METSALEHT (jaanuar 2015)

puidutööstus: pelletite kasutamine kütteks kogub hoogu koos elatustaseme tõusuga Lk 4–5 29. jaanuar 2015 Nr 1 (181)

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

M A A L E H E L IS A

Ostame metsamaad Helista ja küsi lisa! tel 5348 8010

www.kinnistu.ee PS! Oodatud on ka põllumaa pakkumised.

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

HALLIKI HANSO

Suur-konnakotkas saab parema kaitse Keskkonnaministeerium kinnitas suur-konnakotka kaitse tegevuskava eesmärgiga peatada üleilmselt ohustatud linnuliigi arvukuse langus Eestis ja säilitada nende arv vähemalt 5–10 paari juures.

Liigi tõhusamaks kaitseks on vaja suurendada teadmisi suurkonnakotka elust ja tagada talle sobivad elutingimused. Suurkonnakotkas on pesitsus- ja saagialade eelistustelt väga valiv.

Tema saagi-jahialadeks on looduslikud ja poollooduslikud lamminiidud, aga ka kultuurrohumaad.

Kõik teadaolevad pesitsuskohad asuvad Eesti madalamates piirkondades, näiteks AlamPedjal ja Koiva jõe ääres. Tarvis on jätkata niitude hooldamist ja taastamist, sest ilma sellise looduskaitselise tegevuseta lindudele elulise tähtsusega maastikud hävivad.

Suurim oht suur-konnakotkaste säilimisel on ristumine väike-konnakotkaga, keda on Eestis ligi kümme korda rohkem. Ristumise tulemusel tekivad nende liikide vahelised hübriidid, ent meie praegused teadmised ei anna täielikku ülevaadet ristumise põhjustest ja tagajärgedest. Nende väljaselgitamiseks

võetakse lindudelt DNA-proove ja tehakse geenianalüüse.

Andmed Eesti suur-konnakotka bioloogiast on mitmes aspektis veel üsna napid, vaja on rohkem teada tema kodupiirkonnast, rändest ja talvitumisest.

Ristumist on raske otseselt takistada, kuid seda on võimalik vähendada, näiteks suurendada suur-konnakotka arvukust, parandades tema elutingimusi.

Eestis on 5–10 suur-konnakotka pesitsusala, millest üle poole on asustanud suur- ja väike-konnakotka segapaarid.

Suur-konnakotkas on kõige haruldasem Eestis pidevalt paiknev kotkas, kelle arvukus kogu maailmas on languses.

Veel möödunud sajandi lõpuaastatel oli suur-konnakotka arvukushinnang Eestis vähemalt kaks korda kõrgem.

Viimaste aastate uurimistulemused Eestis ja ka mujal Euroopas on meie teadmisi sellest liigist märgatavalt suurendanud, mis on olnud abiks nende kaitsel.

Paranenud on suur-konnakotkaste pesapaikade säilimisvõimalus, sest paljud varem teadmata pesapaigad on leitud ja kaitstud. Samal põhjusel on vähenenud ka lindude pesitsusaegse häirimise oht.

Metsaleht

Euroopa aasta puu konkursi korraldaja Rob McBride (vasakul) ja MTÜ Arboristide Koda eestvedaja Heiki Hanso puud üle mõõtmas.

Algab Euroopa puu konkurss Saaremaal Orissaares on staadion, kus keset jalgpalliplatsi suur ja uhke tamm juba aastakümneid palle püüab ning sportijatele palavaga varju pakub.

MTÜ Arboristide Koda esitas puu üleeuroopalisele konkursile ning nüüd kandieerib ainus teadaolev staadionitamm koos 13 teise uhke puuga mujalt riikidest Euroopa aasta puu tiitlile.

“Konkursi põhiline eesmärk on leida ja tutvustada maailmale puid, mis on erilised ennekõike just inimestele ning kogukonnale. Läbi selliste ettevõtmiste saab kodanikele ka meelde tuletada puude vajalikkust meie taristus, nende täht-

sust keskkonna aspektist ning vajalikkust ajaloosümbolitena,” räägib Inglismaalt Eestisse puud üle vaatama tulnud konkursi valimiskomisjoni liige Rob McBride.

“Euroopa aasta puu ei pea olema eriline oma mõõtudelt, see tähendab, et sinna ei oodata kõrgemaid, laiemaid, jässakamaid või iidvanu puid, vaid just selliseid, mis kohalikele korda lähevad. Kuna olen ise Orissaares koolis käinud ning staadionil palju sporti teinud, tean, kui oluline see puu Orissaare kogukonnale on,” lisab MTÜ Arboristide Koda eestvedaja Heiki Hanso. Ka Orissaare valla embleemil ilutsevad tammelehed.

Orissaare staadionitammel on McBride’i sõnul olemas

kõik, mida võidupuul vaja läheb: tugev side kogukonnaga ning märkimisväärne koht kohalikus ajaloos. “Üle maailma olen märganud seda, et kohalikud kipuvad unustama, milliste väärtuste keskel nad elavad. Teil Eestis on julgelt üle poole kogu riigist metsaga kaetud, kuid Inglismaal näiteks on see protsent 15 kanti. Pole siis ime, et siin kõnnitakse väga haruldastest puudest mööda,” julgustab McBride kohalikke oma kogukonna erilisi asju rohkem tunnustama.

Euroopa aasta puu valimised on üles ehitatud nii, et kogu info ja hääletussüsteem on internetist leitavad. McBride märgib, et on eriti uhke uue rakenduse TICL üle, mis võimaldab kõik 14 nomineeritud puud rei-

sisihtkohtadena ühel marsruudil läbi käia. Sellisel rakendusel on loodusturistide ning puusõprade hulgas palju fänne.

Orissaare staadionitammel on küll head võiduvõimalused, kuid ega konkurendidki vähem tuntud ole. Nimelt leiab tänavuste nominentide hulgast legendaarse Robin Hoodi tamme Sherwoodi metsast või rohkem kui tuhandeaastase oliivipuu Itaaliast. Selliseid hiiglasi austavad nii kohalikud kui turistid. Võidupuud ootab üleeuroopaline tunnustus ning uhke skulptuur, meenutamaks vägevat konkurssi.

Oma hääle saab lemmikpuule anda veebruari jooksul aadressil www.treeoftheyear.org.

Heidi Hanso

Väiketraktorite ja ATVde meTsAhAAgised

COUNTRY 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

COUNTRY 380 + T30

COUNTRY 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

COUNTRY 470 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

COUNTRY 330 + T15

• nooleulatus 3,3 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

COUNTRY 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

Arborist aitab linnapuid hoida ja väärtustada HEIKI HANSO

Puud kujutavad endast majesteetlikku ilu, nad sümboliseerivad tugevust ja vastupidavust.

Meie aukartus ning kiindumus puudesse kajastub kogu inimkonna ajaloos.

Samas, kui meie kogemused puudega ulatuvad kaugesse aega läbi evolutsiooni, siis meie teadmised õigetest ja efektiivsetest puuhoolduse võtetest alles kujunevad.

Arboristika on peen diplomaatia, mis otsib avalikus ruumis kompromissi inimeste ja puude suhetes. Hea arborist leiab alati mõlemale poolele sobiva lahenduse.

Teaduse areng ka puuhooldusele abiks Nii nagu kõik valdkonnad elus, hakkab ka puuhooldus tänu kiiresti arenevale teadusele meile mõistetavamaks muutuma.

Puude majandamisele asula- ja linnaruumis pöörati tähelepanu juba keskajal, kuid tänapäeval tuntav arboristika sai alguse eelmisel sajandil Ameerikas.

1924. aastal (samal ajal, kui meie kodumaal ilmus esimene number ajakirjast Eesti Naine) kutsuti Connecticutis kokku 40 puuraidurit, kes asutasid ühingu ISA (International Society of

Arboristid suvisel puhkehetkel Orissaare staadionitamme juures, mis nüüd Euroopa aasta puuks pürib.

Arboriculture), et töötada välja parimad lahendused aktiivse industrialiseerimise tõttu häviva kõrghaljastuse päästmiseks.

Soovide täideviimiseks hakati koguma tähelepanekuid ning teavet puittaimede käitumisest mittelooduslikus keskkonnas.

Oli selge, et tuleb leida võimalused, kuidas inimesed õpiksid eksisteerima koos puudega. ISAst sai organisatsioon, mille kaudu

kõrghaljastajad jagavad teadmisi ja vahetavad kogemusi kogu ühiskonna hüvanguks.

Mitmel rindel koos teiste roheliste organisatsioonidega tehakse jõupingutusi, et mõista paremini puu “hingeelu” ja arendada keskkonnasõbralikke, ergonoomilisi ning turvalisi töövõtteid.

Nagu ütleb Ivo Linna oma kõigile tuntud laulus – “Aasta hea

oli 65”. See oli aasta, kui arboristika jõudis Euroopasse ning loodi Arboricultural Association Suurbritannias. Selle kaudu töötati välja ja kehtestati mitmed hädavajalikud standardid – töökvaliteedi nõuded, puusõbralikud lõikamistehnikad, ohutuimad töövõtted ja kaastöötaja päästmise meetodid.

Oluliseks sai liidu püüe teha koostööd teiste sarnaste organi-

Eestis on näha, et pikka aega pole siin tähtsustatud haljastute pikaajalist planeerimist ja sageli on istutatud suvalised liigid suvalistesse kasvukohtadesse.

Eesti oli aastakümneid infovaeguses, kuna ei olnud võimalik suhelda ülemaailmsete puuhooldusega tegelevate organisatsioonidega. Sellest tuleneb ka hetkel raskendatud olukord.

Eestis on näha, et pikka aega pole siin tähtsustatud haljastute pikaajalist planeerimist ja sageli on istutatud suvalised liigid suvalistesse kasvukohtadesse.

Eri ajad muudavad suhtumist puudesse

satsioonidega, parandades asulapuid puudutavaid teadmisi ja hoiakuid.

Alles Eesti taasiseseisvumise aastal loodi sakslaste algatusel Euroopa riikide organisatsioonidele katus – sündis praegu European Arboricultural Councili (EAC) nime all tuntud ühendus, mille ülesandeks on ühtlustada arboristika mõistmist Euroopasiseselt.

Kui Rootsi pindalast on üle 70% ja Eestis üle 50% kaetud metsaga, siis näiteks Inglismaal on see arv 12%, Belgias 22%, Hollandis aga koguni alla 11%.

Arboristika ei ole küll otseselt metsaga seotud, aga kindlasti mõjutab puuderohkus ühiskonna väärtushinnaguid ka iga üksiku puu suhtes. Kahjuks aga on just puuderohkus pöördvõrdeline nende väärtustamisel – mida rohkem on puid, seda vähem tundub üldsus neist lugu pidavat.

Samas on viimastel aastatel tehtud märgatavaid edusamme.

On hakatud tegelema tulevaste puuhooldusspetsialistide koolitamisega ja näiteks pealinnas juba nõutakse ka väljastatavatel raielubadel, et tööd sooritaks oma ala spetsialistid.

Olid ajad, mil peeti õigeks puusse tekkinud avaused kivide ja betooniga täita, lõikekohad õli või värviga katta. Oksi ja harusid lõigati teadmatusest suvalistest kohtadest vastavalt vajadusele. Ehitusplatsidel kaevati puruks juuri ja rasketehnikaga rüüstati võrasid. Kohati juhtub seda veel ka tänapäeval, näiteks liiniümbruste puhastamisel ja magistraalide äärsetel tagasilõikustel.

On aga selgesti näha, et teadlikkus ja tähelepanu selle teema ümber on tõusujoones.

HEIKI HANSO

www.honda.ee

S U T S U R A V K I L S U S K U L A J S U L D Tourer automaat N c I i v i K C Ö Ö T ADAS MT t e r c o E n f a m g N o e l C E R A A Civic 5D D N E G LE 2015

UMINE K K A P A T S AA KSE E KUUMA

AUTO KÄTT T ALATES 145€ OOLDUSI H A T U S 2015€ EES A T ASTAT LISAKS 3 A

Kindlustus

Kampaania tingimused: Vara väärtusel 16 290 EUR järgmistel tingimustel: sissemakse kliendile 2015 € (sisaldab lepingutasu 160 €), intress 0,99%, periood 60 kuud ja jääkväärtus 26,14% korral on kuumakse sellisel juhul alates 145€. Krediidikulukuse määr on 1,28 % aastas.

Krediidi kogusumma on 12 988€. Kasutusse võetav krediidisumma on 17 185€. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Vara väärtusel 21 480 EUR järgmistel tingimustel: sissemakse kliendile 2015 € (sisaldab lepingutasu 160 €), intress 0,99%, periood 60 kuud ja jääkväärtus 32,45% korral on kuumakse sellisel juhul alates 189€. Krediidikulukuse määr on 1,14 % aastas. Krediidi kogusumma on 18 179€. Kasutusse võetav krediidisumma on 22 539€. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Tasuta auto tehnohooldus 3 aastat või 60 000 km (kumb varem kätte jõuab). Tasuta tehnohooldus sisaldab töötundide tasu vastavalt ettenähtud hoolduste juhendile, ettenähtud mootoriõli ja õlifiltreid, õhufiltreid, salongifiltreid ja tihendeid. Finantsteenuse pakkuja on Nordea Finance Estonia AS. Tutvuge liisingutingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Kombineeritud kütusekulu: 3,6–6,6 l/100km , CO²: 99–155 g/km

Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Kalda tee 13, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Tallinna tn 86, tel 435 5421

a 8 turvapatj lisüsteem lsuskontrol VSA stabii i b ia rd a e st ON Mode) HSA kaldte iduabi süsteem (EC a sõ rig to se a m a Ökonoo use limit hoidja kiir ees ja taga se u ir ki si ü P ukid d aknatõst e Elektrilise asead m ii kl e tn endused a Automa stmete sooj elised esii m m ee st st ü ea h ss a K atu nemise hoi tuled Rehvi tühje utuled ja LED stopp id sõ a LED päev (ainult MT) lid rt süsteem eeg Stop / Sta ised küljep il tr ek ga el “ 6 1 Soojenduse ed lj rv. Valuve Metallikvä

€ alates 145 Kuumakse uni 4000 €* Sinu võit k

rustusele

lisandub:

: kett ADAS steemi pa Juhiabi sülinnapidurduse süsteem

Comfort va

• Aktiivne oiatus kupõrke h • Otsekok ide tuvastus oiatus ärk • Liiklusm kõrvalekaldumise h lt ja ra u id n • Sõ atsioo ala inform • Pimeda luse hoiatus ik li • Ristuva d (HSS) d kaugtule v sisepeegel • Aktiivse ne e m atselt tu • Automa hetus va u ig kä e ndur Automaatn ndlikkusega vihmaa tu m ee va a st ü et Muud telefonis handsfree Bluetooth iskaamera Tagurdam ljed 17“ eem. Valuve st sü Alarm

€ alates 189 Kuumakse uni 5100 €* i Sinu v5õaaitstakliisingu makset + 3 aasta hooldus d

*arvestatu

4 ene r g ee t i ka

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

Pelletikütte turg Eestis kasvab Võrumaal avab peatselt uksed Baltimaade moodsaim pelletitehas OÜ Osula Graanul.

Ettevõtte esindajad usuvad, et pelletitootmine Eestis on kindlasti tõusujoonel ning kasvab koos elatustasemega.

OÜ Osula Graanul emafirma ASi Graanul Invest juhatuse liikme Raul Kirjaneni sõnul on Osula graanulitehas ehitatud praegu kehtivate rangete keskkonnanormide järgi ja kasutatud on parimat olemasolevat tehnoloogiat. “Ühe oma naabri ja keskkonnaameti nõudel oleme lasknud Eesti juhtivatel ekspertidel kaardistada võimalikud probleemid ja tulemus on olnud ühene – mingisugust probleemi ei ole,” kinnitab Kirjanen. “Me ei kasuta vett samast põhjaveekihist, kust vett võtavad kohalikud elanikud ja mingisugust reovett ei teki, sest me ei kasuta oma tehnoloogilises protsessis olulises koguses vett.”

Uue tehase ümber palju vahukeerutamist Ta lisab, et mis puudutab müra ja õhusaastet, siis on selge, et iga tootmine seda teatud määral põhjustab, kuid selleks on ette nähtud normid, mille piiridesse peab jääma ja kuhu nad kindlasti ka jäävad.

Miks siis leidub kohalike hulgas ikkagi protestijaid?

“Minu meelest ei ole seal tegu kohalike elanike protestiga, sest sisuliselt protestib üks inimene, kes ei ole isegi meie otsene naaber,” märgib Kirjanen. “Pigem

on see tavaline rehepaplus, kus teatud moraalitasemel inimene näeb, et ehitatakse suurt asja ja tahaks ka pirukast oma osa saada.”

Kirjanen märgib, et sellise mõttemalliga nemad aga kaasa minna ei taha ja sellest ka kogu üleskeerutatud vaht.

Puidukütte hind on enneolematult soodne Kirjanen räägib, et Eesti Energias puidu kasutamisest on räägitud vahelduva eduga aastaid ja praegu on ju olukord, kus Eesti Energial on võimalik puitu kasutada igal ajal, kui tal selleks vajadus või huvi tekib.

“Küsimus ei ole puidu põletamises kui sellises, vaid selles, et Eesti Energia tahab, et elektritarbijad hakkaks talle puidu kasutamise eest jälle peale maksma,” ütleb ta. “Euro saamise tuhinas riik ükskord eksperimenteeris juba puidu masspõletamise subsideerimisega ja tulemusi oli kaks: esiteks küttepuude oluline hinnatõus Kirde-Eestis – 40%, mis mõjutas kõiki küttepuude kasutajaid, olgu need siis tööstused, keskküttesüsteemid või majapidamised.”

Teine mõju oli Kirjaneni sõnul see, et selle hinnatõusu ja

Eesti Energia meeletu kasumlikkuse maksid kinni taastuvenergia tasu kaudu elektritarbijad.

“Mida riik ja tarbijad sellest võitsid – mitte midagi,” leiab ta.

“Minu selge seisukoht on, et Eesti riigil ja tarbijatel on majanduslikest kaalutlustest johtuvalt võimalik taastuvenergia toetamiseks suunata limiteeritud hulk vahendeid ning neid tuleks kasutada uute ja moodsate elektritootmisvõimsuste arendamiseks ning toetamiseks. See võimaldaks meil tulevikus toota elektrit hajutatult ja efektiivselt.”

Eesti Energia poolt puidu masspõletamine ei täida Kirjaneni sõnul mitte ühtegi nendest eesmärkidest ja on seetõttu mõttetu.

“Samuti jätab Eesti Energiale erilise toetusskeemi lubamine väga vale signaali investeerimiskeskkonnale,” on ta veendunud.

“Kui riigiettevõttel on võimalik tagantjärele oma ebaõnnestunud investeeringute katteks tarbijatelt välja pressida toetusskeem, siis paneb see kõik teised investorid Eesti energiaturul ebavõrdsesse olukorda.” Ta lisab, et juba on riik andnud Eesti Energiale tasuta CO2-kvoote, ette on nähtud võimsustasu, riik on eelarvest toetanud Ees-

PA N E TÄ H E L E

Pelletikütte eelised n Puhas põlemisprotsess. n Lihtne ja kompaktne kütuse ladustamine. n Paindlik logistika. n Taskukohane investeering ja lühike tasuvusaeg. n Väike elektritarve. n Stabiilne ja fossiilkütustest sõltumatu hind. n Autonoomsus ja kasutajasõbralikkus.

Allikas: Margit Suhhostavets, Cerbos OÜ

ti Energia investeeringuid meeletute sumamdega, erandeid on tehtud elektrivõrguga liitumisel jne.

Kirjanen arvab, et madalakvaliteedilisest puidust on võimalik teha maailmaturul nõutud tooteid – pellet, brikett, plaat, tselluloos, paber – , mida saab eksportida ja mille tootmisel luuakse töökohti ning tuuakse riiki sisse raha.

“Ja siis me ei pea seda ressurssi lihtsalt arutult ja madala efektiivsusega ära põletama ning selle põletamisele veel tarbijana ka peale maksma,” leiab ta. “Eesti Energia on saanud oma investeeringute tarvis riigilt terve hulga toetusi ja riigiabi ning mitte kunagi ei ole neile lubatud täiendavat abi taastuvenergia tasu näol.”

Puidugraanuli kasutamine Eestis veel kesine Kirjanen lisab, et kui Eesti Energia peab vajalikuks puidu põletamist, peavad nad seda tegema turutingimustel.

Pelletid lähevad tema sõnul valdavalt ekspordiks.

“Meie suuremad eksporditurud on Suurbritannia, Taani, Prantsusmaa ja Itaalia,” räägib Kirjanen. “Ma arvan, et ei ole õige arvata, et pelletitega kütmine Eestis ei ole levinud – usun, et pelletituru kasv Eestis on olnud suhteliselt kiire ja see jätkub.”

Ta leiab, et selle kiirendamiseks peaks oma panuse kindlasti andma ka riik ja üks selline hea näide on ka praegu töös olev õlikatelde vahetamise programm.

“Pelletite kasutamine kasvab ka Eestis, kuid see võtab lihtsalt teatud aja,” märgib Kirjanen. “Eks see on ka natuke ela-

Praegu kasutatakse meil katlamajades peamiselt hakkpuitu, mis pelletist

tustaseme ja mugavuse küsimus – pellet on ja jääb kallimaks kui küttepuud, kuid teisalt võimaldab muretut ja automaatset küttelahendust, samas kasutades ikkagi kohalikku ja keskkonnasäästlikku kütust.”

Ta lisab, et koos elatustaseme tõusuga Eestis kasvab kindlasti ka nende inimeste hulk, kes on huvitatud mugavamatest küttelahendustest ja sellisel juhul on puidugraanul kindlasti arvestatav alternatiiv.

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

REMONDI VÕI EHITAKVALITEETI! OMA METSAMASIN ISE! USALDA

516 5190 515 0811 513 5350

RS160 Risti Kaimas Viimsalu

RS210

HOOLDA OMA MASIN ENNE TALVE!

membraan-hüdroakud

filtrielemendid

RS280 Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Margo Miks

RS220 Kasuta HYDAC-Nordhydraulic proffide jagajat ja varuosi! Kaup otse maaletoojalt. võidaajas ajasjajaveendu kasuta kvaliteedis! parimat! hüdrovoolikud – võida Voolikute tegemine ootetööna

Hüdraulika ja pneumaatika. Komponentide jae- ja hulgimüük HYDROPOWER OÜ

Ringtee 12a, Tartu tel 734 4430

info@hydropower.ee www.hydropower.ee

ene r g ee t i ka 5

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

koos elatustasemega SVEN ARBET

K O M M E N TA A R

Siim Söödor OÜ Toru-Jüri müügijuht

Kütteõli hinnasurvest tingituna on inimesed hakanud mõtlema teistele kütteviisidele. Üheks populaarsemaks nendest on saanud pelletiküte.

Tavaliselt on üleminek õliküttelt pelletiküttele lihtne, ent sõltub siiski sellest, missugust katelt konkreetselt kasutatakse. Toimivas küttesüsteemis tuleks välja vahetada vaid katel koos põletiga ning muu süsteem võib jääda samaks.

Loomulikult asendatakse ka õlimahuti pelletipunkriga.

Pelletikatlaid on mitmesuguseid. Osa neist täisautomaatsed, mis sisaldavad juba ka tarbevee soojusvahetit, tuhaeraldust ning automaatset puhastust. Kindlasti tuleb igale kliendile läheneda personaalselt. On neid, kes soovivad võimalikult universaalset lahendust – see tähendab, et lisaks pelletitele on võimalik kütta ka puitu.

Sellistes olukordades on hea lahendus malmkatel, mille ukse sisse on lõigatud ava ning monteeritud pelletipõleti. See annab võimaluse kütta kodus olles puitu ning eemal olles lülitada süsteem automaatseks.

Tehnoloogilisest küljest võiks ostu juures tähelepanu pöörata kuluosadele. Üks tähtsamaid komponente pelletipõleti juures on näiteks süüteelement. Kogemused näitavad, et vastupidavaimad on keraamilised süüteelemendid. Valides pikaealise malmkatla koos pelletipõletiga, tuleks arvestada umbes 2500 euroga. Nendele klientidele, kes aga soovivad kütta vaid pelletitega ja eelistavad mugavust, jääb moodsa katla hind umbes 5000 euro juurde.

Margit Suhhostavets OÜ Cerbos müügi- ja turundusjuht

märksa soodsam. Nii ka Kose uues katlamajas. Küll aga saab hakkekatla kiiresti pelletile ümber kohandada.

ASi Barrus müügijuhi Jürgen Ainsalu sõnul müüvad nad saeja höövlipuru peamiselt pelletitööstustele, tselluhaket tselluloositootjate tütarfirmadele, kes ekspordivad selle Skandinaavias asuvatele emaettevõtetele. Oma

graanulitehase ehitamise otsus sõltub investeeringu tasuvusest.

“Praegu me pelletitehast ei ehita, samas ei välista selle ehitamist tulevikus, kui tasuvusaeg peaks sobilikuks kujunema,” kinnitab ta. “Meie enda toodeta-

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus alates 2 m) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732

vate pelletitehasele sobilike kõrvaltoodete hulk rahuldab väiksema pelletitehase vajadused, aga väikeste tehaste tasuvus on kehvem kui suurtel.”

KETLIN RAUK

Pelletiküte on mugav asendus õliküttele või gaasiga kütmisele. Pelletiküte on soodsam ja keskkonnasõbralikum kui gaas-, elekter- või õliküte.

Kui olemasolev korralik küttesüsteem võimaldab, siis kõige kergema vaevaga saab katlale lisada pelletipõleti. Meie pelletipõleteid on võimalik paigaldada enamikule tahke- või vedelküttel töötavatele kateldele.

Nii jääb kliendil suur vaev nägemata ja juurde oleks vaja vaid pelletipõletit, mahutit ja tigutransportööri, mille komplekti maksumus algab umbes 1500 eurost, kuid kõik sõltub konkreetselt vajadustest ja ruumist, kuhu mahutid jne paigaldatakse.

Kui aga on vaja ümber ehitada kogu küttesüsteem, võib arvestada 5000–6000 euro suuruse investeeringuga, kuid väga palju sõltub konkreetse kliendi vajadustest ja eelistustest.

KÜTTEHALL

Pelleteid valmib üha enam.

Tehasel vastalisi Jaanuari alguses Sõmerpalu vallamajas peetud rahvakoosolekul selgus, et kuigi OÜ Osula Graanul rajatav Baltimaade uhkeim pelletitehas on peaaegu valmis, on ümberkaudne rahvas ikka rahulolematu.

Koosolekul kohal olnud OÜ Osula Graanul emafirma ASi Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla ütles, et pelletitehas on peaaegu valmis ning proovitootmine peaks õige pea algama. Tehase ametlik avamine on kevadel, kui ilmad soojemad.

Teine ettevõtte esindaja, Osula pelletitehase projektijuht Priit Uuemaa rääkis, et lisaks pelletitehasele on kavas tuleval aastal alustada OÜ Osula Energia elektri koostootmisjaama ehitusega.

Kummagi tehase tooraineks ja kütteallikaks on hakkpuit.

Uuemaa rääkis, et Sõmerpalu vallas Varesel, Toftani saeveski kõrvale rajatavas tehases on uuem tehnoloogia kui Graanul Investi firmades Järvamaal Imaveres, LääneVirumaal Ebaveres ja Valgamaal Helmes.

Kuigi Uuemaa jutust jäi mulje, et tehase ehitusel täidetakse kõiki normatiive, olid ümberkaudsed elanikud ikkagi kriitilised. Põhiline hirm on, et vesi saastub, kaevud jäävad kuivaks, õhk saastub ja müra ei lase elada.

Metsaleht

6 p r o b leem Eesti

ME TSA K A JA

n Eesti maa-amet moodustati 16. jaanuaril 1990, tähistades seega äsja oma 25. aastapäeva. Ameti üks peamisi ülesandeid oli ja on riigi maapoliitika rakendamine ning maakatastri pidamine.

“Maa-amet kuulub taasiseseisvunud Eesti vanemate riigiametite hulka,“ ütles ameti kõige kauaaegsem juht Raivo Vallner. “Pärast ameti moodustamist algas Eestis maareform, mille suunamine, koordineerimine ja kontrollimine jäi ameti üheks põhiülesandeks.“ Nüüd on maareform valdavalt lõppenud, katastrisse on kantud üle 96% maast. “Tegu on Eesti mahukaima, kuid samas kõige õnnestunuma reformiga – tekkis majanduse arengu jaoks oluline kinnisvaraturg, maal on väärtus ja peremehed,“ ütles keskkonnaminister Mati Raidma.

Maareformi käigus sai alguse maakataster, kuhu on kantud andmed ligi 650 000 kinnistu kohta. n Keskkonnaühenduste Koda valis 2014. aasta olulisimaks keskkonnateoks Nabala–Tuhala ja Ropka–Ihaste looduskaitsealade moodustamise. Keskkonnavaenulikema teo tiitli pälvis Eesti Keemiatööstuse Liit oma kampaaniaga “Meie õnn on meie maavarad“.

“Nii Nabala–Tuhala kui Ropka–Ihaste kaitseala loomisel on teinud koostööd kohalikud kodanikuliikumised ja keskkonnaministeerium,“ ütles EKO koordinaator Kai Klein. n 21.–22. jaanuaril korraldas NEPCon ASi Graanul Invest SBP hindamise. NEPCon on sertifitseerija, kes pakub SBP sertifitseerimisteenuseid.

Graanul Invest AS on kolmas graanulite tootja maailmas.

Sustainable Biomass Partnership (SBP) on tööstuse poolt ellu kutsutud organisatsioon, mille asutasid aastal 2013 Euroopa suurimad biomassi, peamiselt graanulite tarbijad. Tegu on enamasti energia tootjatega.

Metsaleht

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

Maaomanikud läksid viimases Kümne aasta jagu aega on merre voolanud, kuid valitsusasutused ei suuda või ei taha midagi ette võtta, et maaomanikud saaksid majandustegevust välistavate liinialuste maade eest õiglast tasu.

Läinud aastal, mõni päev enne jõulupühi, saatsid maaomanikud peaminister Taavi Rõivasele märgukirja, et valitsusjuht võtaks midagi ette praeguseks juba pika habeme kasvatanud looga.

Jutt käib mitmesuguste tehnorajatiste alla jäävate eravalduses olevate maade talumise eest maaomanikele kompensatsiooni arvestamisest.

Omanikud läkitasid peaministrile kirja Ligi 65 000 kinnisvaraomaniku huve esindava Eesti Omanike Keskliidu peaministrile saadetud kirjas leitakse, et valitsusasutuste vahel on tekitatud ringkaitse, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium põrgatab probleemi justiitsministeeriumile, kelle pädevusse liinide talumise tasu kehtestamine peaks kuuluma. Viimane arvab, et küsimust peab esmalt arutama valitsuskabinet, keskkonnaministeerium aga peaks enne kehtestama uue maakatastriseaduse ja üleüldse peaks seniks tasumäärad kehtestama võrguettevõtjad ise.

Sõnaga – valitseb olukord, mida võib nimetada peataolekuks, soovimatuseks asjaga tegelda, vastutusvõimetuseks, koostöötahte puudumiseks. Kuidas keegi soovib. Fakt on see, et maaomanikud saavad liinidetrasside alla ja kaitsetsooni jäävate maade n-ö talumise eest tasuks vaid sandikopikaid.

Ametnikud ei saa öelda, justkui poleks neil õiguslikku alust tegutsemiseks. Nii tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium õiguskantsleri taotlusel juba 2012. aasta kevadel põhiseadusega vastuolus olevaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse sätted, mis kehtestasid tehnovõrkude

talumise tasu arvutamise alused. Õigupoolest langetas Riigikohus selles küsimuses juba teistkordse otsuse, sest 2004. aastal leiti naeruväärsed tasumäärad olevat põhiseadusega vastuolus.

“Seega ei ole täitev- ja seadustandev võim kahetsusväärselt suutnud kümne aasta jooksul kehtestada põhiseaduspärast regulatsiooni,” tõdeb omanike keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna allkirja kandev märgukiri. “Riigikohus möönis oma 2012. aasta otsuses, et kuni uute reeglite kehtestamiseni tuleb maaomanikele maksta kohast tasu.”

Pöördumises leitakse, et rohkem kui kaks aastat pärast kõrgema kohtu otsust puuduvad ikka veel ühtsed aluspõhimõtted kinnisasjade omanikele ning tehnovõrkude omanikele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistas 17. aprillil 2012 tehnovõrgu talumise ning kaitsevööndist tuleneva maa kasutamise kitsenduse talumise eest makstava iga-aastase tasu põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega kehtetuks.

Talumistasu mitu korda väiksem maamaksust Pöördumises toodi näide metsast, mida läbib 220–330kV pingega õhuliin. Kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 40 meetrit. 160 meetri pikkuse koridori korral maksab maaomanik maamaksu umbes 7.50 eurot aastas, talumistasu suurus oleks ligikaudu 32 senti aastas.

Just selle asjaolu tõttu ei ole enamik maaomanikke talumistasu taotlenudki. Samas moodustab võrguteenus märgatava osa elektriarvest. Seega – võrguteenust pakutakse maaomaniku kulul.

Järvamaal tegutseva MTÜ Minu Mets juhatuse liige Ülle Läll tõdeb, et liinide talumise kohustus ning maakasutuse piirangud on vaatamata kohtuotsusele ikkagi omanike õlule jäänud.

“Kaitsevööndis on elektripaigaldise omaniku loata keelatud nii metsa langetamine, materjali ladustamine kui ka puude is-

Kõige enam on maaomanikud hädas Eleringi kõrgepingeliinidega, sest nende keelu- ja kaitsetsoon on palju ul

tutamine. Luba tuleb taotleda kümme päeva enne planeeritava töö alustamist ning taotlejalt on õigus nõuda taotluse rahuldamisega kaasnevate kulude hüvitamist,” kirjeldab Läll olukorda. “Selle seadusesätte taustal on eriti huvitav, et maaomanikul puudub õigus isegi hüvitisele.”

Lisaks ei ole metsaomanikul õigust saada kaitsevööndis Natura metsatoetust, kuigi piirangud kehtivad ka seal. Ülle Läll peab loomulikuks, et need maad, vähemalt metsamaad, mida läbivad tehnovõrgud, ostetaks omanikult ära.

Hind peab olema selline, nagu oleks sellel maal ilma piiranguta. Siin võiks teha võrdluse riigipiiri äärsete maadega.

“Kui see maa on avaliku huvi ja julgeoleku tagamiseks nii oluline, ei saa panna vastutust ja kohustusi vaid väikesele osale elanikkonnast,” nendib ta. “Praegu võib öelda, et olukord on kasulik ja mugav liinide omanikele.

Arvestades aega, mille jooksul ei ole talumistasu tahetud kehtestada ega muid lahendeid leitud, võib oletada, et seda ei tahetagi teha.”

Riigimehi kohus ei morjenda Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Liina Laineveer viitab samuti palju jutuks olnud kohtuotsustele, märkides, et maaomanikud seisavad silmitsi olukor-

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

9600€

+ km

€

+ km

raga, kus rohkem kui kaks aastat pärast kõrgema kohtu otsust puuduvad ikka veel ühtsed aluspõhimõtted kinnisasjade omanikele ning tehnovõrkude omanikele, kuidas käituda uute tehnovõrkude rajamisel ja olemasolevate talumisel, rekonstrueerimisel ja hooldamisel.

Samuti puudub metoodika õiglase talumistasu väljaarvutamiseks. Sisuliselt maksavad liinide omanikud maaomanikele talumistasusid põhiseadusvastaste määrade alusel. Õiguskantsler, Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit ja tehnovõrkude omanike esindajad on korduvalt pöördunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsminis-

p r o b leem 7

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

hädas valitsusjuhi jutule ILMAR SAABAS

VÄ L IS M A A

ME TSA K A JA

PIRET HANSON

PA N E TÄ H E L E

Talumistasude kohtutee

Ülle Läll leiab, et liiniomanik peaks trassimaa välja ostma.

atuslikum kui madalpingeliinide puhul. Ka kohtuasi käib Eleringiga.

teeriumi poole. Kahetsusväärselt ei ole probleemile lahenduse leidmine siiani pälvinud valitsusasutustelt piisavat tähelepanu ning meile teadaolevalt ei ole astutud veel konkreetseid samme uue regulatsiooni väljatöötamiseks.

“Tekkinud olukord on murettekitav, kuna valitsus ignoreerib kohtuvõimu otsuseid ning õiguskantsleri ettepanekuid juba aastaid,” tunnistab Laineveer.

Tema sõnul on metsaomanike ootus, et elektriliinide aluse maa eest tuleb omanikele maksta õiglast kompensatsiooni.

Hüvitis elektriliini talumise eest võiks võrduda aasta jooksul keskmiselt juurde kasvava puidu hinnaga. Eesti keskmine

puidu juurdekasv on 5,4 tihumeetrit hektari kohta aastas.

Liiniomanik peaks maksma maaomanikule summa, mille viimane oleks saanud metsa juurdekasvu arvelt. Praegu on aga seis selline, et enamik trassialuste maade omanikest pole

hüvitamistaotlust esitanud, kuna talumistasu oleks absurdselt väike.

Edasiste sammudena näeme võimalikku pöördumist valitsusjuhi poole ettepanekuga anda asjassepuutuvatele ministritele konkreetsed tähtajad põhiseadusvastase olukorra lõpetamiseks ning vajalike õigusaktide väljatöötamiseks.

Metsa keskmist juurdekasvu talumistasu arvestamise aluseks võtmist pooldab ka Metsatervenduse OÜ juhatuse liige Ants Erik, kelle hinnangul peaks liiniomanik tehnorajatisi oma valdustes kannatama pidavale maaomanikule kinni maksma selle vahe, mille viimane oleks saanud liinialuselt maalt metsa hinnangulist juurdekasvu arvestades.

“Sellisel puhul võtaks riik või kes liiniomanik parasjagu on, selle maa rendile ja siis tehku seal, mida tahab,” selgitab muu hulgas ka Erametsaliidu juhatusse kuuluv Ants Erik. “Liini all saab selle haldaja siis majanda-

Palume Teil kui vabariigi valitsuse juhil sekkuda antud probleemi lahendamisse ning anda asjassepuutuvatele ministritele konkreetsed tähtajad põhiseadusvastase olukorra lõpetamiseks vajalike õigusaktide väljatöötamiseks ning vajadusel arutada teemat kabinetiistungil.

Priidu Pärna

Riigikohus tunnistas 2004. aasta 30. aprilli otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-3-04 asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 154 lõike 2, mis nägi talumise kohustuse eest tasu maksmisest vabastuse ette kuni 2009. aasta 1. jaanuarini, põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, leides, et see koormab maa omanikku rohkem, kui oli üldsuse ja tehnorajatiste omanike huvidega põhjendatav.

26. märtsil 2007 jõustunud asjaõigusseaduse (AÕS) § 1582 lõige 1 nägi ette kinnisasja omaniku õiguse nõuda tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu, kuid seda AÕSRSi §s 154 kehtestatud suuruses. Õiguskantsleri taotlusel tunnistati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt 17.04.2012 otsusega nr 3-4-1-25-11 põhiseadusega vastuolus olevaks AÕSRSi sätted, mis kehtestasid tehnovõrkude talumise tasu arvutamise alused (AÕSRSi § 154 lõiked 2–4) – tehnovõrgu või -rajatise talumise või tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndist tuleneva maa kasutamise kitsenduse talumise eest makstava iga-aastase tasu suurus oli arvutamise aluste kohaselt tehnovõrgu kaitsevööndile vastava maa üheprotsendilise maksustamishinna arvulise näitaja ja maa sihtotstarbest sõltuva koefitsiendi korrutis.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium langetas 17.04.2012 selles küsimuses teist korda otsuse, tunnistades tehnovõrgu talumise ning kaitsevööndist tuleneva maa kasutamise kitsenduse talumise eest makstava iga-aastase tasu põhiseadusega vastuolus olevaks. Otsuses märgitakse, et “…kuni uute reeglite kehtestamiseni tuleb maaomanikele maksta kohast tasu.”.

Allikas: Riigi Teataja, Maaleht

ma hakata, võsa hakkeks teha või selle omakorda kellelegi välja rentida.”

Riigikohtu otsus kui tõde kuulutav messias Keegi ei vaidle vastu, et liinide all ja lähikonnas on piirangud, aga maaomanikul võiks siiski olla võimalus ka sellisel maal toimetada. Mitte et see on vaid nuhtluseks kaelas, sest maamaksu liinialuse maa eest peab ta ikka maksma.

Peaministri nõunik Janis Kukk kinnitas, et Eesti Omanike Keskliidu kiri tehnovõrkude talumise tasude arvutamise metoodika kohta jõudis jõulueelsel nädalal Riigikantseleisse.

“Selle probleemiga on aktiivselt tegelnud justiitsministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium, kuid sobiva lahendini pole veel jõutud,” tõdeb Kukk. “Justiitsministeerium on seisukohal, et lahen-

duse leidmisel omab väga olulist tähtsust Riigikohtu menetlusse võetud tsiviilasi, mille järgi kodanik esitas hagi ASi Elering vastu seadusest tuleneva tehnovõrgu ja -rajatise talumise tasu suuruse tuvastamiseks ning selle maksmise kohustamiseks. Riigikohtu otsus selgub loodetavasti 2015. aasta veebruaris. Pärast seda on võimalik astuda edasisi samme.”

Janis Kukk kinnitab, et talle teadaolevalt on ka võrguettevõtjad seisukohal, et tähtis on ära oodata Riigikohtu lahend, enne kui midagi otsustada.”

Eleringi eestvedamisel käib koos ühistegevuse töörühm eesmärgiga töötada välja ühtne talumistasu metoodika. Valitsus tehnovõrkude talumise tasudega seotud küsimust arutanud ei ole ja Janis Kuke sõnul saab seda suure tõenäosusega teha alles pärast Riigikohtu lahendi selgumist.

AIN ALVELA

n Stockholmis peakontorit omav Rusforest müüb saetööstuse ja puidugraanulitehase Arhangelskis. Tehas toodab 120 000 m3 saematerjali ja 100 000 m3 puidugraanuleid aastas. Ostjateks on rühm Venemaa saetööstusi. Tehingu hind on 31 mln dollarit (umbes 25 mln eurot).

Rusforesti teate kohaselt on tehase müügi põhjus ELi poolt Venemaale seatud sanktsioonid. n Soome ja Norra ehitavad koostöös Tenojoki äärde põhjapõdraaia. Aia eesmärk on ära hoida Norra põhjapõtrade tulek Soome poolele. Norra põhjapõdrad on talviti Utsjokil tekitanud märkimisväärseid kahjustusi. Soome ehitab ja hooldab aeda Angelist kuni Vanha Karigasniemini, Norra ehitab ja hooldab aeda Vanha Karigasniemilt Levajokini. n Sigu tapva Aafrika seakatku levimise tõkestamiseks Soomes on kavas oluliselt vähendada metssigade arvu.

Põllu- ja metsamajandusministeerium ning Soome jahikeskus valmistavad ette metssigade intensiivset küttimist.

Jahikeskuse andmeil on Soomes 1000–1300 metssiga.

Talvel on kavas vähendada metssigade arvu vähemalt poole võrra. n UPM müüb kõik oma Inglismaal asuvad metsad Inglismaa kiriku komisjonile, mis valitseb kiriku omandeid. UPMil on 14 metsakinnistut Šotimaal ja kaks Walesis. Nende pindala kokku on umbes 7100 ha.

Metsakinnistute müügihind on 50,6 miljonit naela ehk umbes 64 miljonit eurot. n Erilised ilmastikutingimused põhjustasid detsembri alguses Austrias suuri metsakahjustusi. Okstele ja latvadele moodustus paks jääkoorik, mille raskuse all puud murdusid. Arvatakse, et kahjustuste suurus ulatub 600 000 m3-ni.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

meie tootevaliKus:

toodetud eestis

palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit. haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

KompleKti hind sisaldab: tõstuk oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

ind Komplekti h

€ su 13 al4da3kä0ibem ak

Hind ei sis

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

haagis oniar 10t: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

8 kaa r d i s t am i ne Kagumets OÜ Ostab: Müüb:

metsakinnistuid (ka raiutud) kasvava metsa raieõigust põllumaad metsamaterjali küttepuid kaminapuid (võrgus)

tel 5687 6113, info.kagumets@gmail.com

mets.ee

Teeni oma metsast tulu mob 508 9402 tel 766 8056

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

LEMAANO VAHENDUS METSAKINNISTUID Ostame:

RAIEÕIGUST ÜMARMATERJALI

Kokkuostuhinnad head, tasumine kiire!

Vajadusel ka okste väljavedu.

Töö kiire ja korralik!

Pakkumised ja päringud: lemaanovahendus@gmail.com või 5693 5118

ostab

METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

GIS võimaldab piiluda i Sven arbet

Jaanuaris 25. aastapäeva tähistav maa-amet on lisaks maareformi korraldamisele hakanud järjest rohkem keskenduma riiklike ruumiandmete tootmisele ja geoinfosüsteemide (GIS) arendamisele.

Maa-ameti üks peamisi ülesandeid oli ja on riigi maapoliitika elluviimise korraldamine ning maakatastri pidamine, kuid järjest olulisemaks on saanud ka ruumi- ehk asukohaandmete tootmine, haldamine ja kättesaadavaks tegemine. Ehk teisisõnu – maa-ametist on saanud Eesti riiklik kaardistusagentuur, kus toodetakse kaarte ja kaardiandmeid, hallatakse aadressiandmeid, suunatakse geodeesia- ja geoloogiaalast tegevust jmt.

Praeguseks on maa-ameti halduses juba üle veerandsaja kaardirakenduse, ühes kuus kogub ameti geoportaal keskeltläbi 120 miljonit päringut.

Geoinfo muudab ka GPSi täpsemaks Maa-ameti infotehnoloogia osakonna juhataja Viljo Roolaht märgib, et elektrooniliste infosüsteemide loomist alustas amet 1994. aastal, mil valmis esimene ameti elektrooniline maakatastri andmebaas.

Praeguseks sisaldab geoportaal mitukümmend kaardirakendust, näiteks saab vaadata infot maakasutuse kitsenduste, maa kui kinnisvaraga tehtud tehingute, katastripiiride, reljeefi, geoloogia, maardlate ja mullastiku, kohanimede registri, looduskaitsealade ning aadressiandmete kaardikihte. Kaardid on ka ohtlike ettevõtete ja üleujutusohtlike alade paiknemise kohta.

“Aadressiandmete süsteem, mis on mõeldud aadressiandmete kogumiseks ja käsitlemiseks ning on riigi infosüsteemi osa, kujutab endast maa-ameti üht olulisemat IT-süsteemi,” kinnitab Roolaht. “Just seda meie koostatud keskset andme-

Maa-amet kasutab kaardistamiseks eraldi selleks kohandatud väikelennukit, milles laserskänner ja spetsiaalne masin digitaalsete fotode saamiseks.

baasi peaksid kasutama aadresside pidamise tarbeks ka kõikide teiste ametkondade infosüsteemid. Aadress peab olema seotud konkreetse asukohaga ja üheselt mõistetav.

Praegused mõõdistustööde tegijad on paljuski tänu võlgu maa-ametile, mis on rajanud geodeetilised võrgud ja koostanud geodeetiliste punktide andmekogu, sest kui pole geodeetilisi võrke, ei ole võimalik teha piisavalt täpseid mõõdistusi. Osa geodeetilisest võrgust on toetatud kuni 13 GPS-püsijaamaga, et tagada võimalikult tugev satelliidisignaal ja välistada mõõdistusvigasid.

Näiteks kas või põllutöömasinaid juhtiv GPS-süsteem peab saavutama paarisentimeetrise täpsuse. Nii kasutavad ka GPSteenuseid pakkuvad firmad

maa-ameti kaardiandmeid, kogudes sinna juurde kasutajat eeldatavasti huvitavaid äriandmeid tanklate, kaupluste, maanteeinfo jmt kohta.

Kaardiandmeid kõigist eluvaldkondadest Geoportaal oli oma loomise hetkel ehk 13 aastat tagasi siinmail esimene elektrooniline veebipõhine kaardirakendus.

Selline mahukas ettevõtmine oli tollal väga uuenduslik.

Geoportaali kaudu näeb topograafilisi aluskaarte (Eesti põhikaart), ortofotosid, ajaloolisi kaarte, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, looduskaitse, pärandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, katastri- ja aadressiandmeid, maardlaid, geodeetilisi punkte, planeeringuid jpm –

kokku üle poolesaja temaatilise kaardirakenduse.

Põhilised geoportaali kasutajad on kohalikud omavalitsused, võrguettevõtted, mitmed riigiasutused nagu päästeamet, PRIA, keskkonnaagentuur, samuti planeerimisfirmad jne.

Kaartidele kantud objektide liigitus, asukohatäpsus ja andmete korrektsus on järjest olulisemad ka maaga seotud õiguslikes vaidlustes, sest näiteks teed, jõed, tehnovõrgud jm kitsendusi põhjustavad objektid võivad piirata majandus- ja arendustegevust. Täpseid andmeid vajab ka keskkonnajärelevalve.

Viljo Roolaht iseloomustab ameti kaardi- ja infosüsteeme kui pidevas arendamises olevat organismi, mis ei saa kunagi lõpuni valmis. Tehnoloogia liht-

müüb

Metsaharvenduse OÜ

Hea metsaomanik!

LÕHUTUD KÜTTEPUID

Ostame:

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

Toored ja kuivad, pikkus tellija soovil, tarne al 10 ruumi, transport hinnas Lääne-, Harju- ja Raplamaal hind al 28€

tel 50 24 895 info@pajakapuit.ee www.pajakapuit.ee

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

küttepuid.

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

kaa r d i s t am i ne 9

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

Ruumiandmed – andmed, millel on asukoht, kuju, koordinaadid ja aadress.

Ruumiandmeid avalikustatakse tavaliselt kaardil või kaardina, kümmekond aastat on see toimunud digitaalsel kujul.

Kaardid aitavad meil piltlikult ette kujutada ja mõista ümbritsevaid nähtusi ning nendevahelisi seoseid.

Kvaliteetsed ruumiandmed on vajalikud näiteks riigikaitse ja sisejulgeoleku, hariduse, tervishoiu, transpordi ja logistika korraldamisel, keskkonnahoius, maavarade kasutamisel, tehnovõrkude rajamisel, äris, omavalitsuste töös jne.

Mida täpsemad on need andmed, seda täpsemalt saame oma elu korraldada (seda ka ohuolukorras) – likvideerida loodusõnnetusi, juhatada kohale päästeteenistust, planeerida teid ja ehitisi jne.

Aastast 2008 pakub maa-ameti geoportaal lisaks WMS-teenust, mis võimaldab GIS-tarkvara kasutajatel aluskaarte, katastripiire jpt kaardikihte oma töös aluseks võtta. WMS-teenust saab kasutada kodumaistes ja ülemaailmsetes (Google Maps, Arcgis.com) veebipõhistes kaardirakendustes.

Allikas: http://geoportaal.maaamet.ee/

salt areneb sedavõrd kiiresti, lisades uusi võimalusi.

“Nii oleme kohalikele omavalitsustele spetsiaalse kaardirakenduse näol loonud võimaluse kanda andmebaasi infot oma valla või linna piires menetlusse antud detailplaneeringute kohta,” kirjeldab Roolaht üht osa tegevusest kaardiandmete kogumise juures.

Andmeid pakutakse kõikidele tasuta Euroliidu mastaabis võib maaameti kaardirakenduste funktsionaalsust hinnata üheks parimaks. Tähelepanuväärne, et Eesti on üks väheseid riike, kus niivõrd detailsed ruumiandmed ja kaardid on avalikkusele tasuta kasutatavad.

Andmebaaside maht on tohutu, Google’iga muidugi võrrelda ei saa, aga ikkagi lisandub maa-ameti serveritesse aastas umbes 100 terabaidi jagu uut infot. Ja lisaks suurele andmemahule on see töö ka üksjagu ajamahukas ning rahakulukas.

Muide, seesama Google kasutab maa-ameti kaardiandmeid.

Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Kristian Teiter ütleb, et uute kaartide valmistamise juures on võtmetäht-

susega ruumiandmete kogumine ehk hõive. Uusi aerofotosid kasutades tehakse kindlaks looduses toimunud muutused ning uuendatakse ruumiandmeid andmebaasis, millest omakorda koostatakse kaarte.

2008 hankis maa-amet aeropildistamiseks ja laserskaneerimiseks väikelennuki Cessna 208B Grand Caravan. Lennuk pildistab sõna otseses mõttes kogu Eestimaa ruutsentimeetri haaval üles, iga nelja aastaga tehakse Eestile tiir peale.

Võiks ka kiiremini, aga asja pidurdab see, et sobivaid pilte saab teha vaid kevaditi, kui puud veel lehes pole. Lennukil on pildistamiseks spetsiaalne kaamera ning kõrgusandmete saamiseks laserskaneerimise seade üldnimetusega lidar.

Aadress peab olema seotud konkreetse asukohaga ja üheselt mõistetav, aadressi teades peab saama konkreetsesse kohta kohale minna.

Viljo Roolaht

Kaardistamine on rahaja ajamahukas töö Üks raha- ja ajamahukamaid etappe ongi andmete uuendamine aerofotode ja kõrgusandmete alusel. Andmed on täpsed ja detailsed ning looduses toimunud muudatusi on palju. Igal aastal pildistatakse vähemalt neljandik Eestimaast, lisaks veel metsanduslikel eesmärkidel pildistamised 15–20% ulatuses.

Metsamehed on väga huvitatud maa-ameti nn vale värvi ortofotodest – värvide normaalseid spektreid pea peale keeravat tehnoloogiat kasutades pildistatakse lennukilt metsamassiivi ja fotodel jäävad eri puuliigid eri värvi.

Keskkonna- ja metsaspetsialistid saavad nende fotode järgi paremini ja kergema vaevaga hinnata, milline on metsa kasvukohatüüp, millistel tükkidel võiks alustada lageraiet, kus võib leida mingit haigusetekitajat jmt.

Hiljuti lendas ameti lennuk kaardistamise eesmärgil üle tulevased võimalikud Rail Balticu trassid.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks parandada üleeuroopalist ruumiandmete kättesaadavust ja koostoimet, mis tähendab, et eri riikide allikatest pärit ruumiandmed peavad kokku sobima kogu Euroopa ulatuses, neid peab saama jagada paljude kasutajate ja rakenduste vahel.

AIN ALVELA

TA SUB T E A DA

Millega tegeleb Eesti maa-amet?

Pärast asutamist oli maaameti tähtsaim tegevus maareformi läbiviimine.

Eesti üks keerukam ja peaaegu kõiki inimesi puudutav maareform on nüüdseks sisuliselt lõppenud, maaregistris on registreeritud üle 96% maast.

Maa-ameti hallatavas maakatastris on registreeritud 648 000 katastriüksust, kõigi nende kohta on toimikud, mis moodustavad ainulaadse katastriarhiivi.

Mullu käivitus e-Kataster, muu hulgas toimub vanade toimikute digitaliseerimine.

Katastrimõõdistamine ja -kontrolli korraldamine.

(Aastal 2014 oli 157 taotlust, enamiku esitasid katastribürood ja maaomanikud.)

Maa-amet haldab ja arendab kinnisvaratehingute andmebaasi, kus on ülevaade alates 1996. aastast.

Selle ajaga on Eestis tehtud üle 620 000 tehingu.

Koostöös rahandusministeeriumiga luuakse peamiselt kohalikele omavalitsustele mõeldud maamaksu infosüsteemi, mille kaudu saavad omavalitsused 2013. aastast kätte maamaksu arvutamiseks vajalikke riiklike andmebaaside andmeid.

Hiljuti valmis koostöös maa-ametiga häirekeskuse geoinfosüsteem GIS-112 ehk digikaart, mis on päästeteenistusele abiks õige koha leidmisel.

Amet korraldab keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade kasutamist, sh riigile mittevajalike maade müüki.

Aastatel 2003–2014 võõrandati 50 573 ha maad, tehingute kogumaksumusega 153 miljonit eurot.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus info@metsagrupp.ee

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

PUIDUTÖÖPINGID PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED PALGISAED

hinnad alates

hinnad alates

3840 €

Eesti turul 15!

Tel/faks 607 0048, üle 505 5661 e-post Tel 607info@krkmoigu.ee 0048, 505 505 56615661 Tel/faks 601 5955, e-post info@krkmoigu.ee

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

Allikas: maa-amet

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

HEA METSAOMANIK! ostame • võsa • raiejäätmeid Pakume • raie- ja väljaveo teenust tel 510 7691

tel 5354 1618, www.haket.ee

www.pilous.cz

Geoinfosüsteem (GIS)

“Andmete kogumine ehk siis pildistamine ja skaneerimine lennukilt on vaid üks etapp kogu tööst. Esmalt tuleb need lennud planeerida, kooskõlastada lennuameti ja vajadusel piirivalvega, seejärel andmeid töödelda ning alles siis saab neid fotosid ja andmeid kaardiks kasutada,” selgitab Teiter.

See pole odav töö – üks kaardistamise lennutund maksab koos käibemaksuga umbes 1800 eurot, kusjuures see on riigile soodsam kui tulnuks lennuki rentimine.

www.pilous.cz

M IS O N M IS

www.krkmoigu.ee www.krkmoigu.ee

gasse Eestimaa nurka

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

10 p u u p ä r i m u s Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

Taasavastatud maarjakask Puuajastul ehk ajal, kui kõik esemed mis vähegi võimalik tehti puust, oli maarjakask Eestis hästi tuntud puu. Sadakond aastat tagasi tunti teda Eesti eri osades mitmesuguste nimede all.

Kindlaim tunnus maarjakase määramiseks on tüve mõhnalisus. Piltlikult öeldes näeb maarjakase paksendustega tüvi välja justnagu hiigelsuur madu, kes on alla neelanud pesakonna küülikuid.

Haanjamaal öeldi maarjakõjo või naariskask, Hiiumaal kirikask, Saaremaal raudkask või maadrekask. Maarjakasest tehti peitli- ja noapäid, piipe, vastupidavust nõudvaid adraosi, ilukarpe jm.

Ent kui puuajastu XX sajandi algupoolel lõppes, vajus koos vanade puutööoskustega unarusse ka maarjakase tundmine. Maarjakase ehk karjala kase tundmine ununes koguni nii põhjalikult, et 1930ndatel ei osanud seda looduses ära tunda isegi metsateadlased.

Mõhnalised on tihti isegi jämedamad oksad. Kui mõni puhetunud tüvekoht risti pooleks lõigata, paistab, nagu oleks keegi puidupinnale vedanud terava pruuni pliiatsiga sakke, kriipslinnukesi ja sigrimigri mustrit.

Niisugust süüd ei ole ühelgi teisel puul ja sellepärast loetakse maarjakaske väärispuuks.

Maarjakask on ainus puu meie looduses, mille hinda arvestatakse mitte tihumeetrite vaid kilogrammidega. Ühe kilo maarjakase hind Euroopas on praegu märksa kõrgem kui kilo suhkru hind.

Kuna tema puit on nii kallihinnaline, on teda Eestis hakatud kasvatama peamiselt istandikes.

Maarjakase propageerimisega tegeleb 2001. aastal loodud Maarjakase Selts.

Eestisse on nüüdseks rajatud juba sadu hektareid maarjakase istandikke. Kodumaisest maarjakasest valmistatakse nipsesemeid, suveniire, vineeri ja mööblit. Euroopa põhjamaade ainsaks looduslikuks väärispuuks ristitud puu kindlasti väärib seda, et teda meil tuntaks ja hinnataks kõrgelt kui sajandi eest puuajastul.

Maarjakaski leidub kõikjal Andres Mathieseni 1934. aastal ilmunud soliidses teoses “Dendroloogia“ mainitakse vaid üht maarjakase leiukohta, Parasmetsa karjamaad Saaremaal.

Tõsisemalt hakkasid Eesti dendroloogid maarjakasega tegelema alles alates 1970ndatest.

Selgus, et maarjakase avastamiseks tuleb vaid looduses lahtiste silmadega ringi käia.

Suhteliselt lühikese ajaga leiti Eesti eri paikadest sadu maarjakaski, eriti ohtralt Lääne-Eestis ja saartel.

Art Doors OÜ ostab tamme-, saare-, jalaka- ja vahtrapalki.

Müüme kuivatatud tisleripuitu.

INFO ja tellImINe Ingvar tšizikov, tel 523 5155 ingvar. tsizikov@gmail.com

www.artdoors.eu

L UGUD E S A RI

Metsapärimus

n Looduse- ja rännumees Hendrik Relve kirjutab igas Metsalehes metsa ning puudega seotud pärimustest, mida ka tänapäevas elav inimene võiks paremini mõista.

Ehtne väärispuu Hendrik Relve

Maarjakase puit on kõrges hinnas, nii mõnigi kasvatab teda omamoodi pensionisambaks.

Eesti Metsa talvenumber, kirju kui Kihnu naise seelik Selliste sõnadega võiks Eesti Metsa viimatist numbrit tõesti iseloomustada. Aga eks ole samamoodi kirju ju tegelikult ka kogu Eesti metsandussektor.

Siin tegutsevad ühtaegu metsaomanikud ja -töösturid, looduskaitsjad ja teadlased, ning teised, kellest igaühel on metsa

ja metsandusega oma spetsiifilised huvid.

Avalugu on pühendatud metsaomanik Olavi Udamile, kes ise nimetab metsatalu pidamist elustiiliks. Veel valgustavad erametsaomanike keerukaid probleeme rubriigid “Üks küsimus, üks vastus” ja “Arvamus”. Riigimetsanduse tulevikusuundadest kirjutab Kairi Oja, metsatööstusele olulisest läbimurdest, lubatud suurema-

Raume Puit oÜ

ostab

metsakinnistuid tel 5645 3299 info@raumepuit.ee

Metsamõõduriistad Metsandustarvikud Keskkonnauuringute seadmed MeltiM OÜ tel 507 2334

www.meltim.net

OSTAME:

Pakume Puidutuhka.

Saab vahetada kasvava võsa vastu. tel 510 7691

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

test palgikoormatest veoautodele, Kristiina Viiron.

Põhjamaade metsandusest looduskaitsjate pilguga annab ülevaate Kaarin Partsi artikkel.

Dendroloogilisi kirjutisi saab lugeda Heino Kasesalult ja Heldur Sanderilt ning uurimistulemustest juuremädaniku leviku kohta metsapatoloogidelt maaülikoolist. Metsanduslooliselt pakub uudset huvitavat infot Viio Aitsami tagasivaade Ees-

ti Vabariigi taasiseseisvumise algusele, kui riigimetsa taheti pakkuda krooni kattevaraks.

Hendrik Relve ajakirja Eesti Mets peatoimetaja

A R V A M US 11

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

HINNAK A JA

November tõi hinnalanguse, aastaga on kukkumine pea kõigis sortimentides Jaanuarʼ14 Veebruarʼ14 Martsʼ14 Aprillʼ14 Maiʼ14 Juuniʼ14 Juuliʼ14 Augustʼ14 Septemberʼ14 Oktooberʼ14 Novvemberʼ14 Detsemberʼ14 Jaanuarʼ15 Männipalk 73.31 Männipeenpalk 68.20 Kuusepalk 74.50 Kuusepeenpalk 70.10 Kasepakk 89.53 Kasepalk 62.93 Haavapalk 41.50 Lepa palk 39.33 Lepapeenpalk 28.00 Männipaberipuit 38.80 Kuusepaberipuit 38.19 Kasepaberipuit 33.17 Haavapaberipuit 32.02 Küttepuit 24.41

73.31 68.20 74.06 69.90 89.53 62.93 41.50 39.33 28.00 38.72 38.09 33.14 31.78 24.26

73.99 73.99 74.32 74.65 74.32 74.32 68.38 68.18 68.58 68.31 68.31 68.31 74.56 74.38 74.38 72.63 71.31 71.31 69.50 69.39 69.28 67.44 66.75 66.44 88.49 87.74 87.74 87.74 87.74 87.70 62.93 63.18 63.18 61.93 60.90 60.84 41.50 41.50 41.50 41.50 41.50 41.00 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 38.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 38.50 38.20 36.88 35.79 35.25 35.08 37.84 37.56 35.86 34.42 34.10 33.90 34.64 35.25 35.36 35.42 35.79 35.92 32.68 32.68 32.55 32.06 32.48 32.48 24.26 24.70 24.60 23.88 24.26 24.38

74.32 68.31 71.31 66.58 87.70 63.63 41.50 39.33 28.00 35.08 33.92 36.00 32.65 24.54

74.65 68.31 72.03 66.19 87.70 63.63 41.50 39.33 28.00 34.13 32.97 36.00 32.61 24.14

74.65 69.00 72.03 66.19 78.59 62.51 40.00 38.00 28.00 32.53 31.04 35.67 31.73 24.24

73.48 67.89 70.53 65.35 77.92 62.02 40.00 38.00 28.00 32.12 29.74 35.20 32.07 24.06

71.51 67.34 68.71 64.76 78.26 64.35 40.00 38.00 28.00 31.40 28.50 33.40 31.23 23.28

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, jaanuar 2015 Puiduturg on languses.

Hinnad on jaanuaris eelmise aasta detsembriga võrreldes kukkunud kõigi sortimentide klassis, välja arvatud lehtpuu jämesortiment.

Okaspuupalkidest on hinnad vähem langenud peenpalkidel. Kui standardläbimõõduga (alates 18 cm) palkide hinnad on kukkunud ligi 3%, siis peenpalkidel on hinnalangus ligi üks protsent.

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on kuusepalgid odavnenud ligi 8%, männipalgid aga 2,5%.

Lehtpuupalkide hinnad on üldjoontes püsinud eelmise kuu tasemel. Üks ettevõte korrigee-

RAIEÕIGUSE JA VIRNASTATUD VÕSA OST LÕUNA-EESTI PIIRKONNAS 5621 4750 info@energia-24.ee

ris kasepaku tihumeetri hinda ühe euro võrra ülespoole, mis tähendab valimis 0,4% hinnakasvu. Samas kvartali- ja aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus 11–13%, aga selle põhjuseks on ühe kokkuostja valimist välja langemine möödunud novembris. Kasepalgi hind on kvartali- ja aastataguse ajaga võrreldes paar protsenti kasvanud, haava- ja lepapalgi oma aga enam kui 3% langenud.

Paberipuiduturul on kõikide sortide hinnad languses. Kui eelmise aasta lõpus oli eriti tugeva surve all okaspuupuit, siis nüüd on sellele järgnenud ka kasepuit ning okaspuupaberipuidu hind on langemas tasemele, kus allapoole enam palju langeda ei

ole võimalik. Madalam oli kuusepaberipuidu hind 2008 lõpus ja 2009 alguses. Kuuga on okaspuu- ja haavapuit odavnenud 2–4% ja kasepuit enam kui 5%.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kõigil eespool nimetatud sortidel langustrend palju järsem. Kui võrrelda hindasid eelmise aasta sama ajaga, siis männipuit on odavnenud enam kui 19%, kuusepuit 25%, haavapuit kõigest 2,5% ja kasepuit 0,7% kallinenud. Tänu kohalikule suurele tarbijale on haavapuidu hind võrreldes teiste sortidega palju stabiilsem olnud.

Küttepuit maksis EMK hinnastatistika alusel jaanuaris 23.28 €/tm, mis tähendab kuuga 3,2%, kolme kuuga 3,5% ja

aastaga 4,6% odavnemist. TNS Emori hinnastatistika alusel on küttepuidu hind eelmise aasta viimases kvartalis samal tasemel (29.06 €/tm) püsinud. Aastaga on hind kallinenud koguni 16%.

Hakkpuidu hind (9.23 €/pm³) ei ole viimastel kuudel muutunud, kuid erinevalt küttepuidust on hakkpuidu hind aastaga 14% odavnenud. Puitgraanulite hind tõusis detsembris minimaalselt (169.52 €/t), kuid aastataguse ajaga võrreldes on hind ligi paar protsenti odavnenud. Puitbrikett maksis detsembris keskmiselt 139.67 €/t, mis tähendab kuuga 1,4% ja aastaga 0,9% odavnemist.

Heiki hepner

Märgakem puid enda ümber Seekordses Metsalehes ütlevad meie enda tuntud ja tunnustatud puudesõber Hendrik Relve ja üleilmse lugupeetuse pälvinud haruldaste puude otsija ning uurija Rob McBride nagu ühest suust, et tihti ei oska me siin Maarjamaal, puude keskel kasvanuna, enda ümber märgata üksikuid puid või puuliike.

Hea (mis hea, ikka halb näide) on mõne aasta tagune juhtum, kui tee-ehitajad oleksid külma rahuga maha võtnud Põlva−Võru maantee õgvendamisele ette jäävad ajaloolised ristimännid. Muist jõutigi maha võtta, saemehed ilmselt ei märganudki nende puude erilisust. Õnneks suudeti mõned päästa ja need seisavad Põlva naabruses Rosmal siiamaani.

Peaksime siinkohal vanasõna “Märka puude taga metsa!” ümber pöörama, sõnastades selle hoopis nii: “Märka metsa taga ka puid!” Mitmes Euroopa maakohas on igal puul väärtus, seda teadvustavad selle maakoha külalised, eriti aga muidugi kohalik kogukond.

Just selliseid puid Rob McBride otsibki ja on juba leidnud kuraditosina jagu. Neil päevil lisandus neile ka Orissaare staadionitamm, mis, nii uskumatu, kui see ka pole, kasvab keset jalgpallistaadioni. McBride usub, et sel puul on kõik omadused Euroopa aasta puu tiitli võitmiseks. Soovib siis ka Metsaleht Orissaare staadionitammele edu!

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Japa sobib neile,

Tel 523 2365 meris @meris.ee

Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Kauba transport ja kasutajakoolitus hinna sees.

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

Emeksen OÜ

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

12 p a i kk o n d

METSALEHT Nr 1 (181) 29. jaanuar 2015

Valmis “Hiiumaa metsaomaniku abimees“ Hiiumaa Metsaseltsil oli hea võimalus koondada ühte trükisesse kokku maakonnas tegutsevad teenusepakkujad, kelle tööde kvaliteeti on metsaühistu valmis metsaomanikele soovitama.

Vajadusest sellise ühise andmebaasi järele oli juttu juba aastaid ja nüüd on tore tõdeda, et oleme juttudest tegudeni jõudnud. Seltsi arengukavas olevatest prioriteetidest arendab see trükis kaht esimest liikmetele olulist arengueelistusega tegevusvaldkonda – infot ja teenuste arendamist.

Euroraha abiks Oleme oma metsaühistuga kohaliku LEADERi tegevusgrupi MTÜ Hiidlaste Koostöökogu liikmeks ja saanud varemgi metsaomanike ühistegevust arendavatele projektidele LEADERi meetmest tuge. Toetatud on üleriikliku parimate talumetsamajandajate kokkutuleku korraldamist Hiiumaal, antud hoogu loodusturismile Malvaste piirkonna erametsades ja finantseeritud Soera talumetsa õppeklassi projekteerimist.

Liigagi tihti kiputakse metsandust pidama kuidagi teisejärguliseks ja rahastus meetmetes ära unustama, kuid süüdis-

tada ei ole siinjuures küll kedagi teist peale metsarahva enda.

Iga huvigrupp peab ju ise oma olemasolu ja vajalikkust otsustajatele meelde tuletama, huvide kaitse on üks oluline ühistegevuse eesmärk, ja seda mitte ainult üleriiklikul, vaid ikka ka kohalikul tasandil.

Tore on tõdeda, et Hiiumaal metsandust ära unustatud siiski ei ole, ja ega see ei olekski võimalik Eesti kõige metsasemas maakonnas, kus lausa 71% on metsaga kaetud.

Kuigi elame infoajastul, oli erametsaomanikel siiski väga suur infopuudus Hiiumaal neile pakutavatest teenustest. Kohalikus ajalehes reklaamivad ennast üldjuhul vaid mõned üksikud suuremad firmad. Väiksematele ettevõtjatele on ajalehes reklaamimine ka liialt kallis turunduskanal.

Ajalehereklaamiga on ka see probleem, et mõnikord on reklaam eksitav, metsaomanikele pakutakse teenuseid, mille tegemiseks reklaamijatel tegelikult puudub nii kompetentsus kui vajalik tehnika – elame ju vahendajate kuldajastul. Kahjuks on ka veebilehti väga vähestel siinsetel teenusepakkuja-

VELJO ROOSIMAA

suhtumine oma metsaomandisse. Suurt rolli selles arengus on kandnud metsaomanike koondumine metsaühistutesse.

Teadlikkus paraneb

Foto ühelt Hiiumaa Metsaseltsi poolt kohalikele metsaomanikele korraldatud tehnika tutvustuspäevast.

tel, sest koduleht nõuab teatud IT-pädevust ja raha.

Trükises osalemine oli kõigile osalejatele tasuta. Lisaks paberil levitatavale trükisele saab faili alla laadida ühistu kodulehelt www.metsaselts.hiiumaa.ee.

Trükise valmimise teostas meie oma saarel tegutsev firma Recado Meedia. Kunstnik Peeter Roasto sõbralikud joonistatud tegelased on tuttavad juba

Kuigi elame infoajastul, oli erametsaomanikel siiski väga suur infopuudus Hiiumaal neile pakutavatest teenustest.

varasematestki Hiiumaa Metsaseltsi infomaterjalidest.

Paljud metsaomanikud ei ela ise saarel, seetõttu on neile uudiseks ka see info, mida kohalikud inimesed teavad kogemustest, nt et naaberküla mees pakub seda teenust. Hiiumaa Metsaseltsi liikmetel on metsameetme kaudu olnud võimalus soetada metsatehnikat, millega saab soovijatele ka teenuseid pakkuda. Sellegi kohta on potentsiaalsetele klientidele liiga vähe infot teada.

Oleme trükisesse koondanud 30 teenusepakkujat, keda metsaomanikul võiks vaja minna – alates maamõõtjatest, nõuande

pakkujatest, metsakasvatajatest ja raietööde tegijatest kuni metsataristute hooldajate ja ehitajateni välja. Rõõmu teeb see, et enamik trükises esitletavaid on meie ühistu liikmed.

MTÜ Hiiumaa Metsaselts alustas oma tegevust 1999. aastal, jaanuaris 2015 kuulub meie liikmeskonda 226 erametsaomanikku. Meie ühistusse on algusest saati ära mahtunud nii füüsilised kui juriidilised metsaomanikud olenemata metsaomandi suurusest.

Paarikümne aasta jooksul pärast eraomandi taastamist Eestis on oluliselt edasi arenenud metsaomanike teadlikkus ja

Hiiumaa Metsaselts korraldab õppepäevi, kus demonstreerime eurotoetustega soetatud keskkonnasõbralikku metsatehnikat. Õppepäevadel oleme saanud kinnitust, et inimestel on vajadus teada saada metsamajanduse võimalustest Hiiumaal.

Samuti soosib tulumaksuseadus seda, et metsaomanikud oma metsadesse rohkem tegevusena tagasi investeeriks. Veel mõni aasta tagasi ei olnud füüsilisest isikust metsaomanikul võimalik oma metsa majandamisega seotud kulusid deklareerida ja tulumaks tuli kohe ära maksta tulu saamisele järgneva aasta deklaratsiooni alusel. Nüüd on võimalik kolme aasta jooksul saadud tulust oma metsamajandamiseks investeeringuid teha.

Eesti väikseima maakonna majandusruum on meretaguse asukoha tõttu ahtam kui mandril, aga metsaomanikud saavad siingi kindlad olla, et valides oma tööd väärtustavad koostööpartnerid, saab ka Hiiumaal metsaomanikuks olemisest rõõmu tunda.

Aira Toss Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees

Kütused sinu tehnikale!

ASPEN 2T Valmis kütusesegu, kasutamiseks: • suure koormusega 2T mootorites • madala koormusega 2T mootorites • sisaldab 2T õli vahekorras 1 : 50

ASPEN 4T kasutamiseks kõigis 4T väikemootorites

Kasutatav 2T õli: • täissünteetiline • bioloogiliselt lagunev • tuhavaba • vastab uusimatele keskkonnanõuetele

Asendades oma aiatehnikas tavabensiini Aspeni kütuse vastu, võite sügisel jätta selle rahulikult paaki, sest Aspen hoiab mootori kolvid ja küünlad puhtana, ei tekita pikaajalisel seismisel vaiku ega ummistusi ning säilitab enda omadused vähemalt kolm aastat, samas kui tavabensiin säilib ainult kolm kuud.

Kasutades oma aiatehnikas aasta läbi Aspeni alkülaatbensiine, säästate peale masina mootori ka iseenda tervist ja elukeskkonda, sest Aspeni alkülaatkütusete heitgaasides on 90 protsenti vähem kahjulikke aineid kui tavabensiinis.

puhtam põlemine • maksimaalne jõudlus • optimaalne määrivus kergem käivituvus • pikaajaline säilivus • tervislikum töö- ja elukeskkond keskkonnanõuetele vastavus