Targu Talita erinumber Ehitus ja Remont (märts 2011)

TALVEKAHJUD:

KÜTA TARGALT:

KUJUNDA KODU:

Lk 148

Lk 152–153

Lk 158

Vaata maja üle

Põrandaküte on tervislik

Epolakist vahva põrand

Maalehe nõuandelisa

K O DU V ÄRSK

END AJ A

Nr 38 10. märts 2011

146 Ehitus & Remont

Ehitus & Remont 147

Kevad tulgu!

REPRO

M

is on ühist inimesel ja katusel? Tänavu kindlasti see, et pikk talv on mõlemad ära räsinud. Kui sügistormidega lendasid katused, siis talvelibe tõstis inimesed maast lahti. Lumerohkuse all ägasid mõlemad. Olgu kas või moraalselt.

Kinnisvaramaaklerid ennustavad juba ammu kevadet. Ehk siis kinnisvaraturu ärkamist ja (hindade) silmanähtavat kasvu.

Veel loodetakse, et koos rändlindudega saabuvad koju ka meie paremad ehitajad. Ja mitte ainult koduigatsuse, vaid lokkama lööva tööpõllu ajel.

Seni tegelemegi vaid ennustamisega. Usume, et korralik peremees järgib vanarahvatarkust ja hakkab kohe esimeste soojadega rege rautama. Katuse parandamisest ja maja soojustamisest rääkimata.

Aga mine tea. Õieti teangi meest, kes oli augustitormi pimedas kodus juba üle elanud, kui luges meie ehituse erinumbrist elektrigeneraatorite päästvast jõust. Koos loo autoriga läksid poodi ja valisid sobiva välja. Järgmise tormi ajal säras tema maja pimedas külas kui päike. Seega võib tarkus tulla ka tasapisi – peaasi et tuleb. Õnneks on kevadised päikesekiired pigem äratavad kui uinutavad. Alguses hakkab liikuma mõte, seejärel sügelevad juba käed töö järele. Ja talvel kogutud euroraha tuleb luhvtitada niikuinii.

KAJA PRÜGI

Ehitamises pole vaikelu

Uusi eramuid ja kortermaju ei kerki enam nii massiliselt kui mõni aasta tagasi. Ometi ei tähenda see, et ehitamine oleks nullseisus.

Naaberriigis Lätis on ehitusmaterjalide hinnad kahe talvekuuga juba paar protsenti tõusnud. Eestis pole ehitusmaterjalidega kauplejad kasvu veel täheldanud. Lähenev kevad ja suvi on aga see aeg, kui asjalik mees mõtleb eramu või korteri remondile.

On valikute küsimus, mida teha ja kui suure summa eest. Sanitaarremondi korral piisab värskenduskuuri andmisest ja kergematest töödest. Kui võtta ette suurem remont, siis näites paneelmaja korteris peab 10 000 euroga ikka arvestama.

Hinnatakse kvaliteeti ja aega Seadsin sammud Tartusse K-Rauta ehitustarvete kauplusesse, mis tuntud laia valiku poolest. Kaupluse juhataja Ain Kutsari sõnum remondi planeerimiseks on lihtne: kodus peab rahaasjad läbi mõtlema, naisega plaanid läbi rääkima ning siis kauplusesse tulema. Pakutava valik on seinast seina. Odav pole alati kvaliteetne, nii et kui eurosid rohkem, võiks panustada kvaliteetsetesse materjalidesse.

“Inimesed on hakanud aru saama hinna ja kvaliteedi suhtest,” räägib Kutsar. “On märgata nii uute eluasemete ehitamise tõusu kui ka remonditegemise kasvu. Silma torkab see, et suuremate ehitustööde tegijad on üha enam professionaalid. Kuna materjalid on kallid, siis on tellija soov kindlustada selle sihipärane, tõhus ja säästev kasutus.”

Viimase aja trend on see, et kunde on hakanud rohkem väärtustama aega ja eelistab probleemidele terviklahendusi, soovides saada võimalikult palju remondiks või ehitamiseks vajalikku kaupa ühest kohast. Sellega kaasneb ka kliendi kõrgendatud ootus teenindajale mitte ainult kauba müümi-

ses, vaid ka lisateenustes nagu transport, nõustamised, mõõtude järgi lõikamised jne.

Ain Kutsar kinnitab, et päris seisakut pole ehitusmaterjalide müümises olnudki. “Alati on olemas teadlikke ehitajaid ja remontijaid – kodu korrastamine on tänuväärne ettevõtmine.

Püüame kliendile igati abiks olla nii materjalide hankimise kui ka sisekujunduse osas.”

Mida kõige rohkem ostetakse Kutsari sõnul on elavnemist märgata põrandakatete ja siseviimistlusmaterjalide osas. Omajagu aktiivsust ilmutavad aiandushuvilised, kes käivad üha sagedamini poodides, uurivad kaupu ja hindu, et enne kõrghooaja algust omada pakutavast selgemat pilti.

Igal ajal lähevad kaubaks vannitoasegistid, kõiksugu kraanid, sulgurid ja muu sanitaartehniline kaup. Ikka on kusagil vaja torusid paigata või vahetada. Klienditeenindaja ülesanne on aidatagi ostjal selgeks teha, millist kaupa laiast valikust välja valida. “Kuigi ühele osale ostjatest jääb alati määravaks hind, suureneb järjest rohkem nende klientide arv, kes mõistavad, et pikas perspektiivis ei pruugi odavam lahendus olla kõige parem,” tõdes Kutsar.

Filosofeerides selle üle, milline võiks olla ehitusturg, kui naftahinna kiire tõus peaks vallandama uue ülemaailmse kriisi, tõdeb Ain Kutsar: “Ilmselt jätkatakse sel juhul sama mustri järgi mis viimasel kolmel aastal: ehitatakse mitte nii palju kui vaja, vaid nii palju, kui on hädapärast võimalik. Buumiaegset kuldaega ei tule niipea. Kuna ka konkurents on äärmiselt tugev, elavad ehitajad ja kaupmehed praegu üliväikeste marginaalidega, mis omakorda pärsib tuleviku investeeringuteks vajaliku kasumi teenimise võimalusi.” Üks on selge: kuniks majanduselu on Eestis veidigi tasakaalus ja raha hakanud liikuma, tuleb panustada kodu uuendamisse või ehitamisse.

VAMBOLA PAAVO

Narva mnt 11e, 10151 Tallinn, www.maaleht.ee Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak Väljaandja AS Maaleht / Trükk AS Kroonpress Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011 Ilmub koos Maalehega

148 Ehitus & Remont

Hinda maja tervist MARI PETERSON

Mida peaks talvel maja juures jälgima, et suvisteks remonditöödeks valmistuda?

Kindlasti tuleks kontrollida ka fassaadi korrasolekut ja seda, ega lumi pole tuisanud kuhugi, kus see võiks sulamise ja taas külmumisega välisviimistlust kahjustada. Tuisuga sisse tunginud lumi võib kahjustada nii fassaadi välimust kui ka konstruktsioone ja soojapidavust.

Suvesoojaga võivad need mured, mis talvel maja kimbutasid, kergesti meelest minna.

Toome siinkohal mõningaid näiteid, mida peaks kevade lähenedes maja juures märkama, et järgmisel talvel samad “üllatused” imelisele ja lumerohkele talvele varju ei heidaks.

Vahel võib ka kõige väiksemast tülikast ebameeldivusest tekkida suur ja kulukas probleem.

Küttesüsteem Enne talvist kütteperioodi on soovitatav vaadata üle ka küttekolded ning veenduda nende korrasolekus.

Paraku kipub valdav osa probleeme tekkima just siis, kui kõige aktiivsem kütteperiood on käimas. Seepärast tuleks juba kevadise ülevaatusega neid probleeme ennetada.

Katus Kindlasti tuleks lumerohkel talvel jälgida katust ja selle konstruktsioone.

Vanemate ja väiksema kaldenurgaga katuste puhul võib lumi oma raskusega saada lausa saatuslikuks.

Eriti just soojemate ilmadega muutub märg lumi väga raskeks ning katusekandjad võivad selle all paigast ära vajuda või halvemal juhul puruneda. Selle vältimiseks tuleks talvel katust lumest puhastada ja kevadel katus hoolega üle vaadata.

Vee- ja kanalisatsioonitorustik

Jääpurikad räästas Talv on maja soojapidavuse kontrollimiseks väga hea aeg. Üks suuremaid maja osasid, mille kaudu majast väga palju sooja lahkuda võib, on katus. Sellest annavad märku külmade ilmadega maja räästasse tekkivad jääpurikad.

Läbi katuse välja minev soe õhk sulatab katusel lume ning katuse servast vee tilkudes tekivadki purikad. Sellisel juhul tuleks kindlasti üle vaadata katuse või katuslae soojustus ning võimalusel seda täiendada.

Vihmaveerennid Eesti talvele iseloomulik sooja ja külma ilma vaheldumine võib halvasti mõjuda ka vihmaveesüsteemile. Rennidesse sulanud lumevesi võib kiiresti jäätuda ning muutuda seega väga raskeks. Samuti lisab raskust katuselt peale vajuv lumekiht.

Seega tuleks heita kevade tulekul pilk ka rennide poole, veendumaks, et need on korralikult maja räästa külge kinnitatud ega ole ohtu nende allakukkumiseks.

Fassaad

Niisugused võimsad jääpurikad annavad märku sellest, et katuse või katuslae soojustus vajab hädasti parandamist. Ka lõhuvad purikad vihmaveerenne.

Soojustus Lisaks katusele on talvel võimalik märgata külmasildasid ka mujal: seinte ühenduskohtades, akende ja uste äärtes. Samuti vundamendi ja seinte ühenduskohad, rõdu ja seina ühenduskoht – kõik need võivad olla potentsiaalsed külmasillad, kui nende soojustamine pole küllalt hästi tehtud.

Kui talvel on kuskil märgata eriti külmi tsoone või suuremate tuultega tunda läbipuhumist, tuleks kevadel kindlasti uurida, mis on seda tekitanud. Vähene või valesti paigaldatud soojustus ja tuuletõke mõjuvad tunduvalt küttekuludele. Vahel piisab väikesest investeeringust, et maja küttekulusid märkimisväärselt vähendada.

Kui talvel on olnud muresid külmunud veetorustike või kanalisatsioonitorudega, tuleks kindlasti ka need kevadel ja suvel hoolikalt üle vaadata ning kontrollida, kas nad on korralikult soojustatud.

Torude külmumisest võib tekkida palju muresid, alates tülikast sulatamisest kuni kapitaalsete toruvahetustöödeni, kuna külmunud vesi on torudes paisunud ning need ära lõhkunud.

Drenaaž Pärast lumerikast talve tuleks kevadel pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas lumesulamisvesi maja juurest eemale juhtida. Kui kinnistul on paigaldatud drenaaž, siis on kevadel väga hästi näha, kas see ka normaalselt toimib.

Drenaaži korrasolek on tähtis mitte ainult lumesulamise ajal, vastasel juhul võib see saada saatuslikuks ka suuremate suviste või sügiseste vihmasadudega. Puuduliku või mittetoimiva drenaažisüsteemi ja niiske pinnase puhul võib majaomanikku ees oodata ka uputus keldris.

HARDI ALLIKSAAR Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

Ehitus & Remont 149

Katused mis iseloomustavad sind ja sinu kodu Meie

osaks

Uue põlvkonna Purex pinnakate on kergelt

pinnakate garanteerib katuse vastupidavuse

on ajast aega olnud viilkatused. Katuse-

arhitektuuri

lahutamatuks

struktuurne ja matt ning selle suurepärased

pika ekspluatatsiooniperioodi jooksul.

kattena kasutatakse küll erinevaid materjale,

omadused

kuid nende eesmärk on üks – kaitsta hoonet

Moodulkatus Finnera sobib mis tahes kuju ja

Algav kevad toob paljudele kaasa kodu ehi-

niiskuse eest. Peale selle, et katus peab täit-

suurusega katuseprojekti teostamiseks.

tamise või katuse vahetuse mõtteid. Ühtede

tagavad

katuse

pika

eluea.

ma oma funktsiooni, annab see ka hoone

jaoks on see sooviks luua enda ja oma pere

üldmuljesse väga suure panuse. Katuse-

Vintage on klassikalist valtskatust meenutav

jaoks uusi väärtusi, teiste jaoks vajadus kor-

katete erinevad

vormid, pinnakatted ja

katuseprofiil, mis rõhutab teraskatuse aja-

rastada olemasolevaid.

värvitoonid annavad hoonele oma aura ja

tust. Profiil sobib eelkõige vanade katuste

valikute tegemist natuke plaani. Tehke tiir

emotsiooni. Ainuüksi juba katuse renoveeri-

renoveerimiseks, aidates säilitada vanade

ümber oma kodu, vaadake seda eemalt ja

mine

välisilme

hoonete stiilset joont ja vaid neile omast

heitke pilk hetkeks ka enda sisse - milline

värskemaks. Uus katus püüab pilku ja loob

hõngu. Kindlasti on Vintage parim valik

oleks sobivaim valik sinu ja su kodu jaoks.

majaomanikest pildi kui teadlikest ja kodu

miljööväärtuslike piirkondade katuste reno-

armastavatest inimestest.

veerimiseks, kuna selle maleruudus mus-

muudab

kogu

hoone

ter meenutab möödunud aegade käsitööna

Tasuta lühinumber 1914

Katusematerjalide valiku mitmekesistami-

valmistatud valtskatust. Tänapäevane val-

www.ruukki.ee/kodu

seks on Ruukki teraskatuste tootevalikusse

mistamistehnoloogia ja profiilpleki suur

lisandunud kolm uut katuseprofiili Finnera,

laius võimaldavad teostada tööd kiirelt ja

Vintage ja Classic Premium. Kõik need tooted

ilma spetsiaaltööriistu kasutamata. Uue

oma erineva disaini, omaduste ja paigal-

põlvkonna Purex pinnakate ja katustele

dusmeetoditega annavad võimaluse välja

sobilik

tuua oma maja eripära ning rõhutada neid

pika eluea. Profiiliga sobivad lisatarvikud ja

nüansse, mis on olulised just sinule.

turvaelemendid

värvivalik

tagavad

Pidage siis enne

katusekattele

kindlustavad

katuse

komplektsuse ja turvalise ekspluatatsiooni.

Finnera on kvaliteetne terasest katusemoodul, mis sobib inimesele, kes hindab

Classic Premium, nagu nimigi ütleb, on

ehitustööde juures lihtsust ja kellele meel-

tippklassi katus. Klassikaline valtspleki kuju

dib ehitada kodu oma kätega. Katusemoo-

ning kvaliteetsed pinna- ja aluskihid muu-

dulite kergus, vähene lõikamisvajadus ja

davad selle materjali sobivaks eelkõige just

kättesaadavus

paigaldustööd

uutele ja eksklusiivsetele hoonetele. Profiili

kiireks ja kõigile jõukohaseks. Pole vaja ka-

isikupärane reljeefne pinnaviimistlus mõjub

tust eraldi tellida, oodata ning muretseda

luksuslikult ja eristab teie katuse kõikidest

võimalike eksimuste pärast, mis tööd tehes

teistest analoogsetest katustest, Premium

võivad ette tulla. Kvaliteetse moodulkatuse

profiili alla kleebitud vilt aga summu-

saate lihtsalt osta hästivarustatud ehitus-

tab teraskatusele langevate vihmapiiskade

materjalide

“põrina”.

muudavad

kauplusest.

Katusemoodulid

Katuseprofiili

paigaldamine

ning lisatarvikud on kerged ja mahuvad

on sarnane tüüpilise Classic katuse pai-

sõiduautosse, paigaldamise jaoks pole vaja

galdamisega.

ka kohvritäit tööriistu ja eelnevat kogemust.

Premium profiili tagasivaltsitud esiosa, mis

Finnera tagasivaltsitud esiserv ning suure-

nõuab paigaldusel spetsiaalse räästapleki

pärane külgkattuvus muudavad märka-

kasutamist, kuid tagab ka katusele sobi-

matuks ülekatted ja ühenduskohad, mis

liku, nähtavate kruvideta kinnituse. Aastaid

üldjuhul on teraskatustele iseloomulikud.

kasutusel olnud ja tegelikes oludes testitud

Ainuke

Finnera

vahe

on

Classic

Classic Premium

Vintage

150 Ehitus & Remont

KODUKINDLUSTUS lisab turvatunnet Lõppev talv tõi endaga kaasa ootamatult karmid ilmaolud ning lume- ja jäärohkusest tingitud probleemidega seisid silmitsi nii korterikui majaomanikud.

Katuste kandevõime ning ohtlikult üle katuseservade rippuvad jää- ja lumekamakad valmistasid peavalu nii koduomanikele, majahaldajatele kui jalakäijatele. Kahjuks ei jäänud olemata ka mitmed kurvad õnnetused.

Lumekahjude vältimiseks saab hoolas koduomanik ise palju ära teha – regulaarselt puhastada katuseid sinna kuhjunud lumest, eemaldada katuseservadest ohtlikult jääpurikad ning liivatada õueala ja ukseesiseid. Vahel on aga pea võimatu kiirelt muutuvate ilmaoludega arvestada ning siis on abi kodukindlustusest, mis katab riskid.

Mida ja kuidas kindlustada Kindlustuslepingut valima asudes tuleks kõigepealt otsustada, milliste riskide vastu soovitakse end kaitsta ning millises ulatuses. Pakette saab klient koostöös kindlustusmaakleri või kindlustusagendiga ise kokku panna vastavalt hoonete iseloomule ja arvestades võimalikke riske.

RSA Kindlustuse puhul on võimalik näiteks kombineerida väga erinevaid katteid. Kui eramaja krundil asub mitu hoonet, sealhulgas puukuur, siis elamule võib teha täiskatte, aga kuurile piisaks ehk vaid tule- ja tormikindlustusest. Või kui kõrvalhoones ei ole veetorusid, pole vajalik kindlustust nende võimaliku lõhkemise vastu. Eestis pakutaksegi üldjuhul pakett-tooteid, kus lisaks varakindlustusele on võimalik lisakaitseid juurde osta.

MARI PETERSON

KINDLUSTUS

Kodukindlustuse võimalused n Hüvitamisel ei arvestata alakindlustust, hüvitatakse põhimõttel vana vastu uus. n Koduse vara kindlustus ilma nimekirjata ja piiranguteta vara gruppidele. n Kaitse kindlustusvõtja või tema pereliikmega kaasas olevale kodusele varale (nt tööl, koolis, autos, reisil, puhkusel). n Kaitse integreeritud köögitehnikale ja sisseehitatud mööblile. n Kaitse kodutehnikale ootamatu rikke korral (kodumasinad, arvuti, teler jm). n Võimalus sõlmida kindlustusleping kuni kolmeks aastaks koos 20% hinnasoodustusega. n Omavastutus puudub klaaspindade purunemisel, lukkude asendamisel ja üürikulude kindlustamisel. n Elektroonilisel teel lepingu sõlmimine säästab aega ja paberit.

Allikas: RSA Kindlustus

Korteri kindlustamisel on vaja teada, kas korteriühistu on sõlminud kindlustuslepingu majakarbile. Kui see on tehtud, piisab ühistu liikmetele vaid oma korteri siseviimistluse, tehnika jm kindlustamisest. Majakarp, õuerajatised ja muu ühisosa on sellisel juhul aga kaitstud ühistu kindlustusega. Kui ühistul kindlustuslepingut pole, võiks valida korteriomandi kindlustuse, sest see katab ka korteriomaniku mõttelise osa ulatuses majakarbi ja ühisruumidega juhtuda võivad kahjud.

Korteri kindlustamisel tasub kindlasti kaaluda ka vastutuskindlustuse sõlmimist. Kui unustate vannitoas vee jooksma ning vesi rikub alumiste korterite toalaed ja -seinad või hoopis ühistu trepikoja, tekib naabritel või ühistul õigus korteriomanikult kahjude hüvitamist nõuda.

Millest sõltub kindlustusmakse Kodukindlustuse kindlustusmakse suurus sõltub peamiselt elamu üldpinnast, hoone ehitusmaterjalist ja ehitusaastast. Samuti on oluliseks infoks hiljuti tehtud renoveerimistööd ning see, kas hoone ehitustööd on pooleli või lõpetatud.

Kindlasti tasub mainida, kui viimase kümne aasta jooksul on hoones vahetatud veetorud, uuendatud elektrisüsteeme ning kas hoones on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Korteri kindlustusmakse kujunemise määrab peamiselt korteri seisukord (siseviimistlus,

mööbel, tehnika jne) ning ka kortermaja üldine olukord.

Hoone kindlustusväärtuseks on tavaliselt kinnisvara hind. Selle määramisel võetakse aluseks kliendile teadaolev kinnisvara soetamise hind (juhul kui klient seda mäletab). Elumajadel on keskmine ruutmeetri hind 12 500, suvilatel ja korteritel on see summa väiksem, samuti kõrvalhoonetel. Viimasel ajal on levinud praktika, et kindlustussummat poliisi peale ei märgitagi ning kahjujuhtumi korral taastatakse maja või korter endisel tasemel.

Alati tasub meeles pidada, et kindlustus ei asenda heaperemehelikku suhtumist oma varasse, vaid on mõeldud turvalisuse tagamiseks ootamatuste korral. Näiteks kahe päevaga maha sadanud hiiglaslik lumehulk ning pikad katuse- ja koristustööde järjekorrad ei võimalda majaomanikul alati piisavalt kiiresti reageerida.

Sellisel juhul on tekkinud kahjude likvideerimisel kindlustusest abi. Samas kui katusele lastakse kuude kaupa lumel kuhjuda ning katus hakkab vett läbi laskma või ei pea lume raskusele vastu, siis on tegu juba hooletu suhtumisega oma varasse ning kindlustus ei pruugi selliseid kahjusid katta.

ARVI LUHAKOODER RSA Kindlustuse kindlustusdirektor

REKLAAMTEKST

Ehitus & Remont 151

AEROC plokk –

kerge kui õhk, kõva kui kivi Kümme aastat meie ehitusturul ilma teinud AEROC poorbetoonplokid on võitnud eelkõige iseehitajate südamed - neist on tõepoolest kerge ehitada.

AEROC hüüdlauses - kerge ehitada - väljaöeldut saab tõlgendada kaheti. Ühelt poolt on plokid puidustki kergemad ja teisalt on nendest seina ladumine äärmiselt lihtne. Nüüdseks on AEROC tootevalikus seinaplokke paksustega 100 mm kuni 500 mm, lisaks vaheseinaplaadid, armeeritud sillused, laepaneelid ja U-plokid. Seega saab tootja väljatöötatud sõlmlahendusi kasutades ehitada kogu maja toodetest, mis sobivad omavahel kokku ja on tehtud samast materjalist.

Tootearenduse käigus on AEROC plokid muutunud kergemaks ja oluliselt soojapidavamaks.

375 ja 500 mm laiustest plokkidest laotud sein ei nõua mingit lisasoojustust. AEROC EcoTerm Plus 500 plokkidest ehitatud ühekihilise välisseina soojapidavuse näitajad ületavad tublisti Eestis kehtestatud norme ja vastavad täielikult hiljuti karmistunud Soome energiatõhususe nõuetele.

Juhul kui inimene soovib, et tema maja kaunistaks tellis või fassaadikivi, on otstarbekas valida õhemad AEROC Classic plokid ning lisada täiendav soojustuskiht. Kuna ka Classic plokid on hea soojapidavusega, piisab siin õhematest soojustuskihtidest, kui mis tahes muu seinamaterjali lisasoojustamisel.

Looduslikult puhas Eesti asi Esimene AEROC poorbetoontoodete tehas rajati 2001. aastal Lääne-Virumaal Kunda lähe-

dale. Nii nagu tehase loomise algusaastatel, põhineb ettevõte tänagi vaid Eesti kapitalil. Praegu on ettevõttel kaks kaasaegse tehnoloogiaga varustatud tehast, üks Eestis ja teine Lätis. Lisaks Eestile ja Lätile turustatakse AEROC tooteid Leedus, Rootsis, Soomes, Taanis, Norras ja Venemaa Kaliningradi piirkonnas.

AEROC tooted valmistatakse ökoloogiliselt puhastest eestimaistest materjalidest – liivast, lubjast, tsemendist ja kipsist –, mistõttu need ei erita mingeid kahjulikke aineid. Kuni 80% toodete kubatuurist moodustab kinnistes poorides seisev õhk, mis annabki plokkidele hea soojapidavuse.

AEROC plokkidest laotud sein omab head soojuse akumulatsiooni võimet, mis silub järske temperatuurikõikumisi. Külmal talvel on majas soe ning kuumal suvel meeldivalt jahe. Selline maja ei karda niiskust, ei põle, ei mädane ega kahjustu näriliste tegevusest.

Lihtne laduda ja töödelda AEROC toodete mõõdutäpsus võimaldab laduda seina mitte müürimördi, vaid spetsiaalse liimiseguga. See kantakse plokireale liimikelgu või -kulbiga. Iga neljanda rea tagant armeeritakse müüritis kas tavalise 8 mm armatuuri või õhukese “Murfor” terasarmatuuriga.

Liimivuukide paksus on tavaliste 10-12 mm mördivuukide asemel ainult 1,5-3 mm. See vähendab mördikulu, suurendab ladumiskiirust ja tõstab soojapidavust. Tänu plokkide mõõdutäpsusele ei vaja seinad siseviimistluseks krohvimist, vaid piisab palju säästlikumast pahteldamisest.

Vertikaalvuugi õhutiheduse saavutamiseks on plokkide ühes otsas üks või kaks soont, mis paigaldamisel täidetakse vedelama liimiseguga.

AEROC plokke saab vastavalt vajadusele hõlp-

AEROC 10 aastat Eesti turul www.aeroc.ee

sasti käsisaega saagida. Samuti on kerge materjalisse freesida avasid ja sooni elektrijuhtmete ning torude tarvis. Ka põrandakütet on mugav paigaldada otse AEROC vahelaepaneelidele, sest puudub vajadus täiendava isolatsioonikihi järele.

Seintesse freesitud sooned, samuti võimalikud väiksemad plokikahjustused soovitatakse enne pahteldamist parandada spetsiaalse AEROC parandusseguga.

Mitte ainult majaehituseks AEROC ASi müügijuht Ülo Vaha julgustab just iseehitajaid kasutama AEROC tooteid. „Meie plokkide ladumise õpib väga kiiresti ära. Sellekohast teavet saab kodulehelt www.aeroc.ee, aga julgesti võib nõuannete saamiseks pöörduda ka otse meie töötajate poole. Samuti teeme ehitusobjektidel koolitusi.”

Kuigi peamiselt on AEROC plokkidest ehitatud uusi eramuid, soovitab Ülo Vaha kasutada erineva laiusega AEROC tooteid ka vanade majade renoveerimisel ja juurdeehitustel. „Näiteks 50 mm paksuste seinaplaatidega saab vanu kõveraid seinu sirgeks laduda. Siinjuures tuleb küll uus müüritis vana seinaga ankurdada.

Veel kasutatakse 50 mm plaate edukalt kaminaehituses ja saunades – need laotakse ümber kaminasüdamiku või saunakerise. Meie materjal kannatab ja isoleerib ju edukalt kuumust.

Kui soovitakse olemasolevale majale lisakorrust juurde ehitada, sobivad AEROC tooted tänu oma kergele kaalule selleks ideaalselt.”

AEROC toodete kasutusala sõltub eelkõige ehitaja fantaasiast. Kui meie külmad talved kestavad, miks mitte laduda AEROC plokkidest oma koerale soe kuut?

152 Ehitus & Remont

Põrandaküte on säästlik Põrandaküttesüsteemi hinda saab alandada ka ühepikkuste kontuuride kasutamisega. Sel juhul ei ole kontuuridel regulaatoreid vaja. Ühepikkuste põrandaküttekontuuride kasutamine pakub lisaks energia ümberjaotamise võimalusele hoones veel võimalust küttesüsteemis ringleva veega aasta ringi eelsoojendada elektriboilerisse sisenevat vett. Põrandakütte tsirkulatsiooni säilitades kogub põrandaküttevesi suvisest soojast majast energiat ja soojendabki boileri vett.

Põrandaküte võimaldab võrreldes radiaatoritega säästa kuni 15% küttekuludest. Samas vabastab soe põrand seinad kohmakatest küttekehadest.

Mida suurem on küttepind, seda madalam võib olla soojakandja (vee või spetsiaalse vedeliku) temperatuur.

Kui soojustamisel on kinni peetud kõigist nõuetest-normidest ja soojakaod ei ületa normatiivseid kadusid, ei teki vajadust tõsta põranda pinna temperatuuri ruumi õhu temperatuurist kõrgemaks kui maksimaalselt 2 °C. Näiteks soovides tuppa 22 °C, peab põranda pinna temperatuur olema maksimaalselt 24 °C. Seda ajal, mil välistemperatuur on umbes –20 °C.

Põrand ja tervis

Märkimisväärne kokkuhoid Mida madalamaks saab langetada soojakandja temperatuuri ehk mida väiksem on soojakandja ja köetava keskkonna temperatuuride vahe, seda suuremaks kujuneb küttesüsteemi efektiivsus. Teisisõnu, seda väiksemad on küttekulud.

Põrandaküttesse siseneva ja sealt väljuva küttevee temperatuuride vahe on normaalsena 5 kraadi, järelikult tuleb põrandasse suunata maksimaalselt 28–30kraadine vesi. Seepärast on tervikliku küttesüsteemi projekteerimisel eriti soodne kooslus soojuspumbast ja põrandaküttest, sest ka soojuspump on seda efektiivsem, mida madalamate temperatuuridega see töötab.

Radiaatorid, mille küttepind on põrandapinnast hulga väiksem, vajavad märksa kõrgema temperatuuriga vett.

Soe õhk tõuseb nende juurest mööda seinu kõigepealt üles lae alla ning esmalt soojeneb laealune ruum.

Niisugune õhuringlus on seda kiirem, mida suurem on radiaatorite ja ruumi õhu temperatuuride vahe. Kahjuks kaasneb õhu liikumisega ka tolmu keerlemine. Põrandakütte korral seda ei juhtu, sest põrand soojendab esmalt õhku põranda pinnal ja soojus levib ühtlaselt ülespoole. Niisiis soojeneb õhk kõigepealt ruumi selles osas, kus viibivad inimesed.

Ruumi keskmine temperatuur on põrandakütte korral kuni paar kraadi madalam kui radiaatorite puhul. Üks kraad temperatuuri alandamist või-

Temperatuuri jaotus radiaator- ja põrandakütte korral. Kui soovime ka radiaatoritega põranda pinna temperatuuriks 24 kraadi, kasvab ruumi keskmine temperatuur vähemalt 2 kraadi.

maldab säästa kuni 8% küttekulusid.

Polegi vähe. Lõppkokkuvõttes saab aga põrandaküttega säästa rohkem kui 8%, reaalselt isegi kuni 25%, sest põrandakütte puhul on ruumi keskmine temperatuur madalam ja ühtlane. Samuti vähenevad soojakaod läbi piirete.

Kuidas paigaldada Tuntuim põrandakütte paigaldus on niisugune, mille puhul iga ruum saab omad kontuurid ja iga ruumi temperatuuri reguleeritakse eraldi. Teisel juhul kulgevad põrandaküttekontuurid läbi paljude ruumide ja kõiki neid ruume köetakse ühtlaselt.

Esimene variant on kulukam, sest see ei võimalda ruumides energiat ümber jaotada. Kui üks ruum saab lisaenergiat (näiteks päikeselt), siis esimesel juhul termostaat sulgeb põrandaküttekontuuris ringluse, liigne soojus tuleb aknast välja lasta.

Teisel juhul akumuleerib põrandaküte mingi osa üleliigsest energiast ja jaotab seda jahedamatesse ruumidesse. Tänu sellele küttevajadus väheneb ja põrandate pinnatemperatuur ühtlustub. Selle variandi puhul jahutatakse ka liigse energiaga ruume.

Mitmed maailma terviseorganisatsioonid uurivad kaasaegsete tehnoloogiate, ehitusmaterjalide ja ehituskonstruktsioonide mõju inimese tervisele.

Leidub haigusi, mis ägenevad sageli meid ümbritseva keskkonna toimel. Üks neist on astma. Mitte ainult suitsetamine pole astmahaigele ebasoovitav või lausa keelatud, ta peab hoiduma ka teatud ehitus- ja sisustusmaterjalide kasutamisest oma elamus. Eelkõige neist, mis tolmavad – näiteks vaibad.

Ent tolmu allikaks on ka teatud küttesüsteemid. Kõige hullem neist on ventilatsiooniküte. Samuti ei sobi astmahaigele õhk-õhk soojuspumbad ja konditsioneerid, mis ruumis õhku intensiivselt ringi keerutavad. Oleks hea, kui ei kasutataks ka radiaatoreid.

Needki tekitavad ebasoovitavat õhu ning tolmu ringlust. Niisiis jääb üle põrandaküte. Sel juhul on küttepind suur ja küttepinna ehk põranda temperatuur madal. Õhu ringlust ruumis praktiliselt ei teki.

Põrandaküte on hea ka inimestele, kes on allergilised tolmu suhtes. Kuumad küttekehad kuivatavad õhku. Põrandaküte oma madala temperatuuriga teeb seda märgatavalt vähem. Kuiv õhk kuivatab paratamatult ka hingamisteid, tekitades ebamugavustunnet.

Väikelaste jaoks on ka hea, kui nende mängumaa ei õhka külma. Aga peale mudilaste on soe põrand tervistav ka täisealistele, eriti vanematele inimestele. Inimese jalad on hämmastavalt keerulised konstruktsioonid, need koosnevad 26 luust, 33 liigesest ja rohkem kui 100 musklist, kõõlusest ja sidemest.

Kahjuks ei pööra me jalgadele enne tähelepanu, kui oleme neid vigastanud või kui need haigestuvad.

Jalgade tervist uurinud arstid soovitavad käia võimalikult palju paljajalu,

Ehitus & Remont 153

ja tervislik

ARHIIV

et jalad saaksid hingata ega kannataks niiskuse käes. Põrandaküte teeb selle toas meeldivaks.

Paljude vanemate inimeste jalad muutuvad külmatundlikuks ja pisemadki külmetamised tekitavad jalgadel külmamuhkusid. Seetõttu soovitavad paljude riikide spetsiaalsed meditsiinikeskused näiteks vanadekodude renoveerimisel paigaldada tubadesse põrandaküte (uute projekteerimisel on see aga kohustuslik).

Vahel arvatakse, et see pole ehitustehniliselt mõeldav torude suure läbimõõdu tõttu. Siiski on olemas kaasaegseid põrandaküttematerjale, mille toru diameeter on alla 10 mm. Nii väikese läbimõõduga kontuurid võimaldavad kasutada põrandakütet igasugustes põrandates, ka puitpõrandates.

Põrandaküte tundub olevat küll kallis, kuid eespool kirjeldatud küttesäästlikkus aitab tasuvusaega jätta mõistlikesse piiridesse.

Uue hoone ehitamisel on soovitatav põrandaküttekontuurid kinnitada põranda soojustusele armatuuri alla.

Renoveeritvas hoones on mugav paigaldada põrandakütteks väikese läbimõõduga elastset toru, mis valatakse üle õhukese kihi isetasanduvseguga.

IVO PILVE

Koostöös pakume juubeliaasta puhul märtsis Ariston ja Regent boilereid soodsamalt. (vähemalt)

Soodne

Moodne

uus

-26%

tule uuri poest

Regent 80L

Ariston Calidos Suurused 50/80/100 liitrit

omadused

omadused

vertikaalne paigaldus võimsus: 1200W mahtuvus: 80liitrit

€ 72.97.tavahind

garantii 7 aastat lihtne ja kiire seadistamine eksklusiivne disain katlakivikindel soojenduselement ülitõhus isolatsioon suure täpsusega NTC temperatuuriandurid

ECO funktsioon - lisakokkuhoid kuni 80€ aastas.

aastat kogemust Sanitaar- ja keskkonnatehnika Tööriistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

ABS süsteem - elektrooniline ohutuspakett.

Legionella bakteri vastane süsteem Ülekuumenemise vastane süsteem.

Aktiivne elektriohutuse süsteem Külmumisvastane süsteem

LCD juhtpaneel - päeva/nädala programmeerimine.

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

154 Ehitus & Remont

LUMI –

süüdi või süüta Kas saabki enam öelda, et “kerge nagu lumi”?

Mõne raskuse iseloomustamiseks passiks ehk paremini “raske nagu lumi”.

Selleks annavad põhjust need katused, mis on ohtra lume all sisse kukkunud.

Katused on ühed õnnetusejuurikad küll: kord lähevad need tuule käes lendu, siis jälle lagunevad lumevaiba all.

Aga kas on ikka lumi selles süüdi, et katusekonstruktsioonid või -katted vastu ei pea? Püüame selgust luua Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna ehitiste projekteerimise instituudi professori doktor Karl Õigeri abiga.

Normid on loodud täitmiseks Katuste projekteerimisel võetakse arvesse mitmesuguseid koormusi. Peamised on omakaalust tulenev tuule- ja lumekoormus. Need kaks moodustavad kergete katuste puhul kogu koormusest kuni 80% (raudbetoonist kandekonstruktsiooniga katuse puhul on oluline omakaal).

Lumeavariisid on aegade jooksul varemgi olnud. Karl Õigeril tuli 1982. aastal analüüsida vähemalt 100 kas osalist või täielikku varingut. Hiljemgi on lume all mõned hooned kannatada saanud. Näiteks 1996. aastal kukkus lume all sisse ühe Virumaa lauluLumikatte paksus (cm) 28. veebruaril 2011.

lava katus. Süü oli siiski pigem konstruktsiooniveal.

Karl Õiger järeldabki uuringute põhjal, et üldjuhul on olnud tegu kas projekti- või ehitusvigadega. Loomulikult on varingu käivitanud lume lisakoormus omakaalule (lumeta seisis katus ju tervena), kuid on olnud ka neid juhtumeid, kus lund on olnud väga vähe või pole olnud üldse ja ikkagi on konstruktsioon järele andnud.

Katuste projekteerimisel võetakse arvesse normatiivne lumekoormus, mis korrutatud varuteguriga 1,5. Nii saadakse arvutuslik lumekoormus.

Normatiivsed lumekoormused on Eesti eri piirkondade jaoks erinevad (järelikult ka arvutuslikud). Need on saadud Eesti ehitusliku lumekoormuste kaardi alusel. Niisuguse praegu kehtiva kaardi on koostanud Eesti Meteoroloogia ja Hüdrometeoroloogia Instituut (EMHI) aastatel 1962–2002. Statistiliselt keskmise lumepaksuse järgi on arvutatud suurim lume kaal rõhtpinna ühe ruutmeetri kohta.

EMHI andmete kohaselt oli jaanuari keskel lume paksus Eestis vahemikus 13–60 cm, keskmine tihedus 250–320 kgf/m3. Koormuseks ühele ruutmeetrile kujunes 92–160 kgf. Väike-Maarja piirkonnas oligi 160.

Praeguste standardite kohane lumekoormus horisontaalpinnale selles kohas on küll 140 kgf/m2, kuid arvutuslik katuse pinnale oleks 1,5 x 0,8 x 140 = 168 kgf/ m2 (0,8 on katuse kallet arvestav tegur). Vana vajunud lume tihe-

Lumekoorma all kokku kukkunud katusega elumaja Põltsamaa vallas Tõrenurme külas.

dus on ca 300 kgf/m3. Järelikult oleks 50 cm paksuse lume koormus viilkatusel 120 kgf/m2. Nii et ei midagi erilist.

Muidugi võib liigendatud katustel koguneda lund mõnda kohta rohkem ja seal võib koormus kasvada mitmekordseks. Lume kuhjumise normatiivsed suurused määratakse olenevalt katuse kujust ka vastavalt normidele.

Tuul puhub lund katuselt alla, kuid lisab samas oma koormuse. Ka sula aitab lumest katusel lahti saada, kuid alla vajuv lumi võib mõnda soppi kuhjuda ning uut koormust tekitada. Lisaks hakkab sulavesi läbi katuse pööningule tungima. Kõigega tuleb arvestada.

Millal katuselt lund rookida?

Mõistlik on seda teha siis, kui lume koormus on saavutanud normatiivse väärtuse. Hoone omanik või haldaja peab seda väärtust teadma, nagu autoomanik peab teadma veoki kandejõudu. Ühel korralikul hoonel peaks olema selle kasutamise juhend või pass, kus muude ettenähtud tegevuste ja kontrollimiste kõrval on kirjas, millisele lumekoormusele on katus arvutatud, konstrueeritud ja ehitatud. Igal juhul tuleb eemaldada ohtlikud jääpurikad ja üle räästa rippuvad “mütsid”.

Kui aga abistavaid dokumente pole, peaks appi kutsuma ehitusspetsialisti, kes katuse konstruktsiooni lumekoormuse seisukohalt hindaks. Eramuomanikke võiksid abistada kohalike omavalitsuste ehitusnõunikud.

Ettevaatus pole liiast Karl Õiger hoiatab katuste lumekoormusesse külma kõhuga suhtumise eest. Probleem on selles, et aegade jooksul on jõus olnud mitmesuguseid ehitusnorme. 1955. aastal kehtis NiTU, alates 1962. a SNiP, edasi tulid (1996)

Ehitus & Remont 155 RAIVO TASSO

Kinnisvaraturg ärkab koos kevade tulekuga 2011. aasta kinnisvaraturul on eurole üleminek alanud pigem väikese reservatsiooniga ning inimesed hakkavad uue rahaga harjuma.

eurokoodeksi lausel koostatud EPN ja 2003. aastal EVS. Näiteks kehtestasid SNiPi normid praeguste normidega võrreldes umbes 30% väiksemad lumekoormused. EPN aga, vastupidi, 20% suuremad. Seega tuleb projekteerimisel arvestatud lumekoormust hinnata ka aja järgi, millal hoone on konstrueeritud ja ehitatud.

Pärast lumerohket talve tuleks kontrollida, kas katusekonstruktsioonis on märke vajumisest või purunemisest. Vanade majade puhul võib karta, et katuste läbijooksud on puitu mädandanud.

Lihtsaim võimalus katuse kandevõime taastamiseks on kinnitada kahjustunud sarikatele tugevdusplangud või lisada sarikaid. Võimalik on asendada või remontida ka roovitust, kuid see on keerulisem töö, mida teevad ehitusspetsialistid. Ülekoormuste ja ehitusvigade suhtes on tundlikud just kerged teras- ja puitkandekonstruktsioonid, väga lamedad nn kassipööninguga katused, angaarid ja varjualused.

Raudbetoonpaneelidest lamekatused lume raskust ei karda. Seal tuleks aga teha puhtaks äravoolukohad, et lume sulamisel katusele järv ei tekiks.

Ettevaatus pole liiast ka lume allaajamisel katuselt. Madalate majade puhul saab hakkama ka katusel turnimata. Karl Õiger kasutab pika varrega tasapinnalist alumiiniumlabidat. Lumevaip tuleb siiludeks “saagida” ja siis labidas lume alla ajada. Väike kangutus, ja tuleb alla mis kohiseb. Ise ei tohi koormale alla jääda, pool meetrit lund võib kaaluda mitukümmend kilo.

Katuse tervise huvides soovitab Karl Õiger umbes 10cm lumekihi alles jätta – see kaitseb katust selle peal kõndimisel. Ilma turvatraksideta ei maksa aga ülespoole mitte vaadatagi.

IVO PILVE

Näha on, et kinnisvara järele on vajadus ning huvi olemas nii kodu ostjal kui investoril. Seisukohad on veel veidi kõhklevad, aga euroga harjumisel ning kevade saabumisel aktiivsus turul kindlasti kasvab.

2010. aasta põhjal võib öelda, et kinnisvaraturul on hinnad olnud pidevalt väikses tõusus ja 2011. aastal toimub Harjumaal kuni 10% hinnatõus. Mujal Eestis jääb hindade kasv 6–7% juurde. Tehinguaktiivsus suureneb kevadel, kindlasti toovad uued projektid turule värskust juurde.

Üüriturg aktiivne, ehitajad naasevad koju Erinevalt 2011. aasta alguse ostumüügiturust on Tallinnas üüriturg olnud aktiivne juba kogu viimase aasta. Põhjus ilmselt selles, et üldise majanduse madalaseisuga on paljude perede ostuvõime langenud ja heaks alternatiiviks on korteri üürimine.

Lisaks muidugi see aspekt, et praegused üürihinnad on väga mõistlikud, seetõttu on üürikorterite järele nõudlus mõnevõrra suurem kui varasematel aastatel.

Hea uudis on see, et renoveerimist vajavat kinnisvara ostvad inimesed võivad arvestada, et käes on aeg, kus ehitusmehed hakkavad välismaalt tagasi tulema. Ikka seetõttu, et ehitusturg on kodumaal taas elavnemas – seega on praegu oma kodu renoveerimiseks tööjõudu juba kergem leida kui aasta tagasi. Paljud ehitusettevõtted otsivad tublisid töömehi ning uue tõusulaine eel kummitab meie ettevõtteid hoopis kvaliteetse tööjõu puudus.

Investoritele teadmiseks, et maailma majandus on veel väga habras, seega on isegi lühiajaliselt raske ennustada, kas, millal ja mida müüa/ osta. See on teada, et kinnisvarahin-

nad on Eestis, võrreldes Põhjamaadega, selgelt madalamad, rääkimata meie palkade tasemest.

Investeerimiseks on aeg sobiv, kuna pakkumises on palju hea asukohaga kinnisvara projekte, millel on tulevikuperspektiivi. Kinnisvara on olemuslikult ikkagi pika perioodiga investeering ning selgelt riskivabam kui aktsiad.

Spekuleerimise aeg on ümber saanud ning hinnad kasvavad üldise majanduskasvuga kooskõlas.

Kas praegu on mõttekas oma kodu osta või müüa?

Tegelikult kodu ostmisel ja müümisel väga suurt vahet ei ole. Kui ostetakse turu põhjast, on suur võimalus ka uue korteri ostmisel saada hea hinnaga pakkumine. Ka pangad annavad laenuraha jälle vähem konservatiivselt välja. Kui kliendi kohustused ja sissetulekud võimaldavad laenu, siis seda nad ka saavad.

Buumiaja põhiline probleem oli ikkagi selles, et laenati mitu korda rohkem, kui sissetulekud seda võimaldasid.

Investeeringut tasub kasumit soovides maha müüa siis, kui turg on tipus või sinna jõudmas. Selge on ka see, et tõusudele ja mõõnadele pihta saamine on omaette tarkus.

Kui aastaid tagasi kallilt ostetud vara ikka veel käes ning maha müües saaks kahju, on ehk otstarbekas mitte müüa ning pigem oodata kinnisvarahindade kasvu ning otsida võimalust pind üürile anda.

Kinnisvarahinnad kasvavad normaalsetes turutingimustes (Põhjamaade näitel) kuni 10% aastas. Eesti majanduslangust ja alanud tõusu arvestades võiks öelda, et oleme õigel teel ning kinnisvarahinnad on taas tõusuteel.

ELARI TAMM Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuht

156 Ehitus & Remont

Puurkaevude rajamise järelevalvest Hajaasustuse veeprogramm käivitus piloodina 2007. aastal Võrumaal. Nüüdseks ennast tõestanud programm võimaldab parandada joogivee kättesaadavust hõredalt asustatud piirkondades.

Veeprogramm on andnud võimaluse ka ettevõtluse arenemiseks. Puurkaevu rajamise litsentsiga ettevõtete arv on selle ajaga kasvanud 17-lt 37-le.

Puurimisfirmade rohkus annab tellijatele suurema valikuvõimaluse ja tõenäoliselt ka soodsama hinna, sest tugev konkurents on viinud puurkaevu rajamise hinna väikeseks. Samas, mitme veeprogrammi koordineeriva inimesega vesteldes on ilmnenud, et soodsa hinnaga ei kaasne alati kvaliteetne teenus.

Teenuse kvaliteedi tõstmisele aitaks kaasa omanikujärelevalve teostamine.

Vastavalt ehitusseadusele määrab ehitise (puurkaevu) omanik enne ehitamise alustamist (puurkaevu rajamist) omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku. Kui puurkaev rajatakse ainult enda tarbeks, võib omanikujärelevalvet teha puurkaevu omanik ise.

Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 1) puurkaevu projekti- ja nõuetekohane rajamine; 2) puurkaevu rajamise tehniliste dokumentide koostamine; 3) puurkaevu rajamise tööde nõuetekohane kvaliteet.

Keskkonnaministri määrus 29. juulist 2010 nr 37 sätestab nõuded puurkaevu projektile, konstruktsioonile, rajamisele ja kasutuselevõtmisele.

Omanikujärelevalvet teostav isik peab kontrollima järgmisi asjaolusid. n Puurkaevu projekti vastavus nõuetele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata puurkaevuga avatava põhjaveekihi eeldatava kvaliteedi kirjeldusele ja põhjaveekihi valiku põhjendusele ning puurkaevu konstruktsiooni kirjeldusele ja põhjendusele. Põhjaveekihi valik ja puurkaevu konstruktsioon on kaks põhilist aspekti, mis tagavad puurkaevu omanikule piisava ja kvaliteetse veehulga. Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda puurkaevu projekti nõuetega vastavusse viimist. n Nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamine. Puurkaevu projektis peavad olema ära näidatud kasutatavate ehitustoodete ja materjalide kogused, vastavusdeklaratsioonid või sertifikaadid (tunnistused). Oluline on, et vastavaid tooteid ja materjale kasutatakse ka puurkaevu rajamisel. Manteltorude mark ja seinapaksus peavad olema samad mis projektis. Manteltorude taguse isolatsiooni tegemiseks kasutatava tsemendi mark peab samuti vastama projektile. Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda puurkaevu rajaja poolt kasutatud ehitustoote asendamist selle mittevastavuse korral puurkaevu projektile või kehtestatud nõuetele. n Puurkaevu projektikohane ja kvaliteetne rajamine. Puurkaev tuleb rajada vastavalt projektile, õigusaktidele ning puurkaevu omaniku ja puurkaevu rajaja vahelisele lepingule. Jälgida tuleb, et puurkaev rajataks veekihiti ja sellise konstruktsiooniga, mis on määratud ja põhjendatud puurkaevu pro-

jektis. Puuri ja manteltoru diameetrid pea­vad vastama nõuetele ja projektile.

Manteltorude ja tsemendi kogus peab vastama projektile. Isoleerima peab kogu manteltorude põhi­ko­lonni taguse osa. Keevisühenduse­ga manteltorude kasutamisel peab olema tagatud keevise kvaliteet. Oma­ni­kujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda puurkaevu projektile ja nõuetele mittevastavate tööde ümbertegemist. n Puurkaevu rajamise tehniliste dokumentide koostamine. Puurkaevu rajaja peab esitama kasutatavate ehitustoodete ja materjalide vastavusdeklaratsioonid või sertifikaadid (tunnistused). Keevisühendusega manteltorude kasutamisel peab puurkaevu rajaja esitama keevitaja sertifikaadi, keevitustööde päeviku ja keevitustööde protseduuride kirjelduse. Rajaja on kohustatud pidama puurimispäevikut ja esitama selle andmetel puurkaevu andmed keskkonnaregistrisse 10 päeva jooksul pärast tööde lõppemist. n Maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale. Puurkaevu rajaja ei tohi rikkuda ega vigastada maaüksuse omaniku vara. Kinni tuleb pidada keskkonnaohutuse tagamise nõuetest.

Omanikujärelevalvet tehakse vähemalt puurkaevu rajamise alustamisest kuni puurkaevu kasutusloa saamiseni.

Omanikujärelevalve tegija on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muu hulgas puurkaevu projekteerijast, puurkaevu rajajast, puurkaevu rajamisel kasutatavate materjalide ja ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest.

TAAVO KATTEL

- Puurkaevude rajamise järelevalve - Puurkaevude ekspertiis ja kvaliteedi hindamine - Põhjaveeuuringud OÜ Vesinik L. Tolstoi 8–3, 50106 Tartu tel 505 1911, info@vesinik.ee www.vesinik.ee

reklaamTekST

Ehitus & Remont 157

ÂŻKHNURKYLVÂ VWHHPL HKLWDPLVHVW ÂŻKHNURKYLVÂ VWHHP :HEHU7KHUP RQ IDVVDDGL HKLWXV MD VRRMXVWXV VÂ VWHHP PLV VRELE QLL XXWH PDMDGH HKLWDPLVHNV NXL ND YDQDGH UHQRYHHULPLVHNV PĂľhimĂľte seisneb selles, et hoone soojustamiseks kasutatakse polĂźstĂźreeni, mis kleebitakse seinale spetsiaalse kleepseguga ning krohvitakse pealt armeerimiskrohviga.

Soojustuseks kasutatakse vahtpolßstßreeni (EPSi), mille mahumass on vähemalt 15 kg/m³ ja survetugevus vähemalt 6 kPa. Soojustuse ja selle kihi paksuse valikul on soovitatav lasta arhitektil/projekteerijal teha seina ehitusfßßsikaliste näitajate arvutus. Soojustuskihi paksuse valikul vþiks konstruktsiooni kui terviku soojajuhtivus olla U ≤ 0,20 W/m²K.

Maja Tallinnas Saviliiva elamurajoonis.

Polßstßreeni vanus enne paigaldamist peaks olema vähemalt kolm kuud, et sinna ei tekiks pragusid.

$OXVSURILLOL SDLJDOGDPLQH Alusprofiili (Weber 390) laius valitakse soojustuse paksuse järgi. Kergplokkidest seinale kinnitatakse alusprofiil reeglina kruvide ja tßßblitega, betoonaluspinnale naeltßßblitega. Kinnitite kulu on 2–3 tk meetri kohta. Alusprofiilide paika rihtimiseks kasutatakse plastist distantsklotse. Alusprofiilid ßhendatakse omavahel spetsiaalsete ßhenduslßlidega. Nurkades tuleb alusprofiil lþigata 45kraadise nurga all, et nii sisekui ka välisnurkades ei tekiks profiili katkestusi.

6RRMXVWXVH SDLJDOGDPLQH Siledale seinale soojustuse paigaldamisel kantakse kleepsegu (weber.therm 305) soojustuse tagakĂźljele 9 Ă— 9 Ă— 9 mm vĂľi suurehambulisema plaatimiskammiga. Liimiga kaetud polĂźstĂźreeni plaadid surutakse tihedalt vastu seina.

Plaadid paigutatakse astmeliselt, vältides pßstvuukide kohakuti sattumist. Plaatidevahelised kßljed peavad jääma segust puhtaks.

Ebatasase aluspinna korral paigaldatakse soojustusplaadid seinale kleepsegu-pätsikestega. • Nakkepind soojustuse ja seina vahel peab olema vähemalt 50% (6–8 segupadjakest soojustusplaadi taga). • Esimesel soojustusplaatide ringil ßmber maja tuleb lisaks segupätsikestele panna kleepsegu ka ßhtlase vaaluna soojustusplaadi servale. Nii välditakse lahtise þhukanali teket soojustuse servades. Selline „suletud perimeeter� tuleb teha vähemalt iga 2,5 kþrgusemeetri järel. • Õhkvahe soojustusplaadi ja seina vahel ei tohi olla suurem kui 2–3 cm.

Tßßblid paigaldatakse pärast kleepsegu kuivamist. WeberThermi sßsteemis vþib kasutada plastnaelaga kinnitustßßbleid. Puidu ja metalli kßlge kinnitamiseks sobivad tsingitud vþi roostevabad kruvid. Tßßbel ei tohiks ulatuda isolat-

Soojustuse kleepimine.

VĂľrgu paigaldamine.

sioonikihist välja ßle 1 mm. Plaatide vahele jäävad praod tuleb täita montaaŞivahuga. Pärast selle tardumist eemaldatakse vuugist väljapaisunud vaht. Plaatide ebatasasused lihvitakse.

susega 1–3 mm. Armeerimiskihi paksus soojustuse pinnal peaks olema 4–6 mm.

7XJHYGXVSURILLOLGH SDLJDOGDPLQH Pärast kleepsegu kuivamist paigaldatakse fassaadi tugevdusprofiilid. Seinanurgad, akende ja uste servad ning muud L-kujulised konstruktsioonid armeeritakse nurgaprofiiliga (weber 392). Profiil kleebitakse paika armeerimiskrohviga (weber.therm 310). Kaarjad ja ßmarad avade ßmbrused ning sisenurgad armeeritakse painduva sisenurgaprofiiliga.

Akende ja uste servades kasutatakse spetsiaalset iseliimuvat profiili, mis kleepub vastu akna/ukse lengi ning armeerib sellega kĂźlgneva aknapĂľse. Pragunemisohtlikud akende ja uste nurgad tuleb eraldi tugevdada 30 Ă— 40 cm suuruste vĂľrgutĂźkkidega, mis paigaldatakse diagonaalselt.

Järgmisena krohvitakse ja armeeritakse soojustusplaatide pind tsemendil baseeruva polßmeerse kiudkrohviga (weber.therm 310). Esimene kiht weber.therm 310-t kantakse pinnale 3–4 mm paksuse kihina. Värskelt seinale kantud segusse vajutatakse armeerimisvþrk weber 397 ning pind tasandatakse. Vþrgupaanide vahel ja jätkukohtades peab jääma 10 cm laiune ßlekate. Pärast esimese kihi kuivamist kantakse pinnale teine kiht armeerimissegu pak-

Kohtades, kus soovitakse saada suuremat lÜÜgikindlust (nt sokkel), vþib kasutada tugevamat soomusvþrku vþi panna topeltvþrk. Krohvikihi paksus peab siis olema 10 mm.

/}SSYLLPLVWOXV Lþppviimistlus kantakse kuivanud aluskihile. • Scratch-tßßpi (K) krohvid – nn tera-terakþrval-krohvid jätavad ßhtlase kareda pinna.

Valikus on 1–3 mm täitefraktsiooniga krohvid. • Rillen-tßßpi (R) krohvid – uurdelise pinnastruktuuriga krohvid (rahvakeeles kooreßrask, ussimuster). Valikus on 1,5–3 mm täitefraktsiooniga krohvid. • Pritskrohvid kantakse krohvipßstoli vþi -pumbaga. Valikus on 2 mm, 3 mm ja 5 mm täitefraktsiooniga krohvid.

Viimistluskrohve toonitakse Weberi ja NCSvärvikaardi alusel.

35,,7 3$//80 :HEHUL NXLYVHJXGH WRRWHMXKW

158 Ehitus & Remont

Koju sobib ka epopĂľrand

EPOPĂ•RAND-R

Vastupidav ja hooldusvaba epopĂľrand on mugav ja lihtne lahendus nii kontoris kui kodus.

Vþimalused kodude siseviimistluses laienevad aasta-aastalt ning muutuvad järjest huvitavamaks. Trendid uuenevad, vahetuvad ja muidugi ka korduvad – nagu kþik siin elus. Kui seni on vastupidavad epopþrandad olnud rohkem levinud tootmisruumides, kaubanduskeskustes, garaaŞides ja kontoriruumides, siis nßßd on need edukalt kasutuses ka kodus. Miks?

Lihtne hooldus ja pikaealisus Epopþrandaid on lihtne hooldada ja aja mÜÜdudes väikeste kuludega värskendada, uuendada. Tänu betoonist aluspinnale on need ka vastupidavad, väga praktilised ning samas pilkupßßdvad.

EpopĂľrandale annab tugevuse ja vastupidavuse pĂľrandale kantud kihi paksus. Mida Ăľhem kiht, seda odavam ja lĂźhiealisem ja mida paksem kiht, seda kallim ja pikaealisem.

Enamasti otsustatakse epopþranda kasuks kodus neis ruumides, mis on niisked, kßlmad vþi vajavad lihtsalt tugevamat katet – nagu vannitoad, saunad, garaaŞid, keldrid ja majapidamisruumid. Aga miks mitte ka elutubadesse, koridori vþi kÜÜki? Betoonpþrandate katmine epokattega tähendab kodustes tingimustes samahästi kui eluaegset lahendust.

Aluspind on tähtis Eeldus hästi toimivale pþrandale on þigesti valitud betooni mark, selle paigaldamine ja kvaliteetne pinnaviimistlus.

Nagu kþik tÜÜdeldavad pinnad, nþuab ka epokatte alune betoonkiht väga

Epopþrandaid saab kujundada väga pilkupßßdvalt ning tänu betoonist aluspinnale on need vastupidavad ja praktilised.

hoolikat eeltÜÜd – karestamist, puhastamist. Soovituslikult ei tohi kasutada betooni järelhooldusaineid, kuna need vähendavad betoonpinna poorsust ehk takistavad epokatte imendumist.

Epokate moodustab betooniga monoliitse terviku, mida liimitavate ja tasandussegudega paigaldatavate katetega nagu keraamiline plaat, PVCmaterjal ja linoleum ei saavutata. Kui epokattega kaetud pĂľrandad kuluvad, saab neid lihtsa vaevaga uuendada vĂľi katta paksemate ja tugevamate massidega.

Epopþranda sobitamisega sisekujundusse ei teki probleeme, sest värvitoone saab RAL kataloogist valida ja lþputu hulk erinevaid variante on vþimalik saada värviliste liivade ja dekoratiivkivide segamisel. Vähe on veel levinud lihvitud terratso ehk Superfloor pþrandad, nende kþrgema hinnatase-

me tþttu, kuid omadustelt ja väljanägemiselt ßletavad nad teatud kohtades kordades epokatete omadusi.

Epopþranda tegemine ei käi asjast huvitatud tÜÜmehele ßle jþu, aga kindlasti peaks end enne kurssi viima spetsialistide þpetussþnadega. Eestis pakuvad epopþrandate tegemist paljud firmad, nii et betoonist valatud pþranda suhteliselt soodsa hinnaga lahedaks ning vähe hooldust vajavaks pþrandaks tegemine ei ole sugugi keerukas.

GERLI RAMLER

Q (SRS}UDQGDWH SURIHVVLRQDDOVHG Q (SRS}UDQGDWH SURIHVVLRQDDOVHG

SDLJDOGDMDG DDVWDVW SDLJDOGDMDG DDVWDVW

Q (SRS}UDQGDWH DVMDWXQGMDG ÂĽ Q (SRS}UDQGDWH DVMDWXQGMDG ÂĽ

ZZZ HSR[ HH ZZZ HSR[ HH

PDWHUMDOLWRRWMD PDWHUMDOLWRRWMD WHDGPLVHG SDLJDOGDPLVH NRJHPXV WHDGPLVHG SDLJDOGDPLVH NRJHPXV

Q (ULQ}XHWHOH YDVWDYDWH S}UDQGDWH YDVWDYDWH S}UDQGDWH Q (ULQ}XHWHOH YDVWDYDWH S}UDQGDWH YDVWDYDWH S}UDQGDWH

(323¢5$1' 5 2h (323¢5$1' 5 2h

Q 3LLUDPDWX YlUYLWRRQLGH YDOLN Q 3LLUDPDWX YlUYLWRRQLGH YDOLN

3HWHUEXUL WHH 7DOOLQQ 3HWHUEXUL WHH 7DOOLQQ 7HO )DNV 7HO )DNV LQIR#HSR[ HH ZZZ HSR[ HH LQIR#HSR[ HH ZZZ HSR[ HH

HKLWDPLVH NRJHPXVHG HKLWDPLVH NRJHPXVHG

(SRS}UDQG NDWDE KlVWL MD NHVWDE NDXD (SRS}UDQG NDWDE KlVWL MD NHVWDE NDXD

Ehitus & Remont 159

KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 16

719 €

LOVERO

TALA 03

1459 €

651 €

KV 055 R/L

MALAGA

KV 055A

1285 €

1613 €

799 €

1428 €

1824 €

767 €

1199 €

1793 €

1332 €

NORRA KERGAHJUD BILBAO

2090 €

LUGANO

3597 €

BASEL

RONDA

3087 €

2729 €

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong) tel 5661 5954

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee

160 Ehitus & Remont

RSA KODUKINDLUSTUS Garanteerime parimad tingimused ja õiglase hinna!

RSA Kindlustus pakub esimesena Eestis kodukindlustust, mis kaitseb Sinu kodust vara ka väljaspool kodu ning mida saab sõlmida kuni kolmeks aastaks, säästes sellega kuni 20% kindlustusmaksest.

RSA Kodukindlustusel on veel palju eeliseid: Hüvitame koduse vara põhimõttel “vana vastu uus”

Kodune vara kindlustatakse ilma nimekirjata

Kaitse sisseehitatud mööblile ja integreeritud köögitehnikale

Kaitse kodutehnikale ootamatu rikke korral (kodumasinad, arvuti, telekas jms)

Kaitse kõigi pereliikmetega kaasas olevale kodusele varale (nt reisil, tööl, koolis)

Kaitse veetaseme tõusust ja lume sulamisest tingitud üleujutuse korral

Küsi pakkumist e-kirja teel sales@rsagroup.ee või telefonil 1526. Tutvu tingimustega veebilehel www.rsagroup.ee Teie rahulolu nimel, RSA Kindlustus