EHITUS JA REMONT (aprill 2014)

MAALEHE LISA

3. aprill 2014

Päikeseenergia tasub ära!

7 põhjust, miks eelistada päikeseenergiat: 1. Päike on tasuta ja olemas iga päev.

2. Päikese kasutamine vähendab energiakulusid aastakümneteks.

3. Päikeseenergiasüsteemide eluiga on üle 30 aasta.

4. Tasuvusaeg jääb ca 10 aasta ümbrusse.

5. Hooldusvajadus praktiliselt puudub.

6. Mõju keskkonnale puudub.

7. Päikeseenergiasüsteemid on hõlpsasti kasutusele võetavad.

Tutvu päikeseelektri ja päikesekütte lahendustega: energiapartner.ee, solarpartner.ee.

Küsi nõu: tel 660 1100, info@energiapartner.ee

2 E H I T U S

JA REMONT

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee. Reklaami projektijuht Margit Laasnurm, tel. 680 4629, e-post: margit.laasnurm@lehed.ee 3. aprill 2014

Klinkersillutustellis – tükike Klinkersillutustellis on läbinisti looduslik ehitusmaterjal, mis sobib sillutiseks nii koduõue kui ka linnamaastikku.

Olgu paigaldus põiki-, piki- või traditsioonilise mustriga – klinkersillutus toimib alati pilgupüüdjana.

Savist põletatud Penteri klinkersillutuskivid pakuvad tänu eri värvustele, pinnastruktuuridele ja mõõtmetele laia valikut kujundamisvõimalusi. Lisaks sellele on need kivid erakordselt vastupidavad, loodussõbralikud ja lihtsad paigaldada.

Tellise värvused on soojad ja elavad: traditsioonilised punased, tumedad – must ja pruun – ning dekoratiivsed kollased toonid. Värvuste kombineerimisel saab luua palju huvitavaid mustreid ja muuta elukeskkonna igavast hallist värviliselt rõõmsaks.

Sama oluline kui õige värvuse valik on klinkersillutustelliste ladumise muster. Pinnad lasevad ennast huvitavalt liigendada ning omandavad uusi võluvate vaatenurkadega proportsioone.

Tänu sellele on projekteerijatel ja omanikel piiramatud võimalused aedade, terrasside ja trepiastmete, kõnni- ja sõiduteede ning väljakute kujundamiseks.

Huvitav tulemus saavutatakse, kui sillutuskivid laotakse mitte sirgete joontena, vaid näiteks lainetena, kaares, ringkujuliselt või mitmesuguste kujunditena.

Klinkersillutustelliste värvid on võrreldes analoogsete toodetega mitu korda kestvamad. Kui värvitud toodetel kulub värv või pig­ menteeritud tootel pleegib värv tuhmiks 3–5 aastaga, siis klinkersillutuskivi on kõrgel temperatuuril (u 1100 °C) põletamise tulemusena UV- ja kulumiskindel.

Väikese veeimavusega ning väga vastupidavana talub tellis nii karme ilmastikumõjusid kui ka suurt mehaanilist koormust.

Sillutustellistest sillutise ehitamine on ökoloogiliselt mõistlik: tänu tellise väga väikesele veeimavusele (alla 6%) laseb sillutatud pind, milles vuukide osakaal on ainult 10%, vihmaveel läbi vuukide pinnasesse imbuda.

Nii annavad sillutustellised olulise panuse ümbritseva pinna tasakaalustatud niiskusbilansi saavutamiseks ja kanalisatsioonikoormuse vähendamiseks.

Sillutustelliste tootmisel kasutatav tehnoloogia tagab nende happe-, soola- ja õlikindluse.

Seetõttu on neid eriti lihtne hooldada ja tänu omapärasele karedale pealispinnale on nendel mugav ja ohutu kõndida.

Ökoloogiline ja kestev

TA S U B T E A DA

Klinkersillutustelliste eelised

Sillutustelliste paigaldamise protsess on lihtne ning selleks ei vajata erilist tehnikat.

n Atraktiivsed looduslikud värvused. n Mitmekülgsed kujundamisvõimalused. n Absoluutne värvuse- ja külmakindlus. n Kulumis- ja UV-kindlus. n Libisemiskindlus ja turvalisus. n Erakordne vastupidavus. n Pikk kasutusiga ja aegumatus. n Loodussõbralikus, taaskasutatavus. n Lihtne paigaldus.

Kuna klinkersillutustellis on kõdunematu materjal, on tema kasutusiga praktiliselt lõpmatu.

Puhaste looduslike toodetena on sillutustelliseid võimalik taaskasutada.

Saksa kvaliteet Suurem osa Penteri klinkersillutustelliste tootevalikusse kuuluvaid sillutustelliseid toodetakse Wienerbergeri tehastes Saksamaal. Eestis Aseri tehases toodetakse klinkersillutustelliseid esialgu kolmes värvitoonis ja kahes pinnaviimistluses: Punane sile / Kare, Terrakota (punase- ja pruunikirju) sile / Kare ning Terra (tumepruun) sile / Kare.

Aseri tehases toodetud 52mm paksusega klinkersillutuskivid sobivad hästi platsidele ja jalakäijateedele ning kannavad kind-

lalt ka sõiduautosid. Majaomanik ei pea muretsema prügi-, tuletõrje- või tehnilise hoolduse autode pärast, sest õhem klinkersillutustellis kannab ka seda koormust, kuna tema paindetugevus on väga kõrge (80 N/mm). Paksemat kivi (62 või 71 mm) vajatakse teedel, kus on pidev bussiliiklus või sõidavad raskeveokid.

Lihtne paigaldada Klinkersillutustelliste paigaldamine on võrreldes asfaldi või betooniga väga lihtne – selleks ei vajata erilist tehnikat ega spetsiifilisi oskusi.

Sillutiskatte kvaliteet ja eelkõige tellissillutise vastupidavus ei sõltu ainult kasutatava sillutuskivi omadustest, vaid ka sillutise all olevatest mulde kihtidest. Kihtide struktuuri ja paksu-

se määramine sõltub oodatavast liikluskoormusest.

Kogu protsess on väga lihtne.

Tuleb rajada vett läbi laskev aluskonstruktsioon, panna peale ballastkiht kruusast või killustikust, edasi kandev ja siis juba liivaga sillutuskiht, mille peale tuleb laduda sillutuskivid ning täita vuugid liiva või peenkruusaga.

Lõppfaasis tihendatakse sillutispinda kummikaitsega pinnavibraatoriga, et tellised püsiksid hästi paigal ning täidetakse vahed veel kord vuugiliivaga ja uhutakse siis veega puhtaks.

Evelyn Parv Wienerberger AS turundus­ spetsialist

Penter klinker­ sillutus­ tellised ei vaja peaaegu üldse hooldustöid, mis tagab investeeringu pikaealisuse ning kindluse.

E H I T U S

3. aprill 2014

loodusest

JA REMONT

WIENERBERGER AS

KVALITEET ÜLETAB HINNA! PARIM GENEO® UUDNE RAU-FIPRO® Kesktihend Kolme uudse tihendilahendusega GENEO aknaprofiil hoolitseb parimate soojapidavusomaduste eest. Erakordselt elastsed, pikaajalisele koormusele vastupidavast materjalist tihendid garanteerivad akende pika eluea.

Sale disain Väliköök kamina ja pitsaahjuga.

Põranda ehitamiseks on kasutatud Penter klinker­sillu­ tustelliseid Terra Kare (Aseri), kolde jaoks Terca keraamilisi telliseid St. Paul’s. Tulekolde omanik Neeme Kasser, ahjumeister Veikko Martin.

Tänu oma­ pärasele karedale pealispinnale on sillutus­ tellistel mugav ja ohutu kõndida.

Energiamärgis on kohustuslik Energiamärgis on iga ostetava, müüdava ja üüritava eramu, korteri ning ärihoone kohustuslik osa, andes omanikule, ostjale ja üürnikule aimduse hoone energiatarbimise kohta.

Märgise lähteandmeid ja olemasolu saab igaüks kontrollida avalikust ehitisregistrist, kuhu energiamärgise väljaandjatel on kohustus selle kohta info sisestada. Nõue kehtib alates 2013. aasta maist.

Kui kodumasinaid ostes vaatame hoolikalt energiamärgiseid A, B ja C, siis korterit ja maja ostes seda paraku ei küsita. Samas kui uue külmkapi energiatarbimine ei muuda tavapäraseid makseid eriti, siis aastakümnete pikkuse kodulaenu puhul tuleks oma valikutes kindel olla.

Amet kontrollib Eestis on energiamärgise olemasolu ja nõuetele vastavuse kontrollija Tehnilise Järelevalve Amet.

Ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuulingu sõnul on ameti kohustus tõsta inimeste teadlikkust ning vajadusel neid ka karistada. “Inimesed peaksid teama, et igal uuel või oluliselt rekonstrueeritaval hoonetüübil on oma ener-

VÄ I K E E L A M U D Energia­ klass

Energiakulu kWh/m2 aastas

A

<120

B

121–130

C

131–150

D

151–190

E

191–250

F

251–320

G

>321

giasäästlikkuse miinimumnõuded ning et igale kinnisvara­ kuulutusele peab olema lisatud kaalutud energiaerikasutus- või energiatõhususarv või nende klassid.”

Energiamärgis on dokument, mis annab teada, milline on projekteeritava hoone energia­ vajadus (energiatõhususarv) või olemasoleva hoone tegelik energiatarbimine (kaalutud energia­ erikasutus). Energiamärgisele lisatakse soovitused energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud juhul, kui selleks puudub mõistlik võimalus.

Energiamärgisel kajastatakse hoone tegelik või eeldatav energiakasutus, andes hoonele vastava energiaklassi A-st kuni H-ni, mis näitab hoone kogu energiatarbimist (küte, soe tar-

bevesi, gaas, elekter jms) aastas kilovatt-tundides ühe ruutmeetri kohta.

Energiamärgis on kohustuslik uutel ehitatavatel hoonetel, üle 500 m2 kasuliku pinnaga avalikel hoonetel ning olemasoleva hoone/hoonete osa müügil või väljaüürimisel.

Kehtivus 10 aastat Ehitatavatele hoonetele väljastatakse energiamärgis energiaarvutustel põhinevate andmete alusel. Olemasolevatel hoonetel arvutatakse hoone energiakasutust viimase kolme aasta elektri- ja soojusenergiaarvete alusel, ehk kogu energia, mis eri kandjatel sisse on tulnud, jaotatakse maja köetava pinna peale.

Hoonet saab energiatõhusamaks muuta näiteks aknaid vahetades või fassaadi soojustades ja renoveerides.

“Alati tuleks arvutada, kas investeering tasub end ära. Oleme teinud arvutusi, et parendades hoone energiaklassi ühe klassi võrra, võib hoone asukohast, parameetritest, kujust, küttest jms sõltudes säästa omanik kuni 30% oma energiakasutuse kuludelt aastas,” ütleb Tuuling.

Energiamärgise tellib ja selle olemasolu eest vastutab hoone omanik, korterelamu juhatus või haldaja. Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat.

GERLI RAMLER

Profiilisüsteem tagab elegantselt saleda joone (115 mm) ka suuremõõtmeliste akende puhul. Tänu REHAU innovatiivsele klaaspaketi liimimise tehnoloogiale on võimalik valmistada ka maast laeni aknaid nõutud stabiilsuses.

Soojapidavuse optimeerimine GENEO profiil omab funktsionaalseid kambreid, mida võib kasutada eri otstarbeks. Näiteks GENEO MD Plusi puhul paigaldatakse sinna termomoodulid.

RAU-FIPRO profiilisüdamik kõrgtehnoloogiline RAU-FIPRO materjal annab GENEO aknaprofiilile maksimaalse stabiilsuse.

Kuni

76%* soojapidavam

GENEO®

ENERGIASÄÄSTLIK Küsige GENEO profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt!

www.rehau.ee * Energia kokkuhoid on saadud, kui võrrelda 1980. aastate puitaknaid (U f=1,9 W/m2K, Ug=3,0 W/m2K) innovatiivsete GENEO profiilist akendega (U f=0,91 W/m2K, Ug=0,5 W/m2K), mõõtudega 1230 x 1480 mm.

3

4 E H I T U S

JA REMONT

Mullu tugevalt tõusnud kinnisvarahindade taustal hakkab üldiseks arvamuseks kujunema, et käes on justkui jälle buumiaeg.

Kuna see teema on ka meedias palju kajastust leidnud, on müüjatele hakanud tunduma, et olenemata kinnisvara asukohast või seisukorrast, võib müüdava objekti eest küsida järjest enam.

Ning hinnatõus ei peatu niipea.

Jah, hinnatõus oli eelmisel aastal suurem, kui keegi oskas arvata, kuid see pole olnud sugugi nii ühtlane ja kindlasti mitte igavene.

Olenemata sellest, kas tegu on buumi või masuga, allub hindade kujunemine kindlatele seaduspärasustele. Kõige enam sõltub see kinnisvara asukohast.

Kuigi Tallinnas oli eelmise aasta jooksul üldine hinnatõus 17%, on mujal Eestis ka selliseid piirkondi, kus hinnad on tõusnud väga vähe või isegi langenud.

Niisamuti on hinnaerinevused ja -liikumised ka kõigi eelmainitud piirkondade sees. Olenemata linnast-vallast, on heas konditsioonis ja hea asukohaga kinnisvara rohkem hinnatud ning seda müüakse kõrgema hinnaga kui varem. Ka Tallinna-siseselt on linnaosati arvud erinevad olenevalt südalinna lähedusest ja piirkonna atraktiivsusest.

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee. Reklaami projektijuht Margit Laasnurm, tel. 680 4629, e-post: margit.laasnurm@lehed.ee 3. aprill 2014

Uus Maa Kinnisvarabüroo

ti ka energiatõhusamad. Seega seavadki praeguste uusarenduste hinnad piiri ka veidi vanematele korteritele.

Kas kinnisvarahinnad saavad ainult tõusta?

Hinnatõus sõltub korteri suurusest

Seal, kus hinnad majandussurutise ajal rohkem langesid, on neil nüüd rohkem ruumi tõusta. Eriti kehtib see Lasnamäe (pildil) ja Mustamäe kohta.

Peale atraktiivsuse mõjutas suurt hinnatõusunumbrit ka see, kui madalale korterite hinnad olid majandussurutisega langenud. Seal, kus hinnad kukkusid enam, oli neil nüüd ka rohkem ruumi tõusta.

See kehtib eriti just Mustamäe ja Lasnamäe kohta, kus keskmine ruutmeetrihind tõusis näiteks viimase aastaga vastavalt 28,2 ja 30,4%.

Lisaks asukohale mängib olulist rolli korteri suurus. Kõige rohkem on tõusnud 1-toaliste korterite ruutmeetrihinnad, sest väikeste korterite järele on suurim nõudlus.

Vastukaaluks, nii Tallinna kui muu Eesti paneelelamutes paiknevate 4-toaliste korterite hinnad on kasvanud palju vähem või olnud kohati hoopis languses, mille põhjuseks on nende

Valgem ja soojem kodu...

ARU GRUPP Akna ja ukse müük ning tootmine telefon +372 329 5650 aken @ arugrupp.ee

Treppide müük ja tootmine Telefon +372 32 95 718 trepp @ arugrupp.ee

WWW.ARUGRUPP.EE Kohtume 2.–5. märtsil 2014 messil „Eesti ehitab” stendis C03.

korterite suured kommunaalkulud.

Kui majas tehakse lisaks ka remonttöid, mille jaoks võetakse laenu, langeb avaramatele korteritele veelgi suurem koormus remondifondi summade näol.

3- ja 4-toaliseid kortereid on ka portaalide pakkumises neli korda rohkem kui 1-toaliseid. Kui jõutakse tehinguni, siis pigem oodatust madalama hinnaga.

Üks tendents, millest väga palju räägitud ei ole, on nn uute, kuid praeguseks juba 10 aastat vanade kortermajade hindade kujunemine.

Uusarenduste hinnad kõrged Kuna viimase aasta jooksul on hakatud jälle hoogsalt ehitama uusarendusi, mõjutab see paraku ka vanemate arenduste hin-

Hinnataset mõjutab sotsiaalne olukord

du. Kui Tallinna kesklinna piirkonnas on praeguste uusarenduste hinnatase olnud viimasel aastal keskmiselt 2200–2500 eurot ruutmeetri kohta, võiks ju arvata, et ka 10 aasta vanustes majades saaks küsida sama hinda.

Osadel juhtudel see loogika toimib, kuid üldiselt on uhiuus korter siiski atraktiivsem, sest seal pole keegi veel elanud.

Samuti on uued majad enamas-

Eesti mõnes mõttes vastandliku kinnisvaraturu mõjutajaks on väga tugevalt ka sotsiaalsed aspektid. Hinnatõusu tekitajaks on nõudlus, mille toob kaasa piisav inimeste hulk ja juurdevool.

Eesti kinnisvaraturul läheb hästi piirkondades, kus on tööd, korralik infrastruktuur ning hea võimalus vaba aega veeta. Neis linnades-valdades on palgatase kõrgem ja huvi sinna kolida suurem.

Juhtiv positsioon on siin loomulikult Tallinnal ja sellega piirnevatel valdadel, aga hästi läheb ka Tartul, Lääne-Eesti suvituslinnadel, Viljandil, Rakverel ja Narval.

Paraku on ka langejaid ja nendeks on endised monolinnad ning kahjuks ka paljud maapiirkonnad. Just tööpuudus, ebaadekvaatne infrastruktuur ning elementaarsete teenuste puudumine on põhjused, miks neist kohtadest lahkutakse. See viib olematusse ka kinnisvara väärtuse ning üheeurosed korterid pole enam ammu mingi haruldus.

Kuigi kinnisvarahinnad tõusevad, siis seda eelkõige populaarsetes piirkondades ning ostjate jaoks atraktiivse kinnisvara puhul.

Tasub ka meeles pidada, et statistika räägib keskmistest hindadest ja suures pildis toimuvast, kuid iga kinnisvaraobjekt on erinev ja vajab individuaalset lähenemist.

Kaija Kullat Uus Maa Kinnisvarabüroo Tallinna keskja vanalinna maakler

LED-lambiga säästad energiat samas võimas – kuni 60 vatInimesed, kes ei oma ti.

Sellisele pirnile on keerulivarasemat kokkupuudet ne leida samaväärset LED-tooLED-toodetega, det, mis näeks ilus välja ja anon sageli skeptilised naks samalaadse valgustatuse.” ning esitavad küsimusi: Palju oleneb ka kliendi soovidest ning rahalistest võimalustest. miks, millal, kui kaua, kuhu ja kas tasub?

Iga LED ei sobi sauna ja õue Argumente on mitu, aga peamine põhjus on energiasääst: LEDpirniga on võimalik kokku hoida kuni 90% rohkem elektrit kui tavapirniga.

“LEDi eelisteks on, et pirn talub lüliti plõksutamist ning pinge kõikumist,” teab MinuLED OÜ juht Hermo Soodla. “LEDtoodetel on garantii, mis võib ulatuda viie-kuue aastani.” Ta lisab, et tehnika ja teaduse areng on viimastel aastatel olnud väga suur ning pidevalt täiustatakse ja uuendatakse ka LED-tooteid.

“Hetkel tuleb tõdeda, et kohati on siiski raske leida sobiva ja ilusa disainiga LED-pirne kõikidele lampidele. Üks murekoht on näiteks E14 pesaga küünlakujulised pirnid. Traditsiooniline hõõgniitpirn on mõõtmetelt väga väike, aga

Ettevaatlikum peaks Hermo Soodla sõnul olema LED-valgustuse paigaldamisega välitingimustesse ning sauna. “Enne valgusti ostu veenduge, kas tegu on tootega, millel IP-klass ehk toote kaitsekoefitsient määratud. Õue sobivad kõige paremini valgustid IP-klassiga 65-68, sest sel juhul on toode vastupidav nii tolmule kui vihmale.”

Sauna on LEDide valimine keerukam, sest lisaks IP-klassile tuleb arvestada ka temperatuuritaluvust. Leiliruumis võib temperatuur tõusta üle 100 kraadi ning selline suur kuumus kahjustab LEDe. “LEDi enda töötemperatuur on üldiselt 40–50 kraadi. Kõik oleneb muidugi ka lambi võimsusest ning tüübist. Tootjad kirjutavad küll, et LED talub mak-

Microwave liikumisandur

Kvaliteetne PC

Metallpõhi 7070 SMD CE ja Rohs alaldi

simaalselt kuni 80 kraadi kuumust, kuid selle tagajärjeks võib olla toote lühem tarbimisaeg. Siiski on loodud ka sauna mõeldud LED-valgusteid, mille töötemperatuur on väga madal ning kasutusiga pikk,” selgitab Soodla.

Sensorid aitavad säästa Kõik, kes soovivad maksimaalselt elektrisäästmisele panustada, peaksid kasutama LED-valgustitele lisaks sensoreid. Kasutades sensoritega valgusteid põleb lamp ainult sellisel juhul, kui ruumis on liikumine ning ümbrus pime.

“Sensoritega valgustite puhul ei ole vaja muretseda, et unustasite näiteks keldris lambi põle-

Sensoriga valgustit kasutades põleb lamp ainult siis, kui ruumis on liikumine.

ma, sest pärast liikumist kustub lamp ja elektritarbimine lõpeb. Sisse-väljalülitamine ei tee LED-ile liiga ja ka tootja lubatud tööiga jääb samaks. Teistel tehnoloogiatel põhinevad lambid ei pruugi aga seda taluda ning tööiga võib jääda ainult mõne kuu pikkuseks,” teab Soodla.

Hetkel on põhilised sensoritüübid IR ja Microwave. IR-sensori jaoks on tähtis liikuva objekti nähtavus, aga Microwave’i sensori puhul ei ole see oluline.

Microwave’i sensoriga valgusteid on hea kasutada garaažides, keldrites, koridorides ja muudes kohtades, kus on mitu sissepääsu ning kasutusel näiteks ainult üks valgusti.

GERLI RAMLER

E H I T U S

3. aprill 2014

JA REMONT

5 METABO

3 Metabo loodud uus harjavaba löökakutrell SB 18 BL LTX on omas klassis maailma kõige võimsam.

4 Uut lamepeanurklihvijat iseloomustab kõige paremini 43kraadine nurk, kuhu varem lihvija vahele ei mahtunud.

Uudiseid ehitustööriistade vallast Tänapäeva tehnoloogia ei tähenda ainult uuendusi arvutite ja mobiiltelefonide vallas, vaid aina nutikamaid seadmeid sünnib ka ehitustööriistade sektoris.

Tööriistade ja seadmete arendamisel on esikohal töökindlus, kasutajamugavus ning võimsus, mille viimatised parimad näited on Metabo ülivõimas akutrell ja uudne lamepea-nurklihvija.

Maailma võimsaim löökakutrell “Metabo loodud uus harjavaba löökakutrell SB 18 BL LTX on omas klassis maailma kõige võimsam. Sel on suurim väändemoment ning konkurentide omast oluliselt vastupidavam 5,2Ah aku, mis annab 75% pikema tööea, võrreldes laialdaselt kasutuses olevate 3Ah akudega,” tutvustab ASi Mecro marketingijuhi Peep Pajumäe Metabo eelmisel aastal sündinud akutrellide valdkonna lipulaeva.

Harjavaba mootoriga töötavad masinad on väga efektiivsed: nende töökiirus on suurim, samal ajal kui masina kaal ja suurus on teistega võrreldes väikseim.

Harjavaba mootor töötab efektiivsemalt kui süsiharjadega mootor, sobides universaalselt väga paljude tööoperatsioonide tegemiseks. Kusjuures pole vahet, kas tööriista kasutatakase väikeste, keskmiste või suurte kruvide keeramiseks. 5,2Ah aku saab hästi hakkama ka suurema läbimõõduga puuridega, keerates puitu kuni ühe meetri pikkuseid kruvisid.

“Arvatavasti kõige tähtsam on töömehe jaoks uue aku pikenenud tööaeg, mis on rasketes tingimustes väga suur eelis, sest enam ei pea trelli akut nii tihti laadima ja aku kogu eluiga on märksa pikem. See aga tähendab mitmesajaeurost kokkuhoidu paari asta jooksul,” räägib Pajumäe. “SB

18 BL LTX aku on ligi 75% tavaakudest suurema mahtuvusega ja samal ajal kompaktne.

Tööriist on kerge ja sisaldab lisaks mitmeid olulisi funktsioone nagu ülekoormuskaitse, Quick-kiirühendusega padrunisüsteem, löök- ja impulsfunktsioon.”

Uus akutrell töötab vaiksemalt ja kiiremini, unikaalne jahutussüsteem jahutab mootorit nii seest kui väljast. Tänu Quick-süsteemile on mugavam ja lihtsam tarvikuid vahetada ning kitsastes kingimustes saab kasutada nurgaseadet.

Tagasilöögikaitse rakendub juhul, kui tarvik peaks äkitselt materjali sisse kinni kiiluma – sel hetkel läbib kaitset tavapärasest rohkem voolu ning masin peatab vooluringluse.

Vähetähtis pole ka energia taaskasutus ehk mootori seiskumisel tekkiv energia suunatakse tagasi akusse.

Ainulaadne lamepea-nurklihvija “Uut lamepea-nurklihvijat iseloomustab kõige paremini 43kraadine nurk, kuhu varem lihvija vahele ei mahtunud. Teiste nurklihvijate puhul on reduktori nurk suurem ja ei pääse nii hästi kitsastesse kohtadesse,” tutvustab Pajumäe.

“Alternatiivina oli varem sellistes tingimustes lihvimiseks otslihvija ja pneumaatiline nõelpuhasti. Nüüd piisab ühest, kusjuures tulemuse kvaliteet on tunduvalt parem ning tööle kulub hulga vähem aega.”

Tänu eriti lamedale reduktorikorpusele võimaldab uus lihvija teha tööd raskesti ligipääsetavates 43° nurkades ning vähem väsitav on isegi eriti ebamugavas paigas asuvate keevisõmbluste lihvimine.

“Testimisel selgus, et uue lamepea-nurklihvijaga on tootlikkus palju suurem kuni seniste lahenduste puhul,” ütleb Pajumäe ning lisab, et räbu eemaldamisel 50 cm pika ja 45° nurkõmbluse korral on 66% ajasäästlikum kui seni.

Ehitus ja Remont

1=2

Kui ostad ühe nendest kolmest 5,2 Ah akuga tööriistast, saad valida endale sobiva karkassi (tööriist ilma akude ja laadijata) tasuta kaasa.

Akunurklihvija W 18 LTX 125

Akuotssaag ASE 18 LTX

Tavahind

Tavahind

221 € Akunurklihvija W 18 LTX 125 Inox

221 €

Tavahind

328 € Akutikksaag STA 18 LTX 140

Tavahind

Löögiga akutrell SB 18 LTX Impuls

Tavahind

Akutikksaag STA 18 LTX Tavahind 221

256 € 1.

Akutrell BS 18 LTX Quick / 5,2 Ah

€

589 €

Tavahind

Akupuurvasar BHA 18 LT/LTX

Juhtmevaba LED prozektor BSA 14,4-18

2.

Akupuurvasar BHA 18 LTX / 5,2 Ah Tavahind

Tavahind

Tavahind

658 €

3.

Akunurklihvija W 18 LTX 125 / 5,2 Ah

402 €

Tavahind

199 €

Akuketassaag KSA 18 LTX

Tavahind

566 €

Akuhekipügaja AHS 18-55 V

Tavahind

287 €

221 €

Akulöökkruvikeeraja SSD 18 LT

308 €

Tavahind

Akutrell BS 18 LTX Quick

Tavahind

Akulöökmutrikeeraja SSW 18 LT

277 €

Tavahind

267 €

246 €

Vaata kõiki kampaaniapakkumisi www.metabo.ee

KKU INE! AKKUM S SU UPERPA LISAKS LISAKS SUPERP

+

=155 €

Kaks 18V / 5,2 Ah Li - Power Extreme akut, ühe hinnaga!

Võrreldess 3 3,0 ,0 0A Ah h akudega, m mis turul siiani laialdaselt kasutusel on, võimaldab 5,2 Ah aku töötada 75% kauem.

6 E H I T U S

JA REMONT

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee. Reklaami projektijuht Margit Laasnurm, tel. 680 4629, e-post: margit.laasnurm@lehed.ee 3. aprill 2014

Põrandaküte on paindlik lahendus UPONOR

Parajalt soe jalgealune, vaiksed ruumid, puhta joonega sisekujundus ning tervislik, tuuletõmbuse- ja tolmuvaba õhk – kõik need mugavused saate kaasa põranda­ küttega.

Uusimad lahendused lubavad rakendada põrandaküttesüsteemi isegi jahutamisel ja talvisel teesulatamisel.

Põrandaküte on muutunud aasta-aastalt üha enesestmõistetavamaks lahenduseks. Sellega peavad nõustuma isegi skeptikud, kes siiani on tuginenud kahele vastuargumendile.

Põrandaküte võiks huvi pakkuda kindlasti tolmu­ allergikutele.

Kuna tegu on madalatemperatuurilise küttega, ei teki tsirkuleerivaid õhuvoolusid, mis kannaks endaga kaasas ruumis olevat tolmu.

KEVAD SOODSA PLOKIGA

Sooduspakkumine 24.03 – 30.06. 2014 ROCLITE EHITUSPLOKK ON SOODNE JA SOOJAPIDAV KERGE JA KVALITEETNE TUGEV JA TÄPNE

● ● ●

ROCLITE ehitusplokid on saadaval kõikides hästi varustatud ehitusmaterjalide kauplustes. Vaata lisa www.roclite.eu

Põrandaküte n Toimib ideaalselt koos uusimate kütteallikatega (nt soojuspumbad). n Võimaldab rakendada alter­natiivenergiaid (nt päike ja tuul). n Ei piira sisekujundaja tööd, jätab seinad radiaatorivabaks. n Sobib hästi allergikule: tolmuringlus on minimaalne. n Hoiab jalad soojas ja pea jahedas. n Säästab püsikuludelt. n Automaatikaga süsteem vähendab püsikulusid veelgi, lisades ühtlasi mugavust.

Selgituseks skeptikule

Mugavusautomaatika

Esiteks on kahtlejad arvanud, et põrandaküte ei sobi magamistuppa, sest põrandas ringlev vesi tekitab veesoone efekti. Sellel arvamusel ei ole aga õnneks mingit põhjendatud alust.

Matemaatikast tuttavaid valemeid rakendades saame teada, et 30m2 toa põranda all ringleb maksimaalselt kaks ämbritäit vett, mis veesoone mõõtu küll kuidagi välja ei anna. Parimad indikaatorid, kes tõestavad põrandakütte ohutust, on koerad: nemad magavad vesi-põrandaküttega ruumis suurima mõnuga, mida nad veesoone peal kohe kuidagi teha ei taha.

Põrandaküttes kahtlejad on teise argumendina väitnud, et pidev liiga soojal põrandal viibimine paneb jalad paistetama ja põhjustab muid jalgade verevarustuse probleeme. Selle väite puhul peaksid skeptikud arvestama, et põrandaküte tuleb põhiküttena kõne alla vaid siis, kui ruumid sooja peavad. Olukord, kus põrand on palja jala all tuntavalt soe, viitab juba mõningatele soojapidavuse puudujääkidele. Põrandaküte kui kütteviis selles süüdi ei ole.

Tänapäevaste nõuete kohaselt ehitatud majas jääb soojuskoormus 50–60 W/m2 piiridesse, passiivmajas on see veel isegi kuni kaks korda väiksem. Seega puudub igasugune vajadus tõsta põrandapinna temperatuuri üle 24–27°, mis on juhtumisi ka inimese jalatalla keskmine temperatuur.

Kui on viitsimist, saab põrandakütet reguleerida ka käsitsi. Kui aga soovitakse saavutada äärmiselt ühtlast temperatuuri, on mõistlik paigaldada mugavusautomaatika. Süsteem hoolitseb nii ööl kui ka päeval, et meie elu- ja töökeskkond oleks optimaalne. Ühtlasi saame targa automaatika abil vähendada püsikulusid.

Praegu oleme jõudnud automaatikasüsteemide arengus sellisele tasemele, et hoones olevaid eri süsteeme (küte, ventilatsioon, jahutus jne) on võimalik juhtida tsentraalselt. Näiteks võimaldab automaatika arvestada inimeste elurütmiga ja muuta selle järgi ruumide sisekliima parameetreid.

Tolmu- ja seenevaba

Kasuta head võimalust!

EELISED

Põrandaküte võiks huvi pakkuda kindlasti tolmuallergikutele.

Kuna tegu on madalatemperatuurilise küttega, ei teki tsirkuleerivaid õhuvoolusid, mis kannaks endaga kaasas ruumis olevat tolmu. Nii saab tolm ladestuda horisontaalpindadele, kust seda on hõlbus eemaldada.

Peale selle on uurimused näidanud, et vaipades elunevatele tolmulestadele ja ka hallitusseentele põrandaküte ei meeldi. Tolmulestad üritavad pageda vaiba karvade ülaossa, kus nad paratamatult satuvad tolmuimeja küüsi. Tänu põrandapinna mõnevõrra kõrgemale temperatuurile on pärsitud ka tolmulestade paljunemine.

Radiaatorküttest odavam Üsna sageli võib viimase kümne aasta jooksul ehitatud kortermajades näha pilti, kus põrandani ulatuvate akende ees laiutavad suured radiaatorid. Paraku ei ole need kujundusliku elemendina just eriti kaunid. Põrandaküte võimaldaks säärast äpardust vältida.

Radiaatorkütte puudus on seegi, et märkimisväärne osa tolmust püsib pidevas liikumises.

Samuti jääb radiaatorküttele soojuspumpadest ja alternatiivkütte allikatest saadava küttevee temperatuur pisut madalaks.

Pikematesse arvutustesse laskumata võib eri allikatele tuginedes öelda, et põrandaküte võimaldab, võrreldes radiaatorküttega, 10–15% energiasäästu. Vaekauss kaldub lõplikult põrandakütte poole, kui arvestada, et radiaatorkütte ja uusehitise betoonpõrandasse paigaldatud kütte puhul on alginvesteering samas suurusjärgus.

Kuna põrandakütte puhul on kasutada olev küttepind (põrand) suur, saavutame vajaliku soojushulga (võrreldes radiaatorküttega) märksa madalamal küttevee temperatuuril: betoonpõrandas 30–40°, laagidel põranda või kergpaigalduse korral kuni 50°. Võimalus kasutada madalama temperatuuriga küttevett tähendab aga puhast raha.

Tänu madalamale temperatuurile sobib põrandaküte tehniliselt hästi kokku viimastel aastatel suure populaarsuse võitnud eri liiki soojuspumpade-

ga. Kõik alternatiivsed energiaallikad (tuul, päike jne) on selle küttelahenduse puhul samuti teretulnud.

Elekterkütte tulevik sünge Elekterkütte ainus pluss vesi-põrandakütte ees on odavam alginvesteering: elektriga kütmisel ei ole vaja katlamaja, paigaldus on odavam jne. Kõik muu räägib juba elekterkütte kahjuks, sest kütteallikaks sobib sel juhul ainult elekter, mille hind teadagi üha tõuseb. Alternatiivi ei ole.

Vesi-põrandakütte puhul on võimalik seevastu valida eri kütteallikate vahel: katlad, soojuspump, päike, elekter jne. Vajaduse korral saab kütteallikat kasutuse käigus ka vahetada.

Nutikas põrandajahutus ...

On üsna selge, et madalenergia­ maja vajab isegi meie kliimas aegajalt jahutamist. Üks võimalus on rakendada põrandaküttesüsteemi ka ruumide jahutamisel.

Peale esteetilise külje – jahutusallikat pole näha – on sellisel süsteemil veel plusse: põrandajahutus on täiesti hääletu ning puudub aktiivne õhuliikumine.

Just müra ja jäine tuuletõmbus on asjaolud, mis konditsioneeride puhul sageli inimesi häirivad.

Põrandajahutussüsteemi jahutuselemendid ei vaja hooldust ja suur parajalt jahe pind loob mõnusa olemise.

... ja põrandasulatus Talvel vastutab iga kinnisvaraomanik hoonet ümbritsevate teede, platside ja treppide korrashoiu eest. Üks võimalus on panustada füüsilisele vormile, parimal juhul ka seadmetele, mis lund ja jääd tõrjuvad.

Kuid on veel teine, palju mugavam lahendus: jääd ja lund saab eemaldada põrandaküttega sulatades. Õuetee pind hoitakse sel juhul soojana samal põhimõttel, nagu töötab tubane põrandaküte. Soojuskandjana kasutatakse õues aga külmakindlat vedelikku ehk antifriisi.

Põrandasulatuse kavandamisel on väga tähtis lähteülesanne: lahendus oleneb sellest, kas soovime lume- või jääsulatust ning kas see peab toimima pidevalt või mõnel üksikul päeval.

Leidke asjatundja Võib öelda, et tänapäevane vesi-põrandaküte on teenitult võitnud hulgaliselt poolehoidjaid.

See mugav ja püsikulusid säästev lahendus teenib õige teostuse korral elanikke aastakümneid.

Olenemata sellest, kas tegu on põrandakütte või/ja -jahutusega või siis hoopis teesulatusega, peab säärase lahenduse kindlasti kavandama ning paigaldama oma ala asjatundja. Eksperimenteerimiseks ja süsteemielementide juhuslikuks kombineerimiseks nii vastutusrikka töölõigu puhul ruumi ei ole.

Jüri Püss Uponor Eesti OÜ müügiinsener

E H I T U S

3. aprill 2014

JA REMONT

AS TOODE

Vana katuse väljavahetamise juures kehtib päris kindlasti Eesti vanasõna: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

le toimiv garantii. Kindlasti tasub enne mõttega lugeda garantiitingimusi ja ehituslepinguid ning eelistada kogemuste ja ajalooga ettevõtteid.

4.

6.

1.

Kontrolli ja hinda olukorda asjatundjaga.

Katusevahetus peaks algama olemasoleva katusekonstruktsiooni hindamisest. Hinnata tuleb katuse niiskusolukorda ja kahjustusi, et selgitada välja sarikate või teiste puitosade vahetamise vajadus. Tuleohtlikkuse seisukohast tuleks üle vaadata korstnad.

Tormikindluse poolest on kõige olulisem veenduda toolvärgi kinnituses müüridele. Teraskatus on õhutihedam kui eterniitkate ja tekkivad koormused tuule imemisest on suuremad. See esitab lisaväljakutse sõlmedele, kus toolvärk kinnitatakse müürile. Teraskatus kinnitatakse roovile spetsiaalsete tihendiga katusekruvidega vastavalt normile ja tootja antud kasutusjuhendile.

Katusekonstruktsiooni hindamine peaks olema jõukohane enamikule katustega pikemalt tegelnud ettevõtjatele, keerukamate projektide korral on võimalik ja ka vajalik kaasata ehitusjärelevalve ning projekteerija.

2.

Telli projekt, tutvu omavalitsuse nõuetega.

Eestis kehtib üldine nõue, et kui muutuvad hoone gabariidid, on kohustuslik soetada ehitusja hiljem kasutusluba. Mida aktiivsem omavalitsus, seda enam nõutakse uue katuse puhul projekti, ehitus- ja kasutusluba.

Mõni omavalitsus tõlgendab, et uue roovi jagu 25 mm tõusnud katus on gabariidi muutmine. Seega on vaja endale selgeks teha kohaliku omavalitsuse nõuded. Ehitusluba väljastatakse

omavalitsusest, kui on ette näidata projekt, leitud finantseerija, valitud järelevalve. Soovituslik on hoone kindlustada.

3.

Vali tuntud ehitaja, uuri soovitusi.

Katuse ehitaja valikul peaks tutvuma tema varasemate töödega. Uurida tuleks eelmiste tellijate kommentaare ja veenduda, et ehitajal ei oleks maksuvõlgnevust.

Tundub, et oleme katusematerjalide tootjatest ainsad, kes ise

oma vastutusega pakuvad (ehk esitame ühe arve nii materjalidele kui töödele) ka paigaldusteenust. Osa firmasid lubab, et klient saab töö ja materjali neilt, aga sisuliselt esitab materjalide eest arve üks ja tööde eest teine ettevõte. Nn volitatud paigaldajaid omavad ilmselt kõik tootjad ja on ka teistpidi, et paigaldajad toovad oma hea koostööpartneri juurest materjalid.

Tähtis on süveneda paigaldaja minevikku ja kogemusse ning saada materjalidele ja tööde-

5.

Enne ehitust pidage kolmepoolne koosolek.

Eelkõige suuremate objektide puhul soovitame Soomes laialdaselt kasutusel olevat tava korraldada enne töid tellija-töövõtja-järelevalve osalusel põhjalik koosolek. Seal tuleks lahti rääkida kõik tehtavad tööd sõlmlahenduste tasandil.

Siinkohal on ehitajal viimane võimalus avaldada oma arvamust tellija teinekord rahalisest olukorrast tingitud miinimumpaketi kohta. Samuti selgitada kitsaskohad, mis võivad tekitada ettenägematuid kulutusi. Selline koosolek väldib tööde ajal tekkivaid arusaamatusi, annab tellijale lisagarantii ning vabastab ehitaja planeerimata lisatöödest.

Soovitatav on koosolek protokollida, lisada joonised, selgitused jm info.

Enne töö algust tuleks kokku koguda kõik sertifikaadid, tootekaardid, joonised.

Ka nn koduehitaja võiks leida tunnikese ehitajaga, et panna mõlemapoolselt kirja ootused ja võimalused. Sertifikaatide, lepingute jms tehnilise info osas on eramajaomanikul isegi rohkem riske, et ehitaja talle näiteks valesid materjale ei tarni.

KATUSEVAHETUS – kas imelihtne?

Mõte katusevahetusest toob peale rahakoti sisu ülelugemise ja “meeldib – ei meeldi” valiku kaasa palju küsimusi. ASi Toode kodulehel on kirjas terve vajalike tegevuste jada, mida peaks uue katuse ehitamisel tegema või jälgima.

Eri etappe kommenteerib firma müügijuht Erki Loigom.

7

Leia tööde tegemiseks kogemusega järelevalve.

Järelevalvet peaks muidugi pakkuma ehitajast erinev ettevõtja, järelevalve palkamine on tellija ülesanne ja mure. Eramajade juures pole see muidugi kohustuslik, aga suurematel projektidel möödapääsmatu.

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

Töö käigus akteerige iga olulisem töölõik.

Seda tuleks teha enne järgmise sõlme juurde asumist, et vältida olukorda, kus eelmise sõlme vead jäävad peitu ja nende parandamine on juba võimatu.

Ehitus ja Remont

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

* 2014. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

8 R E K L A A M

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee. Reklaami projektijuht Margit Laasnurm, tel. 680 4629, e-post: margit.laasnurm@lehed.ee 3. aprill 2014

Katus ja korsten vajavad terviklikku lähenemist Maja ehitamine koosneb paljudest etappidest, kuid ometi on tark mõned ehitustööd planeerida koos. Üheks selliseks majaosaks, mida annab suure­ päraselt koos ehitada, on katus ja korsten. Hea etteplaneerimine ja kompleksse lahenduse leidmi­ ne annab eelise nii ehituskvaliteedis kui ka aja­ ja närvikulus.

Katuselahenduse planeerimine ja komplekssus Planeerimine algab kivi valikust, lisatarvikutest kuni transpordi ja tõsteteenuseni välja. Hea meelega anname omalt poolt soovitusi katuse paigaldamise ja ehitamise osas. Lisaks teame juhtida tähelepanu seadusest tulenevatele nõuetele, millega inimesed ei pruugi ise kursis olla. Näiteks turvatooted: käiguteed, hooldusplatvormid ja turvakonksud katustele, korst­ nate läbiviigud ja kaugused ehituskonstruktsiooni­ dest jne. Ühed viimased seadusemuudatused nõuavadki katustel korralikke hooldusplatvorme, turvakonkse ja käiguteid, et korstnapühkija või ka majaomanik ise tunneks end katuse ja korstna hooldamisel tur­ valiselt. Vastasel korral on näiteks korstnapühkijal õigus keelduda katusele minemast.

Paljud meie toodetavad lisatarvikud on ka meie endi väljatöötatud. Need on sündinud praktilise kogemuse baasil ja sobivad tõepoolest Eesti klii­ masse.

Tuleohutusnormides on juba jõustunud nõue, et kui korsten asub katuseharjast üks meeter (või roh­ kem) madalamal ning katus on piisavalt suure kalde­ ga, tuleb paigaldada katuseharja ja korstna vahele lumetõke. See nõue pole liiast – oleme ise oma töös näinud juhtumeid, kus lumi on katuselt varisedes korstna suisa kütmise pealt ära viinud. Uskuge, te ei taha sellist olukorda ise läbi elada!

Katust ja korstent tuleks ehitada/ renoveerida koos Katuse ehitamine või renoveerimine ei jäta puudu­ tamata ka korstent. Ja vastupidi – korstna vahetami­ sel peab arvestama teatud töödega katusel.

Tõesti, kui vaadata maja ehitamise kulgu, siis katus ja korsten paigaldatakse üsna samal ajal.

Reeglina tahetakse enne püsti panna korsten, sest siis saab hästi teha ära tihen­ dustööd. Kui kors­ ten hiljem ehitada, ei pruugi enam saada katusepaigaldajat, kes oskaks teha tihendus­ töid professionaalselt.

Oleme oma koostöö­ partnereid selles vallas koolitanud ning paljud neist oskavad paigal­ dada just katuseid ja korstnaid koos.

Katuse ja korstna ehitamist koos planee­ rides saate hoida kok­ ku aega. Võib juhtuda, et saate ühe transpor­ diga endale nii katu­ sematerjalid kui ka korstnasüsteemi. Lisa­ tarvikud, mis sobivad just antud lahenduse­ le, on samuti kohe ole­ mas. Seega tasub alati küsida täislahendusi, mitte vaid üksikuid tooteid.

Kuidas garanteerida katuse või korstna korrektne paigaldamine Korstent tohib paigaldada vaid pottsepa või kütte­ süsteemide paigaldaja kutsetunnistust omav ehitaja.

Teame vähemalt viit juhtumit, kus päästeamet ei ole hoonele kasutusluba andnud, sest küttesüsteemi oli paigaldanud kutsetunnistuseta isik. Selle eest määratakse isegi trahve.

Soovime, et klient saaks meie käest katuse, mis on tõesti kvaliteetne ning kestab kogu inimese elu­ ea. Katus ei koosne ju ainult katusekividest, vaid tarvis läheb nii kivide alla käivaid materjale, seina ja katuse vahelisi tihendeid kui ka häid ehitajaid, kes oskavad katuse paigaldada nii, nagu vaja. Selleks teeme põhjalikku tööd oma koostööpartneritega.

REKLAAMTEKST

Levinud on müüt, et kivikatus on liiga raske Lisaks katusematerjalile mõjub tegelikult katusele kõige raskemini hoopis lumi, moodustades 60 prot­ senti kõigist katusele mõjuvatest koormustest (tuul, sarikad, roovitus, katusekivid ja muud materjalid).

Kivikatust ei saa panna vaid siis, kui maja ehitami­ sel on midagi totaalselt valesti tehtud. Üldiselt ehi­ tatakse ju hooneid ikka ehitusnorme järgides, seda isegi nõukogude ajal.

Vanade talumajade renoveerimisel võib tekkida roovituse küsimus, sest sarikate vahed on liiga suu­ red. Sel juhul tuleks kasutada suurema ristlõikega roovitust, näiteks 50 x 100 materjaliga saab 1,5–2 m vahega ümarpalk sarikatele kivikatuse roovitus la­ hendatud. Kivikatus sobib seega peaaegu kõigile hoonetele.

Teavet katuselahenduste kohta uuri Monieri info­ telefonilt 627 5560 või kodulehelt www.monier.ee.

Monier OÜ Tallinn: Pärnu mnt 139 tel 627 5560 Tartu: Riia 140c tel 739 0128 katus@monier.com www.monier.ee

Tõhus soodapuhastus eemaldab kattekihi pinda kahjustamata Soodapuhastus eemaldab mustuse, värvi ja muud kattekihid, ei kahjusta puhastatavat pinda ega reosta keskkonda. Ehitusja renoveerimistöödel on söögisoodaga puhastamine asendamatu moodus õrnade paepindade taastamisel, palkseinte puhastamisel, tulekahjujälgede likvideerimisel, pulbervärvi eemaldamisel metallilt või krohvi eemaldamisel fassaadilt.

Hoolimata SodaBlastBaltic OÜ ligi kolmeaastasest tegutsemisest Eesti turul, on soodapuhastus paljudele veel tundmatu, sest puudub ettekujutus soodapritsi võimalustest ja eelistest teiste puhastusmeetodite kõrval.

Mis on soodapuhastus?

Selle meetodi puhul kasutatakse puhastusainena naatriumvesinik­ karbonaati ehk söögisoodat. Kokku­ puutel puhastatava pinnaga sooda­ kristallid lõhkevad, vabaneva energia abil eemaldatakse mustus või värv

puhastatavat pinda kahjustamata.

Muud väliselt analoogsed puhastusmeetodid, nagu liivapritsimine, töötab seevastu kraapimispõhimõttel – liivaterad paisatakse suure kiirusega vastu puhastatavat pinda. Liivatera ei purune, vaid sisuliselt lõhub kõik oma teele sattunu.

Meie tehnoloogia võimaldab nii kuiv­ kui ka märgsoodapuhastust, viimasel juhul tekib tunduvalt vähem tolmu. Mõnel puhul tõstatub esile ka sooda poleeriv efekt.

Kasutusvaldkonnad Eespool kirjeldatud asjaolud muudavad soodapuhastuse kasutusvõimalused väga laialdaseks. Alustades pulbervärvi eemaldamisest metallilt või krohvi eemaldamisest fassaadilt ja lõpetades reklaamide puhastamisega klaasakendelt. Suurepärane jääb soodapuhastuse tulemus nii vanadel kui ka uutel palkseintel. Lisaks kaitseb puhastusainena kasutatav sooda palke hilisema võimaliku kopituse ja hallituse eest.

Tulekahju tagajärgede likvideerimisel on soodapuhastus peaaegu ainuke meetod, mis lisaks silmaga nähtavatele kahjustustele (söestumine, tahmumine jne) eemaldab eba-

meeldiva lõhna. Seda just tänu sooda desinfitseerivatele omadustele.

Laevu, kaatreid ja paate oleme puhastanud otse veekogude kallastel või sadamates, sest soodapuhastuse tagajärjel ei teki jääke, mida oleks vaja erimeetoditega kokku korjata või nende sattumist elukeskkonda piirata.

Mitu aastat järjest oleme puhastanud Paide linnas asuvaid pae­ skulptuure. Skulptuuride väga õrnu detaile tuleb töödelda ülima ettevaatlikkusega. Märgsoodapuhastus annab paele värske ilme.

Hiljuti said kolm Tartu silda puhtaks koledatest grafititest. Samas võimaldas soodapritsi täpsus alles jätta pildid, mida on möödakäijatel ilus vaadata.

Palksein enne ja pärast soodapuhastust.

Tehnoloogia võimalused Meie tehnoloogia võimaldab lisaks soodale puhastusainena kasutada alternatiivseid puhastusaineid. Väga hea ja kiire tulemuse annab veidi tugevamat puhastust nõudvale pinnale klaasipuru. Kasutame selleks mitmeid fraktsioone, mis omakorda laiendavad teenuste ringi. Kui keskmine klaasipurufraktsioon sobib veoauto

velgede mustusest ja roostest puhastamiseks, siis peenem ehk puuder­ fraktsioon on kasutatav ka vanalt mööblilt laki eemaldamiseks.

Eriti tundlikele, näiteks väga õhukestele plekkpindadele võib osutuda sobilikumaks plastgraanulite kasutamine.

Oleme võimelised töötama täiesti sõltumatult väliskeskkonna eripärast, eelduseks on vaid enam­ vähem sõidetav juurdepääs. Takistuseks pole saanud ka kõrgused.

Praegu käivad ettevalmistused ühe kirikutorni plekk­kupli valtspleki puhastamiseks.

Kontakt: SodaBlastBaltic OÜ tel 517 4981 www.sbb.ee