Elutark (märts 2018)

SELLES NUMBRIS: lülekoormatud l maks llubjastunud l veresooned lülekaalu l vastu unega

VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja Ekspress Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13

22 . M Ä R T S 20 1 8

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaam Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee

Toimetaja Pille-Riin Vallner, pilleriin.vallner@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

2 ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

22. märts 2018

22. märts 2018

ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

3

Elurõõm on toimekat naist saatnud terve elu – 100 aastat PERSOON Uhke valge juuksepahmakuga Maimu Mägi tuleb mulle Tartu külje all asuvas tütre kodus vastu reipalt rulaatorit lükates. Maimu on sama vana kui meie vabariik. Õigemini isegi nädal aega vanem.

Kui naine eelmine kuu ümmargust juubelit pidas, olid koos lähedased pereliikmed ja kohale kutsuti fotograaf. Mitte iga päev ei saa pere armastatud liige sajaaastaseks!

JUULI NEMVALTS Rulaator on Maimul igaks juhuks. Seda hakkas ta kasutama siis, kui kaks aastat tagasi kukkudes reieluu pähiku murdis.

Vaatamata arstide ennustusele, et ta ei hakka enam omal jalal liikuma, ajas visa naine ennast juba nädal hiljem püsti. Paigaldatud implantaat laseb tal hästi liikuda, kuid Maimu kardab, et mõnikord esinev pearinglus võib tasakaalu segada, selleks siis rulaator.

Tartu maakonnas VastseKuuste vallas Karilatsi külas sündinud Maimu (neiuna Pihel) ütleb, et nende pere oli lasterohke – õdesid ja vendi oli kokku seitse. "Vanemad tegelesid talus põllutööga, meil oli väike majapidamine, kõigest viis hektarit põllumaad.

Eks see lasterohkus pani meid väiksena kohe ka tööle, sest rahast oli puudu. Umbes kümneselt käisin koolivaheajal teistes taludes karjas," meenutab Maimu. Karjamaadel oli väiksele lapsele ainsaks abiliseks koer, kuigi huntide kimbutusi naise sõnul nende kandis polnud.

Peres töötasid kõik lapsed, nii läks Maimu suuremaks saades majateenijaks ja lastekasvatajaks. Suurem murrang tuli ellu siis, kui noor naine läks oma teenitud rahaga Kuremaa Karjakontrollassistentide Kooli loomakasvatust ja tõuaretust õppima. Pärast kaheaastast õpet suundus ta Valgamaale Tähemaa valda Koikkülla tööle, ikka loomakasvatuse ja tõuaretusega tegelema. Tema hoole alla kuulus 16 talu, kus tuli piimaproove võtta ja tõuaretuse andmeid koguda. Kõrvalt ka loomakasvatajaid juhendada ning söödaplaane teha. Juba lapsena karjas käies olid loomad Maimule armsaks saanud. Nii on loomadega tegelemine olnud Maimule südamelähedane kogu elu.

Pere loomine Alanud Teine maailmasõda ja sakslaste pealetung Valgamaal lõhkus põllumajandusringi töö, kus naine töötas. Enne seda oli naine talusid nõustades tutvunud Ernst Mägiga.

Kui noormees Porkuni lahingus

sakslaste kätte vangi langes ja pärast vabanemist kohe Maimu üles otsis, abiellusid noored 1944. aastal. Saksa okupatsiooni ajal läks Ernst tööle raudteele ja jäi sinna pensionini. Maimu läks mehega Vastse-Kuuste jaama lähedale elama. Sinna oli raudteetööliste peredele kohandatud elamiseks üks tühjana seisnud hoone. 1945. aastal sündis perre esimene tütar Ave. Noore ema õnne rikkus vanemate traagiline surm 1946. aasta jaanuari alguses. Bandiidid tapsid Maimu mõlemad vanemad. "Metsavendadele tehti haarang ja nad tulid tallu hobust nõudma, isal polnud seda anda, ainult varss oli laudas. Nii ta maha lasti, sealsamas õues, ja ema ka. Hiljem selgus, et purjus mehed olid perekonnanimed segi ajanud, nad olid arvanud, et tegu on punaste toetajatega," räägib Maimu aastatetaguseid õudusi. Tapatalgutest pääses Maimu noorem vend, kes oli lastest ainuke-

Juubilar oma sajandal juubelil.

sena kodus olnud. Temal õnnestus põgeneda maja tagumise akna kaudu naabrite juurde pakku. Veel praegugi nendest aegadest rääkides tunneb naine nukrust ja nõutust, et nii juhtus. Tollal noore emana korraga mõlemast vanemast ilmajäämine oli väga mõru pill, mida alla neelata. Järgmisel, 1947. aastal sündis perre teinegi laps, Tiiu.

Töökus toob leiva lauale Elu veeres edasi ja mees edutati raudteel brigadiriks. Pere kolis 1951. aastal edasi Kiidjärvele, kus kanade-sigade kõrval võeti juurde lehm. Tänu piimaandjale sai pere kõhu täis ning piima jätkus ka põrsaste kasvatamiseks. Perenaisel tuli kõik loomade talitamine ja aias köögivilja kasvatamise tööd ise ära teha, et pere toidulauda katta. Õhtuti jõudis töökas naine perele valmis kududa kindad-sokid ja muu vajaliku. Tema käsitöö kiituseks räägib tütar Tiiu, et kõik, mis kodus vajalik – linikud või rätikud –, tuli ikka

FOTO: MARGUS JOHANSON

ema nobedate näppude vahelt.

"Sellel ajal oli nii normaalne, et naised tõusid kõige varem üles, kiiresti lauta loomi toimetama, siis mehele kööki süüa tegema, siis riigitööle ja õhtul samamoodi edasi. Tohutu töökoormus oli naistel," räägib tütar Tiiu kõrvalt.

Laste kooliminekul läks Maimu ka ise raudteele tööle, raudteevalvuriks, töötades selles ameti 14 aastat. "Raudteeülekohas tuli tõkkepuud käsitsi üles vändata ja samamoodi alla lasta. Hiljem, kui käsitsi tõkkepuud asendusid valgusfooridega, kontrollisime raudtee korrashoidu. Iga päev tuli käia Kiidjärvelt Põlva sillani üheksa kilomeetrit päevas, olenemata ilmast," räägib naine. 1973. aastal jäi Maimu 55-aastasena pensionile. Tragi naine ei jäänud koju istuma, vaid läks ETKVLi Tootmiskoondise Kooperaator Tartu filiaali Kiidjärve puhkebaasi komandandiks. 1978. aastal suri abikaasa Ernst südamerabandusse, Maimu oli just 60 saa-

nud ja pidi suure majapidamisega üksi toime tulema. Ta kiidab lapsi, kes aitasid peredega kevadest sügiseni maatöödel kaasa. "Pidas töö kõrvalt jälle loomi: lehma ja lambaid, siga ja kanad olid," muigab tütar Tiiu ema töökusest ja energiast rääkides. "Kui ema oli 95, turnis ta veel kivitaimla peenras rohida. Ema pärusmaa oligi lilleaed, tema käe järgi olid kõik taimed sätitud."

Vaatamata pensionäristaatusele töötas Maimu oma 75 aasta juubelini.

Elurõõm Pika eluea saladusest rääkides sõnab Maimu, et on kogu aeg kiitsakas, aga sitke olnud. "Ma pole eriti tugev olnud, pigem on ikka geenid head olnud," kiidab Maimu, kelle vennadõed elasid samuti kõrge eani.

"Tööd olen teinud palju, aga mitte tohutult tervist rikkunud, alkoholi ja suitsu pole teinud.

Nälga ma elus tundnud ei ole, lapsepõlves oli küll kitsam söögilaud. Eks see on olnud liht-

ne maatoit, mida pere sõi. Mulle endale on see ka suurt imestust tekitanud, et nii pika elu olen elanud. Nagu kidur puu, mida torm pole maha murdnud," muigab ta.

Rõõmu on vanale naisele teinud laste ja lastelaste sünnid ning elamine. See, et õed ja vennad suhtlesid omavahel tihedalt. "Elurõõm hoidis silmad säramas. Saadi väga hästi läbi. Isa oli väga hea huumorisoonega, mängis natuke pilli, balalaikat, ema laulis töötegemise ajal," meenutab Maimu, kellele endalegi on meeldinud tööde-tegemiste ajal laulda.

Juba tema isaema oli külas tuntud lauluinimene, kes laulis kodus ja kirikupidudel. "Õppisime lapsena kirikulaulud enne selgeks kui ilmalikud laulud, sest vanaema oli tegev Tartu baptistikoguduses," lisab ta.

Kohtumise lõpetuseks sõnab Maimu, et talle teevad rõõmu lapsed, kes tema eest hoolitsevad et ja see, et nendega on kõik korras.

4 ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Hooli oma maksast ja maks hoolib sinust FOTO: SHUTTERSTOCK

TERVIS Päevast päeva peab meie vaene maks tugevalt töödeldud, rasva-, suhkru- ja soolarikka toidu, alkohoolsete jookide ning erinevate stimulantidega rinda pistma.

Kui maksa funktsioonid on ülekoormatud, ei tule see oma ülesannetega enam toime, kirjutab Egle Koppel raamatus "Maksa puhastamine taimetoiduga".

Aastaid kestev maksa kurnatus on soodsaks pinnaseks erinevate maksahaiguste tekkeks, mis omakorda vähendab veelgi selle organi võimet oma elulisi funktsioone täita. Praeguseks tuntakse ligi sadat erinevat haiguslikku seisundit, millest osa on ennetatavad ja ravitavad, osa aga mitte.

Kahjustunud maks Maks on isevärki organ, mis ei kipu alanud probleemidest

mid. Enne üldisesse vereringesse jõudmist läbib seedeelunditest tulvav veri maksa, et seal kahjulikest ainetest puhastuda. Sidekoestunud maksa korral on selline verevool takistunud. Verre jäänud mürgid jõuavad ajju ning tagajärjeks võib olla ajukahjustus.

Maksatsirroos ei ole teadupärast ravitav, haiguse kulgu ja tsirroosistaadiumi teket saab üksnes aeglustada. Sidekoestunud, taastumis- ja töövõime minetanud maks on soodsaks pinnaseks ka vähkkasvajale.

Hoia oma maksa tervisel silm peal

kuigi kergesti märku andma.

Ja nii võibki kuluda aastaid, enne kui selgub, et maksale on liiga tehtud. Siis tuleb nahal, soolestikul, neerudel, kopsudel jne hätta sattunud maksa toimetused osaliselt üle võtta. Kuna see omakorda koormab nende tööd, võivadki ühel hetkel erinevad sümptomid juba üle kogu keha välja lüüa.

Kuna maks ei suuda lakkamatu toksiinide voo tõttu mür-

ke enam eemaldada, kantakse need verega mööda keha laiali. See aga koormab ja ärritab kogu immuunsüsteemi, mis muutub üha nõrgemaks. Sestap võibki paljude terviseprobleemide algpõhjuseks olla hoopis suurest kurnatusest ägisev maks.

Eriti laialt on levinud alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid – rasva kogunemine maksa on nimelt üheks esimeseks alkoholikahjustuse il-

minguks. See protsess toimub maksarakkude arvelt, pärssides maksakoe uuenemist. Tekib rasvmaks, mis on eelduseks maksapõletikule. Kui selles etapis alkoholist loobuda, võib maks kuni kahe kuuga täielikult taastuda.

Kui probleemiga ei tegeleta, võib seisund aastate pärast vohava sidekoe ehk tsirroosiga lõppeda. Tsirroosi korral maksarakud surevad, areneb sidekude ja maksas tekkivad ar-

Nagu mainitud, ei pruugi paljudel juhtudel maksakahjustus endast pikalt märku anda.

Kuid vahel võivad isutus, silmavalgete kollakus, heledavärviline väljaheide või valu paremal küljel maksaprobleemidele siiski viidata.

Kahtluse korral tuleks kindlasti oma perearsti poole pöörduda, kes määrab analüüsid, vajadusel ka ravi. Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov: kontrollitakse maksa töövõime näitajaid ning viirusevastaste antikehade olemasolu või nende puudumist. Kuna maks osaleb paljudes protsessides, ei piisa enamasti ühest analüüsist ja uuringuid tavaliselt kombineeritakse.

Allikas: Egle Koppeli raamat "Maksa puhastamine taimetoiduga. 10 päeva toitumiskava ja retseptid maksa puhastamiseks ja kaalulangetamiseks".

22. märts 2018

TASUB TEADA

Ülekoormatud maksa võimalikud tunnused ll nahaprobleemid – akne, sügelev nahk, ekseem, pigmendilaigud ll allergiad – heinapalavik, allergiline nohu, toiduallergiad ll madal immuunsus – pidevad külmetushaigused ll peavalud – migreen ll seedimisprobleemid – gaasid, puhitus, kõhukinnisus või -lahtisus ll refluks ll sapikivid ll neerukivid ll krooniline väsimus ll unehäired ll ülekaal ll kõrgenenud kolesteroolitase ll veresuhkru probleemid ll hemorroidid ll veenilaiendid ll tumedad ringid silmade ümber ll katune keel, halb hingeõhk ll kõrge vererõhk ll keskendumisraskused ll kroonilised infektsioonid ll hormonaalsed häired ll raskekujulised menopausi sümptomid ll emotsionaalsed puhangud – vihastamine, ärrituvus

22. märts 2018

ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

22.03 TALLINN RAHVUSRAAMATUKOGU 23.03 VIIMSI HUVIKESKUS 25.03 TARTU VANEMUISE VÄIKE MAJA kell 16 18.04 HALJALA RAHVAMAJA 19.04 KUUSALU RAHVAMAJA 05.05 JÕGEVA KULTUURIKESKUS 09.05 RAPLA KULTUURIKESKUS

21.03 31.03 01.04 04.04 05.04 06.04 07.04 08.04 11.04 12.04 15.04 15.04 25.04 26.04 27.04

LIHULA KULTUURIKESKUS PAISTU RAHVAMAJA kl 16 VÕRU KANNEL kl 16 KÄRDLA KULTUURIKESKUS ORISSAARE KULTUURIMAJA SALME KULTUURIMAJA KURESSAARE KULTUURIKESKUS PÄRNU ENDLA kl 17 JÄRVAKANDI KULTUURIHALL KUIMETSA RAHVAMAJA VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT kl 16 RANNU RAHVAMAJA TARTU ATHENA KESKUS TALLINN RAHVUSRAAMATUKOGU HÄÄDEMEESTE HUVIKESKUS

22.03 SINDI SELTSIMAJA 27.03 RIISIPERE KULTUURIMAJA 28.03 KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS 01.04 VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT kl 16 08.04 IISAKU RAHVAMAJA kl 16 15.04 PUHJA SELTSIMAJA kl 16 24.04 RUUSA KULTUURIMAJA 26.04 PAIDE KULTUURIKESKUS

5

6 ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

22. märts 2018

Kuidas viirushaiguste hooaeg võimalikult valutult üle elada?

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kui nina on vesine, kurk kraabib, pea- ja liigesevalu ning üldine väsimus on vaikselt ligi hiilimas, on oluline puhata ning organismile taastumiseks aega anda. ei läheks, ei tohiks selle temperatuur siiski 60 kraadi ületada.

Iga palavikku ei pea veel alandama Kui nina on vesine, aga palavikku veel ei ole, võiks sinepipulbriga jalavanni proovida. Piisab kuni 15 minutist ning 37– 39 kraadist. Kõrvale tasuks juua mustasõstra- või vaarikateed.

Pärast seda tõmmata jalga sokid ja minna otsejoones voodisse, sest parim abimees on ikka uni.

Kui aga palavik on juba tõusnud, tuleks riideid vähemaks võtta ja paks tekk õhema vastu välja vahetada, sest muidu ei suuda haige keha liigsest soojusest vabaneda ning nii ei hakkagi palavik alanema. "Palavikku, mis jääb alla 38,5, ei

ole soovitatav ravimitega alandama hakata, sest madal palavik on keha loomulik kaitsereaktsioon," räägib Südameapteegi peaproviisor. Küll aga tuleb siis palju kergeid jooke (vett, mahla, teed) juua, et hi-

gistamisega kaotatud vedelikku asendada.

Algava nohu korral tuleks nina aga loodusliku merevee lahustega loputada, et haigustekitajad ninast välja uhtuda ja nina limaskesta niisutada.

Diskreetne kindlustunne iga päev – imav aluspesu naistele ja meestele

Ravimeid ei tohi võtta ettenähtust rohkem Entsik-Grünbergi sõnul on laialdaselt levinud eksiarvamus, et mida suuremad on ravimite annused ja mida tihe-

UUDIS!

KU I

LÕ

KAITSE

NA

H

aktiivse elustiiliga naistele ja meestele sarnaneb tavalise aluspesuga ja on kandjale mugav imab kiiresti vedeliku ja peatab ebameeldiva lõhna tekke sobib mõõduka kuni raske uriinipidamatuse korral

KIN

L DE

V

• • • •

Allikas: www.elutark.ee

L

Südameapteegi peaproviisori Triinu Entsik-Grünbergi sõnul aitab soe jalavann ja ravimtee joomine siis, kui viirushaigus on alles külmavärinatena avaldumas – enesetunne on küll halb, ent palavikku veel ei ole.

Siis tuleks juua higistamist soodustavat ja haigust välja ajavat pärnaõieteed. Miks ka mitte külmetuse tee nime kandvat ravimtaimede segu, kuhu kümne erineva taime eeterlikust õlist koosnevat preparaatigi sisse lisada.

Esmalt tasuks tassist väljapääsu otsivat auru lihtsalt niisama sisse hingata, et seejärel kogu väärt rüübe ära juua. Aitab hästi nii kinnise nina kui ka kraapiva kurgu korral. Et tervendava tee ükski tervistav omadus kaotsi

damini neid võtta, seda kiirem on taastumine. Tegelikult tuleb ravimeid ikka täpselt nii manustada, nagu pakendi infoleht seda ette kirjutab, rohkem kindlasti mitte.

Kuna paljudel ravimitel on tugev toime, tuleb samal ajal teisi ravimeid võttes hoolikalt nende koosmõju jälgida. Näiteks ei tohi paratsetamooli ja pseudoefedriini sisaldavat gripiteed juua koos paratsetamooli ega ka ibuprofeeni sisaldavate peavalutablettidega, samuti ninahingamist parandavate pseudoefedriini preparaatidega.

Südameapteegi peaproviisor paneb südamele, et kui ennast korralikult terveks ei ravita, on suur oht lisaks olemasolevale mõni uus viirus üles korjata. Kuid mitte ainult. Teisi võib viirushaigustesse nakatada juba enne esimeste sümptomite avaldumist, kusjuures kõige ohtlikumad ongi just esimesed haiguspäevad. Alles siis, kui selja taga päev palaviku ja turgutavate ravimiteta, võib rahuliku südamega taas rahva sekka minna, rõhutab peaproviisor.

OL

TERVIS

KONT

R

Tellige TASUTA näidis www.tena.ee.

Ostke TENA ametlikust veebipoest www.tenapood.ee, *-6= IX\MMSQLM[\ RI IJQ^IPMVLQߨZUILM[\ 1VSW\]JI 1<)3 R\

22. märts 2018

ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

7

FOTO: SHUTTERSTOCK

Inimese iseparanemise mehhanismid, mis viivad tasakaalu ja heaoluni TASUB TEADA Enamasti on stressi ja depressiooni allikaks valusad kogemused minevikust, mis mõjutavad meie tundeid ja käitumist kümneid aastaid hiljemgi, kirjutab David Servan-Schreiber oma raamatus "Stressist vabaks".

Tablettide ja psühhoanalüüsi küüsis Antidepressandid, rahustid, uinutid, preparaadid kõrvetiste, maohaavade, kõrge vererõhu ja kolesterooli vastu – need on lääneriikides enim kasutatavad ravimid, mis kõik on otseselt seotud stressiga. Prozac, Zoloft, Deroxat, Xanax, liitium, Zyprexa jne väljakirjutamine on muu-

tunud sedavõrd mastaapseks, et kui patsient oma arsti ees nutma peaks puhkema, võib ta kindel olla, et sellest kabinetist lahkub ta antidepressandi retsept näpus.

Tegemist on sedavõrd kangete ravimitega, et mõned autorid on toonud esile nende võime suisa isiksust muuta. Probleemiks on seegi, et erinevalt antibiootikumidest kaob psühhiaatriliste ravimite mõju peagi. Seega pole ravimid kaugeltki imerohud emotsionaalse tervise tagamiseks.

Kui siiani on olnud psühhoanalüüs teiseks arvestatavaks ravimeetodiks, on ajad muutumas. Psühhoanalüüs pole liht-

salt suutnud oma tõhusust piisavalt tõestada, mistõttu on hakatud ravimeetodi usaldusväärsuses üha enam kahtlema. Nii mõnigi meist teab neid, kes on sellest palju abi saanud, aga ka neid, kes juba aastaid terapeudi kušetil pikutavad.

Emotsionaalse aju vangistuses Õnneks on hakanud vaikselt pead tõstma uus, emotsioonidel põhinev meditsiin psühhoanalüüsi ja Prozacita. Näiteks on Pittsburghi ülikooli Shadyside’i haiglas juba mõnda aega uuritud, kuidas leevendada depressiooni, ängistust ja stressi meetodite abil, mis apelleerivad pi-

gem kehale kui kõnele. Nimelt peitub meie ajudes emotsionaalne aju, mis kontrollib meie psüühilist, samuti suurt osa füsioloogilist heaolu, näiteks südame tegevust, vererõhku, hormoone, seedimist ja isegi immuunsüsteemi.

Emotsionaalse aju ehitus, rakkude paigutus ning biokeemilised omadused erinevad aju kõige arenenumast ehk neokorteksi osast, kus asuvad kõne- ja mõtlemiskeskus. Sageli funktsioneeribki emotsionaalne aju neokorteksist sõltumatult. Kõnel ja mõtlemisel on sellele ainult piiratud mõju.

Emotsionaalsed häired on emotsionaalse aju funktsionee-

rimishäirete tulemuseks. Enamasti on need põhjustatud minevikus läbi elatud valusatest kogemustest, mil pole olevikuga enam mingisugust seost. Ent ometi on need jätnud emotsionaalsesse ajju kustumatu jälje.

Just need valusad kogemused juhivad mõnikord ka kümneid aastaid hiljem meie tundeid ja käitumist.

Loomulik ja tõhus ravimeetod Psühhoterapeudi peamine ülesanne on emotsionaalse aju "ümberprogrammeerimine". Kuid selle asemel, et jätkata mineviku olukordadele reageerimist, peaks fookus olema olevikul.

Nii ongi sageli tõhusam kasutada meetodeid, mis toimivad pigem keha kaudu, mõjutades otseselt emotsionaalset aju, kui et loota kõne ja mõistuse peale, mis sellesse ajuosasse kuigivõrd ei sekku.

Emotsionaalse aju kaasasündinud iseparanemise loomulikud mehhanismid sarnanevad keha teiste samalaadsetega, näiteks haava armistumisega või nakkusest jagusaamisega. Servan-Schreiber on välja töötanud seitse lähenemisviisi, mis aitavad nende mehhanismide abil taas oma tasakaal ja heaolu leida.

Allikas: David Servan-Schreiberi raamat "Stressist vabaks".

EE/BEN/PA/A/09/01/05.16/OHT

Ometi on meie hulgas küllaga õnnelikke inimesi, kes elavad harmoonilist elu. Nad kõik on küll läbi elanud omajagu nurjumisi, pettumusi, raskeid hetki – nendest ei pääse ju keegi –, kuid neid kaitseb eriline võime ebaõnne ees mitte murduda.

8 ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

22. märts 2018

Toomas Sulling: kuidas veresooned lubjastuvad ja mis on koronaarhaigus FOTO: SHUTTERSTOCK

TERVIS

tusalal parandada isheemilise südamelihase verevarustust.

Need uued veresooned suudavad teinekord asendada kogu umbunud arteri verevarustuse, mistõttu infarkti ei teki või on see suhteliselt kerge.

Koronaarhaigus on veresoonte lubjastumise tulemus, mis areneb välja südame pärgarterites. Haigus võib progresseerudes sulgeda täielikult südamelihast hapnikuga varustava arteri. Verevarustuse täieliku lakkamise tagajärjeks on reeglina südamelihase häving ehk müokardi infarkt. Meditsiinidoktor ja Eesti kuulsamaid südamekirurge Toomas Sulling kirjeldab raamatus "Südamega südamest", kuidas südame koronaarhaigus kulgeb ja mida arst saab teha.

Arteri sulgumine võib tekkida pikkamööda ja endast märku andmata. Alles siis, kui 70% arteri valendikust ehk õõnest on ahenenud, tekivad inimesel rindkeres valud, eriti koormuse ajal. See viitab südamelihase puudulikule varustamisele hapnikuga. Seda seisundit kutsutakse stenokardiaks ehk rinnaangiiniks. Piltlikult öeldes on see südame enda appihüüe panna pidur haigusprotsessile ja vältida infarkti tekkimist.

Kahjuks on ka teine võimalus, et infarkt on salakavala ja ohtliku haiguse alles esimene ilming. Kui infarkt on käes, siis algab juba võitlus võimalike halbade tagajärgedega, millest esikohal on patsiendi surm ja selle vältimine tulevikus. Infarkti põhjustatud surm on kõige sagedasem surmapõhjus kogu arenenud maailmas ja ka Eestis.

Miks ja kellel koronaarhaigus tekib, ei ole veel täpselt teada. Küll on aga teada terve rida ohutegureid, mis soodustavad haiguse teket ja arengut.

Need on suitsetamine, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, vähene füüsiline liikumine, rasvarikas toit, kõrge kolesterool jne. Seega on haigus multifaktoriaalne ja seda teades saab need riskitegurid kontrolli alla võtta.

Anatoomia ja haiguse areng Südame verevarustus toimub vasaku ja parema pärgarteri kaudu. Vasak pärgarter on lühike, kõigest 2 kuni 3 cm, kuid oluliselt suurema valendikuga ja hargneb varakult eesmiseks vatsakestevaheliseks arteriks ning ümberhaaravaks arteriks. Seega varustavad südant põhiliselt kolm suuremat arterit, millest tähtsaim on eesmine vatsakestevaheline haru. Need arterid hargnevad veel omakorda korduvalt, kattes kogu südame veresoonte võrgustikuga.

Kuna süda on suhteliselt väike, kuid järjekindel töömees, kes vajab palju hapnikku ja toitaineid, siis võtab ta ära ligikaudu 8% enda pumbatavast verest. Arvestades südame poolt

tehtavat tööd, polegi see ehk nii suur kogus, kui esmalt tunduda võis.

Ateroskleroos tabab pärgartereid ebaühtlaselt ja eeskätt just arterite proksimaalses osas ehk väga lähedal nende alguskohale. Kusjuures keskmine ja lõpuosa ehk distaalne osa võivad jääda kahjustusest täiesti vabaks.

Tänu sellele ongi võimalik nii kirurgiline ravi kui ka angioplastika, et verevool kahjustamata osas taastada. Selleks on vaja juhtida veri ahenenud või umbunud osast mööda, nagu teevad seda kirurgid oma šundiga. Invasiivkardioloog taastab aga verevoolu nii, et laiendab ahenenud või umbunud kohta võrktoru ehk stendi asetamisega kahjustatud piirkonda.

Tänu kirjeldatud verevarustuse taastamise protseduuridele on võimalik likvideerida infarktioht, mis võib tekkida arteri algosa osalise või täieliku sulgumise korral.

Arteri algosa umbumisega satub ohtu kogu varustusalal asuv südamelihas, kuigi kahjustus ise hõlmab arterist endast ainult väikese osa. Mõnel noorel mehel on see kahjustatud segment olnud alla ühe sentimeetri. Infarkti korral on tähtis see, milline arter umbus. Näiteks lõpetab vasaku pärgarteri peatüve tromboos kogu vasaku vatsakese verevarustuse. Selle tagajärjel kaob kogu südame kontraktsioon juba mõne minuti jooksul ehk süda seiskub. Selle kohta öeldakse "äkksurm tänaval" ja igasugune abi on siis lootusetult hiljaks jäänud, sest nii aju kui ka süda ei jõua reaalselt abi ära oodata. Ajurakud hävivad hapniku (vere) puudumisel 3–5 minutiga

Diagnostika Haige kaebustel on diagnostikas ja selle planeerimisel tähtis koht. Stabiilse stenokardia ehk angina pectoris'e puhul on tüüpiline, et patsiendil tekib valu või raskustunne rinnakutaguses piirkonnas, mis kiirgub õlga, vasakusse kätte või abaluu kanti. Ja seda eeskätt füüsilise või vaimse koormuse ajal.

Aga kiirgab ka mujale, mis võib selle

Alles siis, kui 70% arteri valendikust ehk õõnest on ahenenud, tekivad inimesel rindkeres valud, eriti koormuse ajal.

ja südamelihase tagasipöördumatu kahjustus tekib paarikümne minutiga. Arstid ei suuda nii kiiresti verevarustust taastada.

Ka teised põhiharude ootamatud sulgused pole oluliselt vähemohtlikud. Tuleb ette ka erandeid, sest pärgarterid on väga varieeruvad oma pikkuselt ja suuruselt ning isegi asukohalt, mille juures mängib tähtsat osa nn kollateraalne vereringe. Kollateraalne vereringe on veresooned, mis arenevad isheemia korral tervelt arterilt ahenenud või umbunud arterile, et selle varus-

valutunde seostamise südamega raskeks teha. Kui koormus lakkab, kaob ka valu ja patsiendid tunnetavad seda hästi.

Tavaliselt pöördub patsient kaebustega perearsti poole, kes korraldab esmased uuringud ja vajadusel suunab edasi kardioloogi vastuvõtule. Viimane viib lõpuni kõik uuringud, kaasa arvatud koronarograafia, kui selleks peaks näidustusi olema. Nii on võimalik määrata sobiv optimaalne ravi, kas konservatiivne või revaskularisatsioon.

Infarkti põhjustatud surm on kõige sagedasem surmapõhjus kogu arenenud maailmas ja ka Eestis. Ägeda koronaarsündroomi korral muutub valu tugevamaks, kestab kauem kui 15– 20 minutit ning nitroglütseriin ei taha enam aidata. Kui patsient on teadlik – ja tavaliselt on –, siis järgneb telefonikõne kiirabisse. Viivitamatu teatamine käivitab kiire "aeg on lihas" tegutsemise, mille eesmärk on pärast diagnoosi kinnitumist taastada verevool umbunud arteris. Algava infarkti korral hävib iga minutiga mingi osa südamelihasest, mille verevarustus on lakanud.

Ravi efektiivsus sõltub verevarustuse taastamise kiirusest, sest verevoolu taastamine paneb kohe seisma lihase hävingu ja isegi pöörab seda protsessi tagasi. Süsteem (kiirabi + haigla) korraldab patsiendi kiirtranspordi kodust haigla angiograafiakabinetti, kus juba ootavad spetsialistid, et taastada verevool umbunud arteris, kui see on võimalik. Haigele on parem, kui see juhtub tunni või pooleteise jooksul pärast infarkti algust.

Vahel tuleb ette, et pärgarterite kahjustus on juba liiga raske perkutaanne interventsiooni ehk PKI tegemiseks või see lihtsalt ebaõnnestub. Siis suunatakse haige edasi kirurgilisele ravile, mis juhtub umbkaudu 10–15% patsientidega. Võib ka juhtuda, et pärgarterite või haige seisund on niivõrd raske, et see ei võimalda üldse mingit revaskularisatsiooni ning ta jääb konservatiivsele ravile.

Allikas: Toomas Sullingu raamat "Südamega südamest".

22. märts 2018

ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

REISIKALENDER 2018 REISIBÜROO

KRUIISIREISID ROMANTILINE PORVOO – LAPPEENRANNA JA VIIBURI KRUIIS GOTLANDI KRUIIS

29.06–01.07; 10.–12.08.2018 01.07; 22.07; 29.07; 05.08.2018

H: 259 € H: 166 €

KAUGREISID LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES – NEW YORK AUSTRAALIA – AYERS ROCK – SINIMÄED – UUS-MEREMAA PÕHJA- JA LÕUNASAAR ARGENTINA – BRASIILIA – IGUAÇU JUGA VIETNAMI KAUNID PAIGAD – HOI AN – HUE – HA LONGI LAHT KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCÚN – MÉXICO HONGKONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID

21.09–05.10.2019

H: 3799 €

10.–25.11.2018

H: 4589 €

27.10.–07.11.2018 21.03.–01.04; 18.–29.10.2018 18.11.–01.12.2018 12.–25.05; 13.–26.10.2018

H: 3999 € H: 1999 € H: 3220 € H: 2999 €

Lisainfo: tel 644 4744 Tallinn, Rävala pst 8 / B107 e-post info@mainedd.ee www.mainedd.ee Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus.

Grupireisid vastavalt tellimusele.

ROHELINE BORNHOLM JA RÜGEN – SAKSAMAA VALGETE KALJUDE SAAR PIHKVA – KREML – VELIKIJE LUKI – PETSERI KLOOSTER PETERBURI – GATTŠINA LOSS – PETERHOF – KROONLINN PÕHJA-POOLA OMA VÕLUDEGA LÕUNA-POOLA – VARSSAVI – KRAKÓW – ZAKOPANE ISLAND – KARM JA KAUNIS IMEDEMAA UUS! AJALOOLINE KIIEV, PRESIDENDILOSS JA TŠERNOBÕL SIGULDA TAIME- JA LILLELAAT

02.–07.06; 21.–26.07; 18.–23.08.2018 19.–26.08.2018

H: al 499 €

27.–29.07.2018 08.–10.06.2018 09.–14.07.2018 03.–08.09.2018 10.–14.07.2018 06.–09.09.2018 05.05.2018

H: 249 € H: 225 € H: 479 € H: 479 € H: 1250 € H: 520 € H: 29 €

H: 575 €

EESTI REISID EESTI RAHVA MUUSEUM

21.04; 19.05; 16.06; 21.07; 18.08.2018

MÄDAPEA MÕIS – ROOSID EMALE, NEERUTI MÕISA TULPIDE SAAR MÄDAPEA MÕISA POJENGIPIDU JA NEERUTI MÕISA ILUAED MÄDAPEA MÕISA FLOKSIPÄEVAD, AIAKONTSERT, NEERUTI MÕIS PÄIKESELISED SAARED MUHU, SAAREMAA JA VILSANDI PÄIKESELINE MUHUMAA, SAAREMAA, ABRUKA, SÕRVE SÄÄR PÄIKESELINE VORMSI LÕÕGASTAV PÄEV KIHNU SAAREL PAKRI SAARED JA PALDISKI RUHNU SAARELE

EUROOPA REISID ODESSA – MUSTA MERE NÜMF

STIILSED MÕISAD – SAUE JA VÄÄNA PORKUNI ORG JA PAEKIVIMUUSEUM, KILTSI

H: 35 €

ROMANTILINE KÕLTSU MÕIS JA KEILA-JOA LOSS RÄPINA MÕIS JA AIAD, PIUSA KOOPAD PIIRISSAARE – LÜÜBNITSA SIBULA- JA KALALAAT – RÄPINA SUUR HAUKA LAAT – CANTERVILLA LOSS – MAALILINE OTEPÄÄ JA ÜLENURME MÕIS UUS! KÕIK AUTODEST – HALINGA, HINGU JA TURBA AUTOMUUSEUMID

9

12.05; 17.06.2018 19.05; 30.06; 11.08.2018 12.05.2018

H: 20 € H: 36 €

16.06.2018 04.08.2018

H: 30 € H: 30 €

07.–08.07; 04.–05.08.2018 21.–22.07.2018 16.06; 18.08.2018 30.06; 11.08.2018 10.06; 30.06; 14.07; 28.07; 11.08; 25.08; 02.09.2018 04.–06.07; 10.–12.08.2018 03.06.2018 28.–29.07.2018 25.–26.08.2018 11.–12.08.2018 21.05.2018

H: 30 €

H: 125 € H: 125 € H: 55 € H: 89 € H: 40 € H: 179 € H: 20 € H: 109 € H: 135 € H: 139 € H: 49 €

LINNAPUHKUS BAROKNE VALLETTA JA MALTA KAUNID RANNAD LONDON – WINDSORI LOSS ANTIIKNE ROOMA UUS! KEVADÕITES KIIEV JA PRESIDENDILOSS MAAILMALINN PARIIS VIIN – SUURSUGUNE UNELMATELINN JA SUVEÖÖKONTSERT RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN

04.–11.10.2018 08.–11.06.2018 25.–28.05; 19.–22.10.2018 18.–20.05.2018 09.–12.05.2018 30.05.–01.06.2018 18.–21.05.2018

H: 899 € H: 595 € H: 650 € H: 379 € H: 680 € H: 630 € 399 €

10 ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

22. märts 2018

22. märts 2018

ELUTARK 11

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Väsimatu väsimus. Miks küll ometi!?

FOTO: SHUTTERSTOCK

VÄSIMUS

Diabeet tekib keha insuliinihäire korral, kui suhkrutase muutub liiga kõrgeks ning keha ei suuda enam insuliini toota või omastada. Riskigruppi kuuluvad ülekaalulised ning vähe liikuvad inimesed. Selleks, et diabeedikahtlust kummutada või kinnitada, tuleb arsti vastuvõtuks aeg kinni panna, et veresuhkru taluvustesti teha.

Sagedasemad sümptomid: nälg, janu, väsimus, sage urineerimine ja kaalulangus toitumist jälgimata.

Abi: oluline on õige ja regulaarne toitumine ning liikumine. Väldi suhkrut, saiakesi, alkoholi ja karastusjooke.

Tunned end pidevalt väsinuna, kuid ei mõista, milles probleem?

Unepuuduse, nii nagu ka kord aastas ründava kevadväsimuse üle oleks nagu patt kurta.

Kuid milles siis asi?

Meie õnneks või õnnetuseks on inimkeha üks ütlemata komplitseeritud kellavärk, kus absoluutselt kõik on ühtvõi teistpidi omavahel seotud.

Sestap polegi midagi imestada, et raua- ja vitamiinipuudus, samuti diabeet ning kilpnäärmehäired mõjutavad sedagi, kas väsimus meid murrab või mitte.

Rauapuudus Selleks, et punased verelibled toodaksid hapnikku kopsudest kehasse transportivat hemoglobiini, vajavad nad rauda. Enamasti omastame seda toidust.

Kui meie menüü sisaldab aga liiga vähe rauda, on vaegus peagi päral.

Iga neljas fertiilses eas naine kannatab rauapuuduse, neist omakorda 7–8% kehvveresuse ehk aneemia all. Sagedamini

Diabeet

Kilpnäärmehäired

kimbutab see probleem menstruatsiooni ja raseduse ajal, ettevaatlikud peaksid olema ka taimetoitlased ning suurel koormusel treenijad. Selleks, et asjas selgust saada, tuleb sammud arsti juurde seada, et oma hemoglobiinitase ära mõõta.

Väsimustunnuste korral võiks lasta juba ka rauasisalduse veres üle kontrollida.

Sagedasemad sümptomid: väsimus, keskendumisraskused, elutud juuksed, südamekloppimine, hingamisras-

kused, peapööritus, isutus, peavalu.

Abi: söö mitmekesist toitu – kindlasti täisteratooteid, maksa, maksapasteeti, verikäkki, veiseja metsloomaliha, kala, spinatit, rooskapsast, kaerahelbeid, kuivatatud aprikoose, päevalilleseemneid ja mandleid, sest just need sisaldavad palju rauda.

Selleks, et keha paremini rauda omastaks, tasub kindlasti ka C-vitamiinirohkeid marju, aedja puuvilju, samuti hapukapsast süüa. Meeles tasub pidada seda-

Eero Siimson

turvatöötaja, harrastusfotograaf ja aktiivne pensionär „G4Sil on oluline roll minu elus.

Osalise ajaga töö ja hobid hoiavad mind tegusana, lisasissetulek tagab mõnusa äraelamise.“

G4S ON SOBIV TÖÖANDJA KA VANEMAEALISTELE!

G4S Eesti esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. G4S Eesti kontserni käive oli 2011. aastal 54 miljonit eurot ja töötajate arv ligi 3000. G4Sil on üle 45 000 püsikliendi.

Tule ja ühine meie sotsiaalselt vastutustundliku teenindusettevõttega!

Pakume: • ausaid töösuhteid (õigeaegseid palgamakseid, vastavalt seadusele ületundide ja riigipühadel töötamise tasustamist jne) • kvaliteetseid koolitusi, sh tasuta kvalifikatsioonikoolitust • karjäärivõimalusi liikumaks kõrgemale ametikohale ja leidmaks uusi väljakutseid Lisainfo telefonil 6511 787, 13322 või e-posti aadressil personal@ee.g4s.com Vaata meie tööpakkumisi www.g4s.ee/karjaar

• brutopalka keskmiselt 620 € kuus • võimalust teenida tulemustasu • paindlikku ja osalise tööajaga töötamise võimalust • vajadusel majutust meie ühiselamus • öisel ajal transporti objektile ja koju • sportimisvõimalusi läbi G4S Spordiklubi

Sinu turvaline tööandja

gi, et toidu kõrvale joodav tee ja kohv üksnes raskendavad kehal rauda omastada, tehes sellega meile tõelise karuteene.

B12-vitamiini puudus Vitamiin B12 on vajalik selleks, et keha punaseid vereliblesid toodaks. Enamasti kimbutab B12 vaegus neid, kel kombeks vähe liha süüa või on otsustanud sellest sootuks loobuda. Ka ühekülgne toidulaud võib tõeliseks kurjajuureks osutuda. Kuid põhjuseid võib lei-

da mujaltki. Näiteks on ka tugeva verejooksuga menstruatsioon ja mõned soolehaigused samuti üheks B12-vitamiini puuduse allikaks. B12-vitamiini taset saab vereproovi abil kontrollida.

Sagedasemad sümptomid: väsimus, tundlikkushäired jalgades, südamepekslemine, depressioon, tasakaaluhäired, ärrituvus, mäluprobleemid.

Abi: toitu mitmekesiselt, söö lahjat liha ning piimatooteid, samuti muna, juustu ja kala.

Kilpnäärmehäired tekivad tavaliselt hormonaalsete kõikumiste, raseduse, klimakteeriumi ning stressi korral. Kusjuures enamasti kimbutab see pigem naisi kui mehi.

Sagedasemad sümptomid: väsimus, peavalu, keskendumisraskused, piimhape lihastes, meeleolumuutused ja -langus, madal kehatemperatuur, kõhukinnisus, ekseem, juuste väljalangemine, kurguvalu, südamekloppimine, kaalutõus.

Abi saab arsti kirjutatud kilpnäärmehormoonist.

Allikas: www.kaaluabi.ee

12 ELUTARK

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

22. märts 2018