Targu Talita erinimber Ehitus ja Remont (mai 2011)

SOOJUSPUMBAD:

SISEKLIIMA:

VIIMISTLE SEINU:

Lk 311–313

Lk 317–318

Lk 320–322

Milline on parim?

Mõtle mugavustundele

Vali õiged tooted

Maalehe nõuandelisa Nr 20 19. mai 2011

KL 33

SOOJUSTUSE KÕRGEIM KLASS soojapidavaim energiasäästlik turvaline keskkonnasõbralik kergesti käsiteldav

Uus ISOVER KL 33 on mineraalvilladest soojapidavaim. KL 33 isolatsioonivõime on üle 10% parem siiani kasutusel olevatest soojustusmaterjalidest. Ehitades uue ISOVER KL 33-ga säästad küttekuludelt kogu hoone eluea jooksul ning lisaks sellele säästad ka loodust!

www.isover.ee

306 Ehitus & Remont

Nii vähe vaeva katusega Tunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all

Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast. Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema.

Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada – Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

Võida elu lihtsaim katuse renoveerimine!

Samal ajal kui Ruukki professionaalid paigaldavad sinu võidetud katust, veedad sina nädalalõpu Ritzi hotellis Pariisis.

Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu

Ehitus & Remont 307 VALDEK KULBACHI ARHIIV

Kui sind pole siin...

T

äna tahan rääkida messidest. Ikka selles stiilis, et kus vanasti... Jah, vanasti olid suurematel ehitusmessidel väljas kõik juhtivad ehitusfirmad.

Oli tore uurida, mis sel aastal uudist – igal firmal eraldi ja ehitusvallas üldse.

Kui endal ostusoovi polnud, helistasid õhtul tuttavale, et kuule, hea messipakkumine saadaval... Huvitav oli.

Viimasel ajal olen üha enam kuulnud üleolevaid lausumisi, et meid teatakse niigi, ei hakka messiboksi peale raha kulutama. Aga ei ole nii! Minusuguse südamesse rajab kindla peale tee kahtluseuss, kas see firma mitte pankroti poole liigu. Ja kindlasti pole ma ainuke ussitaja.

Muidugi otsin messilt ka midagi erilist ja huvitavat. Tänavuselt aiandus- ja sisustusmessilt leidsin uue ja vahva tegija – Veranda Club! Te võite ju öelda, et üks väliköök ei pea olema nii ilus ja mobiilne; et kartuleid võib koorida ka sõstrapõõsa all; et lõke on ehedam kui kaunilt kujundatud pliidiplaat jne. Aga ei – kes tahab head äri ajada, pidagu meeles, et ostuotsuseid teevad naised! Kellel paraku on natuke arenenum ilumeel ja mugavussoov kui meestel. Samuti kogemus, et “ah, ma teen iga kell samasuguse!” on sama tühi lubadus kui mis tahes valimisloosung.

Teisalt tundub messidel, et eksponendid usuvad kogu Eestimaa elanikkonda elavat villas või vähemalt aiaga majakeses. Jalutage natuke meie nn magalarajoonides, koputage mõnele uksele ja mõõtke ära nende rõdud! Ja käivitage siis tõeline tarvilike rõduvidinate tööstus! Alates rõdupõrandate ja siseseinte moodulitest kuni kõiksugu sisustuselementideni. Ja juba mõne aasta pärast võin kõigile rääkida, kuidas teenisite oma esimese euromiljoni. Või hoian saladust?

KAJA PRÜGI

Püsiühenduse kesksilla mudel katsetamisel.

Muhu silda oodates Võib tõesti juhtuda, et püsiühenduse loomiseks mandri ja Muhu saare vahel kulub veel mitu aastakümmet.

See teema tõusis Eestis aktuaalseks tegelikult juba 1936. aastal, kuid pole konkreetset lahendust leidnud siiamaani. Silla ehitamise võimaluste uurimiseks on moodustatud komisjone, konsulteeritud paljude välisriikide spetsialistidega.

Juba enne sajandivahetust valmis Tallinna Tehnikaülikooli professori, Eesti tunnustatuima sillaspetsialisti Valdek Kulbachi juhendamisel silla üldskeem ning selle keskse osa, rippsilla katsetamiseks sobiv makett. Nüüdseks on emeriitprofessor jõudnud seisukohale, et parim variant keskse sillaosa jaoks on kombineeritud ripp-vantsild (nn hübriidsild).

Silla valmimist on lubatud küll 2012., küll 2014. aastaks. Kuni 2007. aastal kuulutas tolleaegne majandusministeeriumi kantsler, et lähema kümne aasta jooksul püsiühendust ei tule.

Kuid millisena näeb Valdek Kulbach mandri ja Muhumaa püsiühenduse loomise võimalusi praegu?

Nüüdsed sillamõtted “Minu seisukoht pole kahjuks või õnneks muutunud. Kuid kõige paremini iseloomustab selle sillaga seotud olukorda järgmine seik.

Viimati käisin Saaremaal sillateemalisel kokkusaamisel 2005. aastal.

Esimest korda tulid sinna Taani sillaehitusspetsialistid, kes on oma üleväinasildadega kuulsad kogu maailmas. Varem neid meie vaateväljas millegipärast pole olnud.

Taanlased pole siiski ainukesed, kes suudavad võimsaid sildu ehitada. Mul on olnud kontakte Ukraina suuremate ehitus- ja projekteerimisfirmadega, keda ei tohiks pakkumistest kõrvale jätta, kui see sild peaks kunagi ehitamisele tulema.

Arutelu oli tõsine. Lõppsõnas tegi toonane majandusminister umbes järgmise kokkuvõtte: “Neile, kes silda tahavad, ütlen, et jälle on astutud samm edasi silla ehitamise suunas. Aga need, kes silda ei taha, võivad kindlad olla, et ega see niipea ei tule.”

Ma saan asjast väga hästi aru.

Sild, kui lausa ei kaota, siis kahandab praamiomanike sissetuleku äärmiselt väikeseks. Muide, mu hea kolleeg Ilmar Pihlak, praegune emeriitprofessor, kes tegeles liiklusküsimustega, uuris, kuidas elanikkond silla ehitamisse suhtub. Üle 70% saarlastest pidas seda vajalikuks, umbes sama ülekaaluga olid vastu tallinlased, kellel on Saaremaal suvilad. Eks nad kardavad oma suvekodus suurt rahu kaotada.

Kahjuks pole kuigi palju noori aktiivseid insenere ja teadlasi, kes Saaremaa sillaga edasi läheksid.

Oleks vaja veel uurida silla dünaamikat. Sellega on küll alustatud ja mingeid materjale leidub, kuid töö pole lõpule viidud.

Narva mnt 11e, 10151 Tallinn, www.maaleht.ee Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak Väljaandja AS Maaleht / Trükk AS Kroonpress Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011 Ilmub koos Maalehega

Järg lk 308

308 Ehitus & Remont VALDEK KULBACHI ARHIIV

Võimaliku silla digitaalkujutis.

Algus lk 307 Noored teadlased peaksid taotlema selle uurimistöö jätkamiseks teadusfondi grandi. Ilma rahata pole võimalik tõsiselt tegutseda. Hea tahtmine või fanatism on uurimistööde eelduseks, kuid kulud tuleb ka katta. Mina otsustasin anda sillaehituse teema üle noorematele 2009. aastal.”

Silla asemel hoopis tunnel?

“Keskkonnakaitsjad lähevad mõne koha pealt liiale,” usub Valdek Kulbach. “Näiteks on sillavastasesse kampaaniasse lülitatud lindude elu ja tervist ohustav faktor. Maailma kogemused näitavad, et kui kõrgete sildade kaablid on valgustatud, ei ohusta need lindusid mingil määral. Kui pole, Saaremaa püsiühenduse võimalik üldskeem.

siis läbi lennanud lindudest piirdub hukkunute arv ühe-kahe protsendiga. Muudel põhjustel kannatavad nad hoopis hullemini.

Veel on räägitud, et hüljestele pidavat olema ohtlik nii silla ehitamise aeg kui ka hiljem silla sambad. Olen kindel, et need loomad leiavad edale teisi väljapääse. Ega meri kuskile kao.

Tervet maailma ei saa niikuinii klaaskappi suruda. Viimasel ajal ongi seoses sillaga pööratud kõige suuremat tähelepanu keskkonnatingimustele.

Selle taha on sillavastastel kindlasti ka kerge pugeda.”

Emeriitprofessor usub, et võistlusvõimeline tunnel on kõigele lisaks palju kallim kui sild. “Alguses pakutigi niisuguseid variante, mis ei täitnud vajalikke liiklustingimusi. Pakkujad olid Norra firmad, kes tunneleid ehitasid ja

nad püüdsid oma huvides hindasid alla suruda, minu arvates pettusega.

Peame arvestama, et mingil põhjusel peatuma sunnitud sõidukid hakkavad liiklust takistama. Et seda ei juhtuks, tuleb rajada seisurada. Sillal on see ette nähtud, tunnelipakkumistes polnud.

Maailmas on teada palju kohutavaid tunneliõnnetusi. Saaremaale veetakse vedelkütuseid autodega, mis tunnelis on ohtlik. Ohtude vähendamiseks tuleb teha suuri investeeringuid. Lisaks on tunnel võimsate ventilatsioonisüsteemide tõttu ekspluatatsioonis küllalt kulukas. Tunnel räägib enda kasuks vaid lindude ja hüljeste seisukohast, kuid kas see saab määravaks, ei oska öelda.”

IVO PILVE

Ehitus & Remont 309

Müügil maad ja majad

Uus Maa

Eesti kinnisvaraturule on jõudnud maade ja majade hooaeg.

Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud 3% ning koguväärtus kasvanud 52%.

Võrreldes 2010. aasta viimase kvartaliga, on kinnisvaratehingute arv langenud 29%. See on paljuski seletatav sesoonsusega. Ajalugu on näidanud, et I kvartalis on vähem tehinguid. Teine põhjus on eelmises kvartalis toimunud tehinguaktiivsuse tõus tänu euro-ootusele. Samuti kardeti kinnisvarahindade tõusu, mis siiski kohe ei käivitunud.

Maade ja majade kinnisvaraturg on hooajaline, kevaditi kasvab huvi ja aktiivsus kruntide, suvilate ja maamajade vastu. Pärast jaanipäeva, kui on ilusad ilmad, turg rahuneb, kuna paljud puhkavad. Suve teiseks pooleks on taastunud tavaline ostu-müügi rütm. Talve saabudes väheneb huvi kruntide, suvilate ja maamajade vastu suuresti: raske on osta krunti, mis paksu lume all.

Maja Harjumaal Saue vallas.

Harjumaa Tänavu kevadel on lisaks maade ja majade turule muutunud aktiivsemaks ka suvilaturg. Endiselt otsitakse head kinnisvara soodsa hinnaga.

Kevad on aktiviseerinud elamukruntide turu. Paraku pärsib endiselt

tehinguid krediidiasutuste konservatiivne laenupoliitika, mille kohaselt ainult krundi tagatisel krundi ostmiseks ja maja ehituseks laenu eriti ei anta.

Järg lk 310

310 Ehitus & Remont Algus lk 309

K IN N I S VA R AT U R G

Olenevalt asukohast võib Nõmmel saada keskmise suurusega krundi hinnaga 51–96 € ruutmeeter, Kakumäel ja Haaberstis vahemikus 64–128 €/m².

Mähel on kruntide hinnad 38– 58 €/m², mujal Pirital veidi kallim: 64–128 €. Viimsis maksavad krundid 32–48 €/m² ja mereäärsete kruntide hinnatase jääb Pirita kruntidega samasse suurusjärku.

Majade hinnad Tallinna linnaosades ja Viimsis Piirkond ja majatüüp Hind Viimsi ja Pirita vanemate suvilarajoonide eramud alates 115 000–160 000 € Viimsi ja Pirita uus maja 160 000–260 000 € Haabersti linnaosa vanem eramu 105 000–160 000 € Haabersti linnaosa uusehitis alates 150 000 € Kristiine ja Nõmme linnaosa renoveerimata vana maja 115 000–150 000 € Kristiine ja Nõmme kõrghaljastusega krundil asuv vanem kivimaja 140 000–160 000 € Kristiine ja Nõmme linnaosa renoveeritud maja 192 000–225 000 € Kristiine ja Nõmme uued funkstiilis majad alates 288 000 €

Viljandi Vanemate eramute hinnatase on keskmiselt 50 000 €, uuematel 112 000 €. Keskmine müügiperiood on 6–12 kuud. Pakkumiste arv püsib stabiilsena, enim pakutakse vanemat tüüpi eramuid, pakkumishinnad on sarnastel objektidel samas hinnaklassis.

Kõige rohkem otsitakse optimaalse suurusega (ca 130 m²) sobivas hinnaklassis (50 000–70 000 €) ja heas korras elamuid. Ostuaktiivsus näitab kvartali lõikes kerget tõusutrendi, kuid nii väiksel turul saame rääkida siiski vaid 4–6 müügitehingust kuus. Klientide tunnetus turuhindade suhtes on realistlik. 2011. a II kvartaliks prognoositakse mõõdukat tehingute arvu tõusu.

Hinnataseme suuremat muutust ei ole tulemas.

Tehingute arv kasvab prognoositavalt kiiremini kui keskmine m² hind: tehingute arvu kasv ca 20%, hinnatõus ca 10%.

Pärnu Eramuturul otsitakse kõige rohkem majakarpe hinnaklassis kuni 20 000 €.

Hinnatase vanematel eramutel Pärnu linnas on alates 40 000 € ning uuematel alates 100 000 €. Ridaelamud ja paarismajad on enam-vähem ühes hinnaklassis: uuemad alates 80 000 € ja vanemad 39 000 €. Müügiperiood on 6 kuud kuni 1 aasta. Elamumaa pak-

kumishinnad on maakonnas alates 4 €/m² ja Pärnu linnas alates 20 €/m² (hinnas kommunikatsioonid ning elekter).

Saaremaa Eramute turul otsitakse normaalses korras, suure krundiga maju Kuressaare aedlinnas hinnaga kuni 95 000 €.

Eramute, ridaelamute ja paarismajade hinnatase on vahemikus 380– 480 €/m². Elamumaade hinnatase on vahemikus 10–15 €/m² ning keskmine müügiperiood 6–8 kuud, kuid soodsam hind tagab ka kiire tehingu.

Rakvere Elamute pakkumine on viimasel ajal olnud stabiilne (pakkumiste arv sarnane 2010. a IV kvartaliga, ca 55 elamute pakkumist). Müügis on rohkem vanemaid elamuid. Elamute pakkumine ületab jätkuvalt nõudlust.

Rohkem otsitakse heas või rahuldavas seisukorras, hinnaklassis 30 000– 60 000 € kuni 120 m² suuruseid elamuid. Vanemate elamute tehinguhinnad jäid I kvartalis Rakveres vahemikku 31 956 kuni 55 000 €, uute elamutega Rakveres I kvartalis tehinguid ei tehtud. Haljala vallas tehti kaks tehingut uute/rekonstrueeritud elamutega, hinnad vastavalt 57 520 ja 83 085 €.

Uus Maa

Jõhvi Vanemate eramute hinnad jäävad vahemikku 30 000–40 000 € ning uuemate majade hinnad 80 000–100 000 €.

Maamajad on keskmiselt 30–40% odavamad.

Tartu Eramute turul otsitakse kõige rohkem maju hinnaga kuni 127 823 €. Vanemate eramute, ridaelamute ja paarismajade hinnad jäävad vahemikku 63 012– 95 867 €, uuemate majade hinnad 21 432–185 344 €. Elamumaa hinnatase on linna ääres 12 782 € ning Tartu linnas 63 012 € (võttes aluseks, et keskmine krunt linnas on ca 1000–1200 m² ja linnast väljas ca 1500 m²).

Haapsalu Aasta alguses pole müügiks uusi eramuid kerkinud, kuid müügipakkumised on vähenenud umbes 20 võrra.

Majade hinnad on keskmiselt 50 000– 200 000 €, madalama hinna eest saab majakarbi ja kõrgema hinna eest suure üldpinnaga, kuid mitte uue eramu.

Kuna paljud eramud on olnud juba aastaid müügis, siis 2011. aastal on müüdud need, mille hinda on langetatud.

Maja müües peab arvestama vähemalt neljakuulise müügiperioodiga. Ostjad otsivad võimalikult odavaid maju ja otsituimad on alla 50 000 euro maksvad eramud. Linnas ei osteta elamumaid, kuna neid on pakkuda vähe ja hinnad kallid. Kevade saabudes on huvi majade ostmise vastu suurenenud.

ANDRUS SOONSEIN

Kinnistu Saaremaal Sõrve sääres.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade osakonnajuht

Ehitus & Remont 311

Õigesti valitud soojuspump külma kätte ei jäta Soojuspumpadest on juba aastaid räägitud, ometi pani tänavune külm talv soojuspumba tõhususe nii mõnelgi juhul küsimärgi alla.

Tänavuse talve lõpp läks pakase poolest päris krõbedaks. Kütta tuli rohkem kui tavaliselt ja ka küttearved olid keskmisest suuremad. Järjest kiirema energiahindade tõusu tõttu kogu maailmas on rohkem hakatud otsima küttelahendusi, mis aitaksid kulusid kokku hoida.

Eelkõige pakuvad neid soojuspumbad.

Soojuspump ei ole jumal Kas soojuspumpadest oli veebruarikuu külmas teises pooles ka kasu, kas nad

ikka sooja andsid? Kui teha küsitlus, saaks seinast seina vastuseid. Kes kinnitab, et probleeme ei olnud, kes nuriseb mingil määral, kellel lülitus soojuspump –15 kraadi juures sootuks välja.

Need, kes olid rahul, on soojuspumba soetamisel olnud targad. Soojuspumpade valik on väga suur ja nende tootjate hulk kasvab veelgi. Seoses õli ja gaasi kallinemisega on ka kõiksuguste katelde tootjad lisanud oma toodangusse mõne soojuspumba. Viimastel aastatel käib arendustöö soojuspumpade osas järjest kiiremas tempos. Teha õige otsus, mis oleks oma maja (ka kortermaja) kütmiseks parim lahendus, polegi nii lihtne.

Vahel arvatakse, et soojuspump on kõikvõimas kütteseade, mis kingib meile sooja toa iga ilmaga ja tagatipuks

ARHIIV

Soojuspumba aktiivaurusti. Tuleb arvestada, et selle ventilaator teeb ka häält.

tasuta. Nii see pole. Perpetuum mobile’t pole siiani ehitatud.

Kõikide soojuspumpade tööpõhimõte on rajatud termodünaamika teisele seadusele, mille kohaselt saab energiat üle kanda külmemast keskkonnast soojemasse, kuid selleks tuleb teha tööd. Selle töö teeb ära soojuspumba kompressor.

Järg lk 312

Geniaalsed vannitoa lahendused aastat 1901.

Juubeliaasta puhul pakume mais kõiki Hansgrohe tooteid vähemalt soodsamalt.

Hansgrohe duššid Hansgrohe pakub väga laias valikus dušše alates lihtsast käsiduššist kuni mitmefunktsioonaalsete duššisüsteemideni. Hansgrohe EcoSmart duššide perekond on väga lai ja pakub lahenduse igale maitsele. Hansgrohe duššid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga.

Hansgrohe segistid Hansgrohe pakub väga laias valikus segisteid nii seinapealseks kui ka seinasiseseks paigalduseks. Kõik Hansgrohe ja AXOR valamusegistid on varustatud EcoSmart tehnloogiaga ja tarbivad 5 l/min sõltumata vee survest. Hansgrohe segistite aeraatorid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga. Hansgrohe pakub lisaks vannitoa segistitele ka köögisegisteid.

Focus E2 valamusegisti bideeduššiga 31926000

omadused     

Croma 100 Showerpipe omadused

-30%

     

27169000

Termostaatsegisti Ecostat S Üladušš Croma 160 mm Käsidušš Croma 100 mm QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Auhinnatud IF disaini auhinnaga Valmistatud Saksamaal

€ 32ind3461..-

Vee tarbimine 5 l/min sõltumata vee survest EcoSmart tehnoloogia Bideekäsidušš koos 1,6m voolikuga QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Valmistatud Saksamaal

€ 65nd.87.-

-25%

tavahi

Crometta 85 Green käsidušš omadused

-25%

tavah

€ 12.30 .40

     

28561000

Veesäästlik käsidušš 6 l/min EcoSmart tehnoloogia Vee ja õhu segamine käsiduššis QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Auhinnatud Focus Green auhinnaga Valmistatud Saksamaal

16 tavahind

Vee ja energia sääst on võimalik välja arvutada kasutades Hansgrohe veesäästu kalkulaatorit Hansgrohe kodulehele www. hansgrohe.ee Kõikidel Hansgrohe segistitel on 5 aastane garantii.

IF tööstusdisaini edetabelis on Hansgrohe nr 1 sanitaartehika valdkonnas.

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

aastat kogemust  Sanitaar- ja keskkonnatehnika  Tööriistad ja ehitusseadmed  Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

312 Ehitus & Remont ARHIIV

Maasoojuspumba aurusti kujutab endast pikka maasse kaevatud torustikku.

Algus lk 311 Piltlikult öeldes võtab soojuspump ka talvisest külmast välisõhust või maapinnast ruumide kütmiseks soo­ ja. See osutub võimalikuks tänu soo­ juspumbas ringlevale energiakandja­ le ehk külmaagensile, mille keemis­ temperatuur olenevalt külmaagensist ja selle rõhust võib olla kuni –45 °C või veelgi madalam.

Niisuguse temperatuuriga võrrel­ des on ka paarikümnemiinuskraadi­ ne õhk soe ja veeldunud gaas (külma­ agens) aurustub aurustis. Aurustumi­ seks vajalik energia võetaksegi välis­ õhust, maast või veest. Kompressor su­ rub gaasi kokku, see kuumeneb ning annab soojuse edasi küttesüsteemile.

Laias laastus võib enim kasutata­ vad soojuspumbad lahterdada kolme gruppi. Need on õhk-õhk, õhk-vesi ja maa-vesi (või ka vesi-vesi) soojuspum­ bad. Mida ja millal eelistada? Lähte­ kohti on palju.

gaas- või tahkekütusekütte korral. Kui vesiküttesüsteem (radiaatorid või põ­ randaküte) puudub, on soojuspumpa­ dest see tüüp ainuvõimalik. Õhk-õhk soojuspumpasid on mu­ gav kasutada monoruumides, peaae­ gu võimatu aga tubadega hoones (kui seal just iga või paari ruumi kohta oma pumpa ei kasutata). Õhk-õhk soojuspumpade hulgas lei­ dubki niisuguseid, mis teatud miinus­ kraadide juures välja lülituvad, sest nad peavad sulatusrežiimile kulutama liigselt energiat. Kindlasti sobivad õhkõhk soojuspumbad hästi väiksema­ tesse tööruumidesse, töökodadesse ja suvilatesse.

Õhk-vesi soojuspump Need soojuspumbad võidavad üha suuremat populaarsust. Õhk-vesi soo­ juspumbad on maasoojuspumpade­ ga võrreldava efektiivsusega, samas ei nõua suurt krunti, ei tingi ulatuslik­ ke kaevetöid ja taashaljastust ning on maasoojuspumpadest ka odavamad.

Sellised soojuspumbad jagunevad aurusti tüübi järgi omakorda kahte rühma: aktiivaurustiga ja passiivau­ rustiga. Laiemalt on levinud esimesed, sest nende tootjaid on rohkem, passiiv­ aurustiga on Euroopas ainsana turul Octopus. Aktiivaurusti tähendab seda, et õhk surutakse läbi aurusti ventilaa­ toriga. Nii nagu õhk-õhk soojuspum­ bas, tuleb ka siin aurustit aeg-ajalt jääst sulatada (et õhk läbi pääseks). Nii ven­ tilaator kui sulatamine nõuavad ener­ giat, mistõttu on aktiivaurustiga soo­ juspump passiivaurustiga seadmest mõnevõrra väiksema efektiivsusega.

Ventilaatoriga aurustit tuleb talvel sageli kontrollida, et ventilaator poleks jäätunud või lund täis tuisanud, mille tagajärjel see puruneks.

Passiivaurusti töötab loodusliku õhu liikumise mõjul. Sulatust pole vaja, ja mis eriti oluline – soojuspump saab kätte ka kogu energia, mis tuleb niiskuse kondenseerumisest aurustile.

Soojuspumbad on eriti efektiivsed koostöös põrandaküttega, mis ei nõua kõrget küttevee temperatuuri. Mida madalam on aga see temperatuur, seda kõrgem on soojuspumba efektiivsus. Õhk-vesi soojuspumbad leiavad üha enam kohta kortermajades kombinee­ rituna kaugküttega.

Maa-vesi soojuspump Maa-vesi soojuspumpasid on Eestis kasutatud kõige kauem. Kui krundil on aurustikontuuridele piisavalt ruu­ mi ja kui ka pinnas kaevamist ei pärsi (paas pole sobiv), võivad need soojus­

Õhk-õhk soojuspump See pump on lihtne ja suhteliselt odav kütteseade, mis on suvel kasutatav konditsioneerina. Õhk-õhk soojus­ pump võtab energiat õhust ja annab soojuse edasi õhule.

Enamasti kasutatakse neid soojus­ pumpasid lisaküttena elekter-, õli-,

Soojuspumbad koos põrandaküttega on kõige efektiivsem lahendus.

Ehitus & Remont 313 pumbad olla kĂźlmade talvede ajal kĂľige efektiivsemad.

Sßgisel, kui þhutemperatuur langeb –20 °C ligidale ja maapind veel soe, on maasoojuspump kindlasti kþige tublim. Kevadel aga, kui pinnas on jahtunud, toimetab efektiivsemalt þhk-vesi soojuspump.

Vaieldamatult suurimat efektiivsust pakub soojuspump, mis kasutab soojuse hankimisel kas järve-, jþe-, merevett vþi ka muid veeallikaid. Paraku tuleb selleks hankida veekasutusluba, mis Eesti keskkonnakaitseametites pole kuigi kerge.

Maasoojuspumpade kasutamisel mängib pinnase iseloom suurt rolli.

Näiteks liiv on suhteliselt hea isolaator ning niisuguses kohas peab aurustikontuuri pikkust suurendama. Sageli pole see ala piiratuse tþttu vþimalik ning soojuspump ei saavuta vajalikku vþimsust.

KĂźmme korda kĂźsi, Ăźks kord osta Soojuspumbad on suhteliselt kallid kĂźtteseadmed. SeetĂľttu peaks enne selle soetamist ja paigaldamist endale mitmed asjad selgeks tegema. EelkĂľige, missugust vĂľimsust me vajame, et

Paljud þhk-þhk soojuspumpade sisemoodulid on varustatud þhufiltritega ja þhuvärskendajatega.

Soojuspumba tÜÜpþhimþtte skeem.

1 – kondensor ehk soojusvaheti; 2 – paisuventiil; 3 – aurusti; 4 – kompressor.

maja oleks soe ka –20 kraadiga; et soojuspump aitaks toota sooja vett ja katta ka kas täielikult vþi osaliselt ventilatsioonile minevat energiakulu.

Tuleb tunda huvi, milliste parameetrite juures soojuspump niisuguse vþi teistsuguse vþimsusega tÜÜtab. Päris sageli esitatakse nii vþimsus kui ka

soojuspumba COP (coefficent of performance), mis on saavutatavad välistemperatuuril +7 °C ja kßttevee temperatuuri +35 °C juures.

Kui valida see soojuspump, peab olema puudujääv osa tagatud mþne muu kßtteallikaga (þlikatel, elekterkßte, ahi). Tarbija jaoks on aga olulised aasta keskmised näitajad.

Poleks paha ka uurida, kuidas on ßks vþi teine soojuspump ennast talvel þigustanud. Nßßdisaegsed pþhjamaade jaoks tehtavad soojuspumbad tÜÜtavad suhteliselt kþrge efektiivsusega ka madalatel temperatuuridel. Õhk-þhk soojuspumpade COP vþiks mahtuda –15 kraadi juures 2 ja 3 vahele, þhk-vesi soojuspumpadel on keskmine 3 ja enamgi.

Maasoojuspumpade COP oleneb väga paljudest asjaoludest. Kui energia hankimise keskkonnaks on vesi, siis vþib keskmine COP ulatuda ßle 4.

Vahel kĂźsitakse, milline on kĂľige parem soojuspump. Ăœhest vastust pole.

VĂľib Ăśelda, kuhu Ăźks vĂľi teine seade sobib paremini, kuhu mĂľni ei kĂľlba Ăźldse. Kindlasti tuleb olla ettevaatlik, et ei ostetaks hinda.

VELLO MADIS

WWF Climate Solver 2010 auhinnavĂľitja (www.climatesolver.org)

 � ��� ­

lihtne ja odav paigaldus (puudub vajadus kaeve- vþi puurimistÜÜdeks, krundi suurus ja pinnavorm ei ole olulised) kompressormooduli väikesed mþþtmed, puudub vajadus spetsiaalkatlaruumi järele hooldevaba, täisautomaatne, juhitav ka Intreneti teel sobib igasuguse vesikßttesßsteemiga ilmastikukindel, suur tÜÜkindlus

 � �� �

Â?Â?

314 Ehitus & Remont

Ehitame keskkonnasäästlikult

REPRO

Inimene ootab elamult eel­kõige head sisekliimat ja mini­maalseid kasutuskulusid, kuid laiemalt vaadates ei tohiks see ka koormata keskkonda.

Keskkonnasäästlik eluviis pole enam ammu kitsa ametnikeringi arutlusteema. Inimesed, kes hoolivad oma tervisest, hoolivad üha enam ka keskkonnast tervikuna.

Siinkohal mõned huvitavamad faktid, seisukohad ja suhtumised, mida esitas 28. aprillil Ehituskeskuses peetud puidupäeval puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop.

Puidu keskkonnasõbralikkus ehituses 1 m3 puidu kasutamine teiste ehitusmaterjalide asemel vähendab CO2 emissiooni: n keskmiselt 1100 kg selle arvel, et teiste materjalide tootmine tarbib energia saamiseks palju fossiilseid kütuseid; n puidus endas on talletunud 900 kg CO2/m3.

Kokku seega 2000 kg CO2/m3. Kasvuhoonegaaside emissioon Eestis on ca 8000 kg/inimene.

Kummutame müüdid Puitu peetakse tuleohtlikuks ehitusmaterjaliks. Tõsi, puit võib küll kergesti süttida, kuid söestub aeglaselt – liimpuit ca 0,8 mm/min – ja säilitab päris kaua oma kandevõime.

Kardetakse ka puidu mädanemist.

Puit võib küll mädaneda, aga ainult siis, kui selleks antakse võimalus. Klassikaliseks näiteks tuuakse sageli puidust Spreueri silda Luzernis, mis on ehitatud enne 1408. aastat ning säilitanud oma kandevõime tänini.

Hoone elukaar ja energiatõhusus Hoone elukaare võib jagada kolme ossa: hoone ehitamine, kasutamine, lammutamine.

Seni ehitatud hooned on valdavalt energiat raiskavad – peamiselt nen-

Bill Dunster. ZEDfactory RuralZED, Upton, UK. Null-energia majad on sageli puidust. Ristkihtpuidust maja vahelagi ja seinakatted on (öko)betoonist, et salvestada päevasoojust. Kütet maja ei vaja, elektri saab päikesepaneelide ja tuuleturbiinidega (osa maju ilma nendeta), soe vesi toodetakse päikesekollektoritega. Sellise maja ehituskulu on 10% suurem (tuulikutega variandil rohkem).

Tuulikuteta variandil on väike puiduboiler, mis on siiski kasutuses harva.

de kasutusfaasis. Viimasel ajal räägitakse palju hoone energiatõhususest ja kitsamalt kodukulude kokkuhoiust.

Energiatõhusa hoone puhul muutuvad oluliseks ka ehitus- ja lammutusfaas. Viimane küll eelkõige taaskasutuseks kõlbmatute või ohtlike jäätmete koguste seisukohast.

Ehitusfaasi energiakulu seostatakse kasutatavate materjalide tootmisel kuluva energiaga. 5% maailma CO2 emissioonist on põhjustatud tsemendi tootmisest. Lisades terase, plastid jmt, on ehitusmaterjalide osa julgelt üle 10%.

Energiatõhusam maja, ökoloogilisem elu Maailmas on väga levinud nn passiivmaja idee, s.t nuputatakse, kuidas maja toimiks minimaalse energiakuluga.

Eestis on passiivmajade ehitamine alles algusjärgus. Järgmise sammuni ehk null-energia majani on veel väga pikk tee minna. Null-energia maja toodab päikesepatareide või tuulegeneraatorite abil kasutatava energia ise ja see on võimalik ainult siis, kui toodetud energiat tugevasti doteeritakse ning aeg-ajalt tekkivat energia ülejääki saab võrku tagasi müüa.

Päikesepatareidega elektri tootmine on praegu veel suhteliselt ebaökonoomne, mõttekam on päikese abil sooja vee tootmine, sealhulgas küt-

teks. Viimasel juhul on võimalik soojust suurte veepaakide abil ka talveks varuks salvestada.

Passiivmajade puhul on väga oluline nende paiknemine ilmakaarte suhtes ja selles osas ei ole sageli võimalik optimaalset lõunasse suunatud akendega paigutust kasutada. Näiteks merevaatega passiivmaja ehitamine põhjarannikule tundub üsna kahtlase ettevõtmisena!

Suurte ehituslike lahenduste kõrval tuleks märgata ka soojalekkeid. Roosisaare maja seestpoolt termografeerimisel selgus, et klaasfassaadi puitkarkassi nurkades võib olla kuni 12,8 kraadi madalam temperatuur kui paketi enda pinnal, sest puitkarkassi tavaliide ei taga õhutihedust. Makroflex parandab küll soojapidavust, kuid laseb õhku läbi. Õhupidavuse tagab vaid spetsiaalne õhukindel teip.

Kuid kui mõtlete esialgu eelkõige maja sisekliima peale, siis tervislikuma elukeskkonna saate, kasutades maja sisepindadel veeaurule läbitava pinnakattega puitpindu. Ludeschi keskuses jäeti sisevooder hoopis viimistluseta ja osa laudisest isegi hööveldamata. Soojustuseks kasutati puitkiudu või linavilti, tihenduseks aga lambavilla. Seegi on üks samm keskkonnateadliku elu suunas.

KAJA PRÜGI

Ehitus & Remont 315 ERIK KONZE

Maja Võrus Roosisaarel, valmis aastal 2010, arhitekt Karmo Tõra. Maja on energiatõhus, aga ei pretendeeri passiivmaja nimetusele, sest klient soovis vaadet järvele, see aga ei ole lõunakaares. Kasutusel on maasoojuspump, mis suvel juhib põrandaküttesse jahutatud vett. Klaaspakett püüab soojusest 50%, suvel on aga karta ülekuumenemist, sest päikesevarjeid ei tehtud.

Põrand soodsalt soojaks!

jaanipäevani soodushinnaga -15% Saadaval hästivarustatud ehitusmaterjalide ja elektritarvikute kauplustes

Mis võiks olla lihtsam, kui osta kõik selleks vajalik ühes komplektis: Küttekaabel Deviflex™ DTIP-18 + termostaat Devireg™ 530 + 2,5 m anduritoru Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477

reklaamTekST

316 Ehitus & Remont

Fibo korsten Plekist vihmamüts

Šamotttoru tulekindel isolatsioonivill siiber

ühendustoru korstna tihend

mantelPlokk

Puhastustoru keraamiline Plaat tahmaluuk, suur

Selleks et külmade tulekul toas mõnus ja soe oleks, vajab hoone lisaks heale ja kauni disainiga küttekoldele korstent. korstna ülesanne on suitsugaasid kii­ relt ja efektiivselt küttekoldest välja juhtida. tänapäeva korstnalt nõutakse vastupidavust nii kõrgetele tempera­ tuuridele (nt tahmapõlengud) kui ka sedavõrd madalatele temperatuuri­ dele, et tekiks kondenseerumine. nüüdisaja katlad on kõrge kasu­ teguriga ning väljuvate suitsugaasi­ de temperatuur madal. Gaaside edasi­ sel jahtumisel tekib kondensatsiooni­ vesi, millel on söövitav toime, ja sel­ listes tingimustes on traditsioonilised telliskorstnad kiired lagunema. erine­ valt tavaarusaamast on tahke kütu­ se põlemisel tekkiv kondensatsiooni­ vesi tunduvalt sööbivama toimega kui gaasi või õli põletamise konden­ saat. tänapäevaste moodulkorsten­ de sisetorud on happekindlast keraa­ mikast või roostevabast terasest ning vältimaks suitsugaaside kiiret jahtu­ mist, on sisetorud isoleeritud tule­ kindla villakoorikuga. tekkinud kon­ densatsioonivesi juhitakse korstnast välja, näiteks kanalisatsiooni.

Fibo korsten on kolmekihilise ehituse­ ga, mille suitsulõõriks on tuntud sak­ sa tootja hart keramik tule­ ja hap­ pekindel šamott­toru, isolatsioo­ niks välisvoodri ja suitsulõõri vahel anorgaanilise sideainega spetsiaal­ ne kuumuskindel kivivill ning Fibo mantelplokk. Fibo korstnad on kat­ setatud euroopa standardi en 13216­ 1:2004 kõrgeima temperatuuriklassi t600 nõuete järgi.

Fibo korstnavalikusse kuuluvad nii ühe kui ka kahe lõõriga korstnad, mis sobivad kõikidele küttekolletele. Pea­ le selle on valikus arvukalt lisatarvi­ kuid: siibreid, vihmamütse, tuulutus­ reste jne. sageli kiputakse unustama tõsiasja, et põlemine vajab ka suurel hulgal õhku – 1 kg puidu põlemiseks ku­ lub õhku 10 m3. tavaliselt võtab tu­ bane küttekolle põlemiseks vajali­ ku õhu ümbritsevast ruumist. see omakorda eeldab head värske, tihti ka külma õhu juurdevoolu hoones­ se. moodsa korstna puhul on võima­ lik ventilatsioonilõõri(de) lisamisega lahendada ka see nüanss. kindlasti vajavad kõik korstnad hool­ dust – korstnapühkijat, soovitatavalt kord aastas. seega tuleb korstna ehi­ tamisel planeerida tahmaluukide asu­ kohad ja tagada juurdepääs ka katu­ selt. tänu aastatepikkusele kogemusele ja jätkuvale arendustööle on Fibo kors­ ten üks parimate omadustega kors­ ten, mis mõeldud nii uue hoone ehi­ tamisel kui ka vana renoveerimisel. Õige korstnatüübi valikul tuleb arves­ tada kütteliiki, küttekolde võimsust, küttekehade arvu ja küttekehast tu­ lenevaid erinõudeid. enne lõpliku ot­ suse langetamist on soovitatav kon­ sulteerida spetsialistiga, sest korsten ei ole ainult suitsutoru, vaid väga täh­ tis osa maja tuleohutusest ja elanike turvatundest.

Saint-Gobain Ehitustooted AS, Weber äriüksus | Peterburi tee 75, 11415 Tallinn | tel 620 9510, faks 631 2633 | info@e-weber.ee | www.e-weber.ee

Ehitus & Remont 317 SXC.HU

Soojusliku mugavustunde uuringud näitavad, et Eesti kliimas tunneb inimene end eluruumis hästi, kui seal valitsev õhutemperatuur on 21–23 kraadi. Naised on mõnevõrra külmakartlikumad kui mehed ning 1–1,5 kraadi võrra soojemat ruumi eelistavad ka vanemad inimesed, kelle ainevahetusprotsessid on aeglasemad.

Kodukliima loob mugavustunde Kodu ja kontori sisekliimast oleneb nii inimese tervis, heaolu ja töövõime kui ka ehitise enda vastupidavus.

Kahe järjestikuse külma talve järel oleks paslik järele mõelda, mis meid selle külma juures õieti häiris. Öeldakse ju, et pole halba ilma, on vaid ebaõigelt valitud riietus. Seega ei tohiks õuekülma üle eriti nuriseda.

Kuid tuleme mõttes õuest tuppa. Kas meil oma kodus oli ja on hea olla? Kas toaõhus on meie mugavustunde jaoks piisavalt soojust, niiskust ja värskust? Kas tööruumides valitsev

sisekliima toetab või pärsib meie tööjõudlust?

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Hääl teab vastuseid. Õigemini neid parameetreid, mille järgi oma heaoluotsuse teha saaksime.

Tähtis on ka mõista, et ideaalis soovib inimene, et lisaks talle endale oleks ka ta kodu terve – ehk siis hästi ehitatud või renoveeritud, mis garanteerib hoone kõrge väärtuse ja pika eluea.

Temperatuur ja õhuliikumine “Meie kliimas tunneb inimene end eluruumis või kontoris hästi, kui seal valitsev õhutemperatuur on 21–23

kraadi,” räägib professor Hääl. “Seda näitavad inimeste soojusliku mugavustunde uuringud. Kuid selliseid temperatuure pole alati normiks peetud. Aastal 1910 peeti Angloameerikas normaalseks toatemperatuuriks 16 kraadi, meil Nõukogude ajal 18 kraadi.”

Teisalt on mugavustunne äärmiselt individuaalne. Uurimused on näidanud ka seda, et ei olegi sellist sisetemperatuuri, mille juures kõik ruumis viibijad hindaksid temperatuuri ideaalseks, vähemalt 5–6% inimestest pole olukorraga rahul.

Järg lk 318

318 Ehitus & Remont

Professor soovitab vähemalt mõista, millest rahulolematus võib tingitud olla: “Vanemad inimesed, kelle ainevahetusprotsessid on aeglasemad, tahavad 1–1,5 kraadi soojemat tuba. Ka naised on meestest mõnevõrra soojalembesemad. Kusjuures suvel “lepivad” ehk siis kohanevad kõik inimesed kergesti standardist 2–2,5 soojema keskkonnaga kui talvel.”

Kuid mugavustunne sõltub ka temperatuuri jaotuvusest ruumis. Tunnetatavat sisetemperatuuri mõjutab näiteks ka see, kui ruumide piirete sisepinna temperatuurid erinevad oluliselt ruumiõhu temperatuurist. Sel puhul tuleks kasutada optimaalse temperatuuri mõistet, mis arvutatakse siseõhu ja piirete sisepindade temperatuuride aritmeetilise keskmisena.

Teisalt on organism pingevaba, kui selle toodetud energia kandub ümbritsevasse keskkonda ühtlaselt. Õhu liikumine toatingimustes võib aga viia organismilt ära ligi 25% tema toodetud soojaenergiast. Toaõhk võib liikuda tänu konditsioneerile või avatud aknale.

“Külmal talvel võib ka halvasti soojustatud välispiirde või akna, mille all puudub küttekeha, sisepinda mööda laskuda jahe õhuvool, mille kii-

rus võib ulatuda kuni 0,3 meetrini sekundis, mis tekitab ebameeldiva tõmbetuule tunde,” teab Kaido Hääl. “Ka inimese keha ühepoolne (teisel kehapoolel väiksem) soojakadu mõjub inimese tervisele, sest organismi termoregulatsiooni mehhanism ei suuda reageerida ühepoolsele ülemäärasele jahtumisele või vastupidi, ülekuumenemisele. Pikemaajaline viibimine sellises situatsioonis võib põhjustada külmetushaiguste teket või krooniliste haiguste ägenemist.”

Toasoe ja niiskus Eestis on elamute sisekliima parameetrites talvetingimustes ette nähtud eluruumide sisetemperatuur 22 kraadi ja õhu relatiivne niiskus 25–45%. Suvetingimustes võib viimane olla 30–70%.

“Kui talvetingimustes oleks õhu relatiivne niiskus 60 protsenti, mis on suvel lubatav, siis selline õhu niiskusesisaldus hakkaks tekitama piiretele niiskusekahjustusi. Ei tohi unustada, et inimese enda elutegevus toodab üllatavalt palju veeauru, neljaliikmeline pere koguni 8–9 liitrit vett ööpäevas.

Kui normaalne õhuvahetus ei toimi, algab ruumi õhu veeauru sisalduse kasv. Pakasepäevadel on külmasilWIKIPEDIA

Algus lk 317

Kui pole korralikku küttesüsteemi, ei ole ka ülemäärase soojapidavusega majas talvel õiget sisekliimat ega soojust.

Ning vastupidi: hea küttesüsteemi, aga külmade piiretega majas ei teki talvel normaal­set sisekliimat.

dade sisepinna (näiteks valesti paigaldatud aknalaua) temperatuur madal ja seal hakkab ruumi niiske õhu tõttu veeaur kondenseeruma. Niiskunud pindadel hakkavad kergesti arenema hallitusseened.”

Ruumi õhu kõrge niiskusesisalduse võivad põhjustada – levinuimalt – uued tihedad aknad, juhul kui jäädakse lootma vanale loomulikul tõmbel toimivale ventilatsioonisüsteemile.

Suvel pole isegi 70% õhu relatiivne niiskus eriti ohtlik, sest piiretes pole jahedaid pindasid, millele võiks tekkida kastevesi.

Kuid ka intensiivne õhuvahetus võib professori sõnul talvel probleeme tekitada.

“Talvisel ajal sisaldab meie välisõhk keskmiselt 3 grammi vee­auru kuupmeetris, pakasepäevadel aga tunduvalt vähem. Suvel tõuseb veeauru sisaldus keskmiselt 8 grammile kuupmeetris. Kuna talvine õhk sisaldab vähe veeauru, siis sellise õhu toomine tuppa kuivatab eluruume intensiivselt. Kui õhuniiskus langeb ruumis alla 20 protsendi, põhjustab see seal viibivate inimeste naha ja limaskestade ülemäärase kuivamise.”

Renoveerigem kompleksselt Hoone sisekliima kujundamisel on määrava tähtsusega kolmnurk: piirded – küte – ventilatsioon. Professor toonitab, et need kolm moodustavad ühtse terviku ning nõnda tuleb neid ka käsitleda. Kui üks kolmest ei toimi normaalselt, siis korralikust elamust rääkida ei saa.

Juhul kui pole korralikku küttesüsteemi, ei ole ka ülemäärase soojapidavusega majas talvel õiget sisekliimat ega soojust. Ning vastupidi: hea küttesüsteemi, aga külmade piiretega (seintega) majas ei teki talvel normaal­set sisekliimat, kulutatagu küttele või terve varandus.

Normaalse sisekliima saamiseks on aga kindlasti vaja osa soojaenergiast kulutada ruumide ventileerimisele. Paraku on just tänapäevase ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine tundlik teema. Seda kahel põhjusel: selle projekteerimine ja väljaehitamine on väga kallis ning elanikud tajuvad ventilatsiooni kui kalli küttesooja väljaviijat.

Ent soovides hoonele pikka iga ning seal elavatele ja/või töötavatele inimestele heaolutunnet ja tervist, tuleks teha just tarku, mitte hetkeemotsionaalseid (renoveerimise) otsuseid.

KAJA PRÜGI

Ehitus & Remont 319

LUNA 1150H

LUNA 550V

LUNA 550V Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954

Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977

LUNA 1150V GOLD

LUNA 1150V GOLD

LUNA 115

LUNA 1600H Gaz

LUNA 1600H

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee

320 Ehitus & Remont

Viimistle seina õige Kui kodu või kontor vajab kerget värskenduskuuri, pole seda sugugi keerukas ise teha.

Portaali www.viimistlemine.ee projektijuhi Margus Pootsmaa sõnul tuleb end lihtsalt kurssi viia sellega, mida, kuidas ja millega viimistleda. “Üks käepärasemaid tänapäevaseid ehitusmaterjale on kipsplaat, mida on lihtne tapeediga katta ning veidi keerulisem ilusa värvikorra alla saada,” selgitab ta.

“Kindlasti ärge hoidke kokku pahteldamise pealt! Kasutage kolme pahtlit ning ärge lootkegi vähemaga korralikku tulemust saada. Alla läheb kauem kuivav jäme pahtel, siis keskmine pooride täitmiseks ning lõpuks viimistluspahtel.

Tapeetimise puhul ei pea olema tulemus võib-olla nii sile kui värvimise puhul, sest tapeet andestab mõned pahtelduse ebatäpsused, mida värv ei andesta.”

Küsi nõu asjatundjatelt

Pastelsed matid toonid tekitavad sooja ja koduse tunde.

Pootsmaa lisab, et viimistlemise juures pole vahet, kas tegijaks on amatöör või professionaal – toode ise peab olema kvaliteetne ja õige!

“Kui ise ei tea ja internetiavarustes pole mahti ringi vaadata, küsige nõu müüjatelt. Pole mõtet teha asja poolikult, et hiljem rohkem makstes seda üle hakata tegema. See on juba liigne raha ja aja kulutamine. Kui sein on pärast kolme korda värvimist kole, siis viienda värvikihiga muutub see veel koledamaks.”

Nõukogudeaegse kipsplaadi puhul oleks see spetsialisti sõnul mõttekam üldse seinalt maha võtta ja uuega asendada – kas kipsplaadi või mõne muu materjaliga.

Kui kipsplaat on uus või eelmise värvikihi all terve, võib pärast pahteldamist seinale kas tapeedi liimida või värvi kanda.

Erksavärvilise seina puhul peab kipsplaadi alguses üleni valgeks värvima, muidu võib pahtel jääda värvivõi tapeedikihist läbi kumama. Samuti peaks tumeda seina soovi puhul kasutama tumedat kruntvärvi. Ülevärvimise puhul jälgige, et vana värv oleks ilusti tasane ning kinni. Pra-

Ehitus & Remont 321

tootega

www.viimistlemine.ee

gude ja koorumise puhul tuleb pahtlilabida ja pahtliga veidi vaeva näha.

Kui on teada, et eelmine värv sai seina pandud kruntvärvita, kipub sinna niiskus vahele tungima ning järgmist värvikihti lahti lööma.

Ära eira ehitusreegleid “Võib-olla liiga kergekäeliselt lüüakse vahel kipsplaat seina, selle asemel et mõelda teiste lahedate materjalide peale. Aga samas – seda “lahedust” ja omanäolisust ei tohiks olla liiga palju, sest siis pole see enam ilus. Tasub olla ettevaatlik,” annab Pootsmaa nõu.

“Sisekujundajal on oskus sobitada kokku palju kummalisena näivaid asju, mis lõpuks jätab suurepärase mulje. Kui koduehtija paneb kokku palju ilusaid asju ja kui neid liiga palju saab, võib tulemus tulla midagi muud kui loodetud.”

Järg lk 322

Telliskiviseina on küll tülikas viimistleda, kuid lõpptulemus on põnev, omanäoline ja kordumatu.

Isotex lae- ja seinapaneelid Remont - see on imelihtne!

Maikuus kõikides Espaki kauplustes Isotex-i tapeetkattega seinapaneelid

-20%

SOOJUSISOLATSIOON ISOTEX plaadid hoiavad suurepäraselt soojust, 12 mm ISOTEX plaadi soojusisolatsioon on sama, kui 44 mm puidul või 210 mm punasel tellisel.

HELIISOLATSIOON ISOTEX parandab oluliselt ruumi akustikat, takistab välismüra sissepääsu ja summutab ruumis tekkiva müra (-22dB) ning kaja.

LIHTNE PAIGALDUS Siseviimistlusplaadid ISOTEX on dekoratiivtapeedi või tekstiiliga kaetud puitkiudplaadid, millega võite kiiresti muuta oma kodu- või kontoriruumid nägusaks, soojaks ja vaikseks. ISOTEX plaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on keskonnasõbralik.

Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata ühtegi kemikaali. Plaatide sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud.

www.isotex.ee

ISOTEX siseviimistlusplaatide paigaldus on ülimalt lihtne. Plaadid on nii kerged, et vajadusel saab neid üksi paigaldada.

Peale paigaldamist ei vaja plaadid enam täiendavat viimistlust, seega jäävad ära tüütud pahteldamis-, lihvimis- ja koristustööd.

322 Ehitus & Remont REMONT

Tööde järjekord n Tee valmis seinte aluspind. n Tee valmis lae aluspind. n Tee valmis põranda aluspind. n Värvi lagi. n Pane tapeet seina. n Paigalda põrand. (NB! Laudpõrand tuleb valmis teha enne tapeedipanekut ning valmis saades kindlasti kinni katta, et tapetseerimisel põrandale viga ei teeks.) n Pane paika liistud.

Algus lk 320

TIKKURILA VALTTI PUIDUÕLID SÄILITAVAD PUIDU LOOMULIKU ILU Tikkurila Valtti puiduõlid toovad esile puidu loomuliku ilu.

Puiduõlid kaitsevad puitu niiskuse ja määrdumise eest ning vähendavad pinna halliks muutumist ja lõhenemist.

Lahustipõhine puiduõli Valtti Puuöljy ja vesialuseline puiduõli Valtti Puuöljy Akva on toonitavad enam kui 50 värvitoonis. Mööbli- ja terrassiõli Valtti Kaluste- ja terassiöljy Ruskea on saadaval kauni pruuni valmistoonina.

Puiduõlid sobivad terrasside, treppide, paadisildade ja õuemööbli õlitamiseks.

Ka ehitusest võiks teada veidi põhjalikumalt.

Näiteks kipsi, soojustuse ja krohvi alt välja tulevad vanad puitseinad on ilusad, aga kostavad kindlasti rohkem läbi. Välisseina puhul võivad need hakata rohkem külma tuppa laskma.

Vähetähtis pole teada, et krohvi, selle all oleva puitsõrestiku ning puitseina seest naelakeste kättesaamine on suhteliselt aeganõudev töö.

Kivi viimistlemise mõttekus oleneb samuti soojustusest. Vana soojustuse alt välja ulatuv tellis toetub tavaliselt vundamendile ja katuse alla ulatudes tekitab külmasilla. Seega võib olla praktilisem telliskivisein siiski soojustusega katta.

Kui aga on soov värvida siseseina, peab teadma, et telliskivi värvimisel jääb värv reeglina erinev tellise ja poorse mördi koha pealt. Tellissein tuleks alguses kruntida ja siis värvida vesialusel värvidega.

“See töö on raske, sest vuukidesse värvi saamine võtab palju aega,” tunnistab spetsialist. “Ja värvida tuleb vähemalt kaks korda.”

Professionaalid ei soovita kunagi värvida seinu valgeks, kuna see ei pruugi jääda nii ilmekas kui teised toonid ning toob esile ka kõik vead. Samal põhjusel on eelistatum matt värv.

GERLI RAMLER www.viimistlemine.ee

Mitme värviga mängides saab alati huvitavama lahenduse.

www.tikkurila.ee

Ehitus & Remont 323

324 Ehitus & Remont

Igale lapsele oma MÄNGUMAJA Enamik meist on lapsena ehitanud endale onne või nautinud isa-vanaisa kätega loodud mängumaja.

Praegu saab küll uhkeid rõdude ja liumägedega majakesi osta suisa poest, kuid iseehitatud mängu­ majad on endiselt au sees.

“Meie mängumaja idee sündis otsesest tarvidusest, et lastel võiks ka hoovis omaette paik olla,” jutustab Kristina, kelle kahele lapsele ehitas uhke mängumaja vanaisa. “Tahtsime, et laste rõõmuks poleks õuel ainult kiigepostid, vaid koht, kus vihmase ilma korral kannataks mängida.”

Ehitajast vanaisa tehtud

Jasperi ja Mia uhke maja on kinnitatud kolme kasvava kuuse külge.

Projekt sündiski kuldsete kätega vanaisa peas ja selle loomiseks kulus päris mitu magamata ööd. Mängumaja loomise ainus “nõue” oli, et maja peaks olema tagahoovis kasvavate puude vahel ja maapinnast kõrgemal.

Jasperi ja Mia uhke maja on kinnitatud metallist klambritega kolme kasvava kuuse külge, mida toestab omakorda lisapalk neljanda jalana.

Et Jasperi arvates pidi seal kindlasti olema ka liurenn, millest alla lasta,

sündis ka pisut kõrgem torn liumäge toestama.

“Liuraja mõtte sai ehitusmehest vanaisa otse tollal viieaastaselt Jasperilt, nii et see tuli teistele pereliikmetele üllatusena. Küll aga on see vägagi kasutust leidnud, sest hulga mõnusam on end sealt maapinnale lasta, kui et järsku treppi mööda ronida,” arvab Kristina. “Ohutuse tagamiseks sai majakesele ehitatud pisike terrass.”

Maja on sisustatud päriskodu moodi

KLAASVAHESEINAD LOODUSKIVID hinnad alates

75 €/m

2

hinnad alates 19 €/m

2

– olemas on kõik alates kardinatest, vaibast ja miniköögist kuni laudade ja toolideni.

Ehitusmaterjalid on suurel määral taaskasutuses: seinad ja katus sündisid ühest hiiglama suurest kaubakastist. Juurde tuli osta prussid, põrandalauad ja siseseinte viimistluseks OSBplaati. Liurada osteti poest, et see oleks võimalikult ärakatsetatult ohutu. Aknad tulid jällegi taaskasutusena vanaisa põhjatutest varudest ehk vana

ÖKOKAMINAD

hinnad alates 121 €/kmpl

AURUSAUNAD

hinnad alates 512 €/kmpl

382 € UUDIS: võimalik osta ka JÄRELMAKSUGA www.vaheseinad.ee

www.biokaminad.ee

www.looduskivid.ee Kotzebue 18d, Tallinn, www.mendali.ee Tel 503 4533, 641 5444,

www.aurusaun.ee

Ehitus & Remont 325 GERLI RAMLER

Kuigi mängumaja pole veel päris valmis, on lapsed sinna juba sisse kolinud.

maja ehitamise jääkidest. “Maja maksumus on umbes 5000 krooni, millest kõige kulukama osa hõlmab just seesama liumägi,” meenutab Kristina.

Isa ehitab, lapsed juba lustivad Matteni isa ehitas mängumaja poisi soovi järgi samuti “jalgadele”, et majast oleks mõnus mööda liuteed või köit üles-alla ronida. “Igal lapsel peab ikka oma mängumaja olema,” usub isa Priit.

Mängumaja sai ehitatud postvundamendile ehk neljale valatud jalale.

Põrandaks ja katuseks sai puitlaastplaat ning seinteks freesitud pruss.

Praegu pole mängumaja veel päris valmis, kuna puudu on aknaluugid ning majake on värvimata, aga siiski mängivad lapsed seal juba väga heal meelel.

“Meeles tasuks vaid pidada, et lihtsalt majast on lastel vähe kasu – õige

maja sisaldab endas ikka ka toole ja lauda ning muid “päris” disainielemente,” möönab Priit.

“Tühi maja laste seas väga suurt kasutust ei leia – kaua sa ikka põrandal autosid veeretad!

Mängumaja on koht, kuhu sõpru külla kutsuda ning nendega kodu mängides koos morssi juua ja küpsiseid krõbistada.”

GERLI RAMLER

creativity103.com

326 Ehitus & Remont

Uus aken teeb elamise soojaks Kevad on aeg, mil tark mees (või naine) mõtleb kodu remondile ning vajaduse korral aknavahetusele.

Plasto Tartu müügiesinduse juhataja Erki Kuusiku kinnitusel on akende vahetamiseks praegu viimane aeg. Soojustpidavatele plastakendele täna tellimust andes peab arvestama, et kätte saab need jaanikuu keskel.

Kui soovitakse toonitud akent, on ooteaeg 6–7 nädalat. Kevadel lihtsalt hakatakse rohkem ostma.

Mõtle, enne kui tellid Erki Kuusiku sõnul on inimesed viimastel aastatel muutunud teadlikumaks.

“Enam ei osteta lihtsalt akent, vaid pööratakse rohkem tähelepanu soojusjuhtivusele ning soojapidavusele. Ehk on oma mõju viimastel külmadel talvedel. Nüüd ollakse valmis rohkem raha välja käima ja panustama kallimatele akendele,” rääkis Kuusik.

Turg on läinud üldse aktiivsemaks, iga päev toob uusi tellimusi juurde.

Kui aknavahetus on tõsiselt päevakorras, tasuks kodus läbi mõelda, milline osa aknast soovitakse teha avatavaks. Avatavus on hinna kujundamisel oluline komponent. Läbi tuleks mõelda tuulutus. Tark tegu on enne müügiesindusse minekut ka ise orienteeru-

vad mõõdud võtta. Mõelda tuleks aknalauale. Valida on puidu ja plasti vahel.

Müügiesinduses pannakse kokku kalkulatsioon ja räägitakse asjad juba põhjalikumalt läbi. Pool akende maksumusest tuleb tasuda ette ja teine pool siis, kui aknad on valmis.

Kui elamises vajavad vahetamist neli-viis akent, saab allahindlust kindlasti rohkem kui kahte-kolme akent koos viimistluse ja paigaldamisega tellides.

Usalda asjatundjaid Üsna levinud on arusaam, et enne küsin aknavahetuse kohta nõu naabrimehelt ning siis sean sammud esindusse.

Erki Kuusik kinnitab, et naabrit võib usaldada küll ja ka nõu küsida, kui too on ise hiljuti aknaid vahetanud.

Targem on siiski konsulteerida spetsialistidega, õppinud mehi võib usaldada. Nemad näevad ära võimalikud kitsaskohad ja teevad vajadusel lisamõõtmised. “Akna puhul tasub pöörata erilist tähelepanu soojusjuhtivusele. See peaks jääma 1–1,1 vahele, mis eeldab, et aknale pannakse kolmekordne selektiivpakett. Mõtleme ikka energiasäästlikkusele. Elamu kütmine ei lähe mitte odavamaks, vaid aastatega kallimaks,” tõdes Kuusik.

Paljud püüavad kokku hoida viimistluse ja paigaldamise pealt. Aknad üritatakse ise ette panna. See võib hiljem kurjalt kätte maksta.

Koonerdada ei tasu pisiasjadegagi.

Erki Kuusik toob näite, et iga aknaga käivad kaasas müüriklambrid.

“Paljudel juhtudel, kui inimesed ise aknaid vahetavad, ei taipa nad klambreid panna, leides, et paigaldusvaht hoiab küll. Müüriklamber aga fikseerib akna paika ning takistab selle liikumist. Kokkuvõttes on mõttekam lasta töid teha nendel, kes on seda teinud aastaid ja saanud vajaliku väljaõppe.”

Kuusik räägib veel, et kui Tartu Annelinnas ringi sõita, märkab tema silm küll neid aknaid, kus peremees on töid ise teinud. Väljast avanev pilt pole kuigi ilus.

Korteriühistud vahetavad kinniehitatud rõdude aknaid, ikka selleks, et maja soojapidavus oleks sügisel-talvel suurem ning külm enam sisse ei pääseks.

Rõdu puhul tasuks mõelda sellele, et kui päev otsa paistab sinna päike, oleks targem panustada peegelduvale klaasile. See on küll kallim, ent ei tekita rõdule Aafrika kuumust.

Erki Kuusik paneb lõpuks kõigile südamele, et see aasta on tõepoolest viimane aeg soodsaks aknavahetuseks, kuna seda saab teha veel taskukohase hinnaga. Maailmas kallineb tooraine ning teised sisendkomponendid. Niisugust hinnasula, nagu oli 2009. aastal, enam niipea ei näe.

VAMBOLA PAAVO

REKLAAMTEKST

Ehitus & Remont 327

Viska seljakotti HepaGel! Lõpuks on suvi käes! Selga saab panna õhukesed riided ja paljajalu mererannal joosta. Ja kui palju reise – nii jalgsi, bussi, jalgratta kui ka lennukiga – meid ees ootavad! Aga arstid hoiatavad, et just nimelt matkates juhtub kõige enam traumasid (nihestusi, venitusi, marrastusi).

Näiteks nihestame vees libeda kivi peal jala, vigastame jalgrattaga kukkudes põlve või marrastame nahka. Mida teha, et need ja paljud teised traumad meie puhkust ei rikuks ning et oleksime ilusad ja terved?

Märkamatu ja tõhus Põrutuste, sinikate ja valu vastu on vahendeid palju, aga ühed ravivad kaua, teised lõhnavad halvasti ja määrivad riideid ning kolmandad jätavad nahale valged laigud. Ärge mõelge kaua, valige Šveitsi firma Spirig Pharma AG geel HepaGel!

Miks HepaGel? HepaGel vastab kõige paremini teie puhkuseaja nõuetele.

Kui määrida HepaGeli põrutada saanud kohale, kaob paistetus ega teki sinikat. Geeli võib määrida isegi näole.

HepaGel koosneb naturaalsest hepariinist: vähendab põletikku, takistab trombide teket ning ravib jalgades valu ja raskustunnet, mis tuleneb pikast püstiseismisest või istumisest (näiteks lennukis).

Geel jahutab valutavat kohta ja imendub hästi ka ilma masseerimata: nahale ei teki rasvast kilet. Pärast geeli kasutamist võite rahulikult oma toimetusi jätkata, sest mingeid kõrvalmõjusid ei ole. Šveitsi firma Spirig Pharma AG toodet soovitavad arstid veenilaiendite, flebiidi ja armide raviks. Määrige problemaatilist piirkonda 2–4 korda päevas, ja teie puhkust ei riku miski.

HepaGel on suviselt mugav: saadaval 50 ja 100 g tuubis.

Šveitsi kvaliteet

400 TÜ/g geel naturaalne naatriumhepariini geel jahutava toimega

Tarumade, põrutuste, verevalumite korral Veenilaiendite ja veenipõletike raviks Koostis: 1 g Hepageli sisaldab 400 TÜ naturaalset naatriumhepariini. Näidustused: Hepageli kasutatakse olme- ja sporditraumade Koostis: 1 g Hepageli sisaldab 400 TÜ naturaalset naatriumhepariini. Näidustused: Hepageli kasutatakse olme- ja sporditraumade (vere(verevalumite, nihestuste, muljumste, venituste) korral. Pindmiste põletikuliste ja tromboossete protseside (varikoosed veenilaiendid, veenivalumite, nihestuste, muljumiste, venituste), pindmiste põletikuliste ja tromboossete protsesside (varikoossed veenilaiendid, veenipõletikud, põletikud, hooletusse jäetud veenikomud, jalgade turse, jalgades esineva raskustunde korra, lihaste krampide raviks, armide pehmendamiseks hooletusse jäetud veenikomud) ning jalgade turse ja raskustunde korral, lihaskrampide raviks, armide pehmendamiseks ja kosmeetiliseks ja kosmeetilieks raviks. Kasutamine: Õhuke kiht geeli kantakse 2 kuni 3 korda päevas haigele kohale ja määritakse õrnalt ilma masseerimata raviks. Kasutamine: Õhuke kiht geeli kantakse 2–3 korda päevas haigele kohale ja määritakse õrnalt ilma masseerimata laiali. Vastunäilaiali. Vastunäidustused: tohi kasutada ülitundlikuse korral hepariini suhtes,trombotsütopeenia ja verehüübimatuse korral. dustused: Hepageli ei tohiHepageli kasutadaeitrombotsütopeenia ja verehüübimatuse korral ning ülitundlikkuse korral hepariini suhtes. Hoiatused Hoiatused ja ettevaatusabinõud: Hepageli ei tohi kanda lahtistele haavadele, limaskestale ja on vaja jälgida, et see ei satuks silma.

Rasedus ja ettevaatusabinõud: Hepageli ei tohi kanda lahtistele haavadele ja limaskestale. Tuleb jälgida, et geel ei satuks silma. Rasedus ja imetaja imetamine: SeosesC-kategooriasse. ohtudega raseduse ajal kuulub ravim Crasedatel kategooriasse. uuringuid rasedatel ei ole läbi viidud.

Hepageli mine: Ravim kuulub Kontrollivaid uuringuid tehtudKontrollivaid ei ole. Teadaolevalt ei ole Hepageli kasutamine lootele ega kasutamine ei ole teadaolevalt kahjulik ja eiPakend: ole teadaolevalt imikule ohtlik.

50 ja 100 tarvitamist g geel. Tähelepanu! ka rinnaga toidetavale imikule lootele ohtlik või kahjulik.

50 ja 100rinnaga g tuub. toidetavale Tähelepanu!

Tegemist onPakend: ravimiga.

Enne lugege Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte!

Kaebustepidage püsimisel kõrvaltoimete tekkimisel pidage tähelepanelikult pakendi infolehte!

Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel nõuvõi arsti või apteekriga!

Ravimiloa nõu arstiSpirig või apteekriga!

Ravimiloa Swiss hoidja: Spirig Baltikum – Swiss Ltd, Maironio 13-7, kaunas, Leedu. hoidja: Baltikum Lithuanian, Ltd, Maironio 13–7,Lithuanian Kaunas, Leedu.

328 Ehitus & Remont

Nüüd aknad ainult 2 nädalaga!

Sissemakse ainult 30% Pensionäridele lisaallahindlus Ainult meil saad lepingu sõlmida kontorisse tulemata!

Ainult meil kaasa kingitus

aknad

tehase hinnaga!

Terve Eesti tellib!

Tallinn

Viljandi

Põlva Valga

www.glasaken.ee

Tartu

Võru

Tel: 58 19 1929 ja 745 7171