Märka Last sügis 2013

Page 1

SÜGIS 2013 / HIND 2 €

Kui narkokoer tuleb kooli

Advokaat annab nõu:

lahutus ja lapse õigused

Pagulaslaagri lapsed

KÜSI LAPSE ARVAMUST!

DAGMAR KUTSAR

lastest ja vanemaks kasvamisest

Suhtlusportaalist alanud tõrjumise võrk

ISSN 1736-8340



SÜGIS 2013

Lastega koos ja laste poolel!

L

apsed on tulevikuühiskonna jaoks kõige olulisemad suhete loojate, hoidjate ja käitumiskultuuri kujundajatena. Tänased valikud on aga täiskasvanute käes ja nende positsioonilt langetatud otsustustel on määramatult suur mõju laste hoiakute, suhtumise ja käitumiskultuuri kujundamisel. Olgu selleks suhtumine perede toimetulekusse, laste huvihariduse toetamisse, turvalisusesse lasteaias ja koolis ning põhiväärtustesse laiemalt. Sel loetelul polegi lõppu. Vajame valikute maailmas hüpet ja julgust, et kasvatada lapsed julgeteks, sallivateks, ausateks ja hoolivateks kodanikeks. Oktoobrikuu eelviimasel nädalal oli projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” raames koolitus 25 pilootkooli meeskonnale üle Eesti. Taani lastekaitseorganisatsiooni Save the Children edasi arendatud, kiusamisest vaba lasteaiakooli metoodika kasutamist alustab sel õppeaastal kaheksa Tallinna kooli ning igast maakonnast vähemalt üks kool. Kahe aasta pärast on laienemisprotsessis 25 tugikooli ja metoodilist keskust metoodilist keskust abiks teistele koolidele. Koolitaja ja kiusamisest vaba metoodika propageerija Lars Stilling Netteberg (Save the Children) rõhutas kahepäevasel kursusel ennetustöö olulisust. Järjepidev programmi elluviimine kujundab head grupikäitumist, edendab laste omavahelist käitumiskultuuri ja positiivseid väärtusi, mis mõjutab ka ühiskonda. Ajakirja Märka Last lugeja on kindlasti teadlik, et lapse kaasamine ja osalemine on lapse õiguste peamisi nurgakive. Muutused suhtumises pole aga kohe tajutavad. See on loomulik. “Rääkige neile, et nende arvamus loeb, julgustage neid avama oma silmi ja muutma maailma kas või natuke paremaks kohaks. Andke neile kätte suunad ja aidake neid nende teel, kuid tehke seda salamisi, noored tahavad kõike teha ise,” kirjutab 15aastane tüdruk, vastates Lastekaitse Liidu küsitlusele laste osalemise ja kaasamise kohta. Lapse ettevalmistamine eluks ongi väljakutse ühiskonnale just täiskasvanute hariduse kaudu, et täiskasvanu toetusel suudaks laps positiivseid väärtusi grupikäitumises ise hoida ja edasi kanda. Kujundades laste kaudu üksteist arvestavat kollektiivi, osavõtlikku ja igaühele osalemisvõimalust pakkuvat keskkonda, loome õnnelikuma maailma ja toetava atmosfääri kõigile. 137 000 last on meie suur rikkus ning seda rikkust saab hoida ja kasvatada üksteisest hoolides, õppides ja kogemusi vahetades. Peame lapsi rohkem kaasama pere- ja argiellu, lasteaia- ja koolikultuuri kujundamisse. Peame oleme enam laste poolel ja tegutsema koos nendega. Novembrit võib igati põhjendatult nimetada lapse õiguste kuuks, sest just 24 aastat tagasi, 20. novembril 1989, võttis ÜRO peaassamblee vastu “Lapse õiguste konventsiooni”, millega Eesti ühines Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 26. septembri otsusega. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Head lugemist ja kaasamõtlemist! Alar Tamm MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

Sisukord 4

Dagmar Kutsar: Kasvatamiselt ühisele kasvamisele

8

Imelikud lood Ask.fm-is

11 Kiusamine kui ühine mure 12 Kui narkokoer tuleb kooli 15 Rõõmus lasteaed 18 Lahutus ja lapse õigused 21

Koostöös peitub jõud

22 Tegutseda koos lastega 23 Esikohal laste kasu 24 Kuulame laste arvamust 26 Küsi minu käest ka! 28 Pagulaslaagri lapsed 30 Uudised 32 Ikka koos! 34 Laste huvid iga päev esiplaanile Peatoimetaja Merit Lage merit@lastekaitseliit.ee

Tegevtoimetaja Sirje Maasikamäe sirje@menuk.ee

Turundus Mart Valner mart@lastekaitseliit.ee

Kujundaja Sirli Siniväli

Ajakirja Märka Last rahastavad Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Toimetuse kolleegium Pille Luiga, Politsei- ja Piirivalveamet Johanna Helin, MTÜ Mondo Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei Malle Hallimäe, Lastekaitse Liit Alart Tamm, Lastekaitse Liit Helika Saar, Lastekaitse Liit Esikaane foto Kaire Talviste Teostus: Kirjastus Menu Ajakirja saab tellida www.ajakiri.lastekaitseliit.ee


persoon

Kasvatamiselt 端hisele kasvamisele


Dagmar Kutsar, TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppejõud, tõdeb, et lapsevanemaks olemine on praegusel ajal palju keerulisem kui varem. Vanemal peab olema tarkust, et last märgata ja teha otsuseid tema vajadusi arvestavalt. Tekst: Maarja Hein Fotod: Aldo Luud

D

agmar Kutsar räägib, et käis äsja oma lapselapse teisel sünnipäeval, ja näitab pilti, kus tema lapselapsed, kolm tüdrukut ja kaks poissi, üksteise järel reas seisavad. “Vanaema olla on hoopis teistmoodi, sest vanemad on number üks ja mina püüan arvestada nii nende valikutega kui ka märgata laste vajadusi. Nii nagu vanemaks, nii kasvatakse ka vanavanemaks. See on elukestev protsess,” ütleb ta. Kas see, kuidas teie oma kaht tütart kasvatasite, erineb sellest, kuidas nemad praegu oma lapsi kasvatavad? Praegu on hoopis teised ajad. Me püüdsime abikaasaga olla lapsekesksed. Raha oli vähe, kuid lastel olid olemas kõik vajalikud asjad, näiteks rula, jalgratas. Lapse vajadused olid esikohal ja alles siis tulid enda omad. Samas oli reeglite seadmine siis jäigem. Mina järgisin oma emast rohkem isegi vanavanaema, kes oli selgete piiride seadja. Mingil hetkel taipasin, et kipun liiga palju oma lapsi piirama ja olen vähemänguline, s.t pole lapsega samal lainel. Mängulisuse eeskuju õppisin mehe õelt. Nii et see, milliseks vanemaks keegi kasvab, oleneb osalt sellest, millist endale loodud vanemakujundit ta järgida püüab, kuidas seda teise vanema käitumisega sobitab ning kuidas see lastelt tagasi kajab. Samas kuulub vanemakujund omasse aega ja on ise pidevas muutumises, see on vanemaks kasvamise protsessi osa. Kui vaatate näiteks oma tütreid, mis on praegu teisiti? Elu käib veelgi enam laste kaudu, uue põlvkonna vanemad püüavad rohkem last ja tema vajadusi mõista ning neid oma valikutega sobitada, lähtuda rohkem lapsest. Praegu kasvatakse vanemaks palju raamatute kaudu, näiteks Jesper Juuli raamatud jm. Kui mina vanemaks sain, tuli suure uudisena seni ainuvalitsenud tervishoiualase, pigem vanemaid hirmutava kui abistava raamatu kõrvale, mida ühed minu üliõpilased hiljem naljatlevalt lapse elushoiu raamatuks nimetasid, Benjamin Spocki raamat “Teie laps”. See avas tee uutele vanemaksoleku viisidele. Eelkõige võttis Spocki raamat palju vanemate hirme maha. Näiteks tuleb meelde üks väide: “Ei maksa karta, et suur lõge on õrn, see on sama tugev kui present.”

Tol ajal räägiti ka, et last ei tohi hellitada. Las ta nutab pool tundi, alles siis mine rahustama. Igal lapsel pidi olema range päevakava, näiteks ei tohtinud imiku toidukorrad olla alla kolmetunniste vahedega, et mitte lapse tervist ära rikkuda. Alles hiljem mõistsin, et kõige selle taga oli ühiskonnas valitsev töölisideoloogia, mida toetas töötava naise keskne perepoliitika. Kindla päevakavaga ja ise nutuga hakkama saav laps sobitus hästi sõime, samas kui ema sai võimalikult kiiresti ja väiksema süütundega tagasi tööle minna. Spock tuli ja ütles oma raamatus, et lapsed vajavad lähedust ja neid ei ole võimalik ära hellitada. Praegu on siis olukord parem? Vanemaks kasvamine on palju rõõmsam, kuna hirme on vähem, sest infot lapse arengu kohta on võrreldamatult rohkem. Ühiskonnas väärtustatakse mõlema vanema rolli ja nn võrdse vanemluse ideestik on noorte vanemate hulgas väga levinud. Samas on mõned lapsepõlvesotsioloogid kriitiliselt märkinud, et tänapäeval on laps kui teha võetud projekt.

Nii nagu vanemaks, nii kasvatakse ka vanavanemaks. Näiteks Saksa lapsepõlvesotsioloog Helga Zeiher räägib lapsepõlve saarestumisest. Ajaloos, enne tööstusrevolutsiooni, kasvasid lapsed ja said haridust vanemate kõrval igapäevatöid tehes. Kui täiskasvanud liikusid perekonnast väljapoole tekkivale tööturule, tekkis vajadus lastehoiu ja haridussüsteemi järele. Perekonnast hakkasid välja liikuma ka lapsed – sõime, aeda, kooli. Lastest said neile suunatud toodete ja teenuste tarbijad ja nad ise asetati justkui täiskasvanute maailmast välja erinevatele “saartele” – hoiusaar, haridusesaar, huvikooli saar, mänguväljakusaar jne. Ja vanematest said laste navigeerijad nende saarte vahel: millise saare peale keegi lapse viib ja millise saare pealt toob. Nii et praegu ollakse palju lapsekesksemad? Lapsest lähtuvamad. Lapsekesksus on üldlevinud väärtus – kõik armastavad lapsi ja tahavad nendele parimat. Vahe on selles, kuidas mõistetakse, mis on lapsele parim. Kas see, mis mulle targa täiskasvanuna tundub, või see, mis on lap-

märka last / SÜGIS 2013 5


persoon

sega läbiräägituna talle parim. Oskus last märgata ja temaga arvestada on raske tulema, sest lapse eelistused võivad vanema eelistustest väga erineda – kellel on siis n-ö õigus? Veel 10–15 aastat tagasi oli üldtunnustatud seisukoht, et vanemad teavad, mis on nende lastele parim, s.t nad saavad ja peavad lapsi esindama, kuna lapsed ise on veel ebaküpsed neid puudutavates otsustustes oma arvamusega osalema. Nüüd, seoses uue teoreetilise lähenemisega lapsepõlvele ja lapse õiguste konventsiooni mõjudega, on üha enam levimas arusaam, et laps on targem ja oma eale vastavalt kompetentsem, kui me seda täiskasvanutena arvata oskame. Taas – vaja on osata last märgata ja kuulata. Täiskasvanul on raske osa vanemlikust võimust ära anda. Näiteks mõista, et see, mida laps iseendast räägib, on täpsem ja lapse seisukohast õigem kui see, mida räägib temast vanem. Selle asemel et vanema käest küsida, kuidas tema lapsel koolis või aias läheb, saame teada lapse käest, mis tal näiteks täna huvitavat juhtus, mis talle seal meeldis või ei meeldinud, sest laps teab seda tõepoolest paremini kui tema vanem. See on tema, mitte vanema kogemus ja vanem ei saa seda lapse asemel kogeda ega esitada. Või võtame näiteks laste kultuurid. Selleks, et eakaaslaste gruppi sisse saada, pead vastu võtma grupi standar-

Uue põlvkonna vanemad püüavad rohkem last ja tema vajadusi mõista ning neid oma valikutega sobitada, lähtuda rohkem lapsest. did. Pilet, millega gruppi saad, on näiteks see, et sul on Monster High või pisikesed Pet Shopi loomakesed. Kui sul neid ei ole, siis oled teistsugune, ja lapsed on selles suhtes mõnikord väga karmid. Teistsugune ei või olla. Veel raskem on olukord, kus ka täiskasvanu – vanem, kasvataja, õpetaja – toob teiste laste ees välja lapse mõne erinevuse, näiteks viitab lapse korrastamata välimusele või väikese edu märkamise asemel rõhutab lapse mahajäämust teiste lastega võrreldes. See on hea õigustus lapse teistsuguseks pidamiseks ka lastegrupi poolt, hea õigustus teda ignoreerida või mõnel teisel viisil kiusata. Seega pole lapsest lähtumine veel üldine? Ei ole, sest see on palju keerulisem viis lapsega tegeleda. Nii lihtne on öelda, et sa ei tee seda ja kõik või sa pead tegema seda või teist, sest mina arvan või tahan nii. Aga see, et räägid lapsega läbi, nii et ta saab aru, põhjendad ja oskad probleemide korral juhtida last teisele lahendusele, nõuab vanemalt tohutut tarkust. Just vanemaks olemise tarkust, mis ongi uue aja vanemaks olemise kari. Ega täiskasvanu positsioonilt last mõista ei ole võima-

6 märka last / SÜGIS 2013

lik. Täiskasvanu positsioonilt lähtub täiskasvanu iseendast. See tähendab, et paljud otsustused põhinevad ideel olla hea lapsevanem. Mis selles halba on? Ükskõik milliseid lapsega seotud otsuseid tehes võiks vanem õppida küsima, millel tema otsus põhineb. Kas sellel, et nii on tal mugavam, nii paistab ta hea lapsevanemana, või sellel, et nii sobib ka lapsele kõige paremini? Need on erinevused fookuses. Taas on tähtis osata märgata last ja teda kuulata. Kuivõrd mõjutab meie lapsi vanemate vaesus, töötus? See on meil üle ekspluateeritud teema. Kui alustasime vaesuse uuringuid, siis minu äi, kes on suurest perest pärit endine koolijuht, küsis: “Kuidas saab niimoodi öelda, et kui oled vaene, siis ei saa sinust midagi?” Uue lapsepõlvekäsitluse kaudu saab uue tõlgenduse ka vaesus, halb kodu, hooletusse jätmine jmt. Lapse heaolu kujuneb lapse ja keskkonna suhtes. Keskkondasid, millega laps kokku puutub, on mitmeid, ja vanuse kasvades nende hulk kasvab. Kõigepealt elab laps põhiliselt perekeskkonnas, kuid juba päris väiksena võib ta kokku puutuda näiteks mitmete mängukeskkondadega, umbes 2–3aastaselt läheb lastekollektiivi, seejärel kooli jne. Kui lapse perekeskkonnas miski ei toimi, näiteks vanem(ad) ei saa heaks vanemaks kasvamisega hakkama, on ise oma eluga hädas, siis oleks lapse jaoks hea, kui ta saaks kiiresti liikuda lisaks mõnesse teise keskkonda, kus ta saab korralikku toitu, professionaalset tähelepanu ja kohtlemist, teda võetakse sõprade hulka. Erilise tähtsusega on väga head lasteaia- ja kooliõpetajad ning tugipersonali kompetentsus. Pere võib majanduslikus mõttes olla väga hädas, kuid samas sõbralik, toetav ja last armastav. Meil on suuri peresid, kes on väga raskes majanduslikus olukorras, mis aga ei tähenda, et nende laste edaspidine elu ongi sellega ette määratud. Tähtis on, et lapsed on hoitud ja nad kasvavad üksmeeles. Samuti on tähtis, et ühiskond laiemalt mõistaks vaesuses elavate perede vajadusi ning oleks solidaarsem ühiste hüvede ümberjaotamisel. Kas toetusi peaks tõstma? Toetusi tuleks kindlasti tõsta. Mida me saame 19 euro eest lapsele kuus võimaldada? Noored pered ei ole sellised, kes oma õiguste eest väga seisaksid. Nad pigem ei pea seda ka eetiliseks, kui neil on käed-jalad terved ja nad saavad töötada. Toetuste tõstmine ei lahenda aga kõiki probleeme. Vaesemaid peresid saab aidata pigem lapse enda kaudu. Minu magistrandid pakkusid välja lapse kultuurikaardi idee. See on kiipkaart, kuhu ta saab kohalikult omavalitsuselt toetust, et käia näiteks teatud arv kordi kuus muusikakoolis, sporditrennis, tarbida kultuuri (kino, teater, osta raamatuid), saada vajadusel õpiabi, mis on sisult laiem kui lihtsalt


õppetükkide järgmiseks päevaks ettevalmistamine. Laps saab ise selle kaardiga majandada, temale otse jagatud ressurss on ühiskonnapoolne investeering, et ta pääseks välja vaesuse ringist ega taastoodaks vaesuse kultuuri. Ka tähelepanu pööramine vanemaharidusele on oluline. Sellel suunal tegutseb viimasel ajal sotsiaalministeerium. Nii et õppida tuleb veel kõvasti? Vanemaks olemine on keeruline ja seda tuleb õppida, nagu seda on ju tegelikult vanemaks kasvamise käigus alati tehtud. Kahjuks on praegu vanemate seas veel levinud üsna palju pinnapealset lahmivat mõtteviisi. Neid häirib lapse õiguste teema ja paljud küsivad: aga kuhu jäävad kohustused? Raske on mõista, et kui lasta lapsel osaleda mingi teda puudutava otsuse langetamisel, võtab ta samuti kaasvastutuse tehtud otsuse eest. Pigem võib saada probleemiks see, et lastele võib koguneda liiga palju vastutust, tuues lapse ellu lisapingeid. Lasteombudsmani büroo ja Praxise koostöös läbi vii-

"Nii nagu vanemaks, nii kasvatakse ka vanavanemaks," ütleb Dagmar Kutsar, kes on pildil koos lapselaste Ursula ja Tobiasega.

dud lapse õiguste ja vanemluse monitooringu tulemused näitasid, et laste arvamust võetakse kõige rohkem kuulda kodus, koolis tunduvalt vähem ning kodukohas peaaegu üldse mitte. Vähemalt lapsed oma hinnangutes ei osanud seda viimast välja tuua. Näiteks ei ole lastega arutatud, kuhu ja milliseid mänguväljakuid rajada. Täiskasvanutel on endiselt raske lapsega seotud otsustusi teha lapse kaudu, temast lähtuvalt. See on tunnetuse küsimus, et tabada ära, kas tahan niimoodi teha sellepärast, et mul endal oleks hea, või olen lapse kaudu aru saanud, et nii võiks teha. Kuidas seda teha, näiteks kuidas hoida piire, on nii vanemahariduse kui ka vanemaks kasvamise teema. Kõigepealt õpid olema äsja sündinud lapse vanem, siis esimese lapse, teise, koolieeliku, teismelise lapsevanem. Uus põlvkond praegusi lapsevanemaid tahab õppida ja kannab uusi lapsekasvatusideid edasi järgmiste põlvkondade täiskasvanutele – praegustele lastele. 


T u r Va L i S u S

imelikud lood Ask.fm-is Ühel päeval ilmus birgiti ask.fm-i kontole kiri: “miks sa suhtled sellisega nagu Sille? Ta on nii loll. kuidas sa saad temaga suhelda? Saada see Sille p*****!” kõik arvasid, et sõimu kirjutas Liisa. aga see ei olnud Liisa.

L

iisa on 8. klassi tüdruk. Tema hinneteleht on igav, seal on peamiselt viied, vahel harva mõni neli. Tüdruku eeskujulik kehahoiak kõneleb aktiivsetest huvialadest ja heast füüsilisest vormist. Ent kooliminek muutus talle 7. klassi kevadkuudel aina raskemaks. Suhtluskeskkonnas Ask.fm toimuv mõjutas drastiliselt tema suhteid klassikaaslastega, kellega ta enne väga hästi läbi sai. Liisat hakati ignoreerima.

8 märka LaST / SÜGiS 2013

Tekst: Merit Lage Foto: Shutterstock, Ask.fm


mõtte, et mina küsisin ja kommenteerisin. Ometi see polnud mina. Mu klassiõde Birgit oli suhelnud mõni aasta tagasi klassiõe Sillega. Kuid siis juhtus nende vahel midagi ja Birgit sai haiget. Kunagi vist isegi ütlesin Birgitile, et Sillega suheldes võid jälle haiget saada. Nüüd oli Birgit taas Sillega suhtlema hakanud. Arvan, et kuna ma kunagi nii ütlesin, võisid nad eeldada, et see olin mina, kes Ask.fm-i keskkonnas anonüümselt Birgitilt küsimusi küsis ja sõimu edastas: “Miks sa suhtled sellisega nagu Sille? Ta on nii loll. Kuidas sa saad temaga suhelda? Saada see Sille p*****!” Koolis läks asi aina imelikumaks. Ma kuulsin seljataga oma nime klassikaaslaste vestluses, nägin oma nime nt arvutitunnis kirjalikes vestlustes. Läksin ükskord klassis tüdrukute juurde istuma, kuna olin harjunud nendega suhtlema. Sille sosistas midagi Birgitile ja teistele, nad vahetasid tähenduslikke pilke ning liikusid minust ühe pingi võrra eemale. Läksin neile järele ja nad eemaldusid minust sõnagi lausumata uuesti. Tohutult halb oli. Tundsin ennast väga üksi. Ma polnud ju midagi halba teinud. Päevad läksid ja tegevus Birgiti Ask.fm-i kontol kogus hoogu, kuni lõpuks ilmus sinna ka minu nimi:

Mina läksin katki sellel hommikul, kui saatsin Liisa kooli ja tüdruk kartis sinna minna.

Liisa lugu

Kõik algas sellest, et ühel päeval tajusin koolis, et klassiõed, kellega ma enne hästi läbi sain, ignoreerisid mind. Tundus, et nad olid arutanud midagi minu kohta omavahel. Ma ei osanud seda kuidagi teisiti tõlgendada. Õhtul trenni minnes ütles üks mu trenni- ja koolikaaslane, et oli lugenud Twitterist mu klassiõe ja pinginaabri Birgiti säutsu: “Liisa, me kõik teame, et see oled sina, kes seal Ask. fm-is neid asju kirjutab.” Mina ei teadnud sellest midagi, mul pole Ask.fm-is kontot. Läksin õhtul koju, avasin arvutis Ask.fm-i ja nägin, milles küsimus. Birgitilt oli keegi küsinud kriitilisi, halvustavaid, alandava alatooniga küsimusi nii tema enda kui ka klassiõe Sille ja nende sõpruse kohta. Küsija-kommenteerija tundis hästi meie sõbrannade punti ja kogu klassi. Ilmselt see andiski tüdrukutele

“Liisa, me kõik teame, et sina kirjutad neid sõimamisi siin. Tule ja ütle otse.” Mina polnud ju see, kes sinna kirjutas! Paistis nii, et ainuke, kes seda teadis, olin mina, ja ainukesed, kes mind uskusid, olid mu ema ja mõni sõber veel. Tõestada polnud mul seda klassiõdedele võimalik, nad poleks niikuinii uskunud. Sõim ja küsimused olid esitatud anonüümselt ja ka mina ei teadnud, kes neid tegelikult sinna kirjutab. Paari nädala jooksul oli kolmandik klassist hakanud minusse halvasti suhtuma. Ma kartsin. Ma ei teadnud, kui kaugele Ask.fm-i anonüümne halvustaja võib minna ning millal ja millega see kõik lõpeb. Praegu kardan, et kui uurimise käigus saadaksegi teada, et ma pole midagi teinud, on suhted pöördumatult rikutud ja jään ikkagi üksi. Ma tahan, soovin, unistan, et õhkkond oleks uuesti normaalne. Liisa ema Anne lugu

Liisa rääkis mulle sellest peaaegu kohe, kui need

märka last / SÜGIS 2013 9


T u r Va L i S u S

sündmused algasid, meil on olnud kogu aeg avatud ja soe suhe. Rääkisime õhtuti ja paljud neist lõppesid pisaratega. Mina läksin katki sellel hommikul, kui saatsin Liisa kooli ja tüdruk kartis sinna minna. Me läheme hommikuti tavaliselt koos, Liisa läheb kooli ja mina tööle edasi. Sellel hommikul tööle sõites nutsin autos korralikult. Siis võtsin kätte ja helistasin klassijuhatajale, et meil on abi vaja, enam me üksi hakkama ei saa. Kõik toimus kevadel, kool sai läbi ning asi jäi õhku. Kirjutasin ka Ask.fm-i kirja ja palusin abi identi-

konTroLLimaTu keSkkond TeiSmeLiSTe käSuTuSeS on paLju kahju Toonud. teedivarguse asjus Birgiti Ask.fm-i kontol. Vastust ei tulnud. Saatsin ka teise kirja, seekord ingliskeelse, ka sellele pole vastust saabunud. Kui me politseisse avalduse tegime, siis palusime appi isa, kes oskab jääda rahulikuks ja tasakaalukaks. ÕPeTAJA KriSTA Lugu

Tundub, et see, mis kuskil suhtlusportaalis toimub, on kooliväline asi. Tegelikult aga mõjutab see ka kooli ja klassi elu. Kui kiusamine kevadel algas, oli kogu klass

miS on aSk.fm? Ask.fm on 70 miljoni kasutajaga suhtluskeskkond. Konto omanikule võib küsimusi esitada, seal saab kommenteerida, like või hate lisada ning seda kõike anonüümselt. Veebilehte on palju kritiseeritud, kuna nii anonüümsed kui ka registreeritud kasutajad saavad postitada piiranguteta kõike – suhtlus võib kiiresti muutuda vägivaldseks, alandavaks ja väärkohtlevaks. Lätist pärit Ask.fm-i keskkonnaga seostatakse mõnda teismelise enesetapujuhtumit ja portaali süüdistatakse lokkavas küberkiusamises.

10 märka LaST / SÜGiS 2013

tugevalt häiritud. Meil oli just toimunud 7. klassi sisevaatlus. Sisevaatluses vastavad õpetajad, õpilased ja lapsevanemad paljudele küsimustele kooli kohta. Kokkuvõttest tuli välja, et aineõpetajad on klassiga väga rahul, lapsed on töökad ja püüdlikud. Ka lapsevanemad olid rahul. Lapsed aga olid oma vastustes väga ausad: noorte suhetes on asju, mis neid häirivad. Selgus, et omavahel olles tuleb ennast kogu aeg tõestada, on häirivaid ja haavavaid pilke ja nalju. Klassis valitseb õhkkond, kus pole tavaks emotsioone välja näidata, ja nii on raske aru saada, mis noortes inimestes tegelikult toimub. Õpetajana klassi ees seistes on tunda, et lapsed on väga ettevaatlikud oma väljaütlemistega, just nagu kartes kaaslaste reaktsioone. Pole teada, kuidas klassikaaslased reageerivad. Näha oli ka seda, et endisest sõprade kambast pärit tüdrukud on kasvanud eri suundades. Kui Ask.fm-ist alguse saanud lugu ilmsiks tuli, kutsusime ühe lapsevanema abiga kooli andmekaitse spetsialisti. Klass kuulas väga pingsalt, kuidas oma paroole kaitsta, kuidas IP-aadresside kaudu on väga lihtne tõestada, missugusest arvutist kommentaar netti saadetakse. Enne kui asi politseisse läks, andsin õpilastele mitu korda võimaluse lugu avalikuks teha ja vabandada üksteise ees. Nii mõnigi õpilane, kes polnud selle kiusamislooga seotud, leidis, et oli kunagi kellelegi liiga teinud, ja vabandas. Kuid seda lugu, millest siin juttu, välja ei tulnud. Rääkisin kõikide asjaosalistega eraldi, kuid midagi ei selgunud. Seepeale pöördusid Liisa vanemad politseisse. Kool eesotsas direktoriga oli valmis tegema avaldust, et Ask.fm-i keskkond üldse suletaks. Kontrollimatu keskkond teismeliste käsutuses on palju kahju toonud. Ühes klassijuhatajatunnis andsin kõikidele õpilastele lehed klassikaaslaste nimedega. Iga nime taha palusin kõigil kirjutada midagi positiivset. Klassist tulid küsimused, et kas võib öelda ka, kuidas keegi ennast parandada saaks. Arutlesime, mida tähendab saada kõigilt soovitusi, mida endas parandada.... Selle peale küsimused vaibusid. Tunni lõpuks oli klassis väga helge ja hea meeleolu, tegin lehtedest kokkuvõtte ja andsin igale lapsele. Lõpetasime õppeaasta positiivse noodiga. 


Kiusamine kui ühine mure Liisa lugu on ehe näide varjatud kiusamisest: anonüümses veebikeskkonnas toimuv on ässitanud klassikaaslased üles ühe klassiõe vastu. Kõik teavad, mis toimub, aga sellest otse ei räägita.

S

ellest loost on näha, et veebikeskkonnas toimuva eest ei kaitse isegi see, kui noorel pole seal kontot. Kogu tõrjumise võrk punutakse tema selja taga, temast sõltumatult. Liisal on tõesti üsna keeruline ennast kaitsta, kuid mitte võimatu.

kaasata politsei, et tabada tegelikud veebipos1. Saab titajad ja taastada Liisa hea nimi. Liisa ema ja klassijuhataja jutust selgub, et lapsevanem ongi otsustanud seda teed minna. Politsei töö on aeganõudev, kuid Liisa kannatab iga päev. ja väga oluline võimalus on rääkida avameelselt 2. Teine olukorra võtmeisikutega. Arvestada tuleb mõlema poole tundeid – kannatavad ju nii Liisa kui ka klassiõed, keda veebi ilmunud postitused on ilmselgelt häirinud. Nad lihtsalt ei tea, et tegelikult ei ole Liisa neid kirjutanud. Parim viis selliseks avameelseks vestluseks on nn ühise mure meetod. Ühise mure meetod on eriti tõhus teismelistevahelise grupiviisilise kiusamise korral. Meetod käsitleb kujunenud kiusamist pikaajalise konfliktina, mille lahendamisega ei ole õpilased ise hakkama saanud ja mis vajab seetõttu täiskasvanu vahendamist. Meetodit saab rakendada isegi siis, kui on ainult vihjeid võimalikust kiusamisest: ei pea olema kindlaid tõendeid, sest kohut ei mõisteta ja süüdlasi ei selgitata. Leitakse hoopis kiusamisega seotud noorte ühine mure ning liigutakse lahenduse poole – mida saab igaüks teha, et kõik klassis ennast hästi tunneksid.

Tekst: Kristiina Treial Foto: erakogu

Lahendused täiskasvanu vahendusel

Kogu protsess on suunatud sammhaaval koostöö saavutamisele. Selleks on vaja läbi teha kindlad tegevused – individuaalsed ja rühmavestlused, milles on vajalik täiskasvanu oskuslik, nn terapeutiline vahendamine, sh toetav kuulamine ja lahenduste leidmise toetamine. Täiskasvanu ei anna lahendusi ette, iga kaasatud õpilane pakub ise, mida ta saab ja on valmis mure vähendamiseks tegema. Ainult nii on nad ka tegelikult valmis muudatust ellu viima. Liisa, tema ema või klassijuhataja võiksid uurida, kas koolis on psühholoog, sotsiaalpedagoog või mõni õpetaja, kes valdab ühise mure meetodit, ning paluda teda appi. Kui sellist inimest koolis ei ole, tasub pöörduda maakondliku õppenõustamiskeskuse või Lastekaitse Liidu poole. Oluline on saada osapooled toimuvast üksteisega rääkima, sest muidu ei pruugi midagi paremaks muutuda. 

Kristiina Treial on Tartu Ülikooli õppejõud, SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees. Infot ühise mure meetodi kohat leiad http://www.pikas.se/UMm/, www.lastekaitseliit.ee.

märka last / SÜGIS 2013 11


l apse õigused

Kui

Tekst:Pille Luiga Fotod: Shutterstock

narkokoer

tuleb kooli

Politsei- ja piirivalveamet (edaspidi politsei) hakkas sõltuvusainete teemale suurt tähelepanu pöörama 2012. aastal, kui Eesti sattus 136 narkosurmaga miljoni elaniku kohta 15–64aastaste seas Euroopas esikohale.

P

olitsei on hakanud senisest enam tegutsema selle nimel, et narkootikume oleks võimalikult raske kätte saada. Politsei tavatööle lisaks rakendatakse koolides erimeetmeid, mida rahvasuus kutsutakse narkooperatsioonideks või -reidideks. Narkoreide korraldatakse kooskõlas politsei- ja piirivalveseadusega, enamik neist on võimalikud vaid peadirektori loaga. Tihtipeale arvatakse, et narkoreide korraldab politsei igaks juhuks, kuid tegelikult on selle taga vajadus välja selgitada oht ja seda tõrjuda. Narkooperatsiooni saab teha vaid juhul, kui politseile on laekunud teave, et koolis või selle territooriumil tarvitatakse, ostetakse või müüakse narkootilisi aineid. Info võib laekuda lapselt, lapsevanemalt, koolist või on saadud mujalt (analüüsi või mõne varasema menetluse tulemusel). Oluline ei ole see, kellelt on teave tulnud, vaid mis on selle sisu ja kui tõenäoline on selle vastamine tõele. Üldjuhul on koolid ise esitanud põhjendatud soovi kontrolliks, mis on äärmiselt positiivne, kuna see aitab palju kaasa turvalisusele nii koolis kui ka laiemas piirkonnas. Isegi kui pärast info edastamist kohe midagi ei juhtu, annab see politseile signaali, et mingi

12 märka last / SÜGIS 2013


koha või isiku suhtes tuleb olla tähelepanelik ning alguse võib saada pikem infokogumine. Mis toimub narkoreidi ajal? Järjest enam pööratakse narkooperatsioonidel tähelepanu hästi läbi mõeldud teavitamisele. Teavitustöö algab enamasti kooli juhtkonnast: politsei selgitab operatsiooni vajadust ja edasisi tegevusi ning vastab küsimustele. NB! Infoallikaid ei avaldata. Sõlmitakse vajalikud kokkulepped, näiteks missuguses ruumis saab indikaatorvahendit kasutada või läbivaatust teha. Reidi läbiviijatele soovitatakse minna esialgu laste juurde ilma koerata ning selgitada, kuidas ja mis toimuma hakkab. Samuti tehakse kindlaks, kas mõni õpilane on allergiline või kardab koeri. Õpilased saavad esitada ka küsimusi. Kui teenistuskoer tunneb huvi õpilase asjade vastu, ei pruugi see tähendada, et alaealine on narkootikume tar-

vitanud. On võimalik, et tema asjad on kokku puutunud narkoaine või seda tarvitanud inimesega. Kindlasti peab politsei aga kõigile koera märguannetele reageerima. Õpilane kutsutakse küsitlemiseks eraldatud ruumi, kus ka tema asjad läbi vaadatakse. On oluline, et kontrollimisel

Kui teenistuskoer tunneb huvi õpilase asjade vastu, ei pruugi see tähendada, et alaealine on narkootikume tarvitanud. tagatakse privaatsus. Kui asjade omanikul esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimeaine tarvitamise tunnused, kontrollitakse teda

märka last / SÜGIS 2013 13


l apse õigused

indikaatorvahendiga. Enne indikaatorvahendi kasutamist selgitatakse õpilasele tema õigusi. Kui indikaatorvahendi test näitab positiivset või negatiivset tulemust, selgitatakse, mida see tema jaoks tähendab ning mida politsei seejärel teeb. Kui politsei tuvastab rikkumise, alustatakse süüteomenetlust. Eksliku kahtluse korral süüteomenetlust ei alustata. Politseinikelt on küsitud, kas õpilastele on tagatud õigus enda kohta süüd tõendavaid ütlusi mitte anda. Selline põhiseaduslik õigus on sätestatud kriminaal- ja

Igal aastal rakendatakse umbes 50 juhul politsei erimeedet ehk korraldatakse narkoreide umbes kümnendikus Eesti koolides. väärteomenetluse seadustikus ning sellekohased selgitused antakse isikule menetluse alustamisel. Politsei järelevalvemenetlus on aga haldusmenetlus ning selles menetluses on isikutel koostöö kohustus. Narkoennetus kodus ja ühiskonnas Järjest enam tegeleb politsei ka sellega, et vähendada soovi narkootikume osta ja tarbida. Kuni on inimesi, kes soovi-

vad narkootikume osta, tekib alati ka neid, kes neid aineid müüvad või muul viisil kättesaadavaks teevad. Koolides käiakse rääkimas sõltuvusainete ohtlikkusest, sh tarvitamise sotsiaal- ja karistusõiguslikest tagajärgedest, ning tehakse teavituskampaaniaid. Näiteks on Ida prefektuuris käivitatud narkoennetuse kampaania, mis on eriti positiivne selle tõttu, et videoklipi stsenaarium valiti välja koolinoorte esitatud tööde seast. Klippe näidati ETVs ja ETV 2s, samuti kinodes enne filme. Klippe saab vaadata YouTubist (eestikeelne http://youtu.be/BFUr10ZbNg8; venekeelne http://youtu.be/APvYUjIPPWw) või politsei kodulehelt (http://politsei.ee/et/nouanded/lapsevanemale/ kuidas-raakida-lapsega-narkootikumidest/, http://politsei.ee/ et/nouanded/narko/). Videoklippide stsenaariumi võitja, Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi 10. klassi õpilane Aleksandra Matvejeva on näinud oma eakaaslaste kurba saatust ja arvab nii: “Narkootikumide tarvitamisel on ainult üks teekond ja see viib põhja, nii nagu seda näeb valminud klipis.” Narkootikumide nõudluse ja pakkumise vähendamine saab olla edukas vaid juhul, kui selle nimel töötavad kõik sektorid ja spetsialistid. Kõige kiiremini ja paremini saavad ennetustööd teha aga lapsevanemad. Kui olla tähelepanelik ja tunda huvi oma lapse tegevuse vastu, suudetakse oma last mõjutada ja veenda, et ta narkootikume kunagi ei proovikski. 

Kanep on kõige levinum Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise küsitlusuuringu (ESPAD) 2011. aasta tulemuste järgi on Eestis 15–16aastaste noorte seas levinuim narkootikum kanep (24%). Hüppeliselt on kasvanud inhalantide tarbimine – kui 2007. aastal oli nende ainete proovijaid 9%, siis 2011. aastal 15%. Eesti kohtusüsteemis loetakse kõik narkootilised ja psühhotroopsed ained võrdseks oma ohtlikkuse poolest rahva tervisele. Kanepi puhul on ette nähtud samaväärsed karistused kui fentanüüli, amfetamiini ning teiste narkootiliste ja psühhotroopsete ainete eest.

14 märka last / SÜGIS 2013


k a svat u s

Rõõmus lasteaed K aks ema vahetavad mõtteid lasteaiakogemustest. Ühe ema sõnul tahab tema tütar väga lasteaeda minna. Kui ema jõuab õhtul talle varem lasteaeda järele, ei taha laps ära tulla. Mis kõige tähtsam, õpetajad on südamlikud ja soojad inimesed. Teine ema kuulab liigutusega ja nendib, et tema pojal on endiselt aeda minekuga raskusi, kuigi laps on juba kuuene. Ema isegi osalt mõistab poega, sest õhkkond, mis rühma ukse pealt vastu voogab, nõuaks ka temalt, täiskasvanult, pingutust. Mõlema ema mõtted iseloomustavad muu kõrval ka lasteaedade erinevat sotsiaalset keskkonda. Ühel juhul teeb lasteaiarühma sotsiaalne keskkond nii lapse kui ema rõõmsaks, teisel juhul aga tunnevad nii laps kui ema ennast kurvana ja tajuvad, et lasteaiarühma keskkond nõuab neilt enese kokkuvõtmist, pingutust.

Miks on sotsiaalne keskkond lasteaias oluline?

Lasteaed on lastele üldjuhul esimene kollektiiv, kus nad on samade kaaslastega koos 3–4 aastat. Kõik suhted ja konf-

Kas lasteaed teeb sind rõõmsaks või kurvaks? Räägime suhete ehk sotsiaalse keskkonna tähtsusest lasteaias Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsendi Kristina Nuginiga. Tekst: Merit Lage Fotod: Shutterstock

liktid, mis koos olles tekivad, peavad saama õige suuna. On oluline, et lapsed teaksid, kuidas käituda, ja saaksid ka võimaluse kasutada oma teadmisi, näiteks selles, kuidas teist aidata. Õpetaja ülesanne on positiivset käitumistava lastele mudeldada ehk ette näidata. Sageli on lasteaias kombeks sügiseti, kui lapsed lasteaeda tulevad, korrata üle viisakusreeglid, rühma ja lasteaia tavad ning ootused las-

Õpetaja ülesanne on positiivset käitumistava lastele mudeldada ehk ette näidata. te käitumisele. Õppeaasta läheb edasi ja õpetaja hakkab järgima õppekava. Sotsiaalsete oskustega ei tegelda enam süstemaatiliselt ning aina enam hakkab õpetaja lihtsalt reageerima valele käitumisele. Uuringud näitavad, et lapsevanemad peavad tähtsaks õpetaja professionaalset käitumist konfliktide, ülekohtuse

märka last / SÜGIS 2013 15


k a svat u s

käitumise jms korral ja ka kriitiliste olukordade ennetamisel. Süstemaatiline tegelemine positiivsete käitumisnormidega aitab aga luua käitumiskultuuri ning arendab lapse kriitilist mõtlemist ja probleemilahendamise võimet. Sotsiaalne areng on protsess, mis kestab kogu elu, lasteaia-, kooli- ja täiskasvanueaski. Tulemused ei tule üleöö. Kõik isiksused on erinevad ja samas on oluline, et kõik need üksteisest erinevad lapsed omavahel olles ennast turvaliselt tunneksid. Õpetaja reageerimine negatiivsele käitumisele on tõesti vajalik. Kas õpetaja ülesanne oleks reageerida ka siis, kui laps käitub hästi, kui kõik on korras?

Jah, kindlasti. Tavaliselt reageeritakse siis, kui on konflikt, probleem. Hea käitumine, kui laps läheb teisele appi või jagab oma asju, on normaalne. Vahel õpetaja ütleb: “Väga tubli!”, vahel märkab ja ei ütle midagi ning vahel ei märkagi. Siin peaks ka õpetaja käitumine olema süstemaatiline. See on tõesti väljakutse, sest aega ju ei ole. Aja võtmine on tähtis nii lasteaiaõpetajatele kui ka lapsevanemale. Kuid kõige tähtsam on lapsele võetud aeg: aeg last kuu-

lata, temaga asju arutleda ja talle küsimusi esitada, et last ka iseseisvalt mõtlema suunata. Programm “Kiusamisest vaba lasteaed” keskendub väga ka laste sõnavara arendamisele, et lastel oleks võimalik oma tundeid eristada ja neid väljendada. Tihti lapsed ei oska sõna sisu lahti seletada, kuid õpetajad teevad seda

Sotsiaalne areng on protsess, mis kestab kogu elu, lasteaia-, kooli- ja täiskasvanueaski. oskuslikult laste endi kogemuste kaudu, lastes neil rääkida ja kirjeldada kokkupuuteid vastavate tunnete ja emotsioonidega. Mis on indikaatorid või märgid, et lasteaias on sotsiaalse keskkonnaga kõik korras?

Sotsiaalse heaolu näitajaid on lasteaias palju. Asutuse kultuur ehk see, kuidas üksteisega suheldakse, määrab, kuidas on lasteaiakeskkonnas olla kolmel osapoolel: lapsel, vanemal ja õpetajal. Rühmas on ka õpetajaabi, kellel on oma suhted laste ja rühmaõpetajatega. Kuidas suhtub lasteaia juhtkond õpetajasse? Kus on asutuse juhi fookus, kas ta näeb õpetajate head tööd või üksnes probleeme? Ka lapsevanematel on oma ootused lasteaiale, erinevad ettekujutused, kuidas ja mida lastele eelkoolieas õpetada. Missugused on Eesti lasteaedade käsutuses olevad metoodikad laste sotsiaalse arengu järjepidevaks toetamiseks?

Õppekavas on ette nähtud sotsiaalsete oskustega tegelemine. Õpetajad teevad seda kindlasti, kuid väga erinevalt. Selgelt laste omavahelistele suhetele suunatud programm, mida me ka Tallinna Ülikoolis uurinud oleme, on “Kiusamisest vaba lasteaed”. Nii õpetajal kui lastel on abiks suhtlusteemade käsitlemisel lillad karud, õpetaja saab kasutada ka metoodilist kohvrit, kus on teema arenduseks sobivad pildid ehk vestluskaardid, massaažiraamat jpm. Rühmas puhkeb aeg-ajalt laste vahel tülisid, mille lapsed ise ära lahendavad, vahel ei pane õpetaja neid tähelegi. Seetõttu õpetaja ei tea, kas keegi jäi kaotajaks, kas kellegi tundeid haavati. Programm aitab aga

16 märka last / SÜGIS 2013


Märka head käitumist mitmesuguseid situatsioone tuua kogu lastegrupi fookusesse ja annab põhjust arutlemiseks, mida, miks ja kuidas laste arvates teha võiks. Järjepidevus aitab tähelepanu all hoida ka positiivset ehk oodatavat sõbralikku ja abistavat käitumist. Kui uurisime, mida arvavad lapsevanemad, kelle laste rühmaõpetajad seda programmi rakendavad, selgus, et vanem ei kujuta ikkagi ette, mida ja kuidas tehakse. Kindlasti aitaks, kui õpetajad mängiksid koos lapsevanematega läbi pedagoogilise protsessi, tutvustaksid materjale, mida nad kasutavad. See annab vanemale turvatunde, et õpetaja tegutseb järjepidevalt selle nimel, et lastel oleks hea koos olla. Ka õpetajad ise tunnevad, et nad peaksid ja tahaksid vanemaid rohkem kaasata, neile tegevusi tutvustada jne. 15% küsitletud lapsevanematest ütles, et kiusamist on vähemaks jäänud. 13% vanematest ütles aga, et kiusamist on juurde tulnud. Seda tulemust saab seletada laste teadlikkuse suurenemisega, nad märkavad rohkem ja räägivad ebaõiglasest kohtlemisest, otsides täiskasvanu tuge. Muutused on märgatavad.

Oluline on laste heale käitumisele tähelepanu juhtida, võtta aega sellest rääkimiseks ja anda lastele võimalust rääkida. •

Miks oli oluline sellises situatsioonis just nii käituda?

Missugused olid teised võimalused?

Mida see tähendas sellele lapsele, keda aidati?

Missugune õhkkond valitseb lasteaias? Kas soovite oma lapse lasteaiale tunnustust avaldada? Või tunnete hoopis, et lasteaias on midagi justkui liimist lahti õhkkonna, õpetajate suhtumise või käitumisega? Sellisel juhul tasub uurida, millal lasteaed plaanib läbi viia psühhosotsiaalse keskkonna hindamise, ning selles kindlasti osaleda. Tervise Arengu Instituut on koostöös spetsialistidega töötanud koolieelsete lasteasutuste jaoks välja tasuta veebipõhise töövahendi koos küsimustikega. Küsimustike abil saavad nii lasteaiatöötajad kui lapsevanemad anda hinnangu lasteaia psühhosotsiaalsele keskkonnale järgmistes valdkondades: •

sõbraliku ja toetava õhkkonna loomine,

koostöö ja aktiivõppe toetamine,

füüsilise ja vaimse vägivalla keelamine,

loovuse väärtustamine,

Mida õpetajad uuringute järgi räägivad?

lasteaia ja kodu koostöö edendamine,

Programmi hakkasid esmalt kasutama igas vanuses lasterühmade õpetajad. Õpetajad andsid tagasisidet, et “Kiusamisest vaba lasteaaia ” programmi ehk süstemaatilist tegelemist sotsiaalsete oskustega peaks alustama juba kolmeaastaste lastega ja/või juba sõimerühmas – kohe, kui laps kollektiivi tuleb. Programm põhineb neljal põhiväärtusel: austus, julgus, sallivus, hoolivus. Nende mõistete tähendus sai lastele sügavamalt selgeks. Õpetajate sõnul muutusid lapsed julgemaks: kasvas julgus enda eest seista ja teatada olukorrast, kus miski ei meeldinud. Mõni laps tuleb päevas 6–7 korda õpetajaga rääkima: “Õpetaja, mul on veel üks asi südamel....” Vahel jääb mulje, et laps just nagu ei usu, et õpetaja vaatab silma ja tõesti kuulabki. Lasteaiarühmades arenesid uued traditsioonid. Näiteks karu koosolek, sõbrasalm või tunnussalm, muusika koosoleku alguses. Õpetajate sõnul muutus tihedamaks ja tõhusamaks koostöö teiste rühmaõpetajatega, abiõpetajate ja ka lapsevanematega. Seati sisse metoodikat tutvustavad stendid. Enamik uuringuid näitab, et Eesti õpetajatel on suur enesetäiendamise soov.

võrdsete võimaluste loomine.

Kas Eesti lasteaiaõpetajad erinevad iseõppimise soovi poolest teiste maade õpetajatest?

Ingliskeelses keskkonnas on lihtsalt õppevahendeid rohkem. On eraldi kirjastused, kes kirjastavad paberkandjal juhendeid, igasugu pedagoogilisi mänge, puslesid, õppefilme jm. Eesti õpetajad tunnevad sellistest asjadest puudust. “Kiusamisest vaba lasteaaia” metoodika juures hindavadki õpetajad toetavate materjalide olemasolu. 

Hindamise eesmärk on: •

saada teada oma lasteaia psühhosotsiaalse keskkonna tugevad ja nõrgad küljed,

hindamise tulemuste põhjal määratleda arenguvajadused ja planeerida vajalikke tegevusi olukorra parandamiseks,

luua paremad võimalused laste ja töötajate vaimseks, emotsionaalseks, sotsiaalseks ja füüsiliseks heaoluks kaugemas perspektiivis,

aidata töötajatel ja lapsevanematel väärtustada psühhosotsiaalset keskkonda kui olulist tervisemõjurit.

Küsimustiku koostamisel on kasutatud alusmaterjalina Maailma Terviseorganisatsiooni küsimustikku (Creating an Environment for Emotional and Social Well-Being. WHO, 2003), mida on kohandatud Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Küsimustiku koostamisel osalesid Aita Arund ja Inge Tamm (lasteaedade esindajad), Kärt Käesel (Eesti Koolipsühholoogide Ühing), Tiina Peterson (Haridus- ja Teadusministeerium), Siivi Hansen ja Liana Varava (Tervise Arengu Instituut), Merike Kull (Tartu Ülikool) ja Avelo Konsultatsioonid.

Kuidas hindamises osaleda? •

Psühhosotsiaalse keskkonna hindamise tööriist Terviseinfo veebikeskkonnas on lasteaedadele kasutamiseks avatud olnud alates 2013. aasta jaanuarist.

Hindamises saab igal aastal osaleda iga Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud koolieelne lasteasutus.

Iga aasta oktoobris saavad kõik Eesti koolieelsete lasteasutuste juhid Terviseinfost oma e-posti aadressile (allikas: EHISe andmebaas) kirja koos konkreetse lasteasutuse paroolide ja juhistega hindamise läbiviimiseks.

Hindamisperiood, mille jooksul saab lasteasutus endale sobival ajal hindamise läbi viia, kestab 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juulini.

Hindamine on anonüümne. Vastuste põhjal loob programm küsitluse läbi viinud lasteaiale tulemuste raporti, mille alusel on võimalik planeerida arendustegevusi laste ja töötajate heaolu toetamiseks.

Allikas: www.terviseinfo.ee

märka last / SÜGIS 2013 17


L apSe õiGuSed

Lahutus ja lapse õigused Tekst: Senny Pello, vandeadvokaat / Helen Hääl, advokaat Fotod: Shutterstock

kui pere laguneb, tuleb kõikides lapsega seotud küsimustes seada lapse huvid esikohale. Lapse õiguste rikkumisel ei tohiks karta ka kohtu poole pöörduda. 18 märka LaST / SÜGiS 2013


Ü

ha enam kuuleme muresid, et perekonna lagunemisel läheb üks vanematest välismaale elama, võtab lapse kaasa ning takistab teisel vanemal lapsega suhelda ja kohtuda. Samasugused probleemid võivad ilmneda ka siis, kui pere lagunemisel jäävad kõik Eestisse, kuid üks vanematest hakkab ainuisikuliselt otsustama, kellega, kuidas ja mil määral laps suhtleb. ÕiguS LAPSegA SuHeLDA Kui vanem takistab teisel vanemal lapsega suhelda ja kohtuda, teostab nimetatud vanem oma õigusi vastuolus lapse huvide ja õigustega. Selline käitumine on lubamatu, kui lapse huvidest tulenevalt puuduvad alused lapse ja teise vanema suhtlemise piiramiseks. Lapse ja teise vanema suhtlemisõiguse piiramine või takistamine rikub lapse õigusi ja ka teise vanema õigusi: nii lapsel kui ka teisel vanemal on õigus omavahel isiklikult suhelda. Õigus isiklikult lapsega suhelda tuleneb nii Eesti Vabariigi lastekaitse seadusest kui perekonnaseadusest (edaspidi PKS) ning viimasest tuleneb ka vanema kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhteid teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et suhtlusõiguse esmane eesmärk on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine ning lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ega tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Lapse ja lahus elava vanema suhtlemise piiramine või takistamine on õigustatud üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on põhjendatud, saab hinnata kohus vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Seega kõikidel juhtudel, kus üks vanem piirab või takistab lapse ja teise vanema suhtlemist, on lahus elaval vanemal õigus pöörduda kohtu poole, et kohus määraks kindlaks lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Kui lahus elav vanem elab Eestis, kuid laps mitte, on suhtlemiskorda määrata keerulisem kui olukorras, kus laps ja lahus elav vanem elavad ühes riigis. Eri riikides elamine ning ka lapse koolikohustus seavad tihti suured piirangud suhtlemiskorra määramisel lapse ja vanema isiklikuks kohtumiseks ja suhtlemiseks. Samas on võimalik tehnoloogiliste vahendite abil siiski säilitada lapsega lähedased suhted ja side ning tagada lapse ja lahus elava vanema suhtlemine, mis on kooskõlas lapse huvide, õiguste ja vajadustega ning ka lahus elava vanema õiguste ja kohustustega. Kui lapsega koos elav vanem ei ole suuteline lapse ja

lahus elava vanema suhtlemist tagama ja takistab seda põhjendamatult, on kohtu pädevuses leida viis, kuidas tagada lapse heaolu. Kui hoolimata kohtu selgitustest jätkab lapsega koos elav vanem suhtlemisõiguse piiramist või takistamist ning jätab lapse ilma isiklikust kontaktist teise vanemaga ja ohustab lapse heaolu, saab kohus lapsega koos elava vanema isikuhooldusõigust piirata ning võtta vanemalt otsustusõiguse lapse ja teise vanema suhtlemist puudutavas küsimuses. Sel juhul kaotab lapsega koos elav vanem õiguse otsustada lapse ja teise vanema suhtlemise üle ning see tehakse ülesandeks neutraalsele kolmandale isikule ehk erieestkostjale. Erieestkostjaks võib olla näiteks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kelle ülesanne on vanemaid ja last tundma õppida ning otsustada paindlikult, lapse heaolu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes, millal ja kus laps lahus elava vanemaga kohtub. Olenevalt hooldusõiguse rikkumise raskusest ning asjaoludest võib kohus koguni otsustada, et lapse viibimiskoha otsustamise õiguse andmine teisele vanemale on õigustatud ning hoopis seni lapsega koos elanud lapsevanemale määratakse lapsega suhtlemise kord. LAPSe ÕiguS SuHeLDA Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile, mida ei tohi meelevaldselt kahjustada. Lastekaitse seaduse kohaselt on nimetatud õiguse jõhkral rikkumisel võimalik koguni vanemlikud õigused ära võtta. Tegemist on küll varasema PKSi sõnastusega, kuid sisuliselt tähendab see, et lapsevanema isikuhooldusõiguse võib kohus täielikult ära võtta. Kui lapsega koos elav vanem isoleerib lapse ühiskonnast kas täielikult või osaliselt, piirab lapse

LaSTekaiTSe SeaduSeS on reGuLeeriTud LapSe õiGuS SäiLiTada LähedaSed SuhTed ja konTakT LähedaSTe SuGuLaSTeGa. suhtlemist peale teise vanema ka vanavanemate ja sõpradega, saab samuti rääkida lapse õiguste rikkumisest. Kohtul on võimalik nimetatud juhul vanema hooldusõiguse teostamist lapse huvides ka piirata, kuna vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse huve. Kuigi lapsevanemal on õigus määrata kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda, ei ole vanemal õigus lapse ja kolmandate isikute suhtlemist oma suva alusel piirata või takistada. Igasugune piirang peab olema õigustatud ja proportsionaalne ning piirangud või takistused peavad lähtuma lapse huvidest, olema eelduslikult seatud lapse kaitsmiseks või kahjustamise vältimiseks. Kui õigustatud põhjendus lapse ja kolmandate isikute suhtlemise

märka LaST / SÜGiS 2013 19


l apse õigused

Arvesta lapse arvamusega Lapsevanem peab lapse arvamusega arvestama. Kui laps soovib ja on oma arengutasemest tulenevalt võimeline oma soove väljendama ning kaasa rääkima, võib lapsevanem lapse arvamuse arvestamata jätmisel lapse õigusi rikkuda.

piiramiseks või takistamiseks puudub, teostab lapsevanem oma õigust vastuolus lapse huvidega. Sellisel juhul saab lapse teine hooldusõiguslik vanem nõuda kohtult avaldusega kolmandate isikute, näiteks lapse ning vanavanemate ja sõprade suhtlemisõiguse osas otsustusõiguse endale üleandmist. Teise hooldusõigusliku lapsevanema puudumisel on võimalik kohtul määrata samuti erieestkostja, kes asub otsustama, kellega, millal ja kus laps kohtub. Et otsustada, kellega lapsel on õigus suhelda, tuleb lapsevanematel või lapse hooldajatel last tundma ja mõistma õppida. Enamasti ei ole õigustatud lapse ja vanavanemate ning lapse ja sõprade suhtlemisõiguse piiramine või takistamine. Lapsele on vaja oma lähisuhtlusringkonda, kellega suhelda, ning lapsevanema sekkumine suhtlemisõiguse piiramisse peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Lastekaitse seaduses on reguleeritud ka lapse õigus säilitada lähedased suhted ja kontakt lähedaste sugulastega. Ilmselgelt ei ole lapsevanemate eraldi elama asumine piisav põhjendus selleks, et piirata või takistada lapse suhtlemist lähisugulaste, sh vanavanematega, vaid vastupidi − lapse suhtlemist nii lahus elava kui koos elava vanema poolsete sugulaste ja vanavanematega tuleb julgustada. See tagab lapsele sotsiaalse tugivõrgustiku, et toime tulla tunnete ja mõtetega, sh nendega, mis on seotud vanemate lahuselamisega, et tagada lapse turvatunne, areng ja heaolu, arvestades tema vajadusi ja soove, ning et toetada tema iseseisvumist. Kõikides lapsega seotud küsimustes tuleb seada lapse huvid esikohale. Kohtul on lapse huvide tagamiseks üsnagi lai otsustuspädevus, mistõttu ei tohiks lapse õiguste rikkumisel peljata kohtu või eestkosteasutuse poole pöördumist. Meil kõigil on õigus ja kohustus sekkuda ning abi vajavat last abistada. 

PKSist tulenevalt peavad vanemad arvestama last hooldades ja kasvatades, et lapse võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Seega, kui lapse arengutase seda võimaldab, peavad vanemad arutama lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi, näiteks arvestama tema soove elukoha osas. Kui vanemad soovivad kolida välismaale, kuid laps ei soovi seda teha, peaksid vanemad leidma võimaluse, kuidas laps saaks jääda Eestisse, ning tagama lapsele siin seadusliku esindaja ning lapse hooldamise ja kasvatamise. Samuti on vastupidises olukorras: kui laps soovib vanematega koos välismaale elama minna, kuid lapsevanemad paigutavad lapse vastu tema tahtmist elama vanavanemate juurde, peaksid lapsevanemad lapse soovidega arvestama ning lapse endaga kaasa võtma. Kõik olukorrad, mis lapse elu otseselt mõjutavad, tuleks lahendada lapse huve arvestades ning vastavalt lapse eale ning arengutasemele lapsega läbi arutada ja tema soovid välja selgitada. Lapsele ei saa peale sundida lapsevanemate soove, kui see ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kui piisava arengutasemega laps ei saa kaasa rääkida oma elukoha või suhtlusringkonna valikul, rikub see tema õigusi ja huve. Kui vanemad lahku lähevad ja eraldi elama asuvad, tuleks lastele olukorda selgitada, mitte omavahel või – mis veel hullem – ühe vanema poolt ainuisikuliselt ära otsustada kus, kuidas ja kellega lapsed edaspidi elama ja suhtlema hakkavad. Samuti ei saa lapsega koos elava vanema uus elukaaslane või abikaasa otsustada lapsega seotud küsimusi, eriti kui see ei ole kooskõlas lapse soovidega. Kui lapsevanem võimaldab uuel elukaaslasel või abikaasal domineerida lapse üle, rikub see olulisel määral lapse huve. Lapse vanema uuel elukaaslasel või abikaasal ei ole õigust määrata, mil viisil lapse elu kulgeb. Kui laps tunneb, et vanemad või vanem, kellega ta koos elab, ei suuda tema soovide ja huvidega arvestada, tuleks kaaluda kohtu poole pöördumist.


Tekst: Kaie Tamm, Tartu Lastekaitse Ühing

Tänu tublidele vabatahtlikele on 2013. aasta olnud Tartu Lastekaitse Ühingule üsna tegus. Jätkus 2012. aasta sügisel alanud aastane noorteprojekt “Avastamas ennast”. Projekti viisime läbi koostöös Puhja vallas asuva Uula huvikeskusega. Sihtrühmaks olid noored, kes olid pahuksis seadusega, kellel oli kadunud õpihuvi või kellel oli keeruline kodune olukord. Toimusid vestlusringid, rühmatööd ja ühised väljasõidud: teatrisse, kinno, Aurasse, Ahhaa keskusesse, batuudikeskusesse ja Otepää seiklusparki. Noortest on aasta jooksul kujunenud tegus sõpruskond, kes soovib jätkata kooskäimist ka pärast projekti lõppu. Üksmeelt oli eriti näha kolmepäevases talgulaagris, kus värviti Uula huvikeskuse ruume ning tehti muudki vajalikku, et huvikeskus mõnusam välja näeks. Projekti meeskonna moodustasid Tartu LKÜ noored liikmed ja vabatahtlikud. Tagasiside osalejatelt oli positiivne, mis annab julgust jätkata noori toetava tegevusega. Projekti “Avastamas ennast” rahastas programm “Euroopa noored”. 2013. aasta jaanuarist sai Tartu linnavalitsuse rahastuse projekt “Õiguskuulekas laps õpetatud vanemate toel”. Alustasime küll hoogsalt, kuid peagi takerdusime selle taha, et ei leidnud huvitatud peresid. Tegime koostööd linna lastekaitsetöötajate ja koolide sotsiaaltöötajatega. Inimesed on mugavad, oma tööde ja tegemistega hõivatud ning sageli ei näe ise oma probleeme.

UUDISED

Koostöös peitub jõud Lõpuks saime siiski rühma kokku. Osadele peredele oli võimalik pakkuda pereterapeudi Krista Joosti individuaalset nõustamist, teistele aga võimaldasime osalemist rühmatöödes, kus arutasime selliseid teemasid nagu eneseanalüüs, pere jõustamine (pere plussid ja miinused), peresisesed suhted, toimetulek konfliktidega jms. Projektis osalevate perede lapsed said osa võtta ühepäevasest purjelaagrist Saadjärve ääres, mille saime läbi viia tänu üliõpilaspäevade ajal korraldatud “Võluaia heategevuskontserdile” Tartu botaanikaaias ning tänu Saadjärve jahtklubi vabatahtlikele. Juulis said kõik soovijad veeta tegusa nädala Pivarootsi kaunis laagris. Koostöös maanteeametiga korraldasid meie vabatahtlikud mais jalgrattapäeva Annelinna lastele. Organiseeriti liiklusteemalisi mänge, räägiti liiklusohutusest ja võisteldi vigursõidus. Lastekaitsepäeva tähistasime Luunja roosiaias koostöös Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusega. Meie poolt olid õnneloos, mängude juhendajad ja õhupallidest loomakeste valmistajad. 2013. aasta märksõnaks Tartu Lastekaitse Ühingul ongi koostöö, sest oleme leidnud uusi koostööpartnereid ning jätkanud senistega, nagu kauplusega Humana ning OÜga Lusikas, kes juba teist aastat pakub raskustes perede lastele suvesuppi ning on toitnud abivajajaid ka koolivaheaegadel. Koos Uula huvikeskusega korraldasime augustikuu viimasel päeval lõbusa koolialguspeo kohalikele lastele. 

11. DNB Vana-aasta jooks 11. DNB Vana-aasta jooks Tule osale heategevuslikul jooksuvõistlusel ja toeta lapsi! Tule osale heategevuslikul jooksuvõistlusel ja toeta lapsi!


L A S T EKAI T S E L II T 2 5

Tegutseda koos lastega Mis on teie elukutse, kas teil on lapsi ja lapselapsi? Olen pärit kolmelapselisest perest, kus perepea oli ema. Isa läks välismaale 1944. aastal, kui olin 9aastane. Sõjajärgsel ajal kasvades tunnetasin palju ebaõiglust ja viletsust. Minu pinginaaber küüditati koos perega 1949. aastal Siberisse, kus ta hukkus. Jäin ilma parimast sõbrast. Meie klassis valitses erakordne üksmeel ja protestivaim, mis avaldus selles, et keegi meist ei astunud komsomoli. 1954. aastal Leo Tamm, Lastekaitse läksime protestivaimust kantuLiidu president 1988–1995 na terve klassiga leeri. Edasi tuli ülikool ja arstiteaduseõpingud. Olime ülikoolis esimene lend, kes alates kolmandast kursusest sai spetsialiseeruda lastele. Meie kursus lõpetas küll üldarstidena, kuid sisuliselt läksime kõik tööle lastearstidena. Lastearstid olid väga tihedalt seotud sotsiaalprobleemidega. Arstidena nägime kodusid ja seal valitsevat viletsat olukorda. Nõukogude Liidu stastistika järgi oli Eesti laste tervishoid heal tasemel, laste suremus väike, kuid tegelik olukord oli väga vilets. Minu silmaringi avardasid õpingud aspirantuuris ühes Moskva juhtivas pediaatriainstituudis. Ilmnes, et lastehaiguste teadusuuringute tase Eestis oli liiduvabariikide seas koos Kirgiisiaga viimasel kohal. Laste tervishoiu viletsus sai mulle veelgi selgemaks, kui mind valiti 1975. aastal ENSV pediaatrite seltsi esimeheks. 1977. aastal valiti mind Tartu Ülikooli pediaatriakateedri juhatajaks. Ühelt poolt suhtlesin võimudega ja teiselt poolt arstidega, kuid vilets olukord laste ravivõrgus ei tahtnud kuidagi otsustajaid liigutada. Minu elu väärtuseks on alati olnud minu neli poega, nüüdseks üheksa lapselast ja kaks lapselapselast. Missugust kasu on lapsed saanud Lastekaitse Liidu tegevusest? 1988. aastal olime lastearstide seltsis jõudnud arusaamisele, et võitluses laste eest vajame laiemat kõlapinda. Ajalehtedes avaldatud üleskutse “Eestimaa laps vajab abi” leidis suurt vastukaja. Algasid arutelud, kus peale lastearstide osales rohkelt loomingulisi inimesi, kirjanikke, juriste, õpetajaid jt. 2. oktoobril 1988 kutsusime kokku Lastekaitse Liidu esimese üldkogu, kus valiti president, vanematekogu ja volikogu. Taasloodud Lastekaitse Liiduga arvestati, meid kutsuti ülemnõukogu noortekomisjoni, esinesime tele- ja raadiosaadetes. 1988. aasta detsembris saime ootamatult kutse Soome lastekaitseliikumise Sovidan seminarile. See lõi aastateks head suhted Soome lastekaitseorganisatsioonidega. Saime kaasa Soome lastekaitseseaduse projekti ning algatasime ka Eestis lastekaitseseaduse loomise.

1989 sai Lastekaitse Liit kutse Soome Haikosse, kus kõigi mandrite esindajatega arutati viimast korda uut kavandatavat ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Sealt saime kaasa lapse õiguste konventsiooni koos kommentaaridega. Haikos loodi ka uus rahvusvaheline Lastekaitse Foorum. Algas laiem suhtlus ja osalemine välisorganisatsioonides. Lastekaitse arenguks postsovetlikus riigis oli vaja rahvusvahelist toetust ja selle me saime. Tänu rahvusvahelisele tööle oli võimalik nõukogude aja lõpus saata 30 last Soome ja 30 Soome last tuli Eestisse külla. Tollel ajal oli see ennekuulmatu. Välisorganisatsioonidelt õppisime ära ka teistele mittetulundusühingutele nüüdseks omaseks saanud projektipõhise toimimisviisi. Lastekaitse Liit on aidanud fookuses hoida paljusid lastesse puutuvaid teemasid: vägivald, puudujäägid seadustes, vaba aja veetmise vajadus jm. Lastekaitseliikumine on loonud lastele võimaluse puhkeaega veeta Remniku laagris ning Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses. Mida andsid teile aastad Lastekaitse Liidu presidendina? Minu pikaajalises tegevuses laste- ja taastusraviarstina andsid aastad lastekaitseliikumises uue impulsi laste eest võitlemisel, mida teen siiani, abistades puuetega lapsi. Sain palju uusi teadmisi lapse õigustest, palju häid mõttekaaslasi ja sõpru üle maailma. Tänu lastekaitseliikumisele olen kohtunud paljude huvitavate inimestega, näiteks Soome presidendi Koivisto abikaasaga, Tarja Haloneniga, kes tollel ajal oli Soome sotsiaalminister, printsess Dianaga, kellega mul oli au paar lauset vahetada ja tema kätt suruda. Ka Eestis sain juurde hulgaliselt häid kolleege. Meenutan tänutundega Katrin Raamatut, Toomas Palu, Tõnu Otsa, Arvo Valtonit, Tiina Vallikivi, Ene Tombergi, Ivi Suurvälja, Kaljo Mitti, Helga Eichenit, Ants Siimerit, Margit Tasmuthit ja paljusid teisi. Lastekaitseprobleemidega tegelejatel tuleb säilitada tervist, tunda rõõmu ja ka kurvastada meie väkeriigi inimeste pärast. Lootus jääb ja see sureb viimasena. Küll kord tuleb ka aeg, kui lastesse suhtutakse kui jumala poegadesse, nagu ütles A. Davis. Missugune on teie unistus Lastekaitse Liidust 10 aasta pärast? Minu põhieesmärk oli tegutseda koos lastega. Kas selline eesmärk on ammendunud? Kahtlemata ei ole. Laste arvamuse küsimise, nende kuulamise ja nendega arvestamise oskust on vaja endiselt arendada. Kõige ohtlikum on rahulolu. Lastekaitse ei saa kunagi valmis, kuni meil on lapsed. Lastekaitse peab olema nagu lakmuspaber ja julgema võidelda ühiskonnas nähtuste vastu, mis kahjustavad last. Lastekaitseliikumine peab olema sõltumatu ja inimesed selles sirge seljaga. Ideaalis näen, et 10 aasta pärast toimib riiklik lastekaitsesüsteem omavalitsustes tõesti laste huvidele ja vajadustele vastavalt. 


Esikohal laste kasu

Missugust kasu on lapsed saanud Lastekaitse Liidu tegutsemisest? Kõigi meie tegemiste puhul on esikohal küsimus, mida lapsed meie tegevusest konkreetselt saanud on. Lühidalt vastates – nad on saanud teadmisi oma õigustest ja kohustustest, oskusi, kuidas koolis ja sõpruskonnas toime tulla vägivallata, julgustust avaldada oma arvamust koolis, konverentsidel ja ümarlaudadel, aga ka rahvusvahelistes projektides. Toetus andekatele on motivatsioon huvitegevuse arendamiseks, puhkus liidu ikka toimivates laagrites koos õpitubadega on vaimu arendamiseks, projekt “101 last Toompeale” on ettevalmistus osaluseks rii-

gipoliitikas ja poliitilistes debattides, foorumteatri kaudu on võimalik nii probleeme tõstatada kui ka lahendusi pakkuda. Mida andsid teile aastad Lastekaitse Liidu presidendina? Eeskätt head ja pidevat koostööd meie kontoriga ja innustunud inimestega kohalikes organisatsioonides, mõttekaid arutelusid ministeeriumite ja ametite ning teiste organisatsioonide esindajatega, kohtumisi rahvusvahelisel tasandil, teiste maade lastekaitsetegevusega tutvumist (Costa Rical, Inglismaal, Kanadas, Austraalias, Iirimaal, Hawaiil, Argentinas, Rootsis ja Soomes), aktiivset mõttevahetust laste tervise ja lastekaitse teemadel ning kindlasti palju sõpru ja organisatsiooni tegevuse toetajaid kõige erinevamatelt elualadelt. Missugune on teie unistus Lastekaitse Liidust 10 aasta pärast? Arvan, et järgmise dekaadi töö tulemusel oleme oma väikeses riigis jõudnud selleni, et • iga laps tunneb end soovituna ja hinnatuna, • ühiskond hindab last kui aktiivset riigikodanikku, • perede ja laste toetamine kajastub selgelt riigieelarves, • väärtuskasvatus algab peres ning jätkub koolis-lasteaias ülikoolis, • ikka jätkuks inimesi, kelle südamesse mahuvad ka laste mured ja kellel on oskusi neid aidata! 

Foto: Kaire Talviste

Mis on teie elukutse, kas teil on lapsi ja lapselapsi? Olen lastearst. Just selle töö käigus õppisin paremini tundma laste ja perede probleeme ja vajadusi. Kui liidu loomise esimestel aastatel püüdsime lastele ja peredele anda materiaalset tuge toidupakkide, riiete, voodipesu, vitamiinide ja vaktsiinidega, mille tarnimine NSV Liidust oli lõppenud, Ene Tomberg, Lastekaitse siis nüüd keskendusime enam perede nõustamisele, Liidu president 1995–2000 ÜRO lapse õiguste konventsiooni tutvustamisele, peresid toetavatele projektidele. USA tollane esileedi proua Hillary Clinton kinkis esimese külaskäigu ajal meie liidule 25 000 dollarit, millega alustasime koolitus- ja teabematerjalide ettevalmistamist lapse õigustest. Tagantjärele mõtlen, et olime tollal suure entusiasmiga tutvustamas laste õigusi, aga kohustuste osa tutvustamine jäi pisut tagaplaanile. Rootsi kolleegide abil alustasime laste leinalaagritega pärast Estonia katastroofi. Töö linnades ja maakondades uute liikmesorganisatsioonide asutamiseks oli elav. Hea kolleeg Leo Tamm oli meile maailma lastekaitseorganisatsioonide uksed lahti teinud, siit oli kerge üle minna koostööle ja koolitustele. Olin aastaid ka Euroopa Lastekaitse Foorumi ja hiljem Eurochildi büroo liige, mis aitas süvendada koostööd teiste riikidega ja saada häid näpunäiteid igapäevatööks peredega, kindlasti ka edastada maailmale infot meie tegemistest. Meie peres on kaks täiskasvanud poega ja neli lapselast. Imestan, kuidas muutuvad põlvkonniti lapsed, nende teadmised, eesmärgid ja väärtushinnangud. Kuna olen lektor Tallinna Ülikoolis, siis toonitan ikka tulevastele lasteaednikele, et nad pööraksid suurt tähelepanu kõrvuti õpiteadmiste andmisega ka laste emotsionaalsuse arendamisele. Infoühiskonna laps ei imesta enam millegi üle, sest ta on kõike internetist juba näinud.


L AP S E ÕI G U S ED

Kuulame laste arvamust

Tekst: Andra Reinomägi, Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna nõunik Foto: Shutterstock

Lasteombudsman peab oluliseks, et kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel arvestatakse ka laste ja noorte arvamusega.

K

ohaliku omavalitsuse elu korraldajad võiksid oma igapäevatöös lastega nõu pidada. Laste ja noorte arvamust kohustab kuulama ka ÜRO lapse õiguste konventsioon.

Ühe ja sama kohaliku omavalitsuse piirkonnas elavad väga erinevate vajadustega lapsed ja noored. Lapsed, kes ei ela oma vanematega koos, vaid näiteks asenduskodus või varjupaigas; lapsed, kelle vanemad käivad kodust kaugel tööl; lapsed, kes elavad kogukonna keskusest

Lastele on oluline kogeda oma mõtete ellurakendamist kohalikus elukorralduses. kaugel. On oluline, et kohalikus elukorralduses arvestatakse kõigi vajadusi. Lasteombudsmani ülesanne laste õiguste eestkõneleja ja lapse õiguste konventsiooni täitmise järelevalvajana on aidata lastel tõstatada ühiskonnas arutelusid neile olulistel teemadel. Tänavuste kohalike valimiste eel kohtusime koolinoortega Eesti eri paigust ja arutasime nende tähelepanekuid ja arvamusi. Pere, kodu, lähedased Lastele on pere kõige olulisem. Nad tunnetavad perega seotud probleeme ja muretsevad kõigi pereliikmete toimetuleku pärast. Lapse ja kogu pere heaolu on lahutamatult seotud. Toetades perekonna toimetulekut, toetab omavalitsus ka lapse heaolu. Lapsed soovivad, et omavalitsus: • toetaks enam raskustesse sattunud peresid, • seisaks selle eest, et igal lapsel oleks oma kodu, mis on korras, soe ja turvaline, • aitaks luua uusi töökohti, et vanemad leiaksid

24 märka last / SÜGIS 2013

töökoha, mis oleks kodule lähedal ja kus maks takse korralikku palka. Kool ja lasteaed Koolis ja lasteaias veedavad lapsed suure osa ajast ning neile on tähtis, et sealne keskkond oleks turvaline ja lapsesõbralik. Lastel oli ettepanekuid, mida kohalik omavalitsus saab koolipidajana arvesse võtta, sh selle kohta, kuidas lapsi hariduselu korraldamisse kaasata. Lapsed soovivad, et: • koolitoitu jätkuks ning et see oleks tasuta, ka gümnaasiumis, • õpikud, vihikud jm õppematerjal oleks tasuta ja olemas kooliaasta alguses, • koolides ja lasteaedades oleks soe, ruumid oleksid puhtad ja remonditud, • koolid oleksid väiksed ja pakuksid individuaalset lähenemist, • koolis valitseks arengut võimaldav, sõbralik, turvaline, kiusamisvaba õhkkond, • kodutööde hulk ja õppemaht oleksid väiksemad ning koolikott kergem, • õpetajad ja koolijuhid oleksid avatud ja kaasaksid lapsi, • koolis töötaks arst või õde, kes viibiks koolimajas vähemalt tundide lõpuni ja saaks lapsele vajadu sel rohtu anda, • koolipsühholoogi poole saaks pöörduda võimali kult privaatselt, • õpilastele selgitataks neid puudutavaid otsuseid ja lubataks neil otsustamises osaleda. Avalik ruum, loodus, tänavad, teed Avaliku ruumi planeerimisel peaks kohalik omavalitsus arvestama laste ja noortega. Avalik ruum peab olema lastele turvaline ning pakkuma nii lastele kui noortele piisavalt võimalusi vaba aega sisustada.


LAPSeD SooViVAD, eT: • oleks rohkem mänguväljakuid, kergliiklusteid, matkaradu, rulakausse, uisuparke, seiklusradu ja korrastatud rohealasid, • peale väiksemate laste mänguväljakute oleks ka noortele mõeldud mänguväljakuid ja ajaveetmiskohti, • koolide juures oleksid kõnniteed, ülekäigurajad, pikemad fooritsüklid, • teed ja tänavad oleksid puhtad, heas korras, valgustatud ja ratastoolis liigeldavad, • avalikes kohtades, sh parkides ja looduses, oleks rohkem prügikaste, • vanad ohtlikud majad lammutataks, • traadita internetiühendus oleks avalikus ruumis kõikjal olemas ja tasuta, • oleksid kohad rattakummide pumpamiseks, • avalikud asutused oleksid lapsesõbralikud ning arvestaksid eri vanuses laste vajadustega (nt info- ja ajaveetmisvõimalused lastele ja noortele). VAbA Aeg JA HuViHAriDuS Huviharidus ja hobid on lastele olulised. Lapsed ootavad, et kohalik omavalitsus toetaks nende huviharidust ning pakuks rohkem võimalusi laste ja vanemate ühistegevuseks. LAPSeD SooViVAD, eT: • huviringide valik oleks mitmekesisem ja huvitegevuses osalemine kõigile lastele kättesaadav, • omavalitsused toetaksid rohkem laste huvihariduses osalemist, • noortekeskused oleksid kauem lahti ning pakuksid mitmekesisemaid tegevusi, • oleks rohkem sportimisvõimalusi ja spordirajatisi, • korraldataks rohkem kultuuriüritusi, kus ka lapsed ja noored saaksid osaleda, • korraldataks rohkem peredele mõeldud tasuta üritusi. TrANSPorT JA LiiKuMiSVÕiMALuSeD Transpordikorraldus peaks laste hinnangul arvestama koolipäeva alguse ja lõpuga ning noortekeskuste lahtiolekuaegadega, toetama huviringides ja kultuuriüritustel osalemist ning võimaldama jõuda õhtustel aegadel turvaliselt teatrist ja kinost koju. Transport on tihedalt seotud laste heaoluga ja selle korraldamisel peaks põhjalikult analüüsima laste liikumist ja tegevusi.

• bussiliiklus oleks tihedam, • sõidaks rohkem hilisemaid busse (eriti maapiirkondades) ja töötaksid ööliinid, • ühistransport oleks tasuta, • ühissõidukid oleksid piisavalt ruumikad, puhtad ja turvalised, • kogu Eestis oleks ühtne piletisüsteem, • bussid peaksid graafi kutest kinni, juhid oleksid sõbralikud ja peatuste häälteavitus töötaks, • oleks rohkem võimalusi alternatiivseteks liikumisviisideks (jalgratas, rula, rulluisud jm). Laste arvates võiksid arutelud kohaliku omavalitsuse esindajatega toimuda näiteks avalikus ruumis või valla- ja linnavalitsuses, omavalitsuse töötajad võiksid koolides ja noortekeskustes käia ning laste käekäigu, vajaduste ja ettepanekute kohta nende endi, sh lasteaialaste käest küsida. Lastele on oluline kogeda oma mõtete ellurakendamist kohalikus elukorralduses. Tundes end osa-

TranSporT on TihedaLT SeoTud LaSTe heaoLuGa ja SeLLe korraLdamiSeL peakS põhjaLikuLT anaLÜÜSima LaSTe LiikumiST ja TeGeVuSi. lejana kodupaiga elu korraldamises, toetab see vastutuse tekkimist ümbritseva keskkonna ees ja tugevdab sidemeid kõigi kogukonnaliikmete vahel. Lastele on lapsesõbralik kogukond oluline. Andkem neile võimalus selle loomisel osaleda! 

Lasteombudsmani avaliku pöördumise ja kohalike omavalitsuste valimistega seotud kokkuvõtte leiab lasteombudsmani kodulehelt www.lasteombudsman.ee.

LAPSeD SooViVAD, eT: • ühistranspordi korraldamisel arvestataks senisest enam koolitundide alguse ja lõpuga,

märka LaST / SÜGiS 2013 25


L apSe õiGuSed

Küsi minu käest ka!

Foto: Shutterstock

kas laste ja noorte käest peaks küsima, kuhu ehitada mänguväljak või mida võiks pakkuda noortekeskus? hiljuti läbi viidud küsitlus näitas, et kindlasti tuleks nende mõtteid kuulata ja arvestada. MÕNeD NäiTeD LASTe MÕTeTeST:

“Ma pakun, et meie hääli võiks rohkem arvesse võtta, sest muidu meil jääb tunne, nagu see on lihtsalt ajaraisk, ma mõtlen meie arvamuse avaldamist. Ma arvan, et alates kuuendast klassist võib noorte hääli arvestada, sest sellest ajast hakkavad sihid paika loksuma. Me oleme inimestena kõik ikkagi võrdsed ju, kuid meie maailmavaade muutub elus. Seega teen ma ettepaneku, et kaasaks kuuendikke juba asjadesse, otsustamisse ning paneks dilemmade ja valikute ette, sest see juba muudab neid ning käsib neil roosast mullist välja tulla. Algne idee ei pruugi muidugi kohe massides inimesi kohale tuua, sest nad vajavad ju ka harjumiseks aega, kuid nad kogunevad ajapikku ning tekib üks ühtehoidev tervik, kelle arvamust võib arvestada igas olukorras.”

“Inimesed võiksid rohkem arvestada ka väikeste lastega, sest mõni laps võib olla poole taibukam kui mõni täiskasvanud mees, kes on ennast käest lasknud. Kui tuleb küsimusi seoses laste koolivälise tegevuse arendamisega (mänguväljakute, noortekeskuste loomine), siis peaks kohe esimesena küsima laste arvamust, sest nendes kohtades ei hakka käima mitte täiskasvanud, vaid lapsed. Kui neile midagi ei meeldi, siis peaks neil olema õigus seda öelda, sest täiskasvanud ei tea ju, mis lastele meeldib ja mis mitte. Selliseid küsitlusi on internetis arvatavasti kümneid ja sadu, aga iialgi ei tea, kas sind võetakse ka kuulda.” 13aastane tüdruk Paidest

13aastane tüdruk Paidest

eie a helepanu m “Rohkem tä

rvamu sele!” tü 15aa stane

druk Laged

ilt

imalurohkem võ a m d n a tea k s u elu muu noortele p ja kohalik s k e “La stele ja is m a ld õtete ava si enda m -Vigala st poiss Vana misek s.” 16aa stane kem la ste “Tu lek s roh

ü si arvamu st k

da.”

tü 12aa stane

salu st druk Haap

, ku i kõigi käest a k ik s k ta k sid kü si ui kõik saa odukoha s k k , re et , to s in v k o le “So da. O idagi ehita tahetak se m i koos.” teha midag eru lt tüdruk Sõm 13aa stane

“Kuna noored ja ka lapsed on tänapäeval suhteliselt arukad (seoses info kerge kättesaadavusega), suudavad nad juba iseseisvalt mõtiskleda või neil on arvamus mingi asja kohta. Võiks võtta käsile aktuaalsed teemad ning lasta noortel ja lastel arutleda-väidelda teemapõhiselt (enne teemat ja olukorda lahti seletades). Samuti leian, et koolide ajalehtedes leidub mõnikord huvitavaid artikleid, mida võiksid avaldada mõned suuremad ajalehed.” 18aastane tüdruk Tallinnast


“Võiks rohkem pühenduda noortele ja kuulata ka nende arvamust ning informeerida neid muutustest.” 17aastane tüdruk Kullamaalt

“Iga TÄHTSAMA teema kohta, mis puudutab lapsi, võiks korraldada küsitluse nende seas, keda see puudutab.”

“Rääkige neile, et nende arvamus loeb, julgustage neid avama oma silmi ja muutma maailma kas või natuke paremaks kohaks. Andke neile kätte suunad ja aidake neid nende teel, kuid tehke seda salamisi, noored tahavad kõike teha ise.” 15aastane tüdruk Tallinnast

14aastane poiss Sakust

“Võiks rohkem küsida noorte ja laste arvamust seoses neid puudutavate asjadega: üritused, muudatused jm. Liiga palju noori puudutavaid otsuseid tehakse ära nende arvamust küsimata.” 16aastane tüdruk Pärnust “Võiks olla mingi spetsiaalne maja, kus saad oma arvamust avaldada kas kirjalikult või suuliselt.”

“Tuleks noortelt rohkem arvamust küsida ja neid asjadega kas või kooli kaudu kursis hoida. Ka meie otsus peaks olema arvestatav või mis? Täiskasvanud ei näe ju valla edendamisel asju noorte vaatevinklist, et muuta noorte elu kodukohas huvitavamaks.” 15aastane poiss Leisist “Tuleb kuulata ja võtta arvesse laste ja noorte arvamusi. Isegi kui ei võeta arvesse, võiks põhjendada, miks ei võeta. Kui nagunii arvamusega ei arvestata, ei ole mõtet seda ka küsida.” 12aastane tüdruk Suure-Jaanist

13aastane poiss Sõmerult

mida LapSed ja noored TahaVad? Lastekaitse Liit viis koostöös Eesti Linnade Liidu ja Eesti Noorteühenduste Liiduga 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta maini läbi küsitluse “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”, mis oli suunatud kohalikele omavalitsustele ning lastele ja noortele. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada laste ja noorte kaasamise praktika omavalitsuste tasandil, välja tuua parimad kogemused, laste eelistused ning ettepanekud. Küsitlusele vastas 115 kohalikku omavalitsust ning 688 last ja noort üle Eesti. Üle poole (54,4%) küsimustikule vastanud lastest ja noortest tahab, et küsitaks nende arvamust kohaliku elu korraldamise kohta. Küsitluse tulemused avaldatakse novembris Lastekaitse Liidu kodulehel www.lastekaitseliit.ee.

märka LaST / SÜGiS 2013 27


ma ailm

Pagulaslaagri lapsed Kui varahommikul Zaatari pagulaslaagri väravast sisse sõidame, jääb pilk esmalt pidama suurele mustale tsisternautole, mille paagi külge on klammerdunud eri vanuses poisikesed. Auto ei seisa, vaid sõidab.

Klassiruum.

L

aagris, kus iga päev jagatakse laiali neli miljonit liitrit vett ja pool miljonit pätsi leiba, vurab veepaagiga autosid ringi pidevalt: lastel on võimalik oma lemmikronimismängu vabalt harrastada, ehkki on teada, kui ohtlik see on. Vaid nädala eest olevat üks sellistest ronijatest otse autorataste alla libisenud ja surma saanud.

Kodusõda ja põgenikud 2011. aasta märtsikuus sodisid umbes samasugused marakratid Daraa linnas seintele võimuvastaseid loosungeid. Idee said nad telerist, kus näidati ülestõuse Tuneesias, Egiptuses ja Liibüas. Salapolitseinikud arreteerisid 15 poissi vanuses 10–15, mispeale tuhanded inimesed

28 märka last / SÜGIS 2013

Tekst ja fotod: Maari Ross

Lastel pole korralikke jalatseid kooli jaoks.

tulid tänavatele nende vabastamist nõudma. Neli meeleavaldajat sai surma, paistes ja sinikatega kaetud poisid vabastati. Aprilli lõpuks olid Bashar al-Assadi väed Daraa ümber piiranud. Linnas polnud vett, elektrit, toiduvarusid, telefoniliinid jäid tummaks. Armee korraldas mässuliste avalikke hukkamisi ja kaevas linna lähistele massihauad. Poed ja apteegid pandi põlema. Rahutused olid üle kasvanud kodusõjaks. Sõja eest on üle piiri pagenud umbes kaks miljonit inimest, kellest pooled on lapsed. Kuhu nad kõik on küll elama mahtunud? Paljud pered on leidnud kodu naaberriikides sugulaste-tuttavate pool või andnud oma panuse üürihindade tõusu Jordaanias, Liibanonis, Türgis ja Iraagis. Ja need, kel tõesti kuhugi minna pole, suunduvad pagulaslaagritesse, nagu Jordaania põhjaosas asuv Zaatari.


Tartu-suurune pagulaslaager Maailma suuruselt teises pagulaslaagris ringi sõites on imelik mõelda, et vaid pisut rohkem kui aasta eest oli siin ainult liiv ning leidus üksnes madusid ja skorpione. Aastaga on keset kõrbe kerkinud Tartust suurema elanike arvuga linn. Kõlab nagu imetegu, aga kullast kuplite asemel on nii kaugele, kui silm ulatub, näha ühetaoliste telkide ja valgete moodulmajade rivid. Siin-seal kohtab idamaadele omast privaatse sisehoovi ihalust: elanikud on telkide vahele püstitanud plekist ja kilest kõrged vaheseinad. Ehkki paljud laagrielanikud usuvad, et nad pöörduvad kohe-kohe koju tagasi, näitab kogemus, et linn on seal selleks, et jääda. Zaatari pakub peavarju 130 000 süürlasele, kellest pooled on alla 18aastased ja 20% nooremad kui 5 aastat. Seega peaks kooliealiste laste arv olema 40 000 ringis. Me teame, et igal maailma lapsel on õigus vähemalt algharidusele. Seda teavad ka Zaatari laagri juhid. Kindlasti ei tea seda aga suur osa laagrielanikke, ei lapsed ega nende kirjaoskamatud vanemad, sest neile koduks olnud Daraa piirkonnas on jõukust ja haridust vähe. Laagris on ligi 300 õpetajat ja kolm kooli, kus poisid ja tüdrukud saavad Süüria tavade järgi eri vahetustes õppida. Kool on väsitavas ja tolmuses, kohati vägivaldses laagrielus peamine koht, kus sõjast traumeeritud lastele pakutakse normaalset igapäevaelu. Ent ometi ei lähe neljast lapsest kolm hommikul mitte kooli, vaid tänavatele passima, kogunedes kampadesse, peletades igavust ohtlike lõbustustega või mängides seda, mida nad omal nahal kogenud on – sõda. Ka laste joonistused peegeldavad läbielatut: veri, relvad ja laibad. Miks lapsed ei lähe kooli? Koolides on kõik vajalik: sõbralikud õpetajad, kenade laudade ja toolidega klassid, rõõmsate joonistustega kaunistatud seinad, korralikud WCd ja võimalus näiteks palli mängida. Miks lapsed aga kooli ei tule ja mida teha, et neid sinna meelitada? Üks põhjusi on mitu kilomeetrit pikk koolitee, mille läbimine tolmus ja kõrvetavas päikeses lapsi heidutab. Laagris elab sõjas vigastada saanud lapsi, kes on snaiprikuuli tabamuse tagajärjel ratastoolis, ja neid, kel küll luud-liikmed terved, aga kes vajaksid hädasti psühholoogilist nõustamist. Üks kaheksa-aastane laps selgitab, et ei taha seetõttu koolis käia, et tema viimane mälupilt koolist on klassi astunud ja õpetajat tulistanud püssimehed. Mõned kohtumised sööbivad mällu isegi kogenud UNICEFi töötajatele. Dominique Hyde räägib loo kolme lapsega perekonnast, kes põgenes Homsist, kui nende maja pommitati. Kahe lapse näod on täielikult moondunud, samuti nende isa käed, kes neid tule eest kaitsta püüdis. Ema ei luba lastel peegli lähedalegi minna. Takistused kooliteel Need, kes kooli poole kõndima hakkavad, kohtavad teel

mitmeid takistusi: kas pakuvad juhuslikud täiskasvanud mõnda tööotsa või kõõlub nurga peal kiuslik noortekamp. Odavat lapstööjõudu on vaja, sest äri käib laagris täie hooga. Champs-Élyséeks ristitud peatänaval pakutakse absurdseidki teenuseid, näiteks saab rentida mõneks tunniks pruutkleiti ja limusiini. Kooli kohale jõudnud lapsed peavad aga päev otsa söömata õppima, mis teadagi on raske. Laagris tegutsevad mittetulundusühingud on välja mõelnud lahendusi, mis olukorda tasapisi parandavad. Näiteks on paika pandud kogunemispunktid, kuhu õpetajad lastele vastu lähevad, et kampasid ja tööpakkujaid eemale peletada. Samuti on lastele hakatud koolis pakkuma kerget einet: energiabatooni ja mahlajooki. Ajakirja The New Yorker toimetaja David Remnick on öelnud, et pagulaslaagrid on kriisist sündinud sõltuvuse, bürokraatia ja kannatuse linnad, mis kõigepealt päästavad inimolendid ja seejärel ladustavad nad. Kui me kas või pooled Zaatari laagri lapsed kooli suudame tuua, on meil natuke vähem põhjust teda uskuda.  Telgid elamiseks.

Eesti toetab pagulaslaagri lapsi Ka Eestist on alguse saanud üks annetuskampaania, mis laste koolilõunate jaoks raha kogub. Tallinna Inglise Kolledži õpilased korraldasid kevadel heategevuskontserdi, kus koguti üle 300 euro, MTÜ Mondo täiendas seda algatust septembrikuus üle-eestilise kampaaniaga. Samuti sisustas Mondo koos laagris töötavate partnerorganisatsioonide Soome Kirikuabi ja Relief Internationaliga arvutiklassid, sest arvuti kasutamise võimalus tõmbab teismelisi ligi kui magnetiga. Kui neile pingutustele lisandub veel see, et laagrielanikud hakkavad Zaatarit üha enam oma ajutiseks koduks pidama, mitte paigaks, kust homme lahkutakse, võib koolidesse veel õpilasi oodata.

märka last / SÜGIS 2013 29


uudised

Uus film kiindumussuhetest

Viljandi Lastekaitse Klubi eestvedamisel ja koostöös Lastekaitse Liidu, SA Perekodu ning Viljandimaa nõustamis- ja õpiabikeskusega valmib dokumentaalfilm “Kiindumussuhe – kätki kütked”. Film käsitleb lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte tähtsust ning võimalikku mõju lapse hilisemale arengule. Filmile annab teoreetilise raami psühholoog Ene Raudla, kes mõtestab lahti mitmete lapse- ja täiskasvanueas ilmnevate käitumishäirete põhjusi. Need ulatuvadki lapse kätkiaega, mistõttu just selles arenguetapis omandatud kogemused ja tajutud õhustik sarnanevad hoone vundamendiga, mille sügavust ja kuju on hilisemas elus keeruline muuta. Filmis jääb kõlama mõte, et juba esimestel elukuudel pannakse alus lapse empaatiavõimele, enesehinnangule ja võimele tulevikus ka ise hoolitsevaks ja empaatiliseks vanemaks saada. Oma kogemustest kiindumussuhte loomisel räägivad filmis beebikooli juhendaja, kasupere ema ja asenduskodu kasvataja. Filmi loojad loodavad, et linateos aitab kiindumussuhte teemat näitlikustada lapsevanematele ja kasuperedele suunatud koolitustel. Filmi tootja on stuudio Lõunameedia, autor ja teostaja Imre Annus.

Kiusamisest vaba kool Selle aasta sügisel laienes programm “Kiusamisest vabaks” lisaks lasteaedadele ka kooli. Pilootprogrammiga liitus 25 kooli: igast maakonnast üks kool (elanike suure hulga tõttu Harjumaalt kaks kooli), Tallinnas igast linnaosast üks kool, kokku kaheksa Tallinna kooli. Lasteaedade “Kiusamisest vabaks” programmiga on liitunud 2013. aasta oktoobri seisuga 317 lasteaeda ja üle 400 rühma.

GoAdventure toetab andekaid lapsi 12. oktoobril jõudsid 10 andekat last tagasi nädalaselt auhinnareisilt Türki. Auhinna pani välja reisikorraldaja GoAdventure. 10 last valiti välja sel aastal Remniku kolmes suvelaagrivahetuses osalenute seast. 13aastasele Ivanile, kes õpib Tallinna Ranniku gümnaasiumis, meeldis Remnikul väga, kuna ta leidis palju uusi sõpru. Koolis viieline Ivan on suur muusikasõber: ta mängib akordionit, saksofoni, bajaani, klaverit. “Olin väga õnnelik!” meenutab noormees hetke, mil ta sai teada Türgi reisist. Türgis avaldasid Ivanile kõige suuremat muljet meri, ujumine, sukeldumine ja vee soolasus. Türgis käis seltskond lapsi juba teist aastat. Loodetavasti jätkub koostöö Lastekaitse Liidu ja GoAdventure vahel ka järgmistel aastatel.

Tartu Ülikool õpetab lapse õigusi Lastekaitse Liidu eestvedamisel alustab Tartu Ülikool 2014. aasta kevadel lapse õiguste õppemooduliga. Tänavu kevadel käivitus projekt “Lapse hääl!”, mille üks eesmärke on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi tudengitele lapse õiguste õppemooduli loomine ja rakendamine praktikas. Kuivõrd riik sekkub aina rohkem perekonna ellu (hooldusõiguse küsimused, vanema vastutus jm), siis on olemas selge vajadus erialase õppe (lapse areng, lapse turvaline keskkond, lapse ärakuulamine, lapse parimad huvid jm) järele lastega kokku puutuvate spetsialistide ettevalmistamisel. Seni pole ükski Eesti kõrgkool pakkunud süsteemset õpet lapse õigustest, millele on viidanud ka lapse õiguste komitee. Projekti rahastab EMP (Euroopa majanduspiirkonna) toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Lisainfo: Kiira Nauts, projektijuht, kiira@lastekaitseliit.ee

30 märka last / SÜGIS 2013


Septembris toimus Madridis konverents “Children’s Rights: From Theory to Practice”, mille korraldas European Network of Masters in Children’s Rights. Konverentsi eesmärk oli ülikoolide ning lapse õiguste valdkonnas tegutsevate juhtivate MTÜde teadmiste ja kogemuste jagamine. Ühes töötoas esitas ettekande Lastekaitse Liidu projekti “Lapse hääl!” projektijuht Kiira Nauts. Konverentsil osalemist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Foto: Kaire Talviste

TEOORIAST PRAKTIKASSE!

Lisainfo: Kiira Nauts, kiira@lastekaitseliit.ee

IDA-VIRUMAA LASTE HÄÄL KÕLAMA! Sel sügisel alustati projekti “Lapse hääl!” raames (vaata lähemalt: lapsehaal.lastekaitseliit.ee) kuues Ida-Virumaa koolis lapse õiguste seminare-koolitusi. Koolituste eesmärk on anda 12–14aastastele baasteadmised inimõigustest, sh lapse õigustest, et suurendada noorte teadlikkust ja kodanikuaktiivsust. Seminaridel kasutatakse mitteformaalse õppe meetodeid – aktiivsed mängud, foorumteater, koomiksitöötoad jt. Lastekaitse Liit organiseerib ja juhib seminare, kuid koolitusi aitavad ellu viia mitmed partnerid: MTÜ Mondo, UNICEF, MTÜ TORE, MTÜ Foorumteater, Inimõiguste Instituut, Sillamäe Lastekaitse Ühing jpt. Iga seminari järel saavad noored ka konkreetsed ülesanded, mida kodus, koolis ja kogukonnas läbi viia ning kuidas oma teadmisi edasi anda. Lisainfo: Kiira Nauts, kiira@lastekaitseliit.ee

MTÜ Lastekaitse Liidu projekt “Kiusamisest vaba lasteaed” ootab Sinu abi – anneta neile oma preemiapunktid.

Paneme kiusamisele

p u n kt i

Vaata lähemalt: www.swedbank.ee/armastanaidata


SÜNDMUSED

Kasvame koos!

L

Tekst ja fotod: MTÜ Lastekaitse Liit liikmed

astekaitse Liidul on 34 liiget üle Eesti. Ühingud seisavad oma kogukonna laste huvide ja õiguste eest ning toetavad laste arengut teavituste ja põnevate tegevuste kaudu. Heidame pilgu suvistele tegemistele teemal “Kasvame koos!”.

Põlva Lastekaitse Ühing

Põlvamaa LKÜ eestvedamisel viidi läbi perepäev “Ikka koos, ikka hoos”. Koos matkamänguga Intsikurmus (15. mail 2013) osales 158 peret, kokku 532 inimest, neist lapsi 204. Ülelinnalise perepäeva korraldamisse kaasati ka lasteaia Lepatriinu hoolekogu lapsevanemad. Perepäev andis huvitava koostegutsemise kogemuse. Pered läbisid rõõmsa ja põneva matkaraja, lõkkel küpsetati koos tokisaia, võisteldi mängudes. Heategevuskorjandusel koguti lasteaia sõimerühma atraktsiooni tarbeks 716 eurot.

Saue Lastekaitse Ühing

Meil on “Kasvame koos” projekti alapealkiri “Terve pere – terve kogukond”. Projektis osalejad, 15–20 väikelastega emapuhkusel olevat lapsevanemat, on koos käinud alates 2012. aasta teisest poolaastast. Rahaliselt toetavad peale Lastekaitse Liidu Saue linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Korra kuus, reedehommikuti, harrastatakse käelist tegevust noortekeskuse kunstitoas, korra kuus on ka psühholoog Pille Kriisa loeng. Kõik kokkusaamised lõppevad vestlusringiga kohvilauas.

Hiiumaa Lastekaitse Ühing

Projekt “Turvaliselt kooli” oli suunatud kooliminevatele lastele, nende vanematele ja õpetajatele. Vanemad said teadlikumaks arengupsühholoogiast, mis aitab mõista lapse käitumise eripärasid. Psühholoog ja sotsiaalpedagoog kasutasid perekeskset lähenemisviisi, mis seab pere esmaseks ülesandeks luua lapsega usalduslik suhe, sest kooliaeg toob suured muutused kõikidele osapooltele. Grupitöös keskendusid sotsiaalpedagoog, psühholoog ja eripedagoog-loovterapeut vanema-lapse-kooli koostööle, mille puhul arvestati lapse huvidega ja toetati lapse enesekindlust. Projektis osales 30 Kärdla koolieelikut ja 13 Käina koolieelikut koos vanematega.

32 MÄRKA LAST / SÜGIS 2013


Tapa Lastekaitse Ühing

Pakkusime vähekindlustatud lastele võimalust osaleda suvelaagris. Laagris tutvustasime Ida-Virumaad kui üht olulist osa Eestimaast, et avardada laste silmaringi ja kummutada negatiivset arvamust sellest piirkonnast. Laagris veedeti sisukalt vaba aega, lapsed muutusid enesekindlamaks ja suhtlemisaltimaks, palju paranesid teadmised Ida-Virumaast. Tekkis rühm lapsi, kes saavad vajadusel teineteisele toeks ja abiks olla. Lapsed ei taha vaba aega sisustada ainult arvutitega, vaid seltskonnamängude ja põneva käelise tegevusega.

Võrumaa Lastekaitse Ühing Kadrina Lastekaitse Ühing

Projekti käigus korraldati sportlik perepäev Kadrina kooli staadionil, et tekitada lastel varakult huvi sportlike tegevuste vastu, väärtustada perega koosolemist ja ühist tegutsemist. Soovime muuta pereüritused traditsiooniks.

Projekti üldine eesmärk oli juhtida tähelepanu laste sotsiaalsele toimetulekule ja heaolule ning vanema ja lapse suhte kvaliteedile. Laps saab kodust kaasa väärtushinnangud, hoiakud ja oskused. Lastekaitsepäeval toimus Võrus Kirikuplatsil üritus, kus sai osaleda laulu- ja tantsumängude toas, meisterdada võlulaegast, arutleda vestlusringis teemal “Sõprus, hindamatu väärtus. Kuidas toetada last sõprade leidmisel ja sõprade hoidmisel”. Tegutses beebide lauluring, tehti näomaalinguid ja korraldati heategevuslik õnneloos.

Harku Valla Lastekaitse Ühing

Tänavuse lastekaitsepäevaürituse teema oli taaskasutus: töötubades meisterdati taaskasutatavatest materjalidest mitmesuguseid esemeid ning juhiti tähelepanu vanast uue loomisele. Kõik registreerunud said osa võtta taaskasutusteemaliste raamatute ja lauamängude loosimisest. Fotol õpetab Evelina Bartške oma töötoas taaskasutatavatest materjalidest vahvat mobiilikotti tegema.

Sillamäe Lastekaitse Ühing

2013. aasta maist kuni juulini viis Sillamäe Lastekaitse Ühing läbi vanematele ja lastele suunatud projekti “Kuidas saada iseseisvaks”, kus osales ligi 100 sillamäelast. Korraldati seminarid lapsevanematele ning lastele ja noortele, lastekaitsepäeva tähistati kohalikus “Märka last!” keskuses, toimus ka matkapäev. Projekti eesmärk oli edendada laste ja vanemate koostööd ja teineteisemõistmist ning propageerida iseseisvust toetavaid kasvatusmeetodeid.


L A S T EKAI T S E L II T 2 5

Laste huvid iga päev esiplaanile Loone Ots, Lastekaitse Liidu president 2012. aasta aprillist Foto: Scanpix

Mis on teie elukutse, millega tegelevad teie lapsed? Pälvisin presidendi au 2012. aasta aprilli üldkogul. Sealt peale olen püüdnud teha maksimumi, et laste huvid oleksid Eesti ühiskonnas pidevalt, iga päev esiplaanil. Hariduselt olen eesti filoloog, doktoritöö on pedagoogika filosoofiast suunaga didaktikale ehk sellest, kuidas õpetada. Elukutselt olen nii eesti keele koolitaja-toimetaja kui kultuuriloo taasavastaja ning inimesteni viija. Olen uhke, kui mu töö suudab kas või liivatera võrra hoida ja edendada eestlaseks olemist. Meie pere lapsed on 19aastane Birgitta, Tartu Ülikooli värske juurarebane, ja 9aastane Elisabeth, kes käib Audentese erakooli spordiklassis ja naudib üle kõige akrobaatikatreeninguid. Muide, Birgitta valis tudengipõlve esimeseks uurimisaineks Eesti lastekaitseseaduse. Juba on ta leidnud mitmeid vasturääkivusi, mis põhjendavad igati uue seaduse hädavajalikkust. Missugust kasu on lapsed saanud Lastekaitse Liidu tegutsemisest? Praeguses maailmas ulbib inimeste ümber nii palju infot, et see ei jää meelde. Kui tahad sõnumit kuuljasse kõrva viia, tuleb seda lakkamatult korrata. Kättesaadavalt, s.o massimeedias. Lastekaitse Liidul on hulk töövaldkondi. Oleme arutanud, kas me ei valgu liiga madalaks jõedeltaks: kas oleme end suhestanud liiga paljude probleemidega, nii et maht ei luba süveneda. Oleme alati leidnud, et tänapäeva Eesti lapse ümber ongi nii palju probleeme, et neid peab käsitlema koos, ühendades eri valdkonnad. Lapsed saavad kasu, kui liidu liikmed ühtaegu hoolitsevad väikese maakoha vähekindlustatud õpilaste sooja

34 märka last / SÜGIS 2013

toidu, rõivaste ja vaba aja eest ning osalevad samas seaduseelnõude aruteludes, kuidas tagada kõigile lastele võimalikult õnnelik lapsepõlv. Õnnelik tähenduses turvaline, muretu. Kui meid liidu kujul ei oleks, teeks meie väärt liikmed ehk hoolivad inimesed igal juhul laste heaks oma parima. Kuid meie võimuses on luua rahvusvahelisi sidemeid, viia eri liitude rahvas omavahel kokku kogemusi jagama, pakkuda koolitusi, mis õpetavad, kuidas õilis soov õigesti teoks teha. Saame üllitada juhiseid, luua veebilehti, pakkuda lahendeid laia levikuga väljaannetes. Koos oleme tugevamad ja koordineeritumad. Mida annab teile Lastekaitse Liidu presidendi amet? Selge teadmise, et olen nõus oma väärtuste ja ideaalide nimel aega ja mõtteid panustama. Hea on olla liidu tegijaskonnas ja õlg õla kõrval lapse heaolu edendada. Olen saanud rikkalikult kogemusi, et Eesti lapse elu ei ole selline, nagu näeme statistika põhjal. Meie ümber on palju viletsust, lapse vaesus, ükskõik kuidas seda hindame, on tõsine üleriiklik mure, mis võib väga palju mõjutada meie tulevikku. Aga suureneb ka kodanikuvastutuse tunne. Ühiskond on ka järjest rohkem valmis lapsi aitama. Missugune on teie unistus Lastekaitse Liidust 10 aasta pärast? Tahaksin, et liidus oleks palju venekeelseid liikmeid, et meie liikumine oleks jõudnud kõigi Eesti elanikeni. Tahaksin, et meid ei olekski vaja, sest laste olukord on juba nii hea ja turvaline. Tahaksin, et meil oleks uus nimi: Laste Heaolu Liit. See näitaks, et enam pole vaja lapsi halva eest kaitsta, vaid nende head elu veelgi paremaks teha. 


Lastekaitse Liidu liikmed Tallinn Pelgulinna Lastekaitse Keskus Kärt Käesel Järve 14 Tallinn 11314 kart.kaesel@gmail.com www.plk.ee Tallinna Kesklinna Lastekaitse Ühing Aimar Karu Õismäe tee 113–20 Tallinn 13515 kesklinnalastekaitse@hot.ee

Saue Linna Lastekaitse Ühing Monika Liiv Puidu 23 Saue 76506 liivmonika@gmail.com www.sauelastekaitseyhing.ee

Tapa Lastekaitse Ühing Ave Pappe Kooli 24, Tapa Lääne-Virumaa 45106 ave.pappe@tapa.ee www.tapalky.ee

Vara Valla Lastekaitse Ühing Vaike Torokvei Matjama pk, Vara küla Tartumaa 60401 tvaike@hot.ee www.varalaps.ee

Ida-Virumaa

Põlvamaa

Valgamaa

Jõhvi Lastekaitse Ühing Tatjana Laada Ridaküla 7–16 Kohtla-Järve minatl@hot.ee

Põlvamaa Lastekaitse Ühing Aira Lutsar tel 5645 4763 aira.lutsar@gmail.com www.lasteyhing.polvamaa.ee www.malev.polvamaa.ee

Valgamaa Lastekaitse Ühing Aili Heinjärv Allika 19–19 Valga 68206 ailiheinjarv@hot.ee

Tallinna Lastekaitse Ühing Ants Siimer Kesklinna Lastepolikliinik Ravi 27, kab 378 Tallinn 10138

Sillamäe Lastekaitse Ühing Irina Golikova Viru pst 22/1–11, Sillamäe Ida-Virumaa 40232 info@sscw.ee www.sscw.ee

Harjumaa

Jõgevamaa

Harku Valla Lastekaitse Ühing Helve Keel Ranna tee 1, Tabasalu Harjumaa 76901 helve.keel@harku.ee www.harkulaps.ee

Tabivere Lastekaitse Ühing Maire Mällo Tabivere Keskkool, Tabivere Jõgevamaa 49101 maire.mallo@mail.ee

Jõelähtme Lastekaitse Selts Triin Lindau Saha tee 7, Loo Harjumaa 74202 triin.lindau@joelahtme.ee

Järvamaa Lastekaitse Ühing Kristiina Kais A. Haava 3a/8, 72215 Türi Tel: 384 7177

Kose Valla Lastekaitse Ühing Kirli Saks Hariduse 1, Kose alevik, Kose vald, Harjumaa 75101 kirlitalving@gmail.com http://koselastekaitse.wordpress. com/uldinfo/ Keila Valla Lastekaitse Selts Lea Papp Paldiski mnt 28a Keila 76606 lea.papp@keilavald.ee

Järvamaa

Viljandimaa Pärnumaa Audru Lastekaitse Ühing Peep Tarre Pärna allee 7, Audru Pärnumaa 88301 peep.t@audru.ee Pärnu Lastekaitse Ühing Anu Aunapuu anu.aunapuu@pc.ut.ee

Raplamaa Rapla Lastekaitse Ühing Sirje Praks Tallinna mnt 9–1 Rapla 79513 sirje.praks@marjamaa.ee

Saaremaa Türi Lastekaitse Ühing Erika Teras Vabriku pst 6, Türi Järvamaa 72213 erika.teras@mail.ee www.tyri.ee/tyrilaps

Läänemaa Hiiumaa Lastekaitse Ühing Merle Salusoo Koidu 2, Kärdla merle.salusoo@mail.ee www.lastekaitse.hiiumaa.ee

Lääne-Virumaa

Kuusalu Lastekaitse Selts Kai Sinisalu Kiiu mõis, Kiiu side Harjumaa 74604 Kai.Sinisalu@kuusalu.ee

Kadrina Lastekaitse Ühing Heli Preismann Rakvere tee 14, Kadrina Lääne-Virumaa 45201 heli.presimann@gmail.com

Saku Lastekaitse Ühing Ene Kadakas Kannikese 8–30 Saku 75501 ene.kadakas@mail.ee

Rakvere Lastekaitse Ühing Kaie Kranich Laada 14, Rakvere 44310 mty.rly@gmail.com www.rly.ee

Kuressaare Lastekaitse Ühing Kai Saar Komandandi 10b Kuressaare 93812 lastekaitse@kuressaare.ee Saaremaa Lastekaitse Ühing Maili Lonks Sepa 2–12 Kuressaare 93812

Tartumaa MTÜ NAK Carpe Diem Heidi Hansar Ranna tee 1a–8 Tartu 51008 hsusi@one.ee Tartu Lastekaitse Ühing Ille Jõgi Pepleri 27 Tartu 51010 tartu.lastekaitse@gmail.com www.facebook.com/ TartuLastekaitseUhing

Viljandi Lastekaitse Klubi Anneli Raave Kooliaia 5 Viljandi 71004 margit@viljandimaa.ee www.viljandimaa.ee Päikesekillu Perekeskus Kristel Kadakas Posti 24 Viljandi 71004 kristel@paikesekilluperekeskus.ee

Võrumaa Võrumaa Lastekaitse Ühing Inge Järvpõld Sulevi 13 ,Võru 65604 Inge1963@gmail.com http://www.facebook.com/ Võrumaa Lastekaitse Uhing



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.