TEATAJA kava • laulusõnad • tantsumustrid • osalejate nimekiri
Kivikõvasti, kadaka sitkuses, laante ja laugaste süles hoian ikka sind südame ligi, Eestimaa, minu arm. Kõlaküllane, selge ja sügav, lihtne, vägev, ainus ja oma, puhtaks lauluks lausudes sulad, emakeel, minu arm. Ole hoitud, kus iganes rändad, ole ikka oodatud kodus, olgu rahulik taevas su üle, elav hing, minu arm.
Doris Kareva mai 2019
Kallid juubelipeolised, kogu meie laulu- ja tantsurahvas!
Ühte lähevad meie hääled, meie hääled, meie meeled, ühte sünnivad südamed, ühte laulud laugenevad.
Nõnda kõlab ja kutsub meie rahvalaul ning nõnda ühte toob meie meeled ja südamed laulu- ja tantsupidu. Siin oleme me koos igast Eestimaa nurgast ja kõikjalt üle laia ilma, kuhu saatus on meid iganes viinud. Sada viiskümmend aastat tagasi näitas Postipapa Johann Voldemar Jannsen meie rahvale kätte nii omase ja omanäolise raja – läbi laulu suureks saamise, rahvaks ja riigiks kasvamise tee laulu jõul. Ta ei teadnud, kuhu see rada meid välja viib, kuid ta teadis, et peame tundma uhkust ja armastust oma maa ja rahva vastu, ning andis seeläbi meile kindla usu tulevikku. Tema rajatud teel on meie suurteks kangelasteks ikka ja alati olnud koorijuhid ja heliloojad, kes meid kokku toovad ja ühes hoiavad. Laulu- ja tantsupeod on ühesolemise peod, mis on loonud ja hoidnud meie eneseusku, ning nendes pidudes on alati elanud meie vabaduse aade. Siin on kõlanud meie salakeel rasketel aegadel ja siin kinnitame oma armastust vaba Eesti vastu. Need peod on justkui meie turvaline kodu, kuhu tulles tunneme ennast oodatuna ja hoituna. See on kodu, kus naeratatakse ja hoolitakse. Hoolitakse oma maast ja oma keelest, hoolitakse oma pärandist ja mis kõige tähtsam – hoolitakse igast meie inimesest. Seda hoolimise tunnet peame endas alal hoidma ka argistel aegadel ning edasi andma oma lastele ja lastelastele. Vaid siis saavad meie inimesed laulu- ja tantsupeol kokku ka pooleteisesaja aasta pärast ning tunnevad sedasama rõõmsat ühesolemise tunnet, mida meie sellel tänavusel suurel juubelipeol. Nii ei kao kunagi isetegemise rõõm ning kestab üle aegade meie koorilaul ja rahvatants. Rõõmsat juubelipidu kõigile! Kersti Kaljulaid Vabariigi President 2
Hea laulu- ja tantsurahvas! Selle pöördumisega ei pea ma silmas ainult esinejaid, vaid tõesti kogu rahvast, sest just meie kõigi truudus laulule ja tantsule on lasknud sel peotraditsioonil püsida. 150 aastat, ridamisi eri riigikordi ja repertuaaripoliitikaid – on, mida meenutada, on, mida unustada, aga on ka palju, mida edasi kanda! Traditsiooni katkemine ei tule kõne allagi, sest rahva pärimus on tervik. Sellesse kuulub nii materiaalne kui ka vaimne kultuur ning sellesse on programmeeritud ajas kestmine. Juba mitmendat korda on teinud laulu- ja tantsupeoga koostööd Eesti Rahva Muuseum, rahvakultuuri varahoidja ja mõtestaja. Side on loomulik, sest sündis samast rahvusliku ärkamisaja tuksest. 150 aastat tagasi, 1869. aastal pidas Tartus esimesel üldlaulupeol meeldejääva kõne Jakob Hurt, sama mees, kes hiljem algatas ülemaalise rahvaluule kogumise ja kelle elutöö jätkamiseks asutati 110 aastat tagasi Eesti Rahva Muuseum. Ilma muuseumis talletatud rahvariidekoguta poleks me peod nii kirevad, kui nad on. Aga traditsioone tekkib ka juurde. 85 aastat tagasi lisandus laulule tants ja nüüd on need kaks lahutamatud. Ja mitte ainult kontserdid ei ühenda rahvast. Ka peorongkäik viib esinejad publikuga kokku ning näitab meie kandepinda. Eestluse elujõud on väljendunud edasi liikudes. Aastatuhandeid tagasi jäime me paigale, aga ajas ja elulaadis liigume ikka edasi ega tardu hetkekski. Meie kestmise võti on järjepidev traditsioonide edasiandmine. Laulu- ja tantsupidu on pidev teekond. Kõigepealt tullakse peole ema-isa käekõrval, siis liitutakse kooliansambli või -kooriga, harjutatakse ja esinetakse, leitakse sõpru. Osalemine noorte laulu- ja tantsupeol annab suure peoga sarnase elamuse, tekkib peotunne ja teadmine, et see ei jää viimaseks. Enda lapsed võetakse omakorda peole kaasa, jätkates ka ise harjutamist, sest laul ja rahvatants on saanud osaks elust. Osa tegijaid hakkab juhendama teisi. Kollektiivid ei lähe pidude vahel laiali. Harjutatakse, esinetakse ja mõeldakse järgmisele peole. Seda kõike tehakse igal juhul koos. Koos omadega, koos kogu rahvaga. Meil ei ole tarvis rahva ühendamiseks midagi uut välja mõelda, sest laulu- ja tantsupidu on meil juba olemas. See kestab nii kaua, nagu eesti rahvas, see tähendab – igavesti! Tänan kõiki juhendajaid ja osavõtjaid! Tänan ka mujal elavaid eestlasi, kes just laulupeo 150. aastapäeva silmas pidades planeerisid ESTO päevad Helsingisse ja tulid ühtlasi ka peole! Head külalised, head osavõtjad! Nüüd aga on aeg rõõmustada. Pidu on kätte jõudnud. Soovin teile kõigile unustamatuid hetki lauluja tantsupeol neil päevil Tallinnas! Tõnis Lukas Eesti Vabariigi kultuuriminister MINU ARM
3
Laulu-tantsupeo geenist TEKST: LOONE OTS
Tal on see veres, ütleb rahvasuu. Ja uuemal ajal: tal on see geen. Kahtlemata on eestlases olemas laulupeo geen. Uuemal ajal täiendatud tantsupeo omaga. Kuidas muidu seletada, et nii idealistlik ja samas nii nõudlik rahvaalgatus on säilinud kõikide võimude all ja kiuste 150 aastat? Egiptuse püramiidid on vägevasti vanemad, aga need on ju ainult hauad. Laulupidu on väga häälekas elu manifest. Kust ja miks see meil veres või geenis on, võime lõputult arutleda. Aga kujutleme end aguaegade algusse, metsarahva sekka, kus elu käib suletud väludel või soosaartel. Ja kus mets muide väga hästi vastu kajab, huika, kuidas soovid. Sa ei näe teisi, aga tead, et nad on kusagil olemas. Sa tõstad hääle ja ürgad laulu. Ootad siis – ja kuskilt väga kaugelt tuleb vastus. Sa ei ole üksi, kuigi side sinu ja teiste vahel on ainult hääleline. Kusagil on nemad, teised. Seda on hea teada. Teadlased on loonud ja kaardistanud geeni struktuure. Ka nende osad, heeliksite keerud nagu merelained, hapete kärjekesed reas justkui mesitarus. Igaüks eraldi, aga ometi seotud kindla seaduspära järgi. Üks võimatu teisteta, suur tervik mõeldamatu oma kõige väiksema killuta. Muster kordub ja kordub, ümber salapära pühapaiste. Täpselt nagu tantsupeo lummuses.
MINU ARM
5
Püha on laulu- ja tantsupidu igal juhul. Pidu ja püha ei tähenda päris üht ja sama. Aga pidu võib olla püha ja püha võib kasvada peoks. Püha(dus) tähendab ülevust, pidu rõõmu. Rõõm omakorda on vanemas eesti keeles ka ilu. Püha, ilus ja rõõmus – seda me pidu ju on. Kummati ei peeta ilu, ei esteetilist ega lustilist, eestlaste kirjeldamisel esmaseks väärtuseks. Me isegi määratleme endid ikka töö kaudu. Oleme uhked, kui võime enda kohta öelda aus, usaldatav, vastutustundlik. Ilu kohta (ikka vist mõlemas tähenduses) tõdeme, et ega see patta panna sünni. Laulu- ja tantsupidu lükkab eestlase hinge nii asise käsitluse ühekorraga uperpalli. See on nooruse eliksiir, mida antakse helde kulbiga igaühele, kes suu lahti teeb või jala välja sirutab. Väejook, mis kasvatab mehed Kalevipoegadeks ja naised müütilise tedrelinnu tütardeks Lindadeks. Lauluisa ütles: Ärgake, kenad muistsed hääled! / Sõudke salasõnumida, / metsa hoidjate pajatust / laiade laante ilust! Just-just, ikka metsarahva loitse. Ja ilu, nii lauldes kui tantsides. Mida see infoajastu rahvas ikka šamaanitseb, arvab skeptik. Ime, et selline pidu ikka veel hinge läheb, üllatub kaunishing. Imed on imed sellepärast, et need ei kordu. Kuid laulupidu on kogu rahva hinge haaranud 27 korda ja 20 korda oleme vaimustunud tantsupeost. Mõlemad on kulgenud visaduse (tegelikult eesti jonniga) mööda ajakeerde aina kõrgemale. Aastal 2003 said USA matemaatikud Mandelbrot ja Yorke maailma ühe mainekama teadusautasu, nn Jaapani preemia, kaose-fraktalite teooria arendamise eest. Nad tõestasid, et looduse terviksüsteemidel on omadusi, mis puuduvad nende üksikosadel. Need jõud tulevad ilmsiks siis, kui üksikosad on süsteemiks kogunenud. Eesti mees, bioloogiadoktor Heino Tooming toob näite, et põllu suurima saagi tagab iga viljapea suurim terade arv, mitte see, mitu kõrt peadega tükkis põllul kasvab. Meenutame, et pea jaoks on meie keeles just selline põllu-omadussõna: terane.
Jakob Hurt kinnitas oma usku eestlase peasse ja terasusse aasta pärast esimest laulupidu: Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahval keelatud, kui aga ise tahame … Praegu murrame pead, kuidas küll spurtida kuhugi viie rikkama riigi Kunglasse. Hurt on juba poolteist sajandit tagasi andnud vastuse: vaimu kaudu. Laulu- ja tantsupeo ajal ajab vaim nii elusaid lehti ja õisi, et seda viljakat väge tunnetavad ka võõrad. Kas see vägi võiks mõjutada mitte ainult Eestit, vaid kogu maailma? Kaoseteooriat kujundlikult käsitlenud Edward Norton Lorenz uskus, et liblika tiivalöök võib põhjustada keeristormi tuhandete kilomeetrite kaugusel. Et elu on ennustamatu ja kuitahes väikesel teol või sündmusel suur mõju. Eestlane teab seda hästi – ajaloo kogemustest. Ikka ja taas on suured havid end väikeste kilude peal 6
kehtestanud. Aga kilud kogunevad parve ja lipsavad ohtudest läbi nagu heitunud mesilaspere. Või, Liivi sõnadega, lendavad mesipuu poole. Iga üksik laulja või tantsija on mesilane või kala või terake viljapeas, seeme, kust lisaks uutele seemnetele võrsub midagi rohkemat. Sest erinevalt rukkist või odrast on meil hing, mis õhkab ka võõrsil isamaa poole ja ihkab seda nii, et võtab ühekorraga laulma ja tantsima. Ja see hulkade pidu on suur sündmus. Nii võimas, et sel lihtsalt peab olema väga suur mõju, ka tuhandete kilomeetrite taha. Me tuleme kokku ja meie vaimust, tahtest ja ilust sünnib midagi seletamatut. Ühe rahva suurus ja vaimuvalgus ja ilu- ja elurõõm. Esimese laulupeo ajal kartsid saksad, et hulgi linna saabunud eestlased on kaos. Et nad on ennustamatud. Heinrich Rosenthal, J. V. Jannseni väimees ja laulupeo osaline, meenutab, kui üllatunud Tartus oldi, et piduliste jaoks üldse politseid vaja ei läinud. Eestlase vaates olid üksinda huikajad sel peol esimest korda metsadest välja tulnud ja uudistasid üllatunult üksteist: nii palju sarnaseid inimesi, samad laulud suus! Postimehe kaudu oli see küll ette teada, aga enda ümber tegelikult sellist hulka eestlasi näha oli mõõtmatu elamus. Pühalik. Pidune. Eelmainitud matemaatik Mandelbrot avastas, et süsteem kui tervik koosneb iseendaga sarnastest osadest. Kui uurida näiliselt sirget joont hiiglasuurenduse all, näeme ehk korduvat saehambamustrit. Kui vaadata laulu- või tantsupeo droonifotot, näeme kümneid tuhandeid inimesi laval ühiselt ilu loomas ja veel rohkem rahvast neile hõiskamas-plaksutamas. Kumbki pool on teisega uskumatult sarnane. Küllap on omakorda nendega sarnased ka sajad tuhanded, kes pidutsevad kaugemal ekraanide ees. Laulu- ja tantsupidu on taru, kuhu kord viie aasta järel tohime sisse lennata, tiivad kokku panna ja mee meie tuleviku kärgedesse laulda ning tantsida. Peo faktor ehk fraktal oleme meie ise. Teine nimetatud laureaat Yorke kinnitab, et kaose teooria kaudu saame varasemast hulga paremini uurida loodust kui tervikut. Pealtnäha oleks meie laulu- ja tantsupidu justnagu kaos – nii palju inimesi, nii palju pidevat liikumist –, aga tegelikult ei ole. See pidu on harmoonia, korrastatud helid, sätitud sammud. Puhas kord ja ilu.
Meie sees on laulu- ja tantsupeo geen. Milline, pole teadlased veel välja selgitanud. Graafiliselt on see küllap midagi rahvariide vöömustri sarnast, ainult heliline. Meie rikkas keeles oleks olemas vajalik sõnagi, millega seda joonist tähistada – kõlavöö. Meie sajandit, laulupeo 150. ja peagi 200. aasta pühitsemise sajandit, peetakse uue ajastu alguseks. Maailm muutub. Milliseks? Kui liblika tiivalöök suudab tingida tormi kes teab kus, siis miks ei võiks just Eestimaa laulu- ja tantsupeo laine taevani tõustes üles põhjustada midagi väga head, suurt ja igavikulist üle terve maakera igavesti? Et meie ülipidu oleks kõigi rahvaste geenides ehk veres? Kindlasti võib. Leelo. Alleaa. Aamen. MINU ARM
7
150 aastat ajalugu Milline on laulu- ja tantsupidude lugu, mis ühendab üha uusi inimpõlvi? Siit leiad tähiseid ja killukesi laulu- ja tantsupidude teelt. I
1869 Tartu
51 kollektiivi, 845 osalejat Lydia Koidula.
Osalevad meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kavas on kaks eesti autori laulu: Aleksander Kunileiu „Sind surmani” ja „Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula sõnadele. Kõik laulud on eesti keeles. Esimest korda kõlab avalikkuse ees tulevane hümn – Paciuse ja Jannseni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Kolmepäevase peo kavas on puhkpillide äratusmängud kirikutornides, jumalateenistus, vaimulik kontsert, ilmalik kontsert, pidusöök osavõtjatele, kooride võistulaulmine ja üksikkooride esinemised eri paigus. Korraldab Vanemuise Selts. Eestvedaja Johann Voldemar Jannsen, lähimad abilised tütar Lydia Koidula ja väimees Heinrich Rosenthal.
Johann Voldemar Jannsen.
Elmar Kits „Esimene eesti laulupidu Tartu 1869. a.”
8
Täpne osavõtjate arv on mõõdetav tänu tehnika arengule alates 2009. aastast.
150 AASTAT AJALUGU
II
1879 Tartu 64 kollektiivi, 1227 osalejat
Hugo Treffner.
Kavas on kuus laulu kolmelt eesti autorilt: Karl August Hermann, Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid. Esimest korda toimuvad laulupeo raames teatrietendused. Korraldab Vanemuise Selts. Eestvedaja Hugo Treffner.
Karl August Hermann.
Aleksander Kunileid.
III
IV
1880
1891
Tallinn
Tartu
48 kollektiivi, 782 osalejat
179 kollektiivi, 2700 osalejat
Pidu on kahepäevane, toimub üks kontsert. Esimest korda on kavas Johannes Kappeli laulud. Korraldab Lootuse Selts. Eestvedajad Heinrich Rosenthal ja August Einwald.
Vaade kõlakojale IV laulupeo ajal. Dirigendipuldis K. A. Hermann.
Esimest korda osalevad segakoorid. 27 laulust pooled on eesti heliloojatelt. Omaalgatuslikult lauldakse Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Sellelt peolt on esimene teadaolev foto. Kavaleht on venekeelne, vaid teoste pealkirjad on eesti keeles. Korraldab Eesti Kirjameeste Selts, eestvedaja Karl August Hermann. Peo president on esimest korda eestlane − Johann Köler. MINU ARM
9
VII üldlaulupidu. Laulupeolised peoplatsil.
Fredrik Pacius.
Jaan Tõnisson.
Heinrich Koppel.
V
VI
VII
1894
1896
1910
Tartu
Tallinn
Tallinn
263 kollektiivi, 3951 osalejat
410 kollektiivi, 5681 osalejat
527 kollektiivi, 10 000 osalejat
Omaalgatuslikult lauldakse taas Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Kavaleht on eestikeelne. Korraldavad Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuise Selts. Eestvedajad Karl August Hermann, Heinrich Koppel ja Jaan Tõnisson. 10
Senistest pidudest kõige osavõturohkem. Võistulaulmisel osaleb viis naiskoori. Kavaleht on vene ja eesti keeles. Korraldavad Estonia Selts ja Lootuse Selts.
Esimest korda on peol lastekoorid. Esimest korda ei ole eraldi vaimulikku ja ilmalikku kontserti. Kooride repertuaar koosneb eesti autorite teostest. Omaalgatuslikult lauldakse Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Pannakse nurgakivi Estonia majale. Korraldab Estonia Selts.
150 AASTAT AJALUGU
VIII
IX
1923
1928
Tallinn
Tallinn
386 kollektiivi, 10 562 osalejat
436 kollektiivi, 15 049 osalejat
Esimest korda püstitatakse laululava 12 000 lauljale. Esimene aerofoto laulupeost. Esimest korda jäädvustatakse üldlaulupidu filmilindile. Pärast pidu otsustatakse korraldada laulupidu iga viie aasta tagant. Korraldab Eesti Lauljate Liit.
Pidu peetakse praegusel lauluväljakul, valmib laululava 15 000 lauljale, arhitekt on Karl Burman. Esimest korda koosneb puhkpilliorkestrite kava eesti autorite loomingust. Esimest korda on kavas Eestis muusikalise kõrghariduse saanud heliloojate looming – kõlavad Evald Aava, Enn Võrgu helitööd. Esimest korda on kavas Miina Härma „Tuljak”. Korraldab Eesti Lauljate Liit.
Miina Härma ja Raimund Kull.
MINU ARM
11
X
I
XI
1933
1934
1938
Tallinn
Tallinn
Tallinn
500 kollektiivi, 16 500 osalejat
1500 osalejat
569 kollektiivi, 17 500 osalejat
Esimest korda osalevad peol naiskoorid. Laulupeo eel toimub repertuaari õppimiseks 15 raadiotundi juhtide, autorite ja Tallinna parimate kooride osavõtul. Laulupeost tehakse raadioülekanne. Esimene helifilm laulupeost. Korraldab Eesti Lauljate Liit.
I Eesti Mängudel peetud võimlemispidu loetakse esimeseks üldtantsupeoks, sest tantsurühmi on üle Eesti, tantsijad on rahvarõivastes ja väljakule moodustatakse mustreid. Rahvatantsijad esinevad koos võimlejatega kahel kontserdil. Tantse on kolm: „Tüska polka”, „Labajalg” ja „Tuljak”. Saadab viiulikoor.
II
1939 Tallinn
1800 osalejat
12
Pidu on osa II Eesti Mängudest. Rahvatantsijad paigutatakse tänu kaunitele kostüümidele rongkäigu algusse.
Esimest korda on kavas Gustav Ernesaksa, Eduard Tubina ja Eduard Oja looming. Korraldab Eesti Lauljate Liit.
Gustav Ernesaks.
150 AASTAT AJALUGU
Tuudur Vettik.
XII
III
1947
1947
Tallinn
Tallinn
703 kollektiivi, 25 760 osalejat*
840 osalejat
Kuna osalejaid ei tohi olla vähem kui varasematel pidudel, kaasatakse hulgaliselt naiskoore ja taas lastekoore. Laulupidu on nüüdsest kahepäevane, kahe kontserdiga. Esimest korda on laulupeo üldjuhtide seas Gustav Ernesaks. Esimest korda on mõlemal päeval kavas Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, juhatas Tuudur Vettik, kordusel teisel päeval juba autor. Pidusid korraldab kuni taasiseseisvumiseni riiklik kommunistliku partei kontrollitav Üldlaulupeo Peakomisjon ja Üldlaulupeo Büroo.
„Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik” eelpidu peetakse suvel 1946. Sama aasta detsembris otsustatakse korraldada laulupeo ajal eraldi rahvakunstiõhtu. Kõik tantsud on ehedad eesti rahvatantsud. Ainus erand on Anna Raudkatsi „Tuljak”.
XIII
IV
1950
1950
Tallinn
Tallinn
1106 kollektiivi, 31 907 osalejat*
1800 osalejat
Ullo Toomi.
Kaotatakse ära laulupidude senine numeratsioon ning pidudega tähistatakse nüüdsest ENSV sünnipäevi. Osalevad kaevurite ja Nõukogude armee koorid. Esimest korda lauldakse kavakohaselt vene keeles. * Andmed võivad olla propaganda eesmärgil ülepaisutatud.
Tähistatakse Eesti NSV kümnendat aastapäeva. Väljakule pääsevad kõik soovijad ning tase on väga kõikuv. Osa tantsijaid saadetakse ära. Ülejäänutega teeb Ullo Toomi imet. Tantsijad annavad endast parima, moodustades keerukaid mustreid. MINU ARM
13
XIV
1955 Tallinn
893 kollektiivi, 30 321 osalejat* Peoeelsel õhtul on ETV eetris saade, kus teiste seas räägib Gustav Ernesaks laulupeo ettevalmistamisest. Vaid pooled laulud on eesti autoritelt, on palju venekeelseid laule. Osalevad vene madruste ja soldatite koorid.
V
XV
VI
1955
1960
1960
Tallinn
Tallinn
Tallinn
3500 osalejat
875 kollektiivi, 29 273 osalejat
4500 osalejat
Esimesena tantsivad väljakule pioneerid, kes moodustavad viisnurga kujundi. 21 tantsust on eesti tantse ainult kuus. Peol osaleb Balti merelaevastiku laulu- ja tantsuansambel.
14
1957–1960 valmivad laululava (arhitekt Alar Kotli) ja lauluväljak. Paduvihma tõttu jääb ära laulupeo esimene kontsert, teise päeva kontserdil lauldakse ka eelmisel päeval ära jäänud laulud. Omaalgatuslikult lauldakse Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, mis oli kavast maha võetud. Esimest korda vahendab ETV laulupidu täies mahus. Esimest korda osalevad poistekoorid.
Tantsupeol etendatakse pulma õnnelikus kolhoosis. Eesmärk on ülistada rahvaste sõprust. Proovide ajal sajab lausvihma. Alar Kotli.
* Andmed võivad olla propaganda eesmärgil ülepaisutatud.
150 AASTAT AJALUGU
I
VII
XVI
1962
1963
1965
Tallinn
Tallinn
Tallinn
noorte laulu- ja tantsupidu
3824 osalejat
690 kollektiivi, 25 876 osalejat
Esimest korda peetakse iseseisev tantsupidu. Eesti tantsude kõrval tantsitakse leedu, vene, läti-liivi, ukraina, moldaavia ja soome tantse. „Tuljaku” järel esitatakse lõpetuseks „Sõpruse polka”.
Esimest korda osaleb peol sümfooniaorkestri liik. Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm” saab ametlikult laulupidude kava lahutamatuks lõpuühendkooride lauluks.
VIII
1965 Tallinn
5049 osalejat
Viimast korda on peo üldjuht Ullo Toomi. Ametlikult tähistatakse Eesti NSV 25. aastapäeva. Rühmad on jagatud liikideks, sest suuri ühistantse staadion enam ei mahuta.
II
1967 Tallinn
noorte laulu- ja tantsupidu MINU ARM
15
XVII
IX
III
1969
1970
1972
Tallinn
Tallinn
Tallinn
711 kollektiivi, 30 230 osalejat
9997 osalejat
noorte laulu- ja tantsupidu
Pidu toimub aasta varem, et tähistada saja aasta möödumist esimesest laulupeost. Tuli süüdatakse laulupidude sünnilinnas Tartus ning kantakse läbi Eestimaa. Lauluväljakul avatakse laulupidude memoriaal. Võrreldes eelnevate ja järgnevate nõukogude laulupidudega on kava märksa rahvuslikum. Mihkel Lüdigi „Koidust” saab traditsiooniline avalugu.
30 aastat nõukogude võimu Eesti NSV-s. Märksõnad on päike, maa ja meri. Vennasrahvaste tantse esitavad eesti rühmad, seljas võõra maa rahvariided. Peole soovib nii palju rühmi, et veerand saadetakse raske südamega koju tagasi. Esimest korda tantsitakse ka tribüünide treppidel ja mäenõlvadel.
1965 ja 1969 osalesid peol sümfooniaorkestrid.
X
1973 Tallinn
5893 osalejat
Huvi tantsupeo vastu on nii suur, et piletid vabamüüki ei jõuagi. Neid jagatakse töökohtade kaudu. Esimest korda tantsitakse „Tuljakut” nii kava alguses kui ka lõpus. 16
150 AASTAT AJALUGU
XVIII
XI
1975
1975
Tallinn
Tallinn
641 kollektiivi, 28 537 osalejat
6033 osalejat
Laulupeotuli süüdatakse Tõnismäel pronkssõduri juures ning tuuakse soomustransportööriga lauluväljakule. Eesti autorite looming moodustab kavast vaevalt poole. Laulupeo osana toimub II rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 75”.
Esimest korda kasutatakse ametlikku väljendit „üldlauluja tantsupidu”. Esimest korda esitatakse tantsupeo kontserti viis korda. Publik innustub keerulistest kujunditest.
IV
1977 Tallinn
noorte laulu- ja tantsupidu
Mida võtta kaasa laulupeole? Laulupidu pole üksnes hea pidu, vaid ka hea laul. Laulupidu pole üksnes hea laul, vaid ka hea pidu. Seega hea laulupidu. /…/ Kohvri põhja pangem võti, millega oma süda avada, kui
XIX
1980 Tallinn
leelo lendama hakkab. Hoog, vaimustus ja arm – kõik olgu omast käest. Laulud on ju peas! Ja ongi peamine vist öeldud. Gustav Ernesaks Eesti Televisioonis 3. juulil 1980
627 kollektiivi, 28 969 osalejat Laulupidu on osa Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati kultuuriprogrammist. MINU ARM
17
XII
1981 Tallinn
7006 osalejat Olümpiaregati pärast lükatakse tantsupidu aasta edasi. Kava on pühendatud rahule, tööle ja rahvaste sõprusele.
V
1982 Tallinn
noorte laulu- ja tantsupidu
Vaike Uibopuu.
XX
XIII
1985
1985
Tallinn
Tallinn
677 kollektiivi, 26 437 osalejat
8723 osalejat
Esimest korda on laulupeo üldjuht naisdirigent − Vaike Uibopuu. Osaleb keelpilliorkester. Poiste- ja meeskooridega koos laulab ka sõjaveteranide koor. Esimest korda on kavas Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast”. 18
Kolmandik kavast on uued tantsuseaded. Uudsena laieneb tantsuala kaugele väljakust ülespoole. Tantsijad tulevad publiku hulka, seavad samme staadioni jooksuradadel ja tõusevad treppidele.
150 AASTAT AJALUGU
VI
1987 Tallinn
noorte laulupidu „Rahu ja sõpruse vikerkaar” ning tantsupidu „Aastaring tantsuringis”
Dirigent Roman Toi ja Estonia segakoor Torontost.
XXI
XIV
VII
1990
1990
1993
Tallinn
Tallinn
Tallinn
690 kollektiivi, 28 922 osalejat
8874 osalejat
noorte laulu- ja tantsupidu „Kodu põhjamaa päikese all”
Ettevalmistuste ajal muudetakse repertuaar rahvuslikumaks – trükitakse uued noodid, nõukoguliku repertuaari asemel rahvusliku kavaga. Eesti Meestelaulu Selts käivitab taas laulupeotule toomise läbi Eesti Tallinna. Nõukogude atribuutika asendub rahvuslike sümbolitega. Peol on hulgaliselt väliseestlasi. Gustav Ernesaks juhatab laulupeol viimast korda. Peo lõpetab Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
Nii palju sinimustvalget pole tantsuplatsil nähtud enne ega pärast. Esimest korda osalevad väliseesti tantsurühmad Kanadast, USA-st, Rootsist ja Suurbritanniast.
MINU ARM
19
XXII
XV
1994
1994
Tallinn
Tallinn
811 kollektiivi, 25 802 osalejat
7599 osalejat
Tartus asendatakse laulupeo mälestusmärk uuega (autor Mati Karmin). Seal süüdatakse pidulikult ning nüüd juba traditsiooniliselt laulupeotuli. Esimest korda on laulupeo kahel kontserdil erinev repertuaar. Esimese päeva kava on vaimulik, mh esitatakse Urmas Sisaski „Eesti missa”. Korraldab Üldlaulupeo Direktsioon.
Peoga tähistatakse nii 125 aastat esimesest üldlaulupeost kui ka 60 aastat esimesest tantsupeost ehk Eesti Mängudest. Hakatuseks esitatakse süit eesti tantsudest: kõik kolm I Eesti Mängudel kavas olnud rahvatantsu. Peo seob tervikuks ajalõng Kalevi ja Linda pulmadest.
Kuno Areng. Dirigendipuldis helilooja Urmas Sisask ja dirigent Ene Üleoja.
Ilmar Moss, laulu- ja tantsupidude üks korraldajaid aastatel 1962–2003.
VIII
1997 Tallinn
noorte laulu- ja tantsupidu „Mis on kodu? Kus on kodu?” 20
150 AASTAT AJALUGU
XXIII
XVI
1999
1999
Tallinn
Tallinn
856 kollektiivi, 24 875 osalejat
7973 osalejat
President Lennart Meri peab kõne, mida tsiteeritakse tänini: „Laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi.” Esimest korda osalevad üldlaulupeol mudilaskoorid. Kogu lauluväljakut katab helivõimendus ning kasutatakse ekraane. Esimest korda lauldakse üldlaulupeol „Ta lendab mesipuu poole”. Pidusid korraldab nüüdsest Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Aet Maatee, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juht aastast 2003.
„Talismani tantsud” Anna Raudkatsi, Helju Mikkeli, Kristjan Toropi ja Mait Agu tantsujuhi tööd kujutavad nelja vagu. Peo lõpuks tantsitakse üks tants ka Ullo Toomi loomingust.
IX
2002 Tallinn
noorte laulupidu „Ei ole üksi ükski maa” ja tantsupidu „Vikerkaar”
XXIII üldlaulupeo avas president Lennart Meri.
MINU ARM
21
XXIV
XVII
2004
2004
Tallinn
Tallinn
847 kollektiivi, 22 759 osalejat
7781 osalejat
„Alati teel” Peole eelnevad metsaistutamistalgud, kus osaleb üle 12 000 laulu- ja tantsupeolise. Istutatakse ligi miljon puud. Lauluväljakul avatakse Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel Gustav Ernesaksa kuju (autorid Ekke Väli ja Vello Lillemets). Tugeva vihma tõttu jäetakse ära ametlik rongkäik, mis siiski toimub omaalgatuslikult. Esimest korda toimub eraldi programmiga rahvamuusikapidu.
22
„Las jääda ükski mets…” Peotuli süüdatakse tantsumemm Helju Mikkeli koduõuel Tartumaal Luke külas Haldja talus. Vihma tõttu püdelaks muutunud murul jääb ära üks tantsupeokontsert.
X
2007 Tallinn
noorte laulu- ja tantsupidu „Ilmapuu lävel”
150 AASTAT AJALUGU
XXV
XVIII
2009
2009
Tallinn
Tallinn
913 kollektiivi, 28 166 osalejat
7460 osalejat
„Üheshingamine“ Peotuli tuuakse mööda vett. Rahvarohke rongkäik rõhutab osalejate paikkondlikku identiteeti. Esimese päeva kontserti varjutab külm ja vihmane ilm. Teise päeva esinejate ja publiku arv on enneolematult suur.
„Meri” Tähistatakse 75 aastat tantsupeotava sünnist I Eesti Mängudel. Tantsitakse algumerest üle ilma ja tagasi kodusadamasse. Meri annab, meri võtab, aga lootus jääb alati. 18 uut tantsu loodi just selle peo tarvis.
XI
2011 Tallinn
noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm” MINU ARM
23
XXVI
XIX
2014
2014
Tallinn
Tallinn
1046 kollektiivi, 32 149 osalejat
9049 osalejat
„Aja puudutus. Puudutuse aeg” Pidu on erakordselt rahvarohke, rongkäigus osaleb üle 42 000 inimese. Esimese päeva kava ülesehitus vaatab tagasi laulupidude ajaloole: igalt peolt kõlab üks teos. Üle 45 aasta osaleb üldlaulupeol sümfooniaorkestri liik. Erandlik peo kulminatsiooniteos – tundlik ja kammerlik Tõnu Kõrvitsa ja Kristiina Ehini „Puudutus”.
„Puudutus” Pärast 50 aastat saadab tantsijaid elav muusika – professionaalsetest muusikutest koosnev Tantsupeo Orkester, ansamblid ja koorid. Väljakul moodustuvad esiemade mustrid ja jutustatakse kargete eestlaste tundeid avav lugu.
Loe lisaks: „Aja puudutus 1869–2009. XXVI laulupeo valikkooride laulik”, 2013 Ave Sopp „Aja puudutus. Puudutuse aeg. Laulu- ja tantsupidu päevapiltidel”, 2014 Loone Ots „Oh hõiska ja tantsi!”, 2019 Angela Arraste, Anneli Ammas, Kadri Valner, Ilmar Moss „Noorte laulu- ja tantsupeod”, 2011
24
XII
2017 Tallinn
noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään”
Tänavu möödub esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub 20. korda.
Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon on aastast 2003 kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Laulu- ja tantsupeo aegade ülene kodarraha − hõbemünt, ilmaratas − on justkui toonika akord, kihte ühendav telg. Ta keerleb seelikuna, pöörleb vokina või võtab päikese kuju. Ta võib olla ka liikuv silm, mille tõstab üles linnuparv. Pilvepiirilt vaatab ta alla piduliste peale ja paneb helisema kandlekeeled. Taevasinise titaani ja hõbevalge kodarraha sisemine kooskõla ei vaibu hetkekski. Just see heli rinnas ongi toonud meid kokku enne ja nüüd − tundes, et oleme üks tugev ja vaba rahvas.
Kodarraha on aumärk, mis on kõrgeim austusavaldus pühendumise eest laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidmisel ja edasikandmisel. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusel, Eesti Kooriühingul ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsil on au anda välja esimesed kodarrahad.
Kodarraha Kujundus ja teostus: Maarja Niinemägi, Merilin Pedastsaar, Kertu Tuberg Materjalid: anodeeritud titaan, hõbe Tehnoloogiad: laserlõikus, laserkeevitus, anodeerimine, valamine
26
Täname teid: Aarne Saluveer, Aet Maatee, Age Raa, Alli Põrk, Alo Ritsing, Andres Avarand, Angela Arraste, Anneli Mäeots, Ants Soots, Ants Üleoja, Ello Odraks, Ene Jakobson, Ene Vohu, Ene Üleoja, Enn Oja, Erika Kõllo, Erika Põlendik, Ester Mägi, Hando Runnel, Heldur Saade, Helje Põvvat, Helle-Mare Kõmmus, Henn Tiivel, Hirvo Surva, Igor Tõnurist, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Jaan Laidmets, Jaan Ots, Kaie Kiilaspää, Kalev Järvela, Karl Õiger, Külli Tüli, Leelo Tungal, Leho Muldre, Lennart Jõela, Liia Palmse, Liidia Konsa, Lille-Astra Arraste, Linda Pihu, Lydia Rahula, Maido Saar, Maie Orav ,Maire Udras, Marju Viitmaa, Meeli Müller, Merike Toro, Natalja Kuzina, Olav Ehala, Olev Oja, Raul Talmar, Rein Rannap, Silvia Mellik, Tiia Järg, Tiia-Ester Loitme, Tõnis Kõrvits, Undel Kokk, Urve Kilk, Vaike Uibopuu, Valdur Talts, Vello Loogna, Ülle Feršel, Ülo Luht
MINU ARM
27
28
TULE TULEMINE
Tule tulemine Vajan õhku ja annan tagasi armastust Vajan hoolt Et anda tagasi soojust Vajan kirge et täita see valgusega Vajan silmi et anda neile sära Vajan käsi mis mind hoiaks ja kannaks ja mina annan kätesse rammu Minuga käib kaasas lootus ja rõõm Käib kaasas see mis oli varem ja küllap seegi mis tulevikus peidus Vaadates mind vaatab vaataja enesesse Minu saladus on nii lihtne et seda ei saa ära arvata Ma olen tuli Ott Kilusk
Puudutades kogu Eestit „Tule tulemise” traditsioon sai sel aastal 50-aastaseks – esimest korda toodi laulupeotuli pidulikult Tartust Tallinna 1969. aastal laulupeo saja aasta juubelil. Selle ümmarguse tähise vääriliselt kulges seekordne teekond ühtekokku 33 päeva vältel rekordiliselt pikal 4200-kilomeetrisel teekonnal. Tule teekond sai alguse 1. juunil Tartust, kus XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm” kunstilised toimkonnad süütasid päikesetõusul laulu- ja tantsupeo tule ERM-i pargis. Järgnevad 33 päeva oli aga tuli maakondade hoida, liikudes läbi terve Eesti, jõudes peonädalal Tallinna. MINU ARM
29
30
tantsupidu
2019. aastal toimuv XX tantsupidu räägib meie maast tantsukeeles. Kui suur rõõm ja au on armastada oma maad. Maad, mis meid toidab ja katab, tööd ja igapäevast leiba annab. Maad, mida on küntud ja väetatud, mis mõnes paigas on kivine, teisal soine, mis vahel nõuab vihma, siis jälle päikest. Maad, mis ootab külvi ja lõikust, mis kasvatab maasikaid, aga ka pikki rohukõrsi, millele lapsed saavad küpsed marjad ritta seada. Maad, kus me oleme sündinud, võidelnud, vaenlase eest varju otsinud, taas selja sirgeks ajanud, oma rada käinud. Ma loodan väga, et 2019. aasta suur pidu lubab nii peolistel kui ka pealtvaatajatel tunda, et vabal maal oma rada käia on meie suur võimalus ja niisama suur vastutus. Vastutus nende ees, kes on käinud enne meid, aga veelgi enam nende ees, kes praegu oma esimesi samme astuvad. Ma armastan siin kõike ka oma jalajälgi mille olen astunud lootuses et see, mida hoian mina hoiab ka mind Sulev Oll
Vaike Rajaste XX tantsupeo „Minu arm” pealavastaja
Me algus on alemaa ajad ja põldude põline paine, on rannamaa mändide müha ja vetikavahune laine. Me mure on tallermaa taplus ning hiiemaa hääbuvad hääled, on talumaa taganev tarkus ja isamaa rohtunud ääred. Me julgus on soomaade sooned ja rabade raugevad rajad, on kõrvemaa kõrbesed künkad ja laanemaa laulude kaja. Me noorus on heinamaa helid ja marjamaa magusad mekid, on murumaa kastesed varbad ning õhtumaa villased tekid. Me lootus on õnnemaa õrnus ning noorusmaa suudluste sära on oma maa hoidjate holed ning lahkesti avatud värav. Sulev Oll
Oma õnne sepad TANTSU AUTOR: MAIT AGU (1951–1998) LAVASTAJA: VAIKE RAJASTE (1960) „MÄSSAJATE LAUL” FILMIST „VIIMNE RELIIKVIA”, MUUSIKA: UNO NAISSOO (1928–1980) JA TÕNU NAISSOO (1951) SÕNAD: PAUL-EERIK RUMMO (1942) ESITAJAD: AARE KÜLAMA, RASMUS ERISMAA, MIKK DEDE JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tants on olnud kavas 1990. ja 1999. aasta tantsupeol.
Tantsivad S3, S4 segarühmade ja noorterühmade 1536 meest. 32
⁄ ⁄ Rõngasrist on ürgne päikese, elu ja õnne võrdkuju, see sümboliseerib kõiksust ja universumi ning on üks kõige tugevamaid maagilisi tõrje- ja kaitsemärke. ⁄ ⁄
TANTSUPEO KAVA
Päevaloits TANTSU AUTOR: ÜLLE FERŠEL (1956) LAVASTAJA: AGNE KURRIKOFF-HERMAN (1975) MUUSIKA: ANDRIS AVAMERE (1980) SÕNAD: RAHVALUULE (TARVASTU JA KADRINA) SEADE: AVE AVAMERE SEADE ANSAMBLILE ESTONIAN VOICES: MARIA VÄLI ESITAJA: ANSAMBEL ESTONIAN VOICES
Tantsivad N1 naisrühmade 912 naist.
⁄ ⁄ Päeva sünd. Valgus ja soojus..⁄ ⁄
Kullaketrajad TANTSU AUTOR: HELJU MIKKEL (1925–2017) LAVASTAJA: AGNE KURRIKOFF-HERMAN (1975) MUUSIKA BALLETIST “KALEVIPOEG” AUTOR: EUGEN KAPP (1908–1996) SEADE: TONIO TAMRA, SEADE ALUSEKS ANSAMBLI VIKERLASED JA UNO VEENRE (DIRIGENT) SALVESTATUD MUUSIKA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tants on olnud kavas 1999. aasta üld- ja 1967. aasta noorte tantsupeol.
Tantsivad N1 naisrühmade 912 naist.
⁄ ⁄ Killuke meie esivanemate pärandist – avanenud õis käisekirjast..⁄ ⁄
MINU ARM
33
HEINAMAA Rukkirääk KAVA AUTORID: VALLI TARVAS (1922–2003), HILDA PREIKOCH (1915–1999), URVE KESKKÜLA (1952), KERSTI KULL (1974) LAVASTAJA: URVE KESKKÜLA (1952) MUUSIKA: JUHAN JÜRME (1896–1943) SÕNAD: MARIE UNDER (1883–1980) ESITAJA: VILJANDI NOORTE SÜMFOONIAORKESTRI (VNSO) KOOR JA TALLINNA KAMMERORKESTER (TKO)
⁄ ⁄ Rukkirääk lendab heinamaale oma pesasse. ⁄ ⁄
DIRIGENT: EDMAR TUUL KOORMEISTER: MAARIKA REIMAND
Tants on olnud kavas 1965. aasta tantsupeol.
Tantsivad nais- ja valikrühmade 592 võimlejat.
Suur suvine valgus TANTSU AUTOR: MAIE ORAV (1941) LAVASTAJA: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) MUUSIKA BALLETIST “TIINA” , „TIINA VARIATSIOONID” JA „PULMAPOLKA” AUTOR: LYDIA AUSTER (1912–1993) ESITAJA: TKO DIRIGENT: EDMAR TUUL
Tants on olnud kavas 1985. aasta tantsupeol.
Tantsivad S1 segarühmade 480 tantsijat. ⁄ ⁄ Loov spiraal tähistab arengut, kasvamist, edasiminekut, on suunatud tulevikku. See on päikese ja positiivsusega seotud sümbol. ⁄ ⁄
34
TANTSUPEO KAVA
Kolhoositants TANTSU AUTOR: ULLO TOOMI (1902–1983) LAVASTAJA: KARIN SOOSALU (1974) MUUSIKA: BORIS KÕRVER (1917–1994) SEADE ARNO TAMM ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tants on olnud kavas 1955. aasta üld- ja 1962. aasta noorte tantsupeol.
Tantsivad S3 segarühmade 960 tantsijat. ⁄ ⁄ Rukkilillepõld. Selle tantsuga teeme sügava kummarduse tantsutaat Ullo Toomile. ⁄ ⁄
Kirisabalind TANTSU AUTOR JA LAVASTAJA: KALEV JÄRVELA (1960) MUUSIKA: LAULUMÄNGUD HALJALA KIHELKONNAST SEADE: KADRI VOORAND (1986) ESITAJA: ANSAMBEL ESTONIAN VOICES
Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.
Tantsivad pererühmade 1440 tantsijat.
⁄ ⁄ Tants ja laul – tantsulaul Laul ja mäng – laulumäng Mäng ja rõõm – mängurõõm Rõõm ja tants – rõõmutants ⁄ ⁄
MINU ARM
35
RANNAMAA Kalamees TANTSU AUTOR: MAIE ORAV (1941) LAVASTAJA: RAUNO ZUBKO (1988) MUUSIKA: RAHVALAULUD HÄÄDEMEESTELT, MUSTJALAST JA RUHNUST SEADE: TOOMAS LUNGE SEADE SAATEANSAMBLILE JA LAULJATELE: ARNO TAMM ESITAJAD: MIKK DEDE, RASMUS ERISMAA, AARE KÜLAMA, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tants on olnud kavas 2009. aasta tantsupeol.
Tantsivad S4 segarühmade 1024 tantsijat.
⁄ ⁄ IV tantsupeol 1950. aastal moodustasid 1800 tantsijat väljale esimesed keerulised kujundid – kalakastid, tänapäeval tuntud kui kalavõrk. ⁄ ⁄
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 TANTSU AUTOR: HEINO AASSALU (1932–2000) LAVASTAJA: LINDA PIHU (1957) RAHVAMUUSIKA, SEADE: LEO TAUTS, HARRI KÕRVITS JA ELS AARNE SEADE TANTSUPEO ANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL.
Tants on olnud kavas 1990. aasta tantsupeol.
Tantsivad Tallinna ja Harjumaa 2.–3. klassi lasterühmade 640 tantsijat.
36
⁄ ⁄ Merelained ja laste mänguringid rannal. ⁄ ⁄
TANTSUPEO KAVA
Plaks ja pliks TANTSU AUTOR: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) LAVASTAJA: LINDA PIHU (1957) MUUSIKA: TRADITSIONAAL „PLAKSU LAUL“ SÕNAD: LEELO TUNGAL (1947) SEADE TANTSUPEO ANSAMBLILE: TIIT KIKAS ESITAJAD: OLIVER TÕKKE, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tants on olnud kavas 2007. aasta tantsupeol.
Tantsivad Tallinna ja Harjumaa 2.–3. klassi lasterühmade 640 tantsijat. ⁄ ⁄ Rõõmukeeris. ⁄ ⁄
Sõlesepad TANTSU AUTOR: HELJU MIKKEL (1931–2005) LAVASTAJA: MAIDO SAAR (1957) MUUSIKA: IVAR VOITES (1931–2005) SÕNAD: HELGI ALLIK (1937–2007) JA HELJU MIKKEL SEADE: ARNO TAMM ESITAJA: ANSAMBEL ESTONIAN VOICES, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tants on olnud kavas 1960., 1994. ja 1999. aasta tantsupeol.
Tantsivad noorte segarühmade 1088 tantsijat.
⁄ ⁄ Silmadega prees on neidude ja naiste kaitsev ning kaunistav ehe põlvest põlve. ⁄ ⁄
MINU ARM
37
Süit saarte tantsudest TANTSU AUTOR: HELMI TOHVELMAN (1900–1983) KAASAUTOR: KRISTJAN TOROP (1934–1994) LAVASTAJAD: KADRI TIIS (1970) JA JAANUS RANDMA (1963) RAHVAMUUSIKA: „KEIGAPERE TANDS” (SAAREMAA), „KLOPANDI” (MUHU) JA „HIIU VALTS” (HIIUMAA) SEADE: JAAN SOMMER (1944–2016) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: ARNO TAMM ESITAJAD: XX TANTSUPEO ANSAMBEL, VNSO KOOR, MIKK DEDE, RASMUS ERISMAA JA AARE KÜLAMA
Tants on olnud kavas 1999. aasta tantsupeol.
Tantsivad S2 segarühmade 896 tantsijat.
⁄ ⁄ Motiiv Saaremaa pulmavaibast. ⁄ ⁄
Selle metsa taga TANTSU AUTOR MAIDO SAAR (1957) LAVASTAJA: KADRI TIIS (1970) „VILSANDI LAUL”, MUUSIKA JA SÕNAD: JAAN TÄTTE (1964) SEADE: RASMUS PUUR ESITAJAD: JAAN TÄTTE, TKO, THEMURI SULAMANIDZE, HENNO KELP JA AHTO ABNER DIRIGENT: EDMAR TUUL
Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.
Tantsivad S2 segarühmade 896 tantsijat.
38
⁄ ⁄ Päikese ja metsa peegeldus. ⁄ ⁄
TANTSUPEO KAVA
METSAMAA Marupolka TANTSU AUTORID SALME VALGEMÄE (1913–2006) JA OTT VALGEMÄE (1917–1989) LAVASTAJA: ULLA HELIN-MENGEL (1982) RAHVAMUUSIKA, SEADE: ARNO TAMM ESITAJAD XX TANTSUPEO ANSAMBEL JA VNSO KOOR
Tants on olnud kavas 1985. ja 2004. aasta tantsupeol.
Tantsivad 6.–8. klasside lasterühmade 960 tantsijat.
⁄ ⁄ Metsasihid. ⁄ ⁄
Metsavägi TANTSU AUTOR: HELEN REIMAND (1985) LAVASTAJA: ULLA HELIN-MENGEL (1982) MUUSIKA RAHVAVIISIST „KITS KIDU”, SEADE: ANSAMBEL NOLENS VOLENS SÕNAD: SULEV OLL (1964) SEADE ANSAMBLILE ESTONIAN VOICES: AARE KÜLAMA ESITAJA: ANSAMBEL ESTONIAN VOICES
Tantsivad 6.–8. klasside lasterühmade 960 tantsijat.
⁄ ⁄ Motiiv Halliste puusapõllest. ⁄ ⁄
MINU ARM
39
Oti rattad TANTSU AUTOR: MAIRE UDRAS (1957) LAVASTAJAD: MAIRE UDRAS JA ERIKA PÕLENDIK (1953) RAHVAMUUSIKASEADE ANSAMBLILT KIHNU POISID: JANNO VESIK, RAINO LAINE, MADIS JÜRGENS, OTT KAASIK JA KRISTO JOOSEP ORKESTRISAADE: MARTIN SILDOS, VIIULIPARTIID TEINUD KIHNUPÄRASEKS KAROLIINA KREINTAAL ESITAJA: TKO DIRIGENT EDMAR TUUL
Tantsivad N2 naisrühmade 960 tantsijat.
⁄ ⁄ Pöörlemine, kiirus olla hetkes ja tunnetada õiget rütmi, eluratas. ⁄ ⁄
Laastud lendavad TANTSU AUTOR: ENE JAKOBSON (1945) LAVASTAJAD: KADRI TIIS (1970) JA JAANUS RANDMA (1963) RAHVAMUUSIKA, „HARJU VALSS” SEADE: KRISTI ALAS SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tantsivad S2 segarühmade 896 tantsijat.
⁄ ⁄ Mets on meie lubadus. ⁄ ⁄
40
TANTSUPEO KAVA
Pihlapuu TANTSU AUTOR JA LAVASTAJA: MAIDO SAAR (1957) MUUSIKA: URMAS ALENDER (1953–1994) SÕNAD: VIIVI LUIK (1946) SEADE: ALO MATTIISEN SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJAD: TRIINU TAUL, RASMUS ERISMA JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tants on olnud kavas 2004. aasta tantsupeol.
Tantsivad noorte segarühmade 1088 tantsijat. ⁄ ⁄ Eesti rahvauskumuses on pihlakas väega püha puu, mis kaitseb kodu. ⁄ ⁄
SOOMAA Rabahaldjad KAVA AUTORID: URVE KESKKÜLA (1952) JA KERSTI KULL (1974) LAVASTAJA: URVE KESKKÜLA MUUSIKA, SÕNAD JA SEADE: HALDI VÄLIMÄE (2000) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE JA LAULJATELE: TONIO TAMRA, MAARIKA REIMAND JA TIIT KIKAS ESITAJAD: HALDI VÄLIMÄE, TIIT KIKAS, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Kava on loodud 2019. aasta tantsupeoks.
Esitavad valik-, nais- ja neiduderühmade 984 võimlejat.
⁄ ⁄ Suured ja väikesed rabalaukad ning rabahaldja peegeldus vees. ⁄ ⁄
MINU ARM
41
Tule, tantsime! TANTSU AUTOR: VAIKE RAJASTE (1960) LAVASTAJA: KARIN SOOSALU (1974) „OLEN SOO”, MUUSIKA, SÕNAD JA SEADE: INBOIL / ANDRUS ROOTSMÄE (1958) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE JA ANSAMBLILE ESTONIAN VOICES: TONIO TAMRA JA AARE KÜLAMA ESITAJAD: JAAN TÄTTE, XX TANTSUPEO ANSAMBEL JA ANSAMBEL ESTONIAN VOICES
Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.
Tantsivad S3 segarühmade 960 tantsijat.
⁄ ⁄ Silmusnelinurka on peetud looduse ühtsuse tähiseks ja maagiliseks hoiatuseks. ⁄ ⁄
Õhtu labajalg TANTSU AUTOR: ELO UNT (1980) LAVASTAJA: RAUNO ZUBKO (1988) MUUSIKA JA SEADE: ASTRID BÖNING-NÕLVAK (1980) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tantsivad S4 segarühmade 1024 tantsijat. ⁄ ⁄ Põhjanael. ⁄ ⁄
42
TANTSUPEO KAVA
Must madu KAVA AUTORID: URVE KESKKÜLA (1952) JA KERSTI KULL (1974) LAVASTAJA: URVE KESKKÜLA MUUSIKA: SANDRA VABARNA (1985) SÕNAD: LEIDA LAASMA SEADE: ANSAMBEL TRAD.ATTACK! ESITAJAD XX TANTSUPEO ANSAMBEL JA LEIDA LAASMA (ARHIIVISALVESTIS, KODAVERE 1955)
Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.
Tantsivad valik- ja neiduderühmade 504 võimlejat.
⁄ ⁄ Must madu on kadunud ja raba on rahulik. ⁄ ⁄
Oh keeruta TANTSU AUTOR: ENE JAKOBSON (1945) LAVASTAJA: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) „SAAREMAA VALSS” MUUSIKA: RAIMOND VALGRE (1913–1949) SÕNAD: DEBORA VAARANDI (1916–2007) SEADE: ANSAMBEL KOSMIKUD SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TIIT KIKAS ESITAJAD: AARE KÜLAMA, TIIT KIKAS, XX TANTSUPEO ANSAMBEL JA VNSO KOOR
Tantsivad S1 segarühmade 480 tantsijat. ⁄ ⁄ Kaevurakked, samuti kodu, ka sünnimotiiv. Kaitse eksimise eest nii füüsilises kui ka vaimses plaanis. ⁄ ⁄
MINU ARM
43
MAA HING Targa rehealune TANTSU AUTOR: HEINO AASSALU (1932–2000) LAVASTAJA: ERIKA PÕLENDIK (1953) MUUSIKA BALLETIST „TIINA”, AUTOR: LYDIA AUSTER (1912–1993) ESITAJA: TKO, DIRIGENT EDMAR TUUL.
Tants on olnud kavas 1965. ja 1973. aasta tantsupeol.
Tantsivad N2 naisrühmade 960 tantsijat. ⁄ ⁄ Kaheksakand on väega sümbol, õnnetäht, uus lootus, meie maine koht. ⁄ ⁄
Pikseloits TANTSU AUTOR: HELJU MIKKEL (1925–2017) KAASAUTORID: LILLE-ASTRA ARRASTE (1933) JA VAIKE RAJASTE (1960) LAVASTAJA: VAIKE RAJASTE MUUSIKA: LEPO SUMERA (1950–2000) ESITAJAD: TKO, AARE KÜLAMA (LOITS) DIRIGENT: EDMAR TUUL.
Tants on olnud kavas 1985. aasta tantsupeol.
Tantsivad S1 ja S2 rühmade 688 meest.
⁄ ⁄ Keravälk, kolmjalg ehk triskele. Triskelest usuti, et ta suudab kurja eemale peletada – maagilise kaitsemärgina kasutati seda Eestis sajandeid. ⁄ ⁄
44
TANTSUPEO KAVA
Külvajad TANTSU AUTOR: HELMI TOHVELMAN (1900–1983) LAVASTAJA: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) MUUSIKA: EUGEN KAPP (1908–1996) SEADE: UNO VEENRE (1920–2016) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL
Tants on olnud kavas 1981. aasta tantsupeol.
Tantsivad S1 segarühmade 240 naist.
⁄ ⁄ Viljapea. „… Me ei tea, kas tantsijad külvavad rukist või nisu, kuid on ilmne, et nad külvavad ka ilu.” Helmi Tohvelman ⁄ ⁄
Maa hing TANTSU AUTOR: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) LAVASTAJAD: HELENA-MARIANA REIMANN JA VAIKE RAJASTE (1960) MUUSIKA JA SÕNAD: TRIINU TAUL (1984) SEADE: TONIO TAMRA ESITAJAD: TRIINU TAUL, TKO, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL DIRIGENT: EDMAR TUUL.
Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.
⁄ ⁄ Sügavalt maapõuest … ⁄ ⁄
Tantsivad S1 segarühma 480 tantsijat ja C, S2, S3, S4, N1, N2, VÕ 6824 tantsijat.
MINU ARM
45
Ma aiman ja ootan ning igatsen Eestit, mis homsetes sünnib, mu arm. Sa hoiad ja hoolid ja tuletad meelde, et kestma me jääkski, mu arm. Ta tõuseb me tegudest, süttib me südamest, haarab me hinged, mu arm. Me astume koos, meil on mõte ja tahe ning oskus siin olla, mu arm. Te väsite vahel, kuid lootmast ei lakka, et homsed on meile, mu arm. Nad sammuvad sinna, uus koidik kus hakkab, seal ikka on Eesti, mu arm. Sulev Oll
Tuljak TANTSU AUTOR: ANNA RAUDKATS (1886–1956) MUUSIKA: MIINA HÄRMA (1864–1941) TEKSTI AUTOR: KARL FERDINAND KARLSSON (1875–1941) LAVASTAJAD: VAIKE RAJASTE, ÜLLE FERŠEL, HELENA-MARIANA REIMANN, AGNE KURRIKOFFHERMAN, ERIKA PÕLENDIK JA URVE KESKKÜLA SEADE: RAIMUND KULLI PUHKPILLIORKESTRI SEADE JÄRGI RASMUS PUUR
Tantsib kogu tegelaskond (10540 tantsijat-võimlejat).
TANTSUDE VAHEKUJUNDUSED TONIO TAMRA
46
⁄ ⁄ Tantsu on esitatud kõigil Eesti tantsupidudel alates I Eesti Mängudest 1934. aastal, kus tants läks kordamisele. ⁄ ⁄
TANTSUPEO KAVA
Pealavastaja Vaike Rajaste Pealavastaja assistendid Ülle Feršel, Helena-Mariana Reimann, Kadri Tiis Muusikajuht Tonio Tamra Dramaturg Liis Aedmaa Tekstid Sulev Oll Lugeja Ester Kuntu Väljaku kujundaja Kristjan Suits Dirigent Edmar Tuul 2019. AASTA XX TANTSUPEO MUUSIKA ESITAJAD
XX Tantsupeo Ansambel: Cätlin Mägi (parmupillid,torupill,plokkflööt,flööt),Marko Mägi(sopransaksofon,tenorsaksofon),Ahto Abner(DrumSet,percussion, timpanid, šamaanitrumm),GerdaMerila(kromaatiline kannel),ThemuriSulamanidze(klaver, harmoonium, kellamäng, elektroonilised klahvpillid),RasmusKadaja(lõõts),Allan Jakobi(akordion),MarekTalts(akustilinekitarr, elektrikitarrid),HennoKelp(elektrilinebasskitarr, freetless bass),KaroliinaKreintaal(Iviiul),Lee Taul(Iviiul),TiitKikas(viiul,vioola,elektriviiul, parmupillid). Laulusolistid:JaanTätte,HaldiVälimäe,Triinu Taul,AareKülama,RasmusErismaa,MikkDedeja OliverTõkke(Oliverijuhendaja:MaarikaReimand)
ArgoVals(tuuba);MadisMetsamart,ReinRoos, VambolaKrigul(timpanid,kellamäng,gong, suurtrumm,muudtrummid);EdaPeäske(harf); HarryTraksmann,OlgaVoronova,HelenVästrik, YanaMägila,AneteAinsaar,KatrinMatveus (Iviiul);MariTargo,MaiuMägi,PeeterMargus, Eva-MariaSumera,EgertLeinsaar,EloTepp, Eva-MaarjaForslund(IIviiul);LaurEensalu, KarinSarv,HelenKedik,JoosepAhun(vioola); LehoKarin,TõnuJõesaar,KaidoKelder,Siluan Hirvoja,JohannesSarapuu(tšello);JüriLepp, AndresKungla(kontrabass). TallinnaKammerorkestripeadirigent RistoJoost,kontsertmeisterHarryTraksmann, projektikoordinaatorKaidoKelder Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri (VNSO) koor: KadiRisting,TuuliEkbaum,KristiOolo, EmilyRuus,LiisiToomsalu(Isopran),Anne-Ly Mutli,Kaisa-MariLehis,ElsbetHelenaTiitus, LauraRahnu,KajaRusi,EmmaTeresaTamberg (IIsopran),LauraKoni,PiretMüür,EleriPullisaar, KilluKadiTeedla(Ialt),MerleSukk,GailiKuum; ReenaAnetteMaidla,EmmaSepp,Eliisabet Helde,NoraViikmaa,KristiinaJaanus(IIalt). DirigentMaarikaReimand,hääleseadja TriinElla ETENDUSE HELINDAMINE
Ansambel Estonian Voices:MariaVäli(sopran), MirjamDede(sopran),KadriVoorand(alt, ansamblikunstilinejuht),MikkDede(tenor), RasmusErismaa(bariton),AareKülama(bass) Tallinna Kammerorkester (TKO): Linda Vood, EneliHiiemaa(flöödid);RiivoKallasmaa,Kristi Volmer(oboed,inglissarv);ToomasVavilov, MadisKari,EdmundsAltmanis(klarnetid, bassklarnet);KristjanKungla,KaidoSuss, Kadri-AnnNuut(fagotid,kontrafagott); MattiasVihmann,KalleKoppel,RaitErikson, VigoUusmäe(metsasarved);IndrekVau,Ivar Tillemann,ChrisSommer(trompetid);Andres Kontus,IvarKiiv,JohannesKiik(tromboonid);
HelirežissöörRainerKoik OrkestrihelirežissöörTeetKehlmann(ERR) AnsambelEstonianVoiceshelikunstnik IlmarMadison Helimaterjalijuht,muusikajuhikonsultantTiitKikas EtendusehelitehnilineteenindajaEventech
Laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ tunnusmuusika: PärtUusberg,teose„Igavikutuules“ainetel Signatuur:esitabpuhkpillikvartettkoosseisus RaitEriksonjaKalleKoppel(metsasarved), IndrekVaujaIvarTillemann(trompetid). Tule liikumise muusika:esitabKirillOgorodnikov(kitarr) jaTallinnaKammerorkester,režissöörTennoToomistu
MINU ARM
47
Tantsupeo „Minu arm” kunstiline toimkond
Vaike Rajaste
idee autor ja pealavastaja, tantsu „Tule, tantsime!” autor 1997, 2007, 2009, 2011 liigijuhi assistent 2014 algajate segarühmade liigijuht-lavastaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA programmitoimetaja aastast 2009 tantsupeo produtsent 2011 Tantsu „Kiire-kiire, tuhkagi!” (2014) autor
Tonio Tamra muusikajuht
tantsupeo muusika „Algumeri” ja „Mere tujud” (2009), laulupeo koondorkestri teoste „Kolm polkat laulupeole” ja „Kolm labajalga laulupeole” (2009) ning „Minu isa mängis parmupilli, tantsis galoppi ja lõikas kulti” (2014) autor
Ülle Feršel
pealavastaja assistent, tantsu „Päevaloits” autor 2004, 2009, 2014 liigijuhi assistent 2002 neidude-, 2007 5.–6. klassi segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Villa-kombali”, „Lustilugu”, „Igavene labajalg” (2002), „Kodu” (2007), „Üits paigake” (2009), „Põlvest põlve” (2014) autor
Liis Aedmaa dramaturg
48
TANTSUPEO KAVA
Linda Pihu
liigijuht-lavastaja: 2.–3. klassi segarühmad 1987, 1990, 2011, 2014 liigijuhi assistent 1999 üldjuhi assistent-lavastaja 1993, 1997, 2002 1.–2. klassi, 2004 2–3. klassi, 2007 1. klassi segarühmade ja 2009 noorte segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Kassimäng” (1997) ja „Pisike puu” (2004) autor, tantsu „Tahaksin olla” (2007) kaasautor
Liina Eero
liigijuhi assistent: 2.–3. klassi segarühmad 2011 liigijuhi assistent 2017 3.–4. klassi segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Kooliteel”, „Oravakesed” (2017) autor
Ulla Helin-Mengel
liigijuht-lavastaja: 6.–8. klassi segarühmad 2007 üldjuhi assistent 2009 liigijuhi assistent 2011 1. klassi segarühmade liigijuht 2017 neiduderühmade liigijuht-lavastaja
Ingrid Jasmin
liigijuhi assistent: 6.–8. klassi segarühmad
MINU ARM
49
Maido Saar
liigijuht-lavastaja: noorte segarühmad, tantsude „Selle metsa taga”, „Pihlapuu” autor 1987 3.–4. klassi segarühmade, 1999 noorterühmade liigijuhi assistent-lavastaja 1993 1.–2. klassi segarühmade, 1997 8.–9. klassi segarühmade, 2002 ja 2009 7.–9. klassi segarühmade, 2004 noorterühmade, 2017 7.–9. klassi segarühmade liigijuht-lavastaja 1982 noortepeo „Meie päev” kunstilise juhi assistent 2007 noortepeo „Lävel” idee autor ja kunstiline juht-pealavastaja 2011 liigijuhi assistent 2014 tantsupeo „Puudutus” kunstiline juht-pealavastaja Tantsude „Koolimütsitants” (1987), „Koerapolka” ja „Vanema venna tants” (1993), „Ehitame maja” (1993, 2002), „Kui kallist kodust” ja „Minu isamajakene“ (1997), „Aarna reinlender” ja „Aamer-Augusti labajalg” (2002), „Lehelabajalg”, „Pihlapuu”, „Tule metsa” (2004), „Ja suvi tantsib”, „Jäljed”, „Puu on puude kõrgune”, „Rongisõit” (kõik 2007), „Meremehehakatiste tants”, „Merimies”, „Rannapiiga unistus”, „Tursapolka” (kõik 2009), „Puudutuse aeg”, „Ootuse lugu”, „Isad ja pojad”, „Raha naerab”, „Pere labajalg” (kõik 2014), „Pärglipolka” ja „KadridMardid“ (2017) autor, tantsu „Tulge siia, poisid-plikad” (2007) kaasautor
Karel Vähi
liigijuhi assistent: noorte segarühmad 2017 liigijuhi assistent
Agne Kurrikoff-Herman
liigijuht-lavastaja: N1 naisrühmad 2009, 2011 liigijuhi assistent 2014 2.–3. klassi segarühmade, 2017 1.–2. klassi segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Rätti tooma” (2011), „Kodumäng” ja „Upa-upa” (2014), „On meie keskel suvi” ja „Tita tots” (2017) autor, „Tahaksin olla” (2007) kaasautor
50
TANTSUPEO KAVA
Kärt Vuks
liigijuhi assistent: N1 naisrühmad
Erika Põlendik
liigijuht-lavastaja: N2 naisrühmad 1981, 1985, 1993, 1999, 2017 liigijuhi assistent 2002 pealavastaja assistent ja õpetajate rühmade liigijuht 1990, 2004, 2009 vanemate segarühmade ja 2007, 2011 õpetajate rühmade liigijuht-lavastaja
Maire Udras
liigijuhi assistent-lavastaja: N2 naisrühmad, tantsu „Oti rattad“ autor 2007, 2011, 2017 liigijuhi assistent 2009 nooremate naisrühmade, 2014 naisrühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Nummerpolka” (2007), „Taas koju” (2014) autor
Helena-Mariana Reimann
liigijuht-lavastaja: S1 segarühmad ja pealavastaja assistent, tantsude „Plaks ja pliks”, „Maa hing” autor 2002, 2007, 2009 liigijuhi assistent 2011 2–3. klassi segarühmade, 2014, 2017 noorterühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Hõissassaa!” ja „Kahe duuri polka“ (2002), „Plaks ja pliks” (2007), „Minu Eestimaa”, „Päikesejänkud”, „Velekeseq noorõkõsõq”, „Eesti muld ja eesti süda” (kõik 2011), „Väravamäng” ja „Kiigelaul“ (2014), „Tulitilgad” (2017) autor, tantsu „Tulge tulda hoidemaie” (2017) kaasautor
MINU ARM
51
Marius Aave
liigijuhi assistent: S1 segarühmad 2017 liigijuhi assistent
Kadri Tiis
liigijuht-lavastaja: S2 segarühmad ja pealavastaja assistent 2002 liigijuhi assistent 2004 nooremate segarühmade, 2007 noorterühmade liigijuht-lavastaja 2009, 2014 kunstilise juhi assistent 2007, 2009, 2014, 2017 tantsupeo produtsent Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tantsutoimetaja 2005–2017 Tantsu „Pere labajalg” (2014) kaasautor
Kristi Aitsam
liigijuhi assistent: S2 segarühmad 2014, 2017 liigijuhi assistent:
Karin Soosalu
liigijuht-lavastaja: S3 segarühmad 2004, 2007, 2009, 2011, 2014, 2017 liigijuhi assistent Tantsu „Pere labajalg” (2014) kaasautor
52
TANTSUPEO KAVA
Elo Unt
liigijuhi assistent: S3 segarühmad, tantsu „Õhtu labajalg” autor 2004 pealavastaja assistent 2007 üldjuhi assistent 2009, 2011, 2017 liigijuhi assistent Tantsu „Näljamihkel” (2017) autor
Rauno Zubko
liigijuht-lavastaja: S4 segarühmad 2011 neiduderühmade, 2014 vanemate segarühmade liigijuhi assistent-lavastaja 2017 5.–6. klasside segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Koostegemise lugu” (2014), „Talitrallirein” (2017) autor
Helle-Mare Kõmmus
liigijuhi assistent: S4 segarühmad 1987, 2011, 2017 liigijuhi assistent 1997, 2007 neiduderühmade, 2004 naisrühmade, 2009, 2014 nooremate segarühmade liigijuht-lavastaja 1994 Lääne-Eesti tantsijate kava üldjuht-lavastaja 1999 Mait Agu tantsude kava üldjuht-lavastaja Tantsude „Mere pidu” (1994), „Mere pidu” (uus seade 2009) autor, tantsu „Pere labajalg“ (2014) kaasautor
Kalev Järvela
liigijuht-lavastaja: pererühmad, tantsu „Kirisabalind” autor 1997 3.–4. klasside, 2002 noorterühmade liigijuht-lavastaja 2004 tantsupeo „Las jääda ükski mets…” pealavastaja 2007 üldjuhi assistent 1987, 1993, 1999, 2011, 2014, 2017 liigijuhi assistent Tantsude „Kadrel IV” (2002) „Meil on elu keset metsa”, „Süit kontratantsudest”, „Ingliska-matlott”, „Las jääda ükski mets” (kõik 2004) „Rehetoa tantsud” (2011), „Tees telu” ja „Räditants” (2007), „Linnamäng” (2014), „Meremeeste valss” (2009) autor, seade „Rannarahva pidu” (2009) autor, tantsu „Marss” (2004) kaasautor
MINU ARM
53
Mall Paulus
liigijuhi assistent: pererühmad 2007, 2009, 2011, 2014, 2017 liigijuhi assistent: Tantsu „Sinna tänna“ (2011) autor, tantsu „Lambamäng” (2004) kaasautor
Urve Keskküla
liigijuht-lavastaja: võimlemisrühmad, tantsude „Rukkirääk”, „Rabahaldjad”, „Must madu” kaasautor 1997, 2002, 2011, 2014, 2017 liigijuhi assistent: 2004 liigijuhi assistent-lavastaja Tantsude „Sipelgad” (2004), „Jaaniussid” (2007), „Väikese inimese maailm” (2011) autor
Kersti Kull
liigijuhi assistent-lavastaja: võimlemisrühmad, tantsude „Rukkirääk”, „Rabahaldjad”, „Must madu” kaasautor 2011 6.–12. klasside segarühmade, 2014, 2017 liikumisrühmade liigijuht-lavastaja
Tantsupeo „Minu arm” aujuhid
Els Roode, Ene Jakobson, Henn Tiivel, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Juris Zigurs, Liia Palmse, Lille-Astra Arraste, Maie Orav, Urve Kilk, Ülo Luht
54
TANTSUPEO KAVA
Tantsupeo „Minu arm” liigijuhtide assistendid
Kaia Kärner
Maria Uppin
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent,
2.–3. klassi
noorte segarühmad C
segarühmad
Jaanika Liiu
Mari Rüütli
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
2.–3. klassi
noorte segarühmad C
segarühmad
Helen Reimand
Marika Järvet
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
6.–8. klassi
N1 naisrühmad
segarühmad
Dagmar Nakus
Heleri Kängsepp
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
6.–8. klassi
N1 naisrühmad
segarühmad
MINU ARM
55
56
Merilin Metsatsirk
Sille Kapper
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
N2 naisrühmad
S2 segarühmad
Malle Õiglas
Jaanus Randma
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
N2 naisrühmad
S2 segarühmad
Aveli Asber
Kätlin Merisalu
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
S1 segarühmad
S3 segarühmad
Kätrin Järvis
Kadri Karin
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
S1 segarühmad
S3 segarühmad
TANTSUPEO KAVA
Madli Teller
Reine Kotkas
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
S4 segarühmad
võimlemisrühmad
Siim Praats
Tiina Kaev
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
S4 segarühmad
võimlemisrühmad
Margit Kuehl
Kadi Saks
liigijuhi assistent
liigijuhi assistent
pererühmad
võimlemisrühmad
Kati GraubergLonghurst
Marit Rae
liigijuhi assistent
võimlemisrühmad
liigijuhi assistent
pererühmad
MINU ARM
57
rahvamuusikapidu
„Muusika on kunstidest kõige elulähedasem, sest ta saadab meid hällist hauani.” (August Pulst). Rahva muusika ehk rahvamuusika on rahva muusikaline emakeel, mis on aegade tagant säilinud meie alateadvuses ning mõjutanud nii meie muusikaeelistusi kui ka muusika arengut. Muusika loomine – laulmine või pilli mängimine – on paljude inimeste sügavaim ja ehedaim eneseväljendusviis ning aitab väljendada tundeid, mida sõnadesse panna ei saa. Muusika toob rahva kokku. Toob muusikud kokku. On ühiseks keeleks ja armastuseks. Rahvamuusikapidu on saanud laulu- ja tantsupeo armastatud osaks ning toob suurele juubelipeole rahvamuusikud üle maa. Meie ühiseks keeleks on eesti rahvamuusika, päritud lood, mida mitmed põlvkonnad juba kümneid ja sadu aastaid on siin mänginud ja laulnud. Peol osalevad rahvamuusikud jagunevad vastavalt ansamblite koosseisule pilliliikidesse. Sel korral on pilliliikideks kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid, koondorkester ja uue pilliliigina torupillid. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks – väikekandled, rahvakandled, kromaatilised kandled – ning annavad omaette kontserdi „Kannelde öö”. Juhan Uppin rahvamuusikapeo loominguline juht
Rahvamuusikapidu Vabaduse väljakul reedel, 5. juulil 2019 kell 14
Viiulid
Harju valss VIGALA KIHELKOND SEADE KRISTI ALAS (1974)
Polka Pärnumaalt TORI KIHELKOND MÄNGINUD MIHKEL TOOM (1873–1958) JA MART JANTSON (1872–1948)
Kristi Alas
SEADE KRISTI ALAS
viiulite liigijuht
Torupillilugu
⁄ ⁄ Viiulite kaunis varjunditerohke kõla mõjub lummavalt ja mõnikord
LÄÄNE-NIGULA KIHELKOND
saavad rõõmu tunda igas eas ja erinevas pillivaldamise astmes olevad
MÄNGINUD VILLEM ILUMÄE
inimesed. Muusika tõepoolest ühendab ja puudutab nii mängija kui ka
(1870–1950)
kuulaja hinge. Enamik peole valitud viiulilugude seadetest on sündinud
SEADE KRISTI ALAS
lastega koos pilli mängides. Pidulugude valiku tegemisel kuulasin
isegi veidi ebamaiselt. Koosmängust sünnib vägev energia, millest
noorte viiulimängijate arvamust. Rõõmu ja lusti! ⁄ ⁄
Ringvalts PAISTU KIHELKOND MÄNGINUD KARL LEESMENT (1857–?) SEADE KRISTI ALAS JA ANSAMBEL TUULEVIIUL
Kesköine polka EEVA TALSI (1988) SEADE KRISTI ALAS
60
RAHVAMUUSIKAPEO KAVA
Lõõtspillid
Loosu küla polka, Noore ea polka MÄNGINUD AUGUST TEPPO (1875–1959)
Võru valss MÄNGINUD HEINO TEPPO (1930–1977)
Voorimehe troska, Kilumari reinlender
Juhan Uppin
rahvamuusikapeo loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht rahvamuusikapeo loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht (2014, 2017)
MÄNGINUD ELMAR RUUSAMÄE (1934–2014)
⁄ ⁄ Lõõtspillide lood pärinevad eesti lõõtspillitraditsiooni viielt silmapaistvalt pillimehelt. August Teppo oli omaloodud pillil ka oma
Polka Aivar Teppo järgi
aja parimaid mängijaid. Tema salvestatud mängu kuulates võib leida
MÄNGINUD AIVAR TEPPO
parimaks ja mõjukaimaks mängijaks võib pidada Karl Kikast, kes
(1958–2017)
lihvis paljud vanemad mängustiilid ja lugude iseärasused laiemale
tuttavaid mängustiilielemente, mida kasutavad kõik hilisemad Teppotüüpi lõõtspilli mängijad. August Teppole järgnenud põlvkonna
kuulajaskonnale arusaadavamaks ning laiendas lõõtspillil mängitavat
Armukadedus
repertuaari. Karl Kikase lood, mängustiili ja rolli võttis üle Aivar Teppo,
MÄNGINUD KARL KIKAS
ka mängutehnikat. Vanemasse, Kikase-eelsesse ehk August Teppo
(1914–1992)
koolkonda võib tinglikult lugeda ka pillimeistri pojapoja Heino Teppo,
kes samuti täiendas oluliselt nii Teppo-tüüpi lõõtspilli repertuaari kui
kes päris oma vanaisa ja isa lood ning mängustiili. Tema eakaaslase ja sõbra Elmar Ruusamäe lihtne ja ehe mängustiil ning tema lugude iseloom sobituvad samuti pigem vanema koolkonnaga. ⁄ ⁄
MINU ARM
61
Kandled
Labajalad SEADE PILLE KARRAS
Polkad suurtelt meistritelt ARNO SOOÄÄR (1934), IGOR TÕNURIST (1947), TOIVO LUHATS (1938) SOLISTID TUULE KANN JA JAAK SOOÄÄR
Valss fimist „Kevade”
Pille Karras
Ella Maidre
liigijuht
kannelde liigijuht (2009)
kannelde liigijuhi assistent
kannelde liigijuhi assistent
(2009)
(2014)
väike- ja rahvakannelde
kromaatiliste kannelde liigijuht
kannelde liigijuht (2014, 2017)
VIISI MUUSEUMIST VÄLJA OTSINUD VELJO TORMIS (1930–2017)
⁄ ⁄ Kandlemängijad sätivad oma pillid häälde ja kogunevad jälle suureks
SÕNAD: PAUL-EERIK RUMMO
mängukooriks, et üheskoos teha suur kummardus pillimeistritele,
(1942)
õpetajatele, üksteisele – kõigile, kes on meie rahvuspilli arengu ja kujunemise eest hea seisnud. Kaval peab selle kandlemängija ja -meistri käsi olema, kes on käinud kaasas pilli muutustega ajas ja suutnud tänapäeva kaasa tuua erinevaid kandlemängustiile. Seekordsel kandlepeol saab näha ja kuulda väikekannelt, päkarauakannelt, külakannelt, rahvakannelt ja kromaatilist kannelt, lugude seast leiab ammu tuntud kandleklassikat, rahvalauluseadeid ja ka uudisloomingut. Pöörame tänulikud pilgud vanade meistrite poole ja saame innustust uue põlvkonna mängijatest. On suur õnn, et meil on siiani võimalus saada osa rahvaliku kandlemängu traditsiooni kandjate mängust. Elame suure huviga kaasa Eesti esimesele kromaatilise kandle doktorandile ja rõõmustame südamest aina kasvava kandlekogukonna üle. ⁄ ⁄
62
RAHVAMUUSIKAPEO KAVA
Torupillid
Karksi ANTS TAUL (1950) SEADE KATARIIN RASKA SOLIST ANTS TAUL
Vakatantsi lugu EMMASTE KIHELKOND MÄNGINUD JUHAN MAAKER EHK TORUPILLI JUSS (1845–1930)
Katariin Raska
SEADE CÄTLIN MÄGI (1979)
torupillide liigijuht
Veltsandi polka
⁄ ⁄ Esimest korda Eesti ajaloos saavad ühel laval kokku pea
MUSTJALA KIHELKOND
kunagiste vahvate torupillimängijate Jakob Kilströmi, Juhan
MÄNGINUD JAAN PIHT
Maakeri ja Jaan Pihti muusika kõrval on esindatud ka Eesti torupilli
(1875–1950)
elluärataja meister Ants Tauli looming, mida ta tuleb koos meiega
SEADE KATARIIN RASKA
rahvamuusikapeole ette kandma. Oma kiindumust ja austust torupilli
kolmkümmend torupillimängijat. Lisaks tänaste mängijate eeskujude,
vastu kannan edasi meie kõigi kaudu enda loodud „Torupilli marsi”
Kilströmi labajalad
näol, mis on spetsiaalselt kirjutatud rahvamuusikapeo tarvis. Kõik valitud
KUUSALU KIHELKOND
uhkust, mitmekesisust ning vägevust. ⁄ ⁄
lood ja seaded peegeldavad instrumendi ja selle muusika toredust,
MÄNGINUD JAKOB KILSTRÖM (1864–1945) SEADE MERIKE PABERITS (1988)
Torupilli marss KATARIIN RASKA (1986)
MINU ARM
63
Akordionid
Uhti, uhti uhkesti RAHVAVIIS SEADE TIIT KALLUSTE (1962)
Kojusaabumine TUULIKKI BARTOSIK (1976) SOLIST TUULIKKI BARTOSIK
Kuu mängib kudrustega KULNO MALVA (1979)
Kristel Laas
Cathlen Haugas
akordionite liigijuht ja dirigent
ja dirigent
(2009, 2014, 2017)
akordionite liigijuhi assistent
akordionite liigijuht ja dirigent
akordionite liigijuhi assistent
(2014)
SÕNAD JÕHVI KIHELKONNAST SOLISTID LIISI KOIKSON JA KULNO MALVA
⁄ ⁄ Sel aastal koosneb rahvamuusikapeo jaoks loodud akordioniliigi repertuaar eesti rahvamuusikast ja autoriloomingust. Autorid-seadjad
Poolamäe räpp
tunnevad akordionit ja selle võimalusi suurepäraselt ning on lugudes
TIIT KALLUSTE
Palades on akordionit kasutatud nii viisi- kui ka saatepillina: mängijatel
SOLIST JAANUS SAKS
on võimalus mängida suures akordioniorkestris, samas olla laulja ja
välja toonud akordioni parimad omadused ja kasutamisvõimalused.
saatja rollis või moodustada hoopis tänapäevane bändikoosseis ja
Paigalejäämise polka KARKSI KIHELKOND LAULNUD MARI SARV (1884–1977) SEADE KRISTEL LAAS (1982)
64
astuda üles koos räppariga. ⁄ ⁄
RAHVAMUUSIKAPEO KAVA
Näppepillid
Ma kõndisin vainul CYRILLUS KREEK (1889–1962) RAHVALUULE SEADE JOOSEP SANG (1971)
Kaks polkat Victor Compe järgi RAHVAVIIS SEADE JAANUS PÕLDER (1971)
Joosep Sang
näppepillide liigijuht
Labajalgade popurrii
näppepillide liigijuht (2017)
RAHVAVIIS
karakteriga. Silmas on peetud vaheldusrikkust – on polkad, labajalad,
SEADE ILMAR KALD (1974)
valss ja tantsulugu Setomaalt. Lisaks traditsioonilisemale repertuaarile
⁄ ⁄ Näppepillide repertuaari moodustavad viis lugu, igaüks oma
tahab näppepillide plokk pakkuda ka midagi uudset ja värsket. Selleks
Lõõtsalugu Setomaalt
on tellimuslugu ansamblilt Etnosfäär, mis seob Siberi eestlastelt kogutud lõbulaulu tänapäevaste väljendusvahenditega. ⁄ ⁄
RAHVAVIIS SEADE JOOSEP SANG SOLIST MARTIN MÜLLER
Terve no küla RAHVALIK VIIS ETNOSFÄÄR SEADE KAAREL KUUSK (1987) KAASTEGEV ANSAMBEL ETNOSFÄÄR
MINU ARM
65
Koondorkester
Torupillivalts, Tori kõrtsi tondilugu VÄNDRA KIHELKOND MÄNGINUD HANS DREIMAN (1872–?) SEADE JUHAN UPPIN (1984)
Jaan Pihti polka MUSTJALA KIHELKOND
Juhan Uppin
MÄNGINUD JAAN PIHT (1875–1950)
⁄ ⁄ Koondorkestri lood pärinevad Eesti rahvapillidelt. Hans Dreimani
SEADE JUHAN UPPIN
kandlel mängitud „Torupillivalts” ja „Tori kõrtsi tondilugu” esindavad meie rahvamuusika vanemat aega ning sarnanevad oma liikumatu
Valss Likmanni järele
harmoonia pärast vanade torupillilugudega. Torupillimees Jaan Piht on mänginud aga polkat, mis sarnaneb juba uuema aja rahvamuusikaga, mida iseloomustab lihtne harmoonia vaheldumine.
TORI KIHELKOND SEADE JUHAN UPPIN
Eesti rahvapärast viiulirepertuaari esindab 1910. aastal ilmunud noodiraamatust pärinev „Valss Likmani järele”, mis uues seades saab
Ühel ilusal suveõhtul
veidi teistsuguse ilme. „Kallike kaugel” on umbes sajandi eest sündinud
KUUSALU KIHELKOND
lõõtspillimängijalt Richard Reinolt, kes ise samuti selles sõjas käis. „Ühel
SEADE JUHAN UPPIN
ilusal suveõhtul” on mõnus ja tantsuline reinlender, milles kohtuvad
lauluke, millest leidub lugematul hulgal variante. Eriti armsaks sai laul Eestis teise maailmasõja ajal. Käesolev variant pärineb suurepäraselt
Kukerpillide poolt tuntuks lauldud Kuusalu kandi laul ja „Tantsulugu”
Kallike kaugel
lõõtspillikuningas Aivar Teppo järgi. Lugude seaded on lihtsad ja neid
PAUL TAMMEVESKI (1898–1982)
südamega! Kuulame üksteist! ⁄ ⁄
MÄNGINUD RICHARD REINO (1914–2004) SEADE JUHAN UPPIN
66
saavad mängida igasuguses koosseisus ansamblid. Mängime rõõmu ja
RAHVAMUUSIKAPEO KAVA
Rahvamuusikapeo loominguline toimkond
Juhan Uppin – loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht Pille Karras – väikekannelde ja rahvakannelde liigijuht Ella Maidre – kromaatiliste kannelde liigijuht Katariin Raska – torupillide liigijuht Kristi Alas – viiulite liigijuht Joosep Sang – näppepillide liigijuht Kristel Laas – akordionite liigijuht Cathlen Haugas – akordionite liigijuhi assistent Martin Medar – rahvamuusikapeo korraldusjuht
MINU ARM
67
68
laulupidu
Hea peoline! Nii nagu meile on kallid meie emad ja isad, on meile kallid ka meie isamaa ja emakeel. Eesti laulupidu on sündinud armastusest meie maa ja keele vastu. Selle armastuse toel sai maarahvast eesti rahvas ja maast Eesti riik. Pühitsedes laulupidu, pühitseme oma emakeelt ja isamaad, et võiksime need pärandada oma lastele ja kesta igaviku tuultes igavesti. Eesti, minu arm! Peeter Perens XXVII laulupeo „Minu arm” kunstiline juht
XXVII laulupidu „Minu arm” Laulupeo avakontsert „Õpetajale” laupäeval, 6. juulil 2019 kell 19 Põhjalikuma kava ja laulusõnad leiad lk 78.
ÜHENDKOOR
VALIKMEESKOOR
Koit
Kuldrannake
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
PUHKPILLIORKESTER
Muusika: Mihkel Lüdig Tekst: Friedrich Kuhlbars Dirigent Ants Soots
Muusika: Fredrik Pacius Tekst: Johann Voldemar Jannsen Dirigent Alo Ritsing
Kuulajale
Muusika: Gustav Ernesaks Tekst: Betti Alver Dirigent Hirvo Surva
VALIKÜHENDKOOR
Kaunimad laulud
Muusika: Friedrich August Saebelmann Tekst: Peeter Ruubel Dirigent Aarne Saluveer
VALIKSEGAKOOR
Rīga dimd
Läti rahvalaul Seade: Jānis Cimze Dirigent Kaspars Putniņš 70
Muusika: Aleksander Läte Tekst: Ado Reinvald Dirigent Mikk Üleoja
Vürstide saabumine ballett-ooperist „Mlada” Muusika: Nikolai Rimski-Korsakov Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester Dirigent Neeme Järvi
Lõbusad vastlad Peterburis Muusika: Eduard Tamm Seade: Peeter Saan Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester Dirigent Aavo Ots
VALIKSEGAKOOR
Otsekui hirv
Muusika: Rudolf Tobias Tekst: Psalm 42 Dirigent Kaspar Mänd
LAULUPEO LÜHIKAVA
SÜMFOONIAORKESTER
VALIKMEESKOOR
Armastuse poeem
Sa oled mu südame suvi
Muusika: Artur Lemba Seade: Ülo Krigul Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solist Robert Traksmann (viiul) Dirigent Paul Mägi
VALIKNAISKOOR
Õitsiliste koor balletist „Kratt” Muusika: Eduard Tubin Tekst: Erika Tubin Dirigent Kristiina Poska
VALIKMEESKOOR
Kadettide koor ooperist „Cyrano de Bergerac” Muusika: Eino Tamberg Tekst: Jaan Kross Solist Raiko Raalik (bass) Dirigent Anu Tali
VALIKLASTEKOOR
Meie aed, I osa
Muusika: Arvo Pärt Tekst: Eno Raud Dirigent Olari Elts
SÜMFOONIAORKESTER
Mõõkade tagumine balletist „Kalevipoeg” Muusika: Eugen Kapp Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Toomas Kapten
Muusika: Artur Kapp Tekst: Eduard Wöhrmann Dirigent Ants Soots
VALIKNAISKOOR
Üks hetk
Muusika: Ester Mägi Tekst: Vladimir Beekman Dirigent Veronika Portsmuth
VALIKSEGAKOOR
Noore veljo, veeritäge! Muusika: Mart Saar Tekst: rahvaluule Dirigent Heli Jürgenson
VALIKÜHENDKOOR
Laulis isa, laulis poega sarjast „Liivlaste pärandus” Muusika: Veljo Tormis Tekst: liivi rahvaluule Solist Mehis Tiits (tenor) Dirigent Hirvo Surva
VALIKNAISKOOR
Nüüd ole, Jeesus, kiidetud, I osa teosest „Kreegi vihik” Muusika: Tõnu Kõrvits Tekst: eesti vaimulik rahvaviis (Kihnu) Dirigent Tõnu Kaljuste
SOOLOLAUL
VALIKÜHENDKOOR
Kui lõpeb suvepäeva viimne vine
Sanctus Requiemist
Muusika: Villem Kapp Tekst: Juhan Sütiste Esitavad Ain Anger (bass), Siim Selis (klaver)
Muusika: Cyrillus Kreek Dirigent Tõnu Kaljuste
MINU ARM
71
SÜMFOONIAORKESTER
ÜHISLAULUD
Kodumaine viis
Üksi pole keegi
Muusika: Heino Eller Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solist Age Juurikas (klaver) Dirigent Risto Joost
VALIKÜHENDKOOR
Me oleme põhjamaa lapsed
Muusika: Evald Aav Tekst: Anna Haava Orkestri sissejuhatus ja seade: Rasmus Puur Dirigent Triin Koch
Muusika: Tauno Aints rahvaviis Kuusalust, „Vana kannel III”, 642 Tekst: Urve Tinnuri Solist Lauri Õunapuu Dirigent Peeter Perens
Puud ma laulan haljusesse lauleldusest „Uku ja Vanemuine” Muusika ja tekst: Karl August Hermann Seade: Raimo Kangro ja Kristo Matson Dirigent Endrik Üksvärav
Kungla rahvas lauleldusest „Uku ja Vanemuine” Muusika: Karl August Hermann Tekst: Friedrich Kuhlbars Orkestriseade Kristo Matson Dirigent Raul Talmar
72
LAULUPEO LÜHIKAVA
XXVII laulupidu „Minu arm” Tallinna lauluväljakul pühapäeval, 7. juulil 2019 kell 14 Põhjalikuma kava ja laulusõnad leiad lk 104.
LASTEKOOR
Lauljate tervitus
Muusika ja tekst: Karl August Hermann Dirigent: Mai Simson
Maarja kuld
Muusika: Sakarias Jaan Leppik Tekst: Kihnu rahvaluule Kooriseade: Kadri Hunt Orkestriseade: Margo Kõlar Solistid: Triinu Piirsalu (viiul), Siret Sui (plokkflööt), Anna-Liisa Eller (kromaatiline kannel, Kärt Suurlaht, Li Langebraun (väikekannel), Elisabeth Keizars, Anna Rika Kizant, Loore Laimets, Mia Simona Preisfreund, Annabel Soode (laul) Dirigent: Elo Üleoja
Õnn ei tule pikutades
Muusika: Kadri Voorand Tekst: Virve Osila Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Liikumisseade: Rauno Zubko Dirigent: Ingrid Kõrvits
Maa, mida armastan Muusika: Rasmus Puur Tekst: Hando Runnel Dirigent: Maarja Soone
PUHKPILLIORKESTER
Ärka, kannel ja harf!
Muusika: Mart Siimer Seade laulupeole: Mati Põdra Dirigent: Bert Langeler
Kolm eesti rahvapillilugu
Orja torupillivalts, Tsirgu Liisa, Torupilli Jussi lugu Eesti rahvaviisi ainetel Ott Kask Torupillidel: Ulvi Võsa, Kerli Kislõi, Susanna Viktoria Mõtsmees Dirigent: Tarmo Kivisilla
Käes on jälle suvi
Popurrii eesti heliloojate suvelauludest „Kui käes on jaanipäev” (Uno Naissoo), „Jaanipäev” (Vello Toomemets), „Ühe suve muinaslood” (Uno Naissoo), „Suvised huvid” (Rein Rannap) Autor: Tõnis Kõrvits Dirigent: Peeter Saan
VALIKMUDILASKOOR
Rõõmulaul
Muusika: Riho Päts Eesti rahvaluule Seade: Riho Esko Maimets Liikumisseade: Vaike Rajaste Dirigent: Maret Alango
Sinule, Eesti!
Muusika: Riivo Jõgi Dirigent: Peeter Änilane MINU ARM
73
Naerulohkudega maailm Muusika: Helin-Mari Arder Tekst: Olivia Saar Orkestriseade: Teet Raik Dirigent: Vilve Maide
Buratino laul
Muusika: Olav Ehala Tekst: Juhan Viiding Dirigent: Jaanika Kuusik
Ilus oled, isamaa
Muusika: Siiri Siimer Tekst: Mihkel Veske Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Dirigent: Annelii Traks
SÜMFOONIAORKESTER
Päike laulab
Muusika: Jonas Tarm Dirigent: Riivo Jõgi
Päikesele
Muusika: Tõnu Kõrvits Dirigent: Hando Põldmäe
Sümfoonia nr 2 c-moll, 3. osa Allegro Villem Kapp, kohandus: Hando Põldmäe Dirigent: Jüri-Ruut Kangur
Tornikella kaja
Muusika: Mari Amor Tekst: Villem Grünthal-Ridala Dirigent: Ingrid Roose
Sümfooniline taasajastus Veljo Tormise koorikantaadist „Tornikell minu külas” Muusika: Ülo Krigul Tekst: Fernando Pessoa ja Juhan Viidingu loomingu põhjal koostanud Marius Peterson ja Ülo Krigul Lugeja: Marius Peterson Dirigent: Kaspar Mänd
Ilmaratas
KOONDORKESTER
NAISKOOR
Päikese tõusu aegu
Muusika ja tekst: Henry Laks Seade: Ene Uibo Löökpillisaade: Vambola Krigul Löökpillidel: Kaspar Ernesaks, Anni Karu, Vambola Krigul, Gertrud Leopard, Maarja Nuut Dirigent: Raul Talmar
Suvine tuul
Muusika: Lembit Veevo Tekst: Juhan Liiv Dirigent: Andrus Siimon
Kergotamine
Muusika: Seto viis Tekst: rahvaluule Seade ansamblile Zetod: Kristjan Priks Seade naiskoorile ja orkestriseade: Kristel Laas Liikumisseade: Elo Unt Dirigent Külli Kiivet
74
Eesti muinasjutt
I Eesti muinasjutt, II Vana sarvelugu, III Veere, veere … Muusika: Ardo Ran Varres Dirigent: Hando Põldmäe
POISTEKOOR
Aatomiku laul
Muusika: Arvo Pärt Tekst: Vladimir Beekman Dirigent: Kuldar Schüts
Spordimeeste laul muusikalist „Detektiiv Lotte” Muusika: Priit Pajusaar Tekst: Leelo Tungal Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Liikumisseade: Märt Agu Dirigent: Lydia Rahula
LAULUPEO LÜHIKAVA
POISTEKOOR JA MEESKOOR
Kes selle tamme istutas? Muusika: Gustav Ernesaks Tekst: Leili Andre Dirigent: Hirvo Surva
Vanaisa
Muusika: Andres Lemba Tekst: Jaanus Vaiksoo Dirigent: Indrek Vijard
Mere kutse
Muusika: Kadri Hunt Tekst: Leelo Tungal Orkestriseade: Margo Kõlar Solistid: Hardy Hännikäinen (plokkflööt), Arp Reindla (viiul) Dirigent: Kuno Kerge
MEESKOOR
Mu arm
Muusika: Riho Esko Maimets Tekst: Ernst Enno Dirigent: Ülle Tuisk
Ärategemise laul
Muusika ja tekst: Tõnis Kaumann Dirigent: Mikk Üleoja
Isad ja pojad
Muusika ja tekst: Uno Loop Kooriseade: Andres Lemba Instrumentaalsaade: Siim Aimla Allan Järve (trompet), Siim Aimla (saksofon), Andrus Karjel (tromboon), saateansambel Dirigent: Peeter Perens
SEGAKOOR
Kannel
Muusika: Hain Hõlpus Regilaul Lüganuselt Dirigent: Rasmus Puur
Emakeelelaul
Muusika: Tõnu Kõrvits Tekst: Doris Kareva Dirigent: Heli Jürgenson
Isamaale
Muusika: Eino Tamberg Sõnad: Juhan Liiv Dirigent: Triin Koch
Ära mind lahti lase
Muusika: Kadri Voorand Tekst: Triin Soomets Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Dirigent: Valter Soosalu
ÜHENDKOOR
Tuljak
Muusika: Miina Härma Tekst: Ferdinand Karlson Dirigent: Ants Üleoja
Ilus oled, isamaa
Muusika ja tekst: Tõnis Mägi Seade: Tõnis Kõrvits Dirigent: Peeter Perens
Igaviku tuules
Muusika: Pärt Uusberg Tekst: Kristjan Jaak Peterson, Juhan Liiv, eesti rahvaluule Dirigent: Pärt Uusberg
Ta lendab mesipuu poole Muusika: Peep Sarapik Tekst: Juhan Liiv Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Dirigent: Vaike Uibopuu
Mu isamaa on minu arm Muusika: Gustav Ernesaks Tekst: Lydia Koidula Dirigent: Olev Oja
MINU ARM
75
76
laulupidu
Laulupeo avakontsert „Õpetajale”
Ühendkoor 753 koori 24 380 lauljat
Koit MUUSIKA: MIHKEL LÜDIG (1880–1958) TEKST: FRIEDRICH KUHLBARS (1841–1924) DIRIGENT ANTS SOOTS
Laul on olnud kavas 1923., 1960. aasta laulupeol, 1969. aastast üldlaulupidude ja 1982. aastast noorte laulupidude avalauluna.
Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal, vägevail vooludel üle me maa. Ilu see edeneb õuede õlal: isamaa pind ärkab õitsema.
Ants Soots 1993–1994, 1999 ja 2004–2019 laulupidude dirigent 2004 ja 2009 meeskoori liigijuht 1999 ja 2009 laulupidude kunstiline juht ⁄ ⁄ Ka „Koidul” on tänavu tähtis aastapäev – 115. Räägitakse, et nii sõnade kui ka muusika loomiseks kulus kahel vägeval vaid kümme minutit. Uhke, väärikas seitsmehäälne koorilaul jõudis laulupeo kavva 1923. aastal. Viimase 50 aasta jooksul on olnud aga kõigi pidude sümbollaul. Nii ongi AEG ise põlistanud „Koidu” väe ja tähenduse. ⁄ ⁄
78
Mägede harjadel kumamas koit. Taevasse tõusku me lootuse loit!
AVAKONTSERDI KAVA
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm MUUSIKA: FREDRIK PACIUS (1809–1891) TEKST: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819–1890) DIRIGENT ALO RITSING
Laul on olnud kavas 1869., 1891., 1894., 1896. ja 1910. aasta laulupeol, alates 1920. aastast sai laulust meie riigi hümn.
Alo Ritsing 1985–2014 ja 2019 laulupidude dirigent 2004 laulupeo kunstiline juht laulupeo naiskoorilaulude „Kevade kullendav taevas” (1985 ja 2014) ja „Kevad
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mull’ nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mull’ kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!
südames” (2004) ning meeskoorilaulude „Santa Maria” (1999) ja „Eesti meestele” (2004) autor ⁄ ⁄ Meie riigi ühed sümbolid on hümn, sinimustvalge lipp ja
Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
me ise, meie inimesed. Hümn ütleb − mu isamaa on minu õnn, lipulaul − sinise taeva all me kasvatame oma vaimu ja harime musta mullapinda. Et kõlab hümn ja Eestimaad kaunistab me lipp, oleme tänulikud ja truud oma isamaale. ⁄ ⁄
MINU ARM
79
Kuulajale MUUSIKA: GUSTAV ERNESAKS (1908–1993) TEKST: BETTI ALVER (1906–1989) DIRIGENT HIRVO SURVA
Su elus kumiseb kaasa tulevik, minevik, tulevik, aegade armas kannel, sina õnnelik, õnnelik, õnnelik!
Hirvo Surva 1993–2019 laulupidude dirigent 2002–2011 ja 2019 poistekoori liigijuht
Suur on kuulamise kunst. Aina kuula! Noodikiri ehk tabab neid eluhääli ja hõiskamisi, salapalveid ja sõnumeid. Kuula hoolega! Huupi ära huuga, et see kumin sinu tõttu ei kaoks. Enne kuula! Siis kumise kaasa! Sumise suletud suuga, kui sõnu pole laulu jaoks.
1997, 2002 ja 2014 laulupidude kunstiline juht ⁄ ⁄ Betti Alveri kauni ja õpetliku teksti on Laulutaat vorminud helisevaks mõtteks! Laulame siis talle, ta kuulab meid... ⁄ ⁄
Kas tõesti su elu, kas tõesti su on tumm siin kurvasti kuhtuval tähel? Oled õnnetust õnnetum? Sa ju tunned, kui virge on viiv? Sa ju tunned siin tuikaval tähel, miks kumiseb lausetest lahus tulevik, minevik, tulevik, miks aegade armas kannel sind anub? Tasa, tasa! Kas kuuled? Sa ju kumised! Sa ju kumised kaasa ka praegu, sina õnnetu-õnnelik!
80
AVAKONTSERDI KAVA
MINU ARM
81
Isad ja emad kingivad meile elu. Õpetajad annavad meile midagi, millega see täita. Tarkuseläte armastab küll noori, aga ei põlga ära ka vanu, kes temast aeg-ajalt kosutavat lonksu rüübata tahavad. Sellepärast, kallid sõbrad, austame ja armastame oma õpetajaid, näitamaks, et nende töö on kandnud vilja! Et tilluke seeme, mille nad kord mulda poetasid, on sirutunud võrsena päikese poole, et kasvada millekski kauniks ja tugevaks. Tänane kontsert on tänuavaldus kõikidele Eesti koolmeistritele.
Ott Kilusk laulupeo vahetekstide looja
82
AVAKONTSERDI KAVA
Valikühendkoor 139 koori 5137 lauljat
Kaunimad laulud MUUSIKA: FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN (1851–1911) TEKST: PEETER RUUBEL (1859–1929) DIRIGENT AARNE SALUVEER
Laul on kõlanud 1894., 1950., 1980., 1985., 1990., 1993., 1997., 2007., 2009. ja 2014. aasta laulupeol
Kaunimad laulud pühitsen sull’, vanematest armastatud kallis kodumaa! Kangesti tuksub süda siis mul, kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!
Aarne Saluveer 1993, 1997–2019 laulupidude dirigent
Vaimustes tungib tugev lauluhääl südame põhjast armastuse väel. Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka, kuni veel elu kestab mu sees.
1993, 1997–2002, 2011, 2014 mudilaskoori, 2004 ja 2009 lastekoori liigijuht
Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul: kosugu, kasvagu Eestimaa!
2007 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ „Kaunimad laulud” on aegadeülese sõnumiga teos, mis sündinud romantismiajastule kohaselt tingimusteta kodumaa-armastusest ning soovist, et suudaksime ületada kõik takistused oma vabaduse teel. Teos on enam kui sajandi jooksul sütitanud nii lauljaid kui ka kuulajaid ning inspireerinud ka Alo Mattiisenit „Viie isamaalise laulu” loomisel. Kostku laulukaare alt üle kogu Eestimaa Peeter Ruubeli sõnad: „Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka, kuni veel elu kestab mu sees …”. ⁄ ⁄
Teksti toimetamisel on lähtutud 1894. aasta väljaandest.
MINU ARM
83
Valiksegakoor 84 koori 3221 lauljat
Rīga dimd LÄTI RAHVALAUL SEADE: JĀNIS CIMZE (1814–1881) DIRIGENT KASPARS PUTNIŅŠ
Rīga dimd, Rīga dimd! Kas to Rīgu dimdināj’? Aijaijā tallallā, kas to Rīgu dimdināj’? Tai meitai pūru kala, kam trejādi bāleliņ’, Aijaijā tallallā, kam trejādi bāleliņ’.
Kaspars Putniņš 2019. aasta laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Jānis Cimze „Rīga dimd” on
Tēva brālis pūru kala, mātes brālis atslēdziņ’, Aijaijā tallallā, mātes brālis atslēdziņ’.
minu jaoks väga oluline, kuna kasvasin koos selle lauluga üles. Selle loo autor on Läti muusikaelu väljapaistev isik. Ta asutas omanimelise muusikaseminari, millel
Viņas pašas īstais brālis, zelta vāku liedināj’, Aijaijā tallallā, zelta vāku liedināj’.
oli oluline ühiskonda valgustav roll 19. sajandi teises pooles, kuna andis haridust paljudele läti ja eesti kultuuritegelastele. ⁄ ⁄
Riia kajab, Riia kajab! Kes ta pani kajama? Veimekirstu teeme neiul’, kellel kolmi venda on. Isa vend teeb veimekirstu, ema vend teeb võtmekest. Neiu enda õige veli, Kullast kaane sepistab. Tõlge: Biruta Tuulik
84
AVAKONTSERDI KAVA
Valikmeeskoor 17 koori 560 lauljat
Kuldrannake MUUSIKA: ALEKSANDER LÄTE (1860–1948) TEKST: ADO REINVALD (1847–1922) DIRIGENT MIKK ÜLEOJA
Laul on olnud kavas 1933. ja 2009. aasta laulupeol
Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! Ju vara kalli koiduga su poole võtsin purjeta’! Silm siiski kallast veel ei näe siit üle kõrge, üle kõrge lainte mäe.
Mikk Üleoja 2009, 2014, 2019 laulupidude dirigent 2014 ja 2019 meeskoori liigijuht
Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! Veel ikka võõra ilma piir, ei läigi ranna siniviir säält üle elumere vee, kus lõpeb igav, lõpeb igav laevatee.
⁄ ⁄ Igatsus on võimas emotsioon. Igatsuse ajel on loodud kunstiteoseid, avastatud uusi maid ning mindud läbi tule ja vee. Täitumatu igatsus jätab hinge magusvalusa tunde. Nõnda, et vahel ei saa arugi, kumba on rohkem, kas
Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! Ma ohkan siin kui väsind lind, oh otsatu on merepind! Ei tuul mu laeva lendes a’a, ei mina iial, mina iial randa saa!
magusust või valu. Aleksander Läte poolt Ado Reinvaldi sõnadele loodud “Kuldrannake” on kindlasti üks kirglikumalt igatsevaid laule Eesti muusikaliteratuuris. ⁄ ⁄
MINU ARM
85
Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester
Vürstide saabumine ballett-ooperist „Mlada”
MUUSIKA: NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1844–1908) DIRIGENT NEEME JÄRVI
Neeme Järvi 1965, 1969, 1999, 2004, 2009, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent 1965 ja 1969 sümfooniaorkestrite juht ⁄ ⁄ Väga sobiv lugu laulupeol! 175 aastat Rimski-Korsakovi, meie Eesti heliloojate õpetaja mälestuseks! ⁄ ⁄
Lõbusad vastlad Peterburis MUUSIKA: EDUARD TAMM (1879–1941) SEADE: PEETER SAAN (1959) DIRIGENT AAVO OTS
Aavo Ots 2004, 2009 ja 2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Eduard Tamm oli Peterburi konservatooriumi kasvandik. Loen ka end Peterburi koolkonna järgijaks – lõpetasin 1986. aastal Leningradi konservatooriumi aspirantuuri professor Juri Bolšijanovi trompetiklassis ning viin ajas edasi tema õpetust. ⁄ ⁄
86
AVAKONTSERDI KAVA
Valiksegakoor
Otsekui hirv
84 koori 3221 lauljat
TEKST: PSALM 42
MUUSIKA: RUDOLF TOBIAS (1873–1918) DIRIGENT KASPAR MÄND
Teos on olnud kavas 2009. aasta laulupeol
Otsekui hirv kisendab veeojade järel, nõnda kisendab mu hing Sinu järel. Minu hingel on janu, elava Jumala järel.
Kaspar Mänd
Millal tulen ma sinna, kus ma Jumala palge ette saan!
2014–2019 laulupeo dirigent 2017 segakoori liigijuht ⁄ ⁄ Rudolf Tobias on öelnud: „Vaimulik muusika on juba kord olemas, ta on
Otsekui hirv kisendab veeojade järel, nõnda kisendab mu hing Sinu järel. Minu hingel on janu, elava Jumala järel.
võimas tegur, millega iga tõsine muusik peab arvestama, tahab ta seda või mitte. Saladuslikud niidid ühendavad nägematult helikunsti ja usuilma, kulgevad üliinimlikkuse ja müstika vahel.”⁄ ⁄
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Armastuse poeem MUUSIKA: ARTUR LEMBA (1885–1963) SEADE: ÜLO KRIGUL (1978) SOLIST ROBERT TRAKSMANN (VIIUL) DIRIGENT PAUL MÄGI
⁄ ⁄ Artur Lembat on iseloomustatud kui kena ja tagasihoidlikku inimest. Lemba muusikat on saatnud muuhulgas kriitikasõnad: „Artur Lemba muusika seisab kaugel igasugusest modernismist. /---/ Igatahes on Artur
Paul Mägi 2004 ja 2019 laulupeo dirigent
Lemba helitöödel ka omad head küljed.“ Eesti muusika kullafondi kuuluv "Poeme d`Amour" sündis Peterburi noore klaveriprofessori sulest aastal 1916. Nautigem! ⁄ ⁄
MINU ARM
87
Valiknaiskoor
Õitsiliste koor
43 koori 1506 lauljat
MUUSIKA: EDUARD TUBIN (1905–1982)
balletist „Kratt”
TEKST: ERIKA TUBIN (1916–1983) DIRIGENT KRISTIINA POSKA
Teeme iljale iluda, päeva veerule menuda, et kuulub ilu külaje. Nüüd ilus vilulla veerda, kaunis laulda kaste’ella, armas hellalla kõnelda.
Kristiina Poska 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Tubin seostub minu jaoks eelkõige meie identiteediga. Tubina muusika, üks meie olulisematest muusikalisest alustaladest, näitab läbi rahvamuusika kõige otsesemalt meie seost meie juurtega ning traagiline märtsipommitamine teises maailmasõjas, mis ka meie esimese balleti „Krati” saatust kõige otsesemalt puudutas, on seotud meie kõigi looga. See kõik on teinud meist need eestlased, kes me täna oleme. ⁄ ⁄
88
Vilu veeretab sõnuda, kaste kannab häälekesta.
AVAKONTSERDI KAVA
Valikmeeskoor
Kadettide koor
17 koori 560 lauljat
MUUSIKA: EINO TAMBERG (1930–2010)
ooperist „Cyrano de Bergerac” TEKST: JAAN KROSS (1920–2007) SOLIST RAIKO RAALIK (BASS) DIRIGENT ANU TALI
Juhuu, hohoo, hehee, Cyrano! Hei, Cyrano, juhuu, hehee, hohoo. Me sangar. Võimas! Peen! Hulljulge! Lausa fenomen!
2004 ja 2019 laulupeo dirigent
Hurraa! Veel ja veel ja veel uhke on meie meel, et meie Cyranos on nii vahvalt koos hiilgav terav keel ja mõõgavirtuoos!
⁄ ⁄ On väga liigutav ja tähenduslik,
⁄
Anu Tali
et katkend Eesti ühest ooperimuusika eredaimast eduloost, meie armastuslauliku Eino Tambergi ja kirjanduslegendi Jaan Krossi loodud „Cyrano de Bergeracist” jõuab juubelipeol laulukaare alla ning nii ehk Eesti inimestele lähemale ja omaks lauldakse. Olles läbi oma senise elu laulupidudel kaasa löönud kõikvõimalikes rollides – laulja,
Näete siin gaskoonidest kadette, kelle kapten on Castel Jaloux. Luisates ei löö nad risti ette ja kui on tarvis, pruugivad florette täpsemalt kui iial keegi muu. Vappi hoides rohkem kui tualette oma aule iga mees on truu. Näete siin gaskoonidest kadette, kes, kui on tarvis pruugivad florette täpsemalt kui iial keegi muu.
dirigendi või kuulajana –, olen praegu eriti tänulik, et saan seda „uut tulemist” koos teiega nii lähedalt tunnistada. Hoogsat pidutsemist! ⁄ ⁄
Silm kui kotkal, jalg teeb piruette. Naisemeestel mossi läheb suu. Vilistades kauneid šansonette, võrgutavad kauneid neide blonde ja brünette, kuulsusveini ainult joob neil suu. Ja kus iial näed sa välkumas florette, kindlasti neil seal on randevuu. Vilistades vahvaid šansonette. Silm kui kotkal, jalg teeb piruette, kuulsusveini ainult joob neil suu!
MINU ARM
89
Valiklastekoor
Meie aed
36 koori 1444 lauljat
MUUSIKA: ARVO PÄRT (1935)
I osa
TEKST: ENO RAUD (1928–1996) DIRIGENT OLARI ELTS
Teos on olnud kavas 1967. aasta laulupeol
Meie kooli katseaias lapsi ootab töö, oled porgandi või marja peale maias, maias, kaasa meile löö, kaasa meile löö!
Olari Elts
Võta kätte kastekann, võta kastekann, võta kätte kastekann või reha, tööd on teha, palju teha tööd, palju teha tööd!
1993, 1997, 2004, 2011, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Arvo Pärdi „Meie aed” on maailma muusikaajaloo kahtlemata
Summ, summ, summ, summ, aia nurgas seisab mesipuu. Summ, summ, summ, summ, see on meie kooli mesipuu.
silmapaistvamaid põllumajandust ja mesindust populariseerivaid suurteoseid. Eno Raud kirjeldab
Tubli töömees on küll mesilind, pole meilgi väiksem hool ja ind.
innustunult algajate põldurite ja mesilaste agraarseid edusamme. Samas sisaldab teos ka varjatud vastupanu – sõnumit
Meie kooli katseaias lapsi ootab töö, oled porgandi või marja peale maias, maias, kaasa meile löö, kaasa meile löö!
protestantlikust tööeetikast. Lühikese teose jooksul erinevate töövahendite käsitsemise oskus suureneb lausa sekunditega! Ilma naljata – tegemist on Pärdi ühe optimistlikuma ja ka humoorikama teosega. Laste töökasvatus oli kindlasti neid väheseid valdkondi, kus võis ka tol ajal end loominguliselt päris vabalt tunda. ⁄ ⁄
90
Võta kätte kastekann, võta kastekann, võta kätte kastekann või reha, tööd on teha, palju teha tööd, palju teha tööd!
AVAKONTSERDI KAVA
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Mõõkade tagumine balletist „Kalevipoeg”
MUUSIKA: EUGEN KAPP (1908–1996) DIRIGENT TOOMAS KAPTEN
Teos on olnud kavas 1965. ja 2009. aasta laulupeol
Toomas Kapten 1994, 1999, 2004, 2007 ja 2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Eugen Kapp oli mu esimene heliloominguõpetaja, armas inimene. „Mõõkade tagumine” on hoogsa töörütmiga „rau-tada-rau-tada” lugu, viis jääb kohe meelde ja rokib täiega: „Jah, seal tehasse rauast asju!” ⁄ ⁄
Soololaul Kui lõpeb suvepäeva viimne vine MUUSIKA: VILLEM KAPP (1913–1964) TEKST: JUHAN SÜTISTE (1899–1945) ESITAVAD AIN ANGER (BASS) JA SIIM SELIS (KLAVER)
Siim Selis 2019. aasta laulupeo kunstilise juhi assistent, avakontserdi muusikajuht ⁄ ⁄ Romantikat täis soololaul on oma
Kui lõpeb suvepäeva viimne vine ja lainel hämariku vari käib, kui kõrgel kaljuline põhjarannik veel merest uhkemana tõusvat näib – siis tuled sa, mu arm, nii uhkel astel, kui astuks kingult alla nõtke kask. Su juuksed lõhnavad öökastel kergel, näos kumab eha vastuhelgi vask.
ajas justkui soe ja õrn värvilaik, vastukaaluks ajastu süngusele ja traagikale. On nauding pakkuda kuulajaile meistriteost, milles helilooja meloodiajoonis jälgib igat
Sa tuled, rõivais kodunurme hingus ja silmis vete rahuline läik. All kividel jääb vaikseks mere hingus ja lehestikus taltub tuule käik.
tekstinüanssi ning maalib looduspildi õnnelikust õhtust! ⁄ ⁄
Kui lõpeb suvepäeva viimne vine … MINU ARM
91
Valikmeeskoor 17 koori 560 lauljat
Sa oled mu südame suvi MUUSIKA: ARTUR KAPP (1878–1952) TEKST: EDUARD WÖHRMANN (1863–1943) DIRIGENT ANTS SOOTS
Sa oled mu südame suvi ja põue palavam püüd, mu ööbik, mu tilluke tuvi ja hinge helisev hüüd. Sa oled mu paleus, lootus, mu usk ja tõotatud maa, mu palve, mu eesmärk, mu ootus ja süda mu südamega.
Ants Soots 1993–1994, 1999 ja 2004–2019 laulupidude dirigent 2004 ja 2009 meeskoori liigijuht 1999 ja 2009 laulupidude kunstiline juht
Su poole ma ihkan ja hüüan, su poole rutates lä’en, kõik sinule anda ma püüan, mis ilmas ilusat näen! Sa oled mu maailm ja taevas, mu õnn ja õnnetus ka, kui kaua veel igatsusvaevas pean elama sinuta ma?
⁄ ⁄ Artur Kapp lõi selle laulu 101 aastat tagasi Astrahanis. Kui tema isiksusele ja loomingule on valdavalt omane spontaansus, monumentaalsus, jõulisus, siis „Sa oled mu südame suvi” on kinnitus Artur Kapi lüürilisest, tundeküllasest poolusest koos meloodiaande ja orelikõlalembusega. ⁄ ⁄
2. salmi autor kinnitamata andmetel Peeter Grünfeldt (1865–1937)
92
AVAKONTSERDI KAVA
Valiknaiskoor 43 koori 1506 lauljat
Üks hetk MUUSIKA: ESTER MÄGI (1922) TEKST: VLADIMIR BEEKMAN (1929–2009) DIRIGENT VERONIKA PORTSMUTH
Üks hetk, üks viiv, üks silmapilk on eht ja püsiv kõik. Ja juba kukub kastetilk, ja juba langeb leht. Üks harras hetk, üks vaikne viiv on vaba jooksuhoost. Siis murdub oks, siis vajub liiv, kõik jälle kukub koost.
Veronika Portsmuth 2007–2011 ja 2019 laulupidude dirigent 2011 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ Üks hetk võib luua kõik. Üks viiv võib olla maailmasuurune. Üks silmapilk võib olla kui unenägu. Üks ainus sekund võib puudutada
Üks ainus sekund oksi puul seob habras härmalõng, siinsamas rapsab latva tuul ja hajub õie hõng. Üks põgus hetk, mis kestma peaks, üks lapsepõlve hõik, kuid selle suure hetke heaks, võib ohverdada kõik.
meid kõiki. Ja nende hetkede heaks võib ohverdada kõik … See teos puudutab oma sügava teksti ning tundliku – hapra ja samas jõulise – muusikalise väljendusega. Kuidas sõna, elu, loodus ja helid on üheks tervikuks põimunud … On eriline au juhatada eesti muusika esileedi Ester Mägi loomingut. ⁄ ⁄
MINU ARM
93
Valiksegakoor 84 koori 3221 lauljat
Noore veljo, veeritäge! MUUSIKA: MART SAAR (1882–1963) TEKST: RAHVALUULE DIRIGENT HELI JÜRGENSON
Heli Jürgenson 2002, 2004, 2009, 2014, 2017 ja 2019 laulupidude dirigent 2002 ja 2014 segakoori, 2009 sega- ja valikkoori liigijuht 2017 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ Mart Saare laul „Noore veljo, veeritäge” lõpeb rahvalauliku sõnadega: „Laulge vanad, laulge noored, laulge kenad keskmised, laulge meri mäeks!” Kujutlegem, milline peaks olema selle laulmise jõud ja vägi, et meri muutuks mäeks. See saab alguse laulukaare alla kogunenud inimhäälte võimsast orelist! Ja nii algas kõik 150 aastat tagasi. ⁄ ⁄
94
Noore veljo, veeritäge, tsõõri, kao, keerotage, linnukese, leelotage. Selless Looja suu om loonu, selless keele kirjotanu. Etse laulge toda laulu, viitä toda veeritäge, kua ei kistu kikkani, miä ei lõpe lõunani! Laulge no iks toda laulu, miä meil meelestä parembi! Laulge no iks lauda mäele, laulge talli tasatselle; sisse no iks siiditse hobese, sälgä saaritse sadula! Veljokese, noorekese, kabukese, kaunikese, laulge jo! Laulge vana, laulge noore jo! laulge kenä keskemätse, laulge meri mäessä!
AVAKONTSERDI KAVA
Valikühendkoor
Laulis isa, laulis poega
139 koori 5137 lauljat
MUUSIKA: VELJO TORMIS (1930–2017)
sarjast „Liivlaste pärandus” TEKST: LIIVI RAHVALUULE SOLIST MEHIS TIITS (TENOR) DIRIGENT HIRVO SURVA
Looliz iza, looliz puuoga, loolist kakši paalkamiiest. Jemiń looliz iza puuogaks, äb ku kakši paalkamiiest.
Hirvo Surva
Kui se ummõ, kustõ tulab, kui nei kna õ näntõn lääb? Ne aat päägiń voltõ juuonõd, ne aat päägiń mjeta siiend.
1993–2019 laulupidude dirigent 2002–2011 ja 2019 poistekoori liigijuht 1997, 2002 ja 2014 laulupidude kunstiline juht
Ikši pitti keeldarikkis, kakši kannõ looda pääl. Kipi siinõ, kipi täänõ, kipi looda tutkam pääl!
⁄ ⁄ Oma õpetuse on Veljo Tormis pannud laulu sisse, ühe väikese rahva ja keele kadumisest ... Laulame liivlaste renessansi toetuseks, mida nad Riias on alustanud! ⁄ ⁄
Laulis isa, laulis poega, laulis kaksi palgameest, rohkem laulsid isat-poega, kui ep kaksi palgameest. Kuis see on küll, kust see tuleb, et nii kaunilt nendel käib? Nad on palju õlut joonud, nad on palju metta söönd. Üksi pütti kelderissa, kaksi kannu laua peal, lükka siia, lükka sinna, lükka laua otsa peal’! Tõlge: Herbert Tampere
MINU ARM
95
Valiknaiskoor
Nüüd ole, Jeesus, kiidetud
43 koori 1506 lauljat
MUUSIKA: TÕNU KÕRVITS (1969)
I osa teosest „Kreegi vihik”
TEKST: EESTI VAIMULIK RAHVAVIIS (KIHNU) DIRIGENT TÕNU KALJUSTE
Nüüd ole, Jeesus, kiidetud, et Sa neitsist sündinud, kui inimene ilmale, sest laulvad inglid rõõmsasti. Küri eleis.
Tõnu Kaljuste 1993, 1997–2004, 2009, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent
Kes suurem on kui ilmamaa, Maarja süles magab Ta. See on nüüd laps, kes ilma peal kõik asjad peab üleval. Küri eleis.
⁄ ⁄ Nargenfestivali „Kreegi päevad” toimuvad Haapsalus alates 2007. aastast. Just selleks puhuks tellisin Tõnu Kõrvitsalt teose, mille nimeks pani ta „Kreegi vihik”. Vihiku esimene laul „Nüüd ole, Jeesus,
Nüüd Igavene Päikene paistab kõige üleval, kesköösel tema helendab, meid päeva lasteks sünnitab. Küri eleis.
kiidetud” pärineb Kihnust ja on valitud nende tuhandete rahvalaulude seast, mida Cyrillus Kreek 20. sajandi algul Läänemaal vihikutesse üles kirjutas. Nüüdseks esitavad ja plaadistavad Tõnu Kõrvitsa kaunist teost lauljad üle maailma. ⁄ ⁄
Valikühendkoor
Sanctus
139 koori 5137 lauljat
MUUSIKA: CYRILLUS KREEK (1889–1962)
Requiemist ESITAB VALIKÜHENDKOOR DIRIGENT TÕNU KALJUSTE
⁄ ⁄ Cyrillus Kreegi Requiem c-moll on eesti muusikaloo esimene reekviem, mis valmis 1927. Sanctus (Püha) on teose seitsmes osa. ⁄ ⁄ 96
Püha vägede Issand Seebaot! Täis taevad ja maad on Issand, Su au! Hosanna taevas kõrges!
AVAKONTSERDI KAVA
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Kodumaine viis MUUSIKA: HEINO ELLER (1887–1970) SOLIST AGE JUURIKAS (KLAVER) DIRIGENT RISTO JOOST
Teos on olnud kavas 1969., 1999., 2007., 2014. ja 2017. aasta laulupeol
Risto Joost 2009–2014 ja 2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Heino Elleri „Kodumaine viis” on algselt kirjutatud klaveriteosena, ehkki enamik inimesi teab seda teost keelpilliorkestri versioonis. Selleaastasel juubelilaulupeol kõlab „Kodumaine viis” aga mõlema instrumendi koostöös. Laval on kodune tunne, kuna klaveril musitseerib minu klassiõde Age Juurikas. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on aga arvatavasti seda teost kõige rohkem esitanud orkester maailmas. „Kodumaine viis” on paljude eestlaste jaoks oma nostalgilise looduslüürilise iluga omandanud hümnilaadse tähenduse, milles helilooja on ehk eneselegi teadmata tabanud eestluse kõige olulisemaid tahke. ⁄ ⁄
MINU ARM
97
Valikühendkoor 139 koori 5137 lauljat
Me oleme põhjamaa lapsed MUUSIKA: EVALD AAV (1900–1939) TEKST: ANNA HAAVA (1864–1957) ORKESTRI SISSEJUHATUS JA SEADE: RASMUS PUUR DIRIGENT TRIIN KOCH
Laul on olnud kavas 1994. aasta laulupeol
Meid saatnud vaikustehelin ja tähtede säravad ööd, kuukumased, lumitand metsad ja vaiksed kaugeleteed: me oleme põhjamaa lapsed.
Triin Koch 2007–2019 laulupidude dirigent 2011 ja 2017 neidudekoori, 2014 naiskoori, 2019 segakoori liigijuht ⁄ ⁄ Ilusal ja tagasihoidlikul, lumekargel moel avab Anna Haava eestlase põhiolemust. Evald Aav lisab hõrgult ja napilt võimsama ja laiema dimensiooni. Haava ja Aava
Jääb lumekargelt põue meil südame sügavam õnn – ja südame sügavam valu, nad ainult aimata on, nad ainult aimata on … Jääb igavest’ ütlemata meil südame õndsam õnn – ja südame sügavam valu, mis vaikiv kui igavik on, mis vaikiv kui igavik on …
ühine looming tõstab meid kõrgeks ja teeb meid uhkeks. ⁄ ⁄
98
Me oleme põhjamaa lapsed.
AVAKONTSERDI KAVA
Ühislaulud 175 koori 6559 lauljat
Üksi pole keegi MUUSIKA: TAUNO AINTS (1975) RAHVAVIIS KUUSALUST, „VANA KANNEL III”, 642 TEKST: URVE TINNURI (1953) SOLIST: LAURI ÕUNAPUU DIRIGENT PEETER PERENS
Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Peeter Perens
Siis kui siud meid salvavad, siis kui, neavad, neavad kurjad huuled, neavad, meie üle valvavad, meie, nelja kaare, nelja kaare tuuled, koju käima ruttavad, koju, kadunute, kadunute vaimud, kätlevad meid kaaslased ja kaimud.
2007–2019 laulupidude dirigent 2007 segakoori ja 2011
Kaaslased ja kaimud.
noormeestekoori liigijuht, 2019 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ Laulame koos – see annab jõudu meile kõigile! ⁄ ⁄
Patsutavad, patsutavad turjaalle, naeratavad, naeratavad raugelt, vastu seistes, vastu seistes kurjaalle, lähedalt ja, lähedalt ja kaugelt, kuivatavad, hoides meid, hoides, silmaveegi, kuuma silmaveegi, keskel häid ja, keskel häid ja omaseid, üksi pole, üksi pole keegi. Üksi pole keegi. Keskel häid ja, keskel häid ja omaseid, üksi pole, üksi pole keegi.
Laula kaasa laulupeo ühislaule. Laadi alla Scoremusic APP iPadile või vaata noote veebis: app.scoremusic.me
MINU ARM
99
Puud ma laulan haljusesse lauleldusest „Uku ja Vanemuine”
MUUSIKA JA TEKST: KARL AUGUST HERMANN (1851–1909) SEADE: RAIMO KANGRO (1949–2001) JA KRISTO MATSON (1980) DIRIGENT ENDRIK ÜKSVÄRAV
Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Endrik Üksvärav 2019 laulupeo dirigent
Puud ma laulan haljusesse, puude oksad lehtedesse, lilleõied ehetesse, looduse kõik ilusaks. Lõi siis Uku inimesed, mehed, naised, vennakesed, maitsma lõbu igavesti – ilus oli vaadata. Tral-lal-la-la! Tral-lal-la-la!
⁄ ⁄ See lugu põhineb rahvapärimusel ja räägib maailma loomisest. Räägib kõigest ilusast, mis looduses meie, inimeste jaoks loodud. Ja mis omakorda annab
Mina olen lõbulooja, hingeilu ettetooja, tegin ilmast ilukoja, inimene õppis ka.
põhjuse rõõmustamiseks kogu rahvaga! Oluline on, et oskaksime
Tral-lal-la-la! Tral-lal-la-la!
seda ilu hoida. Et meid ümbritsev loodus püsiks ka meie laste ja lastelaste jaoks ja veelgi kauem, ikka edasi. Et ka nemad saaksid selle üle rõõmustades laulda:
Sarvikut ei karda mina ega tema kurja nina, selle peale tõmban lina – Sarvikut ei salli ma!
tral-lal-la-la! ⁄ ⁄
Tral-lal-la-la! Tral-lal-la-la!
100
AVAKONTSERDI KAVA
Kungla rahvas
lauleldusest „Uku ja Vanemuine” MUUSIKA: KARL AUGUST HERMANN (1851–1909) TEKST: FRIEDRICH KUHLBARS (1841–1924) ORKESTRISEADE KRISTO MATSON DIRIGENT RAUL TALMAR
Laul on olnud kavas 1999. ja 2011. aasta laulupeol
Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma.
Raul Talmar 1993, 1997 ja 2002–2019 laulupidude dirigent 2007 neidudekoori ning 2009 ja 2019 naiskoori liigijuht
Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga, Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga. Läks lauluga, läks lauluga, läks lauluga!
1999, 2002 ja 2004 laulupidude kava juht ⁄ ⁄ Laulelduses „Uku ja Vanemuine” ütleb Vanemuine:
Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu, siis laulis mets ja meresuu ja eesti rahva sugu.
Õpetan siis inimesi armastama, panen hääled ilusasti helisema.
Läks aga metsa mängima …
Elust nad siis armsamini maiku saavad kui nad üksteist armastuses avitavad. Ei siis ole viha ega häda kanda kui on maa pääl inimestel armu anda. ⁄ ⁄
Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe. Ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha. Läks aga metsa mängima … Ma mängin mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues ja Vanemuise kandlehääl see põksub minu põues. Läks aga metsa mängima …
MINU ARM
101
Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ Muusikajuht Siim Selis Maakondlike eelproovide dirigendid: Aarne Saluveer, Andrus Siimon, Ants Soots, Elo Üleoja, Heli Jürgenson, Hirvo Surva, Ingrid Kõrvits, Ingrid Roose, Kuno Kerge, Maarja Soone, Mikk Üleoja, Olari Elts, Peeter Perens, Raul Talmar, Triin Koch, Veronika Portsmuth
Tekstid Ott Kilusk ja Kaili Viidas Salvestatud tekstide helirežissöör Külli Tüli Lavastaja Kaili Viidas Loevad Peeter Tammearu ja Karin Tammaru Hääl Priit Loog Valgusportreed Andres Tenusaar
Kontserdil osaleb 175 valikkoori 6559 lauljaga. Koore juhendas 199 dirigenti. Orkestrid: Kaitseväe orkester Politsei- ja Piirivalveorkester Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kontsertmeister Arvo Leibur Helirežissöör Tanel Klesment, konsultant Tammo Sumera Helitehniline teenindamine Eventech
102
Laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ tunnusmuusika: Pärt Uusberg, teose „Igaviku tuules“ ainetel Signatuur: esitab Kaitseväe orkestri- ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester Tule liikumise muusika: esitavad Kirill Ogorodnikov (kitarr) ja Tallinna Kammerorkester, režissöör Tenno Toomistu
laulupidu
Laulupidu
Lastekoor 166 koori 5553 lauljat
Lauljate tervitus MUUSIKA JA TEKST: KARL AUGUST HERMANN (1851–1909) DIRIGENT: MAI SIMSON
Laul on olnud kavas 1969., 1999. ja 2007. aasta laulupeol
Me tervitame kõiki nii lahkesti nüüd, me häälitseme, süda täis rõõmu ja hüüd. Ei mõtle meie häda, ei kurbuse pääl’, kui helisedes kõlab me laulmise hääl. Tere, tere, laulja linnukene oksa pääl! Tere, tere, lahke ilus ilm!
Mai Simson 2017 ja 2019 laulupeo dirigent
Oh, tere, lauljad, oh, tere, kuuljad! Oh, tere kõik, kes keelitsen’d! Oh, tere, isa, oh, tere, ema, tere, tere, õde ja vend!
⁄ ⁄ „Me tervitame kõiki nii lahkesti nüüd” – just nii helgelt ja hoogsalt annavad suurele laulupeo kontserdile hoo lastekooride 5500 lauljat! Head pidutuju! ⁄ ⁄
Tere, metsad, orud ja mäed, tere, laulud, looduse väed! Tere, lilled, lehed ja puud! Tere ka murud ja vainud ja muud! Me tervitame kõiki nii lahkesti nüüd…
104
LAULUPEO KAVA
Maarja kuld MUUSIKA: SAKARIAS JAAN LEPPIK (1969) TEKST: KIHNU RAHVALUULE KOORISEADE: KADRI HUNT (1964) ORKESTRISEADE: MARGO KÕLAR SOLISTID: TRIINU PIIRSALU (VIIUL), SIRET SUI (PLOKKFLÖÖT), KÄRT SUURLAHT, LI LANGEBRAUN (VÄIKEKANNEL), ANNA-LIISA ELLER (KROMAATILINE KANNEL), ELISABETH KEIZARS, ANNA RIKA KIZANT, LOORE LAIMETS, MIA SIMONA PREISFREUND, ANNABEL SOODE (LAUL) DIRIGENT: ELO ÜLEOJA
Elo Üleoja
Meite tüdrikud, õeksõd, meite poesid, puõlõd vennäd, lähme sedä tehtüd tiedä kaudu, sedä raiut rada kaudu.
1999 ja 2007–2019 laulupidude dirigent 1999 segakoori ja 2011 lastekoori liigijuht
Kus oli Jummal enne käünüd, Maarija üe maganud? Mis tämäl jäänüd jälje auku – kuld tämäl jäänüd jälje auku!
⁄ ⁄ „Maarja kuld” on laul, mille lihtsuses on tema geniaalsus. Meie rahva põhiväärtustes ja kultuuris peitub võimas vägi, mille edasikandjateks on tänased noored
Kis oli ullu, võttis kulla? Mia oli ullu, võtsi kulla! Pani selle kulla kjõnda sisse, viisi selle kulla kodosõ.
lauljad. Hoiame oma kulda, et see säraks veel aastasadu kirkalt laulukaare all! ⁄ ⁄
Pani selle laia lava piäle, pani selle pikä pengi piäle. Lõhki lei tämä laia lava, puõlõks lei tämä pikä pengi. Meite tüdrikud, õeksõd, meite poesid, puõlõd vennäd, lähme sedä tehtüd tiedä kaudu, sedä raiut rada kaudu. Siäl oli Jummal sala käünüd …
MINU ARM
105
Õnn ei tule pikutades MUUSIKA: KADRI VOORAND (1986) TEKST: VIRVE OSILA (1946) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS LIIKUMISSEADE: RAUNO ZUBKO DIRIGENT: INGRID KÕRVITS
Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Tean ma ju, et pikutades õnne ei saa tabada, aga sabast sikutades võin ta kinni krabada.
Ingrid Kõrvits 2002 ja 2007–2019 laulupidude dirigent
Hoian hoolega, kuid õrnalt; samas proovin jagada – ehk siis minu käest või kõrvalt ta ei taha pageda.
2007 lastekoori liigijuht ⁄ ⁄ Kadri Voorandi „Õnn ei tule pikutades” on üks rõõmus, hoogne, rütmikas, nooruslik ja
Õnn jääb minuga. On minus tihkelt, nagu puuhalg pinus. Hoian hoolega, kuid õrnalt, samas proovin jagada.
vahva sõnumiga laul, mis sobib väga hästi lastekooride repertuaari
Tean ma ju, et pikutades …
ning annab mõnusat särtsu tänase peo kavva. Õnn on igaühe enda kätes ja sageli lihtsates asjades, õnne nimel tuleb endal midagi teha ning õnne tuleb osata hoida! ⁄ ⁄
Õnn ei kanna uhkeid kingi ega kalleid kasukaid; õnn käib paljajalu ringi mööda hinge asumaid. Õnn on kuuldav värvusiutsus, nähtav lilleõie sees – õnnel pole nina kirtsus, kahlab lumes ta või vees. Õnn on toas ja õnn on hoovis kaitsekihiks kurja ees. Õnn on sõbra õnnesoovis kaardil siis või kirja sees. Tean ma ju, et pikutades …
106
LAULUPEO KAVA
Maa, mida armastan MUUSIKA: RASMUS PUUR (1991) TEKST: HANDO RUNNEL (1938) DIRIGENT: MAARJA SOONE
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Me liigume loogeldes loojangu poole, me mõõdame päevaga määratu tee, me liigume loogeldes loojangu poole, me süda on rahul, meid rõõmustab see, meid rõõmustab see,
Maarja Soone 2007–2019 laulupidude dirigent
et loojangu kannul käib noorendav hommik, et hommikust algab uus päikesetee, et loojangu kannul käib noorendav hommik, et hommikust algab uus päikese tee.
2014 ja 2019 lastekoori liigijuht ⁄ ⁄ Noor juur Rasmus Puur ja hiid Hando Runnel on kohtunud uudisteoses, mis on tellitud
Me palged on pööratud loojangu poole, me süda on rahus, meid rõõmustab see, et koit tuleb loojangu kuklas ja kannul veel enne, kui kustuda jõuabki see,
lastekooridele tänavuseks juubelilaulupeoks! Laulul on oluline sõnum ja tähendus, mis on asjakohane ka tänapäeval: „Igale loojangule järgneb alati koit ja ilus
et loojangu kannul käib noorendav hommik et hommikust algab uus päikesetee, et loojangu kannul käib noorendav hommik, et hommikust algab uus päikese tee.
on maa siis, kui teda armastada!” ⁄ ⁄
Ilus on maa, ilus on maa, ilus, ilus, ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan. Me liigume loogeldes loojangu poole me mõõdame päevaga määratu tee, me liigume loogeldes loojangu poole, me süda on rahul, meid rõõmustab see. Ilus on maa, ilus on maa, ilus, ilus, ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan.
MINU ARM
107
Puhkpilliorkester 57 kollektiivi 1368 mängijat
Sinule, Eesti! MUUSIKA: RIIVO JÕGI (1987) DIRIGENT: PEETER ÄNILANE
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Peeter Änilane 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Teose autor Riivo Jõgi alustas oma muusikuteed minu õpilasena. Tunnen uhkust, et tänaseks on temast saanud tubli noor dirigent ja helilooja. On sümboolne – kaks Põlva meest, kunagised õpetaja ja õpilane, ajamas ühiselt eesti asja. ⁄ ⁄
Ärka, kannel ja harf! MUUSIKA: MART SIIMER (1967) SEADE LAULUPEOLE: MATI PÕDRA (1968) DIRIGENT: BERT LANGELER
Teos ja seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Bert Langeler 2017 laulupeo dirigent 2019 puhkpilliorkestri liigijuht ⁄ ⁄ Me mängime vanad tantsud ja laulud läbi ajaloo rõõmuks olevikku. Nagu Mart Siimer ütleb: „Ma tahan laulda.” ⁄ ⁄
108
LAULUPEO KAVA
Kolm eesti rahvapillilugu
Orja torupillivalts, Tsirgu Liisa, Torupilli Jussi lugu EESTI RAHVAVIISI AINETEL OTT KASK (1962) TORUPILLIDEL: ULVI VÕSA , SUSANNA VIKTORIA MÕTSMEES, KERLI KISLÕI DIRIGENT: TARMO KIVISILLA
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Tarmo Kivisilla 2002 rahvamuusikaorkestrite liigijuht, 2009 rahvamuusikapeo kunstiline juht, 2019 puhkpilliorkestri dirigent ⁄ ⁄ See on puhkpilliorkestrite kummardus vanadele pillimeestele, tänu kellele on säilinud suur osa meie rahvusliku instrumentaalse muusika pärandist, samas kujundavad ja hoiavad nad alles meie tänast muusikalist iseolemist. Ott Kask on põiminud eestlastele olulisematel pillidel − torupillil, lõõtspillil, viiulil − mängitud pillilood ühtseks tervikuks. Lugu annab veidigi aimu läinud aegade omanäolisest kõlast! ⁄ ⁄
Käes on jälle suvi
Popurrii eesti heliloojate suvelauludest „KUI KÄES ON JAANIPÄEV” (UNO NAISSOO), „JAANIPÄEV” (VELLO TOOMEMETS), „ÜHE SUVE MUINASLOOD” (UNO NAISSOO), „SUVISED HUVID” (REIN RANNAP) AUTOR: TÕNIS KÕRVITS (1944) DIRIGENT: PEETER SAAN
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Peeter Saan 2009, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent, 2009 ja 2014 puhkpilliorkestri liigijuht, mitme laulupeol kõlanud puhkpilliorkestriseade autor ⁄ ⁄ Tõnis Kõrvitsa kokku seatud popurrii eesti heliloojate suvelauludest – see on päike, millest oleme unistanud kogu aasta, see on armastus, mis just suvel meid kõiki vallutab, see on rõõm suvest muusikas! ⁄ ⁄
MINU ARM
109
Valikmudilaskoor 185 koori 6642 lauljat
Rõõmulaul MUUSIKA: RIHO PÄTS (1899–1977) TEKST: EESTI RAHVALUULE SEADE: RIHO ESKO MAIMETS (1988) LIIKUMISSEADE: VAIKE RAJASTE DIRIGENT: MARET ALANGO
Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Kus me lähme, taevas läigib, kus me käime, põrand põrub. Meid pole toodud tukkumaie, kutsutud siia konutamaie.
Maret Alango 2017 laulupeo dirigent
Meid on toodud ilu looma, kutsutud meid lusti lööma.
2019 mudilaskoori liigijuht ⁄ ⁄ „Rõõmulaul” on just sobiv
Täna on me rõõmupäevad, neiukeste naerupäevad.
avalöök mudilaskooride esitusele – hoogne, energiast pakatav tantsulaul toob kindlasti lisaks
Küll on uhked pidulised, suuremad veel suutelised.
lastele naeratuse näole ka publikule. Nii ütlevad ka selle laulu sõnad: „Meid on toodud ilu
Hunt on viie viiuliga, karu karvakasukaga.
looma, kutsutud meid lusti lööma!” Lustigem siis kõik koos! ⁄ ⁄
Vana saadan sarvedega, tont aga torupilliga. Küll on süüa, küll on juua, küll on trilli, tralli lüüa. Kus me lähme, taevas läigib, kus me käime, põrand põrub.
110
LAULUPEO KAVA
Naerulohkudega maailm MUUSIKA: HELIN-MARI ARDER (1974) TEKST: OLIVIA SAAR (1931) ORKESTRISEADE: TEET RAIK DIRIGENT: VILVE MAIDE
Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole.
Vilve Maide
On muresid suurtel ja lastel, algul pahandus pisike näib, aga mure kasvab nii ruttu, kui temaga üksinda jäid. Kae päikese muhedat nägu, kuula lindude lõbusat keelt, lepatriinud ja kiilid ja siilid sulle soovivad rõõmsat meelt.
2019 laulupeo dirigent
⁄ ⁄ Olen väga õnnelik inimene, sest tean salakohti, kust võib suvel väga kiiresti ämbritäie metsmaasikaid korjata. Elan väikeses maakohas, tunnen loodust ja käin palju matkamas. Helin-Mari Arderi laul
Konn krooksatab kaevutee ääres, nii lustakalt tutvustab end ja taamal mesipuu kohal suur sumin ja avastuslend. Näe, maasikal punased põsed ja suviselt magusam maik, seal liblikas sirutab tiibu, su käe peal ta maandumispaik.
„Naerulohkudega maailm” ongi minu elu. Soovin kogu südamest, et teie, kallid mudilaskoori lauljad, saaksite otsida ja leida oma elus just neid hetki, millest räägib Olivia Saare tekst. Võtke kaasa siilid ja
Uu-uu-uu, laa-la-la la-la laa … kae päikese muhedat nägu, kuula lindude lõbusat keelt, lepatriinud ja kiilid ja siilid sulle soovivad rõõmsat meelt.
kiilid, lepatriinud, konnad, sööge metsmaasikaid ning muremõtted kaovad! ⁄ ⁄
Uu-uu-uu, laa-la-la la-la laa … näe, maasikal punased põsed … Tuul sasib su heledat tukka, kõrs kõditab paljast säärt, ja sipelgas, tilluke töömees, vudib mööda su kleidiäärt. Ja polegi pisaraid enam, naerulohud on põskedes vaid, suur maailm on hoopiski kenam, kui endale sõpru said. MINU ARM
111
Buratino laul MUUSIKA: OLAV EHALA (1950) TEKST: JUHAN VIIDING (1948–1995) DIRIGENT: JAANIKA KUUSIK
Laul on olnud kavas 2007. aasta laulupeol
Ilm on selge, see on selge. Varsti on mul aabits selge. See on juba väga hea! See on tõesti väga hea! See on lausa väga hea! Väga hea!
Jaanika Kuusik 2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Olav Ehala ja Juhan Viidingu „Buratino laul” on pärit tuntud
Peagi näitleja saab minust! Kas see pole kena minust? See on juba väga hea! See on tõesti väga hea! See on lausa väga hea! Väga hea!
muusikalavastusest „Buratino” (esietendus 1975. aastal). Laul räägib veidi üleannetust, kuid heasüdamlikust poisist, kellel on suured unistused ja soovid. Head äratundmisrõõmu! ⁄ ⁄
Papale toon uue kuue, koolis aga saan ma viie. See on juba väga hea! See on tõesti väga hea! See on lausa väga hea! Väga hea! Iial minust ei saa laiska, lollusi ei välja paiska. Ma ei ütle, et ei viitsi, lollusi ei välja pritsi. Papa Carlo rõõmustab! Rõõmustab! Kui ma olen virk ja tragi, tõesti saab must näitlejagi. Rõõmu saavad inimesed, mehed, naised, lapsukesed. See on tõesti väga hea, väga hea!
112
LAULUPEO KAVA
Ilus oled, isamaa MUUSIKA: SIIRI SIIMER (1963) TEKST: MIHKEL VESKE (1843–1890) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS DIRIGENT: ANNELII TRAKS
Minge üles mägedele, tuule õrna õhule! Vaatke alla oru põhja üle lille hiilguse! Vaatke, kuidas oja keerleb läbi luha läikiva! Ja siis hüüdke alla orgu: „Ilus oled, isamaa!”
Annelii Traks 1997–2019 laulupidude dirigent 2004, 2007 ja 2017 mudilaskoori liigijuht ⁄ ⁄ Hiiu- ja Saaremaa, Viru- ja Võromaa, Seto- ja Harjumaa, Lääne- ja Tartumaa – igas
Vaatke, metsad pilve poole tõstvad latvu uhkuses! Kuulge, kuidas kaasik kohab lehkavates lehtedes! Vaatke, jõed-järved läikvad metsas virvendusega. Ja siis hüüdke hõisktes metsa: „Ilus oled, isamaa!”
paigas omad kombed, murded, pühapaigad. Mäed ja orud, jõed ja järved, rohetavad karjamaad rahulikult nosivate kitse-, lambavõi lehmakarjadega – ilus oled, Eestimaa! ⁄ ⁄
Vaatke karja lustipidu leherikkas lepikus! Kuulge karjalaste laulu vastu helkjas võsikus! Vaatke, kuidas kõrgel võlvil taevas helgib sinaga! Ja siis hüüdke taeva poole: „Ilus oled, isamaa!”
MINU ARM
113
Naiskoor 118 koori 3527 lauljat
Päikese tõusu aegu MUUSIKA: MARI AMOR (1973) TEKST: VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA (1885–1942) DIRIGENT: INGRID ROOSE
Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Veel viibib päike mere süles, kuid õrnal säral tähed jo kustuvad. All, eemal, uinub öine meri, vaikne, vaga, kesk selget koidupurpurit ja kulda.
Ingrid Roose
Ja virvendav vool käib õrnalt üle vete pinna, kus peegeldub helkjaid pilvi, taevas põhjata. Ja virvendav vool käib õrnalt üle vete pinna, kus peegeldub helkjaid pilvi, taevas põhjata.
2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Mari Amori juubelilaulupeoks kirjutatud „Päikese tõusu aegu” sümboliseerib minu jaoks vaikust.
Kui läbi une näikse kaugel karel, lumivalge kajakas, paar viirest üksikut. All, eemal, uinub öine meri, vaikne, vaga, kesk selget koidupurpurit ja kulda.
Seda vaikust, mis tekib vahetult enne koidu saabumist, kui linnud ja puud veel magavad. Ja kui sa siis satud olema sellel ajal mere ääres – on natukene jahe ja natukene kurb,
Siis puhkeb koit ja päike tõuseb merest säravalt. Ja leegitseva, helkja, punakullana. Siis puhkeb koit ja päike tõuseb merest säravalt. Ja leegitseva, helkja, punakullana.
sest seda vaikust on ainult üheks viivuks. Minu salajane soov on, et
Veel viibib päike mere süles.
selle loo ajal tekiks lauluväljakule see maagiline vaikus ja kui midagi väga soovida, siis vahel see läheb täide. ⁄ ⁄
kare – (murdes) väike rannalähedane laid
114
LAULUPEO KAVA
Ilmaratas MUUSIKA JA TEKST: HENRY LAKS (1961) SEADE: ENE UIBO (1961) LÖÖKPILLISAADE: VAMBOLA KRIGUL LÖÖKPILLIDEL: ANNI KARU, GERTRUD LEOPARD, KASPAR ERNESAKS, MAARJA NUUT, VAMBOLA KRIGUL, DIRIGENT: RAUL TALMAR
Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Raul Talmar
Ilmaratas veereb, veereb oma teed, päikesena veereb, veereb üle vee, vesi tõuseb sinitaeva alla. Ilmaratas veereb, veereb üle maa, musta mulla vilja maasta kergitab, vili tõuseb sirbitera alla.
1993, 1997 ja 2002–2017 laulupidude dirigent 2007 neidudekoori ja 2009 ja 2019 naiskoori liigijuht 1999, 2002 ja 2004 laulupidude kava juht
Ilmaratas veereb, veereb oma teed, tulemadu sünnib sügaviku seest, sina ärkad armutule poole. Ilmaratas veereb, veereb üle maa, salamõttesoove tegudesse seab, sina langed valge lina peale.
⁄ ⁄ Olgu „Ilmaratas” üks loitsiv teekond, mis iga päevakaarega armutule poole viib. ⁄ ⁄
Ilmaratas veereb, veereb oma teed, paadinina lõikab läbi laia vee, lööb laksu aerudega kaasa. Ilmaratas veereb, veereb üle maa, salamõttesoove tegudesse seab, sa toimid tuleviku poole. Ilmaratas veereb, veereb oma teed, päikesena veereb, veereb üle vee, vesi tõuseb sinitaeva alla. Ilmaratas veereb, veereb oma teed, tulemadu sünnib sügaviku seest, sina ärkad armutule poole. Siis on põlemine, siis on sinu aeg, siis on sisemuse süütamise vaev. Ilmaratas veereb, veereb oma teed, … Veereb üle maa, veereb üle maa. MINU ARM
115
Suvine tuul MUUSIKA: LEMBIT VEEVO (1926 –2000) TEKST: JUHAN LIIV (1864 –1913), DIRIGENT: ANDRUS SIIMON
Tule, ma troostin su valu! Nii kõneles suvine tuul pehmelt, tasa ta meelitas, silitas, sõgedad sõlmed kõik avas, hellalt ta suudles mu juukseid ja huuli ja silmi, siidise käega ta sõlmis mu südame uuesti kokku. Seni ta meelitas, silitas, otsis ja paitas ja palus, seni ta suudles mu juukseid ja huuli ja silmi, kuni kõik kibeda meelest ja mure südamest viis. .
Andrus Siimon 2002, 2007–2014 ja 2019 laulupidude dirigent 2007 laulupeo noormeestekoori liigijuht ⁄ ⁄ Eestlased on teatavasti üks muretseja rahvas. Ehk aitab see Juhan Liivi helge tekst ja Lembit Veevo värvikas helikeel meie südamesse rohkem rõõmu ja meelerahu tuua? Laulupeo kõige suurem väärtus − ja minu jaoks ka emotsionaalselt kõige mõjuvam − on näha ja tunda, kuidas see püha üritus meie mõtted ja tunded ühte seob ning meie väikese rahva jälle kokku liidab. ⁄ ⁄
Laulu teksti on arvatavasti kohendanud helilooja ise.
116
LAULUPEO KAVA
Kergotamine MUUSIKA: SETO VIIS TEKST: RAHVALUULE SEADE ANSAMBLILE ZETOD: KRISTJAN PRIKS (1977) SEADE NAISKOORILE JA ORKESTRILE: KRISTEL LAAS (1982) LIIKUMISSEADE: ELO UNT DIRIGENT KÜLLI KIIVET
Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Kes-kes kergolõ, kes kergo jalalõ, kergo jalg katski, latsõl pää lahki.
Külli Kiivet 2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ See laul sündis ja küpses kolme
Näiokõsõ’, ti noorõkõsõ’, noorõkõsõ’, ti nõrgakõsõ’ tulgõ’ ti kergot parandama, kergo jalga jakkama.
sõbra koostöös: Kristel Laas tegi seto traditsionaali ja Zetode versiooni põhjal kooriseade, Elo Unt lõi väga ägeda liikumise ja meie esitasime seda palju kordi
Näiokõsõ’, ti noorõkõsõ’, noorõkõsõ’, ti nõrgakõsõ’, pall´o oll´ poissa külä seeh, saapaseeri sirgõida.
koos üle-eestilise neidudekooriga Leelo – ja see lugu toimis alati, igas saalis ja igal maal. Miks? Kas teate, laulev ja tantsiv naine on ilus – ta on siis elav ja särav, temast kiirgab
Leie’ nä tsõõri morolõ, leie’ nä kurni uulitsallõ, leie’ nä põrmu põllõ pääle, udsu uvvõ kängä pääle.
headust ja elurõõmu. Kui sa ise jagad armastust, siis saad seda palju endasse ka tagasi! ⁄ ⁄
MINU ARM
117
Sümfooniaorkester 27 orkestrit 788 mängijat
Päike laulab MUUSIKA: JONAS TARM (1994) DIRIGENT: RIIVO JÕGI
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Riivo Jõgi 2017 ja 2019 laulupeo dirigent, 2017 sümfooniaorkestri teose „Rännak” seade autor. ⁄ ⁄ Jonas Tarmi teoses „Päike laulab” on esindatud suisa kaks tuntud viisi: „Veere-veere, päevakene” ning „Laula, kuni elad”. Nimetatud rahvaviisid on asetatud küll üsna modernsesse kõlapilti, kuid säilinud on nende väärikas ja ürgne iseloom. ⁄ ⁄
Päikesele MUUSIKA: TÕNU KÕRVITS (1969) DIRIGENT: HANDO PÕLDMÄE
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Hando Põldmäe 2009–2019 laulupidude dirigent 2011 ja 2017 puhkpilliorkestri liigijuht 2019 sümfooniaorkestri liigijuht ⁄ ⁄ „Päikesele” on 2. osa sümfooniaorkestrite liigi esitatavas „Laulupeo sümfoonias”. See on suure energeetilise laenguga liikumine seemnest puuni. Üksiku trompeti igatsevast huikest teose alguses kasvab teekonnal välja ühine hüüe päikese – valguse poole. ⁄ ⁄
Sümfoonia nr 2 c-moll 3. osa Allegro
MUUSIKA: VILLEM KAPP (1913–1964) KOHANDUS: HANDO PÕLDMÄE DIRIGENT: JÜRI-RUUT KANGUR
Jüri-Ruut Kangur
⁄ ⁄ Villem Kapi kelmikas, särtsakas ja karakteerne skertso sobib oma
2007 ja 2011–2019
hoogsusega hästi tänastele noortele mängijatele ühendsümfoonia-
laulupidude dirigent
orkestris. Muusika on lustlik ja mänguline, vahelduvate karakterite ja
2007, 2011–2017 sümfoonia-
kõlavärvidega. Rahvaviisidele toetuvad meloodiamotiivid rändavad
orkestri liigijuht
ühelt pillirühmalt teisele, neid saatmas labajalavalsilik värvikas foon. ⁄ ⁄
118
LAULUPEO KAVA
Tornikella kaja
Sümfooniline taasajastus Veljo Tormise koorikantaadist „Tornikell minu külas” MUUSIKA: ÜLO KRIGUL (1978) TEKST: FERNANDO PESSOA JA JUHAN VIIDINGU LOOMINGU PÕHJAL KOOSTANUD MARIUS PETERSON JA ÜLO KRIGUL LUGEJA: MARIUS PETERSON DIRIGENT: KASPAR MÄND
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
2017 segakoori liigijuht
Oo, tornikell minu külas! … tornikell minu külas … minu külas … minu … külas
⁄ ⁄ Kummardus teile,
⁄
Kaspar Mänd 2014–2019 segakoori dirigent
Veljo, Juhan, Fernando. ⁄ ⁄
Nii palju kui maa pealt võib näha … Nii palju kui maa pealt võib näha … … näen mina … … oma külast … … näen mina oma külast … kõiksust! Nii palju kui maa pealt võib näha, näen mina oma külast kõiksust! Selleks on … Selleks on mu küla nii sama suur … … nii sama suur … … kui mistahes … … nii sama suur kui mistahes maa. Sest mina olen … … mina olen seda kasvu … … kui mu nägemine ja mitte seda kasvu … … mitte seda kasvu kui pikk ma olen. ⁄
Aga midagi … … aga midagi võltsi seguneb meisse. Ja meie aastatesse kuupaistes varemeisse. MINU ARM
119
⁄
Linnades on elu väiksem. Väiksem, kui siin minu majas selle künka serval. Linnades panevad suured majad vaate kinni, peidavad silmapiiri ära, tõukavad meie pilgu eemale. Eemale tervest taevast. Teevad meid väikseks, sest me küünime ainult selleni, mis meie silmad võivad anda. Ja teevad meid vaeseks. Teevad meid vaeseks, sest meie ainuke … … meie ainuke rikkus on näha! Ainuke rikkus on näha. ⁄
Jaaniöö sealpool õuemüüri. Siinpool mina, ilma jaaniööta. Sest jaaniöö on seal, kus teda peetakse. ⁄
Veel on männilatvades väikeste poiste pesad. Öödes, päevades pikkades tuulevarjus on isad. Emad lendavad salaja … salaja mändide kohale. Ema on pisaravalaja noorele kehale. Poeg näeb kauguses laevu. Laev ikka pähklikoor. Männina maasse kaevu seni kuni oled noor. Männina kooldu kiiva, siis sa jääd elama. Lagastab hingepidu enam kui võõras jõuk üksiku vihaidu väike ja valge tõuk. Otsad antakse ära kui mitte millegi eest, siis mõne seaduspära olematuse eest.
120
Emade parv sai otsa. Mis sai isast ja pojast? Raiuti metsatukka ja nad kukkusid pesast. Ärge uskuge hulle nende rabedas vihas, taevas keerutab kulle, kisendab vaikus kehas. ⁄
Taevast on tehtud ka maa. Ei vale näe pärijaid. Kaduda keegi ei saa. Kõik tõde ja tee on vaid. Maailmaruum ei haju, tõde ei lagune. Meie päralt on taju, sõnadetagune. Taevast on tehtud ka maa. Ei vale näe pärijaid. Kaduda keegi ei saa. Oo, tornikell minu külas! Valulev õhtusel ajal. Iga su kumina peale vastab mu hing omal kajal.
LAULUPEO KAVA
Koondorkester 49 orkestrit 1357 mängijat
Eesti muinasjutt I Eesti muinasjutt, II Vana sarvelugu, III Veere, veere …
MUUSIKA: ARDO RAN VARRES (1974) DIRIGENT: HANDO PÕLDMÄE
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Hando Põldmäe 2009–2019 laulupidude dirigent 2011 ja 2017 puhkpilliorkestri liigijuht 2019 sümfooniaorkestri liigijuht ⁄ ⁄ Koondorkestri teos „Eesti muinasjutt” võtab kokku kõik laulupeol osalevad sümfooniaorkestrid ning suure osa puhkpilliorkestreid. Esimeses mängivad puhkpillid ja löökpillid piduliku avamängu. Teine osa põhineb Eesti rahvaviisil „Vana sarvelugu”, mis kõlab keelpillide esituses. Viimases osas mängivad kõik lavale koondunud pillimehed ühiselt hoogsa lõpetuse, muusikaliseks alusmaterjaliks rahvaviis „Veere-veere, päevakene”. Osad köidab tervikuks meie pärimusmuusika, mis on teoses seatud esiplaanile. ⁄ ⁄
MINU ARM
121
Poistekoor 125 koori 3881 lauljat
Aatomiku laul MUUSIKA: ARVO PÄRT (1935) TEKST: VLADIMIR BEEKMAN (1929–2009) SAATEANSAMBEL: ANASTASIA POLUBOTKO (OBOE), KERIT ILVES (KLARNET), ANNI KARU (VIBRAFON, KSÜLOFON), JAAK LUTSOJA (AKORDION), RAIN RÄMMAL (KLAVER, ELEKTRIOREL), TOOMAS ELLERVEE (1. VIIUL), HAINS TOOMING (2. VIIUL), GLORIA ILVES (VIOOLA), SILUAN HIRVOJA (TŠELLO), HANNA JÜRGENSON (KONTRABASS) DIRIGENT: KULDAR SCHÜTS
Kuldar Schüts 2014–2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Laul on kõnekas, sest see iseloomustab poisse ja nende loomust kõige ehedamal kujul. Igas lapses on julgust, jõudu, seiklusvaimu ja energiat sama palju kui Aatomikus. ⁄ ⁄
Päeval paistab päikene, paistab päike, aga öösel kumab kuu. Olen ise väikene, olen väike, kuid mu jõud on suur. Olen ise väike, väike, kuid mu jõud on suur. Päeval paistab päikene, paistab päike, aga öösel kumab kuu. Oled ise väikene, oled väike, kuid su jõud on suur. Oled ise väike, väike, kuid su jõud on suur. Sähvid nagu äikene, nagu äike, kärgid, nagu välgub kõu. Oled ise väikene, oled väike, kuid on suur su jõud. Rända paigast paika, inimesi aita, aita, neile rõõmu too! Tral-la, lal-la, lal-la-laa … Rända paigast paika, inimesi aita, aita, neile rõõmu too!
122
LAULUPEO KAVA
Spordimeeste laul
muusikalist „Detektiiv Lotte” MUUSIKA: PRIIT PAJUSAAR (1964) TEKST: LEELO TUNGAL (1947) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS LIIKUMISSEADE: MÄRT AGU DIRIGENT: LYDIA RAHULA
Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Lydia Rahula 1987 ja 1997–2019 laulupidude dirigent 1997 poistekoori ja 2002 lastekoori liigijuht ⁄ ⁄ „Detektiiv Lotte” seiklustest tuttav laul on spordimehelikult reipa meloodia ning vaimuka ja humoorika tekstiga. Hüüdlause „Terves kehas terve vaim” väärib alati meeles pidamist. Mis siis muud, kui asu starti! ⁄ ⁄
Kui ma ükskord ketast heitsin, oli mul nii võimas hoog, et ta alles öösel leidsin, lesis Kuu peal, võllaroog! Mina viskasin kord oda, mida otsin siiani … Lätis olla nähtud toda – oli lennand Riiani! Olgu õhus, maa peal, vees – kõikjal annab teha sporti! Spordimees on õige mees! Mis siis muud, kui asu starti! Ma ei säästa jooksukingi, olen nõnda nobe mees, et ma teistest neli ringi staadionil olen ees! Kuigi hoobelda ei taha, kiire olen minagi! Jätan joostes selja taha iseenda ninagi! Olgu õhus, maa peal, vees … Kaugushüppes minust pole parem mitte ükski tont! Hüppaksin veel kaugemale ette tuleb horisont … Kõrgust nagu kord ja kohus hüpata on tõesti hea. Ainult pärast olen nohus – pilvedes saab külma pea! Olgu õhus, maa peal, vees …
MINU ARM
123
Poistekoor ja meeskoor 163 koori 5014 lauljat
Kes selle tamme istutas? MUUSIKA: GUSTAV ERNESAKS (1908–1993) TEKST: LEILI ANDRE (1922–2007) DIRIGENT: HIRVO SURVA
Laul on olnud kavas 1980., 1999. ja 2009. aasta laulupeol
Kes selle tamme istutas? Kes selle tamme istutas? Isa tamme istutas, isa istutas. Kes selle tamme kasvatas? Päike teda kasvatas, päike kasvatas.
Hirvo Surva 1993–2019 laulupidude dirigent
Miks selle tamme istutas? Et see sirguks kodule, iluks meie õuele.
2002–2011 ja 2019 poistekoori liigijuht 1997, 2002 ja 2014 laulupidude kunstiline juht
Sina, kaunis tammekene, tahan olla su oksakene, mis ei paendu, mis ei murdu tuulte tujul tusastel.
⁄ ⁄ Ma väga loodan, et neid tõrusid oleks palju-palju ja et need
Kes selle tamme istutas?
sirguksid tugevateks tammedeks, mis omakorda külvavad väikeseid tõrusid. Nii jääme kestma! ⁄ ⁄
Kes selle tamme istutas? Isa tamme istutas, isa istutas. Kes selle tamme kasvatas? Päike kasvatas. Miks selle tamme istutas? Et see sirguks kodule, iluks meie õuele. Tahan tõruna veereda, tahan tammeks sirguda.
124
LAULUPEO KAVA
Vanaisa MUUSIKA: ANDRES LEMBA (1968) TEKST: JAANUS VAIKSOO (1967) DIRIGENT: INDREK VIJARD
Indrek Vijard
Vahel öösel und ei tule, panen põlema siis tule. Otsin välja vanad kaardid, vanaisa matkakaardid, metsateed ja rännurajad, mööda jõgesid veel sajad kilomeetrid ürgset kallast, ikka läbi mitmest vallast, kuni vastu tuleb meri, peegelsile veteväli. Vaikus. Üksik majakas.
1993–1997 ja 2002–2019 laulupidude dirigent 2014 ja 2017 poistekoori liigijuht ⁄ ⁄ Laul, mis räägib unistustest ja toredatest lapsepõlvemälestustest. Erakordselt kauni muusikaga kokku põimituna loob see tugeva põlvkondadevahelise sideme ning säilitab usu poiste- ja meestelaulu tulevikku. ⁄ ⁄
Lükkan, lükkan kaldast lahti paadi, võtan, võtan kaasa kalli taadi. Kumbki tõmbab oma aeru, kuulen lugusid ja naeru, seiklust, armastust ja võitlust, suuri tundeid, kainet mõistust. Unistustel pole piiri, teispool merd ja silmapiiri, kuhu langeb vikerkaar, asub meie oma saar, salaonn ja pelgupaik. Siin on, siin on aardeid, kalliskive, iga algav päev on lausa ime! Loobid päevad läbi lutsu, sööma keegi sind ei kutsu. Vahel viskad õnge jõkke, taat teeb õhtul üles lõkke. Tunned tulekuma soojust, päike mere taha loojub. Juba surub silmi uni, magad kuni hommikuni. Vanaisa valvab und.
MINU ARM
125
Mere kutse MUUSIKA: KADRI HUNT (1964) TEKST: LEELO TUNGAL (1947) ORKESTRISEADE: MARGO KÕLAR SOLISTID: HARDY HÄNNIKÄINEN (PLOKKFLÖÖT), ARP REINDLA (VIIUL) DIRIGENT: KUNO KERGE
Koidikul mehed need lähevad merele, poisid on rannas ja vaatavad järele – silmad neil kurvad on koidikupäikeses: miks neid küll nii kaua peetakse väikeseks?
Kuno Kerge 2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Mererahva, meie esiisade, me tulevaste põlvede kutse. Selles on igatsust sinise silmapiiri järele, kaugenemist argistest mõtetest,
Nemadki sündisid kaluriverega, algusest peale on harjunud merega, tuttavad tormiste lainete vahuga, tuuletu vaikuse mõõtmatu rahuga … Meri ei unusta poisse ja randu – soolase keelega limpsab neil kandu. Veidike oota ja veidike kannata – meri ja mehed ei toime saa rannata!
tormi trotsivate kalurite jonnakust ning ainus tee koduranda. ⁄ ⁄
Mänd, mis saab laeval kord mastina kõrguma, aastaid veel enne peab männikus sirguma. Ise saad iga päev suuremaks, targemaks, käsi saab tugevaks, mõte saab kargemaks. Merel on kannatust, meri on ootamas, meri käib pidevalt koidikul vaatamas, kuidas need mehed on minemas merele, kuidas need poisid on kasvamas järele. Meri ei unusta poisse ja randu … Meri ei unusta poisse ja randu – soolase keelega limpsab neil kandu. Sirguvad poisid, ja lähevad merele – neilegi keegi, jah keegi, neilegi keegi on vaatamas järele …
126
LAULUPEO KAVA
Meeskoor 44 koori 1270 lauljat
Mu arm MUUSIKA: RIHO ESKO MAIMETS (1988) TEKST: ERNST ENNO (1875–1934) DIRIGENT: ÜLLE TUISK
Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Mu arm on kandle kõlinas, on vaikne, tasane, kui igatsuses leekivas ning sõuab keeltesse. Mu arm, mu arm.
Ülle Tuisk 2019 laulupeo dirigent
Ta veereb hilja vetele, kui lained ehateel kõik kalda poole mängule on tasa hilja teel, mu arm! Mu arm!
⁄ ⁄ Meeskooriteos „Mu arm” on selge armastuseavaldus meie isamaale, kaunile kodumaale – Eestimaa loodusele ja inimesele selle keskel oma rõõmude ja
Ta kiigub lillelehtedel ja õitel naeratab. Ta liigub metsas oksadel ja öösel sätendab.
muredega. Kandlekõlin, voolav vesi, lilleõied, mets, karjamaa, talutareke – sõnapaari „mu arm” külge saab siduda palju muudki. Minu soov on, et me kõik mõtleksime selle peale, mis on
See arm on ilu isamaal, kuis särab meie teel, kus Eesti mure, Eesti rõõm tal elustajaks veel. Mu arm! Mu arm!
meile kallis, ning oskaksime seda väärtustada ja hoida. ⁄ ⁄
Mul’ kinkis teda karjamaa ja talutareke nii õhutas, et tulena jääb loitma südame, mu arm! Mu arm! Me arm!
MINU ARM
127
Ärategemise laul MUUSIKA JA TEKST: TÕNIS KAUMANN (1971) DIRIGENT: MIKK ÜLEOJA
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
teeme teeme teeme ära teeme ära teeme teeme suuga suure linna käega kärbse pesa
Mikk Üleoja 2009, 2014, ja 2019 laulupidude dirigent 2014 ja 2019 meeskoori liigijuht ⁄ ⁄ Helilooja Tõnis Kaumann läheneb jõudsalt 50. eluaastale. Tal on olnud piisavalt aega inimesi ja nende toimetamisi jälgida ning nähtu ja kuuldu põhjal üht-teist järeldada. Kunsti üks funktsioone on ühiskonda peegeldada. Vahel juhtub, et peegelduvad ka sündmused ja olukorrad, mida kunstiteose loomise hetkel veel olemaski ei olnud. Millest siis ikkagi jutt käib? Kuulake hoolega! ⁄ ⁄
128
LAULUPEO KAVA
Isad ja pojad MUUSIKA JA TEKST: UNO LOOP (1930) KOORISEADE ANDRES LEMBA (1968) INSTRUMENTAALSAADE: SIIM AIMLA SAADAVAD: ALLAN JÄRVE (TROMPET), SIIM AIMLA (SAKSOFON), ANDRUS KARJEL (TROMBOON), LAULUPEO SAATEANSAMBEL DIRIGENT: PEETER PERENS
Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Väikesed ja vallatud on alles meie pojad, isadki ju noored – terve elu alles ees. Hellitad ja tihtipeale embad teda soojalt, naljatades koos ehk mõne tembugi veel teed.
Peeter Perens 2007–2019 laulupidude dirigent 2007 segakoori ja 2011 noormeestekoori liigijuht,
Kui ei oleks isasid ja kui ei oleks poegi, kui ei oleks vahel veidi vallatust, kui ei oleks emasid, kes meil moraali loeksid, siis ei oleks õnne ega armastust.
2019 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ Isad on ju ka pojad ja poegadest saavad isad – see on üks mõnus meeste laul! ⁄ ⁄
Vahel, nagu kombeks, poissi põhjalikult sarjad, kui on mõni asi tehtud nii ja mitte naa. Samas mõtled järele, et endalegi marjaks kuluks ära keretäis, kui teisiti ei saa … Kui ei oleks isasid ja kui ei oleks poegi … Poisid on meil toredad ja isegi ei märka, et nad meile sirgunud on kõrgelt üle pea. Õlad läevad laiemaks ja habe juba tärkab ning meil endil neidudega ammugi ei vea … Kui ei oleks isasid ja kui ei oleks poegi …
MINU ARM
129
Segakoor 331 koori 11 436 lauljat
Kannel MUUSIKA: HAIN HÕLPUS (1972) REGILAUL LÜGANUSELT DIRIGENT: RASMUS PUUR
Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Rasmus Puur 2017 ja 2019 laulupeo dirigent,
Mida tegid meie mehed Viru kuuskede vilussa, Harju tammede tagana? Veneda sääl vestetie, laeva kaanta kaabitie.
Mul oli üksi ainik venda, seegi piimilla peetu, seegi võilla võõrutetu, kanamunil kasvatatu, sealihal lepitatu.
Sai see vene vestetusta, laevakaasi kaabitusta, tõugati vene vesile, laevakaasi laineelle.
See võtt peksa peigelalla, sõrmella nimetumalla. Siis sai kannel kaikumaie, kuuekeelne kumama!
2017 ideekavandi autor ja kunstilise juhi assistent, laulupeo koondorkestri loo „Tärkamine” ja ühendkoorilaulu „Meie” (2017) ning lastekoorilaulu
Pandi noored sõudemaie. Noored sõudsid, noored jõudsid piki merda, põiki merda, piki Peibise jõge.
„Maa, mida armastan” (2019) autor ⁄ ⁄ Juubelilaulupeo segakooride liigi avab eestlaste kõige vanem laulukihistus ehk regilaul. Hain
Mida merest toodanekse? Toodi see sileda siiga, toodi see haleda haugi, lõiguti lõhe punane.
Hõlpuse valitud „Kannel“ liigitub rahvapärimuses loomislaulude hulka. Sümboolselt saab selle laulu lõpus kuuekeelse kandle valmimisega alguse eesti rahvas ja kultuur. Pole juhus, et meie
Mida neista tehtanekse? Tehti kannel veljeleni, lõhe laia lõualuusta, havi suure hambaasta, siia suure seljaluusta.
rahvuseepose jutustamiseks tuleb Vanemuiselt ikka seesama kannel laenata. Ka ühendkooride laulus „Kuulajale“ on juttu aegade armsa kandle kuulamise oskusest,
Kõik seda kannelta ajasid: peksid mehed, peksid naised. Ei saand kannel kaikumaie, kuuekeelne kumama.
meie eelnevate põlvede tarkuse kuulamise oskusest. Kõik algab „Kandle“ esimestest helidest. ⁄ ⁄ peigelalla – pöidlaga
130
LAULUPEO KAVA
Emakeelelaul MUUSIKA: TÕNU KÕRVITS (1969) TEKST: DORIS KAREVA (1958) DIRIGENT: HELI JÜRGENSON
Muusika ja tekst on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti. Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.
Heli Jürgenson
Sulinal, vulinal, helinal, kõlinal, suminal, kuminal, pominal, üminal, kohinal, sahinal, vuhinal, tuhinal elab ta sinu sees.
2002, 2004, 2009 ja 2014–2019 laulupidude dirigent 2002 ja 2014 segakoori, 2009 sega- ja valikkoori liigijuht 2017 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ „Emakeelelaulus” said kokku Doris Kareva eesti keele aastaks ja laulupeoks kirjutatud hõrk ja sõnamänguline tekst ning Tõnu
Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti. Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki. Tuules ja vihmas ja tules ja jääs elab ta sinu sees. Metsas ja merel ja rabas ja soos elab ta sinu sees.
Kõrvitsa tundlik helikeel. Just laulud hoiavad meie kallist emakeelt üle aegade. „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti!” ⁄ ⁄
Lossis ja saalis ja saunas ja toas elab ta sinu sees. Rõõmus ja valus, halvas ja hääs elab ta tuules ja vihmas ja tules ja jääs elab ta sinu sees. Rõõmus ja valus ja halvas ja hääs elab ta sinu sees.
MINU ARM
131
Isamaale MUUSIKA: EINO TAMBERG (1930–2010) SÕNAD: JUHAN LIIV (1864–1913) DIRIGENT: TRIIN KOCH
Laul on olnud kavas 1969. aasta laulupeol
Isamaa, mu isamaa. Mis oled sa, mu isamaa. Seda tunda sain uneta öödel ja kõigil mu vaevastel töödel. Liig selgesti tean, võin julgesti ütelda:
Triin Koch 2007–2019 laulupidude dirigent 2011 ja 2017 neidudekoori, 2014
Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud ma, Sa oled seesama valu, mis minult tagasi saad. Mu isamaa, mu ainus, mu isamaa.
naiskoori, 2019 segakoori liigijuht ⁄ ⁄ Liigutav on mõelda, et sama viis, samad sõnad kõlasid inimeste peas ja meeltes ka 1969. aasta laulupeol. Aga millised olid need mõtted siis
See valu, mis sinul on püha, on minule püha ka: ma pärinud seda su käest, su nõrkusest ja su väest, mu valude isamaa.
ja millised on mõtted meie peas praegu, kui laulame sama laulu, sedasama teksti? Teksti, mis on nii ilus ja puhas. Kas me päriselt mõtleme nii? Kas me saame olla siirad? Ajad on erinevad. Aga
Ja su häda on minu häda ja su õnn minu õnn on ka ja su vaesus ja sinu rikkus, ja sinu eluea pikkus on minugi, isamaa.
mõlemal „Isamaal” on justkui vari – kord väljastpoolt, kord seestpoolt. Mis oled Sa, mu isamaa? Isamaa on ikka isamaa, üks ja ainus. ⁄ ⁄
132
Liig selgesti tean, mis oled, mu isamaa; mu isamaa, mu ainus, mu isamaa!
LAULUPEO KAVA
Ära mind lahti lase MUUSIKA: KADRI VOORAND (1986) TEKST: TRIIN SOOMETS (1969) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS DIRIGENT: VALTER SOOSALU
Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
luba ma laulan sinule laulan
Valter Soosalu 2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ See on üdini laulupeolik laul, armusin sellesse esimesel
Ära mind lahti lase lase mind öösse kaduda tee mulle öösse ase vahele sygissadude lase mul lahti vajuda painduda yle piiride tuhaks ja tolmuks hajuda yle puhaste pyyride
kuulamisel. Kui on üks koht, kus eestlased üksteist õdede ja vendadena hoiavad, siis on see laulupidu. Oleks ju ilus, kui enam ei lasekski lahti. ⁄ ⁄
ära mind lahti lase kinnita kõigega kõigutamatu kese lase mul põigelda luba ma laulan sinule laulan
MINU ARM
133
Ühendkoor 670 koori 22 021 lauljat
Tuljak MUUSIKA: MIINA HÄRMA (1864–1941) TEKST: FERDINAND KARLSON (1875–1941) DIRIGENT: ANTS ÜLEOJA
Laul on olnud kavas 1928. ja 1947. aasta laulupeol, järjepidevalt alates 1980. aasta laulupeost. Tantsupeol on „Tuljak” kõlanud alates esimesest tantsupeost.
Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud, külalisi igat seltsi – Viruvanem kaasagagi palutud. Tõnni, parajam peiu, kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, läheb Tõnnile mehele.
Ants Üleoja 1972–2019 laulupidude dirigent 1994 ja 2004 segakoori liigijuht
Pulmapidu ülitore: viina viiskümmend vaati, pulmakraami kokku toodi nõnda palju kui saadi. Parte, hanesid praeti vist üle tuhande ära, terve trobikond püssisid pulma auks teeb kära.
1990 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ „Tuljak” on üks neist lauludest, mis on kõige rohkem laulupeo kavades olnud. Esimest korda
Kas vahest kuu meil kumab ju või näen päikest hiilg’va sära sees? See on ju Tõnn, seal ka ta Mann, kahekesi sammuvad nad käsikäes.
1928. aastal, seejärel 1947 ja püsivalt alates 1980. aasta laulupeost. „Tuljakut” armastatakse laulda, aga mitte väga harjutada. See on vihje laulmata nootidele.
Teeb nalja Mann, siis naerab Tõnn, nii et vesi veereb palgeilta. Neil ilus ilm, neil särab silm, jõuaks nemad nõnda elust läbi ka.
Arvan, et selles laulus köidab peaaegu rahvaluulelik tekst ja rõõmsad tantsuviisid, mis on lähedased ja suupärased. Mind võlub suur energia ja elurõõm, mis „Tuljakus” vastu vaatab. See on mulle hingelähedane. Ilmselt sellepärast olengi pidanud seda juhatama alates 1980. aasta laulupeost. ⁄ ⁄
134
Vennad, veeretage Viru valssi, meie tahaks minna tantsima, tublist helistage tuljaku tantsu, see paneb vere kihama.
LAULUPEO KAVA
Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed. Kuid miks värised, hüppad nõnda südameke sees, kui kaenlasse vajutab meid mehine mees. Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid, meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, rikas talu, mille peremeheks pea saan ma! Kuule armas languke! Mis tahad Tõnni taadike? Tants on tubli, lõbus pilliviis, eks läheme ka tantsima siis! Hõissa! Tõnni taati viis Manni memme tantsima, Taati memmega laskem elada. Tõnni taati, Manni memme tantsusammul keerutavad! Täitke toobid, tõstke kannud õllega! Taati-memme lastega laskem elada!
MINU ARM
135
Ilus oled, isamaa MUUSIKA JA TEKST: TÕNIS MÄGI (1948) SEADE: TÕNIS KÕRVITS (1944) DIRIGENT: PEETER PERENS
Laul on olnud kavas 2011. aasta laulupeol
Peeter Perens 2007–2019 laulupidude dirigent 2007 segakoori ja 2011 noormeestekoori liigijuht, 2019 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ See on meie, laulurahva, pöördumine sinu poole, isamaa! ⁄ ⁄
Rannal valge maja, on suvehommik, sajab. Kusagil helisevad kellad ja kääksub kaevuvinn. Loodus üles ärkab, kasteheingi tärkab. Päike oma esimesi kiiri heidab, taas algamas on päev. Üks paat on sõitmas merel ja päikesest lausa verev aer. Linnulaulu rannalt kostub, merelt kajab vastu kajakate na-na-naer, see kajakate na-na-naer, see naer, see on naer, see on naer, na-na-na-naer! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, isamaa! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, sünnimaa! Aegamisi vihmapisar looduse veel rohekamaks loob, päiksekiir siis uduvines jälle uusi vikerkaari koob.
136
LAULUPEO KAVA
Vihmast loodud lõhnu on ladestunud õhku. Loodushääli on nüüd kõikjal, taas algamas on päev. Ainult tuul nii vaikselt merel lööb oma tantse, siis ringutab ja ära kaob üle metsa, mere, loo … Ja üksik paadimees merel on püügil ja paadi järel noot. Kuid unustab ta noosi, on hingest teised noodid: la-la-la-la-la-la-la, see la-la-la-la-la-la, see laul, see on laul, see on laul, la-la-la-laul! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, isamaa! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, sünnimaa! Eestimaa!
MINU ARM
137
Igaviku tuules MUUSIKA: PÄRT UUSBERG (1986) TEKST: KRISTJAN JAAK PETERSON (1801–1822) JUHAN LIIV (1864–1913) EESTI RAHVALUULE DIRIGENT: PÄRT UUSBERG
Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole
Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?
Pärt Uusberg 2019 laulupeo dirigent, laulupeo mudilaskoorilaulu „Lauldes”, segakoorilaulu „Muusika”, meeskoorilaulu „Mis on inimene?” (2014), ühendkoorilaulude “Õhtu ilu” (2017) ja „Igaviku tuules”
Lähme lähme, käime käime, lähme tehtud teeda mööda, raiutud radasid mööda, kus on Jumal enne käinud, mis tal jäänud jälgedesse, mis tal sattund sammudesse, kuld tal sattund sammudesse, hõbe tal sattund sammudesse.
(2019) autor ⁄ ⁄ Heliloojana on olnud üks minu unistusi kirjutada laulupeokantaat; olen väga tänulik laulupeo
Sa oled kui lille unenägu, kui vaikne armas aim, sa oled kui lillekene, kui uinuja lille vaim.
kunstilisele juhile Peeter Perensile võimaluse eest see unistus teoks teha. Minu jaoks on selle teose puhul väga oluline tekst: Kristjan Jaak Petersoni ning Juhan Liivi luule, mida lõimib omavahel kokku kaunis eesti regilaul, annab võimaluse otsida kontakti argimaailmast avarama väega. ⁄ ⁄
138
Lähme lähme, käime käime, lähme lähme sinnamaale, kus need kuused kulendavad, kus need haavad haljendavad, kus need kuked kulda söövad, kus need kanad karda joovad, kuked kulda, kanad karda, haned haljasta õbedad.
LAULUPEO KAVA
Sa oled hää ja puhas, oled püha ja oled suur, ja Sinu kuldses luhas on kõigel, mis kõrge, juur. Lähme ellad, käime kullad, kus me ellad ühte saame, ja me kullad kokku saame, Isa aedas ja taeva laudas, seal me ellad ühte saame, seal me kullad kokku saame, elad ühte hingama, kullad ühe kuue alla. Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda! Sa oled kui lille palve, kui vaikne armas aim, sa oled kui lille palve, kui uinuja lille vaim. Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?
MINU ARM
139
Ta lendab mesipuu poole MUUSIKA: PEEP SARAPIK (1949–1994) TEKST: JUHAN LIIV (1864–1913) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS DIRIGENT: VAIKE UIBOPUU
Laul on olnud kavas 1993. aasta laulupeol, järjepidevalt kõlanud alates 1999. aasta laulupeost
Vaike Uibopuu 1985, 1990–1994, 1999, 2004,
Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse, ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole.
2009, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent 1994 ja 1999 naiskoori liigijuht ⁄ ⁄ Selle laulu imeline armastusesõnum luuletaja Juhan Liivilt ja helilooja Peep Sarapikult puudutab igat eestlast. Üheskoos lauldes võimendub isamaaarmastus meie südametes ja meeltes. Usun, et ka seekord dirigendipuldis seistes suudab mesilind minu peopesalt taevani lendu tõusta. ⁄ ⁄
140
Hing, oh hing, sa raskel a’al − kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal − kuis ihkad isamaa poole! Ja puhugu vastu sull’ surmatuul ja lennaku vastu sull’ surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole!
LAULUPEO KAVA
Mu isamaa on minu arm MUUSIKA: GUSTAV ERNESAKS (1908–1993) TEKST: LYDIA KOIDULA (1843–1886) DIRIGENT: OLEV OJA
Laul oli kavas 1947. aasta laulupeol, 1960. lauldi omaalgatuslikult, 1965. aastast on kava lahutamatu osa
Olev Oja
Mu isamaa on minu arm, kell’ südant annud ma, sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa, mu isamaa!
1980, 1985–1994, 1999, 2009, 2014–2019 laulupidude dirigent 1993 segakoori liigijuht ⁄ ⁄ Meie laulupidude hümniks lauldud Gustav Ernesaksa − Lydia Koidula „Mu isamaa on minu arm” on laul, mis loodud armastusest
Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa, mu isamaa!
isamaa vastu ning pühendumusest kodumaale. See on kui keti tugev lüli, mis seob 1947. aasta üldlaulupeo ja laulda armastavate eestlaste (küll vahepealse sundkatkestusega) tänase ning tulevaste laulu- ja tantsupidudega. Laulgem seda nüüd ja edaspidi
Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa!
nagu ikka pisarsilmil ja üksteise õlgu tunnetades kokkuhoidvalt! ⁄ ⁄
MINU ARM
141
Laulupidu „Minu arm“ Kunstiline juht Peeter Perens Kunstilise juhi assistendid Siim Selis ja Ave Sopp Dirigendid Valikmudilaskoor: Maret Alango (liigijuht), Annelii Traks, Jaanika Kuusik, Vilve Maide Lastekoor: Maarja Soone (liigijuht), Elo Üleoja, Ingrid Kõrvits, Mai Simson Poistekoor: Hirvo Surva (liigijuht), Indrek Vijard, Kuldar Schüts, Lydia Rahula Meeskoor: Mikk Üleoja (liigijuht), Kuno Kerge, Peeter Perens, Ülle Tuisk Naiskoor: Raul Talmar (liigijuht), Andrus Siimon, Ingrid Roose, Külli Kiivet Segakoor: Triin Koch (liigijuht), Heli Jürgenson, Rasmus Puur, Valter Soosalu Puhkpilliorkester: Bert Langeler (liigijuht), Tarmo Kivisilla, Peeter Saan, Peeter Änilane Sümfooniaorkester: Hando Põldmäe (liigijuht), Jüri-Ruut Kangur, Kaspar Mänd, Riivo Jõgi
Tekstid Ott Kilusk ja Kaili Viidas
Kontserdil osaleb 1020 kollektiivi, 32 411 lauljat ja orkestranti. Koore ja orkestreid juhendas 809 dirigenti.
Lauluväljaku kujundus Martin Rästa, Karin Bachmann, Mirko Traks
Saateorkester Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, kontsertmeister Toomas Ellervee
Laulu- ja tantsupeo „Minu arm” tunnusmuusika
Mälestused laulupidudest valinud Ott Kilusk ja Kaili Viidas koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Laulupeomuuseumiga. Helirežissöör Külli Tüli Lavastaja Kaili Viidas Loevad Ago Anderson, Arabella Anderson, Argo Aadli, Carmen Mikiver, Eva Koldits, Gert Raudsepp, Hans-Martti Mägar, Ingrid Isotamm, Indrek Taalmaa, Ireen Kennik, Jane Napp, Kaili Viidas, Karin Tammaru, Lii Tedre, Liis Karpov, Ott Raidmets, Paul Samuel Vihmar, Selina Lebin, Sten Karpov, Tambet Seling Hääl Maiken Schmidt ja Priit Loog
autor Pärt Uusberg, teose „Igaviku tuules” ainetel Signatuur: esitab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester
Saateansambel Rain Rämmal (klahvpillid), Paul Daniel (kitarr), Mihkel Mälgand (basskitarr, kontrabass), Andrus Lillepea (löökpillid)
Signatuur: esitab puhkpillikvartett koosseisus Rait Erikson ja Kalle Koppel (metsasarved), Indrek Vau ja Ivar Tillemann (trompetid). Helirežissöör Teet Kehlmann Vahekõllid esitab Kirill Ogorodnikov (kitarr),
Helirežissöör Tanel Klesment, konsultant Tammo Sumera Helitehniline teenindamine: Eventech
režissöör Tenno Toomistu. Tule liikumise ja tänumuusika esitab Kirill Ogorodnikov (kitarr) ja Tallinna Kammerorkester, režissöör Tenno Toomistu.
142
LAULUPEO KAVA
MINU ARM
143
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Aet Maatee laulu- ja tantsupeo „Minu arm” peakorraldaja 2007., 2009., 2011., 2014. ja 2017. aasta laulu- ja tantsupeo peakorraldaja 2004. aasta laulu- ja tantsupeo korraldaja 2003. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja 2002. aasta laulupeo „Ei ole üksi ükski maa” lavastaja, kunstilise juhi assistent 1994.–2001. aastal Pärnumaa kuraator
Andi Einaste tantsupeo „Minu arm” tantsupeo korraldusjuht 2018. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tantsutoimetaja 2014. ja 2017. aasta tantsupeo korraldusjuht 2011. aasta tantsupeo kunstilise juhi assistent 1993., 2004., 2007. ja 2009. aasta tantsupeo liigijuhi assistent 1994. aasta tantsupeo Järva- ja Jõgevamaa tantsijate kava üldjuht-lavastaja
Aive Aus-Hagag laulu- ja tantsupeo peastaabi infojuht 2006. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA sekretär
Anne Kuusemets 2002. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA pearaamatupidaja, 2018. aastast finantsist
144
PEO LOOJAD JA TUGIMEESKONNAD
Vaike Rajaste
tantsupeo „Minu arm” idee autor ja pealavastaja 1997, 2007, 2009, 2011 liigijuhi assistent 2014 algajate segarühmade liigijuht-lavastaja 2009. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA programmitoimetaja 2011. aasta tantsupeo produtsent Tantsude „Kiire-kiire, tuhkagi!” (2014), „Tule, tantsime!” (2019) autor
Kersti Seitam laulu- ja tantsupeo „Minu arm” toimetaja 2019. aasta laulupeo orkestrimaterjalide koostaja ja toimetaja 2017. aasta laulupeo muusikatoimetaja-produtsent, laulikute ja orkestrimaterjalide koostaja ning toimetaja 2014. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA toimetaja 2008.–2014. aastal Tallinna linna kuraator
Ave Sopp laulupeo „Minu arm” muusikatoimetaja-produtsent 2019. aasta laulupeo laulikute koostaja ja toimetaja 2007., 2009., 2011. ja 2014. aasta laulupidude muusikatoimetajaprodutsent, laulikute ja orkestrimaterjalide koostaja ning toimetaja 2011. aasta laulupeo dirigent 2005. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja
Sten Weidebaum laulu- ja tantsupeo „Minu arm” teabejuht 2019. juubeliaasta projektijuht 2011., 2017. ja 2019. aasta laulu- ja tantsupeo juhtmõtete sõnastaja 2014. aasta tantsupeo „Puudutus” idee, loo ja kontseptsiooni autor 2009. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht 2009. aastal Tartu–Pärnu tuleteekonna üks kolmest kaptenist
MINU ARM
145
Visuaalse kontseptsiooni loojad Peeter Laurits ja Martin Rästa Peakunstnik Martin Rästa
Loojate tugimeeskonnad Maakondade kuraatorid Aigi Pall (Võrumaa) Alli Põrk (Pärnumaa) Anneli Kundla (Viljandimaa) Astrid Hallik (Tartumaa) Edmar Tuul (Tallinn) Eha Mandel (Valgamaa) Erika Kõllo (Ida-Virumaa) Helle-Mare Kõmmus (Hiiumaa) Heli Lints (Raplamaa) Ingrid Pärnamäe (Lääne-Virumaa)
146
Kati Taal (Põlvamaa) Katrin Soomets (Järvamaa) Krista Lember (Saaremaa) Kristel Ernits (Pärnumaa) Marju Viitmaa (Läänemaa) Merike Hallik (Harjumaa) Pille Tutt (Jõgevamaa) Riho Leppoja (Tartu linn) Riin Kivinurm (Tallinn) Ruth Jürisalu (Harjumaa) Ülle Juurik (külalised)
PEO LOOJAD JA TUGIMEESKONNAD
Laulu- ja tantsupeo korraldustoimkondade juhid Ain Veltmann (liiklusteenistus) Andres Vakra (koolimajutus) Erik Velleramm (meditsiiniteenistus) Heidi Taal (peastaap) Jaak Kortel (tuleteekond) Jaan Laidmets (koolitoitlustus) Jaanus Väljamäe (rongkäik) Jarlo Dorbek (hanked) Valdur Talts (parkimis- ja liikluskorraldus) Airi Tooming (naiskodukaitse, välisööklate korraldus) Elle Vinni (välisööklate peakokk) Ants Aguraiuja (päästeamet) Einar Lillo (turvalisus) Kaido Saarniit (politsei)
Tugitoimkond tantsuväljakul Aleksander Tammert (Eesti Spordiseltsi Kalev juht) Andi Einaste (korraldusjuht) Ants Välimäe (staabijuhi assistent) Lili Välimäe (staabi juht) Margo Keerme (Kalevi välisöökla korraldus) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu Tarvi Sits (esimees) Aurika Meimre Ene Jakobson Evelin Karindi-Kask Hirvo Surva Jaan Laidmets Marika Saar Merju Künnapuu Veiko Kommusaar
Tugitoimkond lauluväljakul Andrus Arba (helindamine) Margot Holts (korraldusjuht) Margus Luur (kooride ja orkestrite rivistusjuht) Marika Pärk (rivistusjuhi assistent) Marko Lõhmus (saateorkestrite lava juht) Sirly Illak-Oluvere (rivistusjuhi assistent, orkestrid) Priit Järve (kaubandus) Roland Leesmend (ekraanid) Urmo Saareoja (Tallinna lauluväljaku juht)
MINU ARM
147
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo juhtmõte on „Minu arm”. Need Lydia Koidula sõnad kõlasid juba esimesel laulupeol 1869. aastal. 150 aastat hiljem puudutavad need meid endiselt isiklikult, sest meie kõigi suhe isamaaga on eriline ja kordumatu. „Mu isamaa on minu arm” on tõotus, millega juubelipeol üheskoos kinnitame – eesti keel kestab ja meel ei murdu, sest mina olen siin ja minu juured on sügaval. Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma!
148
JUUBELILAULUPEO KÄEPAELAD JA MÄRGID
MINU ARM
149
150
In memoriam 2017-2019
Olev Hõlpus (05.09.1923–07.06.2017) Rahvapilliorkestrite juht 1955. aasta tantsupeol ja 1960. aasta laulupeol. Rahvapilliorkestrite üldjuht 1963. aasta tantsupeol. Helju Mikkel (13.03.1925–05.10.2017) Tantsupidude liigijuht: 1955 (naisrahvatantsurühmad), 1965 (Lõuna-Eesti rahvatantsurühmad), 1973 (meeste tantsud) assistent. 1963 liigijuhi assistent. 1970 tantsupeo üldjuht. 1994 tantsupeo vahetekstide autor. Tantsude autor: „Lina” (1950) „Vöökudujad” (1955, 1960) „Rätitants” (1955) „Sõlesepad” (1960, 1994, 1999, 2019) „Voogavad põllud” (1963) „Otsapandjatse” (1965) „Rahvamängud” (1965) „Kiigemäng” (1965) „Kullaketrajad” (1967, 1999, 2019) „Siiruviiruline” (1967) „Avatants-kantaat” (1970) „Sind ei võta, sind ei jäta” (1970) „Emakene-memmekene” (1973) „Kevväi naksi peale” (1973) „Setu süit: Linamäng, Otsapandjatse” (1975, 1999) „Tedremäng” (1981) „Pikseloits” (1985, 2019) „Päike, maa ja meri” (1990) „Vanaisa polka” (1999)
Kuno Areng (23.07.1929–08.12.2017) Laulupidude dirigent 1962–1969, 1975, 1980, 1985, 1990–2014. Mudilas- ja lastekooride dirigent 1962–1969. Meeskoori üldjuht 1975. Sega-, mees-, nais-, ühendkoori dirigent 1980, 1985, 1990. Ühendkoori dirigent 1993, 1999–2014. Laulupeo kunstiline juht 1994. Tantsupeo muusika „Meie polka” autor (1965, 1973). Märt Ratassepp (11.11.1960–08.03.2018) Laulupeo kooriseade autor, Uno Naissoo „Kui käes on jaanipäev” (2004). Roman Toi (18.06.1916–07.05.2018) Välis-eesti koorimuusikaelu juht. Laulupidude dirigent 1990, 1993, 1994. Laulupeo laulude „Aiut-taiut” (1990), „Laulu mõju” (1994) autor. Jüri Rent (01.05.1952–09.06.2018) Laulupidude dirigent 1990–1994, 1999–2004, 2009–2014. Meeskoori liigijuht 1994 ja 1999. Venno Laul (11.09.1938–14.10.2018) Laulupidude dirigent 1977–1994 ja 1999. Poistekooride üldjuht 1977, 1982, 1987, 1990. Poistekooride liigijuht 1993, 1994 ja 1999.
1994.–2004. aastal süüdati tantsupeo tuli Helju Mikkeli kodutalus Haldjal.
August Lüüs (01.03.1929–23.02.2019) Laulupidude kava üldjuhi assistent 1969, 1970. Laulupeo nootide toimetaja (1972), koostaja (1975–1980) ja noodigraafik (1977, 1993).
Uno Uiga (21.11.1925–17.11.2017) Laulupidude dirigent, poistekooride üldjuht 1972, 1977–1990.
Aivar Leštšinski (14.07.1958–29.04.2019) Laulupeo dirigent 1999. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu liige 2008–2013.
MINU ARM
151
Osalejate pere
152
OSALEJATE PERE
KÜLALISED AMEERIKA ÜHENDRIIGID
HAMILTONI EESTI SELTSI SEGAKOOR
STOCKHOLMI EESTI
BALTIMORE’I-WASHINGTONI EESTI
ELISE NACCARATO
RAHVATANTSURÜHM VIRVEL
SEGAKOOR TJORVEN HAIRFIELD,
SEGAKOOR LÄÄNETUUL
INGRID LINNAS
SILVI VALGE
THOMAS KIRVES
ESTONIAN COMMUNITY CHOIR OF SAN
TORONTO EESTI AKADEEMILINE
FRANCISCO BRIGITTE DOSS-JOHNSON
SEGAKOOR ÖÖBIK ROSEMARIE LINDAU,
JUBILATE SINGERS OF THE UPPER VALLEY
REET LINDAU-VOKSEPP
ELO TAMMSALU-SCHMITZ
SUSAN CANCIO-BELLO
TORONTO EESTI MEESKOOR
EUROOPA EESTLASTE KOOR*
NEW YORGI EESTI SEGAKOOR
AVO KITTASK
ELO TAMMSALU-SCHMITZ,
MAAJA DUESBERG-ROOS
TORONTO EESTI RAHVATANTSURÜHM
KALEV LINDAL
PIEDMONT CHILDREN’S CHOIR*
KUNGLA TALVI PARMING
KAMMERCHOR NORDHESSEN
ROBERT GEARY, SUSAN BOHLIN,
SEGARÜHM VANCOUVERI KILPLASED
STEFFEN HAUSE
ERIC TUAN
MICHAEL TOOMPUU, BRIGID ZUROCK
SEATTLE’I EESTI SEGAKOOR HEATHER MG LAUGHLIN GARBES, KELLY JANINE
SAKSAMAA
SEGAKOOR AIX MUUSIKA
SOOME LEEDU
GRIFFIN, LUCINDA DALRYMPLE
BRASS BAND AUKSTYN REMIGIJUS VILYS,
CHAMBER CHOIR UNISTUS
REMIGIJUS AUDEJEVAS
HELSINGI EESTI LASTEKOOR ANNIKA LUMI HELSINGI EESTI NAISKOOR SILVER LUMI
LONNIE CLINE, JOSHUA WEIR LUKSEMBURG
MEESKOOR LAULAJAT PAAVO HYÖKKI
EUROOPA EESTI LASTEKOOR ANNELI
MEESKOOR POHJAN LAULU
AKEN, EHTEL KULDVERE-VENT,
MIHKEL KOLDITS
AUSTRAALIA
ILONA AASVERE
SEGAKOOR SEITAKUORO*
SEGAKOOR KOOSKÕLAS
LUKSEMBURGI NAISRÜHM LAIALI
KADRI JOAMETS
NAOMI COOPER
MARI-LIIS KIVIOJA
UNIVERSITY OF WASHINGTON FESTIVAL CHORUS GEOFFREY BOERS
RAHVATANTSURÜHM FOLKROOS
SEGAKOOR SILLER KARIN TAUKAR TAMPERE EESTI SEGAKOOR
BRISBANE’I EESTI NAISTE NORRA
TAAVI NIINIMAA
SEGAKOOR OSTERØYKORET
POISTEKOOR YNNIN POJAT
JON FLYDAL BLICHFELDT
MIHKEL KOLDITS
SEGAKOOR SANDVIKEN KANTORI
NAISRÜHM HELSINGI HELMED
SEGAKOOR PILLERKOOR* ANNE ALT,
BRITA MARIPUU
MARVE NAKUS
TRIINU VIILUKAS
STAVANGERI EESTI SEGAKOOR
SEGARÜHM ÜLELAHEDAD
KERSTI ALA-MURR
KAIE KUUT
NAISRÜHM NOPSAKAD TROLLID
PERERÜHM VINGERPERE HELI VIJA
INGRID HAMER, KÄTRIIN KRISTAL AUSTRIA
BELGIA
BELGIA EESTLASTE SEGAKOOR BEENE
MARIUS AAVE, KADRI-LIIS WIST,
ENDRIK ÜKSVÄRAV, DENIS IVANIDZE
SIGRID KILP
SEGARÜHM EUROVIISUD
SEGARÜHM VIIKINGID
KALEV JÄRVELA, MARI-LIIS JÕÕTS
RAIDO BERGSTEIN
HOLLAND
PRANTSUSMAA
NAISRAHVATANTSURÜHM TUULETÜTRED
D’HARMONIE DE GERZAT
TEET KILLING, KÜLLIKI KRABBI
FABIEN PLANCHON
ŠVEITS
I.M.E. KOOR (INTERNATIONAL MUSIC-FRIENDS OF ESTONIA) JANE PAIVA DE FIGUEIREDO
HOLLANDI EESTI
PUHKPILLIORKESTER ORCHESTRE
PRANTSUSMAA EESTLASTE IIRIMAA
SEGAKOOR VOCALINO WETTINGEN DAVID ROSSEL TŠEHHI VABARIIK
POISTEKOOR PUERI GAUDENTES
LAULUPEOKOOR KERTU REIN
LIBOR SLADEK, JAN KYOVSKY
ROOTSI
ÜHENDKUNINGRIIK
LEANA SALU
ÜHENDKOOR KRISTI JAGODIN
STOCKHOLMI EESTI NAISKOOR
SEGARÜHM ESTONIAN FOLKS
NAISRÜHM IIRIS ANNELI SUURKIVI JAAPAN
WAKAYAMA CHILDREN’S CHOIR HARUHIKO NUMAMARU KANADA
GÖTEBORGI EESTI SEGAKOOR
ÜHENDKUNINGRIIGI EESTLASTE
JAAN SEIM
INTERNATIONAL MARJE REMMET,
STOCKHOLMI EESTI SEGAKOOR*
LIISI KARBE, MADIS-MIKK REMMET
ESTONIA KOOR* INGRID SILM,
EPP JAANSOO, TOOMAS TUULSE, HENRY
PERERÜHM ESTONIAN FOLKS
JAAN MEDRI
TURU, KASPAR KÕRVITS
MARJE REMMET, MADIS-MIKK REMMET
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
MINU ARM
153
ÜLE-EESTILISED KOLLEKTIIVID
VÄÄNA-JÕESUU MUDILASKOOR
SEGAKOOR KEILA* ANU MATTEUS,
KRISTEL PALL
ARVO PIHLAMETS
EESTI KOORIJUHTIDE NAISKOOR*
NAISRÜHM HARKU HARAKAD
KEILA KOOLI 2. KLASSI
ELEN ILVES EESTI NOORTE MEESKOOR
ASTRID VÄIZENE
RAHVATANTSURÜHM KAIA KÄRNER
HARKUJÄRVE KOOLI 2. KLASSI
KEILA KOOLI 3. KLASSI RAHVATANTSURÜHM KAIA KÄRNER
KUNO KERGE, JOOSEP TRUMM
RAHVATANTSURÜHM
EESTI NOORTE PUHKPILLIORKESTER
KÄTRIN JÄRVIS, KAIRE KARIK
KEILA KOOLI NOORTERÜHM AIRE TOMS
2.–3. KLASSI SEGARÜHM MURASTE
KEILA KULTUURIKESKUSE
RIIVO JÕGI, TARMO KIVISILLA EESTI NOORTE SEGAKOOR SILJA UHS ÜENSO ORKESTER JÜRI-RUUT KANGUR EMLS ÜLE-EESTILINE POISTEKOOR KALEV INDREK VIJARD, KULDAR SCHÜTS ÜLE-EESTILINE NEIDUDEKOOR LEELO* KÜLLI KIIVET ÜLE-EESTILINE TÜTARLASTEKOOR
MUSTIKAD ASTRID VÄIZENE
SEGARAHVATANTSURÜHM KEIKAL
NAISRÜHM HELE ASTRID VÄIZENE
AIRE TOMS
SEGARÜHM PÖÖRELINE
KEILA SEGARÜHM PILLERKAAR AIRE TOMS
MAI-LIIS RIIMAA, MERJE LIIS SEPP
NAISRÜHM KEIKAL ILMA ADAMSON
SEGARÜHM TABASALU TAMMED JA
NAISRÜHM KOIDULA ILMA ADAMSON
TOOMED ASTRID VÄIZENE
HARJU KEK-i RAHVAMUUSIKAORKESTER
2.–3. KLASSI SEGARÜHM TABASALU ÜG
PILLE KARRAS KEILA MUUSIKAKOOLI KANDLEANSAMBEL
ILMALILLED* AVE SOPP, VILVE MAIDE
KIRJU VÖÖ ASTRID VÄIZENE KANDLEANSAMBEL LIULI
PEENID SÕRMED PILLE KARRAS
HARJU MAAKOND
MARIA KRISTINA MÕÕK,
KIILI VALD
ANIJA VALLA SEGAKOOR HANNIJÖGGI
ANIJA VALD
KADRI MÄGI
KIILI GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
JÕELÄHTME VALD
SIRJE KULLUS, PIRET ARTJUŠIN
MARIELL AREN, ELERI-KRISTEL KUIMET
SEGAKOOR JÕELÄHTME LAULUSÕBRAD
KIILI GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
HELI LAULUSTUUDIO NAISKOOR
LEILI VÄRTE, AIVE SKUIN
SIRJE KULLUS, PIRET ARTJUŠIN
HELI KARU
KOSTIVERE KOOLI MUDILASKOOR
KIILI GÜMNAASIUMI ÕPETAJATE NAISKOOR
KEHRA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
MARGIT NAGEL
SIRJE KULLUS, PIRET ARTJUŠIN
LOO KAMMERKOOR AGE IMALA
KIILI GÜMNAASIUMI POISTEKOOR
LOO KESKKOOLI LASTEKOOR
PIRET ARTJUŠIN, SIRJE KULLUS
LIIVI SIIL, ENE KERB KEHRA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR AIRI AALBERG AEGVIIDU RAHVAMAJA NAISRÜHM
AIVE SKUIN
KIILI GÜMNAASIUMI SEGAKOOR
LOO KESKKOOLI MUDILASKOOR
PIRET ARTJUŠIN, SIRJE KULLUS
LEILI VÄRTE
KIILI KAMMERKOOR* TUULI METSOJA
LOO KESKKOOLI POISTEKOOR
KIILI RAHVAMAJA NAISRÜHM KIILITAR
LEILI VÄRTE
TRIIN AAS
ANNIKA NOOR
SEGARÜHM JÕELÄHTME MUHEDAD
KIILI RAHVAMAJA SEGARÜHM KIILI
NAISRÜHM ALAVERE ANNID
KAREL VÄHI,
KEERULISED TRIIN AAS
MIRJAM SIRKAS
TALLINNA TANTSUAKADEEMIA NAISRÜHM
JÕELÄHTME NOORTE SEGARÜHM
HIIRED TUULES 2 MÄRT AGU
MIRJAM SIRKAS, MIINA KARAFIN
KOSE VALD
ANNIKA NOOR AEGVIIDU RAHVAMAJA SEGARAHVATANTSURÜHM
MAARIKA TUTTELBERG KEHRA GÜMNAASIUMI 3.–4. KLASSI SEGARÜHM JANNE KUUSKLA
KOSTIVERE KOOLI 2. KLASSI SEGARÜHM
KOSE GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
MÄRT AGU
ANNE KRUUSE
HARKU VALD
LOO KULTUURIKESKUSE NAISRÜHM
KOSE GÜMNAASIUMI POISTEKOOR
LOOLILL ERIKA PÕLENDIK
HELI SEPP, ANNELI VEINBERG
ELEN ILVES
KEILA LINN
KEHRA NAISRÜHM PÄIKESERATAS MAARIKA TUTTELBERG SUURUPI NAISKOOR MERETULE* TABASALU KAMMERKOOR MAI AINSALU TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI LASTEKOOR ELEN ILVES TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI MA-MU LASTEKOOR* PIRET PUUSTA TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI MA-MU MUDILASKOOR PIRET PUUSTA TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI POISTEKOOR ELEN ILVES VÄÄNA MÕISAKOOLI MUDILASKOOR KATRIN JÄRVLEPP, KATRIN LÄLL VÄÄNA MÕISAKOOLI POISTEKOOR KATRIN JÄRVLEPP
154
EELK KEILA KOGUDUSE SEGAKOOR MIIKAEL PILLE METSSON
KOSE GÜMNAASIUMI TÜTARLASTEKOOR HELI SEPP, ANNELI VEINBERG KOSE KAMMERKOOR HELI SEPP
KEILA KOOLI LASTEKOOR*
KOSE NOORTEKOOR HELI SEPP,
KADI HÄRMA
ANNELI VEINBERG
KEILA KOOLI MUDILASKOOR
KOSE PASUNAKOOR OLEV ROOSA,
ANU MATTEUS, TIIA PEENMAA
KAILI PERN
KEILA KOOLI MUDILASKOOR LAULULUST
KOSE VALLA NAISKOOR KRÕÕT*
KADRI LEPING, MIRJAM PÄRTEL
TIINA STEINBERG
KEILA KOOLI NOORTEKOOR
KOSE-UUEMÕISA LASTEAED-KOOLI
ANU MATTEUS, TIIA PEENMAA
MUDILASKOOR KAILI PERN
KEILA KOOLI POISTEKOOR
KUIVAJÕE MEESKOOR SANDRA NIKITIN
KADI HÄRMA
NAISKOOR MEELIKA* TEELE UTT
KEILA NOORTE SEGAKOOR LA & DO
KOSE GÜMNAASIUMI 6.–8. KLASSI
ILONA LAIDO, LIINA ANNUS
TANTSURÜHM AVE ALTMETS
OSALEJATE PERE
KUUSALU KUNSTIDE KOOLI
RAASIKU PÕHIKOOLI POISTEKOOR
KADRI TIIS
AKORDIONISTIDE ANSAMBEL
HELI KARU
KOSE-UUEMÕISA 2.–3. KLASSI RÜHM
JEKATERINA SEMENOVA,
ARUKÜLA NAISRÜHM MARIKE
AVE ALTMETS
JEKATERINA KIVIMEISTER
REET HÄNIKENE
KUIVAJÕE NAISRÜHM
KUUSALU RAHVAMUUSIKAANSAMBEL
ARUKÜLA PÕHIKOOLI 6.–7. KLASSI
MAARIKA TUTTELBERG
KALEV LAAGRIKÜLL
SEGARÜHM MIKUD-MANNID
ORU NAISRAHVATANTSURÜHM
LÄÄNE-HARJU VALD
KAJA ARUSALU
MAARIKA TUTTELBERG
LAHEPERE KULTUURISELTSI NAISKOOR
ARUKÜLA SEGARÜHM LAPULISED
ORU SEGARAHVATANTSURÜHM
LAULVAD LIIVAD PIRET ARIKAINEN
REET HÄNIKENE
KOSE NAISRAHVATANTSURÜHM KIRILIND
ARUKÜLA HUVIALAKESKUSE PÄÄSULIND
MAARIKA TUTTELBERG
LAULASMAA KOOLI MUDILASKOOR
SEGARÜHM KAPAK KADRI TIIS
SILLE OJASTU
KANDLERING PIRET STERNHOF,
SEGARÜHM KAPAK II KADRI TIIS
LAULASMAA KOOLI POISTEKOOR
VAIKE LAATSARUS
KOSE MUUSIKAKOOLI AKORDIONISTID
SILLE OJASTU
ARUKÜLA HUVIKOOLI PÄÄSULIND
KARIN SARAPUU
PADISE SEGAKOOR LIINA ANNUS
AKORDIONISTIDE ANSAMBEL
VIIULIANSAMBEL PILLIPIIGAD
PALDISKI SEGAKOOR
EVE VENDT
JUTA HELILAID, ANGELIKA KADARIK,
OLIVER POVEL-PUUSEPP
RAE VALD
GLAIRE HELILAID-RUBEN, ELLA MAIDRE
VASALEMMA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
KUUSALU VALD
HELEN HIIE
NAISKOOR ÕNNELEID MARDIM-SELMET
LAHEPERE KULTUURISELTSI
JÄRVEKÜLA KOOLI POISTEKOOR
KAI PETERSON
SEGARAHVATANTSURÜHM
PILLE PEDAK, ÕNNELEID MARDIM-SELMET
KOLGA-KUUSALU KAMMERKOOR*
LAHEPERE LAINED
JÜRI GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
TAAVI ESKO
RAIMO URGARD, KARMEN URGARD
HAIRI LAURAND
KUUSALU JA RAKVERE ÜHENDATUD
LAULASMAA KOOLI 2. KLASSI
JÜRI GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
RAHVATANTSURÜHM AALA KRAANER
HILLE SAVI, LIIVI LUMIJÕE,
JAANUS NURMOJA, AHTI BACHBLUM
LAULASMAA KOOLI 3. KLASSI
RUTT RIDBECK
KUUSALU KESKKOOLI 3.–4. KLASSI
RAHVATANTSURÜHM AVELI VELLERIND
JÜRI GÜMNAASIUMI POISTEKOOR
LAHEPERE KULTUURISELTSI
LIIVI LUMIJÕE
SEGAKOOR HEA TUJU ESMASPÄEV
MEESKOOR ENE JÄRVIK,
MUDILASKOOR NIINA ESKO
JÄRVEKÜLA KOOLI KOGUKONNA
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL
JÜRI PEREKOOR CARMEN KOOV,
TAAVI ESKO, NIINA ESKO
MÖLLAV MERI PEEP RAUN
RUTT RIDBECK
KUUSALU KESKKOOLI NOORTEKOOR
LOKSA LINN
LAGEDI KOOLI MUDILASKOOR
TAAVI ESKO
LOKSA MUUSIKAKOOLI LASTEKOOR*
KUUSALU KESKKOOLI POISTEKOOR
TEELE UTT
LAGEDI SEGAKOOR HELIAND
TAAVI ESKO
LOKSA MUUSIKAKOOLI VILISTLASTE
SILJA TAMMELEHT
KUUSALU KUNSTIDE KOOLI ORKESTER
SEGAKOOR JUULE LAUREND,
OTT KASK
TRIIN LÄÄNE
RAE HUVIALAKOOLI JA
KUUSALU NAISKOOR KADRI
RAASIKU VALD
JÜRI GÜMNAASIUMI NEIDUDEKOOR
KUUSALU KESKKOOLI LASTEKOOR*
NATUKENE VEEL INGRID JUHT
PATIKA KÜLAKOOR SVEN PETERSON
EDMAR TUUL
ARUKÜLA NOORTEKOOR* AGE IMALA
KUUSALU PASUNAKOOR**
ARUKÜLA PÕHIKOOLI LASTEKOOR
OTT KASK
KÜLLI OVIR, AGE IMALA
JÜRI GÜMNAASIUMI 2.a KLASSI
KOLGA SEGARAHVATANTSURÜHM
ARUKÜLA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
RAHVATANTSURÜHM LINDA PIHU
KARIN SOOSALU
KÜLLI OVIR, AGE IMALA
JÜRI GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDE
KOLGA SEGARAHVATANTSURÜHM 2
ARUKÜLA PÕHIKOOLI POISTEKOOR
RAHVATANTSURÜHM HELEN LAGLE
KARIN SOOSALU
KÜLLI OVIR, AGE IMALA
JÜRI GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM
KUUSALU KESKKOOLI 7.–8. KLASSI
ARUKÜLA SEGAKOOR SPUNK
JOONDU 1 LIINA ROOP
TANTSURÜHM KRISTA KUKK
TIINA TINN, MAIA RETA TRAMPÄRK
JÜRI GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM
ARUKÜLA VABA WALDORFKOOLI
JOONDU 2 LIINA ROOP
KUUSALU KESKKOOLI FOLGIRÜHM
KÜLLI OVIR RAE KAMMERKOOR ALICE PEHK
JÜRI GÜMNAASIUMI ÕPETAJATE
TIIU AASA, ELINA AASA
LASTEKOOR TIINA TINN,
KUUSALU KESKKOOLI SEGARÜHM
MAIA RETA TRAMPÄRK
NAISRÜHM LINDA PIHU
EELIKA KRASMUS
ARUKÜLA VABA WALDORFKOOLI
PEETRI LASTEAED-PÕHIKOOLI
KUUSALU 6.–8. KLASSI SEGARÜHM
POISTEKOOR TIINA TINN,
6.–8. KLASSI SEGARÜHM PEETRIKESED
RIHUKAD EELIKA KRASMUS
MAIA-RETA TRAMPÄRK
MERLEEN LÄÄNEMÄGI
SEGARAHVATANTSURÜHM KABUJALAKE
HARJU-JAANI NOORTE MEESKOOR
PEETRI LASTEAED-PÕHIKOOLI
EELIKA KRASMUS
HELI KARU
2.–3. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
NAISRÜHM VIIMIKUD
RAASIKU PÕHIKOOLI LASTEKOOR*
MERLEEN LÄÄNEMÄGI,
ILME LAAGRIKÜLL
HELI KARU
KRISTA ROHUNURM
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
MINU ARM
155
RAE KULTUURIKESKUSE
SAUE MUUSIKAKOOLI
EELK TALLINNA PÜHA VAIMU
PUHKPILLIORKESTER SIRLY ILLAK-OLUVERE
KOGUDUSE KAMMERKOOR CREDE*
LINDA PIHU
SAUE NOORTE MEESTE KOOR
KRISTINA SILDOS
RAE KULTUURIKESKUSE SEGARÜHM
ELVIIRA ALAMAA
EELK TALLINNA TOOMPEA KAARLI
SUKAD & TAGI LINDA PIHU
SAUE POISTEKOOR
KOGUDUSE NAISKOOR
HUVISTUUDIO ÕHIN KITARRIRING
ELVIIRA ALAMAA, ULVI KANTER
KERSTI PETERMANN, MARIKA KAHAR
INDREK VAINU, LILIAN KAPP
SAUE POISTEKOORI
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR*
SAKU VALD
ETTEVALMISTUSKOOR ELVIIRA ALAMAA,
HELI JÜRGENSON, KASPARS PUTNIŅŠ
NAISRAHVATANTSURÜHM JÜRI MARID
MIHKEL ALAMAA
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA
ANTS REINHOLD
SAUE SEGAKOOR* ELVIIRA ALAMAA
SEGAKOOR* TÕNU KALJUSTE
SAKU GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
SEGAKOOR WANNAMOISA
EESTI PANGA KAMMERKOOR*
INGA NURME
SILLE OJASTU, VILLEM FREIMAN
PEETER PERENS
SAKU GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
TURBA KULTUURIMAJA NAISKOOR NELLI
EESTI RAADIO LAULUSTUUDIO
DIANA PÕLD
JAAN VAIDLA, TÕNU KANGRON
LASTEKOOR* KADRI HUNT, KAIE TANNER
SAKU GÜMNAASIUMI NEIDUDEKOOR
ÄÄSMÄE NEIDUDE LIIKUMISRÜHM
EESTI RAADIO LAULUSTUUDIO
INGA NURME
PIRET KUNTS
MUDILASKOOR KADRI HUNT,
SAKU GÜMNAASIUMI POISTEKOOR
ÄÄSMÄE NEIDUDERÜHM PIRET KUNTS
KAIE TANNER
PUHKPILLIORKESTER SAKU
EESTI RAADIO LAULUSTUUDIO
INGA NURME, DIANA PÕLD
ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI 1.–2. KLASSI
SEGAKOOR TULJAK* TIINA SOOBA
TANTSURÜHM PIRET KUNTS
TÜTARLASTEKOOR KADRI HUNT,
ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI 1.–2. KLASSI
KAIE TANNER
KURTNA NAISRÜHM EVE LUTTER NAISRÜHM SAKU LINDA EVE LUTTER SAKU HUVIKESKUSE SEGARÜHM HELLAD
RAHVATANTSURÜHM PIRET KUNTS
EESTI RAHVUSMEESKOOR*
LAAGRI KOOLI 2.–3. KLASSI
MIKK ÜLEOJA EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU
TALLAD EVE LUTTER
RAHVATANTSURÜHM MARI TOMP,
SAKU HUVIKESKUSE SEGARÜHM
TIIT TOMP
NAISKOOR* ANNELI SURVA, OLIVER
LAAGRI KOOLI 6.–8. KLASSI
POVEL PUUSEPP
TUGEVAD JA KOHEVAD
EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU
EVE LUTTER
RAHVATANTSURÜHM MARI TOMP,
SAKU SANGLEJAD NAISRÜHM
TEET KILLING
SEGAKOOR* HIRVO SURVA, MAI SIMSON,
KERSTI ULMAS
NAISRÜHM SAUE SIMMAJAD
ENE SALUMÄE
SAKU SANGLEJAD SEGARÜHM
ULVI MÄGI
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA
KERSTI ULMAS
RIISIPERE KULTUURIMAJA NAISRÜHM
MEESKOOR* ANDRUS SIIMON,
SAKU HUVIKESKUSE UKULELEANSAMBEL
ROOSI PIRET KUNTS
IGOR NIKIFOROV
SAKULEELED LANA-MARIA PETERSON
SAUE GÜMNAASIUMI 2.–3. KLASSI
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA NAISKOOR* ANDRUS SIIMON
SAKU MANDOLIINIORKESTER
RAHVATANTSURÜHM TÕRUKESED
JOOSEP SANG
MALLE LIIV
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTSI MEESKOOR
SAKU MUUSIKAKOOLI
SEGARÜHM SAUE SIMMAJAD
OLIVER POVEL PUUSEPP
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL
ULVI MÄGI
EESTI VABAÕHUMUUSEUMI SEGAKOOR
LAURA LINNAKS, KAARI KLESMENT
TALLINN
ELO LUTSEPP
LAINE RANDJÄRV, INDREK UMBERG
MUDILASKOOR SVETLANA ZAUGAROVA
BEL CANTO MUDILASKOOR PIRET PUUSTA
AUDENTESE ERAKOOLI MUDILASKOOR
EKA KAMMERKOOR KRISTEL MARAND,
HARJUMAA NOORTE
ANU OTT
ANNELY LEINBERG
AUDENTESE NAISKOOR ANU OTT
EMLS-i TALLINNA MEESKOORI JA EESTI
SAUE VALD
BEL CANTO LASTEKOOR PIRET PUUSTA
PUHKPILLIORKESTER HARRY ILLAK,
AKADEEMILINE MEESTE LAULUSELTS
EHTE HUMANITAARGÜMNAASIUMI
SIRLY ILLAK-OLUVERE, OLEV ROOSA
BFM-i SEGAKOOR RAUL TALMAR
ÕPETAJATE MEESKOORI ÜHENDKOOR
MAGNUMI KAMMERKOOR SIGNE KIIS
CREDO-ALLIKA KAMMERKOOR*
KADI UIBO, EVI EESPERE
RIISIPERE KAMMERKOOR MATI TURI
ANNA MAZURTŠAK
ERKI KAMMERKOOR* MAREKS LOBE
RUILA MÕISA SEGAKOOR
EBS-i KAMMERKOOR* TÕNNO PIIGLI,
ESTONIA SELTSI SEGAKOOR*
REET RISTMÄGI
KERSTI SEITAM
HELI JÜRGENSON
RUILA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
EELK TALLINNA KAARLI KOGUDUSE
ETV LASTEKOOR*
REET RISTMÄGI
KAMMERKOOR CANORUS*
AARNE SALUVEER, SILJA UHS
SAUE GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
PIRET AIDULO
ETV MUDILASKOOR NIINA ESKO,
EELK TALLINNA KAARLI KOGUDUSE
KÜLLI MURAND, SILJA UHS
TIRTSUTAJAD* GRETE PÕLDMA, KADI KAJA
KONTSERTKOOR* PIRET AIDULO,
ETV NOOREM MUDILASKOOR
SAUE GÜMNAASIUMI VÄIKESTE
PÄRTEL TOOMPERE
NIINA ESKO, KÜLLI MURAND
EELK TALLINNA PEETELI KOGUDUSE
ETV TÜTARLASTEKOOR*
KAMMERKOOR* EVE PADAR
AARNE SALUVEER
TÜDRUKUTE KOOR GRETE PÕLDMA, HELLE KÄSK
156
OSALEJATE PERE
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI
LASTEKOOR MARIEL*
KAIE SAUGA, ERKI MEISTER
NAISKOOR PÄRTEL TOOMPERE,
MAIRE ELISTE
GEORG OTSA NIMELISE TALLINNA
REET LEND
LINNATEATRI JA LAVAKUNSTIKOOLI
MUUSIKAKOOLI KAMMERKOOR
KALAMAJA PÕHIKOOLI LASTEKOOR*
SEGAKOOR RIINA ROOSE
INGRID ROOSE
KATRIN LEETE
MAKSU- JA TOLLIAMETI LAULUKOOR
GEORG OTSA NIMELISE TALLINNA
KALAMAJA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
PEALE VIIT KRISTEL MARAND
MUUSIKAKOOLI NAISKOOR*
KATRIN LEETE
MERIKO SEGAKOOR*
KSENIJA GRABOVA
KALAMAJA PÕHIKOOLI POISTEKOOR
ELERI-KRISTEL KUIMET, MERIKE TORO
GEORG OTSA NIMELISE TALLINNA
TRIIN LÄÄNE
MERIVÄLJA KOOLI MUDILASKOOR
MUUSIKAKOOLI PUHKPILLIORKESTER**
KALAMAJA SEGAKOOR KULDAR SCHÜTS,
LIIVI PÕLDMÄE, KAIE KODRES
SIRLY ILLAK-OLUVERE
KSENIJA GRABOVA
MUDILASKOOR MARIEL MAIRE ELISTE
GEORG OTSA NIMELISE TALLINNA
KALEVI KAMMERKOOR* ERKI MEISTER
MUDILASKOOR NÕMMELILL
MUUSIKAKOOLI SÜMFOONIAORKESTER
KAMMERKOOR OOTUS
ÕNNE-ANN ROOSVEE
INGRID ROOSE
HELERIN LEHTLA
MUSAMARI KOORIKOOLI LASTEKOOR*
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI
KAMMERKOOR AKTIVA KAJA VIIRA
TIINA MEE
FLORA KAMMERKOOR*
MUDILASKOOR LY TAMMERIK
KAMMERKOOR CAMPANELLI*
MUSAMARI KOORIKOOLI MUDILASKOOR
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI
INNA LAI
TIINA MEE
MUDILASKOOR II JAANIKA PALKMAN
KAMMERKOOR COLLEGIUM MUSICALE*
MUSAMARI KOORIKOOLI NOOREM
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI
ENDRIK ÜKSVÄRAV,
MUDILASKOOR
POISTEKOOR LY TAMMERIK
KRISTEL MARAND, MIINA PÄRN
CHRISTIN-ELISABETH OTS-ERM,
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI
KAMMERKOOR ENCORE*
INGRID ORGULAS-TETSMANN
SEGAKOOR MERLE ILUS,
KARIN KUULPAK
MUSAMARI KOORIKOOLI
KARIN KUULPAK
KAMMERKOOR HARMOONIA
TÜTARLASTEKOOR* TIINA MEE
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI
EVE OJA
MUSTAMÄE LASTE LOOMINGU MAJA
TÜTARLASTEKOOR* LILIAN REINMETS
KAMMERKOOR RÄIM
SEGAKOOR HELLAS
HÄNIKE SEGAKOOR* ANNIKA LAND-
AILE ALVEUS-KRAUTMANN
ALEKSANDER KAIDJA, ELVIIRA MAASALU
REISSER, LAURI AAV, VEIKKO LEHTO
KAMMERKOOR STUDIUM VOCALE*
NAISKOOR RUKKILILL LINDA KARDNA
KAMMERKOOR HEAD ÖÖD, VEND*
TIINA SOOBA
NAISKOOR CARMINA* MARGIT VÕSA
PÄRT UUSBERG
KAMMERKOOR VIIRES* CARMEN KOOV
NAISKOOR GAUDETE* MAIT MÄNNIK,
HOPNERI KAMMERKOOR KARIN RÖÖP,
KAMMERKOOR VIRMALISED
MERIKE TORO
HELEN AUN
MARET ALANGO, TANEL NURK
NAISKOOR ILO* ANNELI SURVA,
I.N.T.A. SEGAKOOR* INTA ROOST
KAMMERKOOR VOCES MUSICALES*
IRENE SCHIFRIN
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA SEGAKOOR
JAANUS KANN
NAISKOOR TERZO ANGELIKA KADARIK
MARE VÄLJATAGA
KAMMERNAISKOOR LU* REEDA KREEN
NAISKOOR VIRVIK AIME PÄRISALU,
INSENERIDE MEESKOOR* KULDAR
KAMMERNAISKOOR SIREEN*
OLEV OJA, KERLI HANNI
SCHÜTS, ÜLLE TUISK
NELE ERASTUS
NEIDUDEKOOR KAMMERHÄÄLED*
ITL-i SEGAKOOR RASMUS LAKS,
KANUTIAIA NAISKOOR ELVIIRA MAASALU
INGRID ROOSE, KÄROLIN ORAV
PAUL-JOHANNES PURGA
KASSISABA DŽÄSSMUUSIKUTE
NÕMME BRASS TÄRKAMINE**
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI
KOOR(EKIHT) SIIM AIMLA,
AIGAR KOSTABI
LASTEKOOR* SIIRI VESKIMÄE, GRETE KOIK
MARTIN TRUDNIKOV
NÕMME GÜMNAASIUMI
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI
KORPORATSIOON ROTALIA MEESKOOR
VILISTLASKOOR SIND SURMANI
MUDILASKOOR IRENE SCHIFRIN
LAURI BREEDE, ROLAND VIILUKAS,
JAANUS KANN
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI
MARILIIS KREINTAAL
NÕMME KULTUURIKESKUSE
KULDJALA LAULUSELTS* TIIU JAANUS
NAISKOOR NÕMME HELENE ROOLAID,
KUNSTNIKE KOOR EVE KARP
ÕNNE-ANN ROOSVEE
NOORTEKOOR GRETE KOIK, SIIRI VESKIMÄE JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI SEGAKOOR KEVADE
LASNAMÄE MUUSIKAKOOLI
NÕMME KULTUURIKESKUSE NOORTE
SIIRI VESKIMÄE, GRETE KOIK
PUHKPILLIORKESTER MART AUS
NAISTE KOOR KEVAD
KAARI SILLAMAA MUUSIKATEATRI
LASNAMÄE MUUSIKAKOOLI
ÕNNE-ANN ROOSVEE, MARI ROOS
SEGAKOOR HILLE SAVI
SÜMFOONIAORKESTER IMRE ROHUVÄLI
NÕMME MUUSIKAKOOLI
LASNAMÄE VENE GÜMNAASIUMI
PUHKPILLIORKESTER** MART KIVI,
PÄRTEL TOOMPERE, KARINA KIVIKAS
MUDILASKOOR ALLA TINT
AIGAR KOSTABI
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI
LASNAMÄE VENE GÜMNAASIUMI
KAARLI KOOLI MUDILASKOOR
LASTEKOOR PÄRTEL TOOMPERE
POISTEKOOR ALLA TINT
NÕMME MUUSIKAKOOLI SÜMFOONIAORKESTER RIIVO JÕGI
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI
LASTE KOORISTUUDIO ALLEGRO*
NÕMME ÕPETAJATE NAISKOOR*
MUDILASKOOR MARIKA LABANOVA
SVETLANA ZAUGAROVA
LILIAN REINMETS, KADI HÄRMA
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
MINU ARM
157
NOORTE SEGAKOOR VOX POPULI*
ROCCA AL MARE KOOLI
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
JANNE FRIDOLIN
3.–4. KLASSI KOOR TIINA KUULI
MUDILASKOOR ELLERHEIN
NOORTEKOOR ITERUM CANTUS
ROCCA AL MARE KOOLI LASTEKOOR
MALLIKA VEEPERV, MARIT KOIT
NATALJA JUNKUR
PIRET HANSEN
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
NUKU KOOR* REEDA KREEN,
ROCCA AL MARE KOOLI NOORTEKOOR
MUDILASKOOR RADUGA
SAALE KREEN
HELERIN LEHTLA
JELENA ORLOVA, NATALJA KUZINA
PAGANA SEGAKOOR*
SEGAKOOR S:T MIKAELSKÖREN
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI
KALEV LINDAL, HEIKKI PÕHI
EVA-TIINA PÕLLUSTE, ENE SALUMÄE
MUDILASKOOR MARGOT PETERSON,
PELGULINNA GÜMNAASIUMI SEGAKOOR
SEGAKOOR HUIK!* INGRID ROOSE
DIANA MÄEVÄLI
MARIS KALDARU
SEGAKOOR K.O.O.R* RAUL TALMAR
PIRITA KAMMERKOOR MAIRE ELISTE
SEGAKOOR KALEVA TIINA SAVISAAR
POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI SEGAKOOR AKORD* LEIU TÕNISSAAR,
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI NEIDUDEKOOR* MARGOT PETERSON
SEGAKOOR LAULUPIDUR MADIS KUKK
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI ORKESTER
SEGAKOOR LUMINOR TIINA SOOBA
EDGAR RODITŠENKO TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI
HELEN ALLIKVEE
SEGAKOOR NOORUS*
PÜHA JOHANNESE KOOLI LASTEKOOR
MAARJA HELSTEIN, TAAVI HARK
POISTEKOOR EDGAR RODITŠENKO
ILONA MUHEL, MAARIAN LEND,
SEGAKOOR RAUDAM KRISTI KARRO
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI
GAJANE MELETJAN
SEGAKOOR RIOLA ENE UIBO, ANU LIHO
PÜHA JOHANNESE KOOLI
SEGAKOOR VIDEVIK VAIKE SARN,
MUDILASKOOR MAARIAN LEND,
LEMBIT TRAKS
TÜTARLASTEKOOR MARGOT PETERSON
GAJANE MELETJAN, ILONA MUHEL
TALLINNA 21. KOOLI B-LASTEKOOR
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI
PÜHA MIIKAELI KOOLI LASTEKOOR*
LIIVI URBEL, KRISTJAN ÕMBLUS
VILISTLASTE, LASTEVANEMATE JA
MARET ALANGO, GRETE MAIPUU
TALLINNA 21. KOOLI LASTEKOOR
ÕPETAJATE KOOR MARGOT PETERSON
PÜHA MIIKAELI KOOLI MUDILASKOOR
VOCAL SPIRIT* LYDIA RAHULA
SEGAKOOR* MARGOT PETERSON TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI
TALLINNA JAANI KOGUDUSE KAMMERKOOR* REET LEND, TRIIN LEND
MARET ALANGO, GRETE MAIPUU
TALLINNA 21. KOOLI MUDILASKOOR
PÜHA MIIKAELI POISTEKOOR
ENE UIBO
TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI
KADRI HUNT, KARIN VEISSMANN
TALLINNA 21. KOOLI MUUSIKAKLASSIDE
MUDILASKOOR ALEKSANDRA DI MAIO
PÜHA MIIKAELI POISTEKOORI
MUDILASKOOR ENE UIBO
TALLINNA KAMMERKOOR*
TALLINNA 21. KOOLI NOORTE
MARIELL AREN
2.–3. KLASSI ETTEVALMISTUSKOOR
TALLINNA KESKLINNA PÕHIKOOLI
JANA PERENS, IMBI LAAS
MEESKOOR LYDIA RAHULA
PUHKPILLIORKESTER KALEV
TALLINNA 21. KOOLI SEGAKOOR
KALEV KÜTARU, JAAK KARLIS
KRISTJAN ÕMBLUS, KADRI MÄGI
TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI
PUHKPILLIORKESTER KUTTER
TALLINNA 32. KESKKOOLI LASTEKOOR
LASTEKOOR EVA LISA MARKUS
ARNE HAASMA
AIME KAARLEP
TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI
RAHVUSOOPER ESTONIA
TALLINNA 32. KESKKOOLI
MUDILASKOOR ANNE ERMAST
NOORMEESTEKOOR* HIRVO SURVA,
MUDILASKOOR RIINA RIISTOP
MUDILASKOOR KATRI VESKIMEISTER
TALLINNA KRISTIINE GÜMNAASIUMI LASTEKOOR KADI VOOSEL
ANDRES LEMBA
TALLINNA 32. KESKKOOLI NOORTEKOOR
RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR
KARIN KUULPAK
TALLINNA KRISTIINE GÜMNAASIUMI
HIRVO SURVA, ANDRES LEMBA,
TALLINNA 32. KESKKOOLI POISTEKOOR
MUDILASKOOR TEELE UTT
MARILIIS KREINTAAL, MARET ALANGO
AIME KAARLEP
TALLINNA KRISTIINE GÜMNAASIUMI
RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR
TALLINNA AKADEEMILISTE
NEIDUDEKOOR KADI VOOSEL,
ORGANISATSIOONIDE SEGAKOOR IN
TEELE UTT
JUHANID JAANIKA KUUSIK,
TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUMI
MARET ALANGO
CORPORE MATISS BRIEDIS,
RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI
ODE PÜRG
LASTEKOOR ANASTASSIJA VILLEMSON,
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUMI
ANNE LUUKAS
LASTEVANEMATE SEGAKOOR
TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUMI
HIRVO SURVA, JAANIKA KUUSIK
NOORTEKOOR HELINA LOORENTS,
RAM-i SEGAKOOR ALLAN TAMME,
MARIS LANG
MUDILASKOOR ANASTASSIJA
MARILIIS KREINTAAL
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
VILLEMSON, ANNE LUUKAS
RAUDTEE KULTUURISELTSI SEGAKOOR
TÜTARLASTEKOOR ELLERHEIN*
MARIELL AREN
INGRID KÕRVITS
LASTEKOOR KRISTI TOOMRA,
REAALKOOLI MUDILASKOOR
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
LISANN ALJASTE
TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI
TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI
KEILI SIMASTEL
LASTEKOOR ELLERHEIN*
REVALIA POISTEKOOR TANEL NURK,
ANNELI MÄEOTS, ILONA MUHEL
NOORTEKOOR SIRJE VASMANN-PEREND,
ALLA EENMA
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
SIRLE TRUU
RIIGIKANTSELEI NAISKOOR
LASTEKOOR RADUGA
HELI JÜRGENSON
NATALJA KUZINA, JELENA ORLOVA
158
TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR PIRIKA SÖÖT
OSALEJATE PERE
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI
TALLINNA SAARLASTE SEGAKOOR
MUDILASKOOR LII LEITMAA
POISTEKOOR KADI UIBO,
KERSTI SEITAM
TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUMI
INNA KOPLI
TALLINNA SADAMA SEGAKOOR
SEGAKOOR PIRIKA SÖÖT
TALLINNA NOORTE PUHKPILLIORKESTER
LAULUDE LEMMIK
TALLINNA LÄÄNEMERE GÜMNAASIUMI
KALEV KÜTARU, OLEV ROOSA,
EERO RAUN, KATRIN JÄRVLEPP
MUDILASKOOR JELENA BELJAJEVA,
VELLO LOOGNA
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI
MARIANNA PISAREVSKAJA
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI
LASTEKOOR ENE UIBO
TALLINNA LENNUJAAMA SEGAKOOR
LASTEKOOR KOIDU ILMJÄRV,
VERONIKA PORTSMUTH
PIRET HARRO
MUDILASKOOR MONIKA KAUR
TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI
TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUMI
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI
POISTEKOOR ENE UIBO
LASTEKOOR REILIKA KRIMS
MUDILASKOOR KOIDU ILMJÄRV,
TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI
SILVI KREBS
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI
SEGAKOOR ENE UIBO
MUDILASKOOR KRISTIINE MÕTTUS
TALLINNA SÜDALINNA KOOLI
TALLINNA LINNATRANSPORDI
POISTEKOOR KOIDU ILMJÄRV,
PUHKPILLIORKESTER RIHO SILD,
PIRET HARRO
MUDILASKOOR ANGELIKA KADARIK
ANDRES AVARAND
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI
TALLINNA SÜDALINNA POISTEKOOR
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI
SEGAKOOR KOIDU ILMJÄRV,
ANGELIKA KADARIK
LASTEKOOR MERLE ADELMAN
PIRET HARRO
TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI
TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUMI
LASTEKOOR ANNE MAIBERG
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI POISTEKOOR MERLE ADELMAN TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR JULIA AARE TALLINNA MUSTAMÄE
MUDILASKOOR LJUDMILA SJOMINA TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUMI NAISKOOR LJUDMILA SJOMINA TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR ARVO LUIK
TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR ELINA KAASIK TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI NOORTEKOOR ELINA KAASIK TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI POISTEKOOR ELINA KAASIK
REAALGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
TALLINNA POISTEKOOR LYDIA RAHULA,
LJUDMILA SJOMINA
TOMI RAHULA, KUNO KERGE
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI
TALLINNA POISTEKOORI
KAMMERKOOR* ELEN ILVES TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
KAMMERKOOR* JANNE FRIDOLIN
ETTEVALMISTUSKOOR SECUNDO
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI
TRIIN LÄÄNE, KÄROLIN ORAV
AKADEEMILINE NAISKOOR*
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
JANA PERENS
LASTEKOOR* INGRID KÕRVITS, JAANIKA KUUSIK
MUDILASKOOR ÕNNE LÜÜS
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
MUDILASKOOR JAANIKA KUUSIK TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI NOORTEKOOR* INGRID KÕRVITS
POISTEKOOR ÕNNE LÜÜS TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI SEGAKOOR* MARGOT PETERSON
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KAMMERKOOR* ILMARS MILLERS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KAMMERORKESTER TARMO KIVISILLA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
PUHKPILLIORKESTER**
POISTEKOOR JANNE FRIDOLIN
TÜTARLASTEKOOR ÕNNE LÜÜS,
TARMO KIVISILLA, DIANA MÄEVÄLI
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI
MARGOT PETERSON
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
SÜMFOONIAORKESTER JAAN OTS
TALLINNA PÜHA VAIMU KAMMERKOOR
VILISTLASTE NAISKOOR*
TALLINNA MUUSIKAKOOLI
RIHO RIDBECK, ÜLLE GUNIN
ANDRES HEINAPUU, TIINA SELKE
TALLINNA RAEKOOR EDMAR TUUL
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI
PUHKPILLIORKESTER OTT KASK TALLINNA MUUSIKAKOOLI
TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLI
KAMMERNAISKOOR LIISA HIOB
LASTEKOOR JANNE FRIDOLIN
TALLINNA TOOMKOOLI LASTEKOOR
KATRIN TALMAR
TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLI
KAJA POST, MARI KALLING
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUMI
MUDILASKOOR JANNE FRIDOLIN
SÜMFOONIAORKESTER OTT KASK,
LASTEKOOR IREN VOITES TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUMI
TALLINNA TOOMKOOLI
TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLI
MUDILASKOOR MARI KALLING,
POISTEKOOR TANEL NURK
KAJA POST TALLINNA TULETÕRJEÜHINGU
MUDILASKOOR IREN VOITES
TALLINNA REAALKOOLI POISTEKOOR
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUMI
HELI ROOS
PUHKPILLIORKESTER**
SEGAKOOR JAANUS KANN
TALLINNA REAALKOOLI SEGAKOOR
AIGAR KOSTABI, RIHO SILD
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI
EVE KARP
TALLINNA TULETÕRJEÜHINGU
TALLINNA REAALKOOLI
SEGAKOOR SÕPRUS MARELLE SIITAS,
TÜTARLASTEKOOR* HELI ROOS
LIA UPPIN
LASTEKOOR KADI UIBO, INNA KOPLI TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI MUDILASKOOR INNA KOPLI,
TALLINNA ROTARY KLUBI SEGAKOOR
HELE TELLAS
JAANIKA KUUSIK
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI LASTEKOOR HARALD EEK
MINU ARM
159
VHK ÕPETAJATE JA LAPSEVANEMATE
LEIGARITE VANEM SEGARÜHM I
MUDILASKOOR PIRET LAAK
SEGAKOOR* JANA PERENS,
SILLE KAPPER, MADLI TELLER
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI
AYAKA HAYASHI
LEIGARITE VANEM SEGARÜHM II
SEGAKOOR AADE ERITS
SEGAKOOR VIKERLASED
SILLE KAPPER, MADLI TELLER
TALLINNA ÜLIKOOLI MEESKOOR*
KEIO SOOMELT
LEONHARD WEISS TALLINNA VÕIMLEJAD
INDREK VIJARD
EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NAISTE
MARIT RAE
TALLINNA ÜLIKOOLI NAISKOOR
LIIKUMISRÜHM TIINA AASMANN
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI
LINNUPESA ÕPETAJATE JA KRISTIINE
TOOMAS VOLL
EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU
LASTEAIAJUHTIDE NAISLIIKUJAD
TALLINNA ÜLIKOOLI
RAHVATANTSURÜHM ÜMBERRINGI
KARIN SAAR
SÜMFOONIAORKESTER MARTIN SILDOS,
RAIDO BERGSTEIN
SEGARÜHM LUMINOORED
JÜRI-RUUT KANGUR
EESTI TANTSUAGENTUURI
HELENA-MARIANA REIMANN
TALLINNA ÜLIKOOLI VILISTLAS-
NEIDUDERÜHM 1 LIISA LAINE
NAISKOOR HELIA* LINDA KARDNA TARTU ÜLIKOOLI NAISKOORI TALLINNA VILISTLASKOOR* TRIIN KOCH TEHNIKAÜLIKOOLI AKADEEMILINE
MERITONI SPORDIKLUBI NAISTE
EESTI TANTSUAGENTUURI
VÕIMLEMISRÜHM KRISTEL PÄLL,
NEIDUDERÜHM 2 LIISA LAINE
PIRET PÄLL
SEGARÜHM EHE ÜLO LUHT GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI
RAHVAKULTUURISELTSI KOIDUPUNA SEGARÜHM KALEV JÄRVELA, MARGIT KUEHL RAHVAKULTUURISELTSI
MEESKOOR* PEETER PERENS,
2.–3. KLASSI SEGARÜHM
SIIM SELIS
AGNE KURRIKOFF-HERMAN
KOIDUPUNA 2 SEGARÜHM
TMS-i TÜRNPU MEESKOOR
GUSTAV ADOLFI KOOLITUSKESKUSE
KALEV JÄRVELA, MARGIT KUEHL MUSTAMÄE LASTE LOOMINGU MAJA
ENE KANGRON, TÕNU KANGRON
RAHVATANTSURÜHM KAIRI AAVERE,
UUE MAAILMA KOOR MARI KALLING,
JAKOB VIIRET
TANTSURING JETE
MIINA PÄRN
HOTSPORT TALLINNA NAISTE
ENELI RÜÜTLI, DIANA SENKEL
VÄINAMERE EÜE JA NÕMME
VÕIMLEMISRÜHM TAIMI AINJÄRV
NAISRÜHM VIISUVEERETAJAD
MUUSIKAKOOLI SEGAKOOR
IDLA EESTI SELTSI TALLINNA NAISRÜHM
MERLE LÄTTEKIVI
INDREK VIJARD
KAI RANDRÜÜT
NAISRÜHM VIISUVEERETAJAD 2
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI
MERLE LÄTTEKIVI
GÜMNAASIUMI KAMMERKOOR
3. KLASSI SEGARÜHM KÄTLIN ERBE
NÕMME HUVIKOOLI NEIDUDE
PILLE RAITMAA
JCI E-KOJA SEGARÜHM
VILISTLASRÜHM MARIT RAE,
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI
TARK EI TORMA KRISTI AITSAM
URVE KESKKÜLA
MUUSIKAKOOLI ORKESTER 1
JUHUKSE NOOREM SEGARÜHM
NAISRÜHM NÕMME MARID
TEREZA ŠMERLING-HEINSAAR,
MADLI TELLER
KATRIN KRAUSE
EIVIN TOODO
JUHUKSE VANEM SEGARÜHM
NAISTE VÕIMLEMISRÜHM
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI
MADLI TELLER, AILI MADISSOON
NÕMME NAISED URVE KESKKÜLA
MUUSIKAKOOLI ORKESTER 3
NAISTE VÕIMLEMISRÜHM KADRI
NAISTE VÕIMLEMISRÜHM
RASMUS PUUR
KADRI LIIVAK
NÕMME NEIUD MARLÉN VILBASTE,
VANALINNA MUUSIKAMAJA
SEGARÜHM KÄND JA KÄBID 1
URVE KESKKÜLA
LASTEKOOR* MAARJA SOONE,
KADRI AADMA
ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI RAHVA-
KAIU PÕLD
SEGARÜHM KINGPOOLID JA
TANTSURÜHM KINDAKIRI MAIDO SAAR,
VANALINNA MUUSIKAMAJA
LADVAUBINAD MÄRT AGU,
MARGUS TOOMLA
MUDILASKOOR KAIU PÕLD,
ALO SIIAK, IVAR LETT
PELGULINNA GÜMNAASIUMI
MAARJA SOONE
TANTSUKOOLI KOIT
10.–12. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
VANALINNA MUUSIKAMAJA
NAISRAHVATANTSURÜHM
MARINA KUZNETSOVA
TÜTARLASTEKOOR* MAARJA SOONE
KRISTINA RAJA, KRISTIN TAGAM
PELGULINNA GÜMNAASIUMI 6.
VANALINNA SEGAKOOR*
LEIGARITE NAISRÜHM SILLE KAPPER,
KLASSI RAHVATANTSURÜHM MARINA
LAURI AAV, KATRIN PUUSAAG
MADLI TELLER, HELEN LAGLE
KUZNETSOVA
VENE KOORIKAPELL OLGA TUNGAL
LEIGARITE NAISRÜHM I SILLE KAPPER,
PELGULINNA GÜMNAASIUMI 7.–8. KLASSI
VENÜ NAISKOOR VANAEMAD
MADLI TELLER, HELEN LAGLE
TANTSURÜHM DAGMAR NAKUS
SILVIA MELLIK, REET RATASSEPP
LEIGARITE NOORTE SEGARÜHM
PELGULINNA GÜMNAASIUMI 3. KLASSI
VERONIKA PORTSMUTHI
MALL PAULUS, SILLE KAPPER, KADRI KARIN
RAHVATANTSURÜHM DAGMAR NAKUS
KOORIAKADEEMIA KONTSERTKOOR*
LEIGARITE NOORTE SEGARÜHM II
PELGULINNA RAHVAMAJA NAISRÜHM
VERONIKA PORTSMUTH, KÄROLIN ORAV
SOLVI KRUUS, JAAN ULST, SILLE KAPPER
ERIKA PÕLENDIK
VHK LASTEKOOR KATRIN TANVEL,
LEIGARITE SEGARÜHM II
PELGULINNA RAHVAMAJA SEGARÜHM
EVELIN OTS-TENNASILM
KADRI KARIN, JAAN ULST, SILLE KAPPER
KELMIKÜLA ERIKA PÕLENDIK, RAILI LAHI
VHK MUDILASKOOR IMBI LAAS,
LEIGARITE SEGARÜHM III
PELGULINNA RAHVAMAJA SEGARÜHM
AYAKA HAYASHI
SILLE KAPPER, JAAN ULST
160
TONTAR ERIKA PÕLENDIK
OSALEJATE PERE
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUMI LASTERÜHM KÄTRIN JÄRVIS NAISTE VÕIMLEMISRÜHM PIRUETI
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO TANTSUANSAMBLI SÕLEKE
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI 2. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
6.–8. KLASSI SEGARÜHM II
TANTSUKEERIS KRISTI AITSAM,
HELENA-MARIANA REIMANN,
KAIE METSALLIK
RAHVATANTSURÜHM LEEK
ENE JAKOBSON
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI 3. KLASSI
LISANNA TÄLLI
TALLINNA HUVIKESKUSE
RAHVATANTSURÜHM TANTSUKEERIS
KULLO TANTSUANSAMBLI SÕLEKE
KRISTI AITSAM, KAIE METSALLIK
DAAMID ELLEN MARDI
RAHVATANTSUSELTS KANDALI VALDO REBANE RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE
6.–8. KLASSI SEGARÜHM III
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI 7. KLASSI
HELENA-MARIANA REIMANN,
NAISRÜHM 1 PÜHALEPA
RAHVATANTSURÜHM TANTSUKEERIS
JAANIKA LIIU,
KAIE METSALLIK, KRISTI AITSAM
RAUNO ZUBKO, IRENE GURJEV
KRISTINA SORGUS
RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
NOORTERÜHM TANTSUKEERIS I
TANTSUANSAMBLI SÕLEKE
KAIE METSALLIK, KRISTI AITSAM
NAISRÜHM 2 MUHU RAUNO ZUBKO, SIIM PRAATS RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE
NOORTE SEGARÜHM I
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI
HELENA-MARIANA REIMANN,
NAISRÜHM 3 KIHELKONNA
NOORTERÜHM TANTSUKEERIS II
ENE JAKOBSON
KRISTI AITSAM, KAIE METSALLIK
ALLAR VALGE, ELLE KRAAV
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI
RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE NAISRÜHM 4 KESSE
TANTSUANSAMBLI SÕLEKE NOORTE
2. KLASSI TANTSURÜHM UNDIKUTSIKAD
SEGARÜHM II ENE JAKOBSON,
KADRI AADMA
RAUNO ZUBKO, SIIM PRAATS
KRISTINA SORGUS, ÜLLE FERŠEL
RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
6. KLASSI TANTSURÜHM UNDIKUTSIKAD
TANTSUANSAMBLI SÕLEKE
KADRI AADMA
SEGARÜHM 1 JÄRVA-JAANI RAUNO ZUBKO, SIIM PRAATS RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE
NOORTE SEGARÜHM III
TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUMI
HELENA-MARIANA REIMANN,
SEGARÜHM 2 ANSEKÜLA
TANTSUSTUUDIO ALLIKAS
INGRID ELSA MUGU, ÜLLE FERŠEL
2.–3. KLASSI SEGARÜHM
RAUNO ZUBKO, ALLAR VALGE,
TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI
EKATERINA TARASJUK
SIIM PRAATS
2.–3. KLASSI SEGARÜHM
RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE SEGARÜHM 3 KARJA RAUNO ZUBKO, SIIM PRAATS RAHVATANTSUSELTS TANTSUTAHE
TALLINNA ÕPILASMALEVA NOORTE
VIISUVEERETAJAD
SEGARÜHM KILLU TIIGIMÄE,
MERLE LÄTTEKIVI
EGERT EENMAA
TALLINNA KESKLINNA PÕHIKOOLI
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI
2. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
2.–3. KLASSI SEGARÜHM ARVO LUIK
RAIMO URGARD, KARMEN URGARD,
MAIJU KERME
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
TIIU ÜKSIK
TALLINNA KESKLINNA PÕHIKOOLI
TANTSUANSAMBLI LEESIKAD
ROCCA AL MARE KOOLI ÕPETAJATE NAISTE VÕIMLEMISRÜHM REINE KOTKAS, INGRID TULLUS ROCCA AL MARE KOOLI NEIDUDE VÕIMLEMISRÜHM REINE KOTKAS, RUTTI OJASSOO SEGARÜHM VIISUVEERETAJAD
3. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
3. KLASSI SEGARÜHM KAREL VÄHI,
MAIJU KERME
KRISTIINA SIIG
TALLINNA KESKLINNA PÕHIKOOLI
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
6. KLASSI TANTSURÜHM
TANTSUANSAMBLI LEESIKAD
MAIJU KERME
6. KLASSI RÜHM MADLI TELLER,
TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI
KRISTIINA SIIG
ÕPETAJATE VÕIMLEMISRÜHM
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
MERLE LÄTTEKIVI
ANNELI LAASPERE
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
TANTSUANSAMBLI LEESIKAD
TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI
7.–8. KLASSI SEGARÜHM KAREL VÄHI,
VILISTLASTE VÕIMLEMISRÜHM
KRISTIINA SIIG
TANTSUANSAMBLI SÕLEKE 2.–3. KLASSI SEGARÜHM I
ANNELI LAASPERE
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
INGRID ELSA MUGU,
TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI
TANTSUANSAMBLI LEESIKAD
HELENA-MARIANA REIMANN
2.–3. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
PÕHIRÜHM 1 KAREL VÄHI,
PRIISLE ANDRES-AARE TOOMING
HEDVIG HAARDE, KRISTIINA SIIG
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO TANTSUANSAMBLI SÕLEKE 2.–3. KLASSI SEGARÜHM II JAANIKA LIIU TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO TANTSUANSAMBLI
TALLINNA NÕMME HUVIKOOLI LIIKUMISRÜHM NR 2 URVE KESKKÜLA
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI TANTSUANSAMBLI LEESIKAD
TALLINNA NÕMME HUVIKOOLI
PÕHIRÜHM 2 HEDVIG HAARDE,
VANEM LIIKUMISRÜHM NR 1
KAREL VÄHI, KRISTIINA SIIG
URVE KESKKÜLA
SÕLEKE 6.–8. KLASSI SEGARÜHM I
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
TALLINNA NÕMME HUVIKOOLI
TANTSUANSAMBLI LEESIKAD
HELENA-MARIANA REIMANN,
VILISTLASTEST NAISTE VÕIMLEMISRÜHM
PÕHIRÜHM 3 KAREL VÄHI, HEDVIG
JAANIKA LIIU, INGRID ELSA MUGU
URVE KESKKÜLA, KATRIN KALM
HAARDE, KRISTIINA SIIG
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
MINU ARM
161
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
TANTSUANSAMBLI SÕPRUS NAISRÜHM III
TANTSUANSAMBLI LEESIKAD
TANTSUANSAMBEL KULJUS VI
AGNE KURRIKOFF-HERMAN
VILISTLASRÜHM KRISTIINA SIIG,
REET SILLAVEE
TANTSUANSAMBLI SÕPRUS NOORTE
MADLI TELLER
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
SEGARÜHM KÄTRIN JÄRVIS
TALLINNA REAALKOOLI 3.b
TANTSUANSAMBEL KULJUS VII
SEGARÜHM MÄRT AGU
REET SILLAVEE
KOGEMUSTEGA NAISRÜHM
TALLINNA ÜLIKOOLI
MONIKA TOMINGAS
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI
TALLINNA REAALKOOLI SUURTE
TANTSUANSAMBLI TUISULINE
VÕIMLEMISRÜHM THEA TURULINN
KOREOGRAAFIA NEIDUDERÜHM
TANTSUANSAMBEL TUISULINE S2
TALLINNA REAALKOOLI
ELO UNT
LIISA LAINE
TALLINNA ÜLIKOOLI RAHVATANTSU-
TANTSURÜHM TANTSUSARVIKUD
ANSAMBEL SOVELDAJA ELO UNT
KRISTI AITSAM
VÕIMLEMISRÜHM THEA TURULINN TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI NAISVÕIMLEMISRÜHM SIIDISABA
TALLINNA ÜLIKOOLI RAHVATANTSU-
TANTSUSELTSI LEE 3.–4. KLASSI
MARE PAIST
ANSAMBLI SOVELDAJA NAISRÜHM
SEGARÜHM HELE POMERANTS,
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI
ELO UNT
MAIDO SAAR, SILVIA METSALLIK
TALLINNA ÜLIKOOLI RAHVATANTSU-
TANTSUSELTSI SÕLEKE
TÜDRUKUTE VÕIMLEMISRÜHM MARE PAIST, ELIISE KÕRE
ANSAMBLI SOVELDAJA NOOREM RÜHM
LAPSEVANEMAD JA SÕBRAD S2
TALLINNA SS KALEV I VÕIMLEMISRÜHM
ELO UNT, LEAANIKA PARRA
LIINA EERO, JAANIKA LIIU
RIINA VOOLPRIIT
TALLINNA ÜLIKOOLI RAHVATANTSU-
TANTSUSELTSI SÕLEKE
TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI
ANSAMBLI SOVELDAJA PÕHIRÜHM
LAPSEVANEMAD JA SÕBRAD S4
VÕIMLEJAD MARGIT EHANDI
ELO UNT
ANNELI VILLENTHAL, TEELE HEIN
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI
TALLINNA ÜLIKOOLI TANTSUTÜDRUKUD
TANTSUSELTSI SÕLEKE VILISTLASED I
TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED I
KÄRT PÄLL, TERJE TREIMANN-TUPITS
HELENA-MARIANA REIMANN, LIISI ORG
KRISTIINA VILIPÕLD, PIRET LETT
TANTSUAKADEEMIA SEGARÜHM
TANTSUSELTSI SÕLEKE VILISTLASED II
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI
MÄRT AGU, KERSTI TELVE
ENE JAKOBSON
TANTSUANSAMBLI KULLAKETRAJAD
TANTSUSELTSI SÕLEKE VILISTLASED III
MAIT PINSEL, PIRET LETT
PÕHIKOOSSEIS I VIRVE KURBEL,
ENE JAKOBSON
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI
IGOR BELJAJEV
TANTSUTRUPI MODUS DAAMIDE
TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED III
TANTSUANSAMBLI LEE A-RÜHM
VÕIMLEMISRÜHM KERTTU TOOMPALU,
KAJA NAARITS, PIRET LETT
MARIA UPPIN, MAIDO SAAR,
SIRLI KRIIS-KALM
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI
HELE POMERANTS
TANTSUTRUPP MODUS S3 I
TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED IV
TANTSUANSAMBLI LEE B-RÜHM
PIRET TORM-KRIIS
KAJA NAARITS, PIRET LETT
MAIDO SAAR, MARIA UPPIN,
TANTSUTRUPP MODUS S3 II
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI
HELE POMERANTS
PIRET TORM-KRIIS
TANTSUANSAMBLI LEE NOORTE
TRIIBUVURRU TANTSURINGI NAISRÜHM
KRISTIINA VILIPÕLD, PIRET LETT,
SEGARÜHM MAIDO SAAR,
EVELI MAKKO
MAIT PINSEL
HELE POMERANTS, MARIA UPPIN
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI
TANTSUANSAMBLI LEE VILISTLASRÜHM
C-NOORTE SEGARÜHM MAI LIIS RIIMAA
TANTSUANSAMBLI SAVIJALAKESED
MARIA UPPIN, MAIDO SAAR,
VÕIMLEMISKLUBI JANIKA TALLINN MILENA
VILISTLASED PIRET LETT, KRISTIINA
HELE POMERANTS
MARIS KALLUS, LII SUSANNA SUBATŠJUS
VILIPÕLD
TANTSUANSAMBEL SÕPRUS
VÕIMLEMISKLUBI JANIKA TALLINN
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
KÄTRIN JÄRVIS
MIREYA I MARIS KALLUS, PIRET VIIKHOLM
TANTSUANSAMBLI SÕPRUS C I
VÕIMLEMISKLUBI PIRUETT ELIITRÜHM
MARINA KUZNETSOVA
SEGARÜHM AGNE KURRIKOFF-HERMAN
HEILI PARRAS, KADI-LIIS LAASPERE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
TANTSUANSAMBLI SÕPRUS C II
SEGARÜHM VÖÖR JA AHTER
SEGARÜHM AGNE KURRIKOFF-HERMAN
LEAANIKA PARRA
TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED II
TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED V
TANTSUANSAMBEL KULJUS I
TANTSUANSAMBEL KULJUS II MARINA KUZNETSOVA
TANTSUANSAMBEL SÕPRUS I
ALATI RÕÕMSAD AKORDIONISTID
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
KÄTRIN JÄRVIS
TIINA VÄLJA
TANTSUANSAMBEL KULJUS III
TANTSUANSAMBEL SÕPRUS II
EESTI TORUPILLIMÄNGIJAD
LILIAN KOHVER
LAURI SEPP
KATARIIN RASKA
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
TANTSUANSAMBEL SÕPRUS IV
EESTI UKULELEORKESTER JOOSEP SANG
TANTSUANSAMBEL KULJUS IV
KÄTRIN JÄRVIS
KANDLEANSAMBEL KÄOPOJAD
MARINA KUZNETSOVA,
TANTSUANSAMBLI SÕPRUS NAISRÜHM I
ELLA MAIDRE
REET SILLAVEE
AGNE KURRIKOFF-HERMAN
KEELTE KODU TUULE KANN, ELLA MAIDRE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI
TANTSUANSAMBLI SÕPRUS NAISRÜHM II
NÄPPEPILLIDE ANSAMBEL KULLO KITARR
TANTSUANSAMBEL KULJUS V KAIDI PUGAL
AGNE KURRIKOFF-HERMAN
ANDRUS KIRSS
162
OSALEJATE PERE
RANDVERE KOOLI RAHVATANTSUSELTSI
SEGARÜHM TAIDELAID
JOOSEP SANG
PÄÄSUKE LASTERÜHM 4
HELLE MARE KÕMMUS
LASNAMÄE MUUSIKAKOOLI
ANLI SOOSAAR
SEGARÜHM SÕLE SEGAJAD 1
RANDVERE KOOLI RAHVATANTSUSELTSI
HELGI TAELMA
LASTE JA NOORTE FOLKVIIULDAJATE
PÄÄSUKE VILISTLASRÜHM 1
SEGARÜHM SÕLE SEGAJAD 2
ANSAMBEL TUULEVIIUL KRISTI ALAS
ANLI SOOSAAR
HELGI TAELMA
NÕMME PÄRIMUSKOOL MARIKA MOKS,
VIIMSI GÜMNAASIUMI C-SEGARÜHM
TIINA TANTSUSTUUDIO III RÜHM
KAARI KLESMENT
MAIDO SAAR
TIINA KAEV
NÕMME PÄRIMUSKOOLI
VIIMSI KESKKOOLI VILISTLASRÜHM
TIINA TANTSUSTUUDIO IV RÜHM
SÕBERID MARGIT PRAKS
TIINA KAEV
MARIKA MOKS
VIIMSI KOOLI 6.–8. KLASSIDE RÜHM
TIINA TANTSUSTUUDIO V RÜHM
TALLINNA AKORDIONIKVINTETT
AGNE KURRIKOFF-HERMAN
TIINA KAEV
KULLO UKULELEORKESTER
AKORDIONISTIDE ANSAMBEL AIVI TILK
TÄISKASVANUTE ANSAMBEL TAGARIDA
TIINA VÄLJA
VIIMSI KOOLI 3.–4. KLASSIDE RÜHM
TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO
AGNE KURRIKOFF-HERMAN
SÕLEKESE INSTRUMENTAALANSAMBEL
VIIMSI KOOLI ÕPETAJATE SEGARÜHM
GALJA JÕGI
MAIDO SAAR
TALLINNA MUUSIKAKOOLI
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL
AKORDIONIANSAMBEL KRISTEL LAAS,
JURMALA 73 TIIT BLAAT, TIMMO VÕÕSA
MIKK LANGEPROON
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL PIRITA
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI
AUGUST SARRAP
RAHVAKANDLEANSAMBEL VIISIKERAD
VIIMSI HUVIKESKUSE NOORTEKAPELL
HELGO-MALL TEPOMES, KAISA NÕGES
KALLE ERM
UKULELEANSAMBEL UKULE MÄÄRATUD
VIIMSI MUUSIKAKOOLI
IDA-VIRU MAAKOND
ALUTAGUSE VALD
ATSALAMA SEGAKOOR TIINA DAMMANN IISAKU SEGAKOOR TANJA ELKEN OONURME SEGAKOOR KEIO SOOMELT IISAKU RAHVAMAJA NAISRAHVATANTSURÜHM AVE JÄÄGER-NURGAMAA IISAKU RAHVAMAJA SEGARAHVATANTSURÜHM AVE JÄÄGER-NURGAMAA
MARIS SOONSEIN, MARI AUA
KANDLEANSAMBEL
NAISTE VÕIMLEMISRÜHM KIIGELIND
VIIMSI VALD
LAURA LINDPERE
MARJU AUL
KOGUDUSE KAMMERKOOR
HIIU MAAKOND
EELK VIIMSI PÜHA JAAKOBI
JÕHVI VALD
JÕHVI GÜMNAASIUMI NOORTE
HIIUMAA VALD
SEGAKOOR TANJA ELKEN
VIRVE KALVET
HIIUMAA LASTEKOOR
JÕHVI MUUSIKAKOOLI LASTEKOOR
HAABNEEME KOOLI LASTEKOOR
ULVI TAMM, KÜLLI KREEGI
SINILIND TIINA DAMMANN
AGE TOOMSALU, AARNE SALUVEER,
HIIUMAA POISTEKOOR ULVI TAMM
JÕHVI PÕHIKOOLI LASTEKOOR
MARIANN NIRK
HIIUMAA SÜMFONIETT KRISTIINA ROOTS
KÜLLIKE ŠAPOVALOV
HAABNEEME KOOLI MUDILASKOOR
KÄRDLA KAMMERKOOR RAILI KAIBALD
JÕHVI PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
KATI PÕDER, AARNE SALUVEER
KÄRDLA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
JÕHVIKAS KÜLLIKE ŠAPOVALOV
NAISKOOR LEELO VOL.2 TOOMAS VOLL
RAILI KAIBALD
JÕHVI PÕHIKOOLI POISTEKOOR
PÜÜNSI KOOLI MUDILASKOOR
PÜHALEPA KIRIKUKOOR ANNA*
KÜLLIKE ŠAPOVALOV
MERYT PASTAK
HELLE NITTIM, KÜLLI KREEGI
KIRDERANNIKU KOOR
RANDVERE KOOLI MUDILASKOOR
PÜHALEPA MUDILASKOOR KÜLLI KREEGI
KA BO CHAN, TANJA ELKEN
KERLIN TAKK, ETERI PARTS
SEGAKOOR HIIULA SIRJE LILLO
MEESKOOR KAEVUR KA BO CHAN
SEGAKOOR VIIMSI VAIKE SARN
EMMASTE NAISRÜHM TAHERPILL
JÕHVI GÜMNAASIUMI TANTSURÜHM
SEGAKOOR VIIKERKOOR
HELGI TAELMA
JÕHVIKAS C TAIVO ALJASTE,
INDREK UMBERG
EMMASTE PÕHIKOOLI 7.–8. KLASSI
VOLDEMAR BERELKOVSKI
VIIMSI GÜMNAASIUMI SEGAKOOR
SEGARÜHM NOBEJALAD
JÕHVI RAHVATANTSUSELTSI GEVI
MARIANN NIRK, MARI-LIIS RAHUMETS
HELGI TAELMA
NAISRÜHM GEVI MARJU AUL
VIIMSI KOOLI LASTEKOOR
PERERÜHM MÕISAKAD MAIGI TAELMA
RAHVATANTSURÜHM LAUSA LUST
KÄTLIN PUHMASTE, ANDRUS KALVET
NAISRÜHM HIIU SÕLG HELGI TAELMA
KAJA KOPLIORG, ANU PUNGAS
VIIMSI KOOLI MUDILASKOOR
NAISRÜHM KOHVILÄHKRID
TAMMIKU NAISRAHVATANTSURÜHM
MARI-LIIS RAHUMETS, RINES TAKEL
HELLE-MARE KÕMMUS
MARIS KRIISA
VIIMSI MUUSIKAKOOLI
NAISRÜHM SEDAPIDI HELGI TAELMA
PUHKPILLIORKESTER OTT KASK
NAISVÕIMLEMISRÜHM LIINE
KOHTLA-JÄRVE LINN
PÜÜNSI KOOLI 3. KLASSI
TIINA KAEV
OLGA PORTNOVA
RAHVATANTSURÜHM
NOORTE SEGARÜHM PATSIUSTI
AHTME KUNSTIDE KOOLI MUDILASKOOR
HELE POMERANTS
JAANIKA KUUSK
OLGA PORTNOVA
RAHVATANTSURÜHM VALLA-ALUNE
RAHVATANTSURÜHM MATSAKAD
AHTME KUNSTIDE KOOLI POISTEKOOR
HELI TOHVER
RAUNO ZUBKO, TERJE SAVIAUK
OLGA PORTNOVA
ANDRUS KALVET, VELJO REIER,
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
AHTME KUNSTIDE KOOLI LASTEKOOR
MINU ARM
163
SILLAMÄE LINN
KOIGI KOOLI PERERÜHM SAIMA KAMS
SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOLI
PERERÜHM PÄRLIKESED
KOHTLA-JÄRVE LINNAORKESTER
MUDILASKOOR LAULULINNUD
RUTH KAASIKU
ALEXANDER SAVELIEV
JUULIA METS
ALBU SIMMELDAJAD KAJA KRAAV
KOHTLA-JÄRVE MALEVA PÕHIKOOLI
TOILA VALD
PAIDE LINN
PÄIKESEKILLUKESED ANU PUNGAS
ANNE TOOMISTU, TIIU SCHÜTS
KOHTLA-NÕMME KOOLI SEGARÜHM
PAIDE GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR
VAILI VIIRLAID
TUHKAPÕNNID IMBI TITO, URVE KILK
JAANUS KARLSON
KOHTLA-JÄRVE KULTUURIKESKUSE
NAISRAHVATANTSURÜHM KUPPARI
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI
RAHVAPILLIORKESTER ÄMMATAGUSED
URVE KILK
LASTEKOOR ANNE TOOMISTU
ERVIN LEMBER
TOILA GÜMNAASIUMI 3.–5. KLASSI
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI
LÜGANUSE VALD
SEGARÜHM KAJA OJA, HELLE ASTOK
POISTEKOOR MALLE NÖÖP
TOILA GÜMNAASIUMI 6.–8. KLASSI
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI
RIINA SAARE
SEGARÜHM KEKSKAST KAJA OJA
TÜDRUKUTEKOOR VIISIKAMBER
KIVIÕLI I KESKKOOLI MUDILASKOOR
VOKA NAISRÜHM KIIGURI HELLE ASTOK
MALLE NÖÖP
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR OLGA PORTNOVA
MUDILASKOOR NADEŽDA PETROPAVLOVA KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI RAHVATANTSURÜHM JÄRVE
KIVIÕLI I KESKKOOLI LASTEKOOR
RIINA SAARE LÜGANUSE SEGAKOOR KEIO SOOMELT
TOILA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
JÄRVA MAAKOND
JÄRVAMAA TÜTARLASTEKOOR*
PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI MUDILASKOOR PIRET JÄRVET
JÄRVA VALD
PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI
TIINA DAMMANN
ALBU PÕHIKOOLI LASTEKOOR
KIVIÕLI I KESKKOOLI 7.–12. KLASSI
KAJA KRAAV
PAIDE MEESKOOR MALLE NÖÖP
VÕIMLEJAD HELJU VEEDAM
ALBU PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA
KIVIÕLI I KESKKOOLI ÕPETAJATE
KAJA KRAAV
NAISKOOR SIRJE GRAUBERG,
SEGARÜHM HELJU VEEDAM
ALBU SEGAKOOR SINK-SALE-PROO
TIINA KIVIMÄE
KIVIÕLI RAHVAMAJA NAISRÜHM TUHKALI
KAJA KRAAV
SPORDIKLUBI KATI NAISTE
HELJU VEEDAM
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUMI
VÕIMLEMISRÜHM KERLI GRAUBNER
MAIDLA NAISRÜHM OMASOODU
LASTEKOOR KALLI VAINULA
MARIS KRIISA
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUMI
KANDLEANSAMBEL VIRUMAA
MUDILASKOOR KALLI VAINULA
MUUSIKUD JAANUS PÕLDER,
JÄRVA-JAANI SEGAKOOR HELI KARK
KAARIN AAMER
KOERU KESKKOOLI LASTEKOOR
NARVA LINN
AINO LINNAS
TANTSUWÕLU TIIU VELLAMA
NARVA MUUSIKAKOOLI
KOERU KESKKOOLI POISTEKOOR
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI
KOORIOSAKONNA 2. KLASSI
AINO LINNAS
2.–3. KLASSI SEGARÜHM TANTSUJALAD
TÜDRUKUTE KOOR INNA FEFILOVA,
KOERU KULTUURIMAJA SEGAKOOR
KRISTA RIKK, RIINA ÕUN
NADEŽDA KUZNETSOVA
AINO LINNAS
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI
NARVA MUUSIKAKOOLI
PEETRI-VODJA LASTEKOOR
4. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
KOORIOSAKONNA MUDILASKOOR
TIINA KIVIMÄE, JANELI AIT,
TANTSUJALAD KRISTA RIKK
INNA FEFILOVA,
HEDI JÜRGEN
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI
NADEZHDA KUZNETSOVA
ALBU SEGARAHVATANTSURÜHM
10.–12. KLASSI NOORTE
NARVA MUUSIKAKOOLI
KAKERDAJA ÜLLE ORU
KOORIOSAKONNA TÜTARLASTEKOOR
IMAVERE NAISRÜHM PILLERPÄKAD
MARINA KOSSOLAPOVA
INGA VÄLI
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI
NARVA MUUSIKAKOOLI MUDILASKOOR
JÄRVA-JAANI KULTUURIMAJA NAISRÜHM
6. KLASSI SEGARAHVATANTSURÜHM
NATALJA PODOLSKAJA
TUTTUUED NAISED ÜLLE VAAS
KABUJALAKE MALLE NÖÖP,
NARVA NOORTE SEGAKOOR
JÄRVA-JAANI KULTUURIMAJA
HELEN TRUG
VAIMUSTUS SVETLANA GORJUŠINA
SEGARÜHM JÜRID-MARID ÜLLE VAAS
NARVA NOORTE SÜMFOONIAORKESTER
KOERU KESKKOOLI 6.–7. KLASSI
IRINA KOSSOVA
SEGARÜHM VÄLEJALAD TEELE ÜPRUS
SIUH JA VIUH MALLE NÖÖP,
NARVA POISTEKOOR
KOERU KESKKOOLI NOORTE SEGARÜHM
HELEN TRUG
SVETLANA GORJUŠINA
VARBAD VILLIS KERLI SIRILA
NAISRÜHM JUN-OST LIUDMILA TURAEVA
KOERU KULTUURIMAJA NAISRÜHM
NARVA-JÕESUU LINN
ALLEAA BIRGIT METS
NARVA-JÕESUU MUUSIKAKOOLI
KOERU SEGARÜHM KARAP
MUDILASKOOR INGA SAMUSSEVA
ANNE-LY PIHLAK
SEGAKOOR POOLKUU
164
LASTEKOOR ANETE SAMMLER
NAISRAHVATANTSURÜHM JÄRVA JUULAD KERLI SIRILA, HELEN TRUG PAIDE GÜMNAASIUMI C-SEGARÜHM SELTSKOND KÄTLIN MERISALU PAIDE GÜMNAASIUMI NEIDUDERÜHM
SEGARAHVATANTSURÜHM SÜDAMEKE HELEN TRUG, MALLE NÖÖP
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI 7. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI NOORTE SEGARAHVATANTSURÜHM KEERUTAJAD KERLI SIRILA, HELEN TRUG PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI NEIDUDE RÜHM MERIKE LAAS
OSALEJATE PERE
AVINURME NAISKOOR MARIS LAHT
PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI
JÕGEVA KAMMERKOOR MARGUS KASK
7.–9. KLASSI SEGARÜHM SELTSKOND
JÕGEVA MEESKOOR MEHIS MERIKE KATT
KÄTLIN MERISALU
JÕGEVA MUUSIKAKOOLI LASTEKOOR
PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI
MERIKE KATT
PUHKPILLIORKESTER AVINURME
6.–8. KLASSI SEGARÜHM SÄRASILMAD
JÕGEVA MUUSIKAKOOLI MUDILASKOOR
VERNER MÖLDER
MARITA KUTSAR
MARE TALVE
SEGAKOOR SERVITI ÜLLE SAKARIAS
PAIDE LINNA SEGARAHVATANTSURÜHM
JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMI
PÕLTSAMAA VALD
VALLATSI MALLE NÖÖP
SEGAKOOR MARET OJA
PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA
KAITSELIIDU JÕGEVA MALEVA JA
SEGARÜHM LOOMISEL KÄTLIN MERISALU
TORMA ÜHISORKESTER KRISTI TALISTU,
PÕLTSAMAA KERGEMUUSIKAKOOR
SEGARÜHM SELTSKOND VILISTLASED
KETLIN KALLO
MERLE NISU
MARIKA KUUSIK
OSKAR LUTSU PALAMUSE
PÕLTSAMAA LINNAORKESTER**
TÜRI VALD
GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
URMAS MÄGI
AVINURME POISTEKOOR URVE TOOMING NAISKOOR MEELIKO MARIS LAHT
EELK PÕLTSAMAA KOGUDUSE SEGAKOOR REET SESTER
LAUPA LASTEKOOR VIRVE KALJULA,
LUULE TOOME
PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOLI
PILLE-RIIN KAAVER
PALAMUSE SEGAKOOR KUUS ÕUNA
KAMMERORKESTER HIIE TAKS
ORKESTER TÜRI* ANTS OIDEKIVI
MARET OJA
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
RETLA-KABALA KOOLI MUDILASKOOR
SEGAKOOR SÕBRAHING MARE TALVE
LASTEKOOR HILLE MARTIN
EDA LIBLIK
JÕGEVA PÕHIKOOLI 7.–8. KLASSI
SEGAKOOR OIRETA EDA LIBLIK
SEGARÜHM MARIKA JÄRVET
TÜRI KAMMERNAISKOOR* TIIU SCHÜTS
JÕGEVA PÕHIKOOLI 6.–8. KLASSI
TÜRI KOOR SIRET HEINASTE
SEGARÜHM KERGED KONDID
TÜRI NEIDUDEKOOR TIIU SCHÜTS
AVE ANSLAN, TIINA KULL
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
TÜRI PÕHIKOOLI 3.–4. KLASSI
JÕGEVA PÕHIKOOLI PERERÜHM
PUHKPILLIORKESTER** URMAS MÄGI
MUDILASKOOR TEA SAAR
MARULISED AVE ANSLAN
TÜRI PÕHIKOOLI LASTEKOOR* TIIU SCHÜTS
JÕGEVA SEGARAHVATANTSURÜHM
HARIDUSSELTSI NAISKOOR
TÜRI POISTEKOOR RYOSUKE KURAHASHI,
KAARATSIM AINO SOBAK
REET SESTER, ÕIE ARUOJA
TIIU SCHÜTS
JÕGEVAHE PERE NAISRÜHM I
PÕLTSAMAA VALLA MUDILASKOOR
TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTEKOOR
MARIKA JÄRVET, AVE ANSLAN
SILJA PETERS
ANNE TOOMISTU
JÕGEVAHE PERE NAISRÜHM II
PUURMANI MÕISAKOOLI LASTEKOOR
JÄRVAMAA KABALA RAHVAMAJA
MARIKA JÄRVET, AVE ANSLAN
ANNELI REBANE
NAISRÜHM KABALABAJALAD INGA VÄLI
JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMI NEIDUDE
ADAVERE NAISRÜHM KARIN UUSKÜLA
KÄRU RAHVATANTSURÜHM NAKSAKAD
VÕIMLEMISRÜHM MARIKA JÄRVET
LUSTIVERE KÜLASELTSI NAISVÕIMLEJAD
NAISED EVA SEERA
LAIUSE NAISRAHVATANTSURÜHM
KARIN UUSKÜLA
LAUPA PÕHIKOOLI PERERÜHM
MEIE MARI VIRVE MUSER
KÜLLI PIIRITS, PILLE ELLANDI
LAIUSE-SADALA SEGARÜHM VIRVE MUSER
NAISRAHVATANTSURÜHM SÄRELI
OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUMI
GERLI SANDERMAT
7.–8. KLASSI TANTSURÜHM KADRI LILLE
PAIDE-VÄÄTSA SEGARÜHM RIIKAR
PALAMUSE GÜMNAASIUMI
TIIU VELLAMA
TANTSURÜHM PEAPÖÖRITAJAD
TÜRI KULTUURIKESKUSE NOORTE
SIRJE KIIS
PISISAARE ALGKOOLI RAHVATANTSU-
SEGARÜHM VISSELID MONIKA KIRSS
PALAMUSE NAISRÜHM SIRTSULINE
RÜHM PÄIKESED MAIA LEPISTE
TÜRI KULTUURIKESKUSE SEGARÜHM
SIRJE KIIS
PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE
VÄIKSED VIISUD MONIKA KIRSS,
PALAMUSE PERERÜHM AIVE JÕESSAR
4.–6. KLASSI SEGARAHVATANTSURÜHM
SIGNE JÄETMA
SEGARÜHM PAUNVERE
VÄÄTSA PÕHIKOOLI LASTERÜHM
TOOTSID-TEELED VIRVE MUSER
LUSTIKARUD TIIU VELLAMA,
TORMA NAISRÜHM JULIA TROSS
C-SEGARAHVATANTSURÜHM ZIPELGAD
HELLE SUURKIVI
JÕGEVA MUUSIKAKOOLI RAHVA-
KARIN UUSKÜLA
VÄÄTSA RAHVAMAJA NAISRÜHM ILODUS
MUUSIKAANSAMBEL NÖPSID EHA NIGLAS
TIIU VELLAMA
JÕGEVA MUUSIKAKOOLI
JÕGEVA MAAKOND
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL TUUSTAR
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR MEELI NÕMME PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI POISTEKOOR MEELI NÕMME
PÕLTSAMAA VALLA KAMARI
LUSTIVERE PÕHIKOOLI 7.–9. KLASSI SEGARÜHM LUSTAKAD KARIN UUSKÜLA LUSTIVERE SEGARAHVATANTSURÜHM LUSTILISED ÜLAR MARTJAN PAJUSI RAHVAMAJA SEGARÜHM KALJAAN ÜLAR MARTJAN
MURAKAD MAIA LEPISTE PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE
PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE NAISRÜHM UHKA KARIN UUSKÜLA PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE
EHA NIGLAS
SEGARAHVATANTSURÜHM VIRMALISED
JÕGEVA VALD
MUSTVEE VALD
SENTA BERGMANN
PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
NOORTEKOOR URVE TOOMING
SEGARAHVATANTSURÜHM TULIHÄND
AVINURME MEESKOOR URVE TOOMING
KAJA KIVI
C. R. JAKOBSONI NIMELISE TORMA VAIRI NIINEP
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
AVINURME GÜMNAASIUMI
PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE
MINU ARM
165
LÄÄNE MAAKOND HAAPSALU LINN
C. KREEGI NIMELISE HAAPSALU
LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI SEGARÜHM LÄKI TANTSULE II ULRIKA GRAUBERG, GRETE GRAUBERG
MUUSIKAKOOLI KAMMERORKESTER
NAISRÜHM LÄKI TANTSULE
LEHARI KAUSTEL, TAIMI KOPLI,
ULRIKA GRAUBERG, GRETE GRAUBERG
MATI PÕDRA, JAAK KARLIS
PERERÜHM LÄKI TANTSULE I
NEIDUDEKOOR CANZONE
GRETE GRAUBERG, ANNE KÜBARSEPP
ULRIKA GRAUBERG, ENEKEN VIITMAA
PERERÜHM LÄKI TANTSULE II
HAAPSALU KAMMERKOOR ULRIKA
GRETE GRAUBERG, ANNE KÜBARSEPP
GRAUBERG, ELERI-KRISTEL KUIMET
TÄISKASVANUTE SEGARÜHM LÄKI
HAAPSALU LAULUSTUUDIO DO-RE-MI
TANTSULE ULRIKA GRAUBERG,
MUDILASKOOR ANNE PÄÄSUKE
GRETE GRAUBERG
HAAPSALU LINNA ALGKOOLI
RAHVATANTSURÜHM KALURINEIUD
MUDILASKOOR KIRSTI TAMMENIIT,
ULRIKA GRAUBERG, GRETE GRAUBERG
INGE SINIMERI
RIDALA SEGARÜHM TAMME TÕRUKESED
HAAPSALU LINNA ALGKOOLI
HILJA TAMM
POISTEKOOR KIRSTI TAMMENIIT,
SEGARAHVATANTSURÜHM WEST
INGE SINIMERI
VAIDO TOOMSAR
HAAPSALU PÕHIKOOLI LASTEKOOR
TANTSURÜHM LUSTLIK MALLE ÕIGLAS
ILONA AASVERE
UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOLI
HAAPSALU PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
3.–5. KLASSI PERERÜHM
LEA SEMERIK
PILLE MEELES
HAAPSALU POISTEKOOR KADRI KELNER
HAAPSALU MUUSIKAKOOLI
HAAPSALU TOOMKOOR SIRJE KAASIK,
RAHVAPILLIANSAMBEL PILLE
LIA SALUMÄE
INGRID ARRO, MARGUS TOKKO
LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
LÄÄNE-NIGULA VALD
NOORTEKOOR KARIN LÜKK-RAUDSEPP,
LÕUNA-LÄÄNEMAA MUDILASKOOR
ILONA AASVERE
ÜLLE TAMMEARU,
NAISKOOR KAASIKE SIRJE KAASIK
AVE-PIIA ROHTLA
RIDALA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
NOAROOTSI GÜMNAASIUMI KOOR
ANNE PÄÄSUKE
KADRI KELNER
RIDALA PÕHIKOOLI / DO-RE-MI
NOAROOTSI KOOLI LASTEKOOR
POISTEKOOR ANNE PÄÄSUKE
ENDLA KERSMAN
TÜTARLASTEKOOR CANZONE
NOAROOTSI KOOLI MUDILASKOOR
ULRIKA GRAUBERG, ENEKEN VIITMAA,
ENDLA KERSMAN
TEELE TAKJAS
NÕVA NAISKOOR DANGUOLE TAMBERG
UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOLI
ORU KOOLI LASTEKOOR
MUDILASKOOR SIRJE KAASIK
ENEKEN VIITMAA
HAAPSALU LINNA ALGKOOLI ÕPETAJATE
ORU KOOLI MUDILASKOOR
RÜHM EHTE MALLE ÕIGLAS
ENEKEN VIITMAA
HAAPSALU PÕHIKOOLI 7.–8. KLASSI
PIIRSALU SEGAKOOR PIIRITU
TANTSURÜHM TANTSULUST
VIIVIKA RIIEL, ELERI-KRISTEL KUIMET
MALLE ÕIGLAS
RISTI PÕHIKOOLI LASTEKOOR IVI KÜLA
HAAPSALU PÕHIKOOLI PERERÜHM
SEGAKOOR SONORE* KAJA AVILA
RÜBLIKUD RUTH KAMPMANN
TAEBLA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
HAAPSALU PÕHIKOOLI SEGARÜHM
KAJA AVILA
LÄKI TANTSULE ULRIKA GRAUBERG,
KULLAMAA PERERÜHM RIINA GILDEN
GRETE GRAUBERG
ORU PERERÜHM RUTH KAMPMANN,
HAAPSALU VÕIMLEJAD ANŽELIKA MURIK
ANDRES KAMPMANN, ELO JÜRISE
LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
RISTI NAISRAHVATANTSURÜHM RITSIKAD
NOORTERÜHM TANTSULUST
LEA TEDER
MALLE ÕIGLAS
TAEBLA KOOLI 6.–8. KLASSI
LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
TANTSURÜHM MALLE NIIT
SEGARÜHM LÄKI TANTSULE I
RISTI RAHVAMUUSIKUD
ULRIKA GRAUBERG, GRETE GRAUBERG
ENRIK VISLA, KAIL VISLA
166
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
HALJALA VALD
HALJALA KOOLI MUDILASKOOR HALJALA PISIPIIGAD VIIVI VOORAND HALJALA KOOLI POISTEKOOR VIIVI VOORAND LAULUKOOR HALJALALALALALA AHTI BACHBLUM VÕHMA SELTSIMAJA SEGAKOOR ELENE ALTMÄE SEGAKOOR VOORANDI VOONAKESED VIIVI VOORAND HALJALA RAHVAMAJA TANTSURÜHM SEGAPIDI ELERI AITMAN, HELI PILT KADRINA VALD
KADRINA KESKKOOLI LASTEKOOR ELENE ALTMÄE KADRINA KIRIKUKOOR ANNE PEÄSKE KADRINA MUUSIKASELTSI PUHKPILLIORKESTER KAIDO JÄRVSOO KADRINA SEGAKOOR SILJA UHS KADRINA KESKKOOLI SEGARÜHM MEIE VAHEL EBE ABNER KADRINA RAHVAMAJA NAISRÜHM OMAVAHEL EGERT EENMAA, TRIINU SIKK KADRINA RAHVAMAJA SEGARÜHM KAHEVAHEL HELENA MÄGI RAKVERE LINN
EELK RAKVERE KOLMAINU KIRIKU LAULUKOOR ANU KORSAR KAMMERKOOR SOLARE* ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN KOORISTUUDIO SO-LA-RE LASTEKOOR* ELO ÜLEOJA, LY HIIRE KOORISTUUDIO SO-LA-RE NOORTEKOOR KEIO SOOMELT, ELO ÜLEOJA RAKVERE ERAGÜMNAASIUMI LASTEKOOR ENE VEERMÄE RAKVERE ERAGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR ENE VEERMÄE RAKVERE GÜMNAASIUMI JA REAALGÜMNAASIUMI SEGAKOOR ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN, TRIINU-LIIS KULL RAKVERE LINNAORKESTER** TENO KONGI, KEVIN AMBUS RAKVERE PÕHIKOOLI MUDILASKOOR AIRE AROS RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI LASTEKOOR ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI POISTEKOOR ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI TÜDRUKUTEKOOR ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN
OSALEJATE PERE
RAKVERE SEGAKOOR ANGELA LEHTPUU,
TAMSALU KULTUURIMAJA 7.–9. KLASSI
UULU SEGAKOOR ANNELY KUNINGAS
MERJE KALLIP
SEGARÜHM PASTLAD KULUVAD
RAKVERE TEATRI SEGAKOOR ELO ÜLEOJA
MARGE IHO, KERLI RELLI
ENELI RÜÜTLI, EDDA PRILLOP
TAMSALU KULTUURIMAJA NAISRÜHM
KIHNU VALD
SEGAKOOR VIROONIA MERJE KALLIP,
TANTSUSELTSI ÜLEJALA NAISRÜHM
ANGELA LEHTPUU
VALLATUD KURVID
VIRUMAA NOORTE MEESKOOR
TIIU MÜRK, KAIRE VAABEL
SILVIA SOIDE
ELENE ALTMÄE, ANDRUS SIIMON
TAMSALU KULTUURIMAJA NOORTE SEGARÜHM VERI VEMMELDAB KERLI RELLI
KIHNU PÄRIMUSKOOLI AKORDIONISTIDE
VIRUMAA NOORTEORKESTER TOIVO PEÄSKE, EVA SIIL
TAMSALU KULTUURIMAJA TÜTARLASTE
VIRUMAA POISTEKOOR KUNO KERGE,
TANTSURÜHM SIRET KRISTEL
TÕNIS SARAP
TAPA GÜMNAASIUMI 6.–8. KLASSI
VIRUMAA TÜTARLASTEKOOR*
SEGARÜHM SIRJE SELL
KIHNU NAISRÜHM PITSID PAISTVAD
ORKESTER HILMA KERBAK LÄÄNERANNA VALD
LIHULA GÜMNAASIUMI TÜTARLASTEKOOR REEDE IREN SIEBERK LIHULA MUUSIKA- JA KUNSTIKOOLI
LY IPSBERG
TAMSALU VÄIKEKANDLERÜHM SIRJE LUIK
RAKVERE GÜMNAASIUMI 4. KLASSI
TAPA VALLA MANDOLIINIORKESTER
SEGARÜHM EVE KÜBARSEPP
ILMAR KALD
LIHULA NAISKOOR LEELO
RAKVERE GÜMNAASIUMI B-SEGARÜHM
VÄIKE-MAARJA VALD
ÜLLE TAMMEARU, AVE-PIIA ROHTLA
PUHKPILLIORKESTER** MATI PÕDRA, JAAK KARLIS
MAIE KARUS
VÄIKE-MAARJA PASUNAKOOR
LIHULA GÜMNAASIUMI 7. KLASSI
RAKVERE GÜMNAASIUMI C-SEGARÜHM
VALLO TAAR, TAAVI TAAR
TANTSURÜHM PILVI KASE
MAIE KARUS
RAKKE KULTUURIKESKUSE 7.–9. KLASSI
RAKVERE GÜMNAASIUMI VILISTLASTE
SEGARÜHM RIINA GULL
A-SEGARÜHM MAIE KARUS TARVANPÄÄ 6.–8. KLASSI SEGARÜHM
RAKKE KULTUURIKESKUSE D-SEGARÜHM AGATANTSULUST RIINA GULL
MARGE IHO, TIIU MÜRK
SIMUNA KAPELL EVE SARNET
TARVANPÄÄ C-SEGARÜHM
VINNI VALD
PÄRNU LINN
SEGAKOOR AJA PUUDUS GERLY KÄTTMANN AUDRU KOOLI MUDILASKOOR ANNELY KUNINGAS AUDRU KOOLI POISTEKOOR TIIA TAMM
MARGE IHO, TIIU MÜRK
MUUGA-LAEKVERE LASTEKOOR
TARVANPÄÄ D2-SEGARÜHM TIIU MÜRK
EVE KUUSK
TIIA TAMM, ANNELY KUNINGAS
TARVANPÄÄ PERERÜHM
ROELA-ULVI SEGAKOOR MERJE KALLIP,
AUDRU VALLA SEGAKOOR
TIIU MÜRK, TRIINU SIKK
TERJE ANDRESSON
TIIA TAMM, ANNELY KUNINGAS
TARVANPÄÄ TARVA TAMMED
VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUMI
ENDLA SELTSIKOOR
D-SEGARÜHM TIIU MÜRK TARVANPÄÄ VILISTLASED MAIE ORAV RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KUNGLA
MUDILASKOOR KATRIN PALL LAEKVERE RAHVAMAJA NAISRÜHM PÄRLIKE AULI KADASTIK
AILI MÖLLER
VINNI-PAJUSTI NAISRÜHM
VIRUMAA NOORTEORKESTRI
TANTSUTRIINU ENE SAABER
PÄRIMUSMUUSIKUD RIINA LINDE,
VIRU-NIGULA VALD
EVE SARNET
KUNDA LINNA NAISKOOR KAIE AJA
RAKVERE VALD
KUNDA LINNAORKESTER** KAIT TIITSO
UHTNA NAISKOOR ELINA PERI,
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI LASTEKOOR
MIRJA MARKSON
KAIE AJA
UHTNA-ULVI-VASTA LASTEKOOR
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI
ELINA PERI, MERJE KALLIP, MARET SALK
MUDILASKOOR KAIE AJA
UHTNA MANDOLIINIORKESTER
VIRU-NIGULA POISTEKOOR
JAANUS PÕLDER, VEIKO PÄRNAK
KAIE AJA, MARET SALK
TAPA VALD
VIRU-NIGULA RAHVAMAJA SEGAKOOR
LEHTSE KAMMERKOOR*
TIIU MILLISTFER
JAANUS VÄLJAOTS, TIIU TIKKERBER
KUNDA LINNA KLUBI
TAPA LAULUSELTSI SEGAKOOR LEETAR
NAISRAHVATANTSURÜHM KÕKUTAJAD
ANDRES HEINAPUU, MARTIN TRUDNIKOV
KRISTIN TAGAM
TAPA LINNA ORKESTER** PRIIT RUSALEPP
VÕIMLEMISRÜHM ELLE ELLE TÜRKEL
TAPA VALLA LASTEKOOR ALINA LEOPARD, TIIU TIKKERBER TAPA-JÄNEDA MUDILASKOOR KAI KIVI, MERLE VALTING TULISED TUULUTAJAD SEGARÜHM SIRJE SELL
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
PÄRNU MAAKOND
AUDRU UULU LASTEKOOR PÄÄSUKE
MARI-KRÕÕT FRIDOLIN KAMMERKOORI MATTONE VILISTLASKOOR* MARIKA PÄRK LAULUSELTS LINDA TIIU KÜNNAPAS, KÜLLI KELU NOORTEÜHING EESTI 4H LASTEKOOR KALLI RÕÕMUSAARE, ELLEN KUPAR PAIKUSE PÕHIKOOLI LASTEKOOR MAIRE KRINAL PAIKUSE PÕHIKOOLI MUDILASKOOR MAIRE KRINAL PÄRNU KAMMERKOOR* ELO KESKÜLA PÄRNU KOIDULA GÜMNAASIUMI SEGAKOOR MARI-KRÕÕT FRIDOLIN PÄRNU KUNINGA TÄNAVA PÕHIKOOLI LASTEKOOR REET JÜRIMA PÄRNU KUNINGA TÄNAVA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR REET JÜRIMA PÄRNU KUNINGA TÄNAVA PÕHIKOOLI POISTEKOOR REET JÜRIMA PÄRNU KUNSTIDE MAJA LASTEKOOR* MARGRIT KITS, AET VILL
HÄÄDEMEESTE VALD
PÄRNU KUNSTIDE MAJA
UULU PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
PÄRNU KUNSTIDE MAJA POISTEKOOR
ANNELY KUNINGAS
MARIKA PÄRK, EVELIN MEI
TREIMANI LAULUKOOR TIIA SOOMRE
MUDILASKOOR MARGRIT KITS, AET VILL
MINU ARM
167
PÄRNU LAULUSELTS LEELO*
NAISKOOR RÄÄMA RANNALISED
HILJA VAINULA, TIIA TAMM
TÕIV TIITS, TERJE OJASTE
PÄRNU MAI LASTEKOOR
RAHVATANTSUANSAMBEL KAJAKAS
SEGAKOOR ENDLA* MAREKS LOBE,
INGRID JASMIN, RITA MÄNDLA
MARGRIT KITS, REINE NIIN
KADRI PÕDER
PÄRNU MIHKEL LÜDIGI NIMELINE
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE
SEGAKOOR SIRELI MAIRE KRINAL
VÕIMLEMISRÜHM REET PARIND
MEESKOOR* EVELIN MEI
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE
SEGAKOOR TIKUTAJAD MARGRIT KITS,
RÄÄMA PÕHIKOOLI LASTERÜHM
AET VILL, REINE NIIN
ULLA HELIN-MENGEL,
KEELPILLIORKESTER EDMAR TUUL,
SÜTEVAKA SEGAKOOR* AIRE LUHAOJA
MARI-LIIS RONDO
HELI SOMMER, ANU MÄND
TÕSTAMAA KESKKOOLI LASTEKOOR
RAHVATANTSUANSAMBEL KAJAKAS
IVI KASK
MARKO SASSJAN, CLELIA MADI
PUHKPILLIORKESTER**
ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS
RAHVATANTSUANSAMBLI KAJAKAS
REIN VENDLA, MARJU MÄE
ROLAND LANDING
PÄRNU MUUSIKAKOOLI
6.–8. KLASSI LASTERÜHM
ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS II
ULLA HELIN-MENGEL, INGRID JASMIN
PÄRNU MUUSIKAKOOLI
PÄRNU MUUSIKAKOOLI
TÜTARLASTEKOOR ARGENTUM VOX TOOMAS VOLL PÄRNU NOORTE PUHKPILLIORKESTER REIN VENDLA PÄRNU OIKUMEENILINE NAISKOOR ESTER MURRAND PÄRNU RÄÄMA PÕHIKOOLI
ROLAND LANDING
RAHVATANTSUANSAMBLI KAJAKAS
PERERÜHM AUDRU PERE CLELIA MADI
B-SEGARÜHM RITA MÄNDLA,
PERERÜHM JÕEPERE ANU KURM
MARKO SASSJAN
PERERÜHM JÕÕPRE PERE
RAHVATANTSUANSAMBLI
ANU KURM
KAJAKAS C-SEGARÜHM
6.–8. KLASSI SEGARÜHMAD JÕÕPREKAD
RITA MÄNDLA, INGRID JASMIN
JA HALLID SÕNNID ANU KURM,
RAHVATANTSURÜHM KEVADE
TEET KILLING
TEET KILLING, VIIVE REIMAN
PÄRNU RAEKÜLA KOOLI LASTEKOOR
LAINE MÄGI TANTSUKOOLI NAISRÜHM
RAHVATANTSURÜHM TUURIT-TUURIT
SIRLE SIKK
RÕÕMULINE LIIS-KATRIN AVANDI
ENELI RÜÜTLI, TIIU PÄRNITS,
LAINE MÄGI TANTSUKOOLI NAISRÜHM
EDDA PRILLOP
POISTEKOOR VALTER TÕIV TIITS
PÄRNU RAEKÜLA KOOLI MUDILASKOOR
RÕÕMULINE 2 LIIS-KATRIN AVANDI
RAHVATANTSURÜHM TUURIT-TUURIT II
NAISRÜHM HOIUSPUU
TIIU PÄRNITS, EDDA PRILLOP,
SIRLE SIKK
JEKATERINA PÕLDOTS
ENELI RÜÜTLI
PÄRNU SÜTEVAKA
NAISRÜHM MEIE VALLA EIDED
RAHVATANTSURÜHM LINDI LAPPAJAD
CLELIA MADI
MAIE KALBUS
PAIKUSE PÕHIKOOLI 4. KLASS
RAHVUSKULTUURISELTSI KIRMAS
TIIU KÜNNAPAS PÄRNU RAEKÜLA KOOLI POISTEKOOR
HUMANITAARGÜMNAASIUMI LASTEKOOR* AIRE LUHAOJA PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUMI NOORTEKOOR AIRE LUHAOJA PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI SEGAKOOR KADRI KESKKÜLA PÄRNU ÜLEJÕE KOOLI SEGAKOOR MAIMU MUTTIK PÄRNU ÜLEJÕE PÕHIKOOLI LASTEKOOR AET VILL, ANU TILK PÄRNU ÜLEJÕE PÕHIKOOLI
RITA VEEREMETS
NAISRÜHM RAIVO ERM
PÄRNU KOIDULA GÜMNAASIUMI
RAHVUSKULTUURISELTSI KIRMAS
C-SEGARÜHM ULLA HELIN-MENGEL,
SEGARAHVATANTSURÜHM
RITA MÄNDLA
RAIVO ERM, SÜLVI MÖLDER
PÄRNU LASTEAIA MAI TANTSURÜHM
SEGARAHVATANTSURÜHM KUU
MAILANE KRISTEL ARRO
EGE HÜNERSON
PÄRNU MAI KOOLI 5. KLASSI
SEGARAHVATANTSURÜHM
SEGARÜHM REET JUURIKAS
TUULETALLAJAD
PÄRNU NAISRÜHM PÄRNETE
JEKATERINA PÕLDOTS
TIIU PÄRNITS
SELTSI KAJAKAS SEGARÜHM
PÄRNU ÕPETAJATE NAISRÜHM
EVI VAHER, ULLA HELIN-MENGEL,
TIIU PÄRNITS
ELINA JANTSON
POISTEKOOR MAIMU MUTTIK,
PÄRNU RAEKÜLA KOOLI
SEGARÜHM VALLATU AUTO
REINE NIIN
6.–7. KLASSI SEGARÜHM TIIU PÄRNITS
ANU KURM
MUDILASKOOR ANU TILK PÄRNU ÜLEJÕE PÕHIKOOLI
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOLI LASTEKOOR ANNE UUSNA PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOLI
PÄRNU SÜTEVAKA
VÕIMLEMISKLUBI RÜHT DAAMID
HUMANITAARGÜMNAASIUMI
KAI ESNA
6.–8. KLASSI SEGARÜHM
VÕIMLEMISKLUBI RÜHT NEIDUDERÜHM
INGRID JASMIN
KAI ESNA
NAISKOOR PÕLLEPAELAD
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI
KAPELL KUPPARIMUORID EVI VAHER
JANA TRINK, TÕIV TIITS
C-SEGARÜHM TIIU PÄRNITS
PÄRNUMAA LÕÕTSPILLIHAIGETE SELTS
PÄRNU VABAKOOLI TANTSURÜHM
AVE KARTAU, MATI VÜRST
KAIDO KIVI, SIGRID HINT,
RISTIKHEIN PILLE AVAMETS
PÕHJA-PÄRNUMAA VALD
KADRI PÕDER
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOLI
MUDILASKOOR ANNE UUSNA
PUHKPILLIORKESTER SAXON**
SEGAKOOR PÜÜA PÄEVA KADRI KESKKÜLA, EVELIN MEI
168
RAHVATANTSURÜHM ÜLLE PÄÄSLANE, LILIANA KESTER
NAISKOOR JAKOBI MARJE PAJULA PÄRNU-JAAGUPI MUUSIKAKOOLI RIVITRUMMIANSAMBEL ELENA MÄGI
OSALEJATE PERE
PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOLI
TORI VALD
NAISRAHVATANTSURÜHM VÄRTEN
SINDI GÜMNAASIUMI
ANDRE LAINE
MUDILASKOOR MARJE TILK
NAISRÜHM MEIE KIRSID
MUDILASKOOR ELENA MÄGI, TRIIN MÄGI
SINDI LAULUKOOR KRISTEL REINSALU,
ANDRE LAINE
VÄNDRA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
ESTER MURRAND
NAISTE VÕIMLEMISRÜHM PÕLVA
KALLI RÕÕMUSAARE
TORI SEGAKOOR KALLI RÕÕMUSAARE
NAISED ANDRE LAINE, ESTI TAAL
VÄNDRA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR
NAISRAHVATANTSURÜHM
SEGARÜHM PÕLVA PÄNTAJALAD
KALLI RÕÕMUSAARE
ANNA JA MINNA TIINA SAAR
INDREK VARIK
VÄNDRA HOBIKOOR IMBI ORAV
NAISRÜHM SASSIS SUSSID
RAHVATANTSURÜHM VIHISTA VIISKU
VÄNDRA VALLA NAISKOOR KALLI
MARKO SASSJAN
KATRIN PEIL
RÕÕMUSAARE
NAISRÜHM TAMMEPIIGAD
LÕÕTSPILLISELTS HEINO TARTES
NAISRAHVATANTSURÜHM VÄNDRIKUD
ANNELI KONDRAD
MOOSTE RAHVAMUUSIKAKOOLI
KÄDI PÄRNOJA
TANTSUANSAMBLI KUU NAISRÜHM
PILLIKLUBI KRISTA SILDOJA
PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOLI
MALLE ORMILAAN
MOOSTE RAHVAMUUSIKAKOOLI
6.–8. KLASSI SEGARAHVATANTSURÜHM
TORI RAHVAMAJA SEGARÜHM
PILLILAPSED KRISTA SILDOJA
KIRILIND 3 TIINA SAAR
MARIANN PÄRNOJA
RÄPINA VALD
LASTEKOOR ELENA MÄGI, TRIIN MÄGI PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOLI
PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOLI NEIDUDE VÕIMLEMISRÜHM TIINA SAAR
PÕLVA MAAKOND
RÄPINA KAMMERKOOR* TIINA KADARPIK
KANEPI VALD
RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI
TIINA SAAR
EDITH SAKS
RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI
RKK LAIELDES NAISRÜHM TIINA SAAR
KANEPI SEGAKOOR KALEV LINDAL
MUDILASKOOR ANU SILM
RKK LAIELDES SEGARÜHM
KROOTUSE PÕHIKOOLIDE LASTEKOOR
TIINA SAAR
AINO OVIIR
POISTEKOOR MARIKA ARUKÜLA
SEGARAHVATANTSURÜHM HÕISSA
KANEPI SELTSIMAJA SEGARÜHM
RÄPINA VALLA NOORTE
KÄDI PÄRNOJA
KANEPI KANGED MARI RÜÜTLI,
SEGARAHVATANTSURÜHM WENDRE
MAARJA LATTIK
VILUSTE PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
KÄDI PÄRNOJA
PÕLVA VALD
KERSTI JUURMA
E STUUDIO TÜTARLASTEKOOR 2
SEGARÜHM KABUVILISTLASED
SEGARÜHM AVE NAANO
KÜLLIKE JOOSING, KÜLLI LOKKO
ANDRE LAINE, MARI RÜÜTLI
VÄNDRA GÜMNAASIUMI NEIDUDE
KAUKSI PÕHIKOOLI LASTEKOOR
PÕLVAMAA NOORTERÜHM KAGU
VÕIMLEMISRÜHM AVE NAANO
JAANUS PRÜKK
KABUJALAKÕSÕ I MARI RÜÜTLI,
VÄNDRA GÜMNAASIUMI ÕPETAJATE
LAHEDA SEGAKOOR
MAIDO SAAR, HELERI KÄNGSEPP
LIIKUMISRÜHM AVE NAANO
ANDRES MÄÄR, AINO OVIIR
PÕLVAMAA NOORTERÜHM KAGU
NAISTE VÕIMLEMISRÜHM
MOOSTE SEGAKOOR JAANUS PRÜKK
KABUJALAKÕSÕ III HELERI KÄNGSEPP,
VÄNDRA NAISED AVE NAANO
NAISKOOR MAI SAIDI TAMMEORG
MARI RÜÜTLI, MAIDO SAAR
NAISTE VÕIMLEMISRÜHM
PÕLVA GÜMNAASIUMI SEGAKOOR
VIHTRA VÕIMLEJAD AVE NAANO
KÜLLIKE JOOSING
ALGKLASSIDE SEGARÜHM RÜGLIKUD
ANSAMBEL LINNUTAJA
PÕLVA KOOLI MUDILASKOOR II
EVI TAMM
MERIKE PABERITS
EDA HEINASTE
RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI
VÄNDRA MUUSIKAKOOLI PILLIKOOR
PÕLVA LINNA PUHKPILLIORKESTER
C-SEGARÜHM ÜKSIK SOKK
KAJA SAAR
PEETER ÄNILANE
KÜLLIKI ARJOKESSE
SAARDE VALD
PÕLVA MUUSIKAKOOLI
RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI
NAISKOOR KANARBIK
KEELPILLIORKESTER RIIVO JÕGI,
NEIDUDERÜHM PATSIKUD
ESTER MURRAND
TIINA-MAI ARUND
KÜLLIKI ARJOKESSE, VERONICA OIDINGU
SAARDE VALLA LASTEKOOR*
PÕLVA VAIMULIKU LAULU SELTS*
SEGARAHVATANTSURÜHM HELGERID
PIIA SALOMON, TIIA HERMANN
ESTER LIBLIK
INDREK VARIK
SAARDE VALLA MUDILASKOOR
SEGAKOOR KEVADISED HETKED
SEGARAHVATANTSURÜHM
TIIA HERMANN, PIIA SALOMON
SAIDI TAMMEORG
NAKSID JA ROOSID
SURJU RAHVAMAJA NAISKOOR
MEIE STUUDIO I NEIDUDE
MARGIT MATHIESEN
KIREKEEL AET VILL
VÕIMLEMISRÜHM ANDRE LAINE
SEGARAHVATANTSURÜHM REILENDER
KILINGI-NÕMME VÕIMLEMISKLUBI
MEIE STUUDIO II NEIDUDE
HELE AIA, ROMMI AIA
GITHA EHA SMOLINA
VÕIMLEMISRÜHM ANDRE LAINE
NAISRÜHM SURJU SÕBRATARID
NAISRAHVATANTSURÜHM
VÕIMLEMISRÜHM NO SELGE
DEA HAAR, ÜLLE ALANURM
TANTSURÕÕM MARGE LUUDE
KRISTA SALF
PERERÜHM KÜLJELUU I TIINA SAAR RAHVATANTSURÜHM LIBATSE SÕSTRAD
VÄNDRA GÜMNAASIUMI 6. KLASSI
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
KANEPI GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
LASTEKOOR RIINA TAMM
RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI
PUHKPILLIORKESTER** ELLI KÄBIN
RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI
VILUSTE PÕHIKOOLI NEIDUDE
MINU ARM
169
RAPLA MAAKOND
NAISKOOR PAULA MAIU LINNAMÄGI
RAPLA LAULUSTUUDIO NEIDUDEKOOR
RAPLA MAAKONNA NOORTE
THEA PALUOJA
JÄRVAKANDI KOOLI LASTEKOOR
PUHKPILLIORKESTER**
EHA SEPP
TÕNU SOOSÕRV, SILVER NIINEMETS
SÜMFOONIAORKESTER
KEHTNA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI SEGARÜHM
JANDRA PUUSEPP, MAIKEN MIKK
KEHTNA VALD
RAPLA MUUSIKAKOOLI
RAPLA PASUNAKOOR** AIGAR KOSTABI
LEA KARJANE
HOPSTI DARJA LEHTSALU,
KEHTNA POISTEKOOR EA HARK,
TIINA KOKEMÄGI
RAPLA POISTEKOOR
LEA KARJANE
MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI SEGARÜHM
THEA PALUOJA, SIGNE RÄÄK
KEHTNA VALLA LASTEKOOR KRAAKS
LUSTILINE KARIN ANDESALU
RAPLA SEGAKOOR AUGUST07*
EA HARK, LEA KARJANE
MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI SEGARÜHM
URVE UUSBERG, ELE ANDOK
KEHTNA VALLA SEGAKOOR
TANTSULKA DARJA LEHTSALU,
RAPLA SEGAKOOR CANTUS*
GERLY KÄTTMANN, MONICA ARME
TIINA KOKEMÄGI
VAHUR SOONBERG
TANTSURÜHM RÕÕMUPERE
MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI
RAPLA VESIROOSI KOOLI LASTEKOOR
HELEN REIMAND
TANTSURÜHM SIRGULISED
MONICA ARME
VALTU SELTSIMAJA NAISRÜHM
KARIN ANDESALU
RAPLAMAA NOORTE MEESKOOR
AGE TEKKU
MÄRJAMAA RAHVAMAJA NAISRÜHM
THEA PALUOJA
KOHILA VALD
ÜLEJALA SUSSISAHISTAJAD
EELK HAGERI KOGUDUSE KAMMERKOOR LAMBERTUS*
ALU SEGARÜHM ANNE PALUOJA
KARIN ANDESALU
JÄRLEPA NAISRÜHM ANNA MINNA
MÄRJAMAA RAHVAMAJA NOORTERÜHM
AGE TEKKU
SIGRID PÕLD, MERLE LIBLIK
TANTSUKAS TIINA KOKEMÄGI,
JUURU NAISRÜHM PÖÖRASED PASTLAD
KAPA-KOHILA KAMMERKOOR*
DARJA LEHTSALU
LY TOMMINGAS
VAHUR SOONBERG
SEGARÜHM HOPSANI ILONA NOOR,
KADI VÕIMLEJAD KADI SAKS
KOHILA GÜMNAASIUMI JA KOHILA
RIHO POHLA
KADI VÕIMLEJAD NAISED KADI SAKS
MÕISAKOOLI ÜHENDLASTEKOOR
VALGU PÕHIKOOLI RAHVATANTSURÜHM
KAIU SEGARÜHM ANNE POKROVSKI
AIME MÄESALU, MERVE AUG,
ANNELI ÜLEMAANTE, OTTOMAR LINNA
KUIMETSA RAHVAMAJA
MARGIT KOLK
VANA-VIGALA PÕHIKOOLI PERERÜHM
NAISRAHVATANTSURÜHM AGNES
KOHILA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
KRISTA TÕLDMAKER
LY TOMMINGAS
MERVE AUG, AIME MÄESALU
VIGALA FOLKLOORISELTSI
RAPLA GÜMNAASIUMI SEGARÜHM
KOHILA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR
KIITSHARAKAD NAISRÜHM
KEERULIND RIHO POHLA,
MERVE AUG, AIME MÄESALU
KRISTA TÕLDMAKER
INDREK MÄNDLA
KOHILA GÜMNAASIUMI SEGAKOOR
RAPLA VALD
RAPLA KESKLINNA KOOLI PERERÜHM
AIME MÄESALU, MERVE AUG
HAGUDI PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
KOHILA MÕISAKOOLI MUDILASKOOR
PILVI PÄRNAPUU
RAPLA KULTUURIKESKUSE NAISRÜHM
MARGIT KOLK
JÄRLEPA HOOVIKOOR
TALUTÜTRED TIIU LAURIMAA
KOHILA GÜMNAASIUMI LASTERÜHM
MARTIN TRUDNIKOV
RAPLA NAISRAHVATANTSURÜHM LINDA
ULVI MÄGI
JUURU EDUARD VILDE KOOLI
KERSTI SAIA
KOHILA GÜMNAASIUMI LASTERÜHM
MUDILASKOOR JA KAIU KOOLI
RAPLA VESIROOSI KOOLI NOORTERÜHM
MUDILASKOOR ELVE RUUS, GINA SIIAK
RIHO POHLA, TUULI ROOSI
RÕÕMUKSE ULVI MÄGI
ANNE PALUOJA, MARI-LIIS TALI
RAPLA VESIROOSI KOOLI TANTSURÜHM
KOHILA GÜMNAASIUMI TANTSURÜHM
KABALA SEGAKOOR MARIKE UUSJÄRV,
RÕÕMULISED ULVI MÄGI
ANU SINIROHT
KEERULIND RIHO POHLA,
MAARJA KOOR RITA KIKAJON
LIIVIKA TUUGA
KOHILA SEGARAHVATANTSURÜHM MARE SARAPUU
MITTE-RIINIMANDA VILISTLASKOOR*
GAUDEO LIIKUMISRÜHM KAIRIS KONTUS
URVE UUSBERG, PÄRT UUSBERG
SEGARÜHM RÕÕMUTALLAD ULVI MÄGI
RAPLA GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR
KOHILA KOOLITUSKESKUSE
RIINIMANDA URVE UUSBERG,
AKORDIONIANSAMBEL
PÄRT UUSBERG
STELLA PAJUSTE
RAPLA KESKLINNA KOOLI
MÄRJAMAA VALD
MUDILASKOOR ÜLLE PIIL
KULLA AAVIK
RIINIMANDA LASTEKOOR*
MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI
URVE UUSBERG, PILVI PÄRNAPUU
MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
RAPLA KESKLINNA KOOLI
MUDILASKOOR KULLA AAVIK
RAPLA LAULUSTUUDIO LASTEKOOR
MÄRJAMAA ÜHENDATUD SEGAKOOR
THEA PALUOJA
THEA PALUOJA, KADRI JÜRIADO
RAPLA LAULUSTUUDIO MUDILASKOOR
NAISKOOR ASTRA MERIT MÄNNISTE
THEA PALUOJA
170
VESIROOSI NEIDUDERÜHM KERSTI SAIA
SAARE MAAKOND MUHU VALD
MUHU SEGAKOOR LEENA PEEGEL, TIINA SÜNTER SAAREMAA VALD
ASTE PÕHIKOOLI MUDILASKOOR REET LÕUGAS EELK KÄRLA KOGUDUSE NAISKOOR KARGELL* ÜLLE VALLASTE EELK KURESSAARE LAURENTIUSE KOGUDUSE SEGAKOOR SAUER ANNELI TARKMEEL
OSALEJATE PERE
SEGAKOOR HELIN HELLE RAND
SEGAKOOR HORELE* ANNE KANN,
KAMMERKOOR EYSYSLA VEIKKO LEHTO
MERILIN NÕU
KARJA SEGAKOOR TIINA OKS
SÕRVE MAAKOOR ANU LEPIK
KÄRLA PÕHIKOOLI LASTEKOOR
TARITU SEGAKOOR ANNELI TARKMEEL,
MARIKA AARNIS, MARIA AARNIS
REET LAHT
KÄRLA PÕHIKOOLI POISTEKOOR
VALJALA SEGAKOOR WALDIA INGA RAND
MARIKA AARNIS, MARIA AARNIS
ASTE PÕHIKOOLI 4.–5. KLASSI
KIHELKONNA SEGAKOOR IMBI KOLK
TANTSURÜHM MAIA TÕHK
KURESSAARE GÜMNAASIUMI HUVIKOOLI
NAISRÜHM KAARMA KARGUS KAI KIIK
INSPIRA SEGAKOOR AVE
NAISRÜHM KADAKA MARI
VEIKKO LEHTO, LAINE LEHTO
VIRGE VARILEPP
KURESSAARE GÜMNAASIUMI
KURESSAARE GÜMNAASIUMI
MUDILASKOOR AVE SOL BEMOLL
3.–4. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
HELLE RAND, ANITA KANGUR
VÄIKESED SÕLESEPAD
KURESSAARE GÜMNAASIUMI
MERLE TUSTIT, MARIS TUSTIT
TÜTARLASTEKOOR VOCALIISA
KURESSAARE GÜMNAASIUMI HUVIKOOLI
HELLE RAND
INSPIRA SEGARÜHM SÕLESEPAD I
KURESSAARE LINNAORKESTER
INGE JALAKAS
MATIS MÄNNA
NAISTE VÕIMLEMISRÜHM LINALIND
KURESSAARE MUUSIKAKOOLI
KAI JÜRLAU
SÜMFONIETTORKESTER
LÜMANDA SEGARÜHM RUMMAJA
EDOARDO NARBONA
ULVI PÕLD
KURESSAARE VANALINNA KOOLI
NAISRÜHM MARIANNID MAIA TÕHK
MUDILASKOOR MALLE VESKE
NAISRÜHM RITSIKAS MERLE SILLAVEE
LAULUSELTS LYRA ANITA KANGUR,
RAHVATANTSUSELTS PIIPRELLID
ILVI PIHL
EENA MARK
LEISI KESKKOOLI LASTEKOOR TIINA OKS
SAAREMAA TANTSURÜHM LIPS
LEISI KESKKOOLI MUDILASKOOR
JUHAN KANEMÄGI, KADRI KANEMÄGI
TIINA OKS
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
LÜMANDA KÜLAKOOR ÜLLE REINSOO
3.–4. KLASSI RAHVATANTSURÜHM
LÜMANDA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR VILLVALLIKAD KARIN PULK
ÖIGUPOOLEST KERSTI TRUVERK SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
MUSTJALA SEGAKOOR MUSTEL
NOORTE SEGARÜHM PÄKASÄRA
IMBI KOLK
KERSTI TRUVERK
NAISLAULUSELTS PIRET* MARIKA METS
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
ORISSAARE GÜMNAASIUMI SIRTSUD
NOORTERÜHM ÖIETI I EENA MARK
ANNE KANN
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
ORISSAARE TÜTARLASTEKOOR JA
NOORTERÜHM ÖIETI II EENA MARK
VILISTLASED* ANNE KANN
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
SAAREMAA MEESKOOR SÜM*
TANTSURÜHMA ÖIETI PÕHIKOOLIRÜHM
ESTER SOE, MARI AUSMEES
EENA MARK, HELERIN RAUNA
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
SEGARAHVATANTSURÜHM KEERIS
LASTEKOOR KRESSENDO
KALLE KADARIK
MARI AUSMEES, RIINA LAANES
SEGARÜHM PÖÖRIS KALLE KADARIK
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
TANTSUSELTS KADRID VIRGE VARILEPP
MUDILASKOOR JO-LE-MI RIINA LAANES,
TARITU SEGARÜHM LENDER
MARI AUSMEES
AILI SALONG
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
SEGARÜHM TÕMBA, JÜRI
POISTEKOOR KRATID MARI AUSMEES,
VIRGE VARILEPP
RIINA LAANES
NAISRÜHM VÖRREL ANNE KEERD
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI
ORISSAARE KULTUURIMAJA
SEGAKOOR KREEDO MARI AUSMEES,
KANNELNAISED ANU VILJASTE
RIINA LAANES
ORISSAARE MUUSIKAKOOLI
SALME PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL ÕIE PÄRTEL
KARIN PULK
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
VALJALA NOBENÄPUD ÕIE PÄRTEL
TARTU MAAKOND ELVA VALD
ELVA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR EHTEL KULDVERE-VENT ELVA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR EHTEL KULDVERE-VENT ELVA GÜMNAASIUMI NEIDUDEKOOR MERIKE ALLIK ELVA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR MEELIS ROOSAAR, MERIKE ALLIK ELVA LINNA PUHKPILLIORKESTER ÜLO LAANESAAR ELVA MEESKOOR MEELIS ROOSAAR, ANNE RAUDSAAR ELVA NAISKOOR KAJA ASTRA VOLKOV, PIIA JÕESAAR KONGUTA SEGAKOOR MERILIN SEER, RAGNE LIND NAISKOOR HELLETAJAD MERLE SOONBERG PUHJA KOOLI LASTEKOOR RUTH LUTS PUHJA KOOLI MUDILASKOOR ANNE SOOSAAR PUHJA SELTSIMAJA NAISKOOR LÄTE RUTH LUTS ELVA NAISRAHVATANTSURÜHM SINILIND LEA KURVITS KONGUTA KOOLI 5.–6. KLASSI RAHVATANTSURÜHM KOOGUTAJAD KAIE TALI KONGUTA RAHVAMAJA SEGARAHVATANTSURÜHM KAVALIK KAIE TALI PUHJA SELTSIMAJA NAISRAHVATANTSURÜHM RUKKILILL VAIKE PODAR PUHJA SELTSIMAJA SEGARAHVATANTSURÜHM OPSAL KAREL VÄHI RANNU SEGARAHVATANTSURÜHM KOLUMATS LEA KURVITS RÕNGU RAHVAMAJA NAISRAHVATANTSURÜHM RINGEN VAIKE PODAR KAMBJA VALD
KAMBJA LAULUKOOR LÄTE SAIDI TAMMEORG KAMBJA PASUNAKOOR FORTE KALEV LAANESAAR KAMBJA PÕHIKOOLI LASTEKOOR MARIKA LEHISTE KAMBJA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR MARIKA LEHISTE KAMBJA POISTEKOOR LILIA KIURU
MINU ARM
171
ÜLENURME GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
NÕO NAISRÜHM MADELIN
KATOLIKU KOOLI LASTEKOOR*
TIIU VOORT, SIRLE LORVI
MADE-HELJO RUUL
SEIDI MUTSO
ÜLENURME GÜMNAASIUMI
NÕO REAALGÜMNAASIUMI
KATOLIKU KOOLI MUDILASKOOR
NOORTERÜHM ANNE JÜRIMÄE
SEIDI MUTSO
MUDILASKOOR BRITT LAATS,
RAHVATANTSURÜHM TÄHETAR
KATOLIKU KOOLI POISTEKOOR
PIRET PRUUS
SEIDI MUTSO
POISTEKOOR BRITT LAATS,
TÕRAVERE NAISTE VÕIMLEMISRÜHM
KLIINIKUMI NAISKOOR NELE VALDRU
MARGIT PAJU
TAIRI PAUMETS
ÜLENURME MUUSIKAKOOLI
KORPORATSIOONI INDLA NAISKOOR*
PEIPSIÄÄRE VALD
ELO VIMM
JUHAN LIIVI NIMELISE ALATSKIVI KOOLI
KORPORATSIOONI SAKALA MEESKOOR
LASTEKOOR EVE KOORT
KALEV LINDAL, MARKO PRUUL
MARGIT PAJU ÜLENURME GÜMNAASIUMI
RIVITRUMMARID HELEN KASEMAA, ÜLO LAANESAAR EESTI LENNUAKADEEMIA RAHVATANTSURÜHM PÄKKPÖÖRD MARIUS AAVE, HELERI KÄNGSEPP KAMBJA TANTSUSELTS VIKERTIIMER HELERI KÄNGSEPP NAISRAHVATANTSURÜHM LAULULIND INDREK VARIK KASTRE VALD
HAASLAVA MEESKOOR* KALEV LINDAL HAASLAVA SEGAKOOR PRIIUS MARLENE LEOPARD MELLISTE ALGKOOLI MUDILASKOOR MARE MURU SEGAKOOR RÕÕMUSÕÕM LIISA RAHUSOO, HENRI KÄÄRIK VÕNNU KESKKOOLI LASTEKOOR
ALATSKIVI NAISRÜHM KASSIKANGAS
KORPORATSIOONI FILIAE PATRIAE
MAIRE JÜRGEL, REET KRUUP
NAISKOOR* LAURI BREEDE
PALA KULTUURIMAJA NAISRÜHM
LAULUKOOR TARBATU*
MALLE WEINRAUCH, KAIE ANDERSON
LAURI BREEDE
RANNA RAHVAMAJA NAISRÜHM LAHE
LUUSKA LAULUÜHING MERILIN KÄST
JULIA TROSS
MÄLUASUTUSTE SEGAKOOR MASK
TARTU LINN
HENRI KÄÄRIK
KOOR CAUSA AMORIS*
LASTEKOOR KÜLLI KARASK
AKADEEMILISTE ORGANISATSIOONIDE
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI
LEMBI-LIIS EBRE, ELO VIMM
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI
BIOMEEDIKUMI SEGAKOOR
MUDILASKOOR KÜLLI KARASK
LIISA RAHUSOO
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI
E STUUDIO NOORTEKOOR
NEIDUDEKOOR MARKUS LEPPOJA,
ELIISA SAKARIAS, KÜLLI LOKKO
KADRI LEPPOJA
EESTI MAAÜLIKOOLI KAMMERKOOR
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI
CAMERATA UNIVERSITATIS*
POISTEKOOR KADRI LEPPOJA,
MARE MURU
SEIDI MUTSO
MARKUS LEPPOJA
VÕNNU KIHELKONNAKOOR
EESTI MAAÜLIKOOLI MEESKOOR
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI
TEANA SOBKO
GAUDEAMUS* LAURI BREEDE
SEGAKOOR* KADRI LEPPOJA,
EESTI METSATÖÖTAJATE MEESKOOR
MARKUS LEPPOJA
VÕNNU KESKKOOLI 1.–4. KLASSI LASTERÜHM VÕNNU VÄÄNIKUD
FORESTALIA ALO RITSING,
MIINA HÄRMA LAULUSELTSI SEGAKOOR
VIIVIKA KOOK, ANNELI SAAT
MADE RITSING
KÜLLI KARASK
LUUNJA VALD
ELLER SÜMFONIETT LILYAN KAIV
NAISKOOR CANTARE IMBI GOLDMAN
LUUNJA KESKKOOLI LASTEKOOR EVE PAAP LUUNJA KESKKOOLI MUDILASKOOR EVE PAAP LUUNJA KESKKOOLI POISTEKOOR
H. ELLERI NIMELISE TARTU
NAISKOOR EMAJÕE LAULIKUD* VILVE
MUUSIKAKOOLI PUHKPILLIORKESTER**
MAIDE, MEELIS KESPERI
PRIIT SONN
POLITSEI SEGAKOOR CHORUS
H. ELLERI NIMELISE TARTU
MENTICUM* EVE PAAP
MUUSIKAKOOLI TÜTARLASTEKOOR
PRIA SEGAKOOR SOLANUM
EVE PAAP
KÜLLI LOKKO
AILE PARMSOO, MAI RAND
LUUNJA LAULUKOOR JÕEÕED
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI
PUHKPILLIORKESTER POPSID**
ANNE KASESALU-ROOPS
SEGAKOOR ANIMA
KÄTLIN VIRGO
NÕO VALD
ÜLLE KEERBERG
NÕO PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
PUHKPILLIORKESTER TARTU
KAITSELIIDU MAJAKOOR
RIVITRUMMIDE ANSAMBEL
ANNE KASESALU-ROOPS
LIISA RAHUSOO
HELEN KASEMAA, MARGUS KASEMAA
NÕO REAALGÜMNAASIUMI SEGAKOOR
KAMMERKOOR A. LE COQ*
TARMEKO KAMMERKOOR
ANNE KASESALU-ROOPS
JANA KÄÄR, RAGNE LIND
LAINE RANDJÄRV
NÕO-LÄHTE POISTEKOOR ANNE
KAMMERKOOR HELÜ* KÜLLIKE JOOSING,
TARTU AKADEEMILINE MEESKOOR*
KASESALU-ROOPS, KRISTA KUUS,
ULLA SIMONE MÖLDRE
KUNO KERGE, MADE RITSING
HENRI KÄÄRIK
KAMMERKOOR KOLM LINDU*
TARTU ALEKSANDER PUŠKINI KOOLI
SEGAKOOR VEGA MARJE METSIS
VALTER SOOSALU
MUDILASKOOR SVETLANA ŠIPULINA
KAMMERKOOR SOLEMIJO*
TARTU DESCARTES’i KOOLI LASTEKOOR
NELE VALDRU, RUTH KUHI
ANNELI KOPPEL
TANTSUKLUBI TRIINIKS NEIUD
KAMMERNAISKOOR LIIVITAR*
TARTU DESCARTES’i KOOLI
INGRID HAMER, MARILIN SILLASTE
VAIKE UIBOPUU
TANTSUKLUBI TRIINIKS NAISTE VÕIMLEMISRÜHM INGRID HAMER
172
MUDILASKOOR ANNELI KOPPEL
OSALEJATE PERE
TARTU DESCARTES’i KOOLI POISTEKOOR
TARTU NAISKOOR DOMINA*
TARTU VEERIKU KOOLI LASTEKOOR
KRISTEL TIKK
ANNELI KOPPEL
MARE VAKKER
TARTU FORSELIUSE KOOLI
TARTU NEIDUDEKOOR KUREKELL*
TARTU VEERIKU KOOLI MUDILASKOOR
MUDILASKOOR INGRID PIHELGAS
VILVE MAIDE, IMBI GOLDMAN
MARE VAKKER, ASTRA VOLKOV
TARTU FORSELIUSE KOOLI POISTEKOOR
TARTU NOORTEKOOR* RIHO LEPPOJA,
TARTU VEERIKU KOOLI POISTEKOOR
INGRID PIHELGAS, TEANA SOBKO
KADRI LEPPOJA, MARKUS LEPPOJA
ASTRA VOLKOV, MARE VAKKER
TARTU HANSA KOOLI LASTEKOOR
TARTU PAULUSE KAMMERKOOR ANNA
TARTU WALDORFGÜMNAASIUMI
KATRIN AASMÄE
HUMAL, MAIKE OTSING, ARNO GABRIEL
LASTEKOOR KARIN RAAMAT,
TARTU HANSA KOOLI MUDILASKOOR
HUMAL, HANNA-LIINA BUNDER
KÜLLI EHASTU
SILLE TIKS
TARTU PEETRI KOGUDUSE SEGAKOOR
TARTU WALDORFGÜMNAASIUMI
TARTU HANSA KOOLI POISTEKOOR
MARI TOOMING
SEGAKOOR KARIN RAAMAT,
SILLE TIKS
TARTU POISTEKOOR SANDER TAMM,
KÜLLI EHASTU
TARTU HANSA SEGAKOOR*
ANNELII TRAKS
VANEMUISE SELTSI SEGAKOOR
EVA KAMS, MAI RAND
TARTU RAATUSE KOOLI LASTEKOOR
VALLI ILVIK
TARTU HARIDUSTÖÖTAJATE NAISKOOR
MAI RAND, JAANA OBERST
VANEMUISE TEATRI SEGAKOOR
KATRIN AASMÄE, INNA SAMUILOV
TARTU RAATUSE KOOLI MUDILASKOOR
VALTER SOOSALU, INGRID ROOSE
TARTU II MUUSIKAKOOLI
JAANA OBERST, MAI RAND
DANCEACT TARTU NAISTE
PUHKPILLIORKESTER GUNNAR PETTAIG
TARTU RAHVAÜLIKOOLI SEGAKOOR*
VÕIMLEMISRÜHM INGA AHTIJAINEN,
TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI
LAURI BREEDE
RINES TANN
TARTU TAMME GÜMNAASIUMI
E STUUDIO NOORTEKOORI
SEGAKOOR KAIE MÄGIMETS, TIIU LOITE TARTU KARLOVA KOOLI LASTEKOOR*
PUHKPILLIORKESTER** GUNNAR PETTAIG
RAHVATANTSURÜHM KAREL VÄHI HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI
VILVE MAIDE, IMBI GOLDMAN
TARTU TAMME GÜMNAASIUMI
TARTU KARLOVA KOOLI POISTE
SEGAKOOR ANNELI LEIMA,
MUDILASKOOR ANNELII TRAKS
LAURA KRUUSAMÄE
ESINDUSRÜHM II UVE SAAR,
TARTU KARLOVA KOOLI TÜTARLASTE
TARTU TAMME KOOLI LASTEKOOR*
HARDI RIKAND
MUDILASKOOR VILVE MAIDE
MARIANN VIRKHAUSEN
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI
TARTU KESKLINNA KOOLI LASTEKOOR
TARTU TAMME KOOLI MUDILASKOOR
TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD
ROOSI RÕÕMUSAARE
MARIANN VIRKHAUSEN
PÕHIRÜHM I UVE SAAR, RAIKI KALDA
TARTU KESKLINNA KOOLI
TARTU TAMME KOOLI NOORTEKOOR
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI
MUDILASKOOR ROOSI RÕÕMUSAARE
KERSTI AAN
TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD
TARTU KIVILINNA KOOLI LASTEKOOR
TARTU TAMME KOOLI POISTEKOOR
PÕHIRÜHM II UVE SAAR, TRINE UUSEN
EGLE PÕDER
HIIE KROON
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI
TARTU KIVILINNA KOOLI POISTEKOOR
TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILINE
TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD
INGA SERMAT
NAISKOOR* TRIIN KOCH
TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI
TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILISE
TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD
PÕHIRÜHM III UVE SAAR JUST TANTSUKOOLI NEIDUDE
GÜMNAASIUMI SEGAKOOR
NAISKOORI VILISTLASKOOR*
VÕIMLEMISRÜHM
KADRI PIHLAR
ÜLLE SAKARIAS
ANNE TAMM-KIVIMETS
TARTU LAULUPEOMUUSEUMI
TARTU ÜLIKOOLI KAMMERKOOR*
KARLOVA KOOLI ÕPETAJATE NAISRÜHM
SEGAKOOR* NEILI PETERS, LIIS HAAGEN
TRIIN KOCH
ÕPSADI TIIU MADISSON
TARTU ÜLIKOOLI MATEMAATIKUTE JA
KIVILINNA KOOLI NAISTE
TARTU MAARJA KIRIKUKOOR LILYAN KAIV
VÕIMLEMISRÜHM VALLI KISAND
TARTU MART REINIKU KOOLI
INFORMAATIKUTE SEGAKOOR TÜMIT
LASTEKOOR HIIELE SCHASMIN
SVEN ALLER
KORPORATSIOONI REVELIA SEGARÜHM
TARTU MART REINIKU KOOLI
TARTU ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER
MARI RÜÜTLI
MUDILASKOOR TIIU LOITE
TAAVI KULL
LEONHARD WEISS TARTU VÕIMLEJAD
TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE
MARIT RAE
TARTU MART REINIKU KOOLI
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI NOORTE
MUDILASKOOR SIISIKE
LOODUSKAITSERINGI SEGAKOOR
HIIELE SCHASMIN
SIRLE LORVI
SEGARÜHM C-1 ANITA KREEN
TARTU MART REINIKU KOOLI
TARTU ÜLIÕPILASSEGAKOOR*
MART REINIKU KOOLI VÕIMLEJAD
POISTEKOOR IMBI PÄRTELPOEG,
KÜLLIKE JOOSING
TIIU PETERSON
MARI ADAMSON
TARTU VARIKU KOOLI LASTEKOOR
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI 6.b
TARTU MART REINIKU KOOLI
KARMEN ORISSAAR, KADRI KARJUS
KLASSI TANTSURÜHM ANITA KREEN
PUHKPILLIORKESTER JAAN TILGAR,
TARTU VARIKU KOOLI MUDILASKOOR
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI 6.a KLASSI
AVELI PAIDE
KADRI KARJUS, KARMEN ORISSAAR
RAHVATANTSURÜHM ANITA KREEN
TARTU MEESKOOR AKADEEMILINE
TARTU VARIKU KOOLI POISTEKOOR
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI 7. KLASSI
EMAJÕGI* KARIN RAAMAT
KADRI KARJUS, KARMEN ORISSAAR
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
RAHVATANTSURÜHM ANITA KREEN
MINU ARM
173
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI 8. KLASSI RAHVATANTSURÜHM ANITA KREEN MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI C-2 NOORTE SEGARÜHM ANITA KREEN MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI PERERÜHM HÄRMATIS ANITA KREEN HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD NOORTERÜHM I UVE SAAR HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD
RAHVATANTSURÜHM REHKENDAJAD
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI
ANU KOIDUARU
SEGARÜHM PISTANDI
RAHVATANTSURÜHM TUULISPASTEL
MAIRE JÜRGEL, MEELIKA KAARNA
KAREL VÄHI
TARTU ÜLIKOOLI
REGIO VIRVED MARIANN RAJANG
RAHVAKUNSTIANSAMBLI NAISRÜHM 1
REINIKU SUMISEJATE 6.–8. KLASSI
KÄRT VUKS
SEGARÜHM TIINA TUHKUR, KAIA TUHKUR
TARTU ÜLIKOOLI
REINIKU SUMISEJATE PERERÜHM
RAHVAKUNSTIANSAMBLI NAISRÜHM 2
KAIA TUHKUR, TIINA TUHKUR
KÄRT VUKS
SEGARAHVATANTSURÜHM TORBIKUD
TARTU ÜLIKOOLI
(PUNASED) KATI GRAUBERG-LONGHURST,
RAHVAKUNSTIANSAMBLI PERERÜHM
AVE ANSLAN
VILJA VENDELIN-REIGO
KIVILINNA TANTSUSELTSI SEGARÜHM
SEGARAHVATANTSURÜHM TORBIKUD
TARTU ÜLIKOOLI
KÜLLI PETERSELL
(ROHELISED) KATI GRAUBERG-
RAHVAKUNSTIANSAMBLI PÕHIRÜHM 1
LONGHURST, AVE ANSLAN
AVELI ASBER
SEGARAHVATANTSURÜHM VIKERKAAR
TARTU ÜLIKOOLI
NOORTERÜHM II UVE SAAR
TAARA NAISTE VÕIMLEMISRÜHM LILIAN-MARIETE HANI TANTSUSTUUDIO TOKRA NEIDUDE VÕIMLEMISRÜHM EVELIN KISAND NAISRAHVATANTSURÜHM HERMES
ULVI NIGOL
RAHVAKUNSTIANSAMBLI PÕHIRÜHM 2
SK FINESS TANTSUKOOLI NEIDUDE
AVELI ASBER
VÕIMLEMISRÜHM EVA MARIA HANSON,
TARTU ÜLIKOOLI
MARIANN RAJANG
SÄDE MAI KRUSBERG
NAISRAHVATANTSURÜHM TARM
RAHVAKUNSTIANSAMBLI SEGARÜHM 1
SK FINESS TANTSUKOOL 3 NAISTE
AVELI ASBER, MAE VIIRES
INDREK VARIK
VÕIMLEMISRÜHM KAIU HANSON,
NAISRÜHM ILMESAR INGRID SUKAMÄGI NAISRÜHM SÄBRIKUD LIINA SAUK NAISRÜHM TARM II KERLI KASAR
TARTU ÜLIKOOLI RAHVAKUNSTIANSAMBLI
KATRIN VAHER
SEGARÜHM 2 AVELI ASBER, MAE VIIRES
TÄHTVERE TANTSUKESKUSE NAISRÜHM
TARTU ÜLIKOOLI RAHVAKUNSTIANSAMBLI
MARIT MÄNNISTE, KADI-LIIS KUUM
NOORTE SEGARÜHM LEA LEA LAURIMÄE,
VILISTLASRÜHM AVELI ASBER
TÄHTVERE TANTSUKESKUSE
VÕIMLEMISKLUBI JANIKA TANTSULINE
MARI-LIIS KOEMETS
NEIDUDERÜHM KADI-LIIS KUUM,
NOORTE VILISTLASSEGARÜHM LEA LEA LAURIMÄE, ILONA HANNI ÕPETAJATE NAISRAHVATANTSURÜHM TAARATAR HELERI KÄNGSEPP, KAI KAPP RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU GÜMNASISTIDE RÜHM KRISTEL MARUSTE RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU NOORTE RÜHM I MARIUS AAVE, ELEN SUKAMÄGI RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU NOORTE RÜHM II JAANUS RANDMA, KRISTEL MARUSTE RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU PÕHIRÜHM I MARIUS AAVE, ELEN SUKAMÄGI RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU PÕHIRÜHM II MARIUS AAVE, ELEN SUKAMÄGI RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU PÕHIRÜHM III MARIUS AAVE,
ELIIT II KERSTI KULL, KARIN TOOM
MARIT MÄNNISTE
VÕIMLEMISKLUBI JANIKA TARTU
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TARTU
TANTSULINE ELIIT KERSTI KULL,
KOLLEDŽI SEGARÜHM VASSAKULE
ELINA GORELASHVILI
ESINDUSRÜHM MAIRE JÜRGEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TARTU
VÕIMLEMISKLUBI JANIKA RÜHM SISALIKUD SIRJE PALLO
KOLLEDŽI SEGARÜHM VASSAKULE
VÕIMLEMISKLUBI JANIKA MIRETH
NOOREM KOOSSEIS MAIRE JÜRGEL
KRISTIN LAUPA, TRIIN PÕDER
TANTSUTERA NAISRÜHM VAIKE KARLIS TARTU HANSA KOOLI 6.d KLASSI SEGARAHVATANTSURÜHM MARIUS AAVE TARTU HANSA KOOLI 9. KLASSIDE SEGARAHVATANTSURÜHM
VÕIMLEMISKLUBI JANIKA NAISVÕIMLEJAD SIRJE PALLO VÕIMLEMISKLUBI JANIKA RÜHM SISALIKUD 1 SIRJE PALLO VÕIMLEMISKLUBI RÜTMIKA NAISTE
KOMMERTS 3 LEA LAURIMÄE
VÕIMLEMISRÜHM SIRJE EOMÕIS,
TARTU HANSA KOOLI ÕPETAJATE
EBE KALJA
NAISRÜHM LADVAUBINAD MARIUS AAVE
VÕIMLEMISKLUBI RÜTMIKA
TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI
KIRSIÕIED HELERIN SARV,
VILISTLASRÜHM LIINA SAUK
DIANA MEMBERG
TARTU KIVILINNA KOOLI 6.–9. KLASSI
VÕIMLEMISKLUBI RÜTMIKA NOORED
SEGARÜHM KÜLLI PETERSELL
LIISEL PERLIN, KATRI TOOMSALU
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE
HEINO ELLERI NIMELISE TARTU
RAHVATANTSURÜHM TRISKEL
MUUSIKAKOOLI AKORDIONIORKESTER
ELEN SUKAMÄGI
KELLI KÄRSNA
TIINA VÄLJA
RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU
TARTU TAMME GÜMNAASIUMI
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL SIRGUTII
NEIDUDERÜHM KATRIN ROODLA
MARE LILLAK
VILISTLASRÜHM I JAANUS RANDMA, KERTU PALM RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU VILISTLASRÜHM II JAANUS RANDMA, KERTU PALM
174
TARTU TAMME GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM KATRIN ROODLA
KANDLEORKESTER SOTTO VOCE (VANEM RÜHM) RUTH KUHI
TARTU TANTSUSELTSI TOOME
TARTU FOLKLOORIKLUBI MAATASA
SEGARÜHM LEA KURVITS
HELIN PIHLAP, HALLIKI PIHLAP
OSALEJATE PERE
SUGUVÕSAORKESTER PILLIPUU
ABJA NAISKOOR ÕBEÄIDSME
KÕRVEKÜLA NAISKOOR TUULE*
MERLE SOONBERG, LILLE TALI
SIIRIUS SIKKA
SIRLE RAADI, KRISTA HINT
TÕRVA VALD
AUGUST KITZBERGI NIMELISE
TÕRVA KAMMERNAISKOOR MAIE KALA
GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
TIINA KIVASTIK
SEGARAHVATANTSURÜHM JANDALI
SIRJE VEERME
KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
VALDEKO KALAMEES
AUGUST KITZBERGI NIMELISE
TIINA KIVASTIK
TANTSUSTUUDIO LYS NAISRÜHM
GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR
KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLI POISTEKOOR
ULVI RIITSALU
ÜLLE ROOMETS
TIINA KIVASTIK
TANTSUSTUUDIO LYS DAAMID
AUGUST KITZBERGI NIMELISE
LÄHTE NAISKOOR* MALL TÜRK
ULVI RIITSALU
GÜMNAASIUMI POISTEKOOR
LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KIRIME
SIRJE VEERME
MUDILASKOOR KRISTA KUUS
THEA LEITMAA
KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUSE
LÄHTE-NÕO LASTEKOOR KRISTA KUUS,
VALGA VALD
NAISKOOR MAIMU IVI-HELJO HARJU
ANNE KASESALU-ROOPS, HENRI KÄÄRIK
LÜLLEMÄE PÕHIKOOLI LAULU- JA
MÕISAKÜLA KAMMERKOOR KUNGLA
MAARJA-MAGDALEENA SEGAKOOR
MÄNGUKOOR CATHLEN HAUGAS
KADI KASK, KERTU KUKKA
LIIA KOORTS
SEGAKOOR RÕÕM SIRJE PÄSS,
AUGUST KITZBERGI NIMELISE
TABIVERE PÕHIKOOLI LASTEKOOR
PIRET VEEVO
GÜMNAASIUMI PERERÜHM
TRIIN SAARISTE
TÕLLISTE-PUKA-SANGASTE SEGAKOOR
ANNELI ARRASTE
VÄÄGVERE PASUNAKOOR PRIIT SONN
MARGIT AIGRO
KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUSE
LÄHTE NAISRAHVATANTSURÜHM
VALGA GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR
TANTSURÜHM SAMM SASSIS
HERMINE MAIRE JÜRGEL, MERLE SIIMANN
EHE REET LAANOJA
ANNELI ARRASTE
METSATAGA HELERI KÄNGSEPP
VALGA PÕHIKOOLI LASTEKOOR KIIRED*
SEGARAHVATANTSURÜHM SÕLESEPAD
VÄÄGVERE KÜLAKAPELL ÜLLE KOOL
SIIRI PÕLDSAAR
ANTS ARRO
VALGA PÕHIKOOLI
PÕHJA-SAKALA VALD
TARTU VALD
KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLI LASTEKOOR
VALGA MAAKOND
MUDILASKOOR SÄRA SIIRI PÕLDSAAR
KÕPU NAISKOOR KÄTLIN KINK,
VALGA POISTEKOOR MARU
ANU VARES
SIIRI PÕLDSAAR, REET LAANOJA
OLUSTVERE PÕHIKOOLI LASTEKOOR
SILLE LÕÕNDRE
NAISRÜHM PILLERIIN INNA KALLAS
AGNES KURG
EVEKO KOOR EVE ELJAND
ÕRU RÜHM MURUEIDE TÜTRED
OLUSTVERE SEGAKOOR LEHOLA
OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI LASTEKOOR*
KATRIN KÕIV
AGNES KURG, AITA TAMMPERE,
EVE ELJAND
RAHVATANTSURÜHM RUKKILILL
MARET MÖLDER
PÜHAJÄRVE-RÕNGU
AIN VEEBEL
SUURE-JAANI KOOLI LASTEKOOR
VALGA GÜMNAASIUMI JA VALGAMAA
RIINA MANKIN
ARNO ANTON, KÜLLI TEEARU
KUTSEÕPPEKESKUSE TANTSURÜHM
SUURE-JAANI KOOLI VASTEMÕISA
NUUSTAKU SEGARÜHM KAIRE OJAVEE
SIKUTAJAD MARIA SIKK
MUDILASKOOR ENE UULAND
VALGA KULTUURI- JA HUVIALAKESKUSE
SUURE-JAANI SEGAKOOR ILMATAR
PERERÜHM KAIRE OJAVEE
NEIDUDERÜHM PIIRIPEALSED
RIINA MANKIN
OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI 8.ab KLASSI
MARIA SIKK
VÕHMA KOOLI VILISTLASTE NAISKOOR
VALGA KULTUURI- JA
MAILA JUUDAS
OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM
HUVIALAKESKUSE RAHVATANTSURÜHM
VÕHMA SEGAKOOR LEELO
NUUSTAKU NOORED
VIRVE SINISALU
MAIT REIMANN, AGNES KURG
KAIRE OJAVEE
VALGA NAISRAHVATANTSURÜHM
NAISRÜHM SUURE-JAANI
PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI
SÕSARAD ERIKA KÄRNER
MERILIN METSATSIRK
VALGA MUUSIKAKOOLI
NAISRÜHM VASTSED NAISED
KRISTA SUMBERG
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KIREKIND
REELIKA POROSON
PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI
KOIDU AHK
SÜRGAVERE NAISRAHVATANTSURÜHM
OTEPÄÄ VALD
MUDILASKOOR PÄIKESEKIIR
PUHKPILLIORKESTER**
OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI 4.ab KLASSI
SEGARÜHM KAIRE OJAVEE
RAHVATANTSURÜHM AILI MÄGI,
RAHVATANTSURÜHM LINAVÄSTRIK KRISTA SUMBERG, AILI MÄGI
VILJANDI MAAKOND
HELGI LINNAS SUURE-JAANI KULTUURIMAJA
MULGI VALD
SEGARÜHM LOITS JAANIKA REIER
TIINA KUKK
ABJA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR*
SANGASTE PERERÜHM
KADI KASK
SEGARAHVATANTSURÜHM ANU MIKKOR
RUKKIKAKERDAJADTIINA KUKK
ABJA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
TÄÄKSI SEGARÜHM ÕERUTAJAD
NAISRÜHM VESIROOS KAIRE OJAVEE
KADI KASK
EVE RINK
RAHVAMUUSIKAORKESTER KARUPOJAD
ABJA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR
RAHVAMUUSIKAANSAMBEL PILISTVERE
MERLE SOONBERG
KADI KASK
RAHVATANTSURÜHM KÕVVERA KÕDARA
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
TÄÄKSI NOORTE
PILLIMEHED MAIT REIMANN
MINU ARM
175
VILJANDI LINN
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI
6.–8. KLASSI SEGARÜHM PAISTU LAPSED
EELK VILJANDI PAULUSE KOGUDUSE
KULTUURIAKADEEMIA NEIDUDE RÜHM I
KRISTI PAJUSTE
SEGAKOOR KÜLLI SALUMÄE
LAURA MANDER
PAISTU NAISRÜHM ANNA-MINNA
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI
KRISTI PAJUSTE
INGERI-SOOME SEGAKOOR SÄVEL VALLI PANG
KULTUURIAKADEEMIA SEGARÜHM I
RAHVATANTSURÜHM PÄRILISED
MEESKOOR SAKALA LIISI TOOMSALU,
LAURA MANDER
VAIKE RAJASTE
KADI RITSING, HENRI ROHT
NAISRÜHM TIRKAJAD
RAHVATANTSURÜHM VABAJALG
TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
AVE ALVRE, KERTU ALVRE
VAIKE RAJASTE
VILJANDI GÜMNAASIUMI NOORTE
SAAREPEEDI NAISRAHVATANTSURÜHM
SEGAKOOR* PILLE KÄHRIK
UDUSÕLG KERTU ALVRE
VILJANDI GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR
SEGARÜHM A1 KERTU ALVRE,
PILLE KÄHRIK, HENRI ROHT
AVE ALVRE
SEGARÜHM TARVASTU KERSTI VUNDER
VILJANDI JAKOBSONI KOOLI
VILJANDI GÜMNAASIUMI NOORTE
VIIRATSI RAHVAMAJA NAISRÜHM
LASTEKOOR KERSTI SOOPA VILJANDI JAKOBSONI KOOLI MUDILASKOOR KIRILINNUD
SEGARÜHM A2 KERTU ALVRE, AVE ALVRE VILJANDI GÜMNAASIUMI NOORTE SEGARÜHM E KERTU ALVRE, AVE ALVRE
VILIENDE MERILIN METSATSIRK
VÕRU MAAKOND
KRISTI VASTISSON
VILJANDI GÜMNAASIUMI
VILJANDI JAKOBSONI KOOLI
VÕIMLEMISRÜHM I KERTU ALVRE,
POISTEKOOR MULGI-JÕMMID
AVE ALVRE
EDA HIRSON
KRISTI VASTISSON
VILJANDI GÜMNAASIUMI VÕIMLEMISRÜHM II KERTU ALVRE,
ANTSLA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR
VILJANDI KESKLINNA KOOLI LASTEKOOR ESTA KIVISILD
AVE ALVRE
VILJANDI KESKLINNA KOOLI
VILJANDI HUVIKOOLI SEGARÜHM
MUDILASKOOR ESTA KIVISILD
MERILIN METSATSIRK, MAIE TAMMEMÄE
VILJANDI KESKLINNA KOOLI POISTEKOOR ESTA KIVISILD VILJANDI MUUSIKAKOOLI PUHKPILLIORKESTER** MART AUS,
VILJANDI KESKLINNA KOOLI PERERÜHM KOOLIPERE MAIE TAMMEMÄE
ANTSLA VALD
ANTSLA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR
TIIT RAUD ANTSLA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR TIIT RAUD, EDA HIRSON ANTSLA MUUSIKAKOOLI RIVITRUMMARITE ANSAMBEL KARL-HEINRICH ARRO,
VILJANDI KESKLINNA KOOLI 8. KLASSI
MARI VIJARD, ENE JÕGI
LASTERÜHM KRISTY MAIE TAMMEMÄE
SEGAKOOR KAIKA KUUR
BERT LANGELER
VILJANDI KESKLINNA KOOLI
VILJANDI MUUSIKAKOOLI
RAHVATANTSU- JA LIIKUMISRÜHM
TANTSUSELTSI PÄRLIINE LASTERÜHM
MUDILASKOOR KADI RITSING,
ELINA TIRGO
LEILI VÄISA
KRISTI OOLO
VILJANDI KESKLINNA KOOLI SEGARÜHM VILJANTAR EVE RINK,
TANTSUSELTSI PÄRLIINE NAISRÜHM
VILJANDI NAISKOOR EHA HELLI-TIIU PIIRIKIVI
MERILIIS VILLEMS, KERSTI VUNDER
VILJANDI NOORTE
VILJANDI KESKLINNA KOOLI
SÜMFOONIAORKESTER RIIVO JÕGI,
TANTSURÜHM PILLERKAAR ELINA KUKK,
TONIO TAMRA, SIRJE REIN
AVELI VELLERIND, TIINA ILVES
VILJANDI NOORTE
VILJANDI KESKLINNA KOOLI VÕIMLEJAD
SÜMFOONIAORKESTRI KOOR
EVE RINK
MAARIKA REIMAND
VILJANDI SPORDIKOOLI VÕIMLEJATE
VILJANDI PAALALINNA KOOLI
VANEM RÜHM URVE TAMM
LASTEKOOR SIGNE RISTISAAR VILJANDI PAALALINNA KOOLI MUDILASKOOR SIGNE RISTISAAR
VILJANDI MUUSIKAKOOLI PÄRIMUSMUUSIKUD LIISA KOEMETS VILJANDI MUUSIKAKOOLI
CELIA ROOSE
LEILI VÄISA RÕUGE VALD
RÕUGE PÕHIKOOLI POISTEKOOR IVE RUUSAMÄE RÕUGE PÕHIKOOLI TÜTARLASTEKOOR IVE RUUSAMÄE RÕUGE SEGAKOOR IVE RUUSAMÄE HAANJA TANTSU MÄNGU LAULU SELTS ULVI TOOMIK MISSO NAISRAHVATANTSURÜHM HÄITSMED MAIRE UDRAS, MONIKA JÕEMÄGI
VILJANDI POISTEKOOR RIINA TRUMM,
TORUPILLIMÄNGIJAD KAROLIN ÜBNER
SÄNNA SEGARÜHM KÄSIKÄES
SIGNE RISTISAAR
VILJANDI VALD
RIINA KÖÖTS
VILJANDIMAA KAMMERKOOR
HEIMTALI PÕHIKOOLI MUDILASKOOR
KADI RITSING
ENE UULAND
JAKOBSONI KOOLI NEIDUDE
MULGI SEGAKOOR KRISTJAN ÕMBLUS
SETOMAA VALD
SETOMAA NAISKOOR VALDUR HELM, TIINA KADARPIK
VÕIMLEMISRÜHM HEBE I
TARVASTU SEGAKOOR ÜITS VIIS
SETO PERERÜHM PIRET TORM-KRIIS,
AVE ALVRE, KERTU ALVRE
TIINA LILLEPUU, LIISI TOOMSALU,
SIRLI KRIIS-KALM
NAISRÜHM OH JA AH AVE ALVRE,
MARIETA MÕTTUS-ASSON
VÄRSKA MUUSIKAKOOLI PILLIKLUBI
KERTU ALVRE
TARVASTU-ÕRU LAULUKOOR
NAISRÜHM VILJANDI TIIA KADALIPP
MARGIT AIGRO
SEGARÜHM OH JA AH AVE ALVRE,
VIIRATSI KOOLI MUDILASKOOR
KERTU ALVRE
VALLI PANG
176
TIINA KADARPIK VÕRU LINN
SEGAKOOR HILARO* SILJA OTSAR KOOR TEMPERA SIGNE RÕÕMUS
OSALEJATE PERE
VÕRU GÜMNAASIUMI SEGAKOOR
VÕRU NAISKOOR KANNEL* HELGA ILVES
SILJA OTSAR
VÕRU SEGAKOOR TERVIS TIIT RAUD,
VÕRU KANDLE PUHKPILLIORKESTER**
SAIDI TAMMEORG
LASVA MEESKOOR JANE REILJAN
JOSE ANTONIO PAGE RAMIREZ
NAISRAHVATANTSURÜHM TSÕÕR
OSULA PÕHIKOOLI LASTEKOOR
VÕRU KESKLINNA KOOLI LASTEKOOR
MAIE PAU
SIRLI HELLAMAA
SIGNE RÕÕMUS
SEGARAHVATANTSURÜHM KANNEL
PARKSEPA KESKKOOLI LASTEKOOR
VÕRU KESKLINNA KOOLI MUDILASKOOR
MAIE PAU, KADRI MÄHAR
SILJA OTSAR
SIGNE RÕÕMUS
TANTSURÜHM SIISIK
PARKSEPA KESKKOOLI MUDILASKOOR
VÕRU KESKLINNA KOOLI POISTEKOOR
MARIANNE JAANSON
SILJA OTSAR, ÜLLE NOPPEL
SIGNE RÕÕMUS
VÕIMLEMISKLUBI SIRUTUS SUURED
PARKSEPA KESKKOOLI POISTEKOOR
VÕRU KESKLINNA KOOLI
VÕIMLEJAD TEA KÕRS
SILJA OTSAR, ÜLLE NOPPEL
VILISTLASKOOR SIGNE RÕÕMUS
VÕIMLEMISKLUBI SIRUTUS VILISTLASED
PARKSEPA KESKKOOLI SEGAKOOR
VÕRU KESKLINNA KOOLI
TEA KÕRS
SILJA OTSAR
MUUSIKAKLASSIDE MUDILASKOOR
VÕRU GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM
PUHKPILLIORKESTER KUNGLA**
MAIRE NIRK, KERSTI JUURMA
HOPSER ANNE TOLK
VÄINO REPP
VÕRU KREUTZWALDI KOOLI
VÕRU KANDLE SEGARÜHM HOPSER
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI
LASTEKOOR ERJA AROP,
ANNE TOLK
LASTEKOOR MERLE KONS
JANE REILJAN
VÕRU KANDLE NAISRAHVATANTSURÜHM
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI
VÕRU KREUTZWALDI KOOLI
VIIRE MAIRE UDRAS
MUDILASKOOR MERLE KONS
MUDILASKOOR ERJA AROP,
VÕRU KANDLE ÕPETAJATE NAISRÜHM
VÕRU NOORTEKOOR SILJA OTSAR
JANE REILJAN
KABUJALAKESED ANNE TOLK
LASVA SEGARAHVATANTSURÜHM
VÕRU KREUTZWALDI KOOLI
VÕRU KESKLINNA KOOLI 1.–4. KLASSI
ULVI TOOMIK
POISTEKOOR ERJA AROP, JANE REILJAN
TANTSURÜHM VÕRUKAELAD
PARKSEPA KESKKOOLI PERERÜHM
VÕRU MEESKOOR TIIT RAUD,
MARIANNE JAANSON
HELLE LILOSON
SIGNE RÕÕMUS
VÕRU KESKLINNA KOOLI JA
SEGARAHVATANTSURÜHM
VÕRU MUUSIKAKOOLI LASTEKOOR
PARKSEPA KESKKOOLI 6.–8. KLASSI
TSUUA SULATSÕ KERSTI VILL
RITSIK KERSTI JUURMA, MAIRE NIRK
SEGARÜHM VÕRUKAELAD
VASTSELIINA SEGARAHVATANTSURÜHM
VÕRU MUUSIKAKOOLI ORKESTER
MARIANNE JAANSON,
KULLERID INGA LEELANSS
JAAN RANDVERE
HELLE LILOSON
LASVA RAHVAMAJA NAISRÜHM VURR
VÕRU MUUSIKAKOOLI POISTEKOOR
VÕRU MUUSIKAKOOLI
ULVI TOOMIK, ELOILO KAPELL,
KERSTI JUURMA
AKORDIONIANSAMBEL HELI RAITAR
MERLE KONS
VÕRU VALD
NAISKOOR LAPI LAULJAD SILJA OTSAR
Pidulised saadavad teele Mari Jürjens ja Mikk Jürjens. Rongkäiku tervitavad lauluväljakul Carmen Tabor ja Margus Tabor.
*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris
MINU ARM
177
Eesti supikultuuri hoidja, laulu- ja tantsupeo suurtoetaja Põltsamaa toitlustab tänavu Naiskodukaitse abil 45 000 peolist ühtekokku 180 000 supiportsjoniga, mis valmib enam kui 30 tonnist eestimaisest köögiviljast ja lihast. Laulu- ja tantsupeoliste kõhtu on Põltsamaa maitsva supiga täitnud juba aastast 2007. Sellesuvise juubelipeo menüüsse kuulub viis erimaitselist suppi: peolistele pakutakse värskekapsasuppi, hernesuppi ja seljankat. Esimest korda on menüüs ka kaks täiesti taimset suppi: lihata rassolnik ja läätse-köögiviljasupp. Juubelipidu koos peosuppidega saab tähistada ka igas kodus üle Eestimaa. Poelettidele on jõudnud kuus laulu- ja tantsupeost inspireeritud kujunduse ja nimega peosuppi, mille hulgast leiab lemmiku igaüks.
178
Premia on Eesti suurim ja vanim jäätisetootja. Oleme Eesti jäätisesõpradele pakkunud värskendavat maiust juba üle 60 aasta ja tahame seda traditsiooni jätkata aegade lõpuni. Me tunnetame vastutust ühiskonna ees, hindame sõbralikke suhteid ja positiivset meelt. Tahame toeks olla ettevõtmistele, mis on suunatud lastele ja noortele, kus kohtuvad isetegemise rõõm, looming ja kultuur ning mis pakuvad rõõmu suurele hulgale osalejatele. Premial on au olla juba mitmekümnendat aastat laulu- ja tantsupeo suurtoetaja. Me oleme loonud igaks peoks spetsiaalse laulu- ja tantsupeo jäätise, hoolitseme piduliste magustoitudega varustamise eest ja toetame peo korraldamist ka rahaliselt. Laulu- ja tantsupeo toetamisega tahame anda oma panuse Eesti rahvuskultuuri järjepidevusse.
MINU ARM
179
Olerex viib laulu- ja tantsupeole! Eestimaise ettevõttena tunneme Olerexis suurt rõõmu, et saame suurtoetajana osaleda meie rahvale ühe südamelähedasema sündmuse, laulu- ja tantsupeo toimumises. Olerex on suurim kütuste jaemüüja Eestis. Ettevõte põhineb 100% Eesti kapitalil ja annab tööd juba ligi 800 tublile eestimaalasele. Olerexi teenitud kasum jääb Eestisse ja suures ulatuses reinvesteeritakse meie kõigi mugavama tuleviku hüvanguks. Olerex tähistab tänavu 25 aasta juubelit ning on eriti meeliülendav tähistada juubeliaastat koos laulu- ja tantsupeoga.
180
Juba 150 aastat kõnnivad laulupidu ja Postimees ühte teed. Ajaleht andis suure panuse selleks, et 1869. aastal saaks Tartus toimuda üritus, kus maarahvas laulis end eesti rahvaks. Just esimesel üldlaulupeol saavutasime kultuurilise eneseteadvuse, mis tegi võimalikuks kõik järgneva. Sealt sai tuule tiiba rahvusliku ärkamise idee levik, tänu millele osteti päriseks talud, mindi õppima ülikooli, hakati kaasa rääkima kohalikus poliitikas ning viimaks võideti ka Vabadussõda ja ehitati Eesti Vabariik. Kogu see tegevus mitte ainult ei leidnud kajastamist Postimehe veergudel, vaid ajalehes toimuv arutelu tiivustas ja tõukas neid muutusi jõuliselt tagant. Vahepeal on möödunud poolteist sajandit ja muutunud on palju. Kuid jätkuvalt on päevakorral kõige tähtsam: meie iseolemine riigi ja rahvana. Selle eest seisab laulupidu. Ja selle eest seisab ka Postimees. Läbi aegade.
MINU ARM
181
Ühes taktis! Eesti Rahvusringhääling on Eesti suurimal peol kohal olnud oma algusaegadest peale. Esimene laulupeoülekanne sündis raadios 91 aastat tagasi, 1928. aastal toimunud IX laulupeolt. Raadiost noorem televisioon liitus peoga hiljem. Omamoodi sümboolne on, et ETV esimese saatepäeva külaline oli 1955. aasta XIV laulupeo eelõhtul Gustav Ernesaks ja telepäeva lõpetuseks laulis koor „Tuljakut”. Täies mahus kanti laulupidu üle juba järgmisel, 1960. aastal ja nii see on jäänud kõikide järgmiste pidudega. Sel juubelipeol toob Eesti Rahvusringhääling peo kõikjale – igasse kodusse, igasse telerisse ja raadioaparaati, igasse äppi ja arvutisse, rääkimata suurtest ekraanidest, mis on üles seatud neile, kes ise Tallinna peole ei jõua. ERR-i kanalite kaudu jõuab pidu kõikjale maailmas, kus on meid ja meie sõpru. Nii saavutab eestluse võimsaim väljendus piiramatu leviku ja suurima võimaliku auditooriumi. See on erakordne aeg kogu Eestile. Rahvusringhäälingul on suur au ja rõõm olla juubelipeo vahendaja. Kaunist ja vägevat pidu kõigile! Eesti Rahvusringhääling
182
Rahvusringhääling toob peo koju kätte! Eesti Rahvusringhääling on juubelipeo meeleolus juba aasta algusest, kui raadio- ja teleprogrammides on kaasaelajateni jõudnud hulk erisaateid. Tule teekonnaga algas juunis erikava, mis tipneb ülekannetega peonädalast Rahvusringhäälingul on heameel olla partner ka erivajadusega inimestele – tantsupeost jõuab kirjeldustõlge vaegnägijateni ja laulupeost viipetõlge vaegkuuljateni.
Rahvusringhäälingu otseülekanded 4. juuli kell 19 XX tantsupidu (1. etendus) – Vikerraadio kell 21 kontsert „Kannelde öö” – Vikerraadio ja Klassikaraadio 5. juuli kell 14 rahvamuusikapidu – ETV ja Vikerraadio kell 17.45 XX tantsupidu (3. etendus) – ETV ja ETV+, valitav kirjeldustõlge ETV-s 6. juuli kell 12.50 rongkäik – ETV, ETV2, ETV+ ja Vikerraadio kell 17.15 laulupeo kogunemine – ETV, ETV+ ja Vikerraadio kell 19 laulupeo kontsert „Õpetajale” – ETV, ETV+, Vikerraadio ja Klassikaraadio 7. juuli kell 14 laulupeo kontsert – ETV, ETV+, Vikerraadio ja Klassikaraadio, viipetõlkega kontserti vahendab ERR.ee portaal
Kõik elamused ühest kohast Juubelipeo aasta kirkaimad hetked fotode, videote, saadete ja artiklite näol leiab juubelipeole pühendatud erilehelt rahvusringhäälingu portaalis laulupidu.err.ee. Pidu, mis jääb igaveseks Rahvusringhääling on talletanud laulu- ja tantsupidusid aastakümneid. ERR-i arhiivist leiab heli- ja videolõike pidude pikast ajaloost ning e-poest saab veel praegugi soetada DVD-sid viimase kümnendi pidudest. Erandiks ei ole ka tänavune juubelipidu, mille salvestised tulevad müüki juba juulikuus. Nii kestab pidu edasi ka siis, kui tuli lauluväljakul on juba kustunud.
MINU ARM
183
Juubelipeo paneb liikuma Renault Abc Motors on laulu- ja tantsupidude toetaja ja autopartner alates aastast 2014. Renault’ Tallinna esindusena hoolitseme selle eest, et laulu- ja tantsupeo korraldajate transpordivajadused muretult lahendatud saaks. Renault’ lai mudelivalik võimaldab meil pakkuda sobivaid sõidukeid igaks otstarbeks – erinevatest sõiduautodest kuni väikebusside ja kaubikuteni. Ning nende töökindlus, säästlikkus ja mugavus on meil aidanud võita nii laulu- ja tantsupeo korraldajate kui ka kõigi teiste kasutajate poolehoiu ja usalduse. Abc Motorsi jaoks on alati olnud loomulik anda oma panus ka Eesti üldisesse arengusse ning teeme seda praegu peamiselt läbi kultuuri, spordi ja hariduse toetamise. Abc Motorsist pea kümme korda pikema ajalooga laulu- ja tantsupidude toetamine on meile oluline missioon ja auasi ning jätkame seda tuge uhkuse ja rõõmuga kindlasti ka järgmistel pidudel.
Meie rahvust, keelt ja kombeid on elus hoidnud traditsioonid. Traditsioonid, milleta ei kujuta eestlust ette – laulupidu ja leib. Sarnaselt poeemi kauneid sõnu valiva luuletajaga valime hoolikalt parimaid koostisosi
184
oma küpsetistesse. Luues kunsti, olgu selleks imeline lauluviis või meeli erutav küpsetis, rakendame me oma parimaid isikuomadusi – otsusekindlust, südikust, fantaasiat, aga kõige enam ARMASTUST.
Ühe pildi lugu Olime tol päikselisel päeval teinud tütre ja meie kahe kutsikaohtu koeraga Mulgimaa kodukülas pika jalutuskäigu. Päike hakkas laskuma, kui mahajäetud naabertalu häärberi trepil korraks jalga puhata otsustasime. Kadri istus trepimademele ja valgete pikkade ripsmetega inglise setter Eedu võttis koha sisse kohe tema kõrval. Kuna loojuva päikese valgus kuldas ootamatult kogu taluõue üle, tahtsin seda pildile püüda ning haarasin kaamera. Schubert, meie teine koer, istus, keel palavusest maa poole rippumas, otse trepi ette. Ilus jäädvustus õnnestus tolle trepi ja lapse ja koertega nagu iseenesest! Kõigest üks klõps! Kodus selgus, et kaamera oli kinni püüdnud iga üksiku loojuva päikese kiire, joonistades neid trepile, lapse juustele, koerte kasukaile. Sinna pildile jäi Eedu poolt Kadrile kõrva sosistatud õrnus ja lapse õnnelikud silmad. Seal oli korraga inimliku ja loodusliku ilu kvintessents. Kaamerasse püütud kuld, mis hiilgab imeliselt iga kord, kui kellegi pilguga kohtub. Nii juba tuhandeid kordi. Aitäh, minu Nikon! TEKST: EVELIN ILVES
Hea mõte Selverist koju kaasa Selver on oma peagi 25 tegutsemisaasta jooksul olnud unikaalne, sest kusagil mujal maailmas teist Selverit teadupärast pole. Võib-olla oleme laulu- ja tantsupeoga selles mõttes natuke sarnased. Olla laulu- ja tantsupeo toetaja on meie jaoks suur au. Selveri poodide kett põhineb kodumaisel kapitalil ning pakub oma külalistele kodust ja hubast ostukeskkonda. Meie 53 kaupluse uksed on avatud igas Eestimaa nurgas ja meie tööperre kuulub ligi 3000 usinat töötajat. Hoolitseme iga päev selle eest, et pakkuda sõbralikku õhkkonda, kiiret ja asjatundlikku teenindust ning kvaliteetseid kaupu. Kaupluste riiulitel pakume alati eelistatult eestimaist kaupa. Selveri Köögis valmistame hoole ja armastusega koduselt tuttava maitsega hõrgutisi. Igapäevategemistes kanname südames kodumaa-armastust – peame seda meeles nii kaubavaliku kokkupanekul kui ka Eestimaa eri paikades toimuvate ürituste toetamisel.
MINU ARM
185
Tuli kui kestmise ja puhtuse sümbol Tuli, mille hoidja ja toetaja on olnud Eesti Gaas juba viimased paar kümnendit, annab juubelipeole väe ja ühisosa. Mõeldes oma riigi kestlikkusele ja rohelisemale tulevikule, süütame laulukaare kõrval tornis tule seekord eestimaisest rohegaasist. Oleme uhked, et saame olla laulupeo tulehoidjad ja toetajad. Hoiame tule ereda, Eestimaa valge ja puhtana. Emotsiooniderohket ja ülevat laulupidu kõigile eestimaalastele nii laulukaare all, selle ees kui ka kodudes! Eesti Gaas, laulupeotule hoidja ja valvaja
Vett, kraanivett! Tallinna Vesi varustab laulu- ja tantsupeolisi värske kraaniveega. Laulu- ja tantsupidu on eestimaalaste südames olev traditsioon, millesse Tallinna Vesi alati hea meelega panustab. Laulu- ja tantsupidu julgustab osalejaid koos Tallinna Veega keskkonnateadlikult tarbima, sest juues kraanivett, aitavad peolised säästa loodusressursse, mis kuluks vee pudelisse panemisele. Kraanivesi on joogivesi! Peoliste janu kustutamiseks toimetab Tallinna Vesi kraaniveepaagid nii prooviväljakutele, Kalevi staadionile kui ka lauluväljakule.
Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses Esimene laulupidu toimus 150 aastat tagasi. Õnneliku ajaloolise kokkusattumusena oli laulupeo algatajaks ja käimalükkajaks ajalehe Perno Postimees asutaja, ajakirjanik ja ärkamisaja eestluse esiedendaja Johann Voldemar Jannsen, kes juba paar nädalat pärast laulupidu oma järgmise lehe, Tartus ilmuva Eesti Postimehe veergudel vaimustust väljendas ja seal vahetuid muljeid jagas. 1886. aastal sai Perno Postimehest Karl August Hermanni käe all Postimees, mis nõukogude ajal küll Edasi nime kandes on kõigil laulupidudel kohal viibinud ja toimunut alati ajastuomaselt kajastanud. Omaaegseid kajastusi lugedes näeme, et mis tahes oludes on laulupidusid ka peetud, avaneb igas ajas meile üsna tuttav pilt: kirjeldatud on pidude-eelseid suuri ülesandeid ja ootusi, ühisest pingutusest sündinud imesid ning alati on omal kohal olnud ka peojärgne meeleheide pealetungiva halli argipäeva pärast. See raamat kutsub lugejaid Postipapa Jannseni kannul ajarännakule, et saada kohalolnute vahetute muljete kaudu osa laulupeo ning meie rahva ja riigi peadpööritavast ajaloost.
186
TÄNU DIRIGENDIPULDI EEST
2018. aastal algatasid Eesti Arhitektuurikeskus ning sisearhitekt ja disainer Argo Peever disainija arhitektuurikonkursi laulupeo juubeliks uue dirigendipuldi loomiseks. Eesti Arhitektuurikeskuse ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA korraldatud dirigendipuldi ideekavandi konkursi võitjaks kuulutas žürii võistlustöö märgusõnaga „Risttee”, mille autorid on arhitekt Martin Loov ja disainer Andres Truus (Loov Arhitektid OÜ). Konkursi ühe eestvedaja, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on heal arhitektuuril ja disainil võime inspireerida ja innustada, ülendada ja väärindada.
Täname teid, tänu kellele sai mõttest teoks uus dirigendipult! AMV Metall, Alas Kuul, Eesti Arhitektuurikeskus, Fraxinius, Kernu Mööbel, Kominox, Plasmapro, Plaat Detail, Tallinna Kommunaalamet, Andre Aavastik, Andres Truus, Argo Peever, Erki Suurküla, Ilmar Riisalo, Madis Milistvere, Martin Aus, Raul Järg
MINU ARM
187
Täname laulu- ja tantsupeo toetajaid!
Täname laulu- ja tantsupeo partnereid!
Olerex Orkla Eesti Premia Tallinna Külmhoone
Eesti Ajaloomuuseum Eesti Draamateater Eesti Kooriühing Eesti Muusika Infokeskus Eesti Muusikafond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kaitseliit Kaitseväe Logistikakeskus Kaitseväe orkester Kultuuriministeerium Naiskodukaitse NATO lahingugrupp Eestis Nikon Baltic Politsei- ja Piirivalveamet Politsei- ja Piirivalveorkester Põhja prefektuur Põhja-Eesti Päästeamet Rahvakultuuri Keskus Rahvusooper Estonia Scoremusic Tallinna Haridusamet Tallinna Kommunaalamet Tallinna Linnavalitsus Tallinna Transpordiamet Tantsupeomuuseum Tartu laulupeo korraldustoimkond Tartu Laulupeomuuseum Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor Telia Eesti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia helistuudio Vabariigi Presidendi Kantselei Viljandi Muusikakool
Abc Motors Akzo Nobel Baltics Apollo Kino Eesti Gaas Eesti Höövelliist Eesti Leivatööstus Juhani Puukool, Plantex Kino Maastikuarhitektid Lux Ekspress Estonia Omniva Postimees Grupp Riigimetsa Majandamise Keskus Selver Tallinna Vesi Timeless Buses Viljandi Metall
188
LAULU- JA TANTSUPIDU TÄNAB
Täname laulu- ja tantsupeo teenuseosutajaid!
Eesti Näitused Eesti Spordiselts Kalev Eventech FunTIME G4S Hankepartner Kemmerling Meeskond Security Menu Kirjastus Miltton JLP Piletilevi Puidukoda Põhja-Eesti Regionaalhaigla Random Solutions RGB Baltic Tallinna Kiirabi Tallinna koolimajad Tallinna Lauluväljak Telinekataja Vene Kultuurikeskus United Capital Väinamere Uisk, Moonland Ühisteenused
Täname laulu- ja tantsupeo koostööpartnereid maakondades ja linnades!
Hiiumaa vallavalitsus Harjumaa Omavalitsuste Liit Ida-Viru Omavalitsuste Liit Järvamaa Omavalitsuste Liit Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Pärnu Omavalitsuste Liit Põlvamaa Omavalitsuste Liit Raplamaa Omavalitsuste Liit Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Saaremaa Vallavalitsus Sihtasutus Läänemaa Tallinna Haridusamet Tartumaa Omavalitsuste Liit Tartu linn, Tiigi Seltsimaja Võrumaa Arenduskeskus Viljandimaa Omavalitsuste Liit Valgamaa Omavalitsuste Liit
Täname teid: Airi Tooming, Alar Karis, Annika Vesi, Anu Kõlar, Aurika Meimre, Ave Svarts, Carl-Ruuben Soolep, Eia Uus, Einike Soosaar, Elle Vinni, Elo Liiv, Ene Vohu, Eugen Linde, Fred Jüssi, Ilme Vänto, Imbi Potter, Irena Valge, Ivari Ilja, Jaak Kortel, Janar Paeglis, Jekaterina Kalnitseva, Kadi Kähär-Peterson, Karin Bachmann, Karita Sall, Katrin Kalde, Katrin Maadik, Kersti Hint, Kersti ja Tammo Sumera, Kristjan Hallik, Kristjan Raba, Laimons Raudsepp, Lauri Vanamölder,
Liisi Toots, Lisete Velt, Luise Sommer, Ly Oja, Maarja Kasar, Maie-Liisa Sildnik, Maret Einmann, Marge-Ly Rookäär, Margus Pärtlas, Margus Saar, Marko Metsaru, Mari Amor, Martin Rits, Martin Rästa, Meeli Müller, Peeter Laurits, Pille Riin Rimmel, Piret Ilver, Rain Vilu, Raul Järg, Riina Roose, Riina Varol, Siim Sommer, Silver Lepaste, Sirly Illak-Oluvere, Tanel Jakobsoo, Teet Kehlmann, Toomas Kalve, Toomas Tõnisson, Toomas Vavilov, Virve Hallik, Virve Tuubel
Täname teid kõiki, meie armsad! MINU ARM
189
XX tantsupidu Kalevi staadionil 4.–5. juulil 2019 külastajate ala
XX Tantsupidu Kalevi staadionil
esinejate ala
04.-05.07.2019
0 - 21 tribüünid info / staap / kaotatud - leitud esmaabi politsei / kaotatud - leitud WC söök / jook karastusjoogid
ida värav
D E F G H I B C J 18 17 16 15 14 13 19 12 11 20 21 idatribüün
jäätis
A
meened rattaparkla ratastooli hoid / platvorm vankrihoid
P
invaparkla
lava
0
läänetribüün
9 1 2 3 4 5 6 7 8
10
Tantsupeo ajaloo näitusetelk
P
wc
lääne värav
GSPublisherVersion 21.0.78.81
XX Tantsupidu
külastajate ala esinejate ala 0 - 21 tribüünid info / staap / kaotatud - leitud esmaabi politsei / kaotatud - leitud WC söök / jook karastusjoogid külastajate ala
jäätis
esinejate ala
meened
0 - 21 tribüünid
ratastooli hoid / platvorm
esmaabi
vankrihoid
P
politsei / kaotatud - leitud WC karastusjoogid jäätis meened
190
rattaparkla
C D E
ida värav
F
21
20
idatribüün
P
invaparkla
12 11 04.-05.07.2019
invaparkla
lava
D E F G H I B C J 18 17 16 15 14 13 19 12 11 20 21 idatribüün
0
A
läänetribüün
9 1 2 3 4 5 6 7 8
ratastooli hoid / platvorm vankrihoid
G H
I B Jstaadionil XXATantsupidu 17 16 15Kalevi 14 13 19 18
rattaparkla
info / staap / kaotatud - leitud
söök / jook
ida värav
P
lava
Tantsupeo ajaloo näitusetelk wc
lääne
10
XXVII laulupidu lauluväljakul 4.–7. juulil 2019
külastajate ala
XXVII laulupidu MINU ARM
esinejate ala
4-7. juuli 2019
esinejate rivistusala värav esmaabi / välihaigla laulupeo tuli / tuletorn info / staap / kaotatud - leitud politsei / kaotatud - leitud / kaduma läinud lapsed lasteala / beebituba
toiduala
sissepääs alasse pingisektoripiletiga
A1-C10
invakohad ratastoolidele
meened
rattaparkla
sissepääs A4-A7 B5-B8 C6-C10
tuletorni värav tasuline
avastuste ala
C10 A7 rivistusala
B8
A6
B7
A5
B6
XXVII laulupidu MINU ARM kaare värav 2
mere värav
4-7. juuli A4 2019B5
laulupeo rongkäik
A3
B4
A2 rivistusala
B3
A1
kaare värav 1
toiduala
B2 B1
meened
a läinud lapsed
raadiotorni värav
üldala
C9 C8
üldala
üldala
C7
lasnamäe värav
C6 üldala
C5 C4 C3
üldala
üldala
C2
üldala
C1
sissepääs A1-A3 B1-B4 C1-C5
toiduala
iga
tasuline
avastuste ala
C10 A7 kaare värav 2
rivistusala
GSPublisherVersion 7.0.100.81
B8
A6
B7
A5
B6
A4
B5
C6
A3
B4
C5
A2 rivistusala
A1
meened raadiotorni
külastajate värav ala esinejate ala
üldala
C3
joogivesi
lasteala / beebituba
üldala
C1
A1-C10
sissepääs A1-A3 B1-B4 C1-C5
sissepääs alasse pingisektoripiletiga invakohad ratastoolidele
XXVII laulupidu MINU ARM
meened
rattaparkla tasuline
4-7. juuli tuletorni 2019
tasuline
oru värav esmaabi / välihaigla
söök / jook
laulupeo tuli / tuletorn
karastusjoogid
avastuste ala
C10 A7
jäätis
kaare värav 2
meened mere joogivesi värav
politsei / kaotatud - leitud / kaduma läinud lapsed lasteala / beebituba
rivistusala
laulupeo rongkäik toiduala
sissepääs alasse pingisektoripiletiga
rivistusala
invakohad ratastoolidele
meened
rattaparkla
MINU ARM
191 raadiotorni värav
C10 A7 kaare värav 2
mere
laulupeo rongkäik
rivistusala
B8
A6
B7
A5
B6
A4
B5
üldala
C9 C8 C7 C6
üldala
üldala
A6 A5
B6
A4
B5
A3
B4
A2
B3 B2 B1
meened
sissepääs A4-A7 B5-B8 C6-C10
avastuste ala
B8 B7
A1
kaare värav 1
toiduala
tuletorni värav tasuline
sissepääs A4-A7 B5-B8 C6-C10
värav
WC
info / staap / kaotatud - leitud
A1-C10
meened
esinejate rivistusala värav
politsei / kaotatud - leitud / kaduma läinud lapsed
üldala
C2
esinejate rivistusala värav
jäätis
esinejate ala
laulupeo tuli / tuletorn lasnamäe infovärav / staap / kaotatud - leitud
üldala
üldala
külastajate ala
esmaabi / välihaigla
C4
B3 B2 B1
üldala
C7
eo rongkäik
kaare värav 1
üldala
C9 C8
söök / jook karastusjoogid
sissepääs A4-A7 B5-B8 C6-C10
tuletorni värav tasuline
WC
oru värav
meened
oru värav lasnamäe
C9 C8
ü
C7 C6 C5 C4 C3 C2 C1
sissepääs A1-A3 B1-B4 C1-C5
ü
Sisukord
5
Laulu-tantsupeo geenist
8
150 aastat ajalugu
26
Kodarraha
28
Tule tulemine
31
Tantsupeo kava
56
Rahvamuusikapeo kava
75
Laulupeo avakontserdi „Õpetajale” kava
101
Laulupeo kontserdi kava
145
Peo loojad ja tugimeeskonnad
152
Osalejate pere
Väljaandja: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ELT SA toimetaja ja projektijuht: Ave Sopp ELT SA toimetaja: Vaike Rajaste Teostus: Menu Meedia Makett ja kujundus: Einike Soosaar Kujundajad: Siim Aunison, Gert Laanemets Toimetaja: Maret Einmann Keeletoimetaja ja korrektor: Killu Mei Portreefotod: Riina Varol Fotolavastused: Toomas Kalve Fotod: Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, erakogu, Scanpix, Shutterstock, B. Murd, E. Järve, Faivi Kljutšik, Gunnar Loss, Ilmars Znotins, Ivar Paalmann, Jaanus Ree, Jelena Rudi, K. Liiv, Kaupo Kikkas, Mati Mänd, Peeter Langovits, R. Sachker, Reino Vilgo, Salomon Rosenfeld, Tõnu Kalle, V. Gorbunov, Vambola Salupuu, Vladimir Hmelnitski, Valdur-Peeter Vahi Trükk: Kroonpress ISBN 978-9949-686-01-8
neljapäeval, 20. juunil kell 18.69 Tartu Maarja kirikus TARTU 2019. AASTA LAULUPEO JA XXVII LAULUPEO ÜHISKONTSERT
neljapäeval, 4. juulil kell 19 Kalevi staadionil TANTSUPEO 1. ETENDUS
reedel, 5. juulil kell 11 Kalevi staadionil TANTSUPEO 2. ETENDUS
reedel, 5. juulil kell 18 Kalevi staadionil TANTSUPEO 3. ETENDUS
4.–7. juulil 2019 Tallinnas
neljapäeval, 4. juulil kell 21 Tallinna Metodisti kirikus KONTSERT “KANNELDE ÖÖ”
reedel, 5. juulil kell 14 Vabaduse väljakul RAHVAMUUSIKAPIDU
laupäeval, 6. juulil algusega kell 13 Vabaduse väljakult RONGKÄIK
laupäeval, 6. juulil kell 19 Tallinna lauluväljakul LAULUPEO AVAKONTSERT „ÕPETAJALE“
pühapäeval, 7. juulil kell 14 Tallinna lauluväljakul LAULUPIDU