Notar Bene SÜGIS/TALV2016

N O T A R I T E

K O J A

A J A K I R I

S Ü G I S / TA LV 2 0 1 6

Notar Bene Notar Merle Saar-Johanson:

"Mul on perega väga vedanud!"

Kodu vahetuse lihtsad põhitõed Kliendid küsivad, notar vastab

J

AR E-NOT IMUSTLE S Ü K 3 1 TARI O N I V ÕH UUDIS

ED

Abielu annab kindlustunde Kinkida või pärandada?

SISUKORD 3 4 6

12 14

16

18

20 22

23 2

Juhtkiri Uudised Merle Saar-Johanson: Mul on perega väga vedanud Kliendid küsivad, notar vastab Kodu vahetus: üheksa korda mõõda, üks kord lõika...

Abielu pakub turvatunnet ka 21. sajandil Andrei Lõssenko: Magava kassi suhu hiir ei jookse Kas kinkida või pärandada?

Mis on pärand ja kuidas see pärijale üle läheb?

Notarite kontaktid

NotarBene on Notarite Koja väljaanne Väljaandja: Notarite Koda Tekstid/toimetamine: Hamburg & Partnerid Kujundus/küljendamine: MENU Kirjastus Trükk: Kroonpress Fotod: Raul Mee, Peeter Lilleväli, erakogud, Shutterstock Tiraaž: 950

JUHTKIRI

Hea lugeja!

S

inu käes olev ajakiri soovib lahti lükata ja avatuks jätta ukse, millele on kirjutatud notar.

Tänavu hilissügisel on tutvustuseks ja lähemalt vaatamiseks oma büroode uksed avanud tuhanded notarid üle Euroopa, sama teeme siin Eestis oma 64 notaribüroos. Tahame julgustada sisse astuma neid, kes muidu notari juurde pole sattunud.

Laiemalt on teada, et notari juures vormistatakse kinnisvaratehinguid ja pärandeid. Kuid kas teadsid, et saame abiks olla veel paljudes asjades? Eestis võid notaribüroosse sisse astuda, kui tahad sõlmida abielu, jagada ühisvara või saada sugulussidemete väljatrükki rahvastikuregistrist. Või kui vajad firma B-kaarti, põhikirja või mõnd muud dokumenti äriregistrist või maa kohta pabereid kinnistusraamatust. Notaribüroo saab vormistada apostilliga rahvusvaheliselt kehtivaks ka sinu koolilõputunnistused, sugulust kinnitavad dokumendid ja firmapaberid.

Notaribüroode avatud uksed ei asu üksnes tõmbekeskustes Tallinnas ja Tartus, vaid üle Eesti kõigis maakondades. Pangad ja riiklikud teenused kolivad veebi, väikelinnade esindusi ja kontoreid suletakse.

Ka notarid käivad ühte sammu tänapäevase e-riigi lahendustega, kuid ei ole päriselt veebi kolinud ega ole seda ka eesmärgiks võtnud. Meie jaoks on oluline ja tähtis olla inimesele näost näkku kättesaadav, seda nii suures kui väikses kohas. Ka Põlva, Kärdla, Sillamäe ja Otepää elanikul peab olema kodulinnas see uks, mille taga õigusala spetsialist nõu annab ja dokumente vormistab.

Täna võib klient astuda notaribüroo uksest sisse piltlikult öeldes kaks kätt taskus. Tal ei pea olema kaasas paberipakke müüdava kinnisvara ja enda kohta käiva dokumentatsiooniga. Notaribüroo saab kogu asjaajamise tema eest ise ära teha. Abielu- ja lahutusdokumentide, kinnisvara ostudokumentide, passi, IDkaardi ning teiste dokumentide andmed on notarile arvutis nähtavad otse riigi andmebaasidest. Notaribüroo toimib ühtlasi kinnistusameti ja äriregistri ning järjest laiemalt ka muude riiklike registrite kohapealse

"Notar on nagu õpetaja, kes annab head nõu, aga on vajadusel ka karm ja kaitseb nõrgemaid." kantseleina, kui tahad neist registritest midagi paberil saada või neile paberil esitada. Ja sealjuures saad asjatundjalt kohe nendesamade paberite kohta nõu küsida. Seda veebis ju ei saaks.

Notar on nagu õpetaja, kes annab head nõu ja kasulikku teavet, aga on vajadusel ka karm ning kaitseb nõrgemaid. Väärt nõuandeid leiad ka käesolevast ajakirjast, sest üllatavalt palju on visasid müüte, mis rahvasuus ringlevad ja millel tõepõhja all ei ole. Ühtlasi saad tuttavaks mitme notariga, kes kinnitavad, et ametniku pealispinna all on päris inimesed. Ja veel millised!

Meie ajakiri on Su ees avatud. Ja meie uksed on Sulle avatud.

Tarvo Puri Notarite Koja esimees

3

UUDISED

Mis on e-notar ja kuidas see toimib?

E-notar on kliendile esmapilgul märkamatuks jääv digitaalne keskkond, mis koondab endas kõike notari tööks vajalikku. Kliendil pole tarvis tulla notari juurde paberipakiga, sest e-notar suhtleb ise kõigi registritega ning leiab sekunditega vajaliku dokumendi, näiteks ostu-müügilepingu, abielutõendi või ehitusloa.

Tänu e-notarile pole notaril tarvis lepingu sõlmimiseks läbi töötada hulka paberdokumente, sest paljud andmed imporditakse lepingupõhjale erinevatest registritest automaatselt. Samuti ei pea klient ega notaribüroo töötaja enam ammu ise erinevatest registritest dokumente otsimas käima, sest kõik on ühe hiirekliki kaugusel. Tänu kiirele andmevahetusele saavad osapooled olla kindlad, et kõik dokumendid on ajakohased ja korrektsed.

Peatselt luuakse e-notari juurde ka kliendile mõeldud Minu Notar.

Uus lisamoodul aitab korraldada elektroonilist suhtlust notari ja kliendi vahel. Minu Notar võimaldab broneerida aja notari juurde kas kalendripõhiselt (leiab sobivaima aja) või kohapõhiselt (leiab lähima notari).

Minu Notari keskkonda saab ID-kaardiga sisse logida ning hallata kõiki enda varem sõlmitud lepinguid ja notariaalselt kinnitatud tehinguid.

Samuti saavad osapooled tutvuda seal veel allkirjastamist ootavate lepingutega ning teha nende kohta reaalajas omapoolseid kommentaare ja ettepanekuid. Nii saab klient kindel olla, et tema ees on alati lepingu viimane versioon, ning teab täpselt, mis teda notaribüroos ees ootab.

4

Eesti jagab e-kogemust 16.–18. augustil esines notar Aivar Mesikäpp Moskvas rahvusvahelisel seminaril, kus tutvustas notarite igapäevatöö infotehnoloogilisi võimalusi.

Eesti innovaatilised lahendused pakuvad idanaabritele huvi ning peatselt tullakse nendega ka kohapeale tutvuma.

UUDISED

Notar Tiit Sepp nõustab SRÜ riikide notariaatide tööd Notar Tiit Sepp osaleb rahvusvahelises komisjonis, mille eesmärgiks on abistada erinevaid riike ladina notariaadi põhimõtete kohaldamisel ja arendamisel. Missioonide käigus nõustab ja auditeerib Tiit Sepp teiste seas näiteks Kasahstani, Ukraina ja Valgevene notariaate.

Notarid kohtusid Pariisis 19.–22. oktoobril toimus Pariisis Rahvusvahelise Notarite Liidu (UINL) kongress. Eestit esindas notar Priidu Pärna, kes esitas kongressile ülevaate elektroonilistest lahendustest ja paberivabast asjaajamisest.

Lätlased kavandavad kinnisvaratehingute praktika muutmist 16. septembril toimus Läti Seimis konverents, kus arutati kinnisvaratehinguid puudutavaid seadusemuudatusi. Erinevalt enamikust Euroopa Liidu riikidest puudub Lätis kinnisvaratehingute sõlmimisel senini notariaalne vorm.

Aastatepikkune praktika kinnisvaratehingutega on tõstatanud arvukalt probleeme, seega on jõutud Lätis otsuseni, et notariaalne vorm on kinnisvaratehingute puhul vajalik.

Ettekannetega astusid üles kohtute, ülikoolide ja notariaatide esindajad erinevatest riikidest, Eesti kogemust tutvustas konverentsil Tallinna notar Priidu Pärna.

Riias toimuvale konverentsile eelnes traditsiooniline iga-aastane Balti riikide notariaatide ümarlaud, kus arutati notarite tegevusega seotud aktuaalseid küsimusi.

5

KAANELUGU

6

KAANELUGU

TEKST ANNIKA VILU FOTO RAUL MEE JA ERAKOGU

Notar Merle Saar-Johanson:

Mul on perega väga vedanud!

Tallinna suurimas notaribüroos töötav Merle Saar-Johanson on juurtelt maalaps, kes üles kasvanud Võrumaa kuppelmaastike vahel.

Samasse maakonda, peaaegu Venemaa piiri äärde, on rajanud tema pere ka praeguse maakodu, kuhu sõidetakse võimalusel igal nädalavahetusel.

P

ärast keskkooli asus Merle Tartu Ülikooli juurateaduskonnas realiseerima unistust saada advokaadiks. Saatuse tahtel viis esimene praktikasuvi Merle hoopis Võru notari juurde, kus hakkasid terendama sootuks uued väljakutsed. Äsjajõustunud asjaõigusseadus näitas võimalusi, mis kinnitasid juuratudengile, et notaritöö pole sugugi rutiinne. Pärast ülikooli lõpetamist sai temast notarikandidaat, kes määrati väljaõppele Tartusse, ning Merle mõistis kohe, et elukutsevalik läks täkkesse – siin oli töö veelgi huvitavam kui väikeses Võrus. Midagi siiski veel kripeldas. “Tiit Sepp oli minu silmis staar ja tahtsin staarnotari juures õppida,” räägib Merle. “Tulin Tallinnasse tema büroosse kuuks ajaks, aga tagasi enam ei läinudki. Siin oli veel huvitavam ja siia ma jäin. Mõistsin, et mind paelub ärikinnisvara ja seda on pealinnas rohkem kui mujal,” tõdeb ta. “Kõige huvitavamad on juhtumid ja teemad, mis on keerukad ja nõuavad süvitsi minemist.”

Hoolimata sellest, et Merle usub end tegevat unistuste tööd, juhtub aeg-ajalt ikka, et koormus kasvab üle pea ja väsimus

tuleb peale. Elukutset ta siiski vahetada ei plaani. “Ma ei oska midagi muud nii hästi teha,” tõdeb ta muigega. Küll püüab naine leida piisavalt lisategevusi erialase töö kõrvalt ja nende valik pole sugugi traditsiooniline.

Notaritöö kõrvalt Räpinas maastikuehitajaks

Lisaks Merlele on Võrumaalt pärit tema abikaasa Urmas. Kuusteist aastat tagasi otsustati, et juurtest ei tohi end liialt lahti siduda, ja üheskoos osteti Vastseliina kanti vana talu. Maja juurde planeeriti ka suur iluaed. “Mulle tohutult meeldis aias toimetada, kogu see maailm oli põnev ja uus,” räägib Merle. “Ainult see häiris, et pidin kogu aeg aednikule helistama ja uurima, kuidas ühte või teist taime kohelda.” Aiandus meeldis Merlele toona kohe sedavõrd, et ta astus Räpina aianduskooli maastikuehitust õppima. Kaks ja pool aastat rühmas väikeste laste ja põhitöö kõrvalt õppida, kuid diplomi saamisega koos kadus ka suur armastus aiatöö vastu. “Mulle väga meeldib aiandus teoorias, aga koolipraktikate käigus mõistsin, kui ränkraske see töö tegelikult on,” tõdeb ta. “Selg jäi haigeks ja

7

KAANELUGU

Bhutan läks hinge. Sealne puutumatu loodus pakub lummavaid elamusi.

mõneks ajaks kadus ka isu oma aias toimetada.” Aianduskoolist sai Merle siiski väga selge arusaama, mida ta oma koduaias kasvatada saab ja tahab, ning see on aiandusvõhikute ees suur pluss.

Hobitantsijana võistlustele

Kolmekümnendates, kahe väikese lapsega kodus olles, tuli Merlel ootamatult pähe, et võiks hakata tantsima. Ta oli lapsepõlves neli aastat võistlustantsutrennis käinud. “Alguses läksime mehega seltskonnatantsu kursustele,” ütleb Merle.

“Abikaasa ei olnud kunagi tantsinud, tema on ehe näide sellest, et karud saab ka tantsima panna. Urmas tegeles nooruses hoopis suusahüpetega, aga tõsisemalt tantsima hakates tõdes, et pole eales nii rasket trenni teinud. Pealtnäha ilus ja kerge tants on tegelikult kõige efektiivsem vormiajaja, tõsine sport.”

Pärast aastast kursust võeti eratreener.

Tantsutunnid toimusid kolm kuni viis korda nädalas nii Tallinnas, Tartus kui Põlvas. “Mul tekkis ihalus osata tantsida sama hästi nagu päris võistlustantsijad,” ütleb Merle, kes polnud siiski valmis selleks, et ühel päeval ütleb treener, et tulebki minna võistlustele. “Mul pole üldse võistlemiseks närvi. Mida rohkem harjutan, seda enam kardan, sest tunnen, et pole nii täiuslik nagu päris võistlustantsi-

8

jad. Mind haarab paanika ja siis mees veab mind mööda põrandat kuni sisemine kramp üle läheb ja suudan ennast kokku võtta,” naerab Merle, kes võistleb koos abikaasaga seenioride klassis, kuhu kuuluvad kõik üle 35-aastased võistlustantsijad. Hirm võistlemise ees on, aga tantsu jätta Merle ei plaani: “Mul on arenguruumi küll ja veel.”

Võistlustantsupisikust nakatusid ka Merle ja Urmase lapsed, kes on standardtantsudes laste klassi Eesti meistrid.

Praegu kümnesed kaksikud, poiss ja tüdruk, olid treeningsaalis alati kaasas ja nii tants neile külge jäigi. “Nemad tantsivad juba praegu palju paremini kui meie,” kõlab Merle hääles uhkus. “Vahel õpetavad meid ka.” Laste tipptasemel tantsimine eeldab vanematelt nutikat logistikat, sest võistlusi on palju ja sageli toimuvad need Eesti piiridest väljas.

Akud laetakse reisil

Lisaks võistlusreisidele võib nende peret kohata ka eksootilistes paikades – mägedes matkamas või korallide vahel sukeldumas. “Mulle tohutult meeldib reisida,” ütleb Merle. “Notaritöö on selles mõttes paindlik, et kontrollid oma tööaega ja kui vaja, saad alati pausi võtta.” Eksootilisematest sihtkohtadest toob Merle välja Bhutani ja Mehhiko, aga kiidab ka Pe-

ruud ja Omaani.

Bhutani sõitsid Merle ja tema abikaasa mullu väikese seltskonnaga kultuuri- ja matkareisile. Tegu on riigiga, kuhu tavaturist enamasti ei satu, kuna sealne valitsus piirab turistide arvukust, et kaitsta Bhutani unikaalset ja rikkumata maastikku. Meie mõistes ei kohta Bhutanis ka tavapärast mugavust ja elutingimused on spartalikud. Sellest hoolimata toob Merle välja, et Bhutan läks talle hinge, sealne loodus ja mäed pakuvad oma puutumatuses lummavaid ja ainulaadseid elamusi.

Põneva reisikirja saaks kokku panna ka Merle ja Urmase kahekesi läbitud Meh-

Kolleegi pilk Oma töös on Merle väga põhjalik.

Tema peale võib alati kindel olla ja klient saab kindla peale suurepärase teeninduse. Väljaspool tööd on Merle super reisikaaslane, kes oskab kõigest maksimumi võtta ja puhata täie fiilinguga.

Aivar Mesikäpp

KAANELUGU

Mitte kunagi ei ole hilja õppida uusi asju. Merle ja Urmas alustasid tõsise tantsutreeninguga kolmekümnendates.

9

KAANELUGU

Pariis kutsub Merlet ja Urmast iga ilmaga.

10

KAANELUGU

Pere on Merle tagala.

Pildil vasakult: Aleksander, Merle, Urmas ja Adriana.

hiko seiklusest. “Mehhiko on minu suur armastus,” ütleb Merle. “Aga olen inimene, kes alati kontrollib eelnevalt, kas koht on ohutu või mitte. Seekord juhtus nii, et USA välisministeerium oli just vahetult enne meie reisi pannud valitud sihtkoha, Guadalajara, kohta välja hoiatuse, et seal peetakse karmi kartellidevahelist sõda ja turistil pole seal turvaline. Kartsin minna ja olin valmis juba loobuma, aga mees meelitas ikka lennukisse, ütles, et võime ju jääda pealinna ega pea ohtlikku piirkonda üldse sõitma,” jutustab Merle.

“Loomulikult jõudsime ikka Guadalajarasse ka, kuigi ohutuse huvides muutsime mõnevõrra oma plaane. See kant oli justkui välja surnud, luksuslikud hotellid seisid tühjana, turiste polnud. Reis kujunes ülipõnevaks, kuigi automaatidega sõjavägi oli isegi rannas, kõrkjate vahel.” Merle ütleb, et sellesse riiki plaanib ta minna kindlasti tagasi, sest oma mitmekülgsuses pakub Mehhiko alati midagi huvitavat – seal saab külastada liblikametsi ja turnida iidsetel püramiididel. Unistuseks on veel ka Aafrika, kuhu jõutud pole, aga sealsed loodusparkide safarid on Merlel reisilistis.

Armastus Prantsusmaa vastu

Eksootilistest kogemustest hoolimata armastab Merle Võrumaa järel kõige enam Prantsusmaad. Sellest armastusest tingituna läks hea keelevaistuga naine kolm aastat tagasi ka prantsuse keelt õppima

„Keeled hakkavad mulle kergesti külge, aga prantsuse keel tundus olevat väljakutse, peaaegu võimatu.” ning praegu igapäevasuhtluses hätta ei jää.

Küll ütleb alati perfektsust taga ajav Merle, et juriidilisi küsimusi ta prantsuse keeles lahendada ei oska. “Keeled hakkavad mulle kergesti külge, aga prantsuse keel tundus olevat väljakutse, peaaegu võimatu,” räägib ta. Pärast keeleõpingute algust hakkas Prantsusmaa talle hoopis kodusemana paistma ning praeguseks on see kujunenud kohaks, kuhu argipäeva eest põgeneda. “Mulle meeldivad seal kõik piirkonnad – nii Pariis, Riviera, Normandia, Loire jõe org kui Bordeaux ja Champagne.” Kummastaval kombel ei hirmuta muidu ettevaatlikku Merlet ka sealne rahututest aegadest tingitud ohutase: “Pariisi läheksin kasvõi hommepäev tagasi.”

Prantsusmaa kõrval köidavad Merlet ka teised Kesk- ja Lõuna-Euroopa maad. Viimased kolm aastat on nad käinud sügiseti Šveitsis sealse kohaliku notari veinitalus viinamarju korjamas. Mitte niisama noppimas, vaid ikka veiniteo jaoks saaki kogu-

mas. “Seekord peaks juba saama ka oma korjatud viinamarjade veini maitsta,” loodab Merle, kes oskab heast veinist lugu pidada.

Pere on tagala

Merle ütleb, et perega on tal väga vedanud.

Kolmest lapsest vanim, tütar Johanna, on juba täiskasvanud ja elab praegu Soomes, kümneaastased kaksikud Adriana ja Aleksander on nagu musterlapsed, sest intensiivsest võistlustantsugraafikust hoolimata on neil koolis kõik viied. Kütuseäris tegutsevat abikaasat nimetab Merle ideaalseks meheks. “Urmas võimaldab mul pühenduda oma tööle ja hobidele, on ise lastele kooli ja trenni vahel autojuht ja käib nendega võistlustel kaasas. Ka meie reiside osas on tema alati peaorganisaator – mina ütlen, et võiks minna, ja tema võtab kogu eeltöö enda peale,” kiidab Merle.

Perega koos saavad nad aja kõige paremini maha võtta Võrumaal, oma talus.

Seal käib aeg teist rada, suviti võikski Merle arvates maal elada, talvel kisub seevastu linna. Kui suvi ja kiire aeg on selja taha jäänud, võtab Merle ette ühe traditsioonilisema hobi – lugemise –, aga teeb seda siiski omal moel. “Loen raamatut võimalusel inglise või prantsuse keeles, nii nagu autor on selle kirja pannud,” selgitab ta. “Sõnaraamat on kogu aeg kõrval, sest ma pean igast sõnast aru saama. Prantsuse keeles loen ühte lehekülge väga kaua, aga alla ka ei anna,” ütleb kange naine. >

11

KLIENDID KÜSIVAD

Kliendid küsivad, notar vastab K:

Kuidas teada saada, kas isik on teinud testamendi, ja kuidas ma tean, mis seal kirjas on?

Kui inimene teeb notari juures testamendi, siis tehakse selle tõestamise kohta kanne ka pärimisregistrisse. Kuni testamendi teinud inimese surmani hoitakse testamendi tegemise fakti ja andmeid saladuses.

Alles pärast tema surma on teistel isikutel õigus testamendist teada saada.

Pärimisregister on elektrooniline ning kõik saavad tasuta tutvuda surnud isiku kohta registrisse kantud andmetega. Selleks peab teadma pärandaja nime ja isikukoodi. Päringu saab teha riigiportaali www.eesti.ee vahendusel ja selleks tuleb portaali sisse logida ID-kaardiga. Pärimisregistri andmete kohta saab tasu eest teha päringu ka notaribüroos.

Elektroonilises pärimisregistris testamendi sisuga tutvuda ei saa, küll saab sealt infot testamendi olemasolu ning pärimismenetluse kohta. Testamendi sisuga on õigus notari juures tutvuda vaid neil, kelle kasuks on testament tehtud või kes testamendi tõttu on jäänud pärandist ilma.

V:

Tegin aastaid tagasi elukaaslasele notariaalse volikirja, et ta saaks vajadusel minu eest pangas ja mujal asju ajada. Nüüd on meie teed lahku läinud ja volikiri jäi elukaaslase kätte. Ma ei mäleta, millise notari juures käisin ja mis tähtajaks ma selle volikirja tegin. Mida pean tegema, et ta ei saaks enam minu nimel midagi teha?

K:

Kui volikirja tegija ei soovi enam, et tema eest keegi toiminguid teeb, siis esmajärjekorras peaks volikirja tagasi küsima. Volikirja tegemisel jääb üks originaal notari kätte, teise annab ta volitajale. Oma esindusõiguse tõendamiseks peab esindaja esitama alati originaali. Kui volitaja saab originaali tagasi, ei saa esindaja enam sellega toiminguid teha, isegi kui tal on volikirjast koopia.

Kui esindaja ei anna originaali tagasi või väidab selle kadunud olevat, saab volikirja kehtetuks kuulutada notari kaudu. Selleks võib minna vabalt valitud notari juurde, kes tõestab isiku avalduse ja edastab sellekohase info väljaandes Ametlikud Teadaanded. Volikiri muutub kehtetuks kümne päeva möödumisel teate avaldamisest.

V:

12

K:

Kas alati peab pärimise vormistama ja kui kaua peab ootama, enne kui notari juurde võib minna?

Kui pärija soovib pärida, siis ei näe seadus ette aega, mille jooksul tuleb notari juurde pärimismenetluse läbiviimiseks pöörduda. Juhul kui pärida ei soovita, saab kolme kuu jooksul arvates päevast, mil saadi teada pärimisõigusest, teha notari juures pärandist loobumise avalduse. Pärijad, kes selle aja jooksul vastavat avaldust ei tee, loetakse pärandi vastuvõtnuks.

V:

Leppisin sõbraga kokku, et ta annab pool oma firmast mu lle.

Kuidas seda teha saab?

Notari kaudu tuleb teha osaühingu osa V: võõr andamise tehing (kas müük või kinketehing). Osa võõrandamise kohta saadab notar äriregistrile teate, kuid osaniku andmeid ei kanta registrikaardile.

Kui soovitakse omandaja määrata ka juhatusse, tuleb selle kohta teha eraldi avaldus kande muutmiseks. Äriregistri and mete muutmise avaldust saab teha nii notari kui ettevõtjaportaali vahendusel. Kui ei osata ise koostada kogu vajalikku äriregistrile esitatava t dokumentatsiooni, siis on soovitus teha aval dus notari juures, kes aitab koostada kõik vaja likud registrile esitatavad dokumendid. Lisadok umentide koostamine ja selle eest makstav tasu lepitakse notariga eraldi kokku.

K:

KLIENDID KÜSIVAD Tahan osta korteri raha eest, mille sain kinnistu müügist. Ma ei taha seda enne lepingu sõlmimist müüjale üle kanda. Mulle soovitati, et ma võiks raha notari kaudu saata. Kuidas see käib?

K:

Notarikonto on kahtlemata kõige turvalisem viis ostuhinna tasumiseks. See annab müüjale kindluse, et ostjal on raha olemas, ja ostjale kindluse, et ta ikka saab asja omanikuks. Tegu on erikontoga, mis on mõeldud just tehingu alusel osalejate raha vahendamiseks. Konto numbri saab küsida notaribüroost. Võimalik on teha ka eraldi avaldus hoiustamiseks, kuid siis peab klient kaks korda notari juures käima – esmalt avalduse esitamisel ja teine kord tehingu tegemisel.

Notari deposiidi kasutamiseks peab ostja raha üle kandma enne tehingu toimumist. Kui raha on laekunud, saab notar anda sellekohase kinnituse. Kui tehing ei toimu, saab notarile esitada avalduse raha tagastamiseks.

Tehingu toimumise järel kannab notar raha välja vastavalt lepingus antud poolte juhistele. Üldjuhul määratakse, et raha makstakse müüjale (või kui ta soovib, siis kellelegi teisele), kui notar on registreerinud avalduse kinnistusosakonnas ja on näha, et müüdud kinnisasja kohta pole registrisse tehtud vahepeal kandeid ega esitatud muid avaldusi. Sel juhul saab ostja olla kindel, et ta saab omanikuks, kui riigilõiv on tasutud. Loomulikult on kõige kindlam kokku leppida, et raha makstakse välja alles siis, kui ostja on saanud asja omanikuks. See võib aega võtta kuni kuu aega, sest nii kaua on kohtunikuabil aega vastavat kannet teha.

V:

a kinnitada? dokumenti apostillig Kuidas saan Eestis saata kelvõ K: Kas pean minema ise notari juurde või inum enti või ok ald na a saab ainult origi ad nit kin s Ka ? se legi tei piisab koopiast? a notari juurde ga kinnitamiseks ei pe Dokumentide apostilli a ka näiteks teh ib võ V: pöörduma tingimata soovija ise, seda kolleeg või pereliige. dokumendid notarile is, võib saata originaal Kui viibitakse välisriig s apostilli saamiseks, eb panna kirjalik taotlu ka posti teel. Kaasa tul otlusele tuleks a. elt allkirjastatun Ta als ita dig ka ta saa ib mille võ saada. akse dokumendid kätte märkida, kuidas soovit stis välja antud doEe d vai a ad illiga kinnit Eesti notar saab apost kumenti, erandjuhtunitatakse originaaldo kumente. Üldjuhul kin i ärakirja. Digii kinnitatud dokumend tar no ka a ad nit kin ib del võ k kinnitada. le esialgu veel võimali taalseid dokumente po

Kuidas toimub pärimine, kui tegu on lastetu abielupaariga ja vara on ainult ühe abikaasa nimel?

K:

Kui abikaasad testamenti ei tee, toimub pärimine seaduse järgi, mille kohaselt on pärijateks lahkunu sugulased ja kauem elanud abikaasa. Esimeses järjekorras on abikaasa kõrval pärijateks lapsed. Kui lahkunul lapsi ega lapselapsi ei ole, tulevad pärima teise järjekorra pärijad – surnud abikaasa vanemad. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud, pärivad nende alanejad sugulased ehk lahkunu õed ja vennad või nende lapsed. Teise järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa poole pärandist. Juhul kui esimese ega teise järjekorra pärijaid ei ole, pärib kauem elanud abikaasa kogu pärandi.

Abikaasade puhul on oluline teada, et alati ei kuulu vara vaid sellele, kelle nimi on lepingus või registris. Kui abikaasad pole valinud teist varasuhet (varalahusus või tasaarvestus), siis kehtib nende vahel varaühisuse varasuhe. Ühisvara hulka kuulub kogu abielu kestel soetatud vara, sõltumata sellest, kelle nimele see on registreeritud. Ühisvara hulka ei kuulu enne abielu soetatud vara ega ka pärimise ja kinke teel saadud vara. Seega kui abielu ajal soetati ühine korter, siis olenemata registrisse märgitud omanikust, on tegu ühisvaraga. Sellest varast saavad pärijad pärida vaid seda osa, mis kuulus lahkunud abikaasale.

V:

Ostsin 2010. aastal kinnistu, kuid ei leia enam lepingut ega mäleta, millise notari juures käisin.

Kuidas saaksin lepingu ärakirja?

K:

Kõik notari juures pärast 23.11.2009 sõlmitud lepingud ja muud tõestatud vormis tehtud tehingute ärakirjad on kättesaadavad riigiportaalist www.eesti.ee. Ärakirja vaatamiseks peab riigiportaali sisse logima ID-kaardiga või Mobiil-ID-ga. Kindlasti tuleb valida õige roll – kas tehing tehti eraisikuna või firma esindajana. Juriidilise isiku esindaja pääseb dokumentidele ligi juhul, kui ettevõttele või asutusele on loodud riigiportaali konto ning esindajale on antud vastavad õigused ja volitused.

Kui tehing on tehtud enne nimetatud kuupäeva, saab kinnisasja omanik ärakirja elektroonilisest kinnistusraamatust aadressilt http://www.rik.ee/ et/e-kinnistusraamat, kus säilitatakse kõikide tehingute ärakirju skaneeritult.

Kui tehingu teinud isik ei ole enam kinnisasja omanik, siis on võimalik ärakirja taotleda igast notaribüroost, kuid ärakirja eest tuleb tasuda notari tasu.

Igal juhul on isikul õigus saada ärakiri tehingu tõestanud notarilt. Kui viimane on ametist lahkunud, on dokumendid üle antud Rahvusarhiivi.

V:

13

KODU VAHETUS

Üheksa korda mõõda, üks kord

lõika

TEKST TARVO PURI, TALLINNA NOTAR FOTO SHUTTERSTOCK

Enamik inimesi seisab elu jooksul mitu korda silmitsi olukorraga, kus senine kodu on jäänud kitsaks või vastupidi – liiga suureks. Selleks, et kodu vahetus kulgeks ladusalt ja valutult, on tähtis tunda kinnisvara müümise ja ostmise lihtsaid põhitõdesid.

E

motsionaalsete väärtuste rahaline väärtusetus on üks keerukamaid küsimusi, millega senist kodu müües tuleb leppida. Mälestusi ei saa rahasse ümber arvestada ja seetõttu tuleb müügihinda määrates säilitada ratsionaalsus. Vajadusel võib alati võtta endale piisavalt mõtlemisaega, sest müüa ega osta ei tasu esimese emotsiooni ajel. Enne kodu müümist tuleks läbi mõelda, mida otsitakse asemele, ja vaadata, kas selliseid eluasemeid on kinnisvaraturul ka saada. Ekslikult arvatakse, et ostmine on lihtsam kui müümine, sest pakkumisi on palju. Leidub piirkondi, kus on müügil väga vähe kinnisvara, ja kui sellele on veel erinõudmisi, võib uue kodu leidmine osutuda märksa keerukamaks kui senise müümine.

Arvesta kulude ja asjaajamisega

Maja või korterit müües ja ostes tekib alati kulusid. Osad neist on ette teada, teised võivad olla esmapilgul varjatud ja kerkida üles alles tehingu käigus.

Tavaliselt on kõige suuremaks kuluks kinnisvaramaakleri tasu, mis jääb ena-

14

masti 3 ja 5 protsendi vahele kinnisvara väärtusest. Näiteks kui osta korter hinnaga 60 000 eurot, võib eeldada, et maakleritasu moodustab sellest u 2000–3000 eurot. Enamasti sisaldub maakleritasu korteri ostuhinnas ning selle tasub müüja, kuid võib kokku leppida ka teisiti. Osta ja müüa saab ka ilma maakleri vahenduseta, kui leiate ise kas kuulutades, tuttavate hulgast või muul viisil kellegi, kes on sellest tehingust huvitatud, ja lepite notaribürooga kokku aja ostu-müügi vormistamiseks. Seda, kas ostetava vara paberitega on kõik korras, kontrollib notar. Kinnisvaramaakler on kogenud nõuandjaks, kui kahtlete, millise hinnaga osta või müüa ja millist piirkonda ostmisel eelistada. Maakler abistab ka ostetava vara ülevaatamisel või müüdava vara tutvustamisel ja reklaamimisel.

Lisaks maakleritasule tuleb arvestada ka notaritasu ja riigilõivuga, mille suurus on kordades väiksem, kuid sõltub samuti tehingu väärtusest. Notaritasu arvutamiseks leiab internetist mitmeid kalkulaatoreid.

Sellesama 60 000 eurot maksva korteri ostmisel kujuneb notarile makstavaks tasuks 235 eurot ja riigilõivuks 61 eurot.

Esmapilgul varjatuks jäävad kulud või-

vad olla seotud müüdava või ostetava kinnisvara dokumentatsiooniga. See peab olema briljantselt korras, kuid paraku sageli ei ole. Mõnikord on maja ümber ehitatud, kuid selle kohta pole projekti ega ehitusluba. Hiljem projekti, ehitusloa ja kasutusloa taotlemine võib tähendada tuhandetesse eurodesse ulatuvat kulu, lisaks võtab see palju aega. Seega mõtle enne oma maja müüki läbi, kas kõik juurde- ja ümberehitused on seadustatud. Seejuures ei pruugi olla tegu füüsiliselt suure ehitusega, vaid ka näiteks kütte- või ventilatsioonisüsteemi ümbertegemisega. Kui ehitustöid on ebaseaduslikult teinud juba eelmine või üle-eelmine elanik, siis vastutab nende eest ikkagi kinnisvara tänane omanik ja müüja. Kui dokumente pole alles ja täpselt ei tea, kas ja milliseid ümberehitusi on varasemalt seadustatud, võib paluda abi notarilt, kes saab andmebaasidest järele kontrollida, kas kinnisvaraga seotud dokumendid on korras.

Kuna dokumentide kordategemine on reeglina ajamahukas, võib näiteks ostu-müügilepingusse sisse kirjutada, et ostja annab müüjale selleks aega pool aastat. Samuti on võimalik kokku leppida, et hinda alandatakse ning paberite kordaaja-

KODU VAHETUS

Tasub teada!

• •

mine jääb hoopis ostja hooleks ehk ostetaksegi puuduliku dokumentatsiooniga kinnisvara. Pangalaenuga ostmisel võib see saada siiski takistuseks, sest pank nõuab enamasti perfektses korras dokumente.

Fikseeri kõik vead

Oma kodu müües oleks tark hilisemate pretensioonide vältimiseks fikseerida olulised vead. See ei tähenda, et peaks kõik paberile kirja panema, aga näiteks müügifotod, millelt on näha kinnistu seisukord, võiks alles hoida. Kindluse mõttes võiks vormistada ostja allkirjaga tõendi, mis kinnitab, et ostja teadis ostetava kinnisvara kohta tõendis märgitud vigadest. Oluline on märkida ehituse aeg ning näidata, kas ja mida on kinnisvaraga vahepeal tehtud. Kui müüakse kapitaalremonti vajavat hoonet, siis ei saa ostja hiljem kurta, et majalt koorus krohvi või mõni palk oli mädanenud.

Mõnikord on ostja nõus lepingusse kirja panema, et müüja ei vastutagi maja vigade eest, kuid seda tehakse enamasti vaid lammutamisele mineva hoone puhul. Seega pole mõistlik oma kinnisvara tegelikust oluliselt paremana näi-

data, sest siis tekib ostjal hiljem nõudeõigus varjatud puuduste likvideerimiseks.

Kui mõni aken ei avane ja keldris uputab, tasub ostjat hoiatada.

Uut kodu ostes on seevastu oluline leppida kirjalikult kokku, mis jääb müüjast korterisse maha. Mõnikord müüakse korterit või maja kogu mööbli ja tehnikaga, teinekord võetakse kaasa isegi segistid ja ukselingid. Enamasti jäetakse korterisse sisse köögimööbel ja tehnika, valgustid, santehnika ja kardinapuud, kuid eeldada seda ei saa. Võite näiteks kokku leppida, et viimane osa tehingu maksumusest laekub müüjale pärast võtmete vahetust, mil saab kontrollida, kas kodu antakse üle kokkulepitud seisus.

Kõigi selliste asjade peale võiks mõelda juba varem ja panna need enne notari juurde tulekut meelespeana kirja. Tihti on notari juures koos palju inimesi, näiteks erinevate pankade esindajad, käendajad, ning siis võib mõni oluline detail ununeda.

Keegi meist ei taha kolida pelgalt kolimise pärast, seega tuleb enne kodu vahetust kõik valikud ja võimalused kaardistada ja läbi mõelda. >

• •

•

•

• •

Vastutus ei lõpe müügilepingu allkirjastamisega.

Kui müüdaval kinnisvaral on varjatud puudusi või kohustusi, tasub need hilisemate vaidluste vältimiseks märkida müügilepingusse.

Küttesüsteemi puudused. Kui kodu talvel soojaks ei lähe, tuleb ostjat selle eest hoiatada.

Elektrisüsteemi puudused. Kõik elektritööd peavad olema tehtud spetsialisti poolt, kes on väljastanud ka vastava dokumendi.

Ventilatsiooni ja teiste tehnosüsteemide puudused. Keegi ei eelda 1970. aastatel ehitatud majalt tänapäevaseid lahendusi, aga torud ei tohiks lekkida ja vannituba hallitada.

Puudujäägid dokumentides.

Ehitustööde kohta peab olema nii projekt, ehitusluba kui kasutusluba. Kui mõni neist on puudu, tuleb see fikseerida lepingus.

Korteriga seotud võlgnevused, mis jäävad järgmise omaniku kanda.

Korteriühistu tegevus või tegevusetus. Kui majale on võetud renoveerimiseks laenu, on tähtis ostjat sellest teavitada, kuid samavõrra oluline on rääkida ka sellest, et korteriühistu sisuliselt ei toimi.

15

TEKST KERSTI KULLA, VILJANDI NOTAR FOTO SHUTTERSTOCK

Abielu pakub turvatunnet ka 21. sajandil

Kui naine ja mees armastavad teineteist, on täiesti loomulik, et need kaks inimest abielluvad. Abielusid sõlmitakse igas eas eelkõige selleks, et pakkuda teineteisele turvatunnet ja tuge.

L

isaks omavahelisele läbisaamisele ja teineteisemõistmisele reguleerib abielu ja abikaasade varalisi suhteid perekonnaseadus. Nii nagu abielu sõlmimiseks on vajalikud teatud seadusest tulenevad toimingud, reguleerib seadus suurel määral ka seda, missugused on abikaasade vastastikused õigused ja kohustused abielu ajal ja pärast abielu lõppemist.

Abielu sõlmimine on lihtne

Abiellumisest räägitakse sageli kui pikast ja kulukast protsessist, aga selle all mõeldakse pulmakorraldust. Abielu sõlmimine on olemuslikult kiire, lihtne ja soodne. Selleks on vajalik esitada üks kuni kolm kuud enne soovitud registreerimise päeva ühine

16

kirjalik abiellumise avaldus perekonnaseisuametnikule, kelleks võib olla ka notar või vastavat õigust omav vaimulik. Abielu registreerimisega kaasneb kulu riigilõivu näol. Kui abielu registreerib notar, ei tule maksta riigilõivu, vaid tasuda notari tasu.

Notaribüroos abielu registreerimisel on tasu 77 eurot.

Sageli soovitakse abielu registreerida pruutpaari valitud paigas – mererannas, koduaias või lossipargis. Sellisel juhul saab kutsuda notari kohapeale oma abielu registreerima. Kui riigilõiv ja notari tasu abielu registreerimise eest notaribüroos on fikseeritud seadusega, siis ametniku kutsumisel paari poolt valitud paika lepitakse tasu omavahel kokku, see sõltub igal konkreetsel juhul nii aja- kui sõidukulust. Kasu-

lik on teada, et valitud koht peab jääma Eestimaa piiresse, sest väljaspool riiki ei tohi meie ametnikud sõlmida abielu isegi siis, kui abiellujad on mõlemad Eesti kodanikud.

Abielludes valitakse varasuhe

Abiellumise avaldust esitades tehakse ühiselt valik, millises varasuhtes soovitakse elada. Seadus annab võimaluse valida kolme varasuhte vahel: varaühisus ehk ühisvara varasuhe, varalahusus ehk lahusvara varasuhe ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Kui edaspidi tekib soov valitud varasuhet muuta, saab notari juures sõlmida abieluvaralepingu. Kui pooled ei vali kolme liigi seast endale sobivat, kehtib vai-

ABIELU

Abielludes valitakse 3 varasuhte vahel: •

•

•

Ühisvara puhul on kogu abielu ajal tasu eest omandatud vara abikaasade ühisvara. Enne abielu soetatud vara ja pärimise või kinkelepingu alusel saadud vara jääb lahusvaraks.

Lahusvara puhul pole abikaasad majanduslikult omavahel seotud ja kumbki abikaasa on enda poolt omandatava vara ainuomanik.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul on mõlemad abikaasad enda poolt omandatava vara ainuomanikud, kuid lahutuse korral kuulub abielu ajal tasu eest soetatud vara tasaarvestamisele.

kimisi nende vahel varaühisuse varasuhe. Ühisvara varasuhte puhul on kogu abielu ajal tasu eest omandatud vara abikaasade ühisvara. See tähendab, et abikaasad on ühiselt vara omanikud, olenemata sellest, kes on märgitud omanikuks registrites. Näiteks kui ostetakse kinnistu, on see ühisvara ja üksinda ei saa kumbki abikaasa sellega tehinguid teha. Vara, mis oli olemas juba enne abielu sõlmimist, jääb lahusvaraks. Samuti on lahusvara kõik see, mis omandatakse abielu ajal tasuta käsutuse teel ehk kinkelepingu alusel või pärimisega. Lisaks eeltoodule on võimalik ka abielu ajal tasu eest omandada vara lahus-

vara hulka. Näiteks kui mehele kuulus enne abiellumist metsakinnistu, ta müüb selle ja ostab saadud raha eest korteri, jääb korter mehe lahusvaraks, sest on ostetud tema senise lahusvara arvelt. Lahusvara valitseb abikaasa iseseisvalt ning selle käsutamiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut. Küll aga kehtib alates 1. jaanuarist 2015 reegel, et kui lahusvara näol on tegu pere ühise eluasemega või omanikuks mitteoleva abikaasa eluruumiga, siis on vara käsutamiseks vajalik ka mitteomanikust abikaasa nõusolek.

Kui abielludes valitakse varalahususe varasuhe, pole abikaasad majanduslikult omavahel seotud. Abikaasad on abielu kestel enda poolt omandatava vara ainuomanikud. Kui enamasti loetakse selline varasuhe nõrgemale poolele kehvaks valikuks, siis leidub ka paare, kelle jaoks on just selline varasuhe sobivaim. Näiteks tasub mõelda riskidele, sest ühisvara puhul võivad lisaks varale olla ühised ka võlad.

Kolmas varasuhte liik on vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe, mis annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse kui ühisvara varasuhe ning majanduslikult nõrgemale abikaasale rohkem tagatisi kui lahusvara varasuhe. Mõlemad abikaasad on abielu kestel enda poolt omandatava vara ainuomanikud ning vara valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on sellel abikaasal, kes on vara omanik. Erandiks on perekonna eluasemena kasutatav või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatav eluruum, mida omanikuks olev abikaasa võib käsutada ainult teise abikaasa nõusolekul. Selle varasuhte puhul koosneb abikaasade vara põhivarast ja soetisvarast. Põhivara on see vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist või abieluvaralepingu sõlmimist, ning vara, mille abikaasa on omandanud kas pärimise teel või kinkelepingu alusel. Soetisvara on vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel näiteks palga või ettevõtlustuluna. Lahutuse korral kuulub soetisvara tasaarvestamisele. See abikaasa, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigustatud nõudma teiselt abikaasalt hüvitist.

Abikaasadel on võimalik sõlmida ka abieluvaraleping, et täpsustada varasuhetega seotud kokkuleppeid. Enne lepingu sõlmimist on otstarbekas käia koos notari juures konsultatsioonil, et uurida erinevaid võimalusi. Iga abielupaari puhul on erinevad põhjused, miks soovitakse abieluvaralepingut sõlmida, ning igal konkreetsel juhul tulebki leida sobivaim lahendus.

Abielu lahutamine ei jaga vara

Elu viib inimesi ka lahku. Sel juhul on oluline otsustada, kas abielu lahutatakse ja kuidas jagatakse vara. Kui abikaasad elavad lahus, aga on jätnud abielu lahutamata, paneb seadus kohustuse toetada

teist abikaasat. Samas ei ole lahus elav abikaasa õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustatud tema enese käitumisest.

Abielu lõpeb abielu lahutamisega või ühe abikaasa surmaga. Kui abielu on lõppenud, jääb abielu ajal tekkinud ühisvara endiselt ühisvaraks. Abielu lahutamine iseenesest ei jaga ära ühisvara. Edasiste arusaamatuste vältimiseks on mõistlik ühisvara jagada, seda saab teha ühisvara jagamise lepinguga.

Kui inimene abiellub mitmendat korda, tuleks samuti järele mõelda, kas on veel sellist vara, mis on jäänud endise abikaasaga jagamata. Pole harvad olukorrad, mil mitmendat korda abielus olev isik soovib müüa kinnistut, mida ta kasutab oma praeguse abikaasaga koos, kuid kinnistu

Testamendi puudumisel on abikaasa seadusjärgsete pärijate ringis, sõltumata valitud varasuhtest. on tema eelmise abielu ajal omandatud ja tema endise abikaasaga ühisvara. Sel juhul on müümiseks vaja endise abikaasa nõusolekut.

Lahku viib inimesi ka surm. Eestis on palju paare, kes elavad aastakümneid koos abielu registreerimata. Vabaabielu elukorraldus võib olla täpselt samasugune nagu ametlikus abielus paari puhul, aga kui ühe elukaaslasega peaks midagi juhtuma, on teine pool kaitsetu. Vabaabielu elukaaslane ei ole seadusjärgsete pärijate ringis, samuti ei kuulu talle osa ühisest eluasemest, kui vara on teise elukaaslase nimel.

Kindlustunde tagamiseks tuleks teha testament ja määrata elukaaslane pärijaks, samuti võib vormistada kinnistu mõlema elukaaslase nimele.

Abikaasade pärimise puhul ei mängi mingit rolli, milline varasuhe abiellumisel valiti või kas nende vahel on sõlmitud abieluvaraleping. Testamendi puudumisel on abikaasa alati seadusjärgsete pärijate ringis võrdselt koos lastega. Kui on soovi korraldada pärimine teistel alustel, tuleb teha testament. Üks võimalus on koostada abikaasade ühine testament, mis jätab ühe poole surma korral kogu vara ajutiselt teisele poolele, ja alles pärast teise poole surma pärivad vara lapsed.

Abiellutakse tavaliselt rõõmus ja armastuses, et pakkuda teineteisele tuge ja turvatunnet. Just viimast silmas pidades tuleks lisaks pidupäeva korraldusele varakult mõelda ka tulevikku puudutavatele praktilistele küsimustele.>

17

13 KÜSIMUST

Jõhvi notar

Andrei Lõssenko: Magava kassi suhu hiir ei jookse.

1| Kuidas sinust notar sai?

Notari ametile hakkasin mõtlema juba Tartu Ülikoolis juurat õppides. Pärast ülikooli lõpetamist töötasin konsultandina ja juristina õigusbüroos, kuid hoidsin pilku peal ka notarikandidaadi konkurssidel. Ühel päeval kohtusin tuttavaga, kes minu notariks saamise soovist teadis. Ta juhtis tähelepanu äsja väljakuulutatud konkursile, otsustasin kandideerida ja nii saingi notarikandidaadiks.

2| Kui sa ei oleks notar, siis milliselt elualalt su leiaks?

Arvan, et minust võiks saada hea kohtunik. Võiksin olla ka advokaat, kes tegutseb tsiviilõiguse valdkonnas. Enne notariks saamist meeldis mulle kohtupidamises osalejaid esindada.

3| Ütle kolme sõnaga, mis

sind notaritöö juures paelub?

Notaritöö sobib minu iseloomuga – on enamasti rahulik, kuid vajab täpsust ning oma eriala tundmist.

4| Nimeta üks (või kaks) vanasõna, millest alati lähtud.

Kui soovid midagi teostada, otsid võimalust; kui ei soovi, leiad selleks põhjust.

Magava kassi suhu hiir ei jookse.

5| Kas sul on mõni eeskuju,

kelle jälgedes oled püüdnud käia?

Eeskuju pole, küll on inimesi, nii tuttavaid kui võõraid, kellelt on midagi õppida.

6| Kas notaritöö juures on midagi, mis sulle üldse ei meeldi?

Ebamugavust tekitavad tehingud, milles osalevad kümme või rohkem inimest.

18

7| Mida sa kõige paremini teha oskad?

Küpsetan maitsvaid keekse. Kõigile, kes on proovinud, maitsevad väga. Head leivasuppi oskan ka keeta.

8| Kes on sinu jaoks kõige olulisemad inimesed?

Olulisimad inimesed on loomulikult minu perekonnaliikmed: abikaasa, ema ja lapsed.

9| Milline tegevus või hobi on sulle südamelähedane?

Mulle meeldib lugeda ajaloo uuemaid uurimusi ning hüpoteese ja arvamusi, mis puudutavad veeuputuse-eelset aega.

10|

Millist hiljuti loetud romaani või vaadatud filmi soovitaksid teistelegi?

“About Time” on minu arvates väga põnev, lahke, õpetlik, kuid veidi nukker mängufilm.

11|

Kuhu võtad ette oma järgmise reisi?

Olen ammu unistanud Itaalia reisist, kuid seni pole veel õnnestunud sinna jõuda.

12|

Millises Eestimaa paigas soovid oma pensionipõlve veeta?

Pensionipõlve võiksin veeta Viimsi vallas või Lõuna-Eestis, näiteks Võru kandis.

13|

Mis vajab Eesti elus kõige kiiremat parandamist?

Kui inimesed muutuksid tolerantsemaks, laheneksid paljud ühiskonna probleemid iseenesest. >

FOTO PEETER LILLEVÄLI

13 KÜSIMUST

19

PÄRIMINE

Mis on pärand ja kuidas see pärijale üle läheb?

TEKST TIINA TOMBERG, TARTU NOTAR FOTO SHUTTERSTOCK

Pärandusest rääkides eeldatakse, et pärija saab rikkust juurde. Igapäevaelus võib juhtuda, et pärimine toob kaasa hoopis kohustusi, seega on oluline pärast lähedase surma võimalikult ruttu kindlaks teha, kes on pärija, millest pärand koosneb, kas tasub pärand vastu võtta või tuleks sellest hoopis loobuda.

K

eegi meist ei lahku siit ilmast nii, et temast midagi maha ei jää. Jäävad alles asjad, õigused ja kohustused, mida nimetatakse surnud isiku ehk pärandaja varaks, pärandvaraks või pärandiks. Oluline on arvestada, et pärandvara hulka kuuluvad lisaks pärandajale kuulunud asjadele ja rahaliselt hinnatavatele õigustele ka tema kohustused. Pärimise käigus ei saa pärija endale meelepärast vara pärida ja ebameeldivat vara pärimata jätta.

Pärandvaraks ei ole need õigused ja kohustused, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt pärandaja isikuga lahutamatult seotud. Sellised õigused on näiteks pensioni, toetuse või elatise saamise õigus, samuti elamu või korteri kasutamiseks kokku lepitud isiklik kasutusõigus. Kohustused, mis on seotud vaid pärandaja isi-

20

kuga, on näiteks pärandajalt välja mõistetud elatis ja rahatrahvid.

Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib pärandaja vara pärida või mitte. Alates 2009. aastast ei pea pärija pärandi vastuvõtmiseks midagi tegema. Pärija peab aktiivne olema juhul, kui ta pärida ei taha, kusjuures oluline on päev, mil pärija pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saab. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Kui pärija pärida ei taha, peab ta sama tähtaja jooksul notarile pärandist loobumise avalduse esitama. Kui pärija soovib oma pärimisõigust kiiremini vormistada, on pärandit võimalik notarile esitatava avaldusega ka varem vastu võtta.

Pärandist loobumine ja pärandi vastuvõtmine on pöördumatud – pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda ja

pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.

Millega tuleb pärimisel arvestada?

Kui pärija otsustab pärida, on ta alates pärandaja surma päevast kõigi pärandajale kuulunud asjade, õiguste ja kohustuste omanik. Kui pärandaja on oma vara üürile andnud, on alates pärandaja surma päevast õigustatud üüri saama pärija. Kui pärandaja on sõlminud lepinguid erinevate teenuste, näiteks elektri, vee või gaasi tarbimiseks, kehtivad need lepingud alates pärandaja surma päevast teenusepakkuja ja pärija vahel ning kõigi lepinguliste maksete tasumise eest vastutab pärija.

Sellist registrit, kuhu oleks kantud kogu pärandaja vara, olemas ei ole. Puuduvad ka juhised, kuidas pärandvaraga toime-

PÄRIMINE tada – iga pärandajale kuuluv asi, õigus ja kohustus on isemoodi. Pärimismenetluse algatamisel kontrollib notar registritest, kas pärandajal on kinnisasju, sõidukeid, osalusi äriühingutes, liikmelisust hooneühistus, väärtpabereid ja kogumispensioni.

Lisaks teeb notar päringud pankadesse.

Pärandajal võib olla ka sellist vara, millest keegi midagi ei tea ja mille olemasolu selgub aastate pärast või jääbki selgumata.

Pärandvara väljaselgitamine on eelkõige pärija enda ülesanne.

Päritud vara tulumaksuga ei maksustata.

Tulumaksu tasumise kohustus tekib juhul, kui pärija hakkab päritud vara müüma.

Tulumaksuga maksustatakse asja müügist saadava rahasumma ning asja omandamiseks ja parendamiseks tehtud kulutuste vahet ehk kasumit. Tulumaksu protsent on 20 ning päritud kinnisasja ja korteriomandi müügi puhul tuleb arvestada, et viiendik saadavast rahasummast tuleb riigile üle kanda. Tulumaksu ei tule maksta juhul, kui pärija ise pärandvaraks olevas elamus või korteris elab – iga kahe aasta möödumisel võib ühe elukoha tulumaksuvabalt müüa.

Mida teha, kui pärandvara hulgas on võlad?

Pärandaja võlgade eest vastutab pärija.

Mitme pärija korral on võlausaldajal õigus nõuda võla tasumist ükskõik milliselt pärijalt, kes omakorda saab teistelt pärijatelt nende osa välja nõuda.

Kui pärija pärandaja kohustuste eest oma varaga vastutada ei taha, on tal õigus nõuda pärandvara inventuuri. Kui pärandvarast võlgade rahuldamiseks ei piisa, saab pärija algatada pärandvara pankrotimenetluse. Inventuuri läbiviimiseks peab pärija esitama avalduse notarile, kusjuures inventuuri saab nõuda vaid pärandi vastuvõtnud pärija. Notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kes koostab pärija abiga pärandvara nimekirja.

Pärija, kes ei soovi pärandaja võlgadega tegelda, võib pärandist loobuda ega pea oma teguviisi põhjendama. Pärandist loobumine on igale pärima õigustatud isikule seadusega tagatud õigus. Kui pärija pärandist loobub, läheb pärimisõigus üle järgmisele pärima õigustatud isikule pärimisseaduses sätestatud järjekordade kaupa. Kui

pärandaja abikaasa ja kõik pärima õigustatud sugulased pärandist loobuvad, on pärijaks pärandaja viimase elukoha järgne kohalik omavalitsusüksus.

Pärandist loobuda sooviv isik peab kolme kuu jooksul arvates päevast, mil ta pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saab, notarile pärandist loobumise avalduse esitama. Suures suguvõsas, kus keegi pärida ei taha, võib loobumise menetlus kesta aastaid. Kui mõni pärimisteate kätte saanud kauge sugulane ei pea vajalikuks notari juurde tulla, läheb pärand talle üle.

Kui pärija ei soovi, et talle lähedase isiku võlgadega hakkaks tegelema riigiametnik, või kui pärima õigustatud isikud on üle ilma laiali, on mõistlik, et pärija pärandaja maised asjad, sealhulgas pärandvara pankrotimenetluse, ise lõpule viib. Kui pärijal endal selleks vajalikud rahalised vahendid puuduvad, on võimalik taotleda nii notaritasust vabastamist kui ka riigi õigusabi.

Pärandaja äritegevust ei tohi hooletusse jätta

Äriühingu kohustuste eest vastutab äriühing ning pärijale läheb üle vaid osalus äriühingus. Äriühingu omaniku õiguste teostamiseks vajab pärija pärimistunnistust. Äriühingu omanike kohustus on äriühingule sobivad juhid määrata ning kui äriühing on varatu, kohaseid meetmeid rakendada või äriühingu pankrotiavaldus esitada. Kui pärija äriühingu hooletusse jätab, vastutab ta seeläbi äriühingu lepingupartneritele tekitatud kahju eest. Kui äritegevuse jätkamise soovi ei ole, on võimalus oma osalus võõrandada või kui äriühingul teisi omanikke pole, äriühing likvideerida.

Pärandaja kui äriühingu nõukogu või juhatuse liikme õigused ja kohustused pärijale üle ei lähe. Paraku tuleb arvestada, et kui pärandaja on tekitanud juhtorgani liikmena äriühingule kahju, kuulub see pärandvara hulka. Kui pärandaja oli osaühingu ainuke osanik ja juhatuse liige ning osaühingu eest on vaja kiirelt toimetusi teha – maksta palkasid ja makse, sõlmida ja lõpetada lepinguid, on pärijal võimalik pöörduda kohtu poole ning paluda kohtul osaühingule juhataja määrata.

Kui pärandaja tegutses füüsilisest isikust

Esimese järjekorra pärijad

Teise järjekorra pärijad

Kolmanda järjekorra pärijad

Kui sugulasi pole või nad on pärandist loobunud

g Abikaasa (võrdses osas lastega, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist)

g Abikaasa (½ pärandist)

g Abikaasa üksinda Kui pärandaja polnud abielus, siis pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased

g Lahkunu viimase elukoha järgne kohalik omavalitsus

g Pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed ja lapselapsed

g Pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ehk pärandaja õed ja vennad

ettevõtjana ja pärija soovib ettevõtjana jätkata, peab ta pärandaja esimese surmakuu jooksul sellest maksuhaldurit teatama ja end äriregistris registreerima. Kui ettevõtlusega soovivad jätkata mitu pärijat, on võimalik asutada osaühing ning pärandaja kui füüsilisest isikust ettevõtja vara osaühingule üle anda. Kui pärija ettevõtlust jätkata ei soovi ja võtab pärandaja kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte vara isiklikku tarbimisse, maksustatakse see tulumaksuga. Isiklikku tarbimisse võetava ettevõtte vara väärtuse määramiseks kehtivad kindlad reeglid ning selleks tuleks raamatupidaja või Maksu- ja Tolliameti töötajaga nõu pidada.

Mis juhtub, kui end pärijaks pidav isik ei olegi pärija?

Andmeid pärandaja, pärimismenetluse ja testamentide olemasolu kohta saab pärimisregistrist, mille andmetega on võimalik tutvuda notaribüroos või riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Testamendi sisu teadasaamiseks tuleb notari juures pärimismenetlus algatada.

Paraku võib olemas olla ka koduseid testamente või enne pärimisregistri loomist tehtud testamente, mille andmed pärimisregistris puuduvad. Seaduse kohaselt peab isik, kelle käes on pärandaja testament, selle pärandaja surmast teada saades viivitamata notarile esitama. Vaatamata kõigele võib juhtuda, et end pärijaks pidav ja pärandaja kohustusi täitma asunud isik saab alles mõne aja möödudes teada, et ta pärija polegi või et lisaks talle on ka teisi pärijaid. Selleks, et oleks võimalik kantud kulutusi pärijalt välja nõuda, tuleb nende üle hoolikalt arvestust pidada.

Kas pärandaja vara pärida või mitte, saab pärima õigustatud isik otsustada vaid ise. Pärija, kes otsustab oma varatuks muutunud lähedase maised asjad ise lõpetada, pärandi vastu võtab ja pärandvara pankrotimenetluse algatab, on lugupidamist väärt. Samas ei saa midagi ette heita pärijale, kes otsustab pärandaja võlgade tõttu tema pärandist loobuda – pärandaja kohustustega tegelemine ei peagi igaühele jõukohane olema. Võib juhtuda, et pärandaja kohustused ilmnevad alles pärast seda, kui pärand on vastu võetud. On juhtunud ka seda, et varatuks peetav pärandaja osutub hoopis varakaks, näiteks seeläbi, et tema esmapilgul võlgades olevale äriühingule kuulub väärtuslik kinnisasi.

Kui pärija pärandaja varanduslikus seisus kahtleb, on mõistlik pärimismenetlus võimalikult ruttu algatada, sellisel juhul on notari poolt tehtud päringute vastused pärijale otsustamisel abiks. Pärandvara väljaselgitamisel on abiks ka notari poolt pärimismenetluse algatamise kohta avaldatav ametlik teadaanne – kuigi pärandaja võlausaldajad ei pea notarile pärandaja kohustustest teada andma, teevad nad seda sageli. >

21

PÄRIMINE

Kas kinkida või pärandada?

TEKST RAINIS INT, TALLINNA NOTAR FOTO SHUTTERSTOCK

Varem või hiljem mõtleb iga inimene, kellele läheb temast maha jääv maine vara.

Paljudel puhkudel langeb valik seadusjärgse pärimise kasuks, aga mitte alati. Sageli kerkib seejuures küsimus, kas teha testament või kinkida vara juba eluajal. Paraku levib rahvasuus mitmeid soovitusi ja nõuandeid, millest paljudel pole tõepõhja all. Veelgi enam, tuttava soovituse järgi võib inimene teha endale või lähedastele karuteene.

N

otarid teavad palju juhtumeid, kus inimesed otsustavad oma vara lastele, sugulastele, naabrile või kirikule kinkida. Notar ei saa öelda, et kinkimine oleks pärandamisest parem või halvem, sest olukorrad ja inimeste elud on erinevad. Küll aga on tähtis, et otsuse tegija teaks, millised on ühe või teise valiku plussid ja miinused. Kinkimine ja pärandamine ei ole ühe mündi kaks poolt, neil on juriidiliselt erinevad tagajärjed.

Kinkelepingust ei saa taganeda

Kinkimise puhul läheb omand kinkijalt kingisaajale üle lepingu sõlmimise järgselt ja kinkijal puuduvad sellele edaspidi õigused. Seega ei saa senine omanik otsustada selle vara müümist või müümata jätmist, krundi poolitamist või isegi sanitaarre-

22

mondi tegemist ja elektrijuhtmete vahetamist. Eriti ettevaatlik peaks olema oma kodu kinkimisel.

Erinevalt testamendist ei saa kinkelepingu tegemise otsust hiljem muuta. Kinkelepingust saab taganeda vaid üksikutel erandlikel juhtudel, näiteks kingisaaja jämeda tänamatuse puhul kinkija suhtes, kuid see võib tähendada ränka kohtuteed ja suuri kulusid. Mõnikord on kingitud vara selleks ajaks juba edasi müüdud või sellele hüpoteek seatud. Kinkimise puhul tuleb arvestada, et kinkimise otsus on lõplik, seda ei saa hiljem muuta. Eriti skeptiliselt tuleb suhtuda nendesse, kes pole meie lähisugulased, kuid pakuvad esmapilgul elu lihtsamaks tegevat lahendust – näiteks igakuist sissetulekut ja hooldust juhul, kui vara ära kingitakse.

Samas on elus ka olukordi, kus kinkimine ongi mõistlik valik. Näiteks kui kingitav kinnisvara ei ole kinkija elukoht ning selles elab tema laps, kes tahab kodusse investeerida. Arusaadav, et sellisel juhul on lapse jaoks oluline kindlustunne, et tema tehtava kapitaalremondi vilju ei lõika hiljem keegi teine. Üldjuhul tasub eelistada kinkimisele testamendi tegemist või vara pärandamist seaduse järgi. Keegi ei oska ennustada eluea pikkust ja kui tekib vajadus vahetada

olemasolev korter väiksema ja ökonoomsema vastu, jääb inimesele see õigus ja võimalus.

Kinkimise ja pärandamise kulud

Mõnikord on kinkimisotsuse ajendiks hirm, et pärandamisega kaasnevad suuremad kulud. Tegu on visa müüdiga, mis ei vasta tõele, sest Eestis pole pärandimaksu.

Pärimismenetluse algatamine maksab 77 eurot ja pärimistunnistuse väljastamine 123 eurot. Seda sõltumata pärandatava vara suurusest. Kui pärandaja võlgade tõttu otsustatakse läbi viia pärandvara inventuur, siis tuleb arvestada ka kohtutäituri tasuga. Tavaliselt jäävad pärandi vormistamisega seotud kulud suurusjärku 300 eurot.

Erinevalt pärimisest sõltub kinketehingu tasu kingitava vara väärtusest. Näiteks kui kingitava kinnistu väärtus on 75 000 eurot, siis on notari tasu 293 eurot, lisaks riigilõiv 40 eurot ja sedagi vaid juhul, kui kingisaajaks on laps või lapselaps.

Kindlasti tuleb otsus teha eesmärkidest, mitte kulude suurusest lähtuvalt.

Mõnekümne euro kokkuhoidmise nimel ei tohiks keegi kümnete tuhandete eurode väärtuses kinnisvara kaotamisega riskida. >

NOTARID

EESTI NOTARID Notari teenus on kättesaadav kõigis maakondades ja seda ka olukorras, kus muu õigusabi on koondunud enamasti suurematesse linnadesse.

Notarid töötavad 21 linnas, sealhulgas mitmetes väikelinnades.

ELVA

Kairi Aarik Kesk 32, 61507.

Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Edgar Grünberg Kesk 32, 61507.

Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Andres Ott Kesk 32, 61507.

Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Andrus Ruul Kesk 32, 61507.

Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

KEILA

Lee Mõttus Keskväljak 11, 76608.

Tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com Priidu Pärna Keskväljak 11, 76608.

Tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com

HAAPSALU

Marika Kiiver Posti 41a, 90507.

Tel: 473 3503, marika.kiiver@notar.ee Eha Naudi Posti 26, 90504.

Tel: 473 4466, eha.naudi@notar.ee

JÕGEVA

Kaja Tenisson Suur 18a, 48306.

Tel: 776 0100, kaja.tenisson@notar.ee

NARVA

Oksana Bauer-Karle A. Puškini 19, 20309.

Tel: 357 5150, oksana.bauer@notar.ee Tatjana Boitsova A. Puškini 17-13, 20309.

Tel: 356 0180, tatjana.boitsova@notar.ee Sergei Nikonov P. Kerese 4, 20304.

Tel: 688 1390, sergei.nikonov@notar.ee

OTEPÄÄ

Katri Kutsar Lipuväljak 13, 67405.

Tel: 767 9025, info@valganotar.ee

PAIDE

Anu Nool Tallinna 18, 72711.

Tel: 385 2052, anu.nool@notar.ee Ene Nuka Tallinna 18, 72711.

Tel: 385 0727, ene.nuka@notar.ee

Irina Kritsuk Kesk 22, 40231.

Tel: 392 4466, irina.kritsuk@notar.ee

VALGA

Katri Kutsar Vabaduse 26, 68204.

Tel: 767 9025, info@valganotar.ee

VILJANDI

PÄRNU

VÕRU

KURESSAARE

RAKVERE

KÄRDLA

RAPLA

Maira Kattel Põllu 17, 92414.

Tel: 469 1144, maira.kattel@notar.ee

SILLAMÄE

Ere Kürsa Kesk 6, 63308.

Tel: 799 8065, ere.kyrsa@notar.ee

PÕLVA

Tiit Juse Keskväljak 1a, 41531.

Tel: 339 5470, tiit.juse@notar.ee Kristel Jänese Keskväljak 4, 41531.

Tel: 453 3970, info@notarest.ee Andrei Lõssenko Rakvere 5a, 41531.

Tel: 335 6210, johvinotar@hot.ee Ülle Mesi Keskväljak 7, 41531.

Tel: 337 2060, ylle.mesi@notar.ee

Anne Heinsaar Lossi 4a, 93819.

Tel: 453 3027, anne.heinsaar@notar.ee Marika Leis Tallinna 16, 93819.

Tel: 452 4765, marika.leis@notar.ee Gerda Pitk Lossi 6, 93819.

Tel: 453 3170, kuressaare@notar.ee

Kaire Salomon Kastani 32, 64506.

Tel: 796 2666, kaire.salomon@notar.ee

Vivian Agu C. R. Jakobsoni 6, 71013.

Tel: 433 3417, vivian.agu@notar.ee Rita Dimitrijev Tartu 3, 71004.

Tel: 435 1380, info@viljandinotar.ee Kersti Kulla Tartu 8a, 71020.

Tel: 435 0561, info@notarkulla.ee Virgi Ojap Kauba 8, 71020.

Tel: 433 4078, virgi.ojap@notar.ee

Marje Jürioja Ringi 1, 80010.

Tel: 447 7960, info@parnunotar.ee Anne Kaldvee Uus 1, 80010.

Tel: 444 1430, anne.kaldvee@notar.ee Kristi Kivimägi Ringi 1, 80010.

Tel: 447 7960, info@parnunotar.ee Kaia Krüger Ringi 1, 80010.

Tel: 447 7960, info@parnunotar.ee Irina Luih Rüütli 40a, 80010.

Tel: 449 0800, notar@notar.ee Anu Raid Aida 5, 80010.

Tel: 449 9030, parnunotar@notar.ee

JÕHVI

RÄPINA

Irma Rahnu Lai 14, 44308.

Tel: 324 0580, rahnunotaribyroo@gmail.com Marika Saaver Turu plats 3, 44310.

Tel: 327 0666, marika.saaver@notar.ee Toomas Saaver Laada 37, 44310.

Tel: 324 1377, toomas.saaver@notar.ee

Raul Joamets Tallinna mnt 12, 79513.

Tel: 489 4071, notburoo@notar.ee Kille Piibur Jõe 16a, 79513.

Tel: 489 2700, piibur.notar@gmail.com

Inga Anipai Lembitu 2a, 65608.

Tel: 782 8185, info@vorunotar.ee Triin Tein Lembitu 2a, 65608.

Tel: 782 8185, info@vorunotar.ee

TARTU

Kairi Aarik Turu 2, 51014.

Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Edgar Grünberg Turu 2, 51014.

Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Aune Harujõe Turu 1, 51004.

Tel: 734 0023, aune.harujoe@notar.ee Anne Kuill Ülikooli 6, 51003.

Tel: 744 1867 anne.kuill@notar.ee Andres Ott Turu 2, 51014.

Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Anne Priks-Toom Kalevi 9, 51010.

Tel: 740 0325, anne.priks-toom@notar.ee Kersti Pruunsild Ülikooli 4-5, 51003.

Tel: 742 7489, kersti.pruunsild@notar.ee Andrus Ruul Turu 2, 51014.

Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Tiina Tomberg Kaluri 2, 51004.

Tel: 731 1991, tomberg@notar.ee Paavo Uibopuu Ülikooli 2, 51003.

Tel: 743 0348, info@notary.ee

23

NOTARID TALLINN

Liia Aigro Rotermanni 8, 10111.

Tel: 664 5277, info@notarid.ee Ants Ainson Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145.

Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Anneli Alekand Rotermanni 8, 10111.

Tel: 664 5277, info@notarid.ee Kätlin Aun-Janisk Tornimäe 5, 10145.

Tel: 616 4440, info@notarid.net Reeli Eelmets Tornimäe 5, 10145.

Tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee Jaan Hargi Roosikrantsi 2, 10119.

Tel: 631 4954, jaan.hargi@notar.ee Rainis Int Rävala pst 3/Kuke 2, 10143.

Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Kaata Kartau Rävala pst 5, 10143.

Tel: 699 0960, info@notarmail.com Robert Kimmel Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee Annika Kuimet Tartu mnt 2, 10145.

Tel: 666 4351, info@notarius.ee Heleriin Kulla Lauteri 5, 10114.

Tel: 666 2429, info@citynotar.ee Kirsty Laidvee J. Poska 51a, 10150.

Tel: 640 6064, info@notarlaidvee.ee Liivi Laos Rävala pst 6, 10143.

Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com Triin Lekk Rävala pst 6, 10143.

Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com Lia Martens Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145.

Tel: 613 0320, info@tallinnanotarid.ee Aivar Mesikäpp Rävala pst 3/Kuke 2, 10143.

Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Heli Mõttus Estonia pst 15, 10141.

Tel: 610 3930, heli.mottus@notar.ee Lee Mõttus Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145.

Tel: 605 2100, info@notarmail.ee Sirje Orman Kentmanni 18, 10116.

Tel: 646 7055, sirje.orman@notar.ee Maive Ottas Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145.

Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Evi Paberit F. R. Kreutzwaldi 24, 10147.

Tel: 648 4841, evi.paberit@gmail.com Kadri Pappel Tartu mnt 2, 10145.

Tel: 666 4351, info@notarius.ee Mari-Liis Parmas Tartu mnt 2, 10145.

Tel: 666 4351, info@notarius.ee Maarika Pihlak Tartu mnt 16, 10117.

Tel: 664 0080, info@notar.ee *alates 1.11.2016 Tartu mnt 25, 10117.

Piret Press Rotermanni 8, 10111.

Tel: 664 5277, info@notarid.ee Tarvo Puri Rävala pst 3/Kuke 2, 10143.

Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Priidu Pärna Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145.

Tel: 605 2100, info@notarmail.ee Erki Põdra Tornimäe 5, 10145.

Tel: 616 4440, info@notarid.net Ülle-Riin Raja Narva mnt 5, 10117.

Tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee

Marika Rei Tatari 8/Sakala 22, 10141.

Tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee Evelyn Roots Rävala pst 3/Kuke 2, 10143.

Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee Sirje Rõõm Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145.

Tel: 613 0320, info@tallinnanotarid.ee Anne Saaber Tartu mnt 13, 10145.

Tel: 666 2010, info@saaber.net Merle Saar-Johanson Rävala pst 3/ Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Gunnar Savisaar Rävala pst 3/Kuke 2, 10143.

Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Tiit Sepp Rävala pst 3/Kuke 2, 10143.

Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Triin Sild Tartu mnt 13, 10145.

Tel: 666 2424, info@notarsild.ee Alla Ševtšuk Tornimäe 5, 10145.

Tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee Ragne Tehver Tatari 8/Sakala 22, 10141.

Tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee Tea Türnpuu Rävala pst 6, 10143.

Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com Egle Uri Rävala pst 6, 10143.

Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com Liina Vaidla Narva mnt 5, 10117.

Tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee Sirje Velsberg Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Margus Veskimäe Rävala pst 3/Kuke 2, 10143.

Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee

Notaribüroos sündinud Klient uurib, kas 1995. aastal väljastatud pärimistunnistus on ikka seaduslik, sest seal on viide Eesti NSV tsiviilkoodeksile. “Kuidas saab kehtida täielise Eesti Vabariigi ajal nõukogudeaegne õigusakt,” imestab ta.

24

„Kuidas Teie perekonnaseis on?“ uurib notar. „Sellega on mul kõik korras,“ teatab klient.

Kodanik kaebab teise kodaniku peale: “Ta ei ole mingi tavaline pätt! Ta on positsiooniga pätt!”

Klient kaebab notari peale: “Ta käib mul siin pidevalt. Vahel viib, vahel toob.” Jurist uurib, mida ta siis viib ja toob. “Peamiselt šampooni ja palsamit,” saab jurist vastuseks.

Külamees müüb maja. Notari juures sõlmitakse leping ning müüja annab üle võtmed ja dokumendid. “Ahjaa, voolumõõtja ka,” ütleb müüja. “Mida Te sellega silmas peate?” uurib notar. Müüja sikutab suurest portfellist välja ajalehte pakitud voolumõõtja ja sokutab selle ostjale sülle.

Notar uurib eaka emaga büroosse tulnud viinalõhnaliselt proualt, kas ta on joonud. „Eile,” vastab proua. „Kuidas see Teie otsustusvõimele mõjub?“ tunneb notar huvi. „Väga hästi,“ kiidab proua. „Ja mul on ema ka kaasas!“