Eakate festival (juuni 2022)

Eakate Festival

Telia kogemus: Seenioride digiteadlikkuse tõstmise võti on individuaalne lähenemine

Vanemaealiste ja aktiivsema onlineelanikkonna vahele võib tehnoloogia tekitada generatsioonidevahelist lõhet, mis omakorda põhjustab eakatele sageli üksildust. Samuti turvatunde kadumist, eraldatust ühiskonnas toimuvast diskussioonist ning tehnoloogilistest lahendustest.

Uuringud näitavad, et olukord on muutumas paremaks – seenioride internetikasutus on olulisel määral kasvanud, samuti tarbitakse järjest enam uut meediat, mis eeldab eakatelt arvuti kasutamise oskust. Täna kasutavad Eestis üle poole 65-74-aastatest arvutit, kusjuures nendest 39% hindab oma arvutikogemusi rahuldavaks või heaks. Vanemad põlvkonnad tunnevad, et internetipõhised kanalid aitavad vähendada nii geograafilist kui psühholoogilist distantsi, mis kasvas eriti koroona pandeemia ajal.

Koroonaviirus pani eelkõige just eakad inimesed olukorda, kus lähedastega suhelda või raamatukogusse uusi raamatuid tooma minna ei saanud ning päevad kippusid oleme ühetaolised. Ka mitmed olmeprobleemid, mida nooremad lahendavad arvuti abil, muutusid probleemiks. Paljudel eakatel on kodus arvuti, kuid oskus seda kasutada on piiratud.

Ka Eesti seenioride hulgas tehtud intervjuude ja uuringute põhjal on tulnud välja, et kõige enam sooviti selgeks õppida e-teenuste kui ka suhtlusvõrgustike kasutamist. Sellest tulenevalt on Telia otsimas viise, kuidas seenioride digiteadlikkust kasvatada.

Telia käivitas 2021. aastal koostöös Eesti Rahvusringhäälingu saatega “Prillitoos” nutiabi rubriigi. Kümneosaline seeria keskendus nii arvuti, nutitelefoni kui ka erinevate suhtluskeskkondade ja e-teenuste õpetamisele. Samuti käivitas Telia koostöös Tartu Ülikooliga digimentorite programmi, kus noored õpetavad oma eakaid lähedasi kasutama igapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid ja internetikeskkondi.

Ometigi on nii Telia seenioride seenioride digipädevuse eksperdi Karl Gustav Adamsoo poolt läbiviidud uuringud kinnitanud, et kõige efektiivsem viis digipädevuse kasvatamiseks on individuaalne lähenemine. Seepärast peaksid seenioride lähedased noored looma senisest enam tehnoloogilisi sildu, et isoleeritust ühiskonnas vähendada.

Neli soovitust seenioridele, kuidas saada digitargemaks:

Kui Sul on soov mõnda nutiseadet kasutama hakata, tasub võimaluse korral abi alati küsida enda lähedase käest – olgu selleks laps, lapselaps või mõni muu tuttav. Samuti pakuvad abi erinevad raamatukogud, kus ühe eeskujuna tasub kindlasti välja tuua Tallinna keskraamatukogu. Rohkem teavet seenioritele loodud võimaluste kohta on võimalik leida raamatukogu aadressilt www.keskraamatukogu.ee/seenioridele/ Nutiseadmete kasutamine loob meile ääretult palju võimalusi. Lisaks klassikalisele telefonikõnele saab lähedastega mugavalt suhelda videokõne teel, st et osapooled näevad teineteist. Lisaks kui sa soovid midagi uut teada, ei pea enam entsüklopeediat avama –www.google.ee otsingumootorit külastades leiab piiritult infot absoluutselt kõige kohta, mida ainult soovid.

Nii nagu füüsilises maailmas, on ka onlinemaailmas oluline tegutseda turvaliselt. Selleks, et nutitelefonis või sülearvutis olevale sisule pääseks ligi ainult sina ise, kaitse seadet parooliga. Reeglina saad seda teha märksõnade „seaded“ või „settings“ alt. Seejärel vali sõna „parool“ või „passcode“. Hea parool on kaheksa tähemärki pikk, sisaldab suurt ja väikest tähte ning numbrid. Kindlasti ära vali enda parooliks nime, sünnipäevaga seonduvat või väga algelist numbrikombinatsiooni, nagu 0000 või 1234. Samuti on oluline, et sa ei suhtleks väga julgelt võõraste inimestega, eriti oluline on enda teada jätta isiklik info, näiteks nagu pangakaardite paroolid jm.

Õppida pole kunagi hilja! Palju õppevideoid, mida enda nutiseadmega teha ja kuidas internetis ohutult orienteeruda, leiad „Prillitoosi“ Youtube’i kanalilt. Liigu internetis veebileheküljele www.youtube.ee ja kirjuta leheküljel üleval asuvale otsingureale „Prillitoosi nutiabi“. Vajuta klaviatuuri Enter-klahvi ja avanebki nimekiri õppevideotest. Samuti ootame sind liituma Facebooki grupiga „Eakate nutiabi“. Mis kõige olulisem - kui sul on küsimus, siis küsi julgelt abi mõne lähedase käest või eksperdi käest “Eakate nutiabi” grupis.

Allikas: Pexels

Vananemine ei ole üle läve astumine

Õnneks

EINAR ELLERMAA

Vaadakem, kui sageli on pensioniealised inimesed ajakirjade kaantel. Kas see 20 aastat või 10 aastat tagasi oli samuti nii? Kas neid üldse oli seal?

Ei olnud.

Iga inimene vananeb kogu elu jooksul ehk sünnist surmani. Vananemine on protsessi tulem, mitte seisund, kuhu igaüks teatud eas jõuab ja justkui üle ukseläve vanadusse astub.

Iga inimene ja ühiskond peaks püüdlema selle poole, et vananemisel oleks tagatud elukvaliteet ja võrdsed võimalused kogu elu vältel. Teatrid, kontserdid, kokkusaamised, reisimine – kõik need tegevused sobivad väga hästi eakatele inimestele. Väga tähtis on vananedes jääda aktiivseks inimeseks.

Tähtsad soovitused endale on püüda liikuda ja püüda suhelda. Kui nooremad lähisugulased on suhtlemiseks liiga hõi-

vatud või ei ole suhted kõige lähedasemad, võib-olla õnnestub leida omavanuseid samade huvidega inimesi? Võib-olla käivad samade huvidega eakaaslased kuskil kodu lähedal isegi koos?

Võib-olla saab nendega telefoni või interneti vahendusel suhelda? 80–90-aastased igapäevased internetikasutajad pole ammu enam mingid näituseeksponaadid, keda peab eraldi välja tooma. Alati tasub uurida ja otsida võimalusi suhelda oma mõttekaaslastega.

Kõige hullem on üksi jäämine ja käegalöömine ja huvi kaotamine elu vastu, kõige ümbritseva vastu. Peamine küsimus ongi vanemaealiste autonoomia ja iseseisvuse säilitamine.

Autonoomiat ja iseseisvust saab säilitada ka siis, kui liigesed ei liigu enam endiselt. Liikumisvaegust aitavad korvata kõikvõimalikud abivahendid,

millest peaks olema teadlikud nii vahendite vajajad ise kui ka nende lähisugulased. Siin väljaandes on invaabivahenditest põhjalik ülevaade, alates ratastoolidest kuni haaratsite ja käimiskeppideni.

Invaabivahendeid pakkuva ettevõtte ITAK turundusjuht Gerli Selge räägib, et toodete valik on päris suur ja pidevalt täienev, mistõttu sageli inimesed ei

MUST KÜÜSLAUK TARUVAIGUGA

ÄRATAB KIRELÕÕMA, TÕSTAB VÕIMEKUST, SUURENDAB VITAALSUST JA VASTUPANUVÕIMET.

teagi, mis võimalusi on olemas, et igapäevaelu lihtsustada. Selge ütleb, et terviseabivahendite valdkond on viimase paarikümne aastaga märkimisväärselt arenenud ja abivahendite valikul ei pea leppima ebamugavate, raskete või ainult standardsetes mõõtudes toodetega. Samuti on lisaks üldiselt teada invavahenditele ka väga palju muid tooteid, mis saavad

aidata kaasa inimese iseseisvale toimetulekule ja mängivad olulist rolli nii inimese enda heaolu parendamisel kui ka hooldaja või pereliikmete tegevuse lihtsustamisel.

Tähtis on ikka soov ja tahe ja huvi elu vastu.

Eurostati andmetel elab Euroopa riikides neljandik kuni kolmandik üle 65-aastastest inimestest üksi. Eestis küünib üksi

elavate naiste osakaal lausa üle poole. Pisut vähem elavad eakad üksi tugevama tuumikpere traditsiooniga maades (Hispaanias 25%, Iirimaal 23%) ning sagedamini individualistlikumates kultuurides (Eestis 38%, Rootsis 39%). Ometi ei tähenda üksi elamine ilmtingimata üksildust, selgitab Tallinna ülikooli sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti demograafia keskuse vanemteadur Merike Sisask väljaandes.

Üks lugu siin ajakirjas räägib üksindusest ja üksildusest. Neil tuleb vahet teha. Üksindus võib olla inimese ja reeglina juba küpse inimese vaba valik ning sellisel juhul on tema jaoks olemasolev suhtlus piisav. „Üksildus seevastu sisaldab endas püsivat subjektiivset tunnet, et midagi on puudu ja et olemasolev ei ole piisav. Inimene võib olla linnas rahva keskel väga üksildane, palju üksildasem kui üksi metsas olles. Seega, üksildus võib olla dramaatiliselt erinev kogemus üksi olemisest,” väidab Merike Sisask

Kõigil noorematel inimestel peaks olema silma ja südant märgata, kui vanem inimene on küll rahva keskel, aga üksildane, palju üksildasem kui teine inimene üksi metsas olles. Selles suhtes tuleb olla valvas, et üksindus ei läheks üle üksilduseks. Reipust, elujanu, lahedat liikumist ja ergast mõtlemist!

Musta küüslaugu (90%) ja taruvaigu 10% kapslid on toidulisand eestimaisest loodusest, mis toetab immuunsust, tõstab füüsilist võimekust ja vitaalsust, aitab toime tulla stressiga.

Küüslauku on aegade algusest peale kasutatud keha ja vaimu tugevdamiseks. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehisuse säilitajana. Vaaraode päevil pidasid vanad egiptlased küüslauku nõnda väärtuslikuks, et kasutasid seda hauapanustes. Egiptlased ülendasid küüslaugu jumaluseks, sest uskusid, et see suurendab jõudu ja vastupidavust. Antiik-Kreekas anti küüslauku olümpiavõistlejatele lisamaks jõudu ja vastupidavust võistlustel. Indias kirjeldatakse küüslaugu tervistavaid omadusi 5000 aasta vanustes sanskriti ürikutes. Eesti pärimusravis on küüslauku kasutatud äratamaks kirelõõma, stimuleerimaks seemnerakkude tootmist ja toetamaks rasedust. Must küüslauk on valmistatud eestimaisest küüslaugust, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril 3 nädalat. Fermenteerimisel tõuseb küüslaugu antioksüdantsus kuni 80 korda! Seetõttu on must küüslauk ehtne eestimaine supertoit ja isegi tervislikum kui tavaline küüslauk. Taruvaiku toodavad mesilased mesilastaru kaitseks viiruste, bakterite ja seente eest, samamoodi kaitseb ja tugevdab taruvaik ka inimkeha.

Musta küüslaugu ja taruvaigu kapslitesse ühendasime need imelised stimulaatorid Sinu tervise, vitaalsuse ja hea enesetunde nimel!

Väikest 0,5 g kapslit on lihtne neelata! Kapsli sisu on hea maitsega, soovi korral tee kapsel lahti ja puista sisu toidule.

Saadaval parimates tervisepoodides ja apteekides. Vaata retsepte ja osta e-poes

aktsepteerib meie ühiskond aina enam hoiakut, et inimese vananemine on loomulik protsess ning väärtuslikku ja väärikat elu saab elada igas eas. Nii nagu igas eas saab elada ka väärtusetut ja vääritut elu.

Veeda suvi OHUTULT

Soojade ilmade tulekuga tahame kõik toast õue saada. Pärast pikka talve äratavad suvised päikesekiired seikluspisiku meie kõigi sees hoolimata vanusest. Teadupärast juhtub aga tegijal nii mõndagi, mistõttu peaks enne seiklustele vastu astumist pilgu peale heitma oma kodusele apteegile. Kui kõik vajalik olemas, ei pea ootamatuste pärast muretsema ja saab suve täiel rinnal nautida. Uurisime Euroapteegi proviisori Kristian Semjonovi käest, mida enne suve oma koduapteeki varuda ning kuidas iseenda ja oma lähedaste eest suve jooksul hoolt kanda.

Koduapteegi hädavajalikud komponendid

Kodune apteek võiks sisaldada kõike vajalikku tulemaks toime kergemate vaevustega. Eriti oluline on ravimite ja meditsiinitarvete olemasolu suvilates, kus lähema apteegini võib olla mitukümmend kilomeetrit.

Kristiani sõnul peaks koduapteek esiteks kindlasti sisaldama paratsetamooli, mis aitab palavikku alandada ja leevendab valu. Seda on apteekides saadaval nii tableti kujul, siirupina neile, kelle jaoks tableti neelamine on raske, kui ka küünla kujul väikelaste jaoks. Teiseks võiks alati käeulatuses olla antiseptik haavade puhastamiseks. Suvel on inimesed aktiivsemad ja kõiksugu kukkumisi ja marrastusi tuleb ette üsna tihti. Kuigi paljude jaoks seostub haava puhastamine kipitava tundega, siis kinnitab Kristian, et Euroapteegi tootevalikust leiab ka spetsiaalse, mittekipitava antiseptiku nimega Octenisept. Koos antiseptikuga tasub apteegist soetada ka erinevad haavapuhastuse abivahendid, nagu steriilsed haavatampoonid, -plaastrid ja sidematerjali. Siis võib kindel olla, et puhtaks ja seotud saavad nii suuremad kui ka väiksemad haavad.

Veel soovitab proviisor üle vaadata, kas kodus on olemas allergiavastased ravimid nohu, sügelevate silmade ja nahalööbe leevendamiseks. Suvel on allergeene õhus palju ja allergia sümptomite all ei taha kuumal suvepäeval kannatada ju keegi. Koos allergiatega on ka toidumürgistusega kaasnevad kõhuvaevused suvel üsna sagedane mure. Neil puhkudel soovitab Kristian kõhu, sapi ja kuseteede silelihasspasmide leevendamiseks varuda koju drotaveriini, mõningat leevendust võib pakkuda ka vana hea aktiivsüsi.

Putukahammustused ja päikesepõletused

Kaks suurimat pahalast suvekuudel on muidugi aga päike ja kõiksugu putukad, kes meist suuremat või väiksemat tükki haugata tahavad. Mõlemad hiilivad ligi salamahti ning tihti ei pane neid enne tähelegi, kui kahju on juba tehtud ja nende tegudest on järel vaid päikesepõletus või sügelev hammustuse jälg. Õnneks on mõlema vastu olemas efektiivseid ravimeid ja nippe suurema kahju ennetamiseks.

Päikese ohtlikkusest kuuleme iga suve alguses palju, aga nagu me kõik teame, on korda-

mine tarkuse ema ja kiire ülevaade ei tee kellelgi liiga. Mõnusal suvepäeval mere ääres rätikul päiksesoojust nautides on lihtne hetkeks tukastama jääda. Kui kiire uinak aga liiga pikaks venib, tekib tõsine oht magaja tervisele. Kuidas siis aru saada, et olukord on muutunud tõsiseks? „Kuumarabanduse ehk rahvakeeles päikesepiste üldisteks sümptomiteks on väsimus, pearinglus, iiveldus, oksendamine,” ütleb Kristian. Kui need sümptomid tekivad, peab inimese panema lamavasse asendisse ja hakkama tegelema tema kehatemperatuuri alandamisega. „Kuumarabanduse korral tuleb panna külmakotid või külma veega immutatud rätikud kaenla alla ning kubeme piirkonda. Eesmärk on tuua kehatemperatuur alla 38 kraadi. Kuumarabanduse korral võib see tõusta isegi 40 kraadini, mis võib organismile olla üliohtlik.” Kõige parem ravi liigse päikese vastu on tegelikult aga ennetus. Kuumadel päevadel tuleb kanda mütsi, juua rohkelt vett ja vältida pikka aega lauspäikese käes viibimist. Ja muidugi ei tohi unustada ka päikesekreemi.

Õigupoolest on põletusohu allikaid suvekuudel peale päikese veel: grillihooaeg hakkab esimeste soojade ilmadega ja lõppeb miinuskraadidega ning soojal õhtul lõkke ümber istumine on pea iga eestlase ettekujutus perfektsest suveõhtust. Nende tegevustega käib aga kaasas oht end ühel või teisel moel kõrvetada. „Põletushaavade esmaabi eesmärk number üks on soojuse ärajuhtimine,” ütleb Kristian, „sellega vähendatakse edasist kudede vigastust, turset ja valu.” Apteegis on olemas spetsiaalsed põletusvastased geelid ja sidemed, näiteks Burnshield või BurnJel, mis võiksid kodus igaks juhuks olemas olla, eriti kui lõkke- ja grilliõhtuid tuleb ette tihti. Kui aga spetsiaalseid esmaabivahendeid käepärast pole, tasub alustada jahedast veest. Veel tuletab ta meelde, et põletused ja rasvased salvid kokku ei käi. Nii nagu päikesepõletuse peale ei tohi panna hapukoort, ei tohi ka põletushaava katta salviga, mis ei lase soojusel ära minna. Teine suur nuhtlus – putukahammustused – ei ole enamasti küll nii ohtlikud kui põletushaavad, kuid tüütud ja ebameeldivad sellegipoolest. Sügeleva ja punetava hammustuse leevendamiseks sobivad allergiaravimid, mis vähendavad sügelust ja hoiavad ära koha katki

Frezydermi putukatõrjevahendid

Eurocare'i plaastrid villidele, haavale, marrastusele

Rilastili päikesekaitsetooted

kratsimise. Väiksema ebamugavuse korral võib aidata ka hammustuskoha jahutamine jooksva vee all.

neb haav kiiremini: moodustub uusi naharakke ja veresooni ning kollageeni süntees on efektiivsem.”

FREZYDERM CRILEN NIISUTAV PUTUKATÕRJEEMULSIOON

125 ML

Eeterlike õlidega kaitsekreem niisutab, pehmendab ja kaitseb nahka putukahammustuste eest.

FREZYDERM CRILEN HAMMUSTUSEJÄRGNE

RAHUSTAV GEEL 30 ML

Taimeekstrakte sisaldav geel rahustab ja värskendab nahka. Kerge bakterivastane kaitse. Leevendab ärritust ja sügelust.

RILASTIL SUN SYSTEM VELVET LOSJOON SPF30 200 ML

Sametise ja kergelt hajutava tekstuuriga kehale sobiv vedel emulsioon, mis sobib ka tundlikule nahale.

Kui aga avastad, et pärast õuest käimist on sind või su lähedasi rünnanud Eesti suvede hirm puuk, oleks see kõige parem eemaldada spetsiaalsete puugipintsettidega. Puugi eemaldamise kohta ütleb Kristian nii: „Ei tohi pöörata ega keerata, muidu on risk, et pea jääb hammustuskoha sisse ja eemaldatakse ainult puugi keha. Kui puugi eemaldamisega ise hakkama ei saa või puugi pea jäi hammustuse koha sisse, on parem küsida spetsialisti abi.” Pärast puugi avastamist on oluline tähelepanu pöörata oma tervislikule seisundile. Kui tunned, et hammustuskoht punetab, on valus või tekib üldine halb enesetunne, palavik, pea-, selja- või liigesvalu, tuleks pöörduda arsti poole.

Haavahoolduse ABC

Muidugi võib kõiksugu vigastusi ette tulla mis tahes aastaajal, kuid soojade ilmadega on oht kukkumise, komistamise või libisemise teel marrastusi ja väiksemaid või suuremaid haavu saada suurem. Kuigi sedaviisi katki tehtud kohad võivad esialgu välja näha üsna jubedad, on õige haavahooldusega võimalik nendest üsna kiirelt paraneda.

RILASTIL SUN SYSTEM VELVET KREEM SPF30 50 ML Päikesekaitsekreem näole on kiirelt imenduv, niistutav ning ülipehme tekstuuriga.

Olvel Bacto 7 kapslid N20

FREZYDERM CRILEN KAITSEV EMULSIOON ROLL ON 50 ML

Eeterlike õlidega emulsioon niisutab, pehmendab ja kaitseb nahka putukahammustuste eest.

Täiendab igapäevast toitu probiootikumidega.

Haavade, marrastuste ja muude katkiste kohtade puhul on peamine puhtuse hoidmine ja haava üldise seisukorra jälgimine. Üldine haavahoolduse põhimõte on, et haav peab olema puhas ega tohi kuivada. „Niiskes keskkonnas para-

Perekonna pesamuna haavade eest hoolitsemisel paneb Kristian (vana)vanematele südamele kasutada mittekipitavat antiseptikut. Eelkõige just seetõttu, et see on naha vastu õrn ja sobib hästi ka limaskestadele. Kui haava puhastamine väikesetele ebamugav on, ei pruugi nad järgmistel kordadel puhatamisega nii lihtsalt nõustuda. Niisiis on alkoholivaba antiseptik hea nipp, kuidas see protsess kiireks ja valutuks muuta.

Kõige suurem viga, mis Kristiani sõnul haavahoolduses tehakse, on haavapuhastusvahendite vale kasutus. Näiteks toob ta joodi sisaldava salvi Braunovidoni. Braunovidon on haavahoolduseks küll suurepärane vahend, kuid tuleb teada, millistele haavadele seda kanda tohib. „Joodi sisaldav salv sobib ainult mustale, infitseeritud haavale. Kui puhtale haavale panna joodisalvi, siis lõhub jood haava ära ja paranemise protsess võib pikeneda.” Puhaste haavade hoolduseks soovitab ta hoopis Prontosani või Octenisepti.

Suuremate seikluste käigus võib ette tulla ka suuremaid vigastusi, mistõttu on tähtis osata ära tunda ka haava, mis vajaks spetsialisti sekkumist. Kristian tuletab meelde, et kui haava puhul esineb infektsiooni tunnuseid, nagu rohke eritis, punetus, valulikkus, kaasnev halb enesetunne, kehatemperatuuri tõus, siis tuleb pöörduda arstiabi poole.

Eurocare'i villiplaastrid

Eurocare'i plaastrid Sensitive Eurocare'i plaastrid Aqua Resist

AJAKAVA

MAALEHE EAKATE FESTIVAL 2022

MAALEHE LAVA

Maalehe Eakate Festival 2022 algus

Maalehe Eakate Festival 2022 avasõnad, Andres Dvinjaninov

Tartu avasõnad

Hommikuvõimlemine (Kai Ilp)

Esinevad Isetegevuslased

LOOSIMINE

Kuidas kaitsta oma raha? (Sander Eesmaa, Coop Panga infoturbe juht)

Euroapteegi viktoriin (viktoriini lehed saab

Euroapteegi alalt)

Esinevad Isetegevuslased

Esinevad Isetegevuslased

Esinevad Isetegevuslased

Kõlab lõõtsamuusika

Toomas Anni kontsert

Cellbes moeshow

Kuidas kaitsta oma raha? (Sander Eesmaa, Coop Panga infoturbe juht)

LOOSIMINE Esinevad Isetegevuslased

Euroapteegi viktoriin (viktoriini lehed saab Euroapteegi alalt)

Esinevad Isetegevuslased

Erakondade debatt

Õhtune võimlemine (Kai Ilp)

Toomas Anni kontsert LÕPUSÕNAD

EESTI PÄEVALEHE LAVA HURDA SAALIS

TÖÖTUKASSA TUBA

Töötukassa infotund – „Töötukassa võimalused eakatele“

ülevaade tööotsijana arvele võtmise ja karjäärinõustamisteenuse ning muude teenuste saamise võimalustest ja tingimustest. (Kuni 40 osalejat. Registreerumist ei ole)

Töötuba 1 „Eneseturundus“ (Kuni 25 osalejat, registreerumine kohapeal)

Töötuba 2 „Muna õpetab kana!“ – töötuba, kus uljad noored koos tarmukate eakatega töömaailma mõtestavad (Kuni 25 osalejat, registreerumine kohapeal)

Töötukassa nõustajate personaalsed nõuanded eakatele. E-töötukassa kasutamine, individuaalne nõustamine töötukassa teenuste osas sh karjääriteenused, tööpakkumiste vaatamine e-töötukassast

TERVIS PLUSSI TUBA

Kuidas saada igapäevaelu toimingutega iseseisvalt hakkama ja muuta need lihtsamaks? (Kerli Nõmmik ja Margit Mäll, ITAK OÜ)

Dementsus ei ole vananemise loomulik osa, seda on võimalik ennetada. Liikuda ei ole kunagi hilja, tants annab elurõõmu ja jõudu. Tantsuline teraapia. (Tatjana Jürgen, tantsuõpetaja ja aeroobikatreener, Viljandi Haigla tegevusjuhendaja)

Harjutused, mis toovad hea tuju ja parema tervise! (Kerli Nõmmik ja Margit Mäll, ITAK OÜ)

Dementsus ei ole vananemise loomulik osa, seda on võimalik ennetada. Kuidas mind aitab mälutreening. (Anu Jonuks)

Kuidas peaksime õigesti võimlema ja oma keha liikumises hoidama? (Kai Ilp)

Tehnoloogilised lahendused arenevad täisvõimsusel, kas seenior sprindib või lohiseb nendele järele? (Karl Gustav Adamsoo, Telia Eesti - eakate digipädevuste projektijuht)

Tervisekassa

Ajutervise treener (Evely Raudmets)

Tartu võimalused eakatele

Telia vestlusring: noor ja seenior, kuidas teie omavahel digitargemaks saate?

Ajutervise treener (Evely Raudmets)

FESTIVALI KÜLASTAJA 10 KÄSKU

1. Maalehe Eakate Festival 2022 on külastaja jaoks tasuta, sh ka kontserdid ja muu programm. Programmis võib ürituse jooksul ette tulla muudatusi.

2. Festival toimub 16.06.2022 kell 9.00-18.30 Eesti Rahva Muuseumis (ERM).

3. Festivalil on esindatud ettevõtted ja organisatsioonid, mis pakuvad eakatele suunatud kaupu ja teenuseid.

4. Festivali programm sisaldab endas arutelusid eakatele oluliste teemade üle ning meelelahutuslikke etteasteid.

5. Festivalile saabujate jaoks on olemas garderoob, kuhu saab jätta üleriided. Garderoobis on ka piiratud arv lukustatavaid kappe.

6. Festivali külastajatel on võimalik osta ERM-i infolauast endale soodushinnaga pääse ERM-i näitustele.

7. Festivali alal on olemas piisavalt istekohtasid, et saaks hetkeks jalga puhata kui väsimust tunnete.

8. Festivali päeval toimub mitmeid loosimisi, kuhu saab end registreerida Maalehe alal. Juhul kui võitjat parajasti festivalialal pole, saab ta oma võidust ja selle kättesaamise võimalusest teada järgmise nädala Maalehe vahendusel.

9. Festivalialal on võimalik keha kinnitada ning osta endale meelepärane toit soojast bu et-letist. Avatud on ka kohvikunurk kergemaks kõhutäiteks.

10. Festival on suurepärane võimalus kohata vanu sõpru ja leida uusi.

FESTIVALI ALAPLAAN

KUIDAS FESTIVALILE TULLA?

TELLITUD BUSSIGA

Juhul kui festivaliseltskond saabub kaugemalt ja tellitud bussiga, siis kõige mõistlikum on hetkeks peatuda peasissekäigu lähedal Muuseumi tee ääres, kust on mugav otse festivalialale jalutada. Tellitud bussid palume parkida C parklasse, kus busside jaoks on piisavalt ruumi.

Palume järgida koha peal parkimiskorraldaja juhiseid ning tutvuda eelnevalt parklate kaardiga.

AUTOGA

Sõiduautod on võimalik parkida ERM-i A-parklasse, kuhu on ligipääs Muuseumi teelt. Kui A-parkla on täitunud, siis palume autojuhtidel viia oma sõiduk C-parklasse, et vältida kellegi kinniparkimist.

Palume järgida koha peal parkimiskorraldaja juhiseid ning tutvuda eelnevalt parklate kaardiga.

TARTU LINNALIINI BUSSIGA

Eesti Rahva Muuseumi juurde sõidab bussiliin number 7, mis väljub iga 30 minuti järel. Liini marsruut on: Ringtee I – Jalaka –Tähe - Turu ring – Vangla – Sepa turg – Tref – Tarmeko – Rebase - Aura veekeskus – Soola – Vabaduse puiestee – Raeplats –Vabadussild – Vene – Narvamäe – Roosi – ERM – Raadiraja – Nõlvakaare – Pärna

Busside väljumise ajad leiate peatustest või internetiaadressilt tartu.pilet.ee

RONGIGA TARTUSSE

Juhul kui festivaliseltskond plaanib Tartusse jõuda rongiga, on kõige mugavam viis tulla rongijaamast Eesti Rahva Muuseumisse taksoga. Tavapäraselt on terve hulk taksosid vaksalihoone ees ootamas. Alati tasub enne sõidu alustamist juhi käest orienteeruvat hinda küsida.

Rongide marsruudi ja piletite hinna leiate internetiaadressilt: elron.ee

BUSSIGA TARTUSSE

Juhul kui festivaliseltskond plaanib Tartusse jõuda liinibussiga, siis Eesti Rahva Muuseumisse on mugav tulla Tartu bussijaamast kas taksoga või linnaliiniga nr 7 (väljumine Soola peatusest). Ka taksosid leidub bussijaama ümbruses hulganisti. Alati tasub enne sõidu alustamist juhi käest orienteeruvat hinda küsida.

Üle-eestiliste liinibusside marsruudi ja piletite hinna leiate internetiaadressilt tpilet.ee

Festivali toimumise päeval on võimalik küsimustele vastuseid saada Maalehe ala abivalmis inimestelt või ERM-i infoleti abivalmis inimestelt.

KÕIK

PRILLIRAAMID

JA

TEISED PRILLID KAUBA PEALE

-50%

0€

Pakkumine kehtib kuni 31.07.2022. Täpsed tingimused kauplusest .

Üksindusest ja üksildusest: need ei ole samad nähtused

Üksindus

ja üksildus võivad

esmapilgul paista sünonüümidena, aga tegelikult on neil oluline

tähenduslik erinevus, selgitab

Tallinna ülikooli sotsiaaltervishoiu

professor ja Eesti demograafia

keskuse vanemteadur Merike Sisask.

Üksindus ehk üksi olemine tähendab teiste inimestega kontaktide puudumist või nende vähesust. Üksindus võib olla inimese vaba valik ja sellisel juhul inimene ei soovigi rohkem ega intensiivsemaid kontakte, sest tema jaoks on olemasolev piisav.

„Üksildus seevastu sisaldab endas püsivat subjektiivset tunnet, et midagi on puu -

Naised tunnevad end sagedamini üksildasena kui mehed

du ja et olemasolev ei ole piisav. Inimene võib olla linnas rahva keskel väga üksildane, palju üksildasem kui üksi metsas olles. Seega, üksildus võib olla dramaatiliselt erinev kogemus üksi olemisest,” kirjutab Merike Sisask sotsiaalministeeriumi vanemaealiste poliitika komisjoni väljaandes Elukaar 2018. aasta detsembris.

Eurostati andmetel elab Euroopa riikides neljandik kuni kolmandik üle 65-aastastest inimestest üksi, jätkab artikkel. Eestis küünib üksi elavate naiste osakaal lausa üle poole. Pisut vähem elavad eakad üksi tugevama tuumikpere traditsiooniga maades (Hispaanias 25%, Iirimaal 23%) ja sagedamini individualistlikumates kultuurides (Eestis 38%, Rootsis 39%). Ometi ei tähenda üksi elamine ilmtingimata üksildust, kordab Merike Sisask.

Eestis on regulaarselt uuritud individuaalset vananemisprotsessi kulgu ja selle mõjutegureid, kasutades selleks üleeuroopalise vanemaealiste uuringu SHARE (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe) andmeid. Üksilduse kohta saame uuringust teada, et üksildasena tun-

neb end sageli 8% inimestest (mehed 7% ja naised 9%), mõnikord 19% inimestest (mehed 16%, naised 20%) ning peaaegu mitte kunagi ei tunne end üksildasena 73% inimestest (mehed 77%, naised 71%). Nagu näha, umbes veerand vastanutest kuulub n-ö üksildaste gruppi ja seejuures tunnevad naised end sagedamini üksildasena kui mehed.

Merike Sisask jõuab siit mõttekäiguni, et meeste ja naiste puhul võib üksinduse ja üksilduse tajumine olla erinev: „Võibolla tuleb teilegi tuttav ette koos elava eaka paari järgmine suhtemuster. Naisel on suhtevõrgustikus abikaasa, pere, sugulased, sõbrannad, (endised) töökaaslased, hobikaaslased. Ta kohtub nendega regulaarselt, räägib igapäevaselt telefonis. Mehel on suhtevõrgustikus oma abikaasa ja heal juhul ka täiskasvanud lapsed. Kõik muud kontaktid ja suhtlus maailmaga on peamiselt naise vahendatud. Ja

EINAR ELLERMAA

ometi võib olla nii, et subjektiivselt hinnates tunneb naine end üksildasemana kui mees, just temal on emotsionaalselt millestki puudu.”

Artikkel jätkub: „Mehe olukord muutub siiski drastiliselt, kui naine peaks tema kõrvalt ära kaduma. Siis kaob ka tema kriitilise tähtsusega lüli suhtevõrgustikus ning ühendus laiemate võrgustikega võib jääda lausa olematuks. Alles siis võib hakata ka mees ennast üksildasena tundma koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Sellele tasub varakult mõelda ning mitte kõiki panuseid ühte korvi ehk oma naise peale panna.”

Merike Sisask möönab, et selliste tõlgenduste pakkumisega tuleb olla ettevaatlik, et mitte muutuda soostereotüüpseks, sest mitte kõik mehed ja naised ei ole ühesugused, aga mingid üldised tendentsid siiski ilmnevad.

Miks on üksildus ohtlik?

Sest üksildusel on omadus aja jooksul kuhjuda ja ta kiirendab psühholoogilist vananemist. On leitud, et üksildus on nii suremust kui ka haigestumust suurendav tegur ja see on seotud mitmete terviseseisunditega: kõrgenenud vererõhk, südameveresoonkonnahaigused, haprus ning emotsionaalsed ja kognitiivsed (mõtlemisega seotud) protsessid, depressiivsus, üldine tervisekäitumine (st liikumine, toitumine, uni) jne.

Merike Sisask jätkab, et üksildus on tänapäeva maailmas laialt levinud vaatamata kiire -

le tehnoloogilisele arengule, mis justkui võimaldaks piisavalt kontakte teiste inimestega. Suhtluseks on palju võimalusi tänu tehnoloogia arengule isegi juurde tulnud – tohutu reisimisvabadus, internet, sotsiaalmeedia (Skype, Facebook).

Reisimine küll maksab, aga suhtlusvõimalused on meie kasutuses lausa olematute kuludega.

Teadlane küsib, kas inimesed võivad olla üksildasemad just selle tehnoloogilise arengu tõttu. Ja jätkab, et tehnoloogia areng on loonud lõhe põlvkondade vahele – nooremad saavad paremini hakkama, eakatel on raskem harjuda ja kohaneda. 38% eakatest on täiesti arvutikauged SHARE andmete põhjal on lausa 38% eakatest täiesti arvutikauged inimesed, kes pole kunagi arvutit kasutanud. Vaid 6% hindab oma arvuti kasutamise oskusi kas väga heaks või suurepäraseks. Tehnoloogia soodustab suhtlust „palju ja kõigiga korraga”, süüvimata ühe inimese tegelikesse vajadustesse ega tema hingesoppides peituvasse. Selline suhtlusviis ei pruugi sobida eakale inimesele, kelle eluviis ja ümberlülitumise võime pole enam nii kiire. Samuti loob tehnoloogia küll võimaluse suhtluseks mis tahes ajahetkel mis tahes inimesega mis tahes maailma punktis, kuid võtab ära võimaluse olla teise inimesega kontaktis selleks kõiki oma meeli kasutades – lugeda kehakeelt (mis traditsioonilise psühholoogilise kä-

TASUB TEADA

Eesti eakate üksildus

Eestis on regulaarselt uuritud individuaalse vananemisprotsessi kulgu ja selle mõjutegureid. Merike Sisask kirjutab koos Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö magistrandi Katrin Roosipuuga ajakirjas Sotsiaaltöö uuringu tulemustest.

Analüüsimiseks kasutati kuuenda küsitluslaine andmeid aastast 2015. Vastajatest 39,2% olid mehed ja 60,8% naised.

Ilmnes, et mida vanem inimene, seda suurem oli mõnevõrra üksildaste ja üksildaste osakaal. 51–70-aastaste hulgas oli üksildaste osakaal 22%, 71–90-aastaste hulgas oli see 31% ja üle 90-aastaste hulgas veelgi kõrgem (54%).

Demograafilistest ja sotsiaalmajanduslikest üksildust mõjutavatest tunnustest jäid sõelale pereseis, töötamine, majanduslik toimetulek, rahapuudus, auto olemasolu ning IT kasutamise oskused.

Teistest harvem tundsid end üksildasena koos elavad abielus eakad, vallalised ja lahutatud. Rohkem oli üksildasi leskede hulgas (47%) ja mõnevõrra üksildasi küll abielus, aga eraldi elavate hulgas (42%).

Seoses töötamisega ilmnes ootuspäraselt, et sagedamini on üksildasi puudega inimeste, pensionäride ja muul põhjusel koduste eakate hulgas, harvemini tööl käivate eakate hulgas.

Märkimisväärselt enam üksildasi oli suurte raskustega toimetulevate eakate hulgas (49%) võrreldes nendega, kes ütlesid, et neil on majanduslikult lihtne toime tulla (16%).

Üksildustunnet esines vähem nendel eakatel, kellel oli auto: üksildasi vastavalt 22% ja 34%.

Suurepärase IT kasutamise oskustega eakate hulgas oli üksildasi 13% ja mitte kunagi arvutit kasutanute hulgas 35%.

sitluse põhjal annab edasi lausa 80% edastatavast tegelikust sõnumist), osa saada puudutusest ja lõhnamaailmast.

Merika Sisask rõhutab, et üksildustunde leevendamisel on kõige tähtsam mitte unustada vahetu kontakti ning emotsionaalse sideme ja toe olulisust. „Suhted, eelkõige tähendusrikkad suhted on elus kõi-

ge olulisemad – märka, kuula, räägi, ole olemas. Tehnoloogia on suhtlemisel ainult vahendaja, kuid mõnikord väga hea vahendaja ja meedium üksildustundest jagusaamiseks. Eakatel soovitaks ilma hirmu- ja häbitundeta arendada oma digitaalset kirjaoskust, et paremini toime tulla arvuti ja muude uute tehnoloogiliste vidinatega.”

Reisimine küll maksab, aga suhtlusvõimalused on meie kasutuses lausa olematute kuludega.

FOTO: SHUTTERSTOCK

See kirev elu

Tiiu Ustaal (78) ja Taso Erima (85)

avastavad üheskoos maailma erinevaid riike juba kolmekümnendat aastat. Käidud on Euroopas, Aasias, Aafrikas ja mujalgi ning seeniorieas reisimist peavad nad erakordselt nauditavaks.

EVE KALLASTE

Õismäe serval kõrguva tornmaja viimaselt korruselt avaneb hunnitu vaade – varjundirikkas rohekuues metsasalu, mille veerel kuldset jutti vedav rannariba, kerges tuules sillerdav Harku järv ja taamal vaevuaimatav mereviirg. Hingemattev vaade oligi põhjuseks, miks Tiiu aastate eest selle kodu ostis. Ta kutsub rõdule elutoast nähtut vahetumalt tunnetama ja üheskoos nendime, et siin elades pole võimalik kaugetest paikadest mitte unistada.

Taso on tänaseks aiatööd ootele jätnud ja Tiiule külla tulnud. Abielus nad ei ole, isegi koos ei ela, kuid igapäevane tihe suhtlemine ja jagatud reiskirg on Tiiust ja Tasost erakordselt tugeva tandemi teinud. Vestluses jätkatakse teise lauseid poolelt sõnalt ja teineteise tunnetamiseks piisab vaid pilgust. Ega vist muudmoodi võõrastes kultuuriruumides ühiselt seigelda saakski.

Elutoa laual on reisikirjad, eksootikast pulbitsevad fotod ja insenerikutsega Taso põhjalikud tabelid läbi aegade külastatud riikide kohta. Suurima naudingu ja süvenemisega võib ta uue riigi külastamist planeerida lausa mitu kuud –valida hoolikalt vaatamisväärsusi ja ööbimisvõimalusi ning ega ühistranspordi graafikudki juhuse hooleks jää. Kordamööda panevad nad ühiselt reisidel kogetu kirja.

Nende kahe vahel on tunda särtsuvat tasakaalu.

Millal siis järgmine reis plaanis?

Taso: Kahe päeva pärast läheme Korfule. Oleme sinna minekut päris kaua oodanud.

Tiiu: Läks nii, et plaanisime sõita juba mitu aastat tagasi suve alguses, kuid kevadel tuli koroona. Reis lükati esmalt sügisesse, siis kevadeks, lõpuks annulleeriti ja pakuti hoopis Rhodost. Möödunud aastal seal käisimegi. Aga võtsime uuesti Korfu plaani. Jonn on Jumalast antud!

Taso: Olime juba mitu aastat selleks reisiks valmis. Materjalid kõik läbi tudeeritud ja patakas kogutud infoga ootas laua nurga peal. Ei saa ju minemata jätta.

Oi, aga siis on ju suur pakkimine ees?

Tiiu: Ei! Aga mida me pakime? Ma võin kohe näidata, kuidas me reisile läheme. Vaata, siin on minu kerge ja mitte just suur õlakott. Olulised asjad sisse ja piisab. Mis siin ikka tassida. Tasol on üksnes seljakott. Ta on džentelmen ka. Mõnikord on nii, et seljakott on tal seljas ja minu kott õlal.

Taso: Nojah, pole sellist asja, et ma ei võiks naisterahva kotti õlal kanda. Kui vaja, siis kannan, pole mul mingit kompleksi. Kui alles esimesi ühiseid reise tegime, olid meil ikka kohvrid ka.

Tiiu: Aga juba siis olid need väikesed, käsipagasi mõõtu. Ka organiseeritud reisidel pole me suurt pagasit võtnud. Ühel organiseeritud reisil Madalamaadesse me tuttavaks saimegi! Jah, seal me kohtusime …

Taso, mida sa mõtlesid, kui Tiiut sellel saatuslikul reisil vaatasid?

Tiiu: Midagi ei mõelnud. Ju vaatas, et on selline liiga temperamentne ja liiga energiline naine.

Taso: Ehh, mõtlesin küll. Mõtlesin, et kihvt tots on! Jutt sobis ja mõtted sobisid, kohe tekkis klapp. See on niisugune fluidum, et ega ei saagi nüüd kaine mõistusega võtta või sõnadega selgitada. Nojah ...

Tiiu: Eks ta näeb vaeva minuga.

Taso: No öelge nüüd üks mees, kes oma kaasaga vaeva ei näeks! Samas, vanus on juba selline, et ega seda hirmu enam ei ole, et keegi teine käpa peale paneb ja ise reisile viib.

Tiiu: Oled kindel või?

Taso: Sada protsenti ei ole, aga enam-vähem.

muidugi oli võimas Jaava saare Borobuduri tempel.

Tiiu: Singapuris oli väga kihvt.

Taso: Jaapanis olid Kyōto templid. Euroopa linnade arhitektuur muidugi ka. Barcelonas näiteks Gaudi majad ja Güelli park, Hispaania linnadest on muljetavaldavad minu meelest lõuna poole jäävad Sevilla ja Córdoba.

Tiiu: Igal pool on midagi põnevat, no võta näiteks Madrid, aga ka Lissabon või Pariis või Praha. Põnevat arhitektuuri on kõikjal. Aga inimesed on ka põnevad.

Mis teile erinevates riikides elavate inimeste juures huvi pakub?

Mis see on, mis teie jaoks koos reisimise mõnusaks teeb?

Taso: Reisimine on meie mõlema jaoks tegus hobi, tunneme sellest suurt mõnu.

Tiiu: Oleme ühesugused tegutsejad ja kiired otsustajad, ei viitsi kusagil uimerdada.

Pole kumbki ka rannas aeleja tüüp. Käed-jalad laiali kõhutamine ja selitamine pole meile. Kui oled juba kusagile läinud, siis käi ja vaata ringi.

Taso: Jah, ei mingit passimist. Eks reisimine on kallis lõbu ka, eriti pensionieas, peame ikka kalkuleerima ja piiri pidama.

Tiiu: Kui veel tööl käisime, oli finantsiliselt lihtsam. Mäletad, Taso, kevadel olime kuu aega Hiinas ja sügisel veel väike Euroopa reis otsa.

Taso: Reisimine vajab aega ja seda meil pensionäridena on. Kui kusagile eksootikasse minna tahad, tuleb ennast ju kurssi viia, mis seal ees ootab – kas on kuu aega kestvad mussoonvihmad või hoopis väga kõrge temperatuur.

Tiiu: Tuleb endale ka aru anda, kui palju füüsiliselt suudad.

Olete oma energia ja entusiasmiga justkui rõõmsameelsed välismaa seeniorid, kes kuurorti kohvikus jalg üle põlve pensioniiga naudivad?

Tiiu: Jah? Aga seda me ei tee! Ses mõttes, et naudime pensioniiga ja reisimist, seda küll, aga mitte jalg üle põlve. Meie ikka kõnnime. Kohvikus istume harva ja seda siis, kui kõndimisse viieminutilise pausi teeme. Siis võin jala üle põlve ka panna.

Taso: Reisidel kõnnime palju tõesti. Linnades vaatame arhitektuuri, mis pakub huvi mõlemale. Minu jaoks oli eriti meeldejääv see, kui Bangkokis olime. Need kuldsed templid avaldasid muljet küll. See oli meile mõlemale esimene idamaine reis. Ja

Tiiu: Ohh, kogu nende olemine! Näiteks juba inimeste näoilmeid on nii huvitav vaadata. Näiteks Aasias on kõik nii lahked, nii sõbralikud. Neil pole erilist rikkust, aga kõik on ikka rõõmsad, neist kiirgab õnnetunnet. Kontrast meie igapäevase tänavapildiga on päris suur. Ja see jääb ju omale ka külge. Pärast reisilt saabumist on minult küsitud küll, et miks ma nii rõõmsa näoga olen kogu aeg. Ise ma ei teadnudki, et naeratades ringi käin, aga siis tuleb keegi vastu ja küsib murelikult, et kuule, mis sul viga on? Meile tundub võib-olla, et heaks tujuks pole nagu sugugi põhjust, aga kas ikka on nii?

Taso: Oluline on, et oleks uudishimu. Elu vastu ja üldse. Kui seda ei ole, pole ju mõtet kusagile kaugele seiklema ja uudistama minna.

Tiiu: Siis istud kodus nurgas.

Millest te ühelgi reisil ei loobu?

Taso: Üks, mis meid alati võlub ja mida igas riigis ootame, on loodusmatkad. Me planeerime alati oma reisi nii, et saaks ka looduses kõndida.

Tiiu: Ilus loodus peab reisielamuse hulgas olema kindlasti! Mäed näiteks. Elbruse jalamil õppisin isegi mägisuusatamist. Aga nüüd hakkab juba nii olema, et kui mägedes matkamiseks läheb, eelistaksin, et keegi mind esmalt köiega üles tõmbaks, alla tulemine on juba igati mõnus. Aga lauskmaal pikemalt matkata, palun väga!

Taso: Inimeste ja linnadega on nii, et see võib väsitada. Näiteks Jaapanis on seda sigimistsagimist igal pool. Meie valikus olid Osaka, Kyōto, Hiroshima … igal pool palju rahvast. Muidugi tekib tahtmine saada vahepeal rahu ja vaikust, olla looduses. Vaatasingi Wikitravelist, et Takarazuka kandis on üks vana mahajäetud raudteetamm ja selle juures matkarada, mille läbimine võtab tunnikese. Seiklesimegi rongidega kohale ja saime ka ilusat puhast Jaapani loodust nautida.

Aga ühes kohas me loodusesse eriti ei sattunud, sest lõime pisut põnnama. See oli Iraanis. Ikka niivõrd teine kultuuriruum ja välisministeerium veel hoia-

„Asi pole ju vanuses, elu vastu peab uudishimu olema,” ütleb Tiiu.

FOTOD: ERAKOGU

TIIU: Oleme ühesugused tegutsejad ja kiired otsustajad, ei viitsi kusagil uimerdada.

Tiiu ja Taso Jordaanias

Jalta. Vaade Mustale merele

Mestia mägiküla Gruusias

Heidar Alijevi kultuurikeskus Aserbaidžaani pealinnas Bakuus

tab ka muudkui, et olge ikka ettevaatlikud …

Tiiu: Ah, seda hoiatust on ju nii paljude riikide kohta.

Taso: Kuidagi läks Iraanis nii, et mõte oli looduses ringi vaadata küll, aga jäi ikka tegemata see asi. Käisime hoopis Sareyni kuumaveeallikates. Saime sinna minnes omamoodi kogemu-

TASO: Kliima

se erinevast kultuuriruumist. Kohapeale sõitmine oli jagatud taksoga ja tükk aega oli ümberpaigutamist selle taksosse istumisega, sest masinas oli peale meie veel üks paar ja naisedmehed sätiti siis nii istuma, et kumbki naine võõra mehe kõrvale ei satuks. Eks selliseid asju tuleb viisakalt aktsepteerida ja

pole vaja ammuli suuga vahtima jääda. Aga sellega, et me pole ametlikult abielus, ei ole senini kuskil probleemi olnud.

Tiiu: Ju nad vaatavad näkku ja tundume siis sellised, et ei osata meid ulakuste tegemises kahtlustadagi. Aga üldiselt teine kultuuriruum meid pelgama ei pane. Tuleb enne reisile

Suvine kollektsioon on kohal!

LISAKS AHVATLEVAD PAKKUMISED E-POES!

TERE TULEMAST TUTVUMA!

minekut kohalikud kombed selgeks teha, neist lugu pidada ja neist kinni pidada. Siis ei vaata keegi su peale viltu ja võetakse igal pool hästi vastu ka. Ja teiste kultuuride värvikirevus mulle meeldib, Keenias oli nii palju värve – kõik need riided ja kui uhkelt kohalikud neid kannavad!

Kuidas te eelistate reisida, kas esimeseks valikuks on grupireisid või võtate ise lennukipiletid?

Taso: Ikka ise. Enamasti on see trip.ee, millel silma peal hoian. Vanasti oli Tourest ka hea koht piletite hankimiseks, just Finnairiga ja Aasia suunal. Oleme reisimiste esimestel astetel

poolest on meie eas eriti hea Vahemere piirkond.

Väga romantiline paadisõit Mekongi deltaalal Vietnamis

Malaisia bambuslattidest elamu

Myanmari ühistranspordi täiskasutus

Nepaal. Katmandu kerjusmungad

Eşfahāni peaväljak Iraanis

Jaapan. Kōraku-eni aia sild – kohalike uskumiste kohaselt viivad silla järsud pöörded kurjad vaimud segadusse ja nad kukuvad vette

grupireise teinud küll. Alguses oled ju võhik ka, lihtsalt ei julge omal käel minna.

Tiiu: Enamasti võtame ise lennukipiletid jaa, nii on soodsam. Taso, hakkasimegi ju omal käel rohkem siis reisima, kui sa töölt ära jäid?

Taso: Jah, siis oli raha küll vähem, aega aga omakorda rohkem, et otsida, valida, planeerida. Internetist saab ju lõppude lõpuks kogu vajaliku info kätte.

Tiiu: Eks kohapeal tuleb küsida ka, kui muud üle ei jää, hieroglüüfidest ju infot välja ei loe. Mis seal ikka, küsid ja ostetakse sulle pilet ära ning läheb reis edasi.

Vaatan siit teie reispiltide pealt, et olete valmis alati uusi kogemusi saama. Taso siin magab lausa kapslis!

Tiiu: Naistele ei olnud selles Jaapani hotellis sellist võimalust! Seega oli minul omaette tuba. Taso tahtis kapslis magamise ikka ära proovida.

Taso: Oleme väga vähe endaealisi niimoodi seiklemas näinud. Ei teagi, kuidas nemad reisivad?

Tiiu: Bussireisidega, ma arvan. See on teine stiil. Aeglasema rütmiga. Meie oleme pigem sellised kiired ja mobiilsed.

Taso: Hotellide tärnide arvust me ka ei hooli, peaasi, et on puhas kahene tuba soodsas kohas kesklinna lähedal. Aga Bakuus ja Taškendis olime ka hostelis – kenad toad ja super personal.

Tiiu: Mina arvan, et pesemisruum võiks ikka olla toas, mitte koridoris. Aga on ka viimast juhtunud, õnneks oli kõik viisakas. Ükskord sattusime Bergenis lausa sajasesse tuppa, oli see alles elamus!

Taso: Telgis oleme ka maganud. Norras käisime läbi Rootsi aastal 1994 ja Eesti rahvas oli sel ajal ju hirmus vaene. Oligi siis bussiga telgireis. Õhtul aeti buss kuskile vaiksemasse kohta metsa veerele või järvekese kaldale, süüa tegime lõkke peal ko-

dust kaasa võetud kartulist ning purgisuppidest.

Tiiu: Kämpingute külje all olime ka, et saaks pesus käia. See oli niivõrd kihvt reis!

Taso: Uusi olukordi me ei pelga juba algusest peale. Ka päris esimene ühine reis algas meil aastakümnete eest ju niimoodi, et olime juba Estonia juurde kogunenud, kui öeldi, et nüüd on olukord selline, et Saksamaa viisat meie grupil saada ei õnnestunud. Kes on julged, tulevad kaasa. Läksime.

Kuidas te reisimiseks raha kogute? On teil eraldi reisikonto?

Taso: Kõik oleneb sellest, palju sa kulutad. Kaugemate maade puhul oleme eelistanud küll eksootilisi, aga pigem odavamaid riike. UusMeremaa käib praegu üle jõu. Pensioniea reisidest on ainuke omal käel käidud kallis riik olnud Jaapan.

Tiiu: Kodulaene meil pole, sööki ostame läbimõeldult, mina näiteks ostan ainult soo-

duspakkumist. Elektrikütet pole meil kummalgi. Nii ongi, et iga kuu jääb midagi järele. Otseselt ma ei ole kõrvale pannud terve elu jooksul. Muidugi ei tea, mis edasi saab, kütte- ja toiduhinnad tõusevad. Kui veel tööl käisime, kattis igaüks oma reisikulude osa ise. Aga Taso pension on pisut suurem ja ta ikka tahab, et ma kaasas oleks, ja on mulle mõnikord sõidu välja teinud. Mina siis katan kohapealseid kulusid.

Milline riik tundub selline, et seal võiks isegi pensionipõlve mööda saata?

Taso: Mina olen ikka Eesti patrioot, tegelen siin oma maja ja aiaga. Kuskil pole sellist tunnet tulnud, et tahaks sinna elama jääda. Olen siin ja tunnen oma prouast rõõmu.

Tiiu: Ohh, nüüd ma olen küll sõnatu!

Taso: Nojah, eks ta nii on ju. Mujal on tore – soe on ja banaan ka kasvab, aga minu jaoks on need paigad, kus kuu või kaks

olla, mitte elada. Pole enam selles vanuses ka, et kolida.

Tiiu: Selles vanuses oleme küll, et reisida. Kõige hullem on, kui meie eas inimesed räägivadki ainult tervisest ja lastest. Mingi oma elu oleks ju ikka ka vajalik. Aga üldiselt olen nõus Tasoga, et nii on mõnus küll, kui saab vahepeal mõne aja mujal soojas olla ja siis tagasi tulla.

Taso: Kliima poolest on meie eas eriti hea Vahemere piirkond. Lähemegi nüüd oma kolmandas nooruses sel pühapäeval Korfu saarele Kreekas.

Paar päeva hiljem, kui Tiiu ja Taso juba Korful, mõtlen, et rannas nad seal vaevalt peesitavad, pigem uudistavad kohalikku arhitektuuri ja võtavad ette matkaringe. Jah, ilmselt pisut lühemaid kui varasematel aastatel ja ka väikeste puhkepausidaga, kuid Taso planeerimisoskust ja Tiiu entusiasmi teades – nägemata ja kogemata ei jää sel särtsakal reisipaaril midagi.

Tiiu ja Taso soovitavad

Eeltöö on tähtis. Peab teadma, missugusesse kultuuriruumi lähed. Lennupiletite sooduspakkumistel tasub silma peal hoida. Auto rentimise asemel saab kasutada ühistarnsporti, see pole sugugi nii keeruline. Tuure on kasulik tellida kohalikest büroodest. Vähem asju on alati parem. Väikesest seljakotist piisab. Päevakava tegemisel tuleb arvestada enda füüsilise võimekusega. Valikus võiks olla nii linna kui ka loodust. Reisikaaslase valimine on eriti oluline. Arusaamad peavad klappima. Ja meeldima ka.

TASUB TEADA

Budistlikud mungad Hiinas

Kreetal saareelu nautimas Sri Lanka teekoristus

Nikal Travel: meie eesmärk on muuta reisimine kõigile võimalikuks

Nikal Travel Eesti direktor ja ettevõtte osanik Martin Paschinger on tähele pannud, et Eesti turist on intelligentne ja teeb reisiks ettevalmistusi. Nikal Travel on keskendunud just kvaliteetreiside korraldamisele, mis pakuksid reisijatele võimalikult palju kultuurilisi elamusi.

pat. Kindlasti kõige populaarsemate sihtkohtade hulka kuuluvad hetkel Itaalia ja Côte d’Azur ning nendele järgneb Araabia Ühendemiraadid, mis muutus sihtkohana eriti populaarseks pärast Expo 2022 maailmanäitust Dubais.

Te korraldate kvaliteetreise. Eesti inimesele seostub kvaliteet paraku sageli kalli hinnaga. Mida ütlete lohutuseks neile, kes seostavad sõna kvaliteet otsekohe kalli hinnaga?

Eesti klient on aastatega muutunud teadlikumaks ja nõudlikumaks

Ütlete, et Nikal Traveli korraldatavad reisid sobivad igas eas ja füüsilises vormis inimestele. Milline on teie eripära?

Meie eesmärk on algusest peale olnud korraldada just ringreise ja sageli läbi mitme riigi.

Meie fookus ei ole kunagi olnud suunatud hotellipuhkustele ühes kohas. Oleme soovinud, et inimesed näeksid ja kuuleksid ühel reisil võimalikult palju ning sellise hinnaga, mida nad saavad endale võimaldada. Kõik meie reisid on ühtlasi kultuurireisid ja viivad väga paljude vaatamisväärsuste juurde, mistõttu meie pakkumised võivadki tõmmata ligi just natuke vanemat publikut.

Teine põhjus, miks keskeas ja üle keskea inimesed meid eelistavad, on asjaolu, et me korraldame paketisiseselt kliendile ära lennud, hotellid ja vaba aja tegevused. Paljud noored pigem armastavad omal käel reisida.

Loomulikult me ei organiseeri oma puhkajate aega üle, jätame ikka ka vaba aega, kuid mugavus ja turvalisus on üks põhjus, miks meie poole pöördutakse. Lisaks tegutseme neljateistkümnes riigis ja meil on väga palju partnereid üle kogu Euroopa. See lihtsustab lendamise ja majutamise logistikat ning nii saame pakkuda just selliseid reisielamusi, mugavusi ja hindu, mis teevad reisimise kõigile ahvatlevaks ja ka võimalikuks. Meie reisidele on oodatud igas eas inimesed. Sihtkohti on palju ja valida saab mitmete sihtkohtade vahel nii Euroopas kui ka väljaspool Euroo-

Alates sellest ajast, kui me 15 aastat tagasi alustasime, on meie eesmärgiks olnud muuta reisimine kõigile võimalikuks.

Kuna meie ettevõtete grupil on üle Euroopa väga palju partnereid, siis just tänu sellele saame ostujõudu arvestades muuta kvaliteetreisid kõigile kättesaadavaks. Meie jaoks on oluline pakkuda klientidele elamusi viisil, et see jõuaks kõikide inimesteni, mitte ainult valitud sihtgrupini. Kuna tegu on ringreisidega, siis panustame just sellele, et ühe reisi jooksul kogeks inimene võimalikult palju.

Kuna me pakume kvaliteeti mõistliku hinnaga ja usaldusväärset partnerlust, siis sihtkohtade valik ei ole kindlasti piiramatu, küll aga piisavalt rikkalik, et igaüks leiaks endale sobiva sihtkoha. Valikusse kuuluvad näiteks Hispaania, Itaalia, Portugal, Araabia Ühendemiraadid, Malta, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Türgi, Küpros.

Meie väga laia kogemustepagasiga giidid pakuvad kohapeal põnevaid ja huvitavaid ekskursioone. Kui COVIDist tingitud reeglid lubavad, siis kindlasti lisanduvad taas valikusse nii Lähis-Ida kui ka Aasia reisid.

Kuidas on teie 15 tegutsemisaasta jooksul klientide eelistused ja soovid muutunud?

Eesti klientuur on selle ajaga küll muutunud, kuid eestlane on üldiselt kogu aeg olnud väga haritud klient. Väga teadlik sihtkohtadest, suure kogemustepagasiga ja teeb enne reisi palju eeltööd. Täheldame, et eestlane tahab aina enam

külastada ka neid kohti, mis ei ole tavalised turismiatraktsioonid. Näha vähem avastatud või päris tundmatuid paiku. Eestlane üldiselt ei lähe reisile mõttega, et vaatame, mis saab. Pigem on alati väga kõrgete ootustega ja suurte teadmistega sihtkohast. Austerlasena Eestis elades ma näen, et ka Eestis elavad välismaalased

on omaks võtmas eestlaste niisugust suhtumist ja mõtteviisi, et reisiks tuleb valmistuda. Samuti näen, et Eesti kliima õhutab talvel ikka soojemasse paika reisima, et natukegi päikesepaistet saada.

Teie ettevõtte juhtimiskeskus asub Saksamaal ja kogu töö planeerimine käib seal. Kui-

Nikal Travel Eesti juht Elise Uriko: „Individuaalreise me küll ei korralda, aga anname endast kõik, et meie valikus oleks palju sihtkohti ning kõik reisiprogrammid oleksid huvitavad igas vanuses klientidele. Samuti teeme alati koostööd parimate professionaalsete giididega. Suuri kiidusõnu on aastate jooksul pälvinud näiteks meie giidid Aita Sillar ja Greta Jäätes.

Eesti klient on kindlasti aastatega muutunud teadlikumaks ja nõudlikumaks. Rõõmu teeb ka see, et inimestele pakub järjest suuremat huvi osaleda ringreisidel, mille eesmärk on tutvuda võimalikult paljude kohtadega ja saada võimalikult erinevaid elamusi ühe reisi jooksul.

Samuti on paranenud klientide rahaline olukord ja sellest tulenevalt on muutunud ka võimalused ja huvid. Neil on võimalik avastada rohkem sihtkohti ja ühe puhkuse asemele saavad paljud lubada nüüd kahte või enamat puhkust aastas.

Kuna meie reisid läbivad mõnikord ka mitut riiki, siis tihti inimesed kardavad enne ringreisi toimumist, et erinevate COVIDist tulenevate nõudmiste tõttu äkki jäetakse mõni vajalik samm tegemata, või et nad unustavad täita mõne reisimiseks vajaliku vormi või tegemata koroonatesti. Paljud hirmud on tõesti pärit koroonaajast, aga igapäevaselt piirangute leevenemisega on näha, et me liigume üsna kiiresti normaalsuse juurde tagasi.

Inimesed tegelikult küsivad innukalt meilt eelnevalt igasugust nõu, et olla teadlikud erinevatest reeglitest, ja selle üle on alati hea meel.

Samuti jälgime alati ka ise, et kõik oleks korrektne ja korras. Isegi kui lennugraafik peaks muutuma või toimuma ettearvamatud muudatused riiki sisenemise tingimustes, samuti kui keegi peaks haigestuma, siis rühmareisil osalemise eelis on alati see, et reisikorraldaja peab tagama reisijate muretult koju tagasi saamise. Kindlasti ei jäta me kunagi reisijaid hätta ning muredele leiame alati lahenduse nii enne reisi kui ka reisi ajal.

das erinevate riikide kontorid üksteisega suhtlevad?

Kuna Saksamaa on üks suuremaid reisiturge Euroopas, siis selle tõttu on ka ostujõudlus seal suur. Tänu keskusele Saksamaal saame me sõlmida väga häid partnerlusi ja teha klientidele väga häid pakkumisi. Suhtlemiseks kasutame erinevaid vorme: Skype’i, WhatsAppi, e-posti.

Olulisel kohal on ka virtuaalsed koosolekud. Operatiivne suhtlus toimub erinevates suhtluskanalites.

Suhtlus erinevate maade töötajate ning partnerite vahel toimub inglise keeles. Niisugune igapäevane kommunikeerumine on kindlasti väga oluline ja väga tähtis hea koostöö alus.

TASUB TEADA

Abu Dhabi

Itaalia

Hispaania

Itaalia

Igav pensionipõli

no kellel seda veel vaja!

Kuigi teie ettekujutus lõbutsemisest võib seenioriikka jõudes drastiliselt muutuda, on siiski väga vähe selliseid tegevusi, mis on hea tervisega eakale vastunäidustatud.

Aeglasem tempo on vast ainus asi, mida aastate turjale kogunedes jälgima peaks, sest mõtlemisaega ja kaalumist vajad nüüd rohkem. Seda ka erinevate keha liigutamist nõudvate ettevõtmiste puhul, sest võimalik on mängida isegi palli, kuid sedagi soliidses rahus, väärikalt nagu eakale kombeks. Vaatleme siis mõnd toredat ettevõtmist, millega igapäevasesse üksiolekusse rõõmu tuua – mõni neist ei tule esimese hooga ehk endale pähegi.

Seltskonnamängud

Lauamäng pole hea lihtsalt mängu enda pärast, vaid on suurepärane põhjus kokkusaamiseks ja ilmaasjadest lobisemiseks – tükkideks võtmist tahab ju kogu ümbritsev elu. Soovitusi, mida mängida, on anda raske, sest maailmas

on nii tohutult palju mänge ja suur jagu neist tõlgitud ka eesti keelde. Näiteks sõnamängust Scrabble käib jaks üle igal eakal ja kui lauas nooremaid põlvkondi, pistavad elatud aastad varrukasse vaat et nii mõnegi trumbi. Peenmotoorikale on head mitmed nuppude või n-ö mehikestega mängud ja kui sõrmeosavus kuhugi 90ndatesse jäänud, siis olemas on selliseidki, kus mängunupud suuremat sorti ja hõlpsasti haaratavad. Või näiteks täringumäng, mis pakub peale hasardi ka ajugümnastikat. Aga kui mängu valimiseks läheb, siis võtke ikka selline, mis kõikidele rühmaliikmetele meeldib, olgu see siis vahel või veidi ulakas, nagu üksteisele valenimedega siltide otsaette kleepimine ja endale lauba külge „löödud” isiku ära ar-

Kunsti ja ilu tegemine

vamine. Viimast mängu teavad noored kindlasti, las võtavad su kampa.

Kunsti ja ilu tegemine

Isegi siis, kui sa pole ealeski ilu tegemiseks – tara võõpamine ja õunapuude tüvede valgendamine ei lähe praegu arvesse –pliiatsit või pintslit kätte võtnud, on pensionipõli paras aeg selle proovimiseks. Just nüüd võib tegeleda kõigega, mis ehk tööaastatel ajanappuses tegemata jäi. Paljud pensionärid on imestusega avastanud eelneva elu jooksul peidus olnud andeid valdkondades, mida polnud nooremana aega uurida. Näiteks Anna Mary Robertson Moses ehk vanaema Moses alustas tõsiselt maalimist alles 78-aastaselt ja on sil-

mapaistev näide edukast kunstikarjäärist kõrges eas. Ilmselt ei saa sust Ameerika Ühendriikide rahvakunstnikku nagu temast, kuid mõne raamitud roosipuhma võiks ju seinale valmis teha küll. Asi see siis ära ei ole!

Proovi midagi kirjutada Kes aga raamatu teeb, see ka kohe kirjanik. Vanasti see küll nii ei olnud, tuli ikka küpseda ja kasvada. Kirjutamine tahabki tegelikult küpset vaadet elule, et öelda maailmale midagi väärtuslikku. Aga kirjutada võib alati ka sahtlisse, enda või lähedaste jaoks. Näiteks memuaare. Kuidas need jõmpsikad muidu ikka oskavad piimanõud puki otsa ajada. 60ndates kodukirjanikuks hakkamine on täitsa ta-

valine lugu. Ei pruugi ju nii popiks saada kui Tohvri Erik, kes sukeldus kirjandusse üsna hilises nooruses.

Matkamine looduses

See, et samm jääb iga aastaga lühemaks ja väheneb vastupidavus, ei peaks küll saama piiriks, kui veel tahtmist maailma avastada. Selle asemel, et oma keha kindlate ruutmeetrite vahele vangistada, saab seada endale erinevaid matkaeesmärke, nagu näiteks kindla taime leidmine. Kas võilill kasvab kilomeetri kaugusel kodus? See oli nali. Aga üheksavägise leidmine võiks olla täitsa eesmärk omaette. Kui elad kandis, kus liigub palju loomi ja liigestel või seljal pole kindlat plaani paigal istumisest valu

teha, võid jääda varitsusse, loendada kasvõi kasse, kui muid pudulojuseid ringi ei liigu. Loodus pakub inimesele rahuldust olenemata vanusest. Naudi seda! Draama või komöödia?

Teater – selle soolikas kas on või ei. Mõni pole tõstnud jalga teatrimajja elu sees, isegi puhvetisse mitte. Aga kui teater vastukarva pole, siis ei oma tähtsust, kas käid üksi, kogud sõbrad kokku, et teha üks kultuurne õhtu koos väikse koogi ja tribitskiga või lööd kaasa näiteringis. Teatrid otsivad vahel ka vanemat ja kannatlikku rahvast tööle – saab seltskonda sedasigi. Teater on suurepärane koht sõprade seltskonnaga suhtlemise ajal uute annete avastamiseks, kes sama head kui omaaegsed.

SVEN SULA

Melchiori oled näinud?

Viimasest kinoskäigust võib möödas olla mitukümmend aastat, sest suurtes kinodes näidatakse filme, mis paitavad enamasti noorema põlvkonna silma. Siiski leidub neiski, mida vaadata, ja on ka selliseid, mis mõeldud rafineeritumale publikule. Ära tasub vaadata kasvõi Eesti filmid ja need, mis pole kokku klopsitud raha teenimiseks. Üldiselt on eakal praeguses kinos väga mõnus –pilt on suur, istumisalune pehme ja kuulmislanguse pärast muretsema ei pea, sest filmi on kuulda ka luu ja nahaga. Limps, maiused ja popkorn pole keelatud ka eakale. Naudi kino kogu raha eest! Mis peamine, sul on nüüd aega käia kinos ka päeval, siis, kui saalid üsna tühjad.

Inimene õpib kogu elu

Millegi uue õppimine on selles eas paras katsumus, kuid samas mitte ületamatu kõrgus ja väga lõbus! Tee enesele selgeks mõni uuema põlve aparaat või tööriist, õpi mängima golfi, ujuma või tee endast oma kodukandi ajaloo ekspert. Valikuid on palju ja õppimine on kõige uue omandamine. Ja kui eelnev sinu jaoks õppetöö mõõtu välja ei vea, siis on olemas terve rida täiskasvanute kursuseid, kus võimalik uurida seda, mis noorest peast omandamata jäänud. Õppimine on aja väärtustamise parimaid vorme!

On see nüüd vares või kajakas?

Linnuvaatlus võib tunduda keeruline ja tühi-tähi, aga kui sinna sukeldud, siis oled võetud. Päris alguses soovid ilmselt teha tutvust oma aia lindudega. Kui motivatsioon kasvab, võid seada eesmärgiks tuvastada 12 kuu jooksul võimalikult palju linnuliike. Seda tüüpi väljakutsed võivad viia sind isegi maailma teise otsa või rännete ajaks vähemalt Eesti rannikualadele ja saartele. Isu kergitamiseks vaata näiteks kodulehte linnuvaatleja.ee.

Löö labidas mulda!

Aiandus, olgu ta siis saagi või niisama ilu pärast, on lõõgastav hobi, praktiline ja nauditav. Maarahvas tegeleb sellega muidugi möödaminnes, aga just pensionieas sukelduvad mitmed linnasaksadki aiandusse kui hobisse, mis annab boonusena värskust toidulauale ja ilu nii tuppa kui ka majaümbrusse. Vahel võib korteriühistugi olla rõõmus, kui midagi trepikodade ees ja maja taga kasvab ning keegi vabast tahtest seal läbi oma harrastuse korda peab. Viimase jaoks võib jaguda eelarves veel rahagi.

Niisiis võib aiandushuvi rakendada nii suurtel kui ka väikestel maalappidel. Mõnel on köögiviljaaia all veerand hektarit, teisel pott köögiaknal, kus väänleb maitsetaim. Olenemata sellest, millise mastaabiga aiapidamise kasuks otsustad, märkad kindlasti seda vaimset ja füüsilist kasu, mida taimede eest hoolitsemine pakub. Suurepärane viis suhelda loodusega ja võtta kvaliteetaeg mõtlemiseks ja millegi olulise kasvatamiseks.

Konda mööda poode

Loomulikult on ostlemine hädavajalik, kuid see võib olla ka hea viis suhelda ja törts trenni tehes lõbusalt aega veeta. Mõnele meeldib osta riideid, samas kui teised eelistavad oma hobide jaoks jahtida kindlat kaupa. Üks asi, mis muudab ostlemise eriti lõbusaks, on võimalus minna poodi koos sõprade või ise-

gi ühe tõeliselt hea sõbraga. Võib teha ka tuure, käia n-ö tühjendamas naaberlinna kaubandust. Hilisem saagi võrdlemine algatab tavaliselt sõprade vahel kirglikke vestlusi või vähemalt naljatlemist, nii et see on tujule väga kasulik viis veeta pärastlõuna sotsialiseerudes ja võib-olla ka asju ajades, ilma et need tunduksid tüütu kohustusena.

Hakka reisiselliks!

Reisimine on lõbus igas eas! Soliidsed seeniorid, kes soovivad reisida, valivad sageli grupireisi. Olgu selleks siis reisifirma või enda loodud sõpruskond, „valmis reis” on alati turvalisem, aga ka palju lõbusam, sest kõik on ette organiseeritud ja pole vaja muret tunda igasugu olmejama pärast. Mõne uue maa külastamine on suurepärane kogemus ja selleks on alati paras aeg, eriti kui seda aega nii mõnusasti käes on kui pensionipõlves. Mitmed bürood pakuvad eakate reise, kus pole vaja noortega võidu kapata, giid räägib vähe valjemalt ja arvestatakse kundede ealiste iseärasustega. Sihtmärgid on nendel ettevõtmistel servast serva, leidub kultuurireise, loodusretki, lillefestivalide külastusretki ja palju-palju muud põnevat. Keskpäevane kultuuriralli Ringkäik kunstigaleriis või kohe mitmes on mõnus vaheldus Vikerraadio „Keskpäevastele uudistele”. Hea põhjus kodust välja astumiseks. Suuremates linnades on neid ju omajagu ja mis peamine, väga erinevaid. Lisaks püsiekspositsioonidele korraldatakse erine-

vaid näitusi ja nii pole galerii alati üks ja seesama koht. On ka erinevat tüüpi galeriisid ja nende külastamine ühe päeva jooksul võib olla väga lõbus, eriti kunstisõbrale. Kui sõpru rohkem, siis kampas veelgi lõbusam ja pingevabam. Arusaamatuid detaile ja autorite kavatsusi saab hiljem selgeks vaielda kohvikus ja sealne kunstipäraselt kaunistatud lõunasöök või õhtuoode kujuneb ideaalseks punktiks keskpäeval alguse saanud galeriirallile.

Külasta tantsupidu

No nüüd siis räägime lõpuks asjast. Tantsimist peetakse tavaliselt ajaveetmiseks, mis on mõeldud ainult noortele. Sulavale! Seeniorid saavad tantsimisest sama palju naudingut kui noored ja on võimelised õppima samme, mille jaoks pole noortel summagi kannatlikkust. Pealegi, tantsuliike on ju murdu ja igav juba ei hakka. On traditsiooniline peotants, mis sobib eriti hästi pensionäridele, ja ümber võib vormistada eakatele ka moodsamaid tantsuliike. Viimane on mõnus väljakutse igale tantsuõpetajale. Nii et kui kodukultuurimajas tegutseb hiphopiring, löö aga jalaga uks lahti ja ütle naerul suuga: „Siin me oleme! Õpeta meile siis oma hiphopi!”

Nali naljaks, aga eakad paarid nimetavad sageli tantsu üheks oma lemmiktegevuseks ja tants võib olla ka lõbus viis uute sõprussuhete loomiseks või isegi lastelastega sina peale saamiseks. Mäletad, rääkisime hiphopist. Tants säilitab liikuvust, on teraapia kehale ja vaimule.

Muudkui küpseta ja küpseta Küpsetamine on eakate seas ülipopulaarne. Tegelikult sirutaks igas vanuses inimene kämbla värske leivapätsi või lõhnava koogikese poole ja naudiks täiel rinnal, kui need vaid laual oleks. Küpsetamine ei ole suurt füüsilist pingutust nõudev tegevus, kuid võimaldab eakal tõusta ja liikuda täpselt parajal määral. Ühine koogitegu koos lapselastega on fantastiline ajaviit vanavanematele ja hea võimalus uute sõprussidemete loomiseks ning jahtuma kippuvate üles soojendamiseks. Saad eakaaslastega kokku ühisel filmiõhtul? No võta siis kook kaasa ja kohe on mõni uus sõber platsis. Ja oi seda retseptijuttu, mis siis kõik ära tuleb pidada. Küpsetamine on ikka mõnus värk, ka meestele, ja kunagi pole hilja seda teha.

Kunagi pole liiga hilja teha sporti

Hiljuti prooviti Järva-Jaanis uut ala, eakatele mõeldud kõndivat jalgpalli. ETV uudistesaates lubas kunagine puurivaht, 87-aastane Mihkel nädala pärast taas platsil olla. Nii et eakohase tempoga saab mängida ka nii intensiivset ala nagu jalgpall. Olenemata sellest, milline spordiala sind huvitab, on tõenäoline, et läheduses toimub mõne selle ala trenn, mis võib olla eriti tore tegevus eakale, sest sinna on võimalik minna kas üksi, sõpruskonnaga või perega. Kui tervis aga sporti teha ei luba, võib paraja koormuse, ka emotsionaalse, anda ka lihtsalt mõnele spordiüritusele kohaleminek ja vaatamine. Ja nii omavahel, jalgpalli saab vaadata ka pubis.

Tähelepanu- ja keskendumisvõime langus käib normaalse vananemise juurde

„Mis ta nimi nüüd oligi ... no tead küll, selle ...” Eks ole tuttav lause?

Vaimse võimekuse kergekujuline vähenemine on vanemas eas loomulik ja see on seotud meie peaajus aset leidvate muutustega.

Mõtlemisvõime aeglustumine, mälu vähenemine, sõnaleidmisraskused ja vaimse paindlikkuse vähenemine on sagedased sümptomid, mis tekivad normaalse vananemisega.

Normaalse vananemise, kerge kognitiivse häire ja dementsuse erinevusi selgitatakse hästi MTÜ Elu Dementsusega kodulehel eludementsusega.ee.

Loomuliku vananemisega kaasnevaid muutusi ei tasuks karta ja inimest hakata haigeks pidama.

Loomuliku vananemisega kaasnevad muutused on näiteks mõtlemise aeglustumine

ja võime mälust teadmisi ammutada.

Normaalsest vananemisest tingitud vaimsete võimete langus

Normaalsest vananemisest tingitud vaimsete võimete languse staadiumis tekkiv tunnetushäire, näiteks mäluprobleemide näol, on sageli tavapärase vananemisprotsessi osa, kuid

Andur teavitab lähedast eaka liikumatuse ja toa ebahariliku temperatuuri korral.

Tavapärane liikumine tähendab, et vanaemaga on kõik hästi ja pole vaja muretseda ning kui vanaema telefoni ei võta, siis ta lihtsalt ei kuulnud kõnet.

KODUANDUR ANNAB

MEELERAHU LIIGSE SEKKUMISETA

Koduandur on taskukohane

• Andur maksab 120 eurot

• Kuutasu algab 25 eurost kuus, mis sisaldab kõiki kulusid (pole vaja eraldi interneti eest maksta)

Juhtmevaba

salvestab vaikides eaka kodus liikumise ja liikumatuse info. Andmeid on võimalik kontaktisikul arvutist ööpäevaringselt vaadelda.

Soovi korral on võimalik seadistada sõnumid mobiiltelefonile või e-postile eaka mitteliikumisest või ruumi temperatuuri järsust muutumisest.

Koduandurit saab kasutada ka kohtades, kus pole interneti- ja wi ühendust.

• Andur töötab kahe AA-patareiga ligikaudu aasta aega

Koduandur on kaasaegne

• KODUANDURI KASUTAMISEKS

POLE VAJA TELEFONI- EGA INTERNETIÜHENDUST

EINAR ELLERMAA

andur

TASUB TEADA

Vaimse

Paljud inimesed elavad pika ja õnneliku elu ilma vaimse tervise probleemideta, ning kuigi eakaid kujutatakse sageli kurvameelsete, pikaldaste ja unustajatena, ei ole vaimsed häired vananemise vältimatu tagajärg. Siiski on üheks maailma rahvastiku kiire vananemise võimalikuks negatiivseks tagajärjeks vaimsete häiretega inimeste arvu kasv, mis koormab vaimse tervise teenustesüsteemi paljudes riikides üle. Enam kui 20 protsendil 55-aastastest ja vanematest võib olla mingit tüüpi vaimse tervise probleem. Vananemisega kaasnevad bioloogilised muutused mõjutavad aju tööd. Ühiskondlikud muutused võivad viia üksilduseni või tekitada väärtusetuse tunnet. Ka somaatilistel haigustel on siin oma osa. Vaimsed häired võivad süvendada füüsiliste haiguste sümptomeid ja puudest tulenevaid vaevusi, mille tulemuseks on tervishoiuteenuste tarbimise kasv, pikemad haiglasoleku ajad ning suuremad tervishoiukulud. Vaimse tervise probleemidel on suur mõju eakate toimetulekule igapäevaeluga, mille tagajärjeks võib olla iseseisvuse ja sõltumatuse vähenemine ning elukvaliteedi halvenemine. Esimeseks sammuks nende tagajärgede vähendamisel on diagnoosi panek. Kahjuks jäävad vaimse tervise probleemid liiga sageli diagnoosi ja ravita, ning paljud eakad peavad toime tulema asjakohase abita või üldse ilma selleta.

„Vanemaealiste vaimne tervis”, TAI 2013

teinekord võib see olla ka üks pöördumatu dementsuse varaseimaid tunnuseid. Näiteks võivad ununeda nimed või tekkida probleemid esemete asukoha meenutamisel. Probleem ei põhjusta üldjuhul ületamatuid raskusi igapäevases toimetulekus.

Eakamatel inimestel on ka kerkivaid probleeme raskem lahendada, reaktsioon jääb aeglasemaks, väheneb tähelepanu- ja keskendumisvõime ning seetõttu on raskem midagi uut õppida. Oluline on siiski teada, et uusi teadmisi ja os-

kusi koguda ei ole kunagi liiga hilja. Niisamuti, kui on võimalik neid kaotada, saab ka uusi juurde õppida.

Tähtis on märgata seda, millal vananemisega kaasnevad probleemid hakkavad oluliselt vähendama igapäevast iseseisvas elus toimetulekut. Näiteks ei ole vananemise loomulik osa huvi vähenemine suhtluse vastu, vähenenud kõnevõime või kõnest arusaamine, alanud järsud meeleolumuutused, suurenenud tundlikkus elulistele muutustele ning sagenenud ärevus ja rahutustunne.

Harjumuspäraste käitumismustrite märkimisväärne muutus viitab, et peaks probleemiga tegelema ja pöörduma arsti poole. Dementsuse esmase sümptomina võib olla häiritud kõne, eneseseire või eesmärgipärane käitumine. Varajases faasis on võimalik täpse uurimise korral dementsussündroome üksteisest eristada.

Kerge kognitiivne häire

Kognitiivsed probleemid võivad hakata vähesel määral segama igapäevaelu. Sagedased mured on näiteks kergesti ära eksimine, tööülesannetega kehv hakkamasaamine, asjade kaotamine ja tähelepanuprobleemid. Säilinud on haiguskriitika, mistõttu võib tekkida või süveneda depressioon.

Kerge dementsus

Inimesed võivad hakata eemalduma sotsiaalsest elust ning tekkida isiksuse- ja tujumuutused. Sageli kannatavad suhted lähedastega. Probleeme on tuttavate nägude äratundmise, nägude ja nimede kokkuviimise ning tuttavates kohtades orienteerumisega. Probleemi eitamine, sümptomite „peitmine” või pisendamine ning keeruliste olukordade vältimine stressi ja ärevuse ennetamiseks on selles dementsuse staadiumis üsna levinud.

Kui lähedane eakas on muutunud, tuleb ikkagi suhtuda temasse austusega ja arvestusega, et ta ise ei pruugi oma muutumisest aru saada. Tuleb suhtlemisel olla kannatlik ja arvestada, et

lähedasel võib minna kaua aega mõistmiseks või enda mõtete väljendamiseks. Kui teda tagant kiirustada, suurendab see tema segadust. Kui võimalik, soovitatakse kasutada suhtlusel huumorit ja nalja, kuid mitte oma lähedase kulul. Tuleb ka arvestada, et kõigil on paremaid ja halvemaid päevi ja hetki.

Kui lähedane ärritub või muutub rahutuks, tuleks suhtlus peatada ning proovida hiljem uuesti.

Tähtis on mitte ainult jutt, vaid ka hääletoon ja kehakeel.

Kui vaja, tuleb aeglustada kergelt oma kõnetempot, kuid säilitada normaalne rääkimise rütm. Lausete vahel võib teha väikeseid pause ja anda lähedasele vastamiseks piisavalt aega.

Alati tasub aidata oma eaka lähedase igapäevaelu mitmekülgsemaks muuta. Kindlasti tuleb kasuks kergem kehaline treening, jalutuskäigud looduses, aiatöö. Tasub julgustada teda suhtlema teiste inimestega.

Aja planeerimise lühiõpetus

Kui mõtted on hajevil ja keskenduda on raske, aitab kindel aja planeerimine sõltumata east. Peaasi.ee lehel antakse nõu aja planeerimise kohta. Aja planeerimisel on kõige suuremaks abimeheks kalendri täitmine. Võib kasutada telefoni või arvutit, aga kellele meeldib asju pigem paberil silme ees näha, siis sobib olemasolev seinakalender või märkmik, kuhu võiks regulaarselt märkida lähipäeva-

de ja -kuude kohtumised, mingite tööde tähtajad, sünnipäevad ja muud üritused. Nii tegutsedes ei teki näiteks olukorda, et tuleks minna samal ajal kahte kohta korraga. Peaasi.ee soovitab luua endale päevakava ja proovida seda järgida. Rutiiniga harjumine võib alguses olla väga raske. Päevakava ei pea kohe hõlmama tervet päeva. Võib alustada kõige kriitilisemast päeva osast. Võiks teha nimekirja asjadest, mida teha otsekohe, mida kohe ja mida tulevikus. Näiteks nii:

1. Tuleb teha kohe

2. Oluline, kuid sellega võib oodata

3. Pole oluline

4. Ajaraiskamine

Oma aeg tuleks jaotada nende kategooriate järgi ja püüda viimast kahte osa vähendada või kõrvaldada. Asjad, mis tehtud, tuleks läbi kriipsutada – see on mõnus tunne, kui midagi on hästi tehtud. Samuti tuleks õppida ütlema ei. Teiste kutseid ja palveid on täiesti lubatud tagasi lükata.

Kes oskab, kasutab telefonis meeldetuletusi kohtumisteks, arvete maksmiseks, sünnipäevadeks jm.

Kes eelistab pabereid, kasutab märkmekleepse ja paigutab kleepsud sinna, kus ta neid kindlasti märkab – vannitoa peeglile või külmiku uksele.

Ühele 25-aastasele tudengile, kes kurtis kliinik.ee lehel pidevate keskendumis- ja mäluprobleemide üle, vastas psühhiaater Jüri Ennet: „Korrastada töö- ja puhkerežiim. Piisav uni. Toitu-

Viisteist toitu, mis on aju suured sõbrad

Toidud, mida sööme, mõjutavad ka seda, kui hästi meie aju töötab. Aju „toitmine” on igapäevaste tegevuste edukuse võti, mis aitab meil keskenduda ja infot meelde jätta, kirjutas naisetekas.ee viitega väljaandele YourTango.

1. Avokaado

2. Oomega-3-rasvhapperikas kala

3. Brokoli

4. Päevalilleseemned

5. Kohv

6. Mustikad

7. Munakollane

8. Pähklid

9. Kurkum

10. Ekstraklassi külmpressitud oliiviõli

11. Tume šokolaad

12. Lehtkapsas

13. Kreeka pähklid

14. Peet

15. Sojaoad

mine normaliseerida. Kerge kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsusega paraneb kogu organismi aktiivsus. Kehaline tegutsemine (trenn) on baasiks ka ajutegevuse edendamiseks. Oluline on printsiip: terves kehas terve MÄLU.” Sobib soovituseks igas eas inimestele, kes pole raskelt haiged.

HAIGED LIIGESED VÕI HÕRENENUD LUUD ON MUREKS?

Kummagi probleemi leevenduseks on juba üle kümne aasta kasutatud hästi tuntud kehaomastel nanokristallidel põhinevaid tooteid NANOHAP™ sarjast.

Organismis on looduslikke kaltsiumist ja fosforist koosnevaid üliväikeseid nanoosakesi ligi 2 kilo, vastavalt keha piirkonnale erineva kuju ja suurusega, toodetes olevad nanokristallid vastavad täpselt samadele parameetritele ja on seetõttu kõrvaltoimeteta ja ohutud kasutada.

Tavakaltsiumi ja –fosfori preparaatides on mõlema aine osaksed omastamiseks liiga suured, organism peab need tegema seedetraktis suurusjärgu võrra väiksemaks. NANOHAP™ toodete kristallid on aga juba algselt õige suuruse ja kujuga valmis ehitusklotsid, kus iga osake sisaldabki mõlemaid keemilisi elemente ühendina koos, kehaomase suhtearvuga 1,67 – täpselt nii, nagu looduse poolt ette nähtud.

NANOHAP™ kapsleid ja tablette ei neelata alla vaid nad tuleb lahustada suus, süljes, et nanoosakesed saaksid imenduda vereringesse limaskestadelt, maohape hävitab nende toime.

NANOHAP™

Kuni Jaanipäevani on kõigile eakatele meie e-poest ostjatele soodustus, kasutage kassas

kupongiks sõna

NANOHIND

Liigestele

Kasutada liigeste ja selgroo kõhrkoe kulumise peatamiseks, oluliselt kergem edasi elada. Saadaval nii kapslitena kui tabletis. Tavaliselt lahustada suus üks kapsel hommikul, teine õhtul, anda toimeaega ca pool tundi, mitte süüa - juua sel ajal.

NANOHAP™ Bone Extra

Kapslid muudavad väga kiiresti hõrenenud luude seisundit – keha paneb need valmis ülipisikesed ehitusklotsid luukarkassi tühjenenud kärgedesse asemele, samas käivitavad nanoosakesed hormoonide kaudu ka organismi enda kiirema luukoe rakkude kasvatamise. Nii taastatud luukude ei ole ülekaltsineeritud ega kalk vaid tugev ning samas elastne. Kiiremad tulemused diagnoositud osteoporoosi staadiumist välja tulekuks Bone Extraga olnud 9…12 kuud.

Andke oma kehale võimalus olla terve!

tervise probleemidel on suur mõju eakate toimetulekule

TASUB TEADA

Kuidas hoida vaim värskena väärikas eas?

Iga inimene vananeb kogu elukaare jooksul ehk sünnist surmani. Vananemine on protsessi tulem, mitte seisund, kuhu igaüks teatud eas jõuab. Iga inimene ja ühiskond peaks püüdlema selle poole, et vananemisel oleks tagatud elukvaliteet ja võrdsed võimalused kogu elu vältel. Tähtis on vananedes jääda aktiivseks.

Maailma Terviseorganisatsioon WHO on defineerinud aktiivsena vananemise kui protsessi, mis on suunatud inimese vananedes tema tervise, turvatunde, elukvaliteedi ja ühiskonnas osalemise kindlustamisele. Aktiivsena vananemine võimaldab east sõltumata inimesel end igakülgselt teostada ning osaleda ühiskonnaelus vastavalt oma soovidele, vajadustele ja võimalustele, samas pakkudes ka teistele kaitset ja tuge, kui selleks vajadus tekib. Vananemise võtmeküsimus on vanemaealiste

autonoomia ja iseseisvuse säilitamine. See eeldab piisavat füüsilist ja vaimset tervist. Just vaimsele tervisele on liiga vähe tähelepanu pööratud. Vaimne tervis mõjutab aga nii inimese mõtlemist, käitumist kui ka emotsioone. Sotsiaalministeerium on 2020. aastal välja andnud ka „Vaimse tervise rohelise raamatu”, kus leiavad põhjalikku käsitlemist igas eas inimeste vaimse tervise probleemid ning vaimset tervist toetavad tegevused ja teenused. Raamat on internetist leitav.

ORTOPEEDILISTE

Kliiniliste uuringute järgi kannatab Eestis depressiooni all ligi 6% täiskasvanud elanikkonnast. See tervisehäire esineb sagedamini üle 40-aastastel ja vanuse kasvades depressioonis inimeste osakaal suureneb. Riskirühmad: naised ning 80-aastased ja vanemad inimesed

Galina Opikova uuris Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös „Depressiivsuse

INDIVIDUAALSED KÄSITÖÖTALLATOED JA JALALABA

DIGITAALNE UURING

Eelnevalt broneeri endale sobiv aeg!

Rehabilitatsiooniabi OÜ

Sõle 16, Tallinn Tel 5569 3034

OrtoKing OÜ

Pallasti 1, Tallinn Tel 501 4584 www.ortoking.ee

EINAR ELLERMAA

OrtoKing OÜ Pallasti 1, Tallinn Tel 501 4584 www.ortoking.ee

teke Eesti kesk- ja vanemaealistel SHARE uuringu põhjal” depressiivsuse teket kahe aasta vältel ning analüüsis depressiivsuse seoseid Eesti kesk- ja vanemaealiste (53-aastaste ja vanemate) seas, kirjutab virtuaalkliinik.ee.

Opikova kirjeldas oma töös, et depressiooni ja depressiivsuse esinemine sõltub mitmesugustest psühholoogilistest, bioloogilistest ja sotsiaalsetest teguritest. Siiski võivad vanemaealised olla suuremas riskirühmas, sest vanuse kasvades lisanduvad tegurid, mis võivad tekitada vaimse tervise häireid kergemini.

„Noortega võrreldes kogevad vanemaealised suurema tõenäosusega negatiivseid elusündmusi, näiteks lähedaste surma, töö kaotuse ja pensionile jäämisega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi ning terviseprobleeme, mis piiravad igapäevatoimetusi,” peegeldas Opikova Maailma Terviseorganisatsiooni väljaöeldut.

Opikova analüüsis töös andmeid 1842 inimese kohta, kes on 53-aastased ja vanemad.

Depressiivsust esines rohkem naistel ning 80-aastastel ja vanematel inimestel, kellel puudus võimalus saada leibkonnast või väljastpoolt abi. Tähtis tegur depressiivsuse tekkes oli mittetöötamine ja eluga rahulolematus. Depressiivsust oli rohkem tegevuspiirangutega inimestel, kahe või enama kroonilise haiguse põdejatel, eluga rahulolematutel ning korduvat depressiivsust kogenutel.

Autor soovitab toetavate tugivõrgustike ja sotsiaalsete prog-

rammide loomist ning esmatasandi arstide järjepidevat koolitamist. Kindlasti tuleb rohkem arvesse võtta ja jälgida ka depressiivsuse riskirühmi: naised ning 80-aastased ja vanemad inimesed.

Enne kui eakas inimene jõuab oma tervisemuredega meie sotsiaalsüsteemi, saab ta elu jooksul palju ise ära teha, et üldse mitte jõuda abivajajana sotsiaalsüsteemi või jõuda sinna võimalikult hilises eas.

Lihtsad igapäevased tegevused, mis on abiks

Kuidas siis hoida tervist väärikas eas? Paljut ei saa me ise muuta, aga siiski leidub väga lihtsaid ja igapäevaseid tegevusi, mis aitavad paremini toime tulla. Viimsi vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Risto Nigol ütleb, et füüsiline aktiivsus ja vaimne tervis on üksteisest sõltuvuses – kui suureneb füüsiline aktiivsus, on erksam ka vaim.

„Iga päev algab uuesti, ka sammulugeja alustab uuesti nullist, seega kutsun üles jätkama igapäevaseid jalutuskäike. Proovi olla jalutuskäikudel mõtte ja meeltega selles hetkes, proovi olla kohal. Vahelduseks tasub käia mööda erinevaid kõnni- ja metsateid ning tänavaid, et avastada midagi uut. Teinekord võta jalutades kilekott kaasa, et korjata näiteks plasti ja muud prügi. Sellega aitad säilitada puhast elukeskkonda, tunned end kasulikuna ja oled ka teistele eeskujuks.” Nigol ütleb, et vaimse värskuse hoidmisel on oluline suhtle-

mine, ja ta kutsub üles iga päev suhtlema enda pere ja sõpradega. Päevas võiks helistada või kirjutada vähemalt kahele inimesele.

„Kui neid kahte inimest ei ole võtta või ei taha iga päev suhelda ühe ja sama inimesega, on olemas vahva MTÜ Jututaja, kes saab kokku viia mõne särasilmse noorega, kes tahaks eaka inimesega jutustada. Saab suhelda nii telefoni teel kui ka silmast silma kohtuda. Suhtlemise soovist saab teada anda MTÜ Jututaja telefonil 5683 0646 või e-kirja teel jututaja@jututaja.ee.”

„Ma vajan seda organisatsiooni, et ennast elusana tunda,” on Jututaja kodulehel kirjas Milvi lause.

Jututaja juhtmõte on, et parim ravim üksilduse vastu on suhtlemine ja suhtlemine ei nõua suuri investeeringuid –tuleb vaid inimesed omavahel kokku viia.

Risto Nigol soovitab arvutikasutajatel külastada MTÜ Peaasjad kodulehekülge www.peaasi.ee. Sealt leiab muu hulgas informatsiooni ja soovitusi vaimse tervise virgutamiseks. „Väga huvitavalt on vaimsele ter-

TASUB TEADA

Kui

sotsiaaltöö peaspetsialist neil kohe abi otsida

Muremõtteid ei tohi endale hoida, igale probleemile on võimalik leida leevendust, lihtsalt ei tohi karta abi küsida.

Kui vajad tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud vaimse kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks, võid helistada hingehoiutelefonile. Iga päev kl 16–22 vastab numbril 116 123 hingehoidja ja muul ajal vaimse tervise spetsialist.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Teenus on helistajale tasuta ja abi on tagatud ööpäev läbi. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Ohvriabi kriisitelefoni number on 116 006.

MTÜ Eluliin emotsionaalse toe telefon on avatud õhtuti alates 19-st kuni hommikul 7-ni ning mõeldud inimestele, kes on emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kannatavad vägivalla all, kogevad mitmesuguseid suhte- ja perekonnaprobleeme, sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda. MTÜ Eluliin emotsionaalse toe telefoninumber on 655 8088 (eesti keeles) ja 655 5688 (vene keeles). Eluliini naiste tugikeskus vastab ööpäev läbi telefonil 551 5491.

visele lähenetud läbi vitamiinide võrdpildi. Vitamiinid on teatavasti asendamatud mikrotoitained. Need ei anna küll energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise hoidmiseks. MTÜ Peaasjad on vaimse tervise vitamiinideks nimetanud head suhted, tasakaalustatud toitumise, meeldivad emotsioonid, liikumise ning une ja puhkuse. Iga vaimse ter-

vise vitamiini tarbimiseks antakse praktilisi soovitusi. Toon vaid kaks lihtsat näidet. Esiteks – kirjuta iga päev üles kolm hetke, asjaolu või mõtet, mille eest tunned tänu. Teiseks – õues läheb aina soojemaks, leia võimalusi, et oma lõunasööki õues nautida. Lõpetuseks veel üks vaimse tervise vitamiin: tee kellelegi vähemalt üks kompliment päevas, alustades näiteks iseendast.”

ISAMAA SEISAB EESTI RAHVUSE, KEELE JA KULTUURI EEST!

Selle jaoks on oluline, et kõik

ühiskonna liikmed saaksid end teostada.

Isamaa seisab eakate turvatunde ja heaolu eest:

• Meie algatusel viidi ellu pensionireform ja keskmine pension on tõusnud 590 euroni. Seisame selle eest, et pehmendada hinnašoki mõjusid inimeste toimetulekule.

• Tagame inimestele vajaliku arstiabi kättesaadavuse õigeaegselt. COVID-19 kriisi tõttu on edasi lükkunud tuhandete inimeste plaaniline ravi ning see olukord tuleb lahendada.

• Arendame nii kohalikul kui riiklikul tasandil sotsiaalseid turvavõrke peredele, eakatele ja puuetega inimestele. Me toetame esmajoones inimeste iseseisvat toimetulekut pakkudes paindlikke teenuseid.

inimesel on mure, soovitab

FOTO: ERAKOGU

Risto Nigol koos tütre Miinaga Hiiumaal looduses

Invaabivahendid aitavad elada täisväärtuslikku elu

Kõik me teame ratastooli, küünarkeppe, karke, käimisraami või rulaatorit. Invaabivahendid on kasvav valdkond nii toodete arvu kui ka toodete täiustumise mõttes.

Eesti olulise abivahendikeskuse ITAKi valikus on näiteks üle 700 erineva invaabivahendi mudeli ja nad täiendavad oma tootevalikut vastavalt klientide vajadustele. Oluline pole ainult abivahendite müümine või rentimine, vaid ka personaalsed nõuanded. ITAK teenindab iga kuu üle 12 000 abivajaja.

Abivahendeid on nii palju, et raske on millestki alustada. ITAKi turundusjuht Gerli Selge tunnistab, et toodete valik on tõesti päris suur ja pidevalt täienev, mistõttu sageli inimesed ei teagi, mis võimalusi on olemas, et igapäevaelu lihtsustada.

Terviseabivahendite valdkond on viimase paarikümne aastaga teinud Eestis läbi märkimisväärse arengu ja abivahendite valikul ei pea leppima ebamugavate, raskete või ainult standardsetes mõõtudes toodetega. Samuti on lisaks teada-tuntud

invavahenditele ka väga palju muid tooteid, mis saavad aidata kaasa inimese iseseisvale toimetulekule ja mängivad olulist rolli nii inimese enda heaolu parendamisel kui ka hooldajal või pereliikmetel toimingute lihtsustamisel.

Gerli Selge sõnul on ITAKile väga oluline, et iga inimene leiaks personaalselt talle sobiva abivahendi, mis aitaks tal elada täisväärtuslikku elu.

Kodu olgu turvaline

Millest alustada? Iga inimsese jaoks on kõige turvalisem koht tema kodu. Peaks olema. Selleks et vältida eaka inimese kukkumist kodus ja kindlustada tema iseseisev hakkamasaamine, on mitmeid tarvilikke abivahendeid. Need aitavad vältida libisemist, komistamist ja kukkumist.

Gerli Selge soovitab kõigepealt hinnata, millised toimingud tekitavad inimesele raskusi ja miks. Teinekord piisab vaid kodu kohandamisest ja mõnest abivahendist, et säilitada inimesele iseseisev hakkamasaamine. Näiteks võib liikumisabivahendite seast valida endale sobiva rulaatori või ratastel liikuva kõrge tugiraami ehk kitse, mis aitab toas liikudes tasakaalu hoida. Nii on ka voodist püsti tõusmisel tugi alati olemas.

Rulaator on hea ka õues liikumiseks, kui kõndimisel peaks vaja minema lisatuge. Ebatasasel pinnasel tasub õue rulaator valida suuremate rataste ja kummide järgi.

Kui voodist tõustes on tualetti minekuga väga kiire, võiks kaaluda voodi kõrval tualetitooli ka-

sutamist. On mudeleid, mis on kaetud pehme plaadiga ja mida saab kasutada lisaks ka tavalise istmena, et sellel näiteks riietuda.

Tualetitooli tuleks panna ühekordseks kasutamiseks mõeldud hügieenikott, et vältida käsitsi siibri puhastamist ja vähendada ebameeldiva lõhna teket. Koti sees on spetsiaalne aine, mis eemaldab lõhna ja imab kõik väljaheited endasse.

Mähkmeid ja sidemeid ei tasu häbeneda Uriinipidamatuse probleemide korral ei tasuks häbeneda täiskasvanute mähkmeid ja sidemeid. Tootevalikus on erineva imavusega tooteid ka aktiivsete eluviisidega inimestele. Lisaks võib kasutada imavaid ühekordseid aluslinu või ka pestavaid niiskuskindlaid madratsikatteid. Väga oluline on meel-

de jätta, et kõik vanaduspensionärid saavad uriinipidamatustooteid riikliku soodustusega! Soodustus kehtib automaatselt kõikidele pensionäridele ja selleks pole vaja eraldi arstitõendit paluda. Nii saab isikut tõendava dokumendi alusel osta näiteks mähkmeid ja sidemeid ligikaudu 40% soodsamalt (sõltub piirhinnast ja tootest). Tooted saab koju tellida ka ITAKi e-poest pood.itak.ee. Võib lisada, et see on ainus e-pood Eestis, kus kehtib riiklik soodustus abivahenditele.

Tualett ja vannituba ohutuks

Kõige ohtlikumad kohad kodus võivad eakale inimesele olla tualett ja vannituba. Libedad põrandad, kõvad keraamilised pinnad ja kitsad nurgad muudavad liikumise keeruliseks ning kukkuda ja end tõsiselt vigasta-

EINAR ELLERMAA

Kokkupandav käimiskepp

Pika varrega nuustik Haaratsid

Täispuhutav peapesuvann

Tabletipoolitaja

Suka jalgatõmbaja

Nööpija

da on tõenäolisem kui mujal. Ka vannis on oht libiseda. Selle vältimiseks soovitab Gerli Selge kasutada vanni põhjas või dušikabiinis libisemisvastast matti. Tihti juhtuvad õnnetused just vanni ja dušinurka minnes või sealt väljudes, kuna pinnad on libedad.

Üle kõrge vanniääre ronimine võib olla raske ja ohtlik neile, kellel on probleeme tasakaaluga ning kelle liikumine on raskendatud. Siis võiks vanniminekul kasutada käetoega vanniastet. Tugikäepidemega vanniaste on reguleeritava raamiga ning seda saab kinnitada mõlemale poole vanni.

Dušinurga võiks aga varustada spetsiaalse tooliga eriti nende jaoks, kel on raskusi tasakaalu hoidmisega ning kes ei suuda pikalt püsti seista. Dušitool võimaldab ennast mugavas ja turvalises asendis pesta. Tooli kõrgust saab reguleerida, see on kerge ja seda on lihtne puhastada. Heal dušitoolil on all kummiotsikud, seega see ei libise. Pesemistoimingute lihtsustamiseks on olemas veel mitmeid

põnevaid tooteid. Näiteks pika varrega nuustik või täispuhutav peapesuvann voodihaige inimese hooldamiseks. Kui pesemine on inimesele endale raskendatud ja tema saamine pesuruumi on keeruline, siis võib igapäevaselt kasutada tema hooldamisel ka pesuvahte ja eelniisutatud pesukindaid. Need saab kanda otse nahale ja kergelt niiske rätikuga puhastades eemaldada. Vannituppa ja tualetti võiks paigutada tugikäepidemed. On teada, et paljud eakad kasutavad tualetis ja vannitoas tõusmiseks või enda istuma sättimiseks soojendustoru või ruumis leiduvaid muid esemeid. Õigesti paigaldatud käepide aga aitab hoida tasakaalu ja muudab madalalt istmelt tõusmise märksa kergemaks. Tugikäepidemed sobivad muidugi neile, kellel on

piisavalt jõudu, et hoida tugikäepidemest kinni. Tugikäepide võiks olla ka libisemisvastase kattega, seinast erinevat värvi, et seda oleks paremini näha. Kindlasti peab see olema tugevasti kinnitatud.

Kui WC-potile istumine ja sealt tõusmine on raske, on soovitatav kasutada potikõrgendust, mis hõlbustab potile istumist ja püsti tõusmist. Potikõrgendus ei takista teistel inimestel potti kasutamast ja kõrgendust ei ole vaja ka eemaldada.

Lisaks abivahendite kasutamisele soovitab Gerli Selge paigutada pesemisvahendid hästi kättesaadavasse kohta. Võimalusel paigaldada vannituppa telefon abi kutsumiseks, valgustada vannituba ja tualett hästi ning puhastada vannituba ja tualetti regulaarselt.

Veel kasulikke abivahendeid Igapäevaelu lihtsustavad ka riietumise abivahendid, nagu sokijalgatõmbaja ja nööpija, ning köögiski on abiks mitmed seadmed, näiteks avajad, mis lihtsustavad kaane ja korgi mahasaamist purkidelt ning pudelitelt. On mitmesuguseid söögiriistu, mis söömistoiminguid lihtsustavad. Näiteks kõrgendatud servaga kausid ja taldrikud, mis lihtsustavad söömist, kui käed värisevad, ning pööratavad lusikad, kahvlid ja noad, mida saab vajadusel sobiva nurga alla pöörata, kui liigesed on kanged.

Veel üks kasulik abivahend on haarats, mis hea igas ruumis esemete haaramiseks maast ja kõrgelt, kui liigutused on raskendatud, eriti pärast haigestumist või operatsiooni. Haaratsi võib kinnitada ratastooli või

rulaatori külge, et see oleks igapäevatoimingute juures kaasas ja hõlpsalt kättesaadav.

Samuti ka tabletipoolitaja, mis aitab turvaliselt ja väga hõlpsalt rohud vajadusel pooleks teha. Need saab lisada ravimite jaotuskarpidesse, et hiljem oleks tablette mugav ja käepärane tarvitada. Jaotamisel võivad appi tulla ka lähedased, kes tabletid ise õigesti ära sorteerivad, nii jääb inimese enda vaevaks lihtsalt õigel ajal õigest sahtlist rohud võtta.

Ikka õue ka

Kevad on kätte jõudnud. Ilusad ilmad kutsuvad õue. Gerli Selge tutvustab ka selliseid abivahendeid, mida võib tarvis minna, et aidata erivajadusega inimesi ilusa ilmaga õue suve nautima.

Ratastoolide valik on tänapäeval väga suur. Vastavalt ak-

tiivsusgrupile, keskkonnale ja soovile aitavad abivahendispetsialistid kohandada ratastooli vastavalt inimese personaalsetele vajadustele. Ratastoole on ka elektrilisi, millel on võimalik asendit ja kallet suures ulatuses reguleerida.

Raskendatud liikumisvõimega inimestele pakuvad sõidurõõmu ka invaskuutrid ehk elektrilised neljarattalised käsijuhtimisega rollerid.

Liikumisabivahendi valikul tuleks kindlasti pöörduda abivahendispetsialisti poole. Arvesse lähevad lisaks personaalsetele vajadustele ka abivahendi eesmärk, milleks abivahendit peamiselt kasutatakse, millises keskkonnas seda tehakse, millised on harjumused jne. Ratastoolile on kindlasti oluline lisada ka lamatisi ennetav istumispadi.

MAGNEESIUM –HEA TERVISE NURGAKIVI

Inimese kehas leidub magneesiumi kõige rohkem südameja skeletilihastes ning maksas ja neerudes. Vähesel määral magneesiumi kannab endas ka vereplasma, kus see on pidevas ringluses ning kehale kiiresti kättesaadav.

Magneesium on ehituskiviks rohkem kui 300 ensüümile, mis on vajalikud valkude ja süsivesikute metabolismiks. Lisaks mängib see mineraalaine tähtsat rolli hammaste ja luude normaalses funktsioneerimises.

Zechstein Inside’i tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas tervele kehale!

Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pärineb 250 miljonit aastat tagasi eksisteerinud Zechsteini merest, mis praegu asub umbes 1600 m sügavusel. See iidne meri laiub Põhja-Inglismaalt Venemaani, kuid kõige kõrgemas kontsentratsioonis ja puhtaimana on magneesiumkloriid säilinud Hollandi all, kus toodetakse ka nimetatud sarja.

Tootesarja kuuluvad:

• magneesiumiõli ja -geel nahale määrimiseks

• magneesiumihelbed jala- ja kehavannide tegemiseks

Magneesiumigeel ja -õli sobivad otse pinges olevatele või valutavatele piirkondadele kandmiseks. Sobivad suurepäraselt pärast treeninguid lihastele määrimiseks.

Vannituppa ja tualetti võiks paigutada tugikäepidemed.

Istumisalusega käimiskepp

Ratastool Meyra Nano X Rulaator

Tooted on saadaval nii apteekides kui ka looduspoodides.

ITAKil on 19 kauplust 11

Eesti linnas: Tallinnas seitse esindust, Tar tus kaks, Narvas kaks ning esin dused Keilas, Võ rus, Põlvas, Jõge val, Valgas, Viljan dis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis.

Miks mitte laenutada

Invaabivahendite laenutamine on sageli ostmisest mõttekam ja lihtsam.

Lisaks pakutakse kõikidele ITAKist laenutatud abivahendi tele remonti ja hooldust tasuta. Gerli Selge lubab, et nende et tevõtte spetsialistid proovivad leida iga soovija personaalset terviseseisundit ja samuti abi vahendi kasutuskeskkonda ar vestades sobivaima abivahendi. Võimalikule laenutajale on tal paar lühikest nõuannet.

Esiteks selgitage välja, mis sugust abivahendit täpselt vaja läheb. Küsida võib arstilt, ITAKi spetsialistidelt ning ka ise võiks tutvuda toodetega kodulehel ja e-poes.

Teiseks võiks uurida, kas soovitud tootele kehtib ka soodustus. Selleks tuleb otsida tootekataloogist üles endale huvipakkuv abivahend ning tutvuda soodustingimustega. Alati võib helistada ka lähimasse kauplusesse ja küsida nõu. Kahjuks näeme jätkuvalt, et ka kõik arstid ei tea, kuidas väljastada arstitõendit abivahendi vajaduse kohta. Seega jälgige, et arstitõendil oleksid loetletud kõik teile vajalikud

Invaabivahendite laenutamine on sageli ostmisest mõttekam ja lihtsam.

abivahendid. Üldistest kategooriatest, nagu „põetusabivahend“ vms, üksi ei piisa, välja peaksid olema toodud sel juhul näiteks hooldusvoodi, lamatisi ennetav madrats jne.

Riikliku soodustusega saavad abivahendeid laenutada eakad, puuetega inimesed, osali-

se või puuduva töövõimega inimesed ja lapsed isikut tõendava dokumendi ja arstitõendi alusel. Riikliku soodustusega saab siiski laenutada vaid neid tooteid, mis on määratud ministri määruses ja millel on ISO-kood. Järgmine samm on käik kauplusesse. Soodustusega laenutami-

TASUB TEADA

Kuidas valida endale sobiv jalutuskepp?

Kepp aitab liikumisprobleemi korral mugavamalt liikuda, hoida kõndimisel tasakaalu ja vältida kukkumisi.

1. Vali enda vajadustele ja maitsele sobiv Jalutuskeppe on erinevat tüüpi. Näiteks kokkupandav jalutuskepp, mis võtab kokkupandult vähe ruumi ja mida on mugav kaasas kanda. Kui oled pikka kasvu, siis on valikus pika inimese jalutuskepid. Eraldi on jalutuskepid paremale ja vasakule käele. Muidugi on valikus ka erinevatest materjalidest, erinevas kaalus ja erinevat värvi jalutuskeppe. On näiteks klassikalisi pruune puidust jalutuskeppe, aga ka värvilisi ja metallist ning süsinikkiust keppe.

2. Käepide olgu mugav Käepidemeid on erineva kujuga ja erinevast materjalist. Valik tuleks teha selle järgi, mis tundub käes kõige mugavam. Kui käsi on vigastatud või sõrmede töö on häiritud, siis peaks arvestama ka arsti või füsioterapeudi soovitustega ja valida tuleks mõni spetsiaalne käepideme tüüp.

Tuimus või valu käes ja sõrmedes on ohumärgiks, et kepi käepide ei ole sobilik. Enne ostmist tuleks katsetada erinevaid käepidemeid, et leida just endale sobiv.

seks tuleb kaasa võtta arstitõend ja isikut tõendav dokument. Vajadusel saab lepingu sõlmida ka inimese lähedane või hooldaja.

Laenutamine annab võimaluse toodet pikemalt proovida ja katsetada ning vajadusel see ümber vahetada. Teinekord hoiavad kliendid abivahendeid enda käes

3. Sobivas mõõdus Enamasti on jalutuskepid reguleeritava pikkusega, kuid mitte kõik. Kuidas leida täpselt sobiva mõõduga jalutuskepp?

Küünarnukk peab olema mugavalt ja toetuma jalutuskepile 30° nurga all.

Ranne peab ulatuma jalutuskepi ülemise otsani. Kui lasta käe kõrvale lõdvalt rippuma, peaks jalutuskepi ülemine ots ulatuma randmeni.

Kui jalutuskepp on liiga pikk, peab kasutama rohkem jõudu kepi ülestõstmiseks ja sellega liikumiseks. Samuti on ranne ja küünarnukk ebasobivas asendis. Liiga lühike jalutuskepp võib põhjustada liigselt ühele küljele kaldumist ning häirida tasakaalu.

4. Kummiotsik peab olema terve Kummiots on jalutuskepile nagu rehvid autole: see peab olema töökorras ja vastavuses kasutuskeskkonnaga. Pragunenud, kulunud või jäigaks muutunud kummiots tuleb välja vahetada, kuna vaid terve kummiots kaitseb kasutajat libisemise ja sellest tuleneda võiva kukkumise eest. Kummiotsi on erinevates värvides ja kerge on leida jalutuskepiga hästi sobivat otsikut. Talvel tuleks lisada jalutuskepile jääteravik, mis annab lisaturvalisuse. Teravikku saab lükata tagasi üles, et sisepindu ära ei rikuks, ja väljas taas alla, et paremini jäisel ja libedal teel tasakaalu hoida.

ka aastaid. Nii võib pikalt kasutuses olnud abivahendi alati tagasi tuua ja see sama mudeli, aga lihtsalt uuema vastu välja vahetada. Seega on laenutades abivahendi kasutamine, selle hooldus ja vahetamine murevabam. Enamlevinud abivahendite laenutus ei ole kallis. Näi-

teks ratastel käimisraami laenutus maksab 64 senti ööpäev, soodustusega aga 26 senti. Ratastooli laenutus maksab alates 1,18 eurost ööpäev, soodustusega 15 senti. WC- ja dušitool maksab alates 50 sendist ööpäev, soodustusega 19 senti.

Kaasaegsed abivahendid aitavad muuta igapäevatoimetused lihtsamaks

Tavaliselt oleme harjunud mõtlema uutest tehnoloogiatest vaid IT kontekstis. Rohkelt uusi ja põnevaid lahendusi luuakse aga ka abivahendite vallas, mis igapäevaelu oluliselt lihtsamaks muudavad.

Invaru abivahendikeskuse Tartu klienditeenindaja Gerli Sõmeri sõnul tuntakse huvi nutikate olmeabivahendite vastu nii isikliku kasutamise kui ka kingitegemise eesmärgil. „Sageli soovitakse leida nii endale kui ka oma lähedastele midagi põnevat, millel oleks praktiline kasu ja mis ei laastaks rahakotti,” selgitab Sõmer.

Purgiavaja, haarats või seljapesija?

„Liikumiserivajadustega inimestele ja eakatele mõeldes tasub otsida pigem selliseid abivahendeid, mis aitaksid neil igapäevaselt paremini toime tulla. Riietumiskonks, haarats, jalapesuhari ja soki jalgatõmbaja on vaid mõned näited seesugustest praktilistest abivahenditest,” räägib Sõmer.

„Samas on tegemist ustavate abimeestega, mis toetavad nii vanemas eas inimest, kel pole igapäevaseid toiminguid enam nii kerge sooritada, kui ka noort, kes soovib kaasaegsete lahenduste abil aega säästa.”

Hea näide põnevatest ja kasutajate jaoks üllatavatest abivahenditest on klienditeenindaja sõnul näiteks purgiavaja, mis aitab tänu oma soontele tugevalt kinni keeratud kaanega purke hõlpsamalt avada. „Eks iga taoline lahendus on tekkinud siiski tulenevalt vastavast vajadusest – näiteks kui tervislik seisund ei võimalda enam riietumiseks piisavalt kummardada või painduda, ei jäägi muud üle, kui leida sobilik abivahend, mis selle tegevuse puhul toeks on,” kirjeldab Sõmer.

Invarust leiad valiku praktilisi abivahendeid igapäevasteks toimetusteks

Haarats – käte talitluse ja liigesliikuvuse vähenemise korral on haarats abiks kuni 1 kg kaaluvate esemete haaramisel. Haaratsi käepide on 90-kraadise nurgaga ja lisatoega küünarvarrele.

Abistavad söögiriistad – eakamatele sobib igapäevaseks kasutamiseks kõrge servaga taldrik, kust toit ei lähe söömisel kergesti üle ääre ja mida on mugav kasutada nii abivajajal kui ka teda toitval abistajal. Samuti on võimalik leida spetsiaalseid joogitopse ja pisut raskemaid lusikaid, kahvleid

ja nuge, mida on lihtne käes hoida näiteks neil, kelle käed värisevad. Nupukaks abivahendiks on ka kahe soonega purgiavaja, mis aitab vähendada kasutatavat lihasjõudu ja koormust liigestele. Kaane avamiseks lükatakse purk soonde, selle kaas lukustub ja avaneb lihtsalt purki keerates.

Seljapesusvamm – ovaalne ja soontega käepidemega seljapesusvamm ei ima vett endasse ja on seega kerge ning tasakaalus, isegi märjana. Kaares kuju võimaldab kasutada svammi selja pesemiseks mugavalt ka inimesel, kelle käte liikuvus on vähenenud.

Lihtsad kodused treeningvahendid – nii seljavalu kui ka muid lihasevalusid saab leeven-

dada lihtsate kodus kasutatavate vahenditega, mille abil keha päeva jooksul liikumises hoida. Näiteks saab teha kodus harjutusi lintekspanderi ehk kummilindiga. Toas saab end lihtsalt liikumises hoida ka pedaaltrenažööriga, mida saab kasutada nii jalgade kui ka käte treenimiseks. Samuti aitab õlavöötmevalusid leevendada massaažipall, millega valulikke piirkondi masseerida.

Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti üheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul ligi 10 000 abivajajat.

Elektriratastool Meyra iCHAIR Orbit

Loodustoodetest sõrmelahaste ja platvormtõstukiteni –18 aastat inimeste heaolu nimel

Varsti 18-aastaseks saav Tervise Abi OÜ on kasvanud ühe kontori ja klienditeeninduskeskusega väikesest ettevõtmisest 12 kauplusega arvestatavaks hooldusvahendite ning tervisetoodete pakkujaks.

Lisaks oma kauplustele võimaldab edukas koostöö nii teiste asutuste, apteekide, haigekassa kui ka sotsiaalkindlustusametiga laia valikut, kiiret kättesaadavust ja erinevaid soodustusi.

Võib kindlalt öelda, et suure abivahendite ning tervise- ja ilutoodete valikuga Tervise Abi OÜ on suutnud viimase 18 aasta jooksul turu nõudlust ja inimeste tegelikke vajadusi igas mõttes silmas pidada. Kauplused, e-pood ja arvestatavad koostööpartnerid toovad vajalikud vahendid inimestele mugavalt kätte, ilma et peaks pikka aega ootama või mööda erinevaid poode soovitud tooteid otsima.

Tervise Abi OÜ müüdavad tooted leiavad väga laia rakendust erinevates valdkondades, nagu taastusravi, erakorraline meditsiin, operatsiooni- ja traumajärgne ravi ning säilitusravi haiglas ja kodus, taastusravi ning puuetega inimeste hool-

damine ja iseseisva toimetuleku parandamine. Ettevõtte tegevusvaldkonda kuuluvad erinevad esmaabivahendid, ortopeedilised tugitooted, pehmed ja jäigad ortoosid, hooldus- ja invaabi- ning liikumisabivahendid, sealhulgas manuaalsed ja elektrilised ratastoolid ning haiglatarbed.

Samas ei ole Tervise Abi üksnes invaabi- ja taastusravivahenditele keskendunud ettevõte, nagu algselt võib tunduda. Peale selle on suurt rõhku pandud ka apteegikosmeetikale, loodustoodetele, näo- ja kehahooldustoodetele, jalakreemidele ning paljule muule.

Lisaks Tallinnas Pelgulinnas aadressil Ädala 11 asuvale suure

laopinnaga kauplusele on Tervise Abi kauplused ja klienditeeninduspunktid esindatud veel Magdaleena haigla polikliinikus, Mustamäel Magistrali keskuses, Lasnamäe Tervisemajas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Tartu Eedeni keskuses, Tartu Tervisekeskuses, Pärnu Riia maantee Maximas, Rakvere Põhjakeskuses, Valga Haiglas, Narva Kerese keskuses ning Ida-Viru Keskhaiglas Kohtla-Järvel.

Seadmete rentimine annab kindluse ja mugavuse

Olles küll eraettevõte, annab Tervise Abi koostöös riigiasutustega abivajajatele nii paremaid võimalusi kui ka erinevaid soodustusi. Tänu 2016. aastal jõus-

tunud seadusemuudatusele on lisaks erinevatele soodustuste le võimalik ettevõttelt seadmeid ka rentida. Rendi eelis on mõis tagi proovimise võimalus, kus inimene ei pea toodet kohe välja ostma. Arusaadavalt võib ju teinekord hiljem koju min nes lühikese aja jooksul selgu da, et toode piisavalt hästi ik kagi ei sobi. Kõige lihtsam näi de selle kohta on rulaator – abi vajaja võib seadet proovida kuukaks ja kui selgub, et üks mudel talle kõige paremini ei sobi, toob ta selle tagasi ning vahetab tei se mudeli vastu välja. Või vastu pidi – kui seade sobib ja on tea da, et seda on vaja pikka aega kasutada, on võimalik toode en dale välja osta. Rentida saab nii voodeid, rulaatoreid, ratastoo le, beebikaalusid kui ka elekt ristimulatsiooni aparaate.

Erivajadustega inimestele ja töövõimetusega isikutele on pal jude seadmete ostuks riigi ga ranteeritud soodustus juba ole mas ning kõikidel juhtudel pole selleks isegi arstitõendit vaja. Samuti tähendab sellest aastast laienenud seadus seda, et kui enne olid ortoosid haigekassa soodushinnaga saadaval vaid operatsiooni läbinud või trau

maga patsientidele, siis nüüdsest on see võimalik kõikidele abivajajatele. Piisab arsti hinnangust, et ortoos on näidustatud sõltuvalt inimese vanusest või töövõimest.

„Meie eelis on see, et valik on seinast seina. Sõrmelahastest kuni platvormtõstukiteni. Võib öelda, et sünnist surmani,” võtab Tervise Abi OÜ asja lühidalt kokku.

Tallatoed nii traumade kui ka aktiivse eluviisi puhul

Lisaks kõigele muule pakub Tervise Abi OÜ teenusena ka individuaalseid tallatugesid. Selleks aitab spetsialist nõustamise, mõõtmise ja hindamisega. Pärast hindamist luuakse inimese vajaduste järgi individuaalselt sobivad tallatoed. Tallatugesid on võimalik paigaldada nii tänavakingade kui ka spordijalatsite sisse. Neid soovitatakse nii neile, kes tegelevad hästi aktiivselt spordiga, kui ka neile, kellel on erinevus jalgade ehituses, et seda siis tallatugedega kompenseerida. Ehk teisisõnu, et jalg mahuks täpselt jalatsisse ja inimesel oleks maksimaalselt mugav. „Kui inimene tuleb meile, siis ta saab kõik oma vajadused ära kaetud.

Suuremad tooted ja suuremad plaanid

Nagu juba mainitud, on Tervise Abi OÜ ampluaa lai, sest

eesmärk on inimeste vajadused abivahendite ja tervisetoodetega maksimaalselt ära katta. Selleks et erivajadustega inimeste liikumise kõige raskemaid küsimusi lahendada, on valikus ka erinevad platvormtõstukite ja tooltõstukite lahendused.

Päästeametiga koostöös pakutakse ka valgussignaalidega häiresüsteemide lahendusi kodudesse, et kuulmispuude korral inimesele erinevad teated kergesti edasi anda, olgu tegu suitsuanduri märguande või uksekella helinaga.

Lähikuude plaanide osas ütleb Tervise Abi meeskond, et hetkel töötatakse sünteetilise kipsi teenuse pakkumise nimel. Tegu on kipsiga, mis tehakse individuaalselt inimese käe või jala järgi, kuid mida saab erinevalt regulaarsest kipsist vajadusel – näiteks pesema minnes – ära võtta ning hiljem mugavalt käele tagasi asetada.

LYL love your life ® pakub laia valikut kvaliteetseid toidulisandeid ja tervisega seotud tooteid, mis on mõeldud iga inimese igapäevase toitainevajaduse rahuldamiseks.

KÕIK TOIDULISANDID ON 100% LOODUSLIKUD

SunD3 2000IU – teaduslikult tõestatud tõhusus – tõsta oma D-vitamiini taset kuu ajaga 132%.

Biotic probiootikumid – kaitsevad iga päev Sinu soolestiku tervist.

ImmunUP – sünergiline kompleks taimeekstraktidest, mille tervendavat mõju on tuntud sajandeid.

KOODIGA MAALEHT TRANSPORT TASUTA 09.–30.06 (üle 20 € ostu puhul)

Küsi pakkumist info@lyl.ee või helista tel 506 1357

Kuidas digimaailmagasõbraks saada

On selgemast selgem, et elame digiajastul. Juba ammu ei teisendata veebis levivat informatsiooni paberkandjatele, juba ammu peavad need, kes veebiavarustesse ühel või teisel põhjusel ei pääse, tundma ennast millestki ilmajäetuna.

MARIANN VILBRE

Osa elanikkonnast on teadlikult lasknud IT-rongil endast mööda sõita ega pole tahtnudki poole pealt peale astuda. On aga suur hulk neid, kes tahaksid väga vahvast rongisõidust osa saada, kuid kuna rong kihutab eest meeletu kiirusega ja peatuseid ei tee, tundub see kättesaamatu unistusena. Kuna rongi kiirus aga kuna-

gi alanema ei hakka, siis on teiste reisijate ülesanne tahtjatele abikäsi ulatada, et ka nemad soovi korral sõidust osa võiksid saada.

Kuidas siis on seenioride ja digioskustega?

Ilmselge on see, et üldiselt on vanemaealiste suhe digimaailmaga üsna keeruline. Muidugi

on neid, kes tunnevad end internetiavarustes mugavalt, kuid kindlasti on palju ka neid, kelle igapäeva arvutikasutus ei kuulu. Kõige suuremad takistused digioskuste teekonnal seenioride jaoks on isikliku arvuti puudumine, valehäbi väheste oskuste pärast ja teadmatus, kuhu oskuste parandamiseks pöörduda. Arutasime aktiivse digioskuste õppuri, sotsioloog Ivi Proosiga (73), kuidas seeniorid arvutitega ummikseisu jõudnud on ja kes ning kuidas neile abikäe ulatada võiks.

Seeniorid, eakad, vanemaealised – kõik on väga laiad mõisted. Erinevates kontekstides võib „eakas” tähendada väga erinevaid asju. Kui aga rääkida seenioridest ja raskustest digimaailmas, siis on enamasti juttu inimestest, kes on jäänud pensionile ega käi enam tööl. Just siis

Root si tabletid, mis varustavad aju mälurakke vitamiinidega vaid mõne minutiga

Kas kipute unustama inimeste nimesid, kellega pidevalt suhtlete ja rääkides kaob mõttelõng? Ei mäleta, kuhu panite oma prillid või miks tulite tuppa ning autot juhtides unustate, kuhu pidite sõitma?

Mälu ja vaimset võimekust püütakse parandada erineval viisil, kuid tihti tulemuseta

Meil on teile hea uudis – uued Skandinaavia tabletid Clear Brain™ on mõeldud ajutegevuse toetamiseks ja vaimse võimekuse parandamiseks

Ka aju vajab toitaineid

Uuringud näitavad, et aju toitmine vajalike vitamiinidega toetab pikaajalist vaimset on loonud selleks uue toidulisandi, Clear Brain tabletid, mis sisaldavad taimeekstrakte, B-grupi vitamiine ja joodi Tabletid on mõeldud ajutegevuse ja mälu funktsioonide toetamiseks Neid võivad tarvitada nii noored kui ka vanemaealised Clear Brain tablettides sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained aitavad keskenduda, toetavad normaalset kognitiivset funktsiooni ning aju ja närvisüsteemi talitlust. See toidulisand on väga tõhus õpingute perioodil, kui on vaja lühikese aja jooksul talletada võimalikult palju infot

Vapus tavad uuringutulemused

Clear Brain tabletid sisaldavad rohelises tees leiduvat Lteaniini mille puhul on tõestatud, et selle manustamisele järgneva tunni möödumisel saavutavad ajulained kõrgema aktiivsuse Pildil näete, kuidas rohelisest teest saadud naturaalne ekstrakt aktiveerib aju mälu- ja keskendumistsoone – punased ajulained näitavad suuremat aktiivsust võr-

reldes vähem aktiivsete siniste lainetega, mida täheldati platseebot tarbinud uurimisrühma

liikmete puhul

Clear B rain

tabletid – Root si leiutis

Clear Brain tabletid sisaldavad granaatõuna, Kreeka pähkli, merimänni koore, musta pipra ja pune ekstrakti, joodi ning vitamiine Jood toetab aju normaalseid kognitiivseid funktsioone ja närvisüsteemi talitlust Pantoteenhape (vitamiin B5) soodustab vaimset tegevust Vitamiinid B1, B6, B12 ja B3 toetavad normaalset psühholoogilist seisundit ja närvisüsteemi talitlust Olulised on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis

hakkab pihta mahajäämine, mis võib lõppeda oskuste või huvi kadumisega. See on ka aeg, mil hakkab tekkima valehäbi: arvatakse, et kindlasti olen mina üksi teistest maha jäänud, kindlasti surfavad kõik teised aktiivselt iga päev digimaailmas. Ivi julgeb aga spekuleerida, et vanuseklassis 65+ on neid, kelle jaoks igapäevased toimingud internetis keerulised ei ole, kõige rohkem üks neljandik. Igapäevaste toimingute hulka loeme näiteks meilide kirjutamise ja lugemise, pangaülekanded ning viimastel aastatel eriti päevakorras olnud koroonatõendite genereerimise ja printimise. Ehk vaid 25% pensioniealistest tulevad digimaailmas iseseisvalt toime. Niisiis on digioskustega seeniorid ilmselges vähemuses, mis tähendab, et need, kes en-

nast arvuti taga nagu kala vees ei tunne, ei tohiks end mingil põhjusel halvasti tunda. Kõrges vanuses on digioskused pigem erand kui reegel ja suures osas soodsate asjaolude kokkulangemine.

Ivi sõnul on üks suurimaid takistusi digipädevuste oman-

Tabletid ajutegevuse ja vaimse võimekuse toetamiseks

Peaae gu kaotasin terava mõis tuse

Ruth on ammu pensionil, kuid loomult ak tiivne ja toimekas naine „Olen alati enda üle uhkust tundnud, sest olin võimeline korraga planeerima ja tegema erinevaid töid Hiljuti aga hakkasin tundma, et terav mõistus kipub hääbuma “

„Isegi igapäevased tööd muutusid keeruliseks – ei suutnud keskenduda, aina sagedamini

kippusid asjad ununema See muutis mind kur vaks Õnneks

Brain

avastasin Skandinaav tabletid, mida tar vitan nüüd iga päev “

Terav mõis tus ja hea mälu

„Minu jaoks on väga tähtis teha igapäevaseid töid, hoolitseda oma lilleaia eest, suhelda lapselastega või mängida naabritega lauamänge, seetõttu peab mul olema selge pea ja terav mõistus Tahan jääda iseseisvaks, aktiivseks ning mitte tunda end kohmetu ja hajameelsena. Ma ei ole huvitatud ainult kodus tugitoolis istumisest ja televiisori vaatamisest. Tahan kohtuda sõpradega, reisida, külastada oma lähedasi “

ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK

Kui digioskuste kursust ei pakuta, tuleb seda ise küsida.

Rohe l se st te e st s a adud L-te a niin Platse e b o

damisel kahtlemata riistvara puudumine: „Üha enam teenuseid kolib veebi ja kui sul ei ole täisväärtuslikku riistavara ja teadmisi, et neid teenuseid tarbida, siis sa oledki nagu kamorkasse kinni pandud.” Kui arvutit kodus ei ole, on ka digimaailmaga kaasas käimine

väga keeruline. Just sellepärast tekibki auk digipädevustesse siis, kui jäädakse pensionile. Arvutid on tihti küll suur osa tööpäevast, kuid kui töölt ära tulles arvuti tööandjale jääb, võib juhtuda, et uue soetamine koduseks kasutuseks on võimatu.

Ei ole kellelegi uudis, et tehnika on kallis lõbu, seda isegi töötava inimese jaoks, rääkimata siis neist, kes elavad pensioni toel. Siinkohal julgustab Ivi inimesi pöörama pilku kasutatud arvutite poole. Palju on ettevõtteid, kes müüvad edasi kasutatud äriklassi arvuteid, mis on suurepärases korras ja millel eluiga veel mitu tublit aastat. Isikliku arvuti hankimisega on juba suur mure lahendatud. Ilma isikliku masinata on raamatukogude avalikud arvutid pea ainus võimalus internetipanka või postkasti pääsemiseks ja arusaadavalt ei ole see mugavaim lahendus.

Tuleb julgus kokku võtta

Meie kõigi jaoks on raske tunnistada, et me midagi ei tea või ei oska. Keegi ei taha olla see, kes on maha jäänud, kes ei saa aru või kes vajab abi. Tegelikult on küsimine aga ainus viis millegi uue teada saamiseks. Kui digioskuste kursust ei pakuta, tuleb seda ise küsida. Kõik maakonnaraamatukogud üle Eesti pakuvad juba praegu suuremal või väiksemal skaalal arvutiõpet seenioridele ja ka kõikidele teistele soovijatele, kuid tagasiside raamatukogudest annab mõista, et huvi õpingute vastu on pigem leige.

Huvi puudumist võivad muidugi mõjutada mitmed aspektid, kuid Ivi näeb, et peamine mure võibki seisneda just hirmus esimese sammu ees. Ükskõik mis vanuses on raske tunnistada, et vajad abi, nii ka see-

nioride seas. „Põhjus, miks vanemaealised ei lähe abi küsima, miks me ei lähe abi küsima: see nõuab keskmisest kõvasti kõrgemat enesehinnangut, et öelda „teate, ma olen selle koha pealt nii rumal, ma ei tea seda, teist ja kolmandat”.”

Ivi ise võtab aktiivselt osa Tallinna Keskraamatukogu algatatud digiseenioride grupist, kes õpivad raamatukoguhoidjate juhendamisel kõiksugu digioskuseid ja suudavad infootsigul ja vabavaraliste programmide kasutamisel ilmselt silmad ette teha juba nii mõnelegi noorele arvutikasutajale. Seda õpigruppi ja raamatukogu initsiatiivi peab Ivi õppimise protsessi juures väga oluliseks. „Tekib õlatunne, kogukond, kellega arutada, rääkida ja koos õppida.” Just seepärast julgustabki ta kõiki huvilisi võtma kaasa paar tuttavat ja seadma sammud lähima raamatukogu poole uurimaks, kas ja milliseid kursuseid pakutakse. Ja kui pakutakse, siis seda võimalust julgelt ka kasutama. Koos õppides on kõigil julgust rohkem ja rõõm jagatud tarkusest suurem.

Tasuta arvuti- ja nutitelefonialast abi pakuvad üle Eesti kõik raamatukogud. Raamatukoguhoidjate üheks tööülesandeks ongi pakkuda tuge ja abi IT-teenuste kasutamisel, olgu siis tegu nooremate või vanemate inimestega. Digiõpe toimub nii väiksemates rühmades kui ka individuaalselt ja abi saab küsida kõigis valdkondades. Maakonnaraamatukogude tagasiside põhjal küsitakse kõige enam abi e-riigi teenuste osas, kuid lahendatakse ka elulisemaid muresid: e-poodides ostlemine, piltide liigutamine telefoni ja arvuti vahel, sotsiaalmeediakonto loomine ja kasutamine, nutitelefoni kasutaja soovide järgi seadistamine jne. Mitmed maakonnaraamatukogud mainisid, et huvi digioskuste õppimise vastu on seni olnud pigem leige, kuid lisasid, et ootavad väga kõiki huvilisi muredega nende poole pöörduma. Loodetavasti jõuab info õppimisvõimaluste kohta aga järjest rohkemate kõrvadeni ning seenioride ja digimaailma suhe hakkab paranema!

Raamatukogude roll

Praeguseks ongi kujunenud nii, et kõige suurema abikäe ulatavad seenioridele raamatukogud. Raamatukogu on läbi aegade olnud koht, kuhu koonduvad teadmised ja nii ka nutiteadmised.

Tallinnas viiakse seenioride nutikoolitusi läbi näiteks Tallinna Keskraamatukogus. 2020. aastal, nn esimesel koroonakevadel, hakkas Tallinna Keskraamatukogu pakkuma seenioridele võimalust Skype’i vahendusel kokku tulla, suhelda ja arutada maailma asjade üle. Õige pea kasvas sellest grupist välja teine grupp, mis koondas digimaailma vastu suuremat huvi tundvaid seeniore, kes tahtsid õppida selgeks midagi uut. Nüüdseks käibki koos vestlusklubi, mis hoolitseb kultuuritead-

miste, mälutreeningu ja mõnusa suhtluse eest, ning digiseenioride grupp, kus koos avastatakse põnevat arvutimaailma. Sarnaseid ettevõtmisi on tegelikult raamatukogudes üle Eesti, tuleb lihtsalt minna ja küsida, sest tihtipeale juhtub, et info ei jõua õigete kõrvadeni. Nutiteemadel on raamatukogus võimalik nõu saada ka individuaalselt. Raamatukoguhoidja saab keskenduda konkreetse õppija soovidele ja liikuda õppijale sobivas tempos. Tallinna Keskraamatukogu haridustegevuse peaspetsialist Liisi Nokkur leiab, et just baastaseme omandamisel on individuaalne õpe sageli tulemuslikum. Kui esimene kokkupuude arvutiga leiab aset raamatukogus, saab soovija õppida põhitõed selgeks omas tempos ja siis soovi korral mõne õpigrupiga liituda.

TASUB TEADA

Vaid 25% pensioniealistest tulevad digimaailmas iseseisvalt toime.

Rahuliku miljöö, hooliva teeninduse

ning koduste toitudega kodud eakatele, kus on võimalik muretult oma vanaduspõlve veeta.

UURI LISA: www.sudamekodud.ee

e-mail: info@sudamekodud.ee

telefon: +372 6092605