METSALEHT (november 2014)

Kaitsealade rohkus teeb tuska: piirangud ei luba majandada, hüvitis aga on nadi Lk 8–9 27. november 2014 Nr 11 (179)

OÜ Vostok Wood ostab kase-, kuuseja männi-paberipuud üle Eesti.

tel 5345 4927

M AALEHE LISA

OSTAME

Ostame OSTAME • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

raieõigust ••kasvava võsastunudmetsa põllumaad

•metsakinnistuid ••virnastatud kasvava metsa raieõigust võsa ja ostmisel raha kätte enne raiejäätmeid • Raieõiguste metsakinnistuid ülestöötamisega alustamist. võsa ••kasvavat metsamaterjali Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena.

• võsastunud põllumaad

Pakume Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Raieõiguste ostmisel raha kätte enne •puidu hakkimise teenust ülestöötamisega alustamist.

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral •põldude ja kraavide Tel. 517 4303 Pakume metsaE-post: ülestöötamist argo@renlog.ee puhastamist võsast kompleksteenusena.

Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ

Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

www.renlog.ee

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303 E-post: argo@renlog.ee

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

rakvere linnavalitsus

Sellised näevad välja Rakvere jõulupuu konkursile esitatud maketid.

Rakveresse paigaldatakse omapärane jõulupuu Rakveresse ei tule sel aastal suurt ja võimsat metsakuuske, selle asemel tehakse keskväljakule ajutine konstruktsioon, mis valmistatud puidutööstuse jääkidest.

Rakvere linnakunstnik Teet Suur ütles, et tänavu minnakse teist teed kui mullu, ent materjal on taas looduslähedane – jõulupuu tegemiseks kasutatakse kuuse- ja männipuust tootmisjääke.

“Puu valmib pindadest ja lauaservadest, mis muidu lähevad kohe ahju. Nüüd saab need enne veel korra kasutusse võtta,” sõnas Suur.

Rakvere keskkonnaspetsialist Getter Renel lisas, et tulekul on Euroopa jäätmetekke vähen-

damise nädal ning Rakvere kui aasta 2012 metsapealinn näitab kunstkuuske luues üles rohelist mõtlemist.

“Mõtlesime, et kui meil on osavate kätega inimesed, kes õpivad puidueriala, võiks nad linna avalikku ruumi midagi teha,” ütles linnakunstnik.

Tema rõõmuks haaras ametikool idee lennult. “Puiduõpetaja Riho Mäe tuli kohe mõttega kaasa. Puu valmib õpilaste erialase praktikatööna õpetaja Raiko Kaasiku juhendamisel,” rääkis Suur.

Esimeseks adevendiks valmiva teose kõrgus on üle kümne meetri, sellele tuleb roheka tooniga valgustus. “Kui jõuluaeg on läbi, läheb puit heategevuslikult abivajajatele,” märkis Renel.

METSALEHT

Erametsakeskuse nime kasutatakse tihti kurjasti Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsev Erametsakeskus (EMK) on juba 15 aastat jaganud metsaomanikele toetusraha ning ühtlasi jälginud, et maksumaksja raha kasutataks sihtotstarbeliselt.

EMK asjaajamine ja üldine töökorraldus peavad olema kui õlitatud, sest igapäevatöös vastutame oma peremehe, riigi maksumaksjate ees. Seda kõike ei räägi ma selleks, et teile midagi müüa või niisama oma tööandjat kiita. Teen seda seepärast, et metsaomanikuna teaksite toetust taotledes või nõu küsides ikka selle Erametsakeskuse poole pöörduda, kes teid erapooletult aidata saab.

Nimelt on viimasel ajal Eestis levinud Erametsakeskuse laadne “toode”. Meie nimi või sellesarnane nimi on miskipärast paljudele metsanduses tegutsejatele meeldima hakanud ja segadust sellega on üksjagu.

Nime populaarsust võib optimistlikult mõeldes lugeda tunnustuseks EMK tööle, kuid paraku ei tegutse meie nimekaimud mitte alati üllate kavatsustega. Meie head nime võivad

ära kasutada needki, kellel ongi varga kombed ja kes ei kõhkle metsaomanikku petmast.

Lisaks sellele, et iga päev eksib meie juurde keegi oma sooviga kas metsa osta või müüa, on Erametsakeskuse nime kasutamisega seotud lugusid veelgi.

Siin mõned neist.

Segadus kaastöötajatega Üks meie töötaja andis kohtus tunnistusi. Kui kohtunik kuulis, et noormees töötab Erametsakeskuses, mainis ta, et “teile tulid hiljaaegu tööle kaks tingimisi karistatud inimest”. Võiks ju mõelda, et mis seal ikka, aga sihtasutuse tegevust ja vastutust arvestades oli see info kaastöötajale siiski ootamatu.

Noormees on ise üks nendest, kes vastutab delikaatsete isikuandmete kaitseks loodud turvasüsteemi eest, seetõttu võib mõista, et mõte kirju minevikuga kaastöötajatest oli talle natuke häiriv ja ta mõtles esimese hooga läbi, kes need uued töötajad võiksid olla. Veider tundus talle aga see, et hil-

jaaegu polnud kolleegide sekka kedagi lisandunud. Alles seejärel taipas ta, et küllap on mainitud inimesed tööl kusagil teises sarnase nimega Erametsakeskuses. Üks teine töötaja sai seltskondlikul koosviibimisel info, et Erametsakeskusse pöördunud inimene ei saanud oma toetusetaotlusele mingit vastust. Arvestades EMK ranget korda, tundus see veider.

Vestluses tuligi välja, et inimene oli saatnud toetusetaotluse koos isiklike andmetega valele aadressile – ühele teise sarnase nimega Erametsakeskusele.

Sealt paraku dokumente meie aadressile ei läkitatud, inimene jäi teadmatusse ning kogu toetuse taotlemise töö läks vett vedama.

Kirjad valele aadressile Tuleb märkida, et mõned valel aadressil saadetud dokumendid jõuavad siiski suure ringiga ka meieni. On õnn, kui selline kiri potsatab meie postkasti enne toetusvooru lõppu.

Meie head nime võivad ära kasutada needki, kellel ongi varga kombed.

www.kesla.fi

Hiljuti sai Riigikohtus pärast pikka ja kurnavat protsessi lahendi juhtum, kus Erametsakeskuse nimi oli valitud domeeninimeks. Nagu selgus, sattusid paljud metsaomanikud ekslikult kontorisse, kuhu nad ei kavatsenud pöörduda. Info jõudis meieni metsaomanike kaudu.

Hiljuti saime teada, et Lõuna-Eestis toimus liinihoolduse käigus metsavargus. Loo ilmne peategelane väljus loost puhta poisina, ja nagu kuulda, helistab nüüd innukalt teistele metsaomanikele, pakkudes piirkondliku Erametsakeskuse nime all teenust. Olge lahked: metsa ülestöötamine, metsa puhastamine – mida aga soovite…

Meie nimega on ühitatud ka tegevusalasid, mis pole metsaga seotud. Äsja sündinud tulundusühistu Eesti Erametsakeskuse oluline tegevusvaldkond on hoopis alkoholi jaemüük.

Riigi sihtasutus Erametsakeskus ei helista kunagi teile ettepanekuga oma mets ära müüa. Küll aga soovitame metsaomanikel riigi loodud tugisüsteemi abiga oma metsa targalt majandada.

Regina Hansen Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

www.sampo-rosenlew.fi

Kutsume teid TEABEPÄEVALE 3. detsembril kell 11

Imukvere külas Väike-Maarja vallas koostööpartneri ARTISTON OÜ metsas.

METSAVEOHAAGISED ja -TÕSTUKID

Vajalik eelregistreerimine: info@agrimarket.ee

• kandejõuga 8–12 tonni • rehvid 400 kuni 600–22.5 • hüdro- ja mehaanilise veoga • nooleulatus 5–10 m

HARVENDUSRAIDE HARVESTER

VÕSAGILJOTIIN 19GX max puu ∅ 180 mm, mass 190 kg

PUIDUHAKKURID C645 ja C1060T

• tootlikkus kuni 160 > 200 m /h • ühe teljega või tandem 3

AMETLIK ESINDAJA JA MAALETOOJA:

Koordinaadid X=6538281.3, Y=643944.1 B=58o57’33.93”, L=26o30’8.01” H=88.5 m

Masinate müük Volli Geherman tel 5336 4573

• mootor Sisu Power 44CTA, 113 hj • hüdrostaatiline vedu 4WD • noole tööulatus 7,1 m • arvuti Motomit IT 6,5" ja PC • langetuspea Kesla 18RH • kännutöötlus, värvimarkeering • rehvid Nokian 650/60-26.5 • mass 8000 kg

HR46 Varuosad Taimar Urve tel 5348 6388

LANGETUSja LAASIMISPEA KESLA 18RH Hooldus ja remont Karla Kreitsman tel 515 1359

Tehnika 9, 72213 TÜRI info@agrimarket.ee

www.agrimarket.ee

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

TANEL MEOS

Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.

Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma Valitsus andis NabalaTuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.

Praeguseks juba keskkonnaministri ametikoha Mati Raidmale üle andnud Keit Pentus-Rosimannus kinnitas Maalehele, et järgmise aasta riigieelarvest on valitsusel kasutada üle nelja miljoni euro Nabala-Tuhala looduskaitsealal piiranguvööndisse või sihtkaitsevööndisse jäävate era-

maakinnistute väljaostmiseks juhul, kui maaomanik on selleks taotluse teinud.

Riigil raha olemas “Nende eramaadele jäävate kaitsealade saamata jäänud tulu kompenseerimiseks, mida omanikud ei soovi riigile võõrandada, oleme teinud põllumajandusministeeriumile ettepaneku järgmise MAKi Natura alade toetussumma arvelt eraldada viis protsenti hüvitiste maksmiseks,” märkis Pentus-Rosimannus. “Aga kui omanik soovib kaitse alla minevaid maid müüa, on riigil kohustus need välja osta. See protsess käib kindlate reeglite ja metoodika põhjal. Kui peaksidki tekkima

vaidlused, tuleb võtta kolm konkureerivat maa hindamise akti ja nende põhjal otsustada. Seal ei ole väga palju vaidlemisruumi.”

Pentus-Rosimannus ei öelnud täpselt, kaua säärane müügiprotsess võib aega võtta. Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv ütles ETV saates “Pealtnägija”, et need protsessid on oma olemuselt pikaajalised. Ühest küljest keerulise juriidika tõttu, teisalt sellepärast, et soovijaid on järjekorras juba kümnete kaupa, seda muidugi mitte ainult Nabala kaitsealal, vaid kogu Eestis.

Erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik on Maalehele öelnud, et taotluse sisseandmisest kuni reaalse tehingu toimumiseni ja

kinnistu omanikuvahetuse märke jõudmiseni kinnistusraamatusse võib kuluda viis aastat.

Protsess hästi sujunud Alates 2010. aastast on Nabala aladele tehtud kuus uuringut ja analüüsi loodusväärtuste teaduslikuks kaardistamiseks. Uuringud kinnitasid, et Nabala-Tuhala piirkond on väärtuslik looduskompleks.

“Metsamajandamine piiranguvööndis pole täielikult keelatud, sellega tuleb lihtsalt tegelda ettevaatlikumalt kui mujal,” selgitas Pentus-Rosimannus. Ennekõike vajavad seal kaitset tundlik veerežiim ja ohustatud loomaliigid.

Loodava kompleksi kogupindala on 4628,7 ha, pool sellest riigimaa, umbes tuhat hektarit on seal juba varem kaitse alla võetud. Seega peab lahenduse leidma 2000 ha eramaa saatus.

Viiendik Eestist kaitse all Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes iseloomustas Nabala looduskaitseala loomist kui olulist ja vajalikku sammu, sest tegu on tervikliku kompleksiga, kuhu kuuluvad karstijärved, loopealsed, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad jm kaitset väärivad objektid.

Kaitstavate alade osakaal Eestis on 18% territooriumist,

Sloveenias 54,5, ELi keskmine on 25,7, Venemaal 11,3, Arubal 0,5%, Afganistanis 0,4%.

Kõige rohkem, 5,63% kaitsealadest moodustavad looduskaitsealad. Reservaate on siiski vaid 0,002% Eesti territooriumist.

Tartes ütleb, et ega meil olegi nii suured metsamaade massiivid kaitse alla võetud, kui ehk arvatakse.

“Nabala kaitseala loomine on kaasa toonud ridamisi kohtuprotsesse. Võib öelda, et see on kõige paremini kohtutes testitud kaitseala loomine,” tõdes Tartes.

“Protsessid on lõppenud kohtu seisukohaga, et kõik sammud on tehtud seadust järgides.”

ain alvela

www.honda.ee

GENERAATOR

LUMEPUHUR

EM 5500 CXS

HSS 970 ETS

Max võimsus 5500W

Tootlikus 50 t/h, töölaius 71 cm

i-AVR

Roomikvedu, el.starter

Honda da seadmete esin esindused: ndused: Tallinn: Catwees Pärnu mnt 139, tel el 650 3325 Bes Be Bestyard estyard tyard Oja tn 2, tel 606 4350 Tartu: Catwees Catwees wees Narva mnt 3, tel 730 0386, Pärnu: Cat atwee we s Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Jõhvi: Agdeck-Auto k-Auto Pargi 39, tel 332 1430, Narva: Agdeck-Auto Võidu 19, tel 356 3311 Viljandi: LX Motors ors Tallinna tn 86, tel 435 5421, Saaremaa: ML Autoservice Tallinna tn 88, Kuressaare, tel 452 4 2550.

Kõikidel Honda da Power Equipment toodetel on 5-aastane garantii, kui ostjaks on eraisik, ja 1-aastan 1-aastane ne garantii, kui ostjaks tjaks on juriidiline isik. Meie eesmärk on tagada seadme väärtuse säilimine kogu selle tööea jooksul, nii garantii ajal kui ka edaspidi. Kõik Honda tootega seotud hooldustööd tule tuleb b teostada Honda volitatud olitatud edasimüüja juures ja selleks ettenähtud ajavahemike tagant.

4 SEADUS Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

Omandiõigus vastandu Eesti pindalast 34% on hõlmatud looduskaitsealadega, mis peavad meie kõigi tuleviku huvides tagama looduse mitmekesise säilimise ja arengu.

Looduse kaitsmine on vajalik looduse mitmekesisuse, looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku säilimiseks. Enamik looduskaitsealasid on hõlmatud Natura 2000 võrgustikuga. Natura 2000 ala on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Omandiõigus pole tagatud Looduskaitse, mis toimib meie kõigi huvides, peab samas tagama ka omandiõiguse võrdse ning õiglase kaitse. Tänapäeva Eestis see nii ei ole. Nimelt seatakse Eestis eraomanike maadele looduskaitse seaduse alusel kaitsealuste lindude ja loomade püsielupaikade kaitsmiseks selliseid piiranguid, mis takistavad kinnistu omanikul maa kasutamist ja majandamist. Piiranguteks võivad olla näiteks metsa majandamise, raie ja ka liikumise piirangud, kus mitte keegi ei või kinnistul asuval piirangualal viibida.

Looduskaitse seaduse § 50 lg 2 alusel on lendorava, merikotka, madukotka ja kalakotka, suur-konnakotka, must-toonekure, väike-konnakotka, kaljukotka pesapuu ning väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuud automaatse kaitse all. Eelnimetatud isendite pesapuude kaitseala on 25–

500 m suurune raadius ümber pesapuu. Näiteks on kaljukotka kaitsealaks 500m raadius ümber pesapuu. Seega on kaljukotka pesapuu piiranguala suurus 78,5 ha (S = π x r2, s.o 3,14 x 5002 = 785 000 m2 ehk 78,5 ha), kus on keelatud majandustegevus, maa kasutamine ning inimese viibimine.

Kui püsielupaik asub Natura 2000 kaitsealal, makstakse maaomanikule looduskaitseliste piirangute talumise eest hüvitist EList eraldatava raha arvelt sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 109.93 eurot aastas. Kui kaljukotka pesa ei asu Natura 2000 alal, ei maksta kinnistu omanikule kinnisasja valdamise ja kasutamise piirangute talumise eest mingisugust hüvitist.

Natura 2000 alal makstaks sellisel puhul kinnistu omanikule kaljukotka püsielupaiga talumise kohustuse eest 78,5ha metsamaa kohta 8629.05 eurot aastas. See näide tõestab, kui suur võib olla ebavõrdne kohtlemine riigi poolt, kui üks maaomanik peab taluma oma kinnistu kasutamise ja valdamise piiranguid sisuliselt tasuta, ning teisele, kelle kinnistu asub Natura 2000 alas, makstakse talumiskohustuse eest hüvitist.

Looduskaitse on tihedalt seotud piirangutega omandiõiguste teostamisel. Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Pü-

Põhja-Kõrvemaal laiub kaitsealuseid maid sadadel hektaritel. Piirangute

sielupaikade kaitse toob kaasa piirangu oma kinnistut majandada ja kasutada, isegi keelu viibida piirangu alas.

Püsielupaigad, mis asuvad nii Natura 2000 alal kui ka sealt väljas, on looduskaitse seadusega kaitstud ühesuguse režiimi-

Kui kaitsealune püsielupaik ei asu Natura 2000 alal, ei maksta kinnistu omanikule kinnisasja valdamise ja kasutamise piirangute talumise eest mingisugust hüvitist.

ga. Maaomaniku jaoks on aga erinevus piirangute talumise eest hüvitise saamises. Kui kaitsealune püsielupaik asub Natura 2000 alal, on maaomanikul õigus hüvitisele; kui aga kaitsealune püsielupaik ei asu Natura 2000 alal, ei maksta kinnistu omanikule kinnisasja valdamise ja kasutamise piirangute talumise eest mingisugust hüvitist.

Põhiseaduse § 12 kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-4-1-14-07 rõhutanud, et põ-

KETID

metsamasinatele põllumasinatele veoautodele

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus alates 2 m) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732

• Metsatehnika müük ja hooldus • Mõõtesüsteemid ja metsatarvikud • Hüdrosüsteemi diagnostika ja remont

TS-HYDRAULIC OÜ Tel. 5303 1642 info@ts-hydraulic.ee www.ts-hydraulic.ee

s e a d u S 5

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

ub looduskaitsele

ILMAR SAABAS

EERO VABAMÄGI

Maaelu arengukava 2014– 2020 kohaselt: “Saamata jäänud tulu kaalutud keskmine 1. boniteediklassis on 163 eurot ja 3. boniteediklassis 79 eurot.”

Sellest tulenevalt on kaalutud keskmiseks teise boniteediklassi saamata jäänud tuluks 121 eurot/ha (166 + 79 / 2 = 121), mis on samuti kõrgem kui hüvitis, mida makstakse Naturaala piirangute talumise eest.

Riigikohus leidis otsuses nr 3-4-1-25-11, et “Talumiskohustusega kinnisasja olukord on võrreldav sellega, kui omanik annab oma maa kellegi teise kasutusse – teisel isikul on õigus maad mingil viisil kasutada ja omanik ise loobub täielikult või osaliselt enda võimalusest sel ajal maad kasutada”.

Tegu sundvõõrandamisega

ga on seal aga lihtsam, kuna eramaid on selles piirkonnas vähe.

hiseaduse § 12 lg 1 tuleb tõlgendada ka õigusloome võrdsuse tähenduses – seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi.

Hüvitis olgu kõigile võrdne Keskkonnaministeerium teab, et maaomanikke koheldakse püsielupaikade piirangute talumise korral ebavõrdselt. Keskkonnaministeerium on välja töötanud looduskaitse arengukava aastani 2020. Vastavalt arengu-

kavale pidid 2014. aastaks olema välja töötatud ja rakendatud õigusaktid, mis tagaksid Natura 2000 aladest välja jäävatele maaomanikele võrdse kohtlemise hüvitiste maksmisel piirangute talumise eest.

Seda pole kahjuks senini jõutud või tahetud teha. Looduskaitseliste piirangute hüvitamist on käsitletud ka maaelu arengukavas 2014–2020, välja toodi arvutused hüvitise suuruse kohta.

Nähtub, et õiglane hüvitis oleks tegelikkuses suurem ka Naturaalal makstavast hüvitisest.

Kuna pesapuude püsielupaikade piirangud on väga ulatuslikud, on seda võrreldud sisuliselt sundvõõrandamisega, kus maaomanikult on tema tahte vastaselt võetud ära võimalus kasutada ja vallata tema omandit. Seega on looduskaitseliste piirangute puhul tegu looduskaitselise maa avalikkuse huvile allutatult maa kasutusse andmisega, millele peab järgema hüvitise maksmine võõra kinnisasja kasutamise eest.

Kuna looduskaitse on üldistes huvides, et meie looduskeskkond ja haruldased liigid säiliks, peab ka avalikkus, seega igaüks meist riigieelarvesse makse makstes sellest osa võtma, makstes õiglast rahalist hüvitist maaomanikele, kes peavad oma kinnistutel taluma looduskaitselisi piiranguid.

Indrek Veso advokaadibüroo Veso & Partnerid vandeadvokaat

Eleringile kuuluvate kõrgepingeliinide alla jääb eriti palju maad nende avara kaitsetsooni tõttu.

Riik liinide talumise tasuga jännis Õiguskantsler Indrek Teder avaldab üllatust, et ministeeriumid on talumistasude regulatsiooni osas apaatsed.

Eesti Vabariigi õiguskantsler Indrek Teder sõnas 20. novembril Tallinnas toimunud V energia aastakonverentsil, et teda üllatab ja ärritab, et seadusandja ning seadusi ettevalmistavad ministeeriumid on uute tehnorajatiste talumise tasude regulatsiooni väljatöötamises apaatsed.

Omanikul õigus tasu saada Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse järgi on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Tasu jooksva aasta eest makstakse välja 1. detsembriks, kuid õiguskantsleri sõnul tekib küsimus: “Kas tasu peaks nii palju välja maksma, kui on küsitud, ja kui inimene pole tasu küsinud, siis millist summat võiks küsida? Kas kõik talumistasud on põhjendatud?”

“Talumistasu peaks olema mõistlik ja arvestama inimest, olemata ülimalt kõrge, aga olemata ka null. Kui töötatakse

välja ühtne metoodika ja kõik inimesed saavad sellest aru, on see suurepärane. Inimesed ootavad otsust, ent ministeeriumid muudkui menetlevad – maksab aga tulem ja konkreetne otsus,” sõnas Teder, lisades, et seadusandja ja ministeeriumide tegevusetus teeb kurvaks.

Tederi sõnul oli tehnorajatiste talumise tasude vana süsteem põhiseadusevastane – maaomanike jaoks oli oma väikese maksustuse mõttes mõnitamine ja ettevõtetele tähendas omakorda ebaproportsionaalseid administratiivkulusid.

“Ma ei saa aru, mille taga uus regulatsioon seisab. Justiitsministeeriumis on välja töötatud ühendusvahendite õigusliku regulatsiooni korrastamise seaduse eelnõu kontseptsioon, kuid kahjuks pole jõutud valmis eelnõuni,” sõnas Teder. “Öeldakse, et leppigu ettevõtja ja maaomanik omavahel kokku, kuid kui lihtne peaks see olema, kui seadusandjad ja ministeeriumid pole ise suutnud kümne aasta jooksul seda olukorda lahendada.”

Praegu on Eestis kinnistuomanikel õigus nõuda nende maal asuvate tehnorajatiste valdajatelt talumise kohustuse eest hüvitist, mille suurust ei oska määrata võrguettevõtjad

ega maaomanikud, sest riik ei ole välja töötanud uut ja selget hinnapoliitikat.

Tuleb rohkem nõuda Advokaadibüroo Glimstedt partneri ja energiaõiguse advokaadi Moonika Kukke sõnul on nii võrguettevõtjad kui maaomanikud mitmel korral riigi poole pöördunud talumistasude määramise sooviga, kuid justiitsministeerium leiab, et see toimub poolte kokkuleppel ja Riigikohus on selleks ka oma juhised andnud.

Kukke väitel on hüvitiste määramine vajalik, sest konfliktne olukord kinnistuomanike ja võrguettevõtjate vahel võib kergesti muutuda vastasseisuks kinnistuomanike ja tarbijate vahel, kuna põhjendamatud lisakulutused võivad hakata kajastuma võrgutasudes. Praegu on Riigikohtus arutlusel kaalukas kohtuasi, kus maaomanik nõuab võrguettevõtjalt Elering tema maal asuvate elektriliinide eest talumistasu ligi 39 000 eurot aastas.

Kukke soovitab asjaosalistel julgelt oma õiguste eest seista, ja miks mitte omanikel ja võrgufirmadel välja töötada hüvitiste arvutamise metoodika.

METSALEHT

Harjumaa 514 8238

ÜMARPUIDU KOKKUOST

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

516 5190 515 0811 513 5350

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

Risti Kaimas Viimsalu

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo

Võrumaa 5342 4232

Margo Miks

 6  i n t e r vj u u   Eesti

METSA K A JA

n Eesti Metsa- ja PuidutÜÜstuse Liidu juhatuse koosolekul valiti liidu uueks juhatuse esimeheks ASi Woodwell juhataja Tiit Nilson. “Metsa- ja puidutÜÜstus on 20 aasta jooksul aidanud Eestil saada toorme eksportijast kĂľrge lisandväärtusega tooteid eksportivaks riigiks.

Meie puidust toodetest läheb ekspordiks 80%, metsa- ja puiduriigina oleme tuntud kogu maailmas,â€? Ăźtles Tiit Nilson. “Ka Eestis endas tuleks rohkem teadvustada, et just siinse taastuva loodusvara arukas kasutamises ongi meie heaolu vĂľti.â€? n Konkursil “Aasta puitehitis 2014“ oli tänavu raske vĂľitjat valida. Kahtlusteta vĂľib Ăśelda, et puitarhitektuuri tase on tĂľusuteel. Tiitli aasta puitehitis 2014 sai Saaremaal Kaarma vallas asuv Eikla klubi.

Rahvas tunneb seda hoonet Eikla kßla seltsimajana. Nþukogudeaegse proportsioonitu koolihoone lammutamise järel kerkis samasse täiesti uus ehitis, maast laeni puust. Hoone kolm, taevast vaadatuna tähte meenutavat tiiba on igaßks oma värvi, vormi ja sisuga.

Arcwoodi eriauhinna (väärtusega 1000 eurot) liimpuidu parima kasutamise eest sai Tondiraba jäähall.

 METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014  

Aigar Kallas: RMK areng pole t TIIT BLAAT

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tþi äsja avalikkuse ette organisatsiooni uue arengukava aastateks 2015–2020, milles nähakse ette aasta-aastalt mþþdukat kasvu nii puidu varumises kui metsa taastamises.

RMK arenguga ja Eesti metsanduse Ăźldiste suundumustega seotud kĂźsimustele vastab RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

RMK on viimastel aastatel vĂľtnud suuna, et aastane raiemaht hoitakse 4 miljonit tm/ aastas. Miks just selline arv?

Kui palju riigimetsas (uuendusraietega, mis on suurimat puidumahtu andev raieliik) raiutakse, ei otsusta mitte RMK, vaid selle kehtestab keskkonnaminister. Aluseks on riigimetsamaa pindala ning sellel kasvava metsa vanuseline ja puuliigiline jaotus. Kuna pindala on viimasel neljal-viiel aastal maade riigi omandisse vormistamise teel jĂľudsasti kasvanud, on sellega koos kasvanud ka raiemaht.

Kuna maade riigi omandisse vormistamine veel käib, näeb ka uus RMK arengukava ette jätkuvat raiemahu kasvu – järkjärgult 4 miljonile kuupmeetrile 100 000se sammuga aastas.

n Kaheksandat korda toimus 5. novembril puitarhitektuuri konverents, kus oma kogemusi puidu kasutamisest ehituskunstis jagasid maailmatasemel tipparhitektid ja -insenerid. n Aasta kutseĂľppeasutuse Ăľpetaja tiitli pälvis tänavu Luua Metsanduskooli meisterĂľpetaja Aino MĂślder, kelle puhul toodi välja järgmist: “Aino MĂślder väärib tunnustust kui metsandusliku ja aiandusliku kutsehariduse pĂźhendunud ja tulemuslik arendaja. Ta on kutsehariduse hing – karismaatiline, hooliv ja vĂľluv isiksus, kes on Ăľpetanud välja hulganisti väärt metsamehi, maastikuehitajaid ja loodusretkejuhte.â€?

Allikas: Eesti Metsaselts, Erametsaliit

RMK juht Aigar Kallas on seda meelt, et metsamajandus pole valdkond, kus toimetada tormates, tulemuse tagab stabiilne ja tasakaalukas tegutsemine.

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OĂœ Helme Graanul Helme vallas PatkĂźlas, OĂœ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

kĂźttepuid.

Nþuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimþþt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: KĂźttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

Kas praegu, kui kßttepuidu hind on madalal, paberipuu hind väga heitlik, poleks mþttekas Eesti Energial naasta elektritootmises puitkßtte juurde?

Toetasin 2009. aastal, kui paberipuitu polnud kusagile mßßa ning toetan ka nßßd madalakvaliteedilise puidu pþletamist pþlevkivi alternatiivina Eesti Energia Narva jaamades. Sellele mþttele saavadki vastu olla ainult konkurendid toormeturul ja loomulikult lþpptarbija, kes taastuvenergia tootmiseks makstud toetused elektri hinnas kinni peavad maksma.

Tark omanik kasutaks olemasoleva biomassi elektriks ja soojuseks muutmise vĂľimalu-

se ära selle eest toetusi juurde maksmata – elektri hind lþpptarbijatele ei tþuseks ning turul toimiks vaba konkurents. Ainus, mis selle stsenaariumi rakendumist praegu takistab, on pþlevkivi suhteliselt madal hind.

Näib, et RMKst on kujunenud n-Ü haldusasutus – teil ei ole enam oma metsatehnikat, metsatÜÜliste brigaade jmt, tÜÜd ostetakse aga sisse teenusena.

Miks säärane majandusmudel?

RMK-l ei ole kunagi olulisel määral olnud oma metsatehnikat. Algusaastate arengukavas oli lausa ßhe eesmärgina kirjas, et RMK ei teosta oma tÜÜjþu ja tehnikaga raieid ßle 20%. See on olnud sþnum erasektorile, et nad vþivad investeerida kvaliteetsesse tehnikasse ja et riigimetsas tÜÜd jagub.

RMK-l on ßheksa harvesteri, millega tehakse ainult harvendusraieid. Kogu raiest teeme ise 7%, harvendusraiest oma masinatega 25%. Kuna harvendusraie maht eelolevatel aastatel väheneb, vähendame ka oma masinate arvu. Saemehi on RMKs palgal 234, kasutame neid peamiselt metsakasvatustÜÜde tegemiseks. Neid teeme oma tÜÜjþuga keskeltläbi 1/3.

Ostame metsamajanduslikud tÜÜd sisse teenusena riigihanke menetlusel vähempakkumise korras. Reeglina sþlmime lepingud viieks aastaks. Aastatega on turul kujunenud mþned ettevþtjad, kelle pþhitegevus on RMKle teenuse osutamine, samas on ka palju ettevþtjaid, kelle riskid enam hajutatud ja RMK leping tegevusest vaid ßks osa.

Kirjeldatud mudel tagab piisava paindlikkuse RMK-le ja

Hea metsaomanik!

Metsaharvenduse OĂœ

O s ta m e : • kasvava metsa raieþigust • metsamaterjali

Ostame:

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieþigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat vþsa • raiume vþsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ßlestÜÜtamine ja transport Ettemaksuvþimalus

kindluse ettevþtjale. See hoiab ja arendab ettevþtlust maal, annab tÜÜd ja leiba kohalikele inimestele. Efektiivsuse tagavad avatud konkurents, tÜÜkorras masinad, kaasaegne tehnoloogia, hea väljaþppega tÜÜlised.

Mingit ekstra soovi seeläbi bilansilise vara mahtu vähendada meil ei ole. Kulude optimeerimine on pidevalt päevakorral, aga selleks on mitmeid tegevusi. Kþige suurema efekti on andnud masinate logistika, s.t vähendame masinate seisu ja kolimise aega ja suurendame efektiivse tÜÜ aega.

Arengukava Ăźtleb, et metsa juurdekasv peab suurenema.

Milliste meetoditega kavatseb RMK juurdekasvu parandada?

Suurim mþjutaja selles perioodis on kindlasti uute maade riigi omandisse vormistamine ning kasutusse vþtmine; pikemas perspektiivis arvame, et vþiksime jþuda ka 5 miljoni kuupmeetrini, aga kuna mets kasvab aeglaselt ning metsakasvatustÜÜde mþju avaldub pika aja jooksul, vþiks see ootus täituda ehk järgmise dekaadi vþi kahe jooksul.

Puidu juurdekasvu mþjutavad þigel ajal ja þigesti tehtud metsamajandustÜÜd. Metsa genofondi parandamisega me tegeleme ka – valime metsa uuendamiseks seemneid parematelt (s.o suurematelt, kiiremakasvulisematelt, sirgematelt) puudelt.

Kui suur osa riigimetsadest on kaetud kaitsealadega ja millistega? Kuidas suhtute uute loomisse?

Haruldaste ning ohustatud loodusväärtuste kaitse on igal

Minu arvates oleks parim, mis Eesti riigimetsaga juhtuda vþiks, see, et igal eestimaalasel on minu pärast kas vþi sßnniþigusena olemas riigimetsa osak.

Aigar Kallas

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieþigust -- metsakinnistuid -- metsa ßlestÜÜtamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

i n t e r vj u u 7

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

ormiline, küll aga kindel juhul ülimuslik majandustegevusele. Aga kaitsealade moodustamine ei saa olla eesmärk iseeneses, ammugi iga hinna eest, mistõttu tuleks alati kaaluda, mida üks või teine piirav, sh kaitseala moodustav otsus maksab. Seni on kaitsealasid moodustatud stampteadmisega, et “moodustamine ei too endaga kaasa täiendavaid kulusid”. Ja mis seal salata, väga vähe on analüüsitud ühe või teise kehtestatud kaitserežiimi mõjusid.

TASUB TEADA

RMK metsamaale jäävad kaitstavad loodusobjektid n Kaitseala sihtkaitsevöönd 125 648 ha. n Kaitseala piiranguvöönd 62 948 ha. n Kaitseala loodusreservaat 3279 ha. n Hoiuala 19 602 ha. n Liigi püsielupaiga sihtkaitsevöönd 21 125 ha. n Liigi püsielupaiga piiranguvöönd 29 424 ha. n Looduse üksikobjekt 91 ha. n Kokku on kaitsealasid 262 117 ha, mis moodustab 29% RMK hallatava metsamaa pindalast. n Kui lisada ka kavandatavad kaitsealad – 14 942 ha, on kaitstavate loodusobjektidega kaetud 31% RMK hallatavast metsamaast

Mida peate silmas uute maade kasutuselevõtuga?

Uute maade all peame silmas aastaid n-ö jätkuvalt riigi omandis olevas staatuses olnud maid, mida viimastel aastatel jõudsasti riigi omandisse oleme suutnud vormistada (200 000 ha). Kuna nende maade hulgas on peale metsa rohkesti ka muid kõlvikuid, siis on kindlasti kaalumise koht ka see, kuidas neid maid senisest paremini kasutada. Metsa alla viimine on üks võimalus, kui aga mõni muu kasutusviis – näiteks põllumajandus – on perspektiivikam, püüame selle maa välja rentida.

Allikas: RMK

sa raiumata jätta, kas või selleks, et seal istumas käia ning maailma ja elu igikestvusele mõelda, siis on tal selleks õigus.

Minu arvates ei peaks midagi tegema selleks, et eraomanikku oma käitumist muutma sundida. Küll aga tuleks kindlustada, et ei eksisteeriks ühtegi kunstlikku takistust, mis võiks pärssida omaniku tahet metsa majandada. Igasugune toetustega mängimine, soodustuste andmine jmt on minu arvates kurjast.

Üldiselt on kõik RMK prognoositavad näitajad justkui kasvutrendis, aga kõik need kasvud on küllaltki minimaalsed.

Millest see on tingitud?

Kui veidi üle kümne aasta tagasi traditsioonilise metsa hindamise kõrval statistiline metsainventeerimine (SMI) meetodina kasutusele võeti, kasvas Eesti metsade pindala ühe aastaga umbes 200 000 ha (10%) ja tagavara vist isegi veerandi võrra. Kui meil õnnestub sihipärase tööga järgmise 20 aasta jooksul riigimetsade aastane juurdekasv 5 miljoni kuupmeetrini viia (praeguselt 4-lt), on see +25%!

Räägitud on RMK börsileviimisest. Kuidas ettevõtte kauaaegse juhina sellesse suhtute?

Ma pole seda kunagi varjanud – minu arvates oleks parim, mis Eesti riigimetsaga juhtuda võiks, see, et igal eestimaalasel on minu pärast kas või sünniõigusena olemas riigimetsa osak. Teame ka kõik, et riigimets on meie ühine omand. Aga ikka leidub neid, kes oma vana peldikupoti või kuurikatuse lappimisest üle jäänud eterniidikoorma metsa alla kallavad.

Loomulikult on see ainult emotsionaalne aspekt asja juures, aga emotsioonid mõjutavad väga palju ka teadlikku ja muidu ratsionaalset käitumist.

Mis börsiga kaasnevatesse võimalikesse majanduslikesse aspektidesse puutub, siis need on nagunii ilmsed – väga palju meie rahva säästuraha jääks Eestisse.

Arvestades, et ligi kolmandik erametsaomanikest metsi ei majanda ja nendes metsades võib olla miljon tm raieküpset metsa, siis mis aitaks selle puidu turule tuua?

(Era)omanik on otsustes vaba, ja kui ta soovib oma met-

RMK enda toimimist börs (v.a ilmselt info avalikustamise rangemad reeglid) ei mõjutaks – ka praegu oleme avalik ettevõte, kelle toimimine on lausa reaalajas jälgitav.

Eesti ühiskond ei ole veel nii valmis kui näiteks Rootsi, kus riigimets ammu börsi läbi ka tegelikult rahva oma on. Arvan, et jõuame ühel päeval ka selleni. Loodetavasti mõtestatud, ühiskonnale kasuliku otsuse tegemise läbi. Aga minul pole sellega mingit kiiret ega ka soovi sellisele otsusetegemisele kaasa aidata või seda kiirendada.

Kui suur on RMK müügis otseselt puidu müügi ja raieõiguse müügi vahekord? Üle 99% müügist puit ja alla 1% raieõigus, viimane ainult juhtudel, kui keegi kohalik elanik või ettevõtja tahab endale küttepuid varuda või sauna remondiks kaks alumist palki metsakuivade vastu vahetada.

Kui keegi sellist huvi avaldanud ei ole, teeme vajaliku töö ikka ise ära.

Kuidas toimub nn reformimata metsamaade müük?

RMK ei müü hoonestamata kinnistuid. Kui RMK mingil põhjusel ei vaja hoonestamata kinnistuid (see on nii põllu- kui ka metsamaad), antakse need üle maa-ameti valdusse ning maa-amet on siis juba ise korraldanud riigimaa enampakkumisi.

Millest on tingitud RMK kasumi mõningane langus tänavu ja järgmise aasta prognoosides, võrreldes 2013. aastaga?

Prognoosisime kütte- ja ka paberipuidu nõudluse kahanemist, mõlemad on kahjuks toimunud. Samas on ilm metsatööde tegemist soosinud, nii et ka juba avaldatud kolmanda kvartali tulemustest on näha prognoositust paremat majandustulemust.

Kas RMK-lt riigieelarvesse minev dividenditulu on mingil moel sihtotstarbeline?

Minu teada mitte. Aga võimalik, et riigieelarve jaotamise üle otsustamisel hinnatakse metsa panust ning sellest tulenevalt antakse ka mõnele loodusega seotud valdkonnale rohkem raha.

Kuidas on RMK majandamisele kaasa aidanud PEFC- ja FSCsertifikaatide olemasolu?

Tunnistan ausalt, et sertifikaatide otstarbekus ilmnes eelkõige nende saamisel – pani läbi mõtlema ja parendama töökorraldust; hiljem on sõltumatud hindajad RMK töös alati ka mingeid aspekte leidnud, mida veel kontrollitumaks muuta, aga neid peaksin siiski juba “peentuunimiseks”.

Millisel meelel võtsite vastu otsuse, et RMK peab idapiiri puhastama?

Kui Riigikogu on metsaseadust vastu võttes hinnanud, et mõistlik on riigimetsas raietööde korraldamiseks moodustada RMK, on igati praktiline, et täpselt samasugust tööd teeb RMK ka piiril – mingi teise riigiasutuse kaasamine olnuks ebamõistlik. Kuna saime tööde ettevalmistamiseks kasutada oma töötajaid ning töid teevad meie lepingupartnerid, siis vaevalt et keegi teine oleks suutnud nii kiiresti töödega alustada.

Aga mis kahjumlikkusesse puutub, siis eks aeg näitab, praegune kalkulatsioon kinnitab, et vähemalt sellel piirilõigul, kus töid alustanud oleme, tuleme ots otsaga kokku.

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus info@metsagrupp.ee

OÜ KAGU ERAMETSA KESKUS koostab metsamajanduskavasid ostab metsa ja põllumaad teostab metsaraiet Piiri 2, Võru tel 504 4221

info@erametsad.ee www.erametsad.ee

AIN ALVELA

DISTEIN

markeerimisvärvid -

Spetsiaalselt puidule mõeldud aerosoolvärvid Kirjutamiseks sobilik pihusti Neoonvärv puidul nähtav kuni kaks aastat Külmakindel, kuni -20ºC Keskkonnasõbralik: tolueeni, plii ja kaadiumivaba Tänu ergonoomilisele pihustile jäävad käed puhtaks 100% tühjenev balloon Saksa kvaliteet Auhinnatud KWF heakskiidu märgiga

Küsi pakkumist Stokkeritest üle Eesti. www.stokker.com

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

8 P r o b l e e m VÄ LIS M AA

METSA K A JA

n Briti Columbia ülikool plaanib Kanadasse Vancouverisse 16–18korruselist puidust ühiselamut. Kui see hoone valmib, oleks 53 meetri kõrgune ehitis maailma kõrgeim puitmaja. Kandevkonstruktsioonid tehakse liimpuidust. Norras Bergenis ehitatakse 51 meetri kõrgust puidust korrusmaja.

Londonisse projekteeritakse kümnekorruselist ehitist, millest tuleks maailma kõrgeim massiivpuitmaja. Bergeni puitosad valmistab Moelven, Londonisse tarnib CLT-plaadid Austria firma Binderholz.

Praegu on maailma kõrgeim puitehitis 10korruseline ja 32 m kõrgune elamu Austraalias Melbourne’is. n Müncheni tehnikaülikoolis tehtud uurimusest selgus, et viimase viiekümne aastaga on pöögi kasv Kesk-Euroopas kiirenenud 70% ja kuuse kasv 33%. Selle peamine põhjus on kliimasoojenemine, kuid ka kasvuperioodi pikenemine. n Rootsi ajaleht ATL annab teada, et Rootsi valitsus suurendab metsade kaitseks kasutatavat raha. Keskkonnaamet Naturvårdsverket saab alates järgmisest aastast igal aastal 600 mln krooni (umbes 65 mln eurot) lisaraha uute kaitsealade loomiseks. Rootsi metsavalitsus saab väärtuslike metsade kaitsmiseks täiendavalt igal aastal 100 mln krooni (umbes 11 mln eurot). n Timber-online kirjutab, et Itaalia firma Tuttopellet pettis klientidelt miljon eurot, reklaamides ettemaksuga müüdavaid odavaid puidugraanuleid. Firma reklaamis 15kg puidugraanulite kotte ühe euro võrra odavama hinnaga kui kõige odavamat hinda pakkuvad konkurendid.

Soovijad maksid tellimuse eest ettemaksuga. Vähim tellimuse hind oli 500 eurot. Praeguseks on firma omanik ja neli töötajat kadunud.

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

TOOMAS LEMMING

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

Kaitsealade rohkus piirab juba Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.

Samuti väidetakse, et kaitsealasid pole keegi inventeerinud, mistõttu puudub teave, kas kunagi loodud kaitseala ongi enam kaitset väärt.

Suuresti pääses poleemika uute kaitsealade loomise üle valla keskkonnaministeeriumi Nabala karstialale planeeritud ulatusliku looduskaitseala avaliku aruteluga.

“Teeb murelikuks, et riik suhtleb metsaomanikega formaalsel tasandil, hoidudes arutelust ja kompromissidest,” tõdeb metsandusekspert Heiki Hepner Kohila Metsaseltsist.

PA N E TÄ HELE

Kuidas kompenseeritakse saamata jäänud tulu ja arvestatakse toetust?

Seaduses on omandi kasutamise piiramise kompenseerimiseks välja töötatud mitu kompensatsioonimehhanismi, mis on diferentseeritud vastavalt kehtestatud piirangute ulatusele.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 on maamaksust vabastatud reservaadi ja sihtkaitsevööndite maa, ning piiranguvööndis ja hoiualal kehtib 50% maamaksusoodustus.

Kui kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, on kinnisasja omanikul õigus taotleda kinnisasja riigile omandamist kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.

Natura ala metsamaadel makstakse Natura metsatoetust. Toetuse määr Natura 2000 võrgustiku ala piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kohta on 60.08 eurot aastas, sihtkaitsevööndis 109.93 eurot hektari kohta aastas.

Praegune erametsatoetus Natura 2000 aladel on sihtkaitsevööndis läbivalt 110 eur/ha kohta aastas. Selle arvutamisel on lähtutud keskmisest saamata jäänud tulust.

Kui kitsendused eraomanikule on olulised, on riigil kohustus maa omandada, võttes aluseks turuhinna. Näiteks metsamaa omandamisel lähtutakse keskmisest metsamaa väärtusest piirkonnas.

Allikas: keskkonnaministeerium

Hüvitis äärmiselt nadi Laiemalt rääkides pole probleem tegelikult niivõrd kaitseala loomises, vaid selles, et kui omanikel piiratakse sisuliselt oma maal majandustegevus, peaks riik selle ka õiglaselt hüvitama.

Nii Nabalas kui mujal. Metsaomanikele pakutakse kompensatsiooniks maamaksu soodustust, mis jääb vahemikku 3–6 eurot hektari kohta aastas.

Eesti Erametsaliit leiab, et see on paar tuhat korda väiksem investeeringu tegelikust väärtusest, ehk metsaomanikul tuleks metsa investeeritud raha tagasi saamiseks oodata 2000 aastat.

Samas kui Nabalas peetakse alles plaani, on Võrumaal maaliliste kuplitega Haanjas juba asjad niikaugel, et 300 hektarile planeeritav Tallikese sihtkaitsevööndi eelnõu on ministri laual.

Sisuliselt tähendab see aga seda, et 16 maaomanikku, kelle maad vööndisse jäävad, pole saanud alates menetluse algusest, 2006. aastast, oma metsamaadel majandada.

“Näe siin see asub – suur kaitsealaune vaatamisväärsus, säilitamisväärne metsakoosluse osa, mida siis Euroopa turistid peaksid nüüd vaatama tulema,” ironiseerib Kalju Kalk (53), ise sa-

mal ajal patsutades vana, maas mädanevat puud.

Kalk on Haanja vallas Kõomäe külas Luhtõ talus elav külamees. Tal on naine Saila, kaks tütart, neli lapselast, lehm, paar siga ja kanad. Talu, kus peavoolumeedias romantiliseks tituleeritud maaelu käib, ostis Kalgi isa 1935. aastal. Ühes taluga tuli kaasa nõks üle 20 ha maad, millest 11,6 ha on metsa all. Nagu toona kombeks, jookseb ka Kalgi mets peenikese pika siiluna paralleelselt küla teiste elanike maadega.

Selline iroonia ja sarkasmi professionaalne käsikäes kasutamine pole mingi üleöö omandatud oskus. Selleks et olla nii osav, on kulunud kõigest kaheksa aastat ja üks ajuinfarkt.

Täpselt nii kaua on Kalk vedanud riigiga vägikaigast, mis kätkeb endas lõputuid kirjavahetusi kuni Euroopa Komisjonini välja, käike keskkonnaministri juurde ja pikki koosolekuid.

“Kogu see kirjavahetus ministeeriumi ja ametnikega on juba nagu pruudiga kirjutamine, kirju on lihtsalt nii palju, et ma ei jõua enam järgegi pidada, ja tagatipuks saadetakse meile iga

kord eri jutuga kiri,” on Kalk nõutu.

“See asi läks mul niikaugele, et sain kahe aasta eest detsembrikuus ajuinfarkti,” pihib mees. “Kui ma teleka lahti teen ja seal hakatakse jälle seda looduskaitse asja ajama, siis mul läheb kohe silme eest mustaks.”

Mets on, küttepuud ei saa “Minult küsiti, kas ma tean, et minu maa läheb sihtkaitsevööndi alla,” meenutab Kalk.

Mees vaatas oma abikaasaga arvutist asjad üle. Aasta oli siis 2006. “Helistasime kohe keskkonnaametisse ja pärisime aru,” jätkab ta. “Nad olid ilma meilt küsimata käinud siin mingeid taimi otsimas ja uuringuid tegemas, ütlevad, et siin on haruldane läänetaiga tüüpi mets, et siin elab must-toonekurg, aga keegi pole seda lindu siin näinud.”

Metsaomanikuna tahaks Kalju Kalk metsa eest hoolitseda.

Haiged puud välja võtta, oksad kokku koristada. Ent planeeritava sihtkaitsevööndi piirangu tõttu ei või ta oma metsast juba praegu isegi vigla varre jagu puitu võtta.

Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele

“Rohkemat ma ju ei tahagi,” laiutab Kalk nõutult käsi. “Küttepuid ja ehitusmaterjali,” lisab ta. Mehel elavad mõlemad tütred Tartus ahiküttega korteris.

Et kulusid natuke kokku hoida ja puud oma metsast võtta, tuleb need osta.

Kalk ise peab talveks küttepuud samuti ostma, samas kui kohe maja taga kasvab mets, mis kütteks sobilikku materjali täis. Teine asi on see, et laut vajaks korrastamist. 1892. aastal ehitatud hoone hakkab ajale jalgu jääma.

“Keskkonnaamet ei saa sellest üldse aru, et keegi ei lähekski siia metsa lageraiet tegema.

Kehtiva Haanja looduspargi piirangu pärast ei saakski me seda teha, ja kui keegi tahtnuks seda teha, oleks see ammu tehtud,” on Kalk nõutu. “Siinsed metsad ongi ju nii ilusad just seetõttu, et metsaomanikud on neid õigesti hoidnud ja hooldanud.”

Olgugi et Kalk saadab jätkuvalt kirju ja loodab ühes teiste maaomanikega, ei paista neile tunneli lõpust valgust. Vastuseks saadetud kirjad on resoluutsed ning külmad. Kogu jutt võetakse kokku sõnumiga, et maaomanikul pole mitte mingit võimalust Tallikese sihtkaitsevööndi moodustamisest loobuda.

meie tootevaliKus:

toodetud eestis

palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit.

AS Lemeks Tartu tel 730 7907

haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611

KompleKti hind sisaldab: tõstuk oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

ind Komplekti h

€ su 13 al4da3kä0ibem ak

Hind ei sis

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa.

Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

haagis oniar 10t: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel

p r o b l e e m 9

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

a tõsiselt omandi kasutamist mirjam nutov

K O M M E N TAAR

Taimo Aasma keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja

2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.

“Oleme pakkunud, et antagu meile samaväärne metsamaa riigimetsast asemele, aga selle peale öeldakse kohe, et pole võimalik,” räägib Kalk edasi.

Kõige enam ajabki teda marru asjaolu, et riik tuleb ja võtab maa käest, pakkumata seejuures õiglast tasu. Kuigi Kalk ei või juba praegu oma metsa majandada, makstakse talle kompensatsiooni olemasoleva piirangu järgi – natuke üle 60 euro hektari eest ning lisaks pool maamaksust. Kui sihtkaitsevöönd kehtima hakkaks, kaoks Kalgil ära kohustus tasuda maamaksu ning hektarilt makstav hüvitis oleks praegusest pea 50 euro

võrra kõrgem. “Mine vaata, mis on küttepuu ruumi hind, kui palju maksab üks koorem laudu,” ütleb Kalk seepeale.

Tal pole võimalust oma maad kellelegi maha müüa. Alles hiljuti saabus ta postkasti kiri, kust selgus tõsiasi, et tegelikkuses on tema maa juba alates 2007. aastast hüpoteegi all, ning ainuke, kes võiks selle ära osta, on riik.

Kaitsealasid üha rohkem Erametsaliidu juhatuse liige ja Metsatervenduse OÜ juhataja Mati Erik on seisukohal, et uute kaitsealade loomise kõrvalt tuleks inventeerida ka mituküm-

Pakume tööd kogemustega METSATAKSAATORILE. Pakume tööd kogemustega METSATAKSAATORILE.

mend aastat tagasi loodud alasid, teha kindlaks, kas seal üldse enam elab või kasvab liik, mille kaitseks piirangud kehtestati.

“Kui vanasti oli näiteks kotkapesa kaitsevöönd saja meetri raadiuses, siis nüüd on tekitatud mingisugune sinka-vonka kulgev puhvertsoon,” räägib Erik. “Ja ma küll eriti ei tea, et ühtegi kaitseala oleks n-ö maha võetud.”

Ants Erik ei mõista, millise õigusega inimese vara lihtsalt ära võetakse. Ta leiab, et kui riigil on seda vara tarvis, tuleks see ka riigil kinni maksta.

“Kui kaitseala on juba loodud, siis jah – saab teha avaldu-

se, et riik selle maa ära ostaks.

Aga selliste tehingute järjekord on oma viis aastat, ent maa on omanikult sisuliselt läinud,” kirjeldab Erik. “Põhiseadus ütleb ka, et sellisel juhul peab kompensatsioon olema kohene ja õiglane. Kaitsealade pidev juurde loomine paneb omanike kannatuse katkema. Kui tahta, võib igast puistust leida mõne liigi, mida kaitse alla võtta.”

Riik ostab aastas eraomanikelt umbes 700 hektarit kaitsealuseid maid. Eestis on kaitse all üle 30% metsadest.

Ain alvela mirjam nutov

9600€

Kaitseala, nagu ka teiste loodusobjektide kaitse alla võtmise eelduseks looduskaitseseaduse järgi on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.

Kaitseala moodustamise ettepaneku võib keskkonnaministeeriumile teha igaüks. Ettepanek peab sisaldama kaitse alla võtmise põhjendust, kaitse alla võtmise eesmärki, kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitseks ettepanek tehti, kaitsekorraga kavandatavate piirangute kirjeldust ja kaitse alla võtmisega seotud kulutuste hinnangut.

Keskkonnaministeerium korraldab sellele ettepanekule kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi. Kui ekspertiisi tulemustest nähtub, et alal on kaitse alla võtmise eeldused olemas ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatab keskkonnaminister kaitseala moodustamise menetluse.

Ettepanekule ekspertiisi koostamiseks kaasatakse selleks vastava ala eriteadmistega eksperte, avalikustamisest teavitatakse ka kinnisasjade omanikke.

Oluliste kitsendustega maade omandamise protsess toimub pidevalt.

Konkreetne ostetavate maade hulk sõltub riigieelarve võimalustest.

+ km

RAIEÕIGUSE JA VIRNASTATUD VÕSA OST LÕUNA-EESTI PIIRKONNAS 5621 4750 info@energia-24.ee

Emeksen OÜ

• ostab raieõigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee

OSTAME

metsakinnistuid, raieõigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

€

+ km

10 pä r a n d k u l t u u r

Ostan: tel 5687 6113

metsakinnistuid (ka raiutud) kasvava metsa raieõigust põllumaad metsamaterjali

Ostame kasvavat ••Ostab: kasvavat võsa ja virnastatud võsa.

Ostame lehtpuulanke. lehtpuulankide raie õigust Puhastame teie kraavid, •Pakub: teeääred ja põllud võsast. võsaraieteenust giljotiiniga võsa ja väljavedu telmetsa 5341 1301 kraavide, teede ja põlluäärte dimens@dimens.ee puhastamist võsast www.dimens.ee

INFO

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

Tel 523 2365 meris @meris.ee

Info tel 5884 9935 dimens@dimens.ee

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.

OÜ Pajaka Puit

Varbolas, Raplamaal

ostab

RAIEÕIGUST JA METSAKINNISTUID

müüb

ÜTTEPUID LÕHUTUD K pikkus tellija soovil,

Toored ja kuivad, aal, Lääne-,Harju- ja Raplam 26€ tarne al 10 rm, hind al

3 m KÜTTEPUID tm tarne al 30

www.pajakapuit.ee

tel.: 50 248 95

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

Avinurmik kündis, kirves vööl ja püss seljas hendrik relve

Oma puutööoskuse poolest on läbi aegade kuulsad olnud Alutaguse meistrid.

LUGUDE SARI

Metsapärimus n Looduse- ja rännumees

võib tänini nimetaOstame kasvavat ja •Alutagust võsa.Siin laiub aladavirnastatud Eesti Siberiks.

Ostame lehtpuulanke. kus asustus hõre, aga met••sid, Puhastame teie kraavid, si ja soid ohtralt.

Nii on see olteeääred ja põllud võsast.

nud alati. Eriti tihedalt on metsa, jahi tel ja puutööga 5341 1301 olnud seodimens@dimens.ee tud Avinurme küla elanike päriwww.dimens.ee muskultuur.

Avinurme asub Alutaguse laante lõunaservas. Avinurme meeste kohta ütles rahvasuu vanasti, et avinurmik künnab põldu, püss seljas ja kirves vööl. Sealse rahva elatis tuli veel sajandi eest pigem metsast kui põllult. Tema osavus jahil ja usinus puutööl olid üldtuntud.

Mahlakalt kirjutab Avinurme küla puutöömeistritest kirjanik Hendrik Adamson (1921. aastal Mihkel Kampmani kogumikus “Eesti kodumaa II”): “Olgu nüüd kus tahes idapoolses kodumaa nukas laat, selle peale võid julgesti kihla vedada, et seal muu laadakauba seas ka puuanumad ei puudu.

Terved koormad tuliuusi, lumivalgeid, värskelt lõhnavaid ast-

Hendrik Relve

kirjutab igas Metsalehes metsa ning puudedega seotud pärimustest, mida ka tänapäevas elav inimene võiks paremini mõista.

INFO

Alutaguse mees 1986. aastal valmistamas saarepuust püssikaba.

jaid ja anumaid annavad üleva mulje. Koormail lebab hulganisti tõrsi, kolmjalgu, kaljaastjaid, leivaastjaid, länikuid, vitsikuid, toobreid, pangi, lähkreid, lüpsikuid, kappasid, kirnusid ja meelitavad, ahvatlevad endid ostma /…/. Tahad aga teada, kust see pangeke ehk kapake pärit, siis vastab ostja: Avinurmest.”

Toredasti kirjeldab Hendrik Adamson ka avinurmiku kir-

vekäsitsemise osavust: “Terava kirvega tahub avinurmlane kivipakul laua igat kanti ülemisest otsast alumiseni siledaks, kordagi kivi kirvega riivamata ja temap see jällegi on, kes parema käega virutab kirve täies hoos selja tagant üle pea vasaku käe arali aetud sõrmede vahele pakusse, iga kahe sõrme vahekohta raks, ilma vähematki nahakõlu üles võtmata.” Ise-

gi Avinurme mehe naisevõtukombestikku kuulus kirveosavuse näitamine. Ta pidi kivipakul teritama sületäie aiateibaid nõnda, et kirves kordagi kivi ei puutunud.

Puutöötraditsioone pole Avinurmes unustatud. Meie päevil tegutseb seal üle kümne puiduettevõtte. Kohalikud seltsid hoiavad ja edendavad endisaegseid oskusi ja tarkusi.

Omaette hoonetes asuvad Avinurme Puiduait ja Elulaadikeskus, kus iga huviline saab osta kohalikku käsitööd, tutvuda küla asustus- ja kultuurilooga, traditsioonilise ja nüüdisaegse puutööga. Populaarsed on iga-aastased tünnilaadad.

Tammetsõõr metsatarkuse hoidjana Poolteistsada aastat tagasi oli Vastseliina kihelkonnas Kütiorust idas Liphartide suguvõsa valdustes rahvarohke Utike küla.

1871. aastal Kuusekännu allikasoo äärt kündnud sulasele einet tooma tulnud tüdruk hüütas äkki: “Kae, kae, kus illiasjad maas!” Ja tõepoolest, värskelt küntud vaos helkisid hõbemündid. See on seniajani üks suuremaid XIV sajandist pärit ehetega aardeleide meie maal. Kokku oli leius ligi 800 õhukest hõbemünti, lisaks hõbeehteid.

Utike oli omal ajal suur ja tähtis küla, mille taandareng algas pärast küla mahamüümist suurtalu maadeks poolteistsada aastat tagasi. Lisaks aardeleiule viitavad kohanimed kunagisele vaimuelu keskusele. Küla piiri-

desse jääb Ilmamägi – ainuke sellise nimega mägi Eestis. Mäe jalamil teati olevat seitset lätet, üks neist Ilmamäe läte ehk allikas. Kolhoosiajal lükati mullikate jootmiseks lättest allavoolu buldooseriga väike lomp. Läte ise on kinni kasvanud, aimata võib vaid kunagist asukohta, mis on riikliku kaitse alla võetud.

Paigas on teisigi veesilmasid – Anikeselump, Sannalump ja Tammelump. Vesi on neist esimeses, kevaditi ka Sannalumbis ja Tammelumbis. Tammelumpi ümbritsevad kaheksa paarisajaaastast tamme ja üks suur kask, neid teatakse muistse ohverdamiskoha Tammetsõõrina.

Pühapaik koos saunaga Tammetsõõrist kirdes on Tõivaperä soo, mille vesi pärineb kunagisest Tõivaperä lättest. Tammetsõõrist ja Ilmamäest möö-

da viis omaaegne “kirikude tee”, nagu rahvasuus seda kutsuti. Võimalik, et see nimi on pärit vana aja palveränduritelt, kes olid teel Vastseliina valgusristi poole.

Muistne pühapaik koos suitsusauna ning mitme allikaga oli omal ajal oluline tervise taastamise ning parema tuleviku loitsimise koht. Suitsusaun oli muistne taigade tegemise paik, kus eriti oluliste nõidumiste jaoks toodi vesi võimalikult mitmest lättest. Otepää lähistelt on teateid koguni Üheksaharulättest, kust sai alguse Pühajõgi ehk Võhandu.

Haanjas Villa külas on läte pea iga talu juures, tuntuim neist on Kalmatu läte Jaanimäe jalamil.

Samas on ka saun ja muistne matmispaik. Teisel pool maanteed oli tammehiis, mis raiuti maha möödunud sajandil maaparandustööde käigus. Talumemm oli veel hüüatanud: mikk sarv

Utike külas Ilmalätte lähistel paikneb muistne pühapaik, kus kobaras kasvavad paarisaja-aastased tammed ja üks kask.

Praegu on koht tuntud Tammetsõõrina.

“Pühä vesi aatasse torosse!” Nii on ka Villa külas olnud muistne vaimuväe keskus püha mäe, lätte, sauna, kalmistu ja hiiega.

Kolhoosiaeg tõi kaose Kahjuks kaob selliste paikade mõte ja tähendus koos asustuse hääbumisega. Kolhoosiajal oli Ilmamäel mullikate koppel, mis maastikku eriti ei kahjustanud. Halvem oli see, et geoloogid määrasid Ilmamäe väheväärtuslikuks pinnasekarjääri asupaigaks.

Veel halvem oli, et 1980ndate algul hakatigi kolhoosiesimees Einar Ranniti korraldusel mäge ära vedama uue mullikalauda alla pinnasetäiteks. Suurivaevu õnnestus kohalike inimeste, minu vanemate Hans ja Veata Sarve ning ajaloolaste koostöös alal hoida Ilmamäe harjajoon ning lõpuks võtta kaitse alla muistsed pühapaigad Tammetsõõr ja Ilmamäe allika koht.

Nüüd on rahvas taas leidnud tee Tammetsõõri juurde. Okstele on seotud ohvrianniks värvilisi paelu, kivi peal on mündid. Kevadel Anikeselumbi puhastamise ajal korrastati mullikate jootmise lomp, mis jäi maa-ameti kaardile märgitud Ilmamäe allika kaitsepiirkonnast välja.

Siit sigineb mõte, et selliste muistsete paikade tõeline kaitsmine saab toimuda vaid kohalike inimeste, ajaloolaste ja muinsuskaitse koostöös.

MIKK SARV pärimuskultuuri uurija

AR V A M US 11

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

HI N N A K A J A

November tõi hinnalanguse, aastaga on kukkumine pea kõigis sortimentides

Nov ’13

Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

Dets ’13

71.79 65.93 73.57 68.18 88.78 62.93 41.50 39.33 28.00 38.08 37.00 32.88 33.46 23.99

Jaan ’14

Veebr ’14

72.79 73.31 67.03 68.20 74.57 74.50 68.93 70.10 88.78 89.53 62.93 62.93 41.50 41.50 39.33 39.33 28.00 28.00 38.08 38.80 37.00 38.19 32.88 33.17 33.46 32.02 23.99 24.41

Märts ’14

73.31 68.20 74.06 69.90 89.53 62.93 41.50 39.33 28.00 38.72 38.09 33.14 31.78 24.26

Apr ’14

Mai ’14 Juuni ’14

Juuli ’14

Aug ’14

Sept ’14

Okt ’14

Nov ’14

73.99 73.99 74.32 74.65 74.32 74.32 68.38 68.18 68.58 68.31 68.31 68.31 74.56 74.38 74.38 72.63 71.31 71.31 69.50 69.39 69.28 67.44 66.75 66.44 88.49 87.74 87.74 87.74 87.74 87.70 62.93 63.18 63.18 61.93 60.90 60.84 41.50 41.50 41.50 41.50 41.50 41.00 39.33 39.33 39.33 39.33 39.33 38.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 28.00 38.50 38.20 36.88 35.79 35.25 35.08 37.84 37.56 35.86 34.42 34.10 33.90 34.64 35.25 35.36 35.42 35.79 35.92 32.68 32.68 32.55 32.06 32.48 32.48 24.26 24.70 24.60 23.88 24.26 24.38

74.32 74.65 74.65 68.31 68.31 69.00 71.31 72.03 72.03 66.58 66.19 66.19 87.70 87.70 78.59 63.63 63.63 62.51 41.50 41.50 40.00 39.33 39.33 38.00 28.00 28.00 28.00 35.08 34.13 32.53 33.92 32.97 31.04 36.00 36.00 35.67 32.65 32.61 31.73 24.54 24.14 24.24 Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta

Puiduturu hinnaülevaade, november 2014 Puiduturul okaspuupalkide hinnad püsivad. Männipeenpalgi hind on isegi ühe protsendi jao tõusnud, kuna üks ettevõte tõstis oluliselt kokkuostuhinda.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on männipalgi hind kasvanud 0,4%, männipeenpalgil ja kuusepalgil 1%. Kuusepeenpalk on kolme kuuga 0,4% odavnenud.

Eelmise aasta novembriga võrreldes on männipalkide hinnad 4–5% kasvanud ja kuusepalkide hinnad 2–3% odavnenud.

Lehtpuupalkide hinnad on möödunud kuuga langenud.

Eriti märgatav on langus kasepaku keskmises hinnas, kuid siin on põhjuseks ühe küllaltki kalli kokkuostja väljalangemine. Kui see kokkuostja oktoobrikuu statistikast elimineerida, ei ole ka-

sepaku hinnas möödunud kuuga muutusi toimunud. Samal põhjusel on hinnastatistika järgi vähenenud kasepalgi hind.

Haava- ja lepapalgi odavnemise põhjused ei peitu kokkuostjate arvu vähenemises, vaid kokkuostuhinna mõningases languses. Nii on haava- ja lepapalk odavnenud enam kui 3%. Ligilähedaselt samasugune seis on ka, kui võrrelda hindasid aastataguse ajaga.

Paberipuiduturul on kõikide sortide hinnad miinuses. Eriti tugeva surve all on okaspuupuit. Kõige vähem on kuuga odavnenud kasepuit (ligi 1%).

Haavapuit on odavnenud ligi 3%, männipuit ligi 5% ja kuusepuit ligi 6%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on okaspuupui-

du hinna langus veelgi suurem, 7–8%, ning aastaga on kuuseja männipuit odavnenud koguni 15–16%. Lehtpuupuidul nii suurt hinnalangust toimunud ei ole. Kvartalitaguse ajaga on kasepuit odavnenud alla 1% ja haavapuit pisut enam kui 2%.

Aastaga aga on kasepuit koguni 8,5% kallinenud. Haavapuit on aastaga odavnenud pisut enam kui 5%.

Küttepuit maksis EMK hinnastatistika alusel oktoobris 24.24 €/tm, mis tähendab kuuga 0,4% ja kolme kuuga 0,6% odavnemist. Eelmise aasta novembriga võrreldes on küttepuit aga pisut (1%) kallinenud.

TNS Emori hinnastatistika alusel oli küttepuidu hind oktoobris samal tasemel mis septemb-

Forest Reserves OÜ on loodud 2009. aastal eesmärgiga majandada metsa heaperemehelikult üle kogu Eesti ja pakkuda metsaomanikele aastatepikkuse metsamajandamise eest väärilist tasu.

OSTAME: • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust • põllumaad koos metsaga

ris (29.06 €/tm). Ka hakkpuidu hind (9.23 €/pm³) on jäänud septembrikuu tasemele pidama.

Aastaga on hind aga siiski enam kui 14% odavnenud. Puidugraanulite hind (169.07 €/t) püsib samuti septembri tasemel, kuid eelmise aasta oktoobriga võrreldes on see enam kui 1% odavnenud. Puitbrikett maksis oktoobris keskmiselt 141.51 €/t, mis tähendab kuuga 0,4% ja aastaga 4% hinna kasvu.

Hinnad on käibemaksuta.

Vanapaberi kasutamine säästab puid ja vett Jäätmete sorteerimine, sh vanapaberi taaskasutusse suunamine on keskkonna säästmise seisukohast oluline käitumisnorm.

See käitumismudel peaks inimestesse rohkem juurduma, siis on võimalik saavutada nii säästlikkus kui taaskasutamine.

600 l taaskasutusse suunatud pabermassi võib tähendada, et metsa jääb üks puu rohkem. Paberita veel päris hakkama ei saa, kuid oluline on kasutatud paberi utiliseerimine. Võrreldes arvutiga, on paberi ökoloogiline jalajälg väiksem – paberit saab taaskasutada kuni kümme korda. Pole ju mõtet majapidamispaberit, reklaamlehti, pakendeid jms teha puidutoormest, kui seda võib teha vanapaberist. Eestis tekib 50 000– 60 000 tonni vanapaberit, kartongi ja pappi aastas. Sellest kogutakse kokku kõigest pool.

Paberi taaskasutamine aitab säästa puid ja vett. Ühe tonni paberi ümbertöötamisega säästame ligikaudu 17 puud ja 26 500 liitrit vett.

Eestis aga paberjäätmeid ümbertöötlevat tööstust peale Räpina Paberivabriku enam ei ole. Aga ega meil kogutud vanapaber sellepärast raisku lähe. See müüakse piiri taha ja jõuab siis siia paberina tagasi.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Ain Alvela, tel 661 3316, e-post: ain.alvela@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

15.11.–31.12.2014 kõikidelt Japa toodetelt

PAKUME: • personaalset lähenemist igale metsaomanikule • konkurentsivõimelist hinda metsa- ja põllumaa eest • abi metsateatise täitmisel ja metsamajanduskava koostamisel

soodustus 5%

Forest Reserves OÜ

Sinu usaldusväärne abimees metsa majandamisel! tel 515 6858 e-post info@forestreserves.ee

www.forestreserves.ee Külasta meid ka Facebookis!

Forest Reserves OÜ

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

12 RE K LAA M

METSALEHT Nr 11 (179) 27. november 2014

AS FORS MW

ENIM OSTETUD METSAVEOHAAGISED!

Meie 9- ja 10-tonnised metsaveohaagised on eelistatuimad metsaveohaagised Eestis! Need on unikaalse konstruktsiooniga mudelid, mis tänu pöördtiisli juhtimise konstruktsioonile on suurepäraste manööverdamisomadustega. Nimelt on tiisli pöördepunkt viidud kaitsevõrest tahapoole, mis tagab metsaveoekipaažile suurepärase pöörderaadiuse.

C5,3

Tugijalad on tugeva konstruktsiooniga, mis tagab haagisele hea stabiilsuse ja välistab ümberminekuohu. Peamine erinevus 9- ja 10tonnistel haagistel on vastavalt 400 mm ja 500 mm laiused rehvid, lisaks on 10-tonnisel haagisel tugevam rummu telg.

FARMA SOOVITAB:

CT 5,3–9

Soovitame järgnevaid tõstukeid meie uuest FARMA Generation 2 seeriast: Farma C 6,3 nooleulatusega 6,3 m koos teleskoop-pikendusega 1,1 m või FARMA C 5,3 nooleulatusega 5,3m ilma teleskoop-pikenduseta. Mõlemad tõstukid on suurepärase kinemaatikaga. Uus liigendsüsteem tagab jõulise tõstmise kogu tööala ulatuses.

Tule 30 Tel 6790 000, Fax 6790 001 76505 Saue info@forsmw.com Harjumaa www.forsmw.com

Masinad on saadaval müügiesinduses PEETRI TALUTEHNIKA Tartu lähistel Maaritsas.

Info tel: 797 0699, 526 6103 www.talutehnika.ee

C6,3

CT 6,3–10

Peep Orlovski +372 553 4033