajalugu. Mulle meeldib mööda Eestit ringi sõita ja pildistada vanu lagunenud kirikuid. Kalmistud on samuti põnevad. Jumalateenistusele satun pigem harva, aga huvi õigeusu kiriku vastu on suur. Hiljuti käisime koos saarlastega Soomes Uus-Valamo mungakloostris koolitusel. See oli 3-päevane kirikuteenijate ja kellalööjate kursus, õpetajaks kohalik munk. Soome keelest ma eriti hästi aru ei saa, aga praktiline töö oli huvitav. Kui sellest võiks nüüd järeldada, et olen aktiivne koguduseliige, siis nii see päris ei ole. Väikeses maakirikus pole raske silma jääda, kui seal on sageli vaid kolm vanamemme ja mina.

Käid kirikus ka laulmas.

Mulle meeldib väga laulda. Selle kaudu ühendan mitmed oma huvid, sest laulan nii kirikus kui korporatsioonis. Mõlemal pool saab viljeleda vanu traditsioone, seega on need kohad minu jaoks paljuski sarnased.

Kas ülikoolis loengute pidamine on samuti kutsumus?

Olen üle kümne aasta õpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele ainet, mis juhatab sisse notari igapäevatöösse.

Selle valikaine nimi on notariaat ja notariaalprotsess. Viimastel aastatel olen juhendanud ka pärimisõiguse seminare. Õppejõu töö ei ole siiski minu kutsumus, pigem pole ma osanud õigel ajal ära öelda. •

11

RÕÕM TUTVUDA!

Ülle-Riin Raja:

PÜÜAN ELADA VÄÄRTUSTADES SEDA, MIS MUL ON 1)

Kuidas sai sinust notar?

Notariaadiga olen seotud juba 12 aastat. Ülikooli lõpueksamite aegu leidsin Juridicumi teadetetahvlilt Notarite Koja töökuulutuse. Juristi ametikoht kojas oli mu kõige esimene töökoht üldse.

Paar aastat hiljem notarikandidaadiks pürgimine oli minu jaoks loogiline samm edasi. Üks õnnelik juhus, head õpetajad ja palju tööd – nii minust notar saigi.

2) Kui sa ei oleks notar, siis milliselt elualalt su leiaks?

Ilmselt mõnelt loomingulisemalt elualalt. Ma pole piisavalt andekas, et kunstnikuna leiba teenida, kuid äkki võiks minust saada kujundaja, näituste kuraator, kontsertide korraldaja või laste kunstiõpetuse õpetaja.

3) Ütle kolme sõnaga, mis sind notaritöö juures paelub?

Võimalus kohtuda paljude erinevate inimestega ja tunda, et olen kedagi päriselt aidanud – andnud talle kindlustunde või tema murele lahenduse. Vastupidiselt levinud arvamusele on notari töö väga mitmekesine.

4) Nimeta juhtmõte või vanasõna, millest alati lähtud.

Püüan elada väärtustades seda, mis mul on, muretsedes vähem sellepärast, mida pole.

5) Kas sul on mõni eeskuju, kelle jälgedes oled püüdnud käia?

Mul ei ole eeskuju. Teen oma vead ja õpin nendest.

6) Kas notaritöö juures on midagi, mis sulle üldse ei meeldi?

Nii võib olla igasuguses inimestega seotud töös: vältimatult kohtad ka neid, kes ei austa teiste tööd, kes püüavad petta või teisi ära kasutada.

12

7)

Mida sa kõige paremini teha oskad?

Mu mees ütleb, et ma teen kõiki asju kõige paremini.

8) Kes on sulle kõige olulisemad inimesed?

Kõige olulisemad inimesed on minu kolme pere liikmed: minu päris pere, minu parimad sõbrad ülikooliajast ja minu büroo tüdrukud.

9) Milline tegevus või hobi on sulle südamelähedane?

Mulle meeldib minna linnast ära maale, metsa või tühjale rannale, matkarajale või rabasse.

10) Millist hiljuti loetud romaani või vaadatud filmi soovitaksid teistelegi?

Mind köitis väga film „Tähtedevaheline" ("Interstellar") – visuaalselt lummav ulmeteos, mis paneb mõtlema sellele, kui mõõtmatult suur on universum ja kui väikesed oleme meie.

11) Kuhu võtad ette oma järgmise reisi?

Minu järgmine pikem reis on tõenäoliselt Ameerika läänerannikule.

12) Millises Eestimaa paigas soovid veeta oma pensionipõlve?

Ma loodan, et mul on õnne olla pensionipõlves terve ja ettevõtlik, et reisida ringi nii Eestis kui välismaal ning puhata vahepeal kodus.

Kodu on seal, kus on minu pere.

13) Mis vajab Eesti elus kõige kiiremat parandamist?

Kõige kiiremat parandamist vajab inimeste suhtumine. Muutused elukeskkonna ja inimeste elu parandamise suunas saavad kõik alguse hoolivamast suhtumisest. •

RÕÕM TUTVUDA!

13

UUDISED

MIS TOIMUB?

MONGOOLLASED ARENDAVAD EESTLASTE EESKUJUL E-NOTARIT

Tallinna notarid Anne Saaber ja Tiit Sepp külastasid aprilli lõpus Mongoolia Notarite Koja küllakutsel üht pindalalt suurt, kuid rahvaarvult väikest riiki, et tutvustada Eesti notarite igapäevast töövahendit e-notarit. Mongoolia e-riik areneb kiiresti ning kohalike notarite huvi riiklikke infosüsteeme kasutada on suur.

Uurime Tiit Sepalt reisi kohta lähemalt.

Kas Mongoolia on arenenud e-riik või pigem mahajäänud ääremaa?

Mongoolia on väga kiirelt arenev riik. Enamik inimesi on koondunud pealinna Ulaanbaatarisse, mis kasvab kiirelt, kuhu ehitatakse pidevalt uusi maju ja mis on suures ulatuses kaetud tasuta internetiga. E-riigi arendamise vaates teevad nemad praegu seda, mida meie tegime 2004. aastal, aga Eesti ongi selles osas maailma edukamaid riike. Mongoolia on küll kultuurilt erinev, kuid mõneti Eestile väga sarnane riik. Rahvaarv on ligemale 3 miljonit, inimasustus hõre, isegi seadused on sarnased nendega, mis kehtisid meil enne õigusreforme. Mongoollased vaatavad avara pilguga välja ja õpivad kiirelt. Olen selle riigi osas väga optimistlik ning loodan näha nende õnnestumisi.

Mida Mongoolias tegite, kellega kohtusite?

Meid kutsus külla Mongoolia Notarite Koda ja see oli minu jaoks juba teine käik sinna. Mongoolias on väljatöötamisel elektroonilise suhtlemise alane e-riigi aluseid loov seadus ja seetõttu on sealsele notariaadile väga oluline, et notarid seotaks algusest peale seadusega kaasnevatesse muudatustesse. Sellest tulenevalt oldi huvitatud kõikide notariaadiga seotud IT-arendustega tutvumisest. Nad on võtnud eeskuju ka Jaapanilt ja Saksamaalt, aga praeguseks valinud Eestiga sarnase tee.

Esimesel päeval kohtusime kohalike notaritega. Saalis oli 120 inimest, tegime neile ülevaate e-riigist, e-notarist, tutvustasime kodanikuportaalis pakutavaid teenuseid ja lõpuks näitasime reaalajas lepingu sõlmimist. Huvi oli väga suur. Rääkisime ligi 9 tundi ja pärast seda oli veel tunni jagu küsimusi.

Teisel päeval kohtusime asejustiitsministriga. Kohtumisel osalesid ka mitmed riigiametnikud, riigi infosüsteemi arendajad ja notarite IT-inimesed. Meil tuli põhjendada, miks notarid peavad saama e-riigi rongi peale ja pääsema andmetele ligi. Tagasiside põhjal tundub, et eesmärk kolleege aidata õnnestus täita.

Kolmandal tööpäeval toimus kohtumine infosüsteemide keskuses ja seal oli meil veel kord võimalus näidata reaalajas e-riigi ja e-notari toimimist ning arutada tehnilisemaid küsimusi. Ühe puhkepäeva võtsime ka ja käisime koos kohalike notaritega Gorkhi Terelj rahvuspargis. Terelj park asub Hentij mäestiku servas. Saime ebahariliku kogemuse, olles 79-toalises luksushotellis pea ainsad külalised. Hotellipidajaks osutus endise nomaadi, nüüdse suurärimehe tütar, kes oli kohalikest tavadest välja trüginud ja Londonis hotellimajandust õppinud.

14

Huvi Eesti e-notari vastu on suur.

Kas Mongoolia saab töötava e-notari?

Mina olen optimistlik. Õiguslik baas on seal parlamendi menetluses. Jäi mulje, et e-notari arendamine edeneb juba päris jõudsasti. Neil endal on finantseerimiseks olemas 60 protsenti vahenditest ja ülejäänu loodetakse leida UINL-i abiga Euroopast. Aasta jooksul peaks IT-platvorm valmis saama. Usun, et lähiaastatel on Mongoolia kolleegide kasutuses e-riigiga liidestatud moodne töövahend.

Millised mongoollased on?

Mongoollased on südamlik ja uhke rahvas. Nad tõstavad igal võimalusel esile oma imelist maad ja inimesi. Lisaks on mongoollased äärmiselt siirad, külalislahked ja hoolitsevad. Kui käisin eelmisel korral Mongoolias, siis ööbisime väikeses jurtas, kus mul oli tatramadratsiga pisike voodi, jalad ulatusid põlvest saadik üle voodi ääre. Kohalikud märkasid koomilist olukorda ja kuni käisin ühel kohtumisel, tehti mulle kahest voodist uus magamisase.

Milline on tänapäeva Mongoolia riik?

Mongoolias on toimunud kiire linnastumine. Elu on koondunud peamiselt pealinna. Linnas on palju uut – uued majad, uued teenused. Internet on tasuta, hea kiirusega ja kõigile kättesaadav.

Meie eeskujul arendavad nad e-registreid, näiteks äriregistrit.

Poliitikamaastikul on kuus parteid, just hiljuti vahetus valitsus.

Riigiaparaat on kohalike arvates võrdlemisi korrumpeerunud.

Kui pealinn välja arvata, on riik väga hõredalt asustatud, enamik maainimesi on oma karjaga pidevalt liikumises. Seaduse kohaselt võib igal Mongoolia elanikul olla vaid 700 ruutmeetrit maad, aga karja võib pidada igal pool. Selles osas on piirangud ainult pealinna vahetus ümbruses, kuhu oma loomadega tulles peab maksma erimaksu.

UUDISED

Teetähis Ulaanbaatari notari juurde jõudmiseks.

Notar ja notaribüroo.

Vaade Terelj rahvuspargile.

MONGOOLIA ▶ 1 564 116 km2 riik on pindalalt maailmas 18. kohal. ▶ Rahvaarv jääb alla 3 miljoni, seega on tegu väga hõredalt asustatud riigiga. ▶ Pealinnas Ulaanbaataris elab suurem osa riigi elanikkonnast. Linn on kiirelt arenev ja enamjaolt kaetud tasuta internetiga. ▶ Pea kõik kannab Tšingis-khaani nime – väljakud, hotellid, viin, õlu jne.

Anne ja Tiit Mongoolia kolleegidega.

Autoteid seal praktiliselt ei ole. Leidub üksikuid tänapäeval ehitatud teid, aga enamik on vähemalt 50 aastat vanad ja lootusetus seisus. Liikluskultuur on suhtelisest metsik, kõik sõidavad oma äranägemise järgi. Autod on suured ja kõrge põhjaga, et igalt poolt läbi pääseda. •

15

UUDISED

ÜLLE-RIIN RAJA OSALES CAE KOHTUMISEL SAN MARINOS

Ülle-Riin San Marinos, aprill 2015.

Aprilli keskel toimus San Marinos UINL Euroopa Asjade Komisjoni ehk CAE kohtumine. Koosolekul oli osalejaid kolmekümnest Euroopa notariaadist, Eestit esindas Ülle-Riin Raja.

CAE kohtumisel keskenduti jõustuvale Euroopa pärimismäärusele ning anti ülevaade erinevate riikide notareid puudutavatest siseriiklikest poliitilistest ja õiguslikest arengutest. Ülle-Riin Raja sõnul seisab näiteks Prantsusmaa notariaat silmitsi suuremate liberaliseerimiskavatsustega ning Itaalias ja Albaanias plaanitakse oluliselt tõsta notarite arvu. „Bulgaarias vaidlevad notariaat ja advokatuur omavahel kompetentsi üle, Montenegros soovitakse avalikustada notarite tulu. Tšehhi notarid on mures „maavärina” pärast õigusmaastikul, sest peatselt jõustub nii uus tsiviilseadustik kui uus äriseadustik. Austrias on aga tulemas finantsreform ja sellega seoses kasvavad tulevikus kinnisvaratehinguga kaasnevad kulud, mis on toonud kaasa hüppelise San Marino Vabakinkelepingute arvu kasvu,” andis Raja riik on 32 000 elanikuga päevakajalistest teemakäsitlustest ülekääbusriik. Vanima tänini ipeavaate. „Huvi Eesti notariaadi vastu on eksisteeriva vabariigi riig aasta samuti suur. Näiteks huvitab Ukraina deks on kaks iga poole genti, nre pte ka t va kolleege e-notar, Ungari notareid aga lita va t an tag mimeie pädevus registreerida abielusid kes osalesid ka CAE kohtu eb ja lahutusi.” sel. San Marinos teguts it. tar no 130 advokaat-

PARIISI KONGRESS OOTAB RAPORTÖÖRE 28. Rahvusvaheline Notarite Kongress toimub järgmise aasta 19.–22. oktoobrini Pariisis. Sellega seoses otsitakse rahvuslikke raportööre järgmistel teemadel: 1. Notar – usaldusväärne kolmas osapool.

Notar kui usaldusväärne kolmas osapool kodanikele, ettevõtetele ja riigile. Õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed põhimõtted.

16

2. Elektroonilised notariaalaktid ja paberivaba protsess: tehnilised ja õiguslikud aspektid.

Raporti esitamise tähtaeg on detsember 2015.

Huvilistel palume endast märku anda aadressil koda@notar.ee

UUDISED

AASTAKOOSOLEKUL VÕETI VASTU UUS KOOLITUSTE KORD 27. märtsil toimunud notarite aastakoosolek startis Notarite Koja esimehe Tarvo Puri ülevaatega sellest, millega kliendid on notarite töös rahul ja millega rahulolematud. Puri tõdes, et kõige enam hindavad kliendid notariteenuse head kättesaadavust üle kogu Eesti. Miinuspoolele jäid tankistidega seotud probleemid ning puuetega inimeste piiratud ligipääs notariteenusele.

Külalisena osalenud justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ütles, et kui kõigi ametkondadega oleks nii vähe muret nagu notaritega, siis oleks hästi. „Notarite töö on sedavõrd ladusalt korraldatud, et selle kohta ei laeku üldse kaebusi,” tõdes Aavik. Ühtlasi andis asekantsler lubaduse, et uusi notarikonkursse tänavu välja ei kuulutata.

Traditsiooniliselt tänati koosolekul kõiki tööjuubilare – nii neid, kellel täitus ametis juba 20 aastat, kui ka neid, kes on 10 aastat notaritööd teinud.

Tutvustati revisjonikomisjoni aruannet, eelarve täitmist ja kinnitati majandusaasta aruanne. Notarite Koja tegevjuht Eve Strang andis ülevaate nii mullusest kui tänavusest kulude ja tulude baasist ning tõdes, et eelmise aasta kulutused kujunesid oodatust väiksemaks. „2015. aasta eelarves on pandud oluline rõhk erinevatele IT-arendustele, teiste seas e-notari edasiarendustele,” rääkis Eve Strang.

Aastakoosolekul võeti vastu uus notarite, kandidaatide ja asendajate koolituse kord, mille kohaselt tuleb kolme aasta jooksul läbida teatud arv koolitusi. Koja kohustuseks jääb korraldada piisav arv seminare kahes grupis, et igaühel oleks võimalus osaleda ja samal ajal bürood töös hoida.

Koosolekul võeti vastu ka uus notarikandidaatidest asendajate tasustamise kord, muudeti Notarite Koja toetuste fondis olevate vahendite kasutamise reglementi ning uuendati vahekohtu reglementi.

Notarite Koja aastakoosolek 27. märtsil.

Notarite Koja esimees tänab 20 aastat ametis olnud notareid.

ž

17

KEELENÕU

Õige sõnakasutus notari ametitegevuse raamat

tasumine, heakstegemine', seda ei sobi kasutada samas tähenduses sõnaga preemia ega hüvitis.

Näited õigest kasutamisest: Kas te olete rahul oma töö eest saadava tasuga/ palgaga? Töölepingu lõpetamisel makstakse töötajale kasutamata puhkuse hüvitist.

Termin on aja jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Kehtiv termin on tulenevalt notariaadimäärustiku § 55 lõikest 2 „notari ametitegevuse raamat“.

Varem kehtinud õigusaktides on kasutatud termineid „ametitoimingute raamat“ ja „notariaalregister“.

lepingujärgselt Ületuletus – lt-liikestus ja kestvus Sageli aetakse omavahel segamini paronüümid kestus ja kestvus ning kasutatakse neid vales tähenduses.

Kestus – vältus, ajaline pikkus. Kestvus – vastupidavus, püsivus, edasikestmine.

Näide õigest kasutamisest: Lepingu kestus on kaks aastat.(Leping kehtib kaks aastat.) Aku kestvus sõltub sellest, mida telefoniga tehakse.

analoogiliselt ja analoogselt lt-määrsõna võib sõnastuse teha keerukaks ja kantseliitlikuks.

Alaleütlev kääne (analoogselt millele?) on selles sõltumuses võõrapärane. Seetõttu on parem neid sõnu vältida.

Näide õigest kasutamisest: Plastnõud on endiselt kasutusel turistiklassis, nagu enamikul maailma lennufirmadest.

Näide väärkasutusest: Plastnõud on endiselt kasutusel turistiklassis, seda analoogselt enamikule maailma lennufirmadele.

hüvitis/hüvitus Sõna hüvitis tähendab 'kahjutasu' või 'kompensatsioon', seda ei ole õige kasutada samas tähenduses sõnaga preemia, palk ega tasu. Sõna hüvitus tähendab 'kahju

de ei anna sõnale midagi juurde. lt-tuletis teeb sõnastuse sageli keerukaks ja kantseliitlikuks.

Näited õigest kasutamisest: Projekt jaotatakse lepingu põhjal / lepingu alusel või tinglikult etappideks.

Kui klient saab lepingus / lepinguga makseaja, peab ta seda järgima.

juhend ja juhis Juhend on reeglite või õpetuste kogu, eeskiri; juhis on reegel. Juhis ainsuses tähendab ühte reeglit. Reeglite kogu on juhend, aga sobib ka juhised mitmuses.

Näited õigest kasutamisest: Valminud juhend / juhised on mõeldud eeskätt ettevõtte personalitöötajale, kuid sobib lugemiseks igaühele. Kaamerate kasutamise juhendis / juhistes käsitletakse igat tüüpi pildiedastusseadmete kasutamist. dublikaat ja duplikaat Soovitatav kirjapilt on „duplikaat“, samas võib võimalusel kasutada mõnda alternatiivterminit, näiteks eesliitega topelt- (topeltfail, topeltregistreering). •

Allikas: Ametniku soovitussõnastik, Eesti Keele Instituut 2013

HUVITAVAT LISALUGEMIST: Eesti Keele Instituudi keelenõuande artiklid http://keeleabi.eki.ee/artiklid/sisukord.html

http://keeleabi.eki.ee/?leht=9 Uusi termineid korteriomandi- ja korteriühistuseaduses, Vaike Murumets; Õiguskeel nr 3-2014; http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007

18

KARIKATUURID: VILLU KRAAN

ÕS-i uued sõnad

Notar

Notar Juubel

& Ajalugu

20 AASTAT TAGASI: 1995 ▶ 15.–17. juunini toimusid teist korda kinnistusraamatu- ja notaripäevad, mida korraldati koostöös justiitsministeeriumiga. ▶ 1. septembril jõustus äriseadustik, mis tõi kaasa mitmeid uusi notariaaltoiminguid. ▶ 6.–10. septembrini toimus Tallinnas esimene ühisseminar Šveitsi Neuchateli kantoni notaritega, millest sai alguse ESTONOT ühisseminaride traditsioon. Arutati peamiselt äriõiguse teemasid.

&

Palju õnne juubilaridele!

8. juuli EVI PABERIT 6. august TRIIN TEIN 3. september ANU RAID 18. september IRINA KRITSUK 18. september ANNE PRIKS-TOOM 20. september EVELYN ROOTS 29. september MARIKA SAAVER

Notar

Esimene ühisseminar Šveitsi Neuchateli kantoni notaritega.

& Nali

Notarite dokumentidesse ja kirjavahetusse lipsavad mõnikord sisse lõbusad kirjavead: ▶ Edaspidi nimetatud Kingasaaja ▶ Omanik on perekonnaseisult lest ▶ Kinnistu kuulub ühe kandiku (½) suuruses mõttelises osas... ▶ Perekonnaseisult vanapoiss (vallaline) ▶ Müüja abikaasa on andunud... ▶ Notari masendaja ▶ Käesolevaga edastame teile notari masendusteate ▶ Lesklinnaosa valitsus ▶ Omand mõttelisele isale läheb üle...

10 AASTAT TAGASI: 2005 ▶ 15.–19. juunini toimus kümnendat korda ESTONOT – ühisüritus Šveitsi notaritega. Tallinnas aset leidnud seminari „IT-lahendused notari töös ja büroo toimimine infoühiskonnas“ käigus tutvustati külalistele ka loodava e-notari ideed. ▶ 22.–24. juulini toimusid Nelijärve Puhkekeskuses Notarite Koja 10. suvepäevad, teemaks Moskva olümpiamängud.

Suvepäevadel osales 400 täiskasvanut ja 50 last.

Olümpiateemalised suvepäevad.

Grupp särasilmse id sportlasi.

KOOSTAJA/VÄLJAANDJA: NOTARITE KODA TEKSTID/TOIMETAMINE: HAMBURG & PARTNERID KUJUNDUS/KÜLJENDUS: MENU FOTOD: ERAKOGUD, NOTARITE KODA

19