Energeetika (veebruar 2022)

Tööstuslikud uuendused toetuvad uutele energeetikalahendustele Lk 6 Eesti ja „Eesmärk 55” laupkokku­ põrget õnnestus vältida. Pääsesime riivakaga

Pelletit pole põhjust peljata

Päikesepaneel ei vabasta elektriarvest Lk 12

Lk 10

Lk 8–9

ENERGEETIKA 23. veebruar 2021

2

REKLAAM

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

Teie kindel ja usaldusväärne partner insenertehniliste ja töökindlate lahenduste leidmisel energeetika valdkonnas. Tegutseme Eesti turul alates 2005. aastast omades kõiki vajalikke litsentse, registreeringuid ja pädevustunnistusi.

TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSHOONED, HOTELLID, SPAAD, KORTERELAMUD, BÜROOD jpm

» Elektritööd » Elektriprojektid » Elektrikilbid » Elektripaigaldiste käit » Piksekaitse

jetmar.ee | info@jetmar.ee | tel 513 3475

EHITUS

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

3

Energiamajanduse vundamendiks kujuneb hoonete rekonstrueerimine FOTO: SHUTTERSTOCK

Elektri- ja soojuskaod ning nendele tehtavad kulutused saavad olla kontrolli all, kui kodud ja töökohad on energiatõhusad.

ANNE-MARI ALVER

Eelmisel sajandil tõi Nõukogude Liidu juhtfiguur Nikita Hruštšov Prantsusmaalt Nõukogude Liitu uue sõna elamuehituses – raudbetoonist suurpaneelid.

Loendamatud majad, mis neid kasutades rajati, said elanikkonna seas hüüdnimeks hruštšovkad ning neid leidub tänini vist küll kõigis Eesti linnades ja valdades.

Ajaloo toreda pöördena esitlesid Tallinna Tehnikaülikool ja AS Matek 11. veebruaril Prantsusmaa elamuminister Emmanuelle Wargonile Eestis loodud uusi tehnoloogiaid, kuidas prantslaste loodud raudbetoonist ehitatud korterelamuid energiasäästlikeks renoveerida.

Näidishooneteks oli Tallinna Tehnikaülikooli terviklikult liginullenergiahooneks renoveeritud pereühiselamu Akadeemia teel ja tüüpne korterelamu Sauel.

Toetused kestliku tuleviku heaks

Kodude energiasäästlikumaks muutmine on Eestis aktuaalne teema. Riik suunab eraisikute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste kestlikku majandamisega

seotud projektidesse lähiaastatel üle 200 miljoni euro. Raha suunatakse päikesepaneelidesse, tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisse, uute rohetehnoloogiate arendamisse ning tööstuse ja ehituse digitaliseerimisse.

“Praeguse energiasektori olukorra ja lähikümnendi ambitsioonide valguses on selge, et Eestis tuleb panustada senisest rohkem hoonete energiatõhususe suurendamisele, tootmisettevõtete säästlikumaks muutmisele ning rohetehnoloogiate arendamisele,” ütleb majandus- ja taristuminister Taavi Aas. “Lähiaastate jooksul on erinevatel riigiasutustel selliste lahenduste tarbeks ette nähtud üle 200 miljoni euro eest toetusi, mida julgustan taotlema ja kasutama, et saaksime astuda suure sammu kestliku tuleviku suunas.”

Juba märtsis saab asuda taotlema väikeelamute rekonstrueerimise toetust ja alates aprillist pakutakse korteriühistutele uut toetust päikesepaneelide paigaldamiseks katusele või fassaadile koos selle juurde käivate vajalike töödega. Mõlema

puhul on tähelepanu all lisaks energiasäästlikkuse suurendamisele taastuvenergia kasutuselevõtt. Samuti pakub EAS-i ja KredExi ühendasutus meetmeid, mis võimaldavad energiatõhususega seotud investeeringuid suuremas mahus ette võtta.

Moodustamisel on ka elamuinvesteeringute fond, mille kaudu hakatakse tulevikus pakkuma pikaajalist korteriühistutele suunatud rekonstrueerimislaenu ja edaspidi teisi elamumajanduse finantsmeetmeid.

Eestis on vastu võetud hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, mille peamine eesmärk on enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine aastaks 2050.

Tervikliku rekonstrueerimise sügavust väljendab olulise rekonstrueerimise energiatõhususe miinimumnõue, mis praegusel hetkel vastab Eesti hoonete energiatõhususe regulatsioonis energiamärgise klassile C. Kliimaneutraalse hoonefondi saavutamiseks ei pruugi aga sellest piisata ning võib tekkida vajadus hooneid veelgi paremaks ehitada ja renoveerida.

Suurimad energiatarbijad on kodud

Statistikaameti andmetel on energia lõpptarbimine Eestis viimase viieteistkümne aasta jooksul olnud vahemikus 31–35 TWh. Lõpptarbimisele avaldab väliskliima tingimustest suuremat mõju majandustsükkel.

Suurima lõpptarbimisega aasta oli majandustsükli tipp aastal 2007, kui lõpptarbimine oli

35,8 TWh. Majanduslangusega koos langes kahe aastaga lõpptarbimine 12%, olles 2009. aastal 31,4 TWh. Keskmisest külmemad olid talved aastatel 2010 ja 2012, mille puhul on märgata väikest energiatarbimise kasvu. 2015. aasta keskmisest soojem talv energia lõpptarbimisele mõju ei avaldanud. Alates aastast 2016 on energia lõpptarbimine uuesti tõusma hakanud, jõudes aastal 2018 uuesti 35 TWh-ni. Väliskliima tingimustes on aastad 2016–2018 olnud suhteliselt võrdsed.

Suurima osa energia lõpptarbimisest moodustab energiatarbimine kodumajapidamistes – osakaaluga 40%. Võrdluseks – transpordi ja tööstuse sektor annavad mõlemad 21% energia lõpptarbimisest ning äri- ja avaliku teeninduse sektori lõpptarbimine lisab kogutarbimisest 15%.

Eesti hoonefond on eraomandis

Eluhooned on Eestis valdavalt eraomandis. 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel oli 97% eluruumidest eraomandis. Riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oli ainult 2% eluruumidest. 93% korteritest ja 89% üksikelamutest on sama loenduse andmetel võetud kasutusele enne aastat 2000.

Rekonstrueerimise strateegia hõlmabki hooneid ehitusaastaga kuni 2000. Pärast 2000. aastat ehitatud hooned on varasemaga võrreldes energiatõhusamad.

Aastatel 1990–2010 kasutusele võetud korterelamute uuringu alusel oli keskmine ruumide

kütte soojusenergia kasutus 102 kWh/(m2a). Telliskorterelamute uuringu alusel oli keskmine ruumide kütte soojusenergia kasutus 150 kWh/(m2a). Pärast 2000. aastat ehitatud hooned on võrreldes enne 1990. aastat ehitatud hoonetega oluliselt madalama välispiirete soojusjuhtivusega ega vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist koos välispiirete täiendava soojustamisega. Uuemate korterelamute renoveerimine hõlmaks peamiselt tehnosüsteemide uuendamist ning elektri ja soojuse tootmist kohapeal taastuvenergiaallikatest.

Strateegia tohutud mastaabid

Energiatõhusust, hoonete tervislikku sisekliimat ja kvaliteetset ruumilist keskkonda tagav strateegia parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamisja töötingimusi.

Arvestades olemasolevate hoonete arvu, juba rekonstrueeritud hoonete osakaalu ja prognoositavat kasutusest väljalangevust, vajab rekonstrueerimist ~100 000 üksikelamut

Arhitektil on vaba voli valida energiatõhususe saavutamise meetodid.

kogupindalaga 14 mln m2, ca 14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2 ja ca 27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 mln m2.

Kogu riiki hõlmavale strateegiale viidates toob Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees liginullenergiahoonete uurimisrühmast välja, et ehkki senised tüüpilised soojustustehnoloogiad on toimivad, on need ka väga töömahukad ja tööjõuressursi piiratus seab oma piirid ka strateegias ette nähtud mahtude täitmisele – kui mastaabid jõuliselt suurenevad, pole piisavalt palju ehitajaid võtta.

Kalamees näeb lahendusena uusi tööstuslikke võimalusi, mille piloteerimisega on Eestis juba algust tehtud. Ühena pilootprojekti hoonetest valmis ka ülalviidatud Tallinna Tehnikaülikooli pereühiselamu. Hiljuti renoveeriti selle tehnoloogiaga ka päris tavaline korterelamu Sauel.

Tartus Annelinnas alustatakse üheksakorruseliste paneelelamute tervikrenoveerimist. “Üheksa aasta pärast peaks olema terviklikult renoveeritud 22 protsenti hoonetest, 2040. aastaks 64 protsenti hoonetest ning 2050. aastaks kõik hooned terviklikult renoveeritud.

Selliseks renoveerimise mahu ja kvaliteedi kasvuks tuleb panustada lisaks omanikele nii riigil kui ka avalikul sektoril,” selgitab Kalamees ja lisab, et kui praegu pole kortermajade ega ühepereelamute renoveerimine Eesti võimsaimate ehitusfirmade jaoks olnud küllalt atraktiivne, siis riikliku toetuse, piirkondliku töö koondamise ning seeläbi suurenevate mahtude ja vähenevate kulude juures peaks olema võimalik kaasata parimat oskusteavet, mis Eesti ehitusettevõtetel on.

Energiatõhusus ei välista hoone ilu

Targo Kalamees ei ole nõus levinud stereotüübiga, et energiasäästlikud hooned on väheste akendega, pimedad ja umbsed.

“Eesti energiatõhususe hindamise kriteerium on väga paindlik.

Ei kirjutata ette piirdetarindite soojusläbivusi või akende suurust.” Arhitektil on vaba voli valida energiatõhususe saavutamise meetodid.

Energiatõhusus ja hea sisekliima ei ole seega mitte projekteerimise alginfo, vaid lõpptulemus. Tõsi on see, et vanade projekteerimispõhimõtetega ei pruugi hea lõpptulemuseni jõuda. Selleks on vaja projekteerijatel ja ehitajatel end täiendavalt koolitada ja teha arendustööd.

Ka tellija peab olema tark ja oskama küsida head lõpptulemust.

“Mina olen küll näinud väga palju suurepärase arhitektuuriga energiatõhusaid hooneid,” lisab Kalamees. Lisaks arhitektile ja insenerile peab olema koolitatud ka ehitustöö tegija.

4

FERMI ENERGIA

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

Tuleviku elekter maksab 50 eurot MW/h Saabumas on uus ajastu Eesti rohelise energia pakkumises, sest hetkeplaanide realiseerumisel võiks aastal 2035 alustada tööd Eesti esimene tuumaelektrijaam. Uue põlvkonna väikereaktor annaks meile võimaluse toota ilmastikutingimustest sõltumata puhast ja taskukohast energiat.

Jaama arendajad on kindlad, et suudavad klientidele pakkuda elektrit hinnaga 50 eurot megavatt-tunni kohta. ne hind, mille juba täna saame välja hõigata,” lisab Fermi Energia juht.

Kindel elekter kindla hinnaga

“Kindlus sellist hinda pikaajaliste lepingutega klientidele pakkuda tuleb sellest, et plaanitav keevaveereaktor on paljudes kohtades Euroopas juba kasutusel, see tehnoloogia on oma lihtsuse tõttu töökindel, tuntud ja mitmeti läbi proovitud. Ühesõnaga, meil ei ole vaja oodata mingit läbimurret, kuna see on tehnoloogiliselt juba tehtud. Reaktorimudel ise saab olema muidugi täiesti uus.

Saame juba väga täpselt planeerida eelarvet kogu tuumajaama 60-aastase eluea vältel,” räägib tuumajaama projekti vedava Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.

Kallemets lisab, et sarnase tööpõhimõttega suured reaktorid on kasutusel Soomes ja neid peetakse hetkel maailma ühtedeks parimateks. Eestisse planeeritava väikereaktori koormustegur on 94%, mis on aukartustäratav number, kuna energia tootmist ei mõjuta kliima, ilm ega oluliselt ka maailmaturu olukord. Samas on toodetav elekter CO2-vaba.

Kallemets leiab, et mitmekümne aasta pikkuste energialepingutega on võimalik paljude suurettevõtete, tootmiste, valitsusasutuste, muuseumite ja nii edasi eelarvest võtta välja energiakuludega seotud kõikumised ja nendest tulenevad riskid.

“Plaanis on pikaajaliste lepingutega katta ära 60% kogu meie tootmismahust. Tahame saada enda klientideks kõik suurimad Eesti energiatarbijad.

Kuidas me seda saavutame? Me pakume lihtsalt kõige paremat hinda. 50–55 eurot MWh eest on kõike arvestades väga reaal-

Praeguste uuringute kohaselt on sobilikum paik mainitud väiketuumajaama ehitamiseks Kirde-Eesti, täpsem asupaik aga selgub lähiaastatel.

Plaanitud on jaam võimsusega kuni 1200 MW (nelja reaktori puhul) ja konservatiivsete plaanide kohaselt võiks jaama hakata ehitama juba 2030. aastal. Kallemetsa sõnul aga võib kõik juhtuda ka varem, sest samas ajahorisondis on jõustumas veel kaks olulist ja meid kõiki mõjutavat otsust – Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimine ja põlevkivienergiast loobumine. Lisaks valmistub Poola juba tellima kümmet sama tüüpi reaktorit, võimalik, et veel enne Eestit.

TA S U B T E A DA

“Kapitalikulude eelarve on hetkel planeeritud miljardile eurole, millest laenud moodustaksid 80%. Aastane teeninduskulu oleks jaamal 120 miljonit, millest 90 miljonit oleksid laenumaksed. Ehitusaegne laenuhind on kallim, kuid jaama töösse minekul on võimalik enamus laene kohe refinantseerida. Selleks on kaks olulist põhjust. Esiteks ei ole jaama 60-aastase eluea jooksul näha ette suuri remonte ja seadmete vahetusi. Ainus peaseade jaamast, mis oleks vaja 30-aastase töötamise järel vahetada, on auruturbiin. Teiseks oleme planeerinud laenud maksta tagasi 20 aasta jooksul jaama töösse minekust. Laenude

kadumisel kukub kohe ja märkimisväärselt ka energia tootmise kulu,” selgitab Kallemets.

See tähendab, et laenude teenindamise järel on jaamal ees 40 aastat (hea hoolduse korral võib see tööaeg paari kümnendi võrra veel pikeneda) energiatootmist, mille sisendkuludeks on 25% sellest, mis alguses. Kallemetsa sõnul ei ole fundamentaalselt olemas teist energialiiki, mis suudaks sellega võistelda, kui jätta välja hüdroenergia. Lisaks elektrienergiale saab toasoojaks kasutada ära ka keevaveereaktori elektritootmisest tekkivat jääksoojust. Kallemetsa sõnul on neil

olnud läbirääkimised näiteks Rakvere linnaga, kellele soojatarneid pakkuda saaks.

Usaldusväärne roheline energia

Maailmas toimub hetkel kaks suurt liikumist, esimene on elektrifitseerimine ja teine on digitaliseerimine. Mõlemad liikumised vajavad elektrit, meeletus koguses elektrit. Tulevik on rohelise energia päralt, küsimus ongi selles, kust see energia tuleb. Tuule ja vee toimel toodetud elektrienergia on veel paljuski planeerimatu ja vajab kindlasti tuge mujalt ning üle talve kestvat kogu riigi tarbimist katvat salvestujõudu meil

ei eksisteeri. Siin võikski fossiilsete kütuste asemel tulla mängu tuumaenergia.

Kallemets ütleb, et praegu ei ole stigma tuumaenergeetika vastu enam teema, millest rääkida. Samuti on uue põlvkonna väikereaktor oma olemuselt täiesti teise tohutusastmega kui vanad tehnoloogiad, mille tõttu võiks sellise energiatootmise suhtes inimesed hirmu tunda.

“Avalik arvamus ja ka poliitiline suhtumine tuumaenergiasse on pigem positiivne ning mõistetakse selle vajalikkust ühiskonnale. Mõistetakse ka selle tehnoloogia meeletut potentsiaali ja tarnekindlust.

Seda kinnitab ka asjaolu, et eelmine valitsus lõi 2019. aastal Riigikogu juurde tuumaenergia töörühma. Olgugi et nii rahastuse leidmise, lubade hankimise kui ka tänapäevaste tuumaalaste baasteadmiste juurutamine vajab tööd, siis hetkel ei näe mina ühtegi sellist komistuskivi, millest ei oleks võimalik üle saada,” ütleb Kallemets.

Eesti esimese tuumajaama arendusega saab liituda nii investorina järgmistes rahastusringides kui ka pikaajalise kliendina. Kallemetsa sõnul tegeletakse aktiivselt rahastusstrateegiaga ja suheldakse ka tulevaste klientidega koostöö alustamiseks.

Uuri Eesti esimese väikereaktori kohta lähemalt: www.fermi.ee

1 ­ Reaktorihoone 2 ­ Reaktor 3 ­ Reaktorihoone kraana 4 ­ Kasutatud kütuse bassein 5 ­ Turbiinisaal 6 ­ Turbiin 7 ­ Generaator 8 ­ Kontrollruum

ELERING

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

5

Toasoojuse ja põlevate tulede pärast Eestis muretsema ei pea Viimastel kuudel õhus olnud pinged ja murenoodid elektri kõrge hinna pärast on igati arusaadavad, ent võivad samas tekitada ekslikult tunnetust, nagu viitakse see kõik probleemidele elektri varustuskindlusega. Kuidas asjad tegelikult on?

Hingakem rahulikult, elektri börsihinna kõikumised ei viita kuidagi sellele, et meie toasoe ja põlevad lambid kuidagi ohustatud oleksid.

Mida aga täpsemalt Eestis tehakse ja kuidas tagatakse, et elektri saadavust eile, täna ega homme isegi küsimärgi alla ei peaks seadma?

“Varustuskindlus” ei pruugi olla sugugi veel kõikide inimeste kõrvu jõudnud mõiste, igatahes tähendab see meie igapäevaelu kontekstis lühidalt just seda, et tuba on soe ja tuled põlevad – olgu elektri hind siis parasjagu kõrgem või madalam.

Varustuskindlus ja hind on aga erinevad kontseptsioonid, mida vahel samastama kiputakse.

Kõrge hind ei tähenda õnneks seda, et ka varustuskindluse osas probleemid ja ebastabiilsus valitseks – elektrijaamu, sealhulgas reservvõimsusi on tarbimise katmiseks piisavalt.

Elektri varustuskindlus tugineb neljale sambale: süsteemi võimekus, juhtimise võimekus, võrgu võimekus ja digitaalne võimekus. Kusagil peab olema tarbimise katmiseks piisavalt suur tootmine. Kusagil peab olema võrk, mis suudab selle elektri tarbijani kanda.

Samuti peab olema piisav võimekus süsteemi juhtida ja neljandaks on elektrisüsteemi toimimiseks oluline digitaalne võimekus. Eesti elektrisüsteemi toimimise tagamise ja elektrivõrgu arendamise eest vastutava Eleringi jaoks on varustuskindluse hindamine igapäevane töö.

Elektri varustuskindlus on tagatud, hoiame kodumaal 1000 MW kindlat võimsust

Nii Eleringi enda kui ka Euroopa partnerite analüüsid näitavad, et varustuskindlus ja ka elektrijaamade võimsus on piisav aastani 2030, mis ajani senised analüüsid ulatuvad. Piisavalt tugevad ja töökindlad ühendused lubavad arvestada nii Eestis kui Euroopas olevate elektrijaamadega. Eesti süsteemi piisavaks ja turvaliseks toimimiseks kriisiolukordades peab Eestil endal olema 1000 MW kindlaid tootmisvõimsusi, mis on samuti Eestil tagatud.

Elering kannab varustuskind-

luse tagamise vastutust ja hoiab olukorda kontrolli all nelja samba abil.

Juhtimise võimekus

Juhtimise võimekus tähendab võimekust hoida elektrisüsteem tervikuna töös ning tulla toime häiringute ja avariidega ehk tagada igas olukorras piisav kogus reservvõimsusi. Lähiaastate peamine fookus on Eesti ja teiste Balti riikide lahtiühendamine Venemaa elektrisüsteemist, et ühendada see 2026. aasta alguseks Mandri-Euroopa sagedusalaga. Teisisõnu arendatakse välja iseseisev juhtimise võimekus ja võetakse Eesti elektrisüsteemi juhtimine täielikult enda kontrolli alla.

Pärast ühinemist MandriEuroopa sagedusalaga kasutab Elering sageduse hoidmiseks nii automaatselt kui ka käsitsi käivitatavaid reservvõimsusi.

Siinsed elektrijaamad peavad suutma tootmist sekunditega muuta, et tootmine ja tarbimine püsiks süsteemis tasakaalus.

Võrgu võimekus

Võrgu võimekuse all tuleb mõista ülekandevõrgu võimekust tagada elektrienergia jõudmine tarbimiskeskustesse, et tulla toime enamlevinud riketega võrgus ja tagada nende kiire lahendamine. Elektri jõudmise eest lõpptarbijani vastutavad kohalikud jaotusvõrgud. Lähiaja investeeringud võrgu võimekusse kaasrahastatakse olulises osas Euroopa fondidest, vähendades tarbija maksukoormust. Suur osa vanast võrgust asendatakse Eestis täiendavat tariifiraha kaasamata.

Aastatel 2021–2030 tehtavad investeeringud noorendavad märgatavalt Eesti 110–330 kV ülekandevõrku. Eesti-Läti kolmas ühendus on valmis, rekonstrueerida tuleb näiteks veel sünkroniseerimiseks olulised Balti-Tartu-Valmiera ja Viru-Tsirguliina 330 kilovoldi (kV) õhuliinid. Liinid on ligi 60 aastat vanad ehk nende kasutusiga on lõppemas.

Eleringi avariireservelektrijaamad Kiisal Varustuskindluse komponendid

Eleringi juhtimiskeskuses juhitakse kogu Eesti elektrisüsteemi reaalajas

Süsteemi võimekus Süsteemi võimekus on võimekus tagada elektritootmise olemasolu koos piisavate välisühenduste ja tootmisvõimsusega, et tootmine ja tarbimine oleks elektrisüsteemis igal ajahetkel tasakaalus. Kindla võimsuse moodustavad sellised tootmise ja juhitava tarbimise võimsused, millega saab arvestada suure tarbimisega perioodidel, näiteks päevi kestva pakase korral. Need võimsused tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes olukordades, näiteks Balti riikide eraldumisel iseseisvaks sagedusalaks. Samuti on tagatud piisavad reservvõimsused tööks Mandri-Euroopa sünkroonalas.

Kui Eesti elektrisüsteemis ei ole 1000 MW ulatuses kindlat võimsust turupõhiselt tagatud, siis rakendab Elering vajaliku võimekuse tagamiseks strateegilise reservi mehhanismi ehk hangib subsiidiumi toel täiendavat võimsust. Seda ei tohi

teha kergekäeliselt, kuna vastavad kulud tuleb kinni maksta elektritarbijal.

Digitaalne võimekus

Digitaalne võimekus tähendab võimekust automatiseerida ja tõhustada ettevõtte äriprotsesse, tagades süsteemi igapäevase juhtimise ja varustuskindluse ka suurenevate küberohtude keskkonnas. Andmeid tuleb koguda ja analüüsida reaalaja lähedaselt. Vaid nii saab teha õigeid otsuseid elektrisüsteemi juhtimiseks. Sel moel toimib ka Elering. Elering on koondanud kogu energiaandmete teema ühtse Estfeedi brändi alla.

See tõstab andmekaitse taset, suurendab andmetöötluse efektiivsust ja väldib andmete dubleerimist. Uue andmevahetusplatvormi kaudu toimub elektri- ja gaasituru andmete vahetus, näiteks elektri- ja gaasimüüjate vahetus ning pidev energia mõõteandmete edastus.

Digitaliseerimisega kaasneb ka haavatavus. Elutähtsa teenuse osutajana on Eleringi ITsüsteemide suur töökindlus ja vastupidavus äärmiselt olulised. Hetkel töötatakse Euroopa töörühmades välja küberturvalisuse võrgueeskirja ehk reeglistikku. Lähiaastatel rakendab Euroopa Komisjon küberturvalisuse standardid elektriettevõtjatele, sealhulgas põhivõrkudele. Elering plaanib loodavad standardid võimalikult kiiresti kasutusele võtta.

ELERING

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamine ülesanne on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Ülekandevõrku ehk elektri kiirteed opereeriva Eleringi tegevus lähtub avatud energiaturu põhimõttest. Kõikidele tarbijatele peab olema tagatud võimalus vabalt valida, kel-

lelt energiat osta. Elekti hinna reguleerimise eest Elering ei vastuta, küll aga töötab selle nimel, et Eesti tootjatel oleks piiranguteta ligipääs naaberriikide ja laiemalt Euroopa energiaturule ning teiste riikide tootjatel võimalus müüa energiat Balti turul.

Olulise osa Eleringi investeeringutest moodustavad piiriüleste ühenduste rajamise projektid, mille eesmärk on kindlustada energia vaba liikumine Euroopa energiaturul. Toetame Euroopa energialiidu eesmärkide elluviimist.

Elering tegutseb energeetika kompetentsikeskusena, panustades teadus- ja arendustegevusse ning on nõuandja valdkonna poliitikate kujundamisel. Teadvustame info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdase kasutuse olulisust energiasüsteemide arendamisel.

elering.ee

6

TÖÖSTUS

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

Tööstuslikud uuendused toetuvad uutele energeetikalahendustele FOTO: SHUTTERSTOCK

Rohelisem tootmine on üks Euroopa Liidu prioriteetidest.

27 Euroopa Liidu liikmesriiki on vastu võtnud kohustuse muuta EL 2050. aastaks esimesena maailmas kliimaneutraalseks. Ka Eesti pole siin erand.

ANNE-MARI ALVER Selle eesmärgi saavutamiseks on liikmesriigid kohustunud vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%.

Rohepööre on Euroopa Komisjoni hinnangul tööstusele suur võimalus, sest sellega luuakse turg puhastele tehnoloogialahendustele ja toodetele – majanduse elektrifitseerimise ja taastuvenergia laialdasema kasutamisega luuakse neis sektorites eeldatavasti rohkem töökohti. Hoonete energiatõhususe suurendamisega luuakse töökohti ka ehituses ja tekitatakse suurem nõudlus kohaliku tööjõu järele.

Erinevad Eesti teadlased on prognoosinud, et keskmise temperatuuri tõusu tõttu sagenevad ja intensiivistuvad Eestis tõenäoliselt ekstreemsed ilmastikunähtused, nagu kuumalained, põuaperioodid, vihmavalingud ja tormid, millel on negatiivsed tagajärjed inimeste tervisele ja varale. Samuti kasvab sademete hulk, eriti talvisel perioodil, ning tõuseb merepind, mille tulemusena suureneb mere ja jõgede kaldaerosioon ning sagenevad üleujutused.

Vesinikuenergia sobib nii autokütuseks kui ka kaugküttevõrku

Energiakontsern Utilitas ja UG Investments (UGI) alustavad rohevesiniku tervikahela rajamisega. Rohevesinik võetakse kasutusele ühistranspordis ja projekt peab olema valmis 2024. aasta novembri lõpuks.

Keskkonnainvesteeringute keskuselt ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt viis miljonit eurot kaasrahastuseks.

Toetuse abil kavandab Utilitas koos partneri UGI-ga rajada Tallinnasse rohevesiniku tootmisüksuse ja tarnetaristu ning soetada rohevesinikku tarbiva autopargi. 2024. aasta lõpuks elluviidava projekti tu-

lemusena väheneb iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus 1700 tonni CO2 ekvivalenti ja rohevesiniku aastane tootmismaht, mida hakatakse kasutama ühistranspordis, on üle 36 tonni.

Vesiniku tootmiseks kavandab Utilitas tootmiskompleksi Utilitase koostootmisjaama läheduses, mida varustatakse elektrienergiaga otseliini kaudu. Projekt sisaldab ka kahe avaliku vesinikutankla rajamist Tallinnasse, millest üks paikneb vesiniku tootmiskompleksis. Sõidukipargi soetamise eest kannab hoolt UGI, sõidukite opereerimiseks on kavas leida aga partner.

Utilitase juhatuse esimehe Priit Koidu sõnul olid Utilitase projekti eelised kõrge kulutõhusus, suurim positiivne keskkonnamõju ja vesiniku kasutuselevõtmise määr. Utilitase koostootmisjaama juurde rajatav vesiniku tootmiskompleks kasutab

„Sel ja järgmistel aastatel on suur tähelepanu ettevõtete rohepöördel.”

ANDRES SUTT

100-protsendiliselt taastuvelektrit ja võimaldab rakendada suure kasuteguriga tootmisseadmeid, ent hoiab samas vesiniku hinna kõikide tulevaste tarbijate jaoks soodsaimal võimalikul tasemel. Samuti otsitakse võimalusi kasutada vesiniku tootmisprotsessis tekkivat heitsoojust kaugküttevõrgus, mis omakorda suurendaks kogutsükli kasutegurit.

Plastjäätmetest saab katsetehases õli ja gaas

Viru Keemia Grupp (VKG) ja Kiviõli Keemiatööstus hakkavad ellu viima ühisprojekti, mille käigus kasutatakse olemasolevat põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat, et töödelda mujal kasutuks muutunud plastjäätmed ümber õliks ja gaasiks. Tööstuslik katsetehas võiks kõige varem valmida viie aasta pärast ja ringmajanduse põhimõtteid järgides lahendada üha kasvavat plastjäätmete probleemi.

“Ringluses on väga palju erinevaid plastmasse ja nende kasutus kasvab iga aastaga. Kõiki neid plaste ei ole võimalik mehaaniliselt taaskasutada, lisaks kaotavad nad iga järgmise taaskasutustsükliga oma omadusi ehk neid pole võimalik lõpmatuseni uuesti ringlusesse võtta. Oma projektis keskendume ainult plastjäätmete pürolüüsile, mitte pürolüüsile koos põlevkiviga, sest soovime panustada ringmajanduse lahendus-

se ilma täiendava fossiilkütuse kasutuseta. Ühisprojekti tugevus seisneb selles, et töödeldakse sorteerimata ja määrdunud plastjäätmeid ning kasutamist leiavad ka need plastjäätmed, mida varem oli võimalik ainult ladestada või põletada.

Tehnoloogiliselt saab plastjäätmete pürolüüsiprotsessis tahksoojuskandjana taas ringlusesse võtta põlevkiviõli tootmise käigus tekkivat tuhka või poolkoksi. Plastjäätmete õliks töötlemine ja uuesti plastitööstusesse tooraineks suunamine on võrreldes nende jäätmete põletamisega oluliselt kasulikum ja keskkonnasõbralikum,” selgitab VKG arendusdirektor Indrek Aarna.

Kiviõli Keemiatööstuse juht Priit Orumaa avaldab lootust, et kui projekt osutub edukaks, annab see võimaluse, et Kiviõli 100-aastane tootmiskompleks säilib ja seal saab tootmisega jätkata ka pärast seda, kui põlevkivi töötlemine peaks lõppema.

Tänu arendatavale tehnoloogiale suudab tehas aastas töödelda kuni 130 000 tonni plastjäätmeid, kuid võimsusele paneb piiri plastjäätmete kättesaadavus regioonis ja nende transportimise hind. Eesti aastane plastjäätmete maht on keskmiselt üle 72 000 tonni, mis tähendab 55 kg inimese kohta.

Projekti läbiviimist toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 280 600 euroga.

Vesiniku tootmisprotsessis tekkivat heitsoo­ just püütakse kasutada kaug­ küttevõrgus.

Energiasääst lisab konkurentsivõimet Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt kinnitab, et sel ja järgmistel aastatel on suur tähelepanu ettevõtete rohepöördel. “Oluline on kaardistada Eesti energiamahuka tootmissektori võimalused ressursi- ja energiasäästlikumaks tegutsemiseks ning ergutada siinseid ettevõtteid ümber hindama oma ärimudeleid kestlikkuse põhimõtetest lähtuvalt, et oleksime ka tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Meie ettevõtetel on lisaks suur võimalus olla rohetehnoloogiate osas teenäitaja ning riik aitab läbi erinevate toetus- ja finantsmeetmete seda potentsiaali realiseerida,” ütles minister Sutt.

Riik suunab eraisikute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste kestlikku majandamisega seotud projektidesse lähiaastatel üle 200 miljoni euro. Raha suunatakse päikesepaneelidesse, tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisse, uute rohetehnoloo-

giate arendamisse ning tööstuse ja ehituse digitaliseerimisse.

Ettevõtetele suunatud toetustest hakkab näiteks EAS-i ja KredExi ühendasutus pakkuma alates kevadest tootmisettevõtete ärimudelite toetust, mis koosneb ettevõtte roheteekaardi koostamisest ja kaardile tuginedes ettevõtte rohevõimekuse tugevdamise toetamisest. Ühtlasi on kevadel võimalik ühendasutusest saada toetust tootmisprotsesside digitaliseerimiseks.

Arendustoetusest jätkatakse ettevõtete rakendusuuringute ja tootearenduse programmidega. põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist saab taotleda bioressursside väärindamise toetust ja keskkonnainvesteeringute keskuse alt hakatakse jagama ettevõtete ressursitõhususele suunatud auditite ja seejärel ka investeeringute toetust. Samuti avaneb ilmselt sügisel taas toetus kliimalahenduste eksportimiseks arengumaadesse. Juba veebruari keskpaigas avaneb ringmajanduse toetus uuenduslike keskkonnakorralduslike lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Lisaks keskendutakse KIK-is näiteks kohalike omavalitsuste ringmajanduse põhimõtete juurutamisele ja pilootprojektide elluviimisele, samuti soojusmajanduse arengukavade koostamisele. Ettevõtted saavad ka tuge ja nõustamist Euroopa Liidu otsetoetuste fondidesse (LIFE ja Innovatsioonifond) taotluste esitamisel.

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

REKLAAM

7

8

ROHEPÖÖRE

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

Eesti ja “Eesmärk 55” laupkokkupõrget õnnestus vältida. Pääsesime riivakaga Rohepöördest on saanud energiakriisi käigus kuum kartul, mida poliitikud endast üha kaugemale üritavad lükata, nagu näitas Eesti seisukohtade sünd Euroopa Komisjoni “Eesmärk 55” puhul. See ei ole Eesti huvides.

FOTO: SHUTTERSTOCK

ERIK MOORA, Eesti Ekspress Keset eelmist, läbi aegade kuumimat suve potsatas Eesti lauale ports ettepanekuid Euroopa Komisjonist. Paketi kaanele oli kirjutatud “Fit for 55”, eesti keeles “Eesmärk 55”.

Pealtnäha on asi lihtne.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud, et Euroopa majandus peab olema süsinikuneutraalne aastaks 2050. See eesmärk on juba seadustatud Euroopa Liidu tasandil. See on siduv. Kahtlemata õige suund, kui tahame elamisväärset ja puhast tulevikku.

Kalk matemaatika näitab halastamatult: senise poliitikaga me sinna ei jõua, isegi lähedale mitte. Vaja on tegutse-

da kiiremini. Süsteemsemalt.

Läbimõeldumalt. Paljudes eluvaldkondades, mitte ainult energeetikas. Sellest lähtudes tegigi Euroopa Komisjon ettepanekud reformideks.

Eesti jaoks ei ole see Brüsselist peale surutud vaenulik poliitika.

Eesti liitus kliima- ehk süsinikuneutraalsuse siduva eesmärgiga vabatahtlikult. See oli Jüri Ratase teise valitsuse, kuhu kuulusid ka EKRE ja Isamaa, kõige tulevikkuvaatavam otsus. Ning Ratase suur isiklik töövõit.

“Olen veendunud, et iga euro, mille investeerime kliimamuutuste pidurdamisse ja uutesse tehnoloogiatesse, annab meile mitmekordselt tagasi nii jõuku-

ses kui ka elukvaliteedis,” rääkis peaminister Ratas tollal. Ta rõhutas, et Euroopa Liidu tasandi eesmärgi heakskiitmisel oli valitsus ühehäälne. Hiljem kiitis Ratase valitsus eesmärgi heaks ka Eesti enda jaoks, riigi tasandil.

Siis tuli aga 2021. aasta sügis ja energiahindade järsk tõus.

Rohepöördest ja kõigest sellega seostuvast sai poliitikute jaoks äkki nagu hunnik elutuppa valatud sõnnikut. “Ära juma-

la eest torgi, läheb haisema!” ütlevad järgmiste valimiste poole pööratud kirtsus ninad.

Ehkki kõik asjatundlikud analüüsid selgitavad, kuidas selle talve energiahindade tõusu ei käivita Euroopa või Eesti kliimapoliitika ega rohepööre, on praegu popp olla sellele vastu, umbusklik või hoida iga hinna eest eemale.

Selles olukorras töötas Eesti – eesotsas valitsuse, ministee-

riumide, kümnete kaasatud huvigruppide, ettevõtete ja nende esindusorganisatsioonidega ja lõpetades Riigikoguga – välja ametlikke vastuseid Euroopa Komisjoni ettepanekutele paketis “Eesmärk 55”. Toimusid seminarid, kaasamiskoosolekud, lobikohtumised ministeeriumides. Kirjalikke kommentaare ja ettepanekuid saatsid mitukümmend ettevõtet ja organisatsiooni.

Novembri lõpus kiitis valitsus heaks enda nägemuse Eesti positsioonidest. Sinna mahtus vaid murdosa kommentaaridest, ettepanekutest ja küsimustest.

Lõppenud nädalal täiendas neid positsioone ja andis heakskiidu Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK). Eesti positsioonid on nüüd justkui valmis.

Eesti muidugi veel valmis pole. Kellelgi pole täpset ettekujutust, milliseks reformipakett kujuneb ning mida see Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks tähendab. Need, kes peavad langetama tuleviku seisukohalt ülikaalukaid otsuseid, pole selleks ette valmistatud. Neil puudub aeg ja võimalus süveneda, asjad endale selgeks teha. Segadust süvendab agressiivne ja ühepoolne lobitegevus, mis käib nii avalikult kui ka varjatult.

Palju ei puudunud, et meie elu järgnevate aasta(kümne)te jooksul kõige enam mõjutav protsess oleks kohe kraavi lennanud. Üks väike näide: mitmed fossiilenergia tootjad ja nende esindusorganisatsioonid on pingutanud, et maha teha Euroopa Liidu süsinikuheitmetega kauplemise süsteemi, kurikuulsat “kvoodikaubandust”. CO2-ga

ROHEPÖÖRE

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

saastamine on ettevõtete jaoks viimastel aastatel järsult kallimaks läinud ja arusaadavalt on nad selle vastu.

Septembris käis majandus- ja taristuminister Taavi Aas välja ootamatu mõtte, et CO2-le peaks kehtestama üleeuroopalise hinnalae 25 eurot.

Nüüd aga tulid ELAK-i esimees Siim Kallas ja uus keskkonnaminister Erki Savisaar mõttele nõuda Eesti ametliku seisukohana kogu Euroopa heitmekaubanduse süsteemi lõpetamist.

Idee oli asendada see pealtnäha lihtsama üleeuroopalise süsinikumaksu või aktsiisiga.

Seda ideed on sageli korranud Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.

Paar päeva enne Eesti seisukohtade kinnitamist toimus Prantsusmaal Euroopa energia- ja keskkonnaministrite mitteametlik energianõukogu, kus Erki Savisaar ideele kuluaarides toetust otsis.

Ta naerdi sisuliselt välja.

Siim Kallas kirjeldab värvikalt: Savisaarele öeldi, et mõte üldisest süsinikumaksust on väga tore, muidugi teeme. Aga me ei teeks seda kindlasti heitmekaubanduse süsteemi asemele, vaid sellele lisaks. Sinna otsa!

Sel sekundil see mõte suri. Õnneks.

ja paistab sellest vähemalt aru saavat, nimetatakse kokku viiskuus nime. Neistki mitu küsimärgiga.

Palju rohkem on neid, kes pole millestki aru saanud, on instinktiivselt vastu, naeruvääristavad teemat või püüavad paljude valijate, huvigruppide ja ettevõtjate õigustatud küsimusi pöörata kiireks poliitiliseks kasuks.

Riigikogu vilets panus muudab väga kaalukaks küsimuse: kuidas nii paljude inimeste elu muutvat reformipaketti Eestis üldse juhtima ja koordineerima peaks?

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski, üks kliimateemadel kompetentsemaid saadikuid, toob esile kaks suurt probleemi: esiteks jaotati hiiglaslik pakett harjumuspäraselt ministeeriumide vahel laiali. See tähendab, et kaasamine ning teadmine jäi sinna valdkonda, kus seda on niikuinii kõige rohkem. Samas keegi ei suutnud hoomata ja juhtida tervikpilti.

Teiseks, kuna protsess on olnud ametkondlik ja ametnikud on vaielnud oma valdkonna ettevõtjatega, pole seal olnud selget poliitilist juhtimist, positiivset poliitilist narratiivi. Sest “tegelikult on see Eesti jaoks meeletu võimalus, mida kasutada”.

Ehkki kõik asjatundlikud analüüsid selgitavad, kuidas selle talve energiahindade tõusu ei käivita Euroopa või Eesti kliimapoliitika ega rohepööre, on praegu popp olla sellele vastu, umbus­ klik või hoida iga hinna eest eemale.

Vastasel juhul oleks Eesti alustanud läbirääkimisi ennast nurka mänginuna.

Heitmekaubanduse süsteem on Euroopa kliimapoliitika nurgakivi. See on ka edulugu: alates 2005. aastast, kui see osas sektorites (energeetika ja suurtööstus) rakendus, on nende süsinikuheide rohkem kui kolmandiku võrra vähenenud. See pole takistanud majandusel samal ajal veerandi võrra kasvada.

Nõuda selle lõpetamist on lootusetu üritus. Euroopa Komisjoni ettepanekud, mida paljud liikmesriigid peavad liiga väheambitsioonikaiks, näevad ette hoopis süsteemi tugevdamist, uutesse sektoritesse (transport, koduküte) laiendamist, müüdavate kvootide varasemast kiiremat vähendamist, et pööre vähema saastamise suunas oleks kiirem ning et investeeritaks tootmisesse, mis keskkonda ei hävita.

Siim Kallas ise tunnistab, et tema ja kaassaadikud ei olegi nii keerulistel teemadel spetsialistid. Riigikogu suudab hinnata vaid üldist suunda ja peegeldada üksikuid muresid, mida neile räägitakse. “Valitsuse poolel on meiega võrreldes profid, neil on meiega võrreldes võimas aparaat, sealsed inimesed valdavad neid teemasid palju paremini,” möönab Kallas.

Tõesti, kui küsida mõnelt riigikogulaselt, kes kolleegide seast tohutust ettepanekute paketist, mõjuhinnangutest ja saatekirjadest end läbi on närinud

Nii on avalikkuses kuuldav peamiselt nende hääl, kes maalivad kas poliitilistel põhjustel või majandushuvide tõttu avalikkusele pilti rohepöördest kui Eesti inimestele kahjulikust, lausa Eesti-vaenulikust poliitikast.

Seepärast ongi valitsuse positsioonid väga ettevaatlikud.

Protsessis osalenud ametnikud ja riigikogulased rõhutavad, et see ongi ratsionaalne: kogu plaanis on palju määramatust ja nii tuleb praegu jätta maksimaalne läbirääkimis- ja manööverdamisruum, et Eesti ettevõtete huve maksimaalselt kaitsta. Üks kasulik asi, mille Riigikogu lisas: reformi kõigile osadele tuleb teha Eesti-kesksed ja võimalikult põhjalikud mõjuanalüüsid. Euroopa Komisjoni üldised analüüsid ei ole meie jaoks piisavad.

Samas on Euroopa Komisjoni pakett tervik – ühest valdkonnast midagi suurt ära võttes ei ole lõppeesmärk enam saavutatav. Või tuleb kuskil mujal rohkem panustada. Ei ole ka ette näha, et Euroopa Komisjon tagasi tõmbaks, sest selja taga on Euroopa Parlament, kus kaalukeel kaldub seisukoha poole, et komisjoni ambitsioonid on lubamatult madalad.

Nii läheb Eesti raevukaimalt võitlema asjade eest, kus meil on kõige lobivõimekamad ettevõtted, aga kus meie positsioon ei pruugi olla kaitstav, sest pole midagi asemele pakkuda.

Kaks näidet. Üks on loomulikult põlevkivitööstus. Kõigist kaasamisprotsessis esitatud arvamustest ja ettepanekutest on kõige agressiivsem ja jõulisem, isegi ähvardavam (kui meie oma kõige saastavamat äri kaua jätkata ei saa, peab Eesti riik meie varasemad investeeringud kinni maksma!)

Viru Keemia Grupi (VKG) oma.

VKG jutupunktid korduvad paljude nendega seotud organisatsioonide seisukohtades, aga ka avalikus debatis nii poliitikute kui ka arvamussaadete juhtide suus.

Ning peegelduvad ulatuslikult ka valitsuse seisukohtades.

Näiteks on küsitav, kas valitsusel õnnestub kaitsta positsiooni,

et soovime jätkata tasuta CO2kvootide massilist jaotamist veel pikalt. Euroopa Komisjoni ettepanek ja kalkulatsiooni alus oli tasuta kvootide jagamine üldse lõpetada ja kohe.

Teine näide on silmapaistva lobivõimekusega Eesti metsatööstus. Nende mure – justkui tähendaks Euroopa Komisjoni ettepanek, et Eesti peaks metsanduses siduma 2,5 miljonit tonni süsinikku senisest rohkem, puidutööstuse lõppu Eestis – tõi kõige olulisema probleemina esile ka keskkonnaminister Erki Savisaar. Intervjuus ERR-ile ütles ta, kuidas see tähendab, et “metsaraiumist tuleks kaks korda vähendada ja metsanduse 60 000 töökohast tuleks 30 000

inimesele leida mingisugune uus väljund”.

Tegemist on ilmselge liialdusega. Riigikogu keskkonnakomisjon näiteks ütles oma ametlikus arvamuses ELAK-ile, et vaatamata kostvale maailmalõpuretoorikale on komisjoni seatud eesmärk tegelikult täidetav ning kooskõlas ökoloogide soovitusega Eesti metsale.

Komisjoni protokollis esitlevad keskkonnaministeeriumi spetsialistid arvutust, et raiemaht väheneks umbes 10 protsenti ehk poleks kaugeltki nii katastroofiline, kui seda esitatakse.

See ei tähenda, et Eestil aga võidelda ei tasuks. Ka mitmed keskkonnakaitse taustaga spetsialistid kinnitavad: Eesti ees-

9

märk on teiste riikidega võrreldes ebaproportsionaalselt karm.

Senine keskkonnaministeeriumi kliimapoliitika asekantsler Kristi Klaas kahtlustab, et siin peab olema mingi arvutusmeetodi viga, mille Eesti peab Euroopa Komisjoniga esmalt selgeks vaidlema. Ei ole loogikat, et Eesti peab oma metsades süsiniku sidumist rohkem kui kolmekordistama, aga mitmed sarnase metsasusega riigid mitte.

Just Kristi Klaas on see, kes peab nüüd ministeeriumide vahele pillutatud ja üksikute huvigruppide meelevallas olevale rohepöördele tervikvaate andma.

24. jaanuarist alustas ta tööd rohepoliitika koordinaatorina Riigikantseleis.

10

KÜTE JA SOOJUS

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

PELLETIT

FOTO: SHUTTERSTOCK

rile ais ja kütteks läheb see, mis mujale ei kõlba. Täpselt nii on see ka pelleti puhul. Eesti puitmajade eksport on väga auväärne tegevusala, samuti mööbli- ja vineeritööstus, aga puit ei kasva kandilisena, puidu töötlemisel on jäägid ja kõige mõistlikum on need kütteks kasutada.”

Kõige otstarbekam ongi kasutada toormena mööblitööstuse või mõne muu puitu töötleva ettevõtte jääke. Saetööstuses tekib erinevaid jäätmeid kuni 40% ulatuses, millest keskmiselt ligi 28% moodustavad höövellaastud, toodangu praak ning laudade ja prusside valmistamiseks mittekõlblik materjal. Ülejäänud 12% on puhas ja kuiv saepuru, mis on pelletite tootmise jaoks parim tooraine, kuna siis vähenevad töötlemise ja kuivatamise kulud.

pole vaja peljata

Kuigi aeg-ajalt kuuldub üleskutseid, et puuküttest tuleks Eestis üldse loobuda, ei muuda see olematuks fakti, et puidu põlemisel paiskub atmosfääri sama palju CO2 kui sama koguse olematuks mädanemisel.

Nutikas katel vähendab kallist küttekulu

TOIMETAS SVEN SULA Pelletikütet tuntakse meil pisut üle paarikümne aasta, mille jooksul on esialgsest väga innovaatiliste inimeste hobist saanud tuttav kütteliik mitte ainult eramutes, vaid ka suurtes katlamajades. Tegemist on bioenergiaga kõige ehedamal kujul, kuna kasvades seob puit süsihappegaasi ja põlemisel eraldub seda sama süsihappegaasi just sama palju. Nii on lood kuiva halupuu puhul, pellet on selles osas veelgi keskkonnasõbralikum. Kuna süsiniku sidumine ja vabanemine toimuvad suhteliselt lühikese aja jook-

sul, peetaksegi pelletikütet süsinikuneutraalseks. Seega on eestlastele kõige traditsioonilisema kütteviisi näol just pelleti puhul tegemist aruka ja kliimaneutraalse bioenergia kasutusega.

Ometi on puidu ja isegi pelletiga kütmise vastaseid, kes väidavad, et tegu vaat et hukatusliku tegevusega. “Huvitav, et seda trummi taovad ka väga auväärsed teadlased,” imestab pelletipõletite ja katelde arendamise ja tootmisega aastaid tegelenud Aavo Isak. “Puit on väga kehv kütus! Meie metsad aetakse ahju!

Õigem oleks kütta söega ja püüda tekkiv CO2 kinni. Lisaks illustreerivad kõiki puidu põletamise vastaseid artikleid pildid vanadest lagunenud pliitidest ja eelmisest sajandist pärinevatest või veel vanematest kütteseadmetest. Nõuded, millele kaasaegne pelletikatel peab vastama, on nii karmid, et neid pliidi või vana ahjuga võrrelda on suisa solvav. Kui Väos asuvad koostootmisjaamad põletavad hakkpuitu 100% kasuteguriga, kuidas saab siis puit olla kehv kütus,” ei varja Aavo Isak imestust.

Põlemisest sõltub palju Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjupanekuks just piisavalt heaks.

Niiske puu ei võta korralikult tuld ja et süttimisfaas venib märksa pikemaks, suureneb märgatavalt korstnast väljuvates põlemisjääkides vingugaasi ja peenosakeste arvukus.

Viimaste emissiooni vähendab oluliselt, kui luua eeldused puhtaks põlemiseks. Puidujääkidest kokku pressitud pelleti niiskusesisaldus jääb enamjaolt alla 8%, see süttib kiirelt ja põleb tänu

kontrollitud põlemistingimustele hapnikurikkas keskkonnas väga puhtalt.

Millest siis ikkagi tehakse pelletit

Ükski tootja ei pressi küttegraanuliks kallist ja maailmaturul nõutud kvaliteetpuitu. Kuigi arvamus, et pellet valmib peeneks hakitud ümarpuidust, elab hoogsalt edasi. Aavo Isaku sõnul vajab viimane müüt tingimusteta ümberlükkamist. “Alati on olnud nii, et kõigepealt raiutakse tare püsti, siis reele jalas, vank-

PÄIKESEPANEELID

Kuna soojuspumbad olid aastate jooksul eramutele mõeldud pelletikatelde turu üsna jõuliselt üle võtnud, otsustati Isaku sõnul nende ettevõttes möödunud kevadel, et eraisikutele sobivate seadmete arendusse enam ei panustata. Sügisel tuli oma suhtumist siiski muuta, sest kasvavad energiahinnad tekitasid taas huvi väiksemate seadmete vastu “Aga pelletikatel mitte ei vaheta soojuspumpa välja, vaid nad hakkavad koos tööle. Võimalik on juhtida kütmise valikut pelleti ja pumba vahel sõltuvalt välistemperatuurist ja ka elektri hinnast,” ütleb Aavo Isak. Nii et pellet on meie kliimas jätkuvalt hea valik.

FOTO: SHUTTERSTOCK

võivad tuua kasu mitmel tasandil Üha populaarsemaks ja perspektiivikamaks muutuvate päikeseelektri tootmisjaamade kohta võib kokkuvõtvalt öelda, et aastatega on suurenenud nii päikesepaneelide tootlikkus kui ka erinevad võimalused nende finantseerimiseks – seda nii era- kui ka äriklientide jaoks.

UKU ADRIAN ILVES Päikeseenergia terviklahenduste soetamine ja seeläbi päikeseenergia tootmine muutub üle maailma üha konkurentsivõimelisemaks ning ka Eesti pole siin mingiks erandiks.

Päikeseelekter on võrgust ostetava elektri ees konkurentsivõimeline alternatiiv muu hulgas seetõttu, et päikeseelektriga ei kaasne võrgutasusid.

Päikeseelektri kasutamisega vähendab tarbija enda ökoloogilist jalajälge, sest tegemist on 100% taastuva energiaallikaga.

Kuidas aga asjaga algust teha ja millised on finantseerimisvõimalused?

Eesti Energia päikeseenergia teenuste arendusjuht Sten Tamberg sõnab, et juba paar aastat pakub Eesti Energia lisaks äriklientidele lahendusi ka eraklientidele, milleks on “võtmed kätte” lahendus. “Tegemist on terviklahendusega alates dimensioneerimisest ja projektihaldusest kuni kasutuslubade, ehituslubade ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastamiseni ehk

kogu bürokraatiani välja ning viimase etapina kõige seadistamine, et park tootma hakkaks.

Eraklientidele võimaldab finantseerimislahendus soetada päikesepark järelmaksuga ning ilma sissemakseta, ehk pole vaja algkapitali, et hakata ise kohapeal päikeseenergiat tootma,” ütleb Tamberg ja lisab, et erakliendi päikesepargi suuruseks on kujunenud keskmiselt 30 paneeli.

“Pakume ka ärikliendile “võtmed kätte” lahendust ja seda ka osamaksetena. Suuremate parkide vaates võib sobilikuks pidada ka teenusena pakutavat lahendust, mis kliendilt alginvesteeringut ei nõua. Eesti Energia investeerib päikeseenergia tootmisjaama ja lõppklient ostab kohapeal toodetud päikeseelektri energiat fikseeritud hinnaga. Tegu on tavaliselt pikkade, 10–25-aastaste lepingutega ja sellega on võimalik energiahind pikaks perioodiks fikseerida.

Seal ei ole börsile sarnast volatiilsust, kus hinnad võivad märkimisväärselt kõikuda. Selliste lahenduste puhul räägime päikeseparkidest suurusega alates 150 kW ja rohkem.”

Kokkuhoiukohad ja kliendikasud “Esiteks on võimalik ennast kaitsta kallineva elektrihinna eest ehk fikseerida energiahind pikemaks perioodiks.

Teine aspekt on toodetud energia, mida klient ära ei tarbi ja mida ta saab seeläbi tagasi elektrivõrku müüa ning selle pealt lisatulu teenida,” ütleb Tamberg ja lisab, et lähikuudel avaneb eraisikutel võimalus taotleda KredExilt päikesepaneelide paigaldamiseks toetust, täpsema nimega väikeelamute rekonstrueerimistoetus, mis on osa KredExi meetmetest ja mille taotlusvoor avatakse 2022. aasta märtsis või aprillis.

“Väikeelamute rekonstrueerimistoetus on mõeldud elamu terviklikuks rekonstrueerimiseks. Selle tarbeks on vaja teha projekt ja rekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt energiatõhususarvu klass C. Päikesepaneelide paigaldamine on üks võimalus, kuidas seda saavutada, aga enamasti hõlmab rekonstrueerimine ka teisi aspekte,” kommenteerib Tamberg.

TA S U B T E A DA

PRIIT LOPSIK Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht Mis kuulub Swedbanki jaoks rohelise energia alla, mille tarbeks laenu antakse? Kas teil on selleks konkreetsed koostööpartnerid?

Rohelise energia alla kuuluvad investeeringud päikesepaneelidesse, tuuleturbiinidesse ja soojuspumpadesse. Meil on selles vallas rida koostööpartnereid (kodulehel loetletud – toim), kellega teeme koostööd eelkõige eraisikute ja väikeettevõtete investeeringute puhul. Loomulikult finantseerime ka teiste tootjate/müüjate pakutud lahendusi.

Kellele antakse laenu?

Laenu antakse nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Krediidi väljastamine ei erine tavapärasest finantseerimisprotsessist.

Me kindlasti toetame taastuvenergiale ja üleüldse rohetehnoloogiale üleminekut. Näiteks ei luba Swedbanki kliimapoliitika väljastada laenu fossiilkütuste tootmiseks – see on üks vahend, mille kaudu saame kaasa aidata kliimamõjude vähendamisele ja rohelisematele tehnoloogiatele üleminekule.

Millised on olulisemad tingimused? Kas taastuvenergialaenu jaoks on vajalik tagatis?

Oluline on kliendi võime võetavat kohustust teenindada.

Seejuures võib laenu teenindamise allikaks olla investeeringust saadav tulu või ka kulude vähenemine. Taastuvenergialaen vajab sarnaselt teiste laenutoodetega tagatist. Tagatise lahendusi on erinevaid, alates soetatavast varast, lõpetades kinnisvara ja erinevate riigi poolt väljastatavate käendustega (KredEx, MES).

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

REKLAAM

11

12

ELEKTER

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

Päikesepaneel ei vabasta

ELEKTRIARVEST Kõrgustesse tõusnud elektrihinnad on paljud majaomanikud pannud kaaluma päikeseenergia kasutamist.

Pikaajalised investeeringud tekitavad aga inimestes palju küsimusi: kas meil on piisavalt päikest, kas paneelid tasuvad ennast ära, kui palju tuleb paneelidega tegeleda? Anname mõned vastused.

FOTO: SHUTTERSTOCK

TOIMETAS MARTIN HANSON

Kas Eestis saab piisavalt päikeseenergiat toota?

Eesti on päikeseenergia tootmiseks sobilik koht. Suvel algab Eestis valge päevaaeg varem ja lõpeb hiljem kui näiteks KeskEuroopas. Päikesepaneelid toodavad energiat 12 kuud aastas.

Eestis on päikesepaneelide töö kõrgaeg aprillis-mais, kui on pilvitud ilmad ja väljas piisavalt jahe. Paneelid toodavad energiat ka pilves ilmaga ning sügisel ja talvel tagavad paneelid kogu aastasest toodetud elektrikogusest 10–20%.

Kui palju vähem energiat toodab talvine päike?

Talvel on päike madalamal, mistõttu on energiatootmine väiksem, kuid mitte täiesti olematu. Suvel toodavad päikesepaneelid tihti rohkem elektrit, kui majapidamises vaja läheb – ülejäänud elektri saab elektritootja edasi müüa. Talvel aga ostetakse puudujääv elektrienergia otse võrgust. Kõige suurema tootlikkusega kuu on reeglina detsember, mil toodang võrreldes suvekuudega on umbes kümme korda väiksem.

Juba märtsist on aga toodang märkimisväärselt suurem ja ap-

rill-mai võivad sõltuvalt aastast olla teinekord ka parima tootlikkusega kuud.

Kas päikesepaneelid tuleb alati suunata lõuna poole?

Oleks hea, kui paneelid oleksid suunatud lõunasse, kuid alati pole selline lahendus võimalik.

Vastupidi levinud arvamusele võivad paneelid olla suunatud igasse ilmakaarde, sealhulgas põhja. Küll aga peab arvestama siis väikese tootlikkusega.

35-kraadise kaldenurga puhul annavad ida- ja läänesuund toodangut 20% vähem, põhjasuund 50% vähem.

Kas päikesepaneelid tasuvad end ära ka siis, kui elektrihind ajapikku langeb?

Tasuvuse arvestamisel valitseb printsiip, et rahaline võit tuleneb võrgust ostmata jäänud elektrienergiast ja ülejääva elektrienergia müügist. Saadavat rahalist võitu tuleb võrrelda päikeseelektrijaama investeeringu ja jooksvate kuludega ehk päikeseelektrijaama omahinnaga.

Kuna võrgust ostetavale elektrienergiale rakenduvad ka võrgutasud ja riiklikud maksud, on ala-

ti tasuvam omatoodetud elektrienergiat võimalikult palju ise ära tarbida. Piisava omatarbe korral on kindlasti võimalik, et päikeseelektrijaam tasub end ära ka juhul, kui elektrihind langeb.

Praeguste pikaajaliste ekspertprognooside kohaselt on elektrihind tõusutrendis ja mida kallim on elektrihind võrgus, seda kiiremini kodune päikeseelektrijaam end ära tasub. Üldiselt tasub hästi projekteeritud jaam end ära kümne aastaga.

Kui toodetud elektrit jääb üle, siis mida sellega teha saab? Maha müüa? Kuidas see käib?

Alustada tuleb elektritootja liitumistaotluse esitamisest võrguettevõtjale. Pärast avalduse esitamist sõlmitakse võrguettevõtjaga liitumisleping, mille raames vahetatakse välja sinu elektriarvesti, sest enam pole sa mitte ainult tarbija, vaid ka tootja, ning arvestust on vaja pidada mõlemas suunas.

Kui arvesti on vahetatud ja liitumistööd lõpetatud, sõlmitakse sama võrguettevõtjaga tähtajatu elektritootja võrguleping. Võrgulepingu sõlmimise järel tuleb viimasena alla kir-

Palju eelmisel kuul siis läks?

See on üks sagedasemaid küsimusi selle talve kõnepruugis. Ja mille peale kulus, pole täpsustada vaja.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuidas hoida kokku kodus?

1. Taltsuta elektriõgardid Keskmiselt 5–10% kulub ooterežiimis seadmetele, nagu monitorid, telerid, digiboksid, muusikakeskused jms. Kodust lahkudes lülita need täiesti välja või tõmba juhe seinast välja. Uusi ostes eelista võimalusel väiksema elektritarbimisega seadmeid, kui need pole just kordi kallimad.

3.

Vaata üle tarbimissharjumused Kui soojendad majapidamises vett elektriga, mõtle korra neile asjadele. Kas keerad vee kinni ajaks, mil harjad hambaid? Vahest pesed nõusid,

Päikesepaneele peetakse üldiselt hooldusvabaks – tuuled ja vihmad hoiavad neid üldjuhul piisavalt puhtana. Talviti paneelidele langev lumi ei riku neid, sest läbi õhema lumekihi kumavast valgusest toodetud elekter aitab paneele üles soojendada, mis omakorda toob kaasa lumekihi mahalibisemise või sulamise. Üldine soovitus on hinnata teatava regulaarsusega visuaalselt päikesepaneelide olukorda ning eemaldada neilt ettevaatlikult mustus, mida vihm ja tuul pole suutnud pikema aja jooksul eemaldada.

Allikad: Eesti Energia, moodnekodu.ee arhiiv

3.

giat Kuna küttesüsteem kasutab umbes 20–40% kogu hoone energiast, mõjutab see väga palju lõplikku elektrikulu.

Võttes kasutusele moodsad kütte- ja jahutussüsteemid, on võimalik energiat märkimisväärselt säästa. Näiteks vanemad boilerid töötavad maksimaalselt 80-protsendilise tõhususega, samas kui uutel boileritel on see näitaja 95%.

Samuti tasub kontorites seadistada konditsioneer stabiilse temperatuuri peale (näiteks 20 kraadi). See aitab samuti energiat säästa.

2.

Kodust lahkudes kustuta tuled ja kasuta LEDlampe Nõuanne, mis võib vähendada elektrikulusid kuni 25%.

Lahkudes toast rohkem kui 20 minutiks, kustuta tuled ja töös pole mõtet hoida valgusteid, mida pole hetkel vaja. Kui keegi parasjagu pliidi ees ei toimeta, pole mõtet lasta põleda ka õhupuhasti valgusallikal. Soetades säästu- või LED-lambid, saab valgustuse kulu allapoole kangutada kuni 80%. Kohtadesse, kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda päevas, tuleks valida tavalise säästulambi asemel suure lubatud lülituste arvuga mudel.

Kas paneele peab hooldama? Kuidas seda õigesti teha?

Kasuta säästlikku kütte- ja jahutustehnoloo-

TOIMETAS SVEN SULA

Eriti paaril-kolmel viimasel kuul on kommunaalarve ootamisest saanud rahvussport. Mitte üksi kodudes. Ettevõtete juhid on räigest hinnatõusust mures samamoodi nagu iga eluaseme peremees.

Kui halduskulude ja prügiveo rida püsib endises vaos, siis kütte ja elektri ridu vaadatakse arvetel näpuga järge vedades. Ja näod ees on väga mornid. Et pisutki hõlpu saada, kordame taas üle need kõige lihtsamad kokkuhoiukohad.

jutada väiketootmise lepingule vabalt valitud elektrimüüjaga, näiteks Eesti Energiaga, kes ostab elektrit ja vajadusel müüb seda ka juurde. Eesti Energia ostab elektritootjatelt elektrit tagasi tunnipõhise börsihinnaga, millest on lahutatud konkreetse tootja parameetritest sõltuv marginaal.

kraan pidevalt lahti? Mõnuled kaua duši all ega viitsi seda kinni keerata, kui end parasjagu nuustikuga nühid? Keedad veekannus rohkem vett, kui hetkel vajad, ja kasutad veekeedukannu asemel elektripliiti? Kõik eelnevad on säästukohad.

Söögitegemisel on tark kasutada pliidil keeduala suurust ja mitte sellest väiksemat potti.

Viimasel juhul võib kuni 20% soojast niisama raisku minna. Ja ahjus võid vabalt kasutada küpsetamise lõpus ka jääksoojust – lülita ahi välja mõni minut enne toidu valmimist.

4.

Vähenda temperatuuri ruumides, kus keegi pikemalt ei viibi Võimalik on alandada põrandakütte temperatuuri kraad või paar tubades, kus viibitakse vähem, näiteks esikus, koridoris või magamistoas. Juba kraadi võrra allapoole tulek, väheneb küttekulu 5% jagu. Milleks uhada kütta, punn põhjas, kui ise oled tööl või hoopistükkis reisil.

Kuidas hoida kokku kontoris?

1.

Kontoritehnika olgu energiatõhus Töövälisel ajal peaksid arvutid, monitorid, printerid ja muud

seadmed olema välja lülitatud. Lauaarvutite asemel tasub aga kasutada sülearvuteid, sest need vajavad toimimiseks palju vähem energiat. Ekraanid tumedamaks ja säästurežiimile!

2.

Hoia elektrikulul silm peal Energiakulutust ei saa tervenisti kontrolli all hoida, küll aga saab kokku hoida näiteks kütte, konditsioneeri või valgustuse pealt.

Vaheta iganenud või ebaefektiivsed valgusallikad uue tehnoloogia vastu, mis on säästlikum, kestab kauem ja vajab ka vähem hooldust.

4.

Tooda elektrit ise Ehk tasub osa elektrist ise toota? Näiteks päikesepaneelid aitavad vähendada ökoloogilist jalajälge, on ülimalt energiasäästlikud ja lõppkokkuvõttes tuleb elekter ka odavam.

Päikeseelektri puhul toimub elektri tootmine lokaalselt ja see võimaldab säästa võrgutasult. Lisaks aitab taastuvenergia parandada hoone energiamärgise klassi ja suurendada turuväärtust.

Allikad: Eesti Energia, paylesspower.com

SOLARSTONE OÜ

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

Kodumaine ehitisintegreeritud päikesepaneelide pakkuja Solarstone OÜ ja viilhalle tootev Oras Metall OÜ lõid aasta alguses käed, tuues üheskoos turule elektrit tootvad viilhallid. Kahe ettevõtte näol said kokku kogemused inseneeriast, päikeseenergeetikast ja materjaliteadusest.

Innovaatilised elektrit tootvad

VIILHALLID

Viilhallil on traditsioonilistes tööstusharudes, nagu põllumajandus, tootmine ja logistika, alati olnud koht tootmis- ja laopinnana või on sel olnud mõni muu praktiline funktsioon. Nüüd on viilhallist saanud ka elektri tootja. “Erinevus tavapäraste lahendustega võrreldes on selles, et katuse- või seinamaterjalidena kasutatav PVC-kate või sandwich-paneelid asendatakse integreeritud päikesepaneelidega, mis muudavad hoone veetihedaks ja ilmastikukindlaks,” räägib Solarstone’i tooteinsener ja üks asutajatest Mattis Jürimäe.

Nutikas energiatootmine igal aastaajal

Kodumaiste tootjate poolt turule toodud uudse lahendusega viilhalli puhul ei kasutata elektri tootmiseks üksnes katuse-, vaid ka seinapinda. See annab suurepärase võimaluse toota päikeseenergiat ka siis, kui katusepind lume alla jääb.

“Päikesepaneelid saab integreerida nii PVC-, teras- kui ka sandwich-hallidesse. Katused võivad olla nii ühe- kui kahepoolse kaldega ja katta saab praktiliselt kogu viilhalli, v.a uksed-aknad ja muud läbiviigud. Katusesse integreeritud paneelid on oma kaldenurga tõttu efektiivsemad, kuid talvel on nende tootlikkus teadupärast tagasihoidlik. Seevastu ei kogune lumi fassaadile, mis tagab lokaalse elektrienergiaga tootmise ka hilissügisel ja talvel,” selgitab Jürimäe. Ta ütleb, et paneelipargi suuruse valikul tuleb leida kuldne kesktee, arvestades ehitatava halli energiavajadust.

Elektrihinna kõikumiste eest kaitstud

Lisaks ettevõtte keskkonnasõbraliku kuvandi loomisele saab üle jääva elektri tagasi võrku müüa, teenides lisatulu või krediiti elektriarvete katmiseks.

“Lahendusena elektrituru ebastabiilsusele võiks kaaluda katuste ja fassaadide päikesepaneelidest rajamist ning lokaalselt toodetud energia abil suurema autonoomsuse tekitamist,” sõnab tooteinsener Jürimäe.

“Kui eramajapidamistes juhtub tihti, et päikeseenergia tootmise tipphetkel ei ole suuremat tarbimist, kuna päevasel ajal ollakse üldiselt tööl või koolis, siis äripindade puhul on olukord vastupidine – tarbimine ja tootmine käivad käsikäes.”

Sisuliselt genereerib viilhall rahavoogu. Päikeseelektri tootmise ja maksimaalse omatarbimisega kaitstakse end ja oma ettevõtet võimalike suuremate elektrihinna kõikumiste eest järgmisteks kümnenditeks.

Esimene omalaadne toode maailmas

“Eestis välja arendatud Click-on ehk täiskatuse lahendus on esimene omalaadne toode maailmas, mis võimaldab standardsed PV-paneelid muuta kaks ühes katusekattematerjaliks.

Kombineerides päikesepaneelid mittetootva komposiitmaterjali ehk passiivpaneeliga, millega viimistletakse elektritootmiseks sobimatud alad, jääb tulemus esteetiline ja vastupidav.” Selle lahendusega on Solarstone, kelle põhifookuses ongi päikesekatuste tootmine ja müümine, loo-

nud täiesti uue standardi päikesekatuste turul, tagades korraga kuluefektiivsuse ja esteetilise väljanägemise.

Paneelid katuse sisse, mitte peale

Päikesepaneelid paigaldatakse katuse sisse, mitte katuse peale.

Tooteinsener rõhutab, et tänu sellele ei ole vaja kalleid kandureid, mis tõstaks paneelid katusest kõrgemale ja rikuks hoone välisilme arhitektuurse terviku.

“Integreeritud paneelide kasutamisel saavutatav ökonoomika kaotab vajaduse kulutada raha ja aega katusematerjali paigaldamisele.”

Solarstone’i paneelid on ilmastiku- ja löögikindlad ning hambuvad ja ülekattuvad paneelid takistavad sademete sattumist katuse alla. Lisaks taluvad paneelid suurepäraselt ka ekstreemset lume raskust, olles seega tõeliselt universaalseks katusekattematerjaliks.

Mõistlik hind

Päikesepaneelidega kaetud viilhalli hinnad algavad 1100 €/m².

Hinnas sisaldub viilhalli konstruktsioon, päikesepaneelid, inverter, paigaldus ja kinnitustarvikud. Integreeritud paneelide lisamine uuele viilhallile on oluliselt ratsionaalsem kui viilhallile omakorda tavapaneelide paigaldamine. Nõnda hoiad kokku materjalidelt ja paigaldustöödelt.

Kui ka sinu eesmärk sel aastal on luua oma ettevõttele rohekuvand ja hoida kokku elektriarvetelt, külasta Solarstone’i kodulehte aadressil solarstone.ee.

13

14

ROHETIIGER

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

JAANUS PURGA:

tulevik algab täna – Eesti teekond taastuvenergiani mahule umbes 8 miljonit tm.

Mootorikütusteks on nii kohalik biometaan kui kohaliku taastuvenergia põhjal toodetud vesinik, aga endiselt ka sisseveetavad mootorikütused.

Eestil kui suhteliselt hästi säilinud ökosüsteemiga paindlikul väikeriigil on hea võimalus viia loodusressursside tarbimine tasakaalu looduse taastumisvõimega. Sel moel toimides saame näidata eeskuju teistele riikidele ja suurendada oma konkurentsivõimet.

Energiamajandus on Eesti rohepöörde seisukohast kõige olulisem valdkond, kuna läbi selle on inimesel kõige lihtsam vähendada mõju kliima soojenemisele. Rohetiigri initsiatiivil analüüsisid ettevõtjad, eksperdid ja TalTechi teadlased eelmisel aastal energiavaldkonda detailsemalt ja koostasid energia teekaardi. Üheksa kuu jooksul andsid oma panuse ligi 40 valdkonna spetsialisti.

Energia teekaart käsitleb elektri, soojuse ja transpordikütuste kasutamist ja tootmist ühtse tervikuna ning pakub välja teekonna taastuvate energiaallikate kasutamise poole liikumiseks aastani 2040.

Tulemuseks on lahendus, kus loodussõbralikult toodetakse siseriiklikuks tarbimiseks vajalikus koguses energiat sellise hinnaga, millega tarbija soovib veel osta ja tootjal on mõistlik toota ning dotatsioone maksma ei pea.

Kes on süüdi?

Eestis on vajadus energiamajanduse ümberkorraldamiseks ja tarbimis- ning käitumisharjumuste muutmiseks kohale jõudnud peamiselt viimastel kuudel, mil inimeste postkastidesse on laekunud rekordsuured arved. Nagu sellistel puhkudel ikka, küsivad inimesed – kes on süüdi, et asjad nii halvasti on?

Aga kas ikka on nii halvasti? Alati on ka midagi head, näiteks see, et energiasäästu ja taastuvenergia tootmise vajalikkus on nüüdseks jõudnud kõigini, ka nendeni, kelleni jutud taastumatute loodusvarade, sh põlevkivi kasutamise piiramise vajalikkusest, kliimamuutustest, raiskamisest ja ületarbimisest varem hästi jõuda ei tahtnud. Energia – nii kütused, elekter kui ka soojus – oli säästmiseks lihtsalt liiga odav.

Selleks, et energia teekaart ei jääks liiga teoreetiliseks, on järgnevalt kirjas, kus me praegu

Kui palju tootmis­ ja salvestusvõimekust on vaja ning kus need paiknevad?

Tulevikus piisab Eesti siseriikliku elektrienergia vajaduse katmiseks kombinatsioonist:  1400 MW maismaatuuleparke;  1000 MW meretuuleparke;  1300 MW päikesepaneele;  2400 MW juhitavat võimsust (sh salvestusvõimekust).

Ehkki viimase 10 aasta jooksul pole Eestis ühtegi suurt maismaa- ja meretuuleparki ehitatud, on hakanud jää lõpuks liikuma. Loodetavasti on meil 2030. aastaks 1400 MW ulatuses maismaaparke. Valminud on ka merealade planeering, mis realistlikult võimaldab 2030. aastaks toota 2500 MW ulatuses meretuuleenergiat, jagunedes kolme tuulepargi vahel – nendest kaks Liivi lahel ja üks Saaremaa lähistel.

Päikesepaneele on praeguseks juba ca 500 MW jagu ja neid lisandub kiires tempos, 1300 MW on saavutatav.

Tuult ja päikest tasakaalustavad taastuvenergial põhinevad juhitavad võimsused kombinatsioonina salvestitest-pumphüdroelektrijaamadest, puiduhakkel ja jäätmepuidul töötavatest koostootmisjaamadest ja väga olulise komponendina veel vähemalt 1000 MW ulatuses salvestusvõimekusest tarbijate juures. Lisaks strateegiline reservvõimsus kuni 1000 MW, eelistatult võiks see olla biometaanil põhinev.

oleme ja mida meil taastuvatele energiaallikatele üleminekuks vaja on.

Kui palju me Eestis tulevikus energiat vajame?

2040. aastaks langeb Eesti summaarne energiatarbimine praeguselt 32–33 TWh-lt 23–25 TWh-ni, aga elektri osakaal kogu energiatarbimises kindlasti suureneb, moodustades 2040. aastal vähemalt 60%. Seda illustreerib ka allpool olev graafik.

Kas ja kuidas muutub igaühe heaolu? Kas energia on tulevikus kallim?

Heaolu pigem paraneb, kui teadlikult oma elukorraldust ja tarbimisharjumisi puudutavaid valikuid suunata. Sellisel juhul energiaga otseselt seotud kulutuste osa (soojus, jahutus, elekter, kütused) väljaminekutes väheneb. Oluline koht on siin tarbimise juhtimisel (tarbin siis, kui energia on odav, ja toodan ning müün siis, kui energia on kallis) ja energiasäästul (ei küta enam õue ega ela üle jõu käivalt suurel elamispinnal ning ei sõida üksi autoga).

Kas ja kuidas väheneb summaarne keskkonnamõju?

Kindlasti väheneb. Kui 2021. aastal emiteeris Eesti 7–8 miljonit tonni arvestuslikku süsinikdioksiidi ekvivalenti, siis 2031. aastal “toodame” seda alla 3 miljoni tonni ja 2040. aastal umbes 0,5 miljonit tonni. Väheneb oluliselt ka energiasektori elutsükli põhine süsinikuheide – praeguselt 16–17 miljonilt tonnilt 6 miljonile tonnile.

Millistest allikatest energia tulevikus tuleb?

Energia tuleb taastuvatest kohalikest allikatest soojuse, jahutuse ja elektrienergia tootmiseks.

Esmasteks allikateks on Eestis tuul, päike, bioloogilised jäätmed, prügi, puidutööstuse jäätmed ja kohalik energeetiline puit – selles mahus, mis vastab jätkusuutlikule aastasele raie-

KOV­ide roll kasvab

E N E R G I A TA R B I M I S E M U U T U S 20 21 – 20 31 – 20 4 0

9,4

6,9

0,07

0,02

4,2 1,27

12,2

9,3

5,3

3,3

5,4

8,6

8,2

2,2 7,7

Tulevikus paikneb energiatootmine hajutatult üle Eesti – iga omavalitsus peab nägema ette oma territooriumil taastuvenergia tootmise vähemalt mahus, mis on kohalik tarbimine. Ei saa ja ei tohi enam elada teiste piirkondade arvel. Nõukogude ajast jäänud arusaam, et kogu elekter toodetakse idas ja kogu ülejäänud Eesti tarbib, enam ei toimi.

On hea aeg hakata leppima paratamatusega – energiatõhususel ja ressursisäästul põhinev rohepööre ja üleminek taastuvenergiale tuleb kindlasti. Võidavad need, kes õigel ajal “küüti hüppavad”, ja kohe kindlasti kaotavad need, kes võimalikult kaua pidurit vajutavad.

Tutvu energia teekaardiga põhjalikumalt Rohetiigri kodulehel.

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

REKLAAM

15

16

REKLAAM

ENERGEETIKA 23. VEEBRUAR 2022

D E

E L E

!" sti da ü d p rral . e s k Ko ites u . t u J s r t, " mide laag s a w ifil linn ho s m u u el, älg aari d v a st, anet päev e t pl us , ere t t i p s ä i e n n sal sa oo i o o s , t a Sa tra ipäev s n tes e mo sünn n e d ai se e t p s la du a d. e i t s a m i j il p äp ele umif t d - ja aeda aari s u t od laste lane o l id ,p isi d m m e s d m tea rogra endu e t ast dusp tri e l i õp ari stea a h t u nis ote ad n o e i t t , K tt, ele õ d v i ol stu mus ega. a ko s, v sünd ndus u t e li oo uuda ri et k a t nn m. M stea o esk ök v eadu e ö r, m htus või t a in u, õ w m ho e d s s i p lgu lda lus, ä a v r t e r s e Ko esi ak . v s u jää e k d el es k me a nn

R E P

K

O O

R I F

D I L

D A M

E L E

E L E

i li g l r a e 8 n ,T 1 e 9 .

2 w 10 t w s L p w R e a j | s.e h u 6 Põ - 1 iakesk 0 1 rg N ne e P o inf

@

Energia avastuskeskuse asutajaliikmed: