Ehitus ja remont (märts 2013)

MAALEHE LISA

28. märts 2013

LOODUSLIKUD MATERJALID väärtustavad teie kodu Pakume tooteid paekivist, graniidist, marmorist.

Külastage meie vast avatud müügiesindust Pärnus Karja 4, tel 5349 4247, parnu@ungrukivi.ee.

Ungru Paekivi OÜ Kivikoda, Väike-Ahli, 90446 Ridala vald, Läänemaa E–R 8–17 tel 518 8350, 526 4682 raul@ungrukivi.ee

www.ungrukivi.ee

2 E H I T U S

JA REMONT

Hästi lõigatud oksa haava sulgumise algus. Pildil on hariliku tamme kolme aasta vanune lõige kusarmkude on ühtlase paksusega.

Sulgumise protsess on pooleli.

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee 28. märts 2013

Veel mõned aastad ja lõikehaav on edukalt paranenud.

Täielikult sulgunud lõikehaav.

Valesti kärbitud tüveharu põhjustatud mädanik on levinud tüvesse.

Suure haru eemaldamisel tekkinud haav ei kasva kunagi kinni.

Mida vanem on puu, seda vähem on tal jõudu suuri vigastusi parandada. Mädanik levib tüvve ja nõrgestab terve puu struktuuri ning seisukindluse.

Looduslikult laasunud oksa ja sulgunud oksakrae vaade pikilõikes.

Sulgunud oksakrae peatab seene põhjustatud mädaniku leviku, võttes seenelt hapniku.

Kolle kapseldub puu sisemusse.

Puulõikuse aeg on käes Käes on kevad – aeg mil inimesed hakkavad suure õhinaga puid lõikama ning puude hooldamise töid tellima.

Risti ja hõõrduvad oksad ei saa normaalselt areneda ja suuremaks kasvades on murdumisohtlikud. Need tuleb eemaldada või sobiva külgoksani tagasi lõigata.

Rebend on tekkinud ühelõikelisel oksa eemaldamisel, kus oks oma raskuse mõjul hakkab vajuma enne, kui lõige läbi oksa jõuab.

Arboristide Koja esimees Heiki Hanso paneb südamele, et puu­ de lõikamise alal konsulteeritaks spetsialistidega, kes tõesti tunne­ vad puittaimi ja oskavad neid õi­ gesti ning väärikalt majandada.

Heiki Hanso sõnul on algajatel hea alustada lõikamist viljapuu­ dest, sest nende puhul jäetakse enamasti suurem osa võrast alles ning juba aasta pärast saab uues­ ti kätt proovida.

Fataalsem on lugu suurte põ­ lispuudega, mida on väga liht­ ne omaenese rumalusest ära rik­ kuda – kahjuks on juba sel keva­ delgi näha suurt hulka jäädavalt kahjustatud puid. Sest lihtne on võtta mootorsaag ja see tüvve lüüa, kuigi ilusam, lihtsam ja ka tulemuslikum oleks kasutada ar­ boristi abi.

Ladva ja võra eemaldamine rikub puu Oksa eemaldamine tüvest eemal kahe lõikega, et ei tekiks rebendeid.

Ärge tulbastage puud, ärge lõiga­ ke puul latva ja kogu võra maha!

See rikub puu loodusliku välimu­ se ja graatsia alatiseks. Surma­

agoonias kasvatab puu uinuva­ test pungadest suure hulga vesi­ kasve, et kompenseerida kaota­ tud lehepinda, mis teda toidab.

Puu mõõtmete vähendamine on aastatepikkune projekt, mil­ le peaks usaldama spetsialistide hoolde. Puuliigile omaselt võib võra vähendamine võtta kogu­ ni kuni 10 aastat, mille kestel te­ hakse puul kaks või kolm hoo­ likalt läbi mõeldud lõikust, kus kärbitakse okste tippe sobiva külg­oksani.

Ettevaatust suurte okste lõikamisel!

Kui lõikate suuri puuoksi, võib viga saada mitte ainult puu, vaid ka inimesed: näiteks on väga oht­ lik puu otsa mootorsaega roni­ da ilma väljaõppeta. Teame mit­ meid juhtumeid, kus lõigatavad oksad on lükanud redeli koos seal askeldava töömehega üm­ ber.

Kui aga kindlasti on soov ise suuremaid oksi eemaldada, peaks järgima kolme lõike põhi­ mõtet: esiteks eemaldada oksa raskus ja viimaseks teha lõpulõi­ ge, tüve lähedalt oksakrae pealt.

Nii saame vältida võimalike re­ bendite teket.

Puu on organism ja tal on ole­ mas kõik kaitsemehhanismid

oma haavadega ise toime tulemi­ seks, seega pole otstarbekas teha kulutusi poelettidel pakutavate nn haavamäärete peale, veel vä­ hem kasutada selleks vanu vär­ ve, lakke vms.

Siiski on oht, et suuremad lõi­ ked lähevad mädanema. Enne puude lõikamist konsulteeri­ ge omavalitsusega, et selgitada välja võimalik puude lõikamise kord.

Kase ja vahtra lõikamisel olge kevadel pigem tagasihoidlik. Ke­ vadel on vahtral ja kasel inten­ siivne mahlajooksu aeg, mistõt­ tu tuleks vältida elusokste lõi­ kamist sel perioodil. Lubatud on vaid vähene sekkumine, kui sel­ leks on hädavajadus. Parim on nimetatud puudega tegelda su­ vel, kui mahlajooks on lõppenud ja puu aktiivne.

Oma kodu valgustingimuste parandamine Kui tundub, et põlispuu varjab tuppa tulevat valgust, saab kind­ lasti midagi ära teha: harvenda­ da vesivõsud ja tihedasti punt­ ras olevad oksad ning kujunda­ da puule sobivam võra.

Alati ei pruugi kehvade val­ gustingimuste puhul olla süü maja lähedal kasvaval kaunil põ­ lispuul, vahel piisab tihedamast

aknapesust, sisekujunduses he­ ledamate toonide kasutamisest või maja ääres olevate põõsaste ja võsa vähendamisest.

Hooldamata puudega kinnistu väärtus kahaneb Selge on see, et hoolitsemata puudega kinnistu väärtus vähe­ neb. Põlispuud seavad omani­ kule teatud kohustusi: puu pida­ mise hind on iga-aastane katuse hooldamine, vihmaveerennide puhastamine, lehtede riisumise vaev ning puu enese eest hoolit­ semine.

Mõelge sellele enne puu istu­ tamist või puurohke kinnistu ost­ mist, sest viitsimatus lehti riisuda ja vesikasve lõigata ei ole põhjus puude raiumiseks.

Hoolduslõikus sisaldab terve puu hooldamist Kutse-eetika kohaselt pakub ar­ borist oma tööd maksimaalse kvaliteediga. Puuhoolduse telli­ muse juurde kuuluvad elemen­ taarsed tööd nagu terve puu hooldamine ladvast maapinnani puu vanusest sõltumata.

Hoolduslõikus sisaldab kõigi kuivanud ning risti ja hõõrduvate okste, samuti vesikasvude kont­ rolli ja kaksikladva eemaldamist.

Kindlasti ei tohi puuhooldus­ töid sooritades kasutada ronimis­ raudu, kuna need tekitavad puu­ le rohkesti haavu. Samuti ei ole võimalik kvaliteetset hoolduslõi­ kust teha korvtõstukilt, kuna sel­ lega ei pääse puu võra sisse, see lõhub rohkesti oksi ning tihen­ dab pinnast juurte ümber.

Millal kutsuda appi arborist?

Ohumärgid, mille puhul puu abi vajab, on näiteks kaksiklatv, tera­ vanurgalised harud ja oksad, ris­ tikasvanud oksad, puuseente vil­ jakehad, kuivanud ja hõõrduvad oksad, õõnsused ja tormikahjus­ tused.

Kindlasti ei saa ühtegi puud nimetada enne ohtlikuks, kui spetsialist on selle üle vaadanud ja riskid hinnanud. Samamoo­ di, nagu endale saame diagnoo­ si arstilt ja koerale loomaarstilt, annab puudele diagnoosi puu­ kirurg ehk arborist.

Kui otsustate kasutada spet­ sialistide abi, uurige kindlasti nende tausta SA Kutsekoja ko­ dulehelt, soovitajaid, referent­ se ning vastutuskindlustuse ole­ masolu, mis õnnetuse puhul kompenseeriks kulud.

GERLI RAMLER

KAMIN SALVESTAMA!?

TEHNOLOOGIATELE Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7 + 7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestavad. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130–200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.

Kulastage meid messil EESTI EHITAB!

www.koltsikaminad.ee

E H I T U S

28. märts 2013

JA REMONT

HEIKI HANSO

Kärpimine on põhi- või ladvaoksa tagasilõikamine sobivakülgoksani, mis peaks olema vähemalt kolmandiku läbimõõduga kärbitavast oksast. Õige lõige tehakse väljuva oksaga samal kursil.

Makita uue põlvkonna mootorsaagide omadused: EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae ülikergeks käivitamiseks.

Touch&Stop - Kõik-ühes-lüliti (käivitus, seiskamine, poolgaas, õhuklapp).

Primer pump sae kiireks käivitamiseks.

MPI (Memory Power Ignition) - alati õigeaegne, ülitäpne ja tugev säde.

CAT - Katalüsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenähtud normidest.

Vähendatud ja hooldatud võraga harilik pärn Kuressaare keskväljakul enne ja pärast.

Köndistamisel tekkivad vesikasvud ei lukustu tüvesse nagu oksad.

Nad on kiirekasvulised ja masside ning purjepinna suurenedes hakkavad murduma.

EA3201S35A E EA A32 320 01 1S3 35A 5A

CAT Catalytic Converter

EA3500S35B

CAT Catalytic Converter

EA4300F38C

CAT Catalytic Converter

EA5000P38D

CAT Catalytic Converter

Oskamatult kärbitud puud kärbivad ka teie mainet ja kinnistu väärtust.

Tulbastamine on enamasti puule pikk ja piinarikas surm ning puuomanikule inetu ja kulurohke lõbu.

Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne käsitseda ja ta on varustatud Easy Start süsteemiga.

Lati pikkus: 14”/35 cm 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Väga mugav võtmeta ketipingutus ja ketivahetus.

Suurepärane saag küttepuude lõikamiseks! Ülikerge käivituse, kõrgete ohutusnõuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis!

Lati pikkus: 14”/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg

Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, küttepuude lõikamiseks ja järkamiseks. ks.

Magneesiumsulamist korpus on kerge e ja vastupidav.

Lati pikkus: 15”/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg

Profisaag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilõikuseks.

Tõhusam jahutus.

Lati pikkus: 15”/38 cm 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg

MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hästivarustatud ehitus- ja metsakauplustes! tes!

Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee

süsteemiga varustatud saagi on väga kerge käivitada!

3

4 E H I T U S

JA REMONT

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee 28. märts 2013

Oskuslik soojustamine ning Tänavune krõbedate külma­kraa­di­ dega talv mõjus enamikule korter­ majade elanikest ja ka eramu­omanikele ruineerivalt. Tuli maksta kõrgeid soojaarveid ja paljud likvi­deerivad neid veel mitu kuud tagantjärele.

Kõik oleme märganud nii pa­ neelmajade kui ka eramute ka­ tuste küljes jääpurikaid. Kui rää­ kida ventilatsiooniala asjatund­ jatega, siis kinnitavad nad üks­ meelselt: see on märk mittekor­ ras katusest või pole soojapida­ vusega asjad paigas.

Usalda spetsialiste Kevade lähenedes tasub mõelda säästmisele. Kui tulevatel talve­ del ei taheta maksta kerkivaid soojaarveid, tuleb korda teha maja katus ning parandada maja üldist soojapidavust.

Parima lahenduse leidmiseks tasuks kohale kutsuda spetsia­ listid, kes koostavad soojakao kaardi ja selgitavad täpselt, kus mida parandada. Ühes sellega tasuks tõsiselt kaaluda ventilatsiooni kontrol­ limist, ja kui vaja, ka see välja vahetada.

Koolifüüsikast teada tõde on see, et soojenenud õhk liigub üles läbi lae, katuse- ja seina­ konstruktsioonide ning nii teki­ vad soojalekked.

Unustada ei või ka väliste­ gurite mõju: tuul ja niiskus vä­ hendavad halvasti soojustatud konstruktsioonide soojapida­ vust. See omakorda suurendab kulusid maja küttele. Lisandub keskmisest suurem amortisat­ sioon.

Jääpurikad katustel on sel­ ge märk ülemiste korruste ja ka­ tuse soojustuse puudulikkusest.

Kui majakarp on vana, toob ühe häda likvideerimine kaasa tei­ se ning seepärast tuleb suure­ mate soojustustööde ettevõtmi­ sel konsulteerida asjatundajaga.

Majakarbi soojustamisel peab saama aru, et oluline osa on ven­ tilatsioonil. Tavalise Tallinna Mustamäe või Tartu Annelinna paneelmaja välise soojustamise

tagajärjel ei piisa meile loomu­ likust ventilatsioonist. See peab toimima mehaanilise väljatõm­ be kaudu.

Soojustamisest üksi ei aita Asja teeb selgeks firma Profener OÜ juhataja Aivar Paabo. Hiljuti Tartus toimunud foorumil pom­ mitati meest soojustamise ja õhutamise alaste küsimustega.

“Soojakadudele aitavad kaa­ sa augud seintes või akendes, eriti vanade majade puhul. Ena­ mik korteriühistuid loeb raha.

Ventilatsiooni ja soojustustööde tellimisel püütakse kokku hoida.

Kõige tavalisem viga on see, et jäetakse maja külgedele ehita­ mata ventilatsiooniavad. Need peaksid olema iga korrusel ja isegi mitu,” rääkis Paabo.

Korteriühistud peaksid seit­ se korda kaaluma ja kord lõika­ ma ehk siis võtma õppust Soome ja Rootsi sellealastest kogemus­ test. Kui midagi teha, siis pisut kallimalt, aga üks kord!

“Kurb, kui paari aasta pä­ rast tõdeme: maja on hallitus­ seent täis ja elanike tervisehä­ dad eluohtlikud. Hea soojusta­ mise, kuid puuduliku ventilat­ siooni tagajärjel lammutati kogu kvartal Helsingi Myllypuro lin­ naosas seoses ohtliku hallitus­ seene avastamisega korrusma­ jades. Praeguseks on meil Ees­

tis kümneid kui mitte sadu ob­ jekte, kus silmapiiril terendamas sama oht.”

Eesti seadused on tellijavae­ nulikud. Peatöövõtja eesmärk majakarbi juures ei ole Paabo sõnul mitte kliendi teeninda­ mine ja lõppkvaliteet, vaid pa­ hatihti peitub ärisaladus all­ töövõtjate “lüpsmises”. “Soovi­ tan korteriühistutel ja eramaja­ omanikel suhelda ning sõlmi­ da lepingud spetsiifiliste eriala­ de esindajatega otse, mitte pea­ töövõtja kaudu. Tavaliselt pea­ töövõtja haldab ehitusega seon­ duvaid küsimusi, kuid mitte ku­ nagi tehnosüsteeme, nagu on ventilatsioon ja küte,” möönis Paabo.

Õhuvahetusel omad normid Aivar Paabo tõdeb, et nõukogu­ de ajast oleme saanud hallid ja kurvad linnaosad. Sealsed pa­ neelmajad vajavad ammu kapi­ taalremonti. Tegelikkuses toi­ mub meil meeletu raiskamine.

“Tuleb ette võtta hoonete ka­ pitaalremont ehk siis läbi viia üleüldine soojustamine, aken­ de ja uste vahetus ning kindlasti uuendada kütte- ja ventilatsioo­ nisüsteemid. Kõik tuleks vahe­ tada kaasaegsete tehnosüstee­ mide vastu. Sanitaarremonti on tehtud juba 20 aastat. Kahjuks ei taha inimesed sellest aru saa­

da, et maja on üks tervik ja kõi­ gil tuleb ühiselt investeerida,” rääkis Paabo.

Kõigeks on vaja mõistagi raha ning korteriühistutele tulevad siin appi Kredex ja pangad. Esi­ algu tundub kõik kallis, ent kau­ gemas plaanis tasub asi ennast ära, juba viie aasta perspektiivis on näha küttekulude olulist vä­ henemist.

“Eramusektoris on asjad pa­ remad. Seal on üks peremees, ja eestlane on nutikas. Soojus­ tusega on asjad suhteliselt kor­ ras. Kui midagi jääb vajaka, siis ventileerimise osas,” märkis Aivar Paabo. Tema kinnitusel napib nii eramuomanikel kui kortermajade ühistutel teadmi­ si ventileerimisest.

“Iga objekt peab vahetama ruumides õhku 10 l/s vannitoas ja muudes niiskemates ruumi­ des, köögis on samuti norm 10 l/s, teistele ruumidele peaks jaguma kolmas osa 10 l/s (elu­

Kurb, kui paari aasta pärast tõdeme: maja on hallitusseent täis ja elanike tervisehädad eluohtlikud.

Aivar Paabo

„Kontrastiks modernsusele ja puhastele joontele on valikus ka looduslähedane trend: naturaalsed materjalid, mis ajaga vaid väärtust koguvad. Kodumaine puit, kivimid ja katusekivi koos villa, linase ja muude looduslähedaste materjalidega loovad kliima, kus tunnete end koduselt igal ajal.”

Allikas: JM trend report, 2012

Uudne katusekivi hoiab elektrienergiat kokku ka suvel! Ja on taskukohase hinnaga!

Innovatsioon katusekivide tootmises – kivi, mis on kuumust peegeldava pinnaga, millel on arhitektide soovil matt pinnakate ning mida toodetakse vaid looduslikes värvitoonides.

Inspiratsiooni katusekivi Est-Stein Polar loomiseks saime Põhjamaade ja Baltikumi loodusest. Selle toote välimus, vastupidavus ja omadused on välja töötatud just meie kliimapiirkonnas vastu pidama. Ja mitte ainult – kivil on ka hulgaliselt omadusi, mille saate oma kodu jaoks tööle panna.

• Matt pinnakate – harmoneerub ja sobitub paljude fassaadimaterjalidega: tellis, puit, looduslik kivim või krohv.

• Pikk eluiga – innovaatiline ja unikaalne katusekivi pinnakate pakub ajas 30% suuremat värvipüsivust ja esteetilisust.

• Looduslik värvigamma – pehmed, soojad ja looduslikud värvid on trend tänapäeva arhitektuuris.

• Parem sisekliima kodus – spetsiaalne kuumust peegeldav katusekivi pind tagab inimsõbraliku kliima toas ka suvel.

Spetsiaalne kuumust peegeldav katusekivi pind aitab hoida kokku energiat suvel. Kuidas?

Katusekivil Est-Stein Polar on spetsiaalne pinnakiht, mis koosneb kvaliteetsest ja vastupidavast polümeerist. See võimaldab peegeldada tagasi infrapunavalgust ja seega ka soojust. Kui katusekivi pind ei ole suvel nii kuum, muutub tunduvalt inimväärsemaks ka maja sisekliima. Eriti tumedate katusematerjalidega on suvel tarvis eluruumide õhku jahutada.

Est-Stein Polariga on katusekivide alumine temperatuur keskmiselt kaks

kraadi jahedam! See on väga oluline vahe ning tähendab suure tõenäosusega jahutamisest pääsemist.

Uus pinnakate pakub peale kuumakaitse aga veelgi enamat – kui katusekivi on vähem kuum, kestab pinnakate kauem. Füüsika, mis toimib iga materjaliga! Samuti aeglustame Polariga globaalse soojenemise protsessi kulgu.

Kas nii ei kaota „kütmise” efekti talvel?

Ei. Mitte päriselus, mitte märgatavalt.

Miks? Meie kliimas on talvine päike väga nõrk (üleval vaid mõni tund ja halva nurga all). Testi tulemused väidavad maksimaalset kaotust sügiseltalvel umbes kümne euro väärtuses.

Seda, palju aga hoitakse kokku energiat tubade jahutamisel kevadelsuvel, on raske eurodesse panna, kuna see sõltub maja asukohast ja paljudest teistest nüanssidest.

Tuntav trend loodusläheduse ja naturaalsuse poole Juba mõnda aega on eri valdkondades märgata selget trendi naturaalsuse ja loodusläheduse poole. Materjalide valik, värvigamma ja omadused edastavad sõnumit – mina hoolin!

Eriti hästi on trendi märgata hoonete ja eramute sisedisainis. Est-Stein Polari katusekivi on välja töötatud just sellist sõnumit edasi kandma.

Tema matt pinnakate ja looduslikud värvitoonid harmoneeruvad looduse, keskkonna ja trendika siseviimistlusega.

Kristjan Keert Monier OÜ müügi- ja turundusjuht

tuba ja magamistoad). Uute ker­ kivate kortermajade puhul järgi­ takse neid norme kiivalt.

Saan Aivar Paabolt teada, et mittekorras soojustuse ja ven­ tilatsiooniga 32 korteriga väik­ semat sorti paneelmajal ku­ lub aastas soojusenergiale üle 13 700 euro. Kulu on suur ja pa­ neb mõtlema.

Enne soojustamise juurde asumist tasub nõu pidada spet­ sialistidega. Mõne nurgataguse ühe-kahemehefirma puhul hoi­ takse kokku, aga hilisem praa­ gi ümbertegemine osutub mitu korda kallimaks. Kvaliteetse soo­ justamisega taotleme ennekõike energiakulude kokkuhoidu.

Kindlasti tasuks uurida töid tegeva firma tausta ja tutvuda varasemate tema soojustatud objektidega.

Vali õiged materjalid Materjalivalikul tuleb silmas pi­ dada paigalduskohta. Katuste, maja otsaseinte, külgede ning keldrite soojapidavuse suuren­ damiseks on omad materjalid.

Kombineerida siin ei tasu.

Tarka nõu saab suurematest ehitusmarketitest ja firmadest, kes vastavaid töid teevad. Ehi­ tamine ja soojustamine on spet­ siifilised alad ning tehnoloogiad ja materjalid muutuvad kiires­ ti. Isegi spetsialistil võtab orien­

Est-Stein Polar must

Est-Stein Polar pruun

Est-Stein Polar savipunane Est-Stein Polar helehall

Kasulikud faktid katusekivi Est-Stein Polar kohta: * garantii 30 aastat * kuumust peegeldav pind * ajaliselt 30% pikem esteetiline kulumiskindlus * toodetud mõeldes loodusele ja looduslähedusele * saadaval 4 värvitooni: savipunane, helehall, pruun, must * taskukohane hind: võrreldav kõikide teiste materjalide hindadega Küsi Est-Stein Polari hinnakalkulatsiooni juba täna!

Monier OÜ Tallinn: Pärnu mnt 139, tel 627 5560 Tartu: Riia 140c, tel 739 0128 katus@monier.com www.monier.ee

E H I T U S

28. märts 2013

JA REMONT

5

ventilatsioon säästavad raha MARI PETERSON

teerumine veidi aega, rääkimata siis tavakodanikust.

Lõpetuseks tõdes Aivar Paa­ bo, et soojustamisel saadakse tulemus kombineeritult: kor­ ralikud teadmised ja konsul­ tatsioon ning kvaliteetsed ma­ terjalid koos õppinud meestega.

Kevad on ehituses ärkami­ se aeg. Üle Eesti toimuvad fir­ made müügipäevad ja suure­ mad või väiksemat sorti messid.

Seal tasub lisaks kauba uurimi­ sele küsida ka kasulikku ehitus­ nõu, et endale põhitõed selgeks teha. Samuti tasub otsida teavet internetist.

Viil- ja lamekatuste soojus­ tamisel on suur vahe: materjal, mis passib ühele, ei sobi teise­ le. Nende segiajamine on küllap üks põhjus, miks näeme talvel katustelt rippumas jääpurikaid.

Midagi on viltu läinud.

Kes mõlgutavad mõtteid era­ mu ja kortermaja soojapidavu­ se parandamiseks, neil on peagi õige aeg mõtetelt tegudele asu­ da. See tasub ennast ära – soo­ jaarved vähenevad tulevikus kindlasti.

VAMBOLA PAAVO

K O M M E N TA A R

Jääpurikad – parimad diagnostikud Jääpurikate ilmudes on tark oma räästad üles pildistada, sest paremat diagnostikat soojaleketeks pole. Tellida võib ka termofotograafia, mis visuaalselt näitab ära hoonete need osad, kust eraldub kõige rohkem soojust.

Seina- ja laekonstruktsioonidest ning soojustamise kvaliteedist sõltuvalt lahkub 15–35% maja soojusest just katuse ja lagede kaudu. Seetõttu on nende korrektne soojustamine erakordselt oluline.

Räästakastist tuleva külma õhuvoolu eest tuleb soojustusmaterjali kaitsta tuuletõkkega.

VÕIMALIKUD LAHENDUSED n Küttekaablid. Väga efektiivsed, aga ei jõuta probleemi põhjuseni, vaid tegeldakse tagajärje likvideerimisega. Hoone niiskusolukord sellega ei parane, kuigi purikaid ei teki. n Sõlmede lahtivõtmine ja soojustuse vahetus. Kui aastaid on probleemi eiratud, siis on see mõistlik tee, kuna soojustus võib olla vettinud. n Kui läbi külma pööningu läheb korsten, mille välispind soojeneb märgatavalt, tuleks ka korsten isoleerida, et tema soojusest ei tekiks pleki sisepinnale kondensi. See korsten soojendab katusealust ruumi, mis omakorda tekitab katusekattel lumesulamisohu ja sealt omakorda jääpurikamure alguse saabki. Eriti märkimisväärne on selline olukord just teraskatuste puhul. n Oleme näinud ka, kus majal on vaid üks hiidpurikas. Ilmselt see perekond kütab ohtralt ja hoiab akent lahti. Sama tekib paljude katuseakendega katustel. n Igasuguse olmeniiskuse juures on tähtis osa ka korrektsel aurutõkkel, mis peab olema katkematu ja korralikult teibitud. n Rennidest ja torudest tuleks enne talve sodi eemaldada.

Tihtipeale ei mahu sinna vesi enam sisse ja jäätudes on purikad eriti kiired tekkima. Tagajärjeks on deformeerunud või lausa alla kukkunud vihmaveesüsteemid.

ERKI LOIGOM

Nii võimsad jääpurikad katuseservas on ilmselge märk, et katusekorruse sooja­ pidavusega pole asjad paigas.

Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse aseesimees, ASi Toode müügijuht

• Megadoor kangasuksed • Crawford Door tõstuksed • garaažiuksed • kiirrulluksed • tuletõkkeuksed • turvarulood • laadimissillad • laadimistihendid • jpm.

MISKIvõiMatu POLE VÕIMATU Miski pole

MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS

AA UKSED OÜ, tel 670 9724, info@aauksed.ee

MÜÜK, Paigaldus, hooldus aa uksed oÜ tel 670 9724, info@aauksed.ee

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee

* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

6 E H I T U S

JA REMONT

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee 28. märts 2013

UPONOR

Kuidas radoon majja imbub.

JOONIS

Torustik uusehitise korral Väljatõmbeventilaator Kaksikmuhv Radooni väljatõmbetoru

1. Isolatsiooni koorik 2. Radooni väljatõmbetoru 3. Radooni imitoru 4. Taldmiku isolatsioon (lisavarustus) 5. Kolmik

6. Väljatõmbeventilaatori juhtseade (lisavarustus) 7. Läbiviigutihend 8. Aurutõkke läbiviigutihend 9. Kaksikmuhv 10. Väljatõmbeventilaator (lisavarustus)

Radooni väljatuulutamise torustiku komplektid. Ülal uusehitisele, all renoveerimiskomplekt.

RADOON – vaenlane maapõuest Keskkonnaministeerium on märkinud, et kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis.

Paljudes Eesti paikades ning eri­ ti Põhja-Eestis (kus uraanirikka diktüoneemakilda peal asetseb poorne ja lõheline paekivi, mis laseb uraani lagunemise käi­ gus tekkival radoonil kivilõhe­ dest vabalt maapinnale tõusta), on loodusliku radiatsiooni tase märkimisväärselt kõrge.

Radooniohtlikud piirkon­ nad on keskkonnaministeeriu­ mi andmetel ka Lääne-Virumaa ning Tartumaa, kus kõrge ra­ doonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kan­ dunud setted.

Oht eriti uusehitustel Radoonioht on suurem paikkon­ dades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüo­ neemakilda kiht. Samast dik­ tüoneemakihist toodeti nõuko­ gude ajal Sillamäel isegi uraani.

Eesti Geoloogiakeskuse koostatud radooni levikukaar­ did Eestis ja Harjumaal leia­ te siit: www.envir.ee/orb.aw/ class=file/action=preview/ id=937031/radoonkaart.pdf; www.envir.ee/orb.aw/class= f i l e / a c t i o n = p re v i e w / i d = 1104424/Binder1evelyn.pdf.

Uponor Eesti müügiinsene­ ri Dmitri Sokolovi sõnul on ra­ dooniuuringuid rohkem tehtud Soomes, kus probleem on samu­ ti suur ning seal põhjustab ra­ doon hinnanguliselt 10% kop­ suvähi juhtudest aastas. Umbes poole soomlaste saadavast kiiri­ tusdoosist annab just siseruumi õhus leiduv radoon.

Eestis seni tehtud radoo­ nimõõtmiste tulemusel võib oletada, et radoon meie elu-, puhke- ja tööruumides põhjus­ tab igal aastal ligikaudu 100 uut haigusjuhtu. Eestis tuvastatak­ se aastas kopsuvähk ca 700 pat­ siendil. Radooni mõjud ilmne­ vad tavaliselt alles aastakümne­ te järel pärast kiirituse saamist.

Sokolovi sõnul süvendab probleemi viimasel ajal tormili­ selt kasvanud eramuehitus koh­ tadesse, mida seni ei peetud asustamiskõlblikuks. Seejuu­ res jäetakse tihti aja ja vahen­ dite kokkuhoiu eesmärgil ära piirkonna põhjalikum radooni­ uuring. Uuselamurajoonidest on näiteks radooniga problee­ me olnud Tabasalu mäe aluses piirkonnas.

Dmitri Sokolovi sõnul võiks radoonitaseme mõõtmine olla probleemsemates piirkondades ehitusloa saamise üks tingimus.

Pikaajalise kogemusega ehi­ tusinseneri sõnul esineb radoo­ niga rohkem muret just uusehi­ tustel, sest seda soodustavad mõned tänapäevased ehitusteh­

noloogiad. Vanade majade vun­ damendid sisaldasid tuulutus­ avasid, mis viivad välja nii niis­ kuse kui ka radooni. Kuna sellise vundamendi rajamine on suhte­ liselt kallis, kasutatakse nüüdis­ aegsetel majadel tuulduvat vun­ damenti vähem ja kaasaegne plaatvundament ei juhi radoo­ ni eemale.

Kust saada toetust ja abi?

Radoonikontsentratsiooni mõõt­mist saab tellida keskkonnamin­ siteerumi hallatavast Eesti Kiir­ guskeskusest.

Mõõtmisi tuleks teha talvi­ sel ajal, kuna külmunud maa­ pind on radoonile tõkkeks, mis omakorda suurendab radooni elamusse tungimist (majaalu­ ne pind ei ole külmunud ja sealt immitseb laiemalt alalt kogune­ nud radoon välja). Kordusmõõt­ mist soovitatakse teostada iga 5–10 aasta tagant.

Kui maja asub kõrge radoo­ nitasemega piirkonnas, tasub konsentratsiooni nii ehitades kui vanemates majades mõõta, ja kui see ületab 400 bekerel­ li piiri, tuleks alustada radoo­ ni ärastustorustiku (väljatuulu­ tamistorustiku) või ärastuskae­ vu (väljatuulutamiskaevu) ra­ jamist või võtta tarvitusele abi­ nõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumidesse.

Selleks selgitatakse välja ra­ dooni sisseimbumise kohad ja

püütakse neid sulgeda. Mida kõrgem on kontsentratsioon, seda kiiremini tuleks töödega alustada.

Nii uutes kui vanemates ela­ mutes on tüüpiline sisseimbu­ mise koht vundamendi sokliosa ja põrandaplaadi, samuti vunda­ mendi ja keldri põrandaplaadi liitekoht. Sisseimbumise vähen­ damiseks tuleb liitekohad ava­ da ja täita bituumenil põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käitu­ da põrandaplaati läbivate kom­ munikatsioonidega.

Radooni vastu aitavad mit­ med meetodid, alates tubade tuulutamisest, tolmust puhta­ na hoidmisest kuni siseruumi­ des suitsetamise lõpetamiseni, kuid kõige tõhusam on prob­ leem lahendada ehituse käigus.

Selleks on mõistlik vundamendi rajamise käigus paigaldada ra­ dooni väljatuulutamise torus­ tik. Selle komplekti saab endale soetada Uponori edasimüüjate juurest (ehituspoed). Vana ela­ mu rekonstrueerimisel vajatak­ se võimsamat ventilaatorit ja ra­ doonikaevu kasutamist.

Sokolovi sõnul pole ehita­ mise käigus tuulutustorustik­ ku kallis paigaldada, see moo­ dustab ehituse kogumaksumu­ sest vaevalt protsendi. Samas vanasse majja või pärast valmi­ mist süsteemi lisamine on märk­ sa suurem töö ja kulu.

E&R

E H I T U S

28. märts 2013

JA REMONT

7

Investeerime kinnisvarasse Paljude väikeinvestorite mõte töötab iga päev ühes suunas: kust teenida lisa, kuidas panna vara paremini kasvama?

Kas valida kinnisvara või traditsiooniline pangahoius, väärisesemed, kuld või fondid?

Kindlasti ei ole siin ühest vastust ja kõrvalseisja võiks vastata, et kõik oleneb sellest, kus hästi lä­ heb. Investeerija seisukohalt on raha paigutamine ühte korvi ris­ kantne.

Eesti kontekstis, kus ülekuu­ menemine teatud valdkondades on kerge tulema, eriti kui seda aitab võimendada finantssüs­ teem, tuleks oma vara investee­ rides riske hajutada.

Professionaalide pärusmaa? Üldiselt kipub investeerimine tavakodanikule jääma kaugeks ning seda peetakse pigem oma ala harrastajate ja professionaa­ lide pärusmaaks.

See võib olla tingitud aru­ saamast, et investeerimiseks on vaja suuri summasid, samu­ ti võib põhjuseks olla teabe puu­ dumine või lihtsalt hirm tund­ matu ees.

Näiteks aktsiatega kauplemi­ ne nõuab ettevõtete tundmist ja vilumust ning aega, sest aktsia­

SHUTTERSTOCK

te kõikumine on tundide ja isegi minutite küsimus, mis nõuab ka aktiivsemat osalemist.

Investeeringud fondidesse kipuvad jääma kaugeks seetõt­ tu, et investeerija ei oma tege­ likku ülevaadet, mida tema ra­ haga tehakse. Ta ei saa oma in­ vesteeringut kuidagiviisi suuna­ ta. Samas on palju tublisid ning edukaid börsimaaklereid ja fon­ dijuhte, kes on suutnud läbi aas­ tate tõestada oma kindlameel­ sust ja head vaistu ning kasvata­ nud investorite raha.

väärisesemed, on minu jaoks pi­ kaajalised investeeringud. Liht­ salt kinnisvara puhul tekib iga­ kuine rahavoog, millest elada ja investeerida. Tahan omada in­ vesteeringute üle kontrolli, sel­ lepärast olen valinud kinnisvara ja väärisesemed.”

Selleks et kinnisvara üüritu­ lust ära elada, tuleb investeerida märkimisväärne summa raha.

Siinkohal räägimegi pigem lisa­ teenistusest, mida hoiustaja või sularaha hoidja võiks lisaks tee­ nida. Korteri ostmine ja väljaüü­ rimine tootlusega 5–6% on ette­ võtte kaudu investeerides üsna tavapärane. Samuti võib olla in­ vestor ka alates 15 000 euroga.

Hea pensionifond Kinnisvarainvesteeringuid, et osta korter, anda see üürile ning teenida üüritulu, ei peeta väga traditsiooniliseks. Eesti turg on olnud aktiivne kõigest 20 aastat.

See ei ole pikk aeg ning tradit­ sioonid kinnisvara investeerin­ gute valdkonnas alles kujunevad.

Pärast masu, kinnisvaraturu elavnedes, on hakatud rääkima kinnisvarast kui heast lisateeni­ misvõimalusest. Üürikorterisse investeerimist nimetatakse ka heaks pensionifondiks.

Kinnisvaraturg ei ole küll omaette maailm, vaid osake kogu majandusest, kuid selle vo­ latiilsus on siiski palju aeglasem kui börsil toimuv.

Tallinna kesklinna investee­ riv Kaido ütles: “Investeerin teadlikult kesklinna, sest siinne

ANDA ÜÜRILE

üürnik on maksejõuline ja ak­ tiivne inimene, üüritootlus pa­ rem, kui raha lihtsalt sukasää­ res hoida.”

Minu küsimuse peale, miks ta näiteks kulda ei osta või os­ tab, vastas Kaido: “80 protsen­ ti oma varast investeerin kinnis­

varasse, mul on kriteeriumid, mida jälgin. Olen valiku suhtes äärmiselt pragmaatiline ning püüan lähtuda arvudest. Kinnis­ vara saan justkui käega katsuda. Ülejäänud 20 protsenti investee­ rin tõepoolest väärisesemetesse.

Mõlemad, nii kinnisvara kui ka

Pakutakse kinnisvarahaldust Suurem küsimus on, kuidas hal­ lata oma üürikorterit või korte­ reid. Kinnisvarahaldust pakku­ vad ettevõtted teevad ära sel­ le mis vaja, et vara säiliks, kuid kinnisvarabürood suudavad pakkuda ka üürihaldusteenust.

Kinnisvarabüroo maakler Kristi­ na Sõmerik haldab praegu kuni kümmet korterit.

“Esiteks teen korraliku taus­ tauuringu ning pingutan heade üürnike leidmise nimel. Kohtun üürnikega, jälgin, et üüritasud laekuksid ning üürnikud ja üü­ rileandjad oleksid rahul. Mee­ lerahu on minu klientidele väga oluline, nad investeerisid kinnis­

varasse ja nüüd soovivad teeni­ da tulu.” Üürihaldusteenus maksab 10% igakuisest üüritasust, mis võib küll tootlust poole protsen­ di võrra vähendada, aga suure­ ma mahu korterite puhul võib üürnike haldamine ilma haldus­ teenuseta ka keerukaks osutuda.

Stabiilne investeering Kokkuvõttes on kinnisvara sta­ biilne investeering, sest isegi kui aktsiad liiguvad üles-alla, on kin­ nisvaraturg näidanud viimase 10 aasta jooksul, vaatama­ ta üsna suurtele kõikumistele, head kasvu ja suuremat stabiil­ sust kui muud investeerimisvõi­ malused.

2003. aastal tehti Tallinna Börsil tehinguid küll viis korda vähem, kuid käive oli praegu­ sest mitu korda suurem. Kinnis­ varaturg kosub koos üldise ma­ jandusega, ning kui möödunud aastal kasvasid kinnisvarahin­ nad keskmiselt 10%, siis selline jätkusuutlik kasv koos kogu Ees­ ti arenguga on ka tänavu kuni kümme protsenti.

ELARI TAMM Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige

REKLAAMTEKST

Räästavaltsiga katuseprofiilid - disain ja funktsionaalsus käsikäes Meie arhitektuuri lahutamatuks osaks on ajast aega olnud viilkatused.

Katusekattena kasutatakse küll erinevaid materjale, kuid nende eesmärk on üks – kaitsta hoonet sademete ja niiskuse eest. Peale selle, et katus peab täitma oma funktsiooni, annab see ka hoone üldmuljesse väga suure panuse. Katusekatete erinevad vormid, pinnakatted ja värvitoonid annavad hoonele oma aura ja emotsiooni. Ainuüksi juba katuse renoveerimine muudab kogu hoone välisilme värskemaks.

Uus katus püüab pilku ja loob majaomanikest pildi kui teadlikest ja koduarmastavatest inimestest.

Katusematerjalide valiku mitmekesistamiseks on Ruukki teraskatuste tootevalikusse lisandunud unikaalsed räästavaltsiga katuseprofiilid Finnera, Adamante ja Classic.

Finnera®

innovatiivne

tootedisain

muudab

teraskatuse

kodu oma kätega. Moodulite kergus (3,9 kg/tk), vähene lõikamisvajadus ja kohene kättesaadavus muudavad paigaldustööd kiireks ja kõigile jõukohaseks. Moodulkatuse saad lihtsalt osta lähimast ehitusmaterjalide kauplusest. Moodulid ning lisatarvikud mahuvad sõiduautosse, paigaldamise jaoks pole vaja ka kohvritäit tööriistu ja eelnevat kogemust – järgi vaid tootja juhiseid!

Täispikkuses Finnera Plus profiili soovitame tellida Ruukki partneritelt koos katuse mõõdistamise ja professionaalse paigaldamisega.

Finnera on tekstuurse mati Purex™ pinnakattega, mille väga head

Classic® katuseprofiili disain järgib valtskatuste traditsiooni. Talle on iseloomulik sile pind ning pikisuunalised korrapärased valtsühendused. Tänu uuenduslikule kinnitustehnikale on profiili paigaldamine kiire ja lihtne. Classic profiilil on unikaalne tagasivaltsitud räästaserv, mis koos spetsiaalse räästapleki

omadused tagavad katuse lihtsa hoolduse ja pika eluea. Finnera sobib mis tahes kuju ja suurusega katuseprojekti teostamiseks ja on saadaval 5 värvitoonis. Finneral on 40 aastane tehniline ja 15 aastane esteetiline garantii.

Adamante™

on kõrgelaineline kiviprofiil stiili hindavale majaomanikule. Adamante disain on pilkupüüdev. Profiilile annavad isikupärase välimuse kõrged sirgete külgedega sümmeetrilised pikilained. Uuenduseks on profiilikujuliselt lõigatud räästaserv, mis moodustab lainesammuga harmoneeruva räästajoone. Tänu sellele on profiili ristijätk paanide jätkamisel nähtamatu. Profiilide suurepärane külgkattuvus ja uudse kujuga

esteetiliselt kauniks ja vastupidavaks. Unikaalne profiilikujuliselt

Classic®

Tavaline klassik profiil

kasutamisega võimaldab räästa sulgeda kruvisid kasutamata. Classic profiili eripära ongi, et kruve kasutatakse vaid profiili kinnitamisel roovitise külge ning kruvikinnitused on varjatud püst-valtsliitega.

Lõpptulemuseks on pretensioonitu ja lakooniline katusekate kaunis tervik, mis rahuldab ka kõige nõudlikuma tellija maitse ja vajadused.

Classic sobib väga erineva arhitektuuriga hoonetele ja ka väiksema kaldega katustele. Profiil on saadaval Pural™ matt pinnakattega ja 9 värvitoonis. Classic profiilil on 50 aastane tehniline ja 20 aastane esteetiline garantii.

tagasivaltsitud räästaserv annab tootele nii meeldiva välimuse kui ka parema korrosioonikindluse. Lisaks veel profiilide suurepärane külgkattuvus,

mis

muudab

märkamatuks

ülekatted

ja

ühenduskohad, mis üldjuhul on teraskatustele iseloomulikud.

Adamante™

Finnera®

Tagasivaltsitud räästaserv

Finnera on saadaval nii moodulitena kui täispikkuses profiilina.

Katusemoodul (1,19 x 0,73 m, kasulik pind 0,75 m2) sobib inimesele, kes hindab ehitustööde juures lihtsust ja kellele meeldib ehitada

Tavaline kiviprofiil

räästaserv vähendavad ka vee ja lume sattumist ristijätku, mis kindlustab katuse veepidavuse ja pikaealisuse. Profiili disaini täiendavad uued värvitoonid – veinipunane, lillakaspunane ja šokolaadipruun.

Profiil on suurepärase Pural™ matt pinnakattega, mis on spetsiaalselt väljatöötatud katusetoodete jaoks ja 9 värvitoonis.

Adamantel on 50 aastane tehniline ja 20 aastane esteetiline garantii.

Algav kevad toob paljudele kaasa koduehitamise ja katusevahetuse mõtteid. Ühtede jaoks on see sooviks luua enda ja oma pere jaoks uusi väärtusi, teiste jaoks vajadus korrastada olemasolevaid. Pidage siis enne valikute tegemist natuke plaani. Tehke tiir ümber oma kodu, vaadake seda eemalt ja heitke pilk hetkeks ka enda sisse milline oleks sobivaim valik sinu ja su kodu jaoks.

Räästavalts on katuseprofiili tagasivaltsitud või profiilikujuliselt lõigatud räästapoolne serv, mis garanteerib tavapärasest parema niiskuse- ja korrosioonikindluse.

www.ruukkikatus.ee tasuta infotelefon 1914

8 E H I T U S

JA REMONT

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee 28. märts 2013

Millised tegurid kujundavad maja hinda? uus maa

Viimased aastad on näidanud, et inimesed hakkavad aina enam huvi tundma suvekodude ja maamajade vastu.

Moodne maa-villa Saku vallas.

Eestlane armastab oma maja koos aiaga ning võimaluste ava­ nedes liigutaksegi oma elamise­ ga korterist eramusse. Siinkohal on hea aeg meelde tuletada, mis määrab maja hinna ning mida tuleb ostu juures silmas pidada.

Küttesüsteemid

Asukoha eelised Ei pääse üle ega ümber sellest, et maja, nagu ka mis tahes muu kinnisvara hinnast määravad suure osa asukoht ning asjaolu, et kodu ümber oleks terviklik infrastruktuur. Elukoha lähedu­ ses võiksid asuda kool, lasteaed, kauplused, kultuuriasutused.

Kui olete leidnud endale so­ biva maja, siis uurige lähemalt, millise keskkonnaga on tegu – kui mugav on ühistranspordi­ ühendus, kus asuvad kauplused, pargid jne. Tasub rääkida naab­ ritega ning uurida neilt tagasisi­ det elukeskkonna kohta. Küsige, kas on olemas naabrivalve.

Uusarenduste puhul tuleb teinekord arvestada faktiga, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks selliseks, nagu hetkel on – infra­ struktuur elamuarenduste üm­ ber arendatakse välja kerge vii­ vitusega.

ruktsioonis vajumisjälgi, niiskus­ kahjustusi ja pragude olemasolu.

Pidades silmas Eestimaa geo­ graafilist asendit, on praktilisem ehitada viilkatusega maja, katu­ sekattena on vastupidavamad kivi- ja plekk-katused, mille juur­ de on paigaldatud korrektselt toi­ miv vihmaveesüsteem, lumetõk­ ked, katuseluuk, redel jm. Korst­ na ehitusel peaks olema arvesta­ tud tuleohutusnõudeid.

Ideaalne on olukord, kui maj­ ja kolimise ajaks on kogu ehi­ tustegevus ja kõik heakorratööd uuselamurajoonis lõpetatud.

Tänavad, kõnniteed, kom­ munikatsioonitrassid ja tänava­ valgustus peaksid olema kasu­ tusvalmis ning üle antud oma­ valitsusele, kes tagab teede ja trasside hoolduse ning lumetõrje.

Majale lisab kindlasti väär­ tust mõne veekogu lähedus, hoone õige paiknemine ilma­ kaarte suhtes, mõistlik kaugus

naabritest ja liiklusmürast, kuid samas ka naabrivalve olemas­ olu.

Hoone konstruktsioon Oluline roll hinna kujunemi­ sel on hoone luustikul ehk maja konstruktsioonil. Silmas tuleb pidada vundamendi kõrgust ja kandevõimet. Kestvam maja on ehitatud kõrgele vundamendile, et aeg seda pinnasesse ei “sööks”. Ühekordsetel majadel võiks olla tugevusreserviga ehitatud

vundament, et vajadusel tei­ ne korrus peale ehitada. Vun­ dament peaks olema pragude, kahjustuste ja remondijälgedeta ning veenina tekke välistamiseks ei tohiks sokkel ulatuda välissei­ na pinnast kaugemale.

Läbi aegade on eelistatud ki­ vimaja, mis on puitmajast märki­ misväärselt kauakestvam. Eelis­ tatud on kergelt aimatav kande­ konstruktsioon, mis annab või­ maluse muuta planeeringut.

Kontrollige kivimaja vahela­ gedes, põrandas ja katusekonst­

SALZBURG M

2490 € 2930 €

Ostes maja perspektiivitundega, eelistage maakütet. Tark pere­ mees ehitab endale maja, kuhu on lisaks praktilisele keskküttele ehitatud juurde ka korralik pui­ duga köetav ja sooja akumulee­ riv kiviahi ning puudega köetav kivipliit.

Aina enam muutuvad popu­ laarseks väga praktilised õhk-ve­ sisoojuspumbad. Et kindlustada end force majore-olukordadeks, on hea, kui majal on tuule- või hüdrogeneraator ja päikesepa­ tareid. Tavapäraselt on majades tsentraalne veevarustus ja kana­ lisatsioonisüsteem, kuid enam hinnatud on majad, millel on ole­ mas ka oma kaev ja imbväljak.

Ventilatsioon Soodsam on osta toimiva ven­ tilatsioonisüsteemiga maja, sel­ le asemel et hakata ventilatsioo­ nisüsteemi majja tasapisi juurde

ehitama. Ventilatsiooniseadme­ te vähene müratase, teenindus­ klappide olemasolu ja seadme­ te lihtne vahetatavus tõstavad kindlasti maja väärtust.

Lisaks kõigele eeltoodule mõ­ jutavad kinnisvara hinnataset: n ehitus- ja viimistlusmaterjali­ de hinnaklass ja kvaliteet; n sanitaartehniliste seadmete hinnaklass ja kvaliteet; n ehitus- ja viimistlustööde kva­ liteet; n kasulikud ja vajalikud doku­ mendid nagu ehitusprojekt, ka­ sutusluba, energiamärgis ja ob­ jekti teenindavate kommunikat­ sioonidega liitumise lepingud.

Maja hinnale annavad lisa hoone tark planeering, arhi­ tektuur, kinnistu haljastus ning suurus.

Oluline roll maja hinna kuju­ nemisel on ka emotsioonil. Läbi­ mõeldud sisekujundus, sisearhi­ tekti poolt välja töötatud pastel­ setes toonides värvilahendused vürtsitatuna keskkonda sobiva­ te sisekujunduslike aktsentide­ ga ning aiaarhitekti käe läbi sea­ tud, hoolitsetud ja hoitud aed li­ savad majale eeldatavasti müü­ giväärtust.

Marje Soosaar Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa piirkonna maakler

SALZBURG M+1

2780 € 3295 €

KAMPAANIA AHJUD 2013 SALZBURG XL

4450 € 5236 €

AHJUDE TEHNILISED ANDMED Kaal (kg) Mõõdud (mm) Kasutegur (%) Soojasalvestus

M 610 K 1485 L 680 S 480 84 100% – 4,9 h 50% –14,1 h 25% – 21,7 h 39,5

M+1 717 K 1805 L 680 S 480 85,2 100% – 5,7 h 50% – 13 h 25% – 20,5 h 40,2

Salvestatud energia (kWh) Suitsutoru Ø (mm) 150 150 Köetav ruum (m²) kuni 50 kuni 60 Ühendus korstnaga pealt, tagant, küljelt.

XL 1330 K 1650 L 1150 S 600 87,6 100% – 6,7 h 50% – 10,6 h 25% – 22,6 h 87,2

XL+1 1672 K 2050 L 1150 S 600 88,6 100% – 6,9 h 50% – 10,4 h 25% – 21,7 h 88,6

150 kuni 80

150 kuni 90

Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

SALZBURG XL+1

4999 € 5899 €

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee