METSALEHT (jaanuar 2017)

Tselluloosivabrik tuleb: kõik Eestimaa vallad ihkavad uut, miljardi maksvat tehast endi maile Lk 4–9 26. jaanuar 2017 Nr 1 (205)

MAALEHE LISA

LAHENDUS HOBIMETSNIKULE 6-tonnise kandejõuga ja 1,9m2 koormaalaga ST-6 on mõistliku hinnaga metsaveohaagis hooajatöödeks. See on projekteeritud silmas pidades väikemetsaomanikke, kes ei vaja igapäevaselt rasketehnikat, kuid kes hindavad enda aega, kvaliteeti ja töötõhusust. ST-6 on ideaalne kandmaks kuni 5m palke ja energiapuitu ning ei jäta oma kerguse tõttu maapinnale sügavaid jälgi.

HINNAS SISALDUB: » Metsaveohaagis ST-6; A-tüüpi tugijalad » 3 koormatoru paari » Rattad 10/75 – R15,3 » Tõstuk SC-53 » Haarats SG-15 » Hydrocontrol TR55/7 X-Y tüüpi jagaja

7990€ +KM

LAHENDUS PROFESSIONAALILE 14 990€ +KM

10-tonnise kandejõuga ja 2,8m2 koormaalaga ST-10D on mõeldud tõsisele tegijale, kes soovib metsa majandada aasta läbi. Erilise vastupidavuse annavad haagisele kaks tugevat raamitala. Tiisli pööramine võimaldab masinat hõlpsasti läbi erinevate maastike juhtida. ST-10D on ideaalne kandmaks kuni 6m palke ja on asendamatu kaaslane nii harvendustöödel kui lageraiel.

HINNAS SISALDUB: » Metsaveohaagis ST-10D; B-tüüpi tugijalad » 4 koormatoru paari » Rattad 400/60 – R15,5 » Tõstuk SC-72PRO » Haarats SG-20 » Hydrocontrol HC-D4M-8 elkhorn X-Y-Z tüüpi jagaja

SCANDIC metsaveotehnika on projekteeritud ja toodetud Eestis. Kvaliteetsed komponendid, rohke lisavarustus ja varuosade kohene kättesaadavus teevad SCANDIC haagistest usaldusväärse valiku metsatöödele. Komplekteerime just Teile sobiva lisavarustusega lahenduse!

Scandicon OÜ, Turu 43, Tartu, Eesti | 5304 5360 | 7 355 035 | www.scandicon.eu | sales@scandicon.eu

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

LUUA METSANDUSKOOL

Alanud aasta tõi täpsemad alused toetuste saamiseks Toetuste saamise tingimusi muudeti, sest muudatused võimaldavad tagada, et ühistute tugi metsaomanikele ja metsamajanduslikud tegevused aitaksid täita eelkõige metsaseadusest ja metsanduse arengukavast tulenevaid eesmärke.

Alates 9. jaanuarist saab siseriiklikke toetusi taotleda metsaühistu, millel on vähemalt 200 liiget. Selline nõue soosib elujõulisemaid ühistuid ja kvaliteetset teenust ning aitab vältida niisuguste ühistute teket, mis on keskendunud pi-

gem toetusraha saamisele, mitte niivõrd ühistegevuse arendamisele.

Näiteks pole edaspidi enam tarvis metsataimede soetamise kohta esitada arveid ja maksekorraldusi, kuid need peavad endiselt olema soetatud ma-

jandustegevuse registris registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijalt ja taimedel peab olema kultiveerimismaterjali põhitunnistus.

Muudatused puudutavad nelja siseriiklikku metsandusvaldkonna toetust.

PA N E TÄ H E L E

Muudatused täpsustavad toetuste saamist Nõustamistoetuse saamisel on oluline metsaühistu tulemusmõõdikute alusel saadud tulemus. Tulemusmõõdikute rakendamisel on kriteerium ühistu liikmete arv, metsamaa pindala, metsaomanike teenindamise ja metsamajanduslike tööde korraldamise ning toetuste kasutamise aktiivsus. Toetatakse neid ühistuid, kes on aktiivsed ja panustavad metsamajanduslikesse tegevustesse.

Nõustamistoetust makstakse edaspidi metsaomaniku põhiselt, tundide üle enam arvestust ei peeta. Pärast toetuse otsuse saamist teab metsaühistu, kui suur on kasutada oleva raha hulk teatud ajavahemikul ja saab nõustamisteenuse osutamist paremini planeerida. 80eurone toetus metsaomaniku kohta on arvestatud viimaste aastate nõustamise keskmise mahu järgi, mis on umbes 3,1 tundi metsaomaniku kohta.

Metsa uuendamise toetuse eesmärgi sõnastus sai täpsustuse.

Nimelt on selleks metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast raiet või metsa hukkumist. Lõike konkreetsem sõnastus võimaldab välistada metsatoetuse kasutamist metsataimede istutamiseks mittemetsamaale. Kuna toetusraha on vähe, suunatakse see eelkõige seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Abikõlblikud on metsamaa uuendamiseks tehtavad tööd: maapinna ettevalmistamine, metsataimede soetamine ja istutamine.

Metsaühistu kaudu toetuse taotlemisel on toetuse määr

metsataimede soetamisel ja istutamisel 400 eurot hektari kohta, eraisikust taotlejale poole vähem: 200 eurot hektari kohta. Metsauuendamise hooldamise ja maapinna ettevalmistamise toetus on kuni 96 eurot hektari kohta, eraisikule 48 eurot hektari kohta.

Pärandkultuuri toetuse eesmärk on pärandkultuuriobjektide eksponeerimine laiemale avalikkusele. Objektide nimekirjast arvati määruse muudatusega välja ajaloosündmuste ja traditsioonidega seotud puistud, sest nende puhul puuduvad üheselt mõistetavad maastikumärgid. Samas lisati pärandkultuuriobjektide nimekirja metsaestakaadid ja saeveskid, mis on lihtsalt äratuntavad ning mille säilimine ja eksponeerimine on riigi seisukohalt oluline.

Metsa inventeerimise toetuse määra vähendati toetusraha nappuse tõttu 10 eurole hektari kohta. Toetatakse vaid metsa inventeerimist, mis on metsaseaduse järgi kohustuslik. Metsamajandamiskava koostamist enam ei toetata.

Metsaühistu toetuse puhul on rõhk metsamajanduslike tegevuste mahu suurendamisel ja efektiivsel nõustamisteenusel.

Metsaühistu saab taotleda metsamajandusalase koostöö toetust metsakasvatuslike tegevuste korraldamiseks oma füüsilisest isikust liikmete metsamaal. Abikõlblike tegevuste loetelu koostamisel on lähtutud MAK 2020 peamistest suundadest.

Allikas: Erametsakeskus

Koostööleppele kirjutasid alla Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante.

Pikk koostöö sai ametliku kinnituse Jaanuari keskel sai ametliku vormistuse Eesti ja Läti metsanduskoolide pool sajandit kestnud koostöö.

Ogre tehnikumis allkirjastasid 12. jaanuaril koostööleppe Luua metsanduskool ja Ogre tehnikum. Viimane on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegelda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite läbiviimise ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiekümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” märgib Luua metsanduskooli direktor Haana ZubaReinsalu. Ta lisab, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada eri teemasid kolleegidega, kes iga päev tegutsevad samasugustes metsades.

Lisaks üldistele koostöösuundadele lepiti koolide vahel kokku ka alanud aastal toimuv. Esimesed ühisüritused on plaanis juba märtsi keskel, kui Luua metsanduskooli saelaagris osalevad ka Ogre tehnikumi õpilased. Aprilli algul osaleme ühiselt Ogre kooli saevõistlustel põllumajandusmessi raames Riias Rāmavas.

TOOMAS KELT

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

Uus seadus lisab rangust ja toob leevendust ANDRES PUTTING

Keskkonnaministeeriumis 16. jaanuaril kogunenud metsandusnõukogus jõuti metsaseaduse muudatuste osas huvigruppidega üksmeelele ning seaduse muutmisega minnakse edasi.

Kuigi suures osas seaduse muudatustest oli ühisosa huvigruppide vahel juba varem olemas, vajas täiendavat arutelu viljakate kasvukohatüüpide kuusikute majandamisega seonduva range kaitse vajakute katmine ning looduskaitsealade piiranguvööndites raiete reguleerimine.

“Tõdeti, et metsanduse arengukavaga võetud eesmärk laane- ja salumetsade range kaitsega katmiseks tuleb täita esimesel võimalusel ning tegevuskava selleks on olemas,” selgitab keskkonnaminister Marko Pomerants. “Turbe- ja valikraiet puudutavate muudatuste osas leiti, et majandatavates metsades on need vajalikud, suurendamaks lageraiele alternatiivsete võtete kasutamist, kuid piiranguvööndites tuleks säilitada senised normid. Ka kuuse raievanuse langetamise punkt otsustati metsaseaduse muutmise eelnõuga valitsusse viia.”

Laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmisel võetakse aluseks range kaitse töö-

Läinud aasta detsembri keskpaigas korraldasid metsakaitsjad Tallinnas Toompeal aktsiooni, kus väljendati vastuseisu metsaseaduse muudatustele, iseäranis kuuse raievanuse vähendamisele 80 aastalt 60-le.

rühma koostatud tegevuskava.

Praeguseks on salumetsadest range kaitse all 14 030 hektarit ja range kaitsega on vaja veel katta 13 000 hektarit.

“Need alad on riigimaadel, nende säilimiseks on RMK-l korraldus seal range kaitse tagada.

Mis vormis alad kaitse alla võetakse, selgub edasise töö käigus,” märgib Pomerants.

Lisandub veel hulk kaitsealasid Riigimetsas on metsaregistrisse kantud salumetsi kokku 80 790 hektarit. Eri piirangutega salumetsi on 20 753 hektarit, millest range kaitse all on 8955 hekta-

rit. Majandusmetsades asuvaid salumetsi on riigimetsas 60 037 hektarit, millest viimase 20 aasta jooksul on uuendusraieid tehtud 37 protsendil.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) esindaja Tarmo Tüüri sõnul on elustiku kaitsmiseks vajaliku minimaalse mahu saluja laanemetsade kaitse alla võtmisega eri põhjustel viivitatud ligi 15 aastat.

“Praegu on olemas nii ekspertide nõukogus kui ka majanduslikke huvipooli hõlmavas nõukogus heaks kiidetud plaan, mille elluviimine lahendaks Eesti metsade elurikkuse säilimiseks ühe olulisema probleemi,” avaldab Tarmo Tüür heameelt.

“Järgmise kiire sammuna tuleb valitud metsadele keskkonnaministri käskkirjaga rakendada esialgne kaitse. See võimaldab alustada plaani elluviimiseks vajalikke toiminguid,” selgitas Tüür.

Kaitseks valitud alad asuvad riigimaal. Kuna loodusteadlaste arvutatud miinimumi tagamiseks ei piisa olemasolevatel kaitsealadel säilinud salumetsadest, näeb heakskiidetud tegevusplaan ette ka uute kaitsealade loomist. See vajab valitsuse toetust.

Tegevusplaani järgi rakendatakse salumetsadega samu vajakute vähendamise meetmeid ka laanemetsade osas, mille tu-

lemusena saaks kaetud salu- ja laanemetsade vajakud, mis on kokku umbes 27 000 hektarit.

Lageraiele otsitakse aseainet Metsaseaduse muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Näiteks paindlikuma turberaie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, metsaomanikul lihtsam raietegevusi järk-järgult teostada ja surve lageraieks väheneb.

EKO esindajad nõustusid kompromissettepanekuga, et

raietegevust puudutava vastuseisu põhjustanud seadusemuudatused rakendatakse vaid väljaspool kaitsealasid.

“Turbe- ja valikraiet puudutavate muudatuste osas leiti, et majandatavates metsades on need vajalikud, suurendamaks metsaomanikel lageraiele alternatiivsete võtete kasutamist, ning ka kaitsealade piiranguvööndites jõuti osade vastavate muudatuste osas kokkuleppele,” märgib keskkonnaministeeriumi kantsler Marku Lamp.

Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel.

Majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust alandatakse 80 aastalt 60-le. Praegused raievanused ei võimalda majandusmetsade küpseid kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, mistõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet.

Plaanis on muuta vääriselupaiga õiguslikku sisu nii, et oleks võimalik nendegi alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud. Olulise muudatusena on kavas välistada olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.

AIN ALVELA

4 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

ERAKOGU

P Ä E V A K A J A 5

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

Karula on meg ainvesteeringu saabudes kaotaja SVEN ARBET

Linnuteadlased: Eestile ei sobi intensiivne metsandus Eesti Ornitoloogiaühing toetab ühiskonnas alanud arutelu Eesti metsade tuleviku ja säästva metsanduse võimalikkuse üle, pakkudes omalt poolt välja neli tegevust, mis aitaksid taastada ja kaitsta ka metsalinnustiku seisundit.

Pikaajaline haudelindude seire näitab tavaliste metsalindude, tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus.

Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist.

Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.

1) Metsaseaduse eelnõus välja pakutud majandamispiirangute leevendamisest loobumine. Kõige olulisem neist on

säilitada kaitsealade piiranguvööndites praegu kehtiv turbeja valikraiete kord ning koostöös teadlaste ja huvigruppidega välja töötada elustiku säilimist soosivad reeglid kaitsealade piiranguvööndite metsade majandamiseks.

2) Algatada ennetähtaegselt metsanduse arengukava muutmine, mis põhineks kaasaegsetel teadmistel, arvestaks tasakaalustatult kõigi ühiskonnagruppide huvide ja vajadustega ning tagaks Eesti metsade säästva majandamise.

3) Kevad-suvise raierahu kehtestamine nii riigi- kui ka erametsades lindude pesitsusperioodil 15. aprillist 15. juulini. Praegu kehtib see 15. juunini vaid riigimetsades ning vaid

osal metsa- ja raietüüpidel.

Raiete tegemine lindude pesitsusajal ei vasta ühiskonna ettekujutusele säästvast metsandusest ning soodustab metsalinnustiku seisundi halvenemist.

4) Loobuda nn Skandinaavia intensiivmetsanduse mudeli poole püüdlemisest. Selle asemel soodustada tasakaalustavate elustikusõbralike majandamisviiside kasutamist erametsades ja tagada nende järgimine riigimetsas.

Näiteks loodusmetsade üht tunnusliiki valgeselg-kirjurähni pesitseb Rootsis veel vaid 2–5 paari, Soomes umbes 200 paari, Eestis pesitseb neid praegu 3000–6000 paari.

Metsaleht

Idee rajada Valgamaale, veel enam Karula valda Euroopa suurim tselluloosivabrik (kas tõesti näitas tibatilluke, olematu arendustegevusega vald ise selleks initsiatiivi?!) on kohalikule kogukonnale ootamatu uudis.

Esmalt ei tahtnud nad seda sugugi uskuda, sest sellest lihtsalt ei ole mitte keegi kirjutanud ega inimestega rääkinud. Pärast esimest ehmatust tundus niisugune idee juba hirmutavalt loomulik – on ju olemas tselluloositehase jaoks vajalik vooluveekogu – Väike Emajõgi. Ka Lätimaa on siinsamas ja sealsed metsad kuuldavasti ei ole veel nii lagedaks raiutud. Ka raudtee on olemas, kuigi puidutöösturid kurdavad, et Eesti raudteetransport on maanteetranspordist 1,5 korda kallim. See-eest Läti raudtee on palju odavam.

Metsa rünnatakse igast kandist Sellest megainvesteeringust võidaksid üksikud firmad (lisaks puidufirmale näiteks logistikaettevõtted), aga tohutult kaotab piirkond kui elukeskkond ja loodusturismi sihtkoht.

Vana Võrumaa tervikuna, millesse kuulub ka Karula vald, on regioon, kuhu liigub üha rohkem ettevõtlikke peresid, kes on siia tulnud loodusliku elukeskkonna pärast, mitte eesmärgiga leida tööd tootmisettevõttes.

Need on inimesed, kes tulnud või jäänud siia teostama oma unistusi. Algaval suvel avab selles Antsla-taguses nurgas uksed vähemalt kolm omanäolist kohvikut.

“Eesti võlub puhta keskkonna, mitmekesise kultuuri ja suurepärase toiduga,” kuulutab Estonia.ee inglise keeles. Me ei tutvusta oma riiki mitte kui Euroopa kõige suuremate ettevõtetega riiki (neid meil puidutööstuse valdkonnas juba on), vaid kui 22% ulatuses soode ja rabade ning poolest saadik metsaga kaetud maad. Aga näib, et samal ajal peame oma looduse vastu riiklikult toetatud võitlust. Miks muidu näeb Eestimaa välja umbes samasugune, nagu kogemata käärid kätte saanud paariaastase lapse soeng. Langetustraktorid huugavad ööd-päevad läbi, Kesk-Eesti omavalitsused juba tunnevad Rail Balticu pärast survet uute kruusakarjääride rajamiseks.

Nüüd siis uus pauk. Kas 973 elanikuga Karula vald sulandaks endasse mitmesaja töökohaga sajahektarise puidutöötlemisettevõtte? Karula omad ar-

Kas 973 elanikuga Karula vald sulandaks endasse mitmesaja töökohaga sajahektarise puidutöötlemisettevõtte? Karula omad arvavad, et kindlasti mitte, tulevane Valga vald mõtleb võib-olla aga hoopis teistsugustes kategooriates.

Tänavu suvel räsis torm Karula kandis Lüllemäel kõvasti loodust. Nüüd peljatakse sealmail tselluloositehase tulekut.

vavad, et kindlasti mitte, tulevane Valga vald mõtleb võib-olla aga hoopis teistsugustes kategooriates.

Pisikene Eesti on Euroopa jaoks umbes samasugune suurus nagu Karula vald Eestis. Aga meie riigis juba asub Euroopa suurim puidugraanulikontsern – Eestis nelja tehast omav AS Graanul Invest. Veel seitse kontserni tehast paiknevad teistes riikides. Viimasena Võrumaal

valminud Osula graanulitehas töötleb aastas umbes 600 000 tihumeetrit puitu.

Õhus on palju vastuseta küsimusi OÜ Est-For Invest puidurafineerimistehas oleks tootmismahult umbes viis korda suurem kui Osula Graanul ja erinevalt graanulitehasest vajab tootmiseks suurel hulgal magevett. Kas Ka-

gu-Eesti kannatab selle välja ja kust tuleks puit nii suure ettevõtte jaoks? Kas tselluloosi valmistamine on ennekõike puidu väärindamine või suure keskkonnariskiga masstootmine?

Kas meie riiki on seda hädasti vaja olukorras, kus Kundas valmistatakse haavapuust paberi toorainet, Kehras aga on olemas hiiglaslik tselluloositehas.

Võib-olla peaks Eesti-suurune riigikene seadma ettevõtete-

hanso mk Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

pÕllumeestele ja maaomanikele lahendus Ühest ettevÕttest

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Tule tutvuma maamessile!

pÕllumaade taastamine (vÕsaraie, metsaraie, kraavitrasside puhastamine, kÄndude ja vÕsa freesimine) maaparandustÖÖd (kraavide kaevamine, truupide paigaldus, pÕlluteede ja metsateede taastamine, ehitus) tiikide kaevamine, suuremahulised pinnasetÖÖd elektrikaabli ja sidekaabli kÜndmine

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

www.hansomk.ee

hanso mk oÜ

ringtee 78, 51014 tartu

tel 525 2911 kaupo@hansomk.ee

le piirangud loodusressursi kasutamise osas?

Kui Maaleht minult selleteemalist kommentaari küsis, olime kohe-kohe avamas Karulas näitust “Üks puu”. See räägib haava ja kuuse eluringist, nende puude looduslikest kaaslejatest ning möödunud suvel Pokumaal valminud puidust tarbeesemetest, mille suurem kasutamine tavaelus on mitte ainult keskkonnasõbralik, vaid ka

Soomes toodetakse saepurust bioetanooli St1 ja SOKi ühisfirma kavandab bioetanooli tootmise viiekordistamist Kajaanis ja uue biorafineerimistehase ehitamist Pietarsaarisse.

teraapiline. Et seda teada saada, tasub vaid ühepuusõidukiga vee peale minna, painutatud haavapuust sõelaga teri puhastada, kas või puulusikaga tainast segada.

Kui käsitöömeistritel on raskusi üksiku sobiva puu leidmisega, siis üks Eesti suurim ekspordiartikkel – palkmajade ehitamine –, samuti lauamaterjali või täispuitmööbli valmistamine on selline valdkonnad, mis vajavad toimimiseks ilusat täis kasvanud metsa. Kas me näeme seda ressurssi praegusel Võrumaal?

Renforsi ranna ettevõtlusalal valmiva biorafineerimistehase omanikuks on St1 ja SOKi loodud ühisfirma North European Bio Tech.

Umbes 50 miljonit liitrit bioetanooli aastas tootva ja kuni 140 miljonit eurot maksva n-ö päris tehase rajamise ettevalmistustööd on käsil Pietarsaaris Alholma tööstusalal.

Biorafineerimistehas ehitataks alale, kus tegutsevad UPMi saetööstus ja tselluloositehas ning Alholmens Kraftini elektrijaam. Biorafineerimistehase investeerimisotsus tehakse 2018. aasta alguses, ehitus kestab paar aastat.

Tehas kasutaks aastas 500 000 m3 saepuru. Nii suur kogus saadakse 3,5 miljoni m3 palkide saagimisest. Nii palju palke kasutavad kuus-seitse keskmist saekaatrit kokku.

AIRI HALLIK-KONNULA

TOOMAS LEMMING

6 Ü L E V A A D E EESTI

ME T SA K A JA

n Inimesed tõid jõulupühade ajal riigimetsast 11 500 jõulukuuske, mis on 15% rohkem kui aasta varem. Enim osteti ühe kuni kahe meetri kõrgusi kuuski, hinnaga 8 eurot. n Jaanuaris tuli ilmsiks, et tõenäoliselt on Keskkonnaagentuuri registrist lekkinud metsaregistri isikuandmed, mida nüüd agaralt kasutavad metsavahendusfirmad. n Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets osales uuringus, mis piltlikult öeldes heidab valgust teemale, kui hästi saavad taimed kasvamisega hakkama varjutingimustes. Uuringust selgus, et globaalsete kliimamudelite aluseks olevad andmed on ebatäpsed. n Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2016. aasta keskkonnavaenulikema teo tiitli ehk keskkonnakirve vabariigi valitsusele ja Riigikogule põlevkivi ressursitasude alandamise eest. Kõige tähendusrikkamaks keskkonnateoks valiti kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajateks on Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski. n Soome metsakontsern Metsä Wood on otsustanud 50 miljonit eurot maksma mineva ja 200 töökohta loova vineeritehase rajada Pärnusse.

AS Trigon Property Development ja AS Metsä Wood Eesti sõlmisid ostu-müügi eellepingu Pärnus Kase tänaval asuva kuue kinnistu müümiseks.

Allikas: Erametsakeskus, Erametsaliit

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

Ü L E V A A D E 7

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

Vallad annavad miljardile ja suu rele paberitehasele rohelise tee Suur hulk omavalitsusi, kelle maid läbib mõni suurem jõgi, elavnesid pärast miljard maksva tselluloositehase rajamise plaani teatavakssaamist ning hea meelega näeksid ettevõtet just enda kanti kerkimas.

Uue aasta alguses Eesti puiduärimeeste välja käidud kavatsus siia miljard eurot maksev tselluloositööstus rajada on kihevile ajanud nii olemasolevate puidutöötlemisega tegelevate firmade juhid kui ka kohalike omavalitsuste ametnikud, sest uue tehase asukoht mõjutab neid kõiki. Üldiselt pakuvad peaaegu kõik omavalitsused ennast suurele tootmisettevõttele – olulisele tööandjale – võõrustajaks, küll aga ei luba keegi, et vajaminevad 200 töötajat oleks reaalne kohapealt leida.

Aga kui meenutada, siis sama lugu oli kunagi ka Imavere saeveski rajamisega – tehas pandi sisuliselt keset tühja põldu püsti. Toona seisis kohalik omavalitsus samamoodi sellele vastu kuidas aga sai, ent nüüd on kohapeale ehitatud ka elamispinnad töötajatele, asula õitseb, Imavere vald saab maksutulu ja kõik on rahul.

on lubanud jaanuari lõpupäevil tutvustada enda plaani ka keskkonnainimestele.

Karula vallavanem Rain Ruusa selgitab, et olukorras, kus maal elanikkond väheneb, ka Karula vallas, on igasugune mõistlik ja töökohti pakkuv investeering teretulnud.

“Ma ei näe looduskaitselistes alades probleemi, kui investeering tuleks Valga linna läheduses olevale nn Lekto alale,” märgib Ruusa. “Seal on olemas alajaamad, puurkaevud, hooned.

Muidugi, kui ala sobib, tuleb saavutada kokkulepped maaomanikega. Üks võimalus on sinna ka raudteeharu rajamine Valgast, kuna on olemas endise

kitsarööpmelise Mõniste–Ape raudteetamm.”

Selgituseks tuleb mainida, et nn Lekto ala on tööstusala, kuhu Mart Laari valitsuse ajal sooviti rajada kartulivabrik.

Vallavanema sõnul Karula vald tööjõuvajadust rahuldada ei suuda, aga loetud kilomeetrite kaugusel on ju Valga linn.

Seda enam et Karula vald liitub peagi Valgaga. Samas on Ruusa hinnangul kasusaajate hulgas metsaomanikud, ja tööd saavad juurde metsa ülestöötajad, kes tegutsevad Karula piirkonnas.

Omaaegne Karula rahvuspargi direktor Pille Tomson tõdeb, et temal napib infot kavandatava tselluloositehase kohta, et sellele mingit hinnangut anda.

“Vastavalt kaitse-eeskirjadele selline ettevõte Karula rahvuspargi territooriumile tulla ei saa,” kinnitab ta siiski. “Oletada võib, et taoline ettevõte rajatak-

se kohta, kus on olemas infrastruktuurid ja seega ma usun, et ka rahvuspargi lähiümbrusest juttu ei oleks. Pigem arvan, et kui kõneks on Valga maakond, siis ikkagi linna lähiümbrus.”

Tomson möönab, et ääremaade omavalitsused on töökohtadest huvitatud.

“Keskkonnakoormus on omaette temaatika ning seda nii esialgsete andmete alusel hinnata oleks ebaprofessionaalne ja seda ma ei soovi ega saa teha,” märgib Pille Tomson.

Pärnumaal on Sindi kalevivabriku traditsioon Sauga vallavanem Priit Ruut on seda meelt, et sellise investeeringu tulek valda oleks igati tervitatav.

“Asukoha kasuks meie vallas räägib kindlasti Via Baltica, sa-

dama lähedus, Rail Balticu trass koos võimaliku kaubajaamaga ning suure võimsusega alajaam Urgel, mis ei jää Pärnu jõest kuigi kaugele,” kirjeldab Ruut võimalusi. “Kindlasti on ettevõtjaile oluline ka tööjõu olemasolu, Pärnu linna lähedus on selles osas pluss. Sellise suure ettevõtte tulek looks ka võimalusi teiste seotud tegevusaladega ettevõtete tegutsemiseks.”

Ta lisab, et olenevalt ettevõtte asukohast võib see olla eeldus ka ühistranspordi paremaks muutumisele.

“Soomaa jääb meist kaugele ja ma ei usu, et sealsed piirangud ettevõtmist meie valla maa-

del mõjutaksid,” märgib Priit Ruut.

Tori vallavanem Kaie Toobal möönab, et asi on päevakajaline.

“Tori vallavanemana arvan, et uue ettevõtte tulek valda on igati tervitatav. Pidades silmas ühinemist, siis tuleks ennekõike meil, ühinevatel omavalitsustel, teha sellesisuline ühine otsus,” kinnitab Toobal. “Ühinenud Tori valla territoorium on piisavalt suur uuele ettevõttele sobiliku asukoha leidmiseks.”

Läänemaal välistab tehase rajamise Matsalu linnuriik Martna valla arendusnõunik Janno Randmaa märgib, et suur osa Martna valla piiril olevast Kasari jõest on rahvuspargis (Natura ala), mis vee ammutamiseks vajalike rajatiste ehituse ilmselt välistab. Lühike jõe lõik sillast ülalpool voolu on väljaspool kaitse-

ala, kuid suhteliselt tihedalt hoonestatud, võrreldes maa-alaga (tuleb arvestada ka puhveralaga ümber vabrikuhoone), mida selline suurejooneline ettevõtmine vajab. Ja siis järgmine kaitseala jõe ääres (Kastja hoiuala). Seega on tingimused Läänemaal suhteliselt piiratud.

Positiivsest küljest on sealkandis olemas Risti–Virtsu maantee, Virtsu sadam asub lähistel, kõrgepingeliini planeering on kehtestatud, kaugel see rajaminegi enam on. Suure energiakuluga ettevõttele on see ilmselt positiivne.

“Kohapealse oskustööjõuga läheb ilmselt keeruliseks, aga kui inimesed leiavad, et pakuHEIKI MAIBERG

Valga lähistel pakutakse tehasele maad

tav töö on stabiilne ja pikaajaline, küllap leiduks neid, kes maapiirkonda (ja mitte ainult Martna valda) elama saabuksid ja see mõjutaks kindlasti positiivselt kogu regiooni arengut,” räägib Randmaa. “Vajatakse ka mitmeid tugiteenuseid, mis samuti piirkonna ettevõtlust edendab.”

Kaitsealade lähedus on ettevõtete rajamiseks pidurdav tegur ning ühtlasi muutnud kohalikud elanikud tundlikuks suurte tehnorajatiste suhtes.

Randmaa tunnistab, et maainimesed on harjunud looduse, vaikuse ja rahuga, mistõttu naljalt keegi oma majapidamise ümbruses, nägemis- või kuulmisraadiuses mingit tehast näha ei taha.

“Tööd andva ettevõtte loomine maapiirkonda on positiivne. Omavalitsus aga seisab suurtootmise toetamisel valiku ees, kas aidata ettevõttele kaasa lootuses, et selle mõju piirkonnale saab tulevikus olema positiivne, või seista iga viimase kui inimese eest, kes piirkonnas elab ja sinna suurtootmist ei soovi,” iseloomustab Janno Randmaa dilemmat, mille ees tal vallaametnikuna seista tuleb. “Ühel pool on investeeringuid pakkuva ettevõtja ja arendaja ootused, teisel pool kohaliku omavalitsuse väärtused, mis peaksid toetama kohaliku rahva üldist huvi ja vaatama tulevikku positiivselt.”

Raplamaa kui teede ristumiskoht

Omavalitsus peab sellises olukorras langetama üsna vastuolulise otsuse. Paljud tahavad maal elada ja omada kodu lähedal ka töökohta, kuid vähesed soovivad oma kodutanuma naabrusse suurt tselluloositehast.

Tselluloositehase rajamise algatusgruppi kuuluvad ärimehed

Märjamaa vallavanema Villu Karu sõnul pole Märjamaa vallavalitsus grupile ärimeestele ise ettepanekut veel teinud.

“Võib-olla laias laastus me täidaksimegi kriteeriume, mis taolise ettevõtte rajamiseks va-

jalik, kuid kindlasti sooviks teada ka nendest (keskkonna)riskidest, mis sellega kaasnevad,” räägib Karu. “Loomulikult oleks Märjamaa vald ettepanekust meelitatud ja valmis igakülgseks koostööks, kui ettevõtmine kasu ja tulu tõotab.”

Ta ütleb, et ei ole Kasari jõe kohalt pädev kaasa rääkima, aga kinnitab, et metsa on vallas tõesti palju ja suuremate teede ristumise kohana on Märjamaa ka tuntud.

“Mida ettevõte peale töökohtade ja kaasneva maksutulu veel piirkonnale annaks, on praegu keeruline öelda,” märgib Karu. “Võimalik, et mingil määral elavdaks sektorit, mis taolist suurt ettevõtet teenindab ja aitab piirkonnale tuntust koguda.”

Vallavanema sõnul on töökohad piirkonnale kahtlemata väga vajalikud ja elujärje paranemise mõttes kasulikud ning selle tõttu ollakse valmis ka ettevõtjatega alati läbi rääkima.

Soovivad ju kõik, et ettevõtmine maaelu arengule hoogu juurde annaks, aga selleks soovitakse ka Märjamaal rohkem teada, mida tähendab näiteks sisuliselt meedias mainitud mõiste “seninägematu tselluloositööstus”.

Vigala vallavanem Priit Kärsna tunnistab, et teadmata tehase rajamise plaane lähemalt, ei oska ta mõju Vigalale kommenteerida.

“Ilmselt on jutt väga suurtest vajalikest elektrivõimsustest pluss peab olema palju vaba tööjõudu,” arutleb ta.

Kärsna arvates võiks ka raudtee lähedus oluline pluss olla.

Võimalik, et Raplamaal Järvakandi võiks sellesse valikusse sobida, leiab ta.

K O M M E N TA A R

Valga ootab iga uue ettevõtte tulekut

Tegime kohe pärast uue tehase rajamise kavatsuse teatavakssaamist ettevõtmise esindajatele ettepaneku asutada puidurafineerimise tehas Valga piirkonda.

Tänu raudteeühendusele kolmes suunas (Tallinn, Riia, Pihkva) ja maanteeühendusele neljas suunas (Tartu, Viljandi, Võru, Riia) asub Valga logistiliselt heas asukohas. Rõhusime oma pakkumises ka võimalusele kasutada Põhja-Läti metsaressursse ja tööjõudu. Valga linna läbivad Eesti–Läti kõrgepingeliinid ja asume kahe suure vesikonna (Emajõgi ja Koiva) piiril.

Meie ettepanekule tuli ka vastus ja see on lootustandev. Loodan, et ettevõtjad näevad Valgas potentsiaali.

Meil on kaasaegne kutseõppekeskus, kus on vajadusel ka lätikeelse õpetamise võimekus. Juhul kui investeering tuleb Valka, pakuks see eelkõige siinsetele inimestele töökohti, kuid lisaks sellele elavdaks taolises suuruses ettevõte ka muude kaasnevate tegevusalade võimalusi oma müüki kasvatada.

See omakorda suurendaks nende tegevusalade töökohtade arvu ja palgataset. Iga ettevõtte tulemine Valka on oodatud, oleme valmis igati kaasa aitama asjade sujuvaks ajamiseks.

AIN ALVELA

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

n Soome toiduohutusamet Evira maksab nüüdsest jahimehele 40 eurot ühe metsseaproovi eest. Surnuna leitud või haigustunnuselisest metsseast teatamise eest maksab Evira 100 euro suuruse preemia. n Soome suurimate metsataimi kasvatavate firmade hulka kuuluv Pohjantaimi Oy müüakse Leedu firmale Skogran. n Rootsi metsafirma BillerudKorsnäs otsustas teha 600 miljoni euro suuruse investeeringu uue pakkekartongimasina ja tselluloositehase rajamiseks. Uus kartongimasin peaks käivitatama 2019. aasta esimeses kvartalis. Tegu oleks sel juhul maailma suurima kartongimasinaga, mille aastavõimsus on 550 000 tonni. n Sel aastal finišeerub Soomes mitu metsatööstusse tehtud investeeringut.

Sügisel käivitub Metsä Groupi biotootehiiglane Äänekoskil.

Saetööstustest suurendab kõige rohkem tootmist Keitele Group. Kemijärvil minnakse üle kahes vahetuses tootmisele ja tõstetakse saematerjali tootmise maht kahekordseks ehk 300 000 m3-ni aastas. n Birma, Kambodža, Brasiilia ja Venemaa on maailma suurimad ebaseadusliku puidu tootjad, teatas rahvusvaheline metsanduse uurimise organisatsioon (IUFRO). Kõige rohkem ebaseaduslikku puitu veavad sisse Hiina, Vietnam ja India.

TOOMAS LEMMING

KALEV HÄRK

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus, Metsälehti

Valga linnapea

Harjumaa 514 8238

MAAILMA JUHTIV METSANDUSMESS

Jõgevamaa 505 8369

Elmia Wood pannakse metsas püsti iga nelja aasta tagant ja see tervitab rohkem kui 50 000 külastajat ning 500 eksponenti 50 riigist. Kui soovite teada saada, millised on uusimad trendid üleilmses metsamajan¬duses, on Elmia Woodi külastamine kohustuslik. Siin võite ajada äri, viia end kurssi tehniliste uuendustega nii kõikidelt suurtelt masinaehitajatelt kui väike¬tootjatelt, värskendada oma kontaktide võrgustikku, leida inspiratsiooni ja saada kuhjade kaupa uusi ideid.

Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK!

Tere tulemast Rootsi 7.–10. juunil 2017 OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas.

HOIDKE END KURSIS Tellige meie tasuta uudiskiri! www.elmiawood.com

ÜMARPUIDU KOKKUOST

Ida-Virumaa 557 9936

INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee

OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

www.metsaforest.ee

516 5190 515 0811 513 5350

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

Risti Kaimas Viimsalu

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

7–10 JUNE 2017 SWEDEN

Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

Võrumaa 5342 4232

Margo Miks

8 Ü L E V A A D E

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

Ü L E V A A D E 9

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

KARIN KALJULÄTE

Kaitsealad ei jäta tselluloosivabrikule kuigi palju ruumi Uue ja ülikalli tselluloositehase võimalik asukoht tekitab keskkonnaorganisatsioonides kõhklusi ning sobivaimat lahendust ei oska esialgu veel keegi välja pakkuda.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on tehase toorainena tarbitava puidu maht kolm miljonit kuupmeetrit aastas.

“See on äärmiselt suur kogus,” kinnitab ta. “Tuleb arvestada, et Eesti majandusmetsade netojuurdekasv aastas on 11,8 miljonit tihumeetrit ning raiemahu suure tõusuga oleme jõudnud juba praeguseks selle piiri lähedale.” Ta märgib, et kuna juurdekasvust rohkem raiuda ei tohi, on oluline saada selgust, mille arvelt tehase tarbitav puidukogus tuleb. “Kui osalt ekspordi arvelt, siis kas see on sama sortiment, mida praegu eksporditakse?” arutleb Tüür.

Ärihuvide konflikt riigi huvidega tuleb välistada Sellise suure arendusega peab Tüüri sõnul kaasnema kindlasti keskkonnamõjude hinnang ning analüüs negatiivsete mõjude minimeerimiseks.

“Praegu seda kommenteerida on raske,” tõdeb ta. “Loodame, et projekti esitlemise ja senise suhtlusega näidatud arendajate avatud hoiak jääb püsima ning keskkonnamõju hindamisse suhtutakse tõsiselt ja sisuliselt.”

Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator ja Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht Riho Kinks ütleb, et veetarbest lähtuvalt sobiva asukoha paika ei oska arvata enne, kui arendajatel on selgunud täpsem plaan ja hakatakse hindama keskkonnamõjusid.

“Ajakirjanduses leiduva info põhjal on neil ainult idee,” märgib ta. “Oluline küsimus on kindlasti see, kust võetakse vajalik puit ja mis puit see on – liigiline ja muu jaotus ja mahud, ning kas ja kuidas see võib nii otse kui kaudselt mõjutada metsasektorit ja metsade elurikkust.”

Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane kinnitab, et mets on Eestile – sellisel kujul, nagu me seda praegu tunneme – eksistentsiaalse tähtsusega ökosüsteem.

“Ma ei kujuta ette Eestit vähese metsaga või hoopis metsatuna – see poleks enam Eesti,” on ta veendunud. “Seega peab iga metsaga ette võetav suuremahuline plaan lähtuma meie elukeskkonna ja elurikkuse säilitamisest.”

RAUNO VOLMAR

Eesti praegu ainus tselluloositehas Kehras oleks piltlikult öeldes loodava tehase tohutult väiksem ja algelisem mudel. Ent ka uue tehase tehnoloogia eeldab rohket veekasutust, laoplatse tooraine jaoks ja raudtee lähedust.

Looduse kaitse pole Laane sõnul üks valikuvõimalustest, vaid äritegemise eeldus. “On kujunenud olukord, kus keskkonnaministeerium ei tegele keskkonna kaitsega, vaid üritab metsa Auvere katlasse suruda.”

“Küll tasuks kaaluda, kas puidu asemel võiks osaliselt hoopis kanepit töödelda,” nendib ta.

“Ja see kurikuulus “aga” – ei saa

olla nii, et kogu rahva vara ehk riigimetsa juhid ja nende kamraadid istuvad ka teisel pool lauda “eraäri” koha peal.”

Erinevad asukohad, erinevad mured Laane tõdeb, et see mitte ei näi vale, vaid on vale ja pealegi korruptsiooniohtlik olukord, sest

riigimetsast raiutakse paratamatult suur osa rajatava tootmise toorainest.

“Viimastel päevadel lisandunud uudised korruptsioonist metsasektori sees peavad meid tegema veel nõudlikumaks, et metsanduse eest vastutavad ametkonnad säästva arengu luuaga puhtaks pühitaks,” lisas ta.

Siit joonistuvad tema sõnul välja eeldused, mis peavad enne suurtootmise plaanimist ja rajamist täidetud olema. “Esiteks on kogu Eesti metsanduse suund praktiliselt, mitte vaid sõnades, säästlikkusele ja elurikkuse säilitamisele suunatud,” selgitab Laane. “Teiseks peab keskkonnaministeeriumist saama reaalselt keskkonna tervise eest seisev riigistruktuur.”

Kolmandaks vajame tema sõnul garantiid, et nii hinnaline vara nagu puhas magevesi jääb ka tehases kasutamise järel puhtaks. Vastuse peab leidma ka küsimus, kas kuskilt on võtta nii palju puitu, kui kava ette näeb.

Laane leiab, et võimalikke asukohti vaadates on ka siin küsimusi rohkem kui vastuseid.

“Koiva jõgi näiteks tunduks esmapilgul kaardile vaadates suurepärane – et Eesti– Läti koostöö, mõlema riigi puit jne,” räägib ta. “Lühikesel jupil, kus Koiva piiril voolab, asub aga kaitsealune ja ilus Koiva lammipuisniit maastikukaitsealana, tammepuisniidud, rohkelt haruldasi liike, euroopa kikkapuu katsekultuur jm.”

Ta lisab, et juurdepääsuteed, intensiivne transport ja muu taoline ei taha selle kaitsmisega kohe kuidagi kokku minna.

Seega Koiva-äärse võiks Laane meelest nimekirjast maha kriipsutada.

“Liivimaa kuningriigi kunagine pealinn Põltsamaa ja sealne ümbrus võiks kõne alla tulla, olid seal ju ka klaasi-, peegli- ja portselanivabrikud,” märgib ta. “Kuid tohutu tehase rajamisel tekitab küsimust see, et puidule on vaid maanteetranspordi võimalus, sh niigi koormatud Tallinna–Tartu teel.”

Raudtee ja sadam jäävad Põltsamaast kaugele, lähedal on aga Alam-Pedja suur looduskaitseala. Nõnda oleks ka see asukoht kahtlane.

Kas suletud veetsükliga tehas oleks võimalik?

Suure Emajõe äärne ala võiks Laane meelest kõne alla tulla juhul, kui puitu plaanitaks üle Peipsi Venemaalt tuua.

“Samas lisaks see ohte Emajõe suudmes asuvale kaitsealale ja Peipsile,” arutleb ta. “Siingi pole raudtee mõeldavatele asukohtadele kuigi lähedal.”

Sellel paigal oleks Laane arvates rohkelt küsimärke, kuid siiski ka mõned plussid.

“Sindi kant võiks kõne alla tulla, sest seal on olnud suur kalevivabrik, raudtee taastamine oleks ehk võimalik ning sadam on lähedal,” kirjeldab Laane. Küsimus on tema sõnul aga selles, kas see võiks ohustada Sindi paisu lammutamise järel loodetavat kalarikkust.

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

Helista 680 4444!

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

KETLIN RAUK

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

OSTAME

Telli Maaleht!

Keila ja Põhja-Eesti plussideks peab ta raudtee ja sadamate lähedust, kuid koormus keskkonnale on niigi suur ning metsaveoteed ülejäänud Eestist on ikkagi liialt pikad.

“Narva jõe alamvoolul paikneb samuti hoiuala, ning kui pole plaanis tuua enamikku toorainest Venemaalt, siis on see asukoht taas riigi ühes servas ja juba niigi laastatud metsade kõrval,” selgitab Aleksander Laane. “Energiatootmise mõttes võiks Narva kanti kaaluda juhul, kui kivipõletamisega lõpparve teha – vastasel juhul pole niigi kontsentreeritud tootmisele veel ühe elektrijaama lisamine mõttekas.”

Huvitav oleks Laane arvates teada, kas kaevandamisest reostunud vett kannataks kuidagi protsessis kasutada nii, et see hoopis puhtamaks saaks.

Kasari jõest pole aga Matsalu linnuriigi tõttu mõtet rääkidagi – liiga ohtlik.

“Samas jääb mind jälitama mõte tehasest, mis oleks sisuliselt suletud veetsükliga või kus vee taaskasutuse määr oleks näiteks 90% lähedal,” nendib ta. “Huvitav koht rahvusvahelisel tasemel innovatsiooniks ja koostööks, mis laseks asukoha mõttes palju vabamalt toimetada.”

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Latvijas Finieris paigutas 60 miljonit eurot Kohila vineeritehase laiendamisse, vallakeskusse lisandus 80 töökohta.

Arenev Kohila võtaks vastu veel ühe tehase Kohila vallavanem Heiki Hepner on seda meelt, et suure puidutööstuse rajamine Eesti mis tahes piirkonda on hea märk seni, kuni rangelt järgitakse keskkonnaohutust ja kohaliku kogukonna huve.

Kohilas juba tegutseb läinud aasta lõpus olulise laienduse saanud lätlaste vineerikontserni tütarfirma Kohila Vineer. Heiki Hepner ütleb, et niisugune investeering on väga teretulnud, sest parandab makromajanduslikult riigi konkurentsivõimet (tõsta SKTd ja parandada netoekspordi saldot) ning mikromajanduslikult (metsaomaniku tasemel) aitab sisemaiselt stabi-

liseerida paberipuidu hinda ja ilmset ka keskmist hinda tõsta.

“Kui võrdleme Soome ja Eesti paberipuidu keskmisi hindu, siis Soomes on need Eesti omadega võrreldes stabiilsemad,” märgib Hepner.

Paberipuu hind kerkiks Ta nendib, et eksporti läheb praegu valdav osa paberipuidust, seega loodav ettevõte hakkab konkureerima just sellele paberipuidule. Lisaks tuleb paberipuitu ka importida. Impordi sihtriigid oleksid Hepneri sõnul meie lähinaabrid – Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene. Impordi maht kujuneb sõltuvalt turumajanduse tingimustest.

Samas möönab ta, et Venemaalt puidu saamine on siiski teatud riskiga.

“Arvan, et tehase rajamisel saab oluliseks raudtee lähedus.

Ja kui sadam on ka seal lähedal, siis on see lisaboonus, sest arvestada tuleb nii toorme- kui toodanguveoga,” selgitab Hepner.

“Ei usu, et selline tehas tehakse keset metsi. Kasari jõe vesikond tundub mulle ka üsna küsitav, ja mitte ainult looduskaitse seisukohalt, vaid just infrastruktuuri ja elanike arvu seisukohalt.”

miseks. Samas ei ole see maht nii suur, et sellepärast hakkaks keegi just Kohilasse tselluloositehast ehitama.

Spoonisüdamikest tehtud hakkpuit oleks lihtsalt üks täiendav ressursiallikas, mida kannataks ka Kohilast pisut kaugemale vedada. Sellise mahuga projekt eeldab keskkonnamõju hindamist, detailplaneeringut, piirkonna elanike kaasamist. Sõnaga protsesse, mis võtavad mitte ainult aasta, vaid tõenäoliselt kaks või kolm aastat.

“Usun, et elanike põhiline hirm on tselluloositootmisega kaasnev hais,” märgib vallavanem. “Aga kaasaegsete kinniste süsteemide juures on haisust võimalik lahti saada. Nii on arendajad ju ka kinnitanud.”

Vineeritehaselt tooraine Nii suure ettevõtte rajamine väljub Heiki Hepneri hinnangul ühe valla tööjõuvõimalustest, kui just suurlinnaga tegu ei ole. Seega tuleb vaadata märksa suuremat piirkonda.

Kohila Vineeril jääb spooni treimisel puusüdamik üle, seda saaks kasutada tselluloositoot-

AIN ALVELA

Ostame metsakinnistuid OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996

Tiit Reitel, tel 506 0288 tiit@artiston.ee

Ostame KASEPALKI

Pärnus Pärnumaal Aidus Jõgevamaal

ostab • KASVAVAT METSA ja VÕSA (ka väheväärtuslikku) • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAMATERJALI TRANSPORT • METSA ÜLESTÖÖTAMINE • METSA ISTUTAMINE • METSAHOOLDUS–LEPINGUD • KAMINA- JA KÜTTEPUUDE MÜÜK Tel 507 9940 amtimber001@hotmail.com www.amtimber.ee

Tori Timber OÜ tel 513 8440 info@toritimber.com

tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Emeksen OÜ

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

 Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii. lõhede remont kuni 60ja cm spetsiaalsel meetodil. Garantii.  Rehvide vahetusvõimalused ost.

Rehvide protekteerimine.  Rehvi põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine.  Varuosad

soovile.

Varuosad kliendi põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus  vastavalt NB! Rehvide Transportkliendi üle Eesti.  vastavalt soovile.

Sõiduautoüle rehvide  Transport Eesti.müük ja montaaž. Tel 526 8498.

 Info tel 526 526 8498, 8498, 766 766 8587, 8587, andres@gersamia.ee andres@gersamia.ee Info  tel

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

MÜÜB SOODSATE TEHASEHINDADEGA TEHASEHINDADEGA MÜÜB SOODSATE uusi, kasutatud kasutatud ja ja protekteeritud protekteeritud rehve, rehve, uusi, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele. tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.

www.gersamia.ee www.gersamia.ee

AM TIMBER

OÜ Priimo Mets ostab:

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee

tellimise õige NB! Rehvide kontakt on

www.lemeksmets.ee

tellimise õige 526 8498 kontakt on

METSAVEOHAAGISED 1,5–16 t PALGITÕSTUKID 3,25–9,05 m HAARATSID 0,08–0,24 m2

Komplekt BMF 92/675 • • • •

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,75 m

Edasimüüja:

info@starforest.ee

www.starforest.ee

• • • •

A-jalg Jagaja 2/8 on/off Rotatoor 3 t Haarats 0,2 m2

10 P Ä R I M U S K U L T U U R

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

Virtuaalne puitmaja toob reaalsuse koduostjale lähemale

Metsamõnu peab oskama tunda ja tunnetada

Ettevõtted OÜ Nordic Houses KT ja OÜ Downtown Visuals koostöös Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega Mektory viisid kinnisvara tutvustamise virtuaalreaalsuses uuele tasemele.

Sõnal “mõnu” oli meie keeles algne tähendus isejuhtumine, isetoimumine. Mida vanem on mets, seda enam on seal isetoimumist – puud, põõsad, rohttaimed, putukad, tõugud, loomad ja linnud täiendavad ning toetavad üksteist.

Tegu on seni kõige täiuslikuma virtuaaltuuriga, mis tehtud Eesti majatehases toodetava element- ja moodulmaja baasil. Virtuaaltuuri saab vaadelda virtuaalreaalsusprillidega. Tuuri teevad eriliseks interaktiivsed funktsionaalsused.

Näiteks nii sise- kui välismaterjalide vahetus, vabalt ringi liikumine nii sise- kui välisruumis ning võimalus maja eri mooduleid sisse ja välja lülitada.

Allkirjad sai ka kolmepoolne koostööleping TTÜ Mektory, Downtown Visualsi ja Nordic Housesi vahel, et ettevõtluse ja teaduse koostöös leida uusi innovaatilisi lahendusi.

Downtown Visualsi esindaja Kristjan Tõlk ütleb, et maailma luksuslikema sportauto McLa-

reni esindus kasutab oma autode tutvustamisel sedasama mängumootorilahendust.

“Meil aga on pakkuda siseja välisruum, mille lahendust on mitu korda keerulisem teha kui auto puhul,” märgib ta.

Nordic Housesi müügidirektor Margus Pauts kiidab tegijaid ning lisab, et puit on XXI sajandi ehitusmaterjal ja XXI sajandil müüakse ka maju teistmoodi – näiteks läbi virtuaalreaalsuse.

“Kui hoone pole enne müüki valmis ehitatud, ja nii see viimasel ajal tavaliselt ju ongi, on potentsiaalsel koduostjal keeruline teha ostuotsust ainult jooniste ja piltide abil. Aga kujuta ette, et saaksid minna “pildi sisse”, seal vabalt ringi kolada ja ühe sõrmeliigutusega kogu parketi, põrandalauad või seinavärvi ära vahetada või terve maja kas või üle värvida – meie virtuaalses majas nüüd saab,” kirjeldab Pauts.

Nordic Housesi insenerprojektijuht Sigrit Link loodab koostöös TTÜ ja Downtown Visualsiga virtuaalreaalsusele külge pookida mitmeid insenertehnilisi võimalusi.

Metsaleht

Vana mets on täiuslik isetoimiv organism. Vanast metsast peeti lugu.

Mets oli kui elusolend Sellest kirjutab Gustav Vilbaste oma käsikirjas “Mets rahva käsitluses”, mis kindlasti väärib trükis avaldamist.

Ta kirjutab: “Puud olid elavad olevused, neil olid vanemate vaadete alusel kõik elavate olevuste omadused. Nad moodustasid tihedamas koosluses metsa. Seepärast oli ka mets elav, nagu on elav inimeste hulk, loomade kari, lindude parv. Ainult puud ei saanud vahetada oma kohta, vaid püsisid ikka samal kohal. Ei ole teada arvamisi selle kohta, mispärast puudele ei ole antud võimalust vaheta-

da oma asukohta, samuti ei tunta ka juttusid metsa rändamisest ühest kohast teise. Kuid mets on kohaks, kus tekivad muinasjutud. Siin on metsa kaitsevaimud, kurjad nende vastu, kes rikuvad asjatult metsa või hävitavad muidu metsloomi, karistavad neid, kes tulevad metsa halbade kavatsustega. Ning metsavargaid ja asjatult hävitajaid haaravad metsavaimud, metsloomade tagakiusajaid hirmutavad mitmed koletised, neid eksitatakse õigelt teelt ning neil ei ole metsas asu. Aga häid inimesi, ebaõigluse all kannatajaid, metsapuudele halastajaid ja metsloomade eest hoolitsejaid võtab mets alati vastu meelsasti, neile jagatakse metsa-andeid, neid juhatatakse õigele teele ja need leiavad õnne.”

Metsa minnes oli mõistlik metsa ja metsaisandaid-emandaid tervitada. Paganamaalt pärit teoloog Evald Saag kõneles, kuidas tema vanaisa teretas ja kõnetas alati puud, mida ta raiuma läks. Ta palus puult luba selle langetamiseks, lubades, et kui aeg tuleb, on ta valmis oma keha loovutama nii, nagu puu enda oma loovutab.

Selline vaimne tasakaalutunne väljendub ka sõnas “mõnu”. Sõna sügavamaks si-

suks see, mida tänapäeval nimetame säästlikuks looduskasutuseks. Kõiki töid tuleb teha vähima pingutusega suurimat tulemust saavutades. Nii säästetakse omaenda jõudu ja töömahtu, samuti loodusressursse. Mõnu säästlikkuse tähenduses oli keskne eetiline alus suhtlemises metsa ja loodusega.

Kuufaasid eriti tähtsad Metsade majandamisel mõnuga arvestati ka kuufaasidega. Aegadel, kui ei tuntud veel keemilisi puiduimmutusvahendeid, raiuti lehtpuud jaanuari lõpu kuu viimasel veerandil ja lehtpuud sellele järgneva kuu esimesel veerandil.

Eriti pikalt vastu pidav puu tuli raiudes langetada põhja- või kirdetuulde. Kui tuul õigest suunast ei puhunud sel kuuveerandil, lükati tarbepuu langetamine edasi järgmise aastani, sest mõnusa metsakasutuse põhimõte ei lubanud puid huupi hukata, nii et kasutuks muutunud puude asemel tuleb varsti uued raiuda. Ka võsa raiumisel jälgiti hoolega kuufaase.

Elupõline metsamees ja mesinik Tõnis Taal ei raiu oma metsas eales võsa vale kuufaasi ajal – ei ole ju mõtet endale tarbe-

tut lisatööd ja kulu tekitada. Parim võsaraiumise aeg on augustikuus pärast täiskuuaega, kuni kuu viimase veerandini.

Ootan pikisilmi aega, mil lisaks puidutootmismetsa kasvatamise õpetamisele hakatakse ülikoolides ja metsanduskoolides õpetama mõnusa metsa kasvatamist ning metsade majandamist mõnuga, nii et ei hävitataks meie loodusvarasid ega tehtaks mõttetuid kulutusi selleks.

Mida enam me suudame metsa mõista ja säästlikult majandada, seda vanemaks ja mõnusamaks kujunevad metsad meie ümber.

MIKK SARV loodusõppe edendaja

A R V A M U S 11

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

HINNAK A JA

Kallimad sortimendid muutuvad kallimaks, odavamate hind kipub veelgi kukkuma Jaanʼ16 Veebrʼ16 Märtsʼ16 Aprillʼ16 Maiʼ16 Juuniʼ16 Juuliʼ16 Augustʼ16 Septʼ16 Oktʼ16 Novʼ16 Detsʼ16 Jaanʼ17 Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

68,16 62,20 66,47 62,81 80,01 63,33 38,33 34,00 28,00 30,73 28,15 30,15 27,03 21,75

68,17 68,19 62,28 62,29 66,47 66,61 62,61 62,62 80,85 80,85 63,33 63,33 38,33 38,33 34,00 34,00 28,00 28,00 31,08 31,08 28,38 28,13 30,03 29,63 26,23 26,35 21,68 21,68

66,60 61,57 65,21 61,39 84,51 63,85 38,33 34,00 28,00 30,50 27,13 29,47 26,21 21,31

66,60 61,78 65,21 61,88 80,88 63,85 38,33 34,00 28,00 30,30 27,70 29,47 26,65 21,36

66,60 61,45 65,21 61,75 80,88 64,18 38,33 34,00 28,00 30,45 28,25 29,93 26,65 21,31

65,24 60,63 64,74 61,38 80,88 63,23 36,50 32,00 28,00 31,28 31,00 30,68 27,00 21,23

64,40 65,11 66,18 66,18 60,05 61,19 62,49 62,49 64,67 65,64 67,13 67,13 61,19 62,34 64,46 64,46 80,70 81,03 80,70 80,70 62,40 61,73 61,73 61,73 36,50 36,50 36,50 36,50 32,00 32,00 32,00 32,00 28,00 28,00 28,00 28,00 31,60 32,56 33,59 33,62 31,39 32,01 33,41 33,44 30,84 30,84 30,69 30,86 27,18 27,38 27,55 27,43 21,36 21,52 20,67 20,84

66,11 62,40 67,99 64,50 80,70 62,94 36,50 32,00 28,00 33,57 33,34 30,74 26,93 20,68

66,81 62,41 68,72 64,66 80,90 64,31 36,50 32,00 28,00 33,67 33,58 30,32 26,32 20,40

Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, jaanuar 2017 Talv on aasta alguses olnud heitlik, mõõdukad külmad vaheldunud sulaperioodidega ja pikaajalist kindlustunnet metsavarumistöödeks ei ole.

Kallimatel sortimentidel (pakud, palgid) on hinnad kuuga pisut kasvanud, odavamatel aga (paberi- ja küttepuit) on hinnad pigem languses.

Okaspuupalkide keskmised hinnad on aasta alguses kergelt kasvanud. Eelmise aasta lõpu seisuga on standardpalkide hinnad ühe protsendi võrra kasvanud, peenpalkide hinnad aga sisuliselt samale tasemele jää-

nud. Kui võrrelda hindasid kolme kuu taguse ajaga, on trend sama, ainult et kuuse standardpalk on selle ajaga pisut rohkem kallinenud (+2,4%).

Männi-standardpalk on aastaga 2% odavnenud, männipeenpalk 0,3% jagu kallinenud ja kuusepalkide hinnakasv jääb 3% lähedale.

Lehtpuu jämesortimentide hindadest on aasta esimese kuuga hinnad kallinenud kasepakul (0,2%) ja kasepalgil (2,2%).

Lepa- ja haavapalkide hinnad viimase kuuga muutunud ei ole.

Sama suundumus on ka kolme kuu taguse ajaga võrreldes. Kasepakk on kallinenud 0,2%, kasepalk 4,2% ja lepa- ning haavapalgi hinnad ei ole muutunud.

2016. aasta jaanuariga võrreldes on pilt teisem. Kasepaku ja -palgi hind on kuni 1,5% kallinenud. Seevastu haavapalgi hind on ligi 5% ja lepapalgi hind ligi 6% langenud.

Paberipuiduturul on palgituruga võrreldes pilt kirjum. Aasta esimese kuuga on okaspuupaberipuidu hind väheke kasvanud (alla 1%). Lehtpuu-paberipuit on samal ajal odavnenud (kasepuit 1,4% ja haavapuit 2,3%).

Paberipuidu kallim sortiment on männipuit ja nii on see juba viimased 13 kuud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on pilt laias laastus sama, ainult haavapuit on rohkem odavnenud (4,5%).

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on okaspuupuit märgatavalt kallinenud. Eriti suure hüppe on teinud kuusepuit, mis on aastaga kallinenud enam kui 19%. Ka männipuidu ligi 10% hinnakasv on märkimisväärne.

Küttepuidu hind on jätkuvalt madal. Hinnalangus ei olnud möödunud kuul suur (–1,4%), kuid ilmselt ainult selle pärast, et hinnal pole lihtsalt kuhugi langeda. Oma panuse madalale hinnale annab jätkuv madalseis graanuliturul ja soe talv.

Kes saab endale miljarditehase?

Kui tselluloositehase rajamine teoks saab, siis tõenäoliselt hakkab lõviosa selle aktsiapakist kuuluma mõnele strateegilisele panustajale.

Eesti kogukondadel on aga vaja enda jaoks selgeks teha, mida soovitakse oma paikkonda rohkem – kas töökohti pakkuvat ettevõtet või suurtööstust. Sest nimetagem tehast pealegi kõlava nimega, on sisuliselt tegu ikkagi tselluloosi tootmisega, mis koormab keskkonda, haiseb, aurab ja vajab tuhandete tihumeetrite kaupa puitu.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Kirk-Marius Kukumägi, tel 51 17 629, e-post: kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee

HEIKI HEPNER Hinnastatistika tugineb Keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskus kokkuostuhindadel.

KHR Forest Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

Avalda oma reakuulutus Maalehes kuulutus.lehed.ee Info 680 4444

Ostame õiglase hinnaga raieõigust ja metsamaad üle Eesti.

Metsamaa võib olla ka koos põlluga. www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

5558 6086 khreesti@gmail.com www.khrforest.eu

12 K O N K U R S S

METSALEHT Nr 1 (205) 26. jaanuar 2017

Tartu Loodusmaja palsami nulg saab uue elu Tartu Loodusmaja ees kasvas veel hiljaaegu kaks puud – suurem palsami nulg ja väiksem värdnulg.

Nendest kahest nulust on kujunenud omamoodi sümbol – võimas puupaar paistab kaugele ning tervitab Tartu Loodusmaja ukse ees kõiki saabujaid.

Suurem puu on kasvanud umbes 20 meetri kõrguseks, kuid kahjuks viimastel aastatel ära kuivanud. Pärast konsultatsioone linna dendroloogiga on otsustatud kuivanud palsami nulg maha võtta. Kasvama jääb väiksem värdnulg.

Nii toimus 12. jaanuaril maha võetava puu tänamine,

kuna vana nulg on loodusmaja inimestele oluline. Üritusel osalesid inimesed, kelle jaoks vana puu ühel või teisel põhjusel tähtis on olnud.

13. jaanuaril toimunud langetustöö käigus jäeti puust püsti kahe meetri pikkune tüveosa, mida hiljem saab kasutusele võtta loodusmaja esise kujundamisel. Ülejäänud tüvi saeti pakkudeks ning neid kasutatakse loodusmaja pargis pakuraja ehitamiseks. Palsamnulu oksad leiavad uue elu laste käe läbi – loodusmaja huviringitundides meisterdamiseks.

KATRIN JUHANSON

Eesti firmad osalesid Müncheni ehitusmessil 6.–21. jaanuarini toimus Saksamaal Münchenis üks suuremaid ehitusmesse maailmas.

Eestist oli kohal kaheksa ettevõtet ja organisatsiooni.

BAU on maailma juhtivamaid ehitusmesse, mis esitleb tööstus- ja äripindade, aga ka eramuehituse arhitektuuri-, materjali- ja süsteemilahendusi. Iga kahe aasta järel toimuva messi eksponentide arv ületab 2000 piiri.

185 000 m2 suurusele messialale on osalejaid tulemas enam kui 40 riigist ning korraldajate sõnul on BAU kordkorralt muutunud järjest rahvusvahelisemaks.

Seda näitab ka väljastpoolt Saksamaad saabuvate külastajate arv, mis 2015. aastal toimunud messil ulatus 72 000 inimeseni.

Metsaleht

Eesti Euroopa aasta puu kandidaat sündis Russalka hukkumise ajal SVEN ARBET

Tänavu esindab Eestit Euroopa aasta puu konkursil Kadriorus kasvav saja-aastane tamm, mille tõttu tuli Reidi tee esialgne planeering ümber teha.

Kõnealune tamm kasvab paarisaja meetri kaugusel Russalka mälestusmärgist ja kuulub oma vanuse poolest just kuulsa Vene soomuslaeva hukkumise ajajärku. Nimelt pakuvad spetsialistid tamme vanuseks veidi üle sajandi, pole isegi võimatu, et tamm istutatigi Russalka uppumise (1893) järgsetel aastatel või mälestusmärgi püstitamise ajal 1902.

Kolmandat aastat Eesti puu esindatuse eest Euroopa konkursil hoolt kandev Heiki Hanso märgib, et Kadrioru servas kasvava tamme esitamist 16 konkureeriva puu hulka ajendas asjaolu, et harva kohtab sellise võrakujuga puud.

“Sel tammel on unikaalne võrakontuur, mina pole sellist Eestimaal veel kohanud. Tamme võra läbimõõt on paarkümmend meetrit ja eriti efektne on see siis, kui puu lehes – oksad ulatuvad enam-vähem maani, võra on ühtlane ja kahar,” kirjeldab mitme, sageli lausa ekstremaal-

Heiki Hanso ja Eesti tänavune konkursipuu – iseäranis unikaalse võraga tamm Russalka mälestusmärgi lähedal, tulevase Reidi tee naabruses.

se ettevõtmisega silma paistnud Hanso. “Lisaks veel teadmine, et alguses oli ette nähtud tamm maha võtta samamoodi, nagu paljud teisedki Reidi teele ette jäävad mereäärsed pargipuud.”

Siiski said keskkonnaamet ja projekteerijaid nõustanud dendroloogid aimu, et just seda tamme lihtlabaselt maha lõigata ei tohi. Alguses pakuti välja tehnoloogia, mille abil puu praegusest asukohast sadakond meetrit praeguse Narva maantee poole “pukseerida”. Hanso sõnul on maailmas seda siin-seal varemgi tehtud, Eestis aga siiani mitte. Just viimane asjaolu hirmu-

tas spetsialiste seda tööd ette võtma. Lihtsam näis olevat projektis tee kulgemist sedapalju nihutada, et kaunis tamm teetsoonist välja jääks.

“Kogu üldine suhtumine selle protsessi käigus on meie oludes äärmiselt positiivne pretsedent,” on Hanso rahul. “Igal varasemal juhul oleks puu lihtsalt maha võetud, aga nüüd olid kõik ametkonnad väga osavõtlikud ja valmis kaasa mõtlema ning lahendusi otsima.”

Euroopa aasta puu valimine põhineb mitte sellel, et kandidaadid oleksid mingis mõttes kõige-kõige. Pigem on oluline

nende puude juurde käiv lugu, nende koht konkreetses paikkonnas ja kogukonnas, olulisus ja märgilisus mingis kontekstis.

Konkurss kestab 1.–28. veebruarini. Oma hääle Kadrioru tammepuu eest saab anda aadressil www.treeoftheyear.org, kus juba praegu näha ka kõik teised konkursile esitatud puud ja jutud nende kohta.

Tunamullu võitis Euroopa aasta puu konkursi Orissaare nn staadionitamm, eelmisel aastal sai Võrumaal kasvav TammeLauri tamm 7. koha.

AIN ALVELA

www.mehka.ee