Mitte keegi ei märganud…
Anna, 24 a
Kui olin väike, ei olnud meil peres asjad eriti hästi. Isa oli alatihti purjus ja ema vihane. Ikka ja jälle nutsin end öösiti magama. Ükskord, kui isa purjus peaga koju tuli, läks ema talle noaga kallale. Ainuke, kes sekkus, olin mina. Süüdistasin ennast, et mul sellised vanemad on, ja ootasin, et naabrid meile appi tuleksid. Proovisin kodust ära joosta, kuid siis meenus väike õde. Üritasin kord ka koolipsühholoogile rääkida, kuid tal oli parajasti kiire... Nüüd olen juba vanem. Täna näen, et olen emotsionaalselt võimetu. Ma ei suuda inimesi usaldada. Ma ei talu kriitikat. Mul on raske hoida suhteid. Mu psühholoog ütleb, et pean oma vanematele andestama ja minevikutaaga lahti laskma. Aga kuidas seda teha? Kuidas unustada kõik, mis oli? Kui mitte keegi ei märganud aidata – ei naabrid, õpetajad ega psühholoog…
Märka ja hooli!
Malle Hallimäe Lastekaitse Liit
Iga laps vajab hoolitsust ja armastust ning talle on tähtis, et teda armastataks sellisena, nagu ta on. Lapse igapäevane toimetulek ja areng sõltub eelkõige vanemate suhtumisest lapse vajadustesse. Kahjuks ei oska või ei suuda kõik vanemad märgata lapse arengu- või erivajadusi ega neile vastata. Kohase hoolitsuse, toetuse, tunnustuse ja järelevalve puudumise tõttu on laps seatud väga haavatavasse olukorda, millega ta ise toime ei tule. Riigi ülesanne on toetada vanemaid laste üleskasvatamisel ning sekkuda vajaliku abi ja hoolduse korraldamisega, kui vanemad ei käitu lapse huvides. Et teave abivajavast lapsest jõuaks vastava abiandjani, on oluline roll igaühel meist. Kui märkame olukorda, kus laps on hooletusse jäetud või kannatab vägivaldse käitumise all, on meil
kohustus sellest teada anda (EV lastekaitseseadus § 59 lg 1). Teatamine on hädavajalik selleks, et abi lapseni võimalikult kiiresti jõuaks. Igaüks meist saab aidata tähelepanu ja reageerimisega.
Lastekaitsetöötaja aitab
Reet Rääk lastekaitse peaspetsialist
Elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal on seadusest tulenev õigus ja kohustus aidata abivajavat last ja tema peret. Lastekaitsetöötaja nõustab last hooldavaid isikuid ning abistab neid sobiva sotsiaalteenuse leidmisel ja vajalike toetuste saamisel. Lastega perede abistamine on koostöö, mille eesmärgiks on leida lapse ja pere probleemidele parim lahendus. Hädaohus olev laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni. Vajadusel algatatakse vanema hooldusõiguse peatamine ja lapse eraldamine perekonnast. Abivajavast lapsest teatamise ja informatsiooni edastamise kohustus on kõigil kodanikel ja lapsega kokku puutuvatel isikutel.
Laps vajab abi ja kaitset, kui: peres on vägivaldsed suhted või lapse suhtes esineb vägivalda vanemad lahutavad laps jääb vanemliku hoolitsuseta lapsevanematel on kasinad vanemlikud oskused peres on sõltuvusprobleemid lapsevanemal on krooniline haigus või seisund, mille tõttu pole tal võimalik oma kohustusi täita laps ei täida koolikohustust
Kui tead väärkoheldud last...
Pille Alaver lastekaitsetalituse komissar
Edasta kiiresti info väärkohtlemisest pädevale organile, lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul politseile. Tegutse alati, lähtudes lapse heaolust – tähtsaim on, et väärkohtlemine lapse jaoks lõpeks. Hoolitse lapse ohutuse ja turvalisuse eest. Ohus võivad olla ka teised lapsed, seetõttu on oluline juhtunust teatada. Usu last, isegi kui lugu tundub uskumatuna. Ära reageeri last ehmatavalt, jää rahulikuks – muidu ei taha laps sulle „haiget teha“ ega ürita enam juhtunust rääkida.
Ära küsitle last „liiga põhjalikult“ – piisab, kui kahtlustad, et tegemist võib olla kuriteoga. Lapsed on kergesti mõjutatavad ja kui nad peavad korduvalt juhtunust rääkima, ei pruugi nad seda hiljem enam teha. Samuti traumeerib last pidev juhtunu meeldetuletamine. Jäta lapse küsitlemine spetsialisti hooleks. Ei ole vaja, et last oleks väärkoheldud korduvalt, sekkuda tuleks kohe! Lapse füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine ja lapse pornograafiline kujutamine on kuritegu ning sellest tuleb teatada politseile!
Kui asi jõuab kohtusse...
Lea Pähkel vanemprokurör
Kui kriminaalasi lapse suhtes toime pandud kuriteos jõuab prokuratuuri, otsustab prokurör, kas on võimalik kahtlustatava suhtes kriminaalmenetlus lõpetada otstarbekuse printsiibil või tuleb kriminaalasja arutada kohtus. Menetlusliigi valib prokurör. Kui kriminaalasja arutatakse kokkuleppe- või lühimenetluses, ei ole kannatanu osavõtt kohustuslik. Kui kriminaalasja arutatakse kohtus üldmenetluses, näeb seadus ette, et kõiki tõendeid tuleb kohtuistungil uurida vahetult, sh kannatanu ütlusi. Laste ülekuulamisel näeb seadus ette teatud erisusi: alla 14-aastaseid kuulatakse üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi osavõtul, alla 14-aastase ülekuulamisel ei kasutata ristküsitlust,
kui kannatanu suhtes on tehtud ekspertiis ning ekspert on asunud seisukohale, et last ei saa kohtumenetluses üle kuulata, arvestades tema ealisi iseärasusi ja tervislikku seisundit, siis on võimalik avaldada lapse eeluurimisel antud ütlused, last on võimalik kohtus üle kuulata ka kaugülekuulamise teel – kas tehnilise lahenduse abil või telefonitsi, ka on võimalik – kannatanu kaitsmist silmas pidades – kasutada kohtus sirmi sellisel viisil, et kannatanu ei näe süüdistatavat. Juhul, kui prokurör otsustab last kohtus üle kuulata, siis valmistatakse laps ette. Prokurör selgitab enne kohtuistungit lapsele: milline näeb kohtusaal välja ja kes istungil osalevad, kus laps istub saalis ja kes millises järjekorras last küsitleb, kuidas kohtuistungil käituda.
Ohvriabi pakub tuge
Marju Kirt ohvriabi osakond
kui vajad abi suhtlemisel riigi- ja omavalitsusasutustega, kui tunned, et vajad tuge oma murede lahendamiseks, kui soovid leida oma olukorrast väljapääsu, siis pöördu sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna poole.
Kellel on õigus ohvriabile? Kõigil, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Kõigil, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Abi on võimalik saada sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks või kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus.
Psühholoogilise abi kulu hüvitamine Kulud hüvitatakse ohvritele ja nende perekonnaliikmetele toimetulekuvõime taastamiseks. Kulude hüvitise saamise eelduseks on süüteo kohta väärteo- või kriminaalmenetluse alustamine. Kulude hüvitamiseks peab taotleja pöörduma ohvriabitöötaja poole enne talle psühholoogilise abi osutamist. Hüvitatakse kulud psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ja tugigrupiteenuse kasutamise eest.
Kust saada abi Tallinnas ja Harjumaal Tugitelefon vägivalda kogenud naistele
1492
Lasteabi telefon
116 111
Lastekaitse Liit
631 1128
Perearsti nõuandetelefon
1220
Politsei lastekaitsetalitus
5301 9938
Psühholoogiline kriisiabi
631 4300
MTÜ Koostöökoda psühholoogiline nõustamine
608 4325, 5804 1270
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu
661 5833, 526 4697
Tallinna Laste Turvakeskus
660 8060
Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse Laste ja perede varjupaik
677 6207
MTÜ Enne ja pärast sündi Varjupaik emadele ja lastele
657 2479
Tallinna Lastekodu Laste varjupaik
668 4759
Tallinna Lastekodu Väikelaste varjupaik
677 6461
Tallinna Perekeskus
655 6970
MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“
673 3854
Haiba Lastekodu varjupaigateenus
679 0350, 521 2526
Ohvriabikeskus Tallinnas
664 0172
Ohvriabikeskus Harjumaal
600 6204
Voldik valmis Põhja Prefektuuri algatusel koostöös järgmiste partneritega: Lastekaitse Liit, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakond, Põhja Ringkonnaprokuratuur, Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi