ETTEVÕTJA (oktoober 2013)

MAALEHE LISA

1 0 . O K T O O B E R 20 1 3

2 E T T E V Õ T J A

10. oktoober 2013

Tootjarühmad loovad eelised ühiselt tegutsevatele ettevõtjatele Kõigil põllumajandusettevõtjatel, olgu nad suured või väikesed, on toodangu liigist ja hulgast sõltumata palju sarnaseid probleeme. Tulundus­ ühistutesse liitunutel on hõlpsam ja kulu­ efektiivsem toime tulla kui üksiküritajatel.

Tootmisahelas tootmine-töötlemine-kaubandus-tarbija on raskusi igas etapis. Seemne ja väetiste, masinate ja seadmete, tõukarja ja söötade soetamine on kulukas, rääkimata investeeringutest toodangu töötlemiseks. Lisakulu nõuab ka kvali-

teedinõuete täitmine. Turustuskanaleid otsides selgub, et töötlev tööstus ja kaubandus on huvitatud suurtest kogustest ja pidevast kaubapakkumisest. Lootus laatadel ja messidel oma toodangut realiseerida nõuab aega ja kulutusi. Üksikettevõtja oma

T O O TJ A D

Tunnustatud tootjarühmad Seisuga 25. september 2013 Tootjarühm

Liikmeid

Milliste toodete osas tunnustatud

Eestimaa Piimatootjate Ühistu 33 Piimaveised, lehmapiim ja töötlemisel saadud tooted Kevili Põllumajandusühistu 125 Põllukultuurid, õliseemned ja valgurikkad taimed, töötlemisel saadud tooted Lihaühistu Pyhl 5 Sead, sealiha, töötlemisel saadud tooted Piimandusühistu E-Piim 209 Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted Tartumaa Piimatootjate Ühistu 15 Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted Tulundusühistu Eesti Mahe 85 Mahetootmine: puuvili jm saadused istandusest; köögivili, maasikad, teravili, kartul, suhkrupeet jm söödajuurvili, lihaveised, kanamunad jmt TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit 8 Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted Tulundusühistu Laeva Piim 18 Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted TÜ Rakvere Piimaühistu 20 Piimaveised, lehmapiim, selle töötlemisel saadud tooted Tulundusühistu Talukartul 8 Kartul, suhkrupeet, söödajuurvili; töötlemisel saadud tooted Viru Lihaühistu 5 Sead, sealiha, töötlemisel saadud tooted Kesk-Eesti Põllumajandusühistu 8 Raps Tulundusühistu Wiru Vili 8 Mahetootmine: teravili ja õlikultuurid TÜ Lüüste Põllumajandusühistu 5 Teravili, õlikultuurid TÜ Vooremaa Viljakasvatajad 6 Teravili, õlikultuurid Põllumajandusühistu Rapter 6 Teravili, raps TÜ Hiiumaa Meierei 20 Toorpiim Tulundusühistu Kaarliveski 5 Teravili, raps, rüps TÜ Eestimaa Kartul 7 Kartul ja selle töötlemisel saadud tooted

www.kinnistu.ee, tel 501 7886 Ilmub Maalehe vahel

Alustada tuleb tunnustamise taotlemisest Tootjarühma tegutsemise sisuks on oma liikmeks olevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine ühise majandustegevuse abil. Põllumajandussaadusi ühiselt tootes, töödeldes ja turustades on tootjatel võimalik saada paremat hinda ja hoida kokku kulusid.

Põllumajandusettevõtjaid ühendava TÜ vormis tegutseva tootjarühma tunnustamiseks tuleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIAle) kõigepealt esitada tunnustamise taotlus koos tegevuskavaga. Tunnustust taotletakse konkreetsete toodete osas. Põllumajandustootjatest liikmeid peab TÜ-l olema vähemalt viis. Põllumajandusministri määrus sätestab ka nõuded liikmete müügitulule ja tunnustatavate toodete osakaalule. Tootjarühmale kehtivad piirmäärad liikmete toodetud-töödeldud põllumajandussaaduste müügist saadava aastatulu kohta.

Tunnustatud tootjarühma liikmetel tuleb realiseerida tunnustatud tooteid tootjarühma kaudu nii, et nende müügitulu on esimesel majandusaastal vähemalt 25%, teisel 50%, alates kolmandast 80% vastava toote müügitulust. Mahetootjatele on norm veidi leebem.

Tootjarühm võib saada PRIA vahendusel toetust kulutusteks, mis on seotud rühma enda loomise ja arendamisega. Lisaks messide, konverentside, koolituste, kaubamärgi, turu-uuringute, reklaami ja muu seesugusega seoses.

Toetuse maksimaalne summa sõltub tunnustatud toote ühise turustamise müügitulu suurusest ja sellest, mitmendat aastat tootjarühm tunnustatuna tegutseb. Toetuse määr jääb vahemikku 1,5–5% eelnenud majandusaasta müügitulu summast, kuid mitte üle 80 000 euro. Suurim on toetus esimesel ja teisel aastal, edaspidi piirmäärad ja -summad langevad. Üks tootjarühm võib saada viiel aastal toetust kokku kuni 310 000 eurot.

SHUTTERSTOCK

na kui ka toodangumahtude ja käibe poolest. Piimandusühistu E-Piim, Kevili Põllumajandusühistu ja mõni teinegi pole piirdunud tootjarühma toetusega, vaid teinud maaelu arengukava arengutoetuste abil ulatuslikke investeeringuid.

Näiteks võimaldab augustikuus Lääne-Virumaal tööd alustanud Kevili viljaterminal Eesti suurimal taimekasvatajate ühendusel töödelda tunnis 400 tonni vilja. Kevili vahendusel müüakse tema liikmete toodetud vilja rohkem kui kümnesse välisriiki. TÜ Kevili kinnitab oma tegevuskavas: hind on liikmetele parim, mida võimalik saada.

Kevili tegevuskava seletab hästi lahti, miks tulundusühistu liikmeks olemine kasulik on. Ühiselt ehk suurtes kogustes on soodsam osta seemet, väetisi, taimekaitsevahendeid, varuosi ja kütust-õlisid masinatele. Liikmetele pakutakse tugiteenuseid alates nõustamisest ja koolitustest transpordi, toodangu esmase sorteerimise, töötlemise ja ladustuseni koos tipptasemel laboriteenustega. Ühiselt turustatava toodangu maht ja elevaator on nii suured, et Kevilil on võimalik valida vilja müügiks kõige “kasulikumat” aega.

Mida teevad 20 tootjarühma?

Tootjarühmi on PRIA tunnustanud alates 2010. aastast, praeguseni on tunnustus käes 20 tulundusühistul ning veel ühe rühma osas teeb PRIA otsuse 14. oktoobriks. Tootjarühma loomise ja arendamise toetust on PRIA välja maksnud 2,6 mln eurot ning 18. oktoobrini saab taas toetustaotlusi esitada.

Tootjarühmadena tunnustatud TÜ-de osakaalu mõistmiseks Eesti põllumajandussaaduste turul on kasulik teada, et juba 2010. aastal ühendasid 12 rühma 584 ettevõtet. 2012. aastal lisandus veel kaheksa tootjarühma 65 liikmega.

Tootjarühmade hulgas on viieliikmelisi väiksemaid ühistuid ja väga suuri nii liikmeskon-

Tootjarühmade liikmeteks on nii väikese tootmismahuga FIEdest talunikke kui ka üsna suuri ettevõtteid – kasu saavad kõik. Näiteks TÜ Hiiumaa Meierei ühendab kõiki 16 talu ja nelja osaühingut, mis Hiiumaal piima toodavad, ning ühistu kaudu müüakse see Saaremaa piimatööstusele.

Maaelu arengukava 2012. aasta seirearuandes seisab, et meede on rakendunud eesmärgipäraselt, eriti toetust saavate tootjarühmade käibe osas. Nende müügitulu ületas juba 2011. aastal sihteesmärki ligi neli korda, samuti kasvas jõudsalt paljude FIEde müügitulu. Täitumata jääb eesmärk toetatavate tootjarühmade arvu osas (45), kuid üks põhjus võib olla ootus, et järgmisel programmperioodil rakendub samasugune meede palju suuremate toetusmäärade ja -summadega.

Põllumajandusettevõtjatel, kel tootjarühmaga liitumise vastu huvi, soovitab PRIA tutvuda meie kodulehel www.pria.ee tunnustatud tootjarühmade andmetega, valida endale sobiv ja võtta esindajaga ühendust.

PIRET KLJUTŠIVSKI PRIA arengutoetuste osakonna juhataja REPRO

PARIM KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS

kauba eest soovitud hinda sageli ei saa ja peab leppima ostja pakutavaga.

Maaelu arengukava meede 1.9 pakub rahalist abi tulundusühistu (TÜ) vormis tegutsevate tunnustatud tootjarühmade loomiseks ja arendamiseks, et need ühiste eesmärkide ja liikmete huvides tegutseda võiksid.

Aasta 2013 piirkonna ettevõtte tiitli võitis Aqva Hotels OÜ.

“Ettevõtluse auhind”: piirkonna ettevõte 2013 Konkurss “Ettevõtluse auhind” on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele ning samas pikima ajalooga ettevõtluskonkurss Eestis.

Konkursi käigus selgitatakse välja enim kasu toonud ettevõt-

ted viies riigi jaoks kõige tähtsamas valdkonnas.

Tänavu lisandus uus võistluskategooria “Piirkonna ettevõte 2013”, mille loomise eesmärk on tunnustada ja tuua teistele eeskujuks majanduslikult edukaid, siseturule suunatud väike-

Toimetaja Piret Tamm. Tel 669 8191. e-post piret.tamm@lehed.ee

ettevõtteid (kuni kümne miljoni eurose käibe või bilansimahuga), mis on olulised regionaalselt (sh Harjumaa ja Tallinn).

2013. aasta nominendid olid Aqva Hotels OÜ, Karja Pagari­ äri ja Fellini Kohvik OÜ. Võitjaks kuulutati Aqva Hotels OÜ,

Keeletoimetaja Marilin Look

kel on oma piirkonnas suur roll nii turistide teenindamisel kui ka kohaliku elu edendamisel. Ettevõtluse auhinna võitjad pärjati 8. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimuval auhinnagalal. Konkurssi kaasrahastab Euroopa sotsiaalfond.

Korrektor Merike Järvlepp

Kujundaja Mari Peterson

E T T E V Õ T J A 3

10. oktoober 2013

KOLM KULDREEGLIT, mida läbirääkimistel järgida JOANNA JÕHVIKAS

Reegleid, millest juhindumine aitab kullavih­mal sadada lasta, on mõistagi rohkem kui kolm, nagu matemaatikas või füüsikas ei piisa tundmatu väljaselgitamiseks alati paarist valemist.

Maalehe lugeja jaoks toob läbirääkimiste õpetaja Georg Merilo tänases numbris esile kolm nurgakivi õnnestunud läbirääkimiste vundamendist.

Ettevalmistuse möödapääsmatu tähtsus Esiteks, valmistage oma kava ette nii sõnades kui ka numbrites: mõõtühikutes (aeg, kaal, gabariidid jne) ja rahaühikutes (euro, valuuta, kursid, raha hind jms). Millal tahes peate tegema järeleandmise või vastupidi, saate teiselt poolelt boonuse – lõpptulemuseni jõudmise õlitamiseks –, kalkuleerige, mida üks või teine muudatus rahaliselt tähendab ning kuidas tasakaalu mõjutab. Uskuge – mõjutab.

Katsuge pühendada ettevalmistusele sama palju aega kui läbirääkimiseks eneseks. Kui planeerite pidada kahetunnine voor, siis proovige – mis sest, et töö kõrvalt justkui aega pole – sama põhjalikult ka ette valmistuda. Ettevalmistuse aluseks olgu teie läbirääkimiste eesmärgid ja nendeni jõudmise taktika – sellest kokku valmib päevakord. Seejärel mängige analoogselt läbi partnerite võimalik lahinguplaan ning korrigeerige enda oma.

Võimalusel paluge nn kodutööd tehes mõnel kolleegil mängida teise poole rolli, et intensiivse ajurünnaku käigus ära arvata, millised eesmärgid, võimalused, kaardid ja taktikad on tõenäolised ning mida teie leer nendele vastukaaluks teeb. Igati sobiv ja vajalik on leppida kokku, kuidas – juhul kui esindate oma ettevõtet mitmekesi – aru saate, et asi kulgeb soovitud suunas, ning vastupidi, kui ilmnevad untsumineku ja aja mahavõtmise vajaduse märgid.

Sobiv koht meenutuseks ja sõnavara ajakohastamiseks: juba ammu ei kasutata läbirääkimistel väljendit “vastaspool”.

On ühised huvid, käimas tuleb hoida vastastikku kasulikku vooluringi, püüda koos kogu ahela kulusid vähendada, seega paslik on “partner” või “teine pool”.

Pidage pausid välja Seda soovitan mitmel põhjusel. Esiteks ei ole “läbirääkimised” täiesti tabav termin. Ütlema peaks hoopis “läbimõtlemised”. Öelda tuleb siis ja ainult siis, kui huultele jõudev on läbi mõeldud. Samuti, kui ütleja

Inspiratsioon ja lõõgastus korralda merel!

Miks eelistada koosoleku, seminari või muu sündmuse korraldamiseks just laeva? Vastus on lihtne – elamusterohke laevareis viib sinu ja su kaaslaste mõtted argirutiinist eemale.

See on suurepärane võimalus viibida koos, ammutada inspiratsiooni ja genereerida uusi ideid.

“Hästi ettevalmistunu saab läbirääkimisi võtta naerulsui,” lubab läbirääkimiste õpetaja Georg Merilo.

saab aru, kas tulemas on küsimus, vastus, informeerimine, vastuargumendi esitamine või muu.

Teiseks, kui lause keskel saab õhk otsa, on see organismi märguanne, et tuleb hingata ja mõelda, mitte hingeldades ette laduda kõik, mis öelda on, nagu väga hästi on sõnastanud esinemise õpetamise guru Martin Veinmann.

Kolmandaks – kui pause mitte pidada ja ainult juttu tulistada, siis kuhu jääb laadimine? Vuristate end tühjaks ning sööte seni rahus kuulanud ja kuulamise – mitte nõustumise!

– märgiks pead noogutanud teisel poolel peost.

Neljandaks, pauside väljapidamine veidike pikemalt, kui see on tavaks – tunde järgi – paneb teise poole kergelt kohmetusse olukorda ning on väga võimalik, et nad lisavad mingit infot või muudavad mõnd tingimust soodsamaks, et nende jaoks ebamugavast momendist üle saada.

Küsige kvaliteetseid küsimusi Ei ole sugugi harvad läbirääkimised, kus – kas siis ettevalmistuse ajanappuses või enda

arvates kogemuse mütsiga lööma tulles – küsitakse “Eee… aaaagaaaa… mis te ise mõelnud olete?”. See ei ole küsimus, millele saab oodata tasemel vastust. Veel enam, teine pool haistab teie nõrkust ning kompassi suuna hüplikkust, initsiatiiv võib minna üle ja teine pool domineerima hakata.

Teine ebakvaliteetse küsimuse tunnus on hakata kohe selgitama, mida küsimusega silmas peeti, miks see esitati ja millist sobivat vastust oodatakse. See vähendab küsimuse jõudu ning külvab läbirääkimiste pooled üle müraga. Küsimus – vaikus. Vastus – vaikus. Täpsustus – vaikus. Arusaamise kinnitus – vaikus.

Kokkuvõttes: mõelge läbi küsimus kui snaiprilask, esitage see ära ja hoidke suu kinni (isegi kui hääletoon või küsimuse grammatika polnud ideaalsed).

Teine pool vastab, ja palub täpsustada, kui vaja – kas siis tõesti korrigeerimist vajades või lihtsalt aja võitmiseks. Seejärel mõelge, formuleerige järgmine eesmärgi poole viiv lause ning esitage. Ja nii võiduka lõpuni.

Georg Merilo facebook.com/ läbirääkimistekoolitus

Konverentsi päevakava näidis 1. päev

17:00 17:30 -18:00 18:00 -21:00 21:00 -...

laevale minek kohvipaus konverents vaba aeg ja meelelahutus laeval

2. päev

7:30 -10:00 10:30 -16:30 17:00 -19:30 20: 00 -22: 00 22:00 -...

hommikusöök Rootsi lauas vaba aeg Stockholmis konverents õhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranis meelelahutus laeval

3. päev

10:00

saabumine Tallinnasse

Kõik kellaajad on antud kohaliku aja järgi.

Hind sisaldab - kruiisipiletit ühele neljakohalises aknata B-klassi kajutis

Hind ühele inimesele Tallinn–Stockholm–Tallinn

- konverentsiruumi kasutamist kuni kaheksa tundi - kohvibuffet’d

al.

60,25 €

- ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Tallinki rühma- ja konverentsiosakond Tel +372 669 6564; grupid@tallink.ee; www.tallink.ee

4 E T T E V Õ T J A

10. oktoober 2013

Kuidas leida väärt töötajat?

Hoolimata tööturu olukorrast või hoopis selle tõttu on tööandjal heade tulemuste saavutamiseks vaja väärt, suurte teadmistega ja innukat, s.t suurepärast meeskonda.

Hea ja toimiva tiimi leidmine ja hoidmine on keeruline ning aeganõudev töö, lisaks päris kulukas.

Pole ju suur saladus, et häid inimesi, spetsialiste on alati vähem, kui tööandjad soovivad.

See ei tähenda, et neid ei oleks, lihtsalt nende leidmine võib olla keeruline. Isegi kui olete oma meeskonnaga praegusel hetkel rahul, peaks järelkasvu leidmise peale mõtlema juba täna.

Hea ja ettenägelik tööandja investeerib nii tänasesse kui ka homsesse töötajasse. Olemasolevad töötajad vajavad tähelepanu ja motiveerimist, tulevased esmalt muidugi leidmist. Igal aastal lõpetab koole, kõrgkoole ja kutsekoole suur hulk värskeid spetsialiste, kes tahavad kiiresti ja valutult tööturule siseneda.

Neid huvitavad head tingimused ning põnev ja väljakutseid pakkuv töö, mille eest saaks head (väärilist) tasu.

Tartu Ülikooli lõpetas sel suvel veidi üle 3000 üliõpilase – spetsialisti. Osa neist töötas juba lõpetamise ajal, osa jätkas õpinguid, aga ülejäänud väärt töö-

jõud oli tööotsingutel. Ehk viibis nende hulgas just teie jaoks vajalik inimene?

Uut töötajat, kel puudub kogemus, on kombeks natuke peljata. Mine tea, ehk ta ei oska ikkagi seda, mida meie ettevõttes vaja on. Noored ei tunne kella!

Nad ei tea, mis on rutiin! Selliseid mõtteid on tööandjad aegajalt ka meile, karjäärinõustajatele öelnud. Kindlam on võtta tööle inimene, kel on erialane kogemus ja väärt soovitajad. Samas tuleb tunnistada, et praegused üliõpilased ja homsed vilistlased on väärt tööjõud! Nad on nutikad, väga hea õpivõimega, aktiivsed ja täis teotahet.

Kuidas jõuda nende väärt tegijateni?

Kõrgkoolide karjääritalituse üks eesmärk on olla sillaks üliõpilaste, ülikooli lõpetajate ja tööand-

jate vahel. Kõige mugavam ja kiirem viis on kasutada selle aasta veebruaris avatud portaali www. tudengiveeb.ee, mille abil jõuab töö- ja praktikapakkumine üheksa kõrgkooli üliõpilaste ja vilistlasteni.

Tudengiveebis osalevad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Tehnikaülikool ning Tallinna ja Tartu Ülikool.

Portaalis saavad tööandjad sisestada nii töö- kui ka praktikapakkumisi (tasuta) ning tutvuda üliõpilaste ja vilistlaste CVdega. Lisaks on tudengiveebis hulk huvitavat lugemist õppimise, karjääriplaneerimise ja kõrghariduse kohta – kasulik ka siis, kui te tudeng pole.

Tartu Ülikooli karjäärilisti abil on võimalik leida uut töötajat või

VIIME KOKKU

Hea tööandja, kui soovite: n leida algatusvõimelist, haritud ja pädevat töötajat, n edastada tööpakkumine Tartu Ülikooli üliõpilastele ja vilistlastele, n hoida kokku tööjõuotsingute kulusid, n lahendada ajutist tööjõupuudust, näiteks suviti, n leida osalise ajaga töötajaid, n tutvustada oma ettevõtet Tartu Ülikooli üliõpilastele, siis parim võimalus on pöörduda Tartu Ülikooli karjääritalituse poole.

Täpsem info võimaluste kohta on kirjas karjääritalituse kodulehel www.ut.ee/career

praktikanti. Listi saadetud tööja praktikapakkumised paneme ka raamatukogu stendile. Karjäärilistil on praegu 4750 liiget.

Nii nagu tudengiveebis, saadame teie pakkumised karjäärilisti tasuta.

Veel on ettevõtetel, organisatsioonidel ja asutustel võimalus tutvustada oma firmat Tartu Ülikoolis. Karjääritalitus aitab leida sobiva ruumi ja organiseerib informatsiooni levitamise. Selline otsekontakt on aida­nud tekitada huvi konkreetse ettevõtte, valdkonna ja eriala vastu.

2013. aasta kevadel toimus Tartu Ülikoolis karjääripäev, kus osales umbes 550 üliõpilast ja 21 ettevõtet/asutust. Aset leidis töömess ja tegutses kümme töötuba, mille juhtideks enamasti ettevõtete esindajad. Nii tööandjate kui ka üliõpilaste tagasiside oli positiivne, misõttu on plaanitud samalaadne üritus ka 2014. aasta kevadesse.

Kõigi nende ja muude võimaluste kohta saab rohkem infot ülikooli karjääritalitusest (www. ut.ee/career).

Miks võtta praktikant?

Eraldi tähelepanu väärib kindlasti üks väga tähtis teema – praktika. Praktika on üliõpilastele suurepärane võimalus omandada ja arendada erialaseid teadmisi. Lisaks annab see reaalse töökoge-

SHUTTERSTOCK

Hea ja toimiva meeskonna leidmine ja hoidmine on keeruline, kulukas ja aeganõudev töö, kuid see tasub ennast ära.

muse, mida saab hiljem lisada CVsse – vähemalt esialgu, kui erialane töökogemus puudub.

Praktika on õpingute osa, mille ajal saab õpitud teadmisi ja oskusi rakendada töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. Praktika eesmärgid, õpiväljundid, maht, sisu, vorm ja muud nõuded on kirjas õppekavas. Kõrgkooliti ja õppekavati on kindlasti erinevused, seega tasub enne tingimusi uurida.

Kahtlemata saate praktika abil juba varakult avastada oma ettevõtte jaoks vajalikud talendid, uued spetsialistid ja tulevased juhid. Reaalses töösituatsioonis ja tegelikult päris pika aja vältel on võimalik inimest jälgida – kuidas ta sobitub meeskonda, kuivõrd innukas ta on ning mil määral oma tööst ja valdkonnast huvitatud. Üsna palju on selliseid lugusid, kus esialgu praktikale läinud noor on samas asutu-

ses hiljem meeskonna liige, kusjuures sel juhul ei kulu tööandjal hiljem valdkonna ja asutuse tutvustamisele aega ja energiat.

Kindlasti on praktikantidel värsked teadmised ja uued ideed, miks mitte neid siis kasutada.

Võib-olla just see värske pilk toob lahenduse probleemile, mis teid tükk aega vaevanud on.

Praktikandid võivad anda hea võimaluse töökoormust jagada näiteks puhkuste ajal. Arvestama peab küll sellega, et praktikant vajab juhendamist: ilma hea mentorita ei too praktika kasu ei üliõpilasele ega ettevõttele. Hea juhendamise korral aga õpivad tegelikult mõlemad.

Kui praktika oli huvitav ja õpetlik, jagavad seda infot tudengid ka omavahel ja õppejõududele. Seega on praktika kasulik ka ettevõtte mainele.

Piret Tatunts Tartu Ülikooli karjääritalitus

Puit – homse elukeskkonna võti Rahvusvaheline puitarhitektuuri konverents

14. novembril Tallinnas KUMU kunstimuuseumis Vaata lähemalt: www.puuinfo.ee

kaido@komatsuforest.ee www.komatsuforest.ee

Konverentsi korraldab Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames ja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

E T T E V Õ T J A 5

10. oktoober 2013

Maakondlikud arenduskeskused väikeettevõtjale abiks!

SHUTTERSTOCK

Mõnusalt kuum suvi on seljataga ja ettevõtja­tel lähenemas uus mõningast majandus­seisakust pingestunud ettevõtlusperiood.

Mis on maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustiku ettevõtluse abistamisele ja tugevdamisele suunatud tegevuses toimumas ja mis võiks väikeettevõtjatel sellest kasu olla?

Endiselt pakuvad MAKi võrgustiku konsultandid üle Eesti ettevõtlusega alustamist kavandavale inimesele või käivitamisjärgus ettevõtjale tasuta ettevõtlusnõustamist äri kavandamisel (sh äriidee hinnangut, soovitusi ettevõtlusvormi valikuks jms), äriplaanide koostamisel, finantsprognooside planeerimisel, ettevõtte asutamisel, ettevõtlustoetuste taotlemisel ja paljudes muudes ettevõtlusega seotud valdkondades.

Erinevalt varasemast on alustava ettevõtja starditoetuse menetlemisel Harju-, Tartu-, Pärnu-, Saare- ja Viljandimaa arenduskeskustel märgatavalt suurem roll, sest ka taotluste hindamine toimub kohapeal.

Alustavale ja tegutsevale ettevõtjale pakub MAKi võrgustik mitmeid ettevõtluse, turustuse, äri kavandamise, tööseaduse, ettevõtte rahanduse jms väga madala osalustasuga koolitusi. Näiteks Harju ettevõtlusja arenduskeskuses (HEAK) toimub sügistalvisel hooajal neli eesti- ja kaks venekeelset ettevõtluse baaskoolitust.

Nendel koolitustel saab ettevõtlusest põhiteadmised, sh ettevõtte loomise, müügi, turunduse, finantside vallas. Kursuse käigus töötavad õppurid välja äriplaani ja kursuse lõpus toimub selle kaitsmine.

MAKide korraldusel viiakse üle Eesti läbi eelkõige alustavatele ettevõtjatele ja ettevõtlusega alustamise kavandajatele suunatud tasuta ettevõtluspäevi ning osaletakse kohalike omavalitsuste või ettevõtlusliitude või ettevõtlus- ja loomeinkubaatorite ettevõtluspäevadel ettekannete ja ettevõtjate nõustamisega kohapeal. Septembris toimunud Harjumaa ettevõtluspäeval oli läbivaks teemaks “Idee – teostamata kasutu!”, kus sai kuulata ka mitmeid ettevõtjate praktilisele kogemusele tuginevaid ettekandeid, näha moderaatori eestvedamisel ärikiirkohtingut kontaktide saamiseks, osaleda töötubades idee elluviimise, ekspordi ja turunduse teemadel jms.

Juba tegutsevad ettevõtted saavad MAKi võrgustikult tasuta abi ekspordi, turunduse, müügi, raamatupidamise jm valdkondades. Pärast suvist pausi jätkab taas oma tegevusega tasuta ettevõtjate mentorklubi ja kasvupotentsiaaliga ettevõtjate arengunõustamine, mille raames toimuvad regulaarsed ettevõtjate nõustamiskohtumised mentorite või MAKi ettevõtluskonsultantidega, abistamaks neid eesmärkide saavutamisel. Mentorklubid pakuvad juhendatavatele koolitusi ja ühisarutelusid ning kogemuste vahetust.

HEAKi innustamisel toimuvad juba aastaid Harjumaa naisettevõtjate kokkusaamised ja kogemuste vahetused.

Mitmed arenduskeskused viivad konsultantide assisteerimisel Põhjamaade Ministrite Nõukogu toel väikeettevõtted tutvuma ja koostöökontakte leidma vastavate Skandinaavia ettevõtetega, samuti valdkondlikele messidele.

Arengujärgus ja kapitalivajadusega ettevõtetele on kavandamisel kapitali kaasamisvõimalusi käsitlev infopäev. Osalemise huvi korral peaks pöörduma vastava piirkonna arenduskeskuse poole.

Tootmisettevõtjale aitavad riikliku investorteeninduse programmi raames koolitatud MAKi investorkonsultandid koostöös kohalike omavalitsustega leida sobilikud kinnisvaraobjektid eelkõige väljaarendatud või väljaarendamisel olevatest tööstus- ja tootmisparkidest.

Püütakse leida rakendust omavalitsuste territooriumil kasutuseta jäänud suurematele objektidele, aga ka abistada seiskunud ettevõtete taas- või uuskäivitamisel. Ühtlasi osutavad investorkonsultandid koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) igakülgset abi välisinvestoritele investeeringu teostamisel, s.o vahendavad informatsiooni Eesti ettevõtluskeskkonnast ja piirkonna ettevõtlusest, viivad investorid kokku neile huvi pakkuda võivate partneritega, aitavad leida tegevuseks sobilikke kinnistuid ja hooneid, nõustavad ettevõtte loomisel jms.

Praegusajal toimub MAKi võrgustiku juhtimisel ja haldamisel aktiivne maakondade, aga ka kohalike omavalitsuste investeerimiskeskkondi ja -võimalusi kirjeldavate veebilehtede ja -por-

taalide valmistamine ning käivitamine.

Ekspordihuviga ettevõtjale soovitame ja abistame oma toote-teenuse ning välispartneriotsingu kirjeldamisel riiklikult hallatavas ja EASi poolt ülemaailmselt tutvustatavas veebiportaalis www.tradewithEstonia.com, aga ka muude ekspordikanalite leidmisel.

Noorte ettevõtlikkuse toetamiseks on MAKi võrgustik juba neljandat hooaega osalenud noorteprogrammi Entrum korraldamisel ja laiendab üle Eesti Ida-Virumaa ettevõtluskeskuse algatusel ning juhtimisel Ida-Virumaal juba aastaid väga heade tulemustega toiminud “Ettevõtliku kooli” programmi.

Arenduskeskused tegelevad ka turismiettevõtjate tegevuse koordineerimise ning mitmed ka turismiinfopunktide halda­ misega.

Täpsemat infot MAKi võrgustiku tegevusest leiab võrgustiku arenduskeskuste kodulehtedelt ja www.makis.ee-st. Teavet saab ka MAKi konsultantidelt nõustamiskohtumistel ning telefoni, e-posti ja Skype’i teel. Teretulnud on kutsed ettevõtlusteemade tutvustamiseks ja ettevõtlusnõustamiseks avalikel üritustel ning õppeasutustes.

Samas on MAKides oodatud ideed piirkondade ettevõtluse arendamiseks ja tugevdamiseks ning riigi ettevõtluskeskkonna parendamiseks. Viimaste elluviimiseks ja oma missioonikohaste ülesannete parimaks teostamiseks teevad MAKid koostööd riiklike institutsioonide ja paljude teiste partneritega.

Kui piirkonnas on edukad ettevõtted, siis on seal ka atraktiivsed töökohad, kõrgem heaolutase ning rohkem noori ja elu. Tugev ja arvukas väikeja keskmise suurusega ettevõtlus on piirkonna stabiilse arengu alus.

Aarne Leisalu, Ph.D. Harju ettevõtlus- ja arenduskeskus (www.heak.ee)

TA S U B T E A DA

Väikeettevõtja täiendavad finantseerimisvõimalused n Alustava ettevõtte starditoetuse taotlejaks võib olla füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või ettevõte, mis on registreeritud mitte rohkem kui 12 kuud tagasi või on asutamisel. Toetuse perioodi lõpuks peab äritegevus saavutama isiklikest või muudest vahenditest subsideerimata kasumlikkuse ja looma vähemalt ühe täistööajaga töökoha. Starditoetust on võimalik taotleda kuni 5000 eurot, kusjuures toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%. n Kasvutoetuse puhul toetatakse ettevõtjat, kes on registreeritud äriregistris või maksu- ja tolli­ ametis mitte rohkem kui 36 kuud tagasi ning kelle prognoositav müügitulu ekspordist on teisel majandusaastal pärast projekti lõppu vähemalt 20% kogu müügitulust ja selle kasv projekti lõpuaastale järgneval kahel majandusaastal vähemalt 30% aastas, jõudes teise majandus-

aasta lõpuks 120 000 euroni. Üldjuhul eeldatakse, et ettevõtja on enne saanud ja täitnud stardiabi nõuded. Kasvutoetust on võimalik taotleda kuni 32 000 eurot, kusjuures toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 50%. n Nii stardi- kui ka kasvutoetuse taotlemiseks tuleb esitada vastaval vormil taotlus koos äriplaani ja spetsiifilise mudeliga määratletud finantsprognoosiga ning kavandatud hangete pakkumistega Harju või Pärnu ette­võtlus- ja arenduskeskusesse, Tartu ärinõuandlasse, Viljandi või Saaremaa arenduskeskusesse või otse EASi. n Ettevõtlusega alustamise toetus töötule on kuni 4474 eurot.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada vastaval vormil taotlus koos äriplaani ja finantsprognoosidega töötukassale. n Innovatsiooniosakuga toetatakse teenuseosutajate paku-

tavate innovatsiooniteenuste hankimist. Toetuse suurus on kuni 4000 eurot üksiktaotluse korral ja kuni 16 000 eurot ühistaotluse korral (sh mitte rohkem kui 4000 eurot iga kaastaotleja kohta).

Taotlus tuleb esitada EASi. n Käibevahendite finantseerimiseks või investeeringute tegemiseks saab taotleda SA KredEx stardilaenu 2000–64 000 euro ulatuses. Omafinantseeringu osakaal peab olema vähemalt 10%.

Laenuintressi (üldjuhul 7,5–12%, riskirikkamate ärikavade puhul 14–18%) määrab laenu väljastav SEB, Swedbank, Nordea ja Citadele pangad. n Kohaliku piirkonna arengukavadega kooskõlas oleva Leaderi ettevõtlustegevuse toetuse saamiseks tuleb pöörduda vormikohase taotlusega vastava piirkonna LEADERi organisatsiooni, põlluvõi metsasaaduste ja nende töötlemisega seotud ettevõtluse toetuste osas PRIA poole.

n Mitmetel suurematel omavalitsustel, nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, on oma ettevõtlustoetused, mille kohta saab teavet vastava piirkon­ na arenduskeskusest, Tallinna puhul ka Tallinna ettevõtlusametist. n Ettevõtlusideede elluviimiseks saab taotleda ühisrahastust Hooandja veebi kaudu. Selleks on vaja kirjeldada oma äriidee koos pakkumisega võimalikele rahastajatele. n Kasvu- ja ekspordipotentsiaaliga äriidee elluviimiseks võiks taotleda kaasfinantseerimist ja mentorlust ingelinvestoritelt.

Selleks tuleb esitada lühike ingliskeelne ideekirjeldus Eesti äriinglite võrgustikule ESTBAN. Eelduseks on idee teostusvõimelise meeskonna olemasolu. n Juba tegutseva olulise kasvuja ekspordipotentsiaaliga ettevõtte arenguhüppe suuremahuliseks kaasfinantseerimiseks võiks pöörduda Eesti riskikapitalistide assotsiatsiooni EstVCA poole.

n MAK võrgustiku missioon on olla regionaalsel tasandil toeks Eestile vajalike arengute elluviimisel ettevõtlus-, mittetulundus- ja omavalitsussektoris. Maakondlikud arendus­keskused on igas maakonnas avalikes huvides tegutsevad riigi, omavalitsuste või nende liitude ja ettevõtjate asutatud sihtasutused, mis tegutsevad ühtsetel põhimõtetel koordineeritud koostöövõrgustikuna. n 2012. aastal nõustasid MAK võrgustiku ettevõtluskonsultandid üle Eesti rohkem kui 4500 ettevõtlusmõtetega inimest, sh umbes tuhandet tegutsevat ettevõtjat äri- ja ettevõtlusteemadel. Nõustamise kaasabil käivitati peaaegu 800 uut ettevõtet. Nõustati ka üle poolesaja tugifinantseerimise taotluse (millest u 70% leidsid rahastaja toetuse), käsitleti üle 50 inves­torpäringu, korraldatud koolitustel ja ettevõtluspäevadel osales mitmeid tuhandeid ettevõtjaid ja ettevõtjaks pürgijaid.

6 E T T E V Õ T J A

10. oktoober 2013

Interaktiivne raamatupidamine sinu arvutis Raamatupidamine ei tohiks olla ettevõtjale kulukas, seda eelkõige seetõttu, et tegu ei ole ettevõtja vaba valiku, vaid seadusandja määratud kohustusega.

Raamatupidamine kui protsess peaks ettevõtja igapäevaelus toimuma märkamatult ning võimalikult vähese inimesepoolse sekkumisega. Kvaliteetne raamatupidamine ei tohiks olla kättesaadav ainult neile, kes seda endale lubada saavad, vaid iga ettevõtja peab saama raamatupidamise tehtud kiirelt ja kvaliteetselt.

Ideest lahenduseni n Sellest ideest innustatuna asutati 2009. aastal äriühing Eesti Raamatupidamiskeskus eesmärgiga arendada välja ning tuua turule uudne intelligentne raamatupidamise terviklahendus. Tänu Euroopa Liidu struktuurifondi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaasabile saigi teoks Raamatupidamiskeskuse arendusprojekt www.raamatupidamiskeskus.ee.

Raamatupidamiskeskuse projekti elluviimine tugineb tugeval koostöövõrgustikul ning projektiliikmete pikaajalisel kogemusel nii infotehnoloogia kui ka raamatupidamise valdkonnas.

Mis teeb lahenduse erili­ seks? n Raamatupidamiskeskuse projekti uuenduslikuks ideeks on rakendada tehisintellekti algoritme raamatupidamise valdkonnas. Tehisintellekti valdkond on viimastel aastatel jõuliselt arenenud ja üha enam muutuvad igapäevaelu rakendused tehisintellekti kaasamisega mugavamaks ja efektiivsemaks, vabastades inimesed rutiinsetest tegevustest.

Terviklahenduse arenduse peamine eesmärk on muuta raamatupidamine efektiivsemaks.

Lahenduse tuumaks on iseõppiv süsteem, mis hakkab kasutamise käigus üha enam rutiinseid tegevusi teostama automaatselt, nii et kasutaja saab keskenduda palju tähtsamatele osadele, säästes oma aega.

Mida uudne lahendus võimaldab? n Raamatupidamiskeskus pakub väikeettevõte-

tele palju lahendusi ja võimalusi, mis tavapäraselt on kasutusel ainult suurettevõtetes, näiteks täielikult automatiseeritud müügiarvete laekumiste süsteemi, pangakonto tehingute nägemist otse raamatupidamiskeskkonnas, automaatset valuutakursside haldust jpm.

Rakendus võimaldab digitaalselt arhiveerida kõik ettevõtte dokumendid – nii pole muret, et need kaduma lähevad. Kuu lõpparuanded (bilanss, kasumiaruanne, deklaratsioonid) on samuti digitaalsel kujul alati kättesaadavad ning jõuavad kliendini tunduvalt kiiremini kui tavapärase raamatupidamisteenuse korral.

Raamatupidamiskeskus soovib tagada kliendile kasutusmugavuse. Selleks on kasutajal raamatupidamisele ja oma dokumentidele ligipääs seitse päeva nädalas ning 24 tundi ööpäevas kõikjalt, kus on internet. Ligipääs on tagatud kohe, kui midagi tähtsat meelde tuleb – ootama ei pea järgmise tööpäeva algust, et raamatupidaja poole pöörduda.

Oma kasutajakonto alla saab koondada piiramatu hulga ettevõtete raamatupidamisi. Nii on

SHUTTERSTOCK

Raamatupidamiskeskus on suurepärane lahendus maapiirkonna ettevõtetele, kus raamatupidamisteenus ei ole piisavalt lihtsalt kättesaadav.

Kellele Raamatupidamis­ keskus mõeldud on? n Kõigile, nii mikroettevõtetele kui ka suurematele äriühingutele. Suurepärane lahendus maapiirkonnas, kus raamatupidamisteenus ei ole piisavalt lihtsalt kättesaadav. Ideaalne alles alustavatele ettevõtetele, kui toiminguid on küllaltki vähe ja raamatupidamisele pole otstarbekas kulutada. Loodud lahendus muudab ettevõtete igapäevase raamatupidamise niivõrd lihtsaks ning automatiseerib raamatupidamise protsesse seni turul olevatest lahendustest suurel määral enam.

mugav jälgida kõigi oma ettevõtete andmeid ühest kohast. Samuti saab luua ligipääse teistele kasutajatele, kes saavad sinu ettevõtte andmetele ligi, sealjuures ei ole kasutajate arv piiratud.

Lisavõimalused n Raamatupidamiskeskuse süsteem on

ühendatud raamatupidamisbürooga. Seal, kus rakenduse intelligentsus ja kasutaja hätta jäävad või kus soovitakse eelkõige keskenduda ettevõtte edukale juhtimisele, saab raamatupidaja võtta tegevuse üle ning raamatupidamistoiming ei jää kunagi tegemata.

Tulemus n Eduka ellurakendamise korral vähendab Raamatupidamiskeskus märkimisväärselt inimtööjõu vajadust raamatupidamislike ülesannete täitmiseks. Ka muutub raamatupidamine inimese jaoks rohkem sisuliseks tegevuseks kui rutiinsete ülesannete täitmiseks, nagu seda on suuremas osas raamatupidamine praegu.

Annika Hoff Amello Raamatupidamisteenused OÜ valdkonnajuht

Tunnustatud Tšehhi kvaliteet ja töökindlus!

ZETOR MAJOR 80 Garantii 2 aastat!

SÜGISKAMPAANIA

23 500 € Hinnale lisandub käibemaks.

Esilaadur

6150 € Hinnale lisandub käibemaks.

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

17 aastat professionaalset kliendituge Eesti põllumeestele!

MÜÜK: INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 INDREK PUNGAR, tel 504 1986 URMAS PUNGAR, tel 526 6103

HOOLDUS JA VARUOSAD: Marko Saksjaak, tel 5665 5533 Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa

info@talutehnika.ee

www.talutehnika.ee

E T T E V Õ T J A 7

10. oktoober 2013

Viis müüti sotsiaalse ettevõtluse kohta “Kas tegemist on hilinenud aprillinaljaga?

Sotsiaalne ettevõtlus – see kõlab nagu süütu vanaema!” Nõnda kirjutas üks kodanik 2005. aasta sügisel anonüümses kommentaariumis, kui kuulutati välja esimene konkurss parima uue sotsiaalse ettevõtte idee leidmiseks.

Tänaseks on sotsiaalsed ettevõtted Eestis muutnud tuhandete inimeste elu paremaks. Mõned müüdid ja arusaamatused aga püsivad. Järgnevalt toome selguse majja.

2012. aastal moodustati Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Ükskõik millise ühiskonnaelu sektori puhul annab liikmes- ja esindusorganisatsiooni tekkimine märku sellest, et valdkond on esimesed kasvuraskused läbinud. Tõepoolest – sotsiaalsed ettevõtted on ligi kümne aastaga muutunud kummalisest nišiterminist üheks eelistatud tegutsemisvormidest inimestele, kes soovivad ühiskonda panustada professionaalselt ja mõistlikul viisil.

Sotsiaalne ettevõtlus sündis vajadusest “Sotsiaalse” ja “ettevõtluse” kombineerimine tekitab siiski siiamaani segadust. Üheks põhjuseks on asjaolu, et sotsiaalne ettevõtlus ei sündinud teoreetiliste mõtlejate peanuppudes. Paarkolmkümmend aastat tagasi hakkas üle maailma tekkima organisatsioone, mille eestvedajaid kannustas soov algatada senisest elujõulisemaid lahendusi ühiskonna paremaks muutmiseks.

Oma eesmärgi saavutamise teekonnal ei soovinud nad sõltuda annetajate kõikuvast heast tahtest või lühiajalise projektirahastuse õnneloosist.

Selle asemel hakkasid taolised eestvedajad ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks tarvilikke ressursse teenima kaupade või teenuste müügi (s.t ettevõtlustegevuse) abil. Sealjuures kaasati sarnaselt klassikaliste heategevusorganisatsioonidega endiselt teatud mahus ka vabatahtlikke või teisi toetajaid.

Kuidas taoliseid organisatsioone kutsuda? Mil viisil neid liigitada? Sotsiaalsete ettevõtjate leidlikku mitmekesisust on olnud raske ühe definitsiooni alla mahutada. Arusaamatused ja müüdid on kerged tekkima ning visad kaduma. Õnneks on tänaseks ka Eestis piisavalt tublisid sotsiaalseid ettevõtteid, kelle abil müüte murda ja sektori võimalusi ühiskonna jaoks selgelt esile tuua.

Kõik tõelised sotsiaalsed ettevõtted loovad ühiskonda rohkem väärtust kui paistab välja nende raamatupidamisaruandest (tööhõive, palgad, riigimaksud). Mõned ennetavad täiendavate kulude tekkimist riigi sotsiaal- ja ter-

vishoiusüsteemile (erivajadustega inimeste tööhõivega kaasneb nende endi ja lähedaste parem tervis). Teised leevendavad tõhusalt ja mõjusalt sotsiaalprobleemide avaldumise tagajärgi (näiteks aitavad tööle elu hammasrataste vahele jäänud inimesi). Kolmandad muudavad paremaks kohaliku kogukonna elu, valides muutuse loomise valdkonnaks laste arengu toetamise või mahetoidu pakkumise.

Müüt 1 n Sotsiaalne ettevõtlus on absurd, sest ettevõtluse eesmärk saab olla ainult kasumi teenimine.

Ettevõtlus on vahend, mitte eesmärk omaette. Paljudele inimestele ongi ettevõtlus abinõuks raha teenimise jaoks, kuid mõnedele võimaluseks finantseerida oma hobiga tegelemist (nt fotograaf) või viisiks jõuda oma leiutise abil miljonite inimesteni (nt insener). Sotsiaalsetele ettevõtjatele on ettevõtlustulu teenimine vahendiks, et muuta paremaks elu oma kogukonnas või ühiskonnas laiemalt.

Loomulikult peab ka sotsiaalsesse ettevõttesse laekuma rohkem raha kui läheb välja. Tulu ülejääk reinvesteeritakse peale palkade maksmist ja muude kulude katmist laienemisse ning arendustöösse. Paljudes ettevõtetes unistavad omaniku kasumi nimel pingutavad palgatöötajad sellest, et saaksid teha midagi, millel on ka laiem tähendus.

Iga õige sotsiaalse ettevõtte missioonil, eesmärkidel ja tegevustel ongi laiem tähendus olemas. Iga töötund investeeritakse kas otseselt millegi paremaks muutmisse või selle finantseerimiseks vajaliku ettevõtlustulu teenimisse. Ainuüksi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku tänane liikmete arv – kakskümmend kaheksa – näitab selgelt, et stamplähenemisest erinevate eesmärkidega ettevõtlus on võimalik.

Müüt 2 n Sotsiaalne ettevõtlus on ebaeetiline. Maailma paremaks muutmise eest raha küsides kaotab kogu asi mõtte.

Paljudes annetustest sõltuvatest heategevusorganisatsioonides ja projektipõhistes mittetulundusühingutes Eestis võib kohata siiraid, pühendunud ... läbi põlenud, pettunud inimesi. Nad on väsinud olukorrast, kus ressursside väike maht ja laekumise ebastabiilsus võimaldab oma siht­rühma liikmetega küll tegeleda, kuid mitte lõplikult aida-

ta. Tegevusel mõte on kadunud.

Taoline olukord tundub neile abivajajate suhtes väga ebaeetiline.

Sotsiaalne ettevõte suudab toimiva ärimudeli ja eduka juhtimise korral tagada endale stabiilse tuluvoo, mille abil pühenduda kogukondliku probleemi lahendamisele just nii kaua ja sellises mahus, kui tarvis. Selline lähenemine maailma paremaks muutmisele on nii mõistlik kui ka eetiline.

Loomulikult on ühiskonnas olemas koht ka ainult vabatahtliku töö või annetuste abil tegutsevatele heategevusorganisatsioonidele. Iga ühiskondliku eesmärgiga algatuse juht peab läbi kaaluma, milline tegevus- ja finantsmudel aitab tal kõige suuremat muutust luua. Võib juhtuda, et taoliseks mudeliks osutub just sotsiaalne ettevõtlus.

Müüt 3 n Sotsiaalseid ettevõtteid pole tegelikult olemas.

Seadusandluses ei mainita neid ju kusagil.

Sotsiaalsetest ettevõtetest on Eestis enamus registreeritud mittetulundusühingute või sihtasutustena. Need on traditsioonilised vormid selge ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonidele, s.h nendele, kelle tulueelarve täitub osaliselt või täielikult tänu ise ettevõtlustulu teenimisele.

Taolist juriidilist vormi on tarvis muuhulgas haavatavate siht­ rühmade liikmete ja koostööpartnerite usalduse võitmiseks ning kasumijaotuse välistamiseks. Pikemas perspektiivis jõuame ka Eestis loodetavasti eraldi juriidilise vormini (nagu community interest company Suurbritannias või B-corporation Ameerika Ühendriikides).

Senikaua tuleb leppida vajadusega igaühte end sotsiaalseks ettevõtteks nimetavatest organisatsioonidest lähemalt uurida.

Kas ühiskondliku vajaduse rahuldamine on selgelt eesmärgistatud ja tulemused numbriliselt hinnatavad? Kas ärimudel toimib ja kasum reinvesteeritakse?

Kui vastus mõlemale küsimusele on jaatav, ongi tegemist sotsiaalse ettevõttega.

Müüt 4 n Vastutustundlik ettevõtlus ja sotsiaalne ettevõtlus tähendavad sama asja.

Vastutustundlikust ettevõtlusest on viimasel ajal näiteks seoses mitmesuguste ettevõtlusauhindadega päris palju juttu olnud. Vastutustundlike ettevõtete eesmärgiks on korraldada oma tegevus viisil, mis arvestab lisaks vajadusele teenida omani­ kule kasumit võimalikult palju kogukonna laiemate huvidega (nt keskkonnakaitse, töötajate heaolu jne).

Tavaettevõtte ja vastutustundliku ettevõtte piir jookseb kohast, kus ettevõte võtab endale vabatahtlikult ühiskondlikult kasulikke eesmärke, mida temalt ei nõua seadusandlus või üldtunnustatud tavad. Tegutsemisvald-

kond või -ulatus pole siinjuures olulised. Vastutustundlikult võivad tegutseda nii linnaosa pagaritöökoda kui ka rahvusvaheline tootmisettevõte.

Sotsiaalse ettevõtte eesmärk on selgelt sõnastatud ühiskondliku vajaduse rahuldamine, tehes seda kaupade või teenuste müümise abil. Sotsiaalne ettevõte mõõdab oma edu aasta lõpus selle põhjal, kui palju õnnestus lähtuvalt oma strateegilistest sihtidest ühiskonda paremaks muuta.

Lisaks vaadatakse rahanumbreid – kas raha tuli sisse rohkem kui läks välja. Ilma positiivse ülejäägita poleks ettevõte ju elujõuline ega saaks oma sihtrühma aitamist jätkata.

Vastutustundlik ettevõte mõõdab oma edu aasta lõpus selle põhjal, kui palju õnnestus omanikule kasumit teenida. Lisaks vaadatakse, kuivõrd õnnestus täita sihte seoses laiemate huvide arvestamisega. Vahe ongi kõige olulisemas mõõdikus – ühel juhul on selleks ikkagi raha, teisel juhul ühiskondlik mõju.

Müüt 5 n Iga ettevõte on sotsiaalne ettevõte, sest kõik ettevõtted rahuldavad mingit klientide jaoks olulist probleemi ühiskonnas ja lisaks loovad töökohti.

“Halle alasid” on organisatsioonide tegutsemise vormide vahel muidugi palju. “Traditsioonilisi ettevõtteid” ja sotsiaalseid ettevõtteid on siiski üsna lihtne eristada. Peamine vahe tuleb sisse sellest, kui selged on ettevõtte ühiskonnaga seotud eesmärgid, s.t kuidas defineeritakse edu.

Oletame, et autotootja väidab: “Ma rahuldan ühiskondlikku probleemi, milleks on inimeste vajadus liikuda ühest kohast teise. Järelikult olen sotsiaalne ettevõtja.”

Sotsiaalse ettevõttega on tegemist ainult juhul, kui see autotootja sõnastab täpselt, millised probleemid tema sihtrühmal (s.t konkreetsetel inimestel!) tekiksid, kui nad autodega sõita ei saaks ja milles seisneb probleemide vähenemine.

See tähendab, et sotsiaalne ettevõtja ei saa luua mingit abstraktset ühiskondlikku hüve (nt võimalus suhelda, võimalus süüa, võimalus ...), vaid ta peab oskama oma kasusaajaid kokku lugeda ja nende heaolu muutust täpselt hinnata. Just nimelt heaolu muutust, mitte vaid klientide rahulolu. Rahulolu iseenesest ei väljenda veel positiivset muutust kogukonnas.

Sama kehtib töökohtade loomise kohta. Kui ettevõtte eesmärgiks on tõepoolest töökohtade loomine, siis peab see olema ka tema peamiseks edumõõdikuks.

Mitmete sotsiaalsete ettevõtete sihiks ongi just töökohtade loomine, näiteks erivajadustega inimestele või noortele, kellel oht muutuda pikaajalisteks töötuteks. Sellistel puhkudel aitab

PRIIT SIMSON

Pimemassööri klient on-site tüüpi toolil.

edu hinnata tööle aidatud inimeste arv, selle numbri iga-aastane kasv ja sihtrühma liikmete võime töökohta hoida.

Kui aga ettevõte jaotab omanikele kasumit ega maksimeeri oma töötajate arvu, on eesmärk ilmselgelt midagi muud kui töökohtade loomine. Ükski ettevõte pole “sotsiaalne” ainult seetõttu, et seal töötamise eest keegi palka saab.

Näide 1 n Eesti Pimemassööride Ühing. Ühingu eesmärk on aidata nägemispuudega inimesi massööri kutseõppe abil avatud tööturule. Tegemist on abivajajate enda algatusega, et iseenda ja oma praeguste ning tulevaste saatusekaaslaste elu jätkusuutlikul viisil paremaks muuta. Ühingu kogemus näitab, et heaks massööriks saamine sõltub eelkõige õppija isikuomadustest ja motivatsioonist, mitte algsetest oskustest või nn “headest kätest”. Massaažikeskus teenib teenuste müügiga ettevõtlustulu.

Seal töötavad nii mõnedki Eesti andekamatest massööridest! Ühingu üheks peamiseks sihiks on nägemispuudega inimeste töötamine vastavalt oma huvidele, potentsiaalile ja võimalusele. Nägemispuudega inimesed ei saa tavaliselt tööd, kuna nad vajavad töökeskkonna kohandamist ja erivajadustega arvestavat väljaõpet sobival erialal. Just seda ühing pakubki. Tänu sellele suurenevad nägemispuudega inimeste tööhõive ja toimetulek vastavalt igaühe võimalustele.

Teiseks oluliseks eesmärgiks on avatud turu tingimustes äraelamise võimaluse loomine neile professionaalsetele pimemassööridele, kellel on selleks soovi ja potentsiaali.

Paljud massööri väljaõppe läbinud nägemispuudega inimesed ei suuda alguses leida kliente, kuna neil puuduvad administreerimis- ja ettevõtlusoskused. Neil pole ka ressursse sobilike ruumide sisustamiseks, turunduseks (klientide leidmiseks) ja kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks.

Täiendõpet, administeerimisteenust ja ruumide rendivõimalust pakutaksegi ühingu massaažikeskuses. Nägemispuudega isik suudab tänu sellele isiklikku kliendibaasi hoida ja kasvatada ning loob oma ettevõtlusvormi selle teenindamiseks massöörile sobivas piirkonnas.

Näide 2 n Meditech Estonia.

Meditechi eesmärk on võimaldada igal inimesel – hoolimata tema vanusest või puudest – elada turvaliselt ja iseseisvalt oma kodus. Vajadusel on abi alati ühe nupuvajutuse kaugusel. Kõrgemat kindlustunnet ja hädaolukorras kiiret abikutsumise võimalust Meditech pakubki.

Häirenuppu vajutada on palju lihtsam kui hädaolukorras mobiiltelefoni kasutada. Nupp on alati randmel ja seega on väga väike tõenäosus, et inimene ei suuda seda vajaduse hetkel leida ja kasutada. Teenuse müügist tekkiv ettevõtlustulu katab 100% ulatuses põhitegevusega seotud kulud. Sotsiaalse ettevõttena ei maksa Meditech dividende, vaid reinvesteerib teenitava kasumi.

Meditechi esmaseks soovitud mõjuks on hoolealuste elude päästmine ja tervisekahjustuste leevendamine. Eakatel ja liikumispuudega inimestel on kõrgendatud risk vajada ootamatult abi (nt kukkumine, tervisehäire).

Kliendi käele kinnitatakse häirenupp ja eluruumi paigaldatakse spetsiaalne hoolekandetelefon.

Vähenevad olukorrad, kus üksi viibiv inimene abi hiljaks jäämise tõttu hukkub või saab püsiva tervisekahjustuse.

Teiseks peamiseks mõjuks on hoolealustele ja nende lähedastele suurema iseseisvuse ning liikuvama eluviisi kinkimine. Hirm üksi olles juhtuda võivate õnnetuste pärast sunnib otsustama kas hooldekodu või laste juures elamise kasuks ka neid inimesi, kes muidu suudaksid ja tahaksid enda ja koduste toimetustega ise hakkama saada.

Vajadus oma hoolealuse seisundit tolle kodus väga tiheda regulaarsusega (nt mitu korda päevas) kontrollimas käia asetab lähedased suure psühholoogilise surve alla ning võib sundida loobuma isegi töökohast. Pärast häirenupu ja hoolekandetelefoni paigaldamist hoolealuse koju ei vaja ta enam ööpäevaringset järelevalvet. Seeläbi elavad täisväärtuslikumat elu nii häirenupu kasutajad ise kui ka nende lähedased. Nimelt saavad lähedased teha igapäevatööd, muretsemata pidevalt hoolealuse heaolu ja tervisliku seisundi pärast.

Jaan Aps Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees

8 E T T E V Õ T J A

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

10. oktoober 2013

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee

* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!